Sotsiaalministeerium · 27. veebruar 2018
Sisu (failidest)
KANTSLERI KÄSKKIRI
27.02.2018 nr 6
Töövõtu-, käsundus-, müügi- ja
litsentsilepingute ning
toetuse kasutamise lepingute
üldtingimuste kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1 alusel:
1. Kinnitan töövõtulepingute üldtingimused (lisa 1), käsunduslepingute üldtingimused (lisa 2),
müügilepingute üldtingimused (lisa 3), litsentsilepingute üldtingimused (lisa 4) ja toetuse
kasutamise lepingute üldtingimused (lisa 5).
2. Punktis 1 viidatud üldtingimused avaldada Sotsiaalministeeriumi veebilehel.
3. Konkreetseid üldtingimusi kasutatakse koos sama liiki lepingu eritingimustega.
4. Sotsiaalministeeriumi töövõtu-, käsundus-, müügi- ja litsentsilepingud ning toetuse
kasutamise lepingud tuleb sõlmida, võttes aluseks käesoleva käskkirjaga kinnitatud
üldtingimused. Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse juristi kooskõlastuse
olemasolul võib lepinguid sõlmida ka käskkirjaga kinnitatust erineval kujul.
5. Tunnistan kehtetuks kantsleri 16.07.2012 käskkirja nr 45.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
2
KINNITATUD
kantsleri 27.02.2018 käskkirjaga nr 6
Lisa 1
TÖÖVÕTULEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest
(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.
1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida tellija ja töövõtja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.
1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale
kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.
1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde
kuuluvate dokumentidega.
1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes
kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja
kokkulepetega võetud kohustust.
1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu
sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle
lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega.
1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud
kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
2. Lepingu objekt
Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepingu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega.
Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sh kõrvalkohustuste, teostamise ning teenuste
osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepinguga
seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele.
Töövõtja teeb neid töid ja toiminguid ning osutab neid teenuseid lepingus fikseeritud tähtaja raames ja
tasu eest.
3. Töövõtja kohustused
Töövõtja on kohustatud:
3.1. tegema töid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu,
õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma
need tellijale või tema poolt osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. Kui füüsilisest isikust
töövõtjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaks tööks on teose loomine, eeldatakse, et töövõtja
loob selle isiklikult, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti. Viimati kirjeldatud juhul
toimub kolmandate isikute kaasamine tööde tegemisse (teose loomine) tellija eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et kaasatud isikutega
sõlmitud kokkulepped ei lähe lepingutingimustega vastuollu;
3.2. andma tellijale tellija nõutavas vormis informatsiooni tööde tegemise kohta, arvestama tellija
tehtud ettepanekuid ja tegema koostööd tellija poolt osutatavate isikutega;
3.3. viivitamata, kuid hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest
teatama tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest, mis
takistavad töövõtja kohustuste kohast täitmist, muu hulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist või
maksumust, või omavad lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna
eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise
lepinguga samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde üldmaksumust ja
tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;
3.4. tasuma kolmandatele isikutele omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes
iseloomuga muud tasud;
3
3.5. andma valminud tööd ja nendega seotud õigused ning dokumentatsiooni tellijale üle. Samuti
kohustub töövõtja andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste
kohta seoses töödega (nimi, funktsioon tööde tegemisel, õiguste maht jms);
3.6. teavitama tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib
põhjustada huvide konflikti tekkimist, sealhulgas seoses tellija ja selle valitsemisala asutustega
peetavate (kohtu)vaidlustega, töövõtja poolt kolmandatele isikutele antavate konsultatsioonidega
vms, ning mistahes muust sarnasest situatsioonist;
3.7. täitma muid tööde tegemisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.
4. Töövõtja õigused
Töövõtjal on õigus:
4.1. nõuda tellijalt lepingutingimustest kinnipidamist;
4.2. saada tellijalt tööde tegemise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;
4.3. teha tellijale ettepanekuid tööde tegemise kohta, esitades kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis põhjendused, mille tellija läbi vaatab ja teatab töövõtjale otsustusest ettepaneku
arvestamise või arvestamata jätmise kohta;
4.4. nõuda tellijast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist tööde tegemisel;
4.5. nõuda tööde tegemisega seotud koosoleku korraldamist, kui see on vältimatu tööde normaalseks
tegemiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Korraldatavast koosolekust
tuleb tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette teatada;
4.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.
5. Tellija kohustused
Tellija on kohustatud:
5.1. maksma töövõtjale tööde eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;
5.2. mitte tegema töövõtjale põhjendamatult takistusi tööde tegemisel;
5.3. vastu võtma töövõtja poolt nõuetekohaselt tehtud lepingujärgsed tööd;
5.4. osalema töödega seotud korralistel koosolekutel;
5.5. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.
6. Tellija õigused
Tellijal on õigus:
6.1. nõuda töövõtjalt eelarvest ja lepingutingimustest kinnipidamist;
6.2. põhjendatult keelduda kooskõlastamast töövõtja ettepanekuid;
6.3. nõuda tööde tegemisega seotud koosoleku korraldamist, sellest töövõtjale võimaluse korral 2
(kaks) tööpäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;
6.4. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.
7. Lepingu hind
7.1. Lepingu hind sisaldab muu hulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste
osas litsentsi andmine), samuti kõiki muid tööde tegemiseks tehtud kulutusi.
7.2. Tellija tasub nõuetekohaselt tehtud tööde eest vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14
(neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti
(edaspidi akt) allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või pärast tööde tegemist
esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või füüsilisest isikust töövõtja korral pärast poolte poolt
tööde akti allkirjastamist.
7.3. Kui lepingu täitmisel selgub tellija soovidest tulenev vajadus täiendada või muuta töid viisil, mis
erineb lepingus algselt kokkulepitust ja millega kaasneb tööde mahu muutumine, lepitakse
lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.
7.4. Kui tööd ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, võib tellija lepingu hinda ühepoolselt alandada,
teavitades sellest töövõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu hinna
alandamise võib fikseerida ka tööde aktis.
4
8. Tööde kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt
8.1. Tehtud tööde kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus sätestatud nõuetele ja sellistele töödele
tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka tööde juurde
kuuluvad dokumendid jms.
8.2. Tööde üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule akti allkirjastamisega
poolte poolt või arve heakskiitmisega tellija poolt. Tellijal on õigus keelduda nõuetele
mittevastavate tööde vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.
8.3. Töövõtjal on õigus tõendada tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjuste paikapidamatust, tellides
selleks mõlema poole poolt aktsepteeritavalt sõltumatult eksperdilt ekspertiisi tegemise. Kui tööde
vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale
ekspertiisikulud, vastasel korral kannab ekspertiisikulud töövõtja.
9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud
9.1. Töövõtja vastutus:
9.1.1. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui tööd ei vasta lepingus ja selle
lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui töövõtja ei
esita tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna
töid tähtajaks üle, ei tee töid nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni
esitamata vms.
9.1.2. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus
esitada töövõtjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka ettekirjutus), andes töövõtjale
rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt tööde iseloomust, rikkumise asjaoludest
jms, kuid üldjuhul kõige rohkem 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist
kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest
tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui töövõtja ettekirjutust selleks
antud tähtaja jooksul ei täida, peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,5% (null koma viis
protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
9.1.3. Kui töövõtja ületab tööde tegemisel või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille suurus on 1% (üks protsent) lepingu hinnast iga
viivitatud päeva eest.
9.1.4. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei
ole heastamise vastu huvi või kui töövõtja ei kõrvalda rikkumist lepingu üldtingimuste punktis
9.1.2 nimetatud tellijapoolses ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul või kui töövõtja ei asu
lepingut täitma, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti)
lepingu hinnast iga rikkumise eest. Lisaks leppetrahvinõudele on tellijal õigus leping
erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
9.1.5. Lepingu üldtingimuste punktidest 3.6 ja 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tellijal
õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja/või nõuda leppetrahvi 20% (kakskümmend
protsenti) lepingu hinnast, kuid vähemalt 1500 (üks tuhat viissada) eurot iga rikkumise eest.
Käesoleva punkti alusel lepingu lõpetamise korral tasub tellija töövõtjale tehtud tööde eest
üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise vastu.
9.1.6. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta tellijalt õigust nõuda töövõtjalt leppetrahvi ja
kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda leppetrahvi mitme
sätte alusel, on tellijal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.
9.1.7. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra.
9.1.8. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning
leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt kohustuse täitmist ja
kahju hüvitamist.
9.1.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja tehtud
töödes esinevate puudustega.
5
9.2. Tellija vastutus:
9.2.1. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda
tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtajaks tasumata summalt, kuid
kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast.
9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe
teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab
vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu
on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend)
kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
10. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on
olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud
kirjalikus vormis, muu hulgas poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi, viivise või
kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu
kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui
see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest
on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide
saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-
kirjas näidatud saatmise kellaajal.
10.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Tellija volitatud esindajal on
õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh
lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine jms), lepingu lõpetamine ja
leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
11. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine
11.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning
lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi materjalid)
ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised
õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes
kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale
arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva
lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos
nimetatud litsents).
11.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada
materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide
kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende
pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada
materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta
antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist.
11.3. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused
loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.
11.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes
viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.
6
11.5. Töövõtja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija
omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamata omal
kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale
andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse.
11.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,
spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud töövõtja poolt või sattunud töövõtja
valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel tööde tegemisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled
ei lepi kokku teisiti, on töövõtja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud
viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud
dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid.
11.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist töövõtjalt lepingu üldtingimuste punktides 11.5 ja
11.6 sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on töövõtja kohustatud säilitama nimetatud
dokumentatsiooni oma kulul 3 (kolm) aastat alates lepingu lõppemisest. Töövõtja kohustub
edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast
vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on töövõtjal õigus selline dokumentatsioon
täielikult või osaliselt hävitada ning töövõtjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul
kohustub töövõtja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle
dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel.
11.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste
kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab viivitamata võtma
tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja
lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija
temaga vajalikul määral koostööd.
11.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu,
vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.
12. Konfidentsiaalsus
12.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub töövõtja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis
sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille
sisuga on töövõtjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes muid
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele
ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni
avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
12.3. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
12.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
12.5. Töövõtja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid ning
muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
12.6. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille
tekst on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud.
13. Lõppsätted
13.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste
realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise
kirjaliku kokkuleppega.
13.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid
õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
7
13.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped materjalide suhtes kehtivate
intellektuaalse omandi õiguste osas).
13.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud
õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks
käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust tulenevate ning sellega seotud õiguste ja
kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule.
13.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate
õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul
on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega
vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
13.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
13.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud
ja tellija on töövõtjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja
pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.
13.8. Üldtingimused on koostatud 6 (kuuel) lehel.
8
Lisa 2
KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest
(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.
1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida käsundiandja ja käsundisaaja vahel lepingu alusel tekkivaid
õigussuhteid.
1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale
kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.
1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde
kuuluvate dokumentidega.
1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes
kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja
kokkulepetega võetud kohustust.
1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu
sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle
lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega.
1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud
kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
2. Lepingu objekt
Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on kindlaks määratud lepingu ja selle juurde kuuluvate
dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ning tööde ja toimingute
tegemise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma
olemuselt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe
puudumisel eraldi tasustamisele. Käsundisaaja osutab neid teenuseid ning teeb neid töid ja toiminguid
lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.
3. Käsundisaaja kohustused
Käsundisaaja on kohustatud:
3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas
lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega ning
osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele kokkulepitud ajal ja korras. Kui
pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti, eeldatakse, et
füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus sätestatud teenuseid isiklikult. Käsundisaaja võib
kohustuste täitmisel kasutada kolmandate isikute kaasabi, kuid ei tohi anda kohustuste täitmist
üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab
sellise kolmanda isiku tegevuse ja tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste
osutamisse toimub käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekul ning tingimusel, et kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe
lepingutingimustega vastuollu;
3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ja hoidma ära käsundiandjale kahju tekkimise;
3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt, arvestades
käsundiandja huvidega, ja neid huve kaitsma;
3.4. andma käsundiandjale käsundiandja nõutavas vormis infot teenuste osutamise kohta, sh lepingu
täitmisega seotud tuludest ja kuludest;
9
3.5. arvestama käsundiandja antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd käsundiandja
poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda,
kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ja
käsundiandja otsuse ära ootama. Kui käsundiandja juhistest kinnipidamisega kaasneks
käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida käsundiandja juhiseid alles
pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja
ei ole sellele vaatamata juhiseid muutnud. Käsundisaaja kohustub teavitama käsundiandjat
kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud asjaoludest, mis võivad ajendada
käsundiandjat oma juhist muutma;
3.6. teatama käsundiandjale viivitamata, kuid hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate
asjaolude ilmnemisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest,
mis takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist, mõjutavad kvaliteedi saavutamist või
maksumust või omavad lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna
eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja
vastavasisulise lepinguga samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada teenuste
üldmaksumust, teenuste osutamise tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga teenuste suhtes
kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;
3.7. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud tasud
kolmandatele isikutele;
3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja poolt volitatud isikul teha igal ajal kontrolli lepingu
täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;
3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud (sh
seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu täitmisel ei
kasutanud (dokumentatsiooni jms). Käsundisaaja kohustub andma käsundiandjale üle ka
andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses lepingu alusel üleantud
materjalidega (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms);
3.10. teavitama käsundiandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis
võib põhjustada huvide konflikti tekkimist, sealhulgas seoses käsundiandja ja selle valitsemisala
asutustega peetavate (kohtu)vaidlustega, käsundisaaja poolt kolmandatele isikutele antavate
konsultatsioonidega vms, ning mistahes muust sarnasest situatsioonist;
3.11. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud
kohustusi.
4. Käsundisaaja õigused
Käsundisaajal on õigus:
4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist;
4.2. määrata teenuste osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid,
käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms;
4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;
4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise kohta, esitades kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis põhjendused, mille käsundiandja läbi vaatab ja teatab käsundisaajale
otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta;
4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel;
4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste
normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Korraldatavast
koosolekust tuleb käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2 (kaks)
tööpäeva ette teatada;
4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.
5. Käsundiandja kohustused
Käsundiandja on kohustatud:
5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;
5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes
sätestatule;
5.3. andma käsundisaajale teenuste osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja vastavat
soovi avaldab;
5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel;
5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused;
10
5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel;
5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.
6. Käsundiandja õigused
Käsundiandjal on õigus:
6.1. nõuda käsundisaajalt eelarvest ja lepingutingimustest kinnipidamist;
6.2. anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid;
6.3. teha igal ajal järelevalvet teenuste osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle;
6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja ettepanekuid;
6.5. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, sellest käsundisaajale võimaluse
korral 2 (kaks) tööpäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;
6.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.
7. Lepingu hind
7.1. Lepingu hind sisaldab muu hulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja
tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste
osas litsentsi andmine), samuti kõiki muid teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.
7.2. Käsundiandja tasub nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt lepingu eritingimustes
sätestatule 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt üleandmise ja vastuvõtmise
akti (edaspidi akt) allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või pärast teenuste
osutamist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral
pärast poolte poolt akti allkirjastamist.
7.3. Kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate teenuste
osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ja millega kaasneb
teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku lepinguga
samas vormis.
7.4. Kui teenuste osutamine ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, võib käsundiandja lepingu hinda
ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Lepingu hinna alandamise võib fikseerida ka aktis.
8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt
8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus sätestatud nõuetele ja sellistele
teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka teenuste
osutamisega seotud dokumendid jms.
8.2. Teenuste osutamise üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule akti
allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega käsundiandja poolt. Käsundiandjal on
õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise
konkreetsed põhjused.
9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud
9.1. Käsundisaaja vastutus:
9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste osutamine ei
vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine loetakse muu hulgas
mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel-vastuvõtmisel
nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtajaks, jätab käsundiandjale lepingu
täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.
9.1.2. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on
käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka
ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt
teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul kõige rohkem 5 (viis) tööpäeva).
Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste kohustuste korral, mille puhul
käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise
vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab
käsundisaaja maksma käsundiandjale 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu hinnast iga
viivitatud päeva eest.
11
9.1.3. Kui käsundisaaja ületab teenuste osutamisel või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva,
on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille suurus on 1% (üks protsent)
lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
9.1.4. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui
käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi või kui käsundisaaja ei kõrvalda rikkumist lepingu
üldtingimuste punktis 9.1.2 nimetatud käsundiandjapoolses ettekirjutuses määratud tähtaja
jooksul või kui käsundisaaja ei asu lepingut täitma, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt
leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest. Lisaks
leppetrahvinõudele on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
9.1.5. Lepingu üldtingimuste punktidest 3.10 ja 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on
käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja/või nõuda leppetrahvi 20%
(kakskümmend protsenti) lepingu hinnast, kuid vähemalt 1500 (üks tuhat viissada) eurot iga
rikkumise eest. Käesoleva punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale
üksnes faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi.
9.1.6. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda käsundisaajalt
leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda
leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus otsustada, millise sätte alusel ta
leppetrahvi nõuab.
9.1.7. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa
võrra.
9.1.8. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning
leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda käsundisaajalt täiendavalt
kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.
9.1.9. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale seoses
teenuste mittenõuetekohase osutamisega käsundisaaja poolt.
9.2. Käsundiandja vastutus:
9.2.1. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal
õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtajaks
tasumata summalt, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast.
9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe
teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab
vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu
on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend)
kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
10. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on
olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud
kirjalikus vormis, muu hulgas poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi, viivise või
kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu
kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui
see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest
on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide
saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-
kirjas näidatud saatmise kellaajal.
10.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja volitatud
esindajal on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a
lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine jms),
lepingu lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
12
11. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine
11.1. Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud
ning lepingu alusel käsundiandja poolt vastu võetud ja tasutud mistahes teenuste osutamise
resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi
õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle
käsundiandjale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt
üleantavad ei ole) annab käsundisaaja käsundiandjale arvates materjalide üleandmisest
tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse
kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents).
11.2. Käsundiandjal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel
otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis,
materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi
materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute
teoseid, vaidlustada materjalide, nende pealkirjade ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi
ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist.
11.3. Käsundisaaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised
õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.
11.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes
viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.
11.5. Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse
käsundiandja omandiks. Lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on käsundisaaja
kohustatud viivitamata omal kulul käsundiandjale üle andma kogu tema valduses oleva sellise
informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille vahendusel materjalid
reprodutseeritakse.
11.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,
spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud
käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse
käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise korral
või käsundiandja nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul käsundiandjale üle andma kõik
tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid.
11.7. Kui käsundiandja ei nõua pärast lepingu lõppemist käsundisaajalt lepingu üldtingimuste
punktides 11.5 ja 11.6 sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on käsundisaaja kohustatud
säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 (kolm) aastat alates lepingu lõppemisest.
Käsundisaaja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul käsundiandjale 30
(kolmekümne) päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on
käsundisaajal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning käsundiandjal
lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub käsundisaaja ka ilma käsundiandja
poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma käsundiandjale üle dokumendid ja teabe, mis on
vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel.
11.8. Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi
õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes peab
viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste
kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja võtab sellised abinõud
tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd.
11.9. Kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud autoriõiguste rikkumise
tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja.
12. Konfidentsiaalsus
12.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma konfidentsiaalsena andmeid,
mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides,
mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes
muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud
huvi.
12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
13
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses
sätestatud ulatuses avalik.
12.3. Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
12.4. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
12.5. Käsundisaaja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid
ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
12.6. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud käsundiandja
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid
teateid, mille tekst on käsundiandjaga eelnevalt kooskõlastatud.
13. Lõppsätted
13.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste
realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise
kirjaliku kokkuleppega.
13.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid
õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
13.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped materjalide suhtes kehtivate
intellektuaalse omandi õiguste osas).
13.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud
õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks
käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud
õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule.
13.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate
õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul
on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega
vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
13.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
13.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud
ja käsundiandja on käsundisaajat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates
lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.
13.8. Üldtingimused on koostatud 6 (kuuel) lehel.
14
Lisa 3
MÜÜGILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest
(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.
1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida ostja ja müüja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.
1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale
kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.
1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde
kuuluvate dokumentidega.
1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes
kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja
kokkulepetega võetud kohustust.
1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu
sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle
lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega.
1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud
kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu objektiks olev kaup ja selle kirjeldus on täpsemalt määratletud eritingimustes.
2.2. Müüja kinnitab, et lepingu järgi üleantavale kaubale ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi ning
kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks.
2.3. Kauba kvaliteet peab vastama lepingus kokkulepitud nõuetele ning kauba tootja spetsifikatsioonis
nimetatud tehnilistele ja kvaliteeditingimustele, seda liiki kaubale tavapäraselt esitatavatele
kvaliteeditingimustele (sh kauba välimus) jms tingimustele.
3. Kauba üleandmine ja omandiõiguse üleminek
3.1. Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingus märgitud tähtpäeval või tähtaja jooksul ja
selles märgitud kohas. Müüja informeerib ostjat eelnevalt täpsest kauba üleandmise ajast,
veendudes, et ostja saab vastava teate kätte ja väljapakutud aeg sobib ostjale. Koos kaubaga
annab müüja ostjale üle ka kauba juurde kuuluva dokumentatsiooni.
3.2. Kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistatakse üleandmise ja vastuvõtmise akt (edaspidi
akt).
3.3. Kauba omandiõigus ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb müüjalt ostjale üle
kauba akti allkirjastamisega.
4. Kauba hind ja maksetingimused
4.1. Ostja tasub kauba eest vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14 (neljateistkümne) tööpäeva
jooksul pärast poolte poolt akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või pärast
kauba vastuvõtmist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist.
4.2. Lepingus sätestatud kauba hind (edaspidi lepingu hind) sisaldab muu hulgas kõiki müüja poolt
lepingu raames tehtavaid kulutusi.
4.3. Kui kaup ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, võib ostja lepingu hinda ühepoolselt alandada,
teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti võib ostja kasutada
kirjeldatud juhul muid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ja võimalusi.
5. Poolte vastutus. Vääramatu jõud
5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
5.2. Müüja vastutab lepingurikkumise eest eelkõige, kui kaup ei vasta lepingus sätestatud nõuetele,
kaup ei ole tähtajaks üle antud, müüja ei esita kauba üleandmisel kauba kohta nõuetekohast
dokumentatsiooni.
15
5.3. Lepingus sätestatud tarnetähtpäevast või -ajast või lepingu üldtingimuste punktis 6.2 nimetatud
tähtajast mittekinnipidamise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1% (üks protsent)
lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
5.4. Kui müüja ei asu lepingut täitma või kui tegemist on olulise lepingust tuleneva kohustuse
rikkumisega, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu
hinnast iga rikkumise eest ja lisaks leppetrahvinõudele ka leping erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada.
5.5. Müüja kohustub teavitama ostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes
huvist, mis võib põhjustada huvide konflikti tekkimist, sealhulgas seoses ostja ja selle
valitsemisala asutustega peetavate (kohtu)vaidlustega, müüja poolt kolmandatele isikutele
antavate konsultatsioonidega vms, ning mistahes muust sarnasest situatsioonist. Kirjeldatud
kohustuse rikkumise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10% (kümme protsenti)
lepingu hinnast, kuid vähemalt 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest. Samuti on ostjal õigus
kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
5.6. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt leppetrahvi ega
kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda leppetrahvi mitme sätte
alusel, on ostjal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.
5.7. Ostjal on õigus kauba eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra.
5.8. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning
leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ostja õigust nõuda müüjalt täiendavalt kohustuste täitmist ja kahju
hüvitamist.
5.9. Müüja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad ostjale seoses kaubal esinevate
puudustega.
5.10. Kui ostja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on müüjal õigus nõuda
ostjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid kõige
rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast.
5.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe
teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab
vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu
on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend)
kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
6. Garantii
6.1. Müüja annab kaubale eritingimustes sätestatud kehtivusajaga garantii, mis hakkab kehtima
pärast kauba omandiõiguse ja otsese valduse üleminekut ostjale, kui lepingus või garantiikirjas
või muus dokumendis ei ole ette nähtud garantiitähtaja ostjale soodsamat algust.
6.2. Kauba suhtes esinevate pretensioonide korral on müüja kohustatud ostja teatele reageerima
esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates teate saamisest, kui
eritingimustes ei ole sätestatud muud tähtaega.
6.3. Müüja on kohustatud garantiitähtaja jooksul tasuta parandama kauba puudused või tasuta
mittekvaliteetse kauba ümber vahetama, kui müüja ei tõenda, et puudused tekkisid ostjapoolse
kauba kasutamise või säilitamise eeskirjade rikkumise tulemusena ja kui müüja on sellised
kasutamise või säilitamise eeskirjad ostjale eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teatavaks teinud. Eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud kõik kaubal
garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.
6.4. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, kui ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele
mittevastavuse tõttu, mille eest ostja ei vastuta.
6.5. Kui kaup vajab garantiihooldust, vastutab garantiihoolduse eest müüja.
6.6. Garantiiajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.
6.7. Kauba parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra.
6.8. Garantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid
õiguskaitsevahendeid.
16
7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on
olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud
kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi,
viivise või kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu
kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui
see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on
möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise
korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud
saatmise kellaajal.
7.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Ostja volitatud esindajal on õigus
esindada ostjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu
mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine jms), lepingu lõpetamine ja leppetrahvi,
viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Müüja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul
hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid.
Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub müüja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad
lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on
müüjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes muid andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on ostjal eeldatavalt õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid ostja eelneval
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele
ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni
avaldama. Müüja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
8.3. Müüja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.4. Müüja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise
eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
8.5. Müüja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.6. Müüja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele
meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud ostja eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on
ostjaga eelnevalt kooskõlastatud.
9. Lõppsätted
9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste
realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise
kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.
9.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada seaduses sätestatud
juhtudel ja korras muid õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule.
9.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus jms).
9.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud
õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks
käesoleva sätte tähenduses ei ole ostja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja
kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule.
17
9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega
vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist
imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus
olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju maakohtule.
9.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja
ostja on müüjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja
pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.
9.8. Üldtingimused on koostatud 4 (neljal) lehel.
18
Lisa 4
LITSENTSILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest
(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.
1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida litsentsiandja ja litsentsisaaja vahel lepingu alusel tekkivaid
õigussuhteid.
1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale
kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.
1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde
kuuluvate dokumentidega.
1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes
kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja
kokkulepetega võetud kohustust.
1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu
sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle
lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega.
1.7. Litsentsiandja kinnitab, et ta ei ole sõlminud mistahes kolmanda isikuga käesoleva lepinguga
sarnast lepingut, mis takistaks tal käesoleva lepingu sõlmimist või piiraks litsentsisaajat lepingust
tulenevate õiguste teostamisel.
1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud
kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu alusel annab litsentsiandja litsentsisaajale vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja
tasu eest üle eritingimustes sätestatud teose ja kõik teosega seotud dokumendid jms, mis
võimaldavad litsentsisaajal teost kasutada ja käesolevas lepingus sätestatud õigusi teostada.
2.2. Koos teosega annab litsentsiandja litsentsisaajale üle kõik teosega seotud võõrandatavad
intellektuaalse omandi õigused. Teose suhtes kehtivate kõigi intellektuaalse omandi õiguste osas,
mis oma olemuselt üleantavad ei ole, annab litsentsiandja litsentsisaajale tagasivõtmatu, kogu
autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele
enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents).
2.3. Litsentsisaajal on pärast teose vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada
teose kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh teose avaldamise viis, teose kasutamise
algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi teoses, selle pealkirjas või
autorinime tähistuses, lisada teosele teiste isikute teoseid, vaidlustada teoses, selle pealkirjas ja
autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning selle kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda
teose kasutamise lõpetamist.
2.4. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st teost võib kasutada mistahes viisil (sh
internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.
2.5. Litsentsiandja tagab ja kinnitab, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil teose suhtes
kehtivad võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused loovutada ja võõrandamatute
intellektuaalse omandi õiguste kasutamiseks lepingus sätestatud litsents anda.
2.6. Kui kolmas isik takistab litsentsisaajat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste
kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab litsentsisaaja sellest litsentsiandjale, kes peab
viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste
kasutamist ja lõpetada litsentsisaaja õiguste rikkumine. Kui litsentsiandja võtab sellised abinõud
tarvitusele, teeb litsentsisaaja temaga vajalikul määral koostööd.
3. Lepingu hind
3.1. Pooled võivad kokku leppida teose tasuta kasutamises. Sellisel juhul lähevad ka kõik teosega
seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused litsentsisaajale tasuta üle. Samuti annab
litsentsiandja kirjeldatud juhul litsentsisaajale tasuta litsentsi teose suhtes kehtivate kõigi selliste
intellektuaalse omandi õiguste teostamiseks, mis oma olemuselt üleantavad ei ole.
19
3.2. Kui pooled lepivad kokku teose kasutamise tasu eest, sisaldab lepingu hind muu hulgas
litsentsiandja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud teose ning
teose suhtes kehtivate autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste
osas litsentsi andmine), sh mistahes võimalikud tasud kolmandatele isikutele.
3.3. Litsentsisaaja tasub lepingu hinna vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14
(neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt teose üleandmise ja vastuvõtmise akti
(edaspidi akt) allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist, pärast teose üleandmist
esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või füüsilisest isikust litsentsiandja korral pärast poolte
poolt teose akti allkirjastamist.
4. Litsentsiandja õigused ja kohustused
4.1. Litsentsiandjal on õigus:
4.1.1. saada litsentsisaajalt teose ja sellega seotud õiguste eest tasu lepingus sätestatud tingimustel
ja korras;
4.1.2. nõuda litsentsisaaja poolt lepingus sätestatud tasu maksmisega viivitamise korral viivist
lepinguga sätestatud määras.
4.2. Litsentsiandja on kohustatud:
4.2.1. tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning
professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate
standardite ja heade kommetega;
4.2.2. tagama litsentsisaajale teose kasutamise ning lepingu alusel üle antud ja litsentseeritud õiguste
teostamise võimalikkuse;
4.2.3. hoiduma mistahes tegevusest ja tegevusetusest, mis võiks mistahes viisil lepingu täitmist
takistada või välistada;
4.2.4. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmiseks vajalikud ja lepingu täitmisega seotud autori- ja
mistahes iseloomuga muud tasud kolmandatele isikutele;
4.2.5. andma litsentsisaajale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste (nende
olemasolul) kohta seoses teosega (nimi, funktsioon teose loomisel, õiguste maht jms);
4.2.6. täitma muid litsentsiandja kohustusi ja sellega kaasnevaid kohustusi.
5. Litsentsisaaja õigused ja kohustused
5.1. Litsentsisaajal on õigus kasutada teost ja teostada sellega seotud intellektuaalse omandi õigusi
vastavalt lepingule ja õigusaktides sätestatule.
5.2. Litsentsisaaja on kohustatud:
5.2.1. maksma litsentsiandjale teose ja sellega seotud õiguste eest tasu lepingus sätestatud
tingimustel ja korras;
5.2.2. võtma litsentsiandjalt vastu lepingus sätestatud nõuetele vastava teose ning sellega seotud
õigused ja litsentsi.
6. Poolte vastutus. Vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
6.2. Kui litsentsiandja ületab teose, sellega seotud õiguste või dokumentide üleandmisel lepingus
kokku lepitud tähtpäeva, on litsentsisaajal õigus nõuda litsentsiandjalt leppetrahvi, mille suurus on
1% (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.3. Kui litsentsiandja ei asu lepingut täitma või kui tegemist on olulise lepingust tuleneva rikkumisega,
on litsentsisaajal õigus nõuda litsentsiandjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu
hinnast iga rikkumise eest ja lisaks leppetrahvinõudele leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.4. Lepingu üldtingimuste punktist 8 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise
lepingurikkumisega ning litsentsisaajal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja/või
nõuda leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest.
6.5. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta litsentsisaajalt õigust nõuda litsentsiandjalt
leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda
leppetrahvi mitme sätte alusel, on litsentsisaajal õigus otsustada, millise sätte alusel ta
leppetrahvi nõuab.
6.6. Litsentsisaajal on õigus teose ja sellega seotud õiguste eest tasumisel vähendada lepingu hinda
leppetrahvi summa võrra.
6.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning
leppetrahvi nõudmine ei mõjuta litsentsisaaja õigust nõuda litsentsiandjalt täiendavalt kohustuse
täitmist ja kahju hüvitamist.
20
6.8. Litsentsiandja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad litsentsisaajale seoses
lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega litsentsiandja poolt. Samuti vastutab litsentsiandja
litsentsisaajale tekkiva kahju eest juhul, kui litsentsisaaja vastu esitatakse nõue teosega seotud
intellektuaalse omandi õiguste rikkumise tõttu.
6.9. Kui litsentsisaaja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on litsentsiandjal
õigus nõuda litsentsisaajalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtajaks tasumata
summalt päevas, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast.
6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe
teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab
vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu
on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend)
kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on
olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud
kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi,
viivise või kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu
kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui
see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on
möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise
korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud
saatmise kellaajal.
7.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Litsentsisaaja volitatud esindajal
on õigus esindada litsentsisaajat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu
muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti ja/või tähtaja muutmine jms), lepingu
lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Litsentsiandja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub litsentsiandja hoidma konfidentsiaalsena andmeid,
mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides,
mille sisuga on litsentsiandjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes
muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on litsentsisaajal eeldavalt õigustatud
huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid litsentsisaaja
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele
ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni
avaldama. Litsentsiandja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses
avalik.
8.3. Litsentsiandja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.4. Litsentsiandja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
8.5. Litsentsiandja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid
ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
21
8.6. Litsentsiandja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud litsentsisaaja
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid
teateid, mille tekst on litsentsisaajaga eelnevalt kooskõlastatud.
9. Lõppsätted
9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste
realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise
kirjaliku kokkuleppega.
9.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid
lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
9.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus).
9.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud
õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks
käesoleva sätte tähenduses ei ole litsentsisaaja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud
õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule.
9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega
vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist
imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus
olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju maakohtule.
9.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja
litsentsisaaja on litsentsiandjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu
tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.
9.8. Üldtingimused on koostatud 4 (neljal) lehel.
22
Lisa 5
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest
(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.
1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida toetuse andja ja toetuse saaja vahel lepingu alusel tekkivaid
õigussuhteid.
1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale
kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.
1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde
kuuluvate dokumentidega.
1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes
kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja
kokkulepetega võetud kohustust.
1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu
sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;
1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle
lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega.
1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud
kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
1.8. Toetuse saaja kinnitab, et ta ei ole saanud toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks lepingus
või taotluses nimetamata avaliku sektori toetusi ega ole esitanud vastavaid taotlusi.
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu objektiks on eritingimustes määratud riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus)
üleandmine toetuse saajale ning selle kasutamine toetuse saaja poolt lepingus ja selle juurde
kuuluvates dokumentides määratud eesmärgil ja tingimustel.
2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning säästlikku ja
majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike
tegevuste elluviimisel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Toetuse saaja:
3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja hoidub toetuse arvelt lepingus sätestamata kulude
katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest;
3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, kui see on nõutav;
3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades
toetusest tehtud väljamaksete kohta toetuse kasutamise aruande eritingimustes määratud ajal
vastavalt lepingus määratud vormile;
3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud
koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse andja
nõudmisel esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud
koopiad omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt tehtud ostude kohta;
3.1.5. tagastab lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetuse või selle
osa riigieelarve tuludesse 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse kasutamise perioodi
lõpust või taotleb vajaduse korral ja objektiivse põhjenduse olemasolul lepingu pikendamist,
esitades vastava kirjaliku taotluse toetuse andjale;
3.1.6. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse kasutamise
aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse
kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist;
3.1.7. tagab lepingu üldtingimuste punktis 3.1.6 nimetatud kontrolli tegemiseks juurdepääsu oma
asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse;
3.1.8. teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ilmneb
objektiivne vajadus toetuse kasutamiseks erinevalt maksegraafikus sätestatust, näidates ära
vastavad põhjused, ja ootab ära toetuse andja otsuse;
23
3.1.9. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu
täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul;
3.1.10. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seadusele, v.a
juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Kui toetuse saaja ei ole
raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud toetusena saadud raha kohta pidama eraldi
kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavaid maksedokumente
raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul;
3.1.11. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel riigihangete
seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes hankija;
3.1.12. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad toetuse
kasutamise eesmärgi saavutamisega;
3.1.13. informeerib toetuse andjat sellest, kui toetuse saaja esitab pärast käesoleva lepingu sõlmimist
taotluse avaliku sektori toetuse saamiseks toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks.
Sellekohane kirjalik teade esitatakse toetuse andjale 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava taotluse
esitamisest.
3.2. Toetuse andja:
3.2.1. kannab toetuse toetuse saaja arvelduskontole vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;
3.2.2. võib ühepoolselt omal äranägemisel muuta toetuse maksegraafikut, teatades sellest kirjalikult
toetuse saajale, kui muutub toetuse kasutamise vajadus või ulatus võrreldes maksegraafikus
sätestatuga, sh juhul, kui toetuse kasutamise vajaduse või ulatuse muudatus selgub lepingu
üldtingimuste punktis 3.1.6 sätestatud kontrolli käigus või kui maksegraafiku muutmise vajadus
tuleneb õigusaktidest;
3.2.3. ei nõua tagasi kasutamata jäänud või mittesihipäraselt kasutatud toetust summas kuni viis
eurot.
4. Vastutus lepingu rikkumise eest
4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies
ulatuses.
4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse
andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale
rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse
andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma.
4.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud
tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest,
on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava
kirjaliku avaldusega toetuse saajale.
4.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel
täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne
protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle
osa tagastamist.
4.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul
arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest.
4.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale
viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtajaks tasumata summast iga
viivitatud päeva eest.
4.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
4.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete
kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe
teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab
vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu
on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend)
kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.
5. Teadete esitamine ja volitatud esindajad
5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on
24
olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud
kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue
teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu
kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui
see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
5.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on
möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise
korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud
saatmise kellaajal.
5.4. Poolte volitatud esindajad on määratud eritingimustes. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus
esindada toetuse andjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh
lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline
ühepoolne lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6. Lõppsätted
6.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste
realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise
kirjaliku kokkuleppega. Toetuse väljamakse tähtaegu võib muuta ka poolte volitatud esindajate
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel, kusjuures toetuse kogumahtu ei või
poolte volitatud esindajad muuta.
6.2. Toetuse andjal on õigus leping ilma etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti
seaduses sätestatud alustel.
6.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka
pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms).
6.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ning sellega seotud
õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks
käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ning sellega seotud
õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele.
6.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega
vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist
imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus
olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
6.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju maakohtule.
6.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja
toetuse andja on toetuse saajat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu
tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.
6.8. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja
arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks.
6.9. Üldtingimused on koostatud 3 (kolmel) lehel.