dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus määruse eelnõule

Sotsiaalministeerium · 26. märts 2018
Viit
1.2-2/22-5
Registreeritud
26. märts 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiu Ravikeskus SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf136 KB
  • 📎Tahelepanekud_HVA_maaruse_eelnoule.bdoc131 KB

Sisu (failidest)

Lugupidamisega Kaidi Vainola SA Hiiu Ravikeskus Sotsiaalministeerium [email protected] 23.03.2018 Haiglavõrgu arengukava määruse eelnõust Lugupeetud minister Jevgeni Ossinovski Lugupeetud kantsler Marika Priske Sotsiaalministeerium on eelnõude infosüsteemi lisanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavandi seoses kehtetuks muutuva haiglavõrgu arengukava määrusega, tähtajaga 23.03.2018. Antud määruse eelnõuga soovitakse asendada käesoleval aastal lõppev ja 15 aastat kehtinud senine haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglate loetelu ning kehtestada uus loetelu tähtajatult. Teadupärast seisneb haiglavõrgu arengukavas nimetamise praktiline väärtus selles, et see kindlustab vastavalt ravikindlustuse seadusele Haigekassaga sõlmitava ravirahastuslepingu (edaspidi RRL) eelisjärjekorras. Seega loob haiglavõrgu arengukava teatud isikutele otsese konkurentsieelise ning samavõrra kahjustab konkureerivate ettevõtete konkurentsiolukorda. Määrus on Haigekassale edaspidises avalike ressursside kasutusse andmisel rakendamiseks kohustuslik. Oluline on seejuures, et haiglavõrgu arengukava vormistatakse küll Vabariigi Valitsuse määrusena, ent tegu on sisult üldkorraldusega, mille andmise menetlus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatule ning mille sisu peab vastama õiguspärase haldusakti nõuetele. Arvestades, et määruse eelnõu kahjustab oluliselt AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus õigusi ning meie hinnangul on määruse eelnõu üldkorraldusena menetletaval kujul õigusvastane, siis toome käesolevas kirjas välja eelnõu olulisemad puudused abistamaks ministeeriumi õiguspärase määruse väljatöötamisel ja menetlemisel. Sealjuures ei saa käesolevat kirja käsitleda kolmanda isiku lõplike vastuväidete ja põhjendustena üldkorralduse osas, sest määruse seletuskirja oluliste põhjendamise puuduste tõttu ei ole meile teada kõik eelnõu sisu põhjendused, mistõttu ei ole meil võimalik ka vastavas osas seisukohta kujundada. Seetõttu on oluline, et saame veelkord võimaluse määruse suhtes seisukoha kujundamiseks peale selle kooskõlla viimist haldusmenetluse seadusega, Euroopa Liidu reeglitega eri- ja ainuõiguste andmisel üldist majandushuvi pakkuva teenuse osas, Riigikohtu nimetatud avalike ressursside kasutusse andmise põhimõtetega ning kui on kõrvaldatud olulised kaalutlus- ja menetlusvead. 1. Üldkorralduse mõju taotlejale Iseseisva statsionaarse õendusabi teenuseosutajana puudutab määrus AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus otseselt. Haiglavõrgu arengukavas nimetatud isikutel tekib võimekuse olemasolul õigus Haigekassa RRL alusel vastava teenuse osutamiseks eelisjärjekorras ja maksimaalse hinnaga. Seevastu saaksime AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus nimekirjas mitte nimetatud asutusena konkureerida valiku konkursi raames Haigekassa ostetavatele ravimahtudele üksnes osas, mis jääb haiglavõrgu arengukavas nimetatud asutustest vastavas piirkonnas üle. Selgitame, et HVA haiglad saavad infrastruktuuri toetusi ning õiguse osutada Haigekassale teenust täishinnaga väljaspool konkurentsiolukorda. HVA nimekirjas nimetamata isikud pakuvad Haigekassale seevastu teenust üldjuhul allahindlusega. Seega on ilmne, et HVA-s nimetamata isikud pakuvad teenust oluliselt väiksemate kuludega avalikkusele. Seda arvestades peab avalikkusele suuremat kulu põhjustavate isikute eelistamine ning AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus ebavõrdne kohtlemine teenuse müümisel Haigekassale olema HVA määruses põhjendatud põhjalikult ja kaalutlusvigadeta. Meie hinnangul ei ole taolist käsitlust ja määruse sisu võimalik põhjendada ning tegu on paratamatu 1 eksimusega tingituna eri- ja ainuõiguste andmise reeglite ja avaliku ressursi kasutusse andmise põhimõtete mittejärgimisest. HVA määruse rakendamine iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse lõikes tähendab seda, et HVA- s nimetatud haiglad ei pea konkurentsivälises olukorras allahindlust pakkuma ja Haigekassa kaotab rahaliselt. HVA väliste õendusabi teenuse osutajate jaoks tähendab see aga suurema allahindluse andmist võrreldes olukorraga, kus teenuse mahtudele konkureeriksid ka HVA haiglad. Seda põhjusel, et konkurentsi olukorras ostab Haigekassa teenust väikses mahus võrreldes HVA haiglatele kindlustatud mahuga, mis sunnib ettevõtjaid konkursi raames suuremaid allahindlusi tegema, et kindlustada lepingu mahud. Seeläbi kanname ka majanduslikku kahju. Oluliselt suuremat majanduslikku kahju kannab aga Haigekassa, kes peab teenust HVA haiglatelt ostma täishinnaga. Seetõttu on HVA määrusel kahjulik mõju nii avaliku huvi kui erahuvi vaatest. Põhjustades eraettevõtjatele saamata jäänud tuluna kahju ning Haigekassale kahju, kuna viimane peab määrust rakendades ostma teenust kallimalt. Seetõttu palume määruse seletuskirjas põhjendada järgnevat: 1.1 mis eesmärkidel ja põhjendustel soovib riik, et teenus oleks korraldatud selliselt, et Haigekassa on sunnitud ravikindlustusraha kulutama enam, kui tarvis kvaliteetse teenuse kättesaadavuse tagamiseks? 1.2 miks ei soovi riik avalike ressursside kasutusse andmisel lähtuda avalike ressursside kasutusse andmise üldpõhimõtetest ega Euroopa Liidu õigusraamistikust eri- ja ainuõiguste andmisel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste korraldamisel, aga samuti ka õiguskantsleri ja konkurentsiameti varasematest soovitustest konkurentsineutraalsuse rakendamiseks olukordades, kus turul eksisteerib või võiks eksisteerida konkurents? 1.3 missugustest kaalutlustest ja põhjendustest lähtuvalt on peetud mõistlikuks ja vajalikuks anda AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus konkurentidele majanduslik eelis? 1.4 missugustele objektiivsetele asjaoludele (kriteeriumitele) tuginedes on HVA nimekiri koostatud? 1.5 miks ei ole läbi viidud haldusmenetlust HVA nimekirja koostamiseks või kui on, siis millal vastav menetlus läbi viidi ning kes said vastava taotluse esitada? 1.6 kas kõik määrusega kehtestatava HVA nimekirjas olevad haiglad on taotlenud enda kandmist uuesti kehtestatavasse HVA nimekirja? 1.7 mis põhjustel ei ole AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus taotlust HVA nimekirja lisamiseks arvestatud? 2. Õiguspärase olukorra tekitamine tervishoiukorralduses Avalike ressursside kasutusse andmise aluspõhimõte on, et seda tuleb teha säästlikult ja efektiivselt. Võttes arvesse ka EL õiguse asjaomaseid regulatsioone, tuleb seetõttu maksimaalselt realiseerida konkurentsi, et saavutada suurim sotsiaalmajanduslik kasu avalikkusele (riigivara seadus, üldpõhimõtted ja hankedirektiiv eriteenuste osas). HVA loetelus olevad haiglad on olnud kehtiva määruse alusel konkurentsivälises privilegeeritud seisus ja müünud Haigekassale teenust piirhinnaga. Taoliselt on kehtiva HVA määruse alusel antud osade teenuste lõikes avalik ressurss kasutusse ebaefektiivselt ning kulutatud Haigekassa vahendeid oluliselt enam, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik (ravikindlustuskaitse tagamine). Riik peab tagama teenuste korraldamisel ja nende rahastamisel olukorra, kus maksimaalselt realiseeritakse konkurentsi. See tähendab, et olukordades, kus turul eksisteerib konkurents või potentsiaalselt võiks konkurents eksisteerida teenuse osutamisel, ei tohi riik põhjendamatuid eriõigusi anda. Haigekassa peaks taolistes olukordades ostma teenust esmalt allahindlusega 2 teenusepakkujatelt maksimaalses mahus ning alles seejärel, kui turg ei suuda Haigekassa vajadusi katta, on objektiivselt põhjendatud teenuse ostmine kallimalt ja HVA haiglatelt. Paraku toimib tänane tervishoiukorraldus vastupidiselt ja sisuliselt raha põletades. Määruse eelnõust ei nähtu, et riik sooviks taolist olukorda muuta. Seetõttu leiame, et HVA määruse kehtestamine menetletaval kujul iseseisva statsionaarse õendusabi osas ei ole põhjendatud ka ministeeriumi arvatavaid tegelikke huve arvestades. Eelnevast lähtuvalt taotleme, et määruses sätestataks sõnaselgelt, et see ei kuulu kohaldamisele iseseisva statsionaarse õendusabi osas. Palume määruse seletuskirjas põhjendada: 2.1 miks soovib ministeerium, et Haigekassa kulutaks iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse ostmiseks HVA haiglatelt täishinnaga rohkem ravikindlustuse vahendeid võrreldes olukorraga, kui Haigekassa ostaks teenust esmajärjekorras konkurentsi maksimaalselt realiseerides? Kuidas on see põhjendatud? 2.2 miks keelatakse määruse kaudu patsiendil kindlustuskaitse raames minna teenusele teenuseosutaja juurde, kuhu kindlustatu ise soovib? Selgitame, et määrusega kehtestatakse taolise vabaduse realiseerimisele kunstlikud piirangud rahastatavate ravimahtude näol haiglate lõikes ja sisuliselt seatakse kindlustatu fakti ette, kas läheb teenust saama haiglasse, kuhu ta võib-olla ei soovi minna või jääb üldse teenusest ilma. Oluline on siinjuures asjaolu, et kindlustatu võib sama-aegselt tahta minna teenusele HVA-s nimetamata tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes pakub teenust kõrgema kvaliteediga ja Haigekassa jaoks odavamalt kui HVA haiglad. Palume taolise piirangu tekitamist RAKS ja HVA määruse koosmõjus põhjendada. Kui ministeerium leiab, et RAKS kohustab Haigekassat sõlmima küll RRL-d HVA haiglatega eelisjärjekorras, ent ei kohusta tagama soovitud mahus ravijuhtusid, siis palume see sõnaselgelt määruses ka välja öelda, et Haigekassa teaks vastava asjaoluga arvestada. 3. Avaliku ressursi kasutusse andmise põhimõtted Kuivõrd avalikele ressurssidele Haigekassa vahendite näol luuakse eelisjärjekorras ligipääs kaheastmeliselt (HVA loetelu ja hilisem RRL sõlmimine selle alusel), millest käesolev määruse eelnõu on esimeseks astmeks, siis tuleb ka juba käesoleva määruse menetluses rakendada avaliku ressursi kasutusse andmise üldpõhimõtteid. Riigikohus on korduvalt selgitanud avaliku ressursi kasutusse andmise põhimõtteid – näiteks kohtuasjas 3-3-1-29-12, p12: “Kohtud leidsid õigesti, et Haigekassa vahendid on piiratud avalik ressurss ning ravi rahastamise lepingute sõlmimine mõjutab konkurentsiolukorda tervishoiuteenuste osutamise turul, andes lepingut omavatele teenuse osutajatele eelised. Osale ettevõtjatest eeliste loomine piiratud avalikule ressursile ligipääsul riivab samalaadsest eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust, piirab konkurentsi ning võib riivata võrdsuspõhiõigust. Riigikohus on ka varasemas praktikas asunud seisukohale, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-66-10 (p 17) ja 3-3-1-59-05 (p 17) ning haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (p 14)).” Kuivõrd Haigekassa on kohustatud oma tegevuses avalike ressursside kasutusse andmisel rakendama käesolevat määruse eelnõu RRL sõlmimisel, siis on Vabariigi Valitsuse määrus ühtlasi ka esimeseks etapiks avalike ressursside kasutusse andmisel, mistõttu tuleb selle väljatöötamisel rakendada ka Riigikohtu poolt viidatud avalike ressursside kasutusse andmise põhimõtteid. 3 Määruse eelnõu väljatöötamisel ei ole Riigikohtu viidatud avalike ressursside kasutusse andmise põhimõtteid järgitud. Palume vastavad menetlused viia läbi enne määruse kehtestamist, et tagada üldkorralduse õiguspärasus ning AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus kui puudutatud kolmandate isikute õigused. Palume määruse seletuskirjas põhjendada: 3.1 miks ei ole avaliku ressursi kasutusse andmise üldpõhimõtteid järgitud? 3.2 kas HVA koostamisel kaaluti ka ühe kriteeriumina rahalist mõju Haigekassale? 3.3 kui HVA koostamisel kaaluti ühe kriteeriumina selle rahalist mõju Haigekassale, siis kuidas tagab määrus menetletaval kujul Haigekassale suurema rahalise säästu iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas võrreldes olukorraga, kui Haigekassa ostaks teenust konkurentsi maksimaalselt kaasates? 4. Eri- ja ainuõiguste andmise Euroopa Liidu reeglid Kirjutasite oma 02.06.2016 vastuskirjas nr 5.2-2/1957-3, et justiitsministeerium analüüsib konkurentsineutraalsuse rakendamist. Selgitame, et Euroopa Liidus kehtivad konkurentsineutraalsuse raamistik on olemas ning nende valdkondlikku rakendamist saab kureerida üksnes Sotsiaalministeerium. Konkurentsineutraalsuse põhimõtetega saate täpsemalt tutvuda näiteks Euroopa Komisjoni 2. juuni 2015. a. selgitustes1, mida tutvustati 9. päevakorrapunktina OECD Konkurentsi komitee 123-l istungil, mis peeti 16-18 juunil 2015. a. Euroopa Liidu õigusaktid peaksid olema aga ministeeriumile teada ning neid tuleb rakendada ka käesoleva määruse väljatöötamisel. Konkurentsineutraalsuse aluspõhimõte näeb ette, et ühelegi ettevõtjale ei tohi kaubaturul luua eeliseid sõltuvalt nende omandisuhtest. Seda ennekõike lähtuvalt ettevõtte kuuluvusest riigile või eraomanikule. Konkurentsineutraalsus on põhimõttena hädavajalik, et kaitsta Euroopa Liidu ühe alustalana kaupade ja teenuste vaba liikumist ning saavutada maksimaalne sotsiaalmajanduslik kasu ühiskonnale läbi efektiivse turukorralduse ning põhjendamatute eeliste välistamise. OECD määratleb konkurentsineutraalsuse põhimõtte järgnevalt: “Competitive Neutrality policy is a ‘regulatory framework (i) within which public and private enterprises face the same set of rules and (ii) where no contact with the state brings competitive advantage to any market participant.2” HVA määruse eelnõu on vastavalt seletuskirjale vastupidiselt üles ehitatud just riigiga seotud ettevõtjatele eelise loomiseks tervishoiuteenuste turul ja suunatud nö. level playing field põhimõtte moonutamisele. Konkurentsireeglite kohaldumine sõltub ennekõike asjaolust, kas isik tegeleb majandustegevusega. Majandustegevuseks loetakse kaupade või teenuste pakkumist turul. HVA haiglad osutavad tasu eest tervishoiuteenuseid. Ainus põhjus, miks HVA haiglad ei konkureeri ülejäänud ettevõtetega turul Haigekassa vahenditele seisneb selles, et neile on loodud regulatiivsed eelised HVA määruse näol. Ümberlükkamatu tõend majandustegevusest ja turul teenuste pakkumisest on asjaolu, et Haigekassa ostab HVA haiglate katmata teenuste mahud sisse teistelt ettevõtjatelt valiku konkursi raames. Kui järeldada, et HVA haiglate tegevus iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamisel ei ole majandustegevus, ei saaks seda olla ka Haigekassa valiku konkursil osalevate isikute tegevus sama teenust Haigekassale müües. Tegelikkuses osutavad nii HVA 1Euroopa Komisjon (2015), “Roundtable on competitive neutrality in competition enforcement”: http://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=DAF/COMP/WD(2015)31&docLanguage=En 2 OECD (2009), ‘Policy Roundtables, State Owned Enterprises and the Principle of Competitive Neutrality’, ntroduction: http://www.oecd.org/daf/ca/corporategovernanceofstate- ownedenterprises/50251005.pdf. 4 haiglad kui teised eraõiguslikud juriidilised isikud tasu eest teenuseid põhitegevusena, osaledes vastaval kaubaturul. Eelnevat arvestades on määruse eelnõu seletuskirjas täielikult põhjendamata konkurentsieelise rakendamine määruse loetelus olevate isikute suhtes. Euroopa Liidu konkurentsiraamistik lubab teatud tingimustel korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid selliselt, et antakse eri- ja ainuõigusi. Selleks peab ennekõike esinema turul olukord, kus teenust ei pakuta piisava kvaliteedi või hinnaga. Samuti peab sel juhul eri- ja ainuõiguste andmisele eelnema avalik konsultatsioon selgitamaks välja turuolukorra ja ettevõtjate huvid teenust pakkuda. Isegi olukorras, kus turg ei paku teenust riigi soovitud kvaliteedi või hinnaga, ei saa riik luua lihtsalt eeliseid endaga seotud ettevõtetele, vaid eri- ja ainuõiguste andmisel ei tohi riik ettevõtjaid diskrimineerida, võrdsed võimalused peavad olema tagatud. Seega peab kõikidel ettevõtjatel olema objektiivsete ja asjakohaste kriteeriumite alusel võimalik eri- ja ainuõiguseid taotleda. Loomulikult peavad olema täidetud ka kõik ülejäänud üldist majandushuvi pakkuva teenuse korraldamisel eri- ja ainuõiguste andmise menetluslikud ja materiaalõiguslikud tingimused. Käesoleval juhul on aga iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas hetkel kehtiv olukord, et HVA haiglad osutavad teenust Haigekassale piirhinnaga (so. ilma allahindluseta) ja neile kehtivad madalamad kvaliteedinõuded võrreldes valiku konkursi tulemusel Haigekassale teenust osutavate ettevõtetega, kes annavad Haigekassale ka piirhinnast allahindlust. Vastavalt Haigekassa RRL tingimustele on isegi võimalik olukord, kus haigla saab Haigekassale teenust müüa ka olukorras, kus täitmata on ministri määrusega kehtestatud teenuse miinimumnõuded ja ettevõtjal ei tohiks isegi tegevusluba olla. Eelnevast järeldub, et turul valitseb olukord, kus turg pakub võrreldes riigi antud eriõigustega isikute osutatava teenusega võrreldes teenust kvaliteetsemalt ja soodsamalt. Seega ei ole täidetud üldist majandushuvi pakkuva teenuse korraldamisel eri- ja ainuõiguste andmise eeltingimused. Riik on andnud vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistikuga HVA haiglatele eriõiguse osutada Haigekassale teenust turutingimustest kallimalt ja madalama kvaliteediga ning plaanib HVA määruse eelnõu kohaselt taolise rikkumisega jätkata. Eelnevast järeldub, et riik ei saa õiguspäraselt anda iseseisva statsionaarse õendusabi korraldamisel HVA haiglatele eeliseid teenuse osutamiseks Haigekassale võrreldes ettevõtjatega, kes osutavad teenust konkurentsitingimustes ja konkureerides valiku konkursil. Seetõttu palume käesolevaga jätta HVA määruse kohaldamisalast välja iseseisva statsionaarse õendusabi teenus või jätta tervikuna HVA määrus vastu võtmata. Palume määruse seletuskirjas anda põhjalikud selgitused: 4.1 kuidas on leitud, et iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas on HVA kehtestamine õiguspärane EL konkurentsiõiguse reegleid arvestades? 4.2 mis eriülesanne antakse HVA nimekirjas olevatele haiglatele seoses iseseisva statsionaarse õendusabi teenusega? Miks ei saa vastavat ülesannet täita HVA-s nimetamata teenusepakkujad? 4.3. miks on eriõigused antud ilma kohase menetluseta, diskrimineerides HVA-s nimetamata teenusepakkujaid? 4.4 palume selgitada, missugustest EL konkurentsi reeglitest lähtuti HVA koostamisel või kui ei lähtutud, siis miks? 4.5 palume selgitada, miks on HVA koostamisel rikutud nii põhiseaduse kui Euroopa Liidu toimimise lepingu aluspõhimõtteks oleva võrdse kohtlemise põhimõtet? Palume seda põhjalikult ja objektiivselt selgitada, sh. eriülesannetele viitamisel palume selget ja konkreetset eriülesande määratlust. 5 5. Riigiabi Teaduspärast on nii Haigekassa kui Sotsiaalministeerium menetlusosalised Euroopa Komisjoni riigiabi menetluses asjas SA.39324 HVA haiglate osas. Meile teadaolevalt on Komisjon asunud antud menetluses seisukohale, et HVA haiglad tegelevad majandustegevusega ning palunud riigil esitada põhjendused ja tõendid3, mis kinnitaks vastupidist. Seda enam tekib küsimus, kas eelnõu autorid ei ole antud asjaoludega kursis või eelnõu seletuskirjas lihtsalt esitanud valikulisi põhjendamata seisukohti, et HVA haiglate näol pole tegu ettevõtjatega ja nad ei tegele majandustegevusega ja seetõttu pole eelnõu autorite hinnangul riigiabi küsimus ka akuutne. Samavõrd arusaamatu küsitava mulje jätab Haigekassa 2018 aasta kiri nr 1.1-8/7908-1 Sotsiaalministeeriumile, kus ühe lausega ja ilma põhjendusteta nenditakse, et 2016. ja 2017. a. ei ole üldist majandushuvi osutavatele teenuseosutajatele riigiabi antud. Milliseid teenuseosutajaid Haigekassa oma kirjas silmas peab või missugust rahalist või mitterahalist abi, jääb arusaamatuks. Haigekassa eelarve on üle miljardi euro ning HVA määruse alusel antakse sellest suur osa eelisjärjekorras valikuliselt kasutusse. Palume määruse menetluse jätkamisel kindlasti antud küsimust Haigekassaga täpsustada. Kuivõrd HVA haiglad pakuvad teenuseid tasu eest kaubaturul, siis on vastavate isikute puhul meie hinnangul tegu ka ettevõtjatega, kes saavad riigilt põhjendamatuid eeliseid, mis omavad selget rahalist väärtust ning seeläbi ka otsese konkurentsieelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu saavad antud määruse eelnõu alusel HVA-s loendatud haiglad kindlasti ka riigiabi. Eelnevast tulenevalt palume hoiduda HVA määruse kehtestamisest või kehtestada see viisil, et see ei hõlmaks ühelgi moel iseseisva statsionaarse õendusabi teenust ning vastav teenus oleks korraldatud HVA-s nimetatud ettevõtjatele riigiabi andmata ning kõik vastavat teenust pakkuvad ettevõtted konkureeriksid Haigekassa ressurssidele võrdsetel alustel. Kuivõrd HVA määrus on esimeseks astmeks avalike ressursside kindlustamisel HVA-s loetletud ettevõtjatele, siis on tegu ka osaga riigiabi andmise menetlusest. Antud asjaolu nendib ka ministeerium, tunnistades võimalikku riigiabi seost määruse eelnõu seletuskirjas, ent välistades selle puudumise ilma sisuliste põhjendusteta. Palume määruse seletuskirjas põhjalikult selgitada: 5.1 kas Euroopa Komisjoni viimane seisukoht asja SA.39324 menetluses on, et HVA haiglate tegevus ei ole majandustegevus? 5.2 kas Euroopa Komisjon on HVA riigiabi menetluses võtnud vastu lõpliku otsuse, et HVA haiglad ei saa riigiabi ja et HVA haiglate tegevus ei ole majandustegevus? 5.3 kui Euroopa Komisjon on asjas SA.39324 otsus vastu võtnud, siis kas see otsus on kohtus vaidlustatud ning lõplik kohtuotsus jõustunud? 5.4 missugustele asjaoludele tugineb ministeerium oma hinnangus, et HVA haiglad ei tegele majandustegevusega ja riigiabi küsimus pole akuutne? 5.5 kas võeti arvesse ka kehtivat Euroopa Kohtu praktikat ettevõtja ja majandustegevuse määratlemisel? Kui ja, siis palume vastavatele kohtulahenditele viidata, et saaksime tutvuda eelnõu autorite seisukohtade põhjendustega ja argumentatsiooniga. 5.6 HVA haiglad müüvad Haigekassale ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenust nagu ka Benita Kodu AS ja Hiiu Ravikeskus SA. Kas meie tegevus on ministeeriumi hinnangul samuti mitte- majandustegevus? 3 Ministeeriumi 13.11.17 kiri nr 1.4-2/4221-1, veebis: http://adr.rik.ee/som/dokument/5317651 6 6. Riigihanke reeglid Uus riigihangete seadus (RHS) ning selle aluseks olevad uued riigihangete direktiivid näevad tervishoiuteenuste hankimisel ette võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise nõude. Riigihankeõiguses on sotsiaal- ja eriteenuste, sh. tervishoiuteenuste, hankimiseks ette nähtud erimenetlus. Siiski tuleb vastavat menetlust läbi viies tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine ja menetluse läbipaistvus. Riigihangete seaduse § 126 lõike 7 kohaselt lähtub hankija (kelleks on hankedirektiivi kohaselt ka Haigekassa), seega tuleb tervishoiuteenuste ostmisel juhinduda muuhulgas RHS § 3 üldpõhimõtetest, sh. võrdse kohtlemise põhimõttest ja konkurentsi kaasamise põhimõttest. Antud põhimõtteid on oluliselt rikutud olukorras, kus HVA määruse kohustusliku kohaldatavuse tõttu ei kuulutata HVA haiglatele reserveeritud teenuste mahus välja valiku konkurssi iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas. Kuivõrd meile teadaolevalt ei ole riigil plaanis menetleda eelnõu, millega muudetakse ravikindlustuse seadust selliselt, et RRL sõlmimisel ei oleks eelist HVA haiglatel, siis peab Vabariigi Valitsus hoiduma iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas hankedirektiivi ja RHS-ga vastuolu vältimiseks HVA kehtestamise ka vastava teenuse osas. On ilmne, et kui HVA haiglatele antakse eelisjärjekorras RRL-d ja lepingu mahud, siis ei ole võimalik järgida ka konkurentsi kaasamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet valiku konkursi raames. Riik peab hoiduma sammudest, mis on vastuolus kehtiva direktiiviga või arvestama, et vastavad õigusaktid on vastuolus EL õigusega ning võivad kaasa tuua rikkumismenetluse ja kahjunõuded kahjustatud isikute poolt. Kehtivate siseriiklike õigusaktide valguses saab antud olukorda vältida üksnes juhul, kui määrus jääb iseseisva statsionaarse õendusabi osas kehtestamata. Õiguspäraseks saab seega pidada üksnes olukorda, kus valiku konkursil konkureerivad kogu Haigekassa iseseisva statsionaarse õendusabi lepingumahtudele nii HVA haiglad kui HVA välised haiglad võrdsetel tingimustel. Seetõttu palume käesolevaga veelkord, et Vabariigi Valitsus jätaks HVA määruse kehtestamata iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas või jätaks HVA määruse kehtestamata tervikuna. Palume määruse seletuskirjas selgitada: 6.1 kas eelnõu menetlejad on arvestanud, et HVA määruse kehtestamine ei võimalda Haigekassal järgida riigihangete seadust eriteenuste (sh. tervishoiuteenuste) tellimisel? 6.2 kas ministeerium leiab, et eriseadusega saab hankedirektiivist teha erandeid? Kas selline seisukoht on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga? 6.3 mis juhtub siis, kui jätta HVA määrus kehtestamata? 7. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine Kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus HVA kohta näeb ette, et HVA loetelu kehtestatakse 15. aastaks. Seega on kogu määruse kehtivuse perioodi kolmandad isikud olnud heas usus teadmises, et uus HVA kehtestatakse õiguspäraselt ning õiguspärases menetluses või jäätakse sellisena kehtestamata ja tervishoiukorralduse alused viiakse kooskõlla õiguse üldpõhimõtete ja põhiseadusega. Paraku näeb uus HVA määruse eelnõu ette, et lisatakse ilma igasuguse eelneva avaliku menetluseta lihtsalt üks ettevõte valikuliselt ja suvaotsuse alusel ning ülejäänud loetelu kehtestatakse uuesti senisel kujul. Seeläbi rikutakse ka puudutatud kolmandate isikute õiguspärast ootust, et seni kehtiva HVA määruse lõppemisel kehtestatakse uus HAV määrus kohases menetluses ja kõigil objektiivsetele ja asjakohastele kriteeriumitele vastavatel isikutel on võimalus taotleda enda lisamist HVA määruse loetellu. Samuti rikutakse kolmandate isikute põhiseaduslikku õigust menetlusele. Lisaks õiguspärase ootuse põhimõttele kohase menetluse osas soovivad eelnõu autorid tekitada olukorra, kus HVA määrus jääb sellisena kehtima alatiseks ning lahti siduda selle kehtivus senisest 15. 7 aasta kehtivuse tingimusest. Juhime tähelepanu, et tähtajatuid ainu- ja eriõigusi Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade kohaselt anda ei tohi, see ei ole proportsionaalne. Kuidas siiski peetakse võimalikuks tähtajatute eriõiguste andmist eelnõu seletuskirjast ei nähtu. Juhime tähelepanu Euroopa Komisjoni seisukohale ülemäärase riigiabi vältimiseks eriülesande perioodi määratlemisel4: “Ülesande kestust tuleks põhjendada viitega objektiivsetele kriteeriumidele nagu mitteüleantava põhivara amortiseerimisvajadusele. Põhimõtteliselt ei tohiks ülesande andmise akti kehtivusaeg ületada ajavahemikku, mis on vajalik kõige olulisemate üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajalike varade amortiseerimiseks.” Samadel põhjustel ei tohi tähtajatut eriõigust anda ka põhiseaduse ning haldusmenetluse seaduse kohaselt, sest tähtajatu eriõigus on igal juhul ebaproportsionaalne mistahes objektiivse eesmärgi suhtes. Eelnevast lähtuvalt palume jätta HVA määruse menetletaval kujul kehtestamata. Kui ministeerium soovib siiski HVA määruse menetlusega jätkata, palume läbi viia asjakohane haldusmenetlus, kus AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus saavad võrdsetel alustel HVA nimekirjas nimetatud haiglatega konkureerida iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas eelise saamiseks. Palume määruse seletuskirjas põhjalikult selgitada: 7.1 miks ei ole uue HVA nimekirja koostamisel läbi viidud avatud menetlust? 7.2 mis asjaoludel on tähtajatu eriõiguse andmine ministeeriumi hinnangul proportsionaalne? Missuguseid asjaolusid taolise tähtajatu eriõiguse sätestamisel kaaluti? Kas hinnati ka HVA-s nimetamata isikute huve ning kui jah, siis mis osas? 7.3 kas eelnõu autorite hinnangul on HVA haiglatel mõni konkreetne eriülesanne? 8. Haldusmenetluse seaduse nõuete täitmine HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 2 kohaselt on haldusmenetlus ka haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel. Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt (HMS 1 ptk. 2. jagu): • Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel; • Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes; • Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. • Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel; Selgitame, et senises haldusmenetluses Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu väljatöötamisel on oluliselt rikutud haldusmenetluse üldpõhimõtteid, mistõttu on jõutud selgelt ebaproportsionaalse ja oluliste kaalutlusvigadega ning seetõttu ka õigusvastase määruse eelnõuni. Palume määruse eelnõu väljatöötamise haldusmenetlus viia kooskõlla haldusmenetluse põhimõtetega. Järgnevalt toome välja olulisemad asjaolud, mis meie hinnangul tingivad määruse õigusvastasuse. 4 KOMISJONI TEATIS, “Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena” 2012/C 8/03, veebis: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52012XC0111(03)&from=EN 8 Loomulikult peab määrus olema antud seaduse alusel ja kooskõlas volitusnormi ulatusega, ent peaasjalikult olema ka kaalutlusvigadeta ning proportsionaalne. Uue HVA koostamisel ei ole läbi viidud Riigikohtu praktikas viidatud avaliku ressursi kasutusse andmise üldpõhimõtete kohast menetlust, kus kõikidel objektiivsetele kriteeriumitele vastavatel isikutel oleks võimalik taotleda HVA nimekirja saamist. Palume vastav menetlusetapp läbi viia. Samuti on kirjeldamata HVA nimekirja lisamise objektiivne eesmärk. Seletuskirjas on küll viidatud, et tagada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevus, ent taoline eesmärk on liiga üldsõnaline ega selgita, miks ei saa teised tervishoiuteenuse selliseks teenuseostuajaks kvalifitseeruda. Antud asjaolu ei välista pelgalt tõik, et enamik HVA loetelus nimetatud isikud on riigi kontrolli all või omandis. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemine peab olema täpne. See võimaldab vastavalt eeskirjadele kontrollida hilisemat hüvitise suurust ja vältida ebaseadusliku riigiabi andmist. Määruse eelnõu ega seletuskiri ei sisalda käesolevalt täpset ülesande määratlust. Määruse eelnõu ei kajasta, kuidas on kaalutud kolmandate isikute põhjendatud huve ning miks taoline loetelu on avalikes huvides. Benita Kodu AS ja Hiiu Ravikeskus SA on pöördunud oma ühiskirjaga5 ministeeriumi poole 25.04.2016 sooviga saada HVA loetellu. Määruse seletuskiri ei põhjenda, miks taotlejate huve pole arvestatud. Meenutame veelkord, et Benita Kodu AS ja Hiiu Ravikeskus SA osutavad iseseisva statsionaarse õendusabi teenust Haigekassale allahindlusega võrreldes HVA loetelus olevate asutuste hindadega. Seega on avalike ressursside efektiivse ja säästliku kasutamise eesmärgist lähtuvalt ühtlasi ka avalikes huvides, et eelistataks soodsamat ja kõrgemate kvaliteedinõuetega (tulenevalt valiku konkursi kõrgematest kvaliteedinõuetest, mis HVA-le ei kohaldu) teenusepakkujaid. Seetõttu leiame, et arvestamata on põhjendatud avalikud huvid kui ka põhjendatud kolmandate isikute huvid, mis on viinud olulise kaalutlusveani haldusakti andmisel. On ilmne, et määruse eelnõu koostamisel ei ole välja selgitatud olulisi asjaolusid – ennekõike EL õigusest tulenevaid kohustusi taolise määruse andmisel, konkurentsineutraalsuse rakendamisel, haldusmenetluslikke aspekte, käsitlust ei ole leidnud õiguskantsleri ega konkurentsiameti varasemad seisukohad jpm. Oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmine on viinud põhjendamatu haldusakti eelnõuni. Määruse eelnõu on ebaproportsionaalne. Esmalt on määruse eelnõu ebaproportsionaalne kolmandate isikute ja avalikku põhjendatud huve arvestamata jätmise tõttu seoses teenuse rahaliselt efektiivse korraldamisega, ent määrus on selgelt ebaproportsionaalne ka HVA loetelu tähtajatuks perioodiks määramise osas. Tähtajatud eri- ja ainuõigused on sõltumata konkreetsest ülesandest ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud. Määruse eelnõu ei selgita, miks on määruse tähtajatu kehtivus vajalik ja proportsionaalne ning kuidas see tagab soodustatud ja kahjustatud isikute huvide tasakaalu parimal viisil. Palume määruse eelnõu seletuskirjas põhjendada: 8.1 miks ei ole määruse eelnõu koostamisele eelnevalt läbi viidud asjakohast haldusmenetlust? 8.2 kuidas tagab tähtajatu HVA nimekiri parimal viisil soodustatud ja kahjustatud isikute huvide tasakaalu? Missugustele asjaoludele tugineti taolise kaalutlusotsuse tegemisel? 8.3 palume selgitada, missuguseid AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus huve kaaluti määruse väljatöötamisel? Samuti palume põhjalikult selgitada, miks AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskust ei kantud määruse eelnõus HVA nimekirja? 5 Veebis: http://dokumendihaldus.sm.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=121916 9 9. Kokkuvõte Selgitame, et meie huvi on saada osa HVA nimekirja lisamise eelistest ning olla seega HVA nimekirjas nimetatud või konkureerida Haigekassa piiratud ressurssidele iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas võrdselt kõikide teiste ettevõtetega, sh. HVA-s nimetatud ettevõtetega. Seetõttu palume veelkord: 9.1 AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus nimetada määruses HVA loetelus; 9.2 alternatiivselt palume kehtestada HVA määruse selliselt, et see ei kohalduks iseseisva statsionaarse õendusabi teenusele; 9.3 alternatiivselt palume jätta HVA määruse tervikuna kehtestamata; 9.4 alternatiivselt palume läbi viia asjakohane haldusmenetlus HVA nimekirja koostamiseks, kus kõik põhjendatud nõuetele vastavad isikud saavad võrdselt nimekirja lisamist taotleda ning seniks peatada määruse eelnõu edasine menetlus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marilin Vaksman Kaidi Vainola Juhatuse liige Juhatuse liige Benita Kodu AS Hiiu Ravikeskus SA 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel