Leping

Lisa 1 LEPINGU ESEME KIRJELDUS 1. Sissejuhatus ja taustinformatsioon Tarbijakaitseamet tegutseb valitsusasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalas ning viib ellu riiklikku tarbijakaitset. Ameti põhiülesandeks on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi, esindada nende huve ning arendada ja rakendada tarbijapoliitikat vastavalt ÜRO suunistele, Eesti tarbijakaitse seadusele ja Euroopa Liidu tarbijapoliitikale. Tarbijakaitse vastutusalasse kuuluvad turujärelevalve tarbijaturul, tarbijate majanduslike huvide kaitsmine, tarbijate kaebuste lahendamine ning tarbijate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine nende õigustest ja kohustustest. Tarbijakaitseameti eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õiguseid, anda võimalusi teadmiste omandamiseks, et olla arukas osaleja turusuhetes ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele – müüjatele. Üksiktarbijal pole kerge teha õiget valikut külluses pakutavate kaupade ja teenuste seast ning hoiduda kauplejate poolt oskuslikult seatud ebasoodsatest lepingutingimustest. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õiguseid aga ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid. Käesoleva teavituskampaaniaga (edaspidi ka kampaania) soovitakse tõsta eesti- ja venekeelsete tarbijate teadlikkust levinud pettustest ja petuskeemidest. Kampaania peab tõstma inimeste teadlikkust võimalustest seista oma õiguste eest ning viisidest, kuidas ennast võimalikult hästi petta saamiste vastu kaitsta. Samuti peab kampaania kõnetame kõiki kauplejaid, kes käituvad seaduse eest valesti oma teadmatusest (näiteks füüsiline isik müüb kaupa kui juriidiline isik) ning manitsema neid õigesti käituma ja olema oma tegevustes selge ning üheselt mõistetav. 2. Hetkeolukord 2.1 Probleemi olemus Kelmused on kõige raskem vorm pettuslikest tegudest. Kogukonna mõistes on häirivaks ka kergemad pettuslikud vormid, nagu eksitav kauplemine, registreerimata e ttevõtlus, jms, mis jätab ostja või tarbija ilma tema õigustest. Ka tsiviilõiguslikult reguleeritud tehingutes petta saamine on probleemiks. Lisaks tekitavad k õik pettuslike tegude vormid riigile halduskulusid (nt süütegude menetlemine, tarbijakaitselised menetlused, tsiviilkohtud, saamatajäänud tulumaks, jms) . Erinevat sorti pettusi pannakse toime igapäevaselt. 2014 a registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poolt kelmuseid Karistusseadustik (edaspidi KarS ) § 209 1383 juhtumit, mille kogukahjuks oli 3 100 408 eurot . Arvutikelmuseid registreeriti ( KarS § 213) 415 juhtumit, mille kogukahju oli 496 292 eurot . Kelmuseid ja arvutikelmuseid väheväärtusliku eseme vastu (väärteod, ehk kahjuga alla 64.- euro) kokku 304 juhtumit. 2015 a registreeriti PPA poolt kelmuseid ( KarS § 209) 828 juhtumit, kogukahjuga 2 660 494 eurot. Arvutikelmusi ( KarS § 213) 481 juhtumit, kogukahjuga 691 903 eurot. Kelmuseid ja arvutikelmuseid väheväärtusliku eseme vastu (väärteod, ehk alates 2015 kahjuga alla 200.- euro) kokku 774 juhtumit. Võimalike pettustega puutuvad kokku nii kauplejad, vahendajad kui ka lõpptarbijad. Näiteks ei saabu kohale ostetud kaup või kaupleja jääb rahast ilma, olles heausklikult välja saatnud müüdud toote. Selliste ostu-müügi vahenduskeskkondades tegutsevate petturite kohta on PPA 2014 a registreerinud kokku 504 juhtumit, millest 409 juhtumi korral , ostja tasus kauba eest, kuid kaupa ei saanud , 69 juhtumi korral ei vastanud tehing ostja ootustele ja 26 juhtumi korral ei saanud müüja müüdu eest raha. 2015 a olid samad näitajad veelgi kasvanud, ehk kokku registreeriti 632 juhtumit, millest 480 juhtumi korral , ostja tasus kauba eest, kuid kaupa ei saanud , 74 juhtumi korral ei vastanud tehing ostja ootustele ja 78 juhtumi korral ei saanud müüja müüdu eest raha. Märgatav kasv toimus just selles osas, kus petta saanuks osutus kauba müüja. Kõikige selliste juhtumite 2 aasta kogukahju oli 521 725 eurot. Tõenäoliselt aga jäävad paljud pisemate kahjudega seotud juhtumid politseile teatamata ja reaalne kogukahju on märgatavalt suurem. Statistika kohaselt laekus Tarbijakaitseametile 2015. aastal e-kaubanduse vahendusel sõlmitud tehingute kohta 520 kaebust ja 732 selgitustaotlust (ka ebaausate kauplemisvõtete kohased kaebused). Kindlasti on aga antud valdkonnas palju kaebusi, mis ei jõua ametini, kuna tarbijad ei tea teinekord, et neid on ebaausate kauplemisvõtetega lõksu püütud. Umbes ühe neljandiku kaebustest moodustavad probleemid kauba kätte toimetamise ja/või teenuse osutamata jätmise kohta, mis võib otseselt olla seotud pettustega, kus kaupleja muutub kättesaamatuks ega soostu pretensioone lahendama. 2.2 Ülevaade levinud pettustest Eestis Pettuste kohta laekub politseile teateid nii tarbijate kui kauplejate poolt. Näiteks pole harv teade /vihje pettuse kohta, kus kaupa müünud inimesele saadetakse raha edastamise kohta võltsitud maksekorraldus, kuid tegelikult raha ei tasutud ja ei plaanitagi tasuda. Mõnedel nendes juhtudest on ka müüja juba kauba teele pannud lihtsalt ostja lubaduste peale. Enamustel sellistel juhtudel esineb kelm ostjana, kel on soov osta välja valitud väärtuslik ese. Huvitatud ostjana saadetakse kiri müüjale, kellega lepitakse kokku, et pärast rahasumma ülekannet pannakse kaup postiga teele. Hiljem põhjendab kelm raha ülekande hilinemist sellega, et teisest pangast tulevad ülekanded kauem. Ülekande kinnitamiseks saadetakse müüjale maksekorraldus, mis on võltsitud. Sellised kelmid kasutavad helistamiseks ka kõnekaarte, kaup võetakse postiautomaatidest välja nägu varjates, mistõttu isikute hilisem kindlakstegemine on problemaatiline. On oluline teada, et politsei või kohus karistab isikut vaid keelatud teo toimepanemise eest. Kahjunõuded tsiviilhagina lahendatakse aga eraõiguslikel alustel ja tsiviilkohtu kaudu ning kui tehing on puudulikult dokumenteeritud ja teine osapool tuvastamata, siis on raha tagasi nõudmine keeruline või lausa võimatu. Kui reeglina domineerivad juhtumid, kus ostja maksab kauba eest raha, kuid kaupa kätte ei saa, siis eelkirjeldatud juhtudel on olukord vastupidine. Ostjale saadetakse kaup, kuid müüja pangaarvele raha ei laeku. Maksekorralduse saatmisel on lihtne võltsida sinna sobivad andmed, et jätta petlik mulje raha maksmisest. Peamise probleemina pettuste puhul, tuleb siiski eeskätt välja tuua juhtumid, kus inimene ostab heauskselt toote või teenuse, maksab selle eest ära, kuid hiljem kaupa ei saa. See võib juhtuda nii odavamate tarbeesemete ostmisel kui ka näiteks kallite reisipakettide ostmisel. Ühtlasi on problemaatilised olukorrad, kus inimesed ostavad pileteid üritusele (kontsert vms) ning korraldaja reaalselt ei taga selle toimumist ega ka mitte vajadusel piletiraha tagastamist. Teinekord on sellise situatsiooni puhul eriti problemaatiline tõsiasi, et raha on kantud eraisiku, mitte ettevõtte kontole ja sealt selle tagasisaamine on juba oluliselt raskendatud. Sarnaseid murekohti tekitab ka tõsiasi, et paljud eraisikud, kes müüvad järjepidevalt erinevaid tooteid, ei tea millal kauplemine läheb üle äritegevuseks. Enamasti tellitakse näiteks Aasiast või mujalt odavama hinnaga tooteid, et neid kasumi eesmärgil Eestis maha müüa. Paraku liigitub seda sorti pikaajaline ja planeeritud tegevus juba äritegevuseks ning inimene peaks end majandustegevuse elluviijana registreerima. Ostes eraisikust müüja käest, ei laiene tarbijale tavapärased õigused, mis kaitseksid teda tavapärases poest ostmise olukorras. Lisaks eelnevalt kirjeldatule on laekunud piisavalt ka juhtumeid, kus inimene ei olegi ise toodet/teenust ostma läinud, vaid tema poole on pöördutud e-kirja teel või muul viisil ning palutud raha näiteks sugulase aitamiseks või ettemakset, et hiljem kätte saada suurt pärandust vms. Samuti võib juhtuda, et e-kirjas esinetakse pangana ning palutakse inimese paroole ja muid olulisi isikuandmeid, mida hiljem kurjalt ära kasutatakse. Laias mastaabis saab ühe probleemiosana välja tuua ka murekoha, et enamustes online ostu- müügi vahendus keskkondades on võimalik anonüümselt ja mugavalt pettustega tegutseda, pettes mitmeid inimesi ühe või erinevate kasutajate alt. See loob ka suurepärase pinnase erinevate imetoodete müügiks, millel reaalne toime puudub, kuid heauskseid antud murega tarbijaid on lihtne petuskeemi püüda. Hiljem, kui selgub, et ostetud tootel lubatud toimed puuduvad, ei ole kuskilt leida müüjat või saada varasemalt kasutusel olnud andmetele tuginedes temaga kontakti . Petta saamise riski aitavad maandada kasutaja identifitseerimist nõudvad keskkonnad. Samas on oluline, et vähemalt tehingut sõlmides, oleksid osapooled end üksteisele tuvastanud. Tarbijakaitseametisse laekuvad mured peamiselt seoses pettustega e-kaubanduses: nii eraisikute kui ka ettevõtete poolt nii e-kauplustes, portaalides, FB-s jm keskkondades pakutavad tooted, teenused mille kvaliteet on küsitav või ei saa lubatud kaupu üldse kätte. Samuti nii nimetatud imetoodete müük ja katteta lubadused ning võltsparfüümid, disainertooted, juuksepikendused jms. Erinevaid “tervendavaid“ tooteid müüvad kauplejaid, kus tekib küsimus registreerimata äritegevuse kohta. 2.3 Levinud pettusi mujalt maailmast Lisaks tuleks e-kaubanduse trendidega seotud (võimalike) ohukohtade kaardistamiseks vaadata ka teiste liikmesriikide praktikat, kus on levinud mitmed kauplemisvõtted/äriideed, mida Eestis veel väga laialdaselt ei praktiseerita: Tellimus-lõksud . Näiteks: e-poest ostmise käigus kuvatakse enne ostu kinnitamist teade, et e-posti sisestamisel on võimalik saada tasuta transporti/raha tagasi garantiid vms. Kuna saadav hüve on palju suurem kui e-posti aadressi sisestamise vaev, siis tarbijad sellise sisestuse sageli ka teevad. Hiljem tuleb aga välja, et e-posti aadressi sisestamist käsitletakse lepingu sõlmimisena, mille alusel tekib ettevõttel õigus võtta tarbijalt tasu. Põhimõtteliselt on võimalik tarbijal küll kogu raha tagasi saada aga enamasti on raha tagasi saamise protsess tehtud väga keeruliseks, pöörduda on võimalik üksnes kirjalikult, raha tagasi saamist tuleb mitu kuud oodata jne. Veebilehed, mis pakuvad tasu eest erinevaid riiklikke e-teenuseid (näiteks sünnitunnistuste või sõiduki registreerimisdokumentide väljastamist), kui selliste dokumentide väljastamine on tegelikult õige ameti poole pöördudes tasuta. Veebilehed, kus pakutakse e-teenust (näiteks sõiduki väärtuse hindamist), mis tundub esmapilgul olevat tasuta (ja vaja on üksnes sisestada oma mobiiltelefoni number), kuid tingimusi lugedes selgub, et teenus on tasuline. Hea näide: http://bilenspris.com/fi . Lisaks on suur tõenäosus, et Eesti e-kaubanduses hakatakse rohkem kasutama ka alljärgnevaid võtteid: (Võltsitud) kaupade ebaseaduslik müük Facebookis (eraisikute poolt) ; Fiktiivsed e-kauplused (mille abil võetakse vastu tellimusi, neid kunagi täitmata) ; Sotsiaalmeedias ja blogides levitatavad ebaõiged ja eksitavad arvustused ja ülevaated (konkreetsete e-kaupluste või e-teenuste kvaliteedi kohta) . 2 .4 Soovitusi tarbijale kaitsmaks end võimalike pettuste eest Kampaania peaks hõlmama erinevaid võimalikke pettustega seotud skeemide tutvustamist, et tarbijatel oleks võimalik nendest hoiduda. Kuna järjest rohkem võimalikke pettuseid leiab aset veebivahendusel (vahenduskeskkonnad, FB, e-poed jm) mille taga võib olla pettus, tuleks peamine tähelepanu eelkõige seal levivate pettuste äratundmisele suunata , kuid võimalike pettuste tausta tuleks laiemalt tutvustada loodaval ostatargalt.ee alalehel . Sellest lähtuvalt tuleks tarbijatel ostukäitumises arvestada järgnevate soovitustega: Kui tehinguga kiirustatakse, siis võib kahtlustada pettust; Kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ta tavaliselt ei olegi tõsi; Internetiostude eest on mõistlik tasuda krediitkaardiga, sest ebaausa kaupleja korral on suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada . Samas tuleks kindlasti vältida krediitkaardi andmete sisestamist või edasi andmist vähetuntud või kontrollimata taustaga ettevõtjatele ; Kui e-pood nõuab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, siis tuleks kaaluda, kas ettemaks on kooskõlas kauba ootamisajaga. Võimalusel peaks tarbija uurima osamaksetega tasumise võimalikkuse kohta. Kui kaupa/teenust tuleb väga kaua oodata ja müüja ei tundu täiesti usaldusväärne, tasub otsida alternatiive; Internetist ostmisel tuleb hoida alles kogu ostuga seotud teave ja kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms). Kelmi väide – pankade vaheline rahade liikumine võtab aega - kontrolli pankade vaheliste rahade liikumise kiirust; Suhtlusportaalides kaupade ja teenuste (sh reisiteenused) pakkumised, mis on märkimisväärselt soodsamad, kui tavapärased pakkumised, peaksid panema kolmekordselt järele mõtlema. Eriti hoolikalt tuleks suhtuda nn kinniste gruppide uskumatutesse pakkumistesse; Enne tehingut tuleks kontrollida teise osapoole tausta otsingumootorite vahendusel ja ostu-müügi vahenduskeskkondades; Kahtluse korral võiks kontrollida enne ostu Tarbijakaitseamet (lühidalt TKA ) musta nimekirja ja äriregistrist maksuvõla puudumist. 2 .5 Kasulikke linke: Tarbijakaitseseadus Tarbijakaitseamet: eksitav ja võrdlev reklaam Tarbijakaitseamet: ebaausad kauplemisvõtted Karistusseadustik: Kelmus § 209 3. Kampaania, eesmärk, sihtrühmad. Kampaania üldine eesmärk Tarbijakaitseameti ning Politsei- ja piirivalveamet üheskoos viivad läbi teavituskampaania, mille eesmärk on anda inimestele võimalusi teadmiste omandamiseks võimalike petuskeemide kohta, olemaks arukas osaleja turusuhetes ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele – müüjatele. Üksiktarbijal pole kerge teha õiget valikut pakutavate kaupade ja teenuste seast ning hoiduda kauplejate poolt seatud ebasoodsatest tingimustest ning hoiduda võimalikest pettustest. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õiguseid ja kohustusi, oskab paremini vältida pettuse ohvriks langemist ja suudab teiselt poolt mõjutada ka kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid. Käesoleva teavituskampaaniaga soovitakse tõsta eesti- ja venekeelsete tarbijate teadlikkust levinumatest petuskeemidest, käest-kätte müüdavate tehingute ohtudest ning internetis kaupade ostmisel ja müümisel kaasnevatest riskidest. Kampaania peab tõstma inimeste teadlikkust võimalustest oma õigusi kaitsta ning viisidest, kuidas ennast võimalikult hästi petta saamiste vastu kaitsta. Kampaania ei tohi pidurdada ausalt tegutsevate keskkondade ja kauplejate mainet. Kaudsemaks ja laiemaks eesmärgiks võib pidada tähelepanu pööramist kehtivale seadusandlusele antud valdkonnas ning tarbija võimalustele saada enda õiguste kohta teavet ning abi kaebuste lahendamisel. Kampaania s õnumid Kampaania läbiv sõnum kutsub inimesi üles mitte kandma oma raha kergekäeliselt suvalistele inimestele ja säilitama igas olukorras kainet meelt, kontrollima müüja tausta ning suhtuma skeptiliselt nii liiga kõrgesse kui ka liiga madalasse hinda ja kiiresti tagant survestatavatesse imelistesse tehingutesse. Kampaania käigus tuleks edastada 3 põhisõnumit: Aus kaupleja on avalik; Liiga hea pakkumine ja tehingu tagant kiirustamine võib viia sind pettuse ohvriks; Selleks, et teised sama pettuse ohvriks ei langeks, jaga infot ja aita pettuseid ennetada. Lisasõnumitena peab kampaania sihtrühmale edastama järgnevat teavet: kontrolli ostja tausta; tuvasta tehingu osapooli ning tee kindlaks müüja isik ( füüsiline või juriidiline isik ); sõlmi kirjalik leping ja dokumenteeri ostetavat/müüdavat eset ning võimalusel allkirjasta see digitaalselt või käsitsi ; veendu maksekorralduse autentsuses – n õua maksekorraldust panga digiallkirjaga , mille saab iga ini mene oma internetipangast kätte ; säilita olulised vestlused taasesitatavas formaadis ( e-kirjad , kirjalikud lepingud ); võrdle alternatiivseid pakkumisi; otsi arvustusi ja teiste inimeste kommentaare müüjale/kaubale. Kampaania sihtrühmad Otseseks sihtrühmaks on nii eesti kui vene keelne tarbijagrupp, kes on internetis aktiivne ning tarbib e-kanalites pakutavaid tooteid/teenuseid ja/või kes ostavad tihtipeale kaupu kasutatuna, käest kätte. Meediakanalite valikul võiks lähtuda tarbijagrupi määratlemisel järgmistest tunnustest: on vanuses 18-55; on eesti keelt kõnelevad tarbijad; on vene keelt kõnelevad tarbijad. Kaudsemad sihtrühmad: tooteid/teenuseid internetis müüvad kauplejad, kelleni jõuaks sõnum nende kohustustest ja probleemidest antud valdkonnas ning internetis kau pade ja teenuste müümist võimaldavad keskkonnad (osta.ee, okidoki , foorumid jms). meedia , kes kajastaks läbiviidavat kampaaniat erinevates kanalites (nt tele- ja raadiouudistes, erisaadetes, kirjutavas meedias jne) andes sellega kampaaniale suuremat kõlapinda. Kampaania ei tohi pidurdada ausalt tegutsevate keskkondade ja kauplejate mainet ! Tarbijakaitseameti sihtgruppide kohta saab lisainfot järgmistest uuringutest: Past , A. (2014) „Tarbijakaitseameti kuvand“ http://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/avaliku_imago_analuus_2014.pdf Faktum ja Ariko (2014) „Tarbijakaitse olukorrast Eestis“: http://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/tarbijakaitse-2014_aruanne_lisaga.pdf Pakkuja ülesanded Korraldada pettuste ennetamisele kaasa aitav teavituskampaania nii tarbijate kui ka kauplejate teadlikkuse suurendamiseks antud vallas, mis peaks aitama tõsta tarbijate teadlikkust levinud petuskeemidest ning ohukohtadest ning suunama kauplejaid korrektsele ettevõtlusele ja eeskujulikule käitumisele. Pakkuja püüab oma lahendusega (loovlahendused ja meediaplaan) antud eelarve raames kõnetada nii eesti- kui venekeelset sihtrühma, kui teistsuguse fookuse seadmise vajalikkus pole otseselt ja selgelt põhjendatud. Suhtekorraldus tegevused ei kuulu meediaplaani hulka! Pakkuja töötab koostöös Hankijaga välja lõpliku kontseptsiooni teavituskampaania sõnumist (eesti ja venekeelsele sihtgrupile, kui ei ole põhjendatud teistmoodi), teabekanalitest, teavitusmaterjalidest ning nende vormist, sisust ja kujundusest (võttes arvesse Tarbijakaitseameti kampaaniaveebi www.ostatargalt.ee olemasolu). Pakutavate lahenduste puhul tuleb arvesse võtta Tarbijakaitseameti varasemalt kasutatud tegelasi: Kampaania eestikeelsetes kujundustes: lahenduste väljatöötamisel ja loomisel tuleks eelistada, et sihtgruppi kõnetaks Tarbijakaitseameti varasematest kampaaniatest tuntuks saanud tegelased – Kalevipoega (Priit Loog) ja Siili (Venno Loosaar). Teavitusmaterjalidel tuleks kuvada aga Tarbijakaitseameti visuaale . Materjalides kuvatakse lisaks kontaktandmeid, kuhu tarbijad ja ettevõtjad saaksid vajadusel pöörduda. Venekeelse sihtgrupi kujundustes: tuleks kampaanias kasutada Tarbijakaitseameti varasemates kampaaniates tuntud tegelasi Jemelja (Sergei Furmanjuk ) ja haug ( Dimitri Kordas) (näide: https://www.youtube.com/watch?v=9Um1ieG99l4&amp;list=UUOTFy6F2PucxZ_lZZWwsuoA). 4.4. Pakkuja peab välja töötama loovlahenduse (kujunduse ja sõnumid) järgmisteks (nii eesti- kui ka venekeelseteks) reklaamimaterjalideks: Telereklaam; Veebireklaam; Välireklaam (vajadusel); Raadioreklaam (vajadusel) ; Trükised (vajadusel, mis on argumenteeritavalt põhjendatud); Vajadusel muud pakutud uuenduslikud lahendused/ideed, mis on põhjendatud aitamaks kaasa kampaania eesmärgi saavutamisele; Looma ostatargalt.ee alamlehe (Lähtuda tuleb lehe senisest kontseptsioonist). Antud teavituskampaania Ostatargalt.ee alamleht peaks sisaldama sarnaselt teiste alateemadega ülevaadet levinud skeemidest (nii online kui tavamüük). Lisaks peab Hankijal jääma võimalus lisada lehele kuidagi uusi näiteid või hoiatusi avastatud skeemidest ja levinud pettustest. Pakkuja kohustub tootma kõik pakkumuses välja toodud sihtgrupile sobiva lähenemisega ning selge kujunduse ja hariva sõnumiga kampaania eesti- ja venekeelsed teavitusmaterjalid. Pakkuja on kohustatud välja pakutud kujundused ja lahendused saatma kooskõlastamiseks Hankijale ning on valmis välja pakutud kujundust, esitatud sõnumeid ja lahendust vastavalt Hankija soovidele korrigeerima. Pakkuja esitab meediaplaani, mis kajastab täpselt planeeritud kajastuste mahtu, tuues välja täpsed kvantitatiivsed eesmärgid ja kajastuste ajaplaanid. Meediaplaani eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat ) eurot . Meediaplaani juurde lisatakse reklaamimaterjalide soovituslik esitamisplaan iga punktis 4.4 välja toodud reklaamimaterjali kohta, mis võimaldab saada ülevaadet kampaania idee terviklikkusest. See sisaldab teavitussõnumite esitlemise ajastust, vormi ja kanaleid koos eeldatava tulemusega. Esitamisplaanis peab olema kirjeldatud kampaania kanalite ja mahtude argumenteeritud valik kampaania sihtgruppideni jõudmiseks. Pakkuja on kohustatud välja pakutud kanalite valiku saatma kooskõlastamiseks Hankijaga ning on valmis välja pakutud kanaleid vastavalt Hankija soovidele korrigeerima. Pakkuja kohustub lepinguga korraldama kõikide väljavalitud ja hankija poolt heaks kiidetud teavitusmaterjalide esitlemiseks vajalike meediapindade broneerimise ja avalikustamise kõikides pakkuja poolt välja pakutud meedia- ja reklaamkanalites ehk sõlmib kõik vajalikud kokkulepped reklaampindu omava või haldava ettevõttega ning lõpliku esitluse vastavalt esitatud projektijuhtimise metoodikale. Lõplikud arved võivad laekuda otse Politsei- ja Piirivalveametile . Pakkuja kohustub tagama reklaami- ja teavitusmaterjalide tootmisel ja meediapindade allhankimisel Tarbijakaitseametile parima hinnapakkumise ning esitama turuolukorrast lähtuvalt mitme konkureeriva teenusepakkuja pakkumised. Pakkuja kohustub tagama, et kõik pakkumuses välja toodud tegevused ja väljapakutud teavituse mahud saavad täidetud. Sealjuures kohustub pakkuja tagama teavituse ja reklaami kajastamise meediaplaanis välja toodud kanalites ja vähemalt pakkumuses välja toodud mahus. Selleks esitab Pakkuja Hankijale kinnitamiseks detailsed teavitusplaanid kõikide kanalite lõikes (eetriplaanid, muude infokandjate paiknemise asukohad, perioodid jne). Pooltel on mõlemapoolsel kokkuleppel õigus sõlmitud projektijuhtimislepingu sisu vastavalt vajadusele muuta ja täiendada. Pakkuja on kohustatud kinni pidama Lisas 2 ja lepingus sätestatud tähtaegadest. Pakkuja koostab aruande Hankija poolt seatud ülesannete täitmise kohta lepingus ja Lisas 2 sätestatud tähtajaks. Kokkuvõte peab olema wordi - formaadis ning sisaldama järgmisi kohustuslikke osasid: sissejuhatus kampaaniast (eesmärk, sihtrühmad, kampaania raames teostatud tegevused); professionaalne koondhinnang teostatud kampaaniale, tuues välja nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed tulemused, õnnestumised, ebaõnnestumised ning täiendusettepanekud edaspidiseks teavitustööks; detailsem vaade teavituskampaania kanalitest koos reaalsete näidetega (pildid, väljavõtted jne); detailsem ülevaade teavituskampaania toetavatest tegevustest (nt suhtekorraldustegevus, pressiüritused, toetavad materjalid jne). Pakkuja kohustub üle andma kõik koostatud ja kasutatud materjalide ning nendes kasutatavate heli-, video-, disain- või muude oluliste lahendustega seotud autoriõigused Tarbijakaitseametile. Pakkuja vastutab kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk kuni idee ja sõnumi välja töötamisest ning formuleerimisest kuni lõppteostuseni – materjalide tootmise ja avaldamiseks valmisoleku tagamiseni kõikides pakkuja poolt välja pakutud meedia- ja reklaamikanalites üle Eesti ning kokkuvõtte kinnitamiseni. Lepingu maksumus Tellitud teenuse eeldatav maksumus (mis sisaldab kõiki kulusid seoses lahenduste väljatöötamisega, materjalide kujundamise, tootmisega ning meediapindade broneerimisega) ilma käibemaksuta on kuni 33 200 (kolmkümmend tuhat kakssada ) eurot. Kampaania maksumus ei sisalda meediaplaanis väljatoodud meediapindade kasutamise hinda , mistõttu tuleb ka kampaania eelarve esitades need kulud välja arvestada. Kõrgema hankelepingu maksumusega esitatud pakkumused on Hankijal õigus tagasi lükata, kui maksumuselt hankijale sobimatud. Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, soovitavalt arve alusel pärast kõikide teenuste osutamist. Erandkorras võib Hankija tasuda Pakkuja esitatud arve enne tööde täielikku üleandmist-vastuvõtmist Hankija poolt. Vajadusel on Pakkujal õigus arve alusel küsida vahemakse sooritamist kuni 30% ulatuses kampaania kogumaksumusest peale kampaaniategevuste (sh konkreetsete lahenduse, kampaania sõnumi, reklaamklipi, postrite kujunduse, avaldamise ulatuse jms) kinnitamist. Projekti rahastamine – tellitud teenuste kulud kannab tarbijakaitseamet. Meediaplaani eest tasutakse Tarbijakaitseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. 6. Projekti oodatavad tulemused ja mõju Kampaania tulemusel peab tõusma tarbijate teadlikkus levinud pettustest ja petuskeemidest üheskoos inimeste teadlikkusega võimalustest seista oma õiguste eest ning viisidest, kuidas ennast võimalikult hästi petta saamiste vastu kaitsta. Samuti peavad kauplejad endale teadvustama seadusest tulenevaid nõudeid ning manitsema oma äritegevuses olema selge ja üheselt mõistetav. Saatja: Rutt Väljaots </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=RUTT.VALJAOTS> Saaja: Rutt Väljaots Teema: Pettuste aruanne 2016_akt II Alates 20. juunist asub Tarbijakaitseameti ja EL tarbija nõustamiskeskuse kontor Tallinnas uuel aadressil Pronksi 12.