dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri eelnõule

Sotsiaalministeerium · 27. märts 2018
Viit
1.2-2/23-9
Registreeritud
27. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lastekaitse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Joanna Karu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎1-2-18-21_SOM_LKL arvamus eelnõule (perehüvitised).bdoc111 KB

Sisu (failidest)

Pr Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Hr Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Teie: 02.03.2018 nr 1.2-2/23-1 [email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-2/18/21 Arvamus eelnõule MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, mille eesmärk on suurendada vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi. 2017. aasta detsembris Euroopa Komisjoni lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi eelnõu kohta esitatud arvamuses toetas MTÜ Lastekaitse Liit eelnõus toodud ettepanekuid ja selle eesmärki muuta töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed (puhkused ja paindlik töökorraldus) kättesaadavamaks ja innustada mehi rohkem kasutama perepuhkuste ja paindliku töökorralduse võimalusi. Rahvusvahelised uuringud ja kõrgema sündimusega riikide kogemused näitavad, et sündimus on kõrgem riikides, kus kasutusel on riiklikud meetmed naiste hoolduskoormuse vähendamiseks ning isade osaluse suurendamiseks pereelus 1. Hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamise, nende kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmise vajalikkusele on viidatud ka laste ja perede arengukavas 2012-2020. 2015. aastal koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes rõhutati, et ühtlustada on vaja peretoetuste süsteemi, suurendada selle paindlikkust lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks, ning tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi 2. Antud küsimuse lahendamise vajalikkusele juhtis tähelepanu ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta 3. Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi samme, millega 2017. aastal loodi vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning hoolduskoormuse ühtlasemaks jaotumiseks vanemate vahel. Tegu on selgesuunaliste sammudega töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks Eestis. Paindlikkuse suurendamine vanemahüvitise kasutamisel on olulise tähtsusega ka palgalõhe vähendamisel. 1 Ronsen, M., Skrede, K. (2006) Nordic fertility patterns: compatible with gender equality? Politicizing parenthood in Scandinavia: gender relations in welfare states, (ed). Ellingsgaeter ja Leira. The Policy Press, Bristol. 2 ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. (2015) MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinn. Arvutivõrgus kättesaadav: www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/ÜRO-LAPSE-ÕIGUSTE-KONVENTSIOONI- TÄIENDAV-ARUANNE.pdf 3 Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (2017). ÜRO Lapse Õiguste Komitee, Genf. Arvutivõrgus kättesaadav eestikeelsena: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0 Alljärgnevalt esitame omapoolsed kommentaarid eelnõule: 1. Vanemahüvitise ühtlasem jagunemine isa ja ema vahel on positiivne ning senise pooleteise aasta asemel soovi korral hüvitise kasutamine kuni kolme aasta jooksul, on teretulnud. Valikuvabaduse suurendamine annab peredele sõnumi, et riik väärtustab nende otsuseid. Positiivsena saab välja tuua ka eelnõus toodud muudatused, millega luuakse erisused surnuna sündinud laste, enneaegsete laste, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, ning laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust hoolduspere vanematele ning kõikidele alaealise uude perre lapsendajatele. Samuti on positiivne, et riik kohtleb edaspidi emasid võrdselt sõltumata hüvitiseskeemist ja administreerijast ning muudatused toetavad ka väga väikest sissetulekut teenivaid naisi (sünnitushüvitis oli väiksem kui töötasu alammäär). 2. Oleme seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimesekeskne, õiglane, teadmiste põhine, tulemuslik ning läbipaistev. Seega on tervitatav, et eelnõuga tehakse samm edasi vanemahüvitise väärkasutamise riskide vähendamiseks, st referentsperioodi lükatakse ajaliselt kaugemale ning see seotakse lapse sünnikuuga. 3. Eelnõu seletuskirjas (lk 49) kinnitatakse, et eelnõuga loodavad paindlikumad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks arvestavad nii laste heaoluga kui annavad naistele paremad võimalused osaleda tööturul. Samas märgitakse, et on olemas (kuigi väikesed) riskid, et paindlikumad võimalused minna pärast lapse 30-päevaseks saamist tööle võivad kaasa tuua laste heaolu halvenemise või suureneb tööandjate surve lapsevanematele varasemaks tööle naasmiseks. Seega leiame, et eelnõuga seoses tuleb põhjalikult analüüsida muudatustega kaasneda võivat mõju lapse õiguste ja huvide tagamisele. 4. Näeme, et lisaks eelnõuga ellu rakendatavate muudatustele tuleb muuta ka tööandjate suhtumist osalise tööaja võimaldamisse. Hetkel iseloomustab Eestit vähene paindlike töövormide levik. 2015. aastal tööandjate seas läbi viidud uuringust selgus, et osalise tööajaga töötamise võimaldamine väikeste laste või perekohustuste tõttu ei ole võimalik eelkõige töökorralduse tõttu (79% osalise tööajaga töötamist mittevõimaldavatest tööandjatest), kuid põhjusena tuuakse ka asjaolu, et sotsiaalmaksupoliitika on selleks piirav või ebasoodne (3%) ning et osalise tööajaga kaasneb suurem administratiivne koormus (7%). Taolise suhtumise muutmiseks on vajalik järjepidev ja mitmekesine teavitustöö. Seega kui räägime paindlikkuse suurendamisest on suur rõhk just tööandjate paindlikkusel. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millisel määral on tööandjad valmis eelnõuga kehtestatavate muudatustega kaasa tulema, st kas muudatused on ikka oodatud määras rakendatavad? 5. Lastekaitse Liit rõhutas juba vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi analüüsi kommenteerides (kiri Sotsiaalministeeriumile 29.08.2016 nr K-2/28), et teavitustöö ei ole vajalik mitte ainult tööandjate suunal vaid ühiskonnas tervikuna, et teadvustada senisest enam võimalustest töö- ja pereelu ühitamiseks ning isade osaluse tähtsust ja tähendust pereelus. Leiame, et praegused skeemide erisused ja ühelt skeemilt teisele üleminek tekitavad segadust lapsevanemate hulgas ning on tihti raskesti mõistetavad tööandjatele ja seotud ametkondadele. Hea õigusloome tava põhimõtete kohaselt peab seadus olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu tuleb õigusaktid koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, pidades silmas õigusakti peamisi sihtgruppe. On positiivne, et eelnõu seletuskirjas on kasutatud muudatuste selgitamiseks näidisjuhtumeid, samas oleks soovitatav eelnõus kasutada ka jooniseid, mis uusi skeeme kujundlikult tutvustavad. Ennetamaks sihtrühma teadmatuse riski on väga oluline käesolevate muudatuste ühetaolise mõistmise tagamine ja laialdane teavitustöö (sh vene keeles) ühiskonnas tervikuna. 6. Selleks, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata pühenduda laste kasvatamisele ja tegeleda ka tööalase eneseteostusega, on lisaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks muutmisele vaja toetada kõikides piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist. Ka eelnõu seletuskirjas (lk 47) viidatakse, et alla 1,5-aastasele lapsele on keeruline leida taskukohast lapsehoiukohta. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on elamisvõimalused vaja tagada Eesti igas asustatud paigas. Seega on vaja suuremat tähelepanu pöörata perede erinevate teenuste osutamisele sh eri vanuses lastele päevahoiu osutamine, erinevate nõustamiste kättesaadavaks tegemine ja vanemahariduse võimaluste tagamine. Lapse heaolu ja pere toetamise seisukohalt on oluline, et meetmed/teenused lähtuvad lapse vajadusest ja toetavad peresuhteid ning on õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaaegse positiivse mõjuga. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Poopuu MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige Helika Saar 626 3128 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel