Kaja Toom
Innove SA
[email protected] Meie 28.02.2018 nr 2-1/705
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
Toetuse andmise tingimuste "Asendushoolduse
kvaliteedi tõstmine" parandatud (26.02.2018)
seirearuande dokumentide edastamine 2017.
aasta II poole kohta
Lugupeetud Kaja Toom
Edastame Teile toetuse andmise tingimuste "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" 2017.
aasta II poole parandatud seirearuande ja selle juurde kuuluva eelarve täitmise aruande ning
Lisa 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa:
1. TAT asendushoolduse seirearuanne_II-2017_parandatud_26.02.2018.pdf
2. TAT eelarve täitmise aruanne_ashoold_II-2017.xls
3. TATi asendushoolduse kvaliteedi tõstmine vahearuande Lisa 1.pdf
Laura Viilup 6269 724
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik x vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.002.01.15-0003
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium, Laste ja perede osakond
4. Partnerite nimi/nimed Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut
5. TAT abikõlblikkuse
01.01.2015 – 31.12.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015 – 31.12.2017
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja
2.1 Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine
nimetus
ja pakkumine
Alamtegevuse nr 2.1.1 Asendushoolduse koolitused
ja nimetus1
Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 28.05.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
01.01.2015 – 31.12.2015
Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüs KAVANDATUD: 01.03.2016 – 31.12.2016
TEGELIK: 15.02.2016 – 31.12.2016
Analüüsi lähteülesande koostamine
Koostati Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüsi lähteülesanne.
Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, hanke välja kuulutamine,
hankemenetluse läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm). Analüüsi tegemine ning
analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt
Koostati hankedokumendid ning hanketeade avaldati 24.08.2015. Hankekonkursile laekus üks
pakkumus (Tartu Ülikool). Pakkumus ei kvalifitseerunud ning hankekonkurss kukkus läbi.
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
Hanketingimused otsustati üle vaadata ning tegevus 2016. aastal uuesti läbi viia.
01.01.2016 – 31.12.2016
Hankedokumendid on täpsustamisel ning plaanis on läbi viia minihange. Hankedokumentide tehniline
kirjeldus on muudetud kompaktsemaks ning täpsemaks, et töö teostajal oleks võimalikult täpne
ülesande püstitus ning võimalik seda efektiivselt teostada.
Teisel poolaastal otsustati asendushoolduse korraldamise ja rahastamise analüüs TATi raames mitte
ellu viia. Planeeritud mahus analüüsi läbiviimine ei ole osutunud enam vajalikuks ning väiksemas
mahus teostab analüüsi Sotsiaalministeeriumi töötaja. Asendushoolduse korraldus- ja
rahastusanalüüsi mitte teostamine TATi raames ei mõjuta TATi tegevusi, kuna nimetatud analüüs
peaks andma sisendi asendushoolduse valdkonnas vajalike muudatuste tegemiseks nii korralduses
kui rahastuses tulevikus ega puuduta hetkel TATist ellu viidavaid tegevusi ega tegevuste eelarvet.
Analüüsi viib ellu Sotsiaalministeeriumi ametnik, kuna analüüsi sisu ei eelda andmete kogumist väljalt
laiemalt sihtgrupilt ning seda on võimalik teostada Sotsiaalministeeriumi valduses olevatele andmetele
ja teadmistele tuginedes, siis on mõistlik mitte analüüsi tellida TATi kuludest.
Täienduskoolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 –
31.12.2020 TEGELIK: 28.05.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
28.05.2015 (võrreldes kavandatuga mõningase viibimisega, tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine
viibis) asus tööle projektijuht (töötas kuni 28.08.2015). 14.09.2015 asus tööle uus projektijuht.
Analüüsi lähteülesande koostamine
Esmalt alustati PRIDE analüüsi lähteülesande koostamisega, milleks saadi sisendit koostöös
asendushoolduse ekspertidega, kaardistades PRIDE koolituse suurimad probleemid. Valmistati ette
hankedokumendid ning perioodil 28.08.2015 – 11.09.2015 viidi läbi hankekonkurss. Hankele laekus
üks pakkumus. Hankekonkursi võitis Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse (RAKE).
Analüüsi tegemine
Alustati analüüsi koostamisega. Analüüsi tegemiseks oli esialgu ettenähtud kuus kuud, kuid kuna
TATi kinnitamine võttis aega, kahanes analüüsi tegemise aeg kolmele kuule. PRIDE korralduse
analüüsi alustati septembris 2015. a ning see valmis 2015. a detsembri lõpuks. Põhjusel, et analüüs
oli puudulik, anti RAKE’le parandusteks aega kuni 11.01.2016. Analüüsi tegemise etapis korraldati ka
mitmeid töörühma kohtumisi, et hoida osapooli analüüsi protsessidest teadlikuna ning teha analüüsi
teostavale meeskonnale täpsustavaid ettepanekuid. Töörühma kohtumised olid väga sisukad ning
tööprotsessis väga vajalikud.
01.01.2016 – 31.12.2016
RAKE ei teinud õigeks kuupäevaks piisavalt vajalikke parandusi ning TAI esindajad ei olnud analüüsi
kvaliteediga rahul. Algasid vaidlused, mis lõppesid 08.03.2016 analüüsi vastuvõtmisega, kohaldades
leppetrahvi. Antud uuringus ei tulnud välja aspektid, mida koolituse arendamiseks oli vaja teada. Tegu
oli osaliselt teostatud tööga. RAKE analüüs ei andnud selgeid vastuseid, milliseid koolitusi peaks
saama asendushooldusel oleva lapse pere. RAKE ei jõudnud järeldusele, millist koolitusprogrammi
lõplikult TAI-le soovitada (st kas jätkata PRIDE’ga või mitte) ning ei jaganud vastuseid ka küsimustele,
mis puudutasid näiteks koolitajate kvalifikatsiooninõudeid ja koolituse edukuse indikaatoreid.
Puudujääke oli ka analüüsi metoodika osas. Liiga palju tugineti eksperthinnangule, mis ei ole piisav, et
teha suuri struktuurilisi muudatusi. Liialt vähe oli kirjanduse või andmete analüüsi, erialaekspertide
tööd ja individuaalintervjuusid. Selle tõttu viisid projektijuht ja analüütik läbi täiendava miniuuringu, mis
andis vastused, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja vanematel, kes kasvatavad mittebioloogilist last
ning läbi analüüsiprotsessi tehti otsus, et jätkame Eestis PRIDE koolitusega ja kohandame vana
versiooni tänapäevasemaks ning Eesti oludele vastavaks. Minianalüüs on veel teostamisel, kuna
puudub KOV/MV koostöö tõhustamise osa.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Analüüs läks prognoositust vähem maksma ning minianalüüsi läbiviimise kulutused on olnud madalad.
2
Arendustegevuste kavandamine ning elluviimine
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimisega kavandati alustada novembris 2015, kuid osaliselt lükkus aastasse 2016,
sest tegevuste planeerimine on sõltuv analüüsi tulemustest (analüüsi valmimine lükkus 2016. a
algusesse). Tegevusi tehti selles mahus, et kaardistati ajaraamistik, millal peaksid koolituse
arendustegevused valmis olema ning ajaraam, millal hankida koolitajaid.
01.01.2016 – 31.12.2016
Põhjusel, et analüüs võeti vastu alles märtsis 2016, sai tegevusi hakata planeerima selle järgselt.
Perepõhist asendushooldust pakkuvate vanemate koolitusvajaduse ja koolituste arenduste
planeerimine toimus mitmes etapis. Kõigepealt kaardistati rahvusvahelise kirjanduse alusel oskused ja
teadmised, mis peaksid olema vanematel, kes kasvatavad vanemliku hooleta jäänud last.
Kaardistatud pädevused esitati ekspertide kogule ning nende ülesandeks oli liigitada pädevused
eelkoolituse (koolitus, mis toimub enne, kui laps tuleb perre) ja põhikoolituse (koolitus, mis toimub siis,
kui laps on peres) ning tugiteenuste/elu õpetab (kõik, mis peaks jääma koolitustest välja) vahel.
Paralleelselt suheldi erinevate välisriikide ekspertidega, kes tegelevad perepõhise asendushoolduse
koolitusvaldkonnas. Ekspertümarlaua järgselt korraldati fookusgrupp, kus osalesid sihtrühma
esindajad (lapsendajad ja perekonnas hooldajad). Fookusgrupi eesmärgiks oli teada saada sihtrühma
arvamus kaardistatud ja ekspertide poolt jaotatud pädevuste kohta. Sihtrühmaga toimunud
fookusgrupi järgselt toimus arutelu ka PRIDE õpetajate esindajatega, kellega arutati perepõhise
asendushoolduse koolituse tuleviku väljavaateid ning selgitati välja nende seisukoht soovitud
muutuste osas. Peale seda kutsuti uuesti kokku ekspertide kogu, et arutada eelnevate tegevuste
tulemusi ja otsustada, milline perepõhise asendushoolduse koolitusega Eestis jätkata, selleks valiti
PRIDE koolituse arendamine vana koolitusmaterjalide baasilt. Sellele järgnes koolituse materjalide
muutmise tegevuskava kokkupanemine.
Toimunud koostöökohtumised ja koolituse arendamisega seotud tegevused:
20.01.2016 Koostöökohtumine maavalitsuse esindajaga
29.02.2016 PRIDE õpetajate teabepäev (TAT meetme ja edasiste tegevuste tutvustus)
04.03.2016 Ekspertide ümarlaud, kus kaardistati vajalikud pädevused, mida vajavad vanemad, kes
kasvatavad mittebioloogilist last
01.04.2016 Sihtrühmaga fookusgrupp, kus vaadati üle ekspertide poolt kaardistatud pädevused
06.05.2016 PRIDE koolitajatega arutelu tuleviku visioonide suhtes
11.05.2016 Ekspertide ümarlaud, kus otsustati, millise perepõhise asendushoolduse koolitusega
jätkata
18.05.2016 Kohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga teavitusürituse teemadel
23.05.2016 Ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ meetme tutvustus
Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised.
Arendustegevused ja nende planeerimine on võtnud palju aega ning kuna koolituse maht on suur, siis
võtab efektiivse ja läbimõeldud koolituse loomine veel aega. Tegevused on ellu viidud vastavalt
ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Teisel poolaastal käis 13.07.2016 projektijuht Soomes tutvumas soomlaste PRIDE koolituse
arendamise protsessiga. Kohtumisel arutati Soome PRIDE koolituse arendamise protsessi. Kuna
Soomes on PRIDE koolitust edukalt arendatud, siis sai projektijuht olulist teavet selle kohta, kuidas
PRIDE koolituse arendamise protsessi võiks hallata ning mida koolituse arendamisel arvesse võtta.
Projektijuht sai kinnitust, et arendusprotsessi peaks kindlasti kaasama PRIDE koolitajaid, kuna nemad
on eksperdid ning tunnevad osalejate vajadusi, metoodikat ning materjali. Arutati koolitajate ja
koolituse kvaliteedi tagamist, tagasisidestamissüsteemi ja koolitajate koolituse metoodikat. Projektijuht
sai tutvuda kohapeal Soomlaste uuendatud PRIDE materjalidega.
Suvest algas PRIDE materjalide arendusmeeskonda liikmete otsimine. Meeskonda leiti pakkumuste
võtmise tulemusena 4 PRIDE koolitajat, sisutoimetaja(d) ja metoodik (ühisnimetus PRIDE
3
arendusmeeskond). Kaasati ka kolme teema (kiindumus, kaotus, distsipliin) puhul erialaeksperte.
Seejärel algas materjalide sisuline kohandamine ja sellega seoses toimusid iga peatüki raames
arendusmeeskonna koosolekud (6.09 ; 30.09; 6.10; 14.10; 18.10; 11.11; 18.11; 1.12; 8.12; 13.12), kus
tutvustati kohandatud peatükki ja teised meeskonna liikmed said anda tagasisidet. PRIDE
koolitusmaterjalide mustandversioonid on valmis. Materjalid vajavad veel veidi kohendamist.
Tegeletud on PRIDE filmi hanke ettevalmistamisega. Hange kuulutatakse välja 2017. aasta alguses.
Kuni uus film valmib piloteerime uut PRIDE koolitust veel vana filmiga.
Suvel analüüsiti kohalike omavalitsuse ja maavalitsuste spetsialistide kogemust lapsendajate ja
perekonnas hooldajatega ning PRIDE koolitusega, mis näitas meile seda, et paljud spetsialistid ei ole
PRIDE koolitusega piisavalt kursis ning tuleb tegeleda nende teavitamisega koolitusest.
Perepõhise asendushoolduse koolitusprogrammi arendamine Eestis (eelneva nimetusega
minianalüüs, mis tehti lisaks RAKE analüüsile) on valminud.
Korrastati ka PRIDE koolitusele registreerunud perekonnas hooldajate nimekirja.
09.06.2016 toimus koostöövõimaluste arutamise kohtumine SEB Heategevusfondi juhi Triin Lumiga
14.07.2016 toimus koosolek Oma Pere projektijuhiga, kus räägiti PRIDE arendustest
22.09.2016 toimus SKA lapsendamise spetsialistidega koosolek. Arutati PRIDE seniseid ja tulevasi
arendustegevusi, SKA uusi funktsioone lapsendamise raames ja koostöö võimalusi. Lepiti kokku, et
perede hindamisel hakkavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialistid koostööd tegema. Täpne
koostöövorm on veel kokkuleppimisel.
20.12.2016 toimus teavitustegevuste arutelu SKA, Oma Pere ja TAI vahel
PRIDE põhikoolituse arendamine toimub aastal 2017.
Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Kuna esialgu oli prognoositud ka PRIDE koolituste
korraldamine 2016. aastasse, kuid arendustegevuste edasilükkumise tõttu ei saanud PRIDE koolitusi
ESF vahenditest korraldada, ei ole tegevuse eelarvet täidetud prognoosi kohaselt
01.01.2017 – 31.12.2017
04.01.17 asus tööle koolitusspetsilist Margit Metsmägin
Aasta alguses tehti arendatud PRIDE materjalides veel kohandusi. Metoodiku, kelle ülesandeks oli
PRIDE materjalides olevate harjutuste ja grupitööde analüüsimine ja vajadusel nende teaduspõhine
uuendamine ja kaasajastamine, tööde üleandmise (31.12.2016) järgselt selgus, et tellitud töö esitati
vaid osalises mahus ning ei vastanud lepingust tulenevatele tingimustele. Töö võeti vastu osaliselt
ning kuna PRIDE materjalide valmimisega oli kiire, oli vaja leida uus metoodik nii kiiresti kui võimalik,
et sisutoimetaja, kelle ülesandeks oli PRIDE koolitusmaterjalide sisuline toimetamine ja
kaasajastamine vastavalt arendusmeeskonnalt saadavast sisendist, saaks oma töö lõpuni teostada.
12.02.2017 valmisid uue metoodiku poolt teostatud harjutused ning seejärel sai oma töö teostamisega
edasi liikuda ka sisutoimetaja. PRIDE materjalid valmisid märtsis ning paralleelselt vaatas PRIDE
materjalid tervikuna üle ka sisuline ekspert, kes andis materjalidele omapoolse tagasiside.
PRIDE materjalide arendamise protsessis töötati välja ka PRIDE eelkoolituse mõjuhindamine.
Mõjuhindamiseks on kasutusel eel- ja järelankeet, kus osalejad peavad hindama PRIDE eelkoolituses
sisalduvate teemade puhul oma teadmisi ja oskusi ning koolituse järel muutusi oma teadmistes ja
oskustes.
Koostöös SKA (Sotsiaalkindlustusamet) lapsendamise spetsialistidega korrastati koolitusele
registreerunud lapsendajate nimekirja ning koostöös kohalike omavalitsustega perekonnas hooldajate
nimekirja. Küsitleti kõiki kohalikke omavalitusi.
Muudeti ka PRIDE koolitusele registreerimise süsteemi. Koolitusele registreerimiseks loodi vorm, mida
lapsendamisametnikud täitma peavad. Sama vormi alusel hakkavad osalejaid koolitusele
registreerima ka KOV spetsialistid.
4
Arendati koostööd PRIDE koolitajate ja SKA lapsendamisega tegelevate spetsialistide vahel. Vastavalt
TAI projektijuhi, PRIDE arendusmeeskonnas olevate PRIDE koolitajate ja SKA lastekaitseosakonna
kokkuleppele teevad lapsendamisega tegelevad spetsialistid SKA-s ja PRIDE koolitajad lapsendada
soovijate puhul koostööd. Koostöö eesmärgiks on ennetada vanemliku hooleta jäänud lapse sattumist
perekonda, kus ei ole lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks piisavalt vajalikke ressursse.
Koostöös saavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialist nõustada ja toetada lapsendada soovijat vajaliku
ja sobiva abi ning tugiteenuste leidmisel.
27.01.2017 saadeti välja PRIDE eelkoolituse filmi hange, millele laekus 3 pakkumust. Hanke võitis OÜ
Kuukulgur film ja leping Kuukulguriga sõlmiti 13.03.2017. Selle järgselt palgati ka filmi ekspert, kelle
ülesandeks oli PRIDE õppefilmi väljatöötamise protsessis nõustamine ja eksperthinnangute andmine
vastavalt PRIDE eesmärkidele, metoodikale (sh 5 põhipädevuse süsteemsele edastamisele) ja
uuendatud õppematerjalide sisule. Ekspert ütles ühepoolselt lepingu üles 19.05.17 (vaid 12 päeva
enne Kuukulguri töö esitamise tähtaega) isikliku ajapuuduse tõttu. Projektijuhil tuli leida sama päev
uus ekspert, kuna kahe päeva pärast oli esimene filmimine, mille juurde oli eksperti vaja. Oma
nõusoleku andis ekspert, kes oli kursis uute PRIDE materjalide arendustega ning reaalse hoolduspere
kogemusega, mis tegi ta sobivaks täitma PRIDE õppefilmi eksperdi rolli.
Ekspertiisi tulemusena sai filmi lisatud reaalsed Eesti perede lood, muudeti Kuukulguri poolt koostatud
treatmenti ja stsenaariumi nii, et selles sisaldusid PRIDE koolituste teemad ning põhipädevused jm.
31.03.17 – 25.05.17 toimus esimene PRIDE eelkoolituse pilootkoolitus 13 osalejaga Tartus.
Pilootkoolitust käisid hindamas projektijuht Enelis Linnas ja analüütik Madli Raudkivi. Hinnati nii
koolituse protsessi (sh ajalist) kui ka sisu ning harjutusi. Piloteerimise käigus selgus, et materjalid on
liiga mahukad ning paralleelselt tehti materjalidesse nii sisulisi kui ajalisi muudatusi.
31.05.2017 algas Tallinnas II PRIDE pilootkoolitus 15 osalejaga.
Teisel poolaastal lõppes II PRIDE pilootkoolitus 14.07.17. II pilootkoolitust käis hindamas
koolitusspetsialist Margit Metsmägin, kelle ülesandeks oli analüüsida I pilootkoolituse järel tehtud
muudatuste (eelkõige ajaliste) paikapidavust. Koolitusspetsialisti ning koolitajate hinnangul vastas
materjalide mahukus koolituseks ettenähtud ajale. Materjali viidi sisse mõned muudatused vastavalt
koolitajate ja osalejate tagasisidele (sh mõjuhindamise tulemusele) ning seejärel saadeti PRIDE
materjalid keeletoimetusse.
Pilootkoolituste mõjuhindamise tulemusena (eel – ja järelankeet ning tagasisidering koolituse lõpus)
võib öelda, et osalejad hindasid PRIDE eelkoolitust enda jaoks kasulikuks ning oldi rahul eelkoolituste
õppuste sisu, materjalide ja läbiviimisega. Osalejate hinnangud oma teadmistele ja oskustele
paranesid kõikide teemade lõikes, mida PRIDE eelkoolitusel käsitleti (enim asendushoolduse
valdkonna ja lapse bioloogilise perekonna lõikes). Tagasisideringides toodi välja PRIDE eelkoolituse
suurima kasutegurina kogemused, mida jagavad nii osalejad kui ka koolitajad. Puudujääkidena toodi
välja ajapuudus ning teemade puhul kohati kallutatus hooldusperede suunas.
18.09.17 lõppes koolitusspetsialisti Margit Metsmägini tööleping.
Suvel hakati ette valmistama PRIDE koolitajate värbamissüsteemi (töötati välja koolitajate
kvalifikatsiooninõuded, värbamise hindamiskriteeriumid jm). Kutsed PRIDE koolitajate leidmiseks
saadeti välja 13.07.2017. Laekus 50 sooviavaldust. Kvalifitseerunud 36 kandidaadiga korraldati
grupiintervjuud kestvusega 3 tundi. Intervjuul hinnati osalejaid PRIDE eelkoolituse näidiskoolituse ja
pädevuste järgi. Intervjuude tulemusena valiti välja 20 PRIDE koolitajat.
Edukate kandidaatide leidmise järel alustati PRIDE koolitajate koolituse korraldamist. Hangiti
koolitajate koolitajad ja tegeleti koolituse ettevalmistamisega. PRIDE koolitajate koolitus toimus
varasematel aastatel koolitanud koolitajatele 16.08.17 - 26.08.17 kestvusega 40 akadeemilist tundi.
Uutele PRIDE koolitajatele toimus PRIDE koolitajate koolitus 21.08.2017 - 31.08.17 kestvusega 56
akadeemilist tundi. Uuetele koolitajatele pakutakse PRIDE koolitajate koolituse läbiviijate poolt kuni
2018. aasta veebruari lõpuni ka mentorlusteenust. Suurem osa mentorlusteenust kasutanud
5
koolitajatest on tagasisideküsitluse põhjal saanud siiani põhjalikku abi ning tuge. PRIDE koolitajate
koolituse (sh mentorlusteenuse) viisid põhiliselt läbi pikaajalised PRIDE koolitajad, kuid koolituse
läbiviimise protsessi kaasati ka erinevate teemade spetsialiste (nt grupiprotsesside juhtimine) ning
väliseksperte Soomest (PRIDE kooshindamine ja alusväärtused).
Koolitajate koolituse läbiviimise järgselt korraldati PRIDE eelkoolituse läbiviimise hange, mis saadeti
välja 28.09, pakkumuste esitamise tähtajaks 5.10. Tõlgiti ka eestikeelsed osalejate materjalid vene
keelde. Seejärel komplekteeriti PRIDE eelkoolituste gruppe, sõlmiti koolitajatega lepingud ning tehti
ettevalmistusi koolituse korraldamiseks.
PRIDE eelkoolituse raames viiakse paralleelselt läbi ka mõjuhindamine. Seda tehakse peamiselt
kolmel tasemel. Hetkel oleme saanud tegeleda vaid esimese tasemega ehk mõõtnud osalejate kohest
reaktsiooni koolitusele ehk ulatust millisel määral pidasid koolitusel osalemist meeldivaks,
kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdetakse peale iga kolmandat õppust.
Tundub, et uue värbamissüsteemiga oleme saanud palju tugevaid PRIDE koolitajad ning varem
kaebusi saanud PRIDE koolitajad uut värbamist ei läbinud. Tegevused koolituse raames on
süsteemsemad ning läbipaistvamad (suheldakse pidevalt asendushoolduse valdkonna spetsialistidega
ning informatsioon tegevustes kajastub TAI kodulehel). Murekohtadena võib välja tuua, et puuduvad
hoolduspered, keda koolitusele saata. PRIDE järgi peaks koolitusgrupis olema nii lapsendajad kui
hoolduspere vanemad, kuid olukord seda sel aastal täiel määral ei võimalda. Ka koolitajate
hindamissüsteem vajab läbimõtlemist (kuidas saame olla koolituse läbiviimisel kindlad selle kvaliteedis
ning koolitajate pädevuses)
06.09-09.09.2017 käisid projektijuht ja analüütik Prahas PRIDE konverentsil. Konverents keskendus
PRIDE koolituse rakendamisele erinevates riikides. Kokku oli konverentsil PRIDE programmi
rakendavate 20 riigi esindajad. Tehti ettekandeid erinevate riikide lastekaitse- ja asendushoolduse
süsteemidest ning PRIDE programmi rolli nendes. Välja toodi PRIDE koolitusprogrammi tugevusi
(toetab koostöö tegemist erinevate osapoolte vahel, programmi fookus on lastel, mitte niivõrd
vanematel jm) kui ka vajadusi täienemiseks (nt PRIDE programmi kõigi osade rakendamist, st nii eel-
kui põhikoolitused). TAI jaoks oli oluline kuulata, millised on erinevate riikide PRIDE programmi
rakendamise probleemid. Kohati need sarnanesid Eestile (ei ole hetkel rakendatud kogu programmi,
raskused hooldusperede värbamisel), samas toetatakse Eestis PRIDE programmi rakendamist riiklikul
tasemel (seadusega ette nähtud koolitus hooldusperedele), mis ei ole nii mõneski teises riigis. Saime
kinnitust, et oleme olnud oma arendustega õigel teel ning pidanud palju rohkem kinni PRIDE
seaduspärasustest kui mõni teine riik. Paljudel programmi rakendajatel puudub mõjuhindamise
süsteem, seega see on midagi, millega me saame olla teistele riikidele eeskujuks. Võrreldes teiste
riikidega oleme oma koolitust palju süsteemsemalt arendanud (koolitusvajadus, erinevate siht-ja
sidususrühmade kaasamine jm). Saime mitmeid kontakte välisriikidest, sh sattusime rääkima ka
Islandlastega, kes olid meie tööst väga huvitatud.
PRIDE põhikoolituste teemad said kaardistatud juba varasema PRIDE koolitusvajaduse analüüsi
käigus. Valminud on dokument, kus põhikoolituse teemad on väljatoodud, kuid teemade
konkretiseerimine toimub aastal 2018.
20.11.2017 asus tööle uus koolitusspetsialist Kirke Võisula.
Teisel poolaastal toimusid erinevad kohtumised ning teavitusüritused (täpsem nimekiri Lisas 1).
06.12 (Tartu), 14.12 (Tallinn) ja 19.12.2017 (Jõhvi) toimusid infopäevad „Asendushoolduse
muudatused sotsiaalhoolekande seaduses“, kus projektijuht käis tutvustamas PRIDE koolitust ning
asenduskodu kasvatusala töötajate koolitust (sh arendustegevusi).
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 40 %. Tegevused on ajakavas.
Täienduskoolitused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.12.2015 – 31.12.2020
TEGELIK: 15.10.2015 –
6
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste detailne planeerimine
Alustati tegevuste detailse planeerimisega. 15.10.15 toimus kohtumine MTÜ Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeühenduste Liidu liikmetega ning tutvustati TATi tegevusi koolituste arendamise raames.
Tegevuse esmaseks ülesandeks oli kaardistada potentsiaalsed ekspertgrupi liikmed ja ühendused,
kellega analüüsi raames kontakteeruda ning toimus ülesannete täitmiseks vajaliku aja määratlemine.
01.01.2016 – 31.12.2016
01.03.2016 asus tööle analüütik, kelle ülesandeks koostöös projektijuhiga on läbi viia
asenduskoduteenuse pakkujate täiendkoolituse koolitusvajadusanalüüs.
Analüüsi läbiviimine
Analüüs on teostamise protsessis. Hetkel on analüüsitud olemasolevat kirjandust ja kaardistatud
pädevused, mida vajavad asenduskodu kasvatajad. Välja on töötatud asenduskodu personalile
suunatud ankeet, mis saadetakse välja juunis. Kokku on lepitud ka fookusgrupp asenduskodu
juhtidega (läbi ELNHÜ).
Tegevused on ajakavas ning toimuvad plaanipäraselt. Tööle võetud analüütik teostab koostöös
projektijuhiga asenduskodu kasvatajate analüüsi.
Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Teisel poolaastal analüüsiti praeguse asenduskodu kasvatusala 160-tunniste täiendkoolituste
tagasisidet, töötatud on teemakohase kirjandusega (Eesti kui ka välismaised uuringud, teadusartiklid,
ametijuhendid ja -teenusekirjeldused, teemaga seotud seadusandlus ja regulatsioonid (sh. ÜRO lapse
õigused), analüüsitud on sotsiaaltöö ja pedagoogika õppekavu, mis Eesti seadusandluse kohaselt on
sobivad erialad asenduskodus töötamiseks. Küsitletud on samade erialade tudengeid, et nad
annaksid hinnanguid oma teadmiste põhjalikkusele analüüsist välja tulnud asenduskodus töötamisel
oluliste teemade lõikes ja kogutud on infot ka erinevatelt sihtrühmadelt (asenduskodude kasvatusala
töötajad, asenduskodude juhid, praeguse kasvatusala täiendkoolituse koolitajad, valdkonna
eksperdid). Analüüsi on veebiküsitluse näol kaasatud turvakodude töötajaid. Kõigi allikate alusel on
koostatud esialgne asenduskodu kasvatusala pädevusraamistik, mille alusel on koostatud ka esialgne
uue asenduskodude kasvatusala täiendkoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse
valdkonna eksperdid. Koolituse sisu on analüüsitud, puudu on veel koolituse korraldusliku poole
analüüs.
16.06.2016 Fookusgrupp asenduskodu juhtidega
20.09. 16 Intervjuu MTÜ Asenduskodu Laste Liidu esindaja Marko Adamsoniga
12.10.2016 ELNHÜL juhatuse koosolekul osalemine asenduskodu töötajate koolitusvajaduse analüüsi
ning edasiste plaanide tutvustus
Arendustegevuste planeerimine ja elluviimine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal on koostatud analüüsi alusel esialgne uus asenduskodude kasvatusala
täiendkoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse valdkonna eksperdid.
Kaardistatud on baaskoolituse ja lisakoolituse teemad.
23.11.2016 Ekspertide ümarlaual tutvustasime seniseid analüüsi tulemusi, arutasime pädevusi, mis
peaksid asenduskodu töötajatel olema ning teemasid, mida peaks tulevane koolitus kindlasti katma.
Probleemsed kohad: Kui sotsiaalhoolekande seadust (kus on hetkel defineeritud kolm erinevat 160
tunnist asenduskodu kasvatajate koolitust) ja määrust (kus on kirjeldatud koolituste sisu) muuta ei saa,
siis peame esialgu mahutama uue koolituse olemasoleva seaduse raamidesse. Kuna aga meie
arendatud koolitus on hetkel üks 160 h koolitus ja mitte kolm erinevat, siis võib selle reaalne tegemine
probleemiks osutuda. Probleem on ka hetkel uue koolituse mahuga, kui mahukas saab olema ning
7
milline saab olema läbimise kord.
Asenduskodust lahkuvate või juba lahkunud noortega fookusgrupi korraldamine lükkus aastasse 2017,
kuna ei saanud aasta lõpus noori enam kokku.
01.01.2017 – 31.12.2017
05.02 2017 toimus fookusgrupp/töötuba asenduskodust iseseisvasse ellu astumas või elluastunud
noortega kaasamaks noori koolituse arendamise protsessi. Keskenduti peamiselt sellele, mis teeb/tegi
elu asenduskodus heaks, milliseid kasvatajate oskuseid, omadusi või teadmisi noored hindavad
kõrgelt, mida võiks olla rohkem või paremini, kuidas sujus kasvatajatega suhtlemine. Soovisime
saada noorte ettepanekuid, mida võiks või tuleks asenduskodus töötavatele
kasvatajatele/perevanematele koolitusel edastada. Noored andsid häid mõtteid, millele koolitusel
rõhku panna (nt privaatsuse ja konfidentsiaalsuse tagamise olulisus, igale lapsele aja leidmine,
konfliktide lahendamine jm) ning rõõm oli näha, et fookusgrupist saadud tulemused ühtisid
koolitusvajadusanalüüsiga.
Fookusgrupi järgselt viidi analüüsi sisse viimased täiendused ning veebruaris valmis täielikult
„Asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusvajaduse analüüs“, mis on kättesaadav TAI kodulehel2 .
Pärast fookusgruppi hakati ette valmistama asenduskodu kasvatusala töötajate koolituse hanget.
10.03. 2017 saadeti laiali hankekutse „Asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse arendamine
ja läbiviimine“. Hanke tulemusel leiti koolitajad kaheksale asenduskodu kasvatusala baaskoolituse
moodulile üheteistkümnest moodulist. Järelpäringule saime vastused, et paljudel potentsiaalsetel
koolitajatel ei ole sel aastal aega. Seda arvesse võttes saatsime 07.04.2017 hankekutse
„Asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse moodulitele koolitajate leidmine“ välja veel
suuremale hulgale potentsiaalsetele koolitajatele, et leida koolitajaid kolmele asenduskodu
kasvatusala baaskoolituse moodulitele, millele esimeses hankes pakkumusi ei esitatud. Kahe hanke
tulemusena on koolitajad kõikidele 11 moodulile olemas.
09.05.2017 osalesid projektijuht Enelis Linnas ja koolitusspetsialist Margit Metsmägin ELNHÜ juhatuse
koosolekul, kus tutvustati asenduskodu kasvatusala baaskoolitust, asenduskodu taustaga noorte
fookusgrupp-töötoa tulemusi ja edasisi koolitusplaane. Asenduskodu juhid võtsid uue koolituskava
hästi vastu.
Poolaasta sees korrastati kasvatajate koolituse registreerunute nimekirju ning maikuus võeti
kasutusele asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusele registreerimiseks uus registreerimisvorm,
mis saadeti kõikidele asenduskodude juhtidele.
Mai lõpus tegeleti kasvatusala töötajate koolituse koolitajate/arendajate avakoosolekuks informatsiooni
ja kava kokku panemisega ning anti koolitajate juhised õpiväljundite sõnastuse parandamiseks.
Avakoosolek toimub juunikuus 2017.
Teisel poolaastal
Suve alguses toimus hangete võitjatega lepingute sõlmimine ja korraldati koosolekud erinevate
asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajatega, et rääkida üksikasjalikult läbi nende
pakutud koolituskava ning TAI poolsed ootused. Toimusid baaskoolituse arendustegevused koostöös
koolitajatega, kes töötasid oma moodulite raames välja töövihikud. TAI spetsialistide ülesanne oli
tagada, et töövihikust tekiks ühtne tervik ning kõik oluline oleks töövihikus kajastatud. Tegeleti
koostöös koolitajatega poolaasta koolituspäevade paika panemisega ning koolitusgruppide
komplekteerimisega.
06.07.17 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate ühine koosolek, mille
eesmärgiks oli saada ülevaade baaskoolitusest tervikuna (nii koolitajatel kui TAI spetsialistidel).
2
http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/tat-asendushoolduse-kvaliteedi-tostmine
8
Suureks eesmärgiks, et baaskoolituses olevad teemad ei oleks eraldi tükkidena, vaid moodulid oleksid
omavahel põimitud, ei eksisteeriks üleliia korduseid, kattuvusi ja teemade raames ei oleks eri
koolitajate puhul vasturääkivusi (nt sama teooria puhul). Arutati läbi ka koolituse korralduslikud
küsimused.
I pilootkoolitust käisid kohapeal hindamas projektijuht ning analüütik. Eesmärgiks oli saada ülevaade
väljaarendatud baaskoolitusest ning veenduda, et koolitajad viivad koolitust läbi vastavalt lepingus
seatud tingimustele ning koosolekul kokkulepitud punktidele.
Toimunud baaskoolituste raames on läbiviidud ka mõjuhindamine, hetkel kahel tasandil. Esimene tase
mõõtis osalejate kohest reaktsiooni koolitusele ehk ulatust, millisel määral pidasid koolitusel osalemist
meeldivaks, kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdeti peale iga moodulit. Teine
tase mõõtis õppimist ehk millisel määral on koolitusel osalejad omandanud kavandatud teadmisi,
oskuseid jm põhinedes nende osalemisele koolitusel (subjektiivne eel- ja järelhindamine oma
teadmistele ja oskustele, lisaks tagasisideringid koolituste lõpus). Kolmanda tase mõõtmine, millisel
määral on koolitusel osalejad kasutanud õpitut oma töökohal (või elus laiemalt), on planeeritud 2018.
aastasse. Osaliselt on mõju hindamisse kaasatud ka tase neli, mis hindab seda millisel määral
mõjutab koolitus organisatsiooni ja keskkonda laiemalt. Selle hindamiseks on uuritud tagasisidet
asenduskodude juhatajatelt, kelle töötajad on koolituse läbinud. Nad hindavad omalt poolt muutust
osalejate käitumises töökohal.
Reaktsioonitasemel ollakse koolitusega rahul, osalejate tagasiside on koolitusele enamasti positiivne.
Koolitusel osalejad on leidnud, et koolituselt saadud teadmised on nende töökohal rakendatavad,
kiidetakse baaskoolituse teemade valikut, kuna need on nende tööks kasulikud ja olulised. Rahul
ollakse ka koolitajatega, kelle praktilised kogemused on olnud toeks osalejate probleemide
lahendamisel. Võib öelda, et koolituse sisu on muutunud temaatiliselt mitmekülgsemaks ning vastab
rohkem asenduskodu kasvatusala töötajate vajadustele. Rahulolematud oldi koolituse kodutööde
süsteemiga ja liiga tiheda ajagraafikuga. Rahulolematuse vähendamiseks tegeletakse antud
teemadega 2018. aastal.
15.12.2017 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate koosolek, kus arutati
koolitajate kogemusi koolituse läbiviimisel (sh kas põhisõnumid said edastatud). Arutati põhilisi
osalejate poolt tõstatatud küsimusi ja teemasid ning kaardistati osalejate hoiakuid. Oodati ka
koolitajate mõtted/ettepanekud koolituse parendamiseks.
Antud poolaastal tegeleti ka kasvatusala töötajate lisakoolituste teemade kaardistamisega.
Lisakoolituste võimalikud teemad said suuresti kaardistatud varasema koolitusvajaduse analüüsi
käigus, aga informatsiooni koguti jooksvalt ka sel aastal koolituse käigus osalejate tagasisidel näol
tagasisideringi raames, mida viis üldjuhul läbi TAI analüütik. Rühmatöö käigus said koolitusel osalenud
vabas vormis panna kirja võimalikke teemasid, mis peale eelkoolitust veel lisakoolitust vajaksid.
Lisakoolituse teemade täpsustamiseks saadeti lisakoolituste teemade loetelu erinevatele
organisatsioonidele (nt ELNHÜ, EATL, SOS-Lasteküla), kus asenduskodu juhid said lisakoolituste
teemade vajalikkust hinnata ning täpsustada. Nende tagasisidele toetudes täpsustati teemade ring
ning alateemad. Ka asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse kõik koolitajad said omalt poolt
teha täiendusi ja pakkuda lisakoolitusteks teemasid.
Murekohaks oli see, et osadel koolitajatel puudus asendushoolduse spetsiifilisus. Hankimisel oli
koolitajate kvalifitseerimise aluseks koolitusmooduli teemaga seotud eriala või lähedase eriala
kõrgharidus ning koolitamiskogemus viimasel kahel aastal (vähemalt üks koolitus igal aastal).
Kõrgemalt hinnati pakkujaid, kel oli varasem kogemus asendushoolduse valdkonnas (sh materjalide
koostamine ning koolitamine), kuid see ei olnud kvalifitseerimise aluseks. Olulisem oli
koolitusmoodulite teemade valdamine kui asendushoolduse valdkonna kogemus (väga vähe on
spetsialiste, kes on asendushoolduse valdkonna kogemusega eriala spetsialistid). Seega oli
koolitajate meeskonnas isikuid, kes ei olnud piisavalt asenduskodu töö ja eluga kursis. Samas
hindasid osalejad väga koolitajaid nende professionaalsuse tõttu teemade valdamisel.
Keeruline on olnud sel poolaastal suur töökoormus nii koolituste korraldamisel kui arendamisel.
9
Koolituste pakkumine
Aastal 2017 viidi ESF meetme raames läbi 4 koolitusgruppi. Kokku koolitati 75 asenduskodu
kasvatusala töötajat (baaskoolituse lõpetanud inimeste arv).
I koolitusgrupp Tallinnas toimus 18.07.2017 - 13.09.2017, 14 osalejat
II koolitusgrupp Tallinnas toimus 10.10.17 – 6.12.2017, 22 osalejat
III koolitusgrupp toimus Tartus 16.10.17 – 13.12.17, 19 osalejat
IV koolitusgrupp toimus Tartus 24.10.17 – 20.12.2017, 20 osalejat
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 71 %. Tegevused on ajakavas.
Täiendkoolitused asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele,
kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise
ohvritega KAVANDATUD: 01.10.2016 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.03.2017 –
Tegevuste planeerimine
Kuna aastal 2016 oli nii PRIDE koolituste arendamine kui asenduskodu kasvatajate koolituste
suuremahuline arendamine, siis lükkus antud täiendkoolituste arendamine aastasse 2017.
01.01.2017 – 31.12.2017
Märtsis toimus kohtumine lastemajas (SKA teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamiseks), kus tutvustati vastastikku seksuaalselt väärkoheldud laste teema raames tehtavaid
tegevusi. Kohtumisel osalesid TAI projektijuht Enelis Linnas, lastemaja projektijuht Anna Frank-Viron
ja Sotsiaalministeeriumi LPO osakonna nõunik Ann Lind-Liiberg. Selleks, et vältida samasisuliste
tegevuste dubleerimist, tehakse edaspidi jätkuvalt koostööd.
Teisel poolaastal
Täiendkoolituse koolitusvajaduse analüüsiga on alustatud. Kaardistatud on teemaga tegelevaid
asutusi ja spetsialiste. Uuritud on ka vastavat kirjandust. Koostööd tehakse SOM LPO osakonna
nõunikuga, kelle poolt koostatud dokumenti sai antud teema raames kommenteeritud. Jõuti
järeldusele, et selle teemaga tegelevaid spetsialiste ja asutusi on palju ning 2018. aastal korraldatakse
arutelu suuremas ringis, kus loodetavasti lepitakse täpsemalt kokku erinevate osapoolte ülesanded.
Koolitusvajaduse analüüs ning koolituse läbiviimine olid planeeritud 2017. aastaks, kuid kuna PRIDE
ja kasvatajate koolituste arenduste ja pakkumisega on olnud aastal 2017 ootamatult palju tööd, siis
täiendkoolituse arendamisega tegeletakse jõudsamalt aastal 2018. Ootamatu olukord tekkis, kui
koolitusspetsialist läks pikalt töövõimetuslehele, millele järgnes tema töölt lahkumine. Seetõttu pidid
projektijuht ja analüütik lisaks oma tööülesannetele täitma koolitusspetsialisti tööülesandeid, mis
pärssis arendustegevuste läbiviimist. Lisaks sellele kujunesid PRIDE koolitajate värbamise
väljatöötamine, ettevalmistamine ja läbiviimine; PRIDE filmi uuendamine ning asenduskodu
kasvatusala töötajate baaskoolituseks koolitajate hankimine (esimene hange kukkus osaliselt läbi)
projektimeeskonnale ajakulukamaks kui esialgselt prognoositi.
Eelarvelisi kulutusi pole veel tehtud.
Alamtegevuse nr 2.1.2 Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine ning kutselise erihoolduspere teenuse
ja nimetus3 piloteerimine
Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.08.2015 -
alamtegevuse alamtegevuse
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
10
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 –
31.12.2020 TEGELIK: 01.08.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine.
01.08.2015 asus tööle projektijuht.
Tugiteenuste hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja
teenusepakkujaga lepingu sõlmimine
Alustati riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ hankedokumentide
koostamisega.
Võrreldes TATis kavandatud ajaraamidega on riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse
pakkujatele“ ettevalmistamine planeeritust enam aega võtnud. Projektijuht asus kavandatust hiljem
tööle (tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis) ning hanke lähteülesande väljatöötamisel on ette
tulnud mitmeid keerulisi küsimusi ning on tegeletud nende lahendamisega.
Seega kavandatakse hanketeade avaldada 2016. aasta alguses. Hankelepingu esemeks on
tugiteenuste osutamine perepõhise asendushoolduse pakkujatele (hooldus- eestkoste- ja
lapsendajapered), mis hõlmab järgmisi teenuseid: telefoni- ja internetinõustamist, grupinõustamist,
individuaalset psühholoogilist nõustamist perele ja mentorlust.
Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused:
27.08.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga seoses lapsendamise eelsete ja järgsete
teenuste piloteerimisega;
28.08.2015 asendushoolduse valdkonna teemapäev Sotsiaalministeeriumis (SOM, SKA, TAI
ettekanded) ning valdkonna vabaühenduste ümarlaud;
01.09.2015 koostöökohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja
tuleviku väljavaated;
04.09.2015 koostöökohtumine SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindajatega. Teemad sisendiks
asendushoolduse tugiteenuste hanke koostamiseks: perevanema töö sisu, perevanemate toetamise
head praktikad, PRIDE asenduskodu töötajate koolituse kasulikkus perevanematele;
09.09.2015 koostöökohtumine SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ja Sotsiaalministeeriumi
esindajatega seoses asenduskodusid toetava kampaaniaga „Katkised hinged“;
15.09.2015 koostöökohtumine SEB Heategevusfondi esindajatega seoses ühingu tegevustega, Eesti
asenduskodude olukord ning arengusuunad;
15.10.2015 koostöökohtumine SEB heategevusfondi esindajatega seoses asenduskodude
õppestipendiumitega;
26.10.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja tuleviku
väljavaated;
29.10.2015 koostöökohtumine asendushoolduse tugiteenuste teemal (Õiguskantsleri büroo laste
õiguste osakond ja valdkonna vabaühenduste esindajad).
Lisaks toimus ajavahemikul august-detsember 2015 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA)
mõttevahetusi ja koostöökohtumisi asendushoolduse tugiteenuste arendamise teemadel.
Tugiteenuste osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Hanketeade avaldati 8.03.2016 ning MTÜ-ga Oma Pere sõlmiti hankeleping 6.05.2016. Mais 2016. a
alustati tugiteenuste osutamisega: telefoni- ja internetinõustamine toimus täies mahus, pakuti ka
mentorlust Põhja piirkonnas. Individuaalset nõustamist ja grupinõustamist ei olnud võimalik osutada
11
hankelepingu raames, kuna teenuse saajad keeldusid delikaatsete isikuandmete jagamisest
teenuseosutajale (teenustele sisenemine toimub ankeedi alusel). Lapsendajate pered on väga
tundlikud delikaatsete andmete avaldamise osas ning see küsimus vajab teenusesaajate seas enamat
selgitamist ja usalduse saavutamist. Teenusepakkuja tegeleb probleemiga ning püüab leida
lahendust. Teenuseosutaja teavitab sihtgruppi ja KOV lastekaitsetöötajaid teenustest ning neile
pääsemise eeldustest (KOV suunamine ja juhtumiplaan, isikuandmete töötlemine). Grupinõustamist
samuti ei ole veel osutatud. Teenuseosutaja näeb vajadust teha aktiivset koostööd TAIga, et
leevendada grupinõustamise abil PRIDE koolituse puudust. Selleks selgitatakse välja, mil määral ja
millises piirkonnas on PRIDE koolituse puudus kõige suurem, et rohkem grupinõustamisi sinna
suunata. Samas SKA hinnangul ei ole PRIDE koolituse puudujääke võimalik kompenseerida
grupinõustamisega ning see ei tohiks takistada grupinõustamise gruppide moodustamist ja teenuse
pakkumist.
Teisel poolaastal osales teenustel kokku 133 perekonda/võrgustikutöötajat.
Teenuste pakkumine on seni olnud tagasihoidlik, kuid SKA osaleb pidevalt ühingu nõustaja rollis ning
ühise pingutusega on võimalik saavutada eesmärgipärasem ja sisulisem teenuste teavitus. Detsember
2016 toimus hankepartneri administreeriva personali vahetus ning veebruaris 2017 valmib uue
meeskonna poolt teavitamisplaan ning tegevuskava.
Üle-eestilised teenused: 1)telefoninõustamine toimub eesti ja vene keeles (on toimunud ka inglise
keeles), kõige rohkem telefoni teel pöördunud sihtrühma moodustasid lapsendajad (49 kõnet);
2) internetinõustamine toimub ühingu kodulehel oleva vormi või eraldi e-maili aadressi kaudu.
Piirkondlikud teenused on grupinõustamine, temaatilised toetusgrupid, mentorlus ja individuaalne
psühholoogiline nõustamine.
1) Grupinõustamine on toimunud põhja piirkonnas ning raskused teenuse käivitamisel teistes
piirkondades on seotud teenuse sisu nõude keerukusega: üks ja sama grupp peab kohtuma
mitmel järjestikusel korral. Hankepartneri põhjendusel ei ole selline grupivorm teistes piirkondades
veel käivitunud, kuna see on uudne teenus, tegemist on nn grupiteraapia vormiga, mis nõuab aega
grupiliikmete vahel usalduse loomiseks.
2) Temaatilised toetusgrupid on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem) ning
populaarsed eelkõige seetõttu, et tegemist on ühekordse grupiga ning osaleda on võimalik pere
lähisugulastel ning võrgustikutöötajatel. Ida piirkonnas on laiendatud teenuse pakkumise asukohta
ning lisaks Narvale pakutakse ka Jõhvis ja Rakveres.
3) Mentorlus on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem). Senise kogemuse
põhjal võib öelda, et mentorteenusega on perel kõige kergem alustada ning mentori poole
pöörduvad pered kõige paremal meelel. Lastekaitsetöötajate poolt on sellele teenusele suunamine
kõige suurem.
4) Individuaalne psühholoogiline nõustamine on toimunud kolmes piirkonnas: põhja, ida ning lõuna.
Lääne piirkonnas ei ole nõustamisi toimunud (üks lastekaitse poolt suunatud pere keeldus
teenusest). Uuel aastal on seatud eesmärgiks leida piirkonda uusi psühholooge, kes
kvalifitseeruks hanke tingimustega ning võiks teenust osutada.
Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine
teenusele sisenemisel. Hankepartner on teinud teavitustööd, et vähendada teenustel osalejate hirmu
delikaatsete isikuandmete jagamisel, kuid sellele teemale tuleb jätkuvalt palju tähelepanu osutada.
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
1) e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele, ühingutele;
2) veebis MTÜ Oma Pere kodulehe ning Facebooki kaudu;
3) sihtgruppi teavitavate ürituste kaudu:
28.07 - 01.08 kasuperede suvepäevad Kalda Puhketalus Hiiumaal;
20.08 MTÜ Oma Pere suvepäevad Kohila mõisa pargis;
4) samuti on toimunud mõned kohtumised/infopäevad:
18.10– teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste
ametnikele;
01.-02.12 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel
lastekaitsetöötajatele;
17.12 – kasuperesid koondavate organisatsioonide koostöökohtumine.
01.01.2017 – 31.12.2017
12
Perepõhistel tugiteenustel osales kokku 747 isikut (kordade arv), kellest 707 olid sihtgrupi pered ja 40
võrgustikutöötajad.
Teenuste pakkumine on mõnevõrra tõusnud, kuid siiski on tegemist madala teenuste pakkumisega.
Üle-eestilised teenused: 1) telefoninõustamisele pöördunud isikute/kõnede arv oli 83.
2) internetinõustamisele pöördus kokku 21 isikut. Peamised pöördumise põhjused olid juriidilise ning
sotsiaalteenuste teemalise nõuande vajadus.
Piirkondlikud teenused: 3) Grupinõustamine ja 4) temaatiline toetusgrupp on kõige kasutatavamad
teenused (506 osalemist). Nõustamisel käsitletud kõige sagedasemad teemad on lapsendamise
motivatsioon, kuidas rääkida lapsele tema päritolust, erivajadusega laps peres, laste vajaduste
mõistmine, kasulaps ja kool. 5) Mentorlust on sageduselt kolmas kõige kasutatavam teenus, kokku
osutati teenust 116 pereliikmele. Peamised teemad kohtumistel olid: kasvatusalane nõustamine,
ettevalmistus lapse perre tulekuks, lapse ja pere kohanemine, perekondlik konfliktisituatsioon.
6) Individuaalset psühholoogilist nõustamist osutati 21 isikule.
Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine
teenusele sisenemisel.
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
1) jätkuvalt toimub teavitamine e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele,
ühingutele;
2) veebis SKA LKO asendushoolduse tugiteenuste kodulehe ning MTÜ Oma Pere Facebooki ning
kodulehe kaudu;
3) sihtgruppi ja võrgustikutöötajaid teavitavate kohtumiste/ infopäevade korraldamise kaudu (täpsem
kohtumiste nimekiri aruande Lisas 1)
4) lisaks on teenuseid teavitatud teiste SKA lastekaitse osakonna poolt korraldatud üritustel ja
koostöökohtumistel: nt 20.04 Saaremaa teabepäev lastekaitse ja rehabilitatsiooni teemal; 21.04
koostöökohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga.
Teisel poolaastal osales teenustel kokku 751 isikut (kordade arv), mis eelmise poolaastaga võrreldes
näitab sarnast perede osalemist. Grupinõustamine (osalejate arv 405) ja mentorlus (osalejate arv 185)
on jätkuvalt enim kasutatavad teenused.
Kui võrrelda tugiteenustel osalemist 2016. ja 2017. aastal, siis näitab statistika teenustel osalemise
tõusu. 2016. a osales teenustel ühes kuus ligikaudu 73 isikut ning 2017. a tõusis osalejate arv
ligikaudu 139 isikuni ühes kuus. Kokku osaleti 2016-2017. a teenustel 2253 korda.
2017. a teises pooles koostati uus riigihange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“
perioodiks veebruar 2018. a - juuni 2019. a. Osutatavad teenused on individuaalne psühholoogiline
nõustamine perele, grupinõustamine ja mentorlus. Tugiteenuste uue pakkujaga on leping sõlmimisel.
Telefoni- ja internetinõustamise teenust hakkavad osutama SKA perepõhiste tugiteenuste
koordinaatorid.
Tugiteenuste osutamise järelevalve
01.01.2016 – 31.12.2016
Toimunud on teenuseosutaja koolitused/nõustamine: 25. aprill - finantsaruandlus; 29. aprill -
raamlepingust ja hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; 4. mai – ESF teavitus. Kuna
tugiteenuste pakkuja ei ole lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste pakkumist, siis on juristi poolt
koostamisel hoiatus tugiteenuste pakkujale.
Teisel poolaastal ei olnud hankepartner sügiseks lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste
pakkumist, mistõttu saatis SKA partnerile kaks hoiatust tagasinõude kohta. Tulemusena on
hankepartner teinud muudatusi oma ühingu administreerivas personalis ning hetke koostöö tulemusel
võib eeldada 2017. a tugiteenuste pakkumise tõusu.
24.11; 07.12; 20.12.2016 toimusid hankepartneri uue meeskonna koolitused/nõustamine.
11.-12.2016 toimus tugiteenuste osutamisega tutvumine/järelevalve kõigis neljas piirkonnas: lõuna
17.11; lääne 26.11, põhja 02.12, ida 10.-11.12. 2016. Kokku tehti 5 külastust. Kolmes piirkonnas
13
toimusid MTÜ Oma Pere poolt planeeritud teenused (grupitöö ja temaatilised toetusgrupid) ning
teenused olid pakutud hanke nõudmistele vastavalt. Lääne piirkonnas ei tulnud piisaval arvul (hankes
seatud miinimumnõue) grupitöös osalejaid kokku ja mõistlik oli grupitöö ära jätta. Põhjused võisid olla
seotud teenuste madala teavitusega, osalejate haigestumisega jms. Lääne piirkonna nagu ka kõigi
teiste piirkondade teenuste teavitusega tuleb jätkuvalt aktiivselt tegeleda, et kõik teenused
kokkulepitud aegadel toimuks.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamisega tutvumine/ järelevalve on vaadeldaval perioodil toimunud järgmistes
piirkondades:
1) 24.03 toimus põhja piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Kiindumushäire laps“. Kuna loengu
läbiviija tegi korduvalt vigu lapse arengu ja erivajadustega seotud teemadevaldkonnas siis lepiti
kokku, et MTÜ Oma Pere ei kasuta tulevikus sama lektorit. Loengu käigus üles kerkinud
ebatäpsused ja faktilised vead said üle räägitud ning kohapeal parandatud
2) 07.04.2017 toimus ida piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Päritoluperekonnaga suhtlemine“.
Loeng viidi läbi professionaalselt. Kuulajate huviga esitatud küsimuste järgi otsustades oli
tegemist eesmärgipäraselt läbi viidud teenusega.
Teisel poolaastal toimus tugiteenuste osutamise järelevalve lapsendamise nädala raames 21.-
28.10.12. Toimusid temaatilised toetusgrupid seminari „Õnnelik lapsevanem – õnnelik laps“ raames
ning muud kohtumised ja arutelud, nt Jõhvis „Kuidas hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse
heaolu ning vanemliku kompetentsuse eest“.
Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine
01.01.2016 – 31.12.2016
6.05.2016. a sõlmitud raamlepingu ja hankelepingu tulemusel kogub MTÜ Oma Pere teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid.
Perepõhise asendushoolduse tugiteenustest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja
lastekaitseametnikke Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel:
Järvamaa infopäev 2.03.2016
Harjumaa infopäev 24.03.2016
Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016
Raplamaa infopäev 18.05.2016 (osales ka teenusepakkuja oma ettekandega)
Hankelepingu sõlmimine võttis oodatust kauem aega, mistõttu lükkus edasi ka teenuste pakkumine.
Kõiki teenuseid prognoositakse täies mahus kõikides piirkondades pakkuda hiljemalt septembris 2016.
aastal. Seetõttu ei ole võimalik kuni septembrini täita tegevuse eelarvet prognooside kohaselt.
Personalikulu on täidetud vastavalt prognoosile.
Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Oma Pere teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist,
peamistest teemadest jms on kajastatud mõjuhindamise tabelites.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud
vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 24%, mis on seotud: a) vähese teenuste
teavitamisega; b) hankepartneri administreeriva personali vahetusega.
01.01.2017 – 31.12.2017
Aruande perioodil on toimunud teenuste jätkuv madal pakkumine. Üheks põhjuseks on hankepartneri
teenuseid korraldava personali vähesus. Senine praktika näitab, et personali vahetus organisatsioonis
nõrgestas olulisel määral organisatsiooni toimimist ja perepõhiste tugiteenuste pakkumise võimekust.
14
Kuna on teada, et valdkonnas on tegutsemas peamiselt üks teenuseid pakkuv professionaalne
organisatsioon, siis SKA poolt vaadates pole mõistlik ning jätkusuutlik perepõhiste tugiteenuste
korraldamise üle-eestiline kohustus seada ühele ühingule. Seetõttu töötati aprilli-mai jooksul välja uus
perepõhiste tugiteenuste pakkumise lähenemine. Teenuse pakkujale jääb senine funktsioon:
tugiteenuseid pakuvad professionaalsed spetsialistid MTÜ-st Oma Pere. Teenuste korraldamine,
teavitamine jms hakkab augustist 2017 olema SKA Lastekaitse osakonna vastutusalas.
Teisel poolaastal
2017. a teises pooles loodi ametikohad Eesti nelja piirkonda (põhi, lõuna, ida ja lääne piirkonda). Igas
piirkonnas töötab perepõhiste tugiteenuste pakkumise koordineerimisega tegelev spetsialist, kes on
asendushoolduse sisu ekspert ning kes hakkab osutama peale tugiteenuste hanke lõppemist ka
telefoni- ja internetinõustamist piirkonnas. Hetkel planeeritud telefoni- ja internetinõustamise kulu saab
jaotada piirkondade vahel ning spetsialistide koormusest 0,25 moodustaks nende teenuste osutamine.
Ülejäänud 0,75 koormuse osas teeb spetsialist järgmist: vastutab teenuste pakkumise eest piirkonnas
ning tagab teenuse kättesaadavuse sihtgrupi perele; teeb koostööd KOV lastekaitsetöötajatega ning
SKA lapsendamise ja hooldusperede spetsialistidega perede abistamise ja teenustele suunamise
eesmärgil; korraldab teenuste teavitust piirkonnas ning teostab järelevalvet teenuste üle ja annab
tagasisidet toimunud teenuste kvaliteedist piirkonnas; teeb koostööd teiste seotud
organisatsioonidega, nt koostöös Tervise Arengu Instituudiga oleme planeerinud PRIDE- koolitusele
eelnevat ja järgnevat grupinõustamise teenust, seega selle teenuse korraldamine piirkonnas.
Alates oktoobrist tööle võetud uute töötajate esmasteks tööülesanneteks on olnud
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega seotud infopäevade korraldamine (06.12.17 Tartus,
11.12.17 Tallinnas ning 19.12.17 Jõhvis) ning asendushoolduse muudatustega seotud teemade ja
pädevuste omandamine (koolitused, arutelud, kohtumised).
2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a
lõpuks kulunud 67 %.
Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.11.2016 – 31.12.2020
TEGELIK: 01.11.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine
Alustati tegevuste planeerimisega. 16.12.2015 koostöökohtumisel MTÜ Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeasutuste Ühendusega arutati põgusalt asenduskodu kasvatusalatöötajate ja
perevanemate teenuste vajadusi ja võimalusi.
01.01.2016 – 31.12.2016
Riigihanke „Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele“ dokumentide koostamisega alustati täies
mahus peale perepõhiste tugiteenuste hanketeate avaldamist, täpsemalt 9. märts 2016. Hanke
koostamisel hinnatud vajaduse tulemusel selgus koostöös SOMi, TAI, asenduskodude ning
juhendamisteenuste ekspertidega, et tuleks laiendada tugiteenuste pakkumist. Seega suurenes
teenuste arv, pikenes hanketegevuse periood ning eelnevaga seoses suurenes ka hanke eelarve.
Hange hõlmab juhendamisteenuseid 1) kasvatusalatöötajatele: a) grupi supervisioon; b) individuaalne
supervisioon; c) kovisiooniteenus/koviisorite koolitamine; d) kovisiooni koolitusele järgnevad
grupikohtumised; ja 2) asenduskodu juhtidele: a) tööjuhendamise koolitus; b) tööjuhendamise
koolitusele järgnevad grupikohtumised. Teenuse pakkuja peab suutma kaardistada sihtrühma
vajaduse juhendamisteenuste osas ning pakkuma teenuseid vajaduspõhiselt kõigile Eesti
asenduskodudele.
Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused:
26.01.2016 kohtumine SOS Lastekülaga teemal: koolitused asendushooldusel lastega tegelevatele
spetsialistidele (asenduskodu töötajad, kasupered, lastekaitsetöötajad) laste õigustest ning
koostöökohad SKA-ga;
15
17.03.2016 toimus arutelu asenduskodude tugiteenuste osas koostöös SKA lastekaitse üksuse
projekti „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ koordinaatoritega;
18.03.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste ja koolituste arendamise arutelu – koostöös TAIga.
28.03.2016 PRIDE-koolituste arendused ja asenduskodukasvatajate analüüs ning kokkupuude
asenduskodude tugiteenustega – TAI, SOM.
1.04.2016 PRIDE-koolituse ja perepõhiste teenuste fookusgrupp – (osalejad TAI, hooldus- ja
lapsendaja pered)
5.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. SA Tartu Perekodu Käopesa ja SA
Elva Perekodu külastus ja vestlus juhtkonnaga.
14.04.2016 koostöökohtumine ELNHYga (Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus).
Teema: laste paigutamine teenustele – SOM, TAI, ELNHY jt seotud vabaühendused (SOS-lasteküla,
MTÜ Oma Pere, Igale Lapsele Pere, Kasuperede Liit).
26.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. Laste Hoolekande Asutus Lootus
ja Narva Sotsiaaltöökeskuse turvakodu ja asenduskodu külastus.
03.05.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu: a) supervisiooni ja coachingu
koolitusel osalejaga ning b) tegevsuperviisoriga.
Lisaks toimus ajavahemikul jaanuar-mai 2016 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA) mõttevahetusi
ja koostöökohtumisi asendushoolduse TATi tegevuste raames, nt 20.01 ja 21.04 TAT regulaarsed
kohtumised, 12.05 TAT eelarve arutelu jmt.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Hanketegevuse prognoositav algus on hiljemalt
septembris 2016. aastal. Tegevuse eelarvet ei ole prognoosi kohaselt täidetud. Personalikulu vastab
prognoosile.
Teisel poolaastal avaldati hanketeade 07.06.2016. Kokku laekus 2 pakkumist, mis mõlemad
kvalifitseerusid. Hankekomisjon tunnistas edukaks MTÜ Moreno Keskuse pakkumuse ning nendega
sõlmiti hankeleping 17.07.2016. Augustis 2016. a alustati hanke ajakavast lähtuvalt teenuste vajaduse
kaardistusega
Tugiteenuste osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal läbi viidud tugiteenuste osutamine:
1) Teenuste kaardistus: augustis 2016 viis MTÜ Moreno Keskus läbi kaardistuse teenuste vajaduse
kohta. Eesmärgiks oli saada asenduskodudelt tagasisidet teenuste vajaduse ja ootuste kohta.
Selleks töötati välja OÜ Mindworkiga küsimustik KTK-Middleman supervisioonivajaduste
küsimustiku põhjal. Küsimustik viidi läbi elektroonses keskkonnas ning saadeti 33-le
asenduskodule (juhtidele e-posti teel ja kasvatusala töötajatele veebilingi-põhiselt nii eesti kui vene
keeles). Kaardistusel osales 60,6% asenduskodudest, kuna hanke algusaeg langes kokku
puhkuste perioodiga ning e-kirjadele ja telefonile kõik asenduskodud ei vastanud. Kaardistuse
käigus tõi sihtrühm välja, et kõik teenused on asenduskodudele väga vajalikud ning
supervisioonide maht võiks olla suurem kui prognoositud miinimum. Lisaks toodi välja konkreetsed
muret tekitavad teemad supervisiooni gruppide ja koolituste sisendiks.
2) Grupisupervisioonid
Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tuli ettepanek moodustada supervisioonigrupid
asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi ja aitab perekeskselt
ennetada tekkivaid probleeme. Leiti, et ei ole mõistlik liita erinevaid peresid ja perekodusid. Sellest
tingituna on osad supervisioonigrupid esialgselt planeeritult väiksemad. 09.-12.2016 viidi läbi 68
grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 354 inimest.
3) Individuaalne supervisioon
Võib öelda, et toimub hea koostöö SKA lastekaitse üksuse, asenduskodude võrgustikutöötajate ja
Moreno Keskuse superviisorite vahel, eesmärgiga anda professionaalset individuaalset
superviisori toetust asenduskodutöötajatele ja seeläbi parandada laste paremat toime tulemist
asenduskodus.
16
09.-12.2016 viidi läbi 7 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 7 inimest.
4) Kovisiooni koolitus on osalejate seas väga populaarne, mille tulemusena sai moodustatud 4
kovisiooni koolitusgruppi, gruppide moodustamisel on lähtutud asenduskodude suurusest ja
peresüsteemidest. Detsembris 2106 viidi läbi kahele grupile kovisiooni koolituse I moodul, kokku
osales teenusel 33 inimest.
-Teenustest on teavitatud erinevaid osapooli järgmiselt:
1) asenduskodusid on teavitatud e-posti teel;
2) koos hankepartneriga toimus teenuste põhjalik tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul 13.10.2016, kus
arutati kohapeal tekkinud asenduskodude juhtide küsimusi, kaasati seni teenustest keeldunud
asenduskodusid;
3) hankepartner on kontakteerunud eraldi iga asenduskoduga läbi projektijuhi ja superviisorite;
4) lisaks on toimunud avalikud infopäevad:
18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja
maavalitsuste ametnikele;
01.-02.12.2016 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel
lastekaitsetöötajatele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamine:
Grupisupervisioonid
Vaadeldaval perioodil viidi läbi 109 grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 759 inimest.
Individuaalne supervisioon
Viidi läbi 27 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 27 inimest.
Kovisiooni koolitus
Neli koolitusgruppi läbisid ja lõpetasid vaadeldaval perioodil kovisiooni koolituse, sealjuures
teenusel osales kokku 53 inimest. Kuna kovisiooni metoodika efektiivsus sõltub kasutada oskavate
inimeste hulgast, siis otsustati sügisest 2017 alustada uute gruppidega, s.h vene keele
gruppidega.
Tööjuhendamise koolitus
Asenduskodude juhtidest moodustati piirkondade sobivuse järgi kolm gruppi: Tartu, Jõhvi, Tallinn
ning arvestades juhtide hõivatust toimuvad koolitused 2-päevaste moodulite kaupa. Vaadeldaval
perioodil läbisid kõik grupid järgmised tööjuhendamise koolitused: I moodul „Juht kui meeskonna
looja“ (jaan-märts); II moodul „Sisehindamine“ (aprill). Teenusel osales 33 juhti ning sisehindamise
teemast võttis osa igast asenduskodust veel üks töötaja, kes aitab juhil asenduskodu
sisehindamise läbiviimisel. Kokku osales teenusel 67 inimest.
Tööjuhendamise grupid ehk juhtide supervisioon
Maikuus alustasid juhtide supervisioonid kõigis kolmes grupis. Aja kokkuhoiu ja töö efektiivsuse
seisukohast töötavad grupid terve päeva ehk 6-8 tundi. Teenusel osales kokku 33 juhti.
Tugiteenuste teavitamine on toimunud koostöös teiste asendushoolduse teenuste teavitamisega ning
sisuliselt on saanud, kas pikemalt või põgusamalt puudutada teemat igal kohtumisel/infopäeval, mida
on kirjeldatud perepõhiste tugiteenuste all.
Teisel poolaastal toimus teenuste pakkumine sarnaselt esimesele poolele. Kokku osutati 2017. a
teisel poolaastal teenuseid 805 korral. Grupisupervisioone viidi läbi 133 ja teenusel osales 660 isikut.
Individuaalseid supervisioone viidi läbi 31 korda. Kovisiooni koolitustel osales 45 isikut ja kovisiooni
supervisioonides 22 isikut. Tööjuhendamise koolitusel osales teenusel 47 isikut ning tööjuhendamise
grupis 9 isikut. Distantsilt tööjuhendamise teenust aruande perioodil ei osutatud.
2017. a osales hankes 30 asenduskodu. Teenusel ei osale 3 asenduskodu: Tapa Maria Lastekeskus
(suletakse), Viimsi perekodus ja Toomaperes Võrumaal tegutsevad abikaasad kahekesi, nad osalesid
1-2 supervisioonil ja rohkemaks vajadust ei näinud. Paljudes asenduskodudes tekkis pikem paus 2017
sügisel seoses TAI koolitustega, mis võttis suure mahu töötajate tööajast ja supervisioone lükati edasi.
Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tulnud ettepaneku põhjal viikse supervisioonigrupid
läbi asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi, aitab perekeskselt
17
ennetada tekkivaid probleeme ning see omakorda suurendab teenusest osavõttu.
Distantsilt tööjuhendamist on juhtidele pakutud, aga siiani on kriitiliste juhtumite puhul olnud neil soov
saada kohapeal silmast-silma supervisiooni. Asenduskodud, kus sisehindamine ei ole veel läbi viidud,
on valinud enda majale sobiva sisehindamise meetodi ja võtnud ühendust inimesega, kes seda
meetodit valdab. Paljude juhtide arvates on suurepärane aeg alustada sisehindamisega 2018. a, kui
seisavad ees muutused, mis on seotud asendushoolduse seadusandluse muudatustega.
Tugiteenuste osutamise järelevalve
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal on toimunud teenuseosutaja koolitused/nõustamine teemadel: raamlepingust ja
hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; finantsaruandlus, ESF teavitus (09.08; 24.08;
02.09; 05.10). Sellel perioodil on toimunud SKA poolt teenuse osutaja nõustamine ja koolitamine ning
pigem teenuste käivitamine. Samuti on teenuse pakkuja ja SKAga koostöös toimunud teenuste sisu
planeerimine, näiteks tööjuhendamise ja sisehindamise koolituste sisu planeerimine. Teenuste
järelevalvega otseselt seotud tegevused on planeeritud aastaks 2017.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamise järelevalve on seotud projektijuhi teenustel osalemisega. Näiteks osales
projektijuht kovisiooni koolituse grupis, juhtide tööjuhendamise koolitustel ning juhtide supervisioonis.
Sisehindamise koolitusele (17.-18.04) koguti asenduskodude tagasisidet anonüümse tagasiside
küsitluse kaudu. Tagasiside koolituse sisule ja korraldusele oli hea.
Teisel poolaastal on toimunud teenuste pakkumise kvaliteedi ja järjepidevuse hindamise eesmärgil
mitmeid kohtumisi ja arutelusid asenduskodude kasvatusala töötajate ja juhtidega ning teenuse
pakkuja superviisoritega (nt 25.-26.07.17 EATLi suvekool). Samuti on tugiteenuste järelevalve
toimunud läbi koolitustel osalemise: projektijuht osales tööjuhendamise koolitustel ning tugiteenuste
koordinaatorid kovisiooni koolitusel. Teenuse pakkumise käigus on selgunud, et paljud asenduskodud
vajavad tuge arusaamisel, millise iseloomu ja eesmärgiga saavad olla supervisioonigrupid. Protsessi
käigus on muudetud supervisioonigruppide osalejaid (ühiste teemadega töötajaid), vähendatud
osalejate arvu supervisioonigrupis (nt supervisioon ühe pere kasvatusala töötajatele ja
perevanematele).
Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Moreno Keskus teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist ja
peamistest teemadest on kajastatud mõjuhindamise tabelites.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud
vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 26 %. Hanke käivitamisel esines probleeme
osade asenduskodudega, kes ei soovinud pakutavaid teenuseid. Algselt keeldusid teenusest Tallinna
Lastekodu (SOS Lasteküla kõrval suuruselt teine) ja Lõuna - Järvamaa Lasteabiühing ning osades
asenduskodudes juba toimusid supervisioonid, mida rahastati teistest allikatest ja seetõttu liitusid nad
ka teenustega hiljem.
01.01.2017 – 31.12.2017
Teisel poolaastal on tegevused ellu viidud vastavalt ajakavale. 2017. a lõpuks võib kinnitada, et
teenused on käivitunud vastavalt hanke eelarve prognoosile ning edukuse põhjus võib olla järgmises:
1) teenuste sihtgrupp on kergesti kättesaadav, juhid ja kasvatusala töötajad on kindel sihtgrupp,
kellele saab teenuseid suunata; 2) teenused on disainitud koostöös asenduskodudega,
18
sotsiaalministeeriumi vajadustega jt seotud asutustega, s.h on püütud supervisioon ja koolitused
omavahel siduda, nt asenduskodudele seatud sisehindamise kohustuse täitmine on lahendatud
teenustena (sisehindamise koolitus ja supervisioon juhtidele; distantsilt juhendamine sisehindamise
läbiviimise toetamiseks).
2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a
lõpuks kulunud 86 %.
Kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine (alates 2017. aastast) KAVANDATUD:
01.01.2017 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.09.2017 –
01.01.2017 – 31.12.2017
Tegevusega alustatakse 2017. aasta teises pooles.
Teisel poolaastal
Kuna alates 01.01.2018 hindab hooldusperede sobivust SKA, siis alates 01.09.2017 sai alustatud
hooldusperede riikliku süsteemi rakendamise ettevalmistusega sh tööprotsesside ja
juhendmaterjalidega koostamisega, huvirühmade kaasamisega ning hooldusperede koordineeritud
värbamissüsteemi loomisega. Kompetentsi tõstmiseks ja võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse
alates 01.01.2018 asendushoolduse seminare ja asendushoolduse valdkonnas töötavate
spetsialistidele, täiendatakse juhendmaterjale, jätkatakse sihtrühmade nõustamisega. Nimetatud
tegevuste tõttu lükkub edasi kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine ning tegevuse
ettevalmistusega alustatakse alates 2018. aasta III-IV kvartalist. Ettevalmistuste raames töötatakse
välja kutselise erihoolduspere teenuse kirjeldus ning erinõuded teenust osutavale isikule.
Eelarvelisi kulutusi ei ole veel tehtud.
Alamtegevuse nr 2.1.3 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu
ja nimetus4
Tegevuse või 01.11.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 1.11.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu KAVANDATUD:
01.11.2015 – 31.12.2016 TEGELIK: 01.11.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Projektijuht asus tööle 26.10.2015.
Tegevuste detailne planeerimine ja järelevalvemetoodika valik
Järelevalve arendustegevuste planeerimiseks toimusid arutelud Sotsiaalkindlustusameti ja
Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel 5.11.2015 ja 25.11.2015. Alustatud on sobiva
järelevalvemetoodika valimisega, mille alusel valmistada ette koolitusmaterjalid ja juhised ning
korraldada 2016. aastal järelevalve teostajatele koolitus. Kohtuti AudTrain metoodika esindajaga
(18.11.2015), arutati metoodika põhimõtteid ja käimasolevaid arendustegevusi, et hinnata võimalikku
sobivust projekti jaoks.
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
19
01.01.2016 – 31.12.2016
Jätkunud on ettevalmistused maavalitsuse asendushoolduse järelevalvega tegelevate ametnike
koolituste korraldamiseks. Projektijuht osales 10.-13.05.2016 Riias Läänemeremaade Nõukogu
korraldatud koolitusel „Laste hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“.
Koolitusel käsitleti järelevalve teema valikut, planeerimist, läbiviimist, koostööd järelevalvatavaga,
intervjueerimise põhimõtteid, tulemuste vormistamist ja esitamist. Koolituse käigus oli võimalik tutvuda
kaasaegsete järelevalve suundadega ning seega oli koolitus väärtuslikuks sisendiks
järelevalvekoolituste planeerimiseks ja korraldamiseks TATi raames. Hankedokumendid on koostatud
ja riigihange koolituse tellimiseks on kavas välja kuulutada juuni alguses.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole seni tegevustele kulunud,
kuna siiani ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on kulunud vastavalt
eelarvele.
Teisel poolaastal kuulutati 7.06.2016 välja riigihange järelevalve koolituse tellimiseks. Pakkumuste
esitamise tähtaeg oli 27.06.2016. Ühtegi pakkumust ei laekunud. Kuna haldusreformi raames on
Vabariigi Valitsusel soov maavalitsused ümber korraldada, otsustati Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti koostöös käesolev tegevus edasi lükata aastasse 2018, kuni on selgunud,
millised asutused tegelevad edaspidi laste hoolekandeasutuste järelevalvega, et koolitusi siis sobivalt
sihitada.
TATi muutmisel ning 2017-2018 tegevuskava koostamisel kohandati kavandatavaid tegevusi nii, et
need haakuksid planeeritavate poliitikamuudatustega. Muudeti tegevuste sihtgruppi (kuna haldus- ja
riigireformiga kaasnevaid lõplikke muudatusi pole veel teada, laiendatakse sihtgruppi riikliku tasandini,
et oleks võimalik koolitada just neid ametnikke, kellele järelevalve ülesanne pannakse). Samuti
laiendati
järelevalve kaasajastamist ja tõhustamist ka nendele lasteasutustele, kus asendushoolduse lapsed
võivad viibida ööpäevaringselt pikema perioodi jooksul.
29.-30. novembril osales projektijuht Riias Läänemeremaade Nõukogu korraldatud koolituse „Laste
hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“ järelseminaril. Seminaril analüüsiti
osalejate poolt pärast kevadist koolitust läbiviidud järelevalveid süsteemipõhise auditi meetodil ja
koostatud raporteid.
Tegevused on edasi lükkunud ülaltoodud põhjustel. Eelarvet on kulunud seoses ettevalmistaval
koolitusel osalemisega. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Kuna seoses plaanitava maavalitsuste kaotamise reformiga saab laste hoolekandeasutuste
järelevalve SKA ülesandeks alates 1.01.2018, siis on koostöös SKA kvaliteediüksusega alustatud uute
järelevalveametnike koolitamise planeerimist, mida TAT vahendite toel läbi viia.
Projektijuht Maarja Kuldjärv osales 6.-10. märtsil AudTrain meetodi koolitajate koolitusel Haapsalus.
On toimunud arutelud SKA lastekaitse osakonna ning kvaliteediosakonna vahel, et koostada
järelevalveametnike baaskoolituse kava 2018. aasta alguses ning kokku leppida võimalikud
täienduskoolitused järgnevatel aastatel. Kohtumised on toimunud 30.01, 4.04, 8.05 ning jätkuvad ka
teisel poolaastal.
Teisel poolaastal
2017 II poolaasta jooksul on ette valmistatud SKA järelevalveametnike baaskoolituse kava ning tehtud
korralduslikke ettevalmistusi koolituse toimumiseks. Koolitus toimub jaanuaris 2018. Koolitusel
käsitletakse nii järelevalve üldisi aluspõhimõtteid ja töömeetodeid, millest lähtuda kõigi
hoolekandeasutuste (sh laste hoolekandeasutuste) järelevalve läbiviimisel kui ka spetsiifilisemalt
lasteasutuste järelevalvega seotud teemasid (lastekaitse õigusraamistik, lastekaitsetöö põhimõtted ja
hindamisvahendid, lastega vestlemise põhimõtted). Täienduskoolitused lasteasutuste järelevalvega
seotud olulistel teemadel on plaanis läbi viia 2018-2020. Teemad täpsustatakse tulenevalt ilmnevast
koolitusvajadusest. Kuna 2018 alguses laienevad oluliselt SKA ülesanded järelevalve läbiviimise osas
ning uuendatakse ja ühtlustatakse töömeetodeid, on vaja jälgida, kuidas praktika kujuneb, millised
probleemid kerkivad ning vastavalt sellele võimaldada laste hoolekandeasutuste järelevalve
20
arendamiseks vajalikke koolitusi ja materjale.
Tegevustele eelarvelisi kulutusi veel tehtud ei ole.
Alamtegevuse nr 2.1.4 Teavitustegevused (alates 2017. aastast)
ja nimetus5
Tegevuse või 01.01.2017 – 31.12.2020 Tegevuse või 01.02.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Teavitustegevused KAVANDATUD 01.01.2017-31.12.2020 TEGELIK 01.02.2017-
01.01.2017 – 31.12.2017
Alates 01.02.2017 teeb osalise tööajaga tööd Esta Kaal
Alates 01.04.2017 teeb osalise tööajaga tööd Juta Teller
Nimetatud perioodil on toimunud teavitustegevuste lähteülesande jaoks valiku info kogumine ja
analüüs. Viidi läbi Turu-uuringute AS-i abil elanikkonnaküsitlus (kvantitatiivuuring), et selgitada välja
elanike teadlikkust perekonnas hooldamise tingimustest, hoiakuid perekonnas hooldamise suhtes ja
valmidust hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta. Uuringu raport valmis mai lõpuks ja on
peagi kättesaadav TAI kodulehel.
31.05.2017 toimus koostöö kohtumine SKA lastekaitseosakonna spetsialistidega, kus arutati
teavitustegevuste raames koostöö kohti TAI ja SKA vahel ja lepiti kokku edasised tegevused.
Teisel poolaastal toimusid teavitusstrateegia ettevalmistamise raames mitmed kohtumised SKA
lastekaitseosakonna ja sotsiaalministeeriumi töötajatega, et arutada ja täpsustada muudatusi
sotsiaalhoolekande seaduses ja asendushoolduse korralduses ning koostöökohti teavitustegevustes.
Oli ka plaan viia läbi kvalitatiivuuring KOV-ide juhtide ning lastekaitse- või sotsiaaltöötajate seas
eesmärgiga selgitada välja hooldusperedega seotud tegevuste senist praktikat, barjääre ja ajendeid.
Uuringu täpsustamise faasis plaani korrigeeriti ning uuringuekspert viis SKA infopäevade raames
(18.10 Pärnus, 25.10 Ida- Virumaal) läbi vestlusringid uuringu sihtgruppide esindajatega, millest valmis
vabas vormis kokkuvõte sisendina teavitusstrateegiale.
Toimunud kohtumised:
22.06 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks
28.09 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks
26.10 TAI ja SKA vahel, mille raames arutati vestlusringide raportit ning täpsustati TAI–SKA
spetsialiteete ja ühisosa.
01.11 toimus asendushoolduse TAT - teavitustegevuste arutelu SOM-is TAI, SOM-i ja SKA
spetsialistide osalusel.
Teavitusstrateegia koostamise käigus koondati ja analüüsiti informatsiooni ja konsulteeriti
osapooltega. Detsembris valmis teavitusstrateegia mustandversioon, millele on toimunud
koostööpartnerite tagasiside koondamine ja sünteesimine ning strateegiadokumenti muudatuste ja
täienduste sisseviimine, mis jätkub veel ka 2018. a jaanuaris. Strateegia valmimisega paralleelselt
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
21
koostatakse teavituskampaania lähteülesannet.
Teavitustegevuste elluviimiseks vajalike materjalide väljatöötamisega alustati 2017. aasta teises
pooles ja need valmivad 2018. aasta I pooles. Otstarbekas on alustada avalikkusele suunatud
teavitusega siis, kui uus asendushooldusesüsteem on käivitunud, mistõttu on teavitustegevused
planeeritud II poolaastasse.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 5 %. Eelarve kulutamine tõuseb aastal 2018.
Alamtegevuse nr 2.1.5 Arendustegevused (alates 2017. aastast)
ja nimetus6
Tegevuse või 01.08.2017 – 31.12.2010 Tegevuse või 28.08.2017-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Arendustegevused KAVANDATUD: 01.08.2017– 31.12.2020 TEGELIK: 28.08.2017-
01.06.2017 – 31.12.2017
Asendushoolduse nõunik alustas tööd alates 28.08.2017. Arendustegevuste läbiviimise käigus on
toimunud erinevad kohtumised siht- ja sidusgruppidega ning valminud tööprotsesside kirjeldused ning
soovituslikud juhised KOV-idele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks. Juhendmaterjalide
koostamise eesmärgil olid korraldatud järgmised infopäevad ja kohtumised KOV-idega:
15.09.2017 infopäev Põhja piirkonnas;
17.10.2017 infopäeva Lõuna piirkonnas Jõgeva MV-s;
18.10.2017 kohtumine Pärnu linnavalitsuses;
20.09 2017 kohtumine Ida piirkonna MTÜ-de ja teenuseosutajatega Narvas;
25.10.2017 infopäev Ida piirkonnas;
KOV-idel, hooldusperedel ning võrgustikku kuuluvatel organisatsioonidel on tekkinud
asendushoolduse muudatustega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud nii individuaalselt
kui infopäevadel, sh on selgitatud muudatuste eesmärke ja rakendatavaid abinõusid. Sai valmis
ülevaatlik materjal asendushoolduse korraldamiseks, mis asub siin. Samuti sai lisatud info SKA
kodulehele hoolduspereks saada soovijatele. Jätkub KOV-ide ja hooldusperede nõustamine.
Hooldusperede riikliku süsteemi käivitamise eesmärgil korraldati asendushoolduse meeskonna
koolitust, mis toimus 20.12 - 21.12. Koolituse teemaks oli asendushoolduse muudatused ning KOV-ide
nõustamine rahastamise, õigusaktide, tugiteenuste teemal, tutvustati ajutist lahendust kuni STAR
registri valmimiseni ning anti ülevaade PRIDE koolitusest ja pereuuringust. Toimusid ka suuremad
seminarid piirkondades; 07.12.2017 Tartus, 14.12.2017 Tallinnas ja 19.12.2017 Jõhvis. Seminarid olid
suunatud sh ka avalikule võrgustikule. Kõik planeeritud arendustegevused on Sotsiaalministeeriumiga
läbi räägitud ning täidetud õigeaegselt.
Tegevuse nr ja 2.2 Järelhoolduse arendamine
nimetus
Alamtegevuse nr -
ja nimetus7
Tegevuse või 15.04.2015 – 31.12.2020 Tegevuse või 11.05.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
22
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Asendushoolduselt elluastujate uuring KAVANDATUD: 15.04.2015 – 01.10.2016
TEGELIK: 11.05.2015 – 05.09.2016
01.01.2015 – 31.12.2015
Analüüsi lähteülesande koostamine
Koostati lähteülesanne (algselt kavandatust pisut hiljem, seetõttu hilines tegevuste alustamine
mõningal määral) ning valmistati ette hankedokumendid.
Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, välja kuulutamine, hankemenetluse
läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm)
Hanketeade avaldati 16.09.2015 Riigihangete registris. Laekus kaks pakkumust (Tallinna Ülikool, SA
Poliitikauuringute Keskus Praxis). Majanduslikult soodsamaks pakkumuseks osutus SA
Poliitikuuringute Keskuse Praxise pakkumus, kellega alustati lepinguläbirääkimisi. Võitjaks osutunud
pakkuja loobus lepingu sõlmimisest ning hankekonkurss tühistati (17.11.2015).
Hankedokumendis tehti korrektiive ning kuulutati välja uus hankekonkurss (08.12.2015). Laekunud
pakkumused on hindamisel.
01.01.2016 – 31.12.2016
Laekus kaks pakkumust, mille esitajateks olid jälle Tallinna Ülikool ja SA Poliitikauuringute Keskus
Praxis. Majanduslikult soodsaima pakkumuse tegi uuesti Praxis, kellega sõlmiti leping 04.03.2016.
Lepingu lõpptähtaeg on 05.09.2016.
Analüüsi läbiviimine ning analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt
01.01.2016 – 31.12.2016
Asendushoolduselt elluastujate uuringu tegevused on käimas. Tööde teostaja Praxis on paralleelselt
läbi viimas registrite andmete ühendamist ning asendushoolduselt elluastujate ja ellu astunud
noortega küsitlustöid ja intervjuusid. Asenduskodudes elavate noortega on küsitlustööd läbi viidud.
Hooldusperest noortega on küsitlustööd veel käimas. Intervjuud on sihtrühmas osaliselt tehtud ja
osaliselt veel ees. Esmased analüüsitulemused peaks kajastuma vaheraportis (lepingujärgne tähtaeg
16.06, mille osas on võimalik sanktsioonideta viivitus tulenevalt andmetaotlus protsessist kuni 23
tööpäeva).
Koostöö on laabunud tööde teostaja ja Sotsiaalministeeriumi vahel väga ladusalt. Kõik tegevused,
mille osas on ettenähtud Sotsiaalministeeriumi poolne kooskõlastus, on õigeaegselt ja
etteteatamisega läbi räägitud (ankeetide ja intervjuukavade koostamine, samuti meeskonnaliikme
vahetus). Ka muude ilmnenud probleemide korral on tööde teostaja meid aegsasti informeerinud ja
nõu küsinud. Seni on küsimuskohad suudetud jooksvalt lahendada.
Analüüs on ajakava järgselt teostamisel. Analüüsi eelarve on prognoosi järgselt täitmisel.
Teisel poolaastal teostati töö tähtaegselt (5.09.2016 esitatud lõppraport ja muud materjalid) ja
Lepingus sätestatud nõuete kohaselt, kuid väheses osas töid asendades. Ettenähtud intervjuudest jäid
osad teostamata (kokku erinevates sihtrühmades 10 ehk teostati kokku 18 intervjuud ettenähtud 28-
st). Kokkuleppel Hankijaga see osa tööst asendati järgmiselt: puudu jäänud intervjuude asemel
panustati suuremas mahus intervjueeritute värbamisse ja viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud uues
seonduvas sihtrühmas (kokku osalejaid 12).
Praxis viis läbi uuringu tulemuste tutvustamise Sotsiaalministeeriumis. Töö on kinnitatud ja vastu
võetud.
Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele KAVANDATUD:
23
01.07.2015 – 31.12.2020 TEGELIK: 01.07.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine
26.10.2015 asus tööle projektijuht.
Tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja
teenusepakkujaga lepingu sõlmimine
Alustati tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamist (kuna projektijuht alustas tööl mõningase
viibimisega, siis viibis lähteülesandega alustamine). Viidi läbi sissejuhatavad arutelud
Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel tegevuste planeerimiseks
(5.11.2015 ja 25.11.2015).
Alustati asendushoolduselt elluastujate ja –astunud noorte professionaalse tugiisikuteenuse kirjelduse
koostamisega. Selleks võetakse arvesse eelkõige Vanemliku hoolitsusega laste asendushoolduse
poliitika rohelise raamatu soovitusi, kogemusi seniste sarnaste teenustega ning ekspertide ja
sidusrühmade arvamusi ja ettepanekuid. Sisendi saamiseks on kohtutud erinevate MTÜde
esindajatega: SOS Lasteküla Eesti ühing (4.12.2015), Eesti Asenduskodu Töötajate Liit (7.12.2015),
Caritas Eesti MTÜ (14.12.2015), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus
(16.12.2015). Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel toimus teenuse
kirjelduse põhimõtete arutelu-töökoosolek 29.12.2015.
01.01.2016 – 31.12.2016
Viidi läbi riigihange tugiisikuteenuse osutaja leidmiseks. Hanketeade avaldati riigihangete registris
9.03.2016. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 7.04.2016. Pakkumusi esitas 2 pakkujat, kokku esitatud
1 pakkumus Põhja piirkonna, 1 Ida piirkonna ning 2 Lõuna piirkonna kohta. Ühe pakkuja pakkumused
(2) lükati tagasi hanke tingimustele mitte vastamise tõttu. Edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus
Lõuna ja Ida piirkonnas teenuse osutamiseks. Leping allkirjastati 23.05.2016. Põhja ning Lääne
piirkonnas teenuseosutaja leidmiseks on kavas läbi viia kordushange, hanketeade avaldatakse juuni
alguses.
SKA projektijuht kohtus lepingupartneriga 27.05 (kohtumisel osalesid OÜ Keerub poolt Ivar Alt, Ivika
Abner ning Reeli Tamm). Arutati üksikasjalikult läbi teenuse tingimused ja dokumentatsiooni täitmise
nõuded. Samuti arutati, milliste partneritega oleks mõistlik koostööd arendada, et teenust paremini läbi
viia.
Lepingupartner on tegelenud tugiisikute baaskoolituse ettevalmistamisega (koolitus on planeeritud
toimuma juunis-juulis 2016) ning teenuse osutamise ettevalmistamisega, kaardistades seniseid
kogemusi valdkonnas ning koostöövõimalusi omavalitsuste ning asenduskodudega.
Tugiisikuteenusest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitseametnikke Harjumaa,
Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel:
Järvamaa infopäev 2.03.2016
Harjumaa infopäev 24.03.2016
Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016
Raplamaa infopäev 18.05.2016
Maikuus saadeti kõigile KOVidele lühike küsimustik selle kohta, kui palju on järgneva kahe aasta
jooksul asendushoolduselt lahkujaid, et saada parem ülevaade võimalikust teenuse vajadusest
erinevates piirkondades. Vastuste laekumine oli piirkonniti erinev. Kokkuvõte Ida ja Lõuna piirkonna
vastustest edastati ka teenusepakkujale seal piirkondades.
Pärast teenuseosutajaga lepingu sõlmimist on Ida ja Lõuna piirkonna kohalikele omavalitsustele
saadetud info teenusele saamise tingimuste kohta ning teenuseosutaja kontaktandmed.
Riigihanke käigus ei õnnestunud leida teenuseosutajat igasse piirkonda, Põhja ja Lääne piirkond jäid
katmata. Seejuures ei esitatud Lääne piirkonna kohta ühtegi pakkumust. Kordushanke puhul püütakse
24
hankest teavitada laiemat võimalikke pakkujate ringi.
Omavalitsustel on tekkinud teenusega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud jooksvalt,
lähtudes kehtivatest õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus) ning individuaalse ja paindliku
lähenemise põhimõttest.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole tegevustele kulunud, kuna
siiani ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on olnud vastavalt eelarvele.
Teisel poolaastal viidi läbi kordushange teenuseosutaja leidmiseks põhja ja lääne piirkonda.
Hanketeade avaldati riigihangete registris 4.06.2016, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.06.2016.
Esitati 2 pakkumust, edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus põhja piirkonnas ning OÜ Febrec
pakkumus lääne piirkonnas. Lepingud sõlmiti põhja piirkonna osas 22.07.2016 ja lääne piirkonna osas
1.08.2016.
01.01.2017 – 31.12.2017
Alustatud on täiendavate tugiteenuste arendamisega, võttes aluseks 2016. a sügisel valminud Praxise
„Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuringu“ ning arutelud erinevate osapooltega:
18.03.2017 – Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu noorteseminaril töötuba teemal, millist täiendavat
tuge noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel
24.03.2017 – ümarlaud järelhooldusega seotud tugiteenuste arendamiseks (osalesid asenduskodude
töötajad, KOVide esindajad, asendushoolduse valdkonnas tegutsevate MTÜde esindajad,
asendushooldusel kasvanud noored)
3.04.2017 – arutelu MTÜ Caritas esindajaga
5.04.2017 – arutelu ELNHÜ esindajatega
12.04.2017 – arutelu MTÜ Asenduskodude Laste Liidu esindajatega
3.06.2017 – aruteluseminar asendushooldusel kasvanud ja kasvavate noorte osavõtul teemal, millist
täiendavat tuge noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel.
Teisel poolaastal
Kuna tugiisikuteenuse osutamise raamlepingud lõpevad 31.05.18, alustati 2017 II poolaastal uue
hanke ettevalmistamisega. Uue lepinguga on plaanis tugiisikuteenuse tingimusi laiendada selliselt, et
võimaldada igal noorel leida endale kõige sobivam tugiisik ning seega laiendada teenuse kasutamist
ja selle kasutegurit noortele. Uue hanke esmane lähteülesanne saadeti SKA poolt Riigi Tugiteenuste
Keskusele (RTK) 23.08.2017. Kuna riigihangete läbiviimise korraldus on muutunud (riigihankeid viib
SKA läbi koostöös RTKga ning 1.09.2017 hakkas kehtima uus riigihangete seadus) ning tegemist on
keerulise hankega, on hanke ettevalmistamine aega võtnud ning 2017. aastal tugiisikuteenuse uut
hanget välja kuulutada ei jõutud. SKA ning RTK koostöös jätkub hanke ettevalmistamine 2018 alguses
ning hange kuulutatakse välja võimalikult kiiresti.
Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses, mis
hakkasid kehtima 2018. a alguses, on plaanis lisaks tugiisikuteenusele koostada ka juhendmaterjalid
järelhoolduse planeerimiseks ja rakendamiseks. Juhendmaterjale on planeeritud kolme tüüpi:
kohalikele omavalitsustele, asendushoolduse pakkujatele ning asendushooldusel kasvavatele
noortele. Vastavaid hankeid on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hanked kuulutatakse välja 2018
alguses, eesmärgiks on materjalide valmimine 2018. aastal.
Lisaks on plaanis töötada välja noorte arenguprogramm, et toetada senisest süsteemsemalt
asendushoolduselt elluastuvate noorte valmisolekut võimetekohaseks iseseisvaks toimetulekuks läbi
korduvate grupitegevuste, mis keskenduvad nii enesearengule kui praktilisele infole. Arenguprogramm
on plaanis välja töötada 2018 esimeses pooles ning ellu rakendada alates 2018 sügisest. Vastavat
hanget on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hange kuulutatakse välja 2018 alguses.
Tugiteenuse osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
25
Teisel poolaastal toimusid koolitused tugiisikutele mitmes grupis. Ida ja lõuna piirkonna koolitus
toimus 6.-13.07.2016. Põhja piirkonna koolitus toimus 26.08.-1.09.2016. Lääne piirkonna koolitus
toimus 7.10-7.11.2016.
Kõigis piirkondades tekkis olukordi, kus kõik pakkumuses olnud tugiisikud ei soovinud/saanud enam
projektis osaleda (nt elukohavahetuse tõttu, töökoormuse muutuse tõttu, ei olnud võimalik koolitusel
osaleda vm). Lepingu kohaselt on võimalik tugiisikuid asendada samaväärse kvalifikatsiooniga
isikutega. Seega asendati lahkunud tugiisikud uutega ning tehti vastavad muudatused
hankelepingusse. Muudatused meeskondades toimusid enne koolitusi.
Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega.
E-maili teel teavitamised:
01.08.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile asenduskodudele (SKA)
02.08.2016 – infokiri teenuse kohta valdkonnaga seotud MTÜdele (SKA)
22.08.2016 – infokiri Ida- ja Lääne-Virumaa maavalitsuste sotsiaalnõunikele – teenuse tutvustamisest
ning maakondlikel infopäevadel osalemisest (OÜ Keerub)
12.09.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile KOVidele (SKA)
14.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile põhja piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid
oma piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA)
15.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile lõuna ja ida piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud
andmeid oma piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA)
15.09.2016 – infokiri teenuse kohta maavalitsuste sotsiaalvaldkonna inimestele (SKA)
01.11.2016 – infokiri teenuse kohta lääne piirkonna asenduskodudele ja omavalitsustele (OÜ Febrec)
02.11.2016 – infokiri ja ettepanek kohtumiseks asenduskodudele (OÜ Keerub)
11.11.2016 – infokiri katusorganisatsioonidele koostööks (MTÜ Igale lapsele pere, MTÜ Oma Pere,
Kasuperede Liit) (OÜ Febrec)
27.12.2016 – korduskiri asenduskodudele ettepanekuga noortega kohtuda (OÜ Keerub).
Lisaks on teenuseosutajad suhelnud paljude KOVidega telefoni teel, et teenust tutvustada ja
kaardistada teenuse vajadust.
Infopäevad jm teavitusüritused:
12.10.2016 - maavalitsuse infopäev Lääne-Virumaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ
Keerub)
23.10.2016 – SEB Heategevusfondi Karjääripäev asenduskodude noortele, teenuse tutvustamine (OÜ
Keerub)
24.10.2016 – maavalitsuse infopäev Põlvamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
26.10.2016 – maavalitsuse infopäev Viljandimaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Saaremaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Febrec)
03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Jõgevamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
16.11.2016 – maavalitsuse infopäev Raplamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
1.-2.12.2016 – Sotsiaalministeeriumi infopäevad lastekaitsetöötajatele, teenuse tutvustamine (SKA)
Muud võrgustikukohtumised:
15.06.2016 – kohtumine Tartus SKA esindaja (Maarja Kuldjärv), OÜ Keerub esindajate (Ivar Alt, Ivika
Abner, Laura Kiur, Reeli Tamm), ELNHÜ esindajate (Karis Mugamäe, Gerda Kiipli-Hiir, Hilkka Raba)
vahel. OÜ Keerub tutvustas teenust, arutati võimalikke kitsaskohti ning koostöökohti teenuse
tutvustamiseks noortele.
13.10.2016 – teenuse tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul (SKA)
18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste
ametnikele (SKA)
26
24.10.2016 – kohtumine Tallinnas EATLi ettepanekul, et arutada teenuse käivitamisega seotud
raskusi ja koostöövõimalusi. Osalesid SKA esindajad, teenuseosutajate esindajad, ELNHÜ esindajad,
EATLi esindajad, MTÜ Igale Lapsele Pere esindaja. Raskusi tekitas osapoolte erinev arusaam
teenuse otstarbekast korraldamisest. Lepiti kokku, et teenuseosutajad võtavad lähiajal ühendust kõigi
asenduskodudega eraldi ning pakuvad välja noortega kohtumise võimaluse. ELNHÜ avaldas soovi, et
teenuse käivitumisest võiks uuesti rääkida ELNHÜ üldkoosolekul veebruaris.
11.11.2016 - Sotsiaalministeeriumi, SKA ja teenuseosutajate kohtumine. Tutvustati seni tehtut, arutati
edasisi tegevusi.
Lisaks on toimunud mitmeid kohtumisi teenuseosutajate ning KOV ametnike ja/või asenduskodude
töötajate vahel, et arutada konkreetse omavalitsuse või asenduskodu noortele teenuse osutamist.
SKA ja teenuseosutajad on regulaarselt kohtunud, et vaadata üle senised tulemused ning leppida
kokku järgmised tegevused.
Meedia:
05.12.2016 – Saadetud põhja, ida ja lõuna piirkonna kohalikesse ajalehtedesse artikkel, mis tutvustab
tugiisikuteenust asendushoolduselt elluastujatele (OÜ Keerub).
Klientide leidmine teenusele on osutunud raskeks. Probleemid on:
- Teenusepakkujad on valdkonnas uued, neid ei tunta ning usalduse tekkimine on aeganõudev
- Asenduskodud sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. SoMi nägemus
teenuse väljatöötajana on aga, et tugiisikud peavad olema väljastpoolt, et tagada teenuse
ühtne kättesaadavus ning kvaliteet; ning asenduskodude kasvatajatel peab olema võimalus
pühenduda asenduskoduteenusel olevate laste eest hoolitsemisele.
- KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on
suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel.
- Tihti ei õnnestu noori motiveerida teenusele tulema, kuigi KOV ja asenduskodu võivad teenust
vajalikuks pidada. Nt peetakse piinlikuks; täisealiseks saades ei soovita enam olla seotud KOVi
ametnikega ega sotsiaalteenustega.
- Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma
piirkonna noortest on erinev).
31.12.2016 seisuga on tugiisikuteenusel 8 noort.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta planeeritud eelarvest on kulunud 5%, kuna
klientide teenusele saamine on olnud ülaltoodud põhjustel aeganõudev. Selleks, et kliendid teenusele
jõuaks, on tegeletud teavitustööga. Saadetud on infokirju kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele,
asenduskodudele, valdkonnaga seotud MTÜdele. Teenusepakkuja on kohtunud kohalike
omavalitsustega ja tutvustanud teenust. Kasutatud on ka meedia teel info edastamist.
Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega.
Korraldatud on infopäevi jm teavitusüritusi, kus on tutvustatud tugiisikuteenust (täpsem nimekiri
kohtumistest aruande Lisas 1).
Samuti on toimunud kohtumised erinevate TATi osapoolte vahel asendushoolduse valdkonna
poliitikamuudatuste ning TAT tegevuste seostamise arutamiseks, koostöö planeerimiseks ning TAT
muutmise korraldamiseks. Kohtutud on ka asenduskodudes teenuse tutvustamiseks ning teenust
vajavate noorte leidmiseks (täpsem nimekiri kohtumistest aruande Lisas 1).
Kõigi asenduskodudega on suheldud e-kirjade ja telefoni teel, et teenust tutvustada, koguda infot
27
teenust vajada võivate noorte kohta, pakkuda võimalusi kohtumiseks. Osa asenduskodudega on
kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Iga asenduskoduga on eraldi kokku lepitud, kas oleks
vajalik põhjalikum teenuse tutvustamine kohapeal ning millal see võiks toimuda – nende
asenduskodudega, kus oli potentsiaalseid teenust vajavaid noori, kohtuti 2017 kevadel. Nendega, kus
noori hetkel ei olnud, on kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Kui teenuselt lahkuvaid noori on
vaid mõni üksik, ei ole SKA ja asenduskodu kokkuleppel kokkusaamisi otstarbekaks peetud, kuid on
konkreetsete noorte osas individuaalselt koos KOVidega arutatud teenuse vajadust.
Koostatud teavitusmaterjalid:
Teenust tutvustav flaier noortele – jagatud noortega kohtumistel ning saadetud asenduskodudele, kes
on olnud huvitatud.
Teenust tutvustav voldik KOVidele – jagatud teavitusüritustel, samuti SKA LKO piirkondlikele
üksustele KOVidele jagamiseks.
Meedia:
12.01.2017 saadetud venekeelsetele kohalikele lehtedele vene keeles artikkel teenuse
tutvustamiseks.
01.05 - 15.05 - teavitustöö Lääne piirkonna KOV-ide vallalehtedesse, kodulehtedele teenuse info
lisamise osas
Kuna teenusele on jõudnud mitmeid noori emasid, korraldati tugiisikutele 18.02.2017 seminar, kuidas
toetada asendushooldusel kasvanud noort ema. Seminaril käsitleti asendushooldusel kasvavate
noortega tööd KOVi vaatevinklist (SKA LKO Anne Sundja); kiindumussuhte ja kiindumushäire teemat
(Sirje Rass); praktilisi nõuandeid tugiisikule tööks noore emaga (Heidi Rätsep, MTÜ Caritas). Osales
17 tugiisikut.
Kuna noored liiguvad palju ning võivad elukohta muuta, muutsime lepingutes teenuse tingimusi
paindlikumaks, võimaldades tugiisikutel ka jätkata noorega tööd ka juhul, kui noor liigub teise
piirkonda. Samas ei saa eeldada, et tugiisikud on valmis üle Eesti liikuma, seega võib sellistes
olukordades tekkida vajadus teenus lõpetada või tugiisikut vahetada.
Koostasime teenuseosutajatele täiendava juhise tugiisikuteenuse sisu osas. Lepingus on teenuse sisu
kirjeldatud laialt, kuna soovime lähtuda iga noore individuaalsetest vajadustest. Praktikas on siiski
tekkinud ka probleeme erinevate arusaamadega, mis peaks tugiisiku ja noore vahelise koostöö sisu
olema. Juhisega andsime selleks täpsemaid suuniseid.
Tähelepanekud tugiisikuteenusega seoses:
Suhteliselt palju on teenusele jõudnud noori emasid väikese lapsega. Seetõttu korraldasime ka
tugiisikutele sel teemal täiendava seminari veebruaris 2017.
Suhteliselt palju on teenusele jõudnud puude ja erivajadusega noori. Mitmel puhul on
teenusele tulnud ka sellised noored, kes hiljem suunduvad siiski erihoolekandeteenusele (st ei
ole meie teenuse sihtgrupp ning tugiisik ei saa neid piisavalt aidata).
Jääb mulje, et teenuse olemasolu teadvustavad KOVid ja asenduskodud nende noorte puhul,
kel on mingi tugev erivajadus, nö tavanoorte jaoks ei peeta teenust vajalikuks (kuigi see oli
neile mõeldud).
Kuigi üks tugevamaid kriitikaid teenuse suhtes on, et võõra inimesega ei ole võimalik
saavutada usalduslikku suhet, on enamasti tugiisikutel õnnestunud kliendiga kontakt
saavutada ning koostööd teha, ühtki teenust ei ole pidanud lõpetama seetõttu, et koostöö ei
laabuks.
Noored liiguvad erinevate elukohtade vahel ning plaanid võivad kiiresti muutuda. Seetõttu on
tulnud ka tugiisikut mõnel juhul vahetada, kuigi seda tahaks vältida kui vähegi võimalik.
Vahetus on siiski sujunud ladusalt ning uue tugiisikuga on koostöö laabumas. Muutsime
seetõttu ka teenuse tingimusi paindlikumaks, võimaldades tugiisikul jätkata tööd noorega ka
juhul, kui noor liigub elama teise piirkonda.
28
On olukordi, kus tugiisikuks on noore endine hoolduspere vanem. Oleme seda võimaldanud,
kui hoolduspere vanem on teenuseosutaja tugiisikute kinnitatud meeskonnas ja noor elab
eraldi ning tugiisikuteenuse sisuks on konkreetsed ajaliselt piiratud tegevused ja eesmärgid.
Kuna paljudelt valdkonnaga seotud osapooltelt ning ka Praxise uuringust tuleb soovitusi, et
hooldusvanem võiks olla tugiisikuks, piloteerime selliseid olukordi. Võib näha, et eristuvad kaks
suunda: (1) endisest hooldusvanemast tugiisik mõistab erinevaid rolle ning suudab hoida
vahet; (2) endisest hooldusvanemast tugiisik ja noor suhtlevad selliselt nagu suhtleksid ka ilma
projektita, lisaväärtust noorele ei teki. Seega tuleb selliste olukordade puhul kontrollida
tugiisikute tegevusi.
Klientide leidmine teenusele on endiselt keeruline. Probleemid on:
- Noored ei ole teenusest (sellisel kujul) eriti huvitatud.
o Asenduskoduteenusel kasvanud noored ei soovi tihti üldse mingeid sotsiaalteenuseid.
o Kuna mitmed noored on asenduskoduteenusel oluliselt kauem kui 18-aastaseni, on nad
lahkumise ajaks juba piisavalt hästi toimetulevad, et ei vaja tugiisikut.
o Perekonnas hooldamisel või eestkostel kasvavatel noortel on sagedasti perekonna tugi
olemas; neid, kel siiski võiks teenust vaja olla, on selle sihtgrupi seast raske leida.
- Osa asenduskodusid sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. Seetõttu ei
ole asenduskodud ka eriti aktiivsed noortele teenust soovitama.
- KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on
suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel.
- Teenusele jõudmine tundub sõltuvat KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja aktiivsusest. Märgata
on, et kui KOV teenust kasutab, siis suunab tihti teenusele mitu noort.
- Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma
piirkonna noortest on erinev).
Teenusepakkujad:
Teenusepakkujatele ei ole teenus osutunud majanduslikult tasuvaks, mistõttu ei jätku
motivatsiooni ega aktiivsust panustada teavitustegevusse ja klientide otsimisse.
Mõni teenusepakkuja ei ole suuteline tugiisikute meeskonda koos hoidma ja motiveerima ning
ei näe ka seda enda ülesandena. Seetõttu oleme planeerimas teist korda tugiisikute
vahetamist ja lisamist, et tagada kõigi piirkondade kaetus.
Teisel poolaastal
Jätkunud on teavitustegevused (täpsem nimekiri Lisas 1).
10.12.17 toimus tugiisikute seminar ja arutelu teenusepakkujatega (OÜ Keerub ja Febrec, Tallinn).
Seminari üks eesmärke oli toetada tugiisikute motivatsiooni ning meeskonnatunnet, mis teenuse
edukaks toimimiseks on väga olulised.
Teenuseosutajad on vastavalt lepingule läbi viinud kovisioone tugiisikutele. Kui mingil põhjusel ei ole
jõudnud kovisiooni läbi viia tähtaegselt, on kokkuleppel SKAga tehtud seda väikese hilinemisega.
Kuna Ida-Virumaal oli teenusepakkujal raskusi tugiisikute tagamisel, tehti 25.07.17 hankelepingu
muudatus, millega lisati juurde uued tugiisikud. Kuna uued tugiisikud ei ole läbinud algset lepingu
raames ellu viidud tugiisikute koolitust, hinnati nende kvalifikatsiooni varasema hariduse ja koolituse
põhjal ning tunnistati sobivaks. Lisaks viidi uutele tugiisikutele läbi õppekäik Sillamäe Lastekodusse
28.08.17.
Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses
korraldati projekti raames infopäevad 6.12 Tartus, 14.12 Tallinnas ja 19.12 Jõhvis, kus tutvustati
muuhulgas ka tugiisikuteenust ning plaanitavaid järelhoolduse arendustegevusi. 2018. a I kvartalis on
planeeritud infoseminarid kõigis maakondades KOV lastekaitsetöötajate, asenduskodude ning
perepõhise asendushoolduse pakkujate esindajate osavõtul, kus muuhulgas tutvustatakse ka
tugiisikuteenust ning järelhoolduse arendustegevusi.
29
2017. aasta lõpu seisuga on teenusel 24 noort. Kokku on teenust saanud 29 noort. 2017. aastal kulus
tugiisikuteenusele 15% planeeritud eelarvest. Takistused, mistõttu väga palju noori teenusele ei jõua,
ning seetõttu ka eelarvest on kulunud vaid väike osa, on jäänud samaks (vt ülal). Seetõttu on 2017. a
II poolaastal tegeletud eelkõige teenuse tingimuste paindlikumaks kujundamisega ning uue hanke
ettevalmistamisega.
8. Näitajate8 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide TAT Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või
punktile, missugusest saavutustase saavutustase alatäimisel
9
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Tegevus 1. 1200 428 01.06.2017 – 31.12.2017
Asendushoolduse Kõik näitajad on 2017. aasta IV
mitmekesistamine ning kvartali seisuga. Perepõhiste
tugitegevused (Perepõhiste hooldajate arv kasvas 78
asendushoolduse vormide unikaalse osaleja võrra, võrreldes
pakkujate arv) eelmise kvartaliga põhiliselt
koolituste pakkumise tõttu. Seni
on näitaja alatäidetud, kuna osad
osalejad on veel koolituse
saamise järjekorras, mis peaks
leevenema 2018. aastal.
Tugiteenuste kasutamine sõltub
perede soovist nõu ja tuge
saada, mistõttu osalejate
teenustele jõudmine on
vajaduspõhine.
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Näitaja 1
Näitaja 2
TAT spetsiifilised väljundnäitajad10
Tegevus 1. 1200 428 01.06.2017 – 31.12.2017
Asendushoolduse Näitaja täitumine on kasvanud,
mitmekesistamine ning kuid võimalik, et 2018. aasta
tugitegevused (Perepõhiste vahetasemeni (750) ei pruugi
asendushoolduse vormide näitaja kasvada.
pakkujate arv)
Tegevus 1. 500 576 01.06.2017 – 31.12.2017
Asendushoolduse Püstitatud indikaator on
mitmekesistamine ning ületäidetud, kuna
tugitegevused (Koolitusel asenduskoduteenuse osutajate
osalenud või tugiteenust kättesaadavus ning nende huvi
saanud asenduskoduteenuse teenuste ja koolituste vastu on
osutajate ja järelevalve kõrge. Ootustest enam osalejaid
teostajate arv) on toonud kaasa ka
kaadrivoolavus.
Tegevus 2. Järelhoolduse 445 29 01.06.2017 – 31.12.2017
arendamine (Tugiteenuseid Tugiisikuteenuse pakkumine
8
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
9
TATs fikseeritud saavutustase.
10
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
30
saanud asendushoolduselt kasvab väga aeglaselt. SKA
ellu astuvate noorte arv) tegeleb jätkuvalt ka teiste
järelhoolduse tugiteenuste
väljatöötamisega. Nende
pakkumisega alustatakse 2018.
aastal. 2018. aasta vahetasemeni
(245) näitaja kindlasti ei jõua,
kuid uute tugiteenustega peaks
näitaja hakkama kasvama
jõudsamalt. Seni on näitaja
alatäidetud tugiisikuteenuse
vähese kasutamise tõttu, mis on
seotud paljude takistustega (sh
noorte huvi puudusega jt).
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad11
Näitaja 1
Näitaja 2
Näitaja 3
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Jah
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele
või avalike teenuste osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute
ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud 0
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise 0
selgitus:
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele12
01.01.2015 – 31.12.2015
TATis kavandatud tegevuste rakendamise ettevalmistustega on alustatud, toimunud on erinevaid
koostöökohtumisi ning töögruppe. Enamus kavandatud tegevusi on alguse saanud, kuid tõrkeid on
esinenud kavandatud hangete läbi viimisel: nt on viibinud tugiteenuste hanke perepõhise
asendushoolduse pakkujatele väljakuulutamine. Läbi on viidud Asendushoolduse korralduse ja
rahastuse analüüsi hange ning Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hange. Mõlemad hanked
nurjusid ning tuleb uuesti läbi viia. Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hankekonkurss on
uuesti välja kuulutatud ning toimub pakkumuste hindamine.
TATi elluviimisel on selgunud, et on vajalik muuta mõningate tegevuste elluviimise detaile: tulenevalt
ettepanekutest sätestada selgelt partneri kohustused, muuta eelarvet jms. Selleks on alustatud TATi
muutmise protsessiga.
11
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
12
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
31
01.01.2016 – 31.12.2016
31.03.2016 allkirjastas minister TATi muutmise käskkirja, mille alusel täpsustati TATis 4. peatüki ning
toetuse saaja ja partneri kohustuste sõnastusi. Samuti asendati lisa 1 vorm A ja lisa 1 vorm B.
Mitmed vajalikud hanked teenuste pakkumiseks on läbi viidud. Alustatud on tugiteenuste
pakkumisega perepõhistele asendushoolduse pakkujatele. Kahes piirkonnas on alustatud
asendushoolduselt elluastujatele tugiisikuteenuse pakkumise ettevalmistustega.
RAKE viis läbi PRIDE koolituse analüüsi, mille teostus oli ebakvaliteetne ning TAI sätestas lepingu
järgi leppetrahvi, mistõttu TAI koostas lisaks täpsustava miniuuringu PRIDE koolituse kohta. Alustati
tegevuste edasise planeerimisega ning otsustati koos ekspertidega, et Eesti jaoks arendatakse
PRIDE koolitus vanade koolitusmaterjalide baasilt. Asendushoolduselt elluastujate uuringut on
teostamas Praxis, mis on hetkel ajakavajärgselt läbiviimisel. Hankedokumendid asendushoolduse
järelevalve tõhustamise ja asenduskoduteenuse osutajate tugiteenuste kohta on koostatud ning peagi
kuulutatakse mõlemad hanked välja. Ajakirja Sotsiaaltöö maikuu numbris (2/2016) ilmus TAT
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kõikide tegevuste tutvustus.
Hangete läbiviimisel on esinenud probleeme, mistõttu on ka edasi lükkunud tegevuste elluviimine.
Tegevuste elluviimiseks on ettevalmistavad tegevused samuti aega võtnud ning seetõttu on ka
kuluprognoos alatäidetud. Planeeritud tegevused on käivitumas suuremas mahus alates 2016. aasta
sügisest.
TATi teksti muudatused viidi läbi detsembris. Põhilised muudatused kajastasid sihtgrupi täpsustust,
järelevalve metoodika ja koolituste tegevuse edasilükkamist, analüüsi mitte läbiviimist, tugiteenuste
detailsemat kirjeldust ja arendustegevuste lisamist.
Kõikide planeeritud teenuste ja koolituste pakkumistega on alustatud. PRIDE koolitusi pakutakse ning
väljatöötamisel on uus PRIDE koolituste moodul, mille koostamiseks koostati arendusmeeskond.
Asenduskoduteenuse pakkujate täiendkoolituste analüüsi tulemusel on koostatud uus koolituskava.
Perepõhistele asendushoolduse pakkujatele on tugiteenuste pakkumisega olnud probleeme. SKA on
omalt poolt tegelenud aktiivselt teavitustegevustega, et osalejaid teenustele aidata.
Asenduskoduteenuse töötajatele pakutud tugiteenustel on aktiivne osalemine. Asendushoolduselt
elluastuvate noorte tugiisikuteenuse kasutamine on olnud oodatud aeglasem. SKA on analüüsinud
teenusele jõudmise probleeme ning tegeletakse laialdase teavitamisega. Asendushoolduselt
elluastuvate noorte uuring on Praxise poolt ellu viidud ning tulemusi tutvustatud sihtgrupile.
Planeeritud teenuste ja koolituste arendamine ja pakkumine on käimas. SKA toetab aktiivselt
teenuste pakkumisel esinenud probleemide lahendamist.
Eelarve on tegevuste osas alatäidetud, kuna tegevuste ellu rakendumine ei ole olnud nii hoogne kui
esialgselt planeeritud oli.
01.01.2017 – 31.12.2017
2017. aasta veebruaris muudeti TATi sõnastust, kuna haldus- ja riigireformi muudatused mõjutasid ka
TATi tegevuste kirjeldusi ja sihtgruppi. Juulis muudeti tegevuskava kirjeldust ja eelarvet, kuna
selginesid maavalitsuste kaotamisega seotud järelevalve koolituste vajadused, muudeti perepõhiste
asendushoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumise loogikat ning lähtuvalt asendushoolduse
valdkonnas toimuvate suurte muudatuste tulemusena oli kiirem vajadus arendustegevuste
elluviimiseks.
Koolituste valdkonnas on 2017. aasta olnud eriti oluline, kuna koolituste materjalid on valminud. Neid
on täiendatud vastavalt tagasisidele ning piloteerimise tulemustele. PRIDE eelkoolituste pilootrühmad
on alustanud koolitustega. Koolitused asenduskodu kasvatusala töötajatele on samuti saanud alguse
ning neli esimest rühma on alustanud baaskoolitusprotsessiga. Lisakoolituste teemadega on samuti
tegeletud ja analüüsitud.
Teavitustegevustes on teavitusstrateegia valminud ja paika on pandud tegevuskava teavitustegevuste
elluviimiseks. Asendushoolduse muudatused mõjutavad olulisel määral teavitustegevuse
põhisõnumeid, mistõttu teavitustegevuse peab vastama muudatuste eesmärkidele.
Tugiteenuste pakkumine on asenduskodu töötajatele toimunud väga aktiivselt, kuna tugiteenused on
hästi vastu võetud ja peetud vajalikuks neid läbida. Tugiteenused perepõhise asendushoolduse
pakkujatele on jätkunud vaikselt kasvavas tempos ning nende pakkumine on samamoodi jätkunud.
Arendustegevustega alustati kiiremas tempos, kuna need tegevused on olulised toetavad tegevused
asendushoolduse muudatuste jaoks.
32
Seni on eelarve tegevuste osas siiski alatäidetud, kuna tegevuste kulutused ei ole olnud seni
planeeritud mahus. Oluline põhjus on ka selles, et kõik tegevused pole siiski veel alguse saanud ning
järgemööda toimub veel väljatöötamisprotsess, seda nii kutselise erihoolduspereteenuse, järelevalve
koolituste ja teavitustegevuste osas. 2018. aastal lisanduvad ka kulutused nende tegevuste osas.
TATi põhinäitaja perepõhiste asendushoolduse vormide arv on täidetud 36% püstitatud lõpptasemest
ehk 430 unikaalset osalejat 1200 osalejast. 2018. aasta vahetasemeni (750) ei pruugi näitaja 2018.
aasta jooksul tõusta, küll aga peaksid 2018. aasta jooksul saama alguse teavitustegevused, mis
hakkavad informeerima ühiskonda perepõhiste asendushoolduse võimalustest ning kutsuma
perepõhist asendushooldust pakkuma. Lisaks jätkuvad koolituste ja tugiteenuste pakkumised ning
koordinaatorid nõustavad pidevalt KOVe selleks, et nad saadaks üha enam perepõhise hoolduse
pakkujaid koolitustele ja tugiteenustele suunata.
TATi kogueelarvest kuni aastani 2020 on kasutatud seni 16% eelarvest. 2017. aastaks planeeritud
eelarvest kasutati ära 49%. Eelarve kasutus tõuseb 2018. aastal, kui lisanduvad teistele tegevustele
järelevalve koolituste pakkumine ja teavitustegevuste ellu viimine.
10. TAT mõju läbivatele teemadele13
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Infoühiskond x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Võrdsed võimalused x x
sh sooline võrdus x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Sh võrdne kohtlemine x x
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14
01.01.2015 – 31.12.2015
TATi partneriteks on Tervise Arengu Instituut ning Sotsiaalkindlustusamet.
Partnerlus toimib, tekkinud küsimusi arutatakse konstruktiivselt, kas töökoosoleku vormis või e-
kirja/telefonisuhtluse teel.
Partnerite poolt läbiviidavate hangete lähteülesannete koostamiseks on korraldatud mitmeid
koostöökohtumisi. Samuti on läbi viidud töökoosolekuid administratiivsete küsimuste arutamiseks ning
13
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
14
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
33
juhendamiseks. Arutatud on osalejate andmekorjet puudutavaid küsimusi (02.09.2015, 28.10.2015),
eelarve täitmist ja teisi olulisi TATi rakendamisega seotud administratiivseid küsimusi (nt 02.09.2015,
23.09.2015). Lisaks on läbi viidud teavitusnõudeid tutvustav arutelu (nt 23.09.2015).
01.01.2016 – 31.12.2016
Partnerid tegutsevad neile püstitatud eesmärke täites. SKA ja TAI täidavad aktiivselt neile pandud
ülesandeid. Koostöö partneritega on tihe ning produktiivne. Toimunud on kohtumised tegevuste
planeerimise, ESFi nõuete täpsustamise ja hankepartnerite probleemide lahendamiste osas. RA-l on
ülevaade partnerite tegevustest ning probleemidest. Probleemide esinemisel on nad pöördunud oma
hankepartnerite poole, võimaldades otsida probleemidele lahendusi, samas viinud läbi vajadusel
järelevalvet. Toimuvad regulaarsed kohtumised kõikide osapooltega ning vajadusel on kohtutud ka
eraldi konkreetsete tegevuste üle vaatamiseks.
01.01.2017 – 31.12. 2017
Partnerid tegutsevad eesmärgipäraselt oma ülesannete täitmisel. Takistuste ja probleemide korral
tegelevad aktiivselt neile lahenduste leidmisega. Ilmnenud takistusi ja probleeme (vähene elluastujate
tugiteenuste ja perepõhise hoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumine) on kirjeldatud eelpool
tegevuste all ning välja on toodud ka lahendusi nendega toime tulekuks (uued tugiteenused
elluastujatele, veel laialdasem teavitamine ja KOVide nõustamine jms). Toimuvad pidevalt kohtumised
partnerite ja Sotsiaalministeeriumiga, et jälgida tegevuste edukust ja leida lahendusi takistustele.
Jätkuvad regulaarsed kohtumised tegevuste elluviimise jälgimiseks ning ette tulevate probleemide
lahenduste leidmiseks. Kõik partnerid on olnud aktiivsed oma tegevuste elluviijad. TAI on pälvinud
asendushoolduse projektimeeskond EATL poolt korraldatud galal „Kuldne Kartul“ aasta teo valdkonnas
tunnustuse, mis on oluline märk sellest, et valdkonnas tehtud arendustegevused on positiivselt vastu
võetud ning neid on märgatud ka väljastpoolt.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Laura Viilup
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse digitaalne
Sotsiaalala asekantsler
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
34
TATi Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine vahearuande Lisa 1.
Nimekiri SKA ja TAI kohtumistest
01.01.2017 – 31.05.2017
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (SKA)
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
3) sihtgruppi ja võrgustikutöötajaid teavitavate kohtumiste/ infopäevade korraldamise kaudu:
19.01 toimus kaks kohtumist perepõhiste tugiteenuste teavitamise teemal: 1) SKA
lõuna piirkonna maavalitsuste ja Tartu lastekaitsespetsialistide võrgustikukohtumine;
2) hooldus- ning lapsendajaperede kohtumine.
25.01 teenuste tutvustamine ida piirkonna sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäeval;
07.02 Jõhvi, koostöökohtumine Ida-Virumaa maavalitsuste ja omavalitsuste
esindajatega ning perepõhiste tugiteenuste osutajaga (MTÜ Oma Pere) teemal
„Eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperede toetamine“.
09.02 Rakvere, koostöökohtumine Lääne-Virumaa maavalitsuste ja omavalitsuste
esindajatega ning perepõhiste tugiteenuste osutajaga (MTÜ Oma Pere) teemal
„Eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperede toetamine“.
13.02 Haapsalu, koostöökohtumine lääne piirkonna maavalitsuste ja omavalitsuste
esindajatega ning perepõhiste tugiteenuste osutajaga (MTÜ Oma Pere) teemal
„Eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperede toetamine“.
27.03 lõuna piirkonna hooldusperedega kohtumine teemal „HEV lapsed ja erikoolid“.
28.03 Võru Maavalitsus: „Põlva ja Võrumaa sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäev“.
11.04 Jõgeva Maavalitsus: „Jõgevamaa sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäev“.
24.04 Tallinn, Valkla, Vääna: koostöökohtumine AS Hoolekandeteenused teemal
„Eestkoste- ja hooldusperede vanemad ja vanavanemad“.
25.04 Viljandi Maavalitsus: „Viljandimaa sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate infopäev“.
24.05 Tallinn: Sotsiaaltöökeskuse ja ESTA teabepäeval asendushoolduse
tugiteenuste tutvustamine.
Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele (SKA)
Korraldatud on infopäevi jm teavitusüritusi, kus on tutvustatud tugiisikuteenust:
25.01.2017 –Ida-Virumaa infopäev (teenust tutvustas SKA)
14.02.2017 – Läänemaa infopäev (OÜ Febrec)
5.03.2017 – SEB Heategevusfondi karjääripäev asenduskodude noortele (OÜ Keerub, SKA)
9.03.2017 – Lääne-Virumaa infopäev (OÜ Keerub)
28.03.2017 – Võru-Põlva infopäev (SKA)
29.03.2017 – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti infopäev linnaosade lastekaitsetöötajatele
(SKA)
11.04.2017 – Jõgevamaa infopäev (SKA)
12.04.2017 – Pärnumaa infopäev (OÜ Febrec)
25.04.2017 – Viljandimaa infopäev (SKA)
Muud võrgustikukohtumised:
28.02.2017 - Pärnu Töötukassa juhtumikorraldajate uuesti teavitamine teenusest
09.03.2017 - Pärnu Toimetulekukooli personalile ja lastevanematele teenuse tutvustamine
4.04.2017 – kohtumine SKA esindaja (Maarja Kuldjärv) ja Eesti Noorsootöö Keskuse
esindaja vahel (Gerttu Aavik). Teenuse tutvustamine ja koostöövõimaluste arutamine.
7.04.2017 – kohtumine SKA esindaja (Maarja Kuldjärv) ja Töötukassa esindajate vahel
(Kerstin Holland, Karin Andre). Teenuse tutvustamine ja koostöövõimaluste arutamine.
11.04.2017 – SKA LKO Lääne piirkonna meeskonna kohtumine SKA projektijuhi Maarja
Kuldjärve ning Lääne piirkonna teenuseosutaja OÜ Febrec esindaja Jaanus Mäega.
Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö
planeerimine piirkonnas.
20.04.2017 - SKA LKO Lõuna piirkonna meeskonna kohtumine SKA projektijuhi Maarja
Kuldjärve ning Lõuna piirkonna teenuseosutaja OÜ Keerub esindaja Laura Kiuriga. Teenuse
tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö planeerimine
piirkonnas.
10.05.2017, 29.05.2017 - SKA LKO Ida piirkonna meeskonna kohtumised SKA projektijuhi
Maarja Kuldjärve ning Ida piirkonna teenuseosutaja OÜ Keerub esindajate Ivar Alti ning Julia
Viršilaitega. Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö
planeerimine piirkonnas.
30.05.2017 – SKA LKO kohtumine Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande juhtidega ning
juhtivate lastekaitsetöötajatega (SKA)
1.06.2017 – OÜ Keerub ja MTÜ Oma Pere ida piirkonna esindajate kohtumine teenuse
tutvustamiseks
2.06.2017 - SKA LKO Põhja piirkonna meeskonna kohtumised SKA projektijuhi Maarja
Kuldjärve ning Põhja piirkonna teenuseosutaja OÜ Keerub esindajate Ivar Alti ning Laura
Kiuriga. Teenuse tingimuste selgitamine, ülevaade senisest tegevusest, edasise koostöö
planeerimine piirkonnas.
Koostöökohtumised erinevate KOVide lastekaitse- või sotsiaaltöötajatega teenuse
tutvustamiseks ja/või konkreetse juhtumi aruteluks: Kernu, Nissi, Tabivere, Viljandi, Jõhvi,
Mäetaguse, Sillamäe, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu jt.
Samuti on toimunud kohtumised erinevate TATi osapoolte vahel asendushoolduse
valdkonna poliitikamuudatuste ning TAT tegevuste seostamise arutamiseks, koostöö
planeerimiseks ning TAT muutmise korraldamiseks:
1.02.2017 – SKA, SOM, TAI
16.02.2017 – SKA, SOM
6.04.2017 – SKA, SOM, TAI, Innove
15.05.2017 – SKA, SOM
31.05.2017 – SKA, TAI
Kohtumised asenduskodudes (teenuse tutvustamiseks ning teenust vajavate noorte
leidmiseks):
18.01.2017 – Haapsalu Hoolekandekeskus (OÜ Febrec)
20.01.2017 – Pärnu Lasteküla (OÜ Febrec)
5.04.2017 – Tartu Kristlik Noortekodu (SKA)
12.04.2017 – Tallinna Lastekodu (OÜ Keerub)
12.05.2017 – Kohtla-Järve lastekodu (OÜ Keerub)
16.05.2017 - Valga Lastekodu Kurepesa (SKA ja OÜ Keerub)
16.05.2017 – Sillamäe lastekodu (OÜ Keerub)
16.05.2017 – Narva lastekodu (OÜ Keerub)
17.05.2017 – Siimusti lastekodu Metsatareke (SKA ja OÜ Keerub)
17.05.2017 – Kiikla lastekodu (OÜ Keerub)
24.05.2017 – Tartu Mäe Kodu (SKA ja OÜ Keerub)
01.06.2017 – 31.12.2017
Täienduskoolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele (TAI)
Teisel poolaastal toimusid erinevad kohtumised ning teavitusüritused:
06.06.17 toimus Leedu Lighthouse Foundation esindajate õppekäik TAI-sse, kus projektijuht
rääkis PRIDE koolituse arendustest Eestis.
22.06.2017 osales projektijuht SKA-s seaduse eelnõu arutelul
05.07.17 toimus Sotsiaalministeeriumis kohtumine tutvustamaks koostööpartneritele
kavandatavaid muudatusi asendushoolduse korralduses ning arutamaks asendushooldust
puudutavate küsimuste üle. TAI projektijuhi ülesandeks oli välja tuua toetavad tegevused
koolituse näol.
11.07.17 toimus Lastekaitse Liidu juhi, Tõnu Poopuuga, koosolek, mille raames projektijuht
rääkis asendushoolduse koolituste arendamisest ning kohtumise eesmärgiks oli kaardistada
võimalikud koostöö kohad.
10.10.17 tutvustasid projektijuht ja analüütik TAI töötajaskonnale oma tegevusi
asendushoolduse valdkonnas (PRIDE koolituse ja kasvatusala töötajate baaskoolituse
arendamine ESF raames)
23.10.2017 toimus MTÜ Igale Lapsele Pere, TAI, SKA ja SOM esindajatega kohtumine
(vastamaks MTÜ Iga Lapsele Pere teabenõudele), kus arutati Sotsiaalhoolekande seadusest
tulenevaid muudatusi (sh koolituste korraldust).
25.10.17 käis projektijuht tegemas Lapsendamise seminaril ettekannet, kus keskendus
PRIDE koolituse sisu ja muudatuste tutvustamisele.
9.11.2017 pälvis TAI asendushoolduse projektimeeskond EATL poolt korraldatud galal
„Kuldne Kartul“ aasta teo valdkonnas tunnustuse.
21.12.17 käis projektijuht koos PRIDE koolitajate koolituse läbiviijatega esinemas SKA
koolitusel. Eesmärgiks oli tutvustada SKA lapsendamise ja hoolduspere vanemate hindamise
ja ettevalmistamisega tegelevatele spetsialistidele PRIDE koolituse sisu, arendusi,
perekondade hindamist ja koostööd TAI ja SKA spetsialistide vahel.
Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele
Jätkunud on teavitustegevused:
21.06.17 Koostöökohtumine Haapsalu Hoolekandekeskuses, teenuse tutvustamine (SKA)
01.–10.09.17 Teavitustöö Lääne piirkonna KOV-ide vallalehtedesse, kodulehtedele teenuse
info lisamise osas (OÜ Febrec). Paljud KOV-id ei soovi infot lisada kodulehtedele või
vallalehtedesse, kuna teenuse sihtgrupp on spetsiifiline ja tõenäoliselt ei huvita lugejaid.
5.10.17 Ümarlaud sidusrühmadega, et arutada järelhoolduse arendustegevusi (SKA)
10.10.17 Osalemine Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse koosolekul,
teenuse ning plaanitavate muudatuste ja arenduste tutvustamine (SKA)
29.10.17 SEB Heategevusfondi karjääripäeval asendushooldusel kasvanud noortele teenuse
tutvustamine (SKA)
Regulaarsed kohtumised SKA ja teenusepakkujate vahel, et arutada teenuse toimimist ning
planeerida edasisi tegevusi:
2.06.17 OU Keerub (Tallinn) koos SKA lastekaitse osakonna Põhja piirkonna ametnikega
15.06.17 OÜ Keerub (Rakvere)
5.07.17 SKA peadirektori kohtumine OÜga Keerub (Rakvere), et arutada olukorda, kus Ida-
Virumaal ei leidu piisavalt tugiisikuid.
18.07.17 OÜ Keerub (Rakvere)
27.07.17 OÜ Febrec (Pärnu)
25.10.17 OÜ Keerub (Rakvere)
31.10.17 OÜ Febrec (Pärnu)