dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 27. märts 2018
Viit
1.2-3/828-2
Registreeritud
27. märts 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎Välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.docx61 KB

Sisu (failidest)

2448560 0 0 0 -864235 -144134 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Siseministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 12.03.2018 nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT 1-6/1576-1 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 27.03.2018 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.2-3/828-2 delta_docName Välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusest Täname Teid välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks edastamise eest. Koostöös Tööinspektsiooniga (k.o kooskõlastuskirja p-des 3–7 lähtuvalt VMS terviktekstist) k ooskõlastame nimetatud VTK järgmiste märkustega . 1. VTK punkti 4.1 „Töörände regulatsioon“ alapunktis vi „ Töötukassa luba “ tehakse ettepanek muuta VMS §-s 177 sätestatud töötukassa loa (töökoha täitmiseks väl ismaalasega) andmise menetlust tööandjale võimalikult vähekoormavaks ning haldusorganitele menetluslikult mõistlikumaks. Selleks pakutakse VTK-s välja, et otsuse, kas töökohta, millele soovitakse välismaalast tööle võtta, on võimalik täita sobiva kohaliku töötajaga, teeb Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) elamisloa menetluse käigus, tuginedes töötukassa hinnangule. Nõustume toodud ettepanekuga. T öötukassa loa taotlemise ja menetlemise protsess praegusel kujul on ebaproportsionaalselt aja- ja töömahukas ning vajab muutmist. Senine lubade menetlemise praktika näitab, et keelduvaid otsuseid on väga vähe ja enamasti on need tingitud muudest asjaoludest, kui sellest, et töökohale sobivaid kohalikke töötajaid on piisavalt. (Nt 2016. aastal tegi töötukassa 553 otsust, keelduv otsus tehti kolmel korral ja 12 puudusteg a taotlust jäeti läbi vaatamata ) . Üldiselt on välismaalase värbamine tööandjale kohaliku töötaja värbamisest kulukam ja töömahukam, mistõttu on nad tavaliselt loa taotlemise hetkeks välja selgitanud, et sobivaid inimesi Eestist ei leia. Sellega seoses on Sotsiaalministeerium varem teinud ettepaneku töötukassa loa nõudest üldse loobuda, arvestades ka VMS- s kehtestatud elamisloa saamise muid nõudeid, mis tagavad, et välismaalaste, kes Eestis tööle asuvad, teadmised ja oskused soodustavad Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Samas oleme alternatiivina valmis kaaluma kõigile osapooltele (asutused, tööandja, elamisluba taotlev töötaja) vähem koormavat tööturu kontrolli menetlust. Toetame lahendust, et tööandja saab töökoha täitmiseks välismaalasega taotleda luba PPA-st, st kogu tööandja asjaajamine välismaalase värbamiseks toimub ühe asutuse kaudu. Leiame, et loa töökoha täitmiseks võiks tööandjale anda PPA, kes teeb iseseisvalt otsuse , mis põhine b töötukassalt x-tee päringu kaudu saadud andmetel, kas töö kohale on pakkuda sobivate oskuste ja omadustega kohalikke töötajaid või mitte. Loa andmine või mitte andmine peaks selguma enne elamisloa taotluse esitamist, et vältida asjatut koormust tööandjale ja taotlejale. Siinkohal ei pea m e mõistlikuks tööturu kontrolli menetluse sidumist elamisloa menetlusega selliselt, nagu on kavandatud VTK-s. See ei ole taotleja huvides, sest tekib olukord, kus isik esitab elamisloa saamiseks taotluse (saatkonna kaudu või tulles kohale ja tasudes riigilõivu) ning alles seejärel võib selguda, et antud töökohta ei lubata välismaalasega täita. Seega kannaks isik ebamõistlikke kulusid ja koormust võrreldes tänase olukorraga. Muudatus ei lihtsustaks asjaajamist ka tööandja jaoks, kes on võimaliku eitava otsuse saamise ajaks juba alustanud asjatuid ettevalmistusi konkreetse töötaja värbamiseks. Samuti ei pea me mõistlikuks lahendust, kus menetlus viiakse üle PPA-sse, kuid otsuse tegemiseks on endiselt vajalik töötukassa hinnang. Hinnangu andmiseks peaks töötukassa jätkama samu toimingud, mis seni. Seega ei vähendaks muudatus töötukassa halduskoormust ega lühendaks menetlusaega. Samal ajal lisanduks koormus PPA-le. 2. Kehtiv VMS ei võimalda ajutise viibimisalusega Eestis viibivatel välismaalastel oma elukohta rahvastikuregistris (edaspidi RR) registreerida. VTK punktis 4.2 tehakse ettepanek vastava võimaluse loomiseks, et tagada lühiajaliselt Eestis tööta te välismaalas tele , teadlas tele või ettevõtja tele, kes küll panustavad läbi maksude Eesti majandusse, avalikud teenused kättesaadavaks tegemine . Toetame muudatust, kuid juhime tähelepanu, et ajutise viibimisõiguse lisandumisel rahvastikuregistri kande alusena elamisloa ja elamisõiguse juurde, tuleb rahvastikuregistri andmevahetuse teenust täiendada selliselt, et andmed selle liigi kohta edastatakse ka asutustele, kes lähtuvad rahvastikuregistri andmetest teenuste osutamisel (sh Töötukassa). 3. Tööinspektsioonile edastatud VTK-l põhineva VMS tervikteksti (edaspidi VMS terviktekst) § 100¹ sätestab viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise korra. Sama paragrahvi lõike 1 1 kohaselt võib välismaalane esitada avalduse otsuse vaidlustamiseks (edaspidi käesolevas alljaotises vaidlustus) 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kogu 2. peatüki 2. jao 5. jaotuse 4. alljaotises (§ 100¹-100 9 ) kasutatakse mõistet vaidlustus. Vaatamata VMS tervikteksti § 12 lõikes 3 sätestatule, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, on sisuliselt tegemist vaidega haldusorgani otsuse peale. Meie hinnangul ei ole mõistlik kasutada uusi väljendeid vaatamata sättele, et VMS terviktekst § 12 lg 3 välistab haldusmenetluse seaduse kohaldamise. Ka VTK punktis 6.3 alapunktis i räägitakse vaide esitamisest ja vaidemenetlusest. Teeme ettepaneku VMS 4. jaotises kasutatava mõiste „ vaidlustus “ asemel kasutada mõistet „vai e “ . 4. VMS tervikteksti 1. peatüki 1. jao 2. jaotis sätestab rida mõisteid. Edaspidi kasutatakse VMS terviktekstis aga lisaks kirjeldatud mõistetele teisigi mõisteid, mille sisustamiseks tuleb terve seadus läbi töötada. Nii kasutatakse VMS terviktekstis mõisteid kasutajaettevõtja, ettevõtjasiseselt üleviidav töötaja, asukohast sõltumatu töötaja. Mõiste „vastuvõttev üksus“ avatud alles VMS tervikteksti §-s 194 14 , kuid mõistet ennast kaustatakse juba eelnevalt. Ei VTK-st ja VMS terviktekstist ei selgu , miks kasutatakse VMS terviktekstis mõiste „ kaugtöötaja “ asemel mõistet „ asukohast sõltumatu töötaja “ ning kas VMS terviktekti s on ettevõtja näol tegemist füüsilise või juriidilise isikuga või mõlemaga. Teeme ettepaneku ka eespool nimetatud mõisted, parema arusaadavuse ja ühetaolise tõlgendamise eesmärgil, sätestada mõistet jaotises. 5. VMS terviktekstis on tood kaheksa paragrahvi, mille pealkirjaks on „ Kutsuja kohustused “ ( §-des 45¹, 64¹, 109 2 , 148, 160, 174, 190 ja 219). Vaid VMS tervikteksti § 109² lg 2 , § 174 lg- d 1¹ ja 2 , § 190 lg 2 ja § 219 avavad kutsuja kohustuse sisulised nõuded, samas kui kõik teised viidatud paragrahvid panevad ühel või teisele kutsujale vastava kohustuse, kuid il m a konkreetsele sisulisele paragrahvi le viitamata. HÕNTE kohaselt antakse p aragrahvile sisu iseloomustav lühike pealkiri . Olukorras, kus VMS terviktekst sisaldab kaheksat sama pealkirjaga paragrahvi on see segadust tekitav ja eksitav. Lisaks on erinevate isikute kutsuja kohustused sätestatud väga mitmes paragrahvis. P arema selguse mõttes tuleks kohustuse kandja määramise juures lisada ka viited kohalduvatele paragrahvide le. 6. VMS tervikteksti § 40² lõike 1 kohaselt võib PPS siduva eelotsusega (edaspidi eelotsus) anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika vahendaja või muu isiku usaldusväärsuse kohta, kes soovib välismaalast Eestisse kutsuda. Sama paragrah vi lõike 2 kohaselt on eelotsus PPA-le siduv tulevikus esitatava lühiajalise töötamise registreerimise, elamisloa taotlemise või selle pikendamise suhtes sooritatava toimingu või antava haldusakti kohta. Lõike 3 kohaselt kehtestab eelotsuses sisalduvad andmed, eelotsuse kehtivuse tähtaja ning selle vastuvõtmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. VTK punktis 6.4 alapunktis i on kirjas, et muudatuse eesmärgiks on vähendada haldusorganite halduskoormust nende kutsujate puhul, kelle usaldusväärsuses on põhjust kahelda, vähendades ühtlasi seeläbi illegaalse immigratsiooni riski. Muudatustega soovitakse võimaldada selliste kutsuja kohustust omavate isikute, eelkõige tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid, väljastada siduv eelotsus kutsuja usaldusväärsuse kohta. Seega on eelotsus siduv vaid nende tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid. Vaatamata asjaolule, et VMS tervikutestki § 40² lõikes 3 sätestatakse, et eelotsusega seonduv kehtestatakse ministri määrusega, teeme parema õigusselguse huvides ettepaneku täiendada VMS -i, nt VMS tervikteksti § 40² lõiget 2 , ja selgelt sätestada, et eelotsus on siduv vaid nende tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid. 7. Soovime koos Tööinspektsioon iga juhtida tähelepanu ka asjaolule, et lähetatud töötajate töötingimuste osas lähtub Tööinspektsioon oma järelevalve läbiviimisel töölepingu seadusest ( edaspidi TLS) ja Eestisse lähetatud töö tajate töötingimuste seadusest . Sama regulatsioon kohaldub kolmandate riikide töötajate osas, kes jõuavad Eestisse läbi mõne teise liikmesriigi, kui lähetatud töötajad. Kolmandate riikide kodanikega, kes on asunud tööle otse Eesti ettevõttesse, kohaldub TLS ning nende töötajate töötingimused on Tööinspektsiooni poolt kontrollitavad. Samas ei ole Tööinspektsioonil järelevalve pädevust nende kolmandate riikide kodanike töölepinguliste suhete üle, kes viibivad riigis lühiajalise teenuse osutamise raames, sest nende töösuhetele kohaldub koduriigi õigus (Tööinspektsioonil on pädevus kontrollida ainult t öötervishoiu ja tööohutuse seadus e nõuete täitmist). Näiteks Vene ettevõtte töötajad, kes tulevad Eestisse lühiajaliselt keevitamise teenust osutama. Antud hetkel ei ole VMS-s Tööinspektsioonile järelevalve pädevust ette nähtud. Samuti ei sätesta sellist pädevust ka TLS, et kontrollida välismaise ettevõtte teenuse osutajaid (lepingule kohaldub kodukoha riigi õigus). Oleme seisukohal, et vastava pädevuse andmine Tööinspektsioonile on vajalik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Jevgeni Ossinovski delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Tööinspektsioon delta_ownerName \* MERGEFORMAT Lily Mals delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6269 333 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel