Tere Mall
Palun lisada manuses olev dokument deltasse. Seotud selle dokumendiga -
https://delta.sm.ee/dhs/n/compoundWorkflowNodeRef/2162b593-62d0-4cc5-8f63-580d72277b7d
Terv.
Lily
From: Marika Liiv [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, March 27, 2018 11:01 AM
To: Lily Mals <
[email protected]>
Cc: Meeli Miidla-Vanatalu <
[email protected]>
Subject: VMS terviktekst
Tere!
Nagu telefonis kokku leppisime, siis saadan VMS tervikteksti, mille pinnalt on Tööinspektsiooni
kommentaarid ka antud.
Kui tekib veel küsimusi, siis võtke julgelt ühendust.
Lugupidamisega
Marika Liiv
Peajurist
Õigustalitus
Tööinspektsioon
__________________________________
[email protected]
5623 0587
Lembitu 2a / 65608 Võru /Eesti
www.ti.ee /www.tooelu.ee / kliendiportaal eti.ti.ee
Välismaalaste seadus1
1. peatükk ÜLDOSA
1. jagu Üldsätted
1. jaotis Seaduse reguleerimisala
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise,
elamise ja töötamise aluseid ning vastutust käesolevas seaduses sätestatud kohustuste
rikkumise eest.
(2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi
Konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise ja elamise
õiguslikud alused sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus.
(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise
õiguslikud alused sätestab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.
(4) Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende
perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused sätestavad
välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.
(5) Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuva välismaalase Eestisse
saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused sätestab
riigikaitseseadus.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 2. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete suhtes, kellel
on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(3) Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende
perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seaduslike aluste menetlusele
kohaldatakse 2. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatut.
(4) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud
erisusi arvestades.
2. jaotis Mõisted
§ 3. Välismaalane
Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik.
§ 4. Alaealine laps
Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks
käesoleva seaduse tähenduses ei loeta isikut, kes on abielus, elab eraldi perekonnas või elab
iseseisvat elu.
§ 5. Alaline elanik
Alaline elanik käesoleva seaduse tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav
välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
§ 6. Eestis püsiv elamine
Välismaalase püsiv Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis
viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 7. Eestis ajutine viibimine
Eestis ajutine viibimine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma
Eesti elamisloata või elamisõiguseta.
§ 8. Eestis töötamine
Eestis töötamine käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes tegevus Eestis töölepingu või
muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või
muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või
lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta
teisiti.
§ 9. Legaalne sissetulek
(1) Legaalne sissetulek käesoleva seaduse tähenduses on seaduslikult teenitud töötasu,
vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu,
pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate
perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(2) Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse:
1) vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist;
2) vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu
suuteline iseseisvalt toime tulema;
3) vanema või vanavanema poolt täiskoormusega õppiva täisealise lapse või lapselapse
ülalpidamist;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
4) abikaasa poolt ülalpidamist;
5) täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või
vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ja
6) eestkostja poolt eestkostetava ülalpidamist.
3. jaotis Välismaalase õiguslik seisund Eestis
§ 10. Välismaalase õigused
(1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused,
kui põhiseaduses, käesolevas seaduses, muus seaduses või Eestile siduvas välislepingus ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Välismaalasele tagatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja
rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.
§ 11. Välismaalase kohustused
Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti
põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe,
vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja
kultuuri.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
2. jagu Menetluse üldsätted
§ 12. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse
sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse
lõpetamise otsuse vaidlustamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid.
§ 13. Menetluse eesmärk
(1) Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis
töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste
Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks
kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärk ei välista muude asjaolude või
kaalutluste arvestamist menetluses.
§ 14. Menetluses tähtsust omavad asjaolud
(1) Menetluses võetakse arvesse välismaalase asjassepuutuvaid õigusi, mille kasutamiseks
välismaalane peab enda hinnangul Eestisse saabuma, ajutiselt Eestis viibima, Eestis elama või
Eestis töötama.
(2) Avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks võib ohu ennetamise kaalutlustel haldusakti
andmisel või toimingu sooritamisel arvesse võtta menetluse läbiviimise ajal ebaselgeid
asjaolusid.
§ 15. Tähtsust omavate asjaolude tõendamine
(1) Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis
töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude
hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et
asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud.
(2) Haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvestatakse menetluses tähtsust omavate
asjaolude tõendamise võimalikkust ja nende tulevikus muutumise tõenäosust.
(3) Kui toiming sooritati või haldusakt anti tulevikus aset leida võivaid asjaolusid arvestades,
ei mõjuta asjaolu saabumine või mittesaabumine toimingu või haldusakti õiguspärasust.
§ 16. Haldusorgani ametnike pädevus
Käesolevast seadusest tulenevate toimingute sooritamiseks ja haldusaktide andmiseks
haldusorgani nimel määrab haldusorgani juht haldusorganisiseselt selleks pädevad ametnikud,
kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
§ 17. Haldusmenetlusteovõime
Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha käesolevast seadusest tulenevaid
menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 18. Kaasaaitamiskohustus
(1) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud igati kaasa aitama välismaalase
Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist
lahkumise korraldamise menetlustes tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele.
(2) Kaasaaitamiskohustus on ka välismaalase esindajal.
§ 19. Tõendamiskohustus
(1) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud tõendama välismaalase Eestisse
saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise
korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise
seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust
omavaid asjaolusid.
(2) Välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus hõlmab kirjalike ja suuliste
seletuste andmise kohustust ning tõendite esitamise kohustust.
§ 20. Teavitamiskohustus
(1) Välismaalasel ja muul asjassepuutuval isikul on kohustus teavitada haldusorganit
välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel,
omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavate asjaolude muutumisest ja
äralangemisest.
(2) Teavitamiskohustus hõlmab muu hulgas välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku
kohustust teavitada haldusorganit menetluse läbiviimise ajal menetluse läbiviimist puudutada
võivate asjaolude, sealhulgas oma kontaktandmete või esindaja muutumisest.
§ 21. Menetlustoimingutel osalemise kohustus
(1) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud menetlustoimingute läbiviimiseks
ilmuma haldusorgani kutsel isiklikult haldusorgani asukohta.
(2) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud osalema menetlustoimingute
läbiviimisel.
(3) Menetlustoimingutel osalemise kohustuse täitmata jätmise korral jäetakse soodustav
haldusakt andmata või taotletud toiming sooritamata.
§ 22. Toimingute sooritamine isiklikult
(1) Kui menetlustoiminguid tuleb seadusest või menetlustoimingu olemusest tulenevalt
sooritada isiklikult, on isik kohustatud isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta.
(2) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal pädeva haldusorgani
asukohta isiklikult ilmuda ja isiklik ilmumine on nõutav, võib pädev haldusorgan võimaluse
korral tuvastada isiku, kontrollida isikusamasust, võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja teha
muid menetlustoiminguid tema elukohas või viibimiskohas Eestis.
(3) Kui menetlustoiminguid tuleb seadusest või menetlustoimingu olemusest tulenevalt
sooritada isiklikult, ei tohi menetlusosaline kasutada menetlustoimingu sooritamiseks
esindajat, sooritada menetlustoimingut posti teel ega elektrooniliselt.
§ 23. Toimingute sooritamine esindaja kaudu
(1) Käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid võib isik sooritada esindaja kaudu,
kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2) Kui käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid sooritatakse esindaja kaudu, siis
tuvastab haldusorgan esindaja isiku või kontrollib tema isikusamasust.
(3) Kui käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid sooritatakse esindaja kaudu, on
esindaja kohustatud esindusõigust tõendama ja haldusorgan tuvastab tema esindusõiguse.
(4) Haldusorgan võib isikult nõuda menetlustoimingute isiklikku sooritamist ka siis, kui
esindaja kasutamine on lubatud.
§ 24. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1) Käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan
kohustatud tuvastama isiku või kontrollima isiku isikusamasust.
(2) Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.
(3) Kui välismaalase või muu asjassepuutuva isiku isikut ei ole võimalik tuvastada või tema
isikusamasust kontrollida, jäetakse soodustav haldusakt andmata või taotletud toiming
sooritamata.
§ 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel
(1) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse
kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi.
(2) Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide
seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.
(3) Kui alla 15-aastasele välismaalasele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud dokumenti, siis tuvastatakse tema isik seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite
alusel.
(4) Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse
korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.
§ 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt ning muult
asjassepuutuvalt isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.
(2) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.
§ 27. Isiku tuvastamine DNA-andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt võtta DNA-
proovi ja vastavaid andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik välismaalase isikut tuvastada
või tema isikusamasust kontrollida.
(2) Alaealiselt DNA-proovi võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja
huvidega.
(3) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama DNA-proovi võtmist.
§ 28. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal
Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses
nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku
suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.
§ 29. Taotluses esitatavad andmed ja lisatavad tõendid
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(1) Käesolevast seadusest tulenevate haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise
taotlemiseks peab isik esitama taotluse.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Isik peab taotluses esitama kõik taotluses ettenähtud andmed.
(3) Isik peab taotlusele lisama kõik ettenähtud tõendid.
(4) Isik võib esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles, kui
käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 30. Välisriigis väljaantud dokument
(1) Välisriigis väljaantud muukeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise
keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2020]
(2) Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui
välisleping ei sätesta teisiti.
§ 31. Täiendavate andmete ja tõendite esitamine
(1) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid
või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.
(2) Kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole
võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta
taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata.
§ 311. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päring sideettevõtjale
(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku
kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate
asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga
ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
andmete kohta, kui see on vajalik haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast haldusakti andmist või
toimingu sooritamist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
§ 32. Taotluse ja tõendi allkirjastamine
(1) Taotluse ja esitatava tõendi allkirjastab isik isiklikult.
(2) Alla 15-aastase alaealise või piiratud teovõimega isiku taotluse ja esitatava tõendi
allkirjastab tema seaduslik esindaja.
(3) Taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega
lisanud taotlusele võltsitud tõendeid.
(4) Taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on teadlik temaga seonduvalt töödeldavate
isikuandmete koosseisust, andmete töötlemise eesmärgist, ulatusest, viisist ja kolmandatele
isikutele edastamise lubatavusest.
(5) Haldusorgan võib nõuda isikult esitatud tõendi või selle koopia allkirjastamist. Tõendi või
selle koopia allkirjastamisega kinnitab isik, et esitatud tõend on originaaldokument, see ei
sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Dokumendi koopia allkirjastamisega kinnitab
isik, et koopia vastab originaaldokumendile.
(6) Kui isik ei ole võimeline taotlust või tõendit allkirjastama, teeb haldusorgan taotlusele või
tõendile märke allkirja puudumise ja selle põhjuse kohta. See on samaväärne taotluse või
tõendi allkirjastamisega.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka menetluse algatamiseks esitatud
avaldustele ja menetluse käigus esitatud avaldustele.
§ 33. Menetlustähtaeg
(1) Käesolevast seadusest tulenevate menetluste läbiviimise tähtajad sätestatakse käesoleva
seaduse alusel antavate määrustega.
(2) Kui menetluse läbiviimise tähtaega ei ole määrusega sätestatud, määrab menetluse
läbiviimise tähtaja haldusorgan.
(3) Määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada kuut
kuud.
§ 34. Menetlustähtaja pikendamine
(1) Haldusorgan võib menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul.
(2) Menetlustähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus
menetlustähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega.
§ 35. Menetlustähtaja ennistamine
(1) Kui toimingu sooritamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan
omal algatusel või isiku taotlusel tähtaja ennistada, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2) Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud avaldus tuleb esitada viivitamata pärast
menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.
(3) Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamine ega menetlustähtaja ennistamine ei
muuda välismaalase Eestis viibimist seaduslikuks, kui välismaalasel puudub seaduslik alus
Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks.
§ 36. Teavitamine
(1) Käesoleva seaduse alusel antud haldusaktidest ja sooritatud toimingutest teavitatakse
isikut, kui teavitamine on ette nähtud käesoleva seaduse või selle alusel antud määrusega.
(2) Isikut teavitatakse taotluses või avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt või Eestis
registreeritud elukoha aadressi kohaselt, kui isik ei ole avaldanud soovi saada teavet
teistsuguste kontaktandmete või elukohaandmete kohaselt.
(3) Käesoleva seaduse alusel antud soodustavast haldusaktist või taotletud toimingu
sooritamisest teavitatakse isikut haldusorgani veebilehe kaudu isikuandmeid avaldamata, e-
posti teel või muul sobival viisil.
(4) Koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada posti teel või haldusorgani asukohas.
(5) Kui isik kasutab menetluse läbiviimisel esindajat, loetakse käesolevas paragrahvis
sätestatud haldusorgani poolt isiku teavitamise kohustus täidetuks esindaja teavitamisega.
§ 37. Haldusakti kättetoimetamine posti teel
(1) Käesoleva seaduse alusel antud koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada posti
teel tähtkirjaga.
(2) Kui haldusakti kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil ei
õnnestunud, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti
resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel
avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks.
§ 38. Haldusakti kättetoimetamine haldusorgani asukohas
(1) Haldusorgan võib isikule määrata tähtpäeva või tähtaja, millal isik on kohustatud
isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta haldusakti kättesaamiseks.
(2) Kui isik mõjuva põhjuseta ei ilmu määratud tähtpäeval või määratud tähtaja jooksul
haldusorgani asukohta, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja
haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani
veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks.
§ 39. Menetlusdokumentide teatavaks tegemine
(1) Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis
töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes võib menetlusdokumendi, sealhulgas
kutse haldusorgani asukohta ilmumiseks, edastada isikule haldusorgani veebilehe kaudu
isikuandmeid avaldamata, e-posti teel, posti teel, haldusorgani asukohas või muul sobival
viisil. Menetlusdokumendi edastamise viisi valib haldusorgan.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil, mis haldusorgani hinnangul pidi kõige
suurema tõenäosusega tagama menetlusdokumendi kättetoimetamise, ei õnnestunud isikule
menetlusdokumenti kätte toimetada, võib haldusorgan avaldada menetlusosalise isikuandmed
ja menetlusdokumendi sisu haldusorgani veebilehel. Menetlusdokumendi, sealhulgas kutse
sisu haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument isikule
kättetoimetatuks.
§ 40. Haldusakti kättetoimetamine, kui isiku asukoht ei ole teada
(1) Kui isiku asukoht ei ole haldusorganile teada ja haldusorganil ei ole mõistliku aja jooksul
või mõistliku pingutusega õnnestunud isiku asukohta välja selgitada, võib haldusakti
adressaadi isikuandmed ja nii soodustava kui ka koormava haldusakti resolutiivosa või
menetlusdokumendi, sealhulgas kutse sisu avaldada haldusorgani veebilehel.
(2) Haldusakti resolutiivosa või menetlusdokumendi sisu avaldamisega haldusorgani
veebilehel loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks ning menetlusdokument
kättetoimetatuks.
§ 401. Haldusakti põhjendamise erisuses
Käesoleva seaduse alusel antud haldusaktis ei esitata faktilisi põhjendusi ulatuses, mis on
vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.
§402. Siduv eelotsus
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib siduva eelotsusega (edaspidi eelotsus) anda hinnangu
tööandja, õppeasutuse, praktika vahendaja või muu isiku usaldusväärsuse kohta, kes soovib
välismaalast Eestisse kutsuda.
(2) Eelotsus on Politsei- ja Piirivalveametile siduv tulevikus esitatava lühiajalise töötamise
registreerimise, elamisloa taotlemise või selle pikendamise suhtes sooritatava toimingu või
antava haldusakti kohta
(3) Eelotsuses sisalduvad andmed, eelotsuse kehtivuse tähtaja ning selle vastuvõtmise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 41. Riigilõiv
(1) Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras järgmiste toimingute sooritamise
ja haldusaktide andmise taotluste läbivaatamise eest:
1) elamisloa taotluse, elamisloa pikendamise taotluse ja elamisloa taastamise taotluse
läbivaatamine;
2) [kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
3) [kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
4) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
5) lühiajalise töötamise registreerimine;
6) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise
käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse vaidlustuse läbivaatamine;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
7) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise
viisana vormistamise taotluse läbivaatamine.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu ei tagastata.
§ 42. Menetlusdokumentide säilitamine
Isiku taotlust, avaldust, tõendit, protokolli, andmeid kutse saatmise ja dokumendi
kättetoimetamise kohta ning muid menetlusdokumente säilitatakse Euroopa Liidu
õigusaktides, arhiiviseaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud korras.
§ 421. Teise haldusorgani ja isiku arvamus
(1) Kui käesolevas seaduses sätestatud menetluse läbiviimisel on haldusorganil vaja teise
haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamust, võib haldusorgan vajalikku arvamust
küsida.
(2) Kui teine haldusorgan, füüsiline või juriidiline isik ei ole oma arvamust määratud tähtaja
jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, viib haldusorgan menetluse läbi teise haldusorgani,
füüsilise või juriidilise isiku arvamuseta.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
2. peatükk EESTIS AJUTINE VIIBIMINE JA
LÜHIAJALINE TÖÖTAMINE
1. jagu Eestis ajutine viibimine
1. jaotis Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise
alused
§ 43. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks
(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik
alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on:
1) Eesti pädeva asutuse antud viisa;
2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei
välista Eestis viibimise õigust;
3) välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida;
4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;
5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis
viibida;
6) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
7) Välisministeeriumi antud diplomaatiline isikutunnistus välisriigi diplomaatilise esinduse ja
konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud
personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]
8) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
9) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste
kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22) alusel antud
ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba (edaspidi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja
elamisluba).
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
10) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2016/801/EL kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku
teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina
töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132,
21.05.2016, lk 21−57) alusel välja antud pikaajaline viisa või elamisluba teadlasele teadustöö
tegemiseks või üliõpilasele õppimiseks.
(2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa on
välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise
konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel
(ELT L 85, 31.03.2010, lk 1–4).
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
(3) Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise
seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei
pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses
ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust.
(31) Haldusakti või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda ei ole välismaalase
Eestis ajutise viibimise seaduslik alus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 tähenduses.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alus on välismaalase Eestis viibimise
seaduslik alus järgneva 90 päeva jooksul elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui
välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alus on välismaalase Eestis viibimise
seaduslik alus järgneva 183 270 päeva jooksul käesoleva seaduse § 118 punkti 3 või § 181
lõike 1 punkti 6 alusel antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui
välismaalase elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(6) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on seaduslikuks aluseks Eestis viibimiseks
ettevõtjasisese üleviimise raames tehtava töö eesmärgil ning liikumisel transiidina teise
Euroopa Liidu liikmesriiki ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 44. Eestis ajutise viibimise tähtajad
(1) Välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel.
(2) Kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike
suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni
liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase
ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(3) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa
alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(31) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja
elamisloa alusel võib Eestis viibida ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil selle elamisloa
kehtivusaja jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(32) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva
asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloaga on lubatud viibida Eestis õppimise eesmärgil
kuni 360 päeva, kui välismaalane on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või
bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse
õppesse või magistri- või doktoriõppesse.
(33) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva
asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloaga on lubatud viibida Eestis teadustegevuse
eesmärgil selle viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul, kui välismaalase lühiajaline töötamine
on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
(34) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud tingimustel Eestis viibiva välismaalase, kellele
on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa või elamisluba
teadustegevuseks, perekonnaliige võib Eestis ajutiselt viibida Euroopa Liidu liikmesriigi
pädeva asutuse antud viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul.
(4) Välismaalasest laevapere liikme võib transiitreisijana lubada Eestisse, kui Eestisse
saabumise eesmärk on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine
või töötamise lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale või
välislepingus ettenähtud juhtudel siirdumine laevale teises riigis või päritoluriiki
tagasipöördumine.
§ 45. Tervisekindlustusleping
(1) Eestis ajutiselt viibival ja viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema
tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise
Eestis viibimise ajal.
(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema:
1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud
isik;
2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude
tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga;
3) välislepingus sätestatud juhul või
4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline
organisatsioon.
§ 451. Kutsuja kohustused
Õppeasutusel, kuhu välismaalane käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud
Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloa alusel Eestis
õppima asus, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
2. jaotis Eestis ajutise viibimise aja pikendamine
§ 46. Viibimisaja pikendamise tingimused
(1) Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaega (edaspidi käesolevas
jaos viibimisaeg) üldjuhul ei pikendata.
(2) Erandina võib viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei
olnud välismaalasele enne Eestisse saabumist teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast
välismaalase Eestisse saabumist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoluna, mis eeldab välismaalase jätkuvat
Eestis ajutist viibimist või takistab tema Eestist lahkumist, käsitatakse vähemalt ühte
järgmistest põhjustest:
1) vääramatu jõud (force majeure);
2) humaanne põhjus;
3) mõjuv ametialane põhjus ja
4) mõjuv isiklik põhjus.
(4) Vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenevat õigust või kohustust Eestis
viibida käesoleva seaduse alusel ei pikendata.
§ 47. Viibimisaja pikendamise taotluse õiguslik mõju
Kui välismaalane on taotlenud viibimisaja pikendamist ajutise viibimisaja jooksul, on tema
Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 48. Viibimisaja pikendamisest keeldumine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalase suhtes esineb viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise aluseks olev asjaolu;
2) viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate
asjaolude kohta või võltsitud dokumente;
4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid;
5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Eestis
jätkuva viibimise eesmärgile;
6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele;
9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või
10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.
(2) Kui välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus on Schengeni konventsiooni
liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba, ei tohi viibimisaja pikendamisel viibimisaja
kehtivusaeg üldjuhul ületada tema elamisloa kehtivusaega.
§ 49. Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjendamine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise
õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata
välismaalasele ega muule isikule.
§ 50. Viibimisaja pikendamise otsustamise pädevus
(1) Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja
Piirivalveamet.
(2) Välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni
esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile
antud diplomaatilise isikutunnistusega lubatud viibimisaja pikendamise või pikendamisest
keeldumise otsustab Välisministeerium.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]
3. jaotis Eestis ajutise viibimise aja ennetähtaegne
lõpetamine
§ 51. Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine
(1) Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine on välismaalase Eestis ajutise viibimise seadusliku
alusega, välja arvatud käesoleva seaduse alusel antud viisaga, lubatud Eestis viibimise aja
lühendamine.
(2) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel lühendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud seadusliku alusega lubatud viibimisaega ühekordselt.
(3) Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist,
piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal.
§ 52. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alused
(1) Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav Schengeni konventsiooni liikmesriikide
territooriumile saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalane on 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumil 90 päeva;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
5) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja
olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
6) välismaalase suhtes kehtib Eesti kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni konventsiooni
liikmesriigi kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud
Schengeni sissesõidukeeld ja
7) välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale,
riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
(2) Alus arvata, et välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile
saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile käesoleva paragrahvi lõike 1
punkti 3 mõistes, on eelkõige, kui:
1) on kahtlus, et välismaalane ei lahku seadusliku aluse lõppedes Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumilt;
2) on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide
territooriumil ajutise viibimise tingimusi;
3) on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses või
4) välismaalane ei vasta Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise
viibimise tingimusele.
(3) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 5 nimetatud alust eelkõige, kui:
1) välismaalasel puuduvad nõutavad piisavad rahalised vahendid tema Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimise ja sealt lahkumise kulude kandmiseks
või tema majutuse tagamiseks või
2) välismaalase tervisekindlustusleping lõpeb enne lubatud viibimisaja lõppemist.
(4) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 7 nimetatud alust eelkõige, kui:
1) välismaalast on karistatud süüteo eest või
2) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu.
(5) Viibimisaega ei lõpetata ennetähtaegselt, kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on
vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste
täitmiseks.
§ 53. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise põhjendamine
(1) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise korral teavitatakse välismaalast lõpetamise
õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata
välismaalasele ega muule isikule.
§ 54. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õiguslikud tagajärjed
(1) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel enne välismaalase Eestisse saabumist või
piiripunktis välismaalast Eestisse ei lubata ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud
korras.
(2) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist
lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
§ 55. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise pädevus
Viibimisaja lõpetab ennetähtaegselt Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet.
2. jagu Viisa
1. jaotis Viisa liigid
§ 56. Viisa
Viisa on välismaalasele antav luba Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile,
Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks
vastavalt viisaga määratud tingimustele, kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 57. Viisa liigid
Viisa liigid on:
1) lennujaama transiidiviisa;
2) lühiajaline viisa ja
3) pikaajaline viisa.
§ 58. Lennujaama transiidiviisa
Lennujaama transiidiviisa võib välismaalasele anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L
243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud alustel.
§ 59. Lühiajaline viisa
Lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud alustel.
§ 60. Pikaajaline viisa
(1) Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis
viibimiseks.
(2) Pikaajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni 12 kuud.
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
(3) Pikaajalise viisa võib anda kuni 365-päevase viibimisajaga kaheteistkümne järjestikuse
kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(4) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(5) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(6) Välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730
järjestikuse päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata välismaalase suhtes, kelle lühiajaline
töötamine on registreeritud käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel, kui välismaalane on
eelnevalt riigis viibinud pikaajalise viisa alusel muul eesmärgil kui hooajatöö.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
2. jaotis Viisa andmine ja andmisest keeldumine
1. alljaotis Viisa andmine
§ 61. Viisaga kindlaks määratavad tingimused
(1) Viisaga määratakse kindlaks järgmised tingimused:
1) kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe-, kahe- või mitmekordseks
Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama
transiiditsooni sisenemiseks, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks;
2) viibimisaeg – päevade arv, mille kestel võib välismaalane viisa kehtivusajal Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis viibida;
3) kordsus – viisa kehtivusaja jooksul välismaalasele Schengeni liikmesriikide
territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiste lubatud arv ja
4) territoriaalne kehtivus – ühe või mitme Schengeni konventsiooni liikmesriigi territoorium
või lennujaama transiiditsoon, kus välismaalane võib viibida tingimusel, et viisaruumi
sisenetakse ja sealt lahkutakse territoriaalse kehtivusega määratud riigi territooriumi kaudu.
(2) Välismaalane on kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile,
Eestisse või lennujaama transiiditsooni saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise puhul
järgima viisaga määratud tingimusi.
§ 62. Viisa andmise tingimused
(1) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas
sätestatud tingimustel.
(2) Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui:
1) tal on kehtiv reisidokument;
2) on tõendatud tema kavandatava Eestis viibimise eesmärk ja põhjus ning need on kooskõlas
välismaalase Eestis ajutist viibimist reguleerivates õigusaktides sätestatuga;
3) on tõendatud, et tema majutus- ja viibimiskulud on Eestis viibimise ajal kaetud;
4) ta tõendab kavatsust lahkuda Eestist hiljemalt viibimisaja lõppemisel;
5) on tõendatud, et tema kulud tagasipöördumiseks oma päritolumaale või Eestist
lahkumiseks mõnda teise riiki, kuhu tal on õiguslik alus siseneda, on kaetud, ja
6) tal on kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud
ravikulude tasumise viisa kehtivusajal, mitmekordse viisa puhul esimese kavandatud
viibimisaja lõppemiseni.
(3) Tervisekindlustuslepingut ei pea pikaajalise viisa puhul olema, kui välismaalane on
ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik või
välismaalase ravikulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon või välislepingus
sätestatud juhul.
§ 621. Viisa andmine seoses välismaalase lühiajalise Eestis töötamisega
(1) Kui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks, peab tema lühiajaline
Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.
(2) Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks, siis võib välismaalase
abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu
suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud
välismaalasele.
(3) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis
viibimiseks seaduslik alus, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele
lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda
lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 622. Viisa andmine seoses välismaalase Eestisse õppima asumisega
(1) Eestisse õppima asumiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(2) Seoses Eestisse õppima asumisega võib viisa anda välismaalasele, kes on õppeasutusse
vastu võetud.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(3) Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme
kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe
integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, antakse
viisa seoses Eestis õppima asumisega, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja
täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(4) Kui välismaalane on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse,
rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud
õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse ja tal on Eestis viibimiseks
seaduslik alus, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei
ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või
pikaajalise viisa.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(5) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
§ 623. Pikaajalise viisa taotluse õiguslik mõju
Kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat käesoleva seaduse §-s 911 sätestatud korras,
on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 624. Viisa andmine seoses iduettevõtlusega
(1) Viisa iduettevõtlusega tegelemiseks võib anda, kui välismaalase Eestis viibimine on
seotud iduettevõtte loomise või selle arendamisega Eestis. Iduettevõtlusega tegelemiseks võib
välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
(2) Iduettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust alustav Eestis registreeritud
äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse
kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis
aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule.
(3) Kui välismaalasele antakse viisa iduettevõtlusega tegelemiseks, võib välismaalase
abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu
suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud
välismaalasele.
(4) Kui välismaalasele antakse viisa iduettevõtlusega tegelemiseks, võib välismaalase
abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu
suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 625. Viisa andmine seoses vaimuliku, nunna või munga töötamisega usulise
ühenduse juures
(1) Viisa usulise ühenduse juures töötamiseks võib anda välismaalasele, kes on vaimulik,
nunn või munk, kui tema Eestisse kutsujaks on usuline ühendus ning kutse on kooskõlastatud
Siseministeeriumiga.
(2) Usulise ühenduse vabatahtlikuks abistamiseks võib anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
§ 625. Viisa andmine seoses töötamisega asukohast sõltumatu töötajana
(1) Viisa töötamiseks asukohast sõltumatu töötajana võib anda välismaalasele, kelle
ajutise viibimise eesmärgiks on Eestis reisimine ja töötamine asukohast sõltumatu
töötajana. Töötamiseks asukohast sõltumatu töötajana võib välismaalasele anda
lühiajalise või pikaajalise viisa.
(2) Asukohast sõltumatu töötaja käesoleva seaduse tähenduses on välismaalane, kelle töö
on asukohast sõltumatu ja kes kasutab telekommunikatsioonitehnoloogiat töö
tegemiseks kaugtööna ning täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) välismaalane on lepingulises suhtes välisriigis registreeritud tööandjaga;
2) välismaalane tegutseb ettevõtjana välisriigis registreeritud ettevõttes;
3) välismaalane on konsultant või vabakutseline töötaja, kelle kliendid asuvad
peamiselt välisriigis.
(3) Kui välismaalasele antakse viisa töötamiseks asukohast sõltumatu töötajana, võib
välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel
tingimustel nagu nimetatud välismaalasele.
(4) Kui välismaalasele antakse viisa töötamiseks asukohast sõltumatu töötajana, võib
välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või
pikaajalise viisa.
§ 63. Viisa andmine piiripunktis
(1) Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta.
(2) Piiripunktis võib anda lühiajalise viisa viisaeeskirjas sätestatud alustel ja tingimustel.
(3) Lennujaama transiidiviisat ja pikaajalist viisat piiripunktis ei anta.
§ 64. Teave viisa andmise kohta
Viisa andmise asjaolusid ega nendega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule
isikule.
§ 641. Kutsuja kohustused
Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele viisa anti, on käesolevas seaduses
sätestatud kutsuja kohustused.
2. alljaotis Viisa andmisest keeldumine
§ 65. Viisa andmisest keeldumise alused
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa andmisest keeldutakse viisaeeskirjas
sätestatud alustel.
(2) Pikaajalise viisa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja
olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu
ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni
kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele
suhetele või rahva tervisele ja
7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või
nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist
enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.
§ 66. Viisa andmisest keeldumise põhjendamine
(1) Viisa andmisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust
alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega
sellega seonduvat teavet.
3. jaotis Viisaga määratud viibimisaja pikendamine ja
pikendamisest keeldumine
§ 67. Viisaga määratud viibimisaja pikendamise tingimused
(1) Viisaga määratud viibimisaega (edaspidi käesolevas jaos viibimisaeg) üldjuhul ei
pikendata.
(2) Lühiajalise viisaga ja lennujaama transiidiviisaga määratud viibimisaega pikendatakse
viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(3) Erandina võib pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on
ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või
uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoluna, mis eeldab välismaalase jätkuvat
Eestis ajutist viibimist või takistab tema Eestist lahkumist, käsitatakse vähemalt ühte
järgmistest põhjustest:
1) vääramatu jõud (force majeure);
2) humaanne põhjus;
3) mõjuv ametialane põhjus ja
4) mõjuv isiklik põhjus.
(41) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendatakse lühiajaliseks Eestis töötamiseks
tingimusel, et välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei ületa 548 päeva 730
järjestikuse päeva jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(42) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendatakse iduettevõtlusega tegelemiseks
tingimusel, et välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei ületa 548 päeva 730
järjestikuse päeva jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(43) Kui välismaalase viisaga määratud viibimisaega pikendatakse käesoleva paragrahvi lõike
42 alusel, võib pikendada välismaalase abikaasa, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud
viibimisaega samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(5) Viisaga määratud viibimisaja pikendamisel kauemaks kui viisa kehtivusaeg, pikeneb viisa
kehtivusaeg viisaga määratud viibimisaja lõppemiseni.
§ 68. Tervisekindlustusleping
(1) Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis
tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis ajutise viibimise ajal.
(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema:
1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud
isik;
2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude
tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga;
3) välislepingus sätestatud juhul või
4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline
organisatsioon.
§ 681. Viibimisaja pikendamine seoses välismaalase lühiajalise Eestis
töötamisega
(1) Kui välismaalane taotleb viisaga määratud viibimisaja pikendamist käesoleva seaduse §
67 lõike 41 alusel, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja
Piirivalveametis registreeritud.
(2) Kui välismaalase viibimisaega pikendatakse käesoleva seaduse § 67 lõike 41 alusel, võib
pikendada välismaalase abikaasa, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi
või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud viibimisaega
samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 69. Viibimisaja pikendamise taotluse õiguslik mõju
Kui välismaalane on taotlenud viibimisaja pikendamist viisa kehtivusajal, on tema Eestis
viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 70. Viibimisaja pikendamisest keeldumine
Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalase suhtes esineb viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu;
2) viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate
asjaolude kohta või võltsitud dokumente;
4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid;
5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumil või Eestis jätkuva viibimise eesmärgile;
6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele;
9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või
10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.
§ 71. Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjendamine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise
õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata
välismaalasele ega muule isikule.
4. jaotis Viisa kehtivus
1. alljaotis Viisa kehtivuse lõppemine
§ 72. Ühekordse viisa kehtivuse lõppemine
(1) Ühekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama
transiiditsoonist lahkumisel;
4) viisa tühistamisel või
5) viisa kehtetuks tunnistamisel.
(2) Ühekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalase Eestist lahkumisel;
4) viisa tühistamisel;
5) viisa kehtetuks tunnistamisel;
6) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 73. Mitmekordse viisa kehtivuse lõppemine
(1) Mitmekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või
lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja
lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või
lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja
lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt
või lennujaama transiiditsoonist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või
lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel, kui
viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel või
6) viisa kehtetuks tunnistamisel.
(2) Mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga
määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga
määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Eestist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase
Eestist lahkumisel, kui viibimisaeg või viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel;
6) viisa kehtetuks tunnistamisel;
7) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 74. Välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt,
Eestist ja lennujaama transiiditsoonist lahkumise kohustus
Hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks on välismaalane kohustatud Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma.
2. alljaotis Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
§ 75. Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
Viisa tühistamine ja viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja mõistes on viisa kehtetuks
tunnistamine haldusmenetluse seaduse mõistes.
§ 76. Viisa tühistamine
(1) Viisa tühistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks
tunnistamine tagasiulatuvalt algusest peale.
(2) Viisa tühistatakse, kui ilmneb, et selle andmise ajal ei olnud viisa andmise tingimused
täidetud.
§ 77. Viisa kehtetuks tunnistamine
(1) Viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa
kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates.
(2) Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole
enam täidetud.
§ 78. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused
(1) Lühiajaline viisa ja lennujaama transiidiviisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks
viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2) Pikaajaline viisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks
järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja
olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu
ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni
kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele
suhetele või rahva tervisele ja
7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või
nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist
enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu;
8) välismaalane on esitanud selleks taotluse.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 79. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjendamine
(1) Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast tühistamise ja
kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei
avaldata välismaalasele ega muule isikule.
§ 80. Välismaalase lahkumiskohustus
(1) Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral on Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumil viibiv välismaalane kohustatud viivitamata Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkuma, kui välismaalasel puudub riigis ajutiseks
viibimiseks või elamiseks seaduslik alus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lahkumiskohustus võidakse viivitamata
sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
5. jaotis Viisamenetlus
1. alljaotis Pädevus
§ 81. Eesti välisesinduses viisa andmise pädevus
Viisa andmise või andmisest keeldumise Eesti välisesinduses otsustab konsulaarametnik.
§ 82. Viisa andmise kooskõlastamine
(1) Konsulaarametnik on kohustatud viisa andmise kooskõlastama valdkonna eest vastutava
ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega.
(11) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud kooskõlastama Eestis viisa andmise valdkonna
eest vastutava ministri määratud asutusega.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab
konsulaarametnik või Politsei- ja Piirivalveamet viisa andmisel oma otsust viisaregistris
põhjendama.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(3) Teavet viisa andmise kooskõlastamise kohta ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.
(4) Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu.
(5) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Schengeni
konventsiooni liikmesriikidega.
§ 821. Eestis viisa andmise pädevus
Viisa andmise või andmisest keeldumise Eestis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 83. Piiripunktis viisa andmise pädevus
Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja
Piirivalveamet.
§ 84. Viibimisaja pikendamise pädevus
Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 85. Viisa tühistamise pädevus
(1) Viisa tühistamise otsustab Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet.
(2) Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoonele saabunud välismaalase viisa
tühistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 86. Viisa kehtetuks tunnistamise pädevus
Viisa tunnistab kehtetuks Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet.
§ 87. Viisanõudest loobumise pädevus
Vabariigi Valitsus võib otsustada viisanõudest loobumise kooskõlas nõukogu määrusega
(EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride
ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest
vabastatud (EÜT L 81, 21.03.2001, lk 1–7).
§ 88. Esindamisega seotud kokkulepete sõlmimise pädevus
Vabariigi Valitsus võib välisriikidega sõlmida viisaküsimustes Eesti Vabariigi esindamisega
seotud kokkuleppeid.
2. alljaotis Taotlemine
§ 89. Viisa taotlemine
(1) Välismaalane esitab viisa saamiseks viisataotluse.
(2) Vähemalt 15-aastane alaliselt välisriigis elav alaealine võib esitada viisataotluse
iseseisvalt. Viisataotluse iseseisval esitamisel võib haldusorgan nõuda seadusliku esindaja
notariaalselt kinnitatud nõusolekut.
§ 90. Viisa taotlemine Eesti välisesinduses
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemisele Eesti välisesinduses
kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
(2) Välismaalane esitab pikaajalise viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele
isiklikult.
(3) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel või
esindaja kaudu, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib, puudub Eesti välisesindus
või välismaalasel ei ole mõjuval põhjusel võimalik esitada viisataotlust Eesti välisesindusele
isiklikult ning tema viimase viisa taotlemisel võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada
ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) Kui välismaalast ei pea daktüloskopeerima, võib pikaajalise viisa taotluse Eesti
välisesindusele esitada asukohariigi valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse,
välisesinduse või rahvusvahelise organisatsiooni kuller. Nimetatud juhul ei pea kuller
välismaalase esindamise õigust tõendama.
§ 91. Viisa taotlemine Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesinduses
(1) Välismaalane võib esitada lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemiseks
viisataotluse Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele, kui Vabariigi Valitsus on
selle riigiga sõlminud viisaküsimustes Eesti Vabariigi esindamise kokkuleppe.
(2) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotluse esitamise suhtes Schengeni
konventsiooni liikmesriigi välisesindusele kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
§ 911. Viisa taotlemine Politsei- ja Piirivalveametis
(1) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes viibib Eestis
seaduslikult käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–9 nimetatud alusel.
(2) Pikaajalise viisa taotlemiseks Politsei- ja Piirivalveametis peab välismaalane või tema
esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(3) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitada esindaja
kaudu, kui välismaalase terviseseisund ei võimalda tal pikaajalise viisa taotlemiseks isiklikult
Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduda ning tema viimase viisa taotlemisel võetud
sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1
punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 92. Viisa taotlemine piiripunktis
Lühiajalise viisa taotlemisele piiripunktis kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
§ 93. Viibimisaja pikendamise taotlemine
(1) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks tuleb esitada viibimisaja pikendamise taotlus.
(2) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma
isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(3) Välismaalase isiklik ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ei ole nõutav, kui
välismaalase terviseseisund ei võimalda tal viibimisaja pikendamise taotlemiseks isiklikult
pöörduda Politsei- ja Piirivalveametisse. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund
ei võimalda isiklikult ilmuda.
(4) Kui välismaalase isiklik ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ei ole nõutav, võib
viibimisaja pikendamise taotluse esitada esindaja kaudu.
(5) Viibimisaja pikendamise taotluse esitamisel välismaalane daktüloskopeeritakse.
Välismaalast ei pea daktüloskopeerima, kui teda on varem viisa andmise või viibimisaja
pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku
tuvastada ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud
nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 94. Viibimisaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 95. Viisataotluse menetlemise erisused
(1) Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatut ei kohaldata viisataotlusele lisatavate tõendite suhtes.
(2) Käesoleva seaduse § 41 lõiget 2 ei kohaldata viisataotluse läbivaatamise eest tasutava
riigilõivu suhtes.
§ 96. Viisataotluse menetlemisega seotud ülesannete üleandmine
eraõiguslikule isikule
Välisministeerium võib viisataotluse vastuvõtmise ja biomeetriliste andmete võtmise
ülesande halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas
sätestatud välisele teenuseosutajale esitatavatele nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(1) Välisministeerium võib viisataotluse menetlemisega seotud ülesanded halduslepingu
alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas sätestatud välisele
teenuseosutajale esitatavatele nõuetele.
(2) Pikaajalise viisa menetluse korral ei või üle anda käesoleva seaduse §-des 81, 82, 85 ja 86,
§ 90 lõikes 3, § 97 lõikes 2 ega käesoleva jaotise 4. ja 5. alljaotises sätestatud ülesandeid.
(3) Lühiajalise viisa menetluse korral võib üle anda need ülesanded, mille välisele
teenuseosutajale üleandmine on lubatud viisaeeskirjas.
(4) Viisataotluse vastuvõtmise, biomeetriliste andmete võtmise ja viisataotluse vastuse
väljastamisega seotud ülesande täitmise eest võib võtta tasu. Tasu maksmise kohustus on
viisataotlejal.
(5) Tasu suurus lepitakse Välisministeeriumiga sõlmitavas halduslepingus kokku vähemalt
üheks aastaks. Tasu kokkuleppimisel võetakse arvesse põhjendatud kulud, mis on seotud
viisataotluse menetlemise ja dokumentide edastamise korraldamisega, ning mõistlik ärikasum.
(6) Järelevalvet halduslepingu täitmise üle teostab Välisministeerium.
3. alljaotis Menetlus
§ 97. Viisataotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlus jäetakse läbi vaatamata viisaeeskirjas
sätestatud alustel.
(2) Pikaajalise viisa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalane loobub taotlusest või
esinevad muud haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbi vaatamata jätmise alused.
§ 98. Viisa andmise vormistamine
(1) Viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või
reisidokumendi vahelehele.
(2) Viisa andmine vormistatakse reisidokumendi vahelehele juhul, kui Eesti seda
reisidokumenti ei tunnusta.
§ 99. Viibimisaja pikendamise vormistamine
(1) Viibimisaja pikendamine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase
reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele.
(2) Viibimisaja pikendamine vormistatakse reisidokumendi vahelehele juhul, kui Eesti seda
reisidokumenti ei tunnusta.
(3) Viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma
isiklikult haldusorgani asukohta.
§ 991. Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse
vormistamine
(1) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva õiguse Eestis viibida võib
vormistada pikaajalise viisana.
(2) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse vormistamiseks
peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 100. [Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
4. alljaotis Vaidlustamine
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
§ 1001. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks
tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine
(1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuses (edaspidi
käesolevas alljaotises otsus) teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest,
kohast, tähtajast ja korrast. peab olema viide otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja
korra kohta.
(11) Välismaalane võib esitada avalduse otsuse vaidlustamiseks uuesti läbivaatamiseks
(edaspidi käesolevas alljaotises avaldus vaidlustus) 30 päeva jooksul otsuse teatavaks
tegemise päevast arvates.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Avalduse esitamise tähtaega ei ennistata.
§ 1002. AvalduseVaidlustuse esitanud välismaalase õiguslik seisund
Avalduse Vaidlustuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumile saabumiseks, jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide
territooriumil viibimiseks ega lükka välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide
territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
§ 1003. Nõuded avaldusele vaidlustusele
(1) Avaldus Vaidlustus esitatakse isiklikult, posti teel või esindaja kaudu käesoleva seaduse
§ 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(2) Avaldus Vaidlustus esitatakse kirjalikult.
§ 1004. AvalduseVaidlustuse esitamise koht
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsus on
tehtud Eesti välisesinduses, esitatakse avaldus vaidlustus Eesti välisesindusele, kui
välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus on tehtud piiripunktis, esitatakse avaldus
vaidlustus Politsei- ja Piirivalveametile.
(3) Kui välismaalane viibib viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegemise ajal Eestis, esitatakse avaldus vaidlustus otsuse
teinud haldusorganile.
(4) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse peale esitatakse avaldus vaidlustus Politsei-
ja Piirivalveametile.
§ 1005. Avalduse läbivaatamise pädevus ja menetlus
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
tegi Eesti välisesindus, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse Eesti
välisesindus.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse vastavalt Politsei-
ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(3) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse peale esitatud avalduse vaatab läbi ja teeb
vajaduse korral uue otsuse Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud avalduse läbivaatamise käigus
ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud valdkonna eest vastutava
ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, edastab Eesti välisesindus
viisataotluse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele.
(1) Vaidlustuse läbivaatamise käigus kontrollib pädev haldusorgan viisa andmisest
keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest
keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
tegi Eesti välisesindus, vaatab vaidlustuse läbi Eesti välisesindus.
(3) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud vaidlustuse Eesti välisesinduse poolt
läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud valdkonna
eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, edastab Eesti
välisesindus viisataotluse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumi valitsemisala
asutustele.
(4) Kui Eesti välisesindus leiab, et vaidlustus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise uue
otsusega.
(5) Kui Eesti välisesinduse hinnangul ei ole vaidlustus põhjendatud, edastab ta selle koos
vaidlustatud otsuse aluseks olevate lisade ja seotud menetlusdokumentidega ning omapoolse
seisukohaga Välisministeeriumile läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
(6) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse peale esitatud vaidlustuse Välisministeeriumi poolt
läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud valdkonna
eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, kaasab
Välisministeerium menetlusse Siseministeeriumi.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul kontrollib Siseministeerium vaidlustuse
läbivaatamise menetluse käigus Siseministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse
õiguspärasust ja otstarbekust viisa andmise kooskõlastamise menetluse läbiviimisel ning
edastab oma seisukoha Välisministeeriumile.
(8) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet, vaatab vaidlustuse läbi vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet.
(9) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse peale esitatud vaidlustuse vaatab läbi
Politsei- ja Piirivalveamet.
(10) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet leiab, et vaidlustus on põhjendatud,
rahuldab vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet selle ise uue otsusega.
(11) Kui Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul ei ole avaldus
põhjendatud, edastab vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet selle koos
vaidlustatud otsuse aluseks olevate lisade ja seotud menetlusdokumentidega ning omapoolse
seisukohaga Siseministeeriumile läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
§ 1006. Avalduse läbivaatamise menetlus tähtajad
(1) Avalduse läbivaatamise käigus kontrollib pädev haldusorgan viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Kui avalduse läbivaatamise käigus ilmneb, et välismaalasele viisa andmist ei ole
kooskõlastanud valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala
asutus, edastab Eesti välisesindus viisataotluse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumi
valitsemisala asutustele.
(3) Välismaalase poolt esitatud avaldus vaadatakse läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus
15 päeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates.
(1) Välismaalase esitatud vaidlustuse vaatab Eesti välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet läbi ja vajaduse korral teeb uue otsuse 15 päeva jooksul vaidlustuse
esitamise päevast arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 1005 lõikes 3 nimetatud juhul edastab Siseministeeriumi
valitsemisala kooskõlastav asutus Eesti välisesindusele seisukoha viisataotluse uuesti
kooskõlastamise kohta viie päeva jooksul vaidlustuse kooskõlastavale asutusele esitamise
päevast arvates.
(3) Kui Eesti välisesinduse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul ei
ole vaidlustus põhjendatud, edastab ta selle koos vaidlustatud otsuse aluseks olevate lisade ja
seotud menetlusdokumentidega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul
vastavalt Siseministeeriumile või Välisministeeriumile läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
(4) Välismaalase esitatud vaidlustus vaadatakse läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 30
päeva jooksul vaidlustuse Siseministeeriumile või Välisministeeriumile edastamise päevast
arvates.
(5) Käesoleva seaduse § 1005 lõikes 6 nimetatud juhul edastab Siseministeerium
Välisministeeriumile seisukoha viisa andmise kooskõlastamise menetluse kohta
viieteistkümne päeva jooksul vaidlustuse esitamise päevast arvates.
(6) Haldusorgan võib vaidlustuse läbivaatamise tähtaega pikendada, kui vaidlustuse osas
otsuse tegemiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole
võimalik sätestatud tähtaja jooksul.
(7) Vaidlustuse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav
uus tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega.
§ 1007. Avalduse Vaidlustuse alusel tehtud otsuse
Haldusorgan võib:
1) avalduse vaidlustuse rahuldada ja tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise,
viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;
2) jätta avalduse vaidlustuse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise,
viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse muutmata.
§ 1008. Avalduse Vaidlustuse alusel tehtud otsuse põhjendamine
(1) Avalduse Vaidlustuse alusel tehtud otsust ei põhjendata.
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse
tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
§ 1009. Avalduse Vaidlustuse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine
Avalduse Vaidlustuse alusel tehtud otsus tehakse välismaalasele teatavaks tema poolt
avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt.
5. alljaotis Vaidlustamise käigus tehtud otsuse
edasikaebamine
§ 10010. Vaidlustamise käigus tehtud otsuse edasikaebamine
(1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise
käigus tehtud otsuse peale võib välismaalane esitada avalduse viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teistkordseks läbivaatamiseks (edaspidi
käesolevas alljaotises avaldus) 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 1001 nimetatud
avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras arvestades käesolevas seaduses
sätestatud erisusi 30 päeva jooksul vaidlustuse alusel tehtud otsuse teadasaamisest arvates
ning tingimusel, et välismaalane on eelnevalt läbinud vaidemenetluse.
(2) Avalduse esitamise tähtaega ei ennistata.
(2) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale esitatud
kaebuse lahendab halduskohus üksnes kirjalikus menetluses.
§ 10011. Avalduse Kaebuse esitanud välismaalase õiguslik seisund
Avalduse Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Schengeni
konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks, jätkuvaks Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka välismaalase Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
§ 10012. Nõuded avaldusele
(1) Avaldus esitatakse isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.
(2) Avaldus esitatakse kirjalikult.
§ 10013. Avalduse esitamise koht
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
tegi Eesti välisesindus, esitatakse avaldus Välisministeeriumile.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise,
viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, esitatakse avaldus Siseministeeriumile.
§ 10014. Avalduse läbivaatamise pädevus ja menetlus
(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
tegi Eesti välisesindus, vaatab otsuse teistkordselt läbi Välisministeerium.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise,
viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegi
Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet, vaatab otsuse teistkordselt läbi
Siseministeerium.
(3) Kui viisa andmisest keeldumise otsuse teistkordsel läbivaatamisel ilmneb, et
välismaalasele viisa andmist ei ole kooskõlastanud valdkonna eest vastutava ministri
määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus, kaasab Välisministeerium menetlusse
Siseministeeriumi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kontrollib Siseministeerium avalduse
läbivaatamise menetluse käigus Siseministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse
õiguspärasust ja otstarbekust viisa andmise kooskõlastamise menetluse läbiviimisel ning
edastab oma seisukoha Välisministeeriumile. Siseministeeriumi seisukoht Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse hindamisel on lõplik.
(5) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus vaadatakse
teistkordselt läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 15 päeva jooksul avalduse esitamise
päevast arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seisukoha edastab Siseministeerium
Välisministeeriumile seitsme päeva jooksul Välisministeeriumi poolt menetlusse kaasamise
päevast arvates.
§ 10015. Avalduse alusel tehtud otsus
Haldusorgan võib:
1) avalduse rahuldada ja tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse
lõpetamise otsuse kehtetuks ning teha uue otsuse;
2) jätta avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse
lõpetamise otsuse muutmata.
§ 10016. Avalduse alusel tehtud otsuse põhjendamine
(1) Avalduse alusel tehtud otsust ei põhjendata.
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse
tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
§ 10017. Avalduse alusel tehtud otsuse teatavaks tegemine
Avalduse alusel tehtud otsus tehakse välismaalasele teatavaks tema poolt avalduses näidatud
kontaktandmete kohaselt.
§ 10018. Avalduse alusel tehtud otsuse vaidlustamine
Avalduse alusel tehtud otsuse peale ei saa esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule.
§ 10019. Viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise erisus
(1) Kui välismaalane on vaidlustanud viisa andmisest keeldumise otsuse või esitanud kaebuse
halduskohtule ja ta esitab uue viisataotluse Eesti välisesindusele, jäetakse tema hilisem
viisataotlus läbi vaatamata kuni esialgse viisataotluse suhtes haldusorgani otsuse või kohtu
lõpliku otsuse tegemiseni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei kohaldu, kui välismaalane taotleb viisat muul alusel kui
esialgne viisataotlus, mille otsuse osas on välismaalane esitanud vaidlustuse.
§ 10020. Otsuse põhjendamine
Kohtumenetluses ei avaldata välismaalasele ega muule isikule viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise
põhjust ega sellega seonduvat teavet.
6. jaotis Viisaasjade korraldamine
§ 101. Viisamenetluse korraldamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Välisministeeriumiga kehtestab
määrusega:
1) pikaajalise viisa andmise ja viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate andmete ja
taotlusele lisatavate tõendite loetelu ja esitamise nõuded;
2) viisa andmise ja andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise ja pikendamisest
keeldumise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks
tunnistamise tähtajad;
3) viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise korra ja tähtajad;
4) viisa taotlemiseks ja omamiseks nõutavate kulude kandmiseks piisavate rahaliste
vahendite määra ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra;
5) viisa andmist või viibimisaja pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise
korra;
6) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut pikaajalise viisa menetlustes ei
daktüloskopeerita;
7) muude isikute või isikute kategooriate, keda pikaajalise viisa menetlustes ei
daktüloskopeerita, loetelu ja
8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikide vahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L
218, 13.08.2008, lk 60–81), alusel asutatud viisainfosüsteemis VIS andmete töötlemiseks
pädevate asutuste loetelu;
9) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamiseks
esitatava avalduse vormi, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite
loetelu.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide
kodakondsusega õpilaste nimekirja vormi ning selle täitmise korra ja kasutamise juhendi;
2) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) viibimisaja pikendamise taotluse vormi ja selle täitmise nõuded ning taotluse esitamise
tähtajad;
2) viisa andmise kooskõlastamiseks pädevate asutuste loetelu;
3) viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu;
4) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise
viisana vormistamise taotluse täitmise nõuded ning taotlemisel esitatavate andmete, mis on
vajalikud isikusamasuse tuvastamiseks ja otsuse tegemiseks, loetelu ja nende esitamise
nõuded;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
5) viisa taotlemisel iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra,
selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
6) viisa taotlemisel töötamiseks asukohast sõltumatu töötajana määratlusele vastavuse
hindamise tingimused ja korra, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende
esitamise nõuded.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega Schengeni konventsiooni
liikmesriigi pädeva asutuse poolt antud ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamiseks
pädevate asutuste loetelu.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega pikaajalise viisa taotluse vormi ja
täitmise nõuded ning taotluse esitamise tähtajad.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 102. Viisaregister
(1) Viisaregister on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu. Andmekogu pidamise
põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Viisaregistri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste
Eestis ajutise viibimise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis,
välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus viisataotluste,
viibimisaja pikendamise taotluste, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisade tühistamise,
viisade kehtetuks tunnistamise ja viisade kooskõlastamisel saadud andmeid ning vastavate
menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta
aluseks andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse
olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
(5) Andmekogus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida viisa kehtivust,
avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
(7) Viisaregister on seotud Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemiga vastavalt Euroopa Liidu
õigusaktides sätestatule.
§ 103. Ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamine
Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud ühtse viisa alast teabevahetust
korraldavad vastavalt pädevusele Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ja Välisministeerium.
3. jagu Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis
töötamine
1. jaotis Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis
töötamise lubatavus
§ 104. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused
(1) Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on
registreeritud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu
ratifitseeritud välislepingust.
(2) Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei ole
töötamist registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel.
(3) Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või
kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 105. Seadusest tulenev õigus Eestis töötada
(1) Välismaalasel, kes on kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune,
on lubatud Eestis töötada kinnipidamisasutuses viibimise ajal.
(2) Välismaalasel, kes on vedurimeeskonna liige või vedurit või rongi teenindava personali
liige või autojuht, kes toimetab sõitjaid või veoseid kohale riigipiiri ületades, või
lennumeeskonna liige, on lubatud Eestis töötada, kui tal puudub Eestis elukoht ning tema
tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning tal on Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus.
(3) Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida
Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tema ajutise viibimisaja kestuse jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) Ilma töötamiseks antava elamisloata võib Eestis töötada välismaalane:
1) kellel on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba
ja kes omab nimetatud liikmesriigis töötamise õigust, kui välismaalase Eestis töötamine on
seotud ettevõtte asumisega Eestisse ja välismaalasel on seaduslik alus Eestis viibimiseks;
2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik, kellel on Eestis viibimiseks
seaduslik alus ning kelle töötamisaeg ei ületa 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
3) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus, kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning
kelle töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase perioodi jooksul;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
4) kellel on tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
5) kellel on käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi
pädeva asutuse antud pikaajaline viisa või elamisluba õppimiseks, tingimusel et tema Eestis
töötamine ei takista õppimist;
6) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1−4 ja 6−8 nimetatud
seaduslik alus ning ta on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse,
rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud
õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, tingimusel et tema Eestis
töötamine ei takista õppimist.
7) kes on vaimulik, nunn või munk, tingimusel et tema Eestisse kutsujaks on usuline ühendus
ning kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga.
8) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse §625 alusel antud viisa töötamiseks
asukohast sõltumatu töötajana.
2. jaotis Lühiajaline Eestis töötamine
§ 106. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine
(1) Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks
viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja
Piirivalveametis.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(11) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida, kui:
1) välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja
töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised;
2) tööandja on Eestis registreeritud.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(12) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded peavad olema välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(13) Lühiajaline Eesti töötamine on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul,
kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(14) Käesoleva paragrahvi lõiget 13 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
1) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
2) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või
töötamine õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
3) töötamine tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane
ettevalmistus;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
4) töötamine iduettevõttes.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Ilma elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel Eestis töötada
välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne
tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(3) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 14 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas
erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub
maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati
avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise
registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud
vähemalt 12 kuud ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tingimustele on
täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
1) äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis
soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid, seadmeid või mille eest on tehtud
investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus
Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas;
3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt
võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt
makstava sotsiaalmaksuga.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise
registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud
vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud
investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või
toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(6) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(7) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida ka juhul, kui tegemist on
renditööga kasutajaettevõtja juures töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud alusel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui Eestis registreeritud tööandja
tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne
protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(9) Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste
seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid käesoleva paragrahvi lõikes 8
kehtestatud määras kogu lühiajalise töötamise aja jooksul.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(10) Välismaalase lühiajalise töötamise hooajatöötajana võib registreerida, kui:
1) välismaalane asub tööle käesoleva seaduse § 110 lõike 3 alusel kehtestatud määruses
loetletud hooajast sõltuval tegevusalal;
2) tööandja on enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist sõlminud
välismaalasega tähtajalise töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla
sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase tööle võtma sõlmitud
lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud tingimustel;
3) välismaalase majutus Eestis viibimise ajal on tagatud õigusaktides kehtestatud nõuetele
vastavas eluruumis või majutusettevõttes.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(11) Hooajatöötaja käesoleva seaduse tähenduses on välismaalane, kelle alaline või peamine
elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2
või 4 nimetatud alusel ning teeb hooajatööd Eestis registreeritud tööandjaga sõlmitud
tähtajalise töölepingu alusel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(12) Kui hooajatöötaja majutus on korraldatud tööandja poolt või kaudu, ei tohi majutuse
maksumus olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne võrreldes välismaalase ühe kuu
töötasuga ning majutuse maksumust ei tohi välismaalase töötasust maha arvata.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(13) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloaga on
lühiajaline Eestis töötamine ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil lubatud juhtivtöötaja,
spetsialisti või praktikandina elamisloa kehtivusaja jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(14) Välismaalase lühiajalise töötamise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva
paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul võib registreerida, kui:
1) vastuvõttev üksus kuulub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva äriühinguga
samasse kontserni või on äriühingu filiaal;
2) välismaalane saabub Eestisse ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil;
3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva
äriühinguga tööleping, mille alusel vastuvõttev üksus kohustub isiku tööle võtma töölepingus
kindlaks määratud tingimustel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(15) Lühiajalise töötamise praktika eesmärgil võib registreerida, kui:
1) välismaalane omandab kõrgharidust või on omandanud kõrghariduse kahe aasta jooksul
enne lühiajalise töötamise registreerimistaotluse esitamist;
2) praktika võimaldaja ja praktikandi vahel on sõlmitud praktikaleping;
3) praktika on seotud omandatud või omandatava haridusega.
(16) Lühiajalise töötamise kutseõppe eesmärgil praktika korras võib registreerida välisriigis
asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa.;
§ 1061. Lapsehoidjana-koduabilisena Eestis tegutsemine
(1) Eestis ajutiselt viibiva välismaalase lühiajalise töötamise lapsehoidjana-koduabilisena võib
registreerida, kui tal on leping Eestis püsivalt elava vastuvõtva perekonna abistamiseks seoses
lapse hoidmise ja majapidamistöödega.
(2) Lapsehoidjana-koduabilisena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse välismaalast, kes
elab Eestis vastuvõtva perekonna juures, et parandada oma keeleoskust ja teadmisi Eestist
ning kes vastutasuna hoiab lapsi ja võib perekonda abistada kergetes majapidamistöödes.
(3) Lapsehoidja-koduabilise kohustuste maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev
nädalas peab olema kohustustest vaba.
(4) Vastuvõttev perekond võib maksta lapsehoidjale-koduabilisele tasu käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud lepingu täitmise eest.
(5) Kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta lapsehoidjana-koduabilisena tegutsemise sisule
ja eesmärgile, on vastuvõttev perekond ja välismaalane kohustatud lähtuma neist õiguslikest
alustest, millele tegevus sisult vastab.
(6) Vastuvõtva perekonna suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 106 lõike 11 punktis 2
sätestatud tööandja Eestis registreerimise nõuet.
§ 107. Välismaalasele makstava töötasu suurus
(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on
registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti
aasta keskmise brutokuupalgaga.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(11) Tööandja on kohustatud maksma käesoleva seaduse § 106 lõike 14 punktis 3 nimetatud
juhul välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on
vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja
koefitsiendi 2 korrutisega.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise nõuet ei kohaldata järgmistel
juhtudel:
1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
2) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või
töötamine õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
4) erialane tegevus sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava
spordialaliidu kutsel;
5) töötamine praktika eesmärgil;
5) töötamine kutseõppe või kõrgharidustaseme õppe eesmärgil praktika korras välisriigis
asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni vahendusel või välisriigis asuva õppeasutuse
suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa;
6) töötamine noorteprojekti või -programmi raames, kui noorteprojekti või -programmi
tunnustab Haridus- ja Teadusministeerium;
7) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine Välisministeeriumi loal;
8) välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see
kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;
9) välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba
omamata;
10) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste seaduse
tähenduses;
11) töötamine hooajatöötajana;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
12) töötamine iduettevõttes.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
13) töötamine lapsehoidja-koduabilisena.
(2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(21) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(3) Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama
lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise ajal Statistikaameti viimati avaldatud
andmetele.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(31) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib välismaalasele, kelle lühiajaline töötamine
on registreeritud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse §19014 alusel, maksta
käesolevase seaduse sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev
äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping.
(4) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed
välismaalasele makstud tasu kohta.
§ 1071. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise õiguslik tähendus
(1) Välismaalane võib Eestis tööle asuda alates samast kalendripäevast, kui tööandja on
välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud Politsei- ja Piirivalveametis,
järgmistel juhtudel:
1) käesoleva seaduse § 106 lõigetes 14 ja 13 nimetatud juhul;
2) töötamine hooajatöötajana käesoleva seaduse § 106 lõikes 10 sätestatud tingimusel, kui
välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja tema lühiajalise
töötamise registreerimist ei ole käesoleva seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt kehtetuks
tunnistatud.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välismaalane Eestis tööle asuda
alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida
välismaalase lühiajaline töötamine.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 1072. Lühiajalise Eestis töötamise erisused
(1)Välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis,
võib sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale, tingimusel et muud lühiajalise
Eestis töötamise registreerimise nõuded on täidetud ja teisel ametikohal töötamiseks on
nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.
(2) Välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud, võib samal ajal töötada mitme
tööandja juures, tingimusel et lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded tööandja
juures, kes registreeris välismaalase lühiajalise töötamise, on jätkuvalt täidetud.
§ 108. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumine
(1) Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui:
1) vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole
täidetud;
2) välismaalasele makstav tasu ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
3) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
4) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
5) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
6) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
7) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
8) on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile, või
9) välismaalane, tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on esitanud valeandmeid
menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, on kasutanud pettust või on esitanud võltsitud
dokumente.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(1) Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest võib keelduda, kui:
1) välismaalane, tema tööandja või kasutajaettevõtja on rikkunud käesolevat seadust ja tema
karistatus nimetatud rikkumise eest ei ole kustunud;
2) tööandjal või kasutajaettevõtjal on maksuvõlgnevusi ja need ei ole ajatatud;
3) tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine,
välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik
majandustegevus;
4) juriidilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja juhtorgani liikme, täisühingu osaniku või
usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on
kehtestatud ärikeeld;
5) välismaalase, tema tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) Kui välismaalase Eestis töötamine on registreeritud käesoleva seaduse § 1071 lõike 1
kohaselt ning käesoleva seaduse § 106 lõikes 14 või 13 või § 1071 lõike 1 punktis 2 nimetatud
tingimus lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks ei ole täidetud, tunnistab Politsei- ja
Piirivalveamet lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise asemel välismaalase
lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks käesoleva seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 109. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamine
(1) Välismaalase Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb
käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise
aluseks olev asjaolu.
(2) Välismaalase Eestis töötamise registreerimise võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb
käesoleva seaduse § 108 lõikes 11 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise
aluseks olev asjaolu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui välismaalane töötab Eestis käesoleva
seaduse § 106 lõike 13 alusel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 1091. Lühiajalise Eestis töötamise registreeringu lõppemine
(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreering lõpeb ajutise viibimisaluse
lõppemisel või elamisloa andmisel.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase taotluse läbivaatamise ajal, kui
välismaalane taotleb käesoleva seaduse § 67 lõike 41 või 42 alusel viibimisaja pikendamist või
§ 911 alusel pikaajalist viisat.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1092. Kutsuja kohustused
(1) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 15 sätestatud praktika eesmärgil lühiajalise töötamise
korral on praktika võimaldajal käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
(1) Tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures välismaalase lühiajaline töötamine
registreeriti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
(11) Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse käesoleva seaduse §107 lõike 12
punktis 10 sätestatud tingimustel lähetatud töötajana, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis
registreeritud ettevõttele, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktika võimaldaja kutsuja kohustused lõpevad
kui välismaalasele antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikalepingu
lõppemist.
§ 110. Lühiajalise Eestis töötamise asjade korraldamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise korra, tähtajad, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite
loetelu.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(11) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 5 nimetatud erafondivalitsejale esitatavad nõuded või
erafondivalitsejate loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(12) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lühiajalise töötamise
registreerimisel iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning
selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antav viisa vormistatakse lühiajalise või pikaajalise
viisana.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(3) Hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 111. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu
(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu on Vabariigi
Valitsuse asutatud andmekogu. Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu pidamise eesmärk
on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike
aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis,
välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus lühiajaliselt Eestis
töötavate välismaalaste ja nende esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste
ja lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise menetluste käigus antud
haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid.
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta
aluseks andmetena välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse olemasolu ja Eestis
töötamise tingimuste kohta.
(5) Andmekogus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida lühiajalise
Eestis töötamise registreerimist, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
3. peatükk EESTIS ELAMINE JA TÖÖTAMINE
1. jagu Tähtajaline elamisluba
1. jaotis Tähtajalise elamisloa andmine ja andmisest
keeldumine
1. alljaotis Tähtajalise elamisloa andmine
§ 112. Tähtajaline elamisluba
Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis
elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud
tingimustele.
§ 113. Sisserände piirarv
(1) Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud sisserände piirarvuga.
(2) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi
ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
§ 114. Sisserände piirarvu kehtestamise pädevus
(1) Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Sisserände piirarvu raames võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada
piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti
ajalise jaotuse aasta piires.
§ 115. Sisserände piirarvu täitumise arvutamine
Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata järgmisi isikuid:
1) eestlane;
2) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele
antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
3) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine
laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks
lähedase sugulase juurde;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
4) välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;
5) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil
tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või õppejõuna Eestis õigusaktidega
kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
6) välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks;
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
7) välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja
kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud
elama mõnda teise riiki;
8) Ameerika Ühendriikide kodanik;
9) Jaapani kodanik;
10) välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes
ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;
11) välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes
alusel;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
12) välismaalane, kellele on antud elamisluba käesoleva paragrahvi punktis 2 või 3 nimetatud
alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
13) välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
14) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
15) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
16) välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
17) välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 116. Tähtajalise elamisloa andmise nõuded
(1) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on
täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise.
(2) Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema
jätkuvalt täidetud.
§ 117. Tähtajalise elamisloa andmise tingimused
(1) Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused on järgmised:
1) Eesti tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk on põhjendatud;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) tegelik elukoht Eestis;
3) piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete
toimetuleku Eestis, ja
4) käesoleva seaduse §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping, kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused peavad olema täidetud mis tahes alusel
elamisloa andmiseks.
(3) Täiendavad tingimused vastaval alusel tähtajalise elamisloa andmiseks on sätestatud
käesolevas seaduses eraldi.
(4) Kui vastaval alusel tähtajalise elamisloa andmiseks ei ole mõne tähtajalise elamisloa
andmise üldtingimuse täitmine nõutav, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi.
§ 118. Tähtajalise elamisloa andmise alused
Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:
1) elama asumiseks abikaasa juurde;
2) elama asumiseks lähedase sugulase juurde;
3) õppimiseks;
4) töötamiseks;
5) ettevõtluseks;
6) [kehtetu - RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
61) kriminaalmenetluses osalemiseks;
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
62) kaaluka riikliku huvi korral;
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
7) välislepingu alusel või
8) [kehtetu - RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
9) püsivalt Eestisse elama asumiseks.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 119. Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramine
(1) Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat.
(2) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise aluseks
olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise
võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal.
§ 120. Kindlustuskaitse
(1) Välismaalane, kes taotleb elamisluba või elab Eestis, on kohustatud sõlmima järgmistele
tingimustele vastava ravikulukindlustuse lepingu (edaspidi leping):
1) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) kindlustusjuhtumiks on lepingu alusel kindlustatud välismaalasega (edaspidi käesolevas
paragrahvis kindlustatud isik) kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu
haigestumine või õnnetus;
3) kindlustusandja on kohustatud kindlustatud isikule hüvitama kindlustussumma ulatuses
haiguse või õnnetuse tagajärjel tekkinud meditsiiniliselt vajalikud ravikulud ning
ambulatoorsete uuringute kulud, mida tehakse kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ja ravi
määramiseks;
4) kindlustussumma aastase kindlustusperioodi kohta on vähemalt 6000 eurot;
5) kui pooled on kokku leppinud võlaõigusseaduse § 558 lõike 1 tähenduses ooteajas, ei või
see olla pikem kui kaks kuud;
6) leping jõustub elamisloa andmisest arvates ja lõpeb elamisloa kehtivusaja lõppemisega,
kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;
7) kindlustuskaitse kehtib Eestis.
(2) Välismaalasel peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping kogu elamisloa
kehtivuse ajal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping ei pea katma kahju, mis:
1) on seotud enne lepingu jõustumist diagnoositud kroonilise või kaasasündinud haigusega,
välja arvatud selle erakorraline ägenemine;
2) on seotud raseduse, sünnitamise ja sellega seotud raviteenuste, hambaraviteenuste või
haigekassa tervishoiuteenuste loetellu mittekantud tervishoiuteenuste kasutamisega;
3) tuleneb liiklusõnnetusest ja mille hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja;
4) on ravikulukindlustuse lepinguid sõlmivate kindlustusandjate kindlustustingimuste
kohaselt tavaliselt välistatud rahvusvahelise kindlustus- ja edasikindlustuspraktika tõttu.
(4) Kui kindlustatud isik muutub kindlustusperioodi jooksul ravikindlustuse seaduse alusel
kindlustatuks või kindlustatuga võrdsustatud isikuks, ei ole kindlustusandjal lepingu täitmise
kohustust ulatuses, milles kindlustatud isikul on õigus ravikindlustushüvitisele ravikindlustuse
seaduse alusel.
(5) Kui kindlustatud isik muutub kindlustusperioodi jooksul ravikindlustuse seaduse alusel
kindlustatuks või kindlustatuga võrdsustatud isikuks, on pooltel õigus leping üles öelda
ravikindlustuse seaduse alusel kindlustuskaitse tekkimisest arvates.
(6) Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse 27. peatükis ravikulukindlustuse lepingu kohta
sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Elamisloa kehtivuse ajal ei
kohaldata lepingule võlaõigusseaduse §-s 559, § 561 lõikes 1 ja §-s 562 sätestatut.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusliku kindlustuse nõude täidab muu isiku poolt
sõlmitud ravikindlustuse või kollektiivse ravikindlustuse leping, milles välismaalane on
märgitud kindlustatud isikuks ja mille järgne ravikulukindlustuse kindlustuskaitse vastab
käesolevas paragrahvis sätestatule.
(8) Kui ravikindlustuse esemeks on lisaks ravikulukindlustusele muu ravikindlustuse liik, siis
seda osa lepingust ei käsitata kohustusliku kindlustusena kindlustustegevuse seaduse
tähenduses ning sellele ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatut.
(9) Välismaalasel ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud lepingu sõlmimise kohustust
välislepingus sätestatud juhul või juhul, kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt
kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 121. Elukoha registreerimine rahvastikuregistris
(1) Välismaalane on kohustatud registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses ettenähtud
korras ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates.
(2) Välismaalane, kes elab elamisloa andmise ajal Eestis, on kohustatud elukoha
registreerima rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa andmise
otsusest teavitamise päevast arvates.
(3) Välismaalasel peab olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel.
(4) Registreeritud elukoha nõuet ei kohaldata välismaalasele vanglas kinnipidamise või
hoolekandeasutuses viibimise ajal. Välismaalane on kohustatud registreerima elukoha ühe
kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või hoolekandeasutusest lahkumist.
§ 1211. Välismaalase suunamine osalema kohanemisprogrammis
Politsei- ja Piirivalveamet suunab välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle
elamisluba on pikendatud, osalema kohanemisprogrammis.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
2. alljaotis Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine
§ 122. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluste kohaldamine
(1) Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse käesolevas alljaotises toodud alustel.
(2) Täiendavad alused tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks, lisaks käesolevas
jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustele, on sätestatud
käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
(3) Kui tähtajalise elamisloa andmisest ei keelduta mõnel käesolevas alljaotises sätestatud
alusel, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise
aluse juures.
§ 123. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused
Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui:
1) tähtajalise elamisloa andmise alus on ära langenud;
2) välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele;
3) tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud;
4) taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud või
5) isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi
kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust.
§ 124. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine avaliku korra ja riigi
julgeoleku tagamise ning rahva tervise kaitse kaalutlustel
(1) Tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui:
1) on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada
avalikku korda;
2) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
3) on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute
õigusi või huve;
4) on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist;
5) välismaalast on karistatud süüteo eest;
6) välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis
elamise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri või ajutise kontrolljoone ületamise
tingimusi;
61) välismaalane on rikkunud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11
lõikes 1 või §-s 741 kehtestatud kohustust;
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
7) on alust arvata, et välismaalase tähtajalise elamisloa taotlemise tegelik eesmärk ei vasta
väidetud eesmärgile;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
8) on alust arvata, et välismaalane ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist, või
9) välismaalasel on tema Eestis viibimise või Eestist lahkumise kulud tasumata.
(2) Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui:
1) välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust
omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa
taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti
kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
2) välismaalane on rikkunud käesoleva seaduse §-s 11 kehtestatud kohustust;
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
3) välismaalase tegevus on olnud suunatud või on suunatud või on põhjendatud alus arvata, et
see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) välismaalane on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või
õhutab või võib õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;
5) välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi
arvatud või erru läinud;
6) välismaalane on välisriigi relvajõududes tegevteenistuses või lepingulises teenistuses;
7) välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega
üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;
8) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole
kustunud;
9) välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
10) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku
ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku
toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või
ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või
ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
11) välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või
julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi
luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema
kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud
formeeringutesse;
12) välismaalane on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või
eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu
eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete
relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
13) välismaalane on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud
karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu või
14) välismaalase puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid
kuritegusid või sõjakuritegusid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 6 ja 9–14 nimetatud asjaolusid käsitletakse
ohuna riigi julgeolekule. See ei välista muude asjaolude käsitlemist ohuna riigi julgeolekule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista muude asjaolude käsitlemist
ohuna avalikule korrale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkte 5, 6 ja 11 ei kohaldata NATO liikmesriigi kodaniku
suhtes.
§ 125. Tähtajalise elamisloa andmine erandina
(1) Kui välismaalase suhtes ei esine muid käesoleva seaduse §-s 124 nimetatud ohu tõttu
avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise aluseid, võib erandina
anda tähtajalise elamisloa, kui:
1) välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust
omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa
taotlemisel, elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel, Eesti kodakondsuse või Eesti
kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
2) välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega
üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;
3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole
kustunud;
4) välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
5) välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi
arvatud või erru läinud;
6) välismaalane on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või
7) välismaalane on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või
julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud välistavad tema kutsumist
teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud
formeeringutesse.
(11) Kui välismaalane on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise
abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust, võib talle
erandina anda tähtajalise elamisloa, kui ta taotleb seda elama asumiseks lähedase sugulase
juurde käesoleva seaduse § 150 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(2) Kui välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba erandina, võib ka tema abikaasale ja
alaealisele lapsele anda tähtajalise elamisloa erandina.
§ 126. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine sissesõidukeelu tõttu
(1) Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase suhtes kehtib
sissesõidukeeld.
(2) Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi
kuuluv liikmesriik kohaldab välismaalase suhtes Schengeni sissesõidukeeldu ning see on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna
Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk
4–23), kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(3) Erandina võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välismaalasele anda tähtajalise
elamisloa, kui välismaalase Eestisse saabumine või Eestis elamine on vajalik humaansetel
kaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
§ 127. Välismaalase perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest
keeldumine
Kui keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest, keeldutakse üldjuhul
elamisloa andmisest ka tema abikaasale ja alaealisele lapsele.
2. jaotis Tähtajalise elamisloa pikendamine ja
pikendamisest keeldumine
§ 128. Tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded
Tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud
ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust.
§ 129. Tähtajalise elamisloa pikendamise tingimused
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded peavad olema täidetud mis tahes alusel
tähtajalise elamisloa pikendamiseks.
(2) Tähtajalise elamisloa pikendamiseks peavad tähtajalise elamisloa andmise tingimused
olema jätkuvalt täidetud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(3) Tähtajalise elamisloa pikendamise tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine
rahvastikuregistris.
(4) Täiendavad tingimused tähtajalise elamisloa pikendamiseks on sätestatud käesolevas
seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
(5) Kui vastaval alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks ei ole mõne tähtajalise elamisloa
pikendamise üldtingimuse täitmine nõutav, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi
vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
§ 130. Välismaalase riigis viibimine taotluse menetlemise ajal
Kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal või käesoleva seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5
sätestatud tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või
pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise
ajal.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 131. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alused
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise
elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(2) Täiendavad alused tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumiseks on sätestatud
käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
(3) Kui tähtajalise elamisloa pikendamisest ei keelduta mõnel käesolevas jaotises sätestatud
tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alusel, on see sätestatud käesolevas seaduses
eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
§ 132. Tähtajalise elamisloa pikendamise tähtaeg
(1) Tähtajalist elamisluba võib pikendada kuni kümneks aastaks korraga.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(2) Pikendatava tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa
pikendamise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust
ja muutumise võimalikkust pikendatava elamisloa kehtivusajal.
3. jaotis Tähtajalise elamisloa kehtivus
§ 133. Tähtajalise elamisloa kehtivus
Tähtajaline elamisluba kehtib kuni elamisloa kehtivusaja lõppemiseni või elamisloa
kehtetuks tunnistamiseni.
§ 134. Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemine
Tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõpeb:
1) tähtaja saabumisel;
2) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või selle taastamisel;
3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral;
4) pikaajalise elaniku elamisloa saamisel või uue tähtajalise elamisloa saamisel või
5) välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsuse andmisel või selle taastamisel.
§ 135. Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise üldalused
(1) Tähtajalise elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei ole seaduses sätestatud tähtajaks registreerinud rahvastikuregistris oma
elukohta Eestis;
2) välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
3) välismaalasel puudub käesoleva seaduse §-s 120 sätestatud kindlustusleping, mis tagab
tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivuse ajal või
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
4) välismaalane ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) välismaalasele elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks olev asjaolu ei ole
täidetud;
2) välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus;
3) välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
4) elamisloa andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul täidetud;
5) välismaalane esitab selleks isikliku sooviavalduse.
6) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks pädev haldusorgan võib tähtajalise
elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus määrata välismaalasele tähtaja käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Kui välismaalane kõrvaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse
haldusorgani määratud tähtaja jooksul, siis tähtajalist elamisluba kehtetuks ei tunnistata.
§ 136. Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise aluste kohaldamine
(1) Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks vastavalt käesolevas jaotises toodud
tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustele.
(2) Täiendavad alused tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks on sätestatud
käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
(3) Kui mõnda käesolevas jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise
alust ei kohaldata vastaval alusel antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel, on see
sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
4. jaotis Tähtajalise elamisloa andmise alused
1. alljaotis Tähtajaline elamisluba elama asumiseks
abikaasa juurde
§ 137. Välismaalase abikaasa
(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis elava Eesti
kodanikust või eesti rahvusest abikaasa juurde või elamisloa alusel Eestis elava välismaalasest
abikaasa juurde.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa suhtes, kelle juurde elama asumiseks
elamisluba taotletakse, ei kohaldata eelnevat Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos
Eestisse elama.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Eelnevat Eestis elamise nõuet ei kohaldata, kui välismaalane ja abikaasa, kelle juurde
elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos.
(3) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(31) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(5) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 138. Perekonnaelule esitatavad nõuded
(1) Elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde võib anda, kui abikaasade vahel on olemas
tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.
(2) Abielu on fiktiivne, kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel
puudub tegelik perekonnaelu.
§ 139. Perekonna legaalse sissetuleku nõue
Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde, peab tema abikaasal
olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab
abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis.
§ 140. Perekonna registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue
(1) Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde, peab perekonnal
olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis.
(2) Abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusena ei kohaldata
registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet, kui abikaasa, kelle juurde elama
asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud elamisloa ettevõtluseks või ühel järgmistest
juhtudest elamisloa töötamiseks:
1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
2) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või
töötamine õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
4) erialane tegevus sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava
spordialaliidu kutsel;
5) töötamine Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmiseks;
6) töötamine eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on vastavas valdkonnas
töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus;
7) töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on vastavas
valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus;
8) töötamine käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel tippspetsialistina, kui
välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus;
9) töötamine iduettevõttes.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Elamisloa taotlemisel elama asumiseks abikaasa juurde ei kohaldata elamisloa andmise
tingimusena registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõuet, kui välismaalane ja abikaasa,
kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos.
(3) Abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusena ei kohaldata
registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet, kui abikaasa, kelle juurde elama
asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud elamisloa õppimiseks bakalaureuse- ja
magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes või magistri- või doktoriõppes või
kui abikaasa on saanud elamisloa õppimiseks rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes
või neljanda või viienda taseme kutseõppes rahvusvahelise koostööprogrammi raames või
riikidevahelise lepingu või õppeasutuse väliskoostöölepingu alusel või kui talle on määratud
Eesti riigi rahastatav või rahvusvaheliselt tunnustatud stipendium.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
§ 1401. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
Kui välismaalane taotleb elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, kellel on
suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata elamisloa andmise ja
pikendamise tingimusena käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning
§-s 121 ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõuet.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 141. Erisus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustest
Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, ei
kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine
võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
§ 142. Abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse
põhjendamatus
(1) Elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda
põhjendamatuks juhul, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa
kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda
teise riiki.
(2) Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde loetakse
põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama
asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse
kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki
või asukohariiki.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodu ei välista elamisloa taotluse põhjendamatuks
lugemist muudel asjaoludel.
§ 143. Abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa
kehtivusaeg
(1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(21) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(22) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(3) Kui elamisluba antakse elama asumiseks tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava abikaasa
juurde, ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada abikaasa, kelle juurde
elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega.
§ 1431. Abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa
kehtivusaja määramine
(1) Abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel
võetakse arvesse välismaalase ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba
taotletakse, abielu kestust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista elamisloa kehtivusaja määramisel
muude asjas tähtsust omavate asjaolude arvesse võtmist.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 144. Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa
pikendamisest keeldumise täiendavad alused
Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse,
kui:
1) elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
2) abielu on lõppenud;
3) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
4) abikaasa või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis;
5) perekonnal puudub registreeritud elukoht Eestis või
6) perekonnal puudub tegelik eluruum Eestis.
§ 145. Erisus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustest
(1) Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, ei
kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis
viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(2) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde,
kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa pikendamisest
keeldumise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik
eluruum Eestis.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 146. Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa
kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
(1) Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks,
kui:
1) elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
2) abielu on lõppenud;
3) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
4) abikaasa või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis;
5) perekonnal puudub registreeritud elukoht Eestis või
6) perekonnal puudub tegelik eluruum Eestis.
(2) Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks
samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks
elamisluba anti.
(3) Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa võib käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud alusel kehtetuks tunnistada kolme aasta jooksul elamisloa andmisest
arvates.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 147. Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest
(1) Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, ei
kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine
võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(2) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde,
kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa kehtetuks
tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik
eluruum Eestis.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 148. Kutsuja kohustused
Abikaasal, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesolevas
seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
§ 149. Erisus abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest
(1) Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja on
sellel alusel elanud Eestis vähemalt kolm aastat, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt
Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 2101 ja 2102 sätestatut kohaldamata.
(2) Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja
abielu lõpeb enne kolme aasta möödumist elamisloa saamisest arvates, kuid välismaalase
Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise
elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 2101 ja 2102 sätestatut
kohaldamata.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 1491. Erisus abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba taotleva
välismaalase õigusliku seisundi suhtes
Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu
sinist kaarti taotleva välismaalase abikaasa Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes
otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa
Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba
elama asumiseks abikaasa juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva
välismaalase juurde.
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
2. alljaotis Tähtajaline elamisluba elama asumiseks
lähedase sugulase juurde
§ 150. Lähedane sugulane
(1) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või
Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde ühel järgmistest
juhtudest:
1) alaealise lapse elama asumine Eestis elava vanema juurde;
2) täisealise lapse elama asumine Eestis elava vanema või vanavanema juurde, kui laps ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
3) vanema või vanavanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde,
kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma
asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või
lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis ja
4) eestkostetava elama asumine Eestis elava eestkostja juurde, kui eestkostja püsiv legaalne
sissetulek tagab eestkostetava ülalpidamise Eestis.
5) vanema või vanavanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde
abistamiseks seoses lapse hoidmise ja majapidamistöödega, tingimusel et lähedane sugulane,
kelle juurde Eestisse asutakse, töötab Eestis või tegeleb ettevõtlusega ning tema või tema
Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema
ülalpidamise Eestis;
6) täisealise lapse elama asumine Eestis elava vanema või vanavanema juurde, kui vanem või
vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema,
tingimusel et tema või tema Eestis seaduslikult viibiva vanema või vanavanema püsiv
legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul peab lähedasel sugulasel, kelle
juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, olema pikaajalise elaniku elamisluba.
(3) Eelnevalt Eestis elamise nõuet ei kohaldata, kui:
1) lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ning välismaalane ja lähedane sugulane, kelle
juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos;
2) lähedasel sugulasel on Euroopa Liidu sinine kaart;
3) lähedasele sugulasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 2103 alusel;
4) lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 1501. Eestis sündinud alaealisele lapsele antav tähtajaline elamisluba
(1) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või
vanematega Eestisse elama, saab tähtajalise elamisloa, et asuda elama Eestis elava vanema
juurde, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline elamisluba.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise
hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus enne lapse üheaastaseks saamist.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 151. Lähedase sugulase registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue
(1) Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema
registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis.
(2) Elamisloa taotlemisel elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa
andmise tingimusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeritud elukoha ja
tegeliku eluruumi nõuet, kui välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks
elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos.
§ 1511. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
Kui välismaalane taotleb elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on
suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata elamisloa andmise ja
pikendamise tingimusena käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning
§-s 121 ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõuet.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 152. Välismaalase hooldus- ja ravikulude kandmise nõue
Kui elamisluba on antud täisealisele lapsele elama asumiseks Eestis elava vanema juurde,
vanemale või vanavanemale elama asumiseks Eestis elava täisealise lapse või lapselapse
juurde või eestkostetavale elama asumiseks Eestis elava eestkostja juurde, on lähedane
sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, kohustatud kandma välismaalase
hooldus- ja ravikulud.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 153. Erisus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustest
Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei
kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine
võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
§ 154. Lapse õiguste ja huvidega arvestamine
(1) Tähtajalise elamisloa andmisel alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde
arvestatakse eelkõige lapse õiguste ja huvidega.
(2) Tähtajalist elamisluba ei anta, kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja
huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel
halveneda.
(3) Ühise hooldusõiguse korral on elamisloa andmiseks nõutav teise vanema nõusolek.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(31) Ühise hooldusõiguse korral ei ole Eestis sündinud alaealisele lapsele käesoleva seaduse §
1501 lõikes 1 sätestatud tähtajalise elamisloa saamiseks nõutav teise vanema nõusolek,
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(4) Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest,
kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega.
(5) Kui alaealine laps on saanud elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja saab
elamisloa kehtivusajal täisealiseks, kehtib tema elamisluba selle kehtivusaja lõppemiseni.
(6) Pärast täisealiseks saamist võib välismaalasele, kes on alaealisena saanud tähtajalise
elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde, anda elamisloa, mille tingimused ja
kehtivus ei ole seotud lähedase sugulasega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.
Nimetatud juhul kohaldatakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisel elamisloa
andmise tingimusi ja nõudeid, mis peavad olema täidetud tähtajalise elamisloa saamiseks mis
tahes alusel.
§ 155. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa
kehtivusaeg
Kui tähtajaline elamisluba antakse elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on
tähtajaline elamisluba, ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada selle
lähedase sugulase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega.
§ 1551. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise
elamisloa pikendamisest
(1) Kui alaealine laps on käesoleva seaduse § 150 lõike 1 punkti 1 alusel või § 1501 lõike 1
alusel saanud tähtajalise elamisloa, et asuda elama Eestis elava vanema juurde, ja vanema
tähtajalist elamisluba pikendatakse või talle antakse uus tähtajaline elamisluba, siis pikeneb
alaealise lapse elamisloa kehtivusaeg vanema elamisloa kehtivusaja lõpuni.
(2) Ühise hooldusõiguse korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul
tähtajalise elamisloa kehtivusaja pikendamiseks nõutav teise vanema nõusolek.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 156. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa
pikendamisest keeldumise täiendavad alused
Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa
pikendamisest keeldutakse, kui:
1) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta
välismaalase ülalpidamist Eestis või
3) lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, puudub registreeritud
elukoht või tegelik eluruum.
§ 157. Erisus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustest
(1) Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei
kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis
viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(2) Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks
vanema juurde, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest täisealiseks saamise tõttu, kui ta on
vanema ülalpeetav.
(3) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase
juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa
pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht
Eestis või tegelik eluruum Eestis.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 158. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa
kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
(1) Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba
tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta
välismaalase ülalpidamist Eestis või
3) lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, puudub registreeritud
elukoht või tegelik eluruum.
(2) Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse
kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle
juurde elama asumiseks elamisluba anti.
§ 159. Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest
(1) Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei
kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine
võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(2) Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks
vanema juurde, ei tunnistata tema elamisluba kehtetuks täisealiseks saamise tõttu.
(3) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase
juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa
kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis
või tegelik eluruum Eestis.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 160. Kutsuja kohustused
Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on
käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
§ 161. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud elamisloa
nõuetest
Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde
ja elamisloa andmise alus on ära langenud, kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine
oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse
elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 2101 ja 2102 sätestatut kohaldamata.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 1611. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisluba taotleva
välismaalase õigusliku seisundi suhtes
Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu
sinist kaarti taotleva välismaalase lähedase sugulase Eestis viibimine on seaduslik kuni
taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba
kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis
elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu
sinist kaarti taotleva välismaalase juurde.
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
3. alljaotis Tähtajaline elamisluba õppimiseks
§ 162. Õppeasutusele ja vabatahtlikule teenistusele esitatavad nõuded
(1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele:
1) õppimiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või
kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses,
rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
2) pedagoogilisel või muul õppeotstarbelisel eesmärgil praktikal osalemiseks riigi poolt
tunnustatud põhikoolis või gümnaasiumis;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
3) ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses,
rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
4) riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise
üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks;
5) vabatahtlikuks teenistuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti
või -programmi raames;
6) õppimiseks välislepingu alusel asutatud õppeasutuses.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(2) Tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
õppeasutuse õppekava täiskoormusega läbimiseks ülikooliseaduse § 23 tähenduses.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
§ 163. Õppima asumise tõendamise nõue
Tähtajalise elamisloa taotlemisel õppimiseks esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon
Politsei- ja Piirivalveametile tõendi, mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest
nähtub õppekava, kursuse või praktika nimetus ja eeldatav kestus.
Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon
Politsei- ja Piirivalveametile kirjaliku kutse.
§ 164. Praktikale esitatavad nõuded
Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse,
rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal
osalemiseks järgmistel tingimustel:
1) praktika on seotud omandatava haridusega;
2) praktika ei ole tasustatud ja
3) välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping.
§ 165. Vabatahtlikule teenistusele esitatavad täiendavad nõuded
Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud
noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks järgmistel tingimustel:
1) välismaalase tegevus noorteprojekti või -programmi raames ei tohi olla töötamine
käesoleva seaduse mõistes, sealhulgas ei tohi välismaalane saada tegevuse eest tasu;
2) asutus või ühing, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks
välismaalane elamisluba taotleb, kannab välismaalase ülalpidamiskulud Eestis elamise ajal;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
3) asutus või ühing, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks
välismaalane elamisluba taotleb, on sõlminud kindlustuslepingu, mis kataks kõik välismaalase
haigusest või vigastusest tingitud ravikulud, ja
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
4) välismaalase ja asutuse või ühingu vahel, kelle noorteprojekti või -programmi raames
vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, on sõlmitud vabatahtliku
teenistuse leping.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
§ 166. Vabatahtliku teenistuse lepingule esitatavad nõuded
Välismaalase ja asutuse või ühingu vahel, kelle noorteprojekti või -programmi raames
vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, sõlmitud vabatahtliku teenistuse
lepingust peavad nähtuma järgmised andmed:
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
1) välismaalase tööülesanded;
2) tööülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimused;
3) välismaalase tööaeg;
4) vahendid reisi-, elamis- ja majutuskulude katmiseks ning taskurahaks kogu Eestis
viibimise ajal ja
5) vajaduse korral välismaalasele vabatahtliku teenistuse paremaks sooritamiseks antav
koolitus.
§ 167. Eluruumi kasutamise võimaluse nõue
[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 168. Õppekeele oskuse nõue
(1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda, kui välismaalase riigis viibimise eesmärk on
kõrgharidustaseme õppekava või välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava alusel
õppimine ja tema õppekeele oskus on piisav.
(2) Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks, kui see vastab õppeasutuse kehtestatud
õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima.
(3) Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 1681. Legaalse sissetuleku nõude erisus
Õppimiseks elamisloa andmise, selle omamise ja pikendamise tingimuseks oleva piisava
legaalse sissetuleku nõude võib täita ka käesoleva seaduse §-s 9 nimetamata sissetulekuga.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 169. Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu
tõendamise nõue
Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes
taotleb tähtajalist elamisluba õppimiseks, peab täiendavalt tõendama Euroopa Liidu
pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu.
§ 170. Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
(1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kehtivusajaga kuni õppekava
nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(2) Tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või
kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(3) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 171. Välismaalase esindamise õigus
Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, on
alaealise välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud
menetlustes, kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis.
§ 172. Ravikindlustatus
Välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks, ei kohaldata
ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkte 2 ja 5.
§ 1721. Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise
täiendav alus
Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on põhjust kahelda
õppeasutuse, kuhu õppima asumiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, praktikat läbiviiva
asutuse, rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni, kes välismaalase praktikat Eestis vahendab,
või asutuse või ühingu, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks
teenistuseks tähtajalist elamisluba taotletakse, usaldusväärsuses.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1722. Erisused õppimiseks antava elamisloa tingimustest
(1) Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks, võib sama õppeasutuse
juures vahetada õppekava tingimusel, et muud elamisloa andmise tingimused õppeasutuse
juures, kelle juures õppimiseks elamisluba anti, on jätkuvalt täidetud.
(2) Välismaalane, kes on saanud elamisloa õppimiseks, võib õppima asuda teise õppeasutuse
juurde või asuda praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või astuda vabatahtliku
teenistusse teise noorteprojekti või –programmi raames, tingimusel et see on vastavuses
elamisloa andmise tingimustega.
(3) Kui välismaalane asub õppima teise õppasutuse juurde, asub praktikale teise praktikat
läbiviiva asutuse juurde või vabatahtliku teenistusse teise noorteprojekti või –programmi
raames selles eelnevalt teavitama Politsei- ja Piirivalveametit.
§ 173. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise
täiendav alus
(1) Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on
jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses,
katkestanud õppimise või on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest
tuleneva kohustuse.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(2) Välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks doktoriõppes ning
kelle osalemine õppetöös osakoormusega on põhjendatud, ei kohaldata käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud õppekava nõutavas ulatuses täitmata jätmist elamisloa kehtetuks
tunnistamise alusena.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
§ 174. Kutsuja kohustused
(1) Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti,
praktikat läbiviival asutusel, rahvusvahelisel üliõpilasorganisatsioonil, kes välismaalase
Eestisse praktikale vahendas, ja asutusel või ühingul, kelle noorteprojekti või -programmi
raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, on käesolevas
seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(11) Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, asub õppima teise
õppeasutusse või praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või vabatahtlikku
teenistusse teise noorteprojekti või –programmi raames käesoleva seaduse §-is 1722 sätestatud
tingimustel, kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele õppeasutusele, praktika vahendajale või
asutusele või ühingule.
(2) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 162 lõike 1
punkti 2 või 4 alusel praktikal osalemiseks, lõpevad kutsuja kohustused, kui välismaalasele
antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikandiga sõlmitud lepingu
lõppemist.
§ 175. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötamise
tingimused
Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötada selleks eraldi luba
omamata tingimusel, et tema töötamine ei takista õppimist.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
4. alljaotis Tähtajaline elamisluba töötamiseks
§ 176. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse,
teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste
ja oskustega välismaalasi.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
(2) Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada
Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.
§ 1761 Renditöö
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele ka töötamiseks renditöötajana
kasutajaettevõtja juures töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.
(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui Eestis
registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid
vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist.
(3) Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses krediidiasutuste
seaduse tähenduses ning deposiidis peab olema vahendeid käesoleva paragrahvi lõikes 2
kehtestatud määras kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 177. Eesti Töötukassa loa nõue
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis
registreeritud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on Eesti Töötukassa
andnud loa, sest , kui Eesti Töötukassa on Politsei- ja Piirivalveametile andnud hinnangu, et
töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele
vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava
välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda
arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see
antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega Eestis registreeritud tööandja
juures.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(12) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana, kohaldatakse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi Eestis registreeritud kasutajaettevõtja
töökoha täitmisele.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(3) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel ei kohaldata Eesti Töötukassa loa
nõuet.
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
(4) Käesoleva seaduse § 1812 lõikes 7 ning § 185 lõikes 4 nimetatud juhul ei kohaldata Eesti
Töötukassa loa nõuet.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 178. Makstavale töötasule esitatavad nõuded
(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne
Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(11) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba
töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt
võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja
koefitsiendi 2 korrutisega.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(12) Välismaalase suhtes, kes on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda
taseme kutseõppes või kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või
bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas
õppes, magistriõppes või doktoriõppes, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11
nimetatud tasu määra.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(13) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba
töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt
võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga
käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud
valdkonnas.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse
menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda
korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa
taotlemisel.
(21) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib välismaalasele, kellele on antud
elamisluba töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse §19014 alusel,
maksta käesolevase seaduse sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki
paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping.
(3) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed
välismaalasele makstud tasu kohta.
(4) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama
tema toimetulekut Eestis.
§ 179. Välismaalasele esitatavad nõuded
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha
täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud
erialaoskused ja teadmised.
(2) Kui välismaalane vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja tööandja
esitab kinnituse välismaalase töölevõtmise kohta, võib Politsei- ja Piirivalveamet anda
välismaalasele tähtajalise elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on
tööandjal Eesti Töötukassa luba.
§ 180. Tööandja usaldusväärsus
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui:
1) tööandjat või kasutajaettevõtjat või vastuvõtvat üksust on karistatud karistusseadustiku §-
des 133–1333, 175 või 2601 sätestatud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
2) Eesti Töötukassa on Politsei- ja Piirivalveametile andnud hinnangu, et töökohta on
võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti
kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning
töökoha täitmine välismaalasega ei ole põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti
Töötukassa andmetele tuginedes.
(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui:
1) välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis;
2) tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on maksuvõlgnevusi;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
3) tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on karistatus käesoleva seaduse §-
des 300–302 sätestatud väärteo eest;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
4) tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ei ole täitnud seaduses sätestatud
teavitamiskohustust;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
5) muul põhjusel on põhjendatult alust kahelda tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõtva
üksuse usaldusväärsuses.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
6) tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus
või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal
või vastuvõtval üksusel puudub tegelik majandustegevus;
§ 181. Erisused tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimustest
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja
välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
1) välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see
kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;
2) välismaalane on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik;
3) välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba
omamata;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
4) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
5) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
6) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ning
teadus- ja arendusasutus on temaga sõlminud võõrustamislepingu, või töötamine õppejõuna
Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
7) erialane tegevus sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava
spordialaliidu kutsel;
8) töötamine Eestis registreeritud avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil;
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
9) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse
tähenduses;
10) välismaalasel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba;
11) välismaalane on omandanud Eestis neljanda või viienda taseme kutseõppes kutsehariduse
või rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud
õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes kõrghariduse;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
12) töötamine iduettevõttes.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
13) töötamine lapsehoidja-koduabilisena.
(2) Töötamiseks tähtajalise elamisloa võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata:
1) eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
2) Eestis registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali
(edaspidi käesolevas alljaotises eraõiguslik juriidiline isik) juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil;
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
3) tippspetsialistina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
4) töötamiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses
nimetatud valdkonnas.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
5)töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse §1901 alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud Eestis registrisse kantud eraõigusliku
juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda tähtajalise
elamisloa töötamiseks täisühingu ja usaldusühingu osanikule, osaühingu, aktsiaseltsi,
sihtasutuse ja tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmele, mittetulundusühingu juhatuse
liikmele, prokuristile, likvideerijale, pankrotihaldurile, audiitorile, revidendile,
revisjonikomisjoni liikmele ja välismaa äriühingu filiaali juhatajale.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
(4) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas
erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub
maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati
avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda,
kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud ja
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis
soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid, või mille eest on tehtud
investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus
Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas;
3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt
võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt
makstava sotsiaalmaksuga.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud nõuet, et äriühing peab olema Eestis
registreeritud vähemalt 12 kuud, ei kohaldata, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud
vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud äriühing peab ühe aasta möödumisel elamisloa
andmise päevast arvates täitma vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3
sätestatud tingimustest.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(6) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda,
kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud
ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt
või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust
toetusmeetmest.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata
töötamiseks valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse
tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse,
hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada
Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 1811. Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku
juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil andmise täiendavad
tingimused
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eestis registrisse vähemalt viis kuud enne elamisloa
taotluse esitamist;
2) eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse
suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis;
3) eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil
eraõigusliku juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt
kaasa tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.
(2) Äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni
täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema vähemalt viie
kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 1812. Tähtajalise elamisloa töötamiseks saanud välismaalase Eestis
töötamise erisused
(1) Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme
tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
tingimusel, et elamisloa andmise tingimused tööandja juures, kelle juures töötamiseks
elamisluba anti, on jätkuvalt täidetud.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(3) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(4) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(5) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(6) Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, võib sama tööandja
juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud elamisloa andmise tingimused on
jätkuvalt täidetud ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja
kvalifikatsiooninõuded.
(7) Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib muuta tööandjat tingimusel, et
töötamine uue tööandja juures on vastavuses elamisloa andmise tingimustega ning uuel
ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.
(8) Kui välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, muudab tööandjat,
kohaldatakse uue tööandja juures töötamisele makstava tasu nõuet, kui see oleks ette nähtud
vastavatel tingimustel elamisloa töötamiseks andmisel.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul peab tööandja, kelle juurde välismaalane
soovib tööle asuda, enne välismaalase tööle asumist teavitama sellest Politsei- ja
Piirivalveametit.
§ 1813. Renditöötajana töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase
Eestis töötamise erisused
Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks renditöötajana, võib asuda tööle
elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või
ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja
juurde, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 1814. Lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused
(1) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena, kui
tal on leping Eestis püsivalt elava vastuvõtva perekonna abistamiseks seoses lapse hoidmise ja
majapidamistöödega.
(2) Lapsehoidja-koduabilise kohustuste maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev
nädalas peab olema kohustustest vaba.
(3) Vastuvõttev perekond võib maksta lapsehoidjale-koduabilisele tasu käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud lepingu täitmise eest.
(4) Kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta lapsehoidja-koduabilisena tegutsemise sisule ja
eesmärgile, on vastuvõttev perekond ja välismaalane kohustatud lähtuma neist õiguslikest
alustest, millele tegevus sisult vastab.
(5) Vastuvõtva perekonna suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 176 lõikes 2 sätestatud
tööandja Eestis registreerimise nõuet.
§ 182. Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil
(1) Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil antakse, kui
välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ja kui:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud teadus- ja arendusasutuse teadus- ja
arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud või
2) õppeasutusel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse
põhitegevusalaks on teadus- ja arendustöö ja
4) välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus-
või uurimistöö tegemiseks.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Võõrustamislepingut ei pea sõlmima juhul, kui töölepingu sõlmimisel välismaalase ning
teadus- ja arendusasutuse vahel on järgitud käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud
tingimusi ning tööleping sisaldab käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud andmeid. § 224
lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmeid
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 183. Võõrustamislepingu sõlmimise tingimused
(1) Teadus- ja arendusasutus võib võõrustamislepingu sõlmida, kui:
1) välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
2) välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud
ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga taotletava elamisloa kehtivusajal,
kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust, ja
3) on olemas rahalised vahendid teadusliku tegevuse jaoks, milleks välismaalasele elamisluba
taotletakse.
(2) Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus- ja arendusasutus endale käesolevas
alljaotises sätestatud tööandja kohustused.
§ 184. Võõrustamislepingus sisalduvad andmed
(1) Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed:
1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;
2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;
3) teadus- või arendustöö kestus, mille jaoks välismaalasele elamisluba taotletakse, ja
4) finantseerimisallikas.
(2) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 185. Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas kindlaks määratavad
tingimused
(1) Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis
töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht.
(2) Kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse
tähenduses, määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele
töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks füüsiline või juriidiline isik, kelle juures
Eestis teenust osutatakse.
(21) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana, määratakse
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises
elamisloas kindlaks ka kasutajaettevõtja.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(22) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks,
määratakse tähtajalises elamisloas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele
kindlaks ka Eestis registreeritud vastuvõttev üksus.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(3) Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis
töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(4) Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, võib sama tööandja
juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud
tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja
kvalifikatsiooninõuded.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 186. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
(1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(3) Erandina käesoleva seaduse §-des 119 ja 132 sätestatud tähtajast võib käesoleva seaduse
§-s 1891 sätestatud juhul tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku
juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil anda lühemaks ajaks kui kuni viis
aastat ja seda pikendada lühemaks ajaks kui kuni kümneks aastaks.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(4) Tähtajaline elamisluba töötamiseks Eestis vastuvõtvas perekonnas lapsehoidja-
koduabilisena antakse kehtivusajaga kuni üks aasta ja seda võib ühekordselt pikendada kuni
kuue kuu võrra.
§ 187. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendav
tingimus
Töötamiseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui välismaalase senine tegevus on
olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.
§ 188. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise
täiendavad alused
(1) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis
ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või
2) elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud elamisloa andmise
tingimused ei ole enam täidetud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud elamisloas kindlaks määratud töötamise
tingimuse muutumiseks elamisloa andmise tingimuste mittetäitmiseks ei peeta seda, kui
käesoleva seaduse § 181 lõike 1 punktides 5 ja 6 § 1812 lõikes 6 sätestatud juhul muudetakse
elamisloa kehtivusajal välismaalase ametikohta sama tööandja juures või käesoleva seaduse §
1812 lõikes 7 sätestatud juhul asub välismaalane tööle uue tööandja juurde.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud elamisloa andmise tingimuste
mittetäitmiseks elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta seda,
kui ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal muudetakse
käesoleva seaduse §-s 19014 nimetatud juhul Euroopa Liidu liikmesriiki, kui ettevõtjasiseselt
üleviidud töötaja viiakse üle samasse kontserni kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi
vastuvõtvasse üksusesse.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 189. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise
täiendavad alused
(1) Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis
ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või
2) elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud elamisloa andmise
tingimused ei ole enam täidetud.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamiseks antud elamisloas kindlaks
määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta, kui.
1) välismaalase ametikoht muutub sama tööandja juures käesoleva seaduse § 181 lõike 1
punktides 5 ja 6 § 1812 lõikes 6 sätestatud juhul elamisloa kehtivusajal;
2) välismaalane asub samaaegselt tööle teise tööandja või kasutajaettevõtja juurde;
3) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise
kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja
juures, kelle juures töötamiseks elamisluba anti, kui ka teise kasutajaettevõtja juurde;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
4) välismaalase ametikoht muutub sama tööandja juures käesoleva seaduse § 185 lõikes 4
nimetatud juhul.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
5) välismaalane muudab tööandjat käesoleva seaduse § 1812 lõikes 7 sätestatud juhul
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud elamisloas kindlaks määratud töötamise
tingimuse muutumiseks ei peeta seda, kui käesoleva seaduse §-s 19014 nimetatud juhul
muudetakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal Euroopa
Liidu liikmesriiki, kui ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja viiakse üle samasse kontserni
kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 1891. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni
täitmise eesmärgil töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest või
pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
Töötamiseks tähtajalise elamisloa, mis antakse eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil, andmisest või pikendamisest võib keelduda või
elamisloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei tõenda eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse,
partnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust;
2) välismaalase selgitused eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse kohta
ei ole veenvad või on vastuolulised;
3) välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa
töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
4) välismaalane ei tõenda, kuidas aitab eraõigusliku juriidilise isiku tegevus kaasa
töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
5) välismaalase või eraõigusliku juriidilise isiku senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks
antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga;
6) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis
ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 1892. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise erisus
Välismaalasele antud tähtajalist elamisluba ei tunnistata kehtetuks 90 päeva jooksul
välismaalase töötuks jäämise päevast arvates, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles
majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel.
[RT I, 17.12.2015, 3 - jõust. 01.01.2016]
§ 190. Kutsuja kohustused
(1) Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on
käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
(11) Kui välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse §181
lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimustel lähetatud töötajana, kohaldatakse kutsuja kohustusi
Eestis registreeritud tööandjale, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse.
(12) Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba töötamiseks, muudab tööandjat käesoleva
seaduse 1812 lõikes 7 sätestatud juhul kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale, kelle
juurde välismaalane tööle asub.
(2) Teadus- ja arendusasutuse kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö
tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 180 päeva pärast teadus- ja
arendusasutuse poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse
teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
41. alljaotis Euroopa Liidu sinine kaart
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
§ 1901. Euroopa Liidu sinine kaart
Euroopa Liidu sinine kaart (edaspidi EL sinine kaart) on elamisluba töötamiseks, mis
antakse välismaalasele Eestis elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti-
või töökohal.
§ 1902. Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö
Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mille tegemiseks
vajalikke teadmisi ja oskusi tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon.
§ 1903. Kõrgem kutsekvalifikatsioon
(1) Kõrgem kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on EL sinise kaardi
taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon, mille omandamiseks ettenähtud nominaalne õppeaeg on
vähemalt kolm aastat ja mida tõendab kõrgharidust kinnitav dokument, või vähemalt
viieaastane erialase töö kogemus.
(2) Kui välismaalane taotleb EL sinist kaarti tööle asumiseks reguleeritud ametikohal või
kutsealal, hinnatakse välismaalase kutsekvalifikatsiooni välisriigi kutsekvalifikatsiooni
tunnustamist reguleeriva seaduse alusel.
(3) Kui välismaalane taotleb EL sinist kaarti tööle asumiseks reguleerimata ametikohal või
kutsealal, hindab tema kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust haridusseaduse § 281 lõike
2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate
dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud
kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning
õppeperioodide hindamiseks pädev asutus.
(4) Välismaalase poolt EL sinise kaardi taotlusele lisatud töökogemust kinnitavaid
dokumente, mis on vajalikud kõrgema kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks, hindab Politsei- ja
Piirivalveamet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja
kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide hindamiseks taotluse välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel nimetatud pädevale asutusele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja
välismaalase kõrgharidust tõendavate dokumentide hindamiseks haridusseaduse § 281 lõike 2
alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate
dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud
kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning
õppeperioodide hindamiseks pädevale asutusele.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul hinnatakse välismaalase
kvalifikatsiooni vastavust nõuetele enne, kui välismaalane esitab EL sinise kaardi taotluse.
§ 1904. EL sinise kaardi suhtes kohaldatavad sätted
EL sinise kaardi andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse
töötamiseks antava elamisloa alast regulatsiooni, arvestades käesolevas alljaotises sätestatud
erisusi.
§ 1905. Erisus välismaalasele esitatavatest nõuetest
EL sinise kaardi võib anda välismaalasele töötamiseks üksnes sellisel töökohal, millel
töötamiseks on nõutav kõrgem kutsekvalifikatsioon.
§ 1906. Erisus elamisloa andmise tingimustest
EL sinise kaardi andmiseks peab tööandja sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist
välismaalasega vähemalt üheaastase kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumise,
millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase
vähemalt üheks aastaks tööle võtma kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale sõlmitud lepingus või
tehtud tööpakkumises kindlaks määratud töökohale.
§ 1907. Erisus makstavale töötasule esitatavast nõudest
(1) Tööandja on kohustatud maksma EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille
suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise
brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
(2) Tööandja on kohustatud maksma EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille
suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise
brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega, järgmistel juhtudel:
1) töötamine tippjuhina või keskastmejuhina;
2) töötamine loodus- või tehnikateaduse tippspetsialistina;
3) töötamine tervishoiu tippspetsialistina;
4) töötamine pedagoogikaspetsialistina;
5) töötamine äri- või haldusspetsialistina;
6) töötamine info- või kommunikatsioonispetsialistina või
7) töötamine õigus-, kultuuri- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina.
§ 1908. Teise tööandja juurde tööle asumine
(1) Kui välismaalane elab Eestis EL sinise kaardi alusel ja soovib EL sinise kaardi
kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde
tööle asumiseks talle EL sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine
tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba.
(2) Tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks
välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole käesoleva
seaduse §-s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat.
(3) Kui välismaalane on elanud Eestis EL sinise kaardi alusel vähemalt kaks aastat järjest ja
tal on kehtiv EL sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise
senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib välismaalase tööle võtta,
Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega.
§ 1909. Ajutine töötus
(1) Välismaalane võib EL sinise kaardi kehtivusajal olla töötu ühel korral kestusega kuni
kolm kuud.
(2) Ajutise töötuse alguse päevaks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale
järgnevat päeva.
§ 19010. Erisus EL sinise kaardi kehtetuks tunnistamise alustest
Välismaalasele antud EL sinist kaarti ei tunnistata kehtetuks välismaalase töötuks jäämise
tõttu:
1) Eesti Töötukassa poolt teise tööandja juurde tööle asumiseks esitatava taotluse
läbivaatamise ajal;
2) kolme kuu jooksul välismaalase töötuks jäämise päevast arvates, kui ta on jäänud EL
sinise kaardi kehtivusajal töötuks esimest korda.
§ 19011. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajast
(1) Kui välismaalasele antakse EL sinine kaart, määratakse selle kehtivusaeg kolme kuu
võrra pikem kui tööandja tagatud töötamise aeg, arvestades, et EL sinise kaardi kehtivusaeg ei
tohi ületada kahte aastat ja kolme kuud.
(2) EL sinist kaarti võib pikendada kuni neljaks aastaks ja kolmeks kuuks korraga.
§ 19012. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest
keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest
EL sinise kaardi pikendamisest keeldutakse või EL sinine kaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) välismaalane on EL sinise kaardi kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul asunud tööle teise
tööandja juurde, kellel ei olnud Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega;
2) välismaalane on olnud EL sinise kaardi kehtivusaja jooksul kauem kui kolm järjestikust
kuud töötu;
3) välismaalane on olnud EL sinise kaardi kehtivusaja jooksul rohkem kui ühe korra töötu või
4) välismaalasele on määratud EL sinise kaardi kehtivusajal toimetulekutoetus.
§ 19013. Erisus EL sinist kaarti taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes
Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omav välismaalane taotleb Eestis
EL sinist kaarti, on tema Eestis viibimine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni.
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
42. alljaotis Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks
üleviimiseks
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19014. Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks
Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks on elamisluba töötamiseks, mis
antakse välismaalasele, kes viiakse töötamise või praktika eesmärgil ettevõtjasiseselt üle
Eestisse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknevast äriühingust Euroopa Liidu
liikmesriigis paikneva äriühinguga samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või äriühingu
filiaali (edaspidi vastuvõttev üksus).
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19015. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa taotlemine
(1) Välismaalane, kelle elukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki, esitab taotluse
Eestisse ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa saamiseks juhul, kui Eestis kavandatud
viibimisaeg on kõige pikem kogu Euroopa Liidus kavandatud ettevõtjasisesest üleviimise
ajast.
(2) Kui Eestis kavandatud viibimisaeg on vähemalt võrdne teises Euroopa Liidu liikmesriigis
kavandatud töötamisajaga, võib välismaalane esitada taotluse Eestile, kui Eesti on esimene
liikmesriik, kus ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töötamist alustab.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19016. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa suhtes
kohaldatavad sätted
(1) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisel, pikendamisel ja
kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse töötamiseks antava elamisloa regulatsiooni, arvestades
käesolevas alljaotises sätestatud erisusi.
(2) Vastuvõtvale üksusele laienevad käesolevast seadusest tulenevad tööandja õigused,
kohustused ja vastutus.
(3) Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks, kui see vastab
töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.
(4) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töösuhte kohta sõlmitud lepingule kohaldatava õiguse
valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19017. Välismaalasele esitatavad lisanõuded
Tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks võib anda välismaalasele, kes töötab
ettevõtjasisese üleviimise raames äriühingus:
1) spetsialistina, kui tal on vastuvõtva üksuse tegevusvaldkondade, töövõtete või juhtimise
alased eriteadmised ning vastav kvalifikatsioon;
2) juhtivtöötajana, kui ta allub vastuvõtva üksuse juhatuse või nõukogu kontrollile ning juhib
Eestis asutatud äriühingut, osakonda või selle allüksust;
3) praktikandina, kui ta omab akadeemilist kraadi ning praktika eesmärk on äritegevuse
korralduse või meetoditega seotud väljaõppe saamine.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19018. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa andmise
lisatingimused
Tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks võib anda, kui:
1) vastuvõttev üksus kuulub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva äriühinguga
samasse kontserni või on äriühingu filiaal;
2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva
äriühinguga tööleping, mille alusel kohustub vastuvõttev üksus isiku tööle võtma vastavalt
töölepingus kindlaks määratud tingimustele;
3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja on vahetult enne äriühingu üleviimist töötanud
äriühinguga samasse kontserni kuuluvas äriühingus või äriühingu filiaalis juhtivtöötajana või
spetsialistina vähemalt 12 kuud järjest ning praktikandina vähemalt kuus kuud järjest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19019. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale kohalduvad töötingimused
(1) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale kohaldatakse järgmisi Eestis kehtestatud
töötingimusi:
1) tööaeg;
2) puhkeaeg;
3) töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
4) põhipuhkuse kestus;
5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.
(2) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka
siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted. Käesolevas lõikes nimetatud
nõuete täitmise tagab käesoleva seaduse § 19014 alusel töötamise korral vastuvõttev üksus.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19020. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajast
Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks antakse kokku kõige kauemaks:
1) töötamiseks praktikandina kuni üheks aastaks;
2) töötamiseks juhtivtöötajana või spetsialistina kuni kolmeks aastaks.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19021. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa
pikendamine
Tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks võib pikendada praktikantide puhul
kuni käesoleva seaduse § 19020 punktis 1 ning juhtivtöötajate ja spetsialistide puhul kuni
käesoleva seaduse § 19020 punktis 2 nimetatud tähtaja saabumiseni.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19022. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest
keeldumise täiendavad alused
(1) Tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks andmisest keeldutakse, kui
vastuvõttev üksus on loodud peamiselt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate Eestisse või
Schengeni territooriumile sisenemise hõlbustamiseks.
(2) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui:
1) vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine või on välja
kuulutatud ettevõtte pankrot ning tööandja tegelik majandustegevus puudub;
2) vastuvõtvat üksust on karistatud välismaalase ebaseadusliku töölevõtmise või töötamise
võimaldamise eest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19023. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtetuks
tunnistamise ning pikendamisest keeldumise täiendavad alused
(1) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse või
luba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) vastuvõttev üksus on loodud peamiselt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate Eestisse või
Schengeni territooriumile sisenemise hõlbustamiseks;
2) saabunud on käesoleva seaduse §-s 19020 nimetatud tähtaeg;
3) vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on
kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandja tegelik majandustegevus puudub.
(2) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamisest võib keelduda
või loa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane ei vasta enam ettevõtjasiseseks
üleviimiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19024. Teabevahetuse korraldamine
Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa alast teabevahetust Euroopa Liidu
liikmesriikidega korraldab Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud
Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 19025. Välismaalase tagasivõtmine ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava
tähtajalise elamisloa alusel
Eesti võtab tagasi välismaalase, kellele on käesoleva seaduse § 19014 kohaselt väljastatud
ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja luba ja kelle luba on kehtetuks tunnistatud või aegunud
ettevõtjasisese üleviimise ajal teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
5. alljaotis Tähtajaline elamisluba ettevõtluseks
§ 191. Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk
Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on soodustada selliste äriühingute ja
välismaa äriühingute filiaalide (edaspidi käesolevas alljaotises äriühing) asutamist Eestisse ja
füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis
aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 192. Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise täiendavad tingimused
(1) Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda, kui välismaalase Eestisse elama asumine
aitab oluliselt kaasa ettevõtluseks antava elamisloa andmise eesmärgi saavutamisele ja on
täidetud järgmised tingimused:
1) välismaalasel on osalus äriühingus või ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana;
2) äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on kantud Eestis äriregistrisse;
3) välismaalasel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis.
(2) Välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab olema vähemalt 65 000 eurot Eesti
äritegevusse investeeritud omakapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, mille eest on
Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud investeeringu suuruse nõuet ei kohaldata
järgmistel juhtudel:
1) äriühing on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või
erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni
tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest;
2) iduettevõttele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba ettevõtluseks füüsilisest isikust
ettevõtjana, peab olema vähemalt 16 000 eurot Eestisse investeeritud kapitali.
(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud investeeringu suuruse nõuet ei kohaldata
iduettevõttele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena loetakse
investeeritud kapitali hulka ettevõtte omakapital, allutatud laen ja arvele võetud põhivara
suurus.
(5) Välismaalane peab esitama äriplaani kirjelduse, mille põhjal on võimalik hinnata, et talle
elamisloa andmine vastab ettevõtluseks antava elamisloa andmise eesmärgile, ning tõendama
lisaks teistele menetluses tähtsust omavatele asjaoludele, et tema suhtes ei esine asjaolusid,
mis välistaksid tema nimetamist juhtorgani liikmeks, prokuristiks või olulise osaluse
omandamist või keelaks olla tegelik kasusaaja.
(6) Välismaalane peab esitama äriplaani kirjelduse eesti või inglise keeles.
(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud äriplaani kirjelduse esitamise nõuet ei
kohaldata iduettevõttele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(7) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal võib ühe aasta möödumisel
elamisloa andmise päevast arvates täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud elamisloa
omamise tingimuse asemel ühe järgmise tingimuse:
1) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või
2) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt
võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt
makstava sotsiaalmaksuga.
(8) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed tasu kohta,
millelt äriühing on sotsiaalmaksu maksnud.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 193. Ettevõtluseks antavas tähtajalises elamisloas kindlaks määratavad
tingimused
Ettevõtluseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks ettevõtja tegevusalad ja
vajaduse korral tegevuspiirkond.
§ 194. Ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendav
tingimus
(1) Ettevõtluseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui välismaalase senine
tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise ja pikendamise tingimustega ning
ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga.
(2) Käesoleva seaduse § 192 lõikes 2 sätestatud tingimuse asemel võib välismaalane
ettevõtluseks antud elamisloa pikendamise tingimusena täita ühe järgmise tingimuse:
1) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või
2) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt
võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt
makstava sotsiaalmaksuga.
(3) Kui äriühingu tegevusega seoses on saanud ettevõtluseks tähtajalise elamisloa mitu
välismaalast, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet iga ettevõtluseks
tähtajalise elamisloa saanud välismaalase kohta eraldi.
(4) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed tasu kohta,
millelt äriühing on sotsiaalmaksu maksnud.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 195. Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest
keeldumise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest võib keelduda või elamisloa
kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei tõenda enda või äriühingu senise ja kavandatava äritegevuse, äripartnerite
või rahaliste allikate usaldusväärsust;
2) välismaalase selgitused enda või äriühingu senise ja kavandatava äritegevuse kohta ei ole
veenvad või on vastuolulised;
3) välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa
ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
4) välismaalane ei tõenda, kuidas aitab tema või äriühingu tegevus kaasa ettevõtluseks antava
tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
5) välismaalase või äriühingu senine tegevus ei ole kooskõlas äriplaani kirjelduses
kavandatuga;
6) välismaalase või äriühingu senine tegevus ei ole kooskõlas ettevõtluseks antava tähtajalise
elamisloa eesmärgiga;
7) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis
ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 196. Asjaolude muutumisest teavitamise nõue
Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama
Politsei- ja Piirivalveametit elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest,
raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest.
§ 197. Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saanud välismaalase Eestis
töötamise erisused
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 1971. Ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
(1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(2) Erandina käesoleva seaduse §-des 119 ja 132 sätestatud tähtajast võib käesoleva seaduse
§-s 195 sätestatud juhul tähtajalise elamisloa ettevõtluseks anda lühemaks ajaks kui kuni viis
aastat ja seda pikendada lühemaks ajaks kui kuni kümneks aastaks.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
51. alljaotis Suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline
elamisluba
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1972. Suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa andmise
eesmärk
Suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba on elamisluba ettevõtluseks, mille
andmise eesmärk on soodustada investeeringute tegemist sellisesse äritegevusse Eestis, mis
on avalikes huvides ja aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1973. Suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa andmise
nõuded
(1) Suurinvestor käesoleva alljaotise tähenduses on välismaalane, kes on teinud: vähemalt 1
000 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis
investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille
investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse
kantud äriühingutesse.
1) vähemalt 1 000 000 euro suuruse otseinvesteeringu ühte või mitmesse Eesti
äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerivad peamiselt Eesti majandusse, või
investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse
fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, või
2) vähemalt 500 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud
äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või
3) vähemalt 250 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud
äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse ning mille põhitegevusala on
loetletud käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud määruses.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otseinvesteeringu hulka loetakse investeeringut
omakapitali, mille eest on soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid, või
seadmeid,või mille eest on tehtud investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud
äriühingutesse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse
alusel loodud või asutatud investeerimisfondi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeering peab olema elamisloa kehtivusaja
jooksul püsiv. Investeering on püsiv juhul, kui elamisloa kehtivusaja jooksul investeering ei
vähene, välja arvatud investeeringu turuhinna kõikumisest tulenevatel põhjustel, või seda ei
ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingust või investeerimisfondist välja võetud.
(3) Äriühingut või investeerimisfondi, kuhu tehti elamisloa andmise tingimusena algne
investeering, võib elamisloa kehtivusaja jooksul muuta tingimusel, et äriühing või
investeerimisfond, kuhu investeeritakse, vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1974. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena ei
pea olema täidetud käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning §-s 121
ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõue.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1975. Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või
pikendamisest keeldumise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad
alused
Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest võib
keelduda või elamisloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei ole teinud käesoleva seaduse § 1973 lõikes 1 nimetatud investeeringut või
investeering ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul püsiv;
2) välismaalase või käesoleva seaduse § 1973 lõikes 1 nimetatud äriühingu või
investeerimisfondi tegevus ei aita kaasa investorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa
andmise eesmärgile;
3) investeering ei ole avalikes huvides;
4) välismaalane ei tõenda investeeringu rahalise allika või oma äripartneri usaldusväärsust
või
5) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis
ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1976. Asjaolude muutumisest teavitamise nõue
Suurinvestor on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit elamisloa andmise aluseks
olnud asjaolude muutumisest, sealhulgas käesoleva seaduse § 1973 lõikes 3 sätestatud korras
äriühingu või investeerimisfondi muutmisest.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1977. Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest
Kui välismaalasel on suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata
elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud
elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 1978. Suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa suhtes
kohaldatavad sätted
Suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa andmisel, pikendamisel ja
kehtetuks tunnistamisel ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jao 4. jaotise
5. alljaotises sätestatud regulatsiooni.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
6. alljaotis Tähtajaline elamisluba piisava legaalse
sissetuleku olemasolu korral
§ 198. Tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral
Tähtajalise elamisloa piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral võib anda välismaalasele,
kelle legaalne sissetulek tagab tema toimetuleku Eestis, kui elamisloa andmine ei kahjusta
avalikke huve.
§ 199. Piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral antava tähtajalise
elamisloa kehtivusaeg
Piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral antava tähtajalise elamisloa võib anda kuni
kaheks aastaks korraga ja seda võib pikendada kümne aasta võrra korraga.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 200. Eestis töötamise piirang
Välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku alusel, on
keelatud Eestis töötada.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
61. alljaotis Tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi
korral
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 2001. Kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise eesmärk
Kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on luua võimalus asuda
elama Eestisse välismaalasele, kellel puudub käesoleva seaduse § 118 punktides 1–5 ja 7
sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on riiklikes huvides.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 2002. Kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise ja
pikendamise täiendavad tingimused
Kaaluka riikliku huvi korral võib tähtajalise elamisloa anda või seda pikendada, kui on
täidetud järgmised tingimused:
1) välismaalasele Eestis tähtajalise elamisloa andmist või pikendamist toetab Vabariigi
Valitsus või valitsusasutus, kelle hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine
riiklikes huvides;
2) välismaalasele elamisloa andmine vastab elamisloa andmise eesmärgile kaaluka riikliku
huvi korral.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 2003. Kaaluka riikliku huvi korral antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 2004. Eestis töötamise piirang
Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, on
keelatud Eestis töötada ja talle ei anta Eestis töötamiseks tööluba.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
7. alljaotis Tähtajaline elamisluba välislepingu alusel
§ 201. Tähtajaline elamisluba välislepingu alusel
Tähtajalise elamisloa välislepingu alusel võib anda välismaalasele, kelle elamisloa taotlus
põhineb Eesti või Euroopa Liidu sõlmitud välislepingus sätestatul.
§ 202. Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa põhjendatus
Elamisloa taotlemisel peab välismaalane viitama välislepingu sättele, millel tema elamisloa
taotlus põhineb, ja esitama põhjenduse.
8. alljaotis Tähtajaline elamisluba kriminaalmenetluses
osalemiseks
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 203. Kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa juhud
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
(1) Välismaalasele võib tähtajalise elamisloa anda kriminaalmenetluses osalemiseks kuriteo
tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamise eesmärgil, kui:
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
1) ta on kannatanu või tunnistaja kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku
§-des 133–1333, 138–140, §-s 1451, 175 või § 2601 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
2) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
3) [kehtetu - RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
5) ta on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ja abielu on lõppenud
enne kolme aasta möödumist elamisloa saamisest arvates ning ta on kannatanu
kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku § 121 lõike 2 punktis 2 või §-s 141
sätestatud kuritegu.
[RT I, 26.06.2017, 69 - jõust. 06.07.2017]
(2) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmiseks peab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kannatanu või tunnistaja olema eelnevalt kaasa aidanud kuriteo
tõendamiseseme asjaolude selgitamisele või andnud nõusoleku seda teha ja katkestanud kõik
suhted isikutega, keda kahtlustatakse või süüdistatakse vastava kuriteo toimepanemises.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 204. Välismaalase teavitamine
Käesoleva seaduse § 203 lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel teavitab prokuratuur või
prokuratuuri korraldusel uurimisasutus välismaalast järelemõtlemisajal pakutavatest
teenustest, kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise ja rahvusvahelise
kaitse saamise võimalusest ning tingimustest.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.01.2015]
§ 205. Järelemõtlemisaeg
Prokuratuuri otsusega antakse välismaalasele järelemõtlemisaega 30–60 kalendripäeva
hetkest, kui teda teavitatakse käesoleva seaduse §-s 204 sätestatud asjaoludest, et võimaldada
välismaalasel jõuda otsusele, kas ta soovib uurimisasutuse või prokuratuuriga koostööd teha.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 206. Järelemõtlemisaja kehtetuks tunnistamine
(1) Prokuratuur võib otsuse välismaalasele antud järelemõtlemisaja kohta ennetähtaegselt
kehtetuks tunnistada, kui välismaalane on vabatahtlikult ja omal initsiatiivil loonud uuesti
kontaktid isikuga, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, või
välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(2) Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamist ei põhjendata.
(3) Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamisel viiakse välismaalase lahkumiskohustus
viivitamata täide väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
§ 207. Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise
tingimused
(1) Tähtajaline elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks antakse juhul, kui välismaalase
puhul on täidetud käesolevas jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused ja
välismaalane ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(2) Alaealisele või piiratud teovõimega isikule võib anda elamisloa kriminaalmenetluses
osalemiseks, kui elamisloa andmine on kooskõlas tema õiguste ja huvidega.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 208. Kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa
kehtivusaeg
(1) Tähtajaline elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks antakse prokuratuuri taotlusel
kuueks kuni kaheteistkümneks kuuks.
(2) Tähtajalist elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks pikendatakse prokuratuuri
taotluses nimetatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks korraga.
(3) Kui välismaalane tõendab, et tal on õigus nõuda tööandjalt Eestis töötamise eest saamata
jäänud tasu, võib Politsei- ja Piirivalveamet pikendada tähtajalist elamisluba
kriminaalmenetluses osalemiseks kuni tasu väljamaksmiseni juhul, kui välismaalase Eestis
viibimine aitab kaasa tasu väljamaksmise kohustuse täitmisele.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 209. Kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa
pikendamise tingimused
(1) Tähtajalist elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks pikendatakse, kui nimetatud
elamisloa andmise aluseks olnud asjaolud on säilinud.
(2) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa pikendamiseks on nõutav
prokuratuuri taotlus ja välismaalase kirjalik nõusolek.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 210. Kriminaalmenetluses osalemiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks
tunnistamine
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
(1) Tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks võib kehtetuks tunnistada:
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
1) kriminaalmenetluse lõpetamisel;
2) kui välismaalane on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele
kaasaaitamisest või on vabatahtlikult taastanud suhted isikuga, kes on kuriteos kahtlustatav
või süüdistatav, või
3) kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul tunnistatakse tähtajaline
elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks kehtetuks prokuratuuri ettepanekul.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
9. alljaotis Tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama
asumiseks
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 2101. Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa
andmise eesmärk
(1) Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada
Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel
ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks võib anda ka välismaalasele,
kellel on olnud Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba
või kes on olnud Eesti kodanik.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(3) Tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks võib anda ka välismaalasele,
kellel on doktorikraad, kohaldamata käesoleva seaduse § 2102 lõikes 1 sätestatud
lisatingimusi, tingimusel et välismaalase kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust
doktorikraadile on hinnanud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja
akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse
kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja
kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide
hindamiseks pädev asutus.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 2102. Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa
andmise lisatingimused
(1) Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on:
1) välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) välismaalane on Eestis hästi kohanenud ja
3) välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja
tingimustega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusi ei kohaldata välismaalase
suhtes, kes on omandanud kõrghariduse Eestis bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud
õppekavadel põhinevas õppes või magistri- või doktoriõppes.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusi ei kohaldata välismaalase
suhtes, kellel on olnud Eesti tähtajaline elamisluba või elamisõigus, kuid kes on elamisloa või
elamisõiguse kehtivusaja jooksul viidud mõnda teise riiki tahtevastase abielu eesmärgil ning
kes on selle tagajärjel kaotanud Eesti elamisloa või elamisõiguse.
[RT I, 26.06.2017, 69 - jõust. 06.07.2017]
§ 2103. Erand püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa
andmise eesmärgist ja tingimustest
(1) Erandina käesoleva seaduse §-s 2101 sätestatud eesmärgist võib erakorralistel asjaoludel
välismaalasele anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kui välismaalane
viibib Eestis ning välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise,
Eestis töötamise või Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et
välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel
puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning ta ei kujuta ohtu avaliku korrale ja
riigi julgeolekule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa erandina andmise otsus
peab olema põhjendatud ja selles tuleb märkida kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
§ 2104. Erandina püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise
elamisloa kehtivusaeg
Käesoleva seaduse § 2103 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise
elamisloa võib anda kuni üheks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme aasta
võrra korraga.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
5. jaotis Tähtajalise elamisloa menetlus
1. alljaotis Pädevus
§ 211. Tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise pädevus
(1) Tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest
keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kui käesolev seadus või välisleping ei sätesta
teisiti.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
(2) Käesoleva seaduse §-s 2103 nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama
asumiseks erandina andmise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
§ 212. Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise pädevus
Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kui
välisleping ei sätesta teisiti.
2. alljaotis Taotlemine
§ 213. Tähtajalise elamisloa taotlemine
(1) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse
isiklikult.
(11) Välismaalane ei pea tähtajalise elamisloa taotlemiseks isiklikult Eesti välisesindusse või
Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuma, kui teda on elamisloa, elamisõiguse või isikut tõendava
dokumendi väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed
võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6
ning käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel
kehtestatud nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Vähemalt 15-aastane alaliselt välisriigis elav alaealine laps võib tähtajalise elamisloa
taotluse esitada iseseisvalt üksnes seadusliku esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekul.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(3) Alaealisele lapsele elamisloa taotlemisel tuleb esitada Eestisse elama mitteasuva vanema
notariaalselt või Eesti välisesinduses ametlikult kinnitatud nõusolek. Vanema nõusolekut
eeldatakse, kui ta esitab elamisloa taotluse alaealise lapse eest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui alaealine laps saab tähtajalise elamisloa
elama asumiseks vanema juurde käesoleva seaduse § 1501 alusel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 214. Tähtajalise elamisloa taotlemise erisused
(1) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa
taotluse edastab välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja.
Kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel lisaks
kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu
kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, kui tema isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse
ametnik või töötaja.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
§ 215. Tähtajalise elamisloa taotluse esitamine Eesti välisesindusele
Välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle
pärast taotleja isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete
võtmist, kui see on nõutav, menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 216. Tähtajalise elamisloa taotluse esitamine Politsei- ja Piirivalveametile
(1) Politsei- ja Piirivalveametist võib tähtajalist elamisluba taotleda:
1) välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;
2) ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus
esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema
lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(11) Hiljemalt ühe kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates peab taotlema EL
sinist kaarti, elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde või elamisluba elama asumiseks
lähedase sugulase juurde:
1) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omav välismaalane, kes taotleb
Eestis EL sinist kaarti;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omava välismaalase abikaasa, kellel
kui EL sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi
väljastatud elamisluba, kui ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
3) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omava välismaalase lähedane
sugulane, kellel kui EL sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmel on teise Euroopa
Liidu liikmesriigi väljastatud elamisluba, kui ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks
lähedase sugulase juurde.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) [Kehtetu - RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
§ 217. Kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa
taotlemine
(1) Kriminaalmenetluses osalemiseks algatatakse tähtajalise elamisloa andmise menetlus
prokuratuuri kirjalikul taotlusel, millele on lisatud välismaalase kirjalik nõusolek.
Välismaalane ei pea nimetatud elamisloa taotlust isiklikult esitama.
(2) Välismaalane kaasatakse kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise
menetlusse kolmanda isikuna haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 3 tähenduses.
(3) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise juhtude asjaolude
selgitamiseks on prokuratuuril või prokuratuuri korraldusel uurimisasutusel õigus küsitleda
välismaalast, teha järelepärimisi andmekogusid haldavatesse asutustesse ja kasutada
psühholoogi, üld- ja erialaarstide ning tõlgi abi.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 2171. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemine
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamiseks esitab välismaalane tähtajalise elamisloa
pikendamise taotluse isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Välismaalane ei pea tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamiseks isiklikult
Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuma käesoleva seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul,
kui taotleja viimases elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi
väljaandmise menetluses võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad isikut
tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punktide 4
ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(4) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa
pikendamise taotluse edastab välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse
ametnik või töötaja. Kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja esitab nimetatud toimingute
sooritamisel lisaks kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(5) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu
kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, mis kinnitab, et kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja on
kontrollinud taotleja isikusamasust.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
3. alljaotis Menetlus
§ 218. Mitme tähtajalise elamisloa taotluse üheaegne läbivaatamine
Kui välismaalase suhtes on üheaegselt menetluses mitu elamisloa taotlust, tehakse otsus
välismaalase valikul ainult ühe elamisloa taotluse suhtes. Kui välismaalane ei teavita otsuse
tegemiseks pädevat haldusorganit, millise elamisloa taotluse suhtes ta soovib otsuse tegemist,
tehakse otsus kõige hiljem esitatud elamisloa taotluse suhtes ja ülejäänud elamisloa taotlused
jäetakse läbi vaatamata.
§ 219. Tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine
Tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi
vaatamata, kui:
1) välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse alusel elamisluba andmast ja välismaalane
ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele eelmise
taotluse menetlemise ajal teada;
2) välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse selleks, et vältida tagasi- või
väljasaatmise või väljaandmise täideviimist ning tal on olnud eelnevalt võimalus esitada
tähtajalise elamisloa taotlus;
3) välismaalane ei ole esitanud usutavaid tõendeid tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse
kohta;
4) välismaalase või seletuste andmiseks kohustatud isiku seletused ei ole järjekindlad, on
vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisalda olustikulisi või isiklikke asjaolusid;
5) ilmneb haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus või
6) välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.
§ 220. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see
jäetakse läbi vaatamata, kui ilmneb käesoleva seaduse §-s 219 sätestatud alus.
(2) Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse
välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete
rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus läbi
vaatamata.
§ 221. Tähtaja ennistamise keeld
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui
tähtajalise elamisloa kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui välismaalane on esitanud tähtajalise
elamisloa pikendamise taotluse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja
jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 222. Kaebuse esitamine
(1) Tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest
keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse peale võib
kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule
või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus.
(2) Kui tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või
pikendamisest keeldumise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, ei saa vaiet esitada.
(3) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise või andmisest
keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse
peale võib välismaalane esitada kaebuse või vaide käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
sätestatud korras.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 2221. Kaebeõiguse piiramine
(1) Käesoleva seaduse § 2103 lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama
asumiseks erandina andmise otsuse või selle tegemata jätmise peale võib esitada vaide.
(2) Käesoleva seaduse § 2103 lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama
asumiseks erandina andmise otsuse või selle tegemata jätmise peale ega vaideotsuse peale ei
saa esitada kaebust halduskohtule.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
6. jaotis Tähtajalise elamisloa asjade korraldamine
§ 223. Isikukood
Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse isikukood rahvastikuregistri seaduses
sätestatud korras.
§ 2231. Välismaalaste kohanemisprogramm
(1) Kohanemisprogrammi välismaalastele, kellele on elamisluba antud või kelle elamisluba
on pikendatud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kohanemisprogrammis sätestatud ülesande
täitmiseks sõlmida sõltuvalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku või halduslepingu
halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 224. Tähtajalise elamisloa menetluse korraldamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) tähtajalise elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra,
tähtajad, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu;
2) käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku ja töötasu määrad;
3) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita;
4) muud isikud või isikute kategooriad, keda ei daktüloskopeerita;
5) tähtajalist elamisluba või selle pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise
korra ja
6) tähtajalise elamisloa vormi;
7) ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatava äriplaani kirjelduse andmete
loetelu.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
8) võõrustamislepingus sisalduvate andmete loetelu.
(11) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva seaduse § 181 lõikes 7
ja § 192 lõikes 21 nimetatud erafondivalitsejale esitatavad nõuded või erafondivalitsejate
loetelu.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(12) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva seaduse § 140 lõikes 3
nimetatud Eesti riigi rahastatavate ja rahvusvaheliselt tunnustatud stipendiumide,
riikidevaheliste lepingute, õppeasutuste väliskoostöölepingute ning rahvusvaheliste
koostööprogrammide loetelu ja neile esitatavad nõuded.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
(13) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tähtajalise elamisloa ja tähtajalise
elamisloa pikendamise taotlemisel iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused
ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(14) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käesoleva seaduse § 1972 lõike 1
punktis 3 nimetatud ettevõtte põhitegevusalade loetelu.
(2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Tähtajalise elamisloa taotluste, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluste, tähtajalise
elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste ja Eestist eemalviibimise
registreerimise taotluste menetluste käigus antud haldusaktide ja toimingute, samuti elamisloa
ja tööloa kehtetuks tunnistamise menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud
toimingute andmeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris.
§ 225. Kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa andmise
korraldamine
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tähtajalise elamisloa andmise
menetluse algatamiseks esitatavas prokuratuuri taotluses esitatavate andmete ja taotlusele
lisatavate tõendite loetelu.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 226. Välismaalase viibimiskoht ja välismaalasele osutatavad teenused
(1) Välismaalane paigutatakse välismaalase nõusolekul käesoleva seaduse §-s 205 sätestatud
järelemõtlemisajaks, kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa taotluse
läbivaatamise ajaks ja nimetatud elamisloa andmisel elamisloa kehtivuse ajaks
Sotsiaalkindlustusameti määratud kohta.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.01.2015]
(2) Sotsiaalkindlustusamet osutab välismaalasele tema nõusolekul ohvriabi seaduse §-des 3 ja
31 nimetatud teenuseid.
(3) Välismaalasele teenuste osutamisel arvestatakse alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega
inimeste, eakate, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või
muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute
erivajadusi.
(4) Saatjata alaealise välismaalase viibimiskoha määramisel ning teenuste osutamisel
arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega. Võimaluse korral ei lahutata üksteisest
saatjata alaealisi õdesid ja vendi.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 227. Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase
esindamine
Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase esindamisele käesolevas
seaduses sätestatud menetlustes kohaldatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduses vastavalt saatjata alaealise või piiratud teovõimega täisealise rahvusvahelise kaitse
taotleja või saaja esindamise kohta sätestatut.
[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]
§ 228. Elamislubade ja töölubade register
(1) Elamislubade ja töölubade register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu.
Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi
julgeolek välismaalaste Eestis elamise ja töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete
töötlemise kaudu.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis,
välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus elamislubade ja
töölubade ning tähtajalise elamisloa taotluste, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluste,
pikaajalise elaniku elamisloa taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluste,
tööloa taotluste, tööloa pikendamise taotluste, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti
kandmise taotluste, Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste, elamisloa ja tööloa
kehtetuks tunnistamise menetluste, samuti Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme
tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema
perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ning elamisõigusega seotud menetluste
käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid ning kohanemisprogrammiga
seotud toimingute andmeid.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.08.2015]
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta
aluseks andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse
olemasolu ja Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
(5) Andmekogus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida elamisloa ja
elamisõiguse kehtivust, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 229. Tähtajalise elamisloa vormistamine
Tähtajaline elamisluba vormistatakse tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise otsuse
andmete alusel.
§ 2291. Teabevahetuse korraldamine
Euroopa Liidu liikmesriikidega korraldab tähtajalise elamisloa alast teabevahetust
Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi
valitsemisala asutus.
§ 2292. Välismaalase tagasivõtmine
Eesti võtab tagasi välismaalase, kellele on käesoleva seaduse § 162 lõike 1 või § 182 lõike 1
või § 19014 kohaselt antud tähtajaline elamisluba ja see on kehtetuks tunnistatud või selle
kehtivusaeg on lõppenud teises Euroopa Liidu liikmesriigis ettevõttesisese üleviimise,
teadustöö tegemise või õppimise ajal.
2. jagu Pikaajalise elaniku elamisluba
1. jaotis Pikaajalise elaniku elamisloa andmine ja
andmisest keeldumine
§ 230. Pikaajalise elaniku elamisluba
Pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja
tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks
määratud tingimustele.
§ 231. Pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalase õigused
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ
pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004,
lk 44–53) III peatükis sätestatud õigused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
1) [kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
2) Eestis elava Eesti kodaniku või Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase
kuni viieaastase lapse suhtes, kui lapsele antakse pikaajalise elaniku elamisluba;
3) käesoleva seaduse § 232 lõikes 5 sätestatud tingimustel antud Eesti pikaajalise elaniku
elamisluba omava välismaalase suhtes.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(3) Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane ei vaja Eestis töötamiseks ja
ettevõtlusega tegelemiseks eraldi luba.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 232. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab järgmistele
tingimustele:
1) ta on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku
elamisloa taotluse esitamist;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses;
5) ta on täitnud integratsiooninõude;
6) tema elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja
7) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid
asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–3 ei kohaldata Eestis elava Eesti kodaniku või
Eestis elava ja Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase alla 15-aastase lapse
suhtes.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõude asemel
võib Eestis EL sinist kaarti omava välismaalase suhtes kohaldada nõuet, et ta on vahetult enne
pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist elanud EL sinise kaardi alusel Euroopa Liidu
liikmesriikides vähemalt viis aastat, sealhulgas viimased kaks aastat EL sinise kaardi alusel
Eestis.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimuse täitmisel arvatakse vahetult
enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamisele eelneva Eestis elamise aja hulka
vahetult enne rahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud rahvusvahelise kaitse taotlejana
elamise aeg ja rahvusvahelise kaitse saajana Eestis elamise aeg.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõuet ja punkti
2 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse või kes on saanud
ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi, kuue kuu jooksul, arvates Eesti
kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks
tunnistamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on esitanud Eesti
kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel valeandmeid
menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–6 sätestatud tingimusi ei kohaldata
välismaalase suhtes, kes on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ning kes on
elanud ja elab faktiliselt Eestis ning ei ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle
Eestis elamine ei kahjusta Eesti riigi huve.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 2321. Pikaajalise elaniku elamisluba Eestis sündinud alaealisele lapsele
(1) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või
vanematega Eestisse elama, saab pikaajalise elaniku elamisloa, kui vanemal on lapse sünni
ajal kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba.
(2) Alla 15-aastane laps saab pikaajalise elaniku elamisloa, kui tema vanemale, kelle juurde
elama asumiseks talle elamisluba anti, antakse pikaajalise elaniku elamisluba.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise
hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus enne lapse üheaastaseks saamist.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 233. Eestis elamise perioodi arvestamine
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava Eestis elamise perioodi hulka arvatakse
Eestist ajutine eemalviibimine, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud
viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(11) EL sinist kaarti omavale välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava
Eestis elamise perioodi hulka arvatakse Euroopa Liidu liikmesriikidest ajutine
eemalviibimine, mis ei ületa 12 järjestikust kuud ja kokku 18 kuud viimase viie aasta jooksul
vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aeg võetakse pikaajalise
elaniku elamisloa saamiseks vajaliku viibimisperioodi arvestamisel arvesse pooles ulatuses,
kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel.
(3) Kui välismaalase Eestist eemalviibimine viimase viie aasta jooksul on kestnud kauem kui
kuus kuud järjest ja kokku kümme kuud viimase viie aasta jooksul ning Politsei- ja
Piirivalveamet on tema eemalviibimise lugenud põhjendatuks, pikeneb pikaajalise elaniku
elamisloa saamiseks nõutud püsivalt Eestis elamise periood eemalviibitud aja võrra, mis
ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lubatud aega.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 234. Integratsiooninõue
(1) Välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt
vähemalt algtasemel – keeleoskustase B1 või sellele vastav tase.
(2) Integratsiooninõuet ei pea täitma:
1) alla 15-aastane välismaalane;
2) üle 65-aastane välismaalane ja
3) täisealine piiratud teovõimega välismaalane.
(3) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud
tingimustel.
(4) Eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-,
kesk- või kõrghariduse.
§ 235. Eesti keele tasemeeksamist vabastamine
(1) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele
tasemeeksamit, vabastatakse sellest.
(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele
tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida
tema terviseseisund võimaldab.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või
täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest ekspertkomisjon.
§ 236. Ekspertkomisjoni otsuse vaidlustamine
Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast
arvates esitada kaebuse halduskohtule.
§ 237. Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest võib keelduda, kui:
1) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või
kasutanud pettust pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel või
3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole
kustunud.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldutakse, kui:
1) välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks;
2) välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
3) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise
tingimustele;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
4) välismaalasel on enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist kehtiv
tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ja tema
suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase pagulasseisundi või täiendava
kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
(3) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise korral põhjusel, et isik kujutab endast
ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või et ta on esitanud pikaajalise elaniku elamisloa
taotlemisel valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalast on karistatud Eestis
riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase
poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes
arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
(4) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumisel põhjusel, et isik kujutab endast ohtu
avalikule korrale või riigi julgeolekule, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 124 sätestatut.
2. jaotis Pikaajalise elaniku elamisloa taastamine
§ 238. Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise tingimused
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel Eestist või teistest Euroopa Liidu
liikmesriikidest eemalviibimise tõttu või pikaajalise elaniku staatuse saamise tõttu Euroopa
Liidu liikmesriigis võib taastada välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa, kui ta vastab
järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kaks aastat vahetult enne
pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või välislepingu tähenduses ja
5) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid
asjaolusid.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taastamiseks nõutava Eestis elamise perioodi hulka
arvatakse Eestist ajutine eemalviibimine, mis ei ületa kokku nelja kuud viimase kahe aasta
jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
3. jaotis Pikaajalise elaniku elamisloa kehtivus
§ 239. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtivus
Pikaajalise elaniku elamisluba kehtib kuni elamisloa kehtivusaja lõppemiseni või elamisloa
kehtetuks tunnistamiseni.
§ 240. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtivusaja lõppemine
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg lõpeb:
1) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
2) välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel või
3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel
omandab isik Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduse
tähenduses.
§ 241. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid menetluses
tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust;
2) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole
kustunud;
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
4) välismaalasel on olnud vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist kehtiv
tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ja tema
suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase pagulasseisundi või täiendava
kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
(2) Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks:
1) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
2) kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud;
3) kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
4) kui välismaalase eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat;
5) kui välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba kui endisel EL sinise kaardi
alusel Eestis elanud isikul, viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud
või
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
6) kui välismaalasel on pikaajalise elaniku elamisluba, mis on antud talle kui endise EL sinise
kaardi alusel Eestis elanud isiku perekonnaliikmele, ja ta viibib väljaspool Euroopa Liidu
liikmesriike 24 järjestikust kuud.
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
(3) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel põhjusel, et välismaalane on
pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või kasutanud pettust või
välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule või välismaalast on
karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud,
kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase
isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust,
pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema
perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 sätestatud asjaolud ei ole elamisloa kehtetuks
tunnistamise aluseks, kui välismaalane on oma Eestist eemalviibimise eelnevalt registreerinud
Politsei- ja Piirivalveametis või Politsei- ja Piirivalveamet on tema Eestist eemalviibimise
lugenud tagantjärele põhjendatuks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 sätestatud asjaolud ei ole elamisloa kehtetuks
tunnistamise aluseks, kui Politsei- ja Piirivalveamet on välismaalase Eestist eemalviibimise
lugenud põhjendatuks.
4. jaotis Pikaajalise elaniku elamisloa menetlus
1. alljaotis Pädevus
§ 242. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise pädevus
Pikaajalise elaniku elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja
Piirivalveamet, kui välisleping ei sätesta teisiti.
§ 243. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise pädevus
Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kui
välisleping ei sätesta teisiti.
§ 244. Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise pädevus
Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise või taastamisest keeldumise otsustab Politsei- ja
Piirivalveamet, kui välisleping ei sätesta teisiti.
2. alljaotis Menetlus
§ 245. Pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa
taastamise taotlemine
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise
taotlemiseks esitab välismaalane pikaajalise elaniku elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku
elamisloa taastamise taotluse isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse
esitamiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduma käesoleva seaduse §-
s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimasest elamisloa, tööloa, elamisõiguse või
isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses toimunud daktüloskopeerimisest ei ole
möödunud üle kahe aasta ja biomeetrilised andmed ei ole muutunud.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse
esitamiseks ei pea isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduma käesoleva seaduse
§-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimases elamisloa, tööloa, elamisõiguse või
isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku
tuvastada ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning käesoleva
seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud
nõuetele.
§ 246. Erisus pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa
taastamise taotlemisel
(1) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse pikaajalise elaniku
elamisloa taotluse või pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse edastab välismaalase
poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja. Kinnipidamisasutuse ametnik
või töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel lisaks kinnipeetava volikirjale oma
ametitõendi.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu
kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, mis kinnitab, et kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja on
kontrollinud taotleja isikusamasust.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
§ 247. Taotluse läbivaatamata jätmine
Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse
välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete
rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse pikaajalise elaniku elamisloa taotlus ja
pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlus läbi vaatamata.
§ 248. Kaebuse esitamine
Pikaajalise elaniku elamisloa andmise, taastamise, andmisest, taastamisest keeldumise,
kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva
jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide.
Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus.
§ 249. Pikaajalise elaniku elamisloa vormistamine
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba vormistatakse pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsuse
andmete alusel.
(2) [Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
5. jaotis Pikaajalise elaniku elamisloaga seotud asjade
korraldamine
§ 250. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise korraldamine
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
2) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
3) pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava eesti keele tasemeeksami osalise
sooritamise ulatuse ja viisi või nimetatud eksami sooritamisest vabastamise tingimused ja
korra;
4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
5) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
6) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
7) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) [kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
2) [kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
3) [kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
4) pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise, andmise, taastamise ning
kehtetuks tunnistamise korra ja tähtajad ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele
lisatavate tõendite loetelu;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
5) pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks või taastamiseks nõutava legaalse sissetuleku
määra;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
6) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
7) loetelu muudest isikutest või isikute kategooriatest, keda ei daktüloskopeerita;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
8) pikaajalise elaniku elamisluba või selle taastamist taotleva välismaalase
daktüloskopeerimise korra;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
9) pikaajalise elaniku elamisloa vormi.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(3) Eesti keele tasemeeksamist vabastamise või selle osalise sooritamise ulatuse ja viisi
hindamiseks pädeva ekspertkomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab valdkonna
eest vastutav minister kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel
asendatakse lause keskel sõnad „haridus- ja teadusminister” sõnadega „valdkonna eest
vastutav minister” ning lause lõpus sõna „sotsiaalministriga” sõnadega „valdkonna eest
vastutava ministriga”.]
(4) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluste ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise
taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste
ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste menetluste käigus antud haldusaktide ja
toimingute, samuti pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus
antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid töödeldakse elamislubade ja töölubade
registris.
§ 251. Teabevahetuse korraldamine
Pikaajalise elaniku elamisloa alast teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikidega korraldab
Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi
valitsemisala asutus.
3. jagu Eestist eemalviibimine
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 252. Eestist eemalviibimise registreerimine
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 253. Eestist eemalviibimise registreerimise õiguslikud alused
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 2531. Eestist eemalviibimise registreerimisest keeldumise õiguslikud alused
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 254. Eestist eemalviibimise registreerimise õiguslik tagajärg
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 255. Eestist eemalviibimise registreerimise tähtaeg
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 256. Eestist eemalviibimine eemalviibimist registreerimata
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 257. Eestist eemalviibimise põhjendamine
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 258. Eestist eemalviibimise registreerimise korraldamine
[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
4. jagu Elamisloa alusel Eestis töötamine
§ 259. Eestis töötamise õiguslikud alused
(1) Elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on õigus Eestis töötada, kui käesolev seadus
ei sätesta teisiti.
(2) Kui tähtajalist elamisluba omava välismaalase Eestis töötamise tingimusi on piiratud või
ta ei tohi Eestis töötada, on see sätestatud eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse
juures.
§ 260. – § 269. [Kehtetud - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
4. peatükk ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
§ 270. Isikuandmete töötlemise lubatavus
(1) Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise
õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise, samuti
väljasõidukohustuse täitmise menetluses võib menetlust läbiviiv haldusorgan töödelda
isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta ja teda sellest
eraldi teavitamata.
(2) Haldusorgan võib menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja
kontrollimiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmeid kolmandatele
isikutele ilma isiku nõusolekuta ja teda sellest eraldi teavitamata. Kolmandad isikud võivad
töödelda neile edastatud isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik menetluses tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamiseks.
(3) Füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesolevast seadusest tulenevalt kutsuja
kohustused, välismaalase tööandja, kasutajaettevõtja, majutusteenuse osutaja,
transporditeenuse osutaja ning välismaalasele eluaset võimaldav isik võivad töödelda
välismaalase isikuandmeid, välja arvatud delikaatseid isikuandmeid, ilma välismaalase
nõusolekuta ja teda sellest eraldi teavitamata käesolevast seadusest või väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ulatuses, mis on vajalik vastava
kohustuse täitmiseks.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(4) Haldusorgan võib nõuda isikult kirjaliku taotluse esitamist, et selgitada isikule temaga
seonduvalt töödeldavate isikuandmete töötlemise eesmärke, ulatust ja viisi, isikuandmete
koosseisu ja allikaid ning kolmandatele isikutele andmete edastamise lubatavust ja avaldada
kolmandate isikute andmed, kellele tema isikuandmeid on edastatud.
§ 271. Isikuandmete edastamine ja kogumine
(1) Menetluse läbiviimisel on haldusorganil õigus koguda andmeid välismaalasega
seonduvate menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt
avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt.
Nimetatud isikutel ja asutustel on kohustus need andmed haldusorganile edastada ja
haldusorganil on õigus neid andmeid töödelda.
(2) Välismaalase kohta kogutud isikuandmete, sealhulgas delikaatsete isikuandmete
edastamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile, Euroopa Liidu institutsioonile ja
Euroopa Liidu ühtsesse andmekogusse on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist,
seadusest või määrusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
(3) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist, seadusest või määrusest tuleneva kohustuse
täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud
isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus ilma välismaalase nõusolekuta teavitada
välismaalase tööandjat välismaalasele elamisloa andmisest keeldumisest või tema elamisloa
pikendamisest keeldumisest või elamisloa kehtetuks tunnistamisest.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
§ 272. Biomeetriliste andmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel võib isikult võtta biomeetrilisi
andmeid ja neid töödelda.
(2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised,
allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.
(3) Välismaalase suhtes, kes keeldub biomeetriliste andmete võtmise võimaldamisest, võib
kohaldada sundi füüsilise jõu kasutamisega või sidumisvahendit nii kaua, kuni see on vajalik
biomeetriliste andmete võtmiseks. Enne sunni kohaldamist teavitatakse välismaalast sunni
kohaldamisest.
(4) Sundi ei kohaldata, kui välismaalane keeldub biomeetriliste andmete võtmise
võimaldamisest viisataotluse esitamisel.
(5) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste käigus kogutud biomeetriliste andmete
töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
§ 273. Eestis ajutise viibimise seaduslike aluste menetlustes töödeldavad
andmed
Viisataotluste ja viibimisaja pikendamise taotluste, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise,
viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluste käigus kogutud andmeid töödeldakse
välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või määruses sätestatud ülesannete
täitmiseks ilma välismaalase nõusolekuta.
§ 274. Elamisloa ja tööloa menetlustes töödeldavad andmed
Elamislubade ja töölubade ning tähtajalise elamisloa taotluste, tähtajalise elamisloa
pikendamise taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa
taastamise taotluste, tööloa taotluste, tööloa pikendamise taotluste, Eestist eemalviibimise
registreerimise taotluste, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste,
samuti elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnistamise menetluste käigus kogutud andmeid
töödeldakse välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või määruses sätestatud
ülesannete täitmiseks ilma välismaalase nõusolekuta.
§ 275. DNA-andmete töötlemine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel võib välismaalaselt võtta DNA-
proove ja vastavaid andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
(2) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võib kohaldada sundi
füüsilise jõu kasutamisega või sidumisvahendit nii kaua, kuni see on vajalik DNA-proovide
võtmiseks. Enne sunni kohaldamist teavitatakse välismaalast sunni kohaldamisest.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste käigus kogutud DNA-andmete töötlemine on
lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.
(4) DNA-proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.
§ 276. Daktüloskopeerimine
(1) Viisamenetluses ning elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeeritakse isik ja
töödeldakse vastavaid isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta.
(2) Viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse viisaregistrisse.
(3) Elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse
elamislubade ja töölubade registrisse.
§ 277. Piirangud daktüloskopeerimisel
(1) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui:
1) välismaalasel puuduvad kõik sõrmed;
2) välismaalase terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või
3) välismaalane kuulub isikute hulka, keda ei daktüloskopeerita tulenevalt viisaeeskirjas
sätestatust või käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktidest 6 ja 7, § 224 lõike 1 punktidest 3 ja
4, § 250 lõike 2 punktidest 6 ja 7 ning § 268 lõike 1 punktidest 2 ja 3.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist.
(3) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui tema terviseseisund ei võimalda isiklikult
haldusorgani asukohta ilmuda. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei
võimalda isiklikult haldusorgani asukohta ilmuda.
§ 278. Daktüloskopeerimine viisamenetluses
Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse,
kui viisaeeskiri või käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 279. Daktüloskopeerimine elamisloa ja tööloa menetluses
(1) Tähtajalise elamisloa taotluse, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, pikaajalise
elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamisel
taotleja daktüloskopeeritakse.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
(2) Kui välismaalane on varem elamisloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi
väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku
tuvastada ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning käesoleva
seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud
nõuetele, siis ei pea välismaalast daktüloskopeerima.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Kui välismaalane esitas tähtajalise elamisloa taotluse, tähtajalise elamisloa pikendamise
taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise
taotluse, tööloa või tööloa pikendamise taotluse ja teda ei daktüloskopeeritud selle menetluse
käigus, kohaldatakse elamisloakaardi kehtivusaja määramisel isikut tõendavate dokumentide
seaduses sätestatut.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 2791. Erisus kinnipidamisasutuses viibiva isiku biomeetriliste andmete
võtmisel
Kui käesolevast seadusest tuleneva menetluse käigus on ette nähtud välismaalaselt
biomeetriliste andmete võtmine, võib haldusorgan Eestis kinnipidamisasutuses viibivalt
kinnipeetavalt, vahistatult või arestialuselt võtta biomeetrilisi andmeid kinnipidamisasutuses.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 2792. Erisus kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa
taotleja biomeetriliste andmete võtmisel
(1) Kui käesolevast seadusest tuleneva menetluse käigus on ette nähtud välismaalaselt
biomeetriliste andmete võtmine, võetakse kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise
elamisloa taotlejalt biomeetrilisi andmeid tema elamisloa taotluse menetluse käigus.
(2) Haldusorgan võib võtta kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa
taotlejalt biomeetrilisi andmeid taotleja viibimiskohas Eestis.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
5. peatükk KOHUSTUSED
§ 280. Välismaalase teavitamiskohustus
Välismaalane on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit järgmistest asjaoludest:
1) perekonnaseisu muutumisest, kui perekonnaseisu muutumine on registreeritud välisriigis;
2) kriminaalkorras karistamisest, kui välismaalasele on määratud karistus välisriigi
õiguskaitseorgani poolt;
3) töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste
muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest;
[RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
4) välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumist tagava
kindlustuslepingu lõppemisest või lõpetamisest või ravikindlustuse seaduses sätestatud
ravikindlustuse lõppemisest;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
5) välisriigi relvajõududesse ajateenistusse minemisest, välisriigi relvajõududes
tegevteenistusse või lepingulisse teenistusse astumisest, reservi arvamisest või erru
minemisest;
6) majutuse asukoha ja tingimuste muutumisest, kui välismaalase lühiajaline töötamine on
registreeritud käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel ja välismaalase majutus ei ole tagatud
tööandja poolt või kaudu.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 281. Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmise kohustus
(1) Välismaalane on kohustatud kandma Eestis viibimise ja Eestis elamise kulud, sealhulgas
tagama enda majutamise, toitlustamise ja haigusest või vigastusest tingitud ravikulude ja
muude toimetulekukulude katmise.
(2) Välismaalane on kohustatud kandma enda Eestist lahkumise kulud, sealhulgas
väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses ja politsei arestimajas kinnipidamise
kulud, mis kantakse seoses välismaalase väljasaatmisega.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
§ 282. Menetluskulude kandmise kohustus
(1) Menetluses osalemise kulud, sealhulgas haldusorgani asukohta ilmumise kulud ja tõendite
esitamisega seotud kulud, kannab menetlusosaline.
(2) Kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või käitub menetluses muul viisil
pahauskselt, põhjustades sellega haldusorganile täiendavaid menetluskulusid, nõutakse need
kulud sisse välismaalaselt, kuid mitte rohkem kui 6400 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluskulud võib välismaalaselt sisse nõuda
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(4) Menetluskulude sissenõudmiseks tehakse välismaalasele ettekirjutus, milles määratakse
kulude vabatahtliku täitmise tähtaeg ja tehakse hoiatus kulude sissenõudmise kohta
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Menetluskulude sissenõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 283. Menetluses osalemise kohustuse täitmise korraldamine
(1) Menetluses osalemise kohustust mittetäitvat välismaalast, keda haldusorgan on
kohustanud isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta, võib välismaalase Eestis viibimise ja
Eestis töötamise asjaolude kontrollimiseks taga otsida ja kinni pidada ning kohaldada tema
suhtes sundtoomist, kui menetlust ei ole võimalik teisiti läbi viia.
(2) Välismaalase sundtoomisel peetakse välismaalane kinni, tuvastatakse tema isik või
kontrollitakse tema isikusamasust, viiakse läbi turvakontroll ja toimetatakse ta haldusorgani
asukohta menetlustoimingute läbiviimiseks.
(3) Välismaalast võib menetluses osalemise kohustuse täitmise tagamiseks ilma halduskohtu
loata kinni pidada Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumis või politsei arestimajas kuni 48
tundi, kuid mitte kauem kui menetluses osalemise kohustuse täitmiseks vajalik.
(4) Sundtoomisel ja välismaalase kinnipidamisel võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud erimeetmeid, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(5) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid võib kohaldada üksnes juhul,
kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase
eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ja muud
meetmed on ammendunud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(6) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(7) Välismaalase kinnipidamisel võetakse leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud
asjad kinnipidamise ajaks hoiule. Keelatud asjad on esemed või ained, mida ei tohi
tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada välismaalast ennast või teisi isikuid või mille
omamine ei ole haldusorgani ametiruumis või politsei arestimajas lubatud.
(8) Välismaalase isikuandmed ja andmed tema tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise
kohta on avalikud ulatuses, mis on vajalik tema menetluses osalemise kohustuse täitmiseks.
(9) Välismaalase isikuandmeid ja andmeid tema tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise
kohta võib töödelda viisaregistris, elamislubade ja töölubade registris ning Eestis seadusliku
aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus.
§ 284. Menetluses osalemise kulude sissenõudmine
(1) Välismaalaselt ja isikult või asutuselt, kellel on kutsuja kohustused (edaspidi kutsuja),
võib sisse nõuda välismaalase tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise kulud, kuid mitte
rohkem kui 6400 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulud võib välja nõuda tööandjalt, kes on
võimaldanud ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, välja arvatud juhul,
kui tööandja on täitnud käesoleva seaduse §-s 285 ning § 286 lõigetes 1 ja 4 sätestatud
kohustused ning ta ei teadnud, et välismaalase töötamise õigust või viibimisõigust tõendav
dokument oli võltsitud.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Välismaalase tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise kulud võib sisse nõuda
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(3) Kulude hüvitamiseks teeb haldusorgan välismaalasele või tema Eestisse kutsujale
ettekirjutuse hüvitada välismaalase tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise kulud.
(4) Ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks on isikul aega 90 päeva.
(5) Ettekirjutuses tehakse hoiatus ettekirjutuse sundtäitmise kohta täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(6) Välismaalase tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise korra ja välismaalase
tagaotsimise, kinnipidamise ja sundtoomise kulude loetelu, kulude arvestamise korra ja
sissenõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 285. Tööandja teavitamiskohustus
(1) Tööandja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalase tema juurde
tööleasumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva
lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud
tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, töösuhte aluseks
oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(11) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud käesoleva seaduse § 106
lõike 10 alusel ja välismaalase majutus on tagatud tööandja poolt või kaudu, on tööandja
kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalase majutuse asukoha ja
tingimuste muutumisest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(2) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(21) Tööandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust andmete
osas, mis ta on registreerinud töötamise registris.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(22) Tööandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust, kui
välismaalane töötab Eestis käesoleva seaduse § 105 alusel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Teadus- ja arendusasutus on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit
välismaalasega sõlmitud võõrustamislepingu lõpetamisest.
§ 286. Tööandja kohustus seoses välismaalase Eestis töötamisega
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(1) Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis
viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(11) Kui välismaalane teeb Eestis renditööd, on kasutajaettevõtja kohustatud kontrollima, et
tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(2) Tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub
õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(3) Tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus
Eestis viibimiseks või töötamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
(4) Tööandja on kohustatud säilitama välismaalase töötamise ajal ja kümme aastat pärast
välismaalase töötamise lõpetamist koopiaid andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad
välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu tema töölevõtmisel ja töötamise ajal.
[RT I, 30.06.2011, 1 - jõust. 20.07.2011]
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete
ja dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.06.2011, 1 - jõust. 20.07.2011]
§ 2861. Tööandja kohustused ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase
töölevõtmise korral
(1) Tööandja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, on
kohustatud maksma kogu välismaalasele maksmata jäänud töötasu, sealhulgas töötasust
kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed, ning vajaduse korral kulud, mis
kaasnevad tagasi pöördunud või tagasi saadetud välismaalasele maksmata jäänud töötasu
saatmisega. Töötasu ja töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete sissenõudmisel
eeldatakse, et välismaalane töötas tööandja juures vähemalt kolm kuud, kui tööandja või
töötaja ei tõenda teisiti.
(2) Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või lahkumiskohustuse sundtäitmise,
sealhulgas väljasaadetava kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas pidamise kulusid, on
tööandja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada,
kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid kõige rohkem 32 000 euro ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisega
seotud kulusid ei nõuta tööandjalt välja juhul, kui tööandja on täitnud käesoleva seaduse §-s
285 ning § 286 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustused ning ta ei teadnud, et välismaalase
töötamise õigust või viibimisõigust tõendav dokument oli võltsitud.
(4) Kui välismaalase tööandja on alltöövõtja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival
välismaalasel Eestis töötada, võib peatöövõtjat kohustada kandma tööandjaga solidaarselt
välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisega seotud kulud, maksmata jäänud töötasu ja
töötasu maksmisega seotud kulud.
(5) Peatöövõtjat ja tema vahetut alltöövõtjat ning iga järgnevat alltöövõtjat, kellega tööandjal
puudub lepinguline suhe, võib kohustada kandma tööandjaga solidaarselt käesoleva
paragrahvi lõikes 4 sätestatud kulusid, kui nad teadsid, et tööandja võimaldas ebaseaduslikult
riigis viibival välismaalasel Eestis töötada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud vastutust ei kohaldata, kui tööandja oli
peatöövõtjale edastanud enne töötaja tööleasumist kirjaliku kinnituse, et ta täidab käesoleva
seaduse §-s 285 ning § 286 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi.
(7) Välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisega seotud kulusid arvestatakse ja need
nõutakse sisse käesoleva seaduse §-s 292 sätestatud korras.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(8) Välismaalane, kellel tööandja võimaldas Eestis töötada, võib töötasu välja nõuda
töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
§ 2862. Tööandja kohustus maksta lühiajaliselt Eestis töötavale või töötanud
hooajatöötajale hüvitist
(1) Kui käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel lühiajaliselt Eestis töötava välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks tööandjast või
kasutajaettevõtjast tuleneval põhjusel käesoleva seaduse § 108 lõike 11 punktide 1–4 alusel,
kohustub tööandja maksma välismaalasele hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida
välismaalasel oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
(2) Kui käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel lühiajaliselt Eestis töötava välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks kasutajaettevõtjast
tuleneval põhjusel käesoleva seaduse § 108 lõike 11 punktide 1–4 alusel, võib
kasutajaettevõtjat kohustada tööandjaga solidaarselt maksma välismaalasele hüvitist ulatuses,
mis vastab töötasule, mida välismaalasel oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
(3) Käesoleva seaduse alusel ei maksta hooajatöötajale hüvitist ulatuses, mida tal on õigus
saada töölepingu seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel, välja arvatud töölepingu
seaduse § 100 lõigetes 4 ja 5 ning § 109 lõikes 1 sätestatud hüvitis.
(4) Käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane, kelle
lühiajalise Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks tööandjast või
kasutajaettevõtjast tuleneval põhjusel käesoleva seaduse § 108 lõike 11 punktide 1–4 alusel,
võib hüvitise välja nõuda tsiviilkohtumenetluse seaduses seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 287. Õppeasutuse teavitamiskohustus
Õppeasutus on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit õppimiseks tähtajalise
elamisloa saanud välismaalase, õppimiseks viisa saanud välismaalase ja käesoleva seaduse
§ 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise
viisa või elamisloa alusel Eestis õppiva välismaalase ettenähtud ajal õppetööle mitteasumisest,
õppekava mittetäitmisest õppimiseks antud elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses,
õppeasutusest eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest või
välismaalasega praktikalepingu sõlmimisest või sõlmitud praktikalepingu lõpetamisest.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
§ 2871. Võõrustamislepingu sõlminud asutuse teavitamiskohustus
Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba töötamiseks teaduslikul eesmärgil, kavatseb
sooritada osa teadustegevusest teises liikmesriigis, teavitab võõrustamislepingu sõlminud
asutus sellest Politsei- ja Piirivalveametit.
§ 288. Majutusettevõtte kohustus
Välismaalane majutatakse majutusettevõttes vastavalt turismiseaduse nõuetele.
Majutusettevõte on kohustatud esitama majutatud välismaalase andmetega külastajakaardi
Politsei- või Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel teavet nõudnud asutusele.
§ 289. Välismaalasele eluaset võimaldava isiku kohustus
(1) Isik, kes võimaldab välismaalasele eluaset või sõlmib temaga üürilepingu, on kohustatud
kontrollima välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust.
(2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata majutusteenuse osutaja suhtes.
§ 290. Vedaja kohustused
(1) Isik, kes transpordib või kelle esindaja transpordib välismaalase Eesti riigipiirile, ajutisele
kontrolljoonele või transiiditsooni (edaspidi vedaja), on kohustatud enne välismaalase
transpordivahendile võtmist kontrollima, et transpordivahendile lubataval välismaalasel on
Eestisse sisenemiseks või transiiditsoonis viibimiseks nõutav seaduslik alus ja piiriületuseks
ettenähtud dokument.
(2) Vedaja, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti
piirile saabumisel Eestis ajutise viibimise või elamise seaduslik alus või piiriületamist
võimaldav dokument, Eesti piirile, on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase
toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või
välismaalase asukohariiki.
(3) Kui välismaalane ei kanna väljasõidukohustuse sundtäitmise või kinnipidamiskeskuse või
politsei arestimajas kinnipidamise kulusid, siis on vedaja kohustatud hüvitama nimetatud
kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
§ 291. Kutsuja kohustused
(1) Kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks
Eestis viibimiseks seaduslik alus.
(2) Kutsuja on kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning
kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.
(3) Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või
kinnipidamiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud
hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
(4) Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust kutsuja suhtes kohaldatavatele nõuetele.
§ 292. Ettekirjutus kulude hüvitamiseks
(1) Kulude hüvitamiseks teeb haldusorgan kutsujale või vedajale ettekirjutuse hüvitada
välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse
sundtäitmise kulud ja menetluskulud.
(2) Ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks on kutsujal ja vedajal aega 90 päeva.
(3) Ettekirjutuses tehakse hoiatus ettekirjutuse sundtäitmise kohta täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(4) Ettekirjutuse täitmata jätmisel sundtäidetakse ettekirjutus ja nõutakse kulud sisse
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Kui välismaalasel ei olnud Eestisse kutsujat, võib väljasõidukohustuse sundtäitmise
kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot, sisse nõuda käesolevas peatükis sätestatud korras
välismaalaselt.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(6) Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise sissenõutavate kulude loetelu ning
välismaalase kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas viibimisega seotud sissenõutavate
kulude arvestamise korra ja kulude määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
[RT I, 03.07.2013, 2 - jõust. 01.10.2013]
§ 293. Tõendamiskohustus
(1) Eestis ajutiseks viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seadusliku aluse taotlemisel on
välismaalane kohustatud tõendama viisa andmise aluseks olevaid asjaolusid, viibimisaja
pikendamise aluseks olevaid asjaolusid ja nende erakorralisust, lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise aluseks olevaid asjaolusid, tähtajalise elamisloa andmise ja selle pikendamise,
pikaajalise elaniku elamisloa andmise ja selle taastamise aluseks olevaid asjaolusid ning muid
asjaolusid, mis võivad tähtsust omada välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja
töötamise seadusliku aluse puhul.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(2) Välisministeeriumil, Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil ja Eesti
Töötukassal on õigus välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise
seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise
aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid ja
muid asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi ning siseneda isiku loal tema eluruumi või muusse
ruumi või alale.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(3) Välismaalane, välismaalase perekonnaliige, välismaalase tööandja ja muu asjassepuutuv
isik ja asutus on kohustatud tõendama Välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning
Kaitsepolitseiameti nõudmisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis
töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks
tunnistamise asjaolusid.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(4) Tööandja on kohustatud viivitamata võimaldama Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele,
mis on seotud selle tööandja juures töötavate välismaalastega. Tööandja juures tehtud
kontrolli tulemusi arvestatakse tööandja usaldusväärsuse hindamisel, kui elamisluba või
lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks selle tööandja juures.
(5) Kui välismaalane teeb Eestis renditööd, on kasutajaettevõtja kohustatud viivitamata
võimaldama Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile juurdepääsu
tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele, mis on seotud selle kasutajaettevõtja
juures töötava välismaalasega. Kasutajaettevõtja juures tehtud kontrolli tulemusi arvestatakse
kasutajaettevõtja usaldusväärsuse hindamisel, kui elamisluba või lühiajalise töötamise
registreerimist taotletakse töötamiseks renditöötajana selle kasutajaettevõtja juures.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 294. Kohaliku omavalitsusüksuse kohustused
(1) Kohalik omavalitsusüksus on kohustatud tagama, et omavalitsuse territooriumil viibiva
välismaalase elamisluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele.
(2) Kohalik omavalitsusüksus on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit kohaliku
omavalitsusüksuse territooriumil seadusliku aluseta viibivast või töötavast välismaalasest.
§ 295. Teavitamiskohustuse täitmine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmise korra ja tähtaja ning
teavitamisel esitatavate andmete ja tõendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 296. Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil ja Eesti Töötukassal on õigus teostada
riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise
ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle.
(2) Kaitsepolitseiamet teostab riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise,
Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle
julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks.
(3) Eesti Töötukassa teostab riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis töötamisel käesoleva
seaduse §-s 177 sätestatud nõuete täitmise üle.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 297. Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võib välismaalase Eestis ajutise
viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku
järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Eesti Töötukassa võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui
on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase
eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik, ja muud
meetmed on ammendunud.
(4) Korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.
(5) Kaitsepolitseiamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
7. peatükk VASTUTUS
§ 298. Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine
Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 299. Välismaalase transiiditsooni, riigipiirile ja ajutisele kontrolljoonele
toimetamine
(1) Transporditeenust osutava füüsilise isiku poolt Eestis või transiiditsoonis viibimiseks
seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele
kontrolljoonele vahetu toimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot iga toimetatud isiku kohta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 300. Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise
võimaldamine
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
(1) Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest, kui tööandja
ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 285 või § 286 lõikes 1 või 4 sätestatud kohustusi –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 301. Välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine
(1) Tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest,
sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava
töötamise võimaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 302. Seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmine
(1) Tööandja poolt välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud
töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 303. Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamine
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase Eestis töötamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 304. Välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumine
Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega
kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 305. Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine
[RT I, 17.12.2015, 3 - jõust. 27.12.2015]
(1) Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele
seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 17.12.2015, 3 - jõust. 27.12.2015]
§ 306. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 307. Menetlus
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 308. Varem esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamine
Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlused ja avaldused vaadatakse läbi taotluse
või avalduse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.
§ 3081. Elamisloakaardi väljaandmisega seotud üleminekusätted
(1) Enne 2011. aasta 1. jaanuari esitatud tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa
pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa, pikaajalise elaniku elamisloa taastamise, tööloa
või tööloa pikendamise taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja
korras.
(2) Kui tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa,
pikaajalise elaniku elamisloa taastamise, tööloa või tööloa pikendamise taotlus on esitatud
enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus taotluse suhtes tehakse nimetatud tähtajast hiljem,
kantakse elamisloa andmise, pikendamise või taastamise ning tööloa andmise või
pikendamise otsuse andmed elamisloakaardile.
(3) Kui tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa,
pikaajalise elaniku elamisloa taastamise, tööloa või tööloa pikendamise taotlus esitatakse enne
2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus elamisloa andmise, pikendamise või taastamise ning tööloa
andmise või pikendamise kohta tehakse nimetatud tähtajast hiljem, võib nimetatud taotluse
alusel kuni 2012. aasta 20. maini anda elamisloakaardi välja sõrmejäljekujutisteta.
(4) Enne 2011. aasta 1. jaanuari välisriigi reisidokumenti kantud elamisloa kleebis kehtib
kuni kleebises märgitud kehtivusaja lõpuni või välisriigi reisidokumendi, millesse elamisloa
andmed on kantud, kehtivusaja lõpuni või elamisloa kleebise annulleerimiseni.
(5) Kui otsus elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise kohta on tehtud enne
2011. aasta 1. jaanuari, kantakse elamisloa andmed välisriigi reisidokumenti kuni 2011. aasta
20. maini vastavalt elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse esitamise
ajal kehtinud korrale.
(6) Pärast 2011. aasta 1. jaanuari keeldutakse elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti
kandmisest vastavalt elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse esitamise
ajal kehtinud korrale.
(7) Kui elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotlus on esitatud vähem kui
30 kalendripäeva enne 2011. aasta 1. jaanuari, kuid otsus elamisloa andmete välisriigi
reisidokumenti kandmise taotluse suhtes tehakse pärast nimetatud tähtaega, jäetakse elamisloa
andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotlus läbi vaatamata.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul on elamisloa andmete välisriigi
reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda
riigilõivu tagastamist.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 309. Daktüloskopeerimise alustamise tähtaeg
(1) Viisamenetlustes välismaalaste daktüloskopeerimise alustamise tähtpäeva kehtestab
Vabariigi Valitsus.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(2) Elamisloa ja tööloa menetlustes alustatakse välismaalaste daktüloskopeerimist 2011. aasta
1. jaanuarist.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 3091. Õppeasutusele esitatavad nõuded riiklikult tunnustamata õppekava
alusel õppimiseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule võib 2011. aasta 31. detsembrini anda
tähtajalise elamisloa õppimiseks välismaalasele:
1) õppimiseks magistriõppes, kui magistriõppe õppekava on riiklikult tunnustamata, kuid
kuulub rahvusvaheliselt turundatavate ja riigieelarvest toetatavate magistriõppe õppekavade
konkursi tulemuste alusel valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud
magistriõppe õppekavade nimekirja või
2) õppimiseks doktoriõppes, kui doktoriõppe õppekava on riiklikult tunnustamata, kuid
teadus- ja arendustegevuse valdkond, millesse doktoriõppe õppekava kuulub, on ülikoolis
positiivselt evalveeritud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel antud tähtajalist elamisluba õppimiseks
võib pikendada kuni õppekaval põhineva õppe lõpetamiseni, arvestades käesolevas seaduses
sätestatut.
[RT I 2010, 34, 184 - jõust. 01.10.2010]
§ 3092. Piisava legaalse sissetuleku alusel tähtajalise elamisloa andmise ja
pikendamise erisused
(1) Alates 2012. aasta 1. juulist tähtajalist elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu
korral ei anta.
(2) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu
alusel enne 2012. aasta 1. juulit, võib seda elamisluba pikendada, kohaldades sellel alusel
tähtajalise elamisloa pikendamise tingimusi.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 3093. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ja ettevõtluseks antud
tähtajalise elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise erisused
(1) Enne 2012. aasta 1. juulit antud tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise
isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil ning tähtajalise elamisloa
ettevõtluseks pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse alates 2012. aasta 1.
juulist kehtivaid vastava elamisloa pikendamise ja pikendamisest keeldumise ning kehtetuks
tunnistamise aluseid ja tingimusi.
(2) Enne 2012. aasta 1. juulit antud tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise
isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil pikendamisel kohaldatakse
elamisloa pikendamise täiendava tingimusena käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud
tingimustele vastava tasu maksmise nõuet.
(3) Enne 2012. aasta 1. juulit antud tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise
isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil ei kohaldata kuni elamisloa
pikendamiseni või selle 2012. aasta 1. juuli seisuga määratud kehtivusaja lõppemiseni
käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud tingimustele vastava tasu maksmise nõuet.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 3094. Sisserände piirarvu arvestamine 2012. aastal
Kui tähtajalise elamisloa taotlus töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või
järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil või piisava legaalse sissetuleku olemasolu alusel on
esitatud enne 2012. aasta 1. juulit, kohaldatakse nendele taotlustele käesoleva seaduse § 114
lõike 2 alusel kuni 2012. aasta 1. juulini kehtestatud sisserände piirarvu määra.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
§ 3095. Enne 2013. aasta 20. maid pikaajalise elaniku elamisloa saanud
välismaalane, kes omas eelnevalt Eestis pagulaste seaduse või välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel antud elamisluba
(1) Kui välismaalane omas Eestis pagulaste seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse alusel antud elamisluba ja ta on saanud enne 2013. aasta 20. maid pikaajalise
elaniku elamisloa, loetakse tema pikaajalise elaniku elamisluba alates nimetatud kuupäevast
käesoleva seaduse § 231 lõike 1 alusel antud pikaajalise elaniku elamisloaks.
(2) Välismaalase taotlusel antakse talle elamisloakaart, mis tõendab pikaajalise elaniku
elamisloa saamist eelnevalt rahvusvahelise kaitse saanud isikuna.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
§ 3096. Enne 2013. aasta 1. septembrit väljaantud tööload ja esitatud tööloa
taotlused
(1) Enne 2013. aasta 1. septembrit väljaantud tööluba kaotab õigusliku tähenduse
välismaalase Eestis töötamise õiguse või selle puudumise suhtes alates 2013. aasta
1. septembrist.
(2) Enne 2013. aasta 1. septembrit esitatud ja menetluses olevad tööloa taotlused jätab
Politsei- ja Piirivalveamet läbi vaatamata.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 12.07.2013]
§ 3097. Töötasu kohta sätestatud nõuete kohaldamise erisused
Kui lühiajalise töötamise registreerimise taotlus või tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlus
on esitatud enne 2017. aasta 17. jaanuarit, võib makstava töötasu puhul kohaldada käesoleva
seaduse § 107 lõigetes 1–12 ning § 178 lõikes 1 sätestatut.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 3098. Eestis sündinud alaealisele lapsele tähtajalise elamisloa andmine
(1) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud kohe pärast sündi koos
vanema või vanematega Eestisse elama, kuid kellele vanem ei ole enne 2017. aasta 1.
oktoobrit tähtajalist elamisluba taotlenud, saab tähtajalise elamisloa, kui vanemal on lapse
sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline elamisluba.
(2) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud kohe pärast sündi koos
vanema või vanematega Eestisse elama ja kelle tähtajalise elamisloa andmise taotlus on
esitatud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei ole 2017. aasta 1. oktoobriks selle suhtes otsust
teinud, saab tähtajalise elamisloa, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline
elamisluba.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätab Politsei- ja Piirivalveamet vastava
elamisloa taotluse läbi vaatamata.
(4) Alla 15-aastane Eestis elav laps, kellele vanem ei ole enne 2017. aasta 1. oktoobrit
tähtajalist elamisluba taotlenud, saab tähtajalise elamisloa, kui tema vanemal on tähtajaline
elamisluba.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 4 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise
hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus ühe aasta jooksul alates elamisloa
saamisest.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 3099. Eestis sündinud alaealisele lapsele pikaajalise elaniku elamisloa
andmine
(1) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud kohe pärast sündi koos
vanema või vanematega Eestisse elama, kuid kellele vanem ei ole enne 2017. aasta 1.
oktoobrit tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba taotlenud, saab pikaajalise
elaniku elamisloa, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba.
(2) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud, kes asub või on asunud kohe pärast sündi koos
vanema või vanematega Eestisse elama ja kelle tähtajalise elamisloa või pikaajalise elaniku
elamisloa andmise taotlus on esitatud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei ole 2017. aasta 1.
oktoobriks selle suhtes otsust teinud, saab pikaajalise elaniku elamisloa, kui vanemal on lapse
sünni ajal kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätab Politsei- ja Piirivalveamet vastava
elamisloa taotluse läbi vaatamata.
(4) Alla 15-aastane laps, kellele vanem ei ole enne 2017. aasta 1. oktoobrit pikaajalise
elaniku elamisluba taotlenud, saab pikaajalise elaniku elamisloa, kui vanemal, kelle juurde
elama asumiseks talle elamisluba anti, on kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või talle
antakse pikaajalise elaniku elamisluba.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 4 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise
hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus ühe aasta jooksul alates elamisloa
saamisest.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
§ 310. – § 316. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 317. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. oktoobril.
(2) Käesoleva seaduse § 310 punkt 1, § 311, § 312 punktid 3–9 ja § 315 jõustuvad 2010.
aasta 5. aprillil.
(3) Käesoleva seaduse § 310 punkt 2 jõustub üldises korras.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikide vahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L
218, 13.08.2008, lk 60–81);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58);
nõukogu otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli
juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise,
avastamise ja uurimise eesmärgil (ELT L 218, 13.08.2008, lk 129);
nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab
välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest
nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.03.2001, lk 1–7);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult
riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete
miinimumnõuded (ELT L 168, 30.06.2009, lk 24–32);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike
hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT L 94, 28.03.2014,
lk 375–390);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike
liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT
L 157, 27.05.2014, lk 1–22).
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]