Sotsiaalministeerium 26.03.2018 nr. 1-8/1 Eelnõu kooskõlastamine MTÜ Oma Pere tunnustab kogu teie meeskonda mahuka ja vajaliku töö eest perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koostamise eest. Meie ühingul täitus kümnes tegevusaasta. Oleme sotsiaalministeeriumile tänulikud kaasamise ja hea koostöö eest, mille tulemusel on lapsendamise korraldamine ja sellega kaasnevad tegevused muutunud aastate jooksul läbipaistvamaks ja lapsekesksemaks. Usume ja loodame, et koostöö jätkub ka tulevikus. Väljatöötatud seadusemuudatused puudutavad lisaks peredele ka tööandjaid. Emapuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse os ade kaupa kasutamine toob kindlasti tööandjatele juurde halduskoormust. Kuna uue töötaja tööle võtmine ja rakendamine (s. h puuduva töötaja asendamine) on enamasti pikaajaline protsess, siis tuleb vältida tööandja te poolset survet puhkuste kasutamiseks ühes osas. Järjepidev, üleriigiline ja põhjendatud teavitustöö loob eeldused seadusemuudatuste kiiremaks ja paremaks rakendumiseks. Asjaolu, et vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 45 kalendripäeva, on igati õigustatud tööandjate suhtes, kuid teisalt võib tek kida emal ja isal raskusi puhkuse planeerimisega. Teeme ettepaneku rakendada sarnaselt töölepingu lõpetamise etteteatamisega 30 kalendripäeva. Tervitatav on lapsepuhkuse pikendamine kolmelt ja kuuelt tööpäevalt 10-le tööpäevale. Samas pole meie arvates õigustatud lap se vanuse ülempiiri muutmine 14 . eluaastalt 9-le . Kuni 14. eluaastani vajab laps positiivset perekogemust, peale mida algab lapsel suuresti iseseisvumise peri ood. S eni on oluline lapse ja vanemate kvaliteetselt koos veedetud aeg, kasvõi näiteks ühised puhkusereisid . Küsitatavust tekitab asjaolu, et uue seaduse kohaselt on lapsepuhkus ette nähtud mõlemale vanemale, aga kuidas vältida olukorda, et puhkuse saab ka vanem, kes lapse kasvatamises ei osale. Meie ettepanekul võiks üksi last kasvatav vanem saada sel juhul 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust, mis kompenseerib osaliselt üksi kasvatamisega kaasnevad raskused. Oleme kümne tegevusaasta jooksul saanud tihti küsimusi lapsendamispuhkuse ja vanemahüvitise määramise kohta ning on igati tervitatav, et selles osas regulatsiooni muudetakse. Tänuväärne on lapsendamise vanema hüvitise rakendamine kõikidele lapsendajatele olenemata lapse vanusest. Oluline on sealjuures selle laienemine ka hooldusperedele. Kuigi eestkoste puhul on tegemist enamjaolt sugulastega, siis ligikaudu 20% osas ei ole. Teeme ettepane ku kaaluda ka lapsendaja vanemahüvitise laienemist eestkoste peredele, mis soodustab samuti vanemliku hooleta laste kasvamist hoolekandeasutuse asemel perekonnas. Mõistame teie head tahet tuua seadusesse uue vanemahüvitise liigina lapsendaja vanemahüvitis . Ilmselt on see põhjendatud sellega, et muude puhkuste ja hüvitis te regulatsioon erineb eelkõige ajaliselt. Juhime tähelepanu asjaolule, et lapsendamise vanemahüvitise laienemine hooldusperedele võib tekitada (vähemalt esialgu) perede seast segadust ja on risk, et mõni perekond jätab selle taotlemata . Teeme e ttepanek u kaaluda eraldi hoolduspere vanemahüvitise liigi sisse toomist seadusesse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Michaels Sigrid Petoffer 509 0852
[email protected]