dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toetuse andmise tingimuste "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" parandatud (26.02.2018) seirearuande dokumentide edastamine 2017. aasta II poole kohta

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2018
Viit
2-1/705
Registreeritud
28. veebruar 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-1 Välisabi ja EL struktuuritotustest rahastatavate projektide aruanded (projekti tegevus-, seire- ja mõjude hindamise aruanded, auditiaruanded) ja protokollid (seirekomisjon, meetme rakendamise komisjon) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1.4/2018
Vastutaja
Laura Viilup (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎2-1705 28.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc1750 KB

Sisu (failidest)

Kaja Toom Innove SA [email protected] Meie 28.02.2018 nr 2-1/705 Lõõtsa 4 11415, Tallinn Toetuse andmise tingimuste "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" parandatud (26.02.2018) seirearuande dokumentide edastamine 2017. aasta II poole kohta Lugupeetud Kaja Toom Edastame Teile toetuse andmise tingimuste "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" 2017. aasta II poole parandatud seirearuande ja selle juurde kuuluva eelarve täitmise aruande ning Lisa 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Lisa: 1. TAT asendushoolduse seirearuanne_II-2017_parandatud_26.02.2018.pdf 2. TAT eelarve täitmise aruanne_ashoold_II-2017.xls 3. TATi asendushoolduse kvaliteedi tõstmine vahearuande Lisa 1.pdf Laura Viilup 6269 724 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik x vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.002.01.15-0003 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium, Laste ja perede osakond 4. Partnerite nimi/nimed Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut 5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 – 31.12.2020 periood 6. Aruandeperiood 01.01.2015 – 31.12.2017 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine nimetus ja pakkumine Alamtegevuse nr 2.1.1 Asendushoolduse koolitused ja nimetus1 Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 28.05.2015 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 01.01.2015 – 31.12.2015 Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüs KAVANDATUD: 01.03.2016 – 31.12.2016 TEGELIK: 15.02.2016 – 31.12.2016  Analüüsi lähteülesande koostamine Koostati Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüsi lähteülesanne.  Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, hanke välja kuulutamine, hankemenetluse läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm). Analüüsi tegemine ning analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt Koostati hankedokumendid ning hanketeade avaldati 24.08.2015. Hankekonkursile laekus üks pakkumus (Tartu Ülikool). Pakkumus ei kvalifitseerunud ning hankekonkurss kukkus läbi. 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. Hanketingimused otsustati üle vaadata ning tegevus 2016. aastal uuesti läbi viia. 01.01.2016 – 31.12.2016 Hankedokumendid on täpsustamisel ning plaanis on läbi viia minihange. Hankedokumentide tehniline kirjeldus on muudetud kompaktsemaks ning täpsemaks, et töö teostajal oleks võimalikult täpne ülesande püstitus ning võimalik seda efektiivselt teostada. Teisel poolaastal otsustati asendushoolduse korraldamise ja rahastamise analüüs TATi raames mitte ellu viia. Planeeritud mahus analüüsi läbiviimine ei ole osutunud enam vajalikuks ning väiksemas mahus teostab analüüsi Sotsiaalministeeriumi töötaja. Asendushoolduse korraldus- ja rahastusanalüüsi mitte teostamine TATi raames ei mõjuta TATi tegevusi, kuna nimetatud analüüs peaks andma sisendi asendushoolduse valdkonnas vajalike muudatuste tegemiseks nii korralduses kui rahastuses tulevikus ega puuduta hetkel TATist ellu viidavaid tegevusi ega tegevuste eelarvet. Analüüsi viib ellu Sotsiaalministeeriumi ametnik, kuna analüüsi sisu ei eelda andmete kogumist väljalt laiemalt sihtgrupilt ning seda on võimalik teostada Sotsiaalministeeriumi valduses olevatele andmetele ja teadmistele tuginedes, siis on mõistlik mitte analüüsi tellida TATi kuludest. Täienduskoolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 – 31.12.2020 TEGELIK: 28.05.2015 – 01.01.2015 – 31.12.2015 28.05.2015 (võrreldes kavandatuga mõningase viibimisega, tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis) asus tööle projektijuht (töötas kuni 28.08.2015). 14.09.2015 asus tööle uus projektijuht.  Analüüsi lähteülesande koostamine Esmalt alustati PRIDE analüüsi lähteülesande koostamisega, milleks saadi sisendit koostöös asendushoolduse ekspertidega, kaardistades PRIDE koolituse suurimad probleemid. Valmistati ette hankedokumendid ning perioodil 28.08.2015 – 11.09.2015 viidi läbi hankekonkurss. Hankele laekus üks pakkumus. Hankekonkursi võitis Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse (RAKE).  Analüüsi tegemine Alustati analüüsi koostamisega. Analüüsi tegemiseks oli esialgu ettenähtud kuus kuud, kuid kuna TATi kinnitamine võttis aega, kahanes analüüsi tegemise aeg kolmele kuule. PRIDE korralduse analüüsi alustati septembris 2015. a ning see valmis 2015. a detsembri lõpuks. Põhjusel, et analüüs oli puudulik, anti RAKE’le parandusteks aega kuni 11.01.2016. Analüüsi tegemise etapis korraldati ka mitmeid töörühma kohtumisi, et hoida osapooli analüüsi protsessidest teadlikuna ning teha analüüsi teostavale meeskonnale täpsustavaid ettepanekuid. Töörühma kohtumised olid väga sisukad ning tööprotsessis väga vajalikud. 01.01.2016 – 31.12.2016 RAKE ei teinud õigeks kuupäevaks piisavalt vajalikke parandusi ning TAI esindajad ei olnud analüüsi kvaliteediga rahul. Algasid vaidlused, mis lõppesid 08.03.2016 analüüsi vastuvõtmisega, kohaldades leppetrahvi. Antud uuringus ei tulnud välja aspektid, mida koolituse arendamiseks oli vaja teada. Tegu oli osaliselt teostatud tööga. RAKE analüüs ei andnud selgeid vastuseid, milliseid koolitusi peaks saama asendushooldusel oleva lapse pere. RAKE ei jõudnud järeldusele, millist koolitusprogrammi lõplikult TAI-le soovitada (st kas jätkata PRIDE’ga või mitte) ning ei jaganud vastuseid ka küsimustele, mis puudutasid näiteks koolitajate kvalifikatsiooninõudeid ja koolituse edukuse indikaatoreid. Puudujääke oli ka analüüsi metoodika osas. Liiga palju tugineti eksperthinnangule, mis ei ole piisav, et teha suuri struktuurilisi muudatusi. Liialt vähe oli kirjanduse või andmete analüüsi, erialaekspertide tööd ja individuaalintervjuusid. Selle tõttu viisid projektijuht ja analüütik läbi täiendava miniuuringu, mis andis vastused, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja vanematel, kes kasvatavad mittebioloogilist last ning läbi analüüsiprotsessi tehti otsus, et jätkame Eestis PRIDE koolitusega ja kohandame vana versiooni tänapäevasemaks ning Eesti oludele vastavaks. Minianalüüs on veel teostamisel, kuna puudub KOV/MV koostöö tõhustamise osa. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt. Analüüs läks prognoositust vähem maksma ning minianalüüsi läbiviimise kulutused on olnud madalad. 2  Arendustegevuste kavandamine ning elluviimine 01.01.2015 – 31.12.2015 Tegevuste planeerimisega kavandati alustada novembris 2015, kuid osaliselt lükkus aastasse 2016, sest tegevuste planeerimine on sõltuv analüüsi tulemustest (analüüsi valmimine lükkus 2016. a algusesse). Tegevusi tehti selles mahus, et kaardistati ajaraamistik, millal peaksid koolituse arendustegevused valmis olema ning ajaraam, millal hankida koolitajaid. 01.01.2016 – 31.12.2016 Põhjusel, et analüüs võeti vastu alles märtsis 2016, sai tegevusi hakata planeerima selle järgselt. Perepõhist asendushooldust pakkuvate vanemate koolitusvajaduse ja koolituste arenduste planeerimine toimus mitmes etapis. Kõigepealt kaardistati rahvusvahelise kirjanduse alusel oskused ja teadmised, mis peaksid olema vanematel, kes kasvatavad vanemliku hooleta jäänud last. Kaardistatud pädevused esitati ekspertide kogule ning nende ülesandeks oli liigitada pädevused eelkoolituse (koolitus, mis toimub enne, kui laps tuleb perre) ja põhikoolituse (koolitus, mis toimub siis, kui laps on peres) ning tugiteenuste/elu õpetab (kõik, mis peaks jääma koolitustest välja) vahel. Paralleelselt suheldi erinevate välisriikide ekspertidega, kes tegelevad perepõhise asendushoolduse koolitusvaldkonnas. Ekspertümarlaua järgselt korraldati fookusgrupp, kus osalesid sihtrühma esindajad (lapsendajad ja perekonnas hooldajad). Fookusgrupi eesmärgiks oli teada saada sihtrühma arvamus kaardistatud ja ekspertide poolt jaotatud pädevuste kohta. Sihtrühmaga toimunud fookusgrupi järgselt toimus arutelu ka PRIDE õpetajate esindajatega, kellega arutati perepõhise asendushoolduse koolituse tuleviku väljavaateid ning selgitati välja nende seisukoht soovitud muutuste osas. Peale seda kutsuti uuesti kokku ekspertide kogu, et arutada eelnevate tegevuste tulemusi ja otsustada, milline perepõhise asendushoolduse koolitusega Eestis jätkata, selleks valiti PRIDE koolituse arendamine vana koolitusmaterjalide baasilt. Sellele järgnes koolituse materjalide muutmise tegevuskava kokkupanemine. Toimunud koostöökohtumised ja koolituse arendamisega seotud tegevused: 20.01.2016 Koostöökohtumine maavalitsuse esindajaga 29.02.2016 PRIDE õpetajate teabepäev (TAT meetme ja edasiste tegevuste tutvustus) 04.03.2016 Ekspertide ümarlaud, kus kaardistati vajalikud pädevused, mida vajavad vanemad, kes kasvatavad mittebioloogilist last 01.04.2016 Sihtrühmaga fookusgrupp, kus vaadati üle ekspertide poolt kaardistatud pädevused 06.05.2016 PRIDE koolitajatega arutelu tuleviku visioonide suhtes 11.05.2016 Ekspertide ümarlaud, kus otsustati, millise perepõhise asendushoolduse koolitusega jätkata 18.05.2016 Kohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga teavitusürituse teemadel 23.05.2016 Ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ meetme tutvustus Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised. Arendustegevused ja nende planeerimine on võtnud palju aega ning kuna koolituse maht on suur, siis võtab efektiivse ja läbimõeldud koolituse loomine veel aega. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt. Teisel poolaastal käis 13.07.2016 projektijuht Soomes tutvumas soomlaste PRIDE koolituse arendamise protsessiga. Kohtumisel arutati Soome PRIDE koolituse arendamise protsessi. Kuna Soomes on PRIDE koolitust edukalt arendatud, siis sai projektijuht olulist teavet selle kohta, kuidas PRIDE koolituse arendamise protsessi võiks hallata ning mida koolituse arendamisel arvesse võtta. Projektijuht sai kinnitust, et arendusprotsessi peaks kindlasti kaasama PRIDE koolitajaid, kuna nemad on eksperdid ning tunnevad osalejate vajadusi, metoodikat ning materjali. Arutati koolitajate ja koolituse kvaliteedi tagamist, tagasisidestamissüsteemi ja koolitajate koolituse metoodikat. Projektijuht sai tutvuda kohapeal Soomlaste uuendatud PRIDE materjalidega. Suvest algas PRIDE materjalide arendusmeeskonda liikmete otsimine. Meeskonda leiti pakkumuste võtmise tulemusena 4 PRIDE koolitajat, sisutoimetaja(d) ja metoodik (ühisnimetus PRIDE 3 arendusmeeskond). Kaasati ka kolme teema (kiindumus, kaotus, distsipliin) puhul erialaeksperte. Seejärel algas materjalide sisuline kohandamine ja sellega seoses toimusid iga peatüki raames arendusmeeskonna koosolekud (6.09 ; 30.09; 6.10; 14.10; 18.10; 11.11; 18.11; 1.12; 8.12; 13.12), kus tutvustati kohandatud peatükki ja teised meeskonna liikmed said anda tagasisidet. PRIDE koolitusmaterjalide mustandversioonid on valmis. Materjalid vajavad veel veidi kohendamist. Tegeletud on PRIDE filmi hanke ettevalmistamisega. Hange kuulutatakse välja 2017. aasta alguses. Kuni uus film valmib piloteerime uut PRIDE koolitust veel vana filmiga. Suvel analüüsiti kohalike omavalitsuse ja maavalitsuste spetsialistide kogemust lapsendajate ja perekonnas hooldajatega ning PRIDE koolitusega, mis näitas meile seda, et paljud spetsialistid ei ole PRIDE koolitusega piisavalt kursis ning tuleb tegeleda nende teavitamisega koolitusest. Perepõhise asendushoolduse koolitusprogrammi arendamine Eestis (eelneva nimetusega minianalüüs, mis tehti lisaks RAKE analüüsile) on valminud. Korrastati ka PRIDE koolitusele registreerunud perekonnas hooldajate nimekirja. 09.06.2016 toimus koostöövõimaluste arutamise kohtumine SEB Heategevusfondi juhi Triin Lumiga 14.07.2016 toimus koosolek Oma Pere projektijuhiga, kus räägiti PRIDE arendustest 22.09.2016 toimus SKA lapsendamise spetsialistidega koosolek. Arutati PRIDE seniseid ja tulevasi arendustegevusi, SKA uusi funktsioone lapsendamise raames ja koostöö võimalusi. Lepiti kokku, et perede hindamisel hakkavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialistid koostööd tegema. Täpne koostöövorm on veel kokkuleppimisel. 20.12.2016 toimus teavitustegevuste arutelu SKA, Oma Pere ja TAI vahel PRIDE põhikoolituse arendamine toimub aastal 2017. Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Kuna esialgu oli prognoositud ka PRIDE koolituste korraldamine 2016. aastasse, kuid arendustegevuste edasilükkumise tõttu ei saanud PRIDE koolitusi ESF vahenditest korraldada, ei ole tegevuse eelarvet täidetud prognoosi kohaselt 01.01.2017 – 31.12.2017 04.01.17 asus tööle koolitusspetsilist Margit Metsmägin Aasta alguses tehti arendatud PRIDE materjalides veel kohandusi. Metoodiku, kelle ülesandeks oli PRIDE materjalides olevate harjutuste ja grupitööde analüüsimine ja vajadusel nende teaduspõhine uuendamine ja kaasajastamine, tööde üleandmise (31.12.2016) järgselt selgus, et tellitud töö esitati vaid osalises mahus ning ei vastanud lepingust tulenevatele tingimustele. Töö võeti vastu osaliselt ning kuna PRIDE materjalide valmimisega oli kiire, oli vaja leida uus metoodik nii kiiresti kui võimalik, et sisutoimetaja, kelle ülesandeks oli PRIDE koolitusmaterjalide sisuline toimetamine ja kaasajastamine vastavalt arendusmeeskonnalt saadavast sisendist, saaks oma töö lõpuni teostada. 12.02.2017 valmisid uue metoodiku poolt teostatud harjutused ning seejärel sai oma töö teostamisega edasi liikuda ka sisutoimetaja. PRIDE materjalid valmisid märtsis ning paralleelselt vaatas PRIDE materjalid tervikuna üle ka sisuline ekspert, kes andis materjalidele omapoolse tagasiside. PRIDE materjalide arendamise protsessis töötati välja ka PRIDE eelkoolituse mõjuhindamine. Mõjuhindamiseks on kasutusel eel- ja järelankeet, kus osalejad peavad hindama PRIDE eelkoolituses sisalduvate teemade puhul oma teadmisi ja oskusi ning koolituse järel muutusi oma teadmistes ja oskustes. Koostöös SKA (Sotsiaalkindlustusamet) lapsendamise spetsialistidega korrastati koolitusele registreerunud lapsendajate nimekirja ning koostöös kohalike omavalitsustega perekonnas hooldajate nimekirja. Küsitleti kõiki kohalikke omavalitusi. Muudeti ka PRIDE koolitusele registreerimise süsteemi. Koolitusele registreerimiseks loodi vorm, mida lapsendamisametnikud täitma peavad. Sama vormi alusel hakkavad osalejaid koolitusele registreerima ka KOV spetsialistid. 4 Arendati koostööd PRIDE koolitajate ja SKA lapsendamisega tegelevate spetsialistide vahel. Vastavalt TAI projektijuhi, PRIDE arendusmeeskonnas olevate PRIDE koolitajate ja SKA lastekaitseosakonna kokkuleppele teevad lapsendamisega tegelevad spetsialistid SKA-s ja PRIDE koolitajad lapsendada soovijate puhul koostööd. Koostöö eesmärgiks on ennetada vanemliku hooleta jäänud lapse sattumist perekonda, kus ei ole lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks piisavalt vajalikke ressursse. Koostöös saavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialist nõustada ja toetada lapsendada soovijat vajaliku ja sobiva abi ning tugiteenuste leidmisel. 27.01.2017 saadeti välja PRIDE eelkoolituse filmi hange, millele laekus 3 pakkumust. Hanke võitis OÜ Kuukulgur film ja leping Kuukulguriga sõlmiti 13.03.2017. Selle järgselt palgati ka filmi ekspert, kelle ülesandeks oli PRIDE õppefilmi väljatöötamise protsessis nõustamine ja eksperthinnangute andmine vastavalt PRIDE eesmärkidele, metoodikale (sh 5 põhipädevuse süsteemsele edastamisele) ja uuendatud õppematerjalide sisule. Ekspert ütles ühepoolselt lepingu üles 19.05.17 (vaid 12 päeva enne Kuukulguri töö esitamise tähtaega) isikliku ajapuuduse tõttu. Projektijuhil tuli leida sama päev uus ekspert, kuna kahe päeva pärast oli esimene filmimine, mille juurde oli eksperti vaja. Oma nõusoleku andis ekspert, kes oli kursis uute PRIDE materjalide arendustega ning reaalse hoolduspere kogemusega, mis tegi ta sobivaks täitma PRIDE õppefilmi eksperdi rolli. Ekspertiisi tulemusena sai filmi lisatud reaalsed Eesti perede lood, muudeti Kuukulguri poolt koostatud treatmenti ja stsenaariumi nii, et selles sisaldusid PRIDE koolituste teemad ning põhipädevused jm. 31.03.17 – 25.05.17 toimus esimene PRIDE eelkoolituse pilootkoolitus 13 osalejaga Tartus. Pilootkoolitust käisid hindamas projektijuht Enelis Linnas ja analüütik Madli Raudkivi. Hinnati nii koolituse protsessi (sh ajalist) kui ka sisu ning harjutusi. Piloteerimise käigus selgus, et materjalid on liiga mahukad ning paralleelselt tehti materjalidesse nii sisulisi kui ajalisi muudatusi. 31.05.2017 algas Tallinnas II PRIDE pilootkoolitus 15 osalejaga. Teisel poolaastal lõppes II PRIDE pilootkoolitus 14.07.17. II pilootkoolitust käis hindamas koolitusspetsialist Margit Metsmägin, kelle ülesandeks oli analüüsida I pilootkoolituse järel tehtud muudatuste (eelkõige ajaliste) paikapidavust. Koolitusspetsialisti ning koolitajate hinnangul vastas materjalide mahukus koolituseks ettenähtud ajale. Materjali viidi sisse mõned muudatused vastavalt koolitajate ja osalejate tagasisidele (sh mõjuhindamise tulemusele) ning seejärel saadeti PRIDE materjalid keeletoimetusse. Pilootkoolituste mõjuhindamise tulemusena (eel – ja järelankeet ning tagasisidering koolituse lõpus) võib öelda, et osalejad hindasid PRIDE eelkoolitust enda jaoks kasulikuks ning oldi rahul eelkoolituste õppuste sisu, materjalide ja läbiviimisega. Osalejate hinnangud oma teadmistele ja oskustele paranesid kõikide teemade lõikes, mida PRIDE eelkoolitusel käsitleti (enim asendushoolduse valdkonna ja lapse bioloogilise perekonna lõikes). Tagasisideringides toodi välja PRIDE eelkoolituse suurima kasutegurina kogemused, mida jagavad nii osalejad kui ka koolitajad. Puudujääkidena toodi välja ajapuudus ning teemade puhul kohati kallutatus hooldusperede suunas. 18.09.17 lõppes koolitusspetsialisti Margit Metsmägini tööleping. Suvel hakati ette valmistama PRIDE koolitajate värbamissüsteemi (töötati välja koolitajate kvalifikatsiooninõuded, värbamise hindamiskriteeriumid jm). Kutsed PRIDE koolitajate leidmiseks saadeti välja 13.07.2017. Laekus 50 sooviavaldust. Kvalifitseerunud 36 kandidaadiga korraldati grupiintervjuud kestvusega 3 tundi. Intervjuul hinnati osalejaid PRIDE eelkoolituse näidiskoolituse ja pädevuste järgi. Intervjuude tulemusena valiti välja 20 PRIDE koolitajat. Edukate kandidaatide leidmise järel alustati PRIDE koolitajate koolituse korraldamist. Hangiti koolitajate koolitajad ja tegeleti koolituse ettevalmistamisega. PRIDE koolitajate koolitus toimus varasematel aastatel koolitanud koolitajatele 16.08.17 - 26.08.17 kestvusega 40 akadeemilist tundi. Uutele PRIDE koolitajatele toimus PRIDE koolitajate koolitus 21.08.2017 - 31.08.17 kestvusega 56 akadeemilist tundi. Uuetele koolitajatele pakutakse PRIDE koolitajate koolituse läbiviijate poolt kuni 2018. aasta veebruari lõpuni ka mentorlusteenust. Suurem osa mentorlusteenust kasutanud 5 koolitajatest on tagasisideküsitluse põhjal saanud siiani põhjalikku abi ning tuge. PRIDE koolitajate koolituse (sh mentorlusteenuse) viisid põhiliselt läbi pikaajalised PRIDE koolitajad, kuid koolituse läbiviimise protsessi kaasati ka erinevate teemade spetsialiste (nt grupiprotsesside juhtimine) ning väliseksperte Soomest (PRIDE kooshindamine ja alusväärtused). Koolitajate koolituse läbiviimise järgselt korraldati PRIDE eelkoolituse läbiviimise hange, mis saadeti välja 28.09, pakkumuste esitamise tähtajaks 5.10. Tõlgiti ka eestikeelsed osalejate materjalid vene keelde. Seejärel komplekteeriti PRIDE eelkoolituste gruppe, sõlmiti koolitajatega lepingud ning tehti ettevalmistusi koolituse korraldamiseks. PRIDE eelkoolituse raames viiakse paralleelselt läbi ka mõjuhindamine. Seda tehakse peamiselt kolmel tasemel. Hetkel oleme saanud tegeleda vaid esimese tasemega ehk mõõtnud osalejate kohest reaktsiooni koolitusele ehk ulatust millisel määral pidasid koolitusel osalemist meeldivaks, kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdetakse peale iga kolmandat õppust. Tundub, et uue värbamissüsteemiga oleme saanud palju tugevaid PRIDE koolitajad ning varem kaebusi saanud PRIDE koolitajad uut värbamist ei läbinud. Tegevused koolituse raames on süsteemsemad ning läbipaistvamad (suheldakse pidevalt asendushoolduse valdkonna spetsialistidega ning informatsioon tegevustes kajastub TAI kodulehel). Murekohtadena võib välja tuua, et puuduvad hoolduspered, keda koolitusele saata. PRIDE järgi peaks koolitusgrupis olema nii lapsendajad kui hoolduspere vanemad, kuid olukord seda sel aastal täiel määral ei võimalda. Ka koolitajate hindamissüsteem vajab läbimõtlemist (kuidas saame olla koolituse läbiviimisel kindlad selle kvaliteedis ning koolitajate pädevuses) 06.09-09.09.2017 käisid projektijuht ja analüütik Prahas PRIDE konverentsil. Konverents keskendus PRIDE koolituse rakendamisele erinevates riikides. Kokku oli konverentsil PRIDE programmi rakendavate 20 riigi esindajad. Tehti ettekandeid erinevate riikide lastekaitse- ja asendushoolduse süsteemidest ning PRIDE programmi rolli nendes. Välja toodi PRIDE koolitusprogrammi tugevusi (toetab koostöö tegemist erinevate osapoolte vahel, programmi fookus on lastel, mitte niivõrd vanematel jm) kui ka vajadusi täienemiseks (nt PRIDE programmi kõigi osade rakendamist, st nii eel- kui põhikoolitused). TAI jaoks oli oluline kuulata, millised on erinevate riikide PRIDE programmi rakendamise probleemid. Kohati need sarnanesid Eestile (ei ole hetkel rakendatud kogu programmi, raskused hooldusperede värbamisel), samas toetatakse Eestis PRIDE programmi rakendamist riiklikul tasemel (seadusega ette nähtud koolitus hooldusperedele), mis ei ole nii mõneski teises riigis. Saime kinnitust, et oleme olnud oma arendustega õigel teel ning pidanud palju rohkem kinni PRIDE seaduspärasustest kui mõni teine riik. Paljudel programmi rakendajatel puudub mõjuhindamise süsteem, seega see on midagi, millega me saame olla teistele riikidele eeskujuks. Võrreldes teiste riikidega oleme oma koolitust palju süsteemsemalt arendanud (koolitusvajadus, erinevate siht-ja sidususrühmade kaasamine jm). Saime mitmeid kontakte välisriikidest, sh sattusime rääkima ka Islandlastega, kes olid meie tööst väga huvitatud. PRIDE põhikoolituste teemad said kaardistatud juba varasema PRIDE koolitusvajaduse analüüsi käigus. Valminud on dokument, kus põhikoolituse teemad on väljatoodud, kuid teemade konkretiseerimine toimub aastal 2018. 20.11.2017 asus tööle uus koolitusspetsialist Kirke Võisula. Teisel poolaastal toimusid erinevad kohtumised ning teavitusüritused (täpsem nimekiri Lisas 1). 06.12 (Tartu), 14.12 (Tallinn) ja 19.12.2017 (Jõhvi) toimusid infopäevad „Asendushoolduse muudatused sotsiaalhoolekande seaduses“, kus projektijuht käis tutvustamas PRIDE koolitust ning asenduskodu kasvatusala töötajate koolitust (sh arendustegevusi). Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 40 %. Tegevused on ajakavas. Täienduskoolitused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.12.2015 – 31.12.2020 TEGELIK: 15.10.2015 – 6 01.01.2015 – 31.12.2015  Tegevuste detailne planeerimine Alustati tegevuste detailse planeerimisega. 15.10.15 toimus kohtumine MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeühenduste Liidu liikmetega ning tutvustati TATi tegevusi koolituste arendamise raames. Tegevuse esmaseks ülesandeks oli kaardistada potentsiaalsed ekspertgrupi liikmed ja ühendused, kellega analüüsi raames kontakteeruda ning toimus ülesannete täitmiseks vajaliku aja määratlemine. 01.01.2016 – 31.12.2016 01.03.2016 asus tööle analüütik, kelle ülesandeks koostöös projektijuhiga on läbi viia asenduskoduteenuse pakkujate täiendkoolituse koolitusvajadusanalüüs.  Analüüsi läbiviimine Analüüs on teostamise protsessis. Hetkel on analüüsitud olemasolevat kirjandust ja kaardistatud pädevused, mida vajavad asenduskodu kasvatajad. Välja on töötatud asenduskodu personalile suunatud ankeet, mis saadetakse välja juunis. Kokku on lepitud ka fookusgrupp asenduskodu juhtidega (läbi ELNHÜ). Tegevused on ajakavas ning toimuvad plaanipäraselt. Tööle võetud analüütik teostab koostöös projektijuhiga asenduskodu kasvatajate analüüsi. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt. Teisel poolaastal analüüsiti praeguse asenduskodu kasvatusala 160-tunniste täiendkoolituste tagasisidet, töötatud on teemakohase kirjandusega (Eesti kui ka välismaised uuringud, teadusartiklid, ametijuhendid ja -teenusekirjeldused, teemaga seotud seadusandlus ja regulatsioonid (sh. ÜRO lapse õigused), analüüsitud on sotsiaaltöö ja pedagoogika õppekavu, mis Eesti seadusandluse kohaselt on sobivad erialad asenduskodus töötamiseks. Küsitletud on samade erialade tudengeid, et nad annaksid hinnanguid oma teadmiste põhjalikkusele analüüsist välja tulnud asenduskodus töötamisel oluliste teemade lõikes ja kogutud on infot ka erinevatelt sihtrühmadelt (asenduskodude kasvatusala töötajad, asenduskodude juhid, praeguse kasvatusala täiendkoolituse koolitajad, valdkonna eksperdid). Analüüsi on veebiküsitluse näol kaasatud turvakodude töötajaid. Kõigi allikate alusel on koostatud esialgne asenduskodu kasvatusala pädevusraamistik, mille alusel on koostatud ka esialgne uue asenduskodude kasvatusala täiendkoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse valdkonna eksperdid. Koolituse sisu on analüüsitud, puudu on veel koolituse korraldusliku poole analüüs. 16.06.2016 Fookusgrupp asenduskodu juhtidega 20.09. 16 Intervjuu MTÜ Asenduskodu Laste Liidu esindaja Marko Adamsoniga 12.10.2016 ELNHÜL juhatuse koosolekul osalemine asenduskodu töötajate koolitusvajaduse analüüsi ning edasiste plaanide tutvustus  Arendustegevuste planeerimine ja elluviimine 01.01.2016 – 31.12.2016 Teisel poolaastal on koostatud analüüsi alusel esialgne uus asenduskodude kasvatusala täiendkoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse valdkonna eksperdid. Kaardistatud on baaskoolituse ja lisakoolituse teemad. 23.11.2016 Ekspertide ümarlaual tutvustasime seniseid analüüsi tulemusi, arutasime pädevusi, mis peaksid asenduskodu töötajatel olema ning teemasid, mida peaks tulevane koolitus kindlasti katma. Probleemsed kohad: Kui sotsiaalhoolekande seadust (kus on hetkel defineeritud kolm erinevat 160 tunnist asenduskodu kasvatajate koolitust) ja määrust (kus on kirjeldatud koolituste sisu) muuta ei saa, siis peame esialgu mahutama uue koolituse olemasoleva seaduse raamidesse. Kuna aga meie arendatud koolitus on hetkel üks 160 h koolitus ja mitte kolm erinevat, siis võib selle reaalne tegemine probleemiks osutuda. Probleem on ka hetkel uue koolituse mahuga, kui mahukas saab olema ning 7 milline saab olema läbimise kord. Asenduskodust lahkuvate või juba lahkunud noortega fookusgrupi korraldamine lükkus aastasse 2017, kuna ei saanud aasta lõpus noori enam kokku. 01.01.2017 – 31.12.2017 05.02 2017 toimus fookusgrupp/töötuba asenduskodust iseseisvasse ellu astumas või elluastunud noortega kaasamaks noori koolituse arendamise protsessi. Keskenduti peamiselt sellele, mis teeb/tegi elu asenduskodus heaks, milliseid kasvatajate oskuseid, omadusi või teadmisi noored hindavad kõrgelt, mida võiks olla rohkem või paremini, kuidas sujus kasvatajatega suhtlemine. Soovisime saada noorte ettepanekuid, mida võiks või tuleks asenduskodus töötavatele kasvatajatele/perevanematele koolitusel edastada. Noored andsid häid mõtteid, millele koolitusel rõhku panna (nt privaatsuse ja konfidentsiaalsuse tagamise olulisus, igale lapsele aja leidmine, konfliktide lahendamine jm) ning rõõm oli näha, et fookusgrupist saadud tulemused ühtisid koolitusvajadusanalüüsiga. Fookusgrupi järgselt viidi analüüsi sisse viimased täiendused ning veebruaris valmis täielikult „Asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusvajaduse analüüs“, mis on kättesaadav TAI kodulehel2 . Pärast fookusgruppi hakati ette valmistama asenduskodu kasvatusala töötajate koolituse hanget. 10.03. 2017 saadeti laiali hankekutse „Asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse arendamine ja läbiviimine“. Hanke tulemusel leiti koolitajad kaheksale asenduskodu kasvatusala baaskoolituse moodulile üheteistkümnest moodulist. Järelpäringule saime vastused, et paljudel potentsiaalsetel koolitajatel ei ole sel aastal aega. Seda arvesse võttes saatsime 07.04.2017 hankekutse „Asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse moodulitele koolitajate leidmine“ välja veel suuremale hulgale potentsiaalsetele koolitajatele, et leida koolitajaid kolmele asenduskodu kasvatusala baaskoolituse moodulitele, millele esimeses hankes pakkumusi ei esitatud. Kahe hanke tulemusena on koolitajad kõikidele 11 moodulile olemas. 09.05.2017 osalesid projektijuht Enelis Linnas ja koolitusspetsialist Margit Metsmägin ELNHÜ juhatuse koosolekul, kus tutvustati asenduskodu kasvatusala baaskoolitust, asenduskodu taustaga noorte fookusgrupp-töötoa tulemusi ja edasisi koolitusplaane. Asenduskodu juhid võtsid uue koolituskava hästi vastu. Poolaasta sees korrastati kasvatajate koolituse registreerunute nimekirju ning maikuus võeti kasutusele asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusele registreerimiseks uus registreerimisvorm, mis saadeti kõikidele asenduskodude juhtidele. Mai lõpus tegeleti kasvatusala töötajate koolituse koolitajate/arendajate avakoosolekuks informatsiooni ja kava kokku panemisega ning anti koolitajate juhised õpiväljundite sõnastuse parandamiseks. Avakoosolek toimub juunikuus 2017. Teisel poolaastal Suve alguses toimus hangete võitjatega lepingute sõlmimine ja korraldati koosolekud erinevate asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajatega, et rääkida üksikasjalikult läbi nende pakutud koolituskava ning TAI poolsed ootused. Toimusid baaskoolituse arendustegevused koostöös koolitajatega, kes töötasid oma moodulite raames välja töövihikud. TAI spetsialistide ülesanne oli tagada, et töövihikust tekiks ühtne tervik ning kõik oluline oleks töövihikus kajastatud. Tegeleti koostöös koolitajatega poolaasta koolituspäevade paika panemisega ning koolitusgruppide komplekteerimisega. 06.07.17 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate ühine koosolek, mille eesmärgiks oli saada ülevaade baaskoolitusest tervikuna (nii koolitajatel kui TAI spetsialistidel). 2 http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/tat-asendushoolduse-kvaliteedi-tostmine 8 Suureks eesmärgiks, et baaskoolituses olevad teemad ei oleks eraldi tükkidena, vaid moodulid oleksid omavahel põimitud, ei eksisteeriks üleliia korduseid, kattuvusi ja teemade raames ei oleks eri koolitajate puhul vasturääkivusi (nt sama teooria puhul). Arutati läbi ka koolituse korralduslikud küsimused. I pilootkoolitust käisid kohapeal hindamas projektijuht ning analüütik. Eesmärgiks oli saada ülevaade väljaarendatud baaskoolitusest ning veenduda, et koolitajad viivad koolitust läbi vastavalt lepingus seatud tingimustele ning koosolekul kokkulepitud punktidele. Toimunud baaskoolituste raames on läbiviidud ka mõjuhindamine, hetkel kahel tasandil. Esimene tase mõõtis osalejate kohest reaktsiooni koolitusele ehk ulatust, millisel määral pidasid koolitusel osalemist meeldivaks, kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdeti peale iga moodulit. Teine tase mõõtis õppimist ehk millisel määral on koolitusel osalejad omandanud kavandatud teadmisi, oskuseid jm põhinedes nende osalemisele koolitusel (subjektiivne eel- ja järelhindamine oma teadmistele ja oskustele, lisaks tagasisideringid koolituste lõpus). Kolmanda tase mõõtmine, millisel määral on koolitusel osalejad kasutanud õpitut oma töökohal (või elus laiemalt), on planeeritud 2018. aastasse. Osaliselt on mõju hindamisse kaasatud ka tase neli, mis hindab seda millisel määral mõjutab koolitus organisatsiooni ja keskkonda laiemalt. Selle hindamiseks on uuritud tagasisidet asenduskodude juhatajatelt, kelle töötajad on koolituse läbinud. Nad hindavad omalt poolt muutust osalejate käitumises töökohal. Reaktsioonitasemel ollakse koolitusega rahul, osalejate tagasiside on koolitusele enamasti positiivne. Koolitusel osalejad on leidnud, et koolituselt saadud teadmised on nende töökohal rakendatavad, kiidetakse baaskoolituse teemade valikut, kuna need on nende tööks kasulikud ja olulised. Rahul ollakse ka koolitajatega, kelle praktilised kogemused on olnud toeks osalejate probleemide lahendamisel. Võib öelda, et koolituse sisu on muutunud temaatiliselt mitmekülgsemaks ning vastab rohkem asenduskodu kasvatusala töötajate vajadustele. Rahulolematud oldi koolituse kodutööde süsteemiga ja liiga tiheda ajagraafikuga. Rahulolematuse vähendamiseks tegeletakse antud teemadega 2018. aastal. 15.12.2017 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate koosolek, kus arutati koolitajate kogemusi koolituse läbiviimisel (sh kas põhisõnumid said edastatud). Arutati põhilisi osalejate poolt tõstatatud küsimusi ja teemasid ning kaardistati osalejate hoiakuid. Oodati ka koolitajate mõtted/ettepanekud koolituse parendamiseks. Antud poolaastal tegeleti ka kasvatusala töötajate lisakoolituste teemade kaardistamisega. Lisakoolituste võimalikud teemad said suuresti kaardistatud varasema koolitusvajaduse analüüsi käigus, aga informatsiooni koguti jooksvalt ka sel aastal koolituse käigus osalejate tagasisidel näol tagasisideringi raames, mida viis üldjuhul läbi TAI analüütik. Rühmatöö käigus said koolitusel osalenud vabas vormis panna kirja võimalikke teemasid, mis peale eelkoolitust veel lisakoolitust vajaksid. Lisakoolituse teemade täpsustamiseks saadeti lisakoolituste teemade loetelu erinevatele organisatsioonidele (nt ELNHÜ, EATL, SOS-Lasteküla), kus asenduskodu juhid said lisakoolituste teemade vajalikkust hinnata ning täpsustada. Nende tagasisidele toetudes täpsustati teemade ring ning alateemad. Ka asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse kõik koolitajad said omalt poolt teha täiendusi ja pakkuda lisakoolitusteks teemasid. Murekohaks oli see, et osadel koolitajatel puudus asendushoolduse spetsiifilisus. Hankimisel oli koolitajate kvalifitseerimise aluseks koolitusmooduli teemaga seotud eriala või lähedase eriala kõrgharidus ning koolitamiskogemus viimasel kahel aastal (vähemalt üks koolitus igal aastal). Kõrgemalt hinnati pakkujaid, kel oli varasem kogemus asendushoolduse valdkonnas (sh materjalide koostamine ning koolitamine), kuid see ei olnud kvalifitseerimise aluseks. Olulisem oli koolitusmoodulite teemade valdamine kui asendushoolduse valdkonna kogemus (väga vähe on spetsialiste, kes on asendushoolduse valdkonna kogemusega eriala spetsialistid). Seega oli koolitajate meeskonnas isikuid, kes ei olnud piisavalt asenduskodu töö ja eluga kursis. Samas hindasid osalejad väga koolitajaid nende professionaalsuse tõttu teemade valdamisel. Keeruline on olnud sel poolaastal suur töökoormus nii koolituste korraldamisel kui arendamisel. 9  Koolituste pakkumine Aastal 2017 viidi ESF meetme raames läbi 4 koolitusgruppi. Kokku koolitati 75 asenduskodu kasvatusala töötajat (baaskoolituse lõpetanud inimeste arv). I koolitusgrupp Tallinnas toimus 18.07.2017 - 13.09.2017, 14 osalejat II koolitusgrupp Tallinnas toimus 10.10.17 – 6.12.2017, 22 osalejat III koolitusgrupp toimus Tartus 16.10.17 – 13.12.17, 19 osalejat IV koolitusgrupp toimus Tartus 24.10.17 – 20.12.2017, 20 osalejat Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 71 %. Tegevused on ajakavas. Täiendkoolitused asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega KAVANDATUD: 01.10.2016 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.03.2017 –  Tegevuste planeerimine Kuna aastal 2016 oli nii PRIDE koolituste arendamine kui asenduskodu kasvatajate koolituste suuremahuline arendamine, siis lükkus antud täiendkoolituste arendamine aastasse 2017. 01.01.2017 – 31.12.2017 Märtsis toimus kohtumine lastemajas (SKA teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks), kus tutvustati vastastikku seksuaalselt väärkoheldud laste teema raames tehtavaid tegevusi. Kohtumisel osalesid TAI projektijuht Enelis Linnas, lastemaja projektijuht Anna Frank-Viron ja Sotsiaalministeeriumi LPO osakonna nõunik Ann Lind-Liiberg. Selleks, et vältida samasisuliste tegevuste dubleerimist, tehakse edaspidi jätkuvalt koostööd. Teisel poolaastal Täiendkoolituse koolitusvajaduse analüüsiga on alustatud. Kaardistatud on teemaga tegelevaid asutusi ja spetsialiste. Uuritud on ka vastavat kirjandust. Koostööd tehakse SOM LPO osakonna nõunikuga, kelle poolt koostatud dokumenti sai antud teema raames kommenteeritud. Jõuti järeldusele, et selle teemaga tegelevaid spetsialiste ja asutusi on palju ning 2018. aastal korraldatakse arutelu suuremas ringis, kus loodetavasti lepitakse täpsemalt kokku erinevate osapoolte ülesanded. Koolitusvajaduse analüüs ning koolituse läbiviimine olid planeeritud 2017. aastaks, kuid kuna PRIDE ja kasvatajate koolituste arenduste ja pakkumisega on olnud aastal 2017 ootamatult palju tööd, siis täiendkoolituse arendamisega tegeletakse jõudsamalt aastal 2018. Ootamatu olukord tekkis, kui koolitusspetsialist läks pikalt töövõimetuslehele, millele järgnes tema töölt lahkumine. Seetõttu pidid projektijuht ja analüütik lisaks oma tööülesannetele täitma koolitusspetsialisti tööülesandeid, mis pärssis arendustegevuste läbiviimist. Lisaks sellele kujunesid PRIDE koolitajate värbamise väljatöötamine, ettevalmistamine ja läbiviimine; PRIDE filmi uuendamine ning asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituseks koolitajate hankimine (esimene hange kukkus osaliselt läbi) projektimeeskonnale ajakulukamaks kui esialgselt prognoositi. Eelarvelisi kulutusi pole veel tehtud. Alamtegevuse nr 2.1.2 Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine ning kutselise erihoolduspere teenuse ja nimetus3 piloteerimine Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.08.2015 - alamtegevuse alamtegevuse 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 10 planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.08.2015 – 01.01.2015 – 31.12.2015  Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine. 01.08.2015 asus tööle projektijuht.  Tugiteenuste hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja teenusepakkujaga lepingu sõlmimine Alustati riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ hankedokumentide koostamisega. Võrreldes TATis kavandatud ajaraamidega on riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ ettevalmistamine planeeritust enam aega võtnud. Projektijuht asus kavandatust hiljem tööle (tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis) ning hanke lähteülesande väljatöötamisel on ette tulnud mitmeid keerulisi küsimusi ning on tegeletud nende lahendamisega. Seega kavandatakse hanketeade avaldada 2016. aasta alguses. Hankelepingu esemeks on tugiteenuste osutamine perepõhise asendushoolduse pakkujatele (hooldus- eestkoste- ja lapsendajapered), mis hõlmab järgmisi teenuseid: telefoni- ja internetinõustamist, grupinõustamist, individuaalset psühholoogilist nõustamist perele ja mentorlust. Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused: 27.08.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga seoses lapsendamise eelsete ja järgsete teenuste piloteerimisega; 28.08.2015 asendushoolduse valdkonna teemapäev Sotsiaalministeeriumis (SOM, SKA, TAI ettekanded) ning valdkonna vabaühenduste ümarlaud; 01.09.2015 koostöökohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja tuleviku väljavaated; 04.09.2015 koostöökohtumine SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindajatega. Teemad sisendiks asendushoolduse tugiteenuste hanke koostamiseks: perevanema töö sisu, perevanemate toetamise head praktikad, PRIDE asenduskodu töötajate koolituse kasulikkus perevanematele; 09.09.2015 koostöökohtumine SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega seoses asenduskodusid toetava kampaaniaga „Katkised hinged“; 15.09.2015 koostöökohtumine SEB Heategevusfondi esindajatega seoses ühingu tegevustega, Eesti asenduskodude olukord ning arengusuunad; 15.10.2015 koostöökohtumine SEB heategevusfondi esindajatega seoses asenduskodude õppestipendiumitega; 26.10.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja tuleviku väljavaated; 29.10.2015 koostöökohtumine asendushoolduse tugiteenuste teemal (Õiguskantsleri büroo laste õiguste osakond ja valdkonna vabaühenduste esindajad). Lisaks toimus ajavahemikul august-detsember 2015 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA) mõttevahetusi ja koostöökohtumisi asendushoolduse tugiteenuste arendamise teemadel.  Tugiteenuste osutamine 01.01.2016 – 31.12.2016 Hanketeade avaldati 8.03.2016 ning MTÜ-ga Oma Pere sõlmiti hankeleping 6.05.2016. Mais 2016. a alustati tugiteenuste osutamisega: telefoni- ja internetinõustamine toimus täies mahus, pakuti ka mentorlust Põhja piirkonnas. Individuaalset nõustamist ja grupinõustamist ei olnud võimalik osutada 11 hankelepingu raames, kuna teenuse saajad keeldusid delikaatsete isikuandmete jagamisest teenuseosutajale (teenustele sisenemine toimub ankeedi alusel). Lapsendajate pered on väga tundlikud delikaatsete andmete avaldamise osas ning see küsimus vajab teenusesaajate seas enamat selgitamist ja usalduse saavutamist. Teenusepakkuja tegeleb probleemiga ning püüab leida lahendust. Teenuseosutaja teavitab sihtgruppi ja KOV lastekaitsetöötajaid teenustest ning neile pääsemise eeldustest (KOV suunamine ja juhtumiplaan, isikuandmete töötlemine). Grupinõustamist samuti ei ole veel osutatud. Teenuseosutaja näeb vajadust teha aktiivset koostööd TAIga, et leevendada grupinõustamise abil PRIDE koolituse puudust. Selleks selgitatakse välja, mil määral ja millises piirkonnas on PRIDE koolituse puudus kõige suurem, et rohkem grupinõustamisi sinna suunata. Samas SKA hinnangul ei ole PRIDE koolituse puudujääke võimalik kompenseerida grupinõustamisega ning see ei tohiks takistada grupinõustamise gruppide moodustamist ja teenuse pakkumist. Teisel poolaastal osales teenustel kokku 133 perekonda/võrgustikutöötajat. Teenuste pakkumine on seni olnud tagasihoidlik, kuid SKA osaleb pidevalt ühingu nõustaja rollis ning ühise pingutusega on võimalik saavutada eesmärgipärasem ja sisulisem teenuste teavitus. Detsember 2016 toimus hankepartneri administreeriva personali vahetus ning veebruaris 2017 valmib uue meeskonna poolt teavitamisplaan ning tegevuskava. Üle-eestilised teenused: 1)telefoninõustamine toimub eesti ja vene keeles (on toimunud ka inglise keeles), kõige rohkem telefoni teel pöördunud sihtrühma moodustasid lapsendajad (49 kõnet); 2) internetinõustamine toimub ühingu kodulehel oleva vormi või eraldi e-maili aadressi kaudu. Piirkondlikud teenused on grupinõustamine, temaatilised toetusgrupid, mentorlus ja individuaalne psühholoogiline nõustamine. 1) Grupinõustamine on toimunud põhja piirkonnas ning raskused teenuse käivitamisel teistes piirkondades on seotud teenuse sisu nõude keerukusega: üks ja sama grupp peab kohtuma mitmel järjestikusel korral. Hankepartneri põhjendusel ei ole selline grupivorm teistes piirkondades veel käivitunud, kuna see on uudne teenus, tegemist on nn grupiteraapia vormiga, mis nõuab aega grupiliikmete vahel usalduse loomiseks. 2) Temaatilised toetusgrupid on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem) ning populaarsed eelkõige seetõttu, et tegemist on ühekordse grupiga ning osaleda on võimalik pere lähisugulastel ning võrgustikutöötajatel. Ida piirkonnas on laiendatud teenuse pakkumise asukohta ning lisaks Narvale pakutakse ka Jõhvis ja Rakveres. 3) Mentorlus on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem). Senise kogemuse põhjal võib öelda, et mentorteenusega on perel kõige kergem alustada ning mentori poole pöörduvad pered kõige paremal meelel. Lastekaitsetöötajate poolt on sellele teenusele suunamine kõige suurem. 4) Individuaalne psühholoogiline nõustamine on toimunud kolmes piirkonnas: põhja, ida ning lõuna. Lääne piirkonnas ei ole nõustamisi toimunud (üks lastekaitse poolt suunatud pere keeldus teenusest). Uuel aastal on seatud eesmärgiks leida piirkonda uusi psühholooge, kes kvalifitseeruks hanke tingimustega ning võiks teenust osutada. Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine teenusele sisenemisel. Hankepartner on teinud teavitustööd, et vähendada teenustel osalejate hirmu delikaatsete isikuandmete jagamisel, kuid sellele teemale tuleb jätkuvalt palju tähelepanu osutada. Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud: 1) e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele, ühingutele; 2) veebis MTÜ Oma Pere kodulehe ning Facebooki kaudu; 3) sihtgruppi teavitavate ürituste kaudu: 28.07 - 01.08 kasuperede suvepäevad Kalda Puhketalus Hiiumaal; 20.08 MTÜ Oma Pere suvepäevad Kohila mõisa pargis; 4) samuti on toimunud mõned kohtumised/infopäevad: 18.10– teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste ametnikele; 01.-02.12 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel lastekaitsetöötajatele; 17.12 – kasuperesid koondavate organisatsioonide koostöökohtumine. 01.01.2017 – 31.12.2017 12 Perepõhistel tugiteenustel osales kokku 747 isikut (kordade arv), kellest 707 olid sihtgrupi pered ja 40 võrgustikutöötajad. Teenuste pakkumine on mõnevõrra tõusnud, kuid siiski on tegemist madala teenuste pakkumisega. Üle-eestilised teenused: 1) telefoninõustamisele pöördunud isikute/kõnede arv oli 83. 2) internetinõustamisele pöördus kokku 21 isikut. Peamised pöördumise põhjused olid juriidilise ning sotsiaalteenuste teemalise nõuande vajadus. Piirkondlikud teenused: 3) Grupinõustamine ja 4) temaatiline toetusgrupp on kõige kasutatavamad teenused (506 osalemist). Nõustamisel käsitletud kõige sagedasemad teemad on lapsendamise motivatsioon, kuidas rääkida lapsele tema päritolust, erivajadusega laps peres, laste vajaduste mõistmine, kasulaps ja kool. 5) Mentorlust on sageduselt kolmas kõige kasutatavam teenus, kokku osutati teenust 116 pereliikmele. Peamised teemad kohtumistel olid: kasvatusalane nõustamine, ettevalmistus lapse perre tulekuks, lapse ja pere kohanemine, perekondlik konfliktisituatsioon. 6) Individuaalset psühholoogilist nõustamist osutati 21 isikule. Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine teenusele sisenemisel. Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud: 1) jätkuvalt toimub teavitamine e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele, ühingutele; 2) veebis SKA LKO asendushoolduse tugiteenuste kodulehe ning MTÜ Oma Pere Facebooki ning kodulehe kaudu; 3) sihtgruppi ja võrgustikutöötajaid teavitavate kohtumiste/ infopäevade korraldamise kaudu (täpsem kohtumiste nimekiri aruande Lisas 1) 4) lisaks on teenuseid teavitatud teiste SKA lastekaitse osakonna poolt korraldatud üritustel ja koostöökohtumistel: nt 20.04 Saaremaa teabepäev lastekaitse ja rehabilitatsiooni teemal; 21.04 koostöökohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga. Teisel poolaastal osales teenustel kokku 751 isikut (kordade arv), mis eelmise poolaastaga võrreldes näitab sarnast perede osalemist. Grupinõustamine (osalejate arv 405) ja mentorlus (osalejate arv 185) on jätkuvalt enim kasutatavad teenused. Kui võrrelda tugiteenustel osalemist 2016. ja 2017. aastal, siis näitab statistika teenustel osalemise tõusu. 2016. a osales teenustel ühes kuus ligikaudu 73 isikut ning 2017. a tõusis osalejate arv ligikaudu 139 isikuni ühes kuus. Kokku osaleti 2016-2017. a teenustel 2253 korda. 2017. a teises pooles koostati uus riigihange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ perioodiks veebruar 2018. a - juuni 2019. a. Osutatavad teenused on individuaalne psühholoogiline nõustamine perele, grupinõustamine ja mentorlus. Tugiteenuste uue pakkujaga on leping sõlmimisel. Telefoni- ja internetinõustamise teenust hakkavad osutama SKA perepõhiste tugiteenuste koordinaatorid.  Tugiteenuste osutamise järelevalve 01.01.2016 – 31.12.2016 Toimunud on teenuseosutaja koolitused/nõustamine: 25. aprill - finantsaruandlus; 29. aprill - raamlepingust ja hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; 4. mai – ESF teavitus. Kuna tugiteenuste pakkuja ei ole lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste pakkumist, siis on juristi poolt koostamisel hoiatus tugiteenuste pakkujale. Teisel poolaastal ei olnud hankepartner sügiseks lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste pakkumist, mistõttu saatis SKA partnerile kaks hoiatust tagasinõude kohta. Tulemusena on hankepartner teinud muudatusi oma ühingu administreerivas personalis ning hetke koostöö tulemusel võib eeldada 2017. a tugiteenuste pakkumise tõusu. 24.11; 07.12; 20.12.2016 toimusid hankepartneri uue meeskonna koolitused/nõustamine. 11.-12.2016 toimus tugiteenuste osutamisega tutvumine/järelevalve kõigis neljas piirkonnas: lõuna 17.11; lääne 26.11, põhja 02.12, ida 10.-11.12. 2016. Kokku tehti 5 külastust. Kolmes piirkonnas 13 toimusid MTÜ Oma Pere poolt planeeritud teenused (grupitöö ja temaatilised toetusgrupid) ning teenused olid pakutud hanke nõudmistele vastavalt. Lääne piirkonnas ei tulnud piisaval arvul (hankes seatud miinimumnõue) grupitöös osalejaid kokku ja mõistlik oli grupitöö ära jätta. Põhjused võisid olla seotud teenuste madala teavitusega, osalejate haigestumisega jms. Lääne piirkonna nagu ka kõigi teiste piirkondade teenuste teavitusega tuleb jätkuvalt aktiivselt tegeleda, et kõik teenused kokkulepitud aegadel toimuks. 01.01.2017 – 31.12.2017 Tugiteenuste osutamisega tutvumine/ järelevalve on vaadeldaval perioodil toimunud järgmistes piirkondades: 1) 24.03 toimus põhja piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Kiindumushäire laps“. Kuna loengu läbiviija tegi korduvalt vigu lapse arengu ja erivajadustega seotud teemadevaldkonnas siis lepiti kokku, et MTÜ Oma Pere ei kasuta tulevikus sama lektorit. Loengu käigus üles kerkinud ebatäpsused ja faktilised vead said üle räägitud ning kohapeal parandatud 2) 07.04.2017 toimus ida piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Päritoluperekonnaga suhtlemine“. Loeng viidi läbi professionaalselt. Kuulajate huviga esitatud küsimuste järgi otsustades oli tegemist eesmärgipäraselt läbi viidud teenusega. Teisel poolaastal toimus tugiteenuste osutamise järelevalve lapsendamise nädala raames 21.- 28.10.12. Toimusid temaatilised toetusgrupid seminari „Õnnelik lapsevanem – õnnelik laps“ raames ning muud kohtumised ja arutelud, nt Jõhvis „Kuidas hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu ning vanemliku kompetentsuse eest“.  Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine 01.01.2016 – 31.12.2016 6.05.2016. a sõlmitud raamlepingu ja hankelepingu tulemusel kogub MTÜ Oma Pere teenuste hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Perepõhise asendushoolduse tugiteenustest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitseametnikke Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel: Järvamaa infopäev 2.03.2016 Harjumaa infopäev 24.03.2016 Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016 Raplamaa infopäev 18.05.2016 (osales ka teenusepakkuja oma ettekandega) Hankelepingu sõlmimine võttis oodatust kauem aega, mistõttu lükkus edasi ka teenuste pakkumine. Kõiki teenuseid prognoositakse täies mahus kõikides piirkondades pakkuda hiljemalt septembris 2016. aastal. Seetõttu ei ole võimalik kuni septembrini täita tegevuse eelarvet prognooside kohaselt. Personalikulu on täidetud vastavalt prognoosile. Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Oma Pere teenuste hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist, peamistest teemadest jms on kajastatud mõjuhindamise tabelites. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 24%, mis on seotud: a) vähese teenuste teavitamisega; b) hankepartneri administreeriva personali vahetusega. 01.01.2017 – 31.12.2017 Aruande perioodil on toimunud teenuste jätkuv madal pakkumine. Üheks põhjuseks on hankepartneri teenuseid korraldava personali vähesus. Senine praktika näitab, et personali vahetus organisatsioonis nõrgestas olulisel määral organisatsiooni toimimist ja perepõhiste tugiteenuste pakkumise võimekust. 14 Kuna on teada, et valdkonnas on tegutsemas peamiselt üks teenuseid pakkuv professionaalne organisatsioon, siis SKA poolt vaadates pole mõistlik ning jätkusuutlik perepõhiste tugiteenuste korraldamise üle-eestiline kohustus seada ühele ühingule. Seetõttu töötati aprilli-mai jooksul välja uus perepõhiste tugiteenuste pakkumise lähenemine. Teenuse pakkujale jääb senine funktsioon: tugiteenuseid pakuvad professionaalsed spetsialistid MTÜ-st Oma Pere. Teenuste korraldamine, teavitamine jms hakkab augustist 2017 olema SKA Lastekaitse osakonna vastutusalas. Teisel poolaastal 2017. a teises pooles loodi ametikohad Eesti nelja piirkonda (põhi, lõuna, ida ja lääne piirkonda). Igas piirkonnas töötab perepõhiste tugiteenuste pakkumise koordineerimisega tegelev spetsialist, kes on asendushoolduse sisu ekspert ning kes hakkab osutama peale tugiteenuste hanke lõppemist ka telefoni- ja internetinõustamist piirkonnas. Hetkel planeeritud telefoni- ja internetinõustamise kulu saab jaotada piirkondade vahel ning spetsialistide koormusest 0,25 moodustaks nende teenuste osutamine. Ülejäänud 0,75 koormuse osas teeb spetsialist järgmist: vastutab teenuste pakkumise eest piirkonnas ning tagab teenuse kättesaadavuse sihtgrupi perele; teeb koostööd KOV lastekaitsetöötajatega ning SKA lapsendamise ja hooldusperede spetsialistidega perede abistamise ja teenustele suunamise eesmärgil; korraldab teenuste teavitust piirkonnas ning teostab järelevalvet teenuste üle ja annab tagasisidet toimunud teenuste kvaliteedist piirkonnas; teeb koostööd teiste seotud organisatsioonidega, nt koostöös Tervise Arengu Instituudiga oleme planeerinud PRIDE- koolitusele eelnevat ja järgnevat grupinõustamise teenust, seega selle teenuse korraldamine piirkonnas. Alates oktoobrist tööle võetud uute töötajate esmasteks tööülesanneteks on olnud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega seotud infopäevade korraldamine (06.12.17 Tartus, 11.12.17 Tallinnas ning 19.12.17 Jõhvis) ning asendushoolduse muudatustega seotud teemade ja pädevuste omandamine (koolitused, arutelud, kohtumised). 2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a lõpuks kulunud 67 %. Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.11.2016 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.11.2015 – 01.01.2015 – 31.12.2015  Tegevuste planeerimine Alustati tegevuste planeerimisega. 16.12.2015 koostöökohtumisel MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendusega arutati põgusalt asenduskodu kasvatusalatöötajate ja perevanemate teenuste vajadusi ja võimalusi. 01.01.2016 – 31.12.2016 Riigihanke „Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele“ dokumentide koostamisega alustati täies mahus peale perepõhiste tugiteenuste hanketeate avaldamist, täpsemalt 9. märts 2016. Hanke koostamisel hinnatud vajaduse tulemusel selgus koostöös SOMi, TAI, asenduskodude ning juhendamisteenuste ekspertidega, et tuleks laiendada tugiteenuste pakkumist. Seega suurenes teenuste arv, pikenes hanketegevuse periood ning eelnevaga seoses suurenes ka hanke eelarve. Hange hõlmab juhendamisteenuseid 1) kasvatusalatöötajatele: a) grupi supervisioon; b) individuaalne supervisioon; c) kovisiooniteenus/koviisorite koolitamine; d) kovisiooni koolitusele järgnevad grupikohtumised; ja 2) asenduskodu juhtidele: a) tööjuhendamise koolitus; b) tööjuhendamise koolitusele järgnevad grupikohtumised. Teenuse pakkuja peab suutma kaardistada sihtrühma vajaduse juhendamisteenuste osas ning pakkuma teenuseid vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele. Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused: 26.01.2016 kohtumine SOS Lastekülaga teemal: koolitused asendushooldusel lastega tegelevatele spetsialistidele (asenduskodu töötajad, kasupered, lastekaitsetöötajad) laste õigustest ning koostöökohad SKA-ga; 15 17.03.2016 toimus arutelu asenduskodude tugiteenuste osas koostöös SKA lastekaitse üksuse projekti „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ koordinaatoritega; 18.03.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste ja koolituste arendamise arutelu – koostöös TAIga. 28.03.2016 PRIDE-koolituste arendused ja asenduskodukasvatajate analüüs ning kokkupuude asenduskodude tugiteenustega – TAI, SOM. 1.04.2016 PRIDE-koolituse ja perepõhiste teenuste fookusgrupp – (osalejad TAI, hooldus- ja lapsendaja pered) 5.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. SA Tartu Perekodu Käopesa ja SA Elva Perekodu külastus ja vestlus juhtkonnaga. 14.04.2016 koostöökohtumine ELNHYga (Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus). Teema: laste paigutamine teenustele – SOM, TAI, ELNHY jt seotud vabaühendused (SOS-lasteküla, MTÜ Oma Pere, Igale Lapsele Pere, Kasuperede Liit). 26.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. Laste Hoolekande Asutus Lootus ja Narva Sotsiaaltöökeskuse turvakodu ja asenduskodu külastus. 03.05.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu: a) supervisiooni ja coachingu koolitusel osalejaga ning b) tegevsuperviisoriga. Lisaks toimus ajavahemikul jaanuar-mai 2016 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA) mõttevahetusi ja koostöökohtumisi asendushoolduse TATi tegevuste raames, nt 20.01 ja 21.04 TAT regulaarsed kohtumised, 12.05 TAT eelarve arutelu jmt. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Hanketegevuse prognoositav algus on hiljemalt septembris 2016. aastal. Tegevuse eelarvet ei ole prognoosi kohaselt täidetud. Personalikulu vastab prognoosile. Teisel poolaastal avaldati hanketeade 07.06.2016. Kokku laekus 2 pakkumist, mis mõlemad kvalifitseerusid. Hankekomisjon tunnistas edukaks MTÜ Moreno Keskuse pakkumuse ning nendega sõlmiti hankeleping 17.07.2016. Augustis 2016. a alustati hanke ajakavast lähtuvalt teenuste vajaduse kaardistusega  Tugiteenuste osutamine 01.01.2016 – 31.12.2016 Teisel poolaastal läbi viidud tugiteenuste osutamine: 1) Teenuste kaardistus: augustis 2016 viis MTÜ Moreno Keskus läbi kaardistuse teenuste vajaduse kohta. Eesmärgiks oli saada asenduskodudelt tagasisidet teenuste vajaduse ja ootuste kohta. Selleks töötati välja OÜ Mindworkiga küsimustik KTK-Middleman supervisioonivajaduste küsimustiku põhjal. Küsimustik viidi läbi elektroonses keskkonnas ning saadeti 33-le asenduskodule (juhtidele e-posti teel ja kasvatusala töötajatele veebilingi-põhiselt nii eesti kui vene keeles). Kaardistusel osales 60,6% asenduskodudest, kuna hanke algusaeg langes kokku puhkuste perioodiga ning e-kirjadele ja telefonile kõik asenduskodud ei vastanud. Kaardistuse käigus tõi sihtrühm välja, et kõik teenused on asenduskodudele väga vajalikud ning supervisioonide maht võiks olla suurem kui prognoositud miinimum. Lisaks toodi välja konkreetsed muret tekitavad teemad supervisiooni gruppide ja koolituste sisendiks. 2) Grupisupervisioonid Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tuli ettepanek moodustada supervisioonigrupid asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi ja aitab perekeskselt ennetada tekkivaid probleeme. Leiti, et ei ole mõistlik liita erinevaid peresid ja perekodusid. Sellest tingituna on osad supervisioonigrupid esialgselt planeeritult väiksemad. 09.-12.2016 viidi läbi 68 grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 354 inimest. 3) Individuaalne supervisioon Võib öelda, et toimub hea koostöö SKA lastekaitse üksuse, asenduskodude võrgustikutöötajate ja Moreno Keskuse superviisorite vahel, eesmärgiga anda professionaalset individuaalset superviisori toetust asenduskodutöötajatele ja seeläbi parandada laste paremat toime tulemist asenduskodus. 16 09.-12.2016 viidi läbi 7 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 7 inimest. 4) Kovisiooni koolitus on osalejate seas väga populaarne, mille tulemusena sai moodustatud 4 kovisiooni koolitusgruppi, gruppide moodustamisel on lähtutud asenduskodude suurusest ja peresüsteemidest. Detsembris 2106 viidi läbi kahele grupile kovisiooni koolituse I moodul, kokku osales teenusel 33 inimest. -Teenustest on teavitatud erinevaid osapooli järgmiselt: 1) asenduskodusid on teavitatud e-posti teel; 2) koos hankepartneriga toimus teenuste põhjalik tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul 13.10.2016, kus arutati kohapeal tekkinud asenduskodude juhtide küsimusi, kaasati seni teenustest keeldunud asenduskodusid; 3) hankepartner on kontakteerunud eraldi iga asenduskoduga läbi projektijuhi ja superviisorite; 4) lisaks on toimunud avalikud infopäevad: 18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste ametnikele; 01.-02.12.2016 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel lastekaitsetöötajatele. 01.01.2017 – 31.12.2017 Tugiteenuste osutamine: Grupisupervisioonid Vaadeldaval perioodil viidi läbi 109 grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 759 inimest. Individuaalne supervisioon Viidi läbi 27 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 27 inimest. Kovisiooni koolitus Neli koolitusgruppi läbisid ja lõpetasid vaadeldaval perioodil kovisiooni koolituse, sealjuures teenusel osales kokku 53 inimest. Kuna kovisiooni metoodika efektiivsus sõltub kasutada oskavate inimeste hulgast, siis otsustati sügisest 2017 alustada uute gruppidega, s.h vene keele gruppidega. Tööjuhendamise koolitus Asenduskodude juhtidest moodustati piirkondade sobivuse järgi kolm gruppi: Tartu, Jõhvi, Tallinn ning arvestades juhtide hõivatust toimuvad koolitused 2-päevaste moodulite kaupa. Vaadeldaval perioodil läbisid kõik grupid järgmised tööjuhendamise koolitused: I moodul „Juht kui meeskonna looja“ (jaan-märts); II moodul „Sisehindamine“ (aprill). Teenusel osales 33 juhti ning sisehindamise teemast võttis osa igast asenduskodust veel üks töötaja, kes aitab juhil asenduskodu sisehindamise läbiviimisel. Kokku osales teenusel 67 inimest. Tööjuhendamise grupid ehk juhtide supervisioon Maikuus alustasid juhtide supervisioonid kõigis kolmes grupis. Aja kokkuhoiu ja töö efektiivsuse seisukohast töötavad grupid terve päeva ehk 6-8 tundi. Teenusel osales kokku 33 juhti. Tugiteenuste teavitamine on toimunud koostöös teiste asendushoolduse teenuste teavitamisega ning sisuliselt on saanud, kas pikemalt või põgusamalt puudutada teemat igal kohtumisel/infopäeval, mida on kirjeldatud perepõhiste tugiteenuste all. Teisel poolaastal toimus teenuste pakkumine sarnaselt esimesele poolele. Kokku osutati 2017. a teisel poolaastal teenuseid 805 korral. Grupisupervisioone viidi läbi 133 ja teenusel osales 660 isikut. Individuaalseid supervisioone viidi läbi 31 korda. Kovisiooni koolitustel osales 45 isikut ja kovisiooni supervisioonides 22 isikut. Tööjuhendamise koolitusel osales teenusel 47 isikut ning tööjuhendamise grupis 9 isikut. Distantsilt tööjuhendamise teenust aruande perioodil ei osutatud. 2017. a osales hankes 30 asenduskodu. Teenusel ei osale 3 asenduskodu: Tapa Maria Lastekeskus (suletakse), Viimsi perekodus ja Toomaperes Võrumaal tegutsevad abikaasad kahekesi, nad osalesid 1-2 supervisioonil ja rohkemaks vajadust ei näinud. Paljudes asenduskodudes tekkis pikem paus 2017 sügisel seoses TAI koolitustega, mis võttis suure mahu töötajate tööajast ja supervisioone lükati edasi. Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tulnud ettepaneku põhjal viikse supervisioonigrupid läbi asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi, aitab perekeskselt 17 ennetada tekkivaid probleeme ning see omakorda suurendab teenusest osavõttu. Distantsilt tööjuhendamist on juhtidele pakutud, aga siiani on kriitiliste juhtumite puhul olnud neil soov saada kohapeal silmast-silma supervisiooni. Asenduskodud, kus sisehindamine ei ole veel läbi viidud, on valinud enda majale sobiva sisehindamise meetodi ja võtnud ühendust inimesega, kes seda meetodit valdab. Paljude juhtide arvates on suurepärane aeg alustada sisehindamisega 2018. a, kui seisavad ees muutused, mis on seotud asendushoolduse seadusandluse muudatustega.  Tugiteenuste osutamise järelevalve 01.01.2016 – 31.12.2016 Teisel poolaastal on toimunud teenuseosutaja koolitused/nõustamine teemadel: raamlepingust ja hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; finantsaruandlus, ESF teavitus (09.08; 24.08; 02.09; 05.10). Sellel perioodil on toimunud SKA poolt teenuse osutaja nõustamine ja koolitamine ning pigem teenuste käivitamine. Samuti on teenuse pakkuja ja SKAga koostöös toimunud teenuste sisu planeerimine, näiteks tööjuhendamise ja sisehindamise koolituste sisu planeerimine. Teenuste järelevalvega otseselt seotud tegevused on planeeritud aastaks 2017. 01.01.2017 – 31.12.2017 Tugiteenuste osutamise järelevalve on seotud projektijuhi teenustel osalemisega. Näiteks osales projektijuht kovisiooni koolituse grupis, juhtide tööjuhendamise koolitustel ning juhtide supervisioonis. Sisehindamise koolitusele (17.-18.04) koguti asenduskodude tagasisidet anonüümse tagasiside küsitluse kaudu. Tagasiside koolituse sisule ja korraldusele oli hea. Teisel poolaastal on toimunud teenuste pakkumise kvaliteedi ja järjepidevuse hindamise eesmärgil mitmeid kohtumisi ja arutelusid asenduskodude kasvatusala töötajate ja juhtidega ning teenuse pakkuja superviisoritega (nt 25.-26.07.17 EATLi suvekool). Samuti on tugiteenuste järelevalve toimunud läbi koolitustel osalemise: projektijuht osales tööjuhendamise koolitustel ning tugiteenuste koordinaatorid kovisiooni koolitusel. Teenuse pakkumise käigus on selgunud, et paljud asenduskodud vajavad tuge arusaamisel, millise iseloomu ja eesmärgiga saavad olla supervisioonigrupid. Protsessi käigus on muudetud supervisioonigruppide osalejaid (ühiste teemadega töötajaid), vähendatud osalejate arvu supervisioonigrupis (nt supervisioon ühe pere kasvatusala töötajatele ja perevanematele).  Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine 01.01.2016 – 31.12.2016 Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Moreno Keskus teenuste hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist ja peamistest teemadest on kajastatud mõjuhindamise tabelites. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 26 %. Hanke käivitamisel esines probleeme osade asenduskodudega, kes ei soovinud pakutavaid teenuseid. Algselt keeldusid teenusest Tallinna Lastekodu (SOS Lasteküla kõrval suuruselt teine) ja Lõuna - Järvamaa Lasteabiühing ning osades asenduskodudes juba toimusid supervisioonid, mida rahastati teistest allikatest ja seetõttu liitusid nad ka teenustega hiljem. 01.01.2017 – 31.12.2017 Teisel poolaastal on tegevused ellu viidud vastavalt ajakavale. 2017. a lõpuks võib kinnitada, et teenused on käivitunud vastavalt hanke eelarve prognoosile ning edukuse põhjus võib olla järgmises: 1) teenuste sihtgrupp on kergesti kättesaadav, juhid ja kasvatusala töötajad on kindel sihtgrupp, kellele saab teenuseid suunata; 2) teenused on disainitud koostöös asenduskodudega, 18 sotsiaalministeeriumi vajadustega jt seotud asutustega, s.h on püütud supervisioon ja koolitused omavahel siduda, nt asenduskodudele seatud sisehindamise kohustuse täitmine on lahendatud teenustena (sisehindamise koolitus ja supervisioon juhtidele; distantsilt juhendamine sisehindamise läbiviimise toetamiseks). 2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a lõpuks kulunud 86 %. Kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine (alates 2017. aastast) KAVANDATUD: 01.01.2017 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.09.2017 – 01.01.2017 – 31.12.2017 Tegevusega alustatakse 2017. aasta teises pooles. Teisel poolaastal Kuna alates 01.01.2018 hindab hooldusperede sobivust SKA, siis alates 01.09.2017 sai alustatud hooldusperede riikliku süsteemi rakendamise ettevalmistusega sh tööprotsesside ja juhendmaterjalidega koostamisega, huvirühmade kaasamisega ning hooldusperede koordineeritud värbamissüsteemi loomisega. Kompetentsi tõstmiseks ja võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse alates 01.01.2018 asendushoolduse seminare ja asendushoolduse valdkonnas töötavate spetsialistidele, täiendatakse juhendmaterjale, jätkatakse sihtrühmade nõustamisega. Nimetatud tegevuste tõttu lükkub edasi kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine ning tegevuse ettevalmistusega alustatakse alates 2018. aasta III-IV kvartalist. Ettevalmistuste raames töötatakse välja kutselise erihoolduspere teenuse kirjeldus ning erinõuded teenust osutavale isikule. Eelarvelisi kulutusi ei ole veel tehtud. Alamtegevuse nr 2.1.3 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu ja nimetus4 Tegevuse või 01.11.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 1.11.2015 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu KAVANDATUD: 01.11.2015 – 31.12.2016 TEGELIK: 01.11.2015 – 01.01.2015 – 31.12.2015 Projektijuht asus tööle 26.10.2015.  Tegevuste detailne planeerimine ja järelevalvemetoodika valik Järelevalve arendustegevuste planeerimiseks toimusid arutelud Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel 5.11.2015 ja 25.11.2015. Alustatud on sobiva järelevalvemetoodika valimisega, mille alusel valmistada ette koolitusmaterjalid ja juhised ning korraldada 2016. aastal järelevalve teostajatele koolitus. Kohtuti AudTrain metoodika esindajaga (18.11.2015), arutati metoodika põhimõtteid ja käimasolevaid arendustegevusi, et hinnata võimalikku sobivust projekti jaoks. 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 19 01.01.2016 – 31.12.2016 Jätkunud on ettevalmistused maavalitsuse asendushoolduse järelevalvega tegelevate ametnike koolituste korraldamiseks. Projektijuht osales 10.-13.05.2016 Riias Läänemeremaade Nõukogu korraldatud koolitusel „Laste hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“. Koolitusel käsitleti järelevalve teema valikut, planeerimist, läbiviimist, koostööd järelevalvatavaga, intervjueerimise põhimõtteid, tulemuste vormistamist ja esitamist. Koolituse käigus oli võimalik tutvuda kaasaegsete järelevalve suundadega ning seega oli koolitus väärtuslikuks sisendiks järelevalvekoolituste planeerimiseks ja korraldamiseks TATi raames. Hankedokumendid on koostatud ja riigihange koolituse tellimiseks on kavas välja kuulutada juuni alguses. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole seni tegevustele kulunud, kuna siiani ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele. Teisel poolaastal kuulutati 7.06.2016 välja riigihange järelevalve koolituse tellimiseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 27.06.2016. Ühtegi pakkumust ei laekunud. Kuna haldusreformi raames on Vabariigi Valitsusel soov maavalitsused ümber korraldada, otsustati Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös käesolev tegevus edasi lükata aastasse 2018, kuni on selgunud, millised asutused tegelevad edaspidi laste hoolekandeasutuste järelevalvega, et koolitusi siis sobivalt sihitada. TATi muutmisel ning 2017-2018 tegevuskava koostamisel kohandati kavandatavaid tegevusi nii, et need haakuksid planeeritavate poliitikamuudatustega. Muudeti tegevuste sihtgruppi (kuna haldus- ja riigireformiga kaasnevaid lõplikke muudatusi pole veel teada, laiendatakse sihtgruppi riikliku tasandini, et oleks võimalik koolitada just neid ametnikke, kellele järelevalve ülesanne pannakse). Samuti laiendati järelevalve kaasajastamist ja tõhustamist ka nendele lasteasutustele, kus asendushoolduse lapsed võivad viibida ööpäevaringselt pikema perioodi jooksul. 29.-30. novembril osales projektijuht Riias Läänemeremaade Nõukogu korraldatud koolituse „Laste hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“ järelseminaril. Seminaril analüüsiti osalejate poolt pärast kevadist koolitust läbiviidud järelevalveid süsteemipõhise auditi meetodil ja koostatud raporteid. Tegevused on edasi lükkunud ülaltoodud põhjustel. Eelarvet on kulunud seoses ettevalmistaval koolitusel osalemisega. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele. 01.01.2017 – 31.12.2017 Kuna seoses plaanitava maavalitsuste kaotamise reformiga saab laste hoolekandeasutuste järelevalve SKA ülesandeks alates 1.01.2018, siis on koostöös SKA kvaliteediüksusega alustatud uute järelevalveametnike koolitamise planeerimist, mida TAT vahendite toel läbi viia. Projektijuht Maarja Kuldjärv osales 6.-10. märtsil AudTrain meetodi koolitajate koolitusel Haapsalus. On toimunud arutelud SKA lastekaitse osakonna ning kvaliteediosakonna vahel, et koostada järelevalveametnike baaskoolituse kava 2018. aasta alguses ning kokku leppida võimalikud täienduskoolitused järgnevatel aastatel. Kohtumised on toimunud 30.01, 4.04, 8.05 ning jätkuvad ka teisel poolaastal. Teisel poolaastal 2017 II poolaasta jooksul on ette valmistatud SKA järelevalveametnike baaskoolituse kava ning tehtud korralduslikke ettevalmistusi koolituse toimumiseks. Koolitus toimub jaanuaris 2018. Koolitusel käsitletakse nii järelevalve üldisi aluspõhimõtteid ja töömeetodeid, millest lähtuda kõigi hoolekandeasutuste (sh laste hoolekandeasutuste) järelevalve läbiviimisel kui ka spetsiifilisemalt lasteasutuste järelevalvega seotud teemasid (lastekaitse õigusraamistik, lastekaitsetöö põhimõtted ja hindamisvahendid, lastega vestlemise põhimõtted). Täienduskoolitused lasteasutuste järelevalvega seotud olulistel teemadel on plaanis läbi viia 2018-2020. Teemad täpsustatakse tulenevalt ilmnevast koolitusvajadusest. Kuna 2018 alguses laienevad oluliselt SKA ülesanded järelevalve läbiviimise osas ning uuendatakse ja ühtlustatakse töömeetodeid, on vaja jälgida, kuidas praktika kujuneb, millised probleemid kerkivad ning vastavalt sellele võimaldada laste hoolekandeasutuste järelevalve 20 arendamiseks vajalikke koolitusi ja materjale. Tegevustele eelarvelisi kulutusi veel tehtud ei ole. Alamtegevuse nr 2.1.4 Teavitustegevused (alates 2017. aastast) ja nimetus5 Tegevuse või 01.01.2017 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.02.2017 – alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevused KAVANDATUD 01.01.2017-31.12.2020 TEGELIK 01.02.2017- 01.01.2017 – 31.12.2017 Alates 01.02.2017 teeb osalise tööajaga tööd Esta Kaal Alates 01.04.2017 teeb osalise tööajaga tööd Juta Teller Nimetatud perioodil on toimunud teavitustegevuste lähteülesande jaoks valiku info kogumine ja analüüs. Viidi läbi Turu-uuringute AS-i abil elanikkonnaküsitlus (kvantitatiivuuring), et selgitada välja elanike teadlikkust perekonnas hooldamise tingimustest, hoiakuid perekonnas hooldamise suhtes ja valmidust hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta. Uuringu raport valmis mai lõpuks ja on peagi kättesaadav TAI kodulehel. 31.05.2017 toimus koostöö kohtumine SKA lastekaitseosakonna spetsialistidega, kus arutati teavitustegevuste raames koostöö kohti TAI ja SKA vahel ja lepiti kokku edasised tegevused. Teisel poolaastal toimusid teavitusstrateegia ettevalmistamise raames mitmed kohtumised SKA lastekaitseosakonna ja sotsiaalministeeriumi töötajatega, et arutada ja täpsustada muudatusi sotsiaalhoolekande seaduses ja asendushoolduse korralduses ning koostöökohti teavitustegevustes. Oli ka plaan viia läbi kvalitatiivuuring KOV-ide juhtide ning lastekaitse- või sotsiaaltöötajate seas eesmärgiga selgitada välja hooldusperedega seotud tegevuste senist praktikat, barjääre ja ajendeid. Uuringu täpsustamise faasis plaani korrigeeriti ning uuringuekspert viis SKA infopäevade raames (18.10 Pärnus, 25.10 Ida- Virumaal) läbi vestlusringid uuringu sihtgruppide esindajatega, millest valmis vabas vormis kokkuvõte sisendina teavitusstrateegiale. Toimunud kohtumised: 22.06 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks 28.09 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks 26.10 TAI ja SKA vahel, mille raames arutati vestlusringide raportit ning täpsustati TAI–SKA spetsialiteete ja ühisosa. 01.11 toimus asendushoolduse TAT - teavitustegevuste arutelu SOM-is TAI, SOM-i ja SKA spetsialistide osalusel. Teavitusstrateegia koostamise käigus koondati ja analüüsiti informatsiooni ja konsulteeriti osapooltega. Detsembris valmis teavitusstrateegia mustandversioon, millele on toimunud koostööpartnerite tagasiside koondamine ja sünteesimine ning strateegiadokumenti muudatuste ja täienduste sisseviimine, mis jätkub veel ka 2018. a jaanuaris. Strateegia valmimisega paralleelselt 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 21 koostatakse teavituskampaania lähteülesannet. Teavitustegevuste elluviimiseks vajalike materjalide väljatöötamisega alustati 2017. aasta teises pooles ja need valmivad 2018. aasta I pooles. Otstarbekas on alustada avalikkusele suunatud teavitusega siis, kui uus asendushooldusesüsteem on käivitunud, mistõttu on teavitustegevused planeeritud II poolaastasse. Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 5 %. Eelarve kulutamine tõuseb aastal 2018. Alamtegevuse nr 2.1.5 Arendustegevused (alates 2017. aastast) ja nimetus6 Tegevuse või 01.08.2017 – 31.12.2010 Tegevuse või 28.08.2017- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Arendustegevused KAVANDATUD: 01.08.2017– 31.12.2020 TEGELIK: 28.08.2017- 01.06.2017 – 31.12.2017 Asendushoolduse nõunik alustas tööd alates 28.08.2017. Arendustegevuste läbiviimise käigus on toimunud erinevad kohtumised siht- ja sidusgruppidega ning valminud tööprotsesside kirjeldused ning soovituslikud juhised KOV-idele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks. Juhendmaterjalide koostamise eesmärgil olid korraldatud järgmised infopäevad ja kohtumised KOV-idega: 15.09.2017 infopäev Põhja piirkonnas; 17.10.2017 infopäeva Lõuna piirkonnas Jõgeva MV-s; 18.10.2017 kohtumine Pärnu linnavalitsuses; 20.09 2017 kohtumine Ida piirkonna MTÜ-de ja teenuseosutajatega Narvas; 25.10.2017 infopäev Ida piirkonnas; KOV-idel, hooldusperedel ning võrgustikku kuuluvatel organisatsioonidel on tekkinud asendushoolduse muudatustega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud nii individuaalselt kui infopäevadel, sh on selgitatud muudatuste eesmärke ja rakendatavaid abinõusid. Sai valmis ülevaatlik materjal asendushoolduse korraldamiseks, mis asub siin. Samuti sai lisatud info SKA kodulehele hoolduspereks saada soovijatele. Jätkub KOV-ide ja hooldusperede nõustamine. Hooldusperede riikliku süsteemi käivitamise eesmärgil korraldati asendushoolduse meeskonna koolitust, mis toimus 20.12 - 21.12. Koolituse teemaks oli asendushoolduse muudatused ning KOV-ide nõustamine rahastamise, õigusaktide, tugiteenuste teemal, tutvustati ajutist lahendust kuni STAR registri valmimiseni ning anti ülevaade PRIDE koolitusest ja pereuuringust. Toimusid ka suuremad seminarid piirkondades; 07.12.2017 Tartus, 14.12.2017 Tallinnas ja 19.12.2017 Jõhvis. Seminarid olid suunatud sh ka avalikule võrgustikule. Kõik planeeritud arendustegevused on Sotsiaalministeeriumiga läbi räägitud ning täidetud õigeaegselt. Tegevuse nr ja 2.2 Järelhoolduse arendamine nimetus Alamtegevuse nr - ja nimetus7 Tegevuse või 15.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 11.05.2015 – alamtegevuse alamtegevuse 6 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 7 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 22 planeeritud algus- tegelik algus- ja ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Asendushoolduselt elluastujate uuring KAVANDATUD: 15.04.2015 – 01.10.2016 TEGELIK: 11.05.2015 – 05.09.2016 01.01.2015 – 31.12.2015  Analüüsi lähteülesande koostamine Koostati lähteülesanne (algselt kavandatust pisut hiljem, seetõttu hilines tegevuste alustamine mõningal määral) ning valmistati ette hankedokumendid.  Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, välja kuulutamine, hankemenetluse läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm) Hanketeade avaldati 16.09.2015 Riigihangete registris. Laekus kaks pakkumust (Tallinna Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis). Majanduslikult soodsamaks pakkumuseks osutus SA Poliitikuuringute Keskuse Praxise pakkumus, kellega alustati lepinguläbirääkimisi. Võitjaks osutunud pakkuja loobus lepingu sõlmimisest ning hankekonkurss tühistati (17.11.2015). Hankedokumendis tehti korrektiive ning kuulutati välja uus hankekonkurss (08.12.2015). Laekunud pakkumused on hindamisel. 01.01.2016 – 31.12.2016 Laekus kaks pakkumust, mille esitajateks olid jälle Tallinna Ülikool ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Majanduslikult soodsaima pakkumuse tegi uuesti Praxis, kellega sõlmiti leping 04.03.2016. Lepingu lõpptähtaeg on 05.09.2016.  Analüüsi läbiviimine ning analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt 01.01.2016 – 31.12.2016 Asendushoolduselt elluastujate uuringu tegevused on käimas. Tööde teostaja Praxis on paralleelselt läbi viimas registrite andmete ühendamist ning asendushoolduselt elluastujate ja ellu astunud noortega küsitlustöid ja intervjuusid. Asenduskodudes elavate noortega on küsitlustööd läbi viidud. Hooldusperest noortega on küsitlustööd veel käimas. Intervjuud on sihtrühmas osaliselt tehtud ja osaliselt veel ees. Esmased analüüsitulemused peaks kajastuma vaheraportis (lepingujärgne tähtaeg 16.06, mille osas on võimalik sanktsioonideta viivitus tulenevalt andmetaotlus protsessist kuni 23 tööpäeva). Koostöö on laabunud tööde teostaja ja Sotsiaalministeeriumi vahel väga ladusalt. Kõik tegevused, mille osas on ettenähtud Sotsiaalministeeriumi poolne kooskõlastus, on õigeaegselt ja etteteatamisega läbi räägitud (ankeetide ja intervjuukavade koostamine, samuti meeskonnaliikme vahetus). Ka muude ilmnenud probleemide korral on tööde teostaja meid aegsasti informeerinud ja nõu küsinud. Seni on küsimuskohad suudetud jooksvalt lahendada. Analüüs on ajakava järgselt teostamisel. Analüüsi eelarve on prognoosi järgselt täitmisel. Teisel poolaastal teostati töö tähtaegselt (5.09.2016 esitatud lõppraport ja muud materjalid) ja Lepingus sätestatud nõuete kohaselt, kuid väheses osas töid asendades. Ettenähtud intervjuudest jäid osad teostamata (kokku erinevates sihtrühmades 10 ehk teostati kokku 18 intervjuud ettenähtud 28- st). Kokkuleppel Hankijaga see osa tööst asendati järgmiselt: puudu jäänud intervjuude asemel panustati suuremas mahus intervjueeritute värbamisse ja viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud uues seonduvas sihtrühmas (kokku osalejaid 12). Praxis viis läbi uuringu tulemuste tutvustamise Sotsiaalministeeriumis. Töö on kinnitatud ja vastu võetud. Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele KAVANDATUD: 23 01.07.2015 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.07.2015 – 01.01.2015 – 31.12.2015  Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine 26.10.2015 asus tööle projektijuht.  Tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja teenusepakkujaga lepingu sõlmimine Alustati tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamist (kuna projektijuht alustas tööl mõningase viibimisega, siis viibis lähteülesandega alustamine). Viidi läbi sissejuhatavad arutelud Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel tegevuste planeerimiseks (5.11.2015 ja 25.11.2015). Alustati asendushoolduselt elluastujate ja –astunud noorte professionaalse tugiisikuteenuse kirjelduse koostamisega. Selleks võetakse arvesse eelkõige Vanemliku hoolitsusega laste asendushoolduse poliitika rohelise raamatu soovitusi, kogemusi seniste sarnaste teenustega ning ekspertide ja sidusrühmade arvamusi ja ettepanekuid. Sisendi saamiseks on kohtutud erinevate MTÜde esindajatega: SOS Lasteküla Eesti ühing (4.12.2015), Eesti Asenduskodu Töötajate Liit (7.12.2015), Caritas Eesti MTÜ (14.12.2015), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (16.12.2015). Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel toimus teenuse kirjelduse põhimõtete arutelu-töökoosolek 29.12.2015. 01.01.2016 – 31.12.2016 Viidi läbi riigihange tugiisikuteenuse osutaja leidmiseks. Hanketeade avaldati riigihangete registris 9.03.2016. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 7.04.2016. Pakkumusi esitas 2 pakkujat, kokku esitatud 1 pakkumus Põhja piirkonna, 1 Ida piirkonna ning 2 Lõuna piirkonna kohta. Ühe pakkuja pakkumused (2) lükati tagasi hanke tingimustele mitte vastamise tõttu. Edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus Lõuna ja Ida piirkonnas teenuse osutamiseks. Leping allkirjastati 23.05.2016. Põhja ning Lääne piirkonnas teenuseosutaja leidmiseks on kavas läbi viia kordushange, hanketeade avaldatakse juuni alguses. SKA projektijuht kohtus lepingupartneriga 27.05 (kohtumisel osalesid OÜ Keerub poolt Ivar Alt, Ivika Abner ning Reeli Tamm). Arutati üksikasjalikult läbi teenuse tingimused ja dokumentatsiooni täitmise nõuded. Samuti arutati, milliste partneritega oleks mõistlik koostööd arendada, et teenust paremini läbi viia. Lepingupartner on tegelenud tugiisikute baaskoolituse ettevalmistamisega (koolitus on planeeritud toimuma juunis-juulis 2016) ning teenuse osutamise ettevalmistamisega, kaardistades seniseid kogemusi valdkonnas ning koostöövõimalusi omavalitsuste ning asenduskodudega. Tugiisikuteenusest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitseametnikke Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel: Järvamaa infopäev 2.03.2016 Harjumaa infopäev 24.03.2016 Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016 Raplamaa infopäev 18.05.2016 Maikuus saadeti kõigile KOVidele lühike küsimustik selle kohta, kui palju on järgneva kahe aasta jooksul asendushoolduselt lahkujaid, et saada parem ülevaade võimalikust teenuse vajadusest erinevates piirkondades. Vastuste laekumine oli piirkonniti erinev. Kokkuvõte Ida ja Lõuna piirkonna vastustest edastati ka teenusepakkujale seal piirkondades. Pärast teenuseosutajaga lepingu sõlmimist on Ida ja Lõuna piirkonna kohalikele omavalitsustele saadetud info teenusele saamise tingimuste kohta ning teenuseosutaja kontaktandmed. Riigihanke käigus ei õnnestunud leida teenuseosutajat igasse piirkonda, Põhja ja Lääne piirkond jäid katmata. Seejuures ei esitatud Lääne piirkonna kohta ühtegi pakkumust. Kordushanke puhul püütakse 24 hankest teavitada laiemat võimalikke pakkujate ringi. Omavalitsustel on tekkinud teenusega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud jooksvalt, lähtudes kehtivatest õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus) ning individuaalse ja paindliku lähenemise põhimõttest. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole tegevustele kulunud, kuna siiani ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on olnud vastavalt eelarvele. Teisel poolaastal viidi läbi kordushange teenuseosutaja leidmiseks põhja ja lääne piirkonda. Hanketeade avaldati riigihangete registris 4.06.2016, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.06.2016. Esitati 2 pakkumust, edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus põhja piirkonnas ning OÜ Febrec pakkumus lääne piirkonnas. Lepingud sõlmiti põhja piirkonna osas 22.07.2016 ja lääne piirkonna osas 1.08.2016. 01.01.2017 – 31.12.2017 Alustatud on täiendavate tugiteenuste arendamisega, võttes aluseks 2016. a sügisel valminud Praxise „Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuringu“ ning arutelud erinevate osapooltega: 18.03.2017 – Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu noorteseminaril töötuba teemal, millist täiendavat tuge noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel 24.03.2017 – ümarlaud järelhooldusega seotud tugiteenuste arendamiseks (osalesid asenduskodude töötajad, KOVide esindajad, asendushoolduse valdkonnas tegutsevate MTÜde esindajad, asendushooldusel kasvanud noored) 3.04.2017 – arutelu MTÜ Caritas esindajaga 5.04.2017 – arutelu ELNHÜ esindajatega 12.04.2017 – arutelu MTÜ Asenduskodude Laste Liidu esindajatega 3.06.2017 – aruteluseminar asendushooldusel kasvanud ja kasvavate noorte osavõtul teemal, millist täiendavat tuge noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel. Teisel poolaastal Kuna tugiisikuteenuse osutamise raamlepingud lõpevad 31.05.18, alustati 2017 II poolaastal uue hanke ettevalmistamisega. Uue lepinguga on plaanis tugiisikuteenuse tingimusi laiendada selliselt, et võimaldada igal noorel leida endale kõige sobivam tugiisik ning seega laiendada teenuse kasutamist ja selle kasutegurit noortele. Uue hanke esmane lähteülesanne saadeti SKA poolt Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) 23.08.2017. Kuna riigihangete läbiviimise korraldus on muutunud (riigihankeid viib SKA läbi koostöös RTKga ning 1.09.2017 hakkas kehtima uus riigihangete seadus) ning tegemist on keerulise hankega, on hanke ettevalmistamine aega võtnud ning 2017. aastal tugiisikuteenuse uut hanget välja kuulutada ei jõutud. SKA ning RTK koostöös jätkub hanke ettevalmistamine 2018 alguses ning hange kuulutatakse välja võimalikult kiiresti. Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses, mis hakkasid kehtima 2018. a alguses, on plaanis lisaks tugiisikuteenusele koostada ka juhendmaterjalid järelhoolduse planeerimiseks ja rakendamiseks. Juhendmaterjale on planeeritud kolme tüüpi: kohalikele omavalitsustele, asendushoolduse pakkujatele ning asendushooldusel kasvavatele noortele. Vastavaid hankeid on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hanked kuulutatakse välja 2018 alguses, eesmärgiks on materjalide valmimine 2018. aastal. Lisaks on plaanis töötada välja noorte arenguprogramm, et toetada senisest süsteemsemalt asendushoolduselt elluastuvate noorte valmisolekut võimetekohaseks iseseisvaks toimetulekuks läbi korduvate grupitegevuste, mis keskenduvad nii enesearengule kui praktilisele infole. Arenguprogramm on plaanis välja töötada 2018 esimeses pooles ning ellu rakendada alates 2018 sügisest. Vastavat hanget on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hange kuulutatakse välja 2018 alguses.  Tugiteenuse osutamine 01.01.2016 – 31.12.2016 25 Teisel poolaastal toimusid koolitused tugiisikutele mitmes grupis. Ida ja lõuna piirkonna koolitus toimus 6.-13.07.2016. Põhja piirkonna koolitus toimus 26.08.-1.09.2016. Lääne piirkonna koolitus toimus 7.10-7.11.2016. Kõigis piirkondades tekkis olukordi, kus kõik pakkumuses olnud tugiisikud ei soovinud/saanud enam projektis osaleda (nt elukohavahetuse tõttu, töökoormuse muutuse tõttu, ei olnud võimalik koolitusel osaleda vm). Lepingu kohaselt on võimalik tugiisikuid asendada samaväärse kvalifikatsiooniga isikutega. Seega asendati lahkunud tugiisikud uutega ning tehti vastavad muudatused hankelepingusse. Muudatused meeskondades toimusid enne koolitusi. Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega. E-maili teel teavitamised: 01.08.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile asenduskodudele (SKA) 02.08.2016 – infokiri teenuse kohta valdkonnaga seotud MTÜdele (SKA) 22.08.2016 – infokiri Ida- ja Lääne-Virumaa maavalitsuste sotsiaalnõunikele – teenuse tutvustamisest ning maakondlikel infopäevadel osalemisest (OÜ Keerub) 12.09.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile KOVidele (SKA) 14.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile põhja piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid oma piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA) 15.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile lõuna ja ida piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid oma piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA) 15.09.2016 – infokiri teenuse kohta maavalitsuste sotsiaalvaldkonna inimestele (SKA) 01.11.2016 – infokiri teenuse kohta lääne piirkonna asenduskodudele ja omavalitsustele (OÜ Febrec) 02.11.2016 – infokiri ja ettepanek kohtumiseks asenduskodudele (OÜ Keerub) 11.11.2016 – infokiri katusorganisatsioonidele koostööks (MTÜ Igale lapsele pere, MTÜ Oma Pere, Kasuperede Liit) (OÜ Febrec) 27.12.2016 – korduskiri asenduskodudele ettepanekuga noortega kohtuda (OÜ Keerub). Lisaks on teenuseosutajad suhelnud paljude KOVidega telefoni teel, et teenust tutvustada ja kaardistada teenuse vajadust. Infopäevad jm teavitusüritused: 12.10.2016 - maavalitsuse infopäev Lääne-Virumaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub) 23.10.2016 – SEB Heategevusfondi Karjääripäev asenduskodude noortele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub) 24.10.2016 – maavalitsuse infopäev Põlvamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub) 26.10.2016 – maavalitsuse infopäev Viljandimaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub) 03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Saaremaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Febrec) 03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Jõgevamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub) 16.11.2016 – maavalitsuse infopäev Raplamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub) 1.-2.12.2016 – Sotsiaalministeeriumi infopäevad lastekaitsetöötajatele, teenuse tutvustamine (SKA) Muud võrgustikukohtumised: 15.06.2016 – kohtumine Tartus SKA esindaja (Maarja Kuldjärv), OÜ Keerub esindajate (Ivar Alt, Ivika Abner, Laura Kiur, Reeli Tamm), ELNHÜ esindajate (Karis Mugamäe, Gerda Kiipli-Hiir, Hilkka Raba) vahel. OÜ Keerub tutvustas teenust, arutati võimalikke kitsaskohti ning koostöökohti teenuse tutvustamiseks noortele. 13.10.2016 – teenuse tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul (SKA) 18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste ametnikele (SKA) 26 24.10.2016 – kohtumine Tallinnas EATLi ettepanekul, et arutada teenuse käivitamisega seotud raskusi ja koostöövõimalusi. Osalesid SKA esindajad, teenuseosutajate esindajad, ELNHÜ esindajad, EATLi esindajad, MTÜ Igale Lapsele Pere esindaja. Raskusi tekitas osapoolte erinev arusaam teenuse otstarbekast korraldamisest. Lepiti kokku, et teenuseosutajad võtavad lähiajal ühendust kõigi asenduskodudega eraldi ning pakuvad välja noortega kohtumise võimaluse. ELNHÜ avaldas soovi, et teenuse käivitumisest võiks uuesti rääkida ELNHÜ üldkoosolekul veebruaris. 11.11.2016 - Sotsiaalministeeriumi, SKA ja teenuseosutajate kohtumine. Tutvustati seni tehtut, arutati edasisi tegevusi. Lisaks on toimunud mitmeid kohtumisi teenuseosutajate ning KOV ametnike ja/või asenduskodude töötajate vahel, et arutada konkreetse omavalitsuse või asenduskodu noortele teenuse osutamist. SKA ja teenuseosutajad on regulaarselt kohtunud, et vaadata üle senised tulemused ning leppida kokku järgmised tegevused. Meedia: 05.12.2016 – Saadetud põhja, ida ja lõuna piirkonna kohalikesse ajalehtedesse artikkel, mis tutvustab tugiisikuteenust asendushoolduselt elluastujatele (OÜ Keerub). Klientide leidmine teenusele on osutunud raskeks. Probleemid on: - Teenusepakkujad on valdkonnas uued, neid ei tunta ning usalduse tekkimine on aeganõudev - Asenduskodud sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. SoMi nägemus teenuse väljatöötajana on aga, et tugiisikud peavad olema väljastpoolt, et tagada teenuse ühtne kättesaadavus ning kvaliteet; ning asenduskodude kasvatajatel peab olema võimalus pühenduda asenduskoduteenusel olevate laste eest hoolitsemisele. - KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel. - Tihti ei õnnestu noori motiveerida teenusele tulema, kuigi KOV ja asenduskodu võivad teenust vajalikuks pidada. Nt peetakse piinlikuks; täisealiseks saades ei soovita enam olla seotud KOVi ametnikega ega sotsiaalteenustega. - Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma piirkonna noortest on erinev). 31.12.2016 seisuga on tugiisikuteenusel 8 noort. Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta planeeritud eelarvest on kulunud 5%, kuna klientide teenusele saamine on olnud ülaltoodud põhjustel aeganõudev. Selleks, et kliendid teenusele jõuaks, on tegeletud teavitustööga. Saadetud on infokirju kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele, asenduskodudele, valdkonnaga seotud MTÜdele. Teenusepakkuja on kohtunud kohalike omavalitsustega ja tutvustanud teenust. Kasutatud on ka meedia teel info edastamist. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele. 01.01.2017 – 31.12.2017 Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega. Korraldatud on infopäevi jm teavitusüritusi, kus on tutvustatud tugiisikuteenust (täpsem nimekiri kohtumistest aruande Lisas 1). Samuti on toimunud kohtumised erinevate TATi osapoolte vahel asendushoolduse valdkonna poliitikamuudatuste ning TAT tegevuste seostamise arutamiseks, koostöö planeerimiseks ning TAT muutmise korraldamiseks. Kohtutud on ka asenduskodudes teenuse tutvustamiseks ning teenust vajavate noorte leidmiseks (täpsem nimekiri kohtumistest aruande Lisas 1). Kõigi asenduskodudega on suheldud e-kirjade ja telefoni teel, et teenust tutvustada, koguda infot 27 teenust vajada võivate noorte kohta, pakkuda võimalusi kohtumiseks. Osa asenduskodudega on kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Iga asenduskoduga on eraldi kokku lepitud, kas oleks vajalik põhjalikum teenuse tutvustamine kohapeal ning millal see võiks toimuda – nende asenduskodudega, kus oli potentsiaalseid teenust vajavaid noori, kohtuti 2017 kevadel. Nendega, kus noori hetkel ei olnud, on kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Kui teenuselt lahkuvaid noori on vaid mõni üksik, ei ole SKA ja asenduskodu kokkuleppel kokkusaamisi otstarbekaks peetud, kuid on konkreetsete noorte osas individuaalselt koos KOVidega arutatud teenuse vajadust. Koostatud teavitusmaterjalid: Teenust tutvustav flaier noortele – jagatud noortega kohtumistel ning saadetud asenduskodudele, kes on olnud huvitatud. Teenust tutvustav voldik KOVidele – jagatud teavitusüritustel, samuti SKA LKO piirkondlikele üksustele KOVidele jagamiseks. Meedia: 12.01.2017 saadetud venekeelsetele kohalikele lehtedele vene keeles artikkel teenuse tutvustamiseks. 01.05 - 15.05 - teavitustöö Lääne piirkonna KOV-ide vallalehtedesse, kodulehtedele teenuse info lisamise osas Kuna teenusele on jõudnud mitmeid noori emasid, korraldati tugiisikutele 18.02.2017 seminar, kuidas toetada asendushooldusel kasvanud noort ema. Seminaril käsitleti asendushooldusel kasvavate noortega tööd KOVi vaatevinklist (SKA LKO Anne Sundja); kiindumussuhte ja kiindumushäire teemat (Sirje Rass); praktilisi nõuandeid tugiisikule tööks noore emaga (Heidi Rätsep, MTÜ Caritas). Osales 17 tugiisikut. Kuna noored liiguvad palju ning võivad elukohta muuta, muutsime lepingutes teenuse tingimusi paindlikumaks, võimaldades tugiisikutel ka jätkata noorega tööd ka juhul, kui noor liigub teise piirkonda. Samas ei saa eeldada, et tugiisikud on valmis üle Eesti liikuma, seega võib sellistes olukordades tekkida vajadus teenus lõpetada või tugiisikut vahetada. Koostasime teenuseosutajatele täiendava juhise tugiisikuteenuse sisu osas. Lepingus on teenuse sisu kirjeldatud laialt, kuna soovime lähtuda iga noore individuaalsetest vajadustest. Praktikas on siiski tekkinud ka probleeme erinevate arusaamadega, mis peaks tugiisiku ja noore vahelise koostöö sisu olema. Juhisega andsime selleks täpsemaid suuniseid. Tähelepanekud tugiisikuteenusega seoses:  Suhteliselt palju on teenusele jõudnud noori emasid väikese lapsega. Seetõttu korraldasime ka tugiisikutele sel teemal täiendava seminari veebruaris 2017.  Suhteliselt palju on teenusele jõudnud puude ja erivajadusega noori. Mitmel puhul on teenusele tulnud ka sellised noored, kes hiljem suunduvad siiski erihoolekandeteenusele (st ei ole meie teenuse sihtgrupp ning tugiisik ei saa neid piisavalt aidata).  Jääb mulje, et teenuse olemasolu teadvustavad KOVid ja asenduskodud nende noorte puhul, kel on mingi tugev erivajadus, nö tavanoorte jaoks ei peeta teenust vajalikuks (kuigi see oli neile mõeldud).  Kuigi üks tugevamaid kriitikaid teenuse suhtes on, et võõra inimesega ei ole võimalik saavutada usalduslikku suhet, on enamasti tugiisikutel õnnestunud kliendiga kontakt saavutada ning koostööd teha, ühtki teenust ei ole pidanud lõpetama seetõttu, et koostöö ei laabuks.  Noored liiguvad erinevate elukohtade vahel ning plaanid võivad kiiresti muutuda. Seetõttu on tulnud ka tugiisikut mõnel juhul vahetada, kuigi seda tahaks vältida kui vähegi võimalik. Vahetus on siiski sujunud ladusalt ning uue tugiisikuga on koostöö laabumas. Muutsime seetõttu ka teenuse tingimusi paindlikumaks, võimaldades tugiisikul jätkata tööd noorega ka juhul, kui noor liigub elama teise piirkonda. 28  On olukordi, kus tugiisikuks on noore endine hoolduspere vanem. Oleme seda võimaldanud, kui hoolduspere vanem on teenuseosutaja tugiisikute kinnitatud meeskonnas ja noor elab eraldi ning tugiisikuteenuse sisuks on konkreetsed ajaliselt piiratud tegevused ja eesmärgid. Kuna paljudelt valdkonnaga seotud osapooltelt ning ka Praxise uuringust tuleb soovitusi, et hooldusvanem võiks olla tugiisikuks, piloteerime selliseid olukordi. Võib näha, et eristuvad kaks suunda: (1) endisest hooldusvanemast tugiisik mõistab erinevaid rolle ning suudab hoida vahet; (2) endisest hooldusvanemast tugiisik ja noor suhtlevad selliselt nagu suhtleksid ka ilma projektita, lisaväärtust noorele ei teki. Seega tuleb selliste olukordade puhul kontrollida tugiisikute tegevusi. Klientide leidmine teenusele on endiselt keeruline. Probleemid on: - Noored ei ole teenusest (sellisel kujul) eriti huvitatud. o Asenduskoduteenusel kasvanud noored ei soovi tihti üldse mingeid sotsiaalteenuseid. o Kuna mitmed noored on asenduskoduteenusel oluliselt kauem kui 18-aastaseni, on nad lahkumise ajaks juba piisavalt hästi toimetulevad, et ei vaja tugiisikut. o Perekonnas hooldamisel või eestkostel kasvavatel noortel on sagedasti perekonna tugi olemas; neid, kel siiski võiks teenust vaja olla, on selle sihtgrupi seast raske leida. - Osa asenduskodusid sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. Seetõttu ei ole asenduskodud ka eriti aktiivsed noortele teenust soovitama. - KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel. - Teenusele jõudmine tundub sõltuvat KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja aktiivsusest. Märgata on, et kui KOV teenust kasutab, siis suunab tihti teenusele mitu noort. - Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma piirkonna noortest on erinev). Teenusepakkujad:  Teenusepakkujatele ei ole teenus osutunud majanduslikult tasuvaks, mistõttu ei jätku motivatsiooni ega aktiivsust panustada teavitustegevusse ja klientide otsimisse.  Mõni teenusepakkuja ei ole suuteline tugiisikute meeskonda koos hoidma ja motiveerima ning ei näe ka seda enda ülesandena. Seetõttu oleme planeerimas teist korda tugiisikute vahetamist ja lisamist, et tagada kõigi piirkondade kaetus. Teisel poolaastal Jätkunud on teavitustegevused (täpsem nimekiri Lisas 1). 10.12.17 toimus tugiisikute seminar ja arutelu teenusepakkujatega (OÜ Keerub ja Febrec, Tallinn). Seminari üks eesmärke oli toetada tugiisikute motivatsiooni ning meeskonnatunnet, mis teenuse edukaks toimimiseks on väga olulised. Teenuseosutajad on vastavalt lepingule läbi viinud kovisioone tugiisikutele. Kui mingil põhjusel ei ole jõudnud kovisiooni läbi viia tähtaegselt, on kokkuleppel SKAga tehtud seda väikese hilinemisega. Kuna Ida-Virumaal oli teenusepakkujal raskusi tugiisikute tagamisel, tehti 25.07.17 hankelepingu muudatus, millega lisati juurde uued tugiisikud. Kuna uued tugiisikud ei ole läbinud algset lepingu raames ellu viidud tugiisikute koolitust, hinnati nende kvalifikatsiooni varasema hariduse ja koolituse põhjal ning tunnistati sobivaks. Lisaks viidi uutele tugiisikutele läbi õppekäik Sillamäe Lastekodusse 28.08.17. Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses korraldati projekti raames infopäevad 6.12 Tartus, 14.12 Tallinnas ja 19.12 Jõhvis, kus tutvustati muuhulgas ka tugiisikuteenust ning plaanitavaid järelhoolduse arendustegevusi. 2018. a I kvartalis on planeeritud infoseminarid kõigis maakondades KOV lastekaitsetöötajate, asenduskodude ning perepõhise asendushoolduse pakkujate esindajate osavõtul, kus muuhulgas tutvustatakse ka tugiisikuteenust ning järelhoolduse arendustegevusi. 29 2017. aasta lõpu seisuga on teenusel 24 noort. Kokku on teenust saanud 29 noort. 2017. aastal kulus tugiisikuteenusele 15% planeeritud eelarvest. Takistused, mistõttu väga palju noori teenusele ei jõua, ning seetõttu ka eelarvest on kulunud vaid väike osa, on jäänud samaks (vt ülal). Seetõttu on 2017. a II poolaastal tegeletud eelkõige teenuse tingimuste paindlikumaks kujundamisega ning uue hanke ettevalmistamisega. 8. Näitajate8 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide TAT Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või punktile, missugusest saavutustase saavutustase alatäimisel 9 tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Tegevus 1. 1200 428 01.06.2017 – 31.12.2017 Asendushoolduse Kõik näitajad on 2017. aasta IV mitmekesistamine ning kvartali seisuga. Perepõhiste tugitegevused (Perepõhiste hooldajate arv kasvas 78 asendushoolduse vormide unikaalse osaleja võrra, võrreldes pakkujate arv) eelmise kvartaliga põhiliselt koolituste pakkumise tõttu. Seni on näitaja alatäidetud, kuna osad osalejad on veel koolituse saamise järjekorras, mis peaks leevenema 2018. aastal. Tugiteenuste kasutamine sõltub perede soovist nõu ja tuge saada, mistõttu osalejate teenustele jõudmine on vajaduspõhine. TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse Näitaja 1 Näitaja 2 TAT spetsiifilised väljundnäitajad10 Tegevus 1. 1200 428 01.06.2017 – 31.12.2017 Asendushoolduse Näitaja täitumine on kasvanud, mitmekesistamine ning kuid võimalik, et 2018. aasta tugitegevused (Perepõhiste vahetasemeni (750) ei pruugi asendushoolduse vormide näitaja kasvada. pakkujate arv) Tegevus 1. 500 576 01.06.2017 – 31.12.2017 Asendushoolduse Püstitatud indikaator on mitmekesistamine ning ületäidetud, kuna tugitegevused (Koolitusel asenduskoduteenuse osutajate osalenud või tugiteenust kättesaadavus ning nende huvi saanud asenduskoduteenuse teenuste ja koolituste vastu on osutajate ja järelevalve kõrge. Ootustest enam osalejaid teostajate arv) on toonud kaasa ka kaadrivoolavus. Tegevus 2. Järelhoolduse 445 29 01.06.2017 – 31.12.2017 arendamine (Tugiteenuseid Tugiisikuteenuse pakkumine 8 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 9 TATs fikseeritud saavutustase. 10 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 30 saanud asendushoolduselt kasvab väga aeglaselt. SKA ellu astuvate noorte arv) tegeleb jätkuvalt ka teiste järelhoolduse tugiteenuste väljatöötamisega. Nende pakkumisega alustatakse 2018. aastal. 2018. aasta vahetasemeni (245) näitaja kindlasti ei jõua, kuid uute tugiteenustega peaks näitaja hakkama kasvama jõudsamalt. Seni on näitaja alatäidetud tugiisikuteenuse vähese kasutamise tõttu, mis on seotud paljude takistustega (sh noorte huvi puudusega jt). TAT spetsiifilised tulemusnäitajad11 Näitaja 1 Näitaja 2 Näitaja 3 TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Jah sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud 0 (%): TAT lõppeesmärgi täitmise 0 selgitus: 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele12 01.01.2015 – 31.12.2015 TATis kavandatud tegevuste rakendamise ettevalmistustega on alustatud, toimunud on erinevaid koostöökohtumisi ning töögruppe. Enamus kavandatud tegevusi on alguse saanud, kuid tõrkeid on esinenud kavandatud hangete läbi viimisel: nt on viibinud tugiteenuste hanke perepõhise asendushoolduse pakkujatele väljakuulutamine. Läbi on viidud Asendushoolduse korralduse ja rahastuse analüüsi hange ning Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hange. Mõlemad hanked nurjusid ning tuleb uuesti läbi viia. Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hankekonkurss on uuesti välja kuulutatud ning toimub pakkumuste hindamine. TATi elluviimisel on selgunud, et on vajalik muuta mõningate tegevuste elluviimise detaile: tulenevalt ettepanekutest sätestada selgelt partneri kohustused, muuta eelarvet jms. Selleks on alustatud TATi muutmise protsessiga. 11 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 12 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 31 01.01.2016 – 31.12.2016 31.03.2016 allkirjastas minister TATi muutmise käskkirja, mille alusel täpsustati TATis 4. peatüki ning toetuse saaja ja partneri kohustuste sõnastusi. Samuti asendati lisa 1 vorm A ja lisa 1 vorm B. Mitmed vajalikud hanked teenuste pakkumiseks on läbi viidud. Alustatud on tugiteenuste pakkumisega perepõhistele asendushoolduse pakkujatele. Kahes piirkonnas on alustatud asendushoolduselt elluastujatele tugiisikuteenuse pakkumise ettevalmistustega. RAKE viis läbi PRIDE koolituse analüüsi, mille teostus oli ebakvaliteetne ning TAI sätestas lepingu järgi leppetrahvi, mistõttu TAI koostas lisaks täpsustava miniuuringu PRIDE koolituse kohta. Alustati tegevuste edasise planeerimisega ning otsustati koos ekspertidega, et Eesti jaoks arendatakse PRIDE koolitus vanade koolitusmaterjalide baasilt. Asendushoolduselt elluastujate uuringut on teostamas Praxis, mis on hetkel ajakavajärgselt läbiviimisel. Hankedokumendid asendushoolduse järelevalve tõhustamise ja asenduskoduteenuse osutajate tugiteenuste kohta on koostatud ning peagi kuulutatakse mõlemad hanked välja. Ajakirja Sotsiaaltöö maikuu numbris (2/2016) ilmus TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kõikide tegevuste tutvustus. Hangete läbiviimisel on esinenud probleeme, mistõttu on ka edasi lükkunud tegevuste elluviimine. Tegevuste elluviimiseks on ettevalmistavad tegevused samuti aega võtnud ning seetõttu on ka kuluprognoos alatäidetud. Planeeritud tegevused on käivitumas suuremas mahus alates 2016. aasta sügisest. TATi teksti muudatused viidi läbi detsembris. Põhilised muudatused kajastasid sihtgrupi täpsustust, järelevalve metoodika ja koolituste tegevuse edasilükkamist, analüüsi mitte läbiviimist, tugiteenuste detailsemat kirjeldust ja arendustegevuste lisamist. Kõikide planeeritud teenuste ja koolituste pakkumistega on alustatud. PRIDE koolitusi pakutakse ning väljatöötamisel on uus PRIDE koolituste moodul, mille koostamiseks koostati arendusmeeskond. Asenduskoduteenuse pakkujate täiendkoolituste analüüsi tulemusel on koostatud uus koolituskava. Perepõhistele asendushoolduse pakkujatele on tugiteenuste pakkumisega olnud probleeme. SKA on omalt poolt tegelenud aktiivselt teavitustegevustega, et osalejaid teenustele aidata. Asenduskoduteenuse töötajatele pakutud tugiteenustel on aktiivne osalemine. Asendushoolduselt elluastuvate noorte tugiisikuteenuse kasutamine on olnud oodatud aeglasem. SKA on analüüsinud teenusele jõudmise probleeme ning tegeletakse laialdase teavitamisega. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring on Praxise poolt ellu viidud ning tulemusi tutvustatud sihtgrupile. Planeeritud teenuste ja koolituste arendamine ja pakkumine on käimas. SKA toetab aktiivselt teenuste pakkumisel esinenud probleemide lahendamist. Eelarve on tegevuste osas alatäidetud, kuna tegevuste ellu rakendumine ei ole olnud nii hoogne kui esialgselt planeeritud oli. 01.01.2017 – 31.12.2017 2017. aasta veebruaris muudeti TATi sõnastust, kuna haldus- ja riigireformi muudatused mõjutasid ka TATi tegevuste kirjeldusi ja sihtgruppi. Juulis muudeti tegevuskava kirjeldust ja eelarvet, kuna selginesid maavalitsuste kaotamisega seotud järelevalve koolituste vajadused, muudeti perepõhiste asendushoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumise loogikat ning lähtuvalt asendushoolduse valdkonnas toimuvate suurte muudatuste tulemusena oli kiirem vajadus arendustegevuste elluviimiseks. Koolituste valdkonnas on 2017. aasta olnud eriti oluline, kuna koolituste materjalid on valminud. Neid on täiendatud vastavalt tagasisidele ning piloteerimise tulemustele. PRIDE eelkoolituste pilootrühmad on alustanud koolitustega. Koolitused asenduskodu kasvatusala töötajatele on samuti saanud alguse ning neli esimest rühma on alustanud baaskoolitusprotsessiga. Lisakoolituste teemadega on samuti tegeletud ja analüüsitud. Teavitustegevustes on teavitusstrateegia valminud ja paika on pandud tegevuskava teavitustegevuste elluviimiseks. Asendushoolduse muudatused mõjutavad olulisel määral teavitustegevuse põhisõnumeid, mistõttu teavitustegevuse peab vastama muudatuste eesmärkidele. Tugiteenuste pakkumine on asenduskodu töötajatele toimunud väga aktiivselt, kuna tugiteenused on hästi vastu võetud ja peetud vajalikuks neid läbida. Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele on jätkunud vaikselt kasvavas tempos ning nende pakkumine on samamoodi jätkunud. Arendustegevustega alustati kiiremas tempos, kuna need tegevused on olulised toetavad tegevused asendushoolduse muudatuste jaoks. 32 Seni on eelarve tegevuste osas siiski alatäidetud, kuna tegevuste kulutused ei ole olnud seni planeeritud mahus. Oluline põhjus on ka selles, et kõik tegevused pole siiski veel alguse saanud ning järgemööda toimub veel väljatöötamisprotsess, seda nii kutselise erihoolduspereteenuse, järelevalve koolituste ja teavitustegevuste osas. 2018. aastal lisanduvad ka kulutused nende tegevuste osas. TATi põhinäitaja perepõhiste asendushoolduse vormide arv on täidetud 36% püstitatud lõpptasemest ehk 430 unikaalset osalejat 1200 osalejast. 2018. aasta vahetasemeni (750) ei pruugi näitaja 2018. aasta jooksul tõusta, küll aga peaksid 2018. aasta jooksul saama alguse teavitustegevused, mis hakkavad informeerima ühiskonda perepõhiste asendushoolduse võimalustest ning kutsuma perepõhist asendushooldust pakkuma. Lisaks jätkuvad koolituste ja tugiteenuste pakkumised ning koordinaatorid nõustavad pidevalt KOVe selleks, et nad saadaks üha enam perepõhise hoolduse pakkujaid koolitustele ja tugiteenustele suunata. TATi kogueelarvest kuni aastani 2020 on kasutatud seni 16% eelarvest. 2017. aastaks planeeritud eelarvest kasutati ära 49%. Eelarve kasutus tõuseb 2018. aastal, kui lisanduvad teistele tegevustele järelevalve koolituste pakkumine ja teavitustegevuste ellu viimine. 10. TAT mõju läbivatele teemadele13 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste osutamisega alustamist. Infoühiskond x x Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste osutamisega alustamist. Riigivalitsemine x x Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste osutamisega alustamist. Võrdsed võimalused x x sh sooline võrdus x x Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste osutamisega alustamist. Sh võrdne kohtlemine x x Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste osutamisega alustamist. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14 01.01.2015 – 31.12.2015 TATi partneriteks on Tervise Arengu Instituut ning Sotsiaalkindlustusamet. Partnerlus toimib, tekkinud küsimusi arutatakse konstruktiivselt, kas töökoosoleku vormis või e- kirja/telefonisuhtluse teel. Partnerite poolt läbiviidavate hangete lähteülesannete koostamiseks on korraldatud mitmeid koostöökohtumisi. Samuti on läbi viidud töökoosolekuid administratiivsete küsimuste arutamiseks ning 13 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 14 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 33 juhendamiseks. Arutatud on osalejate andmekorjet puudutavaid küsimusi (02.09.2015, 28.10.2015), eelarve täitmist ja teisi olulisi TATi rakendamisega seotud administratiivseid küsimusi (nt 02.09.2015, 23.09.2015). Lisaks on läbi viidud teavitusnõudeid tutvustav arutelu (nt 23.09.2015). 01.01.2016 – 31.12.2016 Partnerid tegutsevad neile püstitatud eesmärke täites. SKA ja TAI täidavad aktiivselt neile pandud ülesandeid. Koostöö partneritega on tihe ning produktiivne. Toimunud on kohtumised tegevuste planeerimise, ESFi nõuete täpsustamise ja hankepartnerite probleemide lahendamiste osas. RA-l on ülevaade partnerite tegevustest ning probleemidest. Probleemide esinemisel on nad pöördunud oma hankepartnerite poole, võimaldades otsida probleemidele lahendusi, samas viinud läbi vajadusel järelevalvet. Toimuvad regulaarsed kohtumised kõikide osapooltega ning vajadusel on kohtutud ka eraldi konkreetsete tegevuste üle vaatamiseks. 01.01.2017 – 31.12. 2017 Partnerid tegutsevad eesmärgipäraselt oma ülesannete täitmisel. Takistuste ja probleemide korral tegelevad aktiivselt neile lahenduste leidmisega. Ilmnenud takistusi ja probleeme (vähene elluastujate tugiteenuste ja perepõhise hoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumine) on kirjeldatud eelpool tegevuste all ning välja on toodud ka lahendusi nendega toime tulekuks (uued tugiteenused elluastujatele, veel laialdasem teavitamine ja KOVide nõustamine jms). Toimuvad pidevalt kohtumised partnerite ja Sotsiaalministeeriumiga, et jälgida tegevuste edukust ja leida lahendusi takistustele. Jätkuvad regulaarsed kohtumised tegevuste elluviimise jälgimiseks ning ette tulevate probleemide lahenduste leidmiseks. Kõik partnerid on olnud aktiivsed oma tegevuste elluviijad. TAI on pälvinud asendushoolduse projektimeeskond EATL poolt korraldatud galal „Kuldne Kartul“ aasta teo valdkonnas tunnustuse, mis on oluline märk sellest, et valdkonnas tehtud arendustegevused on positiivselt vastu võetud ning neid on märgatud ka väljastpoolt. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Laura Viilup [email protected] Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse digitaalne Sotsiaalala asekantsler Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 34 TATi Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine vahearuande Lisa 1. Nimekiri SKA ja TAI kohtumistest 01.01.2017 – 31.05.2017 Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (SKA) Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud: 3) sihtgruppi ja võrgustikutöötajaid teavitavate kohtumiste/ infopäevade korraldamise kaudu: 19.01 toimus kaks kohtumist perepõhiste tugiteenuste teavitamise teemal: 1) SKA lõuna piirkonna maavalitsuste ja Tartu lastekaitsespetsialistide võrgustikukohtumine; 2) hooldus- ning lapsendajaperede kohtumine. 25.01 teenuste tutvustamine ida piirkonna sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäeval; 07.02 Jõhvi, koostöökohtumine Ida-Virumaa maavalitsuste ja omavalitsuste esindajatega ning perepõhiste tugiteenuste osutajaga (MTÜ Oma Pere) teemal „Eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperede toetamine“. 09.02 Rakvere, koostöökohtumine Lääne-Virumaa maavalitsuste ja omavalitsuste esindajatega ning perepõhiste tugiteenuste osutajaga (MTÜ Oma Pere) teemal „Eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperede toetamine“. 13.02 Haapsalu, koostöökohtumine lääne piirkonna maavalitsuste ja omavalitsuste esindajatega ning perepõhiste tugiteenuste osutajaga (MTÜ Oma Pere) teemal „Eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperede toetamine“. 27.03 lõuna piirkonna hooldusperedega kohtumine teemal „HEV lapsed ja erikoolid“. 28.03 Võru Maavalitsus: „Põlva ja Võrumaa sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäev“. 11.04 Jõgeva Maavalitsus: „Jõgevamaa sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäev“. 24.04 Tallinn, Valkla, Vääna: koostöökohtumine AS Hoolekandeteenused teemal „Eestkoste- ja hooldusperede vanemad ja vanavanemad“. 25.04 Viljandi Maavalitsus: „Viljandimaa sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäev“. 24.05 Tallinn: Sotsiaaltöökeskuse ja ESTA teabepäeval asendushoolduse tugiteenuste tutvustamine. Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele (SKA) Korraldatud on infopäevi jm teavitusüritusi, kus on tutvustatud tugiisikuteenust: 25.01.2017 –Ida-Virumaa infopäev (teenust tutvustas SKA) 14.02.2017 – Läänemaa infopäev (OÜ Febrec) 5.03.2017 – SEB Heategevusfondi karjääripäev asenduskodude noortele (OÜ Keerub, SKA) 9.03.2017 – Lääne-Virumaa infopäev (OÜ Keerub) 28.03.2017 – Võru-Põlva infopäev (SKA) 29.03.2017 – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti infopäev linnaosade lastekaitsetöötajatele (SKA) 11.04.2017 – Jõgevamaa infopäev (SKA) 12.04.2017 – Pärnumaa infopäev (OÜ Febrec) 25.04.2017 – Viljandimaa infopäev (SKA) Muud võrgustikukohtumised: 28.02.2017 - Pärnu Töötukassa juhtumikorraldajate uuesti teavitamine teenusest 09.03.2017 - Pärnu Toimetulekukooli personalile ja lastevanematele teenuse tutvustamine 4.04.2017 – kohtumine SKA esindaja (Maarja Kuldjärv) ja Eesti Noorsootöö Keskuse esindaja vahel (Gerttu Aavik). Teenuse tutvustamine ja koostöövõimaluste arutamine. 7.04.2017 – kohtumine SKA esindaja (Maarja Kuldjärv) ja Töötukassa esindajate vahel (Kerstin Holland, Karin Andre). Teenuse tutvustamine ja koostöövõimaluste arutamine. 11.04.2017 – SKA LKO Lääne piirkonna meeskonna kohtumine SKA projektijuhi Maarja Kuldjärve ning Lääne piirkonna teenuseosutaja OÜ Febrec esindaja Jaanus Mäega. Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö planeerimine piirkonnas. 20.04.2017 - SKA LKO Lõuna piirkonna meeskonna kohtumine SKA projektijuhi Maarja Kuldjärve ning Lõuna piirkonna teenuseosutaja OÜ Keerub esindaja Laura Kiuriga. Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö planeerimine piirkonnas. 10.05.2017, 29.05.2017 - SKA LKO Ida piirkonna meeskonna kohtumised SKA projektijuhi Maarja Kuldjärve ning Ida piirkonna teenuseosutaja OÜ Keerub esindajate Ivar Alti ning Julia Viršilaitega. Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö planeerimine piirkonnas. 30.05.2017 – SKA LKO kohtumine Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande juhtidega ning juhtivate lastekaitsetöötajatega (SKA) 1.06.2017 – OÜ Keerub ja MTÜ Oma Pere ida piirkonna esindajate kohtumine teenuse tutvustamiseks 2.06.2017 - SKA LKO Põhja piirkonna meeskonna kohtumised SKA projektijuhi Maarja Kuldjärve ning Põhja piirkonna teenuseosutaja OÜ Keerub esindajate Ivar Alti ning Laura Kiuriga. Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö planeerimine piirkonnas. Koostöökohtumised erinevate KOVide lastekaitse- või sotsiaaltöötajatega teenuse tutvustamiseks ja/või konkreetse juhtumi aruteluks: Kernu, Nissi, Tabivere, Viljandi, Jõhvi, Mäetaguse, Sillamäe, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu jt. Samuti on toimunud kohtumised erinevate TATi osapoolte vahel asendushoolduse valdkonna poliitikamuudatuste ning TAT tegevuste seostamise arutamiseks, koostöö planeerimiseks ning TAT muutmise korraldamiseks: 1.02.2017 – SKA, SOM, TAI 16.02.2017 – SKA, SOM 6.04.2017 – SKA, SOM, TAI, Innove 15.05.2017 – SKA, SOM 31.05.2017 – SKA, TAI Kohtumised asenduskodudes (teenuse tutvustamiseks ning teenust vajavate noorte leidmiseks): 18.01.2017 – Haapsalu Hoolekandekeskus (OÜ Febrec) 20.01.2017 – Pärnu Lasteküla (OÜ Febrec) 5.04.2017 – Tartu Kristlik Noortekodu (SKA) 12.04.2017 – Tallinna Lastekodu (OÜ Keerub) 12.05.2017 – Kohtla-Järve lastekodu (OÜ Keerub) 16.05.2017 - Valga Lastekodu Kurepesa (SKA ja OÜ Keerub) 16.05.2017 – Sillamäe lastekodu (OÜ Keerub) 16.05.2017 – Narva lastekodu (OÜ Keerub) 17.05.2017 – Siimusti lastekodu Metsatareke (SKA ja OÜ Keerub) 17.05.2017 – Kiikla lastekodu (OÜ Keerub) 24.05.2017 – Tartu Mäe Kodu (SKA ja OÜ Keerub) 01.06.2017 – 31.12.2017 Täienduskoolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (TAI) Teisel poolaastal toimusid erinevad kohtumised ning teavitusüritused: 06.06.17 toimus Leedu Lighthouse Foundation esindajate õppekäik TAI-sse, kus projektijuht rääkis PRIDE koolituse arendustest Eestis. 22.06.2017 osales projektijuht SKA-s seaduse eelnõu arutelul 05.07.17 toimus Sotsiaalministeeriumis kohtumine tutvustamaks koostööpartneritele kavandatavaid muudatusi asendushoolduse korralduses ning arutamaks asendushooldust puudutavate küsimuste üle. TAI projektijuhi ülesandeks oli välja tuua toetavad tegevused koolituse näol. 11.07.17 toimus Lastekaitse Liidu juhi, Tõnu Poopuuga, koosolek, mille raames projektijuht rääkis asendushoolduse koolituste arendamisest ning kohtumise eesmärgiks oli kaardistada võimalikud koostöö kohad. 10.10.17 tutvustasid projektijuht ja analüütik TAI töötajaskonnale oma tegevusi asendushoolduse valdkonnas (PRIDE koolituse ja kasvatusala töötajate baaskoolituse arendamine ESF raames) 23.10.2017 toimus MTÜ Igale Lapsele Pere, TAI, SKA ja SOM esindajatega kohtumine (vastamaks MTÜ Iga Lapsele Pere teabenõudele), kus arutati Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid muudatusi (sh koolituste korraldust). 25.10.17 käis projektijuht tegemas Lapsendamise seminaril ettekannet, kus keskendus PRIDE koolituse sisu ja muudatuste tutvustamisele. 9.11.2017 pälvis TAI asendushoolduse projektimeeskond EATL poolt korraldatud galal „Kuldne Kartul“ aasta teo valdkonnas tunnustuse. 21.12.17 käis projektijuht koos PRIDE koolitajate koolituse läbiviijatega esinemas SKA koolitusel. Eesmärgiks oli tutvustada SKA lapsendamise ja hoolduspere vanemate hindamise ja ettevalmistamisega tegelevatele spetsialistidele PRIDE koolituse sisu, arendusi, perekondade hindamist ja koostööd TAI ja SKA spetsialistide vahel. Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele Jätkunud on teavitustegevused: 21.06.17 Koostöökohtumine Haapsalu Hoolekandekeskuses, teenuse tutvustamine (SKA) 01.–10.09.17 Teavitustöö Lääne piirkonna KOV-ide vallalehtedesse, kodulehtedele teenuse info lisamise osas (OÜ Febrec). Paljud KOV-id ei soovi infot lisada kodulehtedele või vallalehtedesse, kuna teenuse sihtgrupp on spetsiifiline ja tõenäoliselt ei huvita lugejaid. 5.10.17 Ümarlaud sidusrühmadega, et arutada järelhoolduse arendustegevusi (SKA) 10.10.17 Osalemine Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse koosolekul, teenuse ning plaanitavate muudatuste ja arenduste tutvustamine (SKA) 29.10.17 SEB Heategevusfondi karjääripäeval asendushooldusel kasvanud noortele teenuse tutvustamine (SKA) Regulaarsed kohtumised SKA ja teenusepakkujate vahel, et arutada teenuse toimimist ning planeerida edasisi tegevusi: 2.06.17 OU Keerub (Tallinn) koos SKA lastekaitse osakonna Põhja piirkonna ametnikega 15.06.17 OÜ Keerub (Rakvere) 5.07.17 SKA peadirektori kohtumine OÜga Keerub (Rakvere), et arutada olukorda, kus Ida- Virumaal ei leidu piisavalt tugiisikuid. 18.07.17 OÜ Keerub (Rakvere) 27.07.17 OÜ Febrec (Pärnu) 25.10.17 OÜ Keerub (Rakvere) 31.10.17 OÜ Febrec (Pärnu)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel