dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Toetuse andmise lepingAvalik

Hasartmängumaksu leping (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond)

Sotsiaalministeerium · 27. veebruar 2018
Viit
3-3/562-1
Registreeritud
27. veebruar 2018
Dokumendi liik
Toetuse andmise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-3 Riigisiseste toetusprogrammide lepingud
Toimik
3-3
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎3-3562-1 27.02.2018 Hasartmängumaksu leping (1).bdoc540 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA 3. Registrikood FORMTEXT 90008867 4. Juriidiline aadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 5. Postiaadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* FORMTEXT IBAN: EE982200221049027713 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige 9. Telefon FORMTEXT +372 502 9788 10. E-posti aadress FORMTEXT [email protected] 11. Projekti nimetus FORMTEXT Eesti Toidupank 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01 .01.2018 – 31 .12.201 8 13. Projekti üldmaksumus FORMTEXT 115 000 EUR 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa FORMTEXT 9 0 000 EUR 15. Omafinantseeringu summa FORMTEXT 25 000 EUR 16. Kaasfinantseeringute summa FORMTEXT 0 EUR KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT Pieter Boerefijn juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt FORMTEXT NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 90 000 Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Tallinna lao koordinaator 20 88 0 Tallinna lao koordinaator 20 88 0 Kaubikujuht 5 832 Kaubikujuht 5 832 Jõhvi koordinaator 4 0 00 Jõhvi koordinaator 4 000 Narva koordinaator 4 0 00 Narva koordinaator 4 000 Järvamaa koordinaator 4 0 00 Järvamaa koordinaator 4 000 Läänemaa koordinaator 4 0 00 Läänemaa koordinaator 4 000 Lääne-Virumaa koordinaator 4 0 00 Lääne-Virumaa koordinaator 4 000 Pärnumaa koordinaator 6 0 00 Pärnumaa koordinaator 6 000 Saaremaa koordinaator 4 0 00 Saaremaa koordinaator 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 5 6 712 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 5 6 712 Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tartu maa koordinaator 8 000 Tartu maa koordinaator 8 000 Jõgevamaa koordinaator 4 0 00 Jõgevamaa koordinaator 4 000 Põlvamaa koordinaator 4 0 00 Põlvamaa koordinaator 4 000 Valgamaa koordinaator 4 0 00 Valgamaa koordinaator 4 000 Viljandimaa koordinaator 4 0 00 Viljandimaa koordinaator 4 000 Võrumaa koordinaator 4 0 00 Võrumaa koordinaator 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 28 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 28 000 Vahesumma Tööjõukulud 8 6 712 Vahesumma Tööjõukulud 8 6 712 Transpordikulud Lõuna-Eesti Toidupank Transpordikulud Lõuna-Eesti Toidupank Üle-eestiline transport 4 000 Üle-eestiline transport 4 000 Vahesumma transpordikulud 4 000 Vahesumma transpordikulud 4 000 Halduskulud Eesti Toidupank Halduskulud Eesti Toidupank Raamatupidamine (osaline) 1 288 Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 1 288 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 1 288 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 1 288 Omafinantseering 25 000 Tööjõukulud Eesti Toidupank Tööjõukulud Eesti Toidupank Projektijuht 17 664 Projektijuht 17 664 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 17 664 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 17 664 Halduskulud Eesti Toidupank Halduskulud Eesti Toidupank Raamatupidamine (osaline) 7 336 Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 7 336 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 7 336 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 7 336 TULUD KOKKU 115 000 KULUD KOKKU 115 000 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Taustainfoks 2014. aastal elas Euroopas vaesusriskis 122 miljonit inimest, kellest 55 miljonit ei saanud endale lubada kvaliteetset toidukorda isegi mitte ülepäeviti. Samal ajal raisatakse Euroopa riikides igal aastal 90 miljonit tonni toitu. Euroopa Liit kutsub liikmesriikide valitsusi üha selgemalt üles toidu raiskamist vähendama ning suunama seda väärtuslikku ressurssi heategevusorganisatsioonide kaudu puuduses elavate inimeste aitamiseks. Seda tööd teevad valdavas enamuses Euroopa riikides toidupangad. Peale kaks aastat kestnud ettevalmistusi alustas 2010. aasta märtsis Eesti esimese toidupangana tööd Tallinna Toidupank, asutajaorganisatsiooniks SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (edaspidi EHHF) . Tänaseks on Eestis 14 toidupanka, mis kõik on asutatud sõltumatu MTÜ vm heategevusorganisatsiooni juurde, kellega on EHHF sõlminud koostöölepingu ühise kaubamärgi “Toidupank” kasutamiseks vastavalt kaubamärgile kehtestatud eetilistele põhimõtetele. 2017 . aastal jaga sid 14 toidupanka 1,2 6 miljonit kilo toitu 8 880 -le inimesele igal nädalal . Lisaks sellele jagasid toidupangad 2017 . aastal umbes 50 000 komplekti ELi toiduabi (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks FEAD). Kogu töö Toidupankades tehakse sadade vabatahtlike abiga iga nädal. Toidupanga eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukau p, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. T oidupankade t eenuse kirjeldus : kogutakse müümata jäänud hea toidukaup kaubandusvõrgust (kauplused, hulgilaod, toidutootjad, talunikud) ja jagatakse see mõttetust äraviskamisest päästetud toidukaup ümbe r vaesuses elavatele inimestele. Toidu kogumine ja ladustamine Kõik 14 toidupanka koguvad toitu oma maakonna kauplustelt ja ettevõtetelt. Toidupangad teevad tihedalt koostööd selliste suurte ket tidega nagu Rimi, Prisma, Selver ja Coop (Maksimarket, Konsum , A&O ) . Lisaks annavad toidupankadele oma üle jäävat kaupa ka tootmisettevõtted ja maaletoojad. Toidukauplustest korraldab kauba transpordi toidu pank kindla graafiku alusel (1-7 korda nädalas), väiksemate kauplustega on koostöö sageli vajaduspõ hine. Ettevõtete poolt toidupangale üleantav kaup transporditakse sageli otse toidupanga lattu. Toidupangas toimub kauba sorteerimine ja ladustamine. Toidu jagamine Jagamise esmane tasand : Kohalikud toidupangad jagavad ise või partnerite kaasabil komplekteeritud toiduabikastid toiduabi saajatele. Üks toidupank teenindab ühte maakonda . Täna on valdava enamuse toidupankade töö piirkonnapõhine. Samas toimub ka suuremates keskustes, ennekõike Tallinnas, kogutud kauba transport muudesse maakondadesse. Kehtib solidaarsuse põhimõte – kellele on pakutud suuremaid koguseid toitu, jagab võimalusel ka teistele toidupankadele. Toidupankade võrgustiku areng on tinginud vajadusest ning valmisolekust jagada Tallinna ja Tartu Toidupanga kogutud kaupa pidevalt, süsteemsemalt ja suuremates koguses laiemale toiduabi vajajate ringile. Jagamise teine tasand : Tallinnas ja Tartus on “päästetud” toidu kogused oluliselt suuremad ja nendest kahest toidupangast toimub regulaarselt (korra nädalas) toidu laiali viimine teistesse toidupankadesse. Seejuures Tallinna Toidupank omab suuremat koordineerivat rolli, toetades kõiki toidupanku. Tallinna Toidupank jagab põhiliselt toidukaupa Põhja- ja Lääne-Eesti toidupankadega: Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa. Vajadusel ja suurte koguste olemasolul jagab Tallinna Toidupank toitu ka Lõuna-Eesti toidupankadega. Tartu Toidupank jagab toidukaupa Lõuna-Eestis: Jõgevamaa, Põlvamaa, Võ rumaa, Valgamaa ja Viljandimaa (vt tabel 1 + 2). Toidupangad asuvad järgmistes linnades: Tartu (operaator: MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (MTÜ Päästearmee Eestis), Jõhvi (MTÜ Ida-Viru Puuetega Inimeste Koda), Järvamaa (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi), Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus ), Viljandi (Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühendus), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank ), Kuressaare (MTÜ Kaks Kala), Haapsalu (MTÜ Läänemaa Puuetega Inimeste Koda) ja Tallinnas (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond). Teenuse osutamise aluspõhimõtted Euroopa Liidus on Europe 2020 eesmärkidega sõnastatud põhimõteteks nii vaesuse, nälja ja tõrjutuse vastu võitlemine ( ) kui ka toidukao vähendamine ( ) . Just nendest eesmärkidest lähtuvalt töötab ka Eesti Toidupank. Toidupank on ennekõike logistik ja professionaalne partner ettevõtetele, aidates neil oma ülejääkidega vastutustundlikumalt toime tulla. Toimib üle-eestiline võrgustik: EHHFil on koostöölepingud kohalike organisatsioonidega, mis võimaldab viimastel kasutades „toidupanga“ nime tegutseda kokkulepitud mudeli alusel. Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt. Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta. Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus). Oma tööga toetame peamiselt üksikvanemaga peresid , väikeste laste ga ning paljulapseliste perede toimetulekut. Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata. Toitu jagatakse partnerite kaasabil – väga oluline on koostöö teiste heategevusorganisatsioonide ja omavalitsuste sotsiaalosakondadega. Toidupangad koguvad üle jäävat toitu ennekõike oma piirkonnast ja jagavad kohalikele puuduses elavatele inimestele. Koostöö sotsiaalosakondadega seisneb ennekõike infovahetuses ja töökorralduses, nt nimekirjad toiduabi vajavate inimeste / perede kohta saadakse mh kohalikelt sotsiaaltöötajatelt. Toidupangad on kindel osa kodanikuühiskonnast, pakkudes suurele hulgale vabatahtlikele võimalust panustada heategevusse. Iganädalase lt aitas toidupanku 2017 . aastal umbes 200 inim est, toidukogumispäevade ajal (2 k orda 2 päeva) iga kord umbes 10 00 inimest. Toidupankade missiooni kohta saab lugeda lisaks Euroopa toidupankade föderatsiooni ( European Federation of Food Banks, veebilehelt www.eurofoodbank.org ) või toidupankade ülemaailmse võrgustiku ( The Global FoodBanking Network, veebilehelt www.foodbanking.org ). Eesti Toidupank on Euroopa toidupankade föderatsiooni liige aastast 2011. Eesti Toidupank on ka Euroopa vae suse vastu võitlemise võrgustik u (EAPN - European Anti-Poverty Network ) liige . Toidupanga tegevus käesoleva hetkeni Esimese seitse tegutsemiseaasta vältel toimis Eesti Toidupankade võrgustik peamiselt vabatahtliku töö, eraannetuste ja KO V-ide väikeste toetuse kaasabil. 2017. aastal toetas Eesti ri ik läbi Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projekti esmakordselt toidupankade tööd. Toidupangad saavad töötada ja toimida vaid siis, kui on tagatud stabiilne kaubavoog ja rahastus. Jätkusuutlik rahastusmudel oleks selline, kus toetused laekuksid nii eraisikute kui -ettevõtete annetustena ja KOV-ide ning riigi tegevustoetustena. Toidupanga tegevus algas lokaalsele printsiibile toetudes – kohalikust kaubandusvõrgust kohalikule puuduses elavale inimesele. Tänaseks on se lge, et toidukauba ülejäägid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on palju suuremad kui ülejäänud Eestis. Nendes kolmes linnas koguti 2017. aastal 946 473 kilo toidukaupa, mis on 75% kogutud toidu kogusest Eesti peale kokku (vt tabel 1 + 2 ) . Ne ndes linnad es on suured supermarketid – kauplused, kus on päeva lõpuks kõige enam toitu üle, mida ei suudeta õigeaegselt maha müüa, isegi mitte suurte allahindlustega. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) uuringu kohaselt on suurimad müümata kauba kogused just hüpermarketites (suuremad kui 2500 ruutmeetrit). Samuti asuvad enamasti Tallinna ja Tartu kandis ettevõtete peakorterid, laod ja paljude toidutootjate tootmis üksused. Seega on siin enamus müümata toidust. Tabel 1 näitab, et erinevate toidupankade poolt kogutud toidukogu sed varieeruvad maakonniti palju, ka võrdluses elanike arvuga. See omakorda on korrelatsioonis piirkonna toiduka upluste arvu ja suurusega. Pärnu Toidupank on ol nud kõige edukam, „päästes“ 1,5 kilo toitu elaniku kohta aastas . Pärnule järgnevad Haapsalu ja Kuressaare, päästes 1,3 kilo toitu elaniku kohta ning seejärel Tartu ( 1,2 kilo ) ja Tallinn (1,1 kilo) . Väi ksemates maakondades oleks keeruline jõuda taoliste suurusjärkudeni, sest seal on vähem supermarketeid ning need on oma suuruse ja kaubavaliku poolest kõvasti väiksemad. See on näiteks otseselt põhjuseks, miks Järvamaa Toidupank on suutnud koguda vaid 0,2 kilo elaniku kohta. Tallinnas, Tartus ja Pärnus pole mitte ainult kõige rohkem müümata jäävat toitu, vaid neis linnades on ka suurim kasvupotentsiaal, kui asi puudutab müümata toidu kokku kogumist – on veel supermarketeid, mis veel ei tee kohaliku toidupangaga koostööd. Uusi kaubanduskeskusi ehitatakse üha juurde. Koostöösuhted tihenevad. Kui käivituvad sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele erinevad sotsiaalkampaaniad, mis veenavad ettevõtteid söögikõlblikku toitu mitte ära viskama, vaid seda heategevus organisatsiooni dele andma, võivad kogused kasvada kiiresti. Erinevad programmid Lääne-Euroopa riikides on näidanud, et nõnda saab oluliselt vähendada toidu raiskamist ühiskonnas, palju toitu saab ära kasutatud õigel ajal. Selle jaoks polegi vaja nii palju uusi seadusi, vaid just paremat mõistmist ja arusaama, head koostööd ja infovahe tust. Paradoks on samuti see, et kõige enam toidukaupa jääb üle maakondades, kus vaesuse probleem on võrreldes ülejäänud Eestiga väiksem (vt Tabel 1 ) . Seega ainus võimalik järeldus edasiseks on see, et Harjumaal ja Tartumaal üle jäävat kaupa on vaja jagada enam ja laiemalt teistesse maakondadesse, eriti sinna, kus polegi võimalik väga palju enam toitu “päästa”. Prognoosid 2017 . aastal jaga sid toidupangad ümber kokku 1 264 426 kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn päästetud toit, mis muidu oleks läinud ühiskonna jaoks kaduma ning suurendanud prügimäel hoopis atmosfääri eraldunud CO2 h ulka. 1,2 6 miljoni kilo toidu päästmisega oleme me vähendanud õhku paisatava CO₂ hulka 2 miljoni kilo võrra ( https://watchmywaste.com.au/food-waste-greenhouse-gas-calculator/ ). 10% toidukaubast saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Kokku jagat i seda nädalas umbes 9 000 inimesele . Lisaks sellele jagasid toidupangad sellel aastal umbes 50 000 komplekti ELi toiduabi . Eestis elab 1, 3 miljonit inimest. Toidupankade prognoos 2017. aastaks o li, et koos suudetakse ümber jagada 1,3 miljonit kilo toitu. See on 1 kg toitu iga elaniku kohta. Toidupangad toimetavad selle kau ba sealt, kus see on üle, sinna, kus on puudus. Oma tegevusega toidupangad toetavad vaesuses olevate laste ja perede toimetulekult. Suurim päästetud toidu kogu s inimese kohta on Tallinnas, Tartus ja Pärnus . Sellest tingituna plaanime transportida võimalikult palju toitu Tallinnast ja Tartus t maakondadesse, kus päästetud toidu kogused inimese kohta on väiksemad . 2017 . aastal plaani si me jagada Tallinna toidupangast Põhja- ja Lääne-Eesti toidupankadele 100 000 kilo toitu ja Tartu toidupangast 40 000 kilo toitu Lõuna-Eesti toidupankadele . Vaadates tabelit 2 , näeme, et selle on Tallina toidupank täitnud 93,7 % seatud eesmärgist ja on ette nähtud koguste täitmisega graafikus. Tartu on täitnud eesmärgist 87,63 %. Põhjuseks on asjaolu, et Tartu supermarket id on toidupangale annetanud käesoleval aasta l vähem toidukaupa . Toidupoodide koguste planeerimine on läinud täpsemaks ja annetamise reeglid rangemaks. Tabel i 2 põhjal on näha, et Ida-Virumaa toidupangad (Narva ja Jõhvi), Pärnu maa, Saaremaa, Jõgevamaa , Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa tulemused olid eelmi s e l aasta l oodatust paremad. Tartumaa, Läänemaa, Harjumaa ja Põlvamaa tulemused olid oodatust tagasihoidlikumad . Järvamaa ja Lääne-Virumaa toidupangad töötasid nii, nagu prognoositud. Tulemuste hoidmiseks ja tõstmiseks on va jalik kaasata Toidupanga töösse toidu annetuste projektijuht, kelle töö on aktiivselt otsida uusi annetajaid ja suhelda olemasolevate toiduannetajatega . Eesmärk on suurendada toidu annetajate hulka ja suurendada toidukäivet, et sellega aidata suuremat hulka vaesuses elavaid inimesi . Loodame tulevikus Eesti riigi aktiivsemale rollile ja suuremale kaasatusele toidu raiskamise ennetamisel. Võttes eeskuju Lääne- ja Lõuna Euro opast, saab toidu annetamist stimuleerida läbi uute seaduste, mis keelavad söögikõlbuliku toidu ära viskamis e . Samuti on võimalik luua sotsiaalseid kampaaniaid ja eeliseid ettevõtetele, kes söögikõlbuliku toidu prügimäele saatmise asemel annetavad selle heategevusorganisatsioonidele. Aastal 2018 loodame kasvada ja jagada vaesuses inimestele 1,5 miljonit kilo toitu. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukaup, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Toetades sell ega perede paremat toimetulekut ning vähendades vaesuse riski. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. Sihtgrupp Toidupankade sihtgrupp on vaesust ja ilmajäetust kogevad Eesti elanikud, sh absoluutses vaesuses ja suhtelises vaesuses elavad inimesed. St atistikaameti andmetel elas 2015 . aastal suhtelises vaesuses 21,3 % E esti elanikkonnast ehk 280 0 00 ini mest ja absoluutses vaesuses 3,9% elanikkonnast ehk 51 2 00 inimest. Absoluutses vaesuses elavate inimeste kuu ekvivalentnetosissetulek 2015. aastal oli väiksem kui 201 eurot. 2015. aastal oli suhtelises vaesuses 45 800 last, sealhulgas absoluutses vaesuses 11 400 last. Üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömine oli 2016. aastal probleemiks 3,2% lastest (vanus 0-17) ehk 7900 lapsele (andmed Statistikaamet). Kuna esimese kuue tegevusaasta jooksul on olnud ja on jätkuvalt kaupa vähem kui on toiduabi vajadus, on prioriteetse sihtgrupina määratletud väikeste lastega ja/või paljulapselised toimetulekuraskustes elavad pered . Neile järgnevad ülejäänud vähekindlustatud sihtgrupid ühiskonnas, sh kodutud, puudega inimesed, pikaajalised töötud jt. Toidupank soovib samuti olla paindlik abi ja esmane turvavõrgustik neile, kes on ootamatult sattunud majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus või toitjakaotus). Toidupanga toiduabi peaks oma olemuselt olema lühiajaline, nt 6 kuud, pikendamine kuni 1 aastani mõjuvatel põhjustel. Kuidas toiduabi jõuab sihtrühmani : Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate kaasabil. Sotsiaaltöötajad, kes igapäevaselt suhtlevad piirkonna abi vajavate inimestega, koostavad kokkulepitud põhimõtete alusel nimekirjad. Sotsiaaltöötajatel on võimalik kontrollida abi taotlema tulnud inimese tausta, majanduslikku olukorda ning valida sobivad meetmed, kuidas on võimalik inimest/perest toetada, sh toiduabi andmine. Ennetustöö on omal kohal – proaktiivsus, et leida riskiperesid, keda toiduabi saamine võiks hullemast säästa. Sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekirjade alusel jagavad toidupangad iganädalaselt kokkulepitud arvu toiduabipakke. Jagamine saab toimuda ka koostöös sotsiaaltöötajaga (nt kodukülastuste käigus vms). Heategevusorganisatsioonide kaasabil. MTÜd ja teised heategevusorganisatsioonid teavad-tunnevad oma kliente ja sihtgruppi paremini, kui keegi teine ning nendeni jõuab info abi vajamise kohta sageli kõige esimesena. Paljud nendest organisatsioonidest töötavad kas laste, perede, paljulapseliste, puudega inimeste, vanurite, kodutute, sõltlaste, vaimuhaigete, vägivalla ohvrite jt-ga. Üle Eesti teevad toidupangad koostööd enam kui 100 heategevusorganisatsiooniga, ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal teeb Tallinn a Toidupank tihedat koostööd 30 heategevusorganisatsiooniga. Kõ ige suurem ad koostööpartnerid on Laster ika ste Perede Liidud ja Päästearmee (Tallinn, Narva, Tartu , Võru ) . 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 2017 . aastal jaga sid toidupangad kokku 1,2 6 miljonit kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn p äästetud toit, ülejäänud 10% saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Prognoosime, et 2018 . aastal jagava d toidupangad kokku umbes 1,45 miljonit kilo toitu ning päästetud ja annetatud toidu osakaalud jäävad samaks, olles vastavalt 90% ja 10%. T oidu kogus, mis päästetakse ja saadetakse edasi Tallinnas t ja Tartus t üle-eestilistele toidupankadele oma piirkonnas jagamiseks 2017. aastal , oli 122 682 kilo. 2018. aastal on planeeritav toidu kogus, mida Tallinn ja Tartu jagavad teiste toidupankadega, 150 000 kilo. Kogutud toidu kogused on suurimad Tallinnas. Sellest tingituna jagab Tallinna toidupank toidukaupa Põhja- ja Lääne-Eesti toidupankadega (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa). Tartu Toidupank toimib aga kesklaona Lõuna-Eestis (jagades toidukaupa Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa toidupankadele). 4 . Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses PERSONAL Talli nnas ja Tartus hakkavad tööle kaks koordinaatorit, kelle ülesandeks on toidu kogumine, komplekteerimine ja jagamine Põhja- ja Lõuna-Eestis. Tallinna Toidupanga projektijuh i ülesanne on koordineeri da tervet projekti ning toidu liikumist erinevatesse toidupankadesse. Kõiki ülejäänud 12 toidupanga koordinaatorid saavad väikest töötasu töölepingu või töövõtulepingu alusel . Lisaks üle-eestilisele tasustatud personalile abistavad igapäevaselt toidupanka toidu kogumisel, transportimisel, ladustamisel, sorteerimisel, pakendamisel ja paljud es teistes igapäevastes töödes sajad vabatahtliku d , tehes aastas kokku ca 40 000 töötundi, mis arvestatuna 201 8 . a. kehtiva tunnitasu alammäära järgi moodustaks kokku tööjõukulud summa s 148 8 00 eur. Lisaks igapäevaste le vabatahtlike töötundidele lisandub toidukogumispäevade ajal üle-eestiliselt veel ca 6 000 töötundi, tööjõukuludena summas 22 318 eur. EL toiduabi jagamise perioodidel kevadel ja sügisel lisandub vabatahtlike töötunde ca 10 000, tööjõukuludeks arve statuna moodustab see summa 37 2 00 eur. TRANSPORT Tallinnas ja Tartus on annetatud toidu kogused suuremad ja parema kvaliteediga, kui ülejäänud toidupankades, mistõttu saadetakse sealt toidukaupa laiali ka teistesse toidupankadess e üle Eesti. Üle-eestiliste kohalike toidupankade transpordikulud peaksid olema edaspidi kaetud kohaliku omavalitsuse tegevustoetuse raames. LADU JA KONTOR Üle-eestiliste (s.h Tartu) toidupankade ladude üüri ja kommunaalkulud sageli tasutakse kohaliku omavalitsuse poolt ning sama printsiip p eaks jätkuma. Tallinna ladu töötab kekslaona ja t oidu ja g amine laost toimub järgmiselt : Kesklinna, Kristiin e, Mustamäe, Haabersti , Lasnamäe ja Põhja-Tallinn linnaosa inimesed saavad toiduabi kätte otse Talli nn a toidupanga laost Punane 48A . Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga nädal komplekteeritakse va batahtlike abiga toiduabipakid paari Tallinna linnaosa (Pirita ja Nõmme) ning mõne Harjumaa omavalitsus e jaoks . Komplekteeritud pakid transporditakse vastava piirkonna toiduabi jagamise punktidesse. Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga päev jagatakse toitu erinevatele Tallinna ja Harjumaa heategevusorganisatsioonidele. Paar korda nädalas saadetakse Tallinna toidupangast toidukaupa teistele toidupan kadele Põhja- ja Lääne-Eestisse, k auba olemasolul ja v ajadusel ka Lõuna-Eestisse. HALDUSKULUD Halduskulud koosnevad Eesti Toidupanga üldjuhtimisega seotud kuludest ning raamatupidamise ga seotud kulud est . Tabel 1: T oidupankade klientide arv ja toidu käi b e 2017 . aastal Elanike arv % Eesti elanikkonnast toidukäive 2017 (kg) kg inimeste kohta keskmine klientide arv nädalas Põhja-Eesti Toidupank Harjumaa 575 , 601 43.8 640,511 1.1 4 , 100 Hiiumaa * 8 , 582 0.006 Ida-Virumaa 147 , 597 11.2 82,979 0.6 870 Järvamaa 30 , 109 2.3 6,664 0.2 50 Läänemaa 24 , 070 1.8 31,491 1.3 300 Lääne-Virumaa 59 , 039 4.5 31,381 0.5 380 Pärnumaa 82 , 349 6.2 124,277 1.5 750 Raplamaa ** 34 , 436 2.6 350 Saaremaa 31 , 706 2.4 41,388 1.3 260 Kokku 993 , 489 75 958,691 1.0 7 , 060 Lõuna-Eesti Toidupank Tartumaa 151 , 377 11.5 181,685 1.2 800 Jõgevamaa 30 , 841 2.3 19,830 0.6 190 Põlvamaa 27 , 438 2 10,006 0.4 110 Valgamaa 29 , 944 2.3 39,743 1.3 200 Viljandimaa 47 , 010 3.5 24,785 0.5 320 Võrumaa 33 , 172 2.5 29,686 0.9 200 Kokku 319 , 782 24 305,735 0.9 1 , 820 * Hiiumaa saab toidu paar korda aastas otse Tallinna Toidupangast ** Raplamaa saab toidu kaks korda nädalas otse Tallinna Toidupangast Tabel 2: Teiste sse toidupankadesse saadetud t oidu kogused kilodes, 2017 Põhja-Eesti Toidupank prognoos 2017 31.12.2017 % tehtud Tallinn toimetab 31.12.2017 % tehtud Harjumaa 750,000 640,511 85.40 Hiiumaa 5,000 3,235 64.7 I-Virumaa, Jõhvi 52,800 52,348 157.16 50,000 22,936 58.04 I-Virumaa, Narva 30,631 6 , 082 Järvamaa 6,600 6,664 100.97 15,000 4,6 28 30.85 Läänemaa 37,400 31,491 84.20 L-Virumaa 33,000 31,381 95.09 10,000 11,203 112.03 Pärnumaa 88,000 124,277 141.22 Raplamaa 15,000 0.00 20,000 45,615 228.08 Saaremaa 33,000 41,388 125.42 Kokku 1,015,800 958,691 94.38 100,000 93,699 93.70 Lõuna-Eesti Toidupank prognoos 2017 31.12.2017 % tehtud Tartu toimetab hetkeseis % tehtud Tartumaa 325,000 181,685 55.90 Jõgevamaa 8,250 19,830 240.36 12,500 1,429 11.43 Põlvamaa 11,000 10,006 90.96 10,000 4,682 46.82 Valgamaa 33,000 39,743 120.43 2,000 10,694 534.70 Viljandimaa 22,000 24,785 112.66 12,500 4,822 38.58 Võrumaa 26,400 29,686 112.45 3,000 7,356 245.20 Kokku 425,650 305,735 71.83 40,000 28,983 72.46 Eesti kokku 1,441,450 1,264,426 87.72 140,000 122,682 87.63 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi FORMTEXT Eesti-Hollandi Heategevusfond SA 3. Registrikood FORMTEXT 90008867 4. Juriidiline aadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 5. Postiaadress FORMTEXT F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* FORMTEXT IBAN: EE982200221049027713 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi FORMTEXT Pieter Boerefijn, juhatuse liige 9. Telefon FORMTEXT +372 502 9788 10. E-posti aadress FORMTEXT [email protected] 11. Projekti nimetus FORMTEXT Eesti Toidupank 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01 .01.2018 – 31 .12.201 8 13. Projekti üldmaksumus FORMTEXT 250 000 EUR 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa FORMTEXT 200 000 EUR 15. Omafinantseeringu summa FORMTEXT 50 000 EUR 16. Kaasfinantseeringute summa FORMTEXT 0 EUR KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT Pieter Boerefijn juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt FORMTEXT NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 200 000 Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank Talli nna Toidupanga juhataja 19 000 Tallinna Toidupanga juhataja 19 000 Tallinna lao koordinaator 17 000 Tallinna lao koordinaator 17 000 Kommunikatsioonijuhataja 13 000 Kommunikatsioonijuhataja 13 000 Kaubikujuht 1 13 000 Kaubikujuht 1 13 000 Kaubikujuht 2 6 000 Kaubikujuht 2 6 000 Jõhvi koordinaator 8 0 00 Jõhvi koordinaator 8 000 Narva koordinaator 8 0 00 Narva koordinaator 8 000 Järvamaa koordinaator 8 0 00 Järvamaa koordinaator 8 000 Läänemaa koordinaator 8 0 00 Läänemaa koordinaator 8 000 Lääne-Virumaa koordinaator 8 0 00 Lääne-Virumaa koordinaator 8 000 Pärnumaa koordinaator 8 0 00 Pärnumaa koordinaator 8 000 Saaremaa koordinaator 8 0 00 Saaremaa koordinaator 8 000 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 12 4 000 Vahesumma Tööjõukulud Põhja-Eesti Toidupank 1 2 4 000 Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tööjõukulud Lõuna-Eesti Toidupank Tartu Toidupanga juhataja 16 000 Tartu Toidupanga juhataja 1 6 000 Jõgevamaa koordinaator 8 0 00 Jõgevamaa koordinaator 8 000 Põlvamaa koordinaator 8 0 00 Põlvamaa koordinaator 8 000 Valgamaa koordinaator 8 0 00 Valgamaa koordinaator 8 000 Viljandimaa koordinaator 8 0 00 Viljandimaa koordinaator 8 000 Võrumaa koordinaator 8 0 00 Võrumaa koordinaator 8 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 56 000 Vahesumma Tööjõukulud Lõuna-Eesti TP 56 000 Vahesumma Tööjõukulud 18 0 000 Vahesumma Tööjõukulud 18 0 000 Halduskulud Eesti Toidupank Halduskulud eesti Toidupank Eesti Toidupanga tegevjuht, juhatuse liikme tasu 20 000 Eesti Toidupanga tegevjuht, juhatuse liikme tasu 20 000 Vahesumma halduskulud 20 000 Vahesumma halduskulud 20 000 Omafinantseering 50 000 Tööjõukulud Eesti Toidupank Tööjõukulud Eesti Toidupank Toiduannetuste projektijuht 13 000 Toiduannetuste projektijuht 13 000 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 13 000 Vahesumma tööjõukulud Eesti Toidupank 13 000 Lao- ja kontorikulud Põhja-Eesti Toidupank Lao- ja kontorikulud Põhja-Eesti Toidupank Lao üür, kommunaal- ja halduskulud 7 000 Lao üür, kommunaal- ja halduskulud 7 000 Kontori- ja laoinventar 5 000 Kontori- ja laoinventar 5 000 Infomaterjal: flaierid, põlled, jne. 1 000 Infomaterjal: flaierid, põlled, jne. 1 000 Koolitused 2 000 Koolitused 2 000 Vahesumma Lao- ja kontorikulud Põhja-Eesti Toidupank 15 000 Vahesumma Lao- ja kontorikulud Põhja-Eesti Toidupank 3 000 Transpordikulud Eesti Toidupank Transpordikulud Eesti Toidupank Üle-eestiline transport 10 000 Üle-eestiline transport 10 000 Vahesumma transpordikulud 10 000 Vahesumma transpordikulud 10 000 Halduskulud Eesti Toidupank Halduskulud Eesti Toidupank Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 12 000 Raamatupidamine ja auditeerimine (osaline) 12 000 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 1 2 000 Vahesumma halduskulud Eesti Toidupank 1 2 000 TULUD KOKKU 250 000 KULUD KOKKU 250 000 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Projekti sisuline kokkuvõte Taustainfoks 2014. aastal elas Euroopas vaesusriskis 122 miljonit inimest, kellest 55 miljonit ei saanud endale lubada kvaliteetset toidukorda isegi mitte ülepäeviti. Samal ajal raisatakse Euroopa riikides igal aastal 90 miljonit tonni toitu. Euroopa Liit kutsub liikmesriikide valitsusi üha selgemalt üles toidu raiskamist vähendama ning suunama seda väärtuslikku ressurssi heategevusorganisatsioonide kaudu puuduses elavate inimeste aitamiseks. Seda tööd teevad valdavas enamuses Euroopa riikides toidupangad. Peale kaks aastat kestnud ettevalmistusi alustas 2010. aasta märtsis Eesti esimese toidupangana tööd Tallinna Toidupank, asutajaorganisatsiooniks SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (edaspidi EHHF) . Tänaseks on Eestis 14 toidupanka, mis kõik on asutatud sõltumatu MTÜ vm heategevusorganisatsiooni juurde, kellega on EHHF sõlminud koostöölepingu ühise kaubamärgi “Toidupank” kasutamiseks vastavalt kaubamärgile kehtestatud eetilistele põhimõtetele. 2016. aastal jaga sid 14 toidupanka ligikaudu 1,2 miljonit kilo toitu enam kui 9 000-le inimesele igal nädalal . Lisaks sellele jagasid toidupangad 2016. aastal 50 608 komplekti ELi toiduabi, kokku 791 000 kilo (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks FEAD). Kogu töö Toidupankades tehakse sadade vabatahtlike abiga iga nädal. Toidupanga eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukau p, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. T oidupankade t eenuse kirjeldus : kogutakse müümata jäänud hea toidukaup kaubandusvõrgust (kauplused, hulgilaod, toidutootjad, talunikud) ja jagatakse see mõttetust äraviskamisest päästetud toidukaup ümbe r vaesuses elavatele inimestele. Toidu kogumine ja ladustamine Kõik 14 toidupanka koguvad toitu oma maakonna kauplustelt ja ettevõtetelt. Toidupangad teevad tihedalt koostööd selliste suurte ket tidega nagu Rimi, Prisma, Selver ja Coop (Maksimarket, Konsum , A&O ) . Lisaks annavad toidupankadele oma üle jäävat kaupa ka tootmisettevõtted ja maaletoojad. Toidukauplustest korraldab kauba transpordi toidu pank kindla graafiku alusel (1-7 korda nädalas), väiksemate kauplustega on koostöö sageli vajaduspõ hine. Ettevõtete poolt toidupangale üleantav kaup transporditakse sageli otse toidupanga lattu. Toidupangas toimub kauba sorteerimine ja ladustamine. Toidu jagamine Jagamise esmane tasand : Kohalikud toidupangad jagavad ise või partnerite kaasabil komplekteeritud toiduabikastid toiduabi saajatele. Üks toidupank teenindab ühte maakonda . Täna on valdava enamuse toidupankade töö piirkonnapõhine. Samas toimub ka suuremates keskustes, ennekõike Tallinnas, kogutud kauba transport muudesse maakondadesse. Kehtib solidaarsuse põhimõte – kellele on pakutud suuremaid koguseid toitu, jagab võimalusel ka teistele toidupankadele. Toidupankade võrgustiku areng on tinginud vajadusest ning valmisolekust jagada Tallinna ja Tartu Toidupanga kogutud kaupa pidevalt, süsteemsemalt ja suuremates koguses laiemale toiduabi vajajate ringile. Jagamise teine tasand : Tallinnas ja Tartus on “päästetud” toidu kogused oluliselt suuremad ja nendest kahest toidupangast toimub regulaarselt (korra nädalas) toidu laiali viimine teistesse toidupankadesse. Seejuures Tallinna Toidupank omab suuremat koordineerivat rolli, toetades kõiki toidupanku. Tallinna Toidupank jagab põhiliselt toidukaupa Põhja- ja Lääne-Eesti toidupankadega: Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa. Vajadusel ja suurte koguste olemasolul jagab Tallinna Toidupank toitu ka Lõuna-Eesti toidupankadega. Tartu Toidupank jagab toidukaupa Lõuna-Eestis: Jõgevamaa, Põlvamaa, Võ rumaa, Valgamaa ja Viljandimaa (vt tabel 1 + 2). Toidupangad asuvad järgmistes linnades: Tartu (operaator: MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (MTÜ Päästearmee Eestis), Jõhvi (MTÜ Ida-Viru Puuetega Inimeste Koda), Järvamaa (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi), Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus ), Viljandi (Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühendus), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank ), Kuressaare (MTÜ Kaks Kala), Haapsalu (MTÜ Läänemaa Puuetega Inimeste Koda) ja Tallinnas (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond). Teenuse osutamise aluspõhimõtted Euroopa Liidus on Europe 2020 eesmärkidega sõnastatud põhimõteteks nii vaesuse, nälja ja tõrjutuse vastu võitlemine ( ) kui ka toidukao vähendamine ( ) . Just nendest eesmärkidest lähtuvalt töötab ka Eesti Toidupank. Toidupank on ennekõike logistik ja professionaalne partner ettevõtetele, aidates neil oma ülejääkidega vastutustundlikumalt toime tulla. Toimib üle-eestiline võrgustik: EHHFil on koostöölepingud kohalike organisatsioonidega, mis võimaldab viimastel kasutades „toidupanga“ nime tegutseda kokkulepitud mudeli alusel. Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt. Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta. Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus). Oma tööga toetame peamiselt üksikvanemaga peresid , väikeste laste ga ning paljulapseliste perede toimetulekut. Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata. Toitu jagatakse partnerite kaasabil – väga oluline on koostöö teiste heategevusorganisatsioonide ja omavalitsuste sotsiaalosakondadega. Toidupangad koguvad üle jäävat toitu ennekõike oma piirkonnast ja jagavad kohalikele puuduses elavatele inimestele. Koostöö sotsiaalosakondadega seisneb ennekõike infovahetuses ja töökorralduses, nt nimekirjad toiduabi vajavate inimeste / perede kohta saadakse mh kohalikelt sotsiaaltöötajatelt. Toidupangad on kindel osa kodanikuühiskonnast, pakkudes suurele hulgale vabatahtlikele võimalust panustada heategevusse. Iganädalase lt aitas toidupanku 2017 . aastal umbes 200 inim est, toidukogumispäevade ajal (2 k orda 2 päeva) iga kord umbes 10 00 inimest. Toidupankade missiooni kohta saab lugeda lisaks Euroopa toidupankade föderatsiooni ( European Federation of Food Banks, veebilehelt www.eurofoodbank.org ) või toidupankade ülemaailmse võrgustiku ( The Global FoodBanking Network, veebilehelt www.foodbanking.org ). Eesti Toidupank on Euroopa toidupankade föderatsiooni liige aastast 2011. Eesti Toidupank on ka Euroopa vae suse vastu võitlemise võrgustik u (EAPN - European Anti-Poverty Network ) liige . Toidupanga tegevus käesoleva hetkeni Esimese kuue tegutsemiseaasta vältel toimis Eesti Toidupankade võrgustik peamiselt vabatahtliku töö, eraannetuste ja KO V-ide väikeste toetuse kaasabil. 2017. aastal toetas Eesti ri ik läbi Hasartmängumaksu Nõukogule esitatud projekti esmakordselt toidupankade tööd. Toidupangad saavad töötada ja toimida vaid siis, kui on tagatud stabiilne kaubavoog ja rahastus. Jätkusuutlik rahastusmudel oleks selline, kus toetused laekuksid nii eraisikute kui -ettevõtete annetustena ja KOV-ide ning riigi tegevustoetustena. Toidupanga tegevus algas lokaalsele printsiibile toetudes – kohalikust kaubandusvõrgust kohalikule puuduses elavale inimesele. Tänaseks on se lge, et toidukauba ülejäägid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on palju suuremad kui ülejäänud Eestis. Prognoosi kohaselt kogu takse nendes kolmes linnas 1 miljon kilo toidukaupa , mis on 77% kõikide toidupankade kogutud toidu hulgast üle Eesti . (vt tabel 1 + 2 ) . Ne ndes linnad es on suured supermarketid – kauplused, kus on päeva lõpuks kõige enam toitu üle, mida ei suudeta õigeaegselt maha müüa, isegi mitte suurte allahindlustega. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) uuringu kohaselt on suurimad müümata kauba kogused just hüpermarketites (suuremad kui 2500 ruutmeetrit). Samuti asuvad enamasti Tallinna ja Tartu kandis ettevõtete peakorterid, laod ja paljude toidutootjate tootmis üksused. Seega on siin enamus müümata toidust. Tabel 1 näitab, et erinevate toidupankade poolt kogutud toidukogu sed varieeruvad maakonniti palju, ka võrdluses elanike arvuga. See omakorda on korrelatsioonis piirkonna toiduka upluste arvu ja suurusega. Pärnu Toidupank on ol nud kõige edukam, „päästes“ 1,5 kilo toitu elaniku kohta . Pärnule järgnevad Haapsalu, päästes 1,4 kilo toitu elaniku kohta ning seejärel Tallinn ja Tartu, kus päästeti 1,2 kilo toitu elaniku kohta aastas . Väi ksemates maakondades oleks keeruline jõuda taoliste suurusjärkudeni, sest seal on vähem supermarketeid ning need on oma suuruse ja kaubavaliku poolest kõvasti väiksemad. See on näiteks otseselt põhjuseks, miks Järvamaa Toidupank on suutnud koguda vaid 0,2 kilo elaniku kohta. Tallinnas, Tartus ja Pärnus pole mitte ainult kõige rohkem müümata jäävat toitu, vaid neis linnades on ka suurim kasvupotentsiaal, kui asi puudutab müümata toidu kokku kogumist – on veel supermarketeid, mis veel ei tee kohaliku toidupangaga koostööd. Uusi kaubanduskeskusi ehitatakse üha juurde. Koostöösuhted tihenevad. Kui käivituvad sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele erinevad sotsiaalkampaaniad, mis veenavad ettevõtteid söögikõlblikku toitu mitte ära viskama, vaid seda heategevus organisatsiooni dele andma, võivad kogused kasvada kiiresti. Erinevad programmid Lääne-Euroopa riikides on näidanud, et nõnda saab oluliselt vähendada toidu raiskamist ühiskonnas, palju toitu saab ära kasutatud õigel ajal. Selle jaoks polegi vaja nii palju uusi seadusi, vaid just paremat mõistmist ja arusaama, head koostööd ja infovahe tust. Paradoks on samuti see, et kõige enam toidukaupa jääb üle maakondades, kus vaesuse probleem on võrreldes ülejäänud Eestiga väiksem (vt Tabel 1 ) . Seega ainus võimalik järeldus edasiseks on see, et Harjumaal ja Tartumaal üle jäävat kaupa on vaja jagada enam ja laiemalt teistesse maakondadesse, eriti sinna, kus polegi võimalik väga palju enam toitu “päästa”. Prognoosid 2016. aastal jaga sid toidupangad ümber kokku enam kui 1,2 miljonit kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn päästetud toit, mis muidu oleks läinud ühiskonna jaoks kaduma ning suurendanud prügimäel hoopis atmosfääri eraldunud CO2 h ulka. 1,2 miljoni kilo toidu päästmisega oleme me vähendanud õhku paisatava CO₂ hulka 2 miljoni kilo võrra ( https://watchmywaste.com.au/food-waste-greenhouse-gas-calculator/ ). 10% toidukaubast saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Kokku jagat i seda nädalas umbes 9 000 inimesele . Lisaks sellele jagasid toidupangad sellel aastal 50 608 komplekti ELi toiduabi, kokku 791 000 kg kilo. Eestis elab 1, 3 miljonit inimest. Toidupankade prognoos 2017. aastaks on, et koos suudetakse ümber jagada 1,3 miljonit kilo toitu. See on 1 kg toitu iga elaniku kohta. Toidupangad toimetavad selle kau ba sealt, kus see on üle, sinna, kus on puudus. Oma tegevusega toidupangad toetavad vaesuses olevate laste ja perede toimetulekult. Suurim päästetud toidu kogu s inimese kohta on Tallinnas, Tartus ja Pärnus . Sellest tingituna plaanime transportida võimalikult palju toitu Tallinnast ja Tartus t maakondadesse, kus päästetud toidu kogused inimese kohta on väiksemad . 2017 . aastal plaani si me jagada Tallinna toidupangast Põhja- ja Lääne-Eesti toidupankadele 100 000 kilo toitu ja Tartu toidupangast 40 000 kilo toitu Lõuna-Eesti toidupankadele . Vaadates tabelit 2 , näeme, et selle aasta 9 kuuga on Tallina toidupank täitnud 76,67% seatud eesmärgist ja on ette nähtud koguste täitmisega graafikus. Tartu on täitnud eesmärgist 57,38%. Põhjuseks on asjaolu, et Tartu supermarket id on toidupangale annetanud käesoleval aasta l vähem toidukaupa . Toidupoodide koguste planeerimine on läinud täpsemaks ja annetamise reeglid rangemaks. Tabel i 2 põhjal on näha, et Ida-Virumaa toidupangad (Narva ja Jõhvi), Pärnu maa, Saaremaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa tulemused olid käesoleval aasta l oodatust paremad. Tartumaa, Põlvamaa ja Valgamaa tulemused olid oodatust tagasihoidlikumad . Ülejäänud toidupangad töötasid nii, nagu prognoositud. Tulemuste hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik alates järgmisest aastast kaasata Toidupanga töösse toidu annetuste projektijuht, kelle töö on aktiivselt otsida uusi annetajaid ja suhelda olemasolevate toiduannetajatega . Eesmärk on suurendada toidu annetajate hulka ja suurendada toidukäivet, et sellega aidata suuremat hulka vaesuses elavaid inimesi . Loodame tulevikus Eesti riigi aktiivsemale rollile ja suuremale kaasatusele toidu raiskamise ennetamisel. Võttes eeskuju Lääne- ja Lõuna Euro opast, saab toidu annetamist stimuleerida läbi uute seaduste, mis keelavad söögikõlbuliku toidu ära viskamis e . Samuti on võimalik luua sotsiaalseid kampaaniaid ja eeliseid ettevõtetele, kes söögikõlbuliku toidu prügimäele saatmise asemel annetavad selle heategevusorganisatsioonidele. Aastal 2018 loodame kasvada ja jagada vaesuses inimestele 1,5 miljonit kilo toitu. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Toidupangad on ellu kutsutud selleks, et kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukaup, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Toetades sell ega perede paremat toimetulekut ning vähendades vaesuse riski. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. Seega on toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. Sihtgrupp Toidupankade sihtgrupp on vaesust ja ilmajäetust kogevad Eesti elanikud, sh absoluutses vaesuses ja suhtelises vaesuses elavad inimesed. St atistikaameti andmetel elas 2015 . aastal suhtelises vaesuses 21,3 % E esti elanikkonnast ehk 280 0 00 ini mest ja absoluutses vaesuses 3,9% elanikkonnast ehk 51 2 00 inimest. Absoluutses vaesuses elavate inimeste kuu ekvivalentnetosissetulek 2015. aastal oli väiksem kui 201 eurot. 2015. aastal oli suhtelises vaesuses 45 800 last, sealhulgas absoluutses vaesuses 11 400 last. Üle päeva liha, kala või samaväärseid valke sisaldava toidu söömine oli 2016. aastal probleemiks 3,2% lastest (vanus 0-17) ehk 7900 lapsele (andmed Statistikaamet). Kuna esimese kuue tegevusaasta jooksul on olnud ja on jätkuvalt kaupa vähem kui on toiduabi vajadus, on prioriteetse sihtgrupina määratletud väikeste lastega ja/või paljulapselised toimetulekuraskustes elavad pered . Neile järgnevad ülejäänud vähekindlustatud sihtgrupid ühiskonnas, sh kodutud, puudega inimesed, pikaajalised töötud jt. Toidupank soovib samuti olla paindlik abi ja esmane turvavõrgustik neile, kes on ootamatult sattunud majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus või toitjakaotus). Toidupanga toiduabi peaks oma olemuselt olema lühiajaline, nt 6 kuud, pikendamine kuni 1 aastani mõjuvatel põhjustel. Kuidas toiduabi jõuab sihtrühmani : Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate kaasabil. Sotsiaaltöötajad, kes igapäevaselt suhtlevad piirkonna abi vajavate inimestega, koostavad kokkulepitud põhimõtete alusel nimekirjad. Sotsiaaltöötajatel on võimalik kontrollida abi taotlema tulnud inimese tausta, majanduslikku olukorda ning valida sobivad meetmed, kuidas on võimalik inimest/perest toetada, sh toiduabi andmine. Ennetustöö on omal kohal – proaktiivsus, et leida riskiperesid, keda toiduabi saamine võiks hullemast säästa. Sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekirjade alusel jagavad toidupangad iganädalaselt kokkulepitud arvu toiduabipakke. Jagamine saab toimuda ka koostöös sotsiaaltöötajaga (nt kodukülastuste käigus vms). Heategevusorganisatsioonide kaasabil. MTÜd ja teised heategevusorganisatsioonid teavad-tunnevad oma kliente ja sihtgruppi paremini, kui keegi teine ning nendeni jõuab info abi vajamise kohta sageli kõige esimesena. Paljud nendest organisatsioonidest töötavad kas laste, perede, paljulapseliste, puudega inimeste, vanurite, kodutute, sõltlaste, vaimuhaigete, vägivalla ohvrite jt-ga. Üle Eesti teevad toidupangad koostööd enam kui 100 heategevusorganisatsiooniga, ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal teeb Tallinn a Toidupank tihedat koostööd 30 heategevusorganisatsiooniga. Kõ ige suurem ad koostööpartnerid on Laster ika ste Perede Liidud ja Päästearmee (Tallinn, Narva, Tartu) . 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused 2016. aastal jaga sid toidupangad kokku enam kui 1,2 miljonit kilo toitu. 90% sellest saad i otse ettevõtetelt ja o li nn p äästetud toit, ülejäänud 10% saad i läbi toidukogumispäevade (eraisikutelt). Prognoosime, et 2017. aastal jagava d toidupangad kokku umbes 1,3 miljonit kilo toitu ning päästetud ja annetatud toidu osakaalud jäävad samaks, olles vastavalt 90% ja 10%. Aastal 2018 loodame jagada 1,5 miljonit kilo toitu. T oidu kogus, mis päästetakse ja saadetakse edasi Tallinnas t ja Tartus t üle-eestilistele toidupankadele oma piirkonnas jagamiseks 2017. aastal , on täiendatud prognooside kohaselt 135 000 kilo. 2018. aastal on planeeritav toidu kogus, mida Tallinn ja Tartu jagavad teiste toidupankadega, 150 000 kilo . Kogutud toidu kogused on suurimad Tallinnas. Sellest tingituna jagab Tallinna toidupank toidukaupa Põhja- ja Lääne-Eesti toidupankadega (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa). Tartu Toidupank toimib aga kesklaona Lõuna-Eestis (jagades toidukaupa Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa toidupankadele). 4 . Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses PERSONAL Talli nnas ja Tartus hakkavad tööle kaks koordinaatorit, kelle ülesandeks on toidu kogumine, komplekteerimine ja jagamine Põhja- ja Lõuna-Eestis. Tallinna Toidupanga projektijuh i ülesanne on koordineeri da tervet projekti ning toidu liikumist erinevatesse toidupankadesse. Kõiki ülejäänud 12 toidupanga koordinaatorid saavad väikest töötasu töölepingu või töövõtulepingu alusel . Terve Eesti toidupanga peale töötab üks osalise tööajaga kommunikatsioonijuht ning üks osalise tööajaga toidu annetuste projektijuht, kelle ülesanne on hoida suhteid olemasolevate annetajatega ja leida uusi koostööpartnereid. Lisaks üle-eestilisele tasustatud personalile abistavad igapäevaselt toidupanka toidu kogumisel, transportimisel, ladustamisel, sorteerimisel, pakendamisel ja paljudes teistes igapäevastes töödes sajad vabatahtliku d , tehes aastas kokku ca 40 000 töötundi, mis arvestatuna 201 8 . a. kehtiva tunnitasu alammäära järgi moodustaks kokku tööjõukulud summa s 148 8 00 eur. Lisaks igapäevaste le vabatahtlike töötundidele lisandub toidukogumispäevade ajal üle-eestiliselt veel ca 6 000 töötundi, tööjõukuludena summas 22 318 eur. EL toiduabi jagamise perioodidel kevadel ja sügisel lisandub vabatahtlike töötunde ca 10 000, tööjõukuludeks arve statuna moodustab see summa 37 2 00 eur. TRANSPORT Tallinnas ja Tartus on annetatud toidu kogused suuremad ja parema kvaliteediga, kui ülejäänud toidupankades, mistõttu saadetakse sealt toidukaupa laiali ka teistesse toidupankadess e üle Eesti. Vajaminevate kaubikute arv ja transpordikulud on kalkuleeritud vastavalt Põhja-Eesti Toidupanga ja Lõuna-Eesti Toidupanga veoringi pikkusele ja sagedusele ning sisaldavad nii tellitud transpordi kulusid kui ka olemasolevate kaubikute kütuse-, hoolduse-, remondi- kui varuosade kulu ja liiklus- ja kaskokindlustust. Üle-eestiliste kohalike toidupankade transpordikulud peaksid olema edaspidi kaetud kohaliku omavalitsuse tegevustoetuse raames. LADU JA KONTOR Lao- ja kontorikulud hõlmavad peamiselt Tallinna laoga seonduvaid kulusid: üür ning kommunaal- ja halduskulud. Üle-eestiliste (s.h Tartu) toidupankade ladude üüri ja kommunaalkulud sageli tasutakse kohaliku omavalitsuse poolt ning sama printsiip peaks jätkuma. Üürileping aadressil Merimetsa tee 1, Tallinn , kehtib kuni 2017 aasta lõpuni ning uute laopindade leidmiseks teeb Eesti Toidupank tööd igapäevaselt. Tallinna ladu töötab kekslaona ja t oidu ja g amine laost toimub järgmiselt : Kesklinna, Kristiine, Mustamäe ja Haabersti linnaosa inimesed saavad toiduabi kätte otse Talli nn a toidupanga laost Merimetsa tee 1. Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga nädal komplekteeritakse vabatahtlike abiga toiduabipakid Lasnamäe, Põhja-Tal linna, Pirita ja Nõmme linnaosa inimestele . Komplekteeritud pakid transporditakse vastava piirkonnatoiduabi jagamise punktidesse. Abisaajate nimekirjad koostavad iga nädal vastavate linnaosade sotsiaaltöötajad. Iga päev jagatakse toitu erinevatele Tallinna ja Harjumaa heategevusorganisatsioonidele. Paar korda nädalas saadetakse Tallinna toidupangast toidukaupa teistele toidupan kadele Põhja- ja Lääne-Eestisse, k auba olemasolul ja v ajadusel ka Lõuna-Eestisse. HALDUSKULUD Halduskulud koosnevad Eesti Toidupanga üldjuhtimisega seotud kuludest ning raamatupidamise ja auditeerimisega seotud kulud est . Tabel 1: T oidupankade klientide arv ja toidu käi b e prognoos 2017 . aastal Elanike arv % Eesti elanikkonnast toidukäive prognoos 2017 (kg) kg inimeste kohta keskmine kliendide arv nädalas Põhja-Eesti Toidupank Harjumaa 575601 43.8 695000 1.2 4100 Hiiumaa * 8582 0.006 Ida- Virumaa 147597 11.2 88000 0.6 870 Järvamaa 30109 2.3 6000 0.2 50 Läänemaa 24070 1.8 33000 1.4 300 Lääne-Virumaa 59039 4.5 28000 0.5 380 Pärnumaa 82349 6.2 124000 1.5 750 Raplamaa ** 34436 2.6 350 Saaremaa 31706 2.4 37000 1.2 260 Kokku 993489 75 1011000 1.02 7060 Lõuna-Eesti Toidupank Tartumaa 151377 11.5 181000 1.2 800 Jõgevamaa 30841 2.3 20000 0.6 190 Põlvamaa 27438 2 8000 0.3 110 Valgamaa 29944 2.3 25000 0.8 200 Viljandimaa 47010 3.5 26000 0.6 320 Võrumaa 33172 2.5 24000 0.7 200 Kokku 319782 24 284000 0.89 1820 * Hiiumaa saab toidu paar korda aastas otse Tallinna Toidupangast ** Raplamaa saab toidu kaks korda nädalas otse Tallinna Toidupangast Tabel 2: Teistesse toidupankadesse saadetud t oidu kogused kilodes, 1 .01 - 30 .09. 2017 Põhja-Eesti Toidupank prognoos 2017 hetkeseis % tehtud Tallinn toimetab hetkeseis % tehtud Harjumaa 750,000 521,449 69.53 Hiiumaa 5,000 964 19.28 I- Virumaa , Jõhvi 52,800 41,472 125.40 50,000 20,778 52.31 I- Virumaa , Narva 24,741 5,377 Järvamaa 6,600 4,514 68.39 15,000 1,445 9.63 Läänemaa 37,400 24,456 65.39 L- Virumaa 33,000 20,803 63.04 10,000 8,850 88.50 Pärnumaa 88,000 92,896 105.56 Raplamaa 15,000 0.00 20,000 39,252 196.26 Saaremaa 33,000 27,986 84.81 Kokku 1,015,800 758,317 74.65 100,000 76,666 76.67 Lõuna-Eesti Toidupank prognoos 2017 hetkeseis % tehtud Tartu toimetab hetkeseis % tehtud Tartumaa 325,000 135,585 41.72 Jõgevamaa 8,250 14,870 180.24 12,500 1,429 11.43 Põlvamaa 11,000 5,740 52.18 10,000 3,938 39.38 Valgamaa 33,000 18,993 57.55 2,000 9,737 486.85 Viljandimaa 22,000 19,524 88.75 12,500 1,371 10.97 Võrumaa 26,400 18,268 69.20 3,000 6,477 215.90 Kokku 425,650 212,980 50.04 40,000 22,952 57.38 GARANTIIKIRI Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii ) on väljastatud 13.11.2017 . a. , F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125. SA Eesti-Hollandi Heategevusfond , registrikoodiga 90008867 , asukohaga F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 , mida esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi : Garantii andja ) , Hasartmängumaksu Nõukogu , Sotsiaalministeerium registrikoodiga 70001952 , asukohaga , Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn , mida esindab juhatuse liige [ juhatuse liikme nimi ] (edaspidi: Garantii saaja ) on kokku leppinud, et Garantii andja väljastab Garantii alljärgnevas: Garantii eesmärk ja summa K äesolevaga garanteerib G arantii andja Garantii saajale Hasartmängumaksu laekumistest eraldatava toetuse taotluses näidatud omafinantseeringu summa kaasamise Eesti Toidupanga projekti elluviimisse . Garantii andja poolt Garantii saajale tagatav summa suurus on piiratud 50 000 (viis kümmend tuhat ) euroga (edaspidi: Garantiisumma ) . Garantii kehtivus Garantii jõustub alates selle allkirjastamisest Garantii andja poolt ning kehtib kuni 31.12.2018 . a. Lõppsätted Garantii on koostatud kahes (2) eestikeelses originaaleksemplaris, millest üks jääb Garantii saajale ning teine Garantii andjale. Garantii andja: Pieter Boerefijn /allkirjastatud digitaalselt/ HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISEST ANTUD TOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 3-3/562-1 ERITINGIMUSED Tallinn, veebruar 2018. a Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn, keda käskkirja alusel esindab toetuste juht Ester Timmas (edaspidi nimetatud Ministeerium või Pool või koos Toetuse saajaga Pooled) ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond, registrikood 90008867, asukoht Faehlmanni 5-5, Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi nimetatud Toetuse saaja või Pool või koos Ministeeriumiga Pooled), leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi Leping): 1. Leping reguleerib hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 loetletud hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini, hoolekandega ning eakate ja puuetega inimestega projektide toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 2. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 2010. a määruse nr 53 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel ning lähtudes Hasartmängumaksu Nõukogu 11. detsembri 2017. a koosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsusest nr 6 3. Lepingu objektiks on Toetuse saaja poolt Lepingu juurde kuuluvas taotluses (Lisa 2 ja Lisa 3) sätestatud projekti eesmärk ning oodatav tulemus. Lepinguga Ministeerium eraldab projekti täitmiseks Toetuse saajale 90 000 eurot (edaspidi Toetus), mida Toetuse saaja on kohustatud kasutama sihtotstarbeliselt esitatud taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks (edaspidi Projekt). 4. Projekti nimetus on: Eesti Toidupank 5. Projekti eesmärk on kaubandusvõrgust kokku koguda hea toidukaup, mida mingil põhjusel ei ole võimalik ära müüa, ning jagada see tasuta edasi vaesuses elavatele inimestele. Seda tehakse suure hulga vabatahtlike abiga. Oluline on teavitustöö nii vaesuse kui toidu raiskamise teemadel. 6. Oodatav tulemus: plaanitud tegevused on tehtud. 7. Lepingu täitmine 7.1. Toetuse saaja kohustub viima Projekti ellu ajavahemikus 01.01.2018 kuni 31.12.2018. 7.2. Toetuse saaja esitab Ministeeriumile Lepingu vahearuande 17.07.2018 ja koondaruande 17.01.2019. Aruandevorm on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel http://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused. 8. Finantseerimine Ministeerium kannab Toetuse 90 000 eurot (üheksakümmend tuhat eurot) Toetuse saaja kontole EE98 2200 2210 4902 7713 Swedbankis esimesel võimalusel peale hasartmängumaksu vahendite laekumist Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ning Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest: 8.1. 10 000 eurot (kümme tuhat eurot) 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul alates Ministeeriumi poolt Lepingu jõustumisest teada saamisest; 8.2. 8000 eurot (kaheksa tuhat eurot) 2018. aasta 20. märtsiks, 20. aprilliks, 20. maiks, 20. juuniks, 20. juuliks, 20. augustiks, 20. septembriks, 20. oktoobriks, 20. novembriks ja 20. detsembriks. 1 (3) 9. Erisätted toetuse kasutamise lepingu üldtingimustest. 9.1. Toetuse saaja peab Toetuse kohta arvestust pidama vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas pidama eraldi kuluarvestust tegevuste või projekti kohta ning eristama projektiga seotud kulutõendavad dokumendid muudest dokumentidest. Paberkandjal dokumentidele peab Toetuse saaja märkima omakäelise kinnituse, et tegemist on antud Projekti kuluga. Elektroonilisel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 9.2. Ministeeriumil on õigus saada Toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke seletusi ning viibida Toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud projekti elluviimisega. 9.3. Ministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi ka juhul, kui: 9.3.1. ilmneb asjaolu, mille tõttu projekti elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 9.3.2. kirjeldatud eesmärki ei ole saavutatud; 9.3.3. Toetuse saaja on esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid ning õigete ja piisavate andmete korral oleks Toetuse andmise kohta tehtud teistsugune otsus; 9.3.4. Toetuse saaja ei ole täitnud projekti oma- või kaasfinantseeringuga seotud nõudeid; 9.3.5. Toetuse saaja ei võimalda või oluliselt raskendab ministeeriumil kontrolli teostamist. 9.4. Juhul, kui Toetuse saaja ei esita aruandeid tähtaegselt või Ministeeriumil on pretensioone lepingu täitmise ja/või aruande, samuti kontrollimiseks esitatud kuludokumentide suhtes, kohustub toetuse saaja puudused kõrvaldama Ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. 9.5. Ministeeriumil on õigus nõuda Toetuse saajalt lepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 9% toetusest. Leppetrahvi nõude võib esitada sõltumata tagasinõude olemasolust. 9.6. Toetuse saaja kohustub tagastama punktis 7.1. sätestatud perioodi jooksul kasutamata jäänud Toetuse 10 tööpäeva jooksul alates lepingu täitmise koondaruande esitamise tähtajast või taotlema Lepingu pikendamist. Toetuse jääk tuleb kanda SEB panga kontole IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 või Swedbanki panga kontole IBAN EE93 2200 2210 2377 8606. Alati tuleb lisada viitenumber 2800048574 ja selgituseks tuleb märkida lepingu number. 9.7. Kui Toetuse saaja ei ole kasutanud Toetust Lepingus sätestatud tingimustel kohustub Toetuse saaja Toetuse osaliselt või täielikult tagastama Ministeeriumi poolt määratud kuupäevaks. Ministeeriumil on õigus nõuda intressi vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, on Ministeeriumil õigus nõuda viivist vastavalt „Võlaõigusseaduse“ § 113. 9.8. Järgnevat Toetust Toetuse saajale ei eraldata ja uusi taotlusi menetlusse ei võeta kui: 9.8.1. varem antud toetuse kasutamise aruanne on tähtpäevaks esitamata või ei ole esitatud nõuetekohaselt; 9.8.2. tagasinõutud ja tagasimaksmisele kuuluv toetus on tähtaja jooksul tagastamata. 9.9. Toetuse saaja kohustub eksponeerima Hasartmängumaksu Nõukogu logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sh nende reklaamides ja trükistel. 10. Volitatud esindajad. 10.1. Ministeeriumi volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes, samuti aruannete kontrollimisel ning kuludokumentide esitamise nõudmisel on: Merit Havi, e-post [email protected]. Aruanded tuleb esitada aadressil [email protected] 10.2. Toetuse saaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes ning Ministeeriumile Lepingu täitmisega seonduva informatsiooni andmisel on Pieter Boerefijn, tel 502 9788, e-post [email protected] . 11. Lepingu lisad. Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad 11.1. Lisa 1 – Kinnituskiri 11.2. Lisa 2 – Taotlus, garantiikiri 11.3. Lisa 3 – Muudetud eelarvega taotlus 2 (3) 12. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käesolevale lepingule ja selle lisadele: Toetuse kasutamise lepingu üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Ministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik Üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla õigustühised. 13. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega ja üldtingimustega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 14. Leping on koostatud digitaalselt või paberkandjal kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Ministeeriumile ja teine Toetuse saajale. Lepingud on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi välisveebis kättesaadavas dokumendiregistris. 15. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Ministeerium: Toetuse saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Registrikood 70001952 Registrikood 90008867 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 F. R. Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 Tel: 626 9301, faks 699 2209 Tel: +372 502 9788 SEB Pank EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank EE98 2200 2210 4902 7713 Viitenumber 2800048574 3 (3) Sotsiaalministeeriumi kantsleri .28.08.2014 a. käskkirjaga nr 35 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra LISA 1 Kinnitus hasartmängumaksu laekumistest antava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ei ole saanud taotluses kavandatavate tegevuste läbiviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  varem saadud toetuste kohta ei ole aruande esitamise võlgnevust;  ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki või maksmata tagasinõuet;  ei ole seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 mõistes;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  taotletava projekti kulu ei ole tekkinud enne toetuse andmise otsust;  taotluse lisaks on kavandatavate tegevuste kaupa kululiikide lõikes lahti kirjutatud eelarve;  toetuse saamisel kasutatakse toetust sihipäraselt taotluses kavandatud tegevuste elluviimiseks. Taotleja nimi: Taotleja allkiri: Kuupäev:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel