TAT eelarve täitmise aruanne*
TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2015 - 31.12.2020
TAT nimi: Tööturul ossalemist toetavad hoolekandeteenused
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 )
Rea nr Kulukoht1 Abikõlblik kulu sh ERF tüüpi
kulu
1 2 3 4
1 TAT otsesed kulud 9 337 623
1.1 TAT juhtimiskulud 134 210
2.1 Erivajadustega inimestele ning
nende pereliikmetele tööturul osalemist
1.2 toetavate hoolekandeteenuste
osutamine (väljund)
3 443 550
1.2.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 1 611 318
Innovaatiliste sh info- ja
kommunikatsioonitehnoloogial (IKT)
1.2.2
põhinevate hoolekandeteenuste
arendamine 141 190
Keskkonna kohandamise ja
1.2.3
abivahendialase nõustamise kulu 147 480
Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja
1.2.4 sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise kulud 1 358 278
Erihoolekandesüsteemi arendamine
1.2.5
teenuse disaini kaudu 185 284
2.2 Integreeritud teenuste osutamine
1.3 toimetulekuraskustes inimestele
(väljund) 2 269 258
1.3.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 408 417
1.3.2 Integreeritud teenuste osutamise kulud 1 860 841
2.3 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide
pädevuse toetamine
1.4
hoolekandeteenuste osutamiseks
(väljund) 2 295 605
1.4.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 1 004 787
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja
1.4.2 teenusepakkujate supervisioon ja
täiendkoolitus 325 300
Varem välja arendatud ja rakendatud
teenuste levimuse, mõju ja arenguga
1.4.3
seotud uuringud edasiseks teenuste
korralduseks ja arendustegevus 405 697
Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi
edendamine kvaliteediteemaliste
1.4.4 koolituste, konsultatsioonide ja
kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise
ning rakendamise kaudu 471 825
Eelanalüüside koostamine maakondade
lõikes ning kohalike omavalitsuste ja
1.4.5
omavalituse liitude toetamine avatud
taotlusvooru projektide koostamisel 87 996
2.4 Kohalike omavalitsuste võimekuse
tõstmine ja koostöö toetamine
1.5 sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks.
1 195 000
1.5.1 Sisutegevuste otsene personalikulu 0
1.5.2 Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused 85 000
Sotsiaaltransporditeenuse (STT)
1.5.3
korralduse arendamine 1 110 000
2 Kaudsed kulud 466 082
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 9 803 705
4 Otsesed personalikulud kokku4 3 158 732
5 Jaotamata eelarve 833 414
6 Eelarve kokku 10 637 118
7 ERF tüüpi kulud kokku 0
8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT
kogumaksumusest (%) 0,00%
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Kulu aruandeperioodi lõpuks
(toetuse saajale tasutud
väljamakse taotluste põhjal) Eelarve täitmise %
Abikõlblik kulu sh ERF tüüpi Abikõlblik kulu
kulu
5 6 7=(veerg 5/veerg 3)*100
3 453 049,26 36,98
83 443,02 62,17
1 642 397,76 47,69
962 812,29 59,75
81 984,24 58,07
16 862,04 11,43
504 689,68 37,16
76 049,51 41,04
687 929,37 30,32
241 204,83 59,06
446 724,54 24,01
984 075,79 42,87
562 936,53 56,03
99 792,67 30,68
118 460,50 29,20
173 536,13 36,78
29 349,96 33,35
55 203,32 4,62
0,00
53 560,44 63,01
1 642,88 0,15
269 836,45 57,89
3 722 885,71 37,97
1 850 396,67
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
vahearuanne lõpparuanne
Aruande liik
1. TAT nimetus Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.001.01.15-0002
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise
Arengu Instituut, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Harju Ettevõtlus- ja
Arenduskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõgevamaa Arendus-
ja Ettevõtluskeskus, SA Läänemaa Arenduskeskus, SA Lääne-Viru
Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA Pärnumaa
Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus- ja
Ettevõtluskeskus, SA Saaremaa Arenduskeskus, SA Tuuru, SA Tartu
Ärinõuandla, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Viljandimaa
Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur.
5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015 - 31.12.2017
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja
nimetus 1. Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
Alamtegevuse nr
ja nimetus1 1.1 Innovaatiliste sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT)
põhinevate hoolekandeteenuste arendamine
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.10..2017 Tegevuse või 06.04.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2015. aasta esimeses pooles toimusid kohtumised antud valdkonnas tegutsevate asutustega Eestis.
15. aprillil toimus kohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Amet peaspetsialistiga, kus saime
ülevaate Tallinna linna kogemustest sotsiaalvalveteenuste (sh telehooldus) korraldamisel ja
osutamisel ning parimatest praktikatest ja tulevikunägemusest telehooldusteenuse osas.
6. mail toimus kohtumine Telegrupp AS-iga, kus saime ülevaate sotsiaalvalveteenuse (sh telehooldus)
osutamise hetkeseisust Eestis ja mujal Euroopas, tulevikuplaanidest ning koostööhuvist KOV-dega.
11. mail toimus kohtumine Ida Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti
esindajatega teemal, kus saime ülevaate eakate kodujälgimisprojektist SmartCare ja selle
hetkeseisust ning tulevikuplaanidest.
2015. aasta teises pooles toimusid järgmised kohtumised:
10. juunil kohtumine Digitaalvõimekuse arendamise osakonna e-teenuste nõunikuga, teemaks e-
tervise strateegia ja telehoolduseteenuse võimalik sidumine tervishoiuteenustega;
10. juulil ja 24. septembril kohtumine Elioniga Virtu jätkuprojekti teemal (ELVI- Saaremaa elderly care
video solution pilot);
16. juulil kohtumine häirenuputeenuse osutajaga Meditech Estonia;
3. septembril kohtumine Telegrupp AS esindajatega. Arutelu puudutas häirenuputeenuse arendamist
ja ühtse kõnekeskuse loomist eesmärgiga arendada telehooldust;
2. detsembril kohtumine Sentab LTD esindajaga, kus arutati teenuse arendamise võimalusi Eestis.
2015. aasta IV kvartalis moodustati telehooldusteenuse osutamise soovitusliku juhise koostamise ja
täiendamise töörühm, kes vajadusel osalevad juhise koostamisel/täiendamisel.
28. detsembri seisuga on valmis telehooldusteenuse osutamise soovituslik juhis, mida täiendataks
vajadusel vastavalt avatud taotlusvoorust tulevale praktilisele kogemustele.
2016. aasta esimeses pooles toimusid kohtumised erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuse pakkujatega, et ette valmistada arendusüritust, mille raames antakse võimalus ettevõtetele
välja töötada erinevaid innovaatilisi ideid hoolekandeteenuste osutamiseks. Välja töötatud ideedele on
võimalus rahastust taotleda avatud taotlusvooru innovatsiooni voorus. Arendusüritus lisatakse TAT
teksti TAT järgmise muudatusega. Seoses sellega on muudetud ka tegevuse lõppkuupäeva.
2016. aasta teises pooles valmistati ette hankedokumenti IKT-l põhinevate hoolekandeteenuste sh
toodete arendamise ideekonkurssi korraldamiseks 2017. aasta suvel.
2017. aasta esimeses pooles korraldati hange innovatsioonitalgute korraldamiseks, mis on
innovaatiliste lahenduste konkurss sotsiaalvaldkonnaga seotud võtmeprobleemide kaardistamiseks,
teadlikkuse tõstmiseks innovaatiliste lahenduste kasutamise võimalustest ning innovaatiliste
lahenduste (teenused ja tooted) prototüüpide välja töötamiseks. Hanke võitis Civitta Eesti AS ja
Garage48 ühispakkumus ja 8. mai allkirjastati pakkujaga leping. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna
võtmeprobleemide kaardistamiseks kolm töötuba (hoolekandetalgud): 13. juuni Jõhvis, 15, juuni
Tallinnas ja 22. juuni Tartus. Septembris toimub innovaatiliste lahenduste konkurss, mis on
fokuseeritud uute lahenduste (sh infotehnoloogiliste lahenduste ja mobiilitehnoloogia rakenduste)
väljatöötamisele sotsiaalvaldkonnas.
2017. aasta teises pooles korraldati sotsiaalvaldkonna võtmeprobleemide kaardistamiseks kolm
töötuba (13. juuni Narvas, 15. juunil Tallinnas, 20. juunil Tartus) ning 8. ja 9.septembril toimus
ideekonkurss ehk heaolutalgud Tallinnas, SEB Innovatsioonikeskuses. Kahepäevasel üritusel otsiti
uuenduslikke lahendusi hoolekandeteenuste arendamiseks. Kokku osales 68 inimest ja esitleti 10
ideed, millest moodustus 7 meeskonda. Teise päeva lõpus tutvustas iga meeskond oma lahendusi ja
tulemusi. Žürii tunnistas parimateks projektideks CareMate, HopeHolders ja Disability Hotel. Ürituse
kokkuvõttega saab tutvuda siin http://garage48.org/blog/the-world-was-made-better-at-idea-garage-
estonian-wellbeing-2017
Tegevuse lõppkuupäeva muudetakse hetkel kooskõlastamisel oleva TAT muudatusega (muudatus
jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2017) ja uueks lõppkuupäevaks on 31.02.2018.
Alamtegevuse nr
ja nimetus2
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2
1.2 Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine3
Tegevuse või 01.01.2016 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2016 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevustega alustati 2016 aasta jaanuaris.
Paljud kliendid on kodukohanduse projekti ootel ning ei soovi hetkel seetõttu teenust saada
hoolekande TAT raames. Oodatakse ERF kodude kohandamise TAT tegevuse algust, kust
rahastatakse lisaks nõustamisele ka vajalik kohandus. Kodukohanduse projekti tõttu võib ESF
indikaatori täitmine olla raskendatud. Samuti abivahendite nõustamise osas pöördutakse keskuse
poole pärast abivahendisüsteemi reformi vähem, kuna vajalik info saadakse kätte perearstidelt ja
abivahendi ettevõtetelt. Indikaatori taseme saavutamiseks jätkatakse aktiivselt nõustamistegevuste
tutvustamist.
Tegeletud on hindamise instrumendi klassifikaatorite valikuga ning igale valitud klassifikaatorile
vastavate abivahendite loetelu koostamisega. Valminud on Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite
Teabekeskuse RFK lahenduse visioon, mida täiendatakse partneritega.
Alustatud on abivahendispetsialistide taseme 5 koolituskava koostamisega – kohtutud on võimalike
partneritega (koolid) ning kaardistatud Eestis hetkel tehtavad sama suunitlusega koolitused.
Teenust on osutatud kokku aruandlusperioodil 97 inimesele (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles jätkus abivahendite hindamiseks infotehnoloogilise piloteerimiskeskkonda
sisendi andmine. Infosüsteemi arendamine toimub koostöös Rehabilitatsioonialase
kompetentsikeskusega. Hindamise instrumendi klassifikaatorite ühildamine ISO-ga on lõpetatud.
Keskkonna kohandamise konsultantide koolitusega ei ole veel alustatud kuna põhiprojekti (kus
koolitatud konsultandid tööle hakkaksid) ajaraam ning ülesehitus ei ole täpselt teada. Põhiprojekti osas
toimub hetkel piloteerimine, mis saab läbi 2017. aasta suvel ning piloottulemustest lähtuvalt pannakse
paika põhiprojekti tegevused ja ajakava.
Abivahendispetsialistide koolituse osas tehti otsus, et koolitusi viiakse läbi kutsestandardi tasemele 4.
Otsus tehti põhjusel, et abivahendiettevõtted on tasemele 5 vastavate spetsialistide koolitamist
alustanud juba iseseisvalt, tellides koolitused sisse haridusasutustest. Kuna tasemele 5 vastavaid
spetsialiste on ettevõtetes vaja tunduvalt vähem kui tasemele 4 vastavaid spetsialiste ning ettevõtted
ise tasemele 5 vastavaid spetsialiste juba koolitavad, oli mõistlik suunata ESF ressurss tasemele 4
vastavate spetsialistide koolitamisele. Aruandlusperioodil tegeleti abivahendispetsialisti kutsestandard
4 koostamisega ning alustati vastava koolituskava väljatöötamist.
Teenuse disaineritelt hangiti abivahendialase nõustamisteenuse analüüs, mille eesmärk oli vaadata
riiklikult ja Astangu poolt osutatavat teenust inimese ja teenuse protsessi vaatest. Analüüsiga jõuti
2016.a lõpule.
Teenuse osutamise 2016.a sihttasemeks oli 300, aga täitmine kokku on 201 (siin kajastuvad
TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Alatäitmise põhjuseks on see, et
paljud kliendid on kodukohanduse projekti ootel ning ei soovi hetkel seetõttu teenust saada
hoolekande TAT raames. Samuti see, et vajaliku abivahendialase nõustamise saavad mitmed
kliendid pärast 2016.a toimunud abivahendisüsteemi muutmist Sotsiaalkindlustusametist.
2017. aasta esimeses pooles toimunud TAT muudatusega hakkas antud alamtegevust ellu viima ka
Sotsiaalkindlustusamet. Antud muudatuse vajadus tulenes Sotsiaalministeeriumi allasutuste
(Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) ülesannete ümberkujundamisest.
Töösuundade jagamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja SKA vahel toimus järgmiselt:
Astangu jätkas keskkonna kohanduste nõustamistegevusega ja abivahendialase nõustamisteenuse
arendamise ja osutamisega hakkas alates 1. veebruar 2017 tegelema Sotsiaalkindlustusamet. Kuna
abivahendialase nõustamise tegevussuund läks SKA-le üle koos vajaliku personaliga ehk tegevust
3
TAT 15.03.2017 aasta muudatusega muudeti alamtegevuse nimetust: oli „Elukeskkonna kohandamise ja
abivahendialane nõustamine“ ja uueks nimetuseks „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“
3
hakkasid ellu viima samad inimesed, kes töötasid abivahendialase nõustamistegevusega ka Astangul,
siis toimus tegevuse jätkumine sujuvalt ja tõrkeid ei tekkinud.
Tulenevalt tehtud muudatusest hakati TAT raames eraldi arvestustust pidama SKA (abivahendialane
nõustamine) ja Astangu (keskkonnakohanduste alane nõustamine) näitajate täitmise osas.
Astangu osutas teenust kokku 20 inimesele ja SKA osutas abivahendialast nõustamisteenust 79
inimesele.
SKA korraldas hanke abivahendispetsialistide koolituse korraldamiseks. Koolituspartneriks sai Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool ja esimesed koolitused algavad augusti lõpus. Lepingupartner on koolitatavatele
osalemisinfo edastanud ja registreerib inimesi koolitusele. Koolituskava välja töötamisega alustati
Astangul novembris 2016 ning see kinnitati SKA poolt mais 2017. Selle põhjal on Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool esitanud õppekava. Jooksvalt on kontrollitud ettevõtete poolt meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogusse (MSA) sisestatud infot ja nõustatud on ettevõtted andmete sisestamisel.
Kaardistatud on teenuse disainerite poolt koostatud analüüsist tulenevaid probleemkohti ja
tegutsetakse selles suunas, et leida nendele lahendus. Näiteks abivahenditeenuse osas oli analüüsis
peamiseks väljatoodud probleemiks menetlusprotsessi pikkus, milleks on abivahendi taotleja jaoks 30
kalendripäeva. Protsessi pikkus tuleneb Sotsiaalhoolekandeseaduse § 52 Lõige 1, mille kohaselt
Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul
taotluse ja nõutava dokumentatsiooni esitamisest arvates. Sotsiaalkindlustusamet on kaardistamas ja
kujundamas oma tööprotsesse, et spetsialistidest olenev tööaeg oleks võimalikult optimaalne ning
abivahendi taotleja saaks otsuse kiiremini kui 30 kalendripäeva jooksul. Keskkonnakohanduste
alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 186 inimest (praegune TAT spetsiifiline
näitaja 86 teenuse saajat) ja abivahendialase nõustamisteenuse sihttasemeks 373 inimest
(praegune TAT spetsiifiline näitaja 242 teenuse saajat ).
2017. aasta teises pooles, alates 1. oktoobrist, hakkas ka keskkonnakohanduse alaseid tegevusi ellu
viima SKA (vastav TAT muudatus kooskõlastamisel, hakkab kehtima tagasiulatuvalt 1.10.2017). Kuna
keskkonnakohanduse nõustamise tegevussuund läks SKA-le üle koos nõustamisi läbi viiva
personaliga, siis toimus nõustamistegevuse jätkumine sujuvalt ja tõrkeid ei tekkinud.
Aruandlusperioodil osutati kohandusalast nõustamisteenust 41 inimesele. Lisaks nõustamistegevusele
alustati ka keskkonnakohanduse alase juhendmaterjali koostamisega, mis on suunatud KOV
spetsialistidele, kes tegelevad kodude kohanduse alase tegevusega.
Abivahendialase nõustamistegevusega on jätkatud plaanipäraselt ja teenust osutati aruandlusperioodil
106 inimesele. Abivahendispetsialisti koolituse, mida viib lepingu alusel ellu Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool, on praeguseks lõpetanud kuus koolitusgruppi (kokku osales 92 inimest). Koolitused jätkuvad
2018.aastal.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 186 inimest (praegune
TAT spetsiifiline näitaja täitmine 127 teenuse saajat) ja abivahendialase nõustamisteenuse
sihttasemeks 373 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja täitmine 348 teenuse saajat).
Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 210 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks käesoleva
perioodi lõpuga on 92.
Alamtegevuse nr
ja nimetus4 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine
ning koolituste pakkumine
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimeses pooles toimusid erinevad koostöökohtumised sotsiaalministeeriumi,
sotsiaalkindlustusameti, tööandjate, nägemispuudega inimeste esindusorganisatsioonidega jt
partneritega. Valmistati ette ja viidi läbi kaks hankemenetlust (toetatud töölerakendamine ja
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
4
kogemusnõustamine). Mõlemad hanked ebaõnnestusid, kuna pakkumised ületasid eeldatavat
maksumust. Hanke tingimusi täpsustati ning valmistati ette kordushanked. Esimese hanke puhul ei
hangita enam väliskoolitajat Eestisse vaid kulude vähendamise huvides lähevad koolitatavad ise
Soome koolitusele (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega
vanasse perioodi) . Teise hanke puhul võib tekkida vajadus eelarve suurendamiseks. Hetkel veel
toimuvad arutelud partnerorganisatsioonidega võimaluste osas, minna edasi samas eelarvemahus.
Samuti on ettevalmistamisel Hamet ja nägemispuudega inimeste hindamisvahendi koostamise
hanked. Hamet metoodika jätkuarendamise osas toimub hetkel partnerite leidmiseks hanke
ettevalmistamine. Ettevalmistused venekeelse metoodika tõlkimiseks - materjalide komplekteerimine,
pakkumuste võtmine ja partneri valik (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud
TAT muudatusega vanasse perioodi) . Hindamiste läbiviimiseks ja töövõime arendamiseks vajalike
materjalide ja vahendite muretsemine töötubadesse. Uutele partneritele vajalike testimismaterjalide
komplekteerimine (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega
vanasse perioodi). Hetkel on jooksev töö töötubades ja hindamiste läbiviimine nii Astangule kui ka
Töötukassa tellimusel.
Viidi läbi rehabilitatsiooniasutuste koolitusvajaduse analüüs ning kaardistati kitsaskohad
rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel. Rehabilitatsiooni asutustele toimuvad jooksvalt
konsultatsioonid. Samuti tegeletakse teavitustegevusega ja tutvustatakse RAKK
(Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus) tegevusi erinevatele partneritele - puuetega inimeste
organisatsioonidele, rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, Sotsiaalministeeriumile, Töötukassale,
Sotsiaalkindlustusametile.
Töökohapõhiste rehabilitatsiooniprogrammide välja töötamiseks toimuvad koostöökohtumised
tööandjatega (Rimi, Prisma, Selver, ETK), programmi koostamiseks on läbi töötatud sobivad
ametikohad kaubandusettevõtetes, toimub sihtgrupi täpsustamine, programmi eesmärgi täitmiseks
vajalike sisutegevuste planeerimine koostöös tööhõive ja rehabilitatsioonimeeskonnaga.
Teenust sai kokku 31 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole
unikaalsed).
2015. aasta teises pooles olid olulisteks töödeks rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsulteerimine
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise teemal (korduvad kohtumised, asutuste poolt koostatud
dokumentide läbitöötamine) ning programmide teemalised koolitused. Toimus hange Hamet
töövõimekuse hindamise laiendamiseks (2 uut partnerit). Alustati töökohapõhise
rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimist, kus rehabilitatsioonispetsialistid pakuvad klientidele
individuaalseid- ja grupitegevusi. Süsteemse toetamise kaudu sobitati kaubandusettevõtetesse Rimi ja
Selver tööle 3 programmi klienti. Rehabilitatsiooniprogrammide hange erivajadustega lastele ja
eakatele toimub 2016. aasta alguses. 2015. aasta lõpus toimus hankedokumentide ettevalmistamine,
et kuulutada hange välja 2016. a alguses peale uute rehabilitatsioonialaste õigusaktide jõustumist.
Alustatud on haridusliku erivajadusega (edaspidi) HEV kutseõppe programmi ellu viimisega.
Kogemusnõustamise koolituse hange on läbi viidud ja leitud partnerid 3 kogemusnõustamise
koolitusgrupi koolitajate osas (Liikumispuue - Tallinn; psüühiline erivajadus - Tallinn; kroonilised
terviseprobleemid - Tartu). Koolitused algava 2016. aastal.
Jätkus koolitusmaterjalide ja TTR metoodikat puudutavate lisamaterjalide tõlkimine ja edasisteks
koolitusteks ettevalmistamine.
Toetatud töölerakendamise osas tegeleti koolitusmaterjalide tõlkimise ja koolituste
ettevalmistamisega.
Nägemispuudega inimestele sobiliku töö-, tegevus- ja osalusvõime hindamise metoodika
väljaarendamiseks on sõlmitud leping Eesti Pimekurtide Tugiliiduga. Esimese tööetapi üleandmine
toimub 2016.a jaanuaris.
Viidud läbi 8 Hamet uue partneri koolitust erinevates Eesti piirkondades (kokku osalenud 62 inimest),
koolitused jätkuvad 2016.a I kvartal. Koolitatud 60 rehabilitatsioonispetsialisti
rehabilitatsiooniprogrammide teemal (koolitused jätkuvad 2016. a) ning 8 tööandjat töökohapõhise
rehabilitatsiooniprogrammi teemal. Kogemusnõustajate koolitusgrupid (kokku 45 isikut) on
komplekteeritud, koolitusega alustatakse 2016. a I kvartal.
Teenust sai kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2015 123 inimest (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Koolitust on kokku saanud 130 inimest
(siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
5
2016. aasta esimeses pooles toimusid hankemenetlused erivajadusega lastele, tööealistele (HEV-
hariduslike erivajadusega õppijate programmid ja töökohapõhised programmid) ja eakatele
rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks. HEV programmi puhul vajalik arv kliente tegevustesse
kaasatud, töökohapõhise programmi puhul kordushange lisanduvate programmide leidmiseks 2016.a
sügisel.
Erivajadusega laste ja eakate hangetes osalenud pakkumused osutusid nõuetele mittevastavateks.
Erivajadusega laste programmi esitajatele anti võimalus täiendada programme ning juunis selgub, kas
sellest hankest programmid lähevad töösse. Eakate programmide puhul kuulutati välja kordushange.
Seetõttu on laste ja eakate programmide osutamine hilinenud ja sisutegevustega alustamine jääb
2016. a septembrisse. Nii laste kui eakate programmide väljatöötamiseks kuulutatakse välja veel üks
hange2016. aasta sügisel.
Tegeletakse jooksvalt rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsulteerimisega rehabilitatsiooni-
programmide väljatöötamise teemal. Toimuvad korduvad kohtumised, asutuste poolt koostatud
dokumentide läbitöötamine.
Töövõime arendamise puhul on probleemiks klientide vähesus. Kui siiani, et töötubades osalemise
võimalust kajastatud ainult Astangu kodulehel, siis nüüdsest pööratakse rohkem rõhku ka välistele
infoallikatele (nt artiklid ajakirjanduses).
Hamet hindamise puhul on märgata suurt huvi Töötukassa poolt. Nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõimehindamisvahendi arendamine kulgeb plaanipäraselt. Märgatav huvi tõus on toimunud
seoses kogemusnõustamise alaste koolitustega. RFK-ga seotud arendustegevused on viibinud.
Toimunud on mitmeid arutelusid Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassaga, et arendustegevusi seostada
rehabilitatsioonisüsteemi üldiste arendustega, mis tagaks planeeritava RFK-alase arendustegevuse ja
koolituse haakuvuse praktilise teenusosutamisega.
Teenust sai kokku aruandlusperioodil 251 inimest. Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil
kokku 287 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles lõppesid hankemenetlused erivajadusega lastele ja eakatele
rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks (laste sihtrühmale 2 partnerit, eakate sihtrühmale 3
partnerit) ning toimusid programmide piloteerimised nii erivajadusega lastele, HEV noortele,
tööealistele kui eakatele (sh piloteerimispartnerite töö koordineerimine, aruandlus,
kogemuskohtumised jm). Toimusid rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsultatsioonid programmide
koostamise teemal (aasta jooksul kokku 28 asutust), RAKK hinnangute koostamine SKA
rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjonis osalevatele programmidele ning komisjoni töös
osalemine. Samuti toimus aktiivne koolitustegevus: viidi läbi nii rehabilitatsiooniprogrammide
väljatöötamise koolitus (Tallinnas - 3 koolituspäeva), toetatud töölerakendamise metoodika koolitus
(Tallinn, Tartu, Jõhvi - 5+5+5 koolituspäeva) ning rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitust (Tallinnas
ja Tartus - 10 + 10 koolituspäeva). Kõikide koolituste puhul oli tegemist mahuka ettevalmistus- ja
järeltööga (osalejate iseseisvate tööde tagasisidestamine). Lõppes piloteerimine programmis "Kiirelt
tööle!" Tartus ja Tallinnas. Jooksva tegevusena on plaanipäraselt toimunud vähenenud töövõimega
inimeste töövõime arendamine töötubades (probleemiks klientide vähesus) ja Hamet hindamine. Läbi
on viidud ka uute Hamet moodulite läbiproovimine enne koolitustega alustamist 2017. aastal.
Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamisvahend on valminud, vahendit on
tutvustatud koostööpartneritele (SoM, SKA, Töötukassa) ning teavitustegevusega jätkatakse 2017.
aastal, et hindamisvahend leiaks kasutamist nii rehabilitatsiooniprogrammides kui tellitava teenusena.
Kogemusnõustamise koolituste korraldamiseks on läbi viidud hange ning koolitustega jätkatakse 2017.
aastal. Aktiivselt on käivitunud RFK alaprojekti tegevused: värvatud on projektijuht, IT spetsialist,
väljatöötatud RFK-l põhinev hindamiskeskkond (elektrooniline prototüüp), mis võimaldab
dokumenteerida kliendi üldinfo, läbiviidud hindamised ja sekkumised nii, et info on kasutatav erinevate
osapoolte poolt (meditsiiniline rehabilitatsioon, SKA, sots/tööalane rehab). Viidud läbi hange RFK
teemal väliskoolitaja leidmiseks.
Teenust on seisuga 31.12.2016 kumulatiivselt kokku saanud 535 inimest sh Hamet hindamised
382, nägemispuudega inimeste hindamised 26, eakate programmides osalenud 23, laste
programmides osalenud 27, tööealiste programmides osalenud 39, töövõime arendamisel osalenud
38. Koolitustel on seisuga 31.12.2016 kokku osalenud 466 inimest sh rehabilitatsiooni-
programmide koolitused 104 (sh katkestanud 16), RFK koolitused 0, vajaduspõhised koolitused 81,
uute asutuste koolitus 12, Hamet hindajate koolitused 97, Hamet koolitajate koolitused 5, tööandjate
6
koolitused (töökohapõhine programm) 17, töökohapõhise programmi osutajate koolitused 7, HEV
programmi koolitused 18, TTR metoodika koolitused kasutajatele 30, kogemusnõustajad 95.
Teenuse saajate 2016.a sihttase oli 555, tegelik saavutustase 535. Teenuse saajate osas on
tegu väikese alatäitmisega kuna mitmed hanked rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks
ebaõnnestusid. Hangete ebaõnnestumise põhjuseks oli peamiselt see, et esitatud pakkumused
(rehabilitatsiooni programmid) olid teenuse osutamiseks nõrgad ning neid ei saanud teenuse
osutamiseks kasutada. 2017. aastal korraldatakse uued hanked.
Koolituste sihttase 2016.a oli 416, tegelik saavutustase 466. (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2017. aasta esimeses pooles jätkus erivajadusega lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide
piloteerimine kahe partneri poolt. Viidi läbi laste programmide vajaduste kaardistamise analüüs ning
selle alusel hankemenetlus uute programmide väljatöötamiseks (hankesse esitatud 6 programmi,
lõplik partnerite valik toimub juulis 2017). Eakatele mõeldud programmide osas jätkus töö 2016 sügisel
alustatud programmide piloteerimisega. Viidi läbi analüüs tööealistele rehabilitatsiooniprogrammide
vajaduste kaardistamiseks. 30.03.17 sai SKAs kinnitatud HEV kutseõppest väljumist toetav programm
ja osalise töövõimega inimestele suunatud töölesaamist toetav programm, läbi on viidud ka koolitus
teenuseosutajatele, kes neid programme hakkavad osutama. Toimus tööealistele mõeldud HAMET
programmi piloteerimine ja kokku lõpetasid selle programmi tegevused 11 inimest (1 katkestas) ja
HEV klientidele suunatud HAMET programmi piloteerimine (rehabilitatsiooniasutus koostöös piirkonna
erivajadustega laste koolidega. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogramm HEV noorte erialavaliku
toetamiseks kutseõppes esitatakse Sotsiaalkindlustusameti komisjonile kinnitamiseks IV kvartalis.
Peale programmi kinnitamist toimub rehabilitatsiooniteenuse osutajate teavitamine ja nende asutuste
koolitamine, kellel on valmisolek edaspidi programmi osutama hakata riikliku rehabilitatsiooniteenuse
raames (Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti finantseerimisel) ehk piloteeritud ja riigi poolt
kinnitatud programm on edaspidi osutatav erinevate teenuseosutajate poolt. Sarnaselt teiste antud
punkti alt väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammidega on tegemist avaliku programmiga. Tööealistele
suunatud Hamet programmi piloteerimine uute klientidega jätkub IV kvartalis.
On toimunud RFK piloteerimisprotsessi ettevalmistamine ja prototüübi turvaanalüüs. Töövõime
arendamisel lõpetatakse aktiivne klientide otsimine ja keskendutakse olemasolevate klientide tööle
aitamisele. Eesti Pimekurtide Tugiliidu poolt on koostatud esimene versioon nägemispuudega inimeste
töö- ja tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldusest ning teabeartiklist, et teavitada
partnereid hindamisvahendi kasutamisest rehabilitatsiooniteenuse kontekstis.
Koolituste osas on toimunud rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise koolitus ning avalike
rehabilitatsiooniprogrammide osutamise koolitused (HEV programmi osutamiseks on nüüdsest 9
asutust, kellel on õigus programmi osutada; Töölesaamist toetava rehabilitatsiooniprogrammi
osutamiseks on nüüdsest olemas 8 asutust, kellel on õigus seda programmi osutada).
Ettevalmistamisel on rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus, mille toimumisaeg on 2017.a august
– detsember. Viidud läbi hankemenetlus koolitajate leidmiseks: meeskonna töö rehabilitatsioonis
(baaskoolituse III moodul) ja eesmärgiseadmine rehabilitatsioonis (planeeritav koolitus SKA
juhtumikorraldajatele toimumisajaga september – oktoober 2017).
Vajaduspõhistest koolitustest on toimunud järgnevad koolitused: SKA uute juhtumikorraldajate koolitus
(01.-02. aprill, osales 8 spetsialisti), mis oli vajalik uutele juhtumikorraldajatele hindamismetoodika ja
hindamisprotsessi tutvustamiseks ja nende igapäevase töö toetamiseks; andragoogika koolitus RAKK
koolitajatele (toimus 22.-23. mai ning toimub 19.-20. juuni), koolitajaks MTÜ Tõru, osales 20
spetsialisti. Koolitusel osalevad kõik ESF vahenditest koolitusi läbi viivad Astangu spetsialistid.
Andragoogika III sessioon toimub augustis ja toetab olulisel määral spetsialistide oskuseid edasiste
koolituste ettevalmistamisel, läbiviimisel ja osalejate kaasamisel läbi erinevate koolitusmetoodikate
kasutamise. Grupitöömeetodite I koolitussessioon toimub juunis (Pärnus 01.-02. juuni, Tallinnas 05.-
06. juuni ja Tartus 15.-16. juuni; koolitajaks MTÜ Avitus), osalejateks 48 spetsialisti.
Koolitatud on 17 Hamet hindajat (neist 6 uut ja 11 korduvat). Alustatud on ka TTR uute gruppide
koolitamisega Tallinnas ja Tartus, et rakendada tõenduspõhist metoodikat rehabilitatsiooniteenuse jt
sotsiaalteenuste raames erivajadusega inimeste töölesaamise toetamiseks. Kogemusnõustajate
koolitus toimus sellel perioodil Lääne- Eestis (16.03; 17.03, 31.03, 01.04; 29.04, 30.04, 26.05 , viimane
koolituspäev toimub 15.06, osales 13 inimest). Koolitused tööandjatele toimusid 2017.a. esimese
pooles 2 korda- 19.01 Baltic Sol AS-le 6 osalejaga ning 15.05, kus osales 9 inimest viiest asutusest.
Tööandjate koolituste eesmärgiks on teavitada erivajaduste olemusest ning töökohapõhiste
toetusmeetmete, sh programmide vajalikkusest. Mitmed koolitused jätkuvad III ja IV kvartalis; kõikide
7
läbiviidud koolituste kohta on kogutud osalejate tagasiside, mille koonanalüüs valmib 2017. a lõpuks.
I poolaasta kordaminekud:
• Viidi lõpule rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus (toimumisaeg september 2016 – jaanuar
2017), mis oli mahukas ja oluline koolitus (nimetatud täienduskoolitusel osalemine on sätestatud
Sotsiaalhoolekande seaduses kui eeltingimus SKA-ga lepingu sõlmimiseks). Koolitus oli esmakordne
kogemus nii ettevalmistuse kui läbiviimise osas.
• Kinnitatud said kaks RAKK poolt väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammi (Sotsiaalse
rehabilitatsiooni programm sclerosis multiplex´i diagnoosiga klientidele, Töölesaamist toetav
rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega inimestele), mille osas viisime läbi ka edasised
koolitused teenuseosutajatele (kokku on 15 teenuseosutajat, kellel on õigus nende programmide
osutamisega jätkata).
• Viidi läbi erivajadusega laste programmide vajaduse kaardistamine ja selle alusel hange, et
kaasata uued partnerid laste rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks ja piloteerimiseks.
• Olulisel kohal oli koostööpartnerite ja teenuseosutajate teavitamine rehabilitatsiooniteenuse
alastest arendustegevustest RAKKis (koolitused, programmid, piloteerimisvõimalused jm) – esimesel
poolaastal toimus 3 regionaalseminari (2 Tartus ja 1 Tallinnas).
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.05.2017 on hoolekandeteenuseid
saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 654, Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on
1116 inimest ja seisuga 31.05.2017 on kokku osalenud koolitustel 689 inimest
Näitajate täitmine on toimunud plaanipäraselt. Jätkatakse teenuste osutamisega (Hamet hindamine,
töövõime arendamine, programmide piloteerimine) koostöös erinevate partneritega ning koolituste
pakkumisega (rehabilitatsioonispetsialistide koolitused, rehabilitatsiooniprogrammide koolitused, TTR
ja RFK koolitused) vastavalt planeeritud tegevuskavale.
2017. aasta teises pooles töötati koostöös ekspertidega välja rehabilitatsiooniprogramm
koolipikenduse soovituse saanud puudega lastele ning hankega leiti piloteerimispartnerid. Uus hange
viidi läbi ka lastele rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks ja piloteerimiseks ning sõlmiti
lepingud 5 partneriga 6 programmi piloteerimiseks. SKA komisjonile hindamiseks esitati 2016. a
piloteeritud laste rehabilitatsiooniprogrammid „Astmaga koos kasvades“ ja „Kõnepuudega lapsed“.
Eakate rehabilitatsiooniprogrammidest esitati SKA-sse kinnitamiseks 3 piloteeritud programmi.
Valmis tööealistele vajalike rehabilitatsiooniprogrammide vajaduste kaardistamise analüüs, mis on
aluseks järgmise hankemenetluse ettevalmistamisel. Kinnitatud on kolm tööealistele mõeldud
rehabilitatsiooniprogrammi (HEV programm, „Kiirelt tööle“, Hamet HEV) ja kahele esimesele
programmile on läbi viidud ka koolitused. Viimase programmi koolituse õppekava on ettevalmistatud ja
kinnitatud ja koolitused toimuvad järgmisel aastal. RFK-põhise rehabilitatsiooniprotsessi ja prototüübi
piloteerimise raames on läbi viidud välja töötatud elektroonse hindamisinstrumendi prototüübi turva-
analüüsi, mille tulemusel selgus, et on vajalik teha prototüübis parandusi. Paranduste tegemisega
tegeleb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (allkirjastamisel oleva TAT muudatusega on TEHIK
TAT uus partner). Hankemenetlus RFK- põhise rehabilitatsiooniprotsessi (sh elektroonse
hindamisinstrumendi) piloteerimiseks on välja kuulutatud ja eesmärk on leida piloteerimispartnerid
taastusravi, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajate hulgast erinevatest Eesti
piirkondadest.
Nägemispuudega inimeste töövõime hindamise kulumudeli alusel on välja töötatud teenuse hind,
kokku pandud teabematerjal ning teenuse kirjeldus on saadetud koostööpartneritele.
Koolitustest toimus üks rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja osutamise koolitus, kus alustas
neli ja lõpetas kolm meeskonda. Rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus viidi läbi Tallinnas ja
Tartus. Tallinna grupp lõpetas detsembris 2017, Tartu grupp lõpetab jaanuaris 2018. Vajaduspõhistest
koolitustest toimusid: 1) SKA uute juhtumikorraldajate koolitus; 2) Andragoogika koolitus; 3) Grupitöö
meetodite koolitus; 4) SKA juhtumikorraldajate eesmärgiseadmise koolitus.
Hamet hindajatest koolitati moodul 2 ja 3 osas juba varem Hamet moodul 1 koolituse saanud inimesi.
Seatud eesmärk, koolitada 100 hindajat on saavutatud (koolitati 103 hindajat) ja Hamet hindajate
koolitused lõppenud. Hamet koolitajatele on viimane supervisioon läbi viidud ja kõik 5 koolitajat said
loa koolitada Hamet testijaid moodul 2 ja 3 osas. Hamet metoodika arendamisega seotud tegevused
lõppesid 2017. aastaga.
Toimusid toetatud töölerakendamise (TTR) koolitused Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Komplekteeritakse
uusi koolitusgruppe 2018. aastasse. Kogemusnõustajate koolitusi aruandlusperioodil ei toimunud.
8
2017 perioodil Astangu KRK poolt korraldatud TAT-i raames läbi viidud koolitusete kokkuvõte on
järgmine (tagasiside andjate arv 279):
55% - Osalejate arv, kes leidsid, et iga koolitus auditoorses päevast oli midagi, millest oli kasu.
78% - Osalejate arv, kes hindasid koolituspäevi sisukaks.
88 % - Hinnang, et just nii paljud kõikidest koolitajatest valdasid väga hästi oma teemat.
84% - Osalejate arv, kelle hinnangul ei jäänud ükski teema käsitlemata.
92% - Osalejate arv, kes leidsid, et koolitusel arvestati nende vajadustega täiel määral
86% - Osalejad, kes nimetasid koolituse korralduslikku poolt heaks.
59% - Osalejad, kes soovitaksid meie koolitust teistelegi ning hindavad seda 10 punktiga.
Teenuse saajate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.12.2017 on
hoolekandeteenuseid (TAT spetsiifiline näitaja) saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 980.
Koolitustel osalejate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1116 inimest ja seisuga
31.12.2017 on kokku osalenud koolitustel 755 inimest
Alamtegevuse nr
ja nimetus5 1.4 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu
Tegevuse või 01.10.2015 - 31.12.2017 Tegevuse või 01.10.2015 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teises pooles on toimunud kohtumised teenuse osutajatega ja huvigruppide
esindajatega ning deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtteid toetavate heade praktikatega
tutvumine: Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit 22.okt, AS Hoolekandeteenused 26.okt, Eesti
Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing 04.nov, Eesti Puuetega Inimeste Koda 09.nov SA
Autistika 10.nov, Eesti Hooldajate Liit 01.dets, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Tugiliisu 16.nov,
Käo Keskus 24.nov, DUO Koolituse kogemusnõustajad 22.dets. Teenuse osutajate ja huvigruppide
esindajatega kohtumistel koguti sisendmaterjali kliendigruppide ja nende vajaduste kirjeldamiseks ning
infot olemasoleva teenuste süsteemi poolt katmata kliendigruppide ja nende vajaduste kohta. Kogutud
infot kasutatakse erihoolekandeteenuste ja –süsteemi hetkeolukorra kirjelduse loomisel, mis on vajalik
alus teenusedisaini tööprotsessis.
Deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid toetavate heade praktikatega tutvumise tulemusena on
kirjeldatud olemasolevate ressursside ja seadusandlike raamide piires inimese võimetest lähtuva ja
vajadustele vastava toetusvõrgustiku loomise praktikaid ning kaardistatud tekkivad probleemid. See
on vajalik sisend erihoolekandeteenuste ümberkujundamise protsessis. Kohtumistel tutvustati 2016 a
planeeritavaid tegevusi erihoolekandeteenuste disainimisega seonduvalt ning saadi nõusolekud
sihtgrupi esindajatelt ning pikaajaliste kogemustega teenuse osutajatelt teenusedisaini meeskonna
tööprotsessides osalemiseks.
Tutvutud on erihoolekandeteenuste rakendamist ja järelevalvet teostava asutuse (SKA) tööga:
Osalemine kogukonnas osutatavate toetavate teenuste järelevalve läbiviimisel Häädemeeste ja Audru
vallavalitsuses 19.nov, kohtumine SKA -s erihoolekandeteenuste valdkonna arengute teemadel
23.nov, kohtumine SKA-s erihoolekandeteenuse klientide ümberhindamise ja teenuse disaini
teemadel 15.dets, erihoolekandeteenuste osutajate teabepäeval ettekanne 18.dets.
Sotsiaalkindlustusameti töös ja järelevalve läbiviimisel osalemisel tutvuti erihoolekandeteenuste
rakendaja ja järelevalve teostaja poolse vaatega teenuste osutamisele ning selles protsessis
arendamist ning ümberkorraldamist vajavate probleemidega. Toetavate teenuste osutamise
järelevalve Häädemeeste ja Tahkuranna vallavalitsuses võimaldas tutvuda seaduses sätestatud
erihoolekandeteenuste põhimõtete ja kriteeriumide rakendamisega teenuse osutajate poolt
igapäevaselt klienditöö praktikas. Saadud informatsioon on vajalik praktikas erihoolekandeteenuste ja
–süsteemi rakendamisel tekkivatest probleemidest aru saamiseks, et seda arvestada uute lahenduste
väljatöötamisel ja teenuste arendamisel. Lepiti kokku edaspidises regulaarses koostöös ning
teenusedisaini meeskonna tööprotsessides osalemine.
Katrin Tsuiman osales lektorina TAI poolt korraldataval koolitusel „Töö psüühikahäiretega kliendiga“ –
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
9
Tutvustas DI põhimõtete ja arenguid Tartu, Pärnu, Tallinna ja Harju maakonna sotsiaaltöötajatele
TAI poolt korraldatud KOV-ide sotsiaaltöötajatele suunatud koolitusel osalemine andis võimaluse
tutvustada sotsiaaltöötajatele DI põhimõtteid, mis toetuvad inimesele kogukonnas ja kogukonna poolt
vajaliku toe ja abivajaduse pakkumisele. Euroopa juhtgrupi poolt välja töötatud juhiste kohaselt on DI
eduka rakendamise saavutamiseks vajalik kohalike kogukondade valmisolek ning arusaamine DI
põhimõtetest ning kohalike strateegiate olemasolu DI rakendamiseks. Koolitusel tutvustati juhtgrupi
poolt koostatud suuniseid ning soovituslike tegevussamme DI rakendamiseks. Selle tulemusena on
paranenud KOV-i sotsiaaltöötajate teadmised DI olemusest ning valmisolek pakkuda teenuseid ja tuge
erihoolekandeteenuste sihtgrupile kogukonnapõhiselt.
2016. aasta esimeses pooles on jätkunud kohtumised erinevate erihoolekandeteenuse
sihtgruppidele teenuse osutajatega:
Tallinna Vaimse Tervise Keskus 04.jaanuar, AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu ja Imastu Kool-kodu
15.jaanuar, MTÜ Tartu Maarja Tugikodu 25.veebruar. Teenuse osutajatega kohtumistel koguti
sisendmaterjali kliendigruppide ja nende vajaduste kirjeldamiseks ning infot olemasoleva teenuste
süsteemi poolt katmata kliendigruppide ja nende vajaduste kohta.
Analüüsiti ja süstematiseeriti 2015 a IV kvartalis ja 2016 a I kvartalis saadud sisendmaterjale.
Sisendmaterjalidele tuginedes on koostatud erihoolekandeteenuste ja teenuste süsteemi
hetkeolukorra ülevaade, mis on vajalik koondmaterjal teenusedisaini protsessis teenuse disaineritele
valdkonnast ülevaade saamiseks. Sisendmaterjalidele tuginedes on alustatud erihoolekandeteenuste
kasutajate sihtgruppide kirjelduste koostamisega. Koostatud on teenusekasutajate kahe kliendigrupi
kirjeldused. Kogutud ja süstematiseeritud sisendmaterjal on vajalik alus teenusedisaini tööprotsessis.
Analüüsitud on SKA poolt 2015 a IV kvartalis läbi viidud ööpäevaringsetel erihoolekandeteenusel
viibijate ümberhindamiste tulemusi. . Valminud on ümberhindamiste tulemustele tuginedes kokkuvõte
ööpäevaringsetel teenusel viibivate inimeste juhendamise ja kõrvalabi vajadustest. Kokkuvõttes
sisalduv info on vajalik sisendmaterjal teenuse disaini protsessis erinevate teenusekasutajate
vajaduste kirjeldamisel.
Erihoolekandeteenuste ümberkujundamiseks ja arendamiseks kasutatava teenuse disaini hange on
läbi viidud ja edukaks pakkujaks Trinidad Consulting OÜ. Edukat pakkujat on teavitatud ning 13.mai
2016 lõpeb vaidlustamise esitamise tähtaeg.
Teenusedisaini tööprotsessis kaasatavate partnerite teavitamine sisutegevuste planeeritavast
ajakavast. Tegevuse tulemusena on koostööpartnerid informeeritud ning saavad planeerida oma
ajaressurssi tegevustes osalemiseks ning teenuse disaini eduka tulemuse saavutamiseks vajalikud
osapooltel on võimalik tööprotsessis osaleda.
Sotsiaalministeeriumi esindajana osalemine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt läbiviidava
koosloome arenguprogrammi (ajavahemik märts-mai), mille raames kujundati koostöös teenuse
disaini tudengite ning MTÜ Inimeselt Inimesele ja Päevakeskuse KÄO personaliga teenuse disaini
metoodikaid kasutades mõõduka, raske või sügava vaimse alaarengu ja/või liitpuudega suure
hooldusvajadusega täisealistele nädalahoiuteenust. Arenguprogrammi töö käigus töötati välja
vajaduspõhine teenus hoolduskoormusega isikule, kelle hooldada on erihoolekandeteenuse sihtgruppi
kuuluvad isikud. Programmis osalemise käigus koguti ühe erihoolekandeteenuse sihtgrupi teenuse
edasise arendamise kohta sisendinfot ning kaardistati teenuse kasutajate ning nende lähedaste
vajadusi teenuse disaini metoodikal. Koostati uue teenuse hinnastamise protsessiga. Programmi
käigus koostatud ja loodud materjale kasutatakse erihoolekandeteenuste ümberkujundamisel.
2016. aasta teises pooles algasid koostöös hankepartneri Trinidad Consulting OÜ-ga pakkumuse
aja- ja tegevuskava kohaselt disaini tööprotsessi tegevused. Iganädalaselt on toimunud tööprotsessi
koosolekud, kus on kokkulepitud osapoolte järgmised tegevused ning läbi arutatud disainerite ja
ministeeriumi jooksvate tegevustega seonduvaid küsimusi ja tulemusi disaini tegevuskava täitmisel.
Disaini tööprotsessi I etapi, informatsiooni kogumine, tegevuste raames toimusid augustis sihtgrupiga
seotud osapoolte esindajatega kokku 7 grupiintervjuud, mille eesmärgiks oli täpsustada erinevate
valdkonnaga seotud osapoolte ootusi erihoolekandeteenuste arendamisele ja kaardistada osapoolte
jaoks olulisi takistusi isikukesksete teenuste osutamisel. 01.08.2016 toimus grupiintervjuu
erihoolekandeteenuste korraldajate ja rahastajatega. Osalesid Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse esindajad Tallinna Linnavalitsuse tervise ja
sotsiaalametist ning Keila Linnavalitsusest.
10.08. toimus 2 grupiintervjuud: 1. intervjuu psüühikahäirega isikutele teenuseosutajatega, kus
osalesid Tallinna Vaimse Tervisekeskuse, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu, AS
10
Hoolekandeteenuste, Jõhvi Puuetega Inimeste Koja, Põlva Puuetega Inimeste Koja ja MTÜ
Iseseisev Elu esindajad; 2. intervjuu teenuse kasutajate ja nende esindusorganisatsioonide
esindajatega, kus osalesid MTÜ Omastehooldajate Ühenduse, MTÜ Hooldajate Liidu, MTÜ
Psüühikahäiretega Inimeste Toetajate Ühenduse, Eesti Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Avituse ja MTÜ
Pärnumaa Erivajadustega Laste ja Noorukite Vanemate Ühenduse esindajad.
12.08. toimus intervjuu intellektipuudega inimestele teenuseosutajatega, kus osalesid AS
Hoolekandeteenuste, MTÜ Maarja Tugikodu, Päevakeskuse Käo, Hoolekande ja Ekspertiisi
Nõustamiskeskuse ja MTÜ Tugiliisu esindajad.
15.08. toimus grupiintervjuu tööhõive valdkonna esindajatega, kus osalesid Töötukassast
juhtumikorraldajad ja töökeskuse valdkonna peaspetsialistid, tööandjad, Sotsiaalministeeriumi
töövõime poliitika juht. 16.08. toimus grupiintervjuu kogukonna esindajatega, kus osalesid Anija vallas
asuva Kehra linna kogukonnast sotsiaaltöötajad, Anija Valla Kultuurikeskuse juhtaja,
keskraamatukogu juhataja, apteegi juhataja, Kehra koguduse esindaja.
18.08. toimus grupiintervjuu tervishoiuvaldkonna esindajatega - osalesid Viljandi piirkonna erineva
tervishoiusüsteemi tasandi esindajad - SA Viljandi Haigla psühhiaater, SA Viljandi Haigla
õendushoolduskeskuse hooldusjuht ja sotsiaaltöötajad, vaimse tervise õde, Viljandi linna perearst.
Grupiintervjuudega kogutud informatsioon süstematiseeriti ja analüüsiti ning see andis sisendi I etapi
järgmistele tegevustele, individuaalsete vaatlusintervjuudele. Septembris viidi läbi 38 individuaalset
vaatlusintervjuud erinevate teenusekasutajate, nende esindajate, teenuseosutajate ja ekspertidega
Eesti erinevatest piirkondadest - Tallinnast, Harjumaalt, Jõhvist, Tartust, Võisikult, Viljandist, Pärnust,
Haapsalust. Intervjuude käigus kaardistati olemasolevate ja potentsiaalsete teenuse kasutajate ja
nende lähedaste vajadusi, kogemusi ja probleeme erihoolekandeteenuste kasutamisel. Eelnevalt
toimus disaineritega koostöös intervjueeritavate valik ja Sotsiaalministeeriumi poolt inimestelt
nõusolekute saamine, kokkulepete sõlmimine. Individuaalsete intervjuude tulemusena koostati
erihoolekandeteenuste kasutajate vajaduste täiendatud loetelu.
5.oktoobril toimus varasemalt intervjuude käigus tuvastatud probleemide juurpõhjuste leidmise
töötuba. Töötoas osalesid erihoolekandeteenuste töörühma liikmed.
Oktoobri jooksul tegeleti disainerite juhtimisel septembris läbiviidud intervjuude transkribeerimise ja
tuvastatud vajaduste süstematiseerimisega. Vajaduste süstematiseerimisel võeti aluseks läbitöötatud
materjalidele tuginedes WHO elukvaliteedi domeenid, millele toetudes võrreldi olemasolevate teenuste
sisutegevuste kattuvust inimese elukvaliteedi jaoks oluliste eluvaldkondade vajadustega. Oktoobris
algas ettevalmistus novembris toimuvate uute lahenduste leidmise töötubadesse osalejate leidmiseks
ja kokkulepete sõlmiseks ning töötubade korraldusliku osa ettevalmistamine.
Novembris teisel nädalal valmis disaini tööprotsessi I etapi töötulemi projekt– inimeste vajaduste ja
süsteemi vastavuste tabel, millele esitati Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna poolt
täiendusettepanekud. 8. detsembril võeti Sotsiaalministeeriumi poolt vastu teenuse disaini
tööprotsessi I etapi töötulem - teenuse kasutajate vajaduste ja süsteemi vastavuste tabel ning
sisutegevuste aruanne. Vajaduste ja vastavuse tabelis on esitatud probleemid ja takistused tänaste
teenuse osutamisel teenuste kasutajate vajaduste vaates.
Novembris viidi läbi 8 teenuse disaini lahenduste leidmise töötuba, mille raames kirjeldati koos
teenuste kasutajate, nende esindajate ning valdkonna ekspertidega võimalikku uut teenuste
osutamise korraldust ja abimeetmete sisulist osutamist. Töötubade lähtuti neljast sihtgrupist - suure ja
väikse toetusvajadusega intellektipuude ning psüühikahäirega inimeste vajadustest (4 sihtgruppi,
kokku 12 persoonat ehk teenusele õigustatud isikut). Töötubades kirjeldati lahti sihtgrupi vajadused ja
võrreldi tänaseid olemasolevad võimalusi ning kuidas sihtgrupi vajadusi tuleviku teenusel katta saaks.
Grupitööna pandi kirja, millistest osadest tuleviku teenus konkreetse isiku jaoks koosneks.
Töötubades loodud ideede ja läbi töötatud materjalidele tuginedes on detsembris tegeletud töötubades
loodud teekondade digitaliseerimisega ning loodud lahendustes teenuskomponentide ja abimeetmete
osutamise protsessides mustrite ja ühisosade tuvastamisega.
2017. aasta esimeses pooles jätkusid 2016. a hanke käigus edukaks tunnistatud pakkuja Trinidad
Consulting OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel kokkulepitud tegevused erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamisel psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste vajaduste
lähtepunktist ning teenusesüsteemi efektiivsemaks ja paindlikumaks korraldamiseks.
Jaanuaris toimusid disainerite poolt hanke tegevus- ja ajakava kohased III etapi tegevused:
1. Läbiviidud töötubades kirjeldatud teenuse teekondade digitaliseerimine.
2. Teenuskomponentide ja protsessi mustrite/ühisosade tuvastamine, detailide täpsustamine.
3. Teenuskomponentide kirjeldamine. Komponendipõhise teenuse üldpõhimõtete kirjeldamine,
11
komponentide valimine ja kombineerimine.
4. Uute üldistatud teekondade kirjeldused
5. Ettepanekute formuleerimine süsteemi ümberkorralduseks
6. Tulemuste visualiseerimine.
Kuna tööde teostamise aja- ja tegevuskava kohaselt ettenähtud uute lahenduste piloteerimine (toimub
TATis „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) nihkub
algselt planeeritud tähtajast edasi kolme kuu võrra, siis tehti Trinidad Consulting OÜ töövõtulepingu
muudatus ja lepingu tähtaega pikendati kolme kuu võrra. Uueks tööde teostamise tähtajaks on
17.09.2017. Edasi lükkuvad lepingu IV etapi tegevused.
3 kuuline nihe ei pidurda hoolekande TAT tegevuste planeeritavat kulgemist. Sellevõrra nihkub edasi
vaid disainerite abil loodud süsteemi arendamise ja ümberkujundamise lõppraporti valmimine.
Lõppraporti ettepanekutele ja piloteerimisel saadud kogemuste ja tulemuste analüüsile toetudes on
planeeritud läbi viia süsteemi reformimist. Kuna disainerite poolne töö nihkus edasi vaid kolm kuud,
kuid kogu uue mudeli ühe alternatiivi piloteerimise kestus (töövõimereformi TATis) on ca 1 aasta ning
see jätkub veel 2018 a lõpuni, siis ei ole 3kuuline disainerite töö edasinihkumine määrava tähtsusega
kogu selle TAT tegevuste ajaraamis.
Teenuse disaini projektis teostatakse disainerite poolt IV etapi tegevusi - toetavad piloteerimist ning
koguvad tagasisidet (intervjuude, vaatluste, küsimustike ja KOV-ide poolt tööprotsessis loodud
dokumentide analüüsi vormis), analüüsivad ning koostavad teenusesüsteemi kasutajakogemusele
põhineva mõjuanalüüsi.
Projekti I poole tulemused kulgesid plaanipäraselt, tegevusi ära ei jäänud ja kõik vajalikud osapooled
said kaasatud. Eriti kordaläinuks võib pidada uute lahenduste ja ettepanekute loomise töötubasid.
Nendes osalesid sihtgrupi esindajad ja nende lähedased, sihtgrupi huvikaitse organisatsioonid ning
uuenduslike ja tõenduspõhiseid praktikaid ning metoodikaid rakendavad teenuseosutajad. Huvi ja
valmisolek panustada oli teenusekasutajate poolt väga suur. Uue mudeli ettepanekute loomisel sai
rakendatud parimat kaasamise praktikat. Nõrgem osa on uue mudeli finantsanalüüsi koostamisega
seotud tegevused, mis ei ole otseselt disaini metoodika rakendamise tulemusel loodav ning ei ole ka
TAT tegevustest rahastatav, kuid on oluline tegevus, et saada tervikhinnangut uue mudeli
rakendatavuse kohta.
2017. aasta teises pooles esitati Trinidad Consulting OÜ poolt lepingu IV etapi aruanne. Viimases
etapis toimus uute lahenduste piloteerimise toetamine, piloteerijatelt tagasiside kogumine, kasutaja
kogemusele tuginev mõjuanalüüs ning sellele tuginedes uutes lahendustes muudatuste sisseviimine
ning lõpparuande esitamine. 17.10.2017 toimus teenuse disaini töötulemi tutvustav lõpuseminar, kus
osalesid erinevad huvigrupid.
Ajavahemikul 21.juuni-31. oktoober koordineeris K. Tsuiman Trinidad Consulting OÜ-ga seotud
tegevusi käsunduslepingu alusel ja alates 1. novembrist selle punkti alt Sotsiaalministeerium tegevusi
ellu ei viinud.
Käimas oleva TAT muudatusega (jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2017) on tegevuse lõppkuupäeva
pikendatud aasta võrra ja tegevuse elluviijaks on SKA. Põhjuseks on teenusedisaini tulemuste
katsetamise (viiakse ellu TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja
töötamise soodustamine“) alguse edasi lükkumine. Kuna Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia järk-
järgult erihoolekande arendusettepanekute tegemine üle SKA-sse, siis tegevuste elluviijana lisandub
TAT muudatusega SKA, kus võetakse selle alategevuse raames 2018. aasta alguses tööle poole
kohaga spetsialist, kelle ülesandeks jääb kasutades katsetamisest tulenevat infot
erihoolekandesüsteemi puudutavate (sh õigusaktidesse tehtavate) arendusettepanekute tegemine
Sotsiaalministeeriumile, teavitusürituste ja koolitusseminaride korraldamine.
Tegevuse nr ja
nimetus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Alamtegevuse nr Alamtegevus puudub
ja nimetus6
Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2018 Tegevuse või 01.01.2016 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
12
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevustega alustati 2016. aasta jaanuaris.
Jaanuaris-veebruaris toimus riigihange teenusepakkujate leidmiseks, klienditöö ja
toimetulekuraskustes inimestele teenuste osutamine algas märtsist.
Koordinaatorid on kohtunud 331 toimetulekuraskustes inimesega, kellest projekti sisenes 281. Mai
lõpu seisuga on projektis kliente 72 erinevast KOVist (34% kõigist Eesti KOVidest). Osad kliendid (50
inimest) ei vasta projektis kehtestatud kliendi kriteeriumitele ning nemad teenuseid projekti raames ei
saa. Kriteeriumitele vastavaust hinnatakse esimesel kohtumisel koordinaatoriga.
Teavitamisel ja suhtlemisel keskenduti rohkem KOVidele, kust toimetulekuraskustes elanikud
soovivad projekti teenuseid saada, aga KOVi valmisolek on vähene. Sellisteks KOVideks on enamasti
väiksemad KOVid, kellel ei ole jõudlust toimetulekuraskustes klientidega tegeleda.
Teatud piirkondades on teenusepakkujad avaldanud rahulolematust seoses kliendikriteeriumite
rangemaks muutumisega ning nõudega, et enne teenuse saamist projekti raames, peab KOV STARis
vormistama kliendi juhtumiplaani. Teenusepakkujatelt küsitakse kirjalikku tagasisidet ja ettepanekuid
ning korraldatakse nendega arutelu, et koostööd ladusamaks muuta.
Teenust on kokku osutatud 281 inimesele (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk
inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles kohtusid koordinaatorid 369 toimetulekuraskustes inimesega, kellest
projekti sisenes ja sai teenuseid 358 klienti. Osad kliendid (11 inimest) ei vasta projektis kehtestatud
kliendi kriteeriumitele ning nemad teenuseid projekti raames ei saa. Kriteeriumitele vastavaust
hinnatakse esimesel kohtumisel koordinaatoriga. Novembri lõpu seisuga on projektis kliente 110-st
erinevast KOV-st (51,64 % kõigist eesti KOV-dest). Nõustamisteenuste osutamine toimus
aruandlusperioodil plaanipäraselt.
Projektimeeskonnale toimus supervisioon 3.06 ning kovisioon 30.08. ja 04.10.
Lisaks klientide nõustamisele toimusid erinevad kohtumised võrgustikutöö arendamiseks ja
informatsiooni jagamiseks.
Teenuse saajate 2016. aasta sihttasemeks oli 600, saavutustase 639.
2017. aasta esimeses pooles osutati teenust 442 uuele inimesele. Mai lõpu seisuga on projektis
kliente 139 erinevast KOVist (65,3% kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1081.
Välja on töötatud piirkondade juhtumikorraldusliku analüüsi küsimustik, mis edastatakse KOV-ide
sotsiaaltöötajatele täitmiseks juunis. Küsimustik kannab pealkirja "Juhtumikorraldus
nõustamisteenuste kaasabil" ning aitab saada tagasisidet KOV juhtumikorralduse võimalustest
osutades/kasutades erinevaid nõustamisteenuseid. Toimunud on üle Eesti koostöökohtumised ja
teavitusüritused KOV sotsiaaltöötajatele ja teenusepakkujatele Töötukassa jt partnerite osavõtul.
Korraldatud on mitmeid infopäevi KOVidele. Tagasiside projektile koostööd tegevate KOV-ide poolt on
positiivne.
Koordinaatorid on osalenud erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1081).
2017. aasta teises pooles osutati teenust 362 uuele inimesele. Novembri lõpu seisuga on projektis
kliente 157 KOVist (73,70 % kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1443. Koostöö KOV-ga
aruandlusperioodil oli hea.
Seoses haldusreformiga, on paljud koordinaatoritega koostööd tegevad KOV sotsiaaltöötajad saanud
koondamisteated ning lõpetavad oma töö 2017 aasta lõpus. Probleemiks võib kujuneda uute
sotsiaaltöötajatega kontakti saamine ja koostöö saavutamine. Kuna uuel ametikohal on tööd palju, siis
võib tunduda koostöö projektiga koormav ja teisejärguline. Selline situatsioon võib tekitada olukorra,
kus 2018. aasta esimestel kuudel indikaatori täitmine võib osutuda raskeks. Antud situatsioonis tuleb
jätkata järjekindlalt KOV-des teavitustöö ja uute kontaktide loomisega, koostöö saavutamise
eesmärgil.
Käesoleval tegevusperioodil toimus piirkondade juhtumikorraldusliku võimekuse analüüsi
küsimustikule vastamine KOV-ide sotsiaaltöötajate poolt. Küsimustikule „juhtumikorraldus
nõustamisteenuste kaasabil“ vastas kokku 213 KOVist 144 KOV-i (67,6%). Analüüs valmib 2018. a
alguses.
Koordinaatorid ja projektijuht osalesid erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel:
13
06.06.2017 Seminar „Samal poolel – lapse poolel“ - osales Kaire Kopli
16.06.2017 RÜ andmekorje infopäev osales Pirge Toms
15-16.08.2017 Koolitus "Töösoorituse arendamine ja kovisioon" - osales Pirge Toms
29.08.2017 Projektimeeskonna kovisioon - osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Daisi Tatar,
Annika Luts, Eve Sartakov, Pirge Toms
15.09.2017 Infoturbe videokoolitus ja infoturbe test - osales Eve Sartakov
18.09 - 30.10.2017 Veebikoolitus "Muutustega kohanemine" - osalesid Eve Sartakov, Enely
Kullamäe, Raina Kurg, Daisi Tatar
29.09.2017 Projektimeeskonna supervisioon - osalesid Pirge Toms, Eve Sartakov, Raina Kurg,
Daisi Tatar, Enely Kullamäe, Kaire Kopli
21-22.09.2017 SKA sotsiaalteenuste osakonna arengupäevad - osalesid Pirge Toms, Kaire Kopli, Eve
Sartakov
30-31.10.2017 Koolitus " Motiveeriv intervjueerimine" (I; II moodul) – osalesid Kaire Kopli, Eve
Sartakov, Daisi Tatar, Raina Kurg, Pirge Toms
24-25.10.2017 Infopäev/seminar "Kes suudab ja oskab aidata probleemset last/noort?" - osales Enely
Kullamäe
07.11.2017 Projektimeeskonna kovisioon - osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Daisi Tatar, Raina
Kurg
04.11.2017 SKA juhtimiskompetentside infotund - osales Pirge Toms
17.11.2017 Koolitus "Praktiline coachingu koolitus juhtidele" – osales Pirge Toms
23.11.2017 Koolitus " Motiveeriv intervjueerimine" (III moodul) - osalesid Kaire Kopli, Eve
Sartakov, Daisi Tatar, Raina Kurg, Pirge Toms
8.12 toimus KOV-de sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja koostööpartneritele teavitusseminar
Rakveres. Kirjalikku tagasisidet seminari kohta ei kogutud, suuliselt avaldasid osalejad piirkondade
koordinaatoritele tagasisidet, kus enim tõsteti esile ja hinnati väga positiivselt Sergei Drõgini
emotsionaalselt esitatud ettekannet enesetunnetamisest ja –toimetulekust.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1443).
Tegevuse nr ja 3.Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine
nimetus hoolekandeteenuste osutamiseks
Alamtegevuse nr
ja nimetus7 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja
täiendkoolitus
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poolaastal Tervise Arengu Instituut kaardistas koolituse „Töö
psüühikahäiretega kliendiga“ sihtrühma vajadusi ning tehti ettevalmistusi koolitaja leidmiseks.
2015. aasta teisel poolaastal on toimunud 3 kolmepäevast koolitust, millest esimene oli pilootkoolitus
Tallinnas. Pilootkoolituse tagasiside põhjal tehti ühiselt koolitusmeeskonnaga muudatusi
koolituskavas. Koolituse sisu vaadatakse uuel aastal taas üle, et seadusemuudatustega seonduvalt
vastaks see enim KOVi spetsialistide igapäevatööle. Koolitused toimusid Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
Koolitatusel osales kokku 55 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed
ei ole unikaalsed).
2016 aasta esimeses pooles toimus uus hange 12 koolitusgrupi koolitamiseks. 2016. aastal on
toimunud 3 koolitust (Võru, Haapsalu, Rakvere). Koostöös koolitajatega on täiendatud 2015 aasta
välja töötatud koolituse kava ja koolituse sisu. Koolituste tagasiside on olnud positiivne, gruppide
täituvus üldjuhul hea. Endiselt on osalejaid, kes ei osale täies mahus, kuigi nii eelnevalt kui ka
kohapeal rõhutatakse koolitajatega selle olulisust, et kurust ei tohiks pooleli jätta.
Valmimas on Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavad supervisiooni hankedokumendid.
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
14
Koolitatusel on aruandlusperioodil kokku osalenud 108 inimest (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016 aasta teises pooles toimus Sotsiaalministeeriumis supervisiooniteenuse hankedokumendi
koostamine ning hanke läbi viimine supervisiooniteenuse osutamiseks neljas piirkonnas (1. piirkond:
Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa; 2. piirkond: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; 3. piirkond:
Jõgevamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa; 4. piirkond: Läänemaa,
Saaremaa, Hiiumaa). Pakkumused esitasid Projektiekspert OÜ ja MTÜ International Supervision and
Coaching Institute (ISCI). Hanke võitis ISCI.
Alates 2016. aasta detsembrist osaleb 12 kuu jooksul grupisupervisioonides kokku vähemalt 100 KOV
üksuste sotsiaaltöötajat. Teenuse pakkumiseks moodustatakse igasse piirkonda maakondade
vahelised supervisioonigrupid (kõikide piirkondade peale kokku 10).
Tervise Arengu Instituudi poolt ellu viidava tegevuse raames (koolitus - töö psüühikahäirega
kliendiga) toimus üheksa koolitust (5 koolitust Tallinnas, 1 Pärnus, 1 Jõgeval, 1 Kuressaares, 1
Jõhvis). Jõhvis toimunud koolitus oli venekeelne. Koolituse tagasiside on olnud järjest positiivsem, eriti
kõrgelt hinnatakse psühhiaatri loengut ja kogemusnõustaja kogemusloo kuulamise võimalust.
Koolituse käigus toimub ka võrgustiku tugevdamine, nii mõnigi spetsialist on üles näidanud soovi
üheskoos koolitusmeeskonnaga hiljem oma piirkonnas kogukonnapõhiseid teenuseid arendada.
Koolitusel osalejate 2016.a sihttasemeks oli 310, tegelik saavutustase 271(siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Sihttase on veidi alatäidetud, mis
tuleneb eelkõige viimase hetke osaluse tühistamistest, mitteilmunutest ja katkestanutest.
2017. aasta esimeses pooles toimusid supervisioonid 4 erinevas piirkonnas (1. piirkond: Harjumaa,
Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa; 2. piirkond: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; 3. piirkond: Jõgevamaa,
Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa; 4. piirkond: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa).
Kokku on moodustatud 10 gruppi ja kõigile gruppidele on planeeritud viiest supervisioonipäevast
toimunud kaks supervisioonipäeva. Ülejäänud kolm supervisioonipäeva igale grupile toimuvad teises
poolaastas. Kokku alustas supervisioonides osalemist 118 inimest, kellest 9 on katkestanud.
TAI korraldas uue hanke koolitaja leidmiseks ja leping sõlmiti Heaolu ja Taastumise Kool MTÜga ning
toimus 2 koolitust "Kliendist kodanikuks vaimse tervise valdkonnas", kus osales kokku 34 psüühilise
erivajadusega tegelevat spetsialisti, kellest üks katkestas. TAI poolt läbi viidud koolitused on olnud
sotsiaaltöötajatele väga vajalikud kuna töö psüühikahäiretega kliendiga on väga keeruline ja
teadmised kuidas antud sihtgrupiga paremini töötada on olnud kohati spetsialistidel vähesed. Koolitusi
läbi viies selgus vajadus erilist tähelepanu pöörata dementsuse diagnoosiga töötavate spetsialistide
teadmiste arendamisele ning järgnevatel aastatel on planeeritud koolitused just nendele
spetsialistidele, kes töötavad antud sihtgrupiga. 2015.-2016.a on keskendutud peamiselt
sotsiaaltöötajate koolitamisele, edaspidi arendatakse peamiselt vahetult teenust osutavate töötajate
teadmisi.
Koolitusel osalejate 2018.a sihttasemeks on 675 inimest. Kokku on osalenud TAI poolt
psüühiliste erivajadustega töötavatele spetsialistidele korraldatud koolitustel 304 inimest. 2018.
aastaks planeeritud näitajate arvu täitmise tähtaega on planeeritud pikendada 2020. aastani.
Tegevuste tähtaja pikendamise põhjuseks on eesmärk 2017. a välja töötada detailsem
arenguprogramm psüühiliste erivajadustega (sh dementsuse diagnoosiga) inimestega
tegelevate spetsialistide koolitamiseks.
Supervisioonides osalejate 2018.a sihttasemeks on 420 inimest. Esimese hankega oli
planeeritud teenust osutada 100-le inimesele ja 2018. aastal 320 inimesele. Praeguse seisuga
osaleb supervisioonides 109 inimest.
2017. aasta teises pooles toimus 10-le supervisioonigrupile kolm supervisioonipäeva. Kokku
registreeris ennast supervisiooniteenusele 118 inimest, kellest 13 inimest katkestasid. Osalejate seas
läbi viidud küsitluse põhjal saab öelda, et osalejad jäid supervisioonidega rahule ning peavad oluliseks
supervisiooni järjepidevat jätkumist. Osalejate järelküsitluses antud tagasiside tõi välja, et
supervisiooni suurima kasutegurina nähakse võimalust kohtuda kolleegidega, saada toetust ja olla
pingevabas õhkkonnas, mis on äärmiselt oluline tööalase võimekuse taastamiseks/ säilitamiseks ning
läbipõlemise ennetamiseks. Kooskõlastamisel oleva TAT muudatusega (jõustub tagasiulatuvalt alates
1.10.2027) on pikendatud supervisiooniteenuse osutamise tähtaega ning 2018.a sihttasemeks on 320
inimest ehk 2018. aastal on planeeritud pakkuda supervisiooniteenust 220 inimesele ja 2019. aastal
100-le inimesele.
TAI teisel poolaastal koolitusi ei korraldanud. Lapsehoolduspuhkusele läinud TAT töötaja (K. Olli)
15
asendajana (M. Roosimaa) augustis tööle asunud asendaja lahkus töölt ja oktoobri lõpust on tööl uus
inimene (S. Arro). Projektijuhtide vahetumine olulist mahajäämust tegevuste ajalisest plaanist
käesoleval aruandlusperioodil kaasa ei toonud. Käesoleval perioodil toimus uute koolituste
planeerimine dementsuse diagnoosiga tegelevatele spetsialistidele, mis oleks osaks suuremast
dementsete arenguprogrammist hooldekodudele. Dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate
spetsialistide koolitused viiakse ellu koostöös 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt loodava
dementsuse kompetentsikeskusega, mis hakkab eest vedama arenguprogrammi koostamist ning
koondama dementsuse valdkonnas tõenduspõhiseid metoodikaid ja pakkuma sellealast nõustamist ja
vajadusel koolitust.
TAI poolt käesoleval perioodil koolitatavaid ei lisandunud. 2018.a sihttasemeks on 675 inimest.
Kokku on osalenud TAI poolt korraldatud koolitustel 304 inimest. Supervisioonides osalejate
lõplikuks arvuks kujunes 105.
Alamtegevuse nr
ja nimetus8 3.2 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja
arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja
arendustegevus
Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poolaastal viidi läbi hange uuringu „Vanemaealiste toimetuleku ning
hoolekandeteenuste vajaduse ja nendega rahulolu uuring“ läbiviimiseks (tegevus tõsteti 3. detsembri
ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse perioodi).
2015 aasta esimeses pooles valmisid puuetega täiskasvanute ja nende hoolduskoormuse uuringu
(edaspidi PIU) hankedokumendid.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt ellu viidava tegevuse raames on teadmiste ja kogemuste
saamiseks osaletud 2015 aasta esimesel poolaastal 6 erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste
järelevalves (Narva Sotsiaaltöökeskuse, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused
Sinimäe ja Sillamäe Kodu, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskuse, Pärnu Erivajadustega
Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse). SKA on saanud ülevaade järelevalvest kui protsessist
erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes. SKA on kohtunud Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse esindajatega ja sotsiaalhoolekande üksusega , et arutada Euroopa vabatahtliku
sotsiaalteenuste kvaliteedi-raamistiku põhimõtteid.
SKA on läbi viinud toetavaid erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele kogemusnõustamise
25.05.2015 Pärnu- ja Läänemaal. Tutvustati piirkonna asutustes läbiviidud järelevalve tulemuste
kokkuvõtet, mille läbiva probleemkohana toodi välja tegevusplaanide ebarahuldav tase. Teenuse
osutajaid nõustas tegevusplaanide osas Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus (HENK).
Kohtumisele kaasati ka piirkondlikud juhtumikorraldajad.
2015 aasta teisel poolaastal kuulutati välja uus PIU hange kuna esimene ebaõnnestus (kõik
pakkumused ületasid eeldatavat maksumust).
Ette valmistatud on uuringu „Puuetega laste ja nende perede uuring“ hankedokumendid ning hange
kuulutatakse välja 2016 aasta veebruaris.
TAT muudatusega lisandunud uuringu „pikaajalise hoolduskoormuse uuring“ raames toimuvad
ettevalmistused kokkuleppe sõlmimiseks Riigikantseleiga.
2015. aasta teises pooles kuulutati välja PIU hange kaks korda. Esimene hange luhtus kuna
pakkumus ületas oluliselt hanke eeldatavat maksumust ning lisaks esines pakkumuse vastavuses
(sisus) puudujääke. Võrreldes esimese hankega vähendati teises hankes küsitlusuuringu valimi
suurust ca 400 vastaja võrra ning lisati kvalitatiivne osa (fookusgrupid ja süvaintervjuud).Selline
lähenemine võimaldas saada andmeid veel kõigi puudeliikide lõikes, kuid enam mitte nende
olulisemates alalõigetes (sugu, puude raskusaste).
Detailsemat infot iga puudeliigi, selle riskirühmade ning ettepanekute osas poliitikamuudatusteks
8
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
16
lootsime koguda kvalitatiivse metoodikaga.
Pakkumuse maksumus mahtus hanke eeldatava maksumuse sisse, kuid pakkuja ei järginud täpselt
osasid hankedokumente (meeskonnaliikmete kvalifitseerimise vormid ja nendel nõutud info) ning ka
pärast info täpsustamist ei vastanud projektijuht ja uuringujuht hankija hinnangul
kvalifitseerimisnõuetele ning ka teine hange luhtus.
Kaalumisel on PIU hanke väljakuulutamine kolmandat korda.
SKA osales 2015 aasta teisel poolel järgmistel järelevalvetel:
rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes - 06.10. MTÜ Nirk, MTÜ Meie Kool ja Tallinna Laste
Turvakeskus;
erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes - 13.10. Lääne-Virumaal AS Hoolekandeteenused
Tapa Loode ja Põllu tn kodud ja 04.11. AS Hoolekandeteenused Rakvere Lille Kodu ning Rakvere
Sotsiaalmaja päevakeskus, Rakvere Sotsiaalmaja.
Järelevalveprotsessi kirjeldamisega, lähtudes erinevate teenuste ühisosast, on jõutud lõpusirgele. On
tegeletud järelevalve tulemusi kajastavale aktile uue vormi leidmisega. Uus järelevalveakti vorm
erihoolekandeteenuste jaoks on olemas ja see on läbinud eduka katsetamise praktikas.
Rehabilitatsiooniteenuse puhul on uus akti vorm koostatud ning katsetamisega alustatakse
2016.aastal. Juba väljatöötatud vorm on kergesti kohaldatav ka teistele teenustele.
2016. aasta esimeses pooles toimus puuetega laste ja nende perede uuringu (PLU)
ettevalmistamine: taustaandmete koondamine, uuringu eesmärgi, küsimuste ja metoodika nõuete
täpsustamine ning eelnevale vastava riigihankedokumendi koostamine.
Otsustati, et PIU hange kuulutatakse uuesti välja aastal 2018.
Sotsiaalministeerium on sõlminud koostöölepingu Riigikantseleiga uuringu „Pikaajaline hooldus Eestis“
läbiviimiseks. Riigikantselei on sõlminud uuringu läbi viimiseks lepingu Maailmapangaga.
2016 aasta esimeses pooles osales SKA järgmistel järelevalvetel:
Rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes - 06.05 MTÜ Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskus ja MTÜ-s AVE.
Erihoolekandeteenuseid osutatavates asutustes :
04.02. erakorraline järelevalve AS HT Valkla Kodus, 10.02. SA Autistikas, 23.03. Saku Vallavalitsuses
ja Vasalemma Vallavalitsuses, 7.04 AS HT Kehra Kodu, 7.04 Anija Vallavalitsus , 19.05 AS HTK
Karula Kodu, 19.05 Lõuna - Eesti HK Karksi Kodu, 22.05 Viljandis järgmistes asutustes: Viljandi
Päevakeskus Vinger, MTÜ Töötoad, Viljandi Haigla, MTÜ Singel Kodu, MTÜ Singel ja AS HKT
Näituse Kodu .
Esmakordselt muudeti eksperdi kaasamise meetodit. Kui seni osales ekspert järelevalves kui üks liige
meeskonnas, siis Viljandimaa erihoolekandeteenuse osutajate puhul külastas ekspert asutusi
iseseisvalt. Esmalt käis asutustes järelevalve spetsialist, kes hindas eksperdi vajalikkust ning seejärel
otsustati , kuhu asutusse ekspert suunata.
Projektis toimuvate järelevalvete eesmärgiks on järelevalve ja metoodika põhimõtete (sh ekspertide
kaasamine) rakendamise piloteerimine praktikas, et saada kinnitust nende sobivuses.
SKA poolt korraldatava järelevalveprotsessi kirjeldamisel ollakse ikka veel ooteseisundis, et vaadata,
kuidas sobituvad siia lisandunud teenused. Järelevalve akti lisavormid erihoolekande-teenuste puhu
juba katsetatud ning sobivaks tunnistatud. Rehabilitatsiooniteenuse ja teiste teenuste akti lisavormid
vajavad veel katsetamist - kogemus on veel otsustamiseks liiga väike.
Kui 2015.aasta lõpuks tundus, et erihoolekandeteenuste ja rehabilitatsiooniteenuse ühisosa on leitud,
siis 2016.a. kehtima hakanud uus Sotsiaalhoolekande seadus tõi juurde uusi küsimusi.
2016. aasta teises pooles toimus puuetega laste ja nende perede uuringu (PLU)
riigihankedokumentide koostamine ja hange on planeeritud välja kuulutada 2017. aasta alguses.
Maailmapank esitas uuringu vahearuande Riigikantseleile 23. novembril 2016. Uuringu vahearuanne
sisaldas Eesti olukorra ülevaadet, ettepankuid pikaajalise hoolduse defineerimiseks, teenuste
vajaduste ja eeldatavate kulude analüüsi ning ettepanekuid võimalikest poliitikastsenaariumitest
pikaajalise hoolduse korraldamiseks ja rahastamiseks Eestis. Hoolduskoormuse vähendamise
rakkerühm arutas vahearuannet 2016. aasta detsembri alguses. Rakkerühma tagasiside põhjal
täiendab Maailmapank uuringu aruannet ning esitab uuringu lõppearuande koos 3-4
poliitikastsenaariumiga pikaajalise hoolduse korraldamiseks ja rahastamiseks Eestis 2017. aasta I
kvartali jooksul.
SKA poolt ellu viidava tegevus raames on järelevalveprotsessi kirjeldamine lõpule viidud hetkel
kehtivat seadusandlust arvestades ja sobitatud kõigi teenuste ja tegevustega, mille üle järelevalvet
teostatakse.
17
2016 aasta teises pooles osales SKA järgmistel järelevalvetel: Rehabilitatsiooniteenust osutavates
asutustes - 4.-15.07.2016 SA Lõuna-Eesti Haiglas, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuses, AS Lõuna-Eesti
Hooldekeskuses, Otepää Tervisekeskuses, 02-03.08 Tartu Ülikooli Kliinikum SA , ProVida Nõustamis-
ja rehabilitatsioonikeskus, Dorpat Tervis OÜ, Ambromed Grupp OÜ , EPRÜ, Tartu Maarja Tugikeskus
MTÜ, Tartu Laste Tugikeskus, Babysport OÜ, 06.10. Helxu OÜ(erakorraline järelevalve) ja 17-18.10.
Aarika OÜ(erakorraline järelevalve) täismahus ja kirjaliku menetluse osas Astangu KRK ja MTÜ
Papaver.
Erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes : 14.-15.07.2016 SA Lõuna-Eesti Haiglas, Lõuna-Eesti
Erihoolduskeskuses, AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuses, Otepää Tervisekeskuses.
Ekspert/konsultandina kaasati psühholoog - tegevusterapeuti Urve Tõnissoni erihoolekandeteenuseid
osutavate asutuste järelevalves ja rehabilitatsiooniteenust osutavate teenuste järelevalves kaasati Eve
Krüger, Urve Tõnisson, Kadri Englas, Hele Aluste ja Külli Roht.
2017. a vajab lahendamist järelevalve korraldamine ja metoodika rehabilitatsiooniteenust
programmina osutavate asutuste puhul. Järelevalve akti lisavormid on katsetatud ning sobivaks
tunnistatud kõikide teenuste puhul. Lootus, et vormide kasutusele võtmine hoiab kokku aega, ei
leidnud kinnitust. Hea on, et asutused saavad tagasisidet ühesugusel kujul. On tegeletud uute
vajaduste kogumisega ja analüüsiga - on korrastatud erakorralise järelevalve alustamise süsteemi , et
tagada sotsiaalteenuste üksuse ja järelevalve osa tihedama koostöö. Lisaks on senisest enam
tutvustatud järelevalve süsteemi uute lisandunud teenuste puhul. 2018 aastaks on vajalik analüüsida
erinevaid teenuse kvaliteedile keskendunud järelevalve mudeleid, et olla valmis seadusega jõustuvate
teenuste kvaliteeninõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks. Alustatud on teostatud järelevalve
kohta aruandluse süsteemi täiendamisega.
2016.a. kehtima hakanud uuest SHS -st tulenevad muudatused viidi sisse järelevalve akti lisadesse.
Koostatud on järelevalve teostajatele käsiraamat, kus teenuste ühisosa kõrval on teenuste kaupa
kirjeldatud ka erisused. Valminud käsiraamat on sisestatud Confluence’i.
2017. aasta esimeses pooles korraldas Sotsiaalministeerium hanke puuetega laste ja nende perede
uuringu läbi viimiseks ja hanke võitis AS Turu-Uuringud, kellega sõlmiti leping 12. mai 2017. Hetkel on
toimunud hanke võitja ja Sotsiaalministeeriumi koostöös küsitlusankeedi täiendamine. Uuring valmib
aasta lõpus. Maailmapanga poolt teostatav pikaajalise hoolduse teemalise uuringu esialgne versioon
on esitatud ja hetkel toimub Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei poolt tehtud kommentaaride ja
ettepanekute põhjal viimase versiooni koostamine.
Antud alamtegevuses SKA poolt ellu viidavad tegevused (sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi
arendamine) on TAT muudatusega (30.03.2017) tõstetud alamtegevuse 3.3 alla ja nende tegevuste
ülevaade kajastatakse edaspidiselt p 3.3 all.
2017. aasta teises pooles esitati puuetega laste ja nende perede uuringu lõppraport. Esitati ka
Maailmapanga poolt lõplik pikaajalise hoolduse teemalise uuringu raport.
Alamtegevuse nr
ja nimetus9 3.3 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste
koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise
ning rakendamise kaudu
Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poole korraldati kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendajate välja valimiseks kaks
konkurssi (veebruaris ja märtsis). Hetkel valitud välja 17 uut asutust kvaliteedisüsteemi rakendama.
Sissejuhatav koolitus mõlemale grupile eraldi läbi viidud: 26.märtsil ja 9.aprillil.
Audiitorite leidmise konkurss läbi viidud ja 5 uut audiitorit koolitatud. Täiendkoolitatud ka 8 endist
9
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
18
audiitorit, et nende tegutsemise nominatsiooni pikendada (kehtib 3 aastat, mille jooksul vaja läbi viia
vähemasti 2 auditit ja osaleda 1-l koolituspäeval)
Toimunud 3 koolitust- 26.märtsil ja 9.aprillil asutuste sissejuhatav koolitus, 30-31.märts ja 1.aprillil
audiitorite koolitus. 4-6.mail EQUASS konsultantide koolitus. Kokku osalenud koolitusel 68 inimest
(mõned inimesed osalenud nii audiitorite kui konsultantide koolitusel).
Indikaatorite täitmisega ollakse graafikus.
2015. aasta teisel poolel üks EQUASS rakendaja katkestas, kuna juht vahetus ja sellega seoses ei
olnud asutuses hetkel võimalik tegeleda kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Jaanuaris 2016
kuulutatakse välja uus hange 15 asutuse leidmiseks.
12-13.oktoobril toimus EQUASS konsultantide koolituse II sessioon (jätk 4-6. mail toimunud
koolitusele). Uusi koolitatavaid sellel perioodil juurde ei tulnud ehk kokku on koolitustel osalenud 68
inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta esimesel poolel valiti kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendama 16 uut asutust (1 asutus
katkestas juba rakendamise).
Hetkel on 31 teenuseosutajat kvaliteedisüsteemi rakendamas. 2016 uued teenuse osutajad on
koolitatud ja läbi viidud eneseanalüüsid. 2015 alustanud asutustes käimas jooksvad konsultatsioonid.
Toimunud kummalegi grupile kogemuskohtumine mais-juunis.
Toimunud 3 koolitust: 22.veebr EQUASS sissejuhatav koolitus, 29.veebr-1.märts teenuste mõju ja
tulemuslikkus II grupp, 14-15.märts jõustamise koolitus.
Ajagraafikust on maas üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise koostamine. Esmalt oli põhjuseks
eksperdi lahkumine Astangult ja seejärel pakkumuskutse läbikukkumine. Praeguseks on
kvaliteedijuhise väljatöötamise jaoks üle vaadatud juhise raamistik ja 9.juuniks kokku kutsutud
erinevatest osapooltest koosnev aruteluseminar, et paika panna mõisted, kvaliteedi põhimõtted,
kriteeriumid ning kokku leppida kriteeriumi täitmise näitajad.
Kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüs jääb 2016 aastal ära (TAT tulevas muudatuses
kajastatud).
Alustatud on teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika (EQUAL) koolitustega. Esimesed
6 asutust antud metoodika osas koolitati detsembris 2015 ja nendega toimus kohtumine tagasiside
saamise osas märtsis, II grupp koolitati veebr-märts 2016.
Ajaraamist on maas seoses vastava spetsialisti lahkumisega Astangult ka Maavalitsuste ja SKA
järelevalveametnike koolituskava väljatöötamine ja koolituste algus. Hetkel on kokkulepe sõlmitud 2
inimesega (sotsiaalvaldkonnast, teenuste kvaliteedi pädevusega), kes analüüsivad koolitusvajadust,
koostavad esmase koolitusprogrammi ja viivad läbi kohtumise, et koolitusprogramm osapooltega läbi
arutada ja kokku leppida. Koolituse tähtaega pikendatud ka TAT tulevas muudatuses.
Tähtajaks ei ole valminud kvaliteedikeskuse kodulehekülg. Kodulehe hankimiseks kuulutati hange
välja kolm korda, millest esimene hange ebaõnnestus kuna pakkumus ületas eeldatavat maksumust,
teise hanke korral ei laekunud ühtegi pakkumust ning kolmanda hanke korral valiti neljast
pakkumusest kõige soodsam. Tööde läbi viimine on viibinud ning lisaks tekkisid erinevad tõrked
Sotsiaalministeeriumi IT poolt lehe ümbertõstmisega ja oli vaja teha täiendavad parandusi lehele.
Tänaseks on arendaja oma tööd teinud ja Sotsiaalministeerium IT tegeleb lehe seadistamisega.
Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil 117 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teisel poolel jätkati EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamist 29 teenuse osutajaga.
2015. a alustanud asutustest on lõppauditi läbinud 13 teenuse pakkujat, kellest 12 on saanud
EQUASS Assurance sertifikaadi. Kokku on 2016.a läbi viidud 22 esmakordset EQUASS lõppauditit-
21 teenuse pakkujat saanud EQUASS Assurance sertifikaadi.
Üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis läbis augustis kooskõlastusringi erinevate huvipoolte seas,
tagasiside ja kommentaarid on avalikustatud www.equass.ee lehel. Vastavad parendused ja
muudatused on juhisesse sisse viidud ning juhise esialgne versioon SoMile edastatud. Töö juhisega
jätkub.
10 teenusepõhisest kvaliteedijuhisest valmisid esialgsed versioonid järgmisele 6-le teenusele:
1)rehabilitatsiooniteenus, 2) koduteenus, 3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 4)
asenduskoduteenus, 5) turvakoduteenus, 6) ööpäevaringne erihooldusteenus ning kogukonnas
elamise teenus. Koostamata jäid 1) varjupaigateenus/ resotsialiseerumisteenus 2) toetavad teenused
erihoolekandes 3) isikliku abistaja ja 4) tugiisikuteenus . Põhjusteks: 1) puhul - teostaja ja kaasatute
jaoks oli üldine juhis juba piisav, et seda teenusel rakendada 2) teostaja mitte-leidmine 3-4) lepingu
19
ülesütlemine liialt hilises etapis, ei saanud tööd mujalt enam tellida.
Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi I hange ebaõnnestus – pakkumusi ei laekunud. II
hankega laekus 1 pakkumus, pakkujaga sõlmiti leping, kuid töö ei valminud tähtajaks ega ka
pikendatud tähtajaks, mistõttu leping katkestati.
Teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika osas on koolitatud kolmes grupis 20 teenuse
pakkujat, kes kõik viisid oma teenustes läbi pilootprojekti ning mitmed neist võtsid pärast pilootprojekti
antud metoodika või selle elemente kasutusele oma teenustes.
Kvaliteedialase teadlikkuse tõstmiseks toimus 2016.a. kokku 11 seminari, 5 kogemuskohtumist, lisaks
publitseeritud 2 artiklit.
Maavalitsuste ja SKA järelevalveametnike koolituskava on koostatud ja 5-päevane koolitusprogramm
läbi viidud.
SOKK koduleht on valminud ja asub aadressil: sokk.astangu.ee
Koolitustel osalenute 2016.a sihttasemeks oli 132, tegelik saavutustase 171 (siin kajastuvad
TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2017. aasta esimeses pooles hakkas käesolevat alamtegevust 1. veebruarist ellu viima Astangu
asemel Sotsiaalkindlustusamet (15.03.2017 TAT muudatus). Astangu Sotsiaalteenuste kvaliteedi
üksusest läksid kõik töötajad (kaks inimest) SKA-sse tööle, aga juba 10.02.17 lahkusid töölt. Hakati
otsima uut töötajat ja kuni vajaliku töötaja leidmiseni olid tegevused peatatud. SKAs alustas
kvaliteediosakonnas tööd TAT alamtegevuse projektijuht 3. aprillist ja juulis alustab tööd TAT raames
ka teine spetsialist. Aprillis alustanud projektijuht aga esitas mais lahkumisavalduse ja lõpetab oma
töösuhte SKAs juunis.
29.05 allkirjastas SKA koostöölepingu EQUASS Euroopa üksusega ja alustati koostööd 2016. aastal
alustanud EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendajatega. Koostöölepingu sõlmimine EQUASS Euroopa
üksusega võttis planeeritust kauem aega ning sellest tulenevalt on viibinud ka EQUASSi
rakendamisega seotud tegevused.
2017. aasta mais on alustatud 2016. aastal EQUASS rakendamist alustanud asutustega täpsemate
plaanide (konsultatsioonide ja auditi osas) kokku leppimisega. Praegused asutustega sõlmitud
lepingud kehtivad 2017. aasta lõpuni ning hetkel toimuvad SKAl läbirääkimised 15 asutusega (kas on
vajadus lepingu pikendamiseks).
Alustatud on ka EQUASS 2018 materjalide eesti keelde tõlkimist, kvaliteedijuhtimissüsteemide
võrdleva analüüsi lähteülesande koostamist ja üldise kvaliteedijuhise tutvustusseminaride
planeerimist.
Seoses ametikohtade täitmise probleemiga ja EQUASS esindaja lepingu sõlmimise venimisega ei ole
saanud osutada 2016. aastal alustanud EQUASS rakendajatele nõustamisteenust (sh läbi viia
auditeid). Täpsem ajakava konsultatsioonide ja auditite läbi viimise osas selgub peale läbirääkimisi
asutustega. Samuti ei ole saanud planeeritud ajakavas ellu viia ka järelevalvespetsialistide koolitusi.
Viimase viivituse põhjuseks on ka haldusreform, mille raames maavalitsused kaovad ja
järelevalvespetsialistid hakkavad 2018. aastast tööle hoopis SKAs. SKA ametnime koolitustega
alustatakse 2018. a alguses.
2017. aastal ei valitud TAT raames ka uusi EQUASS rakendajaid. Eesmärk on esmalt läbi viia
Sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs ja seejärel
otsustatakse kuidas kvaliteedijuhtimissüsteemide rahastamisega on mõistlik edasi minna.
Järelevalvesüsteemi arendamise raames viidi läbi lihtsustatud korras hankemenetlus "Ekspertide
kaasamine sotsiaalteenuste järelevalvesse", mille tulemusena sõlmiti hankelepingud MTÜ Eesti
Logopeedide Ühinguga ja MTÜ Eesti Füsioterapeutide Liiduga (kuni 31.12.2018).
2017. a. lõpuks töötatakse välja järelevalve metoodika ja järelevalve akti lisa vorm programmina
osutatavale rehabilitatsiooniteenusele.
Osaleti järgmistes asutustes tehtud järelevalvetes:
Erihoolekandeteenuse osutajad: AS Hoolekandeteenused Tallina Mustakivi üksus, SA Lõuna-
Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, MTÜ Mamily, Kiviõli Linnavalitsus, AS Viru
Haigla, Maarjamaa Hariduskolleegium, OÜ Helxu.
Rehabilitatsiooniteenuse osutaja: MTÜ Meie Kool.
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi,
mille tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks.
20
2017. aasta teises pooles viimistleti lõplikult eesti keelde tõlgitud EQUASS 2018 metoodika
dokumendid ning edastati konsultantidele, audiitoritele ja teenuseosutajatele ning lisati EQUASS.ee
kodulehele. Selgitati välja millised 2016. aastal rakendamisega alustanud asutustest soovivad minna
kuni 2018. aasta veebruarini (k.a) testauditisse ja lõppauditisse (vana metoodikaga). Kokku on neid
asutusi kolm- SOS Lasteküla Eesti Ühing, Väätsa Eakate Kodu, Valgamaa Tugikeskus. Ülejäänud
2016.aastal alustanud asutustest (10 tk) jätkavad järgmisel aastal 2018. aasta metoodika järgi.
Koguti infot konsultantidelt ja audiitoritelt, kes soovivad koostööd jätkata ning nende sertifikaadi
kehtivuse kohta. Selgitati välja koolitusvajadus järgnevaks aastaks, mis tagaks valmiduse
konsulteerida EQUASS 2018 metoodikat rakendama asuvaid asutusi. Sõlmiti lõplikud kokkulepped
EQUASS Euroopa kontoriga EQUASS 2018 metoodika konsultantide ja audiitorite koolitamiseks.
Toimus EQUASS 2018 konsultantide koolituse I osa (11.-13.12.2017). Lepiti kokku EQUASS Euroopa
kontoriga EQUASS 2018 ka audiitorite koolitusaeg - 15.-18.01.2018
11.09 toimus EQUASS 2018 metoodikat tutvustav infopäev teenuseosutajatele, konsultantidele ja
audiitoritele, kus osales 48 inimest.
Valminud on sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis. Käesoleval perioodil tegeleti üldise
kvaliteedijuhise täiendamisega. Tegeleti ka erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhise täiendamisega.
Töötati välja kvaliteedijuhises kirjeldatud kvaliteedipõhimõtete kriteeriumide kontrollmehhanism
erihoolekandeteenustele, mida piloteeriti kahe erihoolekandeteenuse osutaja juures - Tallinna Vaimse
Tervise Keskus ja MTÜ Viljandimaa Singel. Piloteerimise tulemusel kontrollmehhanismi täiendatakse
ja korrigeeritakse.
Teiste teenusepõhiste kvaliteedijuhiste täiendamise või välja töötamisega tegeletakse järgmisel aastal.
Kuulutati välja uus hange ekspertide järelevalvesse kaasamiseks järgmistelt erialadelt: psühholoog,
tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog, arst, õde, sotsiaaltöötaja. Ühtegi pakkumust
esindusühingutelt ja erialaliitudelt ei laekunud. Ekspertide kaasamiseks järelevalvesse jätkatakse
otsepöördumisega ekspertide poole. Vajadus kaasata eksperte järelevalvetoimingutesse tuleneb
sellest, et järelevalve spetsialist suudab hinnata teenuse vastavust õigusaktidele, kuid ei ole pädev
hindama teenuste sisulist kvaliteeti, sest tal puudub teenust osutava erialaspetsialisti pädevus.
Kaasatava eksperdi puhul on valiku võtmetegurid: vastava valdkonna eriala ja kogemus teenuse
osutamisel (senini siis erihoolekandeteenuste või rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas). SKA on
saatnud ekspertide hankes osalemise kutsed erialaliitudele, mis koondab vastavaid eksperdid ja tagab
nende kompetentsi. Kuid spetsialiste, kes oleksid valmis hindama oma kolleegide tööd valdkonnas, on
raske leida.
Analüüsiti rehabilitatsiooniteenuse järelevalve akti vormi ning korrigeeriti seda viisil, mis võimaldab
vormi kasutada ka programmina osutatava rehabilitatsiooniteenuse järelevalve puhul.
Osaleti järgmiste asutuste järelevalvetes:
Erihoolekandeteenuse osutajad: MTÜ Päevakeskus LAD ja MTÜ Life Factor., MTÜ Põlvkondade
Maja,
Lastekaitse valdkond: Kristiine LOV, Mustamäe LOV, Haabersti LOV ja Põhja-Tallinna LOV.
15.oktoobril toimus Tartus kogemuskohtumine Põlva- ja Võrumaa erihoolekande teenuseosutajale.
Keskenduti peamiselt järelevalve tulemustele, soovitustele ja kogemuste jagamisele – millised olid
teenuseosutamise alustamisel peamised raskused ning nende lahendused. Eraldi käsitleti
tegevusplaani koostamise nõudeid.
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi,
mille tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks. 2017 teise
poolaasta järelevalve küsitluse kokkuvõte valmib järgmise aasta alguses.
Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil 180 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
Alamtegevuse nr
ja nimetus10 3.4 Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike
omavalitsuste ja omavalitsuste liitude toetamine avatud taotlusvooru
projektide koostamisel
Tegevuse või 01.09.2015-31.12.2017 Tegevuse või 01.10.2015-31.12.2016
alamtegevuse alamtegevuse
10
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
21
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teisel poolaastal on sõlmitud lepingud kõigi maakondlike arenduskeskusetega, kes on
alustanud sotsiaalteenuste kaardistuste koostamisega ja arendusseminaride planeerimise ja ellu
viimisega. Kaardistused valmivad 2016 aasta jaanuari lõpuks.
2016. aasta esimeses pooles valmisid maakondlikud sotsiaalteenuste kaardistused ja analüüsid ning
üle-eestiline sotsiaalteenuste koondanalüüs aastateks 2016-2020. Toimusid igas maakonnas
arendusseminarid, et tõsta KOVide teadlikkust töötamist toetavate hoolekandeteenuste arendamise
võimalustest (sh läbi avatud taotlusvooru). Valminud koondanalüüsiga on tutvunud erinevad
osapooled (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Kutsekoda jne) kellelt oleme saanud positiivset
tagasisidet. Sellisel teemal ei ole varem infot nii suures mahus koondatud. Valminud analüüsid (sh
koondanalüüs) saavad olema üheks sisendiks ka avatud taotlusvoorude taotluste kirjutamisel.
2016. aasta teises pooles tegelesid maakondlikud arenduskeskused nende kohalike omavalitsuste ja
maavalitsuste liitude konsulteerimisega, kellel oli huvi esitada projekt hoolekande meetme avatud
taotlusvooru. Konsultatsiooniteenust osutas kokku 13 maakondlikku arenduskeskust.
Konsultatsiooniteenust ei osutanud TAT raames Ida-Virumaa ja Valgamaa arenduskeskused. Avatud
vooru raames said toetust 12 taotlust, millest 9 said konsultatsiooni TAT antud punkti raames.
Tegevused lõppesid 2016. aastaga. Algselt oli planeeritud MAKide poolne konsultatsiooni
pakkumine taotlejatele ka teises avatud taotlusvoorus. Kuna aga ajakava voorude läbi viimise osas
muutus, siis ei osutunud enam võimalikuks MAKde sellisel kujul konsultantidena kaasamine.
Tegevuse nr ja 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
nimetus sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
Alamtegevuse nr
ja nimetus11 4.1 Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Tegevuse või 01.09.2016-31.12.2020 Tegevuse või 01.09.2016-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Kursused toimusid 25-27. oktoober 2016.aastal Vihula mõisas. Kokku osales 69 inimest. Osalejate
arv osutus esialgu planeeritust natuke kõrgemaks (2016. a sihttase oli 50). Üritusel oli väga palju
erinevaid ettekandeid, mille eesmärk oli anda ülevaade Eesti olulistemast sotsiaalkaitse probleemidest
ning arutada koos võimalikke lahendusi. Ettekande üritusel tegi ka Eesti president.
2017. aasta esimeses pooles (16-19. mai) toimusid teised kõrgemad sotsiaalkaitsekursused. Üritusel
osales 70 inimest. Üritusel oli väga palju erinevaid ettekandeid, millega anti ülevaade Eesti
olulisematest sotsiaalkaitse probleemidest ning arutada koos võimalikke lahendusi. Toimus ka
vastavateemaline meeskonnamäng. Kursuse avas Eesti president.
Läbi viidud kursustega on suurendatud teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest.
2017. aasta teises pooles selle punkti alt tegevusi ei tehtud. Sotsiaalkaitse kursust on planeeritud läbi
viia korra aastas .Käesoleval perioodil toimusid ettevalmistused 2018.a kursuse läbi viimiseks.
Alamtegevuse nr
ja nimetus12 4.2 Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Tegevuse või 20.01.2017-31.12.2018 Tegevuse või 20.01.2017
alamtegevuse alamtegevuse
11
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
12
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
22
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevusega alustati 2017. aasta alguses. Tegevuse raames toimusid koostöökohtumised kohalike
omavalitsutega, eesmärgiga välja selgitada kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate teenuste
arendusvajadus. 2017. a esimeses pooles toimusid kohalike omavalitsustega järgmised kohtumised:
4.05 Jõhvis (osalesid Jõhvi, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa esindajad), 9.05 Tallinnas ( osalesid
Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa esindajad), 11.05 Pärnus (osalesid Pärnu, Saaremaa ja Hiiumaa
esindajad), 24.05 Tartus (osalesid Tartu, Jõgeva ja Viljandimaa esindajad) ja 31.05 Põlvas (osalesid
Põlva, Valga ja Võru esindajad). Toimunud kohtumistel keskenduti kohalike omavalitsuste pakutavate
sotisaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele ja täpsustati, millist tuge vajaksid
kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste
sisulisel arendamisel. Koostöökohtumistelt saadud ettepanekute arutlemiseks ja olemasolevatele
probleemidele läbi ESF vahendite kasutamise lahenduste leidmiseks korraldatakse
Sotsiaalministeeriumi ja Rakendusüksuse omavaheline kohtumine juunis.
2017. aasta teises pooles toimusid erinevad kohtumised Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga, Maanteeametiga, erinevate Ühistranspordikeskustega. Töötati
välja sotsiaaltransporditeenuse kontseptsioon kolme erineva valikuvariandiga (avatud voor
ühistranspordikeskustele, ühistranspordikeskustega ühishange operaatorteenuse hankimiseks pluss
toetus teenuse osutamiseks, pilootprojekt ühe kuni kolme ühistranspordikeskusega). Otsustati
piloteerima hakata varianti, millega kaasatakse teenuse korralduse arendamiseks üks kuni kolm
Ühistranspordikeskust. Piloteerimisega alustatakse 2018. a lõpus, 2018. a esimeses pooles toimuvad
ettevalmistavad tegevused.
8. Näitajate13 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase14 saavutus
missugusest tase
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Hoolekande teenuste 3875 1378 Statistikaameti aruande kohaselt on
saajate arv (1.2, 1.3, 2) seisuga 31.12.2016 teenust saanud
1378 unikaalset inimest (tegevuse
1.2, 1.3 ja 2 alt).
TAT spetsiifiliseks väljundnäitajaks on
31.12.2017 seisuga 2898 teenuse
saajat (ei ole unikaalsed) ja
unikaalseid neist 2842. Vaadates
rakenduskava kavandatud lõpptaset
(teenuse saajate arv 3875), siis TATis
ellu viidud tegevuste panus näitajate
täitmise osas Statistikaameti andmete
põhjal (1.01.2015 - 31.12.2016) on
esimesel kahel aastal hea.
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalejad, kes 6 kuud 30% 56,87% Näitaja mõõtmise aluseks on võetud
pärast teenuse saamise inimesed, kelle teenuse saamise
algust on tööturul (1.2, algusest on möödunud 6 kuud (735
13
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed
14
TATs fikseeritud saavutustase.
23
1.3, 2) inimest). Teenuse saajate arv, kelle
teenuse saamise algusest on
möödunud 6 kuud ja kes 6 kuud
pärast teenuse saamise algust on
tööturul on 418.
Osalejate suhtarv, kes 15% 35,24% Statistikaameti aruande kohaselt on
said aasta jooksul 220 teenuse saajal paranenud
ESFist toetatud toimetulek ja 39 teenuse saajal on
hoolekandeteenuseid paranenud toimetulek ning välditud
ning kelle toimetulek ööpäevaringsele institutsionaalsele
seeläbi paranes või teenusele suundumist. Näitaja
kelle puhul välditi mõõtmise aluseks on võetud
ööpäevaringsele inimesed, kelle teenuse saamise
institutsionaalsele algusest on möödunud 6 kuud (735
teenusele suundumist inimest).
(1.2, 1.3, 2)
TAT spetsiifilised väljundnäitajad15
Erivajadustega 2075 1455 Tegevus 1.2 - abivahendialane
inimestele ning nende nõustamine 348 ja
pereliikmetele tööturul keskkonnakohanduse alane
osalemist toetavate nõustamine 127.
hoolekandeteenuste Tegevus 1.3 – 980
arendamine ja Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
osutamine (1.2, 1.3) tegevuste algusest.
Integreeritud teenuste 1800 1443 Tegevused algasid 2016. aastast.
osutamine Näitaja täitmine tegevuse 2 alt.
toimetulekuraskustes Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
inimestele (2) tegevuse algusest.
Hoolekandevaldkonna 1693 847 Tegevuse 1.2 alt 92
koolitustel osalenud abivahendispetsialisti koolitamine ja
inimeste arv (1.2,1.3,) tegevuse 1.3 alt 755
rehabilitatsioonispetsialisti
koolitamine. Näitaja täitmine
kumulatiivselt alates tegevuste
algusest.
Hoolekandevaldkonna 1446 589 Koolitusel osalejad on tegevuse 3.1
koolitustel ja (409 inimest) ja 3.3 (180 inimest) alt.
supervisioonidel Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
osalenud inimeste arv tegevuste algusest.
(3.1, 3.3)
Hoolekandevaldkonna 250 139 Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
koolitustel osalenud tegevuse algusest.
inimeste arv (4.1)
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt
või täielikult ellu
sotsiaalpartnerid või
vabaühendused?
Kas TAT üheks
eesmärgiks oli naiste
jätkusuutliku osaluse ja
edu tagamine
tööhõives?
15
Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes
24
Kas TAT oli suunatud
riigi, piirkonna või
kohaliku tasandi
haldus- ja
ametiasusutele või
avalike teenuste
osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt 0 Antud TAT raames sellist infot ei koguta
kui mitterahaliselt)
toetatud mikro-,
väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete
ettevõtete (sh ühistute
ja
sotsiaalmajandusettevõ
tete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud Statistikaameti andmete põhjal seisuga 31.12.2016 35,5%, TAT
(%): spetsiifiliste näitajate põhjal seisuga 31.12.2017 74,8% ja sellest
unikaalsete inimeste puhul täitmine 73,34%.
TAT lõppeesmärgi täitmise Statistikaametilt saab 2017. a kohta andmed 2018.a kevadel,
selgitus: seetõttu arvutus 2016. andmete põhjal. TAT spetsiifiliste näitajate
põhjal on lõppeesmärgi täitmine hea.
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele16
1.01.2015 - 31.12.2016
Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 3875), siis TAT ellu viidud
tegevuste panus täitmise osas Statistikaameti andmete põhjal (1.01-31.12.2015) on esimesel aastal
tagasihoidlik (teenust saanud 32 inimest). Aastal 2015 ei olnud mitu teenuse osutamise projekti veel
alustanud. Täitmine seisuga 31.12.2016 TAT spetsiifiliste näitajate põhjal (teenust saanud 1375
inimest) on 35,5 %.
TAT tulemusnäitajate täitmise osas hetkel hinnangut ei saa anda, sest ei ole veel Statistikaameti poolt
koostatavat sellekohast kokkuvõtet saanud.
1.01.2017 – 31.05.2017
Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 3875), siis TATis ellu viidud
tegevuste panus näitajate täitmise osas Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015 - 31.12.2016) on
esimesel kahel aastal hea (teenust saanud 1378 inimest). Rakenduskava tulemusnäitajad on täidetud.
1.06. 2017- 31.12.2017
Statistikaameti andmeid veel 2017.a teenuse saajate osas ei ole laekunud.
Vaadates TAT spetsiifiliste näitajate põhjal teenuse saajate osakaalu planeeritud mahust seisuga
31.12.2017 on täitmine 74,8% ja sellest unikaalsete inimeste puhul täitmine 73,34%.
Eelarve täitmise kokkuvõte MT 1-30 (kajastab kulusid kuni 2017.a oktoobri lõpuni):
Väljundi 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste osutamine“ eelarve täitmine on 47,69%. Väljundi 2.2 „Integreeritud teenuste
osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarve täitmine on 30,32%. Menetluses oleva TAT
muudatusega vähendatakse väljundi eelarvet 300 000 euro võrra, mis tõstab oluliselt täitmise
protsenti.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
eelarve täitmine (MT1-30 andmetel) on 42,87%.
16
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12
25
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarve täitmine on 4,62%. Antid väljundi täitmine on
väga madal kuna alategevus 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamine“ ellu
viimine on lükkunud edasi. Menetluses oleva TAT muudatusega vähendatakse alategevuse 2.4.2
eelarvet, mis tõstab oluliselt väljundi täitmise protsenti.
Kokku TAT (otsesed ja kaudsed kulud) täitmine on 37,97%. Kui arvestada menetluses oleva TAT
muudatuse eelarvet, siis on täitmine ligi 50%. Võttes arvesse uue muudatusega kinnitatava eelarve ja
info, et väga paljud suured maksed jäid 2017.a novembri ja detsembri kuusse, siis TAT eelarve
täitmist võib hinnata heaks.
10. TAT mõju läbivatele teemadele17
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
osutatakse erinevaid teenuseid ja korraldatakse koolitusi ning viiakse läbi arendustegevusi Eesti
erinevates piirkondades.
Integreeritud teenuste osutamise raames arendatakse piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille
raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning
abivajajad suunatakse teenustele, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Koordineeritavad
piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa,
Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru
(Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa).
Üle Eesti pakutakse ka abivahendialast, elukeskkonna- ja töökeskkonnaalast nõustamisteenust
Kliente oli nii Tallinnast, Harjumaalt, Muhu vallast kui ka Lõuna-Eestist.
Hoolekandeteenuste ühetaolisema kättesaadavuse tagamiseks pakutakse
rehabilitatsiooniprogrammide alast konsultatsiooni ja koolitust teenuseosutajatele üle Eesti
(konsultatsioonid on toimunud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Keilas, Elvas),
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus toimus nii Tallinas kui Tartus ning toetatud
töölerakendamise metoodika koolitus Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Hamet töövõimekuse hindamise
metoodika jätkuarendamisel partnerid valitud ja koolitatud (sh uute moodulite osas) järgmistes
piirkondades: Harjumaa (Tallinn ja Keila vald), Järvamaa (Türi), Lääne-Virumaa (Rakvere), Võrumaa
(Võru linn), Läänemaa (Uuemõisa), Pärnumaa (Pärnu Linn). 2017. a koolitused jätkuvad, sh vene
keeles.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendajate valiku üheks tingimuseks on regionaalne jaotuvus kogu Eesti
ulatuses, et kompetents jaguneks ühtlaseks. Ka kõik korraldatavad üritused on jaotunud Eesti
erinevate osade vahel, et kõigil oleks võrdsed võimalused osalemiseks.
Pakkudes koolitusi „töö psüühikahäirega kliendiga“ kõigile kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele ja
KOVide hallatavate asutuste spetsialistidele ning võimalikult lähedal nende töökohale ühtlustab
teenuse kvaliteeti erinevates Eesti piirkondades.
Järelevalve põhimõtete ja metoodika ühtlustamine toetab erinevates regioonides tegutsevate
teenuseosutajate poolt teenuste osutamise kvaliteedi ühtlustumist, toetades seeläbi ka
regionaalarengut.
TAT ellu viimine mõjutas kohaliku ja piirkondliku arendusvõimeluse tugevnemist läbi Maakondlike
Arenduskeskuste tegevuse, mille raames arenduskeskused koostasid igas maakonna
sotisaalteenuste hetkeseisu kaardsituse, mis oli omakorda üheks sisendiks sotsiaalteenuste vajaduse
analüüsi koostamisel. Tegevuse eesmärk oli aidata kaasa kohalike omavalitsuste koostööle, tõsta
nende võimekust, et kohalikud omavalitsused saaksid paremini hakkama piirkonna
hoolekandeprobleemide lahendamisel.
1.01.2016 - 31.12.2017
17
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12
26
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
jätkatakse erinevate teenuste osutamisega ja koolituste korraldamisega ning viiakse läbi
arendustegevusi Eesti erinevates piirkondades.
Infoühiskond X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Tegevuse 3.4 raames valmivate sotsiaalteenuste kaardistuste üheks eesmärgiks oli uurida
ka kohalike omavalitsuste valmisolekut ja juba toimivaid lahendusi hoolekandeteenuste osutamiseks
läbi info- ja kommunikatsioonivahendite lahenduste.
1.01.2016 - 31.12.2017
Korraldati ideekonkurss, kus arendati välja uuenduslikke ideid sotsiaalvaldkonna probleemide
lahendamiseks. Nii mitmedki ideed olid just info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad
hoolekandeteenuste osutamise lahendused. Välja töötatud ideedel on võimalus tulla taotlema toetust
idee edasi arendamiseks, piloteerimiseks ja teenuse/toote liialdamiseks pakkumisek sama meetme
avatud taotlusvoorudest.
Riigivalitsemine X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: TAT tegevus toetab teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Läbi info- ja kaasamisürituste
pakuti maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja teenuse osutajatele võimalust teadlikkuse tõstmiseks
sotsiaalteenuste kvaliteedist ning kvaliteedijuhtimisest. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamisel ja koolituste pakkumisel tehti koostööd Sotsiaalministeeriumi
hoolekande osakonnaga, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, toetades seeläbi terviklikku
riigivalitsemist ja teenuse kvaliteedi ühtlustamist riigis. Järelevalve põhimõtete ja metoodika
ühtlustamine toetab osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu ja ühtlustumist kogu riigis, toetades seeläbi
tõhusat riigivalitsemist.
1.01.2016- 31.12.2017
Jätkus rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja koolituste pakkumine,
mille raames tehti koostööd Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnaga, Haridusministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, toetades seeläbi terviklikku riigivalitsemist ja teenuse
kvaliteedi ühtlustamist riigis. Jätkuvalt tegeleti järelevalve põhimõtete ja metoodika ühtlustamisega,
mis toetab osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu ja ühtlustumist kogu riigis, toetades seeläbi tõhusat
riigivalitsemist.
Võrdsed võimalused X X
sh sooline võrdus X X
Selgitus: Otseselt ei sihitata tegevusi meestele või naistele- kõik on võrdselt tegevustes oodatud
osalema.
sh võrdne kohtlemine X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
1.01.2016 - 31.12.2017
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele18
18
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
27
1.01.2015 – 31.12.2016
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viib ellu tegevusi 1.2, 1.3 ja 3.3
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitus „Töö psüühikahäiretega kliendiga“
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib punkti 3.2 alt ellu Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldavate ja
osutavate teenuste kvaliteedi tõstmist läbi järelevalve parandamise.
Maakondlikud arenduskeskused (SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Harju Ettevõtlus- ja
Arenduskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA
Läänemaa Arenduskeskus, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA
Saaremaa Arenduskeskus, SA Tuuru, SA Tartu Ärinõuandla, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA
Viljandimaa Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur) koostasid punkti 3.4 raames
sotsiaalteenuste kaardistusi ning analüüsi sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise kohta perioodiks
2016-2020. MAKid andsid sisendi ka sotsiaaltranspordi korraldamise kontseptsiooni.
Koostöö TAT partneritega on sujunud sisuliste teemade osas hästi. Probleeme on olnud 15 partneri
(Maakondlikud Arenduskeskused) maksearuannete kinnitamisega. Arenduskeskuste poolt sõlmitud
lepingutes, täidetud tööajatabelites on TAT tööd väga üldsõnaliselt lahti kirjutatud, mis raskendab
hinnata erinevate töötajate tehtavate tööde erisust. Mõningate lepingute mahud ületavad 5000 euro piiri
või lihthanke piirmäära, aga MAK ei ole võtnud võrdlevaid pakkumusi ning lihthanke puhul pole pannud
teadet riigihangete registrisse. Esitatud aruanded ei ole esitatud korrektselt. Seoses MAK tegevustega
esitatud RÜ poolt finantskorrektsiooni otsus (845,74 eurot). MAK tegevused TATis 2017. aastaks on
lõppenud.
1.01.2017 – 31.05.2017
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viib ellu tegevusi 1.2 ja 1.3.
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitused spetsialistidele, kes tegelevad
psüühikahäiretega kliendiga.
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib punkti 3.3 alt ellu hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamist
kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning
rakendamise kaudu.
Maakondlikud arenduskeskuste tegevus TATis lõppes 2016. aasta lõpuga.
Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskus) ülesannete ümberkujundamisega viidi alamegevuses 1.2 abivahendite nõustamise ja
alamtegevuses 3.3 kvaliteedijuhtimisega seotud ülesanded Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest
üle Sotsiaalkindlustusametisse. Kvaliteedijuhtmisega seotud ülesannete täitmise osas on SKAl olnud
probleeme seoses vastavate spetislistide puudumusega.
Eelarve täitmise aruandes on kajastatud riigikassast 31.05.2017 seisuga välja makstud aruannete
summad (kuni MT17), mis kattuvad eelmise eelarve täitmise aruandega esitatud summadega.
Maksetaotlused (18-22) olid pikemat aega Rakendusüksuses järelevalve osakonnas kontrollis ning
sellest tulenevalt ei kinnitatud 2017. a esimeses pooles maksetaotlusi 18-22.
30.06 seisuga on need maksetaotlused kinnitatud ja aruande esitamise ajaks on maksetaotlused nr
18-22 ning 23 ja 24 väljamakstud.
Ajavahemikul 02.08-22.12.2016 viis Rakendusüksus läbi programmi auditi, mille lõpparuandes nr ESF-
121/2016 toodi välja, et toetuse saaja ei ole arvestanud puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga. Auditi käigus leiti TAT partneri Astangu KRK osas mitteabikõlblikke kulusid kokku
summas 135,13 eurot, millele lisandusid ka kaudsed kulud 13,79 eurot. Kokku oli 3.03.17 esitatud
finantskorrektsiooni otsus summas 151,81 eurot. Finantskorrektsioon puudutas maksetaotlusi 1 ja 5.
Rakendusüksus kontrollis tulenevalt projektiauditis nr ESF-121/2016 välja toodud puhkusetasude
ebakorrektsest arvestamise metoodikast ka teiste antud TATi töötajate puhkusetasude abikõlblikkust,
mille tulemusena esitati 22. 04.17 finantskorrektsiooni otsus vähendada TAT eelarvet mitteabikõlblike
kulude võrra summas 1024,74 eurot (sh kaudsed kulud). Otsus puudutas Astangu KRK poolt välja
makstud otseseid personalikulusid. Finantskorrektsioon puudutas järgmisi maksetaotlusi: MT 4,5,7,8,10,
11, 12, 16. Antud summasid veel TAT kogueelarvest maha pole võetud, vaid seda tehakse järgmise
TAT muudatusega.
Koostöö TAT partneritega on sujunud sisuliste teemade osas hästi.
1.06.2017 – 31.12.2017
28
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viis ellu tegevust 1.2 (kuni 30.09.2017) ja tegevust 1.3.
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitused spetsialistidele, kes tegelevad
erivajadustega kliendiga.
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib alates 1.02.2017 punkti 3.3 alt ellu hoolekandeteenuste kvaliteedi
edendamist kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise kaudu. Punkti 1.2 alt viiakse alates 1.10.2017 ellu keskkonnakohanduse
ja alates 1.02.2017 abivahendialast nõustamistegevust ja koolitusi.
Eelarve täitmise aruandes on kajastatud riigikassast 31.12.2017 seisuga välja makstud aruannete
summad (kuni MT30). Eelarvet ei ole Rakendusüksuse poolt 3.03.17 ja 22. 04.17 esitatud
finantskorrektsioonide otsuste alusel veel vähendatud. Samuti ei ole TAT eelarvest maha arvestatud ka
2016.a teenitud puhastulu summat. Esitatud finantskorrektsioonid ja 2016.a puhastulu summade maha
arvestamine on kajastatud allkirjastamisel olevas TAT muudatuses.
Seoses tegevuste ellu viimise liikumisega ühelt partnerilt teisele ei ole tekkinud olulisi raskusi tegevuste
ellu viimisel, kuna koos tegevustega on suures ulatuses asutuste vahel kaasa liikunud ka vastavat tööd
tegevad spetsialistid.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) ja TAT tegevustes
osalejate aruanne (lisa 3)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Terry Ney
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse /allkirjastatud digitaalselt/
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
29
Innove SA
[email protected] Meie 26.02.2018 nr 2-5.1/656-1
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
TAT "Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused" seirearuanne nr
6(parandatud)
Lugupeetud Ülle Luide
Käesolevaga edastame TATi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ parandatud
seirearuande nr 6.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa:
1. Lisa 1_TAT seirearuanne nr 6_parandatud
2. Lisa 2_eelarve täitmise aruanne nr 6_parandatud
Terry Ney 6269 748
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952