dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Õendusabi erialade loetelu muutmisettepanek

Sotsiaalministeerium · 28. veebruar 2018
Viit
5.2-2/704-1
Registreeritud
28. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Õdede Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf153 KB
  • 📎Kutse_erialade_maarus_28veebr18_OK.bdoc403 KB

Sisu (failidest)

Tere kõigile Vastavalt 4.jaanuaril 2018 aastal sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul kokkulepitule, edastame määruse "Õendusabi erialade loetelu" muutmisettepaneku. Ootame juba eelnevalt kokkulepitud kohtumisi seoses õdede piiratud retseptiõiguse küsimusega sotsiaalministeeriumis 15.märtsil ning tervishoiutöötajate registriküsimustega Terviseametis 20.märtsil, et ühtlasi määruse muutmisettepaneku ja sisu teemal edasi arutada. Lugupidamisega Anneli Kannus EÕL president www.ena.ee Skype:anneli.kannus e-mail:[email protected] Agris Koppel Sotsiaalministeerium Eda Lopato Sotsiaalministeerium Meie: 28.02.2018 Määruse „Õendusabi erialade loetelu“ muutmisettepanek Vastavalt 4.jaanuaril 2018.a. sotsiaalministeeriumis toimunud koosoleku otsustele edastame Eesti Õdede Liidu ettepaneku „Õendusabi erialade loetelu“ määruse muutmiseks. Lisatud määruse projekt koos seletuskirjaga, väljavõte tervishoiutöötajate registrist ning töömaterjalina õendus- ja meditsiinivaldkondade võrdlustabel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Kannus EÕL president Koopia: Haigekassa, Terviseamet, Haiglate Liit, Arstide Liit, Perearstide Selts, Eesti Õendusjuhtide Ühing Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013 www.ena.ee Sotsiaalministri määruse Õendusabi erialade loetelu; Vastu võetud 11.06.2001 nr 58 muutmisettepanek Õendusabi erialad § 1. Määrusega kehtestatakse õendusabi kutse- ja erialade loetelu. § 2. Õendusabi kutseala on õendus. Kutseala lõpetaja ametinimetus on õde. § 3. Õendusabi erialad on: 1) intensiivõendus; 2) kliiniline õendus; 3) terviseõendus; 4) vaimse tervise õendus; 5) õendusjuhtimine ja -pedagoogika. § 4. Õendusabi eriala lõpetanu on eriõde. Rakendamine Määruse üleminekuperiood kestab aastani 2025, mis ajani loetakse eriõeks kõik registris olevad õe kutset ja lisaeriala omavad õed. Alates 01.01.2025 loetakse eriõeks õed, kes on lõpetanud eelnimetatud õendusabi erialadel vähemalt 1 aastase ehk 1560 tundi kestnud väljaõppe või kellele on omistatud eriõe kutsetunnistus. 1 SELETUSKIRI Tänane olukord Täna kehtiv õenduserialade määrus on aegunud, mitmeid alaerialasid enam ei eksisteeri (näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on nimetamata (näiteks neuroloogiaõendus, koduõendus jne). Tervishoiuasutustes on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe iseseisvate vastuvõttude nimetustes sh osad lähtuvad arstlikest erialades, osad on kasutusele võtnud eestindatud nimetused (näiteks pediaatria versus lasteõendus), osad on leiutanud uued väljendid (jalaravi õde, stoomiõde). Ükski tänastest lahendusest pole korrektne, sest viitavad patsiendi probleemile, mitte õe pädevusele. Inimlikust seisukohast pole just alati meeldiv istuda kabineti ukse taga, mille nimetus viitab patsiendi probleemile või haigusele, mille pärast vastuvõttu oodatakse. Kehtiv määrus on lisaks eksitav, luues (võrreldes arstlike erialadega) olukorra, kus nimetatud alaerialad justkui omavad vastavat ettevalmistust. Enne määruse kinnitamist oli Eestis üle 16 õenduseriala, mitmete arutelude tulemusena otsustati õdede väljaõpet korraldada 4 erialal. Arvestati nii piiratud ressurssidega, kui võrreldi ka erinevate riikide kogemusi. Viimasel kümnel aastal toimus seega vaid ühe-aastane (1560 tundi) väljaõpe eelnimetatud 1.-4. erialal tervishoiu kõrgkoolis ning viiendal erialal Tartu Ülikoolis. Täna määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub vastav väljaõpe, v.a. mõnes valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse baasmoodulid, mida läbitakse vastavas valdkonnas nii õendusabi eriala (5) lõpetamise järgselt, kui ka ilma eelneva kõrghariduse või eriõe õppeta. Õe kutseala ning arsti kutse- ja erialade õpe on reguleeritud EU direktiividega. Eeltoodule viidates ei ole Eestis täna kehtivat kutsestandardit õele või eriõele. Seoses kolmandatest riikidest meile tööle tulevate tervishoiutöötajatega ning ka “õed tagasi tervishoidu” projektiga on tõstatunud vajadus kutsestandardite ja -eksamite kehtestamiseks. EÕL on paralleelselt määruse kaasajastamisega teinud koostööd õendusjuhtide, - praktikute ja - õppejõududega, et kaardistada õe ja eriõe miinimumpädevused. Töö jõuab lõpule käesoleval aastal. Miinimumpädevuste kaardistamine ning määruse muutmine loob aluse edasi liikumiseks õe ning eriõe kutsestandarditega. Kutsestandardite kinnitamisega tekib võimalus kutseeksamite sooritamiseks ning seeläbi ka eriõe kutsetunnistuste saamiseks. Perspektiivis võiks eriõde registrisse saada nii kutsetunnistuse alusel, mis väljastatakse õppe läbimisel, või kutseeksami sooritamisel. 2 Ettepaneku taust Eestis vastab õdede koolitus EU direktiividele ning on vastavalt ka tunnustatud. Õpe kestab 3,5 aastat ning lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi ning õe kutse saamisega. Juba üle 10 aasta on edasiõppimisvõimalused õdedel viiel eelnimetatud erialal, tervishoiu kõrgkoolides eriõena neljal erialal: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus. Tartu Ülikoolis omandatakse õendusjuhtimise- ja pedagoogika eriala (varasemalt kaks õppekava eraldi, alates 2018 üks ühine eriala). Kõik valdkonnad jagunevad eelnimetatud erialade alla lähtuvalt ajaloolisest kogemusest, praktikast ning erinevate tasandite õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt: 1) Intensiivõendus: koondab - anesteesia; intensiivravi; erakorraline meditsiini. 2) Kliiniline õendus: koondab - allergoloogia- immunoloogia; dermatoveneroloogia; endokrinoloogia; gastroenteroloogia; infektsioonhaigused; kardioloogia; kirurgia sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar- , plastika- ja rekonstruktiivkirurgia sh operatsiooniõendus; nefroloogia; neuroloogia; oftalmoloogia; onkoloogia; hematoloogia; ortopeedia; otorinolarüngoloogia; pediaatria; pulmonoloogia; reumatoloogia; sisehaigused; sünnitusabi ja günekoloogia; uroloogia; iseseisev statsionaarne õendusabi; taastusravi. 3) Terviseõendus: koondab - koolitervishoid; peremeditsiin; töötervishoid; hambaravi; koduõendus. 4) Vaimse tervise õendus: koondab - vaimne tervis; psühhiaatria. 5) Õendusjuhtimine- ja pedagoogika: koondab nii tervishoiu kõrgkoolides töötavad 3 õendusõppejõud kui ka õendusjuhid, kes on läbinud magistritasemel õppe ning võiks kajastuda tervishoiutöötajate registris, kuna tegelevad selgelt praktika arendamisega. Otsuste juures ei ole vähetähtis tõik, et väikeriigil ei ole võimalik finantsiliselt ning hariduskorralduslikult tagada õdede väljaõpe kõikidel erialadel analoogselt arstlike erialadega. EU riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõpe vastab enamuses riikides EU direktiividele. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud kitsad spetsialiseerumised või nn „otse spetsialistiks õppekavad“. Eesti väiksust arvestades pole mõistlik välja töötada väga kitsaid õppekavu/ettevalmistust, mis takistaks õdede puuduses veel ka õdede liikumist erinevate valdkondade vahel. Vaimse tervise ja intensiivõenduse erialadel on viimase kümne aasta jooksul tekkinud ja juurdunud kvaliteedistandardid ning nõuded iseseisva tegutsemise korral, näiteks kiirabibrigaadi juhtivalt õelt nõutakse intensiivõenduse eriala läbimist. Praktika näitab, et pereõed on valinud ja läbinud nii terviseõenduse, kui ka mõnedel juhtudel kliinilise õenduse eriala õppe. Nendes valdkondades, kus haiglas on õe iseseisev vastuvõtt, on valdavalt tegemist kliinilise õenduse valdkonnas tegutseva eriõe vastuvõtuga. Näiteks õe vastuvõtt endokrinoloogias, kus samamoodi kasutatakse ka väljendeid diabeediõe vastuvõtt, õe vastuvõtt diabeedihaigetele jms. Praegu pole kokku lepitud ega reguleeritud, kuidas ja milliseid nimetusi tuleb kasutada. Kasutusel on mitmeid erinevaid nimetusi, mis muudavad olukorra mõistmise keeruliseks nii tervisehoiutöötajast kolleegidele, kui ka patsientidele. Viie eriala kasutuselevõtt ei takista nn sidus- ja alaerialadel baasmoodulite vms täienduskoolituse korraldamist või spetsiifilisemate ametinimetuste väljatöötamist ja kasutamist erinevates tervishoiuvaldkondades. Ettepaneku põhjendus Eesti tervishoiumaastiku korrastamise huvides ning lähtudes arengutest EU maades - teeme ettepaneku kasutusele võtta mõisted õde ja eriõde, sh eriõe erialasid määratleda 5. Üleminekuperioodis kasutada lisainfot, mis näitab kuidas jagunevad eriarstide erialad eriõe valdkondadesse. Eesti Õdede Liit ei pea õigeks alaerialade määratlemist õenduses erinevalt arstlikest erialadest, vaid soovitab kasutada eriõe nimetust lisades eriala täpsustus, kui see osutub vajalikuks. Näiteks eriõe vastuvõtt (endokrinoloogia), eriõe vastuvõtt (kardioloogia), eriõe vastuvõtt (koolitervishoid) jne. Ühtlasi näitab kahe definitsiooni kasutamine selgelt ära, kas õel on mõni lisapädevus, ehk omandatud lisaeriala või mitte. Eraldi küsimus on pere- ja koduõed, kelle nimetus on praktikas hästi juurdunud ning omaks võetud elanikkonna 4 poolt. Samas puudub täna kehtivas määruses koduõenduse mõiste, mis pole takistanud teises sotsiaalministeeriumi määruses seda mõistet kasutamast. Pereõdede puhul võib samuti kasutada edaspidi mõisteid eriõde (peremeditsiin) või õde (peremeditsiin). Koduõdede puhul oleks tegemist sisuliselt eriõega, kellel on läbitud mõni õendusabi eriala või siis õega, kes on läbinud koduõenduse baasmooduli. Eesti Õdede Liit ei soovita kasutada mõisteid kliiniline õde, intensiivõde jne, ehk pole mõistlik tuua kasutusse erinevaid eesti keelseid modifikatsioone. Õe õppe läbinud võivad täna töötada tervishoiusüsteemis praktiliselt kõikjal, eriõe õppe läbinute puhul on „reeglid“ kehtestatud täna vaimse tervise ja intensiivõenduse erialadel. Lisaks on määratletud määruses „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimuste“, et õe vastuvõtuteenust saab osutada kõrgharidusega õde, kellel on vähemalt kahe aastane töökogemus ja läbitud regulaarselt täienduskoolitused. Pikemas perspektiivis saab täiendada eelnimetatud seadust ka eriõe väljaõppe läbimise või eriõe kutseeksami sooritamise nõudega. Ühtlasi on planeeritavad patsiendikindlustuse seadust ning kvaliteedinõudeid silmas pidades mõistlik jätkata personali kvaliteedistandardeid käsitlevate nõuete väljatöötamist ja rakendamist. Täna on perearstil võimalik tööle võtta 2 pereõde, perspektiivis on perearsti juures töötavatest õdedest vähemalt üks eriõde. Tervisekeskuses tegutsev eriõde võib olla läbinud vastavalt praksise või piirkonna eripäradest, õe enda huvidest vajadusele tulenevalt ühe õenduseriala õppe. Ühtlasi võib õde ümber spetsialiseeruda või omandada lisapädevusi, läbides mitmeid õenduseriala õppeid, või nendes sisalduvaid erialamooduleid, näiteks kui üks eriõe õppekavadest on täielikult läbitud, kuid soovitakse sooritada kutseeksam mõnel muul erialal. Eriõe tööle rakendamine ei sõltu mitte ainult tema läbitud erialast, vaid töökohast, näiteks kui õde on läbinud eriõe õppe vaimse tervise õenduses kuid soovib töötada kiirabis brigaadijuhina, siis on nõutav intensiivõenduse õppe läbimine või eriõe kutseeksami sooritamine intensiivõenduse valdkonnas. Ühtlasi korrastades meie õendusvaldkondade nimetused, saame täpsustada nii kasutatava terminoloogia eesti, kui ka inglise keelsena. Hetkel on meil terminoloogiliselt kasutusel palju erinevaid, aga sisult sarnaseid mõisteid, või tuletatud sõnu nii eesti, kui ka inglise keeles. Enamlevinud praktika inglise keeles kasutatavatest mõistest: Õde–Registrated Nurse, lühend RN Eriõde – Specialist Nurse (EFN Matrix 3+1 http://www.efnweb.be/wp- content/uploads/EFN-Workforce-Matrix-3-1-Executive-Summary-09-11-2016.pdf), 5 lühend SN või Nurse Specialist (USA), lühend NS ehk kokkuleppe küsimus kuidas märkida. Praktikas valdavalt inglise keeles nimetusest kaob liides “specialist” ja lisandub valdkond a la Clinical Nurse, Intensive Care Nurse, Mental Health Nurse. Lisaks EUs kasutusel mõiste Advanced Nurse Practitioner , lühend ANP. Nimetus õel, kellel on läbitud õendusalane magistriõpe. Rakendamine Terviseameti planeeritud registri korrastamine ja arendamine loovad suurepärase võimaluse määruse muutmisega paralleelselt muuta või täiendada infot ka tervishoiutöötajate registris. Lisame avalikust tervishoiutöötajate registrist väljavõtte hetkeseisu ilmestamiseks, ning meie ettepanekust tulenevalt registriandmete võimalikku „jagunemist“ näidates, lisaks tänasest praktikast tulenevad õendusvaldkonnad versus arstlikud erialad. Arstlike erialade määrus, kus nimetatud eriarsti valdkonnad on kaetud residentuuri või mõne muu spetsiifilise väljaõppega, soovides sarnaselt korrastada õenduses kutse ja erialade valdkonda, teeme ettepaneku võtta kasutusele ühtne terminoloogia seadusandluse ja praktika tasandil ja kaasajastada õendusabi erialade määrus võimalikult operatiivselt. Käesolev ettepanek on saanud tagasisidet ja sisendit nii haiglate õendusjuhtidelt, kui ka EÕL seltsingute esindajatelt ning EÕL volikogu liikmetelt ehk praktikutelt. Eriõe mõiste ning õdede tänase ettevalmistuse kohta on liiga vähe informatsiooni teistel tervishoiutöötajatel, kuid ühiselt läbimõeldud ja elluviidud kommunikatsioon aitab olukorda parandada. EÕL on teinud paralleelselt koostööd tervishoiu kõrgkoolidega ning osalenud eriõe magistriõppe õppekavade ettevalmistamisel. Käesoleval kevadel selgub, kas tervishoiu kõrgkoolid saavad rahvusvahelise komisjoni hindamise alusel loa 1,5 aastase eriõe magistriõppe avamiseks (EU mõistes Advanced Nurse Practitioner), mis on loogiline areng tänasele 1 aastasele spetsialistiõppele. Kõrgkoolid on nõunike kogudes eriõe õppe arenguid tutvustanud haiglate tippjuhtidele, kes meile teadaolevalt on toetanud ideed õendusmaastiku korraldamisel. Arvestades, et meil on palju väga häid praktikuid, kellel vanuse või mõnel muul põhjusel puudub soov või võimalus eriõe õppe läbimiseks, siis on mõistlik paralleelselt tagada kutseeksami sooritamise võimalused. Määruse uuendamise ning erinevate võimaluste paralleelsel pakkumisel ei teki olukorda, kus keegi jääb nö määruse muudatustest tingitult “hammasrataste” vahele. 6 Tervishoiutöötajate registri avaliku vaate väljavõte 08.02.2018 Õed kokku 9175 anesteesia-intensiivravi 399 intensiivõendus 181 INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 534 1114 terviseõendus 109 Kokku lisaeriadega õdesid registris pereõendus 570 sh osa neist topelt erialadega 3261 kooliõendus 77 TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 12 Kokku kõrgharidusega eriõdesid 441 768 kliiniline õendus 79 PUUDU nii koduõed kui ka õendusõppejõud ja -juhid :) lasteõendus 316 ja nii mõnigi haiglates kasutuses olev spetsialiteet onkoloogia 41 diabeet 10 pulmonoloogia 9 Kehtiva kutsega hooldustöötajaid 991 nakkustõrje 3 Kutseregister 07.02.2018 operatsioon 197 taastusravi 318 Eraldi registis märgitud KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 192 piiratud retseptiõigust omavad õed, kokku: 89 1165 psühhiaatria 142 VAIMSE TERVISE ÕENDUS vaimse tervise õendus 72 214
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel