dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Kantsleri üldkäskkiriAvalik

Töövõtu-, käsundus-, müügi-, litsentsi- ja toetuse kasutamise lepingute üldtingimuste kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 27. veebruar 2018
Viit
6
Registreeritud
27. veebruar 2018
Dokumendi liik
Kantsleri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-3 Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-3/2018
Vastutaja
Kristina Brandt-Kure

Failid

  • 📎6 27.02.2018 Kantsleri üldkäskkiri.bdoc425 KB

Sisu (failidest)

KANTSLERI KÄSKKIRI 27.02.2018 nr 6 Töövõtu-, käsundus-, müügi- ja litsentsilepingute ning toetuse kasutamise lepingute üldtingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan töövõtulepingute üldtingimused (lisa 1), käsunduslepingute üldtingimused (lisa 2), müügilepingute üldtingimused (lisa 3), litsentsilepingute üldtingimused (lisa 4) ja toetuse kasutamise lepingute üldtingimused (lisa 5). 2. Punktis 1 viidatud üldtingimused avaldada Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 3. Konkreetseid üldtingimusi kasutatakse koos sama liiki lepingu eritingimustega. 4. Sotsiaalministeeriumi töövõtu-, käsundus-, müügi- ja litsentsilepingud ning toetuse kasutamise lepingud tuleb sõlmida, võttes aluseks käesoleva käskkirjaga kinnitatud üldtingimused. Rahandusministeeriumi ühisosakonna õigustalituse juristi kooskõlastuse olemasolul võib lepinguid sõlmida ka käskkirjaga kinnitatust erineval kujul. 5. Tunnistan kehtetuks kantsleri 16.07.2012 käskkirja nr 45. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske 2 KINNITATUD kantsleri 27.02.2018 käskkirjaga nr 6 Lisa 1 TÖÖVÕTULEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida tellija ja töövõtja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepingu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sh kõrvalkohustuste, teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele. Töövõtja teeb neid töid ja toiminguid ning osutab neid teenuseid lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest. 3. Töövõtja kohustused Töövõtja on kohustatud: 3.1. tegema töid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma need tellijale või tema poolt osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. Kui füüsilisest isikust töövõtjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaks tööks on teose loomine, eeldatakse, et töövõtja loob selle isiklikult, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti. Viimati kirjeldatud juhul toimub kolmandate isikute kaasamine tööde tegemisse (teose loomine) tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe lepingutingimustega vastuollu; 3.2. andma tellijale tellija nõutavas vormis informatsiooni tööde tegemise kohta, arvestama tellija tehtud ettepanekuid ja tegema koostööd tellija poolt osutatavate isikutega; 3.3. viivitamata, kuid hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest teatama tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad töövõtja kohustuste kohast täitmist, muu hulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist või maksumust, või omavad lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise lepinguga samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde üldmaksumust ja tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms; 3.4. tasuma kolmandatele isikutele omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud tasud; 3 3.5. andma valminud tööd ja nendega seotud õigused ning dokumentatsiooni tellijale üle. Samuti kohustub töövõtja andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses töödega (nimi, funktsioon tööde tegemisel, õiguste maht jms); 3.6. teavitama tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada huvide konflikti tekkimist, sealhulgas seoses tellija ja selle valitsemisala asutustega peetavate (kohtu)vaidlustega, töövõtja poolt kolmandatele isikutele antavate konsultatsioonidega vms, ning mistahes muust sarnasest situatsioonist; 3.7. täitma muid tööde tegemisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi. 4. Töövõtja õigused Töövõtjal on õigus: 4.1. nõuda tellijalt lepingutingimustest kinnipidamist; 4.2. saada tellijalt tööde tegemise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 4.3. teha tellijale ettepanekuid tööde tegemise kohta, esitades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendused, mille tellija läbi vaatab ja teatab töövõtjale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.4. nõuda tellijast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist tööde tegemisel; 4.5. nõuda tööde tegemisega seotud koosoleku korraldamist, kui see on vältimatu tööde normaalseks tegemiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Korraldatavast koosolekust tuleb tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette teatada; 4.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi. 5. Tellija kohustused Tellija on kohustatud: 5.1. maksma töövõtjale tööde eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 5.2. mitte tegema töövõtjale põhjendamatult takistusi tööde tegemisel; 5.3. vastu võtma töövõtja poolt nõuetekohaselt tehtud lepingujärgsed tööd; 5.4. osalema töödega seotud korralistel koosolekutel; 5.5. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi. 6. Tellija õigused Tellijal on õigus: 6.1. nõuda töövõtjalt eelarvest ja lepingutingimustest kinnipidamist; 6.2. põhjendatult keelduda kooskõlastamast töövõtja ettepanekuid; 6.3. nõuda tööde tegemisega seotud koosoleku korraldamist, sellest töövõtjale võimaluse korral 2 (kaks) tööpäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades; 6.4. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi. 7. Lepingu hind 7.1. Lepingu hind sisaldab muu hulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste osas litsentsi andmine), samuti kõiki muid tööde tegemiseks tehtud kulutusi. 7.2. Tellija tasub nõuetekohaselt tehtud tööde eest vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või pärast tööde tegemist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või füüsilisest isikust töövõtja korral pärast poolte poolt tööde akti allkirjastamist. 7.3. Kui lepingu täitmisel selgub tellija soovidest tulenev vajadus täiendada või muuta töid viisil, mis erineb lepingus algselt kokkulepitust ja millega kaasneb tööde mahu muutumine, lepitakse lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku lepinguga samas vormis. 7.4. Kui tööd ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, võib tellija lepingu hinda ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu hinna alandamise võib fikseerida ka tööde aktis. 4 8. Tööde kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt 8.1. Tehtud tööde kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus sätestatud nõuetele ja sellistele töödele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka tööde juurde kuuluvad dokumendid jms. 8.2. Tööde üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule akti allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega tellija poolt. Tellijal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate tööde vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused. 8.3. Töövõtjal on õigus tõendada tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjuste paikapidamatust, tellides selleks mõlema poole poolt aktsepteeritavalt sõltumatult eksperdilt ekspertiisi tegemise. Kui tööde vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab ekspertiisikulud töövõtja. 9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Töövõtja vastutus: 9.1.1. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui tööd ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui töövõtja ei esita tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna töid tähtajaks üle, ei tee töid nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 9.1.2. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada töövõtjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka ettekirjutus), andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt tööde iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul kõige rohkem 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui töövõtja ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 9.1.3. Kui töövõtja ületab tööde tegemisel või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille suurus on 1% (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 9.1.4. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi või kui töövõtja ei kõrvalda rikkumist lepingu üldtingimuste punktis 9.1.2 nimetatud tellijapoolses ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul või kui töövõtja ei asu lepingut täitma, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest. Lisaks leppetrahvinõudele on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 9.1.5. Lepingu üldtingimuste punktidest 3.6 ja 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja/või nõuda leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast, kuid vähemalt 1500 (üks tuhat viissada) eurot iga rikkumise eest. Käesoleva punkti alusel lepingu lõpetamise korral tasub tellija töövõtjale tehtud tööde eest üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise vastu. 9.1.6. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta tellijalt õigust nõuda töövõtjalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on tellijal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab. 9.1.7. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 9.1.8. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja tehtud töödes esinevate puudustega. 5 9.2. Tellija vastutus: 9.2.1. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtajaks tasumata summalt, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 10. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e- kirjas näidatud saatmise kellaajal. 10.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine jms), lepingu lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 11. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine 11.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). 11.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist. 11.3. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 11.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 6 11.5. Töövõtja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse. 11.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud töövõtja poolt või sattunud töövõtja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel tööde tegemisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on töövõtja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. 11.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist töövõtjalt lepingu üldtingimuste punktides 11.5 ja 11.6 sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on töövõtja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 (kolm) aastat alates lepingu lõppemisest. Töövõtja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on töövõtjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning töövõtjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub töövõtja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel. 11.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd. 11.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 12. Konfidentsiaalsus 12.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub töövõtja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on töövõtjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 12.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 12.5. Töövõtja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 12.6. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 13. Lõppsätted 13.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 13.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 7 13.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped materjalide suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas). 13.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust tulenevate ning sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule. 13.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 13.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 13.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja tellija on töövõtjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused. 13.8. Üldtingimused on koostatud 6 (kuuel) lehel. 8 Lisa 2 KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida käsundiandja ja käsundisaaja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on kindlaks määratud lepingu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ning tööde ja toimingute tegemise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele. Käsundisaaja osutab neid teenuseid ning teeb neid töid ja toiminguid lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest. 3. Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja on kohustatud: 3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega ning osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti, eeldatakse, et füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus sätestatud teenuseid isiklikult. Käsundisaaja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate isikute kaasabi, kuid ei tohi anda kohustuste täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisse toimub käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe lepingutingimustega vastuollu; 3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ja hoidma ära käsundiandjale kahju tekkimise; 3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt, arvestades käsundiandja huvidega, ja neid huve kaitsma; 3.4. andma käsundiandjale käsundiandja nõutavas vormis infot teenuste osutamise kohta, sh lepingu täitmisega seotud tuludest ja kuludest; 9 3.5. arvestama käsundiandja antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd käsundiandja poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ja käsundiandja otsuse ära ootama. Kui käsundiandja juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida käsundiandja juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei ole sellele vaatamata juhiseid muutnud. Käsundisaaja kohustub teavitama käsundiandjat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud asjaoludest, mis võivad ajendada käsundiandjat oma juhist muutma; 3.6. teatama käsundiandjale viivitamata, kuid hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist, mõjutavad kvaliteedi saavutamist või maksumust või omavad lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja vastavasisulise lepinguga samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada teenuste üldmaksumust, teenuste osutamise tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms; 3.7. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud tasud kolmandatele isikutele; 3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja poolt volitatud isikul teha igal ajal kontrolli lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle; 3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud (sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu täitmisel ei kasutanud (dokumentatsiooni jms). Käsundisaaja kohustub andma käsundiandjale üle ka andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses lepingu alusel üleantud materjalidega (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms); 3.10. teavitama käsundiandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada huvide konflikti tekkimist, sealhulgas seoses käsundiandja ja selle valitsemisala asutustega peetavate (kohtu)vaidlustega, käsundisaaja poolt kolmandatele isikutele antavate konsultatsioonidega vms, ning mistahes muust sarnasest situatsioonist; 3.11. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi. 4. Käsundisaaja õigused Käsundisaajal on õigus: 4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist; 4.2. määrata teenuste osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid, käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms; 4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise kohta, esitades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendused, mille käsundiandja läbi vaatab ja teatab käsundisaajale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel; 4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Korraldatavast koosolekust tuleb käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette teatada; 4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi. 5. Käsundiandja kohustused Käsundiandja on kohustatud: 5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes sätestatule; 5.3. andma käsundisaajale teenuste osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja vastavat soovi avaldab; 5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel; 5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 10 5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel; 5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi. 6. Käsundiandja õigused Käsundiandjal on õigus: 6.1. nõuda käsundisaajalt eelarvest ja lepingutingimustest kinnipidamist; 6.2. anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid; 6.3. teha igal ajal järelevalvet teenuste osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle; 6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja ettepanekuid; 6.5. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, sellest käsundisaajale võimaluse korral 2 (kaks) tööpäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades; 6.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi. 7. Lepingu hind 7.1. Lepingu hind sisaldab muu hulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste osas litsentsi andmine), samuti kõiki muid teenuste osutamiseks tehtud kulutusi. 7.2. Käsundiandja tasub nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt üleandmise ja vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või pärast teenuste osutamist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral pärast poolte poolt akti allkirjastamist. 7.3. Kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ja millega kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku lepinguga samas vormis. 7.4. Kui teenuste osutamine ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, võib käsundiandja lepingu hinda ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu hinna alandamise võib fikseerida ka aktis. 8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt 8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus sätestatud nõuetele ja sellistele teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka teenuste osutamisega seotud dokumendid jms. 8.2. Teenuste osutamise üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule akti allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega käsundiandja poolt. Käsundiandjal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused. 9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Käsundisaaja vastutus: 9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste osutamine ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel-vastuvõtmisel nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtajaks, jätab käsundiandjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 9.1.2. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul kõige rohkem 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste kohustuste korral, mille puhul käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab käsundisaaja maksma käsundiandjale 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 11 9.1.3. Kui käsundisaaja ületab teenuste osutamisel või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille suurus on 1% (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 9.1.4. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi või kui käsundisaaja ei kõrvalda rikkumist lepingu üldtingimuste punktis 9.1.2 nimetatud käsundiandjapoolses ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul või kui käsundisaaja ei asu lepingut täitma, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest. Lisaks leppetrahvinõudele on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 9.1.5. Lepingu üldtingimuste punktidest 3.10 ja 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja/või nõuda leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast, kuid vähemalt 1500 (üks tuhat viissada) eurot iga rikkumise eest. Käesoleva punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale üksnes faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi. 9.1.6. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda käsundisaajalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab. 9.1.7. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 9.1.8. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda käsundisaajalt täiendavalt kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale seoses teenuste mittenõuetekohase osutamisega käsundisaaja poolt. 9.2. Käsundiandja vastutus: 9.2.1. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtajaks tasumata summalt, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 10. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e- kirjas näidatud saatmise kellaajal. 10.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja volitatud esindajal on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine jms), lepingu lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12 11. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine 11.1. Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel käsundiandja poolt vastu võetud ja tasutud mistahes teenuste osutamise resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle käsundiandjale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab käsundisaaja käsundiandjale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). 11.2. Käsundiandjal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalide, nende pealkirjade ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist. 11.3. Käsundisaaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 11.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 11.5. Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse käsundiandja omandiks. Lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on käsundisaaja kohustatud viivitamata omal kulul käsundiandjale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse. 11.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul käsundiandjale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. 11.7. Kui käsundiandja ei nõua pärast lepingu lõppemist käsundisaajalt lepingu üldtingimuste punktides 11.5 ja 11.6 sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on käsundisaaja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 (kolm) aastat alates lepingu lõppemisest. Käsundisaaja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul käsundiandjale 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on käsundisaajal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning käsundiandjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub käsundisaaja ka ilma käsundiandja poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma käsundiandjale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel. 11.8. Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd. 11.9. Kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja. 12. Konfidentsiaalsus 12.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi. 12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus 13 sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3. Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 12.4. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 12.5. Käsundisaaja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 12.6. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on käsundiandjaga eelnevalt kooskõlastatud. 13. Lõppsätted 13.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 13.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 13.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped materjalide suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas). 13.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule. 13.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 13.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 13.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja käsundiandja on käsundisaajat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused. 13.8. Üldtingimused on koostatud 6 (kuuel) lehel. 14 Lisa 3 MÜÜGILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida ostja ja müüja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks olev kaup ja selle kirjeldus on täpsemalt määratletud eritingimustes. 2.2. Müüja kinnitab, et lepingu järgi üleantavale kaubale ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks. 2.3. Kauba kvaliteet peab vastama lepingus kokkulepitud nõuetele ning kauba tootja spetsifikatsioonis nimetatud tehnilistele ja kvaliteeditingimustele, seda liiki kaubale tavapäraselt esitatavatele kvaliteeditingimustele (sh kauba välimus) jms tingimustele. 3. Kauba üleandmine ja omandiõiguse üleminek 3.1. Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingus märgitud tähtpäeval või tähtaja jooksul ja selles märgitud kohas. Müüja informeerib ostjat eelnevalt täpsest kauba üleandmise ajast, veendudes, et ostja saab vastava teate kätte ja väljapakutud aeg sobib ostjale. Koos kaubaga annab müüja ostjale üle ka kauba juurde kuuluva dokumentatsiooni. 3.2. Kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistatakse üleandmise ja vastuvõtmise akt (edaspidi akt). 3.3. Kauba omandiõigus ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb müüjalt ostjale üle kauba akti allkirjastamisega. 4. Kauba hind ja maksetingimused 4.1. Ostja tasub kauba eest vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või pärast kauba vastuvõtmist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist. 4.2. Lepingus sätestatud kauba hind (edaspidi lepingu hind) sisaldab muu hulgas kõiki müüja poolt lepingu raames tehtavaid kulutusi. 4.3. Kui kaup ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, võib ostja lepingu hinda ühepoolselt alandada, teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti võib ostja kasutada kirjeldatud juhul muid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ja võimalusi. 5. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 5.2. Müüja vastutab lepingurikkumise eest eelkõige, kui kaup ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, kaup ei ole tähtajaks üle antud, müüja ei esita kauba üleandmisel kauba kohta nõuetekohast dokumentatsiooni. 15 5.3. Lepingus sätestatud tarnetähtpäevast või -ajast või lepingu üldtingimuste punktis 6.2 nimetatud tähtajast mittekinnipidamise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1% (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 5.4. Kui müüja ei asu lepingut täitma või kui tegemist on olulise lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest ja lisaks leppetrahvinõudele ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.5. Müüja kohustub teavitama ostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada huvide konflikti tekkimist, sealhulgas seoses ostja ja selle valitsemisala asutustega peetavate (kohtu)vaidlustega, müüja poolt kolmandatele isikutele antavate konsultatsioonidega vms, ning mistahes muust sarnasest situatsioonist. Kirjeldatud kohustuse rikkumise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast, kuid vähemalt 500 (viissada) eurot iga rikkumise eest. Samuti on ostjal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.6. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt leppetrahvi ega kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on ostjal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab. 5.7. Ostjal on õigus kauba eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 5.8. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ostja õigust nõuda müüjalt täiendavalt kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 5.9. Müüja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad ostjale seoses kaubal esinevate puudustega. 5.10. Kui ostja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 5.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 6. Garantii 6.1. Müüja annab kaubale eritingimustes sätestatud kehtivusajaga garantii, mis hakkab kehtima pärast kauba omandiõiguse ja otsese valduse üleminekut ostjale, kui lepingus või garantiikirjas või muus dokumendis ei ole ette nähtud garantiitähtaja ostjale soodsamat algust. 6.2. Kauba suhtes esinevate pretensioonide korral on müüja kohustatud ostja teatele reageerima esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates teate saamisest, kui eritingimustes ei ole sätestatud muud tähtaega. 6.3. Müüja on kohustatud garantiitähtaja jooksul tasuta parandama kauba puudused või tasuta mittekvaliteetse kauba ümber vahetama, kui müüja ei tõenda, et puudused tekkisid ostjapoolse kauba kasutamise või säilitamise eeskirjade rikkumise tulemusena ja kui müüja on sellised kasutamise või säilitamise eeskirjad ostjale eelnevalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks teinud. Eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud kõik kaubal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. 6.4. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, kui ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest ostja ei vastuta. 6.5. Kui kaup vajab garantiihooldust, vastutab garantiihoolduse eest müüja. 6.6. Garantiiajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 6.7. Kauba parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra. 6.8. Garantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 16 7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 7.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Ostja volitatud esindajal on õigus esindada ostjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine jms), lepingu lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Müüja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub müüja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on müüjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on ostjal eeldatavalt õigustatud huvi. 8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid ostja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Müüja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 8.3. Müüja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.4. Müüja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 8.5. Müüja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.6. Müüja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud ostja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on ostjaga eelnevalt kooskõlastatud. 9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega. 9.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada seaduses sätestatud juhtudel ja korras muid õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule. 9.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus jms). 9.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole ostja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule. 17 9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 9.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja ostja on müüjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused. 9.8. Üldtingimused on koostatud 4 (neljal) lehel. 18 Lisa 4 LITSENTSILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida litsentsiandja ja litsentsisaaja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ette nähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.7. Litsentsiandja kinnitab, et ta ei ole sõlminud mistahes kolmanda isikuga käesoleva lepinguga sarnast lepingut, mis takistaks tal käesoleva lepingu sõlmimist või piiraks litsentsisaajat lepingust tulenevate õiguste teostamisel. 1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu alusel annab litsentsiandja litsentsisaajale vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tasu eest üle eritingimustes sätestatud teose ja kõik teosega seotud dokumendid jms, mis võimaldavad litsentsisaajal teost kasutada ja käesolevas lepingus sätestatud õigusi teostada. 2.2. Koos teosega annab litsentsiandja litsentsisaajale üle kõik teosega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused. Teose suhtes kehtivate kõigi intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, annab litsentsiandja litsentsisaajale tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). 2.3. Litsentsisaajal on pärast teose vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada teose kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh teose avaldamise viis, teose kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistuses, lisada teosele teiste isikute teoseid, vaidlustada teoses, selle pealkirjas ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning selle kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda teose kasutamise lõpetamist. 2.4. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st teost võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 2.5. Litsentsiandja tagab ja kinnitab, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil teose suhtes kehtivad võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused loovutada ja võõrandamatute intellektuaalse omandi õiguste kasutamiseks lepingus sätestatud litsents anda. 2.6. Kui kolmas isik takistab litsentsisaajat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab litsentsisaaja sellest litsentsiandjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada litsentsisaaja õiguste rikkumine. Kui litsentsiandja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb litsentsisaaja temaga vajalikul määral koostööd. 3. Lepingu hind 3.1. Pooled võivad kokku leppida teose tasuta kasutamises. Sellisel juhul lähevad ka kõik teosega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused litsentsisaajale tasuta üle. Samuti annab litsentsiandja kirjeldatud juhul litsentsisaajale tasuta litsentsi teose suhtes kehtivate kõigi selliste intellektuaalse omandi õiguste teostamiseks, mis oma olemuselt üleantavad ei ole. 19 3.2. Kui pooled lepivad kokku teose kasutamise tasu eest, sisaldab lepingu hind muu hulgas litsentsiandja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud teose ning teose suhtes kehtivate autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste osas litsentsi andmine), sh mistahes võimalikud tasud kolmandatele isikutele. 3.3. Litsentsisaaja tasub lepingu hinna vastavalt lepingu eritingimustes sätestatule 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast poolte poolt teose üleandmise ja vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist, pärast teose üleandmist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või füüsilisest isikust litsentsiandja korral pärast poolte poolt teose akti allkirjastamist. 4. Litsentsiandja õigused ja kohustused 4.1. Litsentsiandjal on õigus: 4.1.1. saada litsentsisaajalt teose ja sellega seotud õiguste eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 4.1.2. nõuda litsentsisaaja poolt lepingus sätestatud tasu maksmisega viivitamise korral viivist lepinguga sätestatud määras. 4.2. Litsentsiandja on kohustatud: 4.2.1. tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega; 4.2.2. tagama litsentsisaajale teose kasutamise ning lepingu alusel üle antud ja litsentseeritud õiguste teostamise võimalikkuse; 4.2.3. hoiduma mistahes tegevusest ja tegevusetusest, mis võiks mistahes viisil lepingu täitmist takistada või välistada; 4.2.4. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmiseks vajalikud ja lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud tasud kolmandatele isikutele; 4.2.5. andma litsentsisaajale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste (nende olemasolul) kohta seoses teosega (nimi, funktsioon teose loomisel, õiguste maht jms); 4.2.6. täitma muid litsentsiandja kohustusi ja sellega kaasnevaid kohustusi. 5. Litsentsisaaja õigused ja kohustused 5.1. Litsentsisaajal on õigus kasutada teost ja teostada sellega seotud intellektuaalse omandi õigusi vastavalt lepingule ja õigusaktides sätestatule. 5.2. Litsentsisaaja on kohustatud: 5.2.1. maksma litsentsiandjale teose ja sellega seotud õiguste eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 5.2.2. võtma litsentsiandjalt vastu lepingus sätestatud nõuetele vastava teose ning sellega seotud õigused ja litsentsi. 6. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Kui litsentsiandja ületab teose, sellega seotud õiguste või dokumentide üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on litsentsisaajal õigus nõuda litsentsiandjalt leppetrahvi, mille suurus on 1% (üks protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.3. Kui litsentsiandja ei asu lepingut täitma või kui tegemist on olulise lepingust tuleneva rikkumisega, on litsentsisaajal õigus nõuda litsentsiandjalt leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest ja lisaks leppetrahvinõudele leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.4. Lepingu üldtingimuste punktist 8 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise lepingurikkumisega ning litsentsisaajal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja/või nõuda leppetrahvi 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast iga rikkumise eest. 6.5. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta litsentsisaajalt õigust nõuda litsentsiandjalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui leping võimaldab ühe ja sama rikkumise eest nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on litsentsisaajal õigus otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab. 6.6. Litsentsisaajal on õigus teose ja sellega seotud õiguste eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 6.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta litsentsisaaja õigust nõuda litsentsiandjalt täiendavalt kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 20 6.8. Litsentsiandja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad litsentsisaajale seoses lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega litsentsiandja poolt. Samuti vastutab litsentsiandja litsentsisaajale tekkiva kahju eest juhul, kui litsentsisaaja vastu esitatakse nõue teosega seotud intellektuaalse omandi õiguste rikkumise tõttu. 6.9. Kui litsentsisaaja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on litsentsiandjal õigus nõuda litsentsisaajalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid kõige rohkem 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõue. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 7.4. Poolte volitatud esindajad on määratud lepingu eritingimustes. Litsentsisaaja volitatud esindajal on õigus esindada litsentsisaajat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti ja/või tähtaja muutmine jms), lepingu lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Litsentsiandja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub litsentsiandja hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on litsentsiandjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, samuti mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on litsentsisaajal eeldavalt õigustatud huvi. 8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid litsentsisaaja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ega juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Litsentsiandja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 8.3. Litsentsiandja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.4. Litsentsiandja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 8.5. Litsentsiandja kohustub muu hulgas tagama, et tema esindaja(d), töötajad ja lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 21 8.6. Litsentsiandja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud litsentsisaaja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on litsentsisaajaga eelnevalt kooskõlastatud. 9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 9.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 9.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus). 9.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole litsentsisaaja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele või riigi äriühingule. 9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 9.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja litsentsisaaja on litsentsiandjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused. 9.8. Üldtingimused on koostatud 4 (neljal) lehel. 22 Lisa 5 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida toetuse andja ja toetuse saaja vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 1.8. Toetuse saaja kinnitab, et ta ei ole saanud toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks lepingus või taotluses nimetamata avaliku sektori toetusi ega ole esitanud vastavaid taotlusi. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on eritingimustes määratud riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) üleandmine toetuse saajale ning selle kasutamine toetuse saaja poolt lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides määratud eesmärgil ja tingimustel. 2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saaja: 3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja hoidub toetuse arvelt lepingus sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest; 3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, kui see on nõutav; 3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades toetusest tehtud väljamaksete kohta toetuse kasutamise aruande eritingimustes määratud ajal vastavalt lepingus määratud vormile; 3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse andja nõudmisel esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt tehtud ostude kohta; 3.1.5. tagastab lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetuse või selle osa riigieelarve tuludesse 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse kasutamise perioodi lõpust või taotleb vajaduse korral ja objektiivse põhjenduse olemasolul lepingu pikendamist, esitades vastava kirjaliku taotluse toetuse andjale; 3.1.6. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist; 3.1.7. tagab lepingu üldtingimuste punktis 3.1.6 nimetatud kontrolli tegemiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse; 3.1.8. teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ilmneb objektiivne vajadus toetuse kasutamiseks erinevalt maksegraafikus sätestatust, näidates ära vastavad põhjused, ja ootab ära toetuse andja otsuse; 23 3.1.9. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 3.1.10. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seadusele, v.a juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud toetusena saadud raha kohta pidama eraldi kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavaid maksedokumente raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul; 3.1.11. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes hankija; 3.1.12. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega; 3.1.13. informeerib toetuse andjat sellest, kui toetuse saaja esitab pärast käesoleva lepingu sõlmimist taotluse avaliku sektori toetuse saamiseks toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks. Sellekohane kirjalik teade esitatakse toetuse andjale 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest. 3.2. Toetuse andja: 3.2.1. kannab toetuse toetuse saaja arvelduskontole vastavalt lepingus sätestatud tingimustele; 3.2.2. võib ühepoolselt omal äranägemisel muuta toetuse maksegraafikut, teatades sellest kirjalikult toetuse saajale, kui muutub toetuse kasutamise vajadus või ulatus võrreldes maksegraafikus sätestatuga, sh juhul, kui toetuse kasutamise vajaduse või ulatuse muudatus selgub lepingu üldtingimuste punktis 3.1.6 sätestatud kontrolli käigus või kui maksegraafiku muutmise vajadus tuleneb õigusaktidest; 3.2.3. ei nõua tagasi kasutamata jäänud või mittesihipäraselt kasutatud toetust summas kuni viis eurot. 4. Vastutus lepingu rikkumise eest 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 4.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega toetuse saajale. 4.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle osa tagastamist. 4.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 4.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 4.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 4.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 5. Teadete esitamine ja volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Kui teate edastamisel on 24 olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud kohe teist poolt informeerima. Kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul oma kontaktandmeid muutnud ja ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 5.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutusest tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 5.4. Poolte volitatud esindajad on määratud eritingimustes. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus esindada toetuse andjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ja leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6. Lõppsätted 6.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Toetuse väljamakse tähtaegu võib muuta ka poolte volitatud esindajate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel, kusjuures toetuse kogumahtu ei või poolte volitatud esindajad muuta. 6.2. Toetuse andjal on õigus leping ilma etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel. 6.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 6.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ning sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ning sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele. 6.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kui lepingu mõni säte osutub Eestis kehtivate õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 6.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 6.7. Kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga muutunud ja toetuse andja on toetuse saajat üldtingimuste muutumisest informeerinud, loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused. 6.8. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks. 6.9. Üldtingimused on koostatud 3 (kolmel) lehel.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel