Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie: 28.02.2018 nr 2018/2-22.4/30-1
[email protected]
Pöördumine seoses psühhiaatrilise abi kättesaadavusega ja kliiniliste psühholoogide väljaõppe
riikliku korraldusega
Valitsuse tasandil kinnitatav Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu seab mitmete teenuste puhul
tingimuseks, et Haigekassa saab teatud teenuseid osta üksnes juhul kui teenuse osutajaks on kliiniline
psühholoog.1
Kliiniliste psühholoogide osas ei vasta olukord vajadusele; kuigi psühholoogide
kvalifikatsioonihindamise süsteem on Kutsekoja kaudu käivitunud, ei ole süsteemi poolt kliiniliseks
psühholoogiks spetsialiseerumisel tagatud psühholoogidele vajalik väljaõpe 2
Eestis kehtivate kutsestandardite järgi, mis on kooskõlas Euroopa Liidus kokku lepitud standardiga
EuroPsy kestab kliinilise psühholoogi ettevalmistus kokku 6 aastat (3+2+1), kus ülikooli lõpetamisele
järgneb juhendatud praktika ehk residentuuri läbimine. See õppevorm ei ole väljaspool kliinilise
psühholoogi kehtivaid kutsestandardeid reguleeritud ning korraldus on seni olnud tööandjate ja
residentuuri läbijate kokkulepete küsimus3 , mille tõttu on spetsialistide ning osutatavate teenuste tase
kõikuv ning piisavalt spetsialiste ei saa pädevust omandada.
Erinevalt arstidest, kel on riiklikult rahastatava ja Tartu Ülikooli korraldatava residentuuri näol
loodud mehhanism eriarstiks spetsialiseerumiseks, toimub kliiniliseks psühholoogiks
spetsialiseerumine soovija või tema tööandja initsiatiivil, ilma, et kumbki saaks mingitki riiklikku
tuge. Kui riiklikult on vajalik psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine, oleks ootuspärane, et
riiklikult on tagatud ka vajaliku kvalifikatsioonini jõudmine 4
1
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017039
2
Lehtmets, A., Kleinberg, A., Susi, A., Aadamsoo, K., Parksepp, M., Jaanson, P., Pilli, R., Janno, S., Vasar, V. (2012).
Psühhiaatria eriala arengukava kaasajastamine ja täiendamine 2012. aastal, lk 5
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/psuhhiaatria_arengukava.pdf
3
Mets, U., Veldre, V., SA Kutsekoda (2017). Tulevikuvaade tööjõu - ja oskuste vajadusele: tervishoid. Tööjõuvajaduse
seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Tallinn: SA Kutsekoda, lk 90 http://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf
4
Veldre, V., Aaben, L., Nurm Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 vahehindamine. Vaimse tervise
valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 15-16 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/rta -hindamine_praxis_veebr-2017.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium on nõustunud ettepanekuga 5 viia Eestis psühholoogide väljaõpe
vastavusse Euroopa Liidus kokku lepitud standardiga EuroPsy ning lisanud, et arstide residentuuri
raamnõuded, residentuuri läbiviimise kord ja residentuuri rahastamine kuuluvad
Sotisaalministeeriumi haldusalasse ning sarnaselt peaks see toimuma ka kliiniliste
6
psühholoogidega. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri välisakrediteering rõhutas
samuti oma otsuses, et kliiniliste psühholoogide ettevalmistamiseks tuleb tagada jätkusuutlik
töökohapõhine õpe ka kuuendaks õppeaastaks, mis on määrava tähtsusega (sh rahvusvahelise
võrreldavuse perspektiivist lähtuvalt).7
Kliiniliste psühholoogide väljaõppe süsteemi riiklik toetus ja reguleerimine tagaksid spetsialistide
arvu suurenemise, psühholoogilise ja psühhoterapeutilise abi kvaliteedi ja kättesaadavuse
paranemise ja psühhiaatrite järjest suureneva töökoormuse vähenemise.
Tartu Ülikooli psühholoogia instituut on koostöös Eesti Psühholoogide Liiduga koostanud kliinilise
psühholoogia juhendatud praktika ehk residentuuri õppekava, mis koosneb teoreetilis-praktilistest
kursustest, mis toimuvad regulaarsete tsüklitena TÜ psühholoogia instituudis, ning juhendatud
praktiseerimisest tervishoiuasutuses. Õppetöö korraldus (mahtude arvestus, arvestuste ja eksamite
sooritamise kord jms) on analoogne juba olemasolevatele psühholoogia instituudi õppekavadele ja
vastab TÜ üldisele korrale.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla on Tartu Ülikooli õppekava raames valmis sarnaselt arstide
residentuurile olema praktikabaasiks ka kliiniliste psühholoogide väljaõppel ning pakkuma vajalikult
määral väljaõpet, praktikat ja juhendamist töökohal.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla teeb ettepaneku riiklikult toetada kliiniliseks psühholoogiks saamiseks
vajalikku juhendatud praktikat ehk residentuuri, mis järgneb magistrantuuri lõpetamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Remmelgas
Juhatuse liige, haigla ülemarst
Eerik Kesküla 617 2629
[email protected]
5
Kalm, V. (2015) Ettepanek Eestis psühholoogide väljaõppesse kutseaasta lisamiseks . 02.11.2015 nr 2-23.17/RE/ 21467
6
Ligi, J. (2015). Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus pöördumisele „Ettepanek Eestis psühholoogide väljaõppesse
kutseaasta lisamiseks“ .11.2015 nr 5.2-2/4475
7
Loose, J J., van Aken, M., A. G., Nasvytiene, D., Re, A., Zarina, I., Tepp, M. (2016) Psühholoogia õppekavagrupi
hindamisotsus Tartu Ülikool. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu
http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/UT_Ps %C3%BChholoogia_OKH_otsus.pdf