dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine

Sotsiaalministeerium · 26. veebruar 2018
Viit
4
Registreeritud
26. veebruar 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Tiia Taevere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎4 26.02.2018 Määrus.bdoc1492 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ seletuskiri LISA Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ seletuskirja juurde Arvamuse, ettepaneku, Arvamuse, ettepaneku, märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud, selgitus märkuse esitaja Kultuuriministeerium Kuna osa kohandatavaid eluruume võivad asuda Arvestatud osaliselt. hoones, mis on mälestis või, mis asub muinsuskaitse Määruse kohaselt on abikõlblikud „ehitusprojekti ja alal ning sellistes hoonetes ei saa ehitusprojekti teha, sellega seotud dokumentide ning ekspertiisi kui eelnevalt ei ole koostatud muinsuskaitse koostamine“, muinsuskaitse eritingimused on eritingimused. Ettepanek on lisada abikõlblikele ehitusprojektiga seotud dokumendid, seega ei pea me kulude hulka ka muinsuskaitse vajalikuks eraldi lisada muinsuskaitseliste eritingimuste koostamise kulu ja muinsuskaitselise eritingimuste koostamist. Lisame seletuskirja, et järelevalve teostamise kulu. abikõlblikud on sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud. Järelevalve teostamise abikõlblikkuse osa tekst on korrigeeritud järgmiselt: abikõlblik kulu on projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve tegemine. Seletuskirja on lisatud sh muinsuskaitselise järelevalve teostamise kulu. Siseministeerium 1. Eelnõu § 2 punktis 5 nimetatud termin on eksitav, Arvestatud. kuna ei ole üheselt mõistetav, kas toetatavad Mõiste liikuvusega seotud toimingud on kirjeldatud tegevused hõlmavad nii eluruumi siseseid kui ka järgmiselt: püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest hoone väliseid kohanduse tegevusi. üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ning Kuivõrd määruse § 8 punkti 4 kohaselt on meetme välja liikumine. tegevusteks hoone ja ka selle territooriumile sissepääs, siis teeme ettepaneku parandada sõnastust järgnevalt: „5) liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla 1 liikumine, eluruumi sees ning eluruumi ja selle territooriumile sisse ja välja liikumine;“. 2. Eelnõu § 10 lg 2 kohaselt on toetuse suuruse ja Arvestatud. kohanduste arvu aluseks puudega inimeste arv Seletuskirja on korrigeeritud järgmiselt. Eesmärgiga kohalikus omavalitsuses taotlusvooru jagada kogu meetme tegevuse 2000 planeeritud väljakuulutamise aasta 1. jaanuari seisuga ning kohandust kohalike omavalituste (edaspidi KOV) arvestades, et igal kohalikul omavalitsusel on vahel võrdselt tuleb jagamisel lähtuda 2000 võimalik taotleda vähemalt ühte lisas määratud kohanduse arvust ja Tallinna puhul lahutada suurima ühikuhinnaga eluruumi kohandust. pilootprojektis teostatud 45 kohandust. Nii on näiteks Seletuskirjas toodud näite arvutused ei võimalda Tartu linnas planeeritud kohanduste arvuks 189, üheselt aru saada, millise tehte tegemisel kujuneb arvestades et 01.01.2017 elas Tartus 14 122 puudega 149 904-st 10 000 puudega inimese puhul KOV-i inimest, mis moodustas 9,44% kogu 149 512 territooriumil elavate arvuks 6,67 %. Palume puudega elanike arvust ja 9,44% 2000-st on 189. seletuskirja täiendada, millise arvutuse tulemusel on Toetuse suurus Tartu Linnavalitsusele on samuti kohandatavate eluruumide arvuks saadud 130. 9,44% eelarvest, millest on maha-arvatud arvestuslikult ühe kohandusega KOV-ide toetused, kuna nende toetuse suurus lähtub määruse lisas määratud ühe suurima ühikuhinnaga eluruumi kohanduse maksumusest mitte proportsioonist. 3. Lisaks on seletuskirja kohaselt KOV-il võimalus Selgitame. kehtestada kohanduse saajale toetuse saamiseks Seletuskirjas on viidatud tasule, mis vastavalt osalustasu, küll aga ei ole selgitatud, mida mõeldakse Sotsiaalhoolekande seadusele on: osalustasu all. Jääb arusaamatuks, kas osalustasu on § 16. Tasu sotsiaalteenuse eest isikule, et ta saaks osaleda kohandatava eluruumi (1) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. taotluse voorus või isik peaks omakorda toetuse Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab enda taotlejale tasuma osa omaosalusest? osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu Seletuskirjast ei selgu, miks peaks osalustasu tingimused ja suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse kehtestamine vajalikuks osutuma või millised eest tasuv või teenust osutav asutus. tingimused peaksid esinema, et KOV kehtestab (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb toetuse saamiseks osalustasu. Eelnõu eesmärgiks on sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning erivajadustega inimeste eluruumide ligipääsetavuse teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust 2 parandamine ja seeläbi nende tööturule tagasi olukorrast. integreerimine. Kas erivajadustega inimestele (3) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi osalustasu kehtestamisega ei panda neid olla teenuse saamise takistuseks. majanduslikult veelgi raskemasse olukorda, kui nad Antud meetme tegevuse toetuse andmise tingimuse peaksid leidma rahalisi vahendeid? väljatöötamise raames palusime kohalikel omavalitsustel anda teada, kas nad on rakendanud kodude kohandamisel kohanduse saaja omaosalust. Mitmed KOV-id on osa kohanduse maksumusest jätnud kohanduse saaja finantseerida. Sellest tulenevalt oleme arvestanud, et KOV-id rakendavad kodude kohandamisel puudega inimestele, kelledel on võimekus katta osa kohanduse maksumusest ka omafinantseeringut. Oleme vastavalt eeldatavale kohanduse saajate omafinantseeringule ühikuhindasid korrigeerinud ja esitanud korraldusasutusele korrigeeritud hinnad kooskõlastamiseks. 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 8 punktiga 5 Arvestatud osaliselt järgmises sõnastuses: Paremad tingimused hõlmavad ka turvalisust „5) isiku erivajadustest lähtuvate turvalisust tagavate tagavaid meetmeid. Lisame seletuskirja: meetmetega.“. abikõlblikud § 8 kohase tegevuse elluviimiseks Vastavad meetmed on näiteks tulekahju avastamise vajalik ehitus ja seadmed, mis tagavad puudega seade ehk suitsuandur sh suitsuanduri erilahendused isikute turvalisust, näiteks tulekahju avastamise kuulmispuudega inimestele (vibratsiooniga voodisse, seade ehk suitsuandur sh suitsuanduri erilahendused valgusefektiga jne), tahke- ja gaasiküttel kuulmispuudega inimestele (vibratsiooniga voodisse, küttesüsteemide puhul vingugaasi avastamise seade valgusefektiga jne), tahke- ja gaasiküttel jne. küttesüsteemide puhul vingugaasi avastamise seade Siseministeeriumi hinnangul on täiendav punkt jne. vajalik, sest 2016. aastal oli füüsiline- või vaimne puue 9 hukkunul 39-st. Tuleb nentida, et kolmandikul tules hukkunutest on olnud kas 3 probleeme tervisega või puue (liikumishäired ja/või koos vaimsete häiretega). Käesoleval, 2017. aastal on oktoobri seisuga 22-st tules hukkunust 14%-l olnud liikumishäire. Seega erivajadustega inimeste eluaseme kohandamisel tuleks lisaks eluruumi ligipääsetavuse parandamisele tähelepanu pöörata ka tuleohutusega seonduvale. Kuivõrd erivajadustega inimeste liikumine on raskendatud, peaksid toetatavad tegevused lähtuma tuleõnnetuste ennetamisest ja tuleõnnetuste toimumisel liikumist/evakueerumist parandavatest tegevustest. Oluline on eluruumi kohandamisel jälgida, et evakuatsiooniteed vastaksid erivajadustega inimeste vajadustele, tulekahju avastamisseaded ning küttesüsteemid vastavalt erivajadustele (näiteks liikumispuudega isikute puhul tuleks välistada tahkeküte või kuulmispuude korral kohandatud märguandega andurid jne). 5. Eelnõu kohaselt on toetuse andmise eesmärk Mitte arvestatud. tagada puuetega inimestele paremad elamis-, Toetuse andmise eesmärk on sätestatud Vabariigi õppimis-ja töötamistingimused vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusega nr 240 „„Heaolu Valitsuse 30.06.2016 korraldusele nr 240 „„Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine“. Määrusega aastateks 2016–2020 heakskiitmine“. eesmärki ei muudeta, paremad elamis-, õppimis-ja Et aga Siseministeerium ja Päästeamet peavad töötamistingimused hõlmavad turvalisemaid oluliseks sihtrühma jaoks kohandatavates tingimusi. eluruumides lisaks ligipääsule ka tuleohutuse tagamise meetmete võtmist, siis teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 2 lõiget 1 sõnadega „paremad ja ohutumad“: „(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega 4 inimestele paremad ja ohutumad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusele nr 240 „„Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016– 2020 heakskiitmine“.“. Rahandusministeerium 1. Palume eelnõu § 9 puhul selgitada, millised §-s 8 Arvestatud. nimetatud tegevused või §-s 9 nimetatud kulud Lisasime eelnõu §-le 9 lõiked 5 ja 6, mille kohaselt hüvitatakse standardiseeritud ühikuhindade lg 3 punktide 1-2 tegevusi hüvitatakse tegelike alusel. Palume eelnõus selgelt eristada tegelike kulude alusel ning kui kulusid hüvitatakse lisas 1 kulude ja ühikuhindade alusel makstavad kulud ning esitatud ühikuhindade alusel, siis see sisaldab lõike 3 lisada eelnõusse säte, kuidas on tagatud sellisel juhul punktides 3-8 loetletud kulusid ning neid tegelike kulude topeltfinantseerimise vältimine. Vastavalt kulude alusel ei hüvitata. tuleb täiendada ka seletuskirja osa, selgitades lahti ühikuhindade alusel toetuse maksmise täpsemad tingimused. 2. Eelnõu §-s 9 puudub viide kulude abikõlblikkuse Arvestatud. tingimusi mõjutavatele sätetele ühendmääruse § 5 Lisasime viite. § 9 (1) Abikõlblikud on käesoleva kohaselt, kuigi varasemalt Rahandusministeeriumiga määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks kooskõlastatud ühikuhindade metoodika kohaselt vajalikud kulud, mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi antud ühikuhindade kehtestamisel puhastulu maha Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 arvamist arvesse ei võetud ning seda tuleb teha „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate toetuse väljamaksmisel. kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 7 ja määruse lisas nimetatud standardiseeritud ühikuhindade või, vastava ühikuhinna puudumisel, ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustel ning on kooskõlas ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega. 3. Eelnõu §-s 9 tuleb täiendada mitteabikõlblike Arvestatud. 5 kulude loeteluga või vähemalt viitega ühendmääruse Lisasime viite mitteabikõlblikele kuludele. §-le 4, mis katab ära ka § 9 lõike 5 ja mis tuleb seega välja jätta. 4. Eelnõu § 9 lõiget 4 tuleb muuta selgema Arvestatud. arusaamise tagamiseks ja sõnastada see nt järgmiselt: Korrigeeritud tekst on: „lõikes 3 nimetatud kulude abikõlblikkuse osa lõikes 3 nimetatud kulude abikõlbliku osa määramist määramist ei mõjuta erivajadusega isiku kohandatava ei mõjuta kohanduse kasutamine teiste pereliikmete eluruumi või ühise ruumi kasutamine koos teiste või maja elanike poolt. pereliikmete või maja elanikega“. 5. Eelnõu § 16 lõigete 1 ja 6 kohta selgitatakse Arvestatud. seletuskirjas, et hindamist ei toimu ning § 16 lg (1) korrigeeritud sõnastus on: hindamiskriteeriumide nõudeid kontrollitakse „Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavushindamise raames. Palume ühtlustada nõuetele vastavust ning projekti vastavust lõigete 1 ja 6 sõnastust ja sõnastada ka lõike 1 hindamiskriteeriumidele.“. hindamiskriteeriumidele vastamine vastavushindamisena. 6. Eelnõu §-s 20 tuleb täpsemalt märkida, milliste Arvestatud ühendmääruse paragrahvide alusel toetust makstakse. Viide §-le 15 jäetakse ainult ühikuhinna osasse (lg-d Eelnõu § 9 kohaselt makstakse toetust kas tegelike 1-2). kulude või ühikuhindade alusel. Eelnõu § 20 lõikes 1 viidatakse ühendmääruse §-le 11-15, kuid on jäetud tähelepanuta, et ühendmääruse § 15 reguleerib erinevate kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmist, millest osa ei kohaldu. 7. Eelnõu § 24 lõikes 4 kestvuse nõude sisustamine Selgitame. selliselt, et toetuse saamisega kaasneb kohaliku STS § 24 „Toetuse saaja kohustused“ p 14 sätestab, omavalitsuse üksusele (KOV) samalaadsete kulude et toetuse saaja (antud meetme tegevuse puhul KOV) hüvitamise kohustus veel 5 aastat (seletuskirja peab tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja selgitus), ei ole kooskõlas ÜSM-i artikliga 71, mille nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 mõte on konkreetse projekti tulemi kestlikkuses, nimetatud juhul ja aja jooksul. Euroopa Parlamendi mitte riikliku samasisulise toetusmeetme jätkuvuses. ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 6 ÜSM-i artiklis 75 ette nähtud viie aasta pikkust pealkiri on „Tegevuste kestvus“ ja kehtib tegevuste tähtaega tuleb järgida vastavalt asjaoludele, sh puhul, mis hõlmavad investeerimist taristusse või vajaduse muutusele. Näiteks võib isik kohenduse tootlikku investeeringusse. Toetus tuleb tagasi lahenduse ümber teha, kui funktsioon säilib. maksta mh, kui toimub oluline muutus selle Kestvuse nõude rikkumine esineb näiteks juhul, kui iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, toetuse sihtgrupp kasutab abi pahatahtlikult omakasu mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärgil, st mitte sihipäraselt. KOV-ile kestvuse eesmärke. Artikkel 71 kehtib ettevõtetele, kus nõude kaudu sellise kohustuse panemisel ei ole „liikmesriigid võivad lühendada esimeses lõigus analüüsitud ega selgitatud, kas see on niigi KOV-i sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on põhikohustus ja kui suures mahus peab inimesi VKEde (väike või keskmise suurusega ettevõte) aitama, et kohustuse saab lugeda täidetuks. investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega.“. Antud küsimuse osas on varasemalt (22.02.2017) konsulteeritud RaM Välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmetsaga. KOV-il on kohustus kehtestada kestvusnõude täitmiseks kord, mis tagab kodude kohandamise tegevuse jätkamise ja selle täitmist kontrolli kohustus on RÜ-l. Kohanduste mahtu ei saa ettemäärata, see sõltub vajadusest. Kohustuse täitmine on tagatud KOV vastava korra kehtestamisnõudega, mille alusel saab kohanduse saaja esitada vastava taotluse toetuse määramiseks. 8. Eelnõu § 9 puhul palume seletuskirjas lahti Arvestatud. selgitada ühikuhindade alusel ja tegelike kulude §-i 9 lisasime: alusel toetuse maksmisel kehtivad erisused. (5) lg 3 punktide 1-2 tegevusi hüvitatakse tegelike Ühikuhindade puhul palume selgitada detailselt, mis kulude alusel. tingimused kohalduvad ühikuhindade alusel toetuse (6) kui kulusid hüvitatakse lisas 1 esitatud andmisele. Näiteks, kas lisas loetletud kohanduse ühikuhindade alusel siis see sisaldab lõikes 3 kulud kaetakse ainult ühikuhinna alusel või on punktides 3-8 loetletud kulusid ning neid tegelike tegemist toetusest hüvitatava lõpliku hinnaga. kulude alusel ei hüvitata. Samuti, kas väljamakstavat ühikuhinda Seletuskirjas on viide RaM ühikuhindade korrigeeritakse puhastulu suhtes. kooskõlastuskirjale: Korraldusasutus on ühikuhinnad 7 Palume lisada ka viide Rahandusministeeriumiga ja nende rakendamise metoodika kooskõlastanud eelnevalt kooskõlastatud puuetega inimeste oma 01.09.2017 kirjaga nr 9.24.3/14-20/06201-1. eluruumide kohandamisel standardiseeritud Puhastulu antud meetme tegevusega ei teenita. Kuid ühikuhindade arvestamise analüüsi ja rakendamise arvestades ressursside piiratust (s.o kõiki vajadusi ei metoodikale. saa rahuldada) on KOV-id rakendanud kodude kohandamisel puudega inimestele, kellel on võimekus katta osa kohanduse maksumusest ka omafinantseeringuga. Oleme vastavalt eeldatavale kohanduse saajate omafinantseeringule ühikuhindasid korrigeerinud ja esitanud korraldusasutusele korrigeeritud hinnad kooskõlastamiseks. 9. Palume lisas toodud tabelist kustutada veerg Arvestatud. „Toetuse suurus 85%“. Antud lisaga tuleb kehtestada Korrigeeritud lisa on esitatud veeruta „Toetuse ühikuhinnad nende tegelikus abikõlblikus suuruses ja suurus 85%“. mitte toetatava osa suuruses. Juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt võib toetuse maksimaalne osakaal olla 85%, mis ei välista toetuse osakaalu ka väiksemas määras, mis selgub taotluse rahuldamise otsusega, arvestades taotletud toetuse protsenti. Lisaks ei ole viidatud veerus võetud arvesse eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatud abikõlblike kulude vähendamist puhastulu võrra. Määruses viidatud ühe nimega tegevusele ja Arvestatud. seletuskirjas teisele meetme tegevusele. Meetme Puue on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tabelist, mis on lehel, tähenduses. Erivajadus on üldisem mõiste. Määruse http://www.struktuurifondid.ee/et on tegevuse ja seletuskirja teksti on korrigeeritud ja läbivalt nimetuseks: Puuetege inimeste eluaseme füüsiline kasutatud mõistet puue sotsiaaltoetuste seaduse kohandamine. Määrusega seletuskirjas: tähenduses. 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on sätestada Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava meetme 8 tegevuse „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused. Meetme tegevuse eesmärk on erivajadustega inimeste eluruumide kohandamise toetuse abil parandada sihtrühma elukeskkonda. Eluruumide kohandamine võimaldab erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr Arvestatud. 1303/2013 kohaselt on käibemaks mitteabikõlblik Määruse tekstile on lisatud viide ühendmääruse §-le kulu ja abikõlblik ainult teatud tingimuste 4 ja kustutatud käibemaksu abikõlblik erisuse osa, esinemisel. Kui eelnõusse lisatakse viide mis on lisatud seletuskirja. ühendmääruse § 4-le, siis sellega on hõlmatud ka käibemaksu abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse sätted. Sotsiaalkindlustusamet 1. Selguse huvides, kas LISA-s on ühikuhinnad ära Selgitame. toodud koos käibemaksuga või ilma? Meie Ühikuhinnad on esitatud koos käibemaksuga. ettepanekul võiks ühikuhinnad olla ümardatud ning Elukallidust võetakse arvesse, vt lisa tekst: samuti peaks arvesse võtma tegelikku elukallidust. „Ühikuhinnad korrigeeritakse enne uue taotlusvooru Ühe ettepanekuna toome välja, et ühikuhinnad tuleks väljakuulutamist põhjendatud vajaduse korral üle vaadata iga-aastaselt, sest keskkonna eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga kohandamisega seotud vahendite maksumused (THI)“. Kui on vaja nii tõstukit kui ka kaldteed, siis näitavad pigem kiiresti tõusvat trendi ja kohanduse toetuse määramisel need hinnad liidetakse. Üks projekt on pikaajaline projekt. LISA-s peaks olema kohandus võib sisaldada mitut kohanduse märgitud ka tõstuk+kaldtee ühikuhind, kuna komponenti. Kohandus on puudega inimese tavapraktika näitab, et mõlemat on abivajajal vaja erivajadustest tulenev eluruumi ümberehitamine, st terviklahenduse saamiseks. vajalik võib olla ümber ehitada nii köök kui ka vannituba jne. Hinnad on ümmardatud euro täpsusega ja esitatud 9 ühikuhinnad on kooskõlastatud korraldusasutusega. 2. Meie spetsialistide praktika näitab, et väiksematel Mitte arvestatud. KOVdel ei pruugi olla võimalik 15% omaosalust Maksimaalne toetuse määr 85% tuleneb Euroopa maksta just kallimate kohanduste puhul. Praegusel Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskavast, mida juhul muidugi ei tea, kui võimekad on uued KOVd, määrusega ei muudeta. Vastavalt sotisaalhoolekande aga väiksematel KOVdel puudusid eelnevalt seadusele §-le 42 on KOV-i kohustus puudega kodukohanduse jaoks eelarves vahendid. See on suur isikule eluruumi tagamine. Viidatud sätte lg 1 murekoht, sest paljusid abivajajaid ei pruugi sellisel kohaselt isikuid, kellel on puuetega inimeste kujul see meede aidata või jäävad lahendused sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses poolikuks. puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab KOV eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Antud määruse kohane toetus on planeeritud KOV- idele nende seadusest tuleneva kohustuse täitmisel täiendavaks abiks. 3. Jäi arusaamatuks, mida on mõeldud eelnõus Selgitame. tuulekoja laiendamise all? Kas mõeldud on Tuulekoja laiendamine on võimalik lahendada juurdeehitust? juurdeehituse rajamisega või olemasolevate ruumide ümberehitusega, seega ei eelda alati juurdeehitust. 4. Praegu on eelnõus abikõlbulikuks loetud Selgitame. korteriukse automaatika ja värava automaatika. Kas Abikõlblik on ukse autmaatika, kui selleks on väiksukse automaatika on ka abikõlbulik? Samas § 8 põhjendatud vajadus, sealhulgas välisukse järgi justkui peaks olema. Vastasel juhul oleks see automaatika. jällegi poolik lahendus abivajajale ja meede ei täidaks oma eesmärki. Kuna piloodis ei olnud välisukse automaatika lubatud, siis tekkis meil see küsimus. 5. Eelnõus on kirjas, et hoone territooriumi Selgitame. sissepääsu kohandamine hõlmab vastavalt vajadusele Kui hoone territooriumile pääsuks on vaja rajada kaldtee rajamist. Mida on selle punkti all täpsemalt kaldtee (näiteks kõnnitee on madalamal või kõrgemal 10 mõeldud? krundi sissepääsu alast ning vajalik on olemasolevate astmete asendamise kaldteega), siis see on abikõlblik kulu. 6. Eelnõus on kirjas, et hoone piirde kohandamine Selgitame. hõlmab näiteks aiavärava automaatika paigaldamist Piirde all on mõeldud krundile, millel paikneb või erivajadusest tingituna ohutust tagava piirde kohanduse saaja eluruum, aia või värava rajamist. rajamist. Mida on mõeldud täpselt hoone piirde all? Kui tegemist on avaliku kõnniteega siis piirde Aed? Kas käsipuu kõnniteele paigaldamine on rajamine selle äärde ei ole abikõlblik, krundisisese ohutust tagav piire? kõnnitee äärde piirde rajamine on abikõlblik, kui selle rajamise vajadus on põhjendatud. 7. Selguse huvides sooviksime ka täpsustust, kas Selgitame. need abivajajad, kes said piloodis kohanduse võivad Arvestades puudega inimeste arvu (149 904) ja koos osaleda ka nö põhiprojektis? Näiteks piloodis pilootprojektiga kokku planeeritud kohanduste arvu kohandati köök, aga nüüd soovivad sissepääsu (2000) saab ühele kohanduse saajale anda meetme kohandada. tegevusest toetust üks kord. Pilootprojekti toetusi anti sama meetme tegevuse alt, seega ei saa toetada pilootprojektist toetust saanud isiku kodu kohandust teist korda. Tallinna Sotsiaal- ja 1. Määruse eelnõu (§ 2 lg 4) käsitleb väga laia Arvestatud osaliselt. Tervishoiuamet kohanduse saajate sihtgruppi, kes oma puudest Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt: tuleneva erivajaduse tõttu vajavad eluruumi 1) sügav puue on inimese anatoomilise, ümberehitamist. Tallinna linna hinnangul on siiski füsioloogilise või psüühilise struktuuri või mõistlik eelnõus eraldi täpsustada sihtgruppi, kellel funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna õigus eluruumi füüsiliseks kohandamiseks, vältimaks vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või elanikkonna ja omavalitsuste määruse erinevat järelevalvet ööpäevaringselt; tõlgendamist. 2) raske puue on inimese anatoomilise, Meie ettepanek on piirduda PISTS § 2 lõike (11) füsioloogilise või psüühilise struktuuri või punktidega 1 ja 2 ning täpsustada seda määruse funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna eelnõus eraldiseisvalt määruse 2. peatükis. vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet Määruse eelnõus tuleks selgelt määratleda lisaks igal ööpäeval; kohanduse saaja mõistele ka temale pandud 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, 11 kohustused, mida kooskõlastusringile saadetud füsioloogilise või psüühilise struktuuri või määruse eelnõus tehtud ei ole. funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 8 kohanduse vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist saaja mõistega ja talle esitatavate üldiste väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. kohustustega, mille sõnastamisel võiks lähtuda Meetme tegevuse eesmärk on parandada puuetega Sotsiaalkaitseministri 10.06.2016 käskkirjaga nr 78 isikute iseseisvat toimetulekut, sh ka keskmise kinnitatud meetme tegevuse „Erivajadustega puudega isikute iseseisvat toimetulekut. inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse Kohanduse saaja mõiste on määruses selgitatud: andmise tingimuste Lisa 4 toodust. kohanduse saaja – isik, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu. Määrusele on lisatud § 25, milles sätestatakse kohanduse saaja õigused ja kohustused. 2. Määruse eelnõu (§ 7) kohaselt on toetuse Selgitame. taotlejaks kohalik omavalitsus. Ettepanek on KOV mõiste on määratud kohaliku omavalitsuse määratleda antud terminit ka §-s 2, nii nagu teisi korralduse seadusega. Antud määrus määratleb termineid. Samuti tuleb kasutada antud mõistet ühes KOV-i toetuse taotlejana. tähenduses. Käesolevas määruse eelnõus kasutatakse mõlemaid variante (toetuse taotleja ja kohalik omavalitsus), mis tekitab segadust. 3. Kohaliku omavalitsuse struktuuri moodustavad Mitte arvestatud. selles tähenduses volikogu ja valitsus. Eelnõus ei ole Määruse tasandil sätestatakse, kes saab olla toetuse arusaadav, millisel tasandil konkreetselt taotleja ja selleks on KOV. Määrusega ei sätesta, kes määratletakse kohalikku omavalitsust. KOKS § 22 lg on seaduse või sisekorra alusel kohustatud antud 2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku KOV-i funktsiooni täitma. Määruse pädevuses ei ole omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või sellise küsimuse reguleerimine. Määrusega ei saa kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud piirata seadusega KOV-ile antud edasivolitamise küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes õigust. võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Kuna 12 toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblike kulude maksumusest, siis ülejäänud 15% kantakse kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest. Selle puhul on oluline KOKS § 22 lg 1 p 5, mis reguleerib volikogu pädevust toetuste andmisel ja kehtestab valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra. Teeme ettepaneku määratleda eelnõus täpsemalt kohaliku omavalitsuse tasand. 4. Eelnõu kohaselt antakse ühele kohanduse saajale Mitte arvestatud. toetust üks kord (§ 9 lg 2). Vastavalt määrusele (§ 12 lg 1) teeb rakendusasutus Teeme ettepaneku kehtestada lisaks ühikuhindadele rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku ka põhivoorus maksimaalne toetuse summa ühe isiku omavalitsuse toetuse suuruse ja kohanduste arvu kohta. Oleme arvamusel, et standardiseeritud kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. Otsuse, ühikuhindade rakendamine antud kujul tekitab keda ja kui suures ulatuses kohalik omavalitus arusaamatusi kohanduse saajate ja toetust taotleva toetab, teeb kohalik omavalitsus vastavalt kohaliku omavalitsuse meedet rakendatavate isikute vajadustele ja arvestades etteantud indikaatorit. Isiku seas. kohta ettemääratud toetus ei toeta vajadusepõhist Juhul, kui maksimaalset toetuse summat rakendada lähenemist ja meetme tegevuse eesmärki. Samuti ei plaanita kehtestada, tuleks paika panna vähemalt eelnimetatud põhjusel ei määrata määrusega ette, mitu ühikuhinna komponenti on ühe taotluse puhul mitu tegevust on vajalik teostada vajaduspõhise kodu lubatud kasutada. Eelnevalt Astangu KK poolt kohandamisega. Seda arvestades asjaolu, et puudega koostatud eluruumi kohandamise hinnangud inimeste kodude kohandamise toetamine on sisaldavad erinevaid ettepanekuid, nt platvormtõstuki sotisaalhoolekande seaduse kohaselt kohalike paigaldamine, vannitoa ümberkohandamine vm, mis omavalitsuste kohustus. Meetme tegevuse eesmärk on suuremahulised ja palju ressurssi nõudvad on toetada kohalike omavalitsusi kodude tegevused. Määruse eelnõu loogika kohaselt võiks kohandamisel, meetme tegevuse eesmärk ei ole kohalik omavalitsus aktsepteerida kohanduse kohustuste ülevõtmine. Kohalik omavalitsus töötab avaldust, kus eelnõus toodud kohandamise kodude kohandamise toetuste andmiseks välja ühikuhindade põhjal võib see tegevus maksta kuni regulatsiooni, mis sätestab vajaliku reeglistiku, (7381 + 4268) 11 649 eurot. See aga kahandab teiste arvestades vajadusi, ressursse jm. 13 kohandusi vajavate isikute võimalusi kohanduse saamiseks. 5. Leiame, et meetme määruses tuleks reguleerida ka Selgitame. olukord, kui kohanduse saaja poolt soovitud KOV-il on õigus kohanduse saajale kohanduse maksumus ületab toetuse maksimaalset omafinantseeringu määramiseks. Ühikuhindasid on summat või kehtestatud ühikuhindade piirmäära. korrigeeritud eeldatava kohanduse saajate Oleme arvamusel, et antud määruses tuleks omafinantseeringu osaga. reguleerida kohaliku omavalitsuse õigus ette näha isikult kohanduse teostamisel ka omaosalust. 6. Määruse eelnõu § 9 lg 4 ei ole üheselt arusaadav. Arvestatud. Teeme ettepaneku määruse eelnõus sõnastust Korrigeeritud tekst on: lõikes 3 nimetatud kulude korrigeerida, et see oleks üheselt mõistetav. abikõlbliku osa määramist ei mõjuta kohanduse kasutamine teiste pereliikmete või maja elanike poolt. 7. Määruse eelnõu § 12 lg 3 kohaselt esitab kohalik Mitte arvestatud. omavalitsus taotluse ja selle lisad RÜ-le digitaalselt Vastavalt määrusele (§ 12 lg 1) teeb rakendusasutus allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu. rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku Toetuse taotleja koostab taotluse kohanduse omavalitsuse toetuse suuruse ja kohanduste arvu taotlejate avalduste alusel ning registreerib kõik kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. Seega kui kohanduse avaldused sotsiaalteenuste ja -toetuste KOV taotlus vastab etteantud kriteeriumidele ei ole andmeregistris. Taotleja koostab projekti eelarve, rakendusüksusel õigust toetuse andmisest keelduda. võttes aluseks standardiseeritud ühikuhinnad või ühikuhinna puudumisel eeldatava eelarve. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr Sellise korralduse kohaselt on oht, et toetuse taotleja 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri koostatud taotlus koosneb sh ka põhimäärus“ kohaselt on registri pidamise üks mittekvalifitseerunud kohanduse taotlejate eesmärk sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika taotlustest, mille tõttu koostatud projekti eelarve võib kogumine. Registri üks volitatud töötleja on KOV, olla eksitavate andmetega ja ajaliselt pidevalt kes kannab registrisse KOV-i poole abi saamiseks muutuda. pöördunud isiku kohta ettenähtud andmed. Tallinna linn plaanib kehtestada üheks taotlusvooruks (kalendriaastaks) maksimaalse 14 eluruumi kohandamiste arvu, mis on 50 taotlust. Antud piiri kehtestamisel toetume eluruumi kohandamise pilootprojekti kogemustele, et jõuaksime jooksva aasta taotlused aasta lõpuks menetletud ning oskaksime Tallinna linna eelarvesse planeerida 15% omaosaluse katmiseks. Leiame, et kõikide kohanduse avalduste registreerimine sotsiaalteenuste ja -toetuste registris suurendab ebaproportsionaalselt toetuse taotleja halduskoormust. Toetudes pilootprojekti kogemustele, siis toimus Tallinnas kõigi laekunud taotluste registreerimine esmaselt ametiasutuse dokumendiregistris Postipoiss ning alles seejärel kanti STAR-i järjestatult 45 nõuetekohast taotlust, mis saadeti teiseseks menetluseks. Nii võiks olla ka seekord, et STAR-i tuleb kanda vaid taotluses esitatud toetuse avalduse esitanud isikute andmed. Meie ettepanek on antud sätte puhul koostada toetuse taotlus kvalifitseerunud (õigustatud, reaalselt teostatavate ja vajalike) kohanduse taotlejate avalduste alusel ning registreerida sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris töösse minevad kohanduse avaldused. 8. Arusaamatu ja põhjendamatu on toetuse taotluse Mitte arvestatud. nõuetele vastavaks mittetunnistamine, kui kohanduse Vastavalt STS § 21: (7) Rakendusüksusel on taotleja ei võimalda kohapealse kontrolli raames käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 tuvastada taotluses esitatud andmete õigust. Oleme nimetatud õigused taotluses esitatud teabe arvamusel, et eelnõu säte § 16 lg 5 p 2 ei ole kontrollimiseks taotleja ja partneri juures ning proportsionaalne, kuna kohalikel omavalitsustel kavandatavate tegevuste elluviimise kohas. puudub õiguslik alus tagada antud kontrolli Määrusele on lisatud kohanduse saaja kohustusena: võimalikkus. võimaldama KOV ja rakendusüksuse esindajal 15 teostada kohanduse tööde järelevalvet, muuhulgas kohapeal. Toetuse saajal (KOV-il) on lisaks võimalik sätestada toetuse taotlemiseks KOV-i sisese regulatsiooni, mis tagab vastava kohustuse täitmise. KOV ei pea toetama kohandust, mille puhul ei võimaldata teostada kohapealset kontrolli. 9. Korrastamist vajavad toetuse saaja õigused ja Arvestatud. kohustused. Käesoleva määruse eelnõu kontekstist „Haldusakt“ asendatud mõistega „õigusakt“. tulenevalt täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid volikogu. Seega määruse eelnõu § 24 lg p 1 on eksitav (kohaliku omavalitsuse haldusakt). Volikogu annab määruse e õigusakti. Haldusakt on HMS § 51 tähenduses haldusorgani poolt antud haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumite reguleerimiseks, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Määrus on aga õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. 10. Kindlasti ei ole aktsepteeritav, kui volikogu Mitte arvestatud. määrust ei ole olemas hetkeks, kui toimub Määruse § 24 lg 1 p 1: omavalitsustes elanikkonna teavitamine, taotluste KOV esitab hiljemalt esimese maksetaotlusega vastuvõtmine jmt. Ministri määruse rakendamise kohaliku omavalitsuse õigusakti, mis sisaldab tähtaja valikul palume arvestada ajaga (vähemalt vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, kolm kuud), mis on vajalik kohalikel omavalitsustel toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, volikogu määruse ettevalmistamiseks ja toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, vastuvõtmiseks. Juhime määruse eelnõu kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete, ettevalmistajate tähelepanu sellele, et isegi Tallinna lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale linnas on raskendatud erivajadustega inimeste lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide 16 eluruumide kohandamise meetme rakendamine, sest säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja Tallinna Linnavolikogu 24.01.2013 määrus nr 5 kohanduse mõju hindamise tegemise kohta. “Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise kord" vajaks kardinaalset muutmist, sest ei ühti määruse Seega ei pea antud õigusakt olemas olema enne eelnõu loogikaga. taotluste esitamist. Teeme ettepaneku, et 2018. aasta taotlusvooru läbiviimisel kehtestatakse ülemineku sättena, mille Rakendusüksus kuulutab vähemalt üks kord aastas sõnastamisel võiks lähtuda Sotsiaalkaitseministri välja avatud taotlusvooru oma kodulehel ja avalikus 10.06.2016 käskkirjaga nr 78 kinnitatud meetme meedias. Taotlusvoore korraldatakse kuni meetme tegevuse „Erivajadustega inimeste eluaseme eelarve täitumiseni. Taotlusvoor kuulutatakse välja füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimuste vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste Lisa 4 tulenev ajutine kord, mis võimaldab meetme esitamise tähtpäeva. Ettepanek RÜ-le on hoida käivitamist ja jooksvalt tegeleda ka 2019. aasta esimest taotlusvooru lahti kauem kui kaks kuud ja taotlusvooru ettevalmistamiseks vajaliku määruse vajadusel avada täiendav voor. eelnõu ettevalmistamisega. Rõhutame veel kord, et antud määruse rakendamisel ja taotlusvooru väljakuulutamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsusel oleks minimaalselt kolm kuud oma õigusakti väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks. 11. Määruse eelnõu § 24 lg 1 p 2 ja 3 vajavad Arvestatud osaliselt. ümbersõnastamist, et nende eesmärk ja sisu oleks Enamikel juhtudel on eeldatavalt kohanduse töö üheselt arusaadav. Kohanduseks vajalikud materjalid tellija kohanduse saaja, kuid osadel juhtudel võib töö ja töö tellib kohanduse saaja (eraisik), mitte kohalik tellida KOV, kes on hankija riigihangete seaduse omavalitsus. Eraisik ei ole riigihangete seaduse tähenduses. mõttes hankija. Eelnõu teksti on selguse mõttes korrigeeritud Teeme ettepaneku, et antud punktide sõnastamisel järgmiselt: võiks lähtuda Sotsiaalkaitseministri 10.06.2016 4) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole käskkirjaga nr 78 kinnitatud meetme tegevuse kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma kohandamine“ toetuse andmise tingimuste Lisa 4 käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija 17 punktis 4.8 toodust, et igal juhul tuleb esitada kaks on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. hinnapakkumust. Kui tellija on toetuse saaja, tuleb Säte, et kohanduse saaja hinnapakkumiste valimisel järgida riigihangete seadust; tegutseb läbipaistvalt ja põhjendatult, on igati 5) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole korrektne. kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus. 12. Arusaadav ei ole, kuidas tagatakse (§ 24 lg 4) Selgitame. omavalitsuste jätkusuutlikkust pärast projekti Määruses on kehtestatud nõue, et kohalik lõppemist ning kas rakenduvad sanktsioonid, kui omavalitsus peab kehtestama õigusakti, kus on kohalik omavalitsus ei täida antud sättest tulenevat sätestatud kord, kuidas puudega inimesed saavad nõuet. Nimetatud säte vajab ülevaatamist. esitada taotlusi kodude kohandamiseks ja kuidas kohandusi teostatakse. Samuti on KOV-il kohustus (sätestatud SHS-is) kanda STAR-i sotsiaalteenuste ja teenust saama suunamise otsuse andmed ja kajastama statistikat, mis tehtud. Rakendusüksusel on kohustus teostada kontrolli meetme tegevuse jätkamise üle. Kui KOV-is on tagatud toetuste taotluste vastuvõtmine, menetlemine ning kohandusi on vastavalt teostatud, on meetme tegevuse jätkusuutlikus tagatud. Kui KOV-is puuduvad võimalused toetuste esitamiseks, menetlemiseks ja teostamiseks, siis ei ole jätkusuutlikkus tagatud ja rakendusüksusel on kohustus rakendada sanktsioone vastavalt Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusele ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”. 18 Millises mahus ja milliseid kohandusi on vajalik teostada, ei saa antud määrusega ette määrata. 13. Määruse eelnõu lisas on toodud meetme Mitte arvestatud. „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline Kohalikele omavalitsustele ei hüvitata kohanduste kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad. tegelike kulusid, kui on kehtestatud ühikuhind, Ühikuhindade kehtestamisel on lähtutud eesmärgil lihtsustada toetuse saajate ja pilootprojekti algusfaasis teostatud kohanduste rakendusüksuse halduskulusid. Ühikuhinnad on maksumustest. väljatöötatud pilootprojekti raames esitatud Juhime Teie tähelepanu, et ülevaatamist vajaksid hinnapakkumiste keskmiste mediaanhindade alusel, platvormtõstuki paigaldamise, laetõstuki mis on korrigeeritud eeldatava kohanduse saajate paigaldamise, tualettruumi (st pesemisruumi ja WC omafinantseeringuga. ühes ruumis või pesemisruumi) kohanduse ning Näiteks laetõstuki paigaldamise ühikuhind on 4 174. vaheplatvormita kaldtee rajamise standardiseeritud See on pilootprojekti raames esitatud 4 ühikuhinnad, mis ei pruugi vastata tegelikele hinnapakkumise (vahemikus 3 295 – 5 241.- eurot) kohanduse hindadele. mediaankeskmine, mis on korrigeeritud eeldatava Eluruumide kohandamise pilootprojekti raames on kohanduse saajate omafinantseeringuga. tulenevalt kohanduse kallist hinnast, nt erivajadusega Platvormtõstuki ühikuhind, mis hüvitatakse KOVile isikule sobiv platvormtõstuki hind 9 898,29 eurot, sõltumata tegelikust maksumusest on 7 255.- eurot, tulnud loobuda kohandusest, sest ERF ja kohaliku mis on 17 pakkumise (vahemikus 5 569 -10 835.- omavalitsuse rahastusel ei olnud võimalik eurot ) mediaankeskmine, korrigeeritud kohanduse platvormtõstukit paigaldada. saajate omafinantseeringuga. Samuti on laetõstukid teatud juhtudel kallimad, kui Ühikuhinnad korrigeeritakse enne uue taotlusvooru planeeritud standardiseeritud ühikuhind. Viimane väljakuulutamist põhjendatud vajadusel eelneva eluruumi kohandamise pilootprojekti raames kalendriaasta tegeliku tarbijahinna indeksiga. paigaldav laetõstuk maksab 4841 eurot. MTÜ Eesti Omastehooldus 1. Eelnõu kaaskiri nimetab tegevusena 2.5.2 Arvestatud „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline Selgitame: määruses kasutatakse mõistet „puue“ kohandamine“ toetuse andmise tingimusi – EIS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kirjeldab teistsuguse pealkirjaga määrust. tähenduses. Erivajadus on üldisem mõiste. Määruse Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline ja seletuskirja teksti on korrigeeritud ja läbivalt kohandamine peaks võimaldama kohandusi taotleda kasutatud mõistet „puue“ sotsiaaltoetuste seaduse 19 laiemal sihtrühmal kui dokumenteeritud puudega tähenduses. Kuna toetuse määramine lähtub inimestel. Seletuskiri annab omakorda erinevat sotsiaalhoolekande seadusest ja toetuste määramisel informatsiooni kavandavatest tegevustest, nende on aluseks puue, siis ka antud määrus lähtub struktuurist ja numeratsioonist. Loodetavasti ei viida eelnevast. paralleelselt ellu erivajadustega ja puudega inimeste eluasemete füüsilist kohandamist. 2. Määruse seletuskirja kohaselt Määruse § 3 Selgitame. sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Igapäeva kulutuste katteks on paralleelsed meetmed Toetuse tulemusel kohandatud kodude ülalpidamise KOV-il nende hüvitamiseks, näiteks elamiskulude kulud ja kulumi katab kohanduse saaja. Kohalik katmine, toimetulekutoetus. omavalitsus (edaspidi KOV) kui toetuse saaja tagab projekti omaosaluse. Määruse § 3 (2) Toetuse andmise tulemusel on kohandatud vähemalt 1955 puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruumid vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele, nende iseseisev toimetulek paraneb ja hoolduskoormus väheneb. Iseseisva toimetuleku suurenedes ei tohi löögi alla seada majanduslikku toimetulekut kohanduste kasutamise mõttes. Kaasajastatud elamistingimused ja erivajadusest tulenevad kohandused võivad kaasa tuua suurenenud igapäevakulutused. 3. Määruse § 16. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele Selgitame. vastavuse kontroll ning taotluste hindamine Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse (6) Projektide hindamine toimub vastavushindamise seadusele on KOV-il kohustus seaduste alusel raames. Projekt peab vastama järgmistele iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, hindamiskriteeriumidele: lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud 1) projekt vastab meetme eesmärkidele; vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või 2) projekt on põhjendatud; linna arengu iseärasusi. Vastavate kohustust täitmist 3) projekt on kuluefektiivne; viivad ellu KOV vastavad spetsialistid, antud 4) toetuse taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia; meetme tegevuse elluviimine eeldab sotsiaal- ja 20 5) projektil on mõju ühtsele riigivalitsemisele ja ehitusvaldkonna pädevusega spetsialiste. võrdsete võimaluste tagamisele. KOV tegevuse järelevalve ja kontroll on sätestatud Toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus. Toetuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia on tagatud KOV-i vastava eriala (sotsiaal- ja ehitusala) Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate kohustuse spetsialistidega. Milline seos on suutlikkuse täitmise osas teostab seadusest tulenevatel juhtudel tagamisel spetsialistidel? Kui hindamise raames järelevalvet KOV-ide üle Sotsiaalkindlustusamet. selgub, et taotlejal puudub suutlikkus kohanduse Ehitusvaldkonna järelevalve on sätestatud projekti ellu viia, siis milline on selle piirkonna ehitusseadustikus. erivajadustega inimeste, kes vajavad kohandusi, edasine saatus? 4. Määruse § 18. Taotluse osaline rahuldamine Selgitame. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 Määrus ei reguleeri kohanduse saajale makstava lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et toetuse suurust vaid KOV-ile makstava toetuse taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga suurust. Kohanduse saajale makstav toetus lepitakse taotletud toetuse summat vähendada või projektis kokku KOV ja kohanduse saaja vahel. kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Milline on siin kohanduse vajaja huvidest lähtuv sekkumine? Kuidas tagatakse kohanduse vajaja sisend projektis kavandatud tegevuste muutmise kohta? 5. Määruse § 21. Toetuse tegevuse toimumist Selgitame. tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev Akt allkirjastatakse pärast kohandustööde teostamist tulemus. Toetuse maksmise eeldus ja toetuse kohanduse saaja, tööde teostaja ja KOV esindaja tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse poolt siis, kui tööd on kvaliteetselt teostatud. Akti taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse allkirjastamisega tõendatakse, et tööd on korrektselt terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse teostatud. perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. 21 Kuidas tagab nimetatud akt kohanduse tegeliku kasutuskõlblikkuse – nii lühi- kui ka pikaajaliselt? 6. Määruse § 24. Toetuse saaja õigused ja Selgitame. kohustused Määruses on kehtestatud nõe, et kohalik omavalitsus (4) Toetuse saaja jätkab vähemalt viie aasta jooksul peab kehtestama õigusakti, kus on sätestatud kord, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest kuidas puudega inimesed saavad esitada taotlusi puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamiseks ja, kuidas kohandusi eluruumide kohandamist vastavalt nende teostatakse. Samuti on KOV kohustus (sätestatud individuaalsetele vajadustele. SHS-is) kanda STAR-i sotsiaalteenuste ja teenust See oleks kohalikust omavalitsusest tore küll. saama suunamise otsuse andmed ja kajastama Millised on kontrollimehhanismid aastatel 2023- statistikat, mis tehtud. Rakendusüksusel on kohustus 2028 ja rikkumise ilmnemisel sanktsioonid? Toetuse teostada kontrolli meetme tegevuse jätkamise üle. mittesaamise korral on kohalik omavalitsus Kui KOV-is on tagatud toetuste taotluste eluruumide kohanduste elluviimisest vaba või vastuvõtmine, menetlemine ning kohandusi on kohaldub suurem õigus kaalutlusotsusteks? vastavalt teostatud, on meetme tegevuse jätkusuutlikus tagatud. Kui KOV-is puuduvad võimalused toetuste esitamiseks, menetlemiseks ja teostamiseks, siis ei ole jätkusuutlikkus tagatud ja rakendusüksusel on kohustus rakendada sanktsioone vastavalt Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusele ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”. Millises mahus ja milliseid kohandusi on vajalik teostada ei saa antud määrusega ette määrata. Eesti Puuetega Inimeste Määruse teksti ja lisadokumentide osas leiame, et Selgitame. Koda väljatöötatud lahendusi võiks esimese taotlusvooru Vastavalt määrusele korrigeeritakse ühikuhinnad raames testida ning seetõttu antud hetkel ei leia me, enne iga uue taotlusvooru väljakuulutamist et mõnda punkti kindlasti oleks vaja parandada või põhjendatud vajadusel eelneva kalendriaasta tegeliku 22 täiendada. Samas peaks selguma projektide tarbijahinna indeksiga (THI). elluviimise käigus, kas lisatud ülevaates „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline Vastavalt Sotsiaalhoolkenade seadusele abistab kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad“ ära kohaliku omavalitsuse üksus isikuid, kellel on toodud kulutasemega on võimalik kohandused ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike tegelikult teostada. 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, Suuremaks murekohaks peame asjaolu, et sageli on eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi puuetega inimeste tänase eluaseme puhul tegemist saamisel. Antud meetme tegevusest toetatakse sellise eluasemega, mille ligipääsetavust vaid korteri olemasoleva elamispinna kohandamist vastavalt sisene kohandamine ei pruugi parandada (korterid vajadustele. mitkekorruselistes ebasobiva liftiga või liftita hoonetes) ning seetõttu on meetmega tehtavad Pilootprojekti raames teostatud kohanduste alusel kohandused vaid poolik lahendus – kuna inimene töötab Sotsiaalkindlustuseamet välja ikkagi ei pääse liikuma. Leiame, et tüüplahendustega juhendmaterjali kohalikele mitteligipääsetavate hoonete puhul peaks kohandust omavalitsustele puudega inimeste kodude pigem mitte teostama, vaid leidma lahendus kohandamiseks. inimesele sobivama eluaseme leidmiseks. Peame oluliseks, et meetme toetus pakuks terviklahendusi, mitte osalist lahendust, mis inimese ning tema suhtes hoolduskohustust omavate lähedaste elukvaliteeti oluliselt ei paranda. Samuti kutsume Sotsiaalministeeriumi üles antud meetme raames leidma võimalusi nn. prototüüplahenduste väljatöötamiseks. Siin peame silmas, et meetme raames võiks välja töötada tüüpilistele kortermajadele ligipääsetavuse komplekslahenduse (prototüübi), kus kogu hoone või kogu hoone üks püstak varustatakse tänapäeva tingimustele vastava ligipääsetavuse lahendusega, mida saaks testida ning mida edaspidi saaks ära 23 kasutada kui universaalse disaini ja ligipääsetavuse edendamise head näidet – võimaldades teistel sarnastel hoonetel võtta kasutusele samalaadne lahendus. 24 Sotsiaalkaitseministri . veebruari 2018. a määrus nr … „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ Lisa 2 Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika Sissejuhatus 2016. aastal viidi koostöös Tallinna linnavalitsusega meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames ellu katseprojekt, mille käigus kohandati kokku 45 puudega inimeste (sh tööealiste, vanemaealiste ja laste) eluruumi. 2018. aastal avatakse taotlusvoor kohalikele omavalitsustele eesmärgiga kohandada 1955 puudega inimeste eluruumi. Meetme toetuse tulemusena on puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumid kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele, nende iseseisev toimetulek paraneb ning hoolduskohustusega inimeste hoolduskoormus väheneb, suurendades nii hoolduskohustusega inimeste kui hooldatavate võimalusi osaleda tööturul. Kohandatav eluruum on ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht). Taust ja probleem Erivajadusega ja puudega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti mõjutab kõige enam nende elukeskkond ning selle vastavus nende individuaalsetele vajadustele. Iseseisvaks hakkamasaamiseks vajaliku ja sobiva elukeskkonna ning vahendite puudumine põhjustab puudest tingitud tegevuspiiranguga inimeste puhul vajaduse alalise hooldaja järele. Hooldamiskohustus tõrjub tihti lisaks abivajajale aktiivsest elust kõrvale ka hooldaja. Eestis on (01.01.2017 seisuga) ligi 149 904 puudega inimest (üle 10% elanikkonnast). Täisealistest puudega inimestest 17% elab talus, 14% ühepereelamus ja 60% kortermajas. Ligi 70% puudega täisealistest elab kahe- või kolmetoalises eluruumis. Enamik eluruume ei ole ehitatud ega kohandatud erivajadustega inimestele juurdepääsetavaks ja kasutatavaks. Olulisemad eluasemekeskkonna probleemid, mis muudavad igapäevategevustega toimetuleku keeruliseks, on takistused liikumisel (20% puudega inimestest). Enamik ratastooli kasutajate korteritest on kohandamata ja ligipääsetavus korteritele (trepid korruselamutes) ei ole tagatud, mistõttu sõltub nende igapäevane toimetulek hooldajast. 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring toob välja puudega inimeste eluruumide kohandamise vajaduse. Hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest (vanuses 16–64) pidas vajalikuks oma eluruumi kohandamist. Lisaks peab ligi 6000 puudega inimest vanuses 65–74 aastat oma eluruumi kohandamist vajalikuks. 75-aastastest ja vanematest puudega inimestest ca 8000 vajaksid eluruumi kohandamist. Sagedamini vajaksid eluasemekeskkonnas kohandamist trepid, ukseavad ja lävepakud, mis takistavad puudega 1 inimestel turvalist liikumist, samuti vajavad kohandamist pesemisvõimalused. Spetsiifilisemateks probleemideks on näiteks sobimatu mööbel, lülitite paigutus, allergeenid. Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on Eesti omavalitsustes erinev. Eluruumide kohandamine on vähem kui poolte kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste nimistus. Uuringud näitavad, et ennekõike väikestel omavalitsustel on keeruline kindlustada endale erinevate teenuste pakkumiseks vajalikud tingimused ja kompetentsus ning osutamata jäävad tihti just spetsiifilisemad ja kallimad teenused. Enamasti pakutakse eluruumi kohandamise toetust ebapiisavas mahus või ei toetata kohandamist üldse. Sageli toetatakse vaid väikesemahulisi kohandamisi – käetugede paigaldamine, lävepakkude eemaldamine. Suuremahulised tööd, nagu invatõstukite või liftide paigaldamine, jäävad sageli rahaliste vahendite puudumise tõttu ellu viimata. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 42 abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega. Avatud taotlusvoor on suunatud kohalikele omavalitsustele eluruumide kohandamise teenuse arendamiseks ja toetamiseks. Reeglina on eluruumide kohandused väikesemahulised, kuid nende ehitustöödega kaasnevad mitmed väikesed kulud, mis tegelike kulude alusel hüvitades tekitavad ebaproportsionaalset administratiivset koormust nii toetuse taotlejale kui rakendusüksusele. Seetõttu on analüüsitud eluruumides sagedamini esinevate kohanduste kulusid, et arvutada välja standardiseeritud ühikuhinnad (vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-le 7). Eluruumide kohandamise tegevused Meetme tegevusest toetatakse kohanduse saaja eluruumi kohandamist: 1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist; 2) hügieenitoimingute parandamiseks; 3) köögitoimingute parandamiseks. Puudega inimeste eluruumide kohandamise ühikuhinna väljaarvestamisel olid aluseks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tallinna linnavalitsuse katseprojekti alusel tehtavad eluruumide kohandused ning nende kohanduste puhul, mida katseprojektis ei taotletud (näiteks ukseavade kohandused), avalikelt veebilehtedelt võetud võrdlevad hinnapakkumused. Sagedamini esinevate eluruumi kohanduste kogukulud on arvestatud koos käibemaksuga, arvestades ehitustegevuse puhul käibemaksu 20% ja sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud abivahendi puhul 9%. Hinnad on arvestatud käibemaksuga. Käibemaks on abikõlblik, kui projekti raames tasutud käibemaksu ei ole sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel, ja arvestades, et toetuse saaja (kohalik omavalitsus) ei saa eluruumi kohandamise teenust edasi müüa (teenust maksustades) ning seega ei ole võimalik käibemaksutagastust riigilt muul moel saada. Ühikuhinnad sisaldavad konkreetse kohandamisega seotud järgmisi ehituslikke kulusid: 1) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud; 2) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud; 2 3) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud; 4) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada; 5) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud; 6) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsete abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud. Näiteks vannitoa kohandamise puhul hõlmab kohandus vajalike lammutustööde, ehitustööde, ehitusmaterjalide ja sanitaartehnika kulusid. Ühikuhind ei sisalda järgmisi kohaliku omavalitsuse kulusid: 1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud; 2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud. Nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Eluruumi kohanduse saaja omaosalus Osades kohalikes omavalitsustes rahastatakse puudega inimeste eluruumide kohandamist 100% ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest, osades kohalikes omavalitsustes kannab kohanduse saaja osa kohanduse maksumusest. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võib kohalik omavalitsus toetuste määramisel rakendada toetuse saaja omafinantseeringut, kuid arvestusega, et omafinantseeringu suurus ei tohi olla toetuse saamisel takistuseks. Omaosaluse suuruse ja maksimaalse toetuse määrab kohalik omavalitsus. Kohanduse saaja poolt eluruumide kohandamise eest omaosaluse tasumine varieerub kohalikes omavalitsustes oluliselt. Sotsiaalministeerium korraldas 2017. a märtsis küsitluse kõigis kohalikes omavalitsustes, et teada saada, kas ja millist kohanduse saaja omaosalust rakendatakse. Vastused laekusid 122 kohalikust omavalitsusest. 123 kohalikust omavalitsusest (lisaks vastanud 122-le Tallinna linnavalitsuse määrusest tulenev) on erivajadusega inimeste eluruumide kohandamiseks esitatud taotluste menetlemise kord kehtestatud 20 kohalikul omavalitsusel ja vastavat korda ei ole kehtestatud 103 kohalikul omavalitsusel. Omavalitsuse abiga on erivajadusega inimeste eluruume kohandatud 67 kohalikus omavalitsuses ja ei ole kohandatud 56 kohalikus omavalitsuses. Tabel 1. Kohanduse saajate omaosaluse määr eluruumide kohandamisel kohalikes omavalitsustes Kohanduse saaja omaosalus KOV-is Vastavad KOV-id Omaosalus puudub, kulud katab 100% KOV 15 KOV-is Omaosaluse suurus sõltub kohanduse saaja 17 KOV-is sissetulekust Omaosalust arvestatakse juhtumipõhiselt 16 KOV-is Omaosaluse protsent: 5% Sillamäe LV-s 3 10% Saare ja Vastseliina VV-s 15% Tartu ja Võru LV-s 25% Narva ja Otepää LV-s 30% Lohusuu VV-s 33% Puhja VV-s 50% Kõlleste VV-s Omaosaluse suurus määratud erinevate 7 KOV-is vahemikega (10–50%, 0–30%, 20–50%, 30– 50, 5–30%, 40–60% ja 75–85%) – kogu vahemiku 0-85% keskmine väärtus on 42,5% Kohanduse saaja maksab ise piirhinda (1920 Vihula VV-s eurot) ületava summa Kohanduse saaja maksab erisoovide (s.o Ridala VV-s puudest mittetuleneva vajaduse) osa Vald maksab materjalide kulu ning töötasu on Karula ja Vara VV-s kohanduse saaja kulu. Arvestuslikult materjalid 50% ja tööjõud 50% maksumusest. Toetuse maksimaalne summa on 2000 eurot Kadrina VV-s ülejäänu maksab kohanduse saaja Arvestades erinevaid määratud omafinantseeringuid, on keskmine täisarvuni ümardatud võimalik rakendatav omafinantseeringu määr: (5 + (2 x 10) + (2 x 15) + (2 x 25) + 30 + 33 + 50 + (7 x 42,5) + (2 x 50)) / 19 ≈ 32% Ühikuhinna arvutus Ühikuhinnad on arvutatud kohanduse liikide järgi (vt tabel 4). Ühikuhindade arvestamisel on aluseks võetud katseprojekti käigus tehtud tööde hinnapakkumuste maksumuste mediaanhinnad koos käibemaksuga. Ühikuhindades ei sisaldu projekteerimise, ehituslubade taotlemise ega ehitusjärelevalve kulud, kuna esitatud tööde puhul ei olnud vastavalt ehitusseadustikule projekteerimist ega ehituslubasid nõutud. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võib kohalik omavalitsus toetuste määramisel rakendada toetuse saaja omafinantseeringut, kuid arvestusega, et omafinantseeringu suurus ei tohi olla toetuse saamisel takistuseks. Sellest tulenevalt tuleb kohalikele omavalitsustele kompenseeritavate ühikuhindade arvestust korrigeerida, vähendades toetuse suurust kohanduse saaja eeldatava omafinantseeringu võrra. Kohanduse saajate eeldatava omafinantseeringu suuruse arvestamise aluseks on kohalike omavalitsuste küsitluse tulemusel nende sisekordades sätestatud võimalik keskmine omafinantseeringu määr (32%) ja nende puudega inimeste osakaal (5,33%), kellel on eeldatavalt võimekus katta osa kohanduse kuludest. Omaosaluse katmise võimekus eluruumi kohandamisel on eeldatavalt puudega isikutel, kes teenivad palgatulu ja kelle palgatulu on suurem puudega isikute keskmisest palgatulust. Sihtrühma puhul, kes ei teeni töist tulu ning kelle sissetulekuks on iga kuu makstavad sotsiaaltoetused, ei ole sissetulekute määr piisav, et katta omaosalust eluruumi kohandamisel. Puudega inimeste keskmine brutopalgatulu oli 2017. aastal hinnanguliselt 7288 eurot, mis oli brutopalgana keskmiselt 607 eurot ühes kuus ning netopalgana vastavalt 504 eurot. 2017. aastal oli Eestis kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot ning 4 2018. aastal on see 500 eurot. Erinevate toetuste määramiseks on riigieelarve seadusega kehtestatud sissetuleku piirmäärad, näiteks üksi elavale pensionärile toetuse maksmiseks 492 eurot kuus, üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse määramise aluseks olev sissetulek kuni 429 eurot kuus. Arvestades sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud toimetulekutoetuse määramise aluseid (§ 133 lõike 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir), kuutasu alammäära ja muude toetuste määramise aluseks kehtestatud sisstuleku piire, ei ole alla puudega inimeste keskmist palgatulu teenivatel puudega isikutel võimekust katta omaosalust eluruumide kohandamisel. Puudega inimestest teenib palgatulu ainult 12,4%, kellest omakorda elab allpool suhtelise vaesuse piiri 11%. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2017. aasta andmetel teenib puudega inimeste aastasest keskmisest palgatulust enam 43% palgatulu teenivatest puudega inimestest (s.o 7993 isikut), mis moodustab kogu kohanduse saajate sihtrühmast 5,33% (vt tabel 2). Tabel 2. Puudega inimeste arv ja jaotus keskmise palgatulu järgi Inimeste Osakaal arv % Puudega inimesed kokku 149 904 100% sh palgatulu teenivad puudega inimesed 18 588 12,40% sh puudega inimeste keskmisest palgatulust suuremat palgatulu teenivad puudega inimesed 7 993 5,33% Allikas: Statistikaameti Eesti sotsiaaluuring Kohalike omavalitsuste küsitluse andmetel on nende kehtestatud eluruumide kohandamise toetamise kordades ette nähtud keskmiselt 32%-ne kohanduse saaja omaosalus. Selle rakendamisel tuleb arvestada, et omafinantseeringu suurus ei tohi olla toetuse saamisel takistuseks. Arvestades, et nende puudega inimeste osakaal, kes suudaksid tasuda eluruumide kohandamisel omafinantseeringut on eelneva arvestuse alusel 5,33% ja nende poolt keskmiselt tasutav omafinantseering oleks 32%, kaetakse kohanduste maksumusest kohanduse saajate poolt omafinantseeringuna 1,71%. Tabel 3. Puudega inimeste omaosalus eluruumide kohandamisel kohalikes omavalitsustes ja kohanduse maksumuse korrigeerimise määr % Puudega inimeste keskmine omaosalus eluruumide kohandamise toetamiseks kehtestatud kordade järgi KOV-ides (vt tabel 1) 32% Puudega inimeste keskmisest palgatulust suuremat palgatulu teenivate puudega inimeste osakaal kõikidest puudega inimestest (vt tabel 2) 5,33% Kohanduse maksumuse korrigeerimise määr (keskmine arvestuslik omaosaluse määr * keskmisest tulust suuremat tulu saavate osakaal) 1,71% Arvestades, et keskmiselt on arvestuslik kohanduse saajate poolt eluruumide poolt tasutav osakaal 1,71%, on katseprojektis läbi viidud kohanduste tegelike kulude põhjal arvutatud 5 ühikuhindasid korrigeeritud vastava määra ulatuses ning standardiseeritud ühikuhinnad on kohanduse liigiti toodud tabelis 4. Tabel 4. Ühikuhinnad kohanduse liikide järgi Tehtud kohanduse Kohandus Selgitus keskmine Standardiseeritud maksumus, € ühikuhind, € Eluruumi kohandamine liikuvusega seotud toimingute parandamiseks platvormtõstuki seade koos paigaldusega 7381 7255 paigaldamine laetõstuki paigaldamine seade koos paigaldusega 4247 4174 ehitustööde, ukse automaatika ehitusmaterjalide, seadmete, 452 444 paigaldus tarvikute maksumus ehitustööde, vaheplatvormita kaldtee ehitusmaterjalide, tarvikute 2727 2680 rajamine maksumus vajalikud lammutustööd ja hoone välisukseava uus uksekomplekt koos 1381 1357 kohandus paigaldusega vajalikud lammutustööd ja korteri välisukseava uus uksekomplekt koos 580 570 kohandus paigaldusega vajalikud lammutustööd ja siseukseava kohandus uus uksekomplekt koos 410 403 paigaldusega ehitustööde, uksekünnise paigaldus ehitusmaterjalide, tarvikute 426 419 maksumus lävepaku eemaldamine ja ukseava viimistlus, sh lävepakuta ukseava ehitustööde, 210 206 kohandus ehitusmaterjalide, tarvikute maksumus Eluruumi kohandamine hügieenitoimingute parandamiseks kogu keha pesemisega seotud kohandus (s.o tualettruumi (st vähemalt duši ja selle aluse pesemisruumi ja WC või trapi või vanni paigaldus), ühes ruumis või 4268 4195 sh ukse ja ukseava pesemisruumi) kohandus, ehitustööde, kohandus ehitusmaterjalide, santehnika, tarvikute maksumus ukse ja ukseava kohandus, ehitustööde, WC-ruumi kohandus 1670 1641 ehitusmaterjalide, santehnika, tarvikute maksumus WC-poti vahetus inva-WC-poti paigaldus 586 576 6 Ühikuhind ei sisalda ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise kulusid, ekspertiisi tegemise kulusid, projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulusid. Ühikuhind sisaldab konkreetse kohandamisega seotud ehituslikke kulusid, mis on nimetatud käesoleva määruse § 9 lõike 4 punktides 3-8. Ühikuhindu korrigeeritakse enne iga uue taotlusvooru väljakuulutamist põhjendatud vajaduse korral eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga (THI). Ühe kohanduse raames võib toetamiseks kombineerida eriliiki kohandusi. Näiteks kui on vajalik vahetada korteri välisuks ja paigaldada ukse automaatika, on toetuse saajale kogumaksumus 1014 eurot (korteri välisukse vahetus 570 eurot + ukse automatika 444 eurot). Kui projekti raames on vajalik teha kohandus, millele ei ole ühikuhinda määratud, hüvitatakse kulud tegelike kulude alusel. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja, s.o kohalik omavalitsus, struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksusele maksetaotluse koos tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Toetuse maksmise eelduseks ja toetuse tegevuse toimumist tõendavaks dokumendiks on toetuse taotluses märgitud eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ning abikõlblikkuse perioodil toetuse ja kohanduse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. 7 Sotsiaalkaitseministri . veebruari 2018. a määrus nr … „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ Lisa 1 Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad Rakendusüksuse poolt kohalikule omavalitsusele hüvitatavad ühikuhinnad kohanduse liigi kohta: Kohanduse liik Standardiseeritud Selgitus ühikuhind Eluruumi kohandamine 7255 liikuvusega seotud toimingute platvormtõstuki paigaldamine seade koos paigaldusega parandamiseks 4174 laetõstuki paigaldamine seade koos paigaldusega ehitustööde, ehitusmaterjalide, seadmete, 444 ukse automaatika paigaldus tarvikute maksumus vaheplatvormita kaldtee ehitustööde, ehitusmaterjalide, tarvikute 2680 rajamine maksumus vajalikud lammutustööd ja uus 1357 hoone välisukseava kohandus uksekomplekt koos paigaldusega vajalikud lammutustööd ja uus 570 korteri välisukseava kohandus uksekomplekt koos paigaldusega vajalikud lammutustööd ja uus 403 siseukseava kohandus uksekomplekt koos paigaldusega ehitustööde, ehitusmaterjalide, tarvikute uksekünnise paigaldus 419 maksumus lävepaku eemaldamine ja ukseava lävepakuta ukseava kohandus viimistlus, sh ehitustööde, 206 ehitusmaterjalide, tarvikute maksumus Eluruumi kohandamine kogu keha pesemisega seotud kohandus 4195 hügieenitoimingute tualettruumi (st pesemisruumi (s.o vähemalt duši ja selle aluse või trapi parandamiseks ja WC ühes ruumis või või vanni paigaldus), sh ukse ja ukseava pesemisruumi) kohandus kohandus, ehitustööde, ehitusmaterjalide, santehnika, tarvikute maksumus ukse ja ukseava kohandus, ehitustööde, 1641 WC-ruumi kohandus ehitusmaterjalide, santehnika, tarvikute maksumus WC-poti vahetus inva-WC-poti paigaldus 576 * Ühikuhindu korrigeeritakse enne uue taotlusvooru väljakuulutamist põhjendatud vajaduse korral eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga (THI). 2 MINISTRI MÄÄRUS 26.02.2018 nr 4 Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses on: 1) kohandatav eluruum – ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht); 2) füüsiline kohandamine – puudega inimese erivajadustest tulenev eluruumi ümberehitamine; 3) puue – puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses; 4) kohanduse saaja – inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu; 5) liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine; 6) köögitoimingud – toiduvalmistamine, söömine ja joomine; 7) hügieenitoimingud – pesemis- ja tualetitoimingud. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. (2) Toetuse andmise tulemusel on kohandatud vähemalt 1955 puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruumid vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele, nende iseseisev toimetulek paraneb ja hoolduskoormus väheneb. 2 § 4. Abikõlblikkuse periood (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on avatud taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast kuni 31.08.2023. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. (3) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel pikendada, kuid mitte rohkem kui meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni. § 5. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus). § 6. Vaiete menetleja Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaiete menetleja on rakendusüksus. 2. peatükk Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi § 7. Toetuse taotleja Toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus. § 8. Toetatavad tegevused Meetme tegevusest toetatakse kohanduse saaja eluruumi kohandamist: 1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist; 2) hügieenitoimingute parandamiseks; 3) köögitoimingute parandamiseks. § 9. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 7 ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud standardiseeritud ühikuhindadele või vastava ühikuhinna puudumise korral ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustel ning on kooskõlas ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega. (2) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud. (3) Ühe kohanduse saaja jaoks antakse meetme tegevusest toetust üks kord. 3 (4) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud; 2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud; 3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud; 4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud; 5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud; 6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada; 7) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud; 8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsete abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. (6) Kui kohandusele on määruse lisas 1 määratud ühikuhind, siis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3-8 nimetatud kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude abikõlbliku osa määramist ei mõjuta kohanduse kasutamine teiste pereliikmete või maja elanike poolt. § 10. Toetuse osakaal ja suurus (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblike kulude maksumusest. (2) Toetuse suuruse ja kohanduste arvu aluseks on puudega inimeste arv kohalikus omavalitsuses taotlusvooru väljakuulutamise aasta 1. jaanuari seisuga. Igal kohalikul omavalitsusel on võimalik taotleda vähemalt ühte lisas 1 määratud suurima ühikuhinnaga eluruumi kohandust. § 11. Riigiabi Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes. 3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele § 12. Taotluse esitamine (1) Rakendusasutus teeb rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku omavalitsuse toetuse suuruse ja kohanduste arvu kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. (2) Rakendusüksus kuulutab vähemalt üks kord aastas välja avatud taotlusvooru oma kodulehel ja avalikus meedias. Taotlusvoore korraldatakse kuni meetme eelarve täitumiseni. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Kohalik omavalitsus esitab taotluse ja selle lisad rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu. Kohalik omavalitsus koostab taotluse 4 kohanduse taotlejate avalduste alusel ning registreerib kõik kohanduse avaldused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris. Kohalik omavalitsus koostab projekti eelarve, võttes aluseks käesoleva määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnad või vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatava eelarve ning käesoleva määruse § 9 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulud. (4) Kohalik omavalitsus võib ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse taotluse. § 13. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele ning ta ei tohi olla riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest sama kulu hüvitamiseks toetust saanud. (2) Toetuse taotleja on kohustatud täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi. (3) Toetuse taotleja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. (4) Toetuse taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4. § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) projekt toetab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele; 3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevale määrusele; 4) taotletava toetuse suurus ja kavandatud kohanduste arv vastavad käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse ettepanekule; 5) toetatavad tegevused ei ole enne toetuse taotluse esitamist lõpetatud; 6) taotlus on esitatud tähtajaks ja nõuetekohaselt; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (2) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest. (3) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. (4) Kui toetuse taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab toetuse taotleja esitama sellekohase teabe. (5) Taotlus peab sisaldama iga kohanduse kohta vähemalt järgmist: 1) kohanduse saaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress; 2) toetatavate tegevuste kirjeldus vastavalt käesoleva määruse §-s 8 esitatud jaotusele; 3) kohanduse maksumus vastavalt käesoleva määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnale või vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatav eelarve. 4. peatükk Taotluse menetlemine 5 § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatule. (2) STS § 21 lõike 3 alusel, kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata. (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. (4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates nõuetekohase taotluse esitamisest või pärast käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist. § 16. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ning taotluste hindamine (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning projekti vastavust hindamiskriteeriumidele. (2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust. (6) Projektide hindamine toimub vastavushindamise raames. Projekt peab vastama järgmistele hindamiskriteeriumidele: 1) projekt vastab meetme eesmärkidele; 2) projekt on põhjendatud; 3) projekt on kuluefektiivne; 4) taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia; 5) projektil on mõju ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsete võimaluste tagamisele. (7) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse vastavaks ja projekt vastab hindamiskriteeriumidele, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. (8) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6 § 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatu. (2) Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. (5) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel viivitamata. § 18. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust väiksema toetuse summaga. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 20. Toetuse maksmine (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §- dest 11–14, § 15 lõigetest 1 ja 2 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 7 (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 17 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 9. (3) Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri kaudu maksetaotluse koos tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. (4) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. (5) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. (6) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS § 30 lõikele 2. (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. § 21. Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev tulemus Toetuse maksmise eeldus ja toetuse tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. § 22. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule. 6. peatükk Aruannete esitamine § 23. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 2023. aasta 31. oktoobriks. (3) Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu, lähtudes registri andmeväljadest. (4) Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel. 8 (5) Rakendusüksus esitab kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks struktuuritoetuse registri kaudu. (6) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja; 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid; 4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 7. peatükk Toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas: 1) esitab hiljemalt esimese maksetaotlusega kohaliku omavalitsuse õigusakti, mis sisaldab vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise kohta; 2) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded; 3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud eelarvega; 4) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. Kui tellija on toetuse saaja, tuleb järgida riigihangete seadust; 5) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus. (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (3) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele. (4) Toetuse saaja jätkab vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumide kohandamist vastavalt nende individuaalsetele vajadustele. § 25. Kohanduse saaja õigused ja kohustused (1) Kohanduse saajal on õigus saada kohalikult omavalitsuselt informatsiooni ja nõu, mis on seotud osapoolte kohustuste täitmisega ja kohanduse tegemisega, sealhulgas kohanduste tegemisega seotud õigusaktide ja tööde teostajatele kehtivate nõuete kohta. (2) Kohanduse saaja on kohustatud: 1) tegema kohanduse vastavalt kohaliku omavalitsusega kokku lepitud tingimustele; 9 2) kasutama toetust vastavalt meetme tegevuse eesmärkidele; 3) kasutama tööde teostamisel vaid vastavat õigust omavat ettevõtet juhul, kui tööde teostajale on seatud õigusaktidega erinõudeid; 4) kaetud tööde akti koostamisel informeerima kohalikku omavalitsust vähemalt viis tööpäeva ette, et järelevalve tegijaks määratud isik saaks kontrollida tööde nõuetekohasust; 5) vastama kohanduse kohta esitatud kohaliku omavalitsuse infopäringutele; 6) teavitama kirjalikult kohalikku omavalitsust projekteerimise ja ehitustööde alustamisest hiljemalt tööde alustamise kuupäeval; 7) tagama ettenähtud omafinantseeringu juhul, kui kokkuleppes kohaliku omavalitsusega on omafinantseering ette nähtud; 8) viivitamata kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis kohanduse saajat tema kohustuste täitmisel mõjutavad või võivad mõjutada; 9) viivitamata kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust, kui kohanduse tegemise käigus ilmneb, et kohandust ei ole võimalik teha; 10) võimaldama kohaliku omavalitsuse ja rakendusüksuse esindajal teha kohandustööde üle järelevalvet, muu hulgas kohapeal; 11) andma järelevalve tegija käsutusse vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest; 12) täitma õigusaktides sätestatud kohustusi. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad Lisa 2. Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika Sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on sätestada Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused (edaspidi määrus). Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on välja töötanud Sotsiaalministeerium. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 04.07.2014 korralduse nr 297 kohaselt on Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasabil rahastatava meetme tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ rakendusasutuseks (edaspidi RA) Sotsiaalministeerium ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) Rahandusministeerium. Vastavalt STS §-le 14 kehtestab avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused RA juht. Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Tiia Taevere (tel 626 9131, [email protected]) ning juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). Määruse väljatöötamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Merle Ploompuu (tel 626 9268, [email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Marek Atonen (tel 626 9231, [email protected]). 1.3. Märkused Perioodil 2014–2020 on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava). Määrusega kehtestatakse meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, tegevuste abikõlblikkuse tingimusi, näitajaid, mõju läbivatele teemadele ning rakendamise tingimusi. Eestis oli 01.01.2017 seisuga registreeritud 149 904 puudega inimest. Enamik neist elab eluruumides, kus ei ole arvestatud puudega inimese vajadustega. Statistikaameti andmetel elab 2/3 leibkondadest eluruumides, mis on ehitatud varem kui 1981. aastal, kui hoonete ehitamisel ei lähtutud ligipääsetavuse nõuetest. Eluruumide ligipääsetavuse puudumise tõttu vajavad puudega inimesed igapäevaseks toimetuleks kõrvalist abi. „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu 2009“ (PIU 2009) alusel on 6% omastehooldajatest pidanud töötamisest täielikult loobuma ning 75% on pidanud 2 töökoormust vähendama. Eestis on puudega inimeste tööhõivemäär madal, 2016. aasta seisuga töötas Eesti tööjõu-uuringule tuginedes hinnanguliselt 62 000 tööealisest (vanuses 16–64 aastat) puudega inimesest 21 600. Puuetega inimeste eluruumide kohandamine vastavalt nende vajadustele loob eeldused puudega inimeste ja nende hooldajate tööhõive kasvuks. Hinnanguliselt vajavad kohandamist 8000 tööealise ning 14 000 vanemaealise ja erivajadusega lapse eluruumid (PIU 2009). Meetme tegevusega on seatud eesmärgiks kohandada vastavalt vajadusele vähemalt 2000 eluruumi. Neist 45 eluruumi kohandati STS § 16 lõike 1 alusel välja töötatud katseprojekti raames, kus toetuse saajaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja partneriks Tallinna Linnavalitsus. 1955 eluruumi kohandatakse käesoleva määruse alusel. Avatud taotlusvooru raames rahastatakse projekte kokku 10 mln euro ulatuses. Määrus koosneb seitsmest peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi; 3) toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele; 4) taotluse menetlemine; 5) toetuse maksmise tingimused; 6) aruannete esitamine; 7) toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused. Määruse 1. peatükis „Üldsätted“ kirjeldatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise eesmärki ja tulemusi, nimetatakse rakendusüksus ja rakendusasutus ning sätestatakse vaiete menetleja. Määruse § 1 kohaselt kehtestab määrus toetuse andmise tingimused prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ elluviimiseks. Määruse § 2 määratleb määruses kasutatavad terminid ja nende sisu, kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktides sätestatud. Määruse § 3 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetuse andmise tulemusena on vähemalt 1955 puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimese eluruumid kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele. Kokku kohandatakse meetme tegevuse raames vähemalt 2000 eluruumi. Määruse § 4 määrab kindlaks meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi, mis on esimese avatud taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast kuni 31. augustini 2023. a. Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast. Projekt abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud, et tagada meetme tegevuse eelarve maksimaalselt sihipärane kasutus. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel pikendada, kuid mitte rohkem kui meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Määruse § 5 nimetab meetme RA ja RÜ. Perioodil 2014–2020 on hoolekande infrastruktuuri projektide puhul RA-ks Sotsiaalministeerium. RÜ ülesandeid täidab Rahandusministeerium. 3 Määruse § 6 sätestab, et RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaided vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Määruse 2. peatükis „Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi“ määratakse kindlaks projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, toetuse osakaal ja riigiabiga seonduv. Määruse § 7 nimetab toetuse taotleja. Meetme tegevusest saab toetust taotleda üksnes kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Eluruumide kohandamise meetme tegevuse toetus on mõeldud KOV-idele, et nad saaksid toetada puudega inimesi nende kodude kohandamisel ja arendada välja puudega inimestele eluruumide kohandamise teenuse. Määruse § 8 loetleb toetatavad tegevused. Toetatavaks tegevuseks on kohanduse saaja eluruumi kohandamine liikuvusega seotud toimingute (sh sissepääsu kohandamine, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee kohandamine ning hoone, selle territooriumile sissepääsu ja piirde kohandamine) ning hügieeni- ja köögitoimingute parandamiseks. Eluruumi kohandamine liikuvuse parandamiseks hõlmab näiteks ukseavadel lävepakkude eemaldamist või uksekünniste paigaldamist, laetõstuki paigaldamist liikumispuudega inimese liigutamiseks. Eluruumi sissepääsu kohandamine hõlmab näiteks uksekünniste, ukse automaatika paigaldamist, et võimaldada puudega inimestele eluruumi sissepääs ja sealt väljapääs. Eluruumi hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee kohandamine hõlmab ratastoolis trepimarsi ületamiseks platvormtõstuki paigaldamist. Hoone välisukse kohandamine hõlmab uksekünniste paigaldamist. Hoone sissepääsu kohandamine hõlmab olemasoleva tuulekoja laiendamist invavahendite (rulaatorid) hoidmiseks ja kaldtee rajamist. Hoone territooriumi sissepääsu kohandamine hõlmab vastavalt vajadusele kaldtee rajamist. Hoone piirde kohandamine hõlmab näiteks aiavärava automaatika paigaldamist või erivajadusest tingituna ohutust tagava piirde rajamist. Kohandus hügieenitoimingute parandamiseks hõlmab näiteks pesemisruumis vanni asendamist dušiga, tavapärase klosetipoti asendamist inva-WC-potiga, tavalise kraanikausi asendamist invakraanikausiga. Köögitoimingute parandamine hõlmab näiteks köögi tööpinna ja tehnika madalamale tasapinnale toomist, eluruumi automaatika paigaldamist kütte, ventilatsiooni, valgustuse, ukseluku, valvesignalisatsiooni juhtimiseks jne. Määruse § 9 kohaselt on abikõlblikud nii puudest tulenevad spetsiifilised erilahendused (näiteks kaldtee rajamine, platvormtõstuki paigaldamine jne) kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused (näiteks pesemisruumis vanni asendamine dušiga). KOV-i kohustus on tagada, et toetatav tegevus tuleneb otseselt puudega seotud erivajadustest ja projekti lahendus on optimaalne. Arvestades puudega inimeste arvu (149 904) ja planeeritud kohanduste arvu (1955) saab ühele kohanduse saajale ja ühele kohandusele anda meetme tegevusest toetust üks kord. Abikõlblikud on järgmised määruse § 8 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele: 1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud; 2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud; 3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud; 4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud; 5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud; 6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada; 7) puudega isiku erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud; 4 8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsed abivahendid juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud. Määruse kohaselt on abikõlblikud ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi tegemise kulud. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojektiga seotud dokumendid, seega on muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud abikõlblikud. Abikõlblik on projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve, sh muinsuskaitselise järelevalve tegemise kulu. Samuti on abikõlblikud määruse § 8 kohase tegevuse elluviimise raames paigaldatavad seadmed, mis tagavad puudega isikute turvalisuse, näiteks tulekahju avastamise seade ehk suitsuandur, sh suitsuanduri erilahendused kuulmispuudega inimestele (seade, mis on vibratsiooniga voodisse, valgusefektiga jne), tahke- ja gaasiküttel küttesüsteemide puhul vingugaasi avastamise seade jne. Nimetatud seadmed on abikõlblikud juhul, kui need ei kuulu hüvitamisele sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel. KOV-ile hüvitatakse kulusid määruse lisas 1 nimetatud standardiseeritud ühikuhindade alusel või vastava ühikuhinna puudumisel ning eeltoodud loetelu punktide 1 ja 2 korral tegelike kulude alusel. Ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamine ning ekspertiisi, projektijuhtimise ja ehituse omanikujärelevalve tegemine hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui kohanduse jaoks on välja töötatud ühikuhind, hüvitatakse KOV-ile punktides 3-8 nimetatud kulusid üksnes määruse lisas 1 esitatud ühikuhindade alusel. Ühikuhind sisaldab kõiki ehitusega seotud kulusid ja neid tegelike kulude alusel ei hüvitata, v.a projekteerimise, järelevalve ja ekspertiisiga seotud kulud. Kui kohanduse jaoks ei ole ühikuhinda välja töötatud, hüvitatakse kulusid tegelike kulude alusel. Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad on välja töötatud katseprojekti 45 kohanduse ja vastavate hinnapakkumuste alusel. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 7 lõike 3 kohaselt peavad standardiseeritud ühikuhinnad enne toetuse andmise tingimuste määruses sätestamist olema kirjalikult kooskõlastatud korraldusasutusega (edaspidi KA). Vastav analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika on edastatud KA-le kooskõlastamiseks. KA on ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastanud oma 01.09.2017 kirjaga nr 9.24.3/14-20/06201-1. Ühikuhindade metoodika on välja töötatud, et vähendada KOV-ide ja RÜ administratiivset koormust pakkumuste võtmisel, pakkumuste kontrollimisel ning kulude tõendamisel. Näide. Kui puudega inimese eluruumis kohandatakse tualettruumi, on nimetatud kohandusele välja töötatud ühikuhind 4195 eurot. KOV-ile hüvitatakse sel juhul kulud vastavalt ühikuhinnale sõltumata sellest, kas kohanduse tegelik maksumus on suurem või väiksem. Määrusega ei ole kindlaks määratud, kuidas KOV kohanduse saajale vastavad kulud kompenseerib. Määrusega on sätestatud nõue, et hiljemalt esimese maksetaotlusega peab KOV esitama teenuse osutamist reguleeriva õigusakti, mis sisaldab vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu 5 kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise kohta. Abikõlblikud on ka määruse § 8 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud ehituse ja seadmete kulud, mille eesmärgipärane kasutus ei välista nende kasutamist ka teiste isikute poolt. See tähendab, et kulude hüvitamisel ei rakendata proportsioonimäära, kui eluruumi või ühist ruumi kasutavad lisaks puudega inimesele ka teised pereliikmed või maja elanikud. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Üldjuhul on käibemaks projekti raames abikõlblik kulu, kuna eluruumide kohandamine ei ole käibemaksuga maksustatav teenus ja KOV ei saa eluruumide kohandamise teenust seda teenust maksustades edasi müüa (v.a KOV-i sotsiaalpinna puhul). Seega ei ole üldjuhul võimalik nimetatud projektide puhul riigilt käibemaksutagastust saada. Kulude võimalikku topeltfinantseerimist aitab ära hoida isiku- ja elukohapõhine toetuse taotlemine, kus taotluses esitatakse muuhulgas kohanduse saaja nimi, isikukood ja kohandatava eluruumi aadress, samuti kohanduse liigi või liikide välja toomine toetuse taotlemisel kohaliku omavalitsuse poolt. Taotlejalt oodatakse alg- ja lõppseisu kindlakstegemist ning tööde valmimise kohta koostatakse tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, mis on ühtlesi tegevuse toimumist tõendav dokument. Määruse § 10 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 85% abikõlblikest kuludest ja toetuse saaja ehk KOV-i omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Taotlusvooru eelarve jagatakse KOV-ide kaupa, samuti määratakse kindlaks minimaalne kohanduste arv, mida KOV toetuse eest peab tegema. Toetuse suuruse ja kohanduste arvu aluseks on puudega inimeste arv KOV-is taotlusvooru väljakuulutamise 1. jaanuari seisuga. KOV-idele, kus puudega inimeste arv on väike, määratakse toetuse suurus põhimõttel, et KOV-il on võimalik taotleda vähemalt ühte määruse lisas 1 määratud suurima ühikuhinnaga eluruumi kohandust. Eesmärk on jagada kogu meetme tegevuse 2000 planeeritud kohandust KOV-ide vahel, võttes arvesse puudega inimeste arvu vastavas KOV-is. Seega lähtutakse 2000 kohanduse arvust, millest Tallinna puhul lahutatakse katseprojektis tehtud 45 kohandust. Näiteks Tartu linnas on planeeritud kohanduste arvuks 189. 01.01.2017 elas Tartus 14 122 puudega inimest, mis moodustab 9,44% kogu 149 512 puudega inimeste arvust ja 9,44% 2000-st on 189. Toetuse suurus Tartu Linnavalitsusele on samuti 9,44% eelarvest, millest on eelnevalt maha arvatud arvestuslikult ühe kohandusega KOV-ide toetused, kuna nende toetuse suurus lähtub määruse lisas 1 määratud ühe suurima ühikuhinnaga eluruumi kohanduse maksumusest, mitte proportsioonist. Arvestuslikult vähem kui ühe kohandusega KOV-ide toetuse suuruseks on arvestatud vähemalt üks määruse lisas 1 esitatud suurima toetusega kohanduseliigi toetuse suurus, s.o 7255 eurot platvormtõstuki paigaldamiseks. Toetuse taotleja võib taotleda toetust toetusperioodi kogusumma ulatuses või vähem, tagades proportsionaalselt tehtavate kohanduste arvu. Toetuste jäägid jagatakse enne igat uut taotlusvooru kõikide KOV-ide vahel, arvestades puudega inimeste arvu omavalitsuses. Arvestades, et KOV-id on rakendanud omafinantseeringut eluruumide kohandamisel puudega inimestele, kellel on võimekus katta osa kohanduse maksumusest ka omafinantseeringuga, on vastavalt eeldatavale kohanduse saajate omafinantseeringule ühikuhindasid korrigeeritud ja esitatud KA-le korrigeeritud hinnad kooskõlastamiseks. Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes. 6 Määruse 3. peatükk „Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele“ sätestab, et taotluste esitamist ja hindamist korraldab RÜ. RA teeb RÜ-le ettepaneku iga KOV-i maksimaalse toetuse suuruse ja kohanduste arvu kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. RA korrigeerib põhjendatud vajaduse korral määruse lisa 1 (standardiseeritud ühikuhinnad) enne taotlusvooru väljakuulutamist eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga. RÜ kuulutab oma kodulehel ja avalikus meedias vähemalt üks kord aastas välja avatud taotlusvooru. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva. KOV esitab taotluse ja selle lisad digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu RÜ-le. Toetuse taotleja koostab taotluse kohanduse saajate avalduste alusel ning registreerib kõik kohanduse saajate avaldused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris. Taotleja koostab projekti eelarve, võttes aluseks määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnad kohanduse liikide kaupa või vastava ühikuhinna puudumisel eeldatava eelarve. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ kohaselt on registri pidamise üks eesmärk sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika kogumine. Registri üks volitatud töötleja on KOV, kes kannab registrisse KOV-i poole abi saamiseks pöördunud isiku kohta ettenähtud andmed. KOV võib ühes taotlusvoorus RÜ-le esitada kohandus(t)e tegemiseks ühe toetuse taotluse, mis sisaldab ühte või mitut planeeritud kohandust. Määruse § 13 kohaselt peab toetuse taotleja vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele ning ta ei tohi olla riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest sama kulu hüvitamiseks toetust saanud. Hankimisega seotud kohustused rakenduvad toetuse saajale näiteks projekteerimise, järelevalve ja ekspertiisiga seotud kulude tegemisel. Vastavalt määruse §-le 14 peab taotlus lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) projekt toetab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele; 3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevale määrusele; 4) taotletava toetuse suurus ja kavandatud kohanduste arv vastavad käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse ettepanekule; 5) toetatavad tegevused ei ole enne toetusetaotluse esitamist lõpetatud; 6) taotlus on esitatud tähtajaks ja nõuetekohaselt; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest ning taotlus peab sisaldama ka taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. Taotlejal on kohustus esitada teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Taotlus peab sisaldama iga kohanduse kohta vähemalt järgmist: 1) kohanduse saaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress; 2) toetatavate tegevuste kirjeldus vastavalt määruse §-s 8 esitatud jaotusele; 3) kohanduse maksumus vastavalt määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnale või vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatav eelarve. 7 Toetatavad kohandused ei või olla enne taotluse esitamist lõpetatud. Seega ei või kohalik omavalitsus küsida toetust varem oma eelarvest rahastatud kulude hilisemaks hüvitamiseks struktuurivahenditest. Määruse 4. peatükk sätestab taotluse menetlemise. Määruse § 15 kohaselt toimub taotluse menetlemine vastavalt taotluste menetlemise määruses ja määruses sätestatule. RÜ võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RÜ osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates nõuetekohase, s.o puudusteta taotluse esitamisest. Määruse § 16 sätestab, et RÜ kontrollib taotleja vastavust nõuetele ning taotluse vastavust nõuetele ja hindamiskriteeriumidele. Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning määruses sätestatud nõuetele. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja määruses sätestatud nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruse § 15 lõikes 4 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust. Kui taotleja või taotlus tunnistatakse vastavaks, teeb RÜ taotluse rahuldamise otsuse. Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Vastavalt Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud juhendile „Üldised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 rakenduskava prioriteetsetele suundadele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ on iga projekti hindamiskriteeriumid järgmised: - projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele; - projekti põhjendatus; - projekti kuluefektiivsus; - toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia; - projekti mõju läbivatele teemadele (sh võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele). Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja projekti põhjendatust hindab RÜ toetuse vastavuse kontrolliga. Projekti kuluefektiivsus on tagatud kehtestatud standardiseeritud ühikuhindade ja RA poolt KOV-idele etteantud arvestusega toetuse suuruse ja kohanduste arvu kohta. Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia on tagatud KOV-i vastava eriala (sotsiaal- ja ehitusala ning riigihangete korraldamine) spetsialistidega. Kõikide meetme tegevuste projektide mõju läbivatele teemadele on ühetaoline. Meetme tegevusest toetuse saamiseks on seatud tingimus, et KOV kehtestab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis mõjutab positiivselt ühtset riigivalitsemist. Arvestades, et 2013. aasta tööjõu-uuringu andmetel on Eestis 11 200 naist ja 2300 meest vanuses 15–74, kes ei tööta vajaduse tõttu hoolitseda lapse või pereliikme eest, soodustab meetme tegevus enam hoolduskoormuse tõttu tööturult eemal olevate naiste tööhõivet. Samuti toetatakse iga projektiga võrdsete võimaluste loomist puudega inimestele osaleda tööturul koos puudeta inimestega. Toetusel on positiivne mõju regionaalsele arengule, sest toetusskeemi ülesehitusest lähtuvalt on eesmärk meetme tegevuse kaudu igas KOV-is vastav jätkusuutlik teenus välja arendada. 8 Määruse § 17 kohaselt märgitakse taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel. Määruse § 18 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetuse summaga, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus RÜ ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole RÜ ettepanekuga nõus, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse § 19 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra, mille kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta RÜ algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning määruses sätestatud tingimustel ja korras. RÜ-l on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. RÜ tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Vastavalt määruse §-le 20 lähtutakse toetuse väljamaksete tegemisel STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14, § 15 lõigetest 1 ja 2 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt määruse §-le 17 ja kulude abikõlblikkus vastavalt määruse §-le 9. Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri kaudu maksetaotluse koos tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Toetus makstakse välja standardiseeritud ühikuhinna olemasolul ühendmääruse § 15 lõike 2 alusel ja kulupõhiselt § 14 alusel, kuid vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. Maksetaotluses esitatakse rakendusüksusele iga tehtud kohanduse liik, arv ja maksumus koos kulu tekkimist tõendavate dokumentidega. Toetust makstakse meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodil lõpetatud ja kohaliku omavalitsuse poolt toetatud kohanduse eest. Kulu tekkimist tõendavaks dokumendiks on toetuse taotluses märgitud eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse ja kohanduse saaja allkirjastatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. 9 Kui kulu hüvitatakse tegelike kulude alusel, siis loetakse kulu tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev toetatav tegevus on tehtud ehk kui töö on tehtud, või teenus osutatud projekti abikõlblikkuse perioodil ning selle eest on makstud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul. Maksmise tõendamiseks esitatakse kulu- ning maksedokument. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS § 30 lõikele 2. Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Määruse § 21 kohaselt on toetuse maksmise eelduseks ja toetuse tegevuse toimumist tõendavaks dokumendiks toetuse taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. Määruse § 22 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule ning tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule. Määruse 6. peatükk sätestab aruannete esitamise. Määruse § 23 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele ning projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 2023. aasta 31. oktoobriks. Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu, lähtudes registri andmeväljadest. Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet RÜ nõudmisel. RÜ esitab kinnitatud aruande RA-le teadmiseks struktuuritoetuse registri kaudu. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja; 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid; 4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 7. peatükk „Toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused“ Määruse §-s 24 sätestatakse, et toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14 kehtestab ja esitab kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt esimese maksetaotlusega sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis sisaldab 10 vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise kohta. Kui ühe kohanduse kohta ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. Kui tellija on toetuse saaja, tuleb järgida riigihangete seadust. Kui kohandusele ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda, kuid selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus. KOV esitab RÜ-le tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded. KOV tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud eelarvega. KOV-il on kohustus edastada RÜ-le hankedokumentatsioon, selle muudatused ja kõik hankelepingu muudatused. Samas on toetuse saajal õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajal on samuti õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele. Samuti on KOV-il toetuse taotlemisel tegevuste kestuse kohustus, mille kohaselt peab KOV jätkama vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumide kohandamist vastavalt nende individuaalsetele vajadustele. Määruse §-s 25 sätestatakse kohanduse saaja õigused ja kohustused. Kohanduse saajal on õigus saada KOV-ilt informatsiooni ja nõu, mis on seotud osapoolte kohustuste täitmisega ja kohanduse tegemisega, sealhulgas kohanduste tegemisega seotud õigusaktide ja tööde teostajatele kehtivate nõuete kohta. Kohanduse saaja on kohustatud: 1) tegema kohanduse vastavalt KOV-iga kokku lepitud tingimustele; 2) kasutama toetust vastavalt meetme tegevuse eesmärkidele; 3) kasutama tööde teostamisel vaid vastavat õigust omavat ettevõtet juhul, kui tööde teostajale on seatud õigusaktidega erinõudeid; 4) kaetud tööde akti koostamisel informeerima KOV-i vähemalt viis tööpäeva ette, et järelevalve tegijaks määratud isik saaks kontrollida tööde nõuetekohasust; 5) vastama kohanduse kohta esitatud KOV-i infopäringutele; 6) teavitama kirjalikult KOV-i projekteerimise ja ehitustööde alustamisest hiljemalt tööde alustamise kuupäeval; 7) tagama ettenähtud omafinantseeringu juhul, kui kokkuleppes KOV-iga on omafinantseering ette nähtud; 8) viivitamata kirjalikult informeerima KOV-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis kohanduse saajat tema kohustuste täitmisel mõjutavad või võivad mõjutada; s.o kui kohanduse saajal näiteks ei ole vahendeid omafinantseeringu katmiseks või puudega inimene ei saa kohandust kasutada meetme tegevuses ette nähtud korras, näiteks peab sellelt elamispinnalt lahkuma; 9) viivitamata kirjalikult informeerima KOV-i, kui kohanduse tegemise käigus ilmneb, et kohandust ei ole võimalik teha; s.o kui kohandust ei saa tehniliselt teostada või ehitaja on loobunud; 10) võimaldama KOV-i esindajal teha kohandustööde üle järelevalvet, muu hulgas kohapeal; 11) andma järelevalve tegija käsutusse vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest; 11 12) täitma õigusaktides sätestatud kohustusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse aluseks on STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava EL-i õigusega. Käesolev määrus on kooskõlas järgmiste EL-i määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006. 4. Määruse mõjud Meetme tegevus mõjutab võrdsete võimaluste, regionaalarengu ja riigivalitsemise eesmärke. Toetuse taotlejale tuleneb määrusest kohustus registreerida iga kohanduse info sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on puudega inimeste abistamine eluruumide kohandamisel üks KOV-i teenuseid. Toetuse andmise eesmärk on see, et kõigis KOV-ides kehtestataks eluruumide kohandamise teenuse kord ning et KOV-id jätkaksid ka pärast toetusperioodi teenuse osutamist. Seetõttu on toetuse saaja kohustus koostada ja esitada hiljemalt esimese maksetaotlusega KOV-i õigusakt, mis sisaldab vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohandustööde tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise, projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise kohta. Määruses seatud eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber keskkond, kus liikumisvõimalused on tagatud kõikidele nende erivajadusi arvestades. Määrusel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused igas piirkonnas puudega inimestele ja nende hooldajatele tööhõive suurendamiseks. Parandades puudega inimeste liikumisvõimalusi ning hügieeni- või köögitoimingute tegemist, väheneb hooldaja hoolduskoormus ja tekib eeldus puudega inimeste tööhõive suurenemiseks. Meetme toetus jagatakse põhimõttel, mis arvestab iga KOV-i puudega inimeste arvu. Ühtlasi tekib sellega igal KOV-il võimalus toetust taotleda ning eluruumide kohandamise teenus välja arendada. Elukeskkonna kohandamiseks tehtud investeeringute tulemusena paraneb tegevuspiiranguga inimeste toimetulek. Lähim elukeskkond ei ole enam takistuseks, et osaleda oma kogukonnas ning töötada töökohal või kodus. Meetme tegevuse tulemusena tehtavad kohandused parandavad erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete võimalusi aktiivses elus osaleda ja tööturule pääseda, vähendades nii suurt omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ja soodustades osalemist tööturul. Üle kogu riigi arendatakse välja eluruumide kohandamise teenus ning kujunevad välja eluruumide kohandamiseks vajalikud partnerlused, mis võimaldavad kohandamisi efektiivsemalt ellu viia. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse eelarve on 9 884 513 eurot, mis moodustab maksimaalselt 85% projekti eelarvest. Kokku on meetme tegevuse projektide maksumus vähemalt 11 628 839 eurot. Projektide omafinantseering kaetakse toetuse saaja eelarvest. 12 Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest. Perioodil 2014–2020 on ühissätete määrusega lubatud administreerimise (tehnilise abi) kulude katteks kuni 4% liikmesriigile eraldatud vahendite kogumahust. Perioodil 2007–2013 võeti tehnilist abi kasutusele 2% rakenduskavade kogumahust lubatud 4% asemel. Nimetatud mahus vahendid on olnud piisavad struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. Perioodil 2014–2020 on Rahandusministeeriumil planeeritud administreerimisega seotud kulutuste mahtu järgmise kümne aasta jooksul suurendada tulenevalt tarbijahinnaindeksi ja keskmise palgakasvu prognoosist, kuid see jääb allapoole lubatud 4% piirmäära. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud tulenevad kohandatud eluruumiga puudega inimeste ja nende hooldajate tööhõive kasvust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Määruse kooskõlastasid märkustega Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning MTÜ Eesti Omastehooldus, teised vaikimisi. Eesti Puuetega Inimeste Koda esitas määruse kooskõlastamise raames ettepaneku töötada välja laiemad meetmed ligipääsetavuse parandamiseks lisaks eluruumide kohandamise toetusele. Seletuskirjale on lisatud kooskõlastustabel esitatud märkustega arvestamise kohta.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel