Tere kõigile
Vastavalt 4.jaanuaril 2018 aastal sotsiaalministeeriumis toimunud koosolekul kokkulepitule,
edastame määruse "Õendusabi erialade loetelu" muutmisettepaneku.
Ootame juba eelnevalt kokkulepitud kohtumisi seoses õdede piiratud retseptiõiguse küsimusega
sotsiaalministeeriumis 15.märtsil ning tervishoiutöötajate registriküsimustega Terviseametis
20.märtsil, et ühtlasi määruse muutmisettepaneku ja sisu teemal edasi arutada.
Lugupidamisega
Anneli Kannus
EÕL president
www.ena.ee
Skype:anneli.kannus
e-mail:
[email protected]
Agris Koppel
Sotsiaalministeerium
Eda Lopato
Sotsiaalministeerium Meie: 28.02.2018
Määruse „Õendusabi erialade loetelu“ muutmisettepanek
Vastavalt 4.jaanuaril 2018.a. sotsiaalministeeriumis toimunud koosoleku otsustele
edastame Eesti Õdede Liidu ettepaneku „Õendusabi erialade loetelu“ määruse
muutmiseks.
Lisatud määruse projekt koos seletuskirjaga, väljavõte tervishoiutöötajate registrist
ning töömaterjalina õendus- ja meditsiinivaldkondade võrdlustabel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Kannus
EÕL president
Koopia: Haigekassa, Terviseamet, Haiglate Liit, Arstide Liit, Perearstide Selts, Eesti
Õendusjuhtide Ühing
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013
www.ena.ee
Sotsiaalministri määruse Õendusabi erialade loetelu; Vastu võetud 11.06.2001 nr 58
muutmisettepanek
Õendusabi erialad
§ 1. Määrusega kehtestatakse õendusabi kutse- ja erialade loetelu.
§ 2. Õendusabi kutseala on õendus. Kutseala lõpetaja ametinimetus on õde.
§ 3. Õendusabi erialad on:
1) intensiivõendus;
2) kliiniline õendus;
3) terviseõendus;
4) vaimse tervise õendus;
5) õendusjuhtimine ja -pedagoogika.
§ 4. Õendusabi eriala lõpetanu on eriõde.
Rakendamine
Määruse üleminekuperiood kestab aastani 2025, mis ajani loetakse eriõeks kõik registris
olevad õe kutset ja lisaeriala omavad õed.
Alates 01.01.2025 loetakse eriõeks õed, kes on lõpetanud eelnimetatud õendusabi erialadel
vähemalt 1 aastase ehk 1560 tundi kestnud väljaõppe või kellele on omistatud eriõe
kutsetunnistus.
1
SELETUSKIRI
Tänane olukord
Täna kehtiv õenduserialade määrus on aegunud, mitmeid alaerialasid enam ei eksisteeri
(näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on nimetamata (näiteks neuroloogiaõendus,
koduõendus jne). Tervishoiuasutustes on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe
iseseisvate vastuvõttude nimetustes sh osad lähtuvad arstlikest erialades, osad on
kasutusele võtnud eestindatud nimetused (näiteks pediaatria versus lasteõendus), osad on
leiutanud uued väljendid (jalaravi õde, stoomiõde). Ükski tänastest lahendusest pole
korrektne, sest viitavad patsiendi probleemile, mitte õe pädevusele. Inimlikust seisukohast
pole just alati meeldiv istuda kabineti ukse taga, mille nimetus viitab patsiendi probleemile
või haigusele, mille pärast vastuvõttu oodatakse.
Kehtiv määrus on lisaks eksitav, luues (võrreldes arstlike erialadega) olukorra, kus
nimetatud alaerialad justkui omavad vastavat ettevalmistust. Enne määruse kinnitamist oli
Eestis üle 16 õenduseriala, mitmete arutelude tulemusena otsustati õdede väljaõpet
korraldada 4 erialal. Arvestati nii piiratud ressurssidega, kui võrreldi ka erinevate riikide
kogemusi. Viimasel kümnel aastal toimus seega vaid ühe-aastane (1560 tundi) väljaõpe
eelnimetatud 1.-4. erialal tervishoiu kõrgkoolis ning viiendal erialal Tartu Ülikoolis. Täna
määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub vastav väljaõpe, v.a. mõnes
valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse baasmoodulid, mida läbitakse vastavas
valdkonnas nii õendusabi eriala (5) lõpetamise järgselt, kui ka ilma eelneva kõrghariduse
või eriõe õppeta.
Õe kutseala ning arsti kutse- ja erialade õpe on reguleeritud EU direktiividega. Eeltoodule
viidates ei ole Eestis täna kehtivat kutsestandardit õele või eriõele. Seoses kolmandatest
riikidest meile tööle tulevate tervishoiutöötajatega ning ka “õed tagasi tervishoidu”
projektiga on tõstatunud vajadus kutsestandardite ja -eksamite kehtestamiseks. EÕL on
paralleelselt määruse kaasajastamisega teinud koostööd õendusjuhtide, - praktikute ja -
õppejõududega, et kaardistada õe ja eriõe miinimumpädevused. Töö jõuab lõpule
käesoleval aastal. Miinimumpädevuste kaardistamine ning määruse muutmine loob aluse
edasi liikumiseks õe ning eriõe kutsestandarditega. Kutsestandardite kinnitamisega tekib
võimalus kutseeksamite sooritamiseks ning seeläbi ka eriõe kutsetunnistuste saamiseks.
Perspektiivis võiks eriõde registrisse saada nii kutsetunnistuse alusel, mis väljastatakse
õppe läbimisel, või kutseeksami sooritamisel.
2
Ettepaneku taust
Eestis vastab õdede koolitus EU direktiividele ning on vastavalt ka tunnustatud. Õpe
kestab 3,5 aastat ning lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi ning õe kutse saamisega.
Juba üle 10 aasta on edasiõppimisvõimalused õdedel viiel eelnimetatud erialal, tervishoiu
kõrgkoolides eriõena neljal erialal: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise
õendus ja intensiivõendus. Tartu Ülikoolis omandatakse õendusjuhtimise- ja
pedagoogika eriala (varasemalt kaks õppekava eraldi, alates 2018 üks ühine eriala).
Kõik valdkonnad jagunevad eelnimetatud erialade alla lähtuvalt ajaloolisest kogemusest,
praktikast ning erinevate tasandite õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt:
1) Intensiivõendus: koondab - anesteesia; intensiivravi; erakorraline meditsiini.
2) Kliiniline õendus: koondab -
allergoloogia- immunoloogia;
dermatoveneroloogia;
endokrinoloogia;
gastroenteroloogia;
infektsioonhaigused;
kardioloogia;
kirurgia sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar- , plastika- ja
rekonstruktiivkirurgia sh operatsiooniõendus;
nefroloogia;
neuroloogia;
oftalmoloogia;
onkoloogia;
hematoloogia;
ortopeedia;
otorinolarüngoloogia;
pediaatria;
pulmonoloogia;
reumatoloogia;
sisehaigused;
sünnitusabi ja günekoloogia;
uroloogia;
iseseisev statsionaarne õendusabi;
taastusravi.
3) Terviseõendus: koondab - koolitervishoid; peremeditsiin; töötervishoid;
hambaravi; koduõendus.
4) Vaimse tervise õendus: koondab - vaimne tervis; psühhiaatria.
5) Õendusjuhtimine- ja pedagoogika: koondab nii tervishoiu kõrgkoolides töötavad
3
õendusõppejõud kui ka õendusjuhid, kes on läbinud magistritasemel õppe ning
võiks kajastuda tervishoiutöötajate registris, kuna tegelevad selgelt praktika
arendamisega.
Otsuste juures ei ole vähetähtis tõik, et väikeriigil ei ole võimalik finantsiliselt ning
hariduskorralduslikult tagada õdede väljaõpe kõikidel erialadel analoogselt arstlike
erialadega. EU riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõpe vastab
enamuses riikides EU direktiividele. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud
kitsad spetsialiseerumised või nn „otse spetsialistiks õppekavad“. Eesti väiksust arvestades
pole mõistlik välja töötada väga kitsaid õppekavu/ettevalmistust, mis takistaks õdede
puuduses veel ka õdede liikumist erinevate valdkondade vahel.
Vaimse tervise ja intensiivõenduse erialadel on viimase kümne aasta jooksul tekkinud ja
juurdunud kvaliteedistandardid ning nõuded iseseisva tegutsemise korral, näiteks
kiirabibrigaadi juhtivalt õelt nõutakse intensiivõenduse eriala läbimist.
Praktika näitab, et pereõed on valinud ja läbinud nii terviseõenduse, kui ka mõnedel
juhtudel kliinilise õenduse eriala õppe. Nendes valdkondades, kus haiglas on õe iseseisev
vastuvõtt, on valdavalt tegemist kliinilise õenduse valdkonnas tegutseva eriõe vastuvõtuga.
Näiteks õe vastuvõtt endokrinoloogias, kus samamoodi kasutatakse ka väljendeid
diabeediõe vastuvõtt, õe vastuvõtt diabeedihaigetele jms. Praegu pole kokku lepitud ega
reguleeritud, kuidas ja milliseid nimetusi tuleb kasutada. Kasutusel on mitmeid erinevaid
nimetusi, mis muudavad olukorra mõistmise keeruliseks nii tervisehoiutöötajast
kolleegidele, kui ka patsientidele.
Viie eriala kasutuselevõtt ei takista nn sidus- ja alaerialadel baasmoodulite vms
täienduskoolituse korraldamist või spetsiifilisemate ametinimetuste väljatöötamist ja
kasutamist erinevates tervishoiuvaldkondades.
Ettepaneku põhjendus
Eesti tervishoiumaastiku korrastamise huvides ning lähtudes arengutest EU maades
- teeme ettepaneku kasutusele võtta mõisted õde ja eriõde, sh eriõe erialasid
määratleda 5. Üleminekuperioodis kasutada lisainfot, mis näitab kuidas jagunevad
eriarstide erialad eriõe valdkondadesse.
Eesti Õdede Liit ei pea õigeks alaerialade määratlemist õenduses erinevalt arstlikest
erialadest, vaid soovitab kasutada eriõe nimetust lisades eriala täpsustus, kui see osutub
vajalikuks. Näiteks eriõe vastuvõtt (endokrinoloogia), eriõe vastuvõtt (kardioloogia), eriõe
vastuvõtt (koolitervishoid) jne. Ühtlasi näitab kahe definitsiooni kasutamine selgelt ära,
kas õel on mõni lisapädevus, ehk omandatud lisaeriala või mitte. Eraldi küsimus on pere-
ja koduõed, kelle nimetus on praktikas hästi juurdunud ning omaks võetud elanikkonna
4
poolt. Samas puudub täna kehtivas määruses koduõenduse mõiste, mis pole takistanud
teises sotsiaalministeeriumi määruses seda mõistet kasutamast. Pereõdede puhul võib
samuti kasutada edaspidi mõisteid eriõde (peremeditsiin) või õde (peremeditsiin).
Koduõdede puhul oleks tegemist sisuliselt eriõega, kellel on läbitud mõni õendusabi eriala
või siis õega, kes on läbinud koduõenduse baasmooduli.
Eesti Õdede Liit ei soovita kasutada mõisteid kliiniline õde, intensiivõde jne, ehk pole
mõistlik tuua kasutusse erinevaid eesti keelseid modifikatsioone. Õe õppe läbinud võivad
täna töötada tervishoiusüsteemis praktiliselt kõikjal, eriõe õppe läbinute puhul on „reeglid“
kehtestatud täna vaimse tervise ja intensiivõenduse erialadel. Lisaks on määratletud
määruses „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende
hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimuste“, et õe
vastuvõtuteenust saab osutada kõrgharidusega õde, kellel on vähemalt kahe aastane
töökogemus ja läbitud regulaarselt täienduskoolitused. Pikemas perspektiivis saab
täiendada eelnimetatud seadust ka eriõe väljaõppe läbimise või eriõe kutseeksami
sooritamise nõudega.
Ühtlasi on planeeritavad patsiendikindlustuse seadust ning kvaliteedinõudeid silmas
pidades mõistlik jätkata personali kvaliteedistandardeid käsitlevate nõuete väljatöötamist
ja rakendamist. Täna on perearstil võimalik tööle võtta 2 pereõde, perspektiivis on
perearsti juures töötavatest õdedest vähemalt üks eriõde. Tervisekeskuses tegutsev eriõde
võib olla läbinud vastavalt praksise või piirkonna eripäradest, õe enda huvidest vajadusele
tulenevalt ühe õenduseriala õppe.
Ühtlasi võib õde ümber spetsialiseeruda või omandada lisapädevusi, läbides mitmeid
õenduseriala õppeid, või nendes sisalduvaid erialamooduleid, näiteks kui üks eriõe
õppekavadest on täielikult läbitud, kuid soovitakse sooritada kutseeksam mõnel muul
erialal. Eriõe tööle rakendamine ei sõltu mitte ainult tema läbitud erialast, vaid töökohast,
näiteks kui õde on läbinud eriõe õppe vaimse tervise õenduses kuid soovib töötada kiirabis
brigaadijuhina, siis on nõutav intensiivõenduse õppe läbimine või eriõe kutseeksami
sooritamine intensiivõenduse valdkonnas.
Ühtlasi korrastades meie õendusvaldkondade nimetused, saame täpsustada nii kasutatava
terminoloogia eesti, kui ka inglise keelsena. Hetkel on meil terminoloogiliselt kasutusel
palju erinevaid, aga sisult sarnaseid mõisteid, või tuletatud sõnu nii eesti, kui ka inglise
keeles.
Enamlevinud praktika inglise keeles kasutatavatest mõistest:
Õde–Registrated Nurse, lühend RN
Eriõde – Specialist Nurse (EFN Matrix 3+1 http://www.efnweb.be/wp-
content/uploads/EFN-Workforce-Matrix-3-1-Executive-Summary-09-11-2016.pdf),
5
lühend SN või Nurse Specialist (USA), lühend NS ehk kokkuleppe küsimus kuidas
märkida. Praktikas valdavalt inglise keeles nimetusest kaob liides “specialist” ja
lisandub valdkond a la Clinical Nurse, Intensive Care Nurse, Mental Health Nurse.
Lisaks EUs kasutusel mõiste Advanced Nurse Practitioner , lühend ANP. Nimetus õel,
kellel on läbitud õendusalane magistriõpe.
Rakendamine
Terviseameti planeeritud registri korrastamine ja arendamine loovad suurepärase
võimaluse määruse muutmisega paralleelselt muuta või täiendada infot ka
tervishoiutöötajate registris. Lisame avalikust tervishoiutöötajate registrist väljavõtte
hetkeseisu ilmestamiseks, ning meie ettepanekust tulenevalt registriandmete võimalikku
„jagunemist“ näidates, lisaks tänasest praktikast tulenevad õendusvaldkonnad versus
arstlikud erialad.
Arstlike erialade määrus, kus nimetatud eriarsti valdkonnad on kaetud residentuuri või
mõne muu spetsiifilise väljaõppega, soovides sarnaselt korrastada õenduses kutse ja
erialade valdkonda, teeme ettepaneku võtta kasutusele ühtne terminoloogia seadusandluse
ja praktika tasandil ja kaasajastada õendusabi erialade määrus võimalikult operatiivselt.
Käesolev ettepanek on saanud tagasisidet ja sisendit nii haiglate õendusjuhtidelt, kui ka
EÕL seltsingute esindajatelt ning EÕL volikogu liikmetelt ehk praktikutelt. Eriõe mõiste
ning õdede tänase ettevalmistuse kohta on liiga vähe informatsiooni teistel
tervishoiutöötajatel, kuid ühiselt läbimõeldud ja elluviidud kommunikatsioon aitab
olukorda parandada.
EÕL on teinud paralleelselt koostööd tervishoiu kõrgkoolidega ning osalenud eriõe
magistriõppe õppekavade ettevalmistamisel. Käesoleval kevadel selgub, kas tervishoiu
kõrgkoolid saavad rahvusvahelise komisjoni hindamise alusel loa 1,5 aastase eriõe
magistriõppe avamiseks (EU mõistes Advanced Nurse Practitioner), mis on loogiline
areng tänasele 1 aastasele spetsialistiõppele. Kõrgkoolid on nõunike kogudes eriõe õppe
arenguid tutvustanud haiglate tippjuhtidele, kes meile teadaolevalt on toetanud ideed
õendusmaastiku korraldamisel.
Arvestades, et meil on palju väga häid praktikuid, kellel vanuse või mõnel muul põhjusel
puudub soov või võimalus eriõe õppe läbimiseks, siis on mõistlik paralleelselt tagada
kutseeksami sooritamise võimalused. Määruse uuendamise ning erinevate võimaluste
paralleelsel pakkumisel ei teki olukorda, kus keegi jääb nö määruse muudatustest tingitult
“hammasrataste” vahele.
6
Tervishoiutöötajate registri avaliku vaate väljavõte 08.02.2018
Õed kokku 9175
anesteesia-intensiivravi 399
intensiivõendus 181
INTENSIIVÕENDUS erakorraline meditsiin 534
1114
terviseõendus 109 Kokku lisaeriadega õdesid registris
pereõendus 570 sh osa neist topelt erialadega 3261
kooliõendus 77
TERVISEÕENDUS töötervishoiuõendus 12 Kokku kõrgharidusega eriõdesid 441
768
kliiniline õendus 79 PUUDU nii koduõed kui ka õendusõppejõud ja -juhid :)
lasteõendus 316 ja nii mõnigi haiglates kasutuses olev spetsialiteet
onkoloogia 41
diabeet 10
pulmonoloogia 9 Kehtiva kutsega hooldustöötajaid 991
nakkustõrje 3 Kutseregister 07.02.2018
operatsioon 197
taastusravi 318 Eraldi registis märgitud
KLIINILINE ÕENDUS radioloogia 192 piiratud retseptiõigust omavad õed, kokku: 89
1165
psühhiaatria 142
VAIMSE TERVISE ÕENDUS vaimse tervise õendus 72
214