dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE)

Sotsiaalministeerium · 26. märts 2018
Viit
1.2-3/971-1
Registreeritud
26. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Liina Männiste (Sotsiaalministeerium)
Lahendamise tähtaeg
19. aprill 2018

Failid

  • 📎1-1-13-604-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõule_604_SE.bdoc431 KB
  • 📎18-00663-2.pdf5 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.pdf52 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 604 SEI Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadus § 1. Ametiühingute seaduse muutmine Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 26 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 26 1 . Kohustuste täitmata jätmine suhetes ametiühinguga (1) Kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse asum ata jätmise , samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise võimaldam ata jätmise eest või töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ” ; 2) paragrahv 26 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 26 2 . Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamine (1) Ametiühingu valitud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige , – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ” ; 3) paragrahvi 26 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ” . § 2. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmine Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ” ; 2) paragrahvi 23 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ” ; 3) paragrahvi 23 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ” (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ” . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallin n , 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 21 .0 3 .201 8 . Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees EELNÕU 604 SEI Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seadus § 1. Ametiühingute seaduse muutmine Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 261. Kohustuste täitmata jätmine suhetes ametiühinguga (1) Kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse asumata jätmise, samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise võimaldamata jätmise eest või töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 2) paragrahv 262 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 262. Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamine (1) Ametiühingu valitud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 3) paragrahvi 265 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ”(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”. § 2. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmine Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 231 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ”(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 2) paragrahvi 232 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: ”(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”; 3) paragrahvi 233 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: 1 ”(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 21.03.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees 2 Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu sätestab võimaluse ametiühingute seaduses (edaspidi AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (edaspidi KTTLS ) sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Kehtivas AÜS-s ja KTTLS-s on vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja selles ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele ning vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut , kes on tööandjaks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko misjoni esimees Helmen Kütt [email protected] ) koos töös Sotsiaalministeeriumiga. Märkused Eelnõuga muudetakse AÜS-i (RT I 28.04.2017, 4) ja KTTLS-i (RT I, 04.07.2017, 84). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võimaldada AÜS-s ja KTTLS-s sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Riigikohus jõudis 05.03.2018 asjas nr 4-17-3766 seisukohale, et karistusseadustiku § 14 lõikes 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses. AÜS-s ja KTTLS-s on vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja selles ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele. Kehtivate sätete kohaselt saab vastutusele võtta üksnes füüsilist isikut. Lisaks peab kehtivate sätete kohaselt väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, st ta peab olema tööandja. Seega ei saa väärteovastutusest kõneleda juhtudel, mil AÜS-i ja KTTLS-i nõudeid rikutakse juriidilise isiku huvides või juriidilise isiku poolt, kellel selline eriline isikutunnus puudub. Juriidilise isiku vastutuse korral on karistuse ülempiiri sätestamisel võetud eeskuju teistest kollektiivseid töösuhteid reguleerivatest seadustest nagu töötajate usaldusisiku seadus ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadus. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k ahest paragrahvist – esimene sätestab AÜS-i muudatused ja teine KTTLS-i muudatused. Eelnõu §-ga 1 muudetakse AÜS-i . Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AÜS §-i 26 1 . Lõige 1 sõnastatakse ümber selliselt, et väärteokoosseisust jäetakse välja tööandja isikutunnus. Paragrahvi lisatakse lõige 2 , mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Kohustuste täitmata jätmise eest suhetes ametiühinguga võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse AÜS §-i 26 2 . Lõige 1 sõnastatakse ümber selliselt, et väärteokoosseisust jäetakse välja tööandja isikutunnus. Paragrahvi lisatakse lõige 2 , mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse AÜS §-i 26 5 . Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2 , mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KTTLS-i. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse KTTLS §-i 23 1 . Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2 , mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse KTTLS §-i 23 2 . Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2 , mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud streigi või töösulu jätkamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse KTTLS §-i 23 3 . Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2 , mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud või edasilükatud streigi või töösulu jätkamise organiseerimise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel kõrvaldatakse õiguslünk ning sätestatakse võimalus AÜS-s ja KTTLS-s sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Muudatuse sihtrühm aks on ettevõtted, kus on moodustatud ametiühingud , ja ettevõtted, kus on töötajatega sõlmitud kollektiivleping. 2015. aastal tehtud Eesti tööelu-uuringu andmetel on 7,2% töötajatest viie ja enama töötajaga ettevõtetes ja asutustes ametiü hingu liikmed ning 6% tööandjate juures on olemas ametiühing. 3,9% viie ja enama töötajaga ettevõtetes, asutustes (ca 600 organisatsiooni) on sõlmitud kollektiivleping. Üldiselt on k ollektiivlepingutega kaetud keskmiselt 19% üle viie töötajaga organisatsioonide töötajatest. Eelnõu tagab õiguslikud meetmed AÜS-st ja KTTLS-st tulenevate kohustuste rikkumise ennetamiseks ja rikkumise korral vastutusele võtmiseks. Seetõttu on muudatusel sotsiaal ne mõju (mõju kollektiivsetele töösuhetele) ning rikkumise korral majanduslik mõju (rahatrahv kuni 3200 eurot). Mõju võib pidada väheoluliseks. Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda , riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon E elnõu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga ning muudatused on heaks kiitnud Eesti Ametiühingute Keskli it ja Eesti Tööandjate Keskliit. Algatab sotsiaalkomisjon 2 1.0 3 .201 8 . Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu sätestab võimaluse ametiühingute seaduses (edaspidi AÜS) ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (edaspidi KTTLS) sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Kehtivas AÜS-s ja KTTLS-s on vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja selles ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele ning vastutusele saab võtta üksnes füüsilist isikut, kes on tööandjaks. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (ko- misjoni esimees Helmen Kütt [email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse AÜS-i (RT I 28.04.2017, 4) ja KTTLS-i (RT I, 04.07.2017, 84). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võimaldada AÜS-s ja KTTLS-s sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Riigikohus jõudis 05.03.2018 asjas nr 4-17-3766 seisukohale, et karistusseadustiku § 14 lõikes 1 väljendatud spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt vastutab juriidiline isik vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses. AÜS-s ja KTTLS-s on vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja selles ei sisaldu viidet juriidilise isiku vastutusele. Kehtivate sätete kohaselt saab vastutusele võtta üksnes füüsilist isikut. Lisaks peab kehtivate sätete kohaselt väärteokoosseisu subjektiks olev füüsiline isik vastama erilise isikutunnusega isiku määratlusele, st ta peab olema tööandja. Seega ei saa väärteovastutusest kõneleda juhtudel, mil AÜS-i ja KTTLS-i nõudeid rikutakse juriidilise isiku huvides või juriidilise isiku poolt, kellel selline eriline isikutunnus puudub. Juriidilise isiku vastutuse korral on karistuse ülempiiri sätestamisel võetud eeskuju teistest kollektiivseid töösuhteid reguleerivatest seadustest nagu töötajate usaldusisiku seadus ja töötajate üleühenduselise kaasamise seadus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab AÜS-i muudatused ja teine KTTLS-i muudatused. Eelnõu §-ga 1 muudetakse AÜS-i. 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AÜS §-i 261. Lõige 1 sõnastatakse ümber selliselt, et väärteokoosseisust jäetakse välja tööandja isikutunnus. Paragrahvi lisatakse lõige 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Kohustuste täitmata jätmise eest suhetes ametiühinguga võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse AÜS §-i 262. Lõige 1 sõnastatakse ümber selliselt, et väärteokoosseisust jäetakse välja tööandja isikutunnus. Paragrahvi lisatakse lõige 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse AÜS §-i 265. Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KTTLS-i. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse KTTLS §-i 231. Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse KTTLS §-i 232. Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud streigi või töösulu jätkamise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse KTTLS §-i 233. Kehtiva sätte tekst loetakse lõikeks üks ning lisatakse lõige 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse. Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud või edasilükatud streigi või töösulu jätkamise organiseerimise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel kõrvaldatakse õiguslünk ning sätestatakse võimalus AÜS-s ja KTTLS-s sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Muudatuse sihtrühmaks on ettevõtted, kus on moodustatud ametiühingud, ja ettevõtted, kus on töötajatega sõlmitud kollektiivleping. 2015. aastal tehtud Eesti tööelu-uuringu andmetel on 7,2% töötajatest viie ja enama töötajaga ettevõtetes ja asutustes ametiühingu liikmed ning 6% tööandjate juures on olemas ametiühing. 3,9% viie ja enama töötajaga ettevõtetes, asutustes (ca 600 organisatsiooni) on sõlmitud kollektiivleping. Üldiselt on kollektiivlepingutega kaetud keskmiselt 19% üle viie töötajaga organisatsioonide töötajatest. 2 Eelnõu tagab õiguslikud meetmed AÜS-st ja KTTLS-st tulenevate kohustuste rikkumise ennetamiseks ja rikkumise korral vastutusele võtmiseks. Seetõttu on muudatusel sotsiaalne mõju (mõju kollektiivsetele töösuhetele) ning rikkumise korral majanduslik mõju (rahatrahv kuni 3200 eurot). Mõju võib pidada väheoluliseks. Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga ning muudatused on heaks kiitnud Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Algatab sotsiaalkomisjon 21.03.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees 3 Vabariigi Valitsus 22.03.2018 nr 1-1/13-604/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 21. märtsil algatatud ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid) 2) seletuskiri kolmel lehel (pdf ja docx failid) Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 26.03.2018 / 22.3.2018; Riigikantselei / 26.03.2018 / 2-5/18-00663 Resolutsiooni teema: Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 19.04.2018 Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht. Tähtaeg: 12.04.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.4.2018 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0287. Kontroll: Margit Redi Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 26.03.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0287 - Ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.3.2018 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 19.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54191d25-c5de-4aae-92c5- 3623189591f0 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54191d25-c5de-4aae-92c5- 3623189591f0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel