Pr Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Hr Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium Teie: 02.03.2018 nr 1.2-2/23-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-2/18/21
Arvamus eelnõule
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus perehüvitiste seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, mille eesmärk on suurendada
vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi
enam valikuvõimalusi.
2017. aasta detsembris Euroopa Komisjoni lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu
tasakaalustamist käsitleva direktiivi eelnõu kohta esitatud arvamuses toetas MTÜ Lastekaitse
Liit eelnõus toodud ettepanekuid ja selle eesmärki muuta töö- ja eraelu tasakaalustamise
meetmed (puhkused ja paindlik töökorraldus) kättesaadavamaks ja innustada mehi rohkem
kasutama perepuhkuste ja paindliku töökorralduse võimalusi.
Rahvusvahelised uuringud ja kõrgema sündimusega riikide kogemused näitavad, et sündimus
on kõrgem riikides, kus kasutusel on riiklikud meetmed naiste hoolduskoormuse
vähendamiseks ning isade osaluse suurendamiseks pereelus 1. Hoolduskoormust vähendavate
teenuste arendamise, nende kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmise vajalikkusele on viidatud ka
laste ja perede arengukavas 2012-2020.
2015. aastal koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes rõhutati, et
ühtlustada on vaja peretoetuste süsteemi, suurendada selle paindlikkust lapsevanemate töö- ja
pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks, ning tõhustada üksikvanemaga perede
toetussüsteemi 2. Antud küsimuse lahendamise vajalikkusele juhtis tähelepanu ka ÜRO Lapse
Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise
aruande kohta 3.
Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi samme, millega 2017. aastal loodi
vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning hoolduskoormuse
ühtlasemaks jaotumiseks vanemate vahel. Tegu on selgesuunaliste sammudega töö- ja pereelu
ühitamise soodustamiseks Eestis. Paindlikkuse suurendamine vanemahüvitise kasutamisel on
olulise tähtsusega ka palgalõhe vähendamisel.
1
Ronsen, M., Skrede, K. (2006) Nordic fertility patterns: compatible with gender equality? Politicizing
parenthood in Scandinavia: gender relations in welfare states, (ed). Ellingsgaeter ja Leira. The Policy Press,
Bristol.
2
ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne. (2015) MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinn. Arvutivõrgus
kättesaadav: www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/ÜRO-LAPSE-ÕIGUSTE-KONVENTSIOONI-
TÄIENDAV-ARUANNE.pdf
3
Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta (2017). ÜRO Lapse Õiguste Komitee, Genf.
Arvutivõrgus kättesaadav eestikeelsena: http://www.sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0
Alljärgnevalt esitame omapoolsed kommentaarid eelnõule:
1. Vanemahüvitise ühtlasem jagunemine isa ja ema vahel on positiivne ning senise pooleteise
aasta asemel soovi korral hüvitise kasutamine kuni kolme aasta jooksul, on teretulnud.
Valikuvabaduse suurendamine annab peredele sõnumi, et riik väärtustab nende otsuseid.
Positiivsena saab välja tuua ka eelnõus toodud muudatused, millega luuakse erisused
surnuna sündinud laste, enneaegsete laste, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike
vanematele, ning laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust hoolduspere
vanematele ning kõikidele alaealise uude perre lapsendajatele. Samuti on positiivne, et riik
kohtleb edaspidi emasid võrdselt sõltumata hüvitiseskeemist ja administreerijast ning
muudatused toetavad ka väga väikest sissetulekut teenivaid naisi (sünnitushüvitis oli
väiksem kui töötasu alammäär).
2. Oleme seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimesekeskne, õiglane, teadmiste
põhine, tulemuslik ning läbipaistev. Seega on tervitatav, et eelnõuga tehakse samm edasi
vanemahüvitise väärkasutamise riskide vähendamiseks, st referentsperioodi lükatakse
ajaliselt kaugemale ning see seotakse lapse sünnikuuga.
3. Eelnõu seletuskirjas (lk 49) kinnitatakse, et eelnõuga loodavad paindlikumad võimalused
töö- ja pereelu ühitamiseks arvestavad nii laste heaoluga kui annavad naistele paremad
võimalused osaleda tööturul. Samas märgitakse, et on olemas (kuigi väikesed) riskid, et
paindlikumad võimalused minna pärast lapse 30-päevaseks saamist tööle võivad kaasa tuua
laste heaolu halvenemise või suureneb tööandjate surve lapsevanematele varasemaks tööle
naasmiseks. Seega leiame, et eelnõuga seoses tuleb põhjalikult analüüsida muudatustega
kaasneda võivat mõju lapse õiguste ja huvide tagamisele.
4. Näeme, et lisaks eelnõuga ellu rakendatavate muudatustele tuleb muuta ka tööandjate
suhtumist osalise tööaja võimaldamisse. Hetkel iseloomustab Eestit vähene paindlike
töövormide levik. 2015. aastal tööandjate seas läbi viidud uuringust selgus, et osalise
tööajaga töötamise võimaldamine väikeste laste või perekohustuste tõttu ei ole võimalik
eelkõige töökorralduse tõttu (79% osalise tööajaga töötamist mittevõimaldavatest
tööandjatest), kuid põhjusena tuuakse ka asjaolu, et sotsiaalmaksupoliitika on selleks piirav
või ebasoodne (3%) ning et osalise tööajaga kaasneb suurem administratiivne koormus
(7%). Taolise suhtumise muutmiseks on vajalik järjepidev ja mitmekesine teavitustöö.
Seega kui räägime paindlikkuse suurendamisest on suur rõhk just tööandjate paindlikkusel.
Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millisel määral on tööandjad valmis eelnõuga kehtestatavate
muudatustega kaasa tulema, st kas muudatused on ikka oodatud määras rakendatavad?
5. Lastekaitse Liit rõhutas juba vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi analüüsi
kommenteerides (kiri Sotsiaalministeeriumile 29.08.2016 nr K-2/28), et teavitustöö ei ole
vajalik mitte ainult tööandjate suunal vaid ühiskonnas tervikuna, et teadvustada senisest
enam võimalustest töö- ja pereelu ühitamiseks ning isade osaluse tähtsust ja tähendust
pereelus. Leiame, et praegused skeemide erisused ja ühelt skeemilt teisele üleminek
tekitavad segadust lapsevanemate hulgas ning on tihti raskesti mõistetavad tööandjatele ja
seotud ametkondadele. Hea õigusloome tava põhimõtete kohaselt peab seadus olema selge
ja üheselt mõistetav, mistõttu tuleb õigusaktid koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja
täpselt, pidades silmas õigusakti peamisi sihtgruppe. On positiivne, et eelnõu seletuskirjas
on kasutatud muudatuste selgitamiseks näidisjuhtumeid, samas oleks soovitatav eelnõus
kasutada ka jooniseid, mis uusi skeeme kujundlikult tutvustavad. Ennetamaks sihtrühma
teadmatuse riski on väga oluline käesolevate muudatuste ühetaolise mõistmise tagamine ja
laialdane teavitustöö (sh vene keeles) ühiskonnas tervikuna.
6. Selleks, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata
pühenduda laste kasvatamisele ja tegeleda ka tööalase eneseteostusega, on lisaks
vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks muutmisele vaja toetada kõikides
piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist. Ka eelnõu
seletuskirjas (lk 47) viidatakse, et alla 1,5-aastasele lapsele on keeruline leida taskukohast
lapsehoiukohta. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on elamisvõimalused vaja
tagada Eesti igas asustatud paigas. Seega on vaja suuremat tähelepanu pöörata perede
erinevate teenuste osutamisele sh eri vanuses lastele päevahoiu osutamine, erinevate
nõustamiste kättesaadavaks tegemine ja vanemahariduse võimaluste tagamine. Lapse
heaolu ja pere toetamise seisukohalt on oluline, et meetmed/teenused lähtuvad lapse
vajadusest ja toetavad peresuhteid ning on õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaaegse positiivse
mõjuga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Poopuu
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Helika Saar 626 3128
[email protected]