Lugupidamisega
Kaidi Vainola
SA Hiiu Ravikeskus
Sotsiaalministeerium
[email protected]
23.03.2018
Haiglavõrgu arengukava määruse eelnõust
Lugupeetud minister Jevgeni Ossinovski
Lugupeetud kantsler Marika Priske
Sotsiaalministeerium on eelnõude infosüsteemi lisanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavandi
seoses kehtetuks muutuva haiglavõrgu arengukava määrusega, tähtajaga 23.03.2018. Antud määruse
eelnõuga soovitakse asendada käesoleval aastal lõppev ja 15 aastat kehtinud senine haiglavõrgu
arengukava (edaspidi HVA) haiglate loetelu ning kehtestada uus loetelu tähtajatult. Teadupärast
seisneb haiglavõrgu arengukavas nimetamise praktiline väärtus selles, et see kindlustab vastavalt
ravikindlustuse seadusele Haigekassaga sõlmitava ravirahastuslepingu (edaspidi RRL) eelisjärjekorras.
Seega loob haiglavõrgu arengukava teatud isikutele otsese konkurentsieelise ning samavõrra
kahjustab konkureerivate ettevõtete konkurentsiolukorda. Määrus on Haigekassale edaspidises
avalike ressursside kasutusse andmisel rakendamiseks kohustuslik. Oluline on seejuures, et
haiglavõrgu arengukava vormistatakse küll Vabariigi Valitsuse määrusena, ent tegu on sisult
üldkorraldusega, mille andmise menetlus peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatule ning
mille sisu peab vastama õiguspärase haldusakti nõuetele.
Arvestades, et määruse eelnõu kahjustab oluliselt AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus õigusi ning
meie hinnangul on määruse eelnõu üldkorraldusena menetletaval kujul õigusvastane, siis toome
käesolevas kirjas välja eelnõu olulisemad puudused abistamaks ministeeriumi õiguspärase määruse
väljatöötamisel ja menetlemisel. Sealjuures ei saa käesolevat kirja käsitleda kolmanda isiku lõplike
vastuväidete ja põhjendustena üldkorralduse osas, sest määruse seletuskirja oluliste põhjendamise
puuduste tõttu ei ole meile teada kõik eelnõu sisu põhjendused, mistõttu ei ole meil võimalik ka
vastavas osas seisukohta kujundada. Seetõttu on oluline, et saame veelkord võimaluse määruse
suhtes seisukoha kujundamiseks peale selle kooskõlla viimist haldusmenetluse seadusega, Euroopa
Liidu reeglitega eri- ja ainuõiguste andmisel üldist majandushuvi pakkuva teenuse osas, Riigikohtu
nimetatud avalike ressursside kasutusse andmise põhimõtetega ning kui on kõrvaldatud olulised
kaalutlus- ja menetlusvead.
1. Üldkorralduse mõju taotlejale
Iseseisva statsionaarse õendusabi teenuseosutajana puudutab määrus AS Benita Kodu ja SA Hiiu
Ravikeskus otseselt. Haiglavõrgu arengukavas nimetatud isikutel tekib võimekuse olemasolul õigus
Haigekassa RRL alusel vastava teenuse osutamiseks eelisjärjekorras ja maksimaalse hinnaga. Seevastu
saaksime AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus nimekirjas mitte nimetatud asutusena konkureerida
valiku konkursi raames Haigekassa ostetavatele ravimahtudele üksnes osas, mis jääb haiglavõrgu
arengukavas nimetatud asutustest vastavas piirkonnas üle.
Selgitame, et HVA haiglad saavad infrastruktuuri toetusi ning õiguse osutada Haigekassale teenust
täishinnaga väljaspool konkurentsiolukorda. HVA nimekirjas nimetamata isikud pakuvad Haigekassale
seevastu teenust üldjuhul allahindlusega. Seega on ilmne, et HVA-s nimetamata isikud pakuvad
teenust oluliselt väiksemate kuludega avalikkusele. Seda arvestades peab avalikkusele suuremat kulu
põhjustavate isikute eelistamine ning AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus ebavõrdne kohtlemine
teenuse müümisel Haigekassale olema HVA määruses põhjendatud põhjalikult ja kaalutlusvigadeta.
Meie hinnangul ei ole taolist käsitlust ja määruse sisu võimalik põhjendada ning tegu on paratamatu
1
eksimusega tingituna eri- ja ainuõiguste andmise reeglite ja avaliku ressursi kasutusse andmise
põhimõtete mittejärgimisest.
HVA määruse rakendamine iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse lõikes tähendab seda, et HVA-
s nimetatud haiglad ei pea konkurentsivälises olukorras allahindlust pakkuma ja Haigekassa kaotab
rahaliselt. HVA väliste õendusabi teenuse osutajate jaoks tähendab see aga suurema allahindluse
andmist võrreldes olukorraga, kus teenuse mahtudele konkureeriksid ka HVA haiglad. Seda põhjusel,
et konkurentsi olukorras ostab Haigekassa teenust väikses mahus võrreldes HVA haiglatele
kindlustatud mahuga, mis sunnib ettevõtjaid konkursi raames suuremaid allahindlusi tegema, et
kindlustada lepingu mahud. Seeläbi kanname ka majanduslikku kahju. Oluliselt suuremat
majanduslikku kahju kannab aga Haigekassa, kes peab teenust HVA haiglatelt ostma täishinnaga.
Seetõttu on HVA määrusel kahjulik mõju nii avaliku huvi kui erahuvi vaatest. Põhjustades
eraettevõtjatele saamata jäänud tuluna kahju ning Haigekassale kahju, kuna viimane peab määrust
rakendades ostma teenust kallimalt.
Seetõttu palume määruse seletuskirjas põhjendada järgnevat:
1.1 mis eesmärkidel ja põhjendustel soovib riik, et teenus oleks korraldatud selliselt, et Haigekassa
on sunnitud ravikindlustusraha kulutama enam, kui tarvis kvaliteetse teenuse kättesaadavuse
tagamiseks?
1.2 miks ei soovi riik avalike ressursside kasutusse andmisel lähtuda avalike ressursside kasutusse
andmise üldpõhimõtetest ega Euroopa Liidu õigusraamistikust eri- ja ainuõiguste andmisel
üldist majandushuvi pakkuvate teenuste korraldamisel, aga samuti ka õiguskantsleri ja
konkurentsiameti varasematest soovitustest konkurentsineutraalsuse rakendamiseks
olukordades, kus turul eksisteerib või võiks eksisteerida konkurents?
1.3 missugustest kaalutlustest ja põhjendustest lähtuvalt on peetud mõistlikuks ja vajalikuks anda
AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus konkurentidele majanduslik eelis?
1.4 missugustele objektiivsetele asjaoludele (kriteeriumitele) tuginedes on HVA nimekiri
koostatud?
1.5 miks ei ole läbi viidud haldusmenetlust HVA nimekirja koostamiseks või kui on, siis millal vastav
menetlus läbi viidi ning kes said vastava taotluse esitada?
1.6 kas kõik määrusega kehtestatava HVA nimekirjas olevad haiglad on taotlenud enda kandmist
uuesti kehtestatavasse HVA nimekirja?
1.7 mis põhjustel ei ole AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus taotlust HVA nimekirja lisamiseks
arvestatud?
2. Õiguspärase olukorra tekitamine tervishoiukorralduses
Avalike ressursside kasutusse andmise aluspõhimõte on, et seda tuleb teha säästlikult ja efektiivselt.
Võttes arvesse ka EL õiguse asjaomaseid regulatsioone, tuleb seetõttu maksimaalselt realiseerida
konkurentsi, et saavutada suurim sotsiaalmajanduslik kasu avalikkusele (riigivara seadus,
üldpõhimõtted ja hankedirektiiv eriteenuste osas).
HVA loetelus olevad haiglad on olnud kehtiva määruse alusel konkurentsivälises privilegeeritud seisus
ja müünud Haigekassale teenust piirhinnaga. Taoliselt on kehtiva HVA määruse alusel antud osade
teenuste lõikes avalik ressurss kasutusse ebaefektiivselt ning kulutatud Haigekassa vahendeid oluliselt
enam, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik (ravikindlustuskaitse tagamine).
Riik peab tagama teenuste korraldamisel ja nende rahastamisel olukorra, kus maksimaalselt
realiseeritakse konkurentsi. See tähendab, et olukordades, kus turul eksisteerib konkurents või
potentsiaalselt võiks konkurents eksisteerida teenuse osutamisel, ei tohi riik põhjendamatuid eriõigusi
anda. Haigekassa peaks taolistes olukordades ostma teenust esmalt allahindlusega
2
teenusepakkujatelt maksimaalses mahus ning alles seejärel, kui turg ei suuda Haigekassa vajadusi
katta, on objektiivselt põhjendatud teenuse ostmine kallimalt ja HVA haiglatelt. Paraku toimib tänane
tervishoiukorraldus vastupidiselt ja sisuliselt raha põletades. Määruse eelnõust ei nähtu, et riik sooviks
taolist olukorda muuta.
Seetõttu leiame, et HVA määruse kehtestamine menetletaval kujul iseseisva statsionaarse õendusabi
osas ei ole põhjendatud ka ministeeriumi arvatavaid tegelikke huve arvestades.
Eelnevast lähtuvalt taotleme, et määruses sätestataks sõnaselgelt, et see ei kuulu kohaldamisele
iseseisva statsionaarse õendusabi osas.
Palume määruse seletuskirjas põhjendada:
2.1 miks soovib ministeerium, et Haigekassa kulutaks iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse
ostmiseks HVA haiglatelt täishinnaga rohkem ravikindlustuse vahendeid võrreldes olukorraga, kui
Haigekassa ostaks teenust esmajärjekorras konkurentsi maksimaalselt realiseerides? Kuidas on see
põhjendatud?
2.2 miks keelatakse määruse kaudu patsiendil kindlustuskaitse raames minna teenusele
teenuseosutaja juurde, kuhu kindlustatu ise soovib? Selgitame, et määrusega kehtestatakse taolise
vabaduse realiseerimisele kunstlikud piirangud rahastatavate ravimahtude näol haiglate lõikes ja
sisuliselt seatakse kindlustatu fakti ette, kas läheb teenust saama haiglasse, kuhu ta võib-olla ei soovi
minna või jääb üldse teenusest ilma. Oluline on siinjuures asjaolu, et kindlustatu võib sama-aegselt
tahta minna teenusele HVA-s nimetamata tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes pakub teenust
kõrgema kvaliteediga ja Haigekassa jaoks odavamalt kui HVA haiglad. Palume taolise piirangu
tekitamist RAKS ja HVA määruse koosmõjus põhjendada. Kui ministeerium leiab, et RAKS kohustab
Haigekassat sõlmima küll RRL-d HVA haiglatega eelisjärjekorras, ent ei kohusta tagama soovitud
mahus ravijuhtusid, siis palume see sõnaselgelt määruses ka välja öelda, et Haigekassa teaks vastava
asjaoluga arvestada.
3. Avaliku ressursi kasutusse andmise põhimõtted
Kuivõrd avalikele ressurssidele Haigekassa vahendite näol luuakse eelisjärjekorras ligipääs
kaheastmeliselt (HVA loetelu ja hilisem RRL sõlmimine selle alusel), millest käesolev määruse eelnõu
on esimeseks astmeks, siis tuleb ka juba käesoleva määruse menetluses rakendada avaliku ressursi
kasutusse andmise üldpõhimõtteid. Riigikohus on korduvalt selgitanud avaliku ressursi kasutusse
andmise põhimõtteid – näiteks kohtuasjas 3-3-1-29-12, p12:
“Kohtud leidsid õigesti, et Haigekassa vahendid on piiratud avalik ressurss ning ravi rahastamise
lepingute sõlmimine mõjutab konkurentsiolukorda tervishoiuteenuste osutamise turul, andes
lepingut omavatele teenuse osutajatele eelised. Osale ettevõtjatest eeliste loomine piiratud
avalikule ressursile ligipääsul riivab samalaadsest eelisest huvitatud isikute ettevõtlusvabadust,
piirab konkurentsi ning võib riivata võrdsuspõhiõigust. Riigikohus on ka varasemas praktikas asunud
seisukohale, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab
ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel
alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-66-10 (p 17) ja 3-3-1-59-05 (p 17) ning haldus- ja tsiviilkolleegiumi
vahelise erikogu otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (p 14)).”
Kuivõrd Haigekassa on kohustatud oma tegevuses avalike ressursside kasutusse andmisel rakendama
käesolevat määruse eelnõu RRL sõlmimisel, siis on Vabariigi Valitsuse määrus ühtlasi ka esimeseks
etapiks avalike ressursside kasutusse andmisel, mistõttu tuleb selle väljatöötamisel rakendada ka
Riigikohtu poolt viidatud avalike ressursside kasutusse andmise põhimõtteid.
3
Määruse eelnõu väljatöötamisel ei ole Riigikohtu viidatud avalike ressursside kasutusse andmise
põhimõtteid järgitud. Palume vastavad menetlused viia läbi enne määruse kehtestamist, et tagada
üldkorralduse õiguspärasus ning AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus kui puudutatud kolmandate
isikute õigused.
Palume määruse seletuskirjas põhjendada:
3.1 miks ei ole avaliku ressursi kasutusse andmise üldpõhimõtteid järgitud?
3.2 kas HVA koostamisel kaaluti ka ühe kriteeriumina rahalist mõju Haigekassale?
3.3 kui HVA koostamisel kaaluti ühe kriteeriumina selle rahalist mõju Haigekassale, siis kuidas tagab
määrus menetletaval kujul Haigekassale suurema rahalise säästu iseseisva statsionaarse õendusabi
teenuse osas võrreldes olukorraga, kui Haigekassa ostaks teenust konkurentsi maksimaalselt
kaasates?
4. Eri- ja ainuõiguste andmise Euroopa Liidu reeglid
Kirjutasite oma 02.06.2016 vastuskirjas nr 5.2-2/1957-3, et justiitsministeerium analüüsib
konkurentsineutraalsuse rakendamist. Selgitame, et Euroopa Liidus kehtivad konkurentsineutraalsuse
raamistik on olemas ning nende valdkondlikku rakendamist saab kureerida üksnes
Sotsiaalministeerium. Konkurentsineutraalsuse põhimõtetega saate täpsemalt tutvuda näiteks
Euroopa Komisjoni 2. juuni 2015. a. selgitustes1, mida tutvustati 9. päevakorrapunktina OECD
Konkurentsi komitee 123-l istungil, mis peeti 16-18 juunil 2015. a. Euroopa Liidu õigusaktid peaksid
olema aga ministeeriumile teada ning neid tuleb rakendada ka käesoleva määruse väljatöötamisel.
Konkurentsineutraalsuse aluspõhimõte näeb ette, et ühelegi ettevõtjale ei tohi kaubaturul luua
eeliseid sõltuvalt nende omandisuhtest. Seda ennekõike lähtuvalt ettevõtte kuuluvusest riigile või
eraomanikule. Konkurentsineutraalsus on põhimõttena hädavajalik, et kaitsta Euroopa Liidu ühe
alustalana kaupade ja teenuste vaba liikumist ning saavutada maksimaalne sotsiaalmajanduslik kasu
ühiskonnale läbi efektiivse turukorralduse ning põhjendamatute eeliste välistamise.
OECD määratleb konkurentsineutraalsuse põhimõtte järgnevalt:
“Competitive Neutrality policy is a ‘regulatory framework (i) within which public and private
enterprises face the same set of rules and (ii) where no contact with the state brings competitive
advantage to any market participant.2”
HVA määruse eelnõu on vastavalt seletuskirjale vastupidiselt üles ehitatud just riigiga seotud
ettevõtjatele eelise loomiseks tervishoiuteenuste turul ja suunatud nö. level playing field põhimõtte
moonutamisele. Konkurentsireeglite kohaldumine sõltub ennekõike asjaolust, kas isik tegeleb
majandustegevusega. Majandustegevuseks loetakse kaupade või teenuste pakkumist turul. HVA
haiglad osutavad tasu eest tervishoiuteenuseid. Ainus põhjus, miks HVA haiglad ei konkureeri
ülejäänud ettevõtetega turul Haigekassa vahenditele seisneb selles, et neile on loodud regulatiivsed
eelised HVA määruse näol. Ümberlükkamatu tõend majandustegevusest ja turul teenuste
pakkumisest on asjaolu, et Haigekassa ostab HVA haiglate katmata teenuste mahud sisse teistelt
ettevõtjatelt valiku konkursi raames. Kui järeldada, et HVA haiglate tegevus iseseisva statsionaarse
õendusabi teenuse osutamisel ei ole majandustegevus, ei saaks seda olla ka Haigekassa valiku
konkursil osalevate isikute tegevus sama teenust Haigekassale müües. Tegelikkuses osutavad nii HVA
1Euroopa Komisjon (2015), “Roundtable on competitive neutrality in competition enforcement”:
http://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=DAF/COMP/WD(2015)31&docLanguage=En
2 OECD (2009), ‘Policy Roundtables, State Owned Enterprises and the Principle of Competitive Neutrality’, ntroduction:
http://www.oecd.org/daf/ca/corporategovernanceofstate- ownedenterprises/50251005.pdf.
4
haiglad kui teised eraõiguslikud juriidilised isikud tasu eest teenuseid põhitegevusena, osaledes
vastaval kaubaturul. Eelnevat arvestades on määruse eelnõu seletuskirjas täielikult põhjendamata
konkurentsieelise rakendamine määruse loetelus olevate isikute suhtes.
Euroopa Liidu konkurentsiraamistik lubab teatud tingimustel korraldada üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid selliselt, et antakse eri- ja ainuõigusi. Selleks peab ennekõike esinema turul
olukord, kus teenust ei pakuta piisava kvaliteedi või hinnaga. Samuti peab sel juhul eri- ja ainuõiguste
andmisele eelnema avalik konsultatsioon selgitamaks välja turuolukorra ja ettevõtjate huvid teenust
pakkuda. Isegi olukorras, kus turg ei paku teenust riigi soovitud kvaliteedi või hinnaga, ei saa riik luua
lihtsalt eeliseid endaga seotud ettevõtetele, vaid eri- ja ainuõiguste andmisel ei tohi riik ettevõtjaid
diskrimineerida, võrdsed võimalused peavad olema tagatud. Seega peab kõikidel ettevõtjatel olema
objektiivsete ja asjakohaste kriteeriumite alusel võimalik eri- ja ainuõiguseid taotleda. Loomulikult
peavad olema täidetud ka kõik ülejäänud üldist majandushuvi pakkuva teenuse korraldamisel eri- ja
ainuõiguste andmise menetluslikud ja materiaalõiguslikud tingimused.
Käesoleval juhul on aga iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas hetkel kehtiv olukord, et HVA
haiglad osutavad teenust Haigekassale piirhinnaga (so. ilma allahindluseta) ja neile kehtivad
madalamad kvaliteedinõuded võrreldes valiku konkursi tulemusel Haigekassale teenust osutavate
ettevõtetega, kes annavad Haigekassale ka piirhinnast allahindlust. Vastavalt Haigekassa RRL
tingimustele on isegi võimalik olukord, kus haigla saab Haigekassale teenust müüa ka olukorras, kus
täitmata on ministri määrusega kehtestatud teenuse miinimumnõuded ja ettevõtjal ei tohiks isegi
tegevusluba olla. Eelnevast järeldub, et turul valitseb olukord, kus turg pakub võrreldes riigi antud
eriõigustega isikute osutatava teenusega võrreldes teenust kvaliteetsemalt ja soodsamalt. Seega ei
ole täidetud üldist majandushuvi pakkuva teenuse korraldamisel eri- ja ainuõiguste andmise
eeltingimused. Riik on andnud vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistikuga HVA
haiglatele eriõiguse osutada Haigekassale teenust turutingimustest kallimalt ja madalama
kvaliteediga ning plaanib HVA määruse eelnõu kohaselt taolise rikkumisega jätkata.
Eelnevast järeldub, et riik ei saa õiguspäraselt anda iseseisva statsionaarse õendusabi korraldamisel
HVA haiglatele eeliseid teenuse osutamiseks Haigekassale võrreldes ettevõtjatega, kes osutavad
teenust konkurentsitingimustes ja konkureerides valiku konkursil.
Seetõttu palume käesolevaga jätta HVA määruse kohaldamisalast välja iseseisva statsionaarse
õendusabi teenus või jätta tervikuna HVA määrus vastu võtmata.
Palume määruse seletuskirjas anda põhjalikud selgitused:
4.1 kuidas on leitud, et iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas on HVA kehtestamine
õiguspärane EL konkurentsiõiguse reegleid arvestades?
4.2 mis eriülesanne antakse HVA nimekirjas olevatele haiglatele seoses iseseisva statsionaarse
õendusabi teenusega? Miks ei saa vastavat ülesannet täita HVA-s nimetamata teenusepakkujad?
4.3. miks on eriõigused antud ilma kohase menetluseta, diskrimineerides HVA-s nimetamata
teenusepakkujaid?
4.4 palume selgitada, missugustest EL konkurentsi reeglitest lähtuti HVA koostamisel või kui ei
lähtutud, siis miks?
4.5 palume selgitada, miks on HVA koostamisel rikutud nii põhiseaduse kui Euroopa Liidu toimimise
lepingu aluspõhimõtteks oleva võrdse kohtlemise põhimõtet? Palume seda põhjalikult ja
objektiivselt selgitada, sh. eriülesannetele viitamisel palume selget ja konkreetset eriülesande
määratlust.
5
5. Riigiabi
Teaduspärast on nii Haigekassa kui Sotsiaalministeerium menetlusosalised Euroopa Komisjoni riigiabi
menetluses asjas SA.39324 HVA haiglate osas. Meile teadaolevalt on Komisjon asunud antud
menetluses seisukohale, et HVA haiglad tegelevad majandustegevusega ning palunud riigil esitada
põhjendused ja tõendid3, mis kinnitaks vastupidist. Seda enam tekib küsimus, kas eelnõu autorid ei
ole antud asjaoludega kursis või eelnõu seletuskirjas lihtsalt esitanud valikulisi põhjendamata
seisukohti, et HVA haiglate näol pole tegu ettevõtjatega ja nad ei tegele majandustegevusega ja
seetõttu pole eelnõu autorite hinnangul riigiabi küsimus ka akuutne. Samavõrd arusaamatu küsitava
mulje jätab Haigekassa 2018 aasta kiri nr 1.1-8/7908-1 Sotsiaalministeeriumile, kus ühe lausega ja ilma
põhjendusteta nenditakse, et 2016. ja 2017. a. ei ole üldist majandushuvi osutavatele
teenuseosutajatele riigiabi antud. Milliseid teenuseosutajaid Haigekassa oma kirjas silmas peab või
missugust rahalist või mitterahalist abi, jääb arusaamatuks. Haigekassa eelarve on üle miljardi euro
ning HVA määruse alusel antakse sellest suur osa eelisjärjekorras valikuliselt kasutusse. Palume
määruse menetluse jätkamisel kindlasti antud küsimust Haigekassaga täpsustada.
Kuivõrd HVA haiglad pakuvad teenuseid tasu eest kaubaturul, siis on vastavate isikute puhul meie
hinnangul tegu ka ettevõtjatega, kes saavad riigilt põhjendamatuid eeliseid, mis omavad selget rahalist
väärtust ning seeläbi ka otsese konkurentsieelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu saavad antud
määruse eelnõu alusel HVA-s loendatud haiglad kindlasti ka riigiabi.
Eelnevast tulenevalt palume hoiduda HVA määruse kehtestamisest või kehtestada see viisil, et see
ei hõlmaks ühelgi moel iseseisva statsionaarse õendusabi teenust ning vastav teenus oleks
korraldatud HVA-s nimetatud ettevõtjatele riigiabi andmata ning kõik vastavat teenust pakkuvad
ettevõtted konkureeriksid Haigekassa ressurssidele võrdsetel alustel. Kuivõrd HVA määrus on
esimeseks astmeks avalike ressursside kindlustamisel HVA-s loetletud ettevõtjatele, siis on tegu ka
osaga riigiabi andmise menetlusest. Antud asjaolu nendib ka ministeerium, tunnistades võimalikku
riigiabi seost määruse eelnõu seletuskirjas, ent välistades selle puudumise ilma sisuliste
põhjendusteta.
Palume määruse seletuskirjas põhjalikult selgitada:
5.1 kas Euroopa Komisjoni viimane seisukoht asja SA.39324 menetluses on, et HVA haiglate tegevus
ei ole majandustegevus?
5.2 kas Euroopa Komisjon on HVA riigiabi menetluses võtnud vastu lõpliku otsuse, et HVA haiglad
ei saa riigiabi ja et HVA haiglate tegevus ei ole majandustegevus?
5.3 kui Euroopa Komisjon on asjas SA.39324 otsus vastu võtnud, siis kas see otsus on kohtus
vaidlustatud ning lõplik kohtuotsus jõustunud?
5.4 missugustele asjaoludele tugineb ministeerium oma hinnangus, et HVA haiglad ei tegele
majandustegevusega ja riigiabi küsimus pole akuutne?
5.5 kas võeti arvesse ka kehtivat Euroopa Kohtu praktikat ettevõtja ja majandustegevuse
määratlemisel? Kui ja, siis palume vastavatele kohtulahenditele viidata, et saaksime tutvuda
eelnõu autorite seisukohtade põhjendustega ja argumentatsiooniga.
5.6 HVA haiglad müüvad Haigekassale ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenust nagu ka Benita
Kodu AS ja Hiiu Ravikeskus SA. Kas meie tegevus on ministeeriumi hinnangul samuti mitte-
majandustegevus?
3 Ministeeriumi 13.11.17 kiri nr 1.4-2/4221-1, veebis: http://adr.rik.ee/som/dokument/5317651
6
6. Riigihanke reeglid
Uus riigihangete seadus (RHS) ning selle aluseks olevad uued riigihangete direktiivid näevad
tervishoiuteenuste hankimisel ette võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise nõude.
Riigihankeõiguses on sotsiaal- ja eriteenuste, sh. tervishoiuteenuste, hankimiseks ette nähtud
erimenetlus. Siiski tuleb vastavat menetlust läbi viies tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine ja
menetluse läbipaistvus. Riigihangete seaduse § 126 lõike 7 kohaselt lähtub hankija (kelleks on
hankedirektiivi kohaselt ka Haigekassa), seega tuleb tervishoiuteenuste ostmisel juhinduda
muuhulgas RHS § 3 üldpõhimõtetest, sh. võrdse kohtlemise põhimõttest ja konkurentsi kaasamise
põhimõttest. Antud põhimõtteid on oluliselt rikutud olukorras, kus HVA määruse kohustusliku
kohaldatavuse tõttu ei kuulutata HVA haiglatele reserveeritud teenuste mahus välja valiku konkurssi
iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas. Kuivõrd meile teadaolevalt ei ole riigil plaanis
menetleda eelnõu, millega muudetakse ravikindlustuse seadust selliselt, et RRL sõlmimisel ei oleks
eelist HVA haiglatel, siis peab Vabariigi Valitsus hoiduma iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse
osas hankedirektiivi ja RHS-ga vastuolu vältimiseks HVA kehtestamise ka vastava teenuse osas.
On ilmne, et kui HVA haiglatele antakse eelisjärjekorras RRL-d ja lepingu mahud, siis ei ole võimalik
järgida ka konkurentsi kaasamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet valiku konkursi raames. Riik peab
hoiduma sammudest, mis on vastuolus kehtiva direktiiviga või arvestama, et vastavad õigusaktid on
vastuolus EL õigusega ning võivad kaasa tuua rikkumismenetluse ja kahjunõuded kahjustatud isikute
poolt. Kehtivate siseriiklike õigusaktide valguses saab antud olukorda vältida üksnes juhul, kui määrus
jääb iseseisva statsionaarse õendusabi osas kehtestamata.
Õiguspäraseks saab seega pidada üksnes olukorda, kus valiku konkursil konkureerivad kogu
Haigekassa iseseisva statsionaarse õendusabi lepingumahtudele nii HVA haiglad kui HVA välised
haiglad võrdsetel tingimustel. Seetõttu palume käesolevaga veelkord, et Vabariigi Valitsus jätaks
HVA määruse kehtestamata iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas või jätaks HVA määruse
kehtestamata tervikuna.
Palume määruse seletuskirjas selgitada:
6.1 kas eelnõu menetlejad on arvestanud, et HVA määruse kehtestamine ei võimalda Haigekassal
järgida riigihangete seadust eriteenuste (sh. tervishoiuteenuste) tellimisel?
6.2 kas ministeerium leiab, et eriseadusega saab hankedirektiivist teha erandeid? Kas selline
seisukoht on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga?
6.3 mis juhtub siis, kui jätta HVA määrus kehtestamata?
7. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine
Kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus HVA kohta näeb ette, et HVA loetelu kehtestatakse 15. aastaks.
Seega on kogu määruse kehtivuse perioodi kolmandad isikud olnud heas usus teadmises, et uus HVA
kehtestatakse õiguspäraselt ning õiguspärases menetluses või jäätakse sellisena kehtestamata ja
tervishoiukorralduse alused viiakse kooskõlla õiguse üldpõhimõtete ja põhiseadusega. Paraku näeb
uus HVA määruse eelnõu ette, et lisatakse ilma igasuguse eelneva avaliku menetluseta lihtsalt üks
ettevõte valikuliselt ja suvaotsuse alusel ning ülejäänud loetelu kehtestatakse uuesti senisel kujul.
Seeläbi rikutakse ka puudutatud kolmandate isikute õiguspärast ootust, et seni kehtiva HVA määruse
lõppemisel kehtestatakse uus HAV määrus kohases menetluses ja kõigil objektiivsetele ja
asjakohastele kriteeriumitele vastavatel isikutel on võimalus taotleda enda lisamist HVA määruse
loetellu. Samuti rikutakse kolmandate isikute põhiseaduslikku õigust menetlusele.
Lisaks õiguspärase ootuse põhimõttele kohase menetluse osas soovivad eelnõu autorid tekitada
olukorra, kus HVA määrus jääb sellisena kehtima alatiseks ning lahti siduda selle kehtivus senisest 15.
7
aasta kehtivuse tingimusest. Juhime tähelepanu, et tähtajatuid ainu- ja eriõigusi Euroopa Liidu
konkurentsieeskirjade kohaselt anda ei tohi, see ei ole proportsionaalne. Kuidas siiski peetakse
võimalikuks tähtajatute eriõiguste andmist eelnõu seletuskirjast ei nähtu.
Juhime tähelepanu Euroopa Komisjoni seisukohale ülemäärase riigiabi vältimiseks eriülesande
perioodi määratlemisel4:
“Ülesande kestust tuleks põhjendada viitega objektiivsetele kriteeriumidele nagu mitteüleantava
põhivara amortiseerimisvajadusele. Põhimõtteliselt ei tohiks ülesande andmise akti kehtivusaeg
ületada ajavahemikku, mis on vajalik kõige olulisemate üldist majandushuvi pakkuva teenuse
osutamiseks vajalike varade amortiseerimiseks.”
Samadel põhjustel ei tohi tähtajatut eriõigust anda ka põhiseaduse ning haldusmenetluse seaduse
kohaselt, sest tähtajatu eriõigus on igal juhul ebaproportsionaalne mistahes objektiivse eesmärgi
suhtes.
Eelnevast lähtuvalt palume jätta HVA määruse menetletaval kujul kehtestamata. Kui ministeerium
soovib siiski HVA määruse menetlusega jätkata, palume läbi viia asjakohane haldusmenetlus, kus
AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus saavad võrdsetel alustel HVA nimekirjas nimetatud haiglatega
konkureerida iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osas eelise saamiseks.
Palume määruse seletuskirjas põhjalikult selgitada:
7.1 miks ei ole uue HVA nimekirja koostamisel läbi viidud avatud menetlust?
7.2 mis asjaoludel on tähtajatu eriõiguse andmine ministeeriumi hinnangul proportsionaalne?
Missuguseid asjaolusid taolise tähtajatu eriõiguse sätestamisel kaaluti? Kas hinnati ka HVA-s
nimetamata isikute huve ning kui jah, siis mis osas?
7.3 kas eelnõu autorite hinnangul on HVA haiglatel mõni konkreetne eriülesanne?
8. Haldusmenetluse seaduse nõuete täitmine
HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise
hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab
vorminõuetele. HMS § 2 kohaselt on haldusmenetlus ka haldusorgani tegevus määruse või haldusakti
andmisel. Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt (HMS 1 ptk. 2. jagu):
• Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid
õigusi ainult seaduse alusel;
• Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud
eesmärgi suhtes;
• Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning
õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
• Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega
asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel;
Selgitame, et senises haldusmenetluses Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu väljatöötamisel on
oluliselt rikutud haldusmenetluse üldpõhimõtteid, mistõttu on jõutud selgelt ebaproportsionaalse ja
oluliste kaalutlusvigadega ning seetõttu ka õigusvastase määruse eelnõuni. Palume määruse eelnõu
väljatöötamise haldusmenetlus viia kooskõlla haldusmenetluse põhimõtetega. Järgnevalt toome välja
olulisemad asjaolud, mis meie hinnangul tingivad määruse õigusvastasuse.
4 KOMISJONI TEATIS, “Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena”
2012/C 8/03, veebis: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52012XC0111(03)&from=EN
8
Loomulikult peab määrus olema antud seaduse alusel ja kooskõlas volitusnormi ulatusega, ent
peaasjalikult olema ka kaalutlusvigadeta ning proportsionaalne.
Uue HVA koostamisel ei ole läbi viidud Riigikohtu praktikas viidatud avaliku ressursi kasutusse
andmise üldpõhimõtete kohast menetlust, kus kõikidel objektiivsetele kriteeriumitele vastavatel
isikutel oleks võimalik taotleda HVA nimekirja saamist. Palume vastav menetlusetapp läbi viia.
Samuti on kirjeldamata HVA nimekirja lisamise objektiivne eesmärk. Seletuskirjas on küll viidatud, et
tagada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevus, ent taoline eesmärk on liiga üldsõnaline ega
selgita, miks ei saa teised tervishoiuteenuse selliseks teenuseostuajaks kvalifitseeruda. Antud asjaolu
ei välista pelgalt tõik, et enamik HVA loetelus nimetatud isikud on riigi kontrolli all või omandis.
Üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemine peab olema täpne. See võimaldab vastavalt
eeskirjadele kontrollida hilisemat hüvitise suurust ja vältida ebaseadusliku riigiabi andmist. Määruse
eelnõu ega seletuskiri ei sisalda käesolevalt täpset ülesande määratlust.
Määruse eelnõu ei kajasta, kuidas on kaalutud kolmandate isikute põhjendatud huve ning miks
taoline loetelu on avalikes huvides. Benita Kodu AS ja Hiiu Ravikeskus SA on pöördunud oma
ühiskirjaga5 ministeeriumi poole 25.04.2016 sooviga saada HVA loetellu. Määruse seletuskiri ei
põhjenda, miks taotlejate huve pole arvestatud. Meenutame veelkord, et Benita Kodu AS ja Hiiu
Ravikeskus SA osutavad iseseisva statsionaarse õendusabi teenust Haigekassale allahindlusega
võrreldes HVA loetelus olevate asutuste hindadega. Seega on avalike ressursside efektiivse ja säästliku
kasutamise eesmärgist lähtuvalt ühtlasi ka avalikes huvides, et eelistataks soodsamat ja kõrgemate
kvaliteedinõuetega (tulenevalt valiku konkursi kõrgematest kvaliteedinõuetest, mis HVA-le ei
kohaldu) teenusepakkujaid. Seetõttu leiame, et arvestamata on põhjendatud avalikud huvid kui ka
põhjendatud kolmandate isikute huvid, mis on viinud olulise kaalutlusveani haldusakti andmisel.
On ilmne, et määruse eelnõu koostamisel ei ole välja selgitatud olulisi asjaolusid – ennekõike EL
õigusest tulenevaid kohustusi taolise määruse andmisel, konkurentsineutraalsuse rakendamisel,
haldusmenetluslikke aspekte, käsitlust ei ole leidnud õiguskantsleri ega konkurentsiameti varasemad
seisukohad jpm. Oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmine on viinud põhjendamatu haldusakti
eelnõuni.
Määruse eelnõu on ebaproportsionaalne. Esmalt on määruse eelnõu ebaproportsionaalne
kolmandate isikute ja avalikku põhjendatud huve arvestamata jätmise tõttu seoses teenuse rahaliselt
efektiivse korraldamisega, ent määrus on selgelt ebaproportsionaalne ka HVA loetelu tähtajatuks
perioodiks määramise osas. Tähtajatud eri- ja ainuõigused on sõltumata konkreetsest ülesandest
ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud. Määruse eelnõu ei selgita, miks on määruse tähtajatu
kehtivus vajalik ja proportsionaalne ning kuidas see tagab soodustatud ja kahjustatud isikute huvide
tasakaalu parimal viisil.
Palume määruse eelnõu seletuskirjas põhjendada:
8.1 miks ei ole määruse eelnõu koostamisele eelnevalt läbi viidud asjakohast haldusmenetlust?
8.2 kuidas tagab tähtajatu HVA nimekiri parimal viisil soodustatud ja kahjustatud isikute huvide
tasakaalu? Missugustele asjaoludele tugineti taolise kaalutlusotsuse tegemisel?
8.3 palume selgitada, missuguseid AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus huve kaaluti määruse
väljatöötamisel? Samuti palume põhjalikult selgitada, miks AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskust
ei kantud määruse eelnõus HVA nimekirja?
5 Veebis: http://dokumendihaldus.sm.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=121916
9
9. Kokkuvõte
Selgitame, et meie huvi on saada osa HVA nimekirja lisamise eelistest ning olla seega HVA nimekirjas
nimetatud või konkureerida Haigekassa piiratud ressurssidele iseseisva statsionaarse õendusabi
teenuse osas võrdselt kõikide teiste ettevõtetega, sh. HVA-s nimetatud ettevõtetega. Seetõttu
palume veelkord:
9.1 AS Benita Kodu ja SA Hiiu Ravikeskus nimetada määruses HVA loetelus;
9.2 alternatiivselt palume kehtestada HVA määruse selliselt, et see ei kohalduks iseseisva
statsionaarse õendusabi teenusele;
9.3 alternatiivselt palume jätta HVA määruse tervikuna kehtestamata;
9.4 alternatiivselt palume läbi viia asjakohane haldusmenetlus HVA nimekirja koostamiseks, kus
kõik põhjendatud nõuetele vastavad isikud saavad võrdselt nimekirja lisamist taotleda ning seniks
peatada määruse eelnõu edasine menetlus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Marilin Vaksman Kaidi Vainola
Juhatuse liige Juhatuse liige
Benita Kodu AS Hiiu Ravikeskus SA
10