Sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste
eluaseme füüsiline kohandamine“ seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ seletuskirja juurde
Arvamuse, ettepaneku, Arvamuse, ettepaneku, märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud, selgitus
märkuse esitaja
Kultuuriministeerium Kuna osa kohandatavaid eluruume võivad asuda Arvestatud osaliselt.
hoones, mis on mälestis või, mis asub muinsuskaitse Määruse kohaselt on abikõlblikud „ehitusprojekti ja
alal ning sellistes hoonetes ei saa ehitusprojekti teha, sellega seotud dokumentide ning ekspertiisi
kui eelnevalt ei ole koostatud muinsuskaitse koostamine“, muinsuskaitse eritingimused on
eritingimused. Ettepanek on lisada abikõlblikele ehitusprojektiga seotud dokumendid, seega ei pea me
kulude hulka ka muinsuskaitse vajalikuks eraldi lisada muinsuskaitseliste
eritingimuste koostamise kulu ja muinsuskaitselise eritingimuste koostamist. Lisame seletuskirja, et
järelevalve teostamise kulu. abikõlblikud on sh muinsuskaitse eritingimuste
koostamise kulud.
Järelevalve teostamise abikõlblikkuse osa tekst on
korrigeeritud järgmiselt: abikõlblik kulu on
projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve tegemine.
Seletuskirja on lisatud sh muinsuskaitselise
järelevalve teostamise kulu.
Siseministeerium 1. Eelnõu § 2 punktis 5 nimetatud termin on eksitav, Arvestatud.
kuna ei ole üheselt mõistetav, kas toetatavad Mõiste liikuvusega seotud toimingud on kirjeldatud
tegevused hõlmavad nii eluruumi siseseid kui ka järgmiselt: püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest
hoone väliseid kohanduse tegevusi. üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ning
Kuivõrd määruse § 8 punkti 4 kohaselt on meetme välja liikumine.
tegevusteks hoone ja ka selle territooriumile
sissepääs, siis teeme ettepaneku parandada sõnastust
järgnevalt: „5) liikuvusega seotud toimingud – püsti,
pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla
1
liikumine, eluruumi sees ning eluruumi ja selle
territooriumile sisse ja välja liikumine;“.
2. Eelnõu § 10 lg 2 kohaselt on toetuse suuruse ja Arvestatud.
kohanduste arvu aluseks puudega inimeste arv Seletuskirja on korrigeeritud järgmiselt. Eesmärgiga
kohalikus omavalitsuses taotlusvooru jagada kogu meetme tegevuse 2000 planeeritud
väljakuulutamise aasta 1. jaanuari seisuga ning kohandust kohalike omavalituste (edaspidi KOV)
arvestades, et igal kohalikul omavalitsusel on vahel võrdselt tuleb jagamisel lähtuda 2000
võimalik taotleda vähemalt ühte lisas määratud kohanduse arvust ja Tallinna puhul lahutada
suurima ühikuhinnaga eluruumi kohandust. pilootprojektis teostatud 45 kohandust. Nii on näiteks
Seletuskirjas toodud näite arvutused ei võimalda Tartu linnas planeeritud kohanduste arvuks 189,
üheselt aru saada, millise tehte tegemisel kujuneb arvestades et 01.01.2017 elas Tartus 14 122 puudega
149 904-st 10 000 puudega inimese puhul KOV-i inimest, mis moodustas 9,44% kogu 149 512
territooriumil elavate arvuks 6,67 %. Palume puudega elanike arvust ja 9,44% 2000-st on 189.
seletuskirja täiendada, millise arvutuse tulemusel on Toetuse suurus Tartu Linnavalitsusele on samuti
kohandatavate eluruumide arvuks saadud 130. 9,44% eelarvest, millest on maha-arvatud
arvestuslikult ühe kohandusega KOV-ide toetused,
kuna nende toetuse suurus lähtub määruse lisas
määratud ühe suurima ühikuhinnaga eluruumi
kohanduse maksumusest mitte proportsioonist.
3. Lisaks on seletuskirja kohaselt KOV-il võimalus Selgitame.
kehtestada kohanduse saajale toetuse saamiseks Seletuskirjas on viidatud tasule, mis vastavalt
osalustasu, küll aga ei ole selgitatud, mida mõeldakse Sotsiaalhoolekande seadusele on:
osalustasu all. Jääb arusaamatuks, kas osalustasu on § 16. Tasu sotsiaalteenuse eest
isikule, et ta saaks osaleda kohandatava eluruumi (1) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.
taotluse voorus või isik peaks omakorda toetuse Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab enda
taotlejale tasuma osa omaosalusest? osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu
Seletuskirjast ei selgu, miks peaks osalustasu tingimused ja suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse
kehtestamine vajalikuks osutuma või millised eest tasuv või teenust osutav asutus.
tingimused peaksid esinema, et KOV kehtestab (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb
toetuse saamiseks osalustasu. Eelnõu eesmärgiks on sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning
erivajadustega inimeste eluruumide ligipääsetavuse teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust
2
parandamine ja seeläbi nende tööturule tagasi olukorrast.
integreerimine. Kas erivajadustega inimestele (3) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi
osalustasu kehtestamisega ei panda neid olla teenuse saamise takistuseks.
majanduslikult veelgi raskemasse olukorda, kui nad Antud meetme tegevuse toetuse andmise tingimuse
peaksid leidma rahalisi vahendeid? väljatöötamise raames palusime kohalikel
omavalitsustel anda teada, kas nad on rakendanud
kodude kohandamisel kohanduse saaja omaosalust.
Mitmed KOV-id on osa kohanduse maksumusest
jätnud kohanduse saaja finantseerida. Sellest
tulenevalt oleme arvestanud, et KOV-id rakendavad
kodude kohandamisel puudega inimestele, kelledel
on võimekus katta osa kohanduse maksumusest ka
omafinantseeringut. Oleme vastavalt eeldatavale
kohanduse saajate omafinantseeringule
ühikuhindasid korrigeerinud ja esitanud
korraldusasutusele korrigeeritud hinnad
kooskõlastamiseks.
4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 8 punktiga 5 Arvestatud osaliselt
järgmises sõnastuses: Paremad tingimused hõlmavad ka turvalisust
„5) isiku erivajadustest lähtuvate turvalisust tagavate tagavaid meetmeid. Lisame seletuskirja:
meetmetega.“. abikõlblikud § 8 kohase tegevuse elluviimiseks
Vastavad meetmed on näiteks tulekahju avastamise vajalik ehitus ja seadmed, mis tagavad puudega
seade ehk suitsuandur sh suitsuanduri erilahendused isikute turvalisust, näiteks tulekahju avastamise
kuulmispuudega inimestele (vibratsiooniga voodisse, seade ehk suitsuandur sh suitsuanduri erilahendused
valgusefektiga jne), tahke- ja gaasiküttel kuulmispuudega inimestele (vibratsiooniga voodisse,
küttesüsteemide puhul vingugaasi avastamise seade valgusefektiga jne), tahke- ja gaasiküttel
jne. küttesüsteemide puhul vingugaasi avastamise seade
Siseministeeriumi hinnangul on täiendav punkt jne.
vajalik, sest 2016. aastal oli füüsiline- või vaimne
puue 9 hukkunul 39-st. Tuleb nentida, et
kolmandikul tules hukkunutest on olnud kas
3
probleeme tervisega või puue (liikumishäired ja/või
koos vaimsete häiretega). Käesoleval, 2017. aastal on
oktoobri seisuga 22-st tules hukkunust 14%-l olnud
liikumishäire. Seega erivajadustega inimeste
eluaseme kohandamisel tuleks lisaks eluruumi
ligipääsetavuse parandamisele tähelepanu pöörata ka
tuleohutusega seonduvale. Kuivõrd erivajadustega
inimeste liikumine on raskendatud, peaksid
toetatavad tegevused lähtuma tuleõnnetuste
ennetamisest ja tuleõnnetuste toimumisel
liikumist/evakueerumist parandavatest tegevustest.
Oluline on eluruumi kohandamisel jälgida, et
evakuatsiooniteed vastaksid erivajadustega inimeste
vajadustele, tulekahju avastamisseaded ning
küttesüsteemid vastavalt erivajadustele (näiteks
liikumispuudega isikute puhul tuleks välistada
tahkeküte või kuulmispuude korral kohandatud
märguandega andurid jne).
5. Eelnõu kohaselt on toetuse andmise eesmärk Mitte arvestatud.
tagada puuetega inimestele paremad elamis-, Toetuse andmise eesmärk on sätestatud Vabariigi
õppimis-ja töötamistingimused vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusega nr 240 „„Heaolu
Valitsuse 30.06.2016 korraldusele nr 240 „„Heaolu arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani
arengukava 2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine“. Määrusega
aastateks 2016–2020 heakskiitmine“. eesmärki ei muudeta, paremad elamis-, õppimis-ja
Et aga Siseministeerium ja Päästeamet peavad töötamistingimused hõlmavad turvalisemaid
oluliseks sihtrühma jaoks kohandatavates tingimusi.
eluruumides lisaks ligipääsule ka tuleohutuse
tagamise meetmete võtmist, siis teeme ettepaneku
täiendada eelnõu § 2 lõiget 1 sõnadega „paremad ja
ohutumad“:
„(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega
4
inimestele paremad ja ohutumad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused vastavalt Vabariigi Valitsuse
30.06.2016 korraldusele nr 240 „„Heaolu arengukava
2016–2023“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–
2020 heakskiitmine“.“.
Rahandusministeerium 1. Palume eelnõu § 9 puhul selgitada, millised §-s 8 Arvestatud.
nimetatud tegevused või §-s 9 nimetatud kulud Lisasime eelnõu §-le 9 lõiked 5 ja 6, mille kohaselt
hüvitatakse standardiseeritud ühikuhindade lg 3 punktide 1-2 tegevusi hüvitatakse tegelike
alusel. Palume eelnõus selgelt eristada tegelike kulude alusel ning kui kulusid hüvitatakse lisas 1
kulude ja ühikuhindade alusel makstavad kulud ning esitatud ühikuhindade alusel, siis see sisaldab lõike 3
lisada eelnõusse säte, kuidas on tagatud sellisel juhul punktides 3-8 loetletud kulusid ning neid tegelike
kulude topeltfinantseerimise vältimine. Vastavalt kulude alusel ei hüvitata.
tuleb täiendada ka seletuskirja osa, selgitades lahti
ühikuhindade alusel toetuse maksmise täpsemad
tingimused.
2. Eelnõu §-s 9 puudub viide kulude abikõlblikkuse
Arvestatud.
tingimusi mõjutavatele sätetele ühendmääruse § 5 Lisasime viite. § 9 (1) Abikõlblikud on käesoleva
kohaselt, kuigi varasemalt Rahandusministeeriumiga
määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks
kooskõlastatud ühikuhindade metoodika kohaselt vajalikud kulud, mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi
antud ühikuhindade kehtestamisel puhastulu maha Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
arvamist arvesse ei võetud ning seda tuleb teha „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
toetuse väljamaksmisel. kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 7 ja määruse lisas
nimetatud standardiseeritud ühikuhindade või,
vastava ühikuhinna puudumisel, ühendmääruse §-s 2
sätestatud tingimustel ning on kooskõlas
ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga
arvestamise ja käesolevas määruses sätestatud
tingimustega.
3. Eelnõu §-s 9 tuleb täiendada mitteabikõlblike Arvestatud.
5
kulude loeteluga või vähemalt viitega ühendmääruse Lisasime viite mitteabikõlblikele kuludele.
§-le 4, mis katab ära ka § 9 lõike 5 ja mis tuleb seega
välja jätta.
4. Eelnõu § 9 lõiget 4 tuleb muuta selgema Arvestatud.
arusaamise tagamiseks ja sõnastada see nt järgmiselt: Korrigeeritud tekst on:
„lõikes 3 nimetatud kulude abikõlblikkuse osa lõikes 3 nimetatud kulude abikõlbliku osa määramist
määramist ei mõjuta erivajadusega isiku kohandatava ei mõjuta kohanduse kasutamine teiste pereliikmete
eluruumi või ühise ruumi kasutamine koos teiste või maja elanike poolt.
pereliikmete või maja elanikega“.
5. Eelnõu § 16 lõigete 1 ja 6 kohta selgitatakse Arvestatud.
seletuskirjas, et hindamist ei toimu ning § 16 lg (1) korrigeeritud sõnastus on:
hindamiskriteeriumide nõudeid kontrollitakse „Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse
vastavushindamise raames. Palume ühtlustada nõuetele vastavust ning projekti vastavust
lõigete 1 ja 6 sõnastust ja sõnastada ka lõike 1 hindamiskriteeriumidele.“.
hindamiskriteeriumidele vastamine
vastavushindamisena.
6. Eelnõu §-s 20 tuleb täpsemalt märkida, milliste Arvestatud
ühendmääruse paragrahvide alusel toetust makstakse. Viide §-le 15 jäetakse ainult ühikuhinna osasse (lg-d
Eelnõu § 9 kohaselt makstakse toetust kas tegelike 1-2).
kulude või ühikuhindade alusel. Eelnõu § 20 lõikes 1
viidatakse ühendmääruse §-le 11-15, kuid on jäetud
tähelepanuta, et ühendmääruse § 15 reguleerib
erinevate kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel
toetuse maksmist, millest osa ei kohaldu.
7. Eelnõu § 24 lõikes 4 kestvuse nõude sisustamine Selgitame.
selliselt, et toetuse saamisega kaasneb kohaliku STS § 24 „Toetuse saaja kohustused“ p 14 sätestab,
omavalitsuse üksusele (KOV) samalaadsete kulude et toetuse saaja (antud meetme tegevuse puhul KOV)
hüvitamise kohustus veel 5 aastat (seletuskirja peab tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja
selgitus), ei ole kooskõlas ÜSM-i artikliga 71, mille nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71
mõte on konkreetse projekti tulemi kestlikkuses, nimetatud juhul ja aja jooksul. Euroopa Parlamendi
mitte riikliku samasisulise toetusmeetme jätkuvuses. ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71
6
ÜSM-i artiklis 75 ette nähtud viie aasta pikkust pealkiri on „Tegevuste kestvus“ ja kehtib tegevuste
tähtaega tuleb järgida vastavalt asjaoludele, sh puhul, mis hõlmavad investeerimist taristusse või
vajaduse muutusele. Näiteks võib isik kohenduse tootlikku investeeringusse. Toetus tuleb tagasi
lahenduse ümber teha, kui funktsioon säilib. maksta mh, kui toimub oluline muutus selle
Kestvuse nõude rikkumine esineb näiteks juhul, kui iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes,
toetuse sihtgrupp kasutab abi pahatahtlikult omakasu mille tulemusena kahjustataks selle algseid
eesmärgil, st mitte sihipäraselt. KOV-ile kestvuse eesmärke. Artikkel 71 kehtib ettevõtetele, kus
nõude kaudu sellise kohustuse panemisel ei ole „liikmesriigid võivad lühendada esimeses lõigus
analüüsitud ega selgitatud, kas see on niigi KOV-i sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on
põhikohustus ja kui suures mahus peab inimesi VKEde (väike või keskmise suurusega ettevõte)
aitama, et kohustuse saab lugeda täidetuks. investeeringute säilitamisega või nende loodud
töökohtadega.“. Antud küsimuse osas on varasemalt
(22.02.2017) konsulteeritud RaM Välisvahendite
osakonna peaspetsialist Piret Eelmetsaga. KOV-il on
kohustus kehtestada kestvusnõude täitmiseks kord,
mis tagab kodude kohandamise tegevuse jätkamise ja
selle täitmist kontrolli kohustus on RÜ-l. Kohanduste
mahtu ei saa ettemäärata, see sõltub vajadusest.
Kohustuse täitmine on tagatud KOV vastava korra
kehtestamisnõudega, mille alusel saab kohanduse
saaja esitada vastava taotluse toetuse määramiseks.
8. Eelnõu § 9 puhul palume seletuskirjas lahti Arvestatud.
selgitada ühikuhindade alusel ja tegelike kulude §-i 9 lisasime:
alusel toetuse maksmisel kehtivad erisused. (5) lg 3 punktide 1-2 tegevusi hüvitatakse tegelike
Ühikuhindade puhul palume selgitada detailselt, mis kulude alusel.
tingimused kohalduvad ühikuhindade alusel toetuse (6) kui kulusid hüvitatakse lisas 1 esitatud
andmisele. Näiteks, kas lisas loetletud kohanduse ühikuhindade alusel siis see sisaldab lõikes 3
kulud kaetakse ainult ühikuhinna alusel või on punktides 3-8 loetletud kulusid ning neid tegelike
tegemist toetusest hüvitatava lõpliku hinnaga. kulude alusel ei hüvitata.
Samuti, kas väljamakstavat ühikuhinda Seletuskirjas on viide RaM ühikuhindade
korrigeeritakse puhastulu suhtes. kooskõlastuskirjale: Korraldusasutus on ühikuhinnad
7
Palume lisada ka viide Rahandusministeeriumiga ja nende rakendamise metoodika kooskõlastanud
eelnevalt kooskõlastatud puuetega inimeste oma 01.09.2017 kirjaga nr 9.24.3/14-20/06201-1.
eluruumide kohandamisel standardiseeritud Puhastulu antud meetme tegevusega ei teenita. Kuid
ühikuhindade arvestamise analüüsi ja rakendamise arvestades ressursside piiratust (s.o kõiki vajadusi ei
metoodikale. saa rahuldada) on KOV-id rakendanud kodude
kohandamisel puudega inimestele, kellel on
võimekus katta osa kohanduse maksumusest ka
omafinantseeringuga. Oleme vastavalt eeldatavale
kohanduse saajate omafinantseeringule
ühikuhindasid korrigeerinud ja esitanud
korraldusasutusele korrigeeritud hinnad
kooskõlastamiseks.
9. Palume lisas toodud tabelist kustutada veerg Arvestatud.
„Toetuse suurus 85%“. Antud lisaga tuleb kehtestada Korrigeeritud lisa on esitatud veeruta „Toetuse
ühikuhinnad nende tegelikus abikõlblikus suuruses ja suurus 85%“.
mitte toetatava osa suuruses. Juhime tähelepanu
asjaolule, et eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt võib toetuse
maksimaalne osakaal olla 85%, mis ei välista toetuse
osakaalu ka väiksemas määras, mis selgub taotluse
rahuldamise otsusega, arvestades taotletud toetuse
protsenti. Lisaks ei ole viidatud veerus võetud
arvesse eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatud abikõlblike
kulude vähendamist puhastulu võrra.
Määruses viidatud ühe nimega tegevusele ja Arvestatud.
seletuskirjas teisele meetme tegevusele. Meetme Puue on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
tabelist, mis on lehel, tähenduses. Erivajadus on üldisem mõiste. Määruse
http://www.struktuurifondid.ee/et on tegevuse ja seletuskirja teksti on korrigeeritud ja läbivalt
nimetuseks: Puuetege inimeste eluaseme füüsiline kasutatud mõistet puue sotsiaaltoetuste seaduse
kohandamine. Määrusega seletuskirjas: tähenduses.
1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on sätestada
Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava meetme
8
tegevuse „Erivajadustega inimeste eluaseme
füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused.
Meetme tegevuse eesmärk on
erivajadustega inimeste eluruumide kohandamise
toetuse abil parandada sihtrühma elukeskkonda.
Eluruumide kohandamine võimaldab erivajadustega
inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab
hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva
elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused
osaleda tööturul.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr Arvestatud.
1303/2013 kohaselt on käibemaks mitteabikõlblik Määruse tekstile on lisatud viide ühendmääruse §-le
kulu ja abikõlblik ainult teatud tingimuste 4 ja kustutatud käibemaksu abikõlblik erisuse osa,
esinemisel. Kui eelnõusse lisatakse viide mis on lisatud seletuskirja.
ühendmääruse § 4-le, siis sellega on hõlmatud ka
käibemaksu abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse
sätted.
Sotsiaalkindlustusamet 1. Selguse huvides, kas LISA-s on ühikuhinnad ära Selgitame.
toodud koos käibemaksuga või ilma? Meie Ühikuhinnad on esitatud koos käibemaksuga.
ettepanekul võiks ühikuhinnad olla ümardatud ning Elukallidust võetakse arvesse, vt lisa tekst:
samuti peaks arvesse võtma tegelikku elukallidust. „Ühikuhinnad korrigeeritakse enne uue taotlusvooru
Ühe ettepanekuna toome välja, et ühikuhinnad tuleks väljakuulutamist põhjendatud vajaduse korral
üle vaadata iga-aastaselt, sest keskkonna eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga
kohandamisega seotud vahendite maksumused (THI)“. Kui on vaja nii tõstukit kui ka kaldteed, siis
näitavad pigem kiiresti tõusvat trendi ja kohanduse toetuse määramisel need hinnad liidetakse. Üks
projekt on pikaajaline projekt. LISA-s peaks olema kohandus võib sisaldada mitut kohanduse
märgitud ka tõstuk+kaldtee ühikuhind, kuna komponenti. Kohandus on puudega inimese
tavapraktika näitab, et mõlemat on abivajajal vaja erivajadustest tulenev eluruumi ümberehitamine, st
terviklahenduse saamiseks. vajalik võib olla ümber ehitada nii köök kui ka
vannituba jne.
Hinnad on ümmardatud euro täpsusega ja esitatud
9
ühikuhinnad on kooskõlastatud korraldusasutusega.
2. Meie spetsialistide praktika näitab, et väiksematel Mitte arvestatud.
KOVdel ei pruugi olla võimalik 15% omaosalust Maksimaalne toetuse määr 85% tuleneb Euroopa
maksta just kallimate kohanduste puhul. Praegusel Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskavast, mida
juhul muidugi ei tea, kui võimekad on uued KOVd, määrusega ei muudeta. Vastavalt sotisaalhoolekande
aga väiksematel KOVdel puudusid eelnevalt seadusele §-le 42 on KOV-i kohustus puudega
kodukohanduse jaoks eelarves vahendid. See on suur isikule eluruumi tagamine. Viidatud sätte lg 1
murekoht, sest paljusid abivajajaid ei pruugi sellisel kohaselt isikuid, kellel on puuetega inimeste
kujul see meede aidata või jäävad lahendused sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses
poolikuks. puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise,
endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab KOV
eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi
saamisel.
Antud määruse kohane toetus on planeeritud KOV-
idele nende seadusest tuleneva kohustuse täitmisel
täiendavaks abiks.
3. Jäi arusaamatuks, mida on mõeldud eelnõus Selgitame.
tuulekoja laiendamise all? Kas mõeldud on Tuulekoja laiendamine on võimalik lahendada
juurdeehitust? juurdeehituse rajamisega või olemasolevate ruumide
ümberehitusega, seega ei eelda alati juurdeehitust.
4. Praegu on eelnõus abikõlbulikuks loetud Selgitame.
korteriukse automaatika ja värava automaatika. Kas Abikõlblik on ukse autmaatika, kui selleks on
väiksukse automaatika on ka abikõlbulik? Samas § 8 põhjendatud vajadus, sealhulgas välisukse
järgi justkui peaks olema. Vastasel juhul oleks see automaatika.
jällegi poolik lahendus abivajajale ja meede ei
täidaks oma eesmärki. Kuna piloodis ei olnud
välisukse automaatika lubatud, siis tekkis meil see
küsimus.
5. Eelnõus on kirjas, et hoone territooriumi Selgitame.
sissepääsu kohandamine hõlmab vastavalt vajadusele Kui hoone territooriumile pääsuks on vaja rajada
kaldtee rajamist. Mida on selle punkti all täpsemalt kaldtee (näiteks kõnnitee on madalamal või kõrgemal
10
mõeldud? krundi sissepääsu alast ning vajalik on olemasolevate
astmete asendamise kaldteega), siis see on abikõlblik
kulu.
6. Eelnõus on kirjas, et hoone piirde kohandamine Selgitame.
hõlmab näiteks aiavärava automaatika paigaldamist Piirde all on mõeldud krundile, millel paikneb
või erivajadusest tingituna ohutust tagava piirde kohanduse saaja eluruum, aia või värava rajamist.
rajamist. Mida on mõeldud täpselt hoone piirde all? Kui tegemist on avaliku kõnniteega siis piirde
Aed? Kas käsipuu kõnniteele paigaldamine on rajamine selle äärde ei ole abikõlblik, krundisisese
ohutust tagav piire? kõnnitee äärde piirde rajamine on abikõlblik, kui
selle rajamise vajadus on põhjendatud.
7. Selguse huvides sooviksime ka täpsustust, kas Selgitame.
need abivajajad, kes said piloodis kohanduse võivad Arvestades puudega inimeste arvu (149 904) ja koos
osaleda ka nö põhiprojektis? Näiteks piloodis pilootprojektiga kokku planeeritud kohanduste arvu
kohandati köök, aga nüüd soovivad sissepääsu (2000) saab ühele kohanduse saajale anda meetme
kohandada. tegevusest toetust üks kord. Pilootprojekti toetusi
anti sama meetme tegevuse alt, seega ei saa toetada
pilootprojektist toetust saanud isiku kodu kohandust
teist korda.
Tallinna Sotsiaal- ja 1. Määruse eelnõu (§ 2 lg 4) käsitleb väga laia Arvestatud osaliselt.
Tervishoiuamet kohanduse saajate sihtgruppi, kes oma puudest Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt:
tuleneva erivajaduse tõttu vajavad eluruumi 1) sügav puue on inimese anatoomilise,
ümberehitamist. Tallinna linna hinnangul on siiski füsioloogilise või psüühilise struktuuri või
mõistlik eelnõus eraldi täpsustada sihtgruppi, kellel funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna
õigus eluruumi füüsiliseks kohandamiseks, vältimaks vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või
elanikkonna ja omavalitsuste määruse erinevat järelevalvet ööpäevaringselt;
tõlgendamist. 2) raske puue on inimese anatoomilise,
Meie ettepanek on piirduda PISTS § 2 lõike (11) füsioloogilise või psüühilise struktuuri või
punktidega 1 ja 2 ning täpsustada seda määruse funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna
eelnõus eraldiseisvalt määruse 2. peatükis. vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet
Määruse eelnõus tuleks selgelt määratleda lisaks igal ööpäeval;
kohanduse saaja mõistele ka temale pandud 3) keskmine puue on inimese anatoomilise,
11
kohustused, mida kooskõlastusringile saadetud füsioloogilise või psüühilise struktuuri või
määruse eelnõus tehtud ei ole. funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna
Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 8 kohanduse vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist
saaja mõistega ja talle esitatavate üldiste väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
kohustustega, mille sõnastamisel võiks lähtuda Meetme tegevuse eesmärk on parandada puuetega
Sotsiaalkaitseministri 10.06.2016 käskkirjaga nr 78 isikute iseseisvat toimetulekut, sh ka keskmise
kinnitatud meetme tegevuse „Erivajadustega puudega isikute iseseisvat toimetulekut.
inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse Kohanduse saaja mõiste on määruses selgitatud:
andmise tingimuste Lisa 4 toodust. kohanduse saaja – isik, kelle eluruume kohandatakse
tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu.
Määrusele on lisatud § 25, milles sätestatakse
kohanduse saaja õigused ja kohustused.
2. Määruse eelnõu (§ 7) kohaselt on toetuse Selgitame.
taotlejaks kohalik omavalitsus. Ettepanek on KOV mõiste on määratud kohaliku omavalitsuse
määratleda antud terminit ka §-s 2, nii nagu teisi korralduse seadusega. Antud määrus määratleb
termineid. Samuti tuleb kasutada antud mõistet ühes KOV-i toetuse taotlejana.
tähenduses. Käesolevas määruse eelnõus kasutatakse
mõlemaid variante (toetuse taotleja ja kohalik
omavalitsus), mis tekitab segadust.
3. Kohaliku omavalitsuse struktuuri moodustavad Mitte arvestatud.
selles tähenduses volikogu ja valitsus. Eelnõus ei ole Määruse tasandil sätestatakse, kes saab olla toetuse
arusaadav, millisel tasandil konkreetselt taotleja ja selleks on KOV. Määrusega ei sätesta, kes
määratletakse kohalikku omavalitsust. KOKS § 22 lg on seaduse või sisekorra alusel kohustatud antud
2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku KOV-i funktsiooni täitma. Määruse pädevuses ei ole
omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või sellise küsimuse reguleerimine. Määrusega ei saa
kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud piirata seadusega KOV-ile antud edasivolitamise
küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes õigust.
võib nende küsimuste lahendamise volitada valla-
või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud
osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele,
asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Kuna
12
toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblike
kulude maksumusest, siis ülejäänud 15% kantakse
kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest. Selle
puhul on oluline KOKS § 22 lg 1 p 5, mis reguleerib
volikogu pädevust toetuste andmisel ja kehtestab
valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste
osutamise korra.
Teeme ettepaneku määratleda eelnõus täpsemalt
kohaliku omavalitsuse tasand.
4. Eelnõu kohaselt antakse ühele kohanduse saajale Mitte arvestatud.
toetust üks kord (§ 9 lg 2). Vastavalt määrusele (§ 12 lg 1) teeb rakendusasutus
Teeme ettepaneku kehtestada lisaks ühikuhindadele rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku
ka põhivoorus maksimaalne toetuse summa ühe isiku omavalitsuse toetuse suuruse ja kohanduste arvu
kohta. Oleme arvamusel, et standardiseeritud kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. Otsuse,
ühikuhindade rakendamine antud kujul tekitab keda ja kui suures ulatuses kohalik omavalitus
arusaamatusi kohanduse saajate ja toetust taotleva toetab, teeb kohalik omavalitsus vastavalt
kohaliku omavalitsuse meedet rakendatavate isikute vajadustele ja arvestades etteantud indikaatorit. Isiku
seas. kohta ettemääratud toetus ei toeta vajadusepõhist
Juhul, kui maksimaalset toetuse summat rakendada lähenemist ja meetme tegevuse eesmärki. Samuti
ei plaanita kehtestada, tuleks paika panna vähemalt eelnimetatud põhjusel ei määrata määrusega ette,
mitu ühikuhinna komponenti on ühe taotluse puhul mitu tegevust on vajalik teostada vajaduspõhise kodu
lubatud kasutada. Eelnevalt Astangu KK poolt kohandamisega. Seda arvestades asjaolu, et puudega
koostatud eluruumi kohandamise hinnangud inimeste kodude kohandamise toetamine on
sisaldavad erinevaid ettepanekuid, nt platvormtõstuki sotisaalhoolekande seaduse kohaselt kohalike
paigaldamine, vannitoa ümberkohandamine vm, mis omavalitsuste kohustus. Meetme tegevuse eesmärk
on suuremahulised ja palju ressurssi nõudvad on toetada kohalike omavalitsusi kodude
tegevused. Määruse eelnõu loogika kohaselt võiks kohandamisel, meetme tegevuse eesmärk ei ole
kohalik omavalitsus aktsepteerida kohanduse kohustuste ülevõtmine. Kohalik omavalitsus töötab
avaldust, kus eelnõus toodud kohandamise kodude kohandamise toetuste andmiseks välja
ühikuhindade põhjal võib see tegevus maksta kuni regulatsiooni, mis sätestab vajaliku reeglistiku,
(7381 + 4268) 11 649 eurot. See aga kahandab teiste arvestades vajadusi, ressursse jm.
13
kohandusi vajavate isikute võimalusi kohanduse
saamiseks.
5. Leiame, et meetme määruses tuleks reguleerida ka Selgitame.
olukord, kui kohanduse saaja poolt soovitud KOV-il on õigus kohanduse saajale
kohanduse maksumus ületab toetuse maksimaalset omafinantseeringu määramiseks. Ühikuhindasid on
summat või kehtestatud ühikuhindade piirmäära. korrigeeritud eeldatava kohanduse saajate
Oleme arvamusel, et antud määruses tuleks omafinantseeringu osaga.
reguleerida kohaliku omavalitsuse õigus ette näha
isikult kohanduse teostamisel ka omaosalust.
6. Määruse eelnõu § 9 lg 4 ei ole üheselt arusaadav. Arvestatud.
Teeme ettepaneku määruse eelnõus sõnastust Korrigeeritud tekst on: lõikes 3 nimetatud kulude
korrigeerida, et see oleks üheselt mõistetav. abikõlbliku osa määramist ei mõjuta kohanduse
kasutamine teiste pereliikmete või maja elanike
poolt.
7. Määruse eelnõu § 12 lg 3 kohaselt esitab kohalik Mitte arvestatud.
omavalitsus taotluse ja selle lisad RÜ-le digitaalselt Vastavalt määrusele (§ 12 lg 1) teeb rakendusasutus
allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu. rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku
Toetuse taotleja koostab taotluse kohanduse omavalitsuse toetuse suuruse ja kohanduste arvu
taotlejate avalduste alusel ning registreerib kõik kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. Seega kui
kohanduse avaldused sotsiaalteenuste ja -toetuste KOV taotlus vastab etteantud kriteeriumidele ei ole
andmeregistris. Taotleja koostab projekti eelarve, rakendusüksusel õigust toetuse andmisest keelduda.
võttes aluseks standardiseeritud ühikuhinnad või
ühikuhinna puudumisel eeldatava eelarve. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr
Sellise korralduse kohaselt on oht, et toetuse taotleja 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
koostatud taotlus koosneb sh ka põhimäärus“ kohaselt on registri pidamise üks
mittekvalifitseerunud kohanduse taotlejate eesmärk sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika
taotlustest, mille tõttu koostatud projekti eelarve võib kogumine. Registri üks volitatud töötleja on KOV,
olla eksitavate andmetega ja ajaliselt pidevalt kes kannab registrisse KOV-i poole abi saamiseks
muutuda. pöördunud isiku kohta ettenähtud andmed.
Tallinna linn plaanib kehtestada üheks
taotlusvooruks (kalendriaastaks) maksimaalse
14
eluruumi kohandamiste arvu, mis on 50 taotlust.
Antud piiri kehtestamisel toetume eluruumi
kohandamise pilootprojekti kogemustele, et
jõuaksime jooksva aasta taotlused aasta lõpuks
menetletud ning oskaksime Tallinna linna eelarvesse
planeerida 15% omaosaluse katmiseks.
Leiame, et kõikide kohanduse avalduste
registreerimine sotsiaalteenuste ja -toetuste registris
suurendab ebaproportsionaalselt toetuse taotleja
halduskoormust. Toetudes pilootprojekti
kogemustele, siis toimus Tallinnas kõigi laekunud
taotluste registreerimine esmaselt ametiasutuse
dokumendiregistris Postipoiss ning alles seejärel
kanti STAR-i järjestatult 45 nõuetekohast taotlust,
mis saadeti teiseseks menetluseks. Nii võiks olla ka
seekord, et STAR-i tuleb kanda vaid taotluses
esitatud toetuse avalduse esitanud isikute andmed.
Meie ettepanek on antud sätte puhul koostada toetuse
taotlus kvalifitseerunud (õigustatud, reaalselt
teostatavate ja vajalike) kohanduse taotlejate
avalduste alusel ning registreerida sotsiaalteenuste ja
-toetuste andmeregistris töösse minevad kohanduse
avaldused.
8. Arusaamatu ja põhjendamatu on toetuse taotluse Mitte arvestatud.
nõuetele vastavaks mittetunnistamine, kui kohanduse Vastavalt STS § 21: (7) Rakendusüksusel on
taotleja ei võimalda kohapealse kontrolli raames käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1
tuvastada taotluses esitatud andmete õigust. Oleme nimetatud õigused taotluses esitatud teabe
arvamusel, et eelnõu säte § 16 lg 5 p 2 ei ole kontrollimiseks taotleja ja partneri juures ning
proportsionaalne, kuna kohalikel omavalitsustel kavandatavate tegevuste elluviimise kohas.
puudub õiguslik alus tagada antud kontrolli Määrusele on lisatud kohanduse saaja kohustusena:
võimalikkus. võimaldama KOV ja rakendusüksuse esindajal
15
teostada kohanduse tööde järelevalvet, muuhulgas
kohapeal.
Toetuse saajal (KOV-il) on lisaks võimalik sätestada
toetuse taotlemiseks KOV-i sisese regulatsiooni, mis
tagab vastava kohustuse täitmise. KOV ei pea
toetama kohandust, mille puhul ei võimaldata
teostada kohapealset kontrolli.
9. Korrastamist vajavad toetuse saaja õigused ja Arvestatud.
kohustused. Käesoleva määruse eelnõu kontekstist „Haldusakt“ asendatud mõistega „õigusakt“.
tulenevalt täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid
volikogu. Seega määruse eelnõu § 24 lg p 1 on
eksitav (kohaliku omavalitsuse haldusakt). Volikogu
annab määruse e õigusakti. Haldusakt on HMS § 51
tähenduses haldusorgani poolt antud
haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes
üksikjuhtumite reguleerimiseks, isiku õiguste või
kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele
suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või
muu õigusakt. Määrus on aga õigusakt, mille
haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude
reguleerimiseks.
10. Kindlasti ei ole aktsepteeritav, kui volikogu Mitte arvestatud.
määrust ei ole olemas hetkeks, kui toimub Määruse § 24 lg 1 p 1:
omavalitsustes elanikkonna teavitamine, taotluste KOV esitab hiljemalt esimese maksetaotlusega
vastuvõtmine jmt. Ministri määruse rakendamise kohaliku omavalitsuse õigusakti, mis sisaldab
tähtaja valikul palume arvestada ajaga (vähemalt vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise,
kolm kuud), mis on vajalik kohalikel omavalitsustel toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise,
volikogu määruse ettevalmistamiseks ja toetuse saajate nimekirja koostamise aluste,
vastuvõtmiseks. Juhime määruse eelnõu kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete,
ettevalmistajate tähelepanu sellele, et isegi Tallinna lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale
linnas on raskendatud erivajadustega inimeste lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide
16
eluruumide kohandamise meetme rakendamine, sest säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja
Tallinna Linnavolikogu 24.01.2013 määrus nr 5 kohanduse mõju hindamise tegemise kohta.
“Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise kord"
vajaks kardinaalset muutmist, sest ei ühti määruse Seega ei pea antud õigusakt olemas olema enne
eelnõu loogikaga. taotluste esitamist.
Teeme ettepaneku, et 2018. aasta taotlusvooru
läbiviimisel kehtestatakse ülemineku sättena, mille Rakendusüksus kuulutab vähemalt üks kord aastas
sõnastamisel võiks lähtuda Sotsiaalkaitseministri välja avatud taotlusvooru oma kodulehel ja avalikus
10.06.2016 käskkirjaga nr 78 kinnitatud meetme meedias. Taotlusvoore korraldatakse kuni meetme
tegevuse „Erivajadustega inimeste eluaseme eelarve täitumiseni. Taotlusvoor kuulutatakse välja
füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimuste vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste
Lisa 4 tulenev ajutine kord, mis võimaldab meetme esitamise tähtpäeva. Ettepanek RÜ-le on hoida
käivitamist ja jooksvalt tegeleda ka 2019. aasta esimest taotlusvooru lahti kauem kui kaks kuud ja
taotlusvooru ettevalmistamiseks vajaliku määruse vajadusel avada täiendav voor.
eelnõu ettevalmistamisega.
Rõhutame veel kord, et antud määruse rakendamisel
ja taotlusvooru väljakuulutamisel tuleb arvestada
sellega, et kohalikel omavalitsusel oleks
minimaalselt kolm kuud oma õigusakti
väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks.
11. Määruse eelnõu § 24 lg 1 p 2 ja 3 vajavad Arvestatud osaliselt.
ümbersõnastamist, et nende eesmärk ja sisu oleks Enamikel juhtudel on eeldatavalt kohanduse töö
üheselt arusaadav. Kohanduseks vajalikud materjalid tellija kohanduse saaja, kuid osadel juhtudel võib töö
ja töö tellib kohanduse saaja (eraisik), mitte kohalik tellida KOV, kes on hankija riigihangete seaduse
omavalitsus. Eraisik ei ole riigihangete seaduse tähenduses.
mõttes hankija. Eelnõu teksti on selguse mõttes korrigeeritud
Teeme ettepaneku, et antud punktide sõnastamisel järgmiselt:
võiks lähtuda Sotsiaalkaitseministri 10.06.2016 4) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole
käskkirjaga nr 78 kinnitatud meetme tegevuse kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse,
„Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma
kohandamine“ toetuse andmise tingimuste Lisa 4 käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija
17
punktis 4.8 toodust, et igal juhul tuleb esitada kaks on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks
hinnapakkumust. hinnapakkumust. Kui tellija on toetuse saaja, tuleb
Säte, et kohanduse saaja hinnapakkumiste valimisel järgida riigihangete seadust;
tegutseb läbipaistvalt ja põhjendatult, on igati 5) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole
korrektne. kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja teenuse,
asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma
käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab
kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus.
12. Arusaadav ei ole, kuidas tagatakse (§ 24 lg 4) Selgitame.
omavalitsuste jätkusuutlikkust pärast projekti Määruses on kehtestatud nõue, et kohalik
lõppemist ning kas rakenduvad sanktsioonid, kui omavalitsus peab kehtestama õigusakti, kus on
kohalik omavalitsus ei täida antud sättest tulenevat sätestatud kord, kuidas puudega inimesed saavad
nõuet. Nimetatud säte vajab ülevaatamist. esitada taotlusi kodude kohandamiseks ja kuidas
kohandusi teostatakse. Samuti on KOV-il kohustus
(sätestatud SHS-is) kanda STAR-i sotsiaalteenuste ja
teenust saama suunamise otsuse andmed ja
kajastama statistikat, mis tehtud. Rakendusüksusel
on kohustus teostada kontrolli meetme tegevuse
jätkamise üle. Kui KOV-is on tagatud toetuste
taotluste vastuvõtmine, menetlemine ning kohandusi
on vastavalt teostatud, on meetme tegevuse
jätkusuutlikus tagatud. Kui KOV-is puuduvad
võimalused toetuste esitamiseks, menetlemiseks ja
teostamiseks, siis ei ole jätkusuutlikkus tagatud ja
rakendusüksusel on kohustus rakendada sanktsioone
vastavalt Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seadusele ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”.
18
Millises mahus ja milliseid kohandusi on vajalik
teostada, ei saa antud määrusega ette määrata.
13. Määruse eelnõu lisas on toodud meetme Mitte arvestatud.
„Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline Kohalikele omavalitsustele ei hüvitata kohanduste
kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad. tegelike kulusid, kui on kehtestatud ühikuhind,
Ühikuhindade kehtestamisel on lähtutud eesmärgil lihtsustada toetuse saajate ja
pilootprojekti algusfaasis teostatud kohanduste rakendusüksuse halduskulusid. Ühikuhinnad on
maksumustest. väljatöötatud pilootprojekti raames esitatud
Juhime Teie tähelepanu, et ülevaatamist vajaksid hinnapakkumiste keskmiste mediaanhindade alusel,
platvormtõstuki paigaldamise, laetõstuki mis on korrigeeritud eeldatava kohanduse saajate
paigaldamise, tualettruumi (st pesemisruumi ja WC omafinantseeringuga.
ühes ruumis või pesemisruumi) kohanduse ning Näiteks laetõstuki paigaldamise ühikuhind on 4 174.
vaheplatvormita kaldtee rajamise standardiseeritud See on pilootprojekti raames esitatud 4
ühikuhinnad, mis ei pruugi vastata tegelikele hinnapakkumise (vahemikus 3 295 – 5 241.- eurot)
kohanduse hindadele. mediaankeskmine, mis on korrigeeritud eeldatava
Eluruumide kohandamise pilootprojekti raames on kohanduse saajate omafinantseeringuga.
tulenevalt kohanduse kallist hinnast, nt erivajadusega Platvormtõstuki ühikuhind, mis hüvitatakse KOVile
isikule sobiv platvormtõstuki hind 9 898,29 eurot, sõltumata tegelikust maksumusest on 7 255.- eurot,
tulnud loobuda kohandusest, sest ERF ja kohaliku mis on 17 pakkumise (vahemikus 5 569 -10 835.-
omavalitsuse rahastusel ei olnud võimalik eurot ) mediaankeskmine, korrigeeritud kohanduse
platvormtõstukit paigaldada. saajate omafinantseeringuga.
Samuti on laetõstukid teatud juhtudel kallimad, kui Ühikuhinnad korrigeeritakse enne uue taotlusvooru
planeeritud standardiseeritud ühikuhind. Viimane väljakuulutamist põhjendatud vajadusel eelneva
eluruumi kohandamise pilootprojekti raames kalendriaasta tegeliku tarbijahinna indeksiga.
paigaldav laetõstuk maksab 4841 eurot.
MTÜ Eesti Omastehooldus 1. Eelnõu kaaskiri nimetab tegevusena 2.5.2 Arvestatud
„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline Selgitame: määruses kasutatakse mõistet „puue“
kohandamine“ toetuse andmise tingimusi – EIS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
kirjeldab teistsuguse pealkirjaga määrust. tähenduses. Erivajadus on üldisem mõiste. Määruse
Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline ja seletuskirja teksti on korrigeeritud ja läbivalt
kohandamine peaks võimaldama kohandusi taotleda kasutatud mõistet „puue“ sotsiaaltoetuste seaduse
19
laiemal sihtrühmal kui dokumenteeritud puudega tähenduses. Kuna toetuse määramine lähtub
inimestel. Seletuskiri annab omakorda erinevat sotsiaalhoolekande seadusest ja toetuste määramisel
informatsiooni kavandavatest tegevustest, nende on aluseks puue, siis ka antud määrus lähtub
struktuurist ja numeratsioonist. Loodetavasti ei viida eelnevast.
paralleelselt ellu erivajadustega ja puudega inimeste
eluasemete füüsilist kohandamist.
2. Määruse seletuskirja kohaselt Määruse § 3 Selgitame.
sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Igapäeva kulutuste katteks on paralleelsed meetmed
Toetuse tulemusel kohandatud kodude ülalpidamise KOV-il nende hüvitamiseks, näiteks elamiskulude
kulud ja kulumi katab kohanduse saaja. Kohalik katmine, toimetulekutoetus.
omavalitsus (edaspidi KOV) kui toetuse saaja tagab
projekti omaosaluse. Määruse § 3 (2) Toetuse
andmise tulemusel on kohandatud vähemalt 1955
puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruumid
vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele,
nende iseseisev toimetulek paraneb ja
hoolduskoormus väheneb.
Iseseisva toimetuleku suurenedes ei tohi löögi alla
seada majanduslikku toimetulekut kohanduste
kasutamise mõttes. Kaasajastatud elamistingimused
ja erivajadusest tulenevad kohandused võivad kaasa
tuua suurenenud igapäevakulutused.
3. Määruse § 16. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele Selgitame.
vastavuse kontroll ning taotluste hindamine Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
(6) Projektide hindamine toimub vastavushindamise seadusele on KOV-il kohustus seaduste alusel
raames. Projekt peab vastama järgmistele iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu,
hindamiskriteeriumidele: lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud
1) projekt vastab meetme eesmärkidele; vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või
2) projekt on põhjendatud; linna arengu iseärasusi. Vastavate kohustust täitmist
3) projekt on kuluefektiivne; viivad ellu KOV vastavad spetsialistid, antud
4) toetuse taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia; meetme tegevuse elluviimine eeldab sotsiaal- ja
20
5) projektil on mõju ühtsele riigivalitsemisele ja ehitusvaldkonna pädevusega spetsialiste.
võrdsete võimaluste tagamisele. KOV tegevuse järelevalve ja kontroll on sätestatud
Toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus. Toetuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia on tagatud
KOV-i vastava eriala (sotsiaal- ja ehitusala) Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate kohustuse
spetsialistidega. Milline seos on suutlikkuse täitmise osas teostab seadusest tulenevatel juhtudel
tagamisel spetsialistidel? Kui hindamise raames järelevalvet KOV-ide üle Sotsiaalkindlustusamet.
selgub, et taotlejal puudub suutlikkus kohanduse Ehitusvaldkonna järelevalve on sätestatud
projekti ellu viia, siis milline on selle piirkonna ehitusseadustikus.
erivajadustega inimeste, kes vajavad kohandusi,
edasine saatus?
4. Määruse § 18. Taotluse osaline rahuldamine Selgitame.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 Määrus ei reguleeri kohanduse saajale makstava
lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et toetuse suurust vaid KOV-ile makstava toetuse
taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga suurust. Kohanduse saajale makstav toetus lepitakse
taotletud toetuse summat vähendada või projektis kokku KOV ja kohanduse saaja vahel.
kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Milline on siin kohanduse vajaja huvidest lähtuv
sekkumine? Kuidas tagatakse kohanduse vajaja
sisend projektis kavandatud tegevuste muutmise
kohta?
5. Määruse § 21. Toetuse tegevuse toimumist Selgitame.
tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev Akt allkirjastatakse pärast kohandustööde teostamist
tulemus. Toetuse maksmise eeldus ja toetuse kohanduse saaja, tööde teostaja ja KOV esindaja
tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse poolt siis, kui tööd on kvaliteetselt teostatud. Akti
taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse allkirjastamisega tõendatakse, et tööd on korrektselt
terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse teostatud.
perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde
üleandmise ja vastuvõtmise akt.
21
Kuidas tagab nimetatud akt kohanduse tegeliku
kasutuskõlblikkuse – nii lühi- kui ka pikaajaliselt?
6. Määruse § 24. Toetuse saaja õigused ja Selgitame.
kohustused Määruses on kehtestatud nõe, et kohalik omavalitsus
(4) Toetuse saaja jätkab vähemalt viie aasta jooksul peab kehtestama õigusakti, kus on sätestatud kord,
arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest kuidas puudega inimesed saavad esitada taotlusi
puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamiseks ja, kuidas kohandusi
eluruumide kohandamist vastavalt nende teostatakse. Samuti on KOV kohustus (sätestatud
individuaalsetele vajadustele. SHS-is) kanda STAR-i sotsiaalteenuste ja teenust
See oleks kohalikust omavalitsusest tore küll. saama suunamise otsuse andmed ja kajastama
Millised on kontrollimehhanismid aastatel 2023- statistikat, mis tehtud. Rakendusüksusel on kohustus
2028 ja rikkumise ilmnemisel sanktsioonid? Toetuse teostada kontrolli meetme tegevuse jätkamise üle.
mittesaamise korral on kohalik omavalitsus Kui KOV-is on tagatud toetuste taotluste
eluruumide kohanduste elluviimisest vaba või vastuvõtmine, menetlemine ning kohandusi on
kohaldub suurem õigus kaalutlusotsusteks? vastavalt teostatud, on meetme tegevuse
jätkusuutlikus tagatud. Kui KOV-is puuduvad
võimalused toetuste esitamiseks, menetlemiseks ja
teostamiseks, siis ei ole jätkusuutlikkus tagatud ja
rakendusüksusel on kohustus rakendada sanktsioone
vastavalt Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seadusele ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”.
Millises mahus ja milliseid kohandusi on vajalik
teostada ei saa antud määrusega ette määrata.
Eesti Puuetega Inimeste Määruse teksti ja lisadokumentide osas leiame, et Selgitame.
Koda väljatöötatud lahendusi võiks esimese taotlusvooru Vastavalt määrusele korrigeeritakse ühikuhinnad
raames testida ning seetõttu antud hetkel ei leia me, enne iga uue taotlusvooru väljakuulutamist
et mõnda punkti kindlasti oleks vaja parandada või põhjendatud vajadusel eelneva kalendriaasta tegeliku
22
täiendada. Samas peaks selguma projektide tarbijahinna indeksiga (THI).
elluviimise käigus, kas lisatud ülevaates
„Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline Vastavalt Sotsiaalhoolkenade seadusele abistab
kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad“ ära kohaliku omavalitsuse üksus isikuid, kellel on
toodud kulutasemega on võimalik kohandused ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike
tegelikult teostada. 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis
liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega,
Suuremaks murekohaks peame asjaolu, et sageli on
eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi
puuetega inimeste tänase eluaseme puhul tegemist
saamisel. Antud meetme tegevusest toetatakse
sellise eluasemega, mille ligipääsetavust vaid korteri
olemasoleva elamispinna kohandamist vastavalt
sisene kohandamine ei pruugi parandada (korterid
vajadustele.
mitkekorruselistes ebasobiva liftiga või liftita
hoonetes) ning seetõttu on meetmega tehtavad
Pilootprojekti raames teostatud kohanduste alusel
kohandused vaid poolik lahendus – kuna inimene
töötab Sotsiaalkindlustuseamet välja
ikkagi ei pääse liikuma. Leiame, et
tüüplahendustega juhendmaterjali kohalikele
mitteligipääsetavate hoonete puhul peaks kohandust
omavalitsustele puudega inimeste kodude
pigem mitte teostama, vaid leidma lahendus
kohandamiseks.
inimesele sobivama eluaseme leidmiseks. Peame
oluliseks, et meetme toetus pakuks terviklahendusi,
mitte osalist lahendust, mis inimese ning tema suhtes
hoolduskohustust omavate lähedaste elukvaliteeti
oluliselt ei paranda.
Samuti kutsume Sotsiaalministeeriumi üles antud
meetme raames leidma võimalusi nn.
prototüüplahenduste väljatöötamiseks. Siin peame
silmas, et meetme raames võiks välja töötada
tüüpilistele kortermajadele ligipääsetavuse
komplekslahenduse (prototüübi), kus kogu hoone või
kogu hoone üks püstak varustatakse tänapäeva
tingimustele vastava ligipääsetavuse lahendusega,
mida saaks testida ning mida edaspidi saaks ära
23
kasutada kui universaalse disaini ja ligipääsetavuse
edendamise head näidet – võimaldades teistel
sarnastel hoonetel võtta kasutusele samalaadne
lahendus.
24
Sotsiaalkaitseministri . veebruari 2018. a määrus nr …
„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
Lisa 2
Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade
arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika
Sissejuhatus
2016. aastal viidi koostöös Tallinna linnavalitsusega meetme 2.5 „Hoolekande taristu
arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2
„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames ellu katseprojekt, mille käigus
kohandati kokku 45 puudega inimeste (sh tööealiste, vanemaealiste ja laste) eluruumi.
2018. aastal avatakse taotlusvoor kohalikele omavalitsustele eesmärgiga kohandada 1955
puudega inimeste eluruumi.
Meetme toetuse tulemusena on puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumid
kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele, nende iseseisev toimetulek paraneb
ning hoolduskohustusega inimeste hoolduskoormus väheneb, suurendades nii
hoolduskohustusega inimeste kui hooldatavate võimalusi osaleda tööturul.
Kohandatav eluruum on ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud
aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht või
kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega inimese
kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht).
Taust ja probleem
Erivajadusega ja puudega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti mõjutab kõige enam nende
elukeskkond ning selle vastavus nende individuaalsetele vajadustele. Iseseisvaks
hakkamasaamiseks vajaliku ja sobiva elukeskkonna ning vahendite puudumine põhjustab
puudest tingitud tegevuspiiranguga inimeste puhul vajaduse alalise hooldaja järele.
Hooldamiskohustus tõrjub tihti lisaks abivajajale aktiivsest elust kõrvale ka hooldaja.
Eestis on (01.01.2017 seisuga) ligi 149 904 puudega inimest (üle 10% elanikkonnast).
Täisealistest puudega inimestest 17% elab talus, 14% ühepereelamus ja 60% kortermajas. Ligi
70% puudega täisealistest elab kahe- või kolmetoalises eluruumis. Enamik eluruume ei ole
ehitatud ega kohandatud erivajadustega inimestele juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.
Olulisemad eluasemekeskkonna probleemid, mis muudavad igapäevategevustega toimetuleku
keeruliseks, on takistused liikumisel (20% puudega inimestest). Enamik ratastooli kasutajate
korteritest on kohandamata ja ligipääsetavus korteritele (trepid korruselamutes) ei ole tagatud,
mistõttu sõltub nende igapäevane toimetulek hooldajast.
2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring toob välja
puudega inimeste eluruumide kohandamise vajaduse. Hinnanguliselt 8000 tööealist puudega
inimest (vanuses 16–64) pidas vajalikuks oma eluruumi kohandamist. Lisaks peab ligi 6000
puudega inimest vanuses 65–74 aastat oma eluruumi kohandamist vajalikuks. 75-aastastest ja
vanematest puudega inimestest ca 8000 vajaksid eluruumi kohandamist. Sagedamini vajaksid
eluasemekeskkonnas kohandamist trepid, ukseavad ja lävepakud, mis takistavad puudega
1
inimestel turvalist liikumist, samuti vajavad kohandamist pesemisvõimalused. Spetsiifilisemateks
probleemideks on näiteks sobimatu mööbel, lülitite paigutus, allergeenid.
Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on Eesti omavalitsustes erinev. Eluruumide
kohandamine on vähem kui poolte kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste nimistus.
Uuringud näitavad, et ennekõike väikestel omavalitsustel on keeruline kindlustada endale
erinevate teenuste pakkumiseks vajalikud tingimused ja kompetentsus ning osutamata jäävad
tihti just spetsiifilisemad ja kallimad teenused. Enamasti pakutakse eluruumi kohandamise
toetust ebapiisavas mahus või ei toetata kohandamist üldse. Sageli toetatakse vaid
väikesemahulisi kohandamisi – käetugede paigaldamine, lävepakkude eemaldamine.
Suuremahulised tööd, nagu invatõstukite või liftide paigaldamine, jäävad sageli rahaliste
vahendite puudumise tõttu ellu viimata.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 42 abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi
kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi
eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega. Avatud taotlusvoor on suunatud
kohalikele omavalitsustele eluruumide kohandamise teenuse arendamiseks ja toetamiseks.
Reeglina on eluruumide kohandused väikesemahulised, kuid nende ehitustöödega kaasnevad
mitmed väikesed kulud, mis tegelike kulude alusel hüvitades tekitavad ebaproportsionaalset
administratiivset koormust nii toetuse taotlejale kui rakendusüksusele. Seetõttu on analüüsitud
eluruumides sagedamini esinevate kohanduste kulusid, et arvutada välja standardiseeritud
ühikuhinnad (vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-le 7).
Eluruumide kohandamise tegevused
Meetme tegevusest toetatakse kohanduse saaja eluruumi kohandamist:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone
välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde
kohandamist;
2) hügieenitoimingute parandamiseks;
3) köögitoimingute parandamiseks.
Puudega inimeste eluruumide kohandamise ühikuhinna väljaarvestamisel olid aluseks Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tallinna linnavalitsuse katseprojekti alusel tehtavad
eluruumide kohandused ning nende kohanduste puhul, mida katseprojektis ei taotletud (näiteks
ukseavade kohandused), avalikelt veebilehtedelt võetud võrdlevad hinnapakkumused.
Sagedamini esinevate eluruumi kohanduste kogukulud on arvestatud koos käibemaksuga,
arvestades ehitustegevuse puhul käibemaksu 20% ja sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses
puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud abivahendi puhul 9%. Hinnad on arvestatud
käibemaksuga. Käibemaks on abikõlblik, kui projekti raames tasutud käibemaksu ei ole
sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei
hüvitata ka muul moel, ja arvestades, et toetuse saaja (kohalik omavalitsus) ei saa eluruumi
kohandamise teenust edasi müüa (teenust maksustades) ning seega ei ole võimalik
käibemaksutagastust riigilt muul moel saada.
Ühikuhinnad sisaldavad konkreetse kohandamisega seotud järgmisi ehituslikke kulusid:
1) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
2) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud;
2
3) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise
taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
4) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või
inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada;
5) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud;
6) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsete
abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei
ole määruse alusel vahendeid eraldatud.
Näiteks vannitoa kohandamise puhul hõlmab kohandus vajalike lammutustööde, ehitustööde,
ehitusmaterjalide ja sanitaartehnika kulusid.
Ühikuhind ei sisalda järgmisi kohaliku omavalitsuse kulusid:
1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi
tegemise kulud;
2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud.
Nimetatud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Eluruumi kohanduse saaja omaosalus
Osades kohalikes omavalitsustes rahastatakse puudega inimeste eluruumide kohandamist
100% ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest, osades kohalikes omavalitsustes
kannab kohanduse saaja osa kohanduse maksumusest.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võib kohalik omavalitsus toetuste määramisel
rakendada toetuse saaja omafinantseeringut, kuid arvestusega, et omafinantseeringu suurus ei
tohi olla toetuse saamisel takistuseks. Omaosaluse suuruse ja maksimaalse toetuse määrab
kohalik omavalitsus. Kohanduse saaja poolt eluruumide kohandamise eest omaosaluse
tasumine varieerub kohalikes omavalitsustes oluliselt.
Sotsiaalministeerium korraldas 2017. a märtsis küsitluse kõigis kohalikes omavalitsustes, et
teada saada, kas ja millist kohanduse saaja omaosalust rakendatakse. Vastused laekusid 122
kohalikust omavalitsusest. 123 kohalikust omavalitsusest (lisaks vastanud 122-le Tallinna
linnavalitsuse määrusest tulenev) on erivajadusega inimeste eluruumide kohandamiseks
esitatud taotluste menetlemise kord kehtestatud 20 kohalikul omavalitsusel ja vastavat korda ei
ole kehtestatud 103 kohalikul omavalitsusel. Omavalitsuse abiga on erivajadusega inimeste
eluruume kohandatud 67 kohalikus omavalitsuses ja ei ole kohandatud 56 kohalikus
omavalitsuses.
Tabel 1. Kohanduse saajate omaosaluse määr eluruumide kohandamisel kohalikes
omavalitsustes
Kohanduse saaja omaosalus KOV-is Vastavad KOV-id
Omaosalus puudub, kulud katab 100% KOV 15 KOV-is
Omaosaluse suurus sõltub kohanduse saaja 17 KOV-is
sissetulekust
Omaosalust arvestatakse juhtumipõhiselt 16 KOV-is
Omaosaluse protsent:
5% Sillamäe LV-s
3
10% Saare ja Vastseliina VV-s
15% Tartu ja Võru LV-s
25% Narva ja Otepää LV-s
30% Lohusuu VV-s
33% Puhja VV-s
50% Kõlleste VV-s
Omaosaluse suurus määratud erinevate 7 KOV-is
vahemikega (10–50%, 0–30%, 20–50%, 30–
50, 5–30%, 40–60% ja 75–85%) – kogu
vahemiku 0-85% keskmine väärtus on 42,5%
Kohanduse saaja maksab ise piirhinda (1920 Vihula VV-s
eurot) ületava summa
Kohanduse saaja maksab erisoovide (s.o Ridala VV-s
puudest mittetuleneva vajaduse) osa
Vald maksab materjalide kulu ning töötasu on Karula ja Vara VV-s
kohanduse saaja kulu. Arvestuslikult
materjalid 50% ja tööjõud 50% maksumusest.
Toetuse maksimaalne summa on 2000 eurot Kadrina VV-s
ülejäänu maksab kohanduse saaja
Arvestades erinevaid määratud omafinantseeringuid, on keskmine täisarvuni ümardatud
võimalik rakendatav omafinantseeringu määr:
(5 + (2 x 10) + (2 x 15) + (2 x 25) + 30 + 33 + 50 + (7 x 42,5) + (2 x 50)) / 19 ≈ 32%
Ühikuhinna arvutus
Ühikuhinnad on arvutatud kohanduse liikide järgi (vt tabel 4). Ühikuhindade arvestamisel on
aluseks võetud katseprojekti käigus tehtud tööde hinnapakkumuste maksumuste mediaanhinnad
koos käibemaksuga. Ühikuhindades ei sisaldu projekteerimise, ehituslubade taotlemise ega
ehitusjärelevalve kulud, kuna esitatud tööde puhul ei olnud vastavalt ehitusseadustikule
projekteerimist ega ehituslubasid nõutud.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võib kohalik omavalitsus toetuste määramisel
rakendada toetuse saaja omafinantseeringut, kuid arvestusega, et omafinantseeringu suurus ei
tohi olla toetuse saamisel takistuseks. Sellest tulenevalt tuleb kohalikele omavalitsustele
kompenseeritavate ühikuhindade arvestust korrigeerida, vähendades toetuse suurust
kohanduse saaja eeldatava omafinantseeringu võrra.
Kohanduse saajate eeldatava omafinantseeringu suuruse arvestamise aluseks on kohalike
omavalitsuste küsitluse tulemusel nende sisekordades sätestatud võimalik keskmine
omafinantseeringu määr (32%) ja nende puudega inimeste osakaal (5,33%), kellel on
eeldatavalt võimekus katta osa kohanduse kuludest.
Omaosaluse katmise võimekus eluruumi kohandamisel on eeldatavalt puudega isikutel, kes
teenivad palgatulu ja kelle palgatulu on suurem puudega isikute keskmisest palgatulust.
Sihtrühma puhul, kes ei teeni töist tulu ning kelle sissetulekuks on iga kuu makstavad
sotsiaaltoetused, ei ole sissetulekute määr piisav, et katta omaosalust eluruumi kohandamisel.
Puudega inimeste keskmine brutopalgatulu oli 2017. aastal hinnanguliselt 7288 eurot, mis oli
brutopalgana keskmiselt 607 eurot ühes kuus ning netopalgana vastavalt 504 eurot.
2017. aastal oli Eestis kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot ning
4
2018. aastal on see 500 eurot. Erinevate toetuste määramiseks on riigieelarve seadusega
kehtestatud sissetuleku piirmäärad, näiteks üksi elavale pensionärile toetuse maksmiseks 492
eurot kuus, üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse määramise aluseks olev sissetulek kuni 429
eurot kuus.
Arvestades sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud toimetulekutoetuse määramise aluseid (§
133 lõike 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi
liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul
tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir), kuutasu alammäära ja
muude toetuste määramise aluseks kehtestatud sisstuleku piire, ei ole alla puudega inimeste
keskmist palgatulu teenivatel puudega isikutel võimekust katta omaosalust eluruumide
kohandamisel.
Puudega inimestest teenib palgatulu ainult 12,4%, kellest omakorda elab allpool suhtelise
vaesuse piiri 11%. Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2017. aasta andmetel teenib
puudega inimeste aastasest keskmisest palgatulust enam 43% palgatulu teenivatest puudega
inimestest (s.o 7993 isikut), mis moodustab kogu kohanduse saajate sihtrühmast 5,33% (vt tabel
2).
Tabel 2. Puudega inimeste arv ja jaotus keskmise palgatulu järgi
Inimeste Osakaal
arv %
Puudega inimesed kokku 149 904 100%
sh palgatulu teenivad puudega inimesed 18 588 12,40%
sh puudega inimeste keskmisest palgatulust suuremat palgatulu
teenivad puudega inimesed 7 993 5,33%
Allikas: Statistikaameti Eesti sotsiaaluuring
Kohalike omavalitsuste küsitluse andmetel on nende kehtestatud eluruumide kohandamise
toetamise kordades ette nähtud keskmiselt 32%-ne kohanduse saaja omaosalus. Selle
rakendamisel tuleb arvestada, et omafinantseeringu suurus ei tohi olla toetuse saamisel
takistuseks. Arvestades, et nende puudega inimeste osakaal, kes suudaksid tasuda eluruumide
kohandamisel omafinantseeringut on eelneva arvestuse alusel 5,33% ja nende poolt keskmiselt
tasutav omafinantseering oleks 32%, kaetakse kohanduste maksumusest kohanduse saajate
poolt omafinantseeringuna 1,71%.
Tabel 3. Puudega inimeste omaosalus eluruumide kohandamisel kohalikes
omavalitsustes ja kohanduse maksumuse korrigeerimise määr
%
Puudega inimeste keskmine omaosalus eluruumide kohandamise toetamiseks
kehtestatud kordade järgi KOV-ides (vt tabel 1) 32%
Puudega inimeste keskmisest palgatulust suuremat palgatulu teenivate puudega
inimeste osakaal kõikidest puudega inimestest (vt tabel 2) 5,33%
Kohanduse maksumuse korrigeerimise määr
(keskmine arvestuslik omaosaluse määr * keskmisest tulust suuremat tulu
saavate osakaal) 1,71%
Arvestades, et keskmiselt on arvestuslik kohanduse saajate poolt eluruumide poolt tasutav
osakaal 1,71%, on katseprojektis läbi viidud kohanduste tegelike kulude põhjal arvutatud
5
ühikuhindasid korrigeeritud vastava määra ulatuses ning standardiseeritud ühikuhinnad on
kohanduse liigiti toodud tabelis 4.
Tabel 4. Ühikuhinnad kohanduse liikide järgi
Tehtud
kohanduse
Kohandus Selgitus
keskmine Standardiseeritud
maksumus, € ühikuhind, €
Eluruumi kohandamine liikuvusega seotud toimingute parandamiseks
platvormtõstuki
seade koos paigaldusega 7381 7255
paigaldamine
laetõstuki paigaldamine seade koos paigaldusega 4247 4174
ehitustööde,
ukse automaatika
ehitusmaterjalide, seadmete, 452 444
paigaldus
tarvikute maksumus
ehitustööde,
vaheplatvormita kaldtee
ehitusmaterjalide, tarvikute 2727 2680
rajamine
maksumus
vajalikud lammutustööd ja
hoone välisukseava
uus uksekomplekt koos 1381 1357
kohandus
paigaldusega
vajalikud lammutustööd ja
korteri välisukseava
uus uksekomplekt koos 580 570
kohandus
paigaldusega
vajalikud lammutustööd ja
siseukseava kohandus uus uksekomplekt koos 410 403
paigaldusega
ehitustööde,
uksekünnise paigaldus ehitusmaterjalide, tarvikute 426 419
maksumus
lävepaku eemaldamine ja
ukseava viimistlus, sh
lävepakuta ukseava
ehitustööde, 210 206
kohandus
ehitusmaterjalide, tarvikute
maksumus
Eluruumi kohandamine hügieenitoimingute parandamiseks
kogu keha pesemisega
seotud kohandus (s.o
tualettruumi (st
vähemalt duši ja selle aluse
pesemisruumi ja WC
või trapi või vanni paigaldus),
ühes ruumis või 4268 4195
sh ukse ja ukseava
pesemisruumi)
kohandus, ehitustööde,
kohandus
ehitusmaterjalide, santehnika,
tarvikute maksumus
ukse ja ukseava kohandus,
ehitustööde,
WC-ruumi kohandus 1670 1641
ehitusmaterjalide, santehnika,
tarvikute maksumus
WC-poti vahetus inva-WC-poti paigaldus 586 576
6
Ühikuhind ei sisalda ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise
kulusid, ekspertiisi tegemise kulusid, projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulusid. Ühikuhind
sisaldab konkreetse kohandamisega seotud ehituslikke kulusid, mis on nimetatud käesoleva
määruse § 9 lõike 4 punktides 3-8.
Ühikuhindu korrigeeritakse enne iga uue taotlusvooru väljakuulutamist põhjendatud vajaduse
korral eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga (THI).
Ühe kohanduse raames võib toetamiseks kombineerida eriliiki kohandusi. Näiteks kui on vajalik
vahetada korteri välisuks ja paigaldada ukse automaatika, on toetuse saajale kogumaksumus
1014 eurot (korteri välisukse vahetus 570 eurot + ukse automatika 444 eurot).
Kui projekti raames on vajalik teha kohandus, millele ei ole ühikuhinda määratud, hüvitatakse
kulud tegelike kulude alusel.
Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja, s.o kohalik omavalitsus, struktuuritoetuse
registri kaudu rakendusüksusele maksetaotluse koos tulemuse saavutamist tõendavate
dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle
saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.
Toetuse maksmise eelduseks ja toetuse tegevuse toimumist tõendavaks dokumendiks on
toetuse taotluses märgitud eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ning
abikõlblikkuse perioodil toetuse ja kohanduse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja
vastuvõtmise akt.
7
Sotsiaalkaitseministri . veebruari 2018. a määrus nr …
„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
Lisa 1
Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud ühikuhinnad
Rakendusüksuse poolt kohalikule omavalitsusele hüvitatavad ühikuhinnad kohanduse liigi kohta:
Kohanduse liik Standardiseeritud
Selgitus
ühikuhind
Eluruumi kohandamine 7255
liikuvusega seotud toimingute platvormtõstuki paigaldamine seade koos paigaldusega
parandamiseks 4174
laetõstuki paigaldamine seade koos paigaldusega
ehitustööde, ehitusmaterjalide, seadmete, 444
ukse automaatika paigaldus
tarvikute maksumus
vaheplatvormita kaldtee ehitustööde, ehitusmaterjalide, tarvikute 2680
rajamine maksumus
vajalikud lammutustööd ja uus 1357
hoone välisukseava kohandus
uksekomplekt koos paigaldusega
vajalikud lammutustööd ja uus 570
korteri välisukseava kohandus
uksekomplekt koos paigaldusega
vajalikud lammutustööd ja uus 403
siseukseava kohandus
uksekomplekt koos paigaldusega
ehitustööde, ehitusmaterjalide, tarvikute
uksekünnise paigaldus 419
maksumus
lävepaku eemaldamine ja ukseava
lävepakuta ukseava kohandus viimistlus, sh ehitustööde, 206
ehitusmaterjalide, tarvikute maksumus
Eluruumi kohandamine kogu keha pesemisega seotud kohandus 4195
hügieenitoimingute tualettruumi (st pesemisruumi (s.o vähemalt duši ja selle aluse või trapi
parandamiseks ja WC ühes ruumis või või vanni paigaldus), sh ukse ja ukseava
pesemisruumi) kohandus kohandus, ehitustööde, ehitusmaterjalide,
santehnika, tarvikute maksumus
ukse ja ukseava kohandus, ehitustööde, 1641
WC-ruumi kohandus ehitusmaterjalide, santehnika, tarvikute
maksumus
WC-poti vahetus inva-WC-poti paigaldus 576
* Ühikuhindu korrigeeritakse enne uue taotlusvooru väljakuulutamist põhjendatud vajaduse korral eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga (THI).
2
MINISTRI MÄÄRUS
26.02.2018 nr 4
Puuetega inimeste eluaseme füüsiline
kohandamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu
arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse
2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ (edaspidi meetme tegevus)
toetuse andmise tingimused.
§ 2. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses on:
1) kohandatav eluruum – ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud
aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht
või kohaliku omavalitsuse omandis olev eluruum, mis antakse üürilepingu alusel puudega
inimese kasutusse (v.a varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse asukoht);
2) füüsiline kohandamine – puudega inimese erivajadustest tulenev eluruumi
ümberehitamine;
3) puue – puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses;
4) kohanduse saaja – inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva
erivajaduse tõttu;
5) liikuvusega seotud toimingud – püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla
liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;
6) köögitoimingud – toiduvalmistamine, söömine ja joomine;
7) hügieenitoimingud – pesemis- ja tualetitoimingud.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused.
(2) Toetuse andmise tulemusel on kohandatud vähemalt 1955 puudest tuleneva
erivajadusega inimese eluruumid vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele, nende
iseseisev toimetulek paraneb ja hoolduskoormus väheneb.
2
§ 4. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on avatud taotlusvooru väljakuulutamise
kuupäevast kuni 31.08.2023.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud
kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse
perioodi.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib
kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel pikendada, kuid mitte rohkem kui meetme
tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni.
§ 5. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme
rakendusüksus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaiete menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja
suurus ning riigiabi
§ 7. Toetuse taotleja
Toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus.
§ 8. Toetatavad tegevused
Meetme tegevusest toetatakse kohanduse saaja eluruumi kohandamist:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone
välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde
kohandamist;
2) hügieenitoimingute parandamiseks;
3) köögitoimingute parandamiseks.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus)
§-s 7 ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud standardiseeritud ühikuhindadele või vastava
ühikuhinna puudumise korral ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustel ning on kooskõlas
ühendmääruse §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ja käesolevas määruses sätestatud
tingimustega.
(2) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud.
(3) Ühe kohanduse saaja jaoks antakse meetme tegevusest toetust üks kord.
3
(4) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud:
1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi
tegemise kulud;
2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud;
3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud;
5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise
taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit
või inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada;
7) puudega inimese erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud;
8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad
statsionaarsete abivahendite kulud juhul, kui abivahendite paigaldamine on osa
ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel vahendeid eraldatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid hüvitatakse tegelike
kulude alusel.
(6) Kui kohandusele on määruse lisas 1 määratud ühikuhind, siis käesoleva paragrahvi lõike
4 punktides 3-8 nimetatud kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude abikõlbliku osa määramist ei mõjuta
kohanduse kasutamine teiste pereliikmete või maja elanike poolt.
§ 10. Toetuse osakaal ja suurus
(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblike kulude maksumusest.
(2) Toetuse suuruse ja kohanduste arvu aluseks on puudega inimeste arv kohalikus
omavalitsuses taotlusvooru väljakuulutamise aasta 1. jaanuari seisuga. Igal kohalikul
omavalitsusel on võimalik taotleda vähemalt ühte lisas 1 määratud suurima ühikuhinnaga
eluruumi kohandust.
§ 11. Riigiabi
Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 12. Taotluse esitamine
(1) Rakendusasutus teeb rakendusüksusele ettepaneku iga kohaliku omavalitsuse toetuse
suuruse ja kohanduste arvu kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist.
(2) Rakendusüksus kuulutab vähemalt üks kord aastas välja avatud taotlusvooru oma
kodulehel ja avalikus meedias. Taotlusvoore korraldatakse kuni meetme eelarve täitumiseni.
Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise
tähtpäeva.
(3) Kohalik omavalitsus esitab taotluse ja selle lisad rakendusüksusele digitaalselt
allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu. Kohalik omavalitsus koostab taotluse
4
kohanduse taotlejate avalduste alusel ning registreerib kõik kohanduse avaldused
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris. Kohalik omavalitsus koostab projekti eelarve,
võttes aluseks käesoleva määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnad või
vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatava eelarve ning käesoleva määruse § 9 lõike 4
punktides 1 ja 2 nimetatud kulud.
(4) Kohalik omavalitsus võib ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse taotluse.
§ 13. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele ning ta ei tohi olla riigieelarve, Euroopa Liidu
või välisabi vahenditest sama kulu hüvitamiseks toetust saanud.
(2) Toetuse taotleja on kohustatud täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi STS) § 21 lõikes 2 nimetatud kohustusi.
(3) Toetuse taotleja on kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud
kohustuste täitmise.
(4) Toetuse taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1, 2 ja 4.
§ 14. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama
järgmistele nõuetele:
1) projekt toetab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist;
2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevale
määrusele;
4) taotletava toetuse suurus ja kavandatud kohanduste arv vastavad käesoleva määruse §
12 lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse ettepanekule;
5) toetatavad tegevused ei ole enne toetuse taotluse esitamist lõpetatud;
6) taotlus on esitatud tähtajaks ja nõuetekohaselt;
7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(2) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest.
(3) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.
(4) Kui toetuse taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab
toetuse taotleja esitama sellekohase teabe.
(5) Taotlus peab sisaldama iga kohanduse kohta vähemalt järgmist:
1) kohanduse saaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress;
2) toetatavate tegevuste kirjeldus vastavalt käesoleva määruse §-s 8 esitatud jaotusele;
3) kohanduse maksumus vastavalt käesoleva määruse lisas 1 määratud standardiseeritud
ühikuhinnale või vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatav eelarve.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
5
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruses ja käesolevas
määruses sätestatule.
(2) STS § 21 lõike 3 alusel, kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega
ennistamata otsusega vastu võtmata.
(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist,
kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
(4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates nõuetekohase taotluse
esitamisest või pärast käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise
tähtaja möödumist.
§ 16. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ning taotluste hindamine
(1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning projekti vastavust
hindamiskriteeriumidele.
(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul
alates puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra
pikeneb toetuse taotluse menetlemise tähtaeg.
(3) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse
§-des 2 ja 3 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse
§-s 4 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse
taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust.
(6) Projektide hindamine toimub vastavushindamise raames. Projekt peab vastama
järgmistele hindamiskriteeriumidele:
1) projekt vastab meetme eesmärkidele;
2) projekt on põhjendatud;
3) projekt on kuluefektiivne;
4) taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia;
5) projektil on mõju ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsete võimaluste tagamisele.
(7) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse vastavaks ja projekt vastab hindamiskriteeriumidele,
teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.
(8) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
6
§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4
sätestatu.
(2) Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta
täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud
juhtudel ja juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul
kõrvaldanud.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 nimetatud teave.
(5) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri
vahendusel viivitamata.
§ 18. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust
väiksema toetuse summaga.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat
vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse
ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse
§ 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas
määruses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
taotluste menetlemise määruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 20. Toetuse maksmine
(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-
dest 11–14, § 15 lõigetest 1 ja 2 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.
7
(2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 17 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 9.
(3) Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri kaudu maksetaotluse koos tulemuse
saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on
täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.
(4) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse
osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
(5) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30
lõikes 1 sätestatud alustel.
(6) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on
võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse
kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS § 30 lõikele 2.
(7) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
maksete teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
§ 21. Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev
tulemus
Toetuse maksmise eeldus ja toetuse tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse
taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse terviklahenduse kohta koostatud ja
abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise
akt.
§ 22. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47
ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib
ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule.
6. peatükk
Aruannete esitamine
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul
alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige
hiljem 2023. aasta 31. oktoobriks.
(3) Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu, lähtudes registri andmeväljadest.
(4) Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel.
8
(5) Rakendusüksus esitab kinnitatud aruande rakendusasutusele teadmiseks
struktuuritoetuse registri kaudu.
(6) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti
nimi, projekti number, toetuse saaja;
2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked,
eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid;
4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
7. peatükk
Toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti
eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel,
sealhulgas:
1) esitab hiljemalt esimese maksetaotlusega kohaliku omavalitsuse õigusakti, mis sisaldab
vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja
menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste tegemiseks vajalike
kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest
tasumise, dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju
hindamise tegemise kohta;
2) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded;
3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tulemused ning tagab projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud
eelarvega;
4) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem
ning tellija on kohanduse saaja, tuleb võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. Kui tellija on
toetuse saaja, tuleb järgida riigihangete seadust;
5) kui teenusele, asjale või ehitustööle ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000
eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt üks hinnapakkumus.
(2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(3) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.
(4) Toetuse saaja jätkab vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumide kohandamist vastavalt
nende individuaalsetele vajadustele.
§ 25. Kohanduse saaja õigused ja kohustused
(1) Kohanduse saajal on õigus saada kohalikult omavalitsuselt informatsiooni ja nõu, mis on
seotud osapoolte kohustuste täitmisega ja kohanduse tegemisega, sealhulgas kohanduste
tegemisega seotud õigusaktide ja tööde teostajatele kehtivate nõuete kohta.
(2) Kohanduse saaja on kohustatud:
1) tegema kohanduse vastavalt kohaliku omavalitsusega kokku lepitud tingimustele;
9
2) kasutama toetust vastavalt meetme tegevuse eesmärkidele;
3) kasutama tööde teostamisel vaid vastavat õigust omavat ettevõtet juhul, kui tööde
teostajale on seatud õigusaktidega erinõudeid;
4) kaetud tööde akti koostamisel informeerima kohalikku omavalitsust vähemalt viis tööpäeva
ette, et järelevalve tegijaks määratud isik saaks kontrollida tööde nõuetekohasust;
5) vastama kohanduse kohta esitatud kohaliku omavalitsuse infopäringutele;
6) teavitama kirjalikult kohalikku omavalitsust projekteerimise ja ehitustööde alustamisest
hiljemalt tööde alustamise kuupäeval;
7) tagama ettenähtud omafinantseeringu juhul, kui kokkuleppes kohaliku omavalitsusega on
omafinantseering ette nähtud;
8) viivitamata kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust kõigist esitatud andmetes
toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis kohanduse saajat tema kohustuste täitmisel
mõjutavad või võivad mõjutada;
9) viivitamata kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust, kui kohanduse tegemise käigus
ilmneb, et kohandust ei ole võimalik teha;
10) võimaldama kohaliku omavalitsuse ja rakendusüksuse esindajal teha kohandustööde üle
järelevalvet, muu hulgas kohapeal;
11) andma järelevalve tegija käsutusse vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva
jooksul arvates vastava teate saamisest;
12) täitma õigusaktides sätestatud kohustusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa 1. Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
standardiseeritud ühikuhinnad
Lisa 2. Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade
arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika
Sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on sätestada Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava meetme tegevuse
„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused (edaspidi
määrus). Eluruumide kohandamine võimaldab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut,
vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal
olijatele eeldused osaleda tööturul.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on välja töötanud Sotsiaalministeerium.
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi
Valitsuse 04.07.2014 korralduse nr 297 kohaselt on Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasabil
rahastatava meetme tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
rakendusasutuseks (edaspidi RA) Sotsiaalministeerium ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ)
Rahandusministeerium. Vastavalt STS §-le 14 kehtestab avatud taotlemisel toetuse andmise
tingimused RA juht.
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna
peaspetsialist Tiia Taevere (tel 626 9131,
[email protected]) ning juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333,
[email protected]).
Määruse väljatöötamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
Merle Ploompuu (tel 626 9268,
[email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna
peaspetsialist Marek Atonen (tel 626 9231,
[email protected]).
1.3. Märkused
Perioodil 2014–2020 on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel Eestis aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud
partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa
Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi
rakenduskava).
Määrusega kehtestatakse meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna
kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste
eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse andmise tingimused.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, tegevuste abikõlblikkuse tingimusi, näitajaid,
mõju läbivatele teemadele ning rakendamise tingimusi.
Eestis oli 01.01.2017 seisuga registreeritud 149 904 puudega inimest. Enamik neist elab
eluruumides, kus ei ole arvestatud puudega inimese vajadustega. Statistikaameti andmetel elab
2/3 leibkondadest eluruumides, mis on ehitatud varem kui 1981. aastal, kui hoonete ehitamisel ei
lähtutud ligipääsetavuse nõuetest. Eluruumide ligipääsetavuse puudumise tõttu vajavad puudega
inimesed igapäevaseks toimetuleks kõrvalist abi.
„Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu 2009“ (PIU 2009) alusel on
6% omastehooldajatest pidanud töötamisest täielikult loobuma ning 75% on pidanud
2
töökoormust vähendama. Eestis on puudega inimeste tööhõivemäär madal, 2016. aasta seisuga
töötas Eesti tööjõu-uuringule tuginedes hinnanguliselt 62 000 tööealisest (vanuses 16–64 aastat)
puudega inimesest 21 600.
Puuetega inimeste eluruumide kohandamine vastavalt nende vajadustele loob eeldused
puudega inimeste ja nende hooldajate tööhõive kasvuks.
Hinnanguliselt vajavad kohandamist 8000 tööealise ning 14 000 vanemaealise ja erivajadusega
lapse eluruumid (PIU 2009). Meetme tegevusega on seatud eesmärgiks kohandada vastavalt
vajadusele vähemalt 2000 eluruumi. Neist 45 eluruumi kohandati STS § 16 lõike 1 alusel välja
töötatud katseprojekti raames, kus toetuse saajaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja
partneriks Tallinna Linnavalitsus. 1955 eluruumi kohandatakse käesoleva määruse alusel.
Avatud taotlusvooru raames rahastatakse projekte kokku 10 mln euro ulatuses.
Määrus koosneb seitsmest peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja suurus ning
riigiabi;
3) toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele;
4) taotluse menetlemine;
5) toetuse maksmise tingimused;
6) aruannete esitamine;
7) toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused.
Määruse 1. peatükis „Üldsätted“ kirjeldatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise
eesmärki ja tulemusi, nimetatakse rakendusüksus ja rakendusasutus ning sätestatakse vaiete
menetleja.
Määruse § 1 kohaselt kehtestab määrus toetuse andmise tingimused prioriteetse suuna 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna
kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste
eluaseme füüsiline kohandamine“ elluviimiseks.
Määruse § 2 määratleb määruses kasutatavad terminid ja nende sisu, kui terminit kasutatakse
õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktides
sätestatud.
Määruse § 3 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise eesmärk on
tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetuse andmise
tulemusena on vähemalt 1955 puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimese eluruumid
kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele. Kokku kohandatakse meetme
tegevuse raames vähemalt 2000 eluruumi.
Määruse § 4 määrab kindlaks meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi, mis on esimese avatud
taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast kuni 31. augustini 2023. a. Projekti abikõlblikkuse
periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused
algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse
periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood võib
alata taotlusvooru väljakuulutamise kuupäevast. Projekt abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24
kuud, et tagada meetme tegevuse eelarve maksimaalselt sihipärane kasutus. Projekti
abikõlblikkuse perioodi võib kooskõlas määruse §-ga 19 põhjendatud juhtudel pikendada, kuid mitte
rohkem kui meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni.
Määruse § 5 nimetab meetme RA ja RÜ. Perioodil 2014–2020 on hoolekande infrastruktuuri
projektide puhul RA-ks Sotsiaalministeerium. RÜ ülesandeid täidab Rahandusministeerium.
3
Määruse § 6 sätestab, et RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaided vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Määruse 2. peatükis „Toetuse taotleja, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus,
toetuse osakaal ja suurus ning riigiabi“ määratakse kindlaks projekti raames toetatavad
tegevused, kulude abikõlblikkus, meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, toetuse osakaal ja
riigiabiga seonduv.
Määruse § 7 nimetab toetuse taotleja. Meetme tegevusest saab toetust taotleda üksnes kohalik
omavalitsus (edaspidi KOV). Eluruumide kohandamise meetme tegevuse toetus on mõeldud
KOV-idele, et nad saaksid toetada puudega inimesi nende kodude kohandamisel ja arendada
välja puudega inimestele eluruumide kohandamise teenuse.
Määruse § 8 loetleb toetatavad tegevused. Toetatavaks tegevuseks on kohanduse saaja
eluruumi kohandamine liikuvusega seotud toimingute (sh sissepääsu kohandamine, hoone
välisukse ja eluruumi vahelise käigutee kohandamine ning hoone, selle territooriumile sissepääsu
ja piirde kohandamine) ning hügieeni- ja köögitoimingute parandamiseks.
Eluruumi kohandamine liikuvuse parandamiseks hõlmab näiteks ukseavadel lävepakkude
eemaldamist või uksekünniste paigaldamist, laetõstuki paigaldamist liikumispuudega inimese
liigutamiseks. Eluruumi sissepääsu kohandamine hõlmab näiteks uksekünniste, ukse
automaatika paigaldamist, et võimaldada puudega inimestele eluruumi sissepääs ja sealt
väljapääs. Eluruumi hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee kohandamine hõlmab
ratastoolis trepimarsi ületamiseks platvormtõstuki paigaldamist. Hoone välisukse kohandamine
hõlmab uksekünniste paigaldamist. Hoone sissepääsu kohandamine hõlmab olemasoleva
tuulekoja laiendamist invavahendite (rulaatorid) hoidmiseks ja kaldtee rajamist. Hoone
territooriumi sissepääsu kohandamine hõlmab vastavalt vajadusele kaldtee rajamist. Hoone
piirde kohandamine hõlmab näiteks aiavärava automaatika paigaldamist või erivajadusest
tingituna ohutust tagava piirde rajamist.
Kohandus hügieenitoimingute parandamiseks hõlmab näiteks pesemisruumis vanni asendamist
dušiga, tavapärase klosetipoti asendamist inva-WC-potiga, tavalise kraanikausi asendamist
invakraanikausiga.
Köögitoimingute parandamine hõlmab näiteks köögi tööpinna ja tehnika madalamale tasapinnale
toomist, eluruumi automaatika paigaldamist kütte, ventilatsiooni, valgustuse, ukseluku,
valvesignalisatsiooni juhtimiseks jne.
Määruse § 9 kohaselt on abikõlblikud nii puudest tulenevad spetsiifilised erilahendused (näiteks
kaldtee rajamine, platvormtõstuki paigaldamine jne) kui ka puudest tulenevad tavapärased
ümberehitused (näiteks pesemisruumis vanni asendamine dušiga). KOV-i kohustus on tagada, et
toetatav tegevus tuleneb otseselt puudega seotud erivajadustest ja projekti lahendus on
optimaalne. Arvestades puudega inimeste arvu (149 904) ja planeeritud kohanduste arvu (1955)
saab ühele kohanduse saajale ja ühele kohandusele anda meetme tegevusest toetust üks kord.
Abikõlblikud on järgmised määruse § 8 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt
taotluse rahuldamise otsusele:
1) ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning ekspertiisi
tegemise kulud;
2) projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve kulud;
3) ehitusmaterjalide ja ehitustööde kulud;
4) ehitustöö käigus ehitisse paigaldatavate seadmete kulud;
5) pärast kohandust eluruumi eesmärgipärase kasutamise või ehituseelse väljanägemise
taastamiseks vajalike ehitustööde ja ehitusmaterjalide kulud;
6) ehituse käigus asendatava tavamööbli ja inventari kulud juhul, kui olemasolevat mööblit või
inventari ei ole võimalik senisel otstarbel samas eluruumis kasutada;
7) puudega isiku erivajadusest tuleneva statsionaarse mööbli ja inventari kulud;
4
8) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite
eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused
ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel toetatavad statsionaarsed abivahendid juhul, kui
abivahendite paigaldamine on osa ehitustöödest ning nende eest ei ole määruse alusel
vahendeid eraldatud.
Määruse kohaselt on abikõlblikud ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamise ning
ekspertiisi tegemise kulud. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojektiga seotud dokumendid,
seega on muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud abikõlblikud.
Abikõlblik on projektijuhtimise ja ehitusjärelevalve, sh muinsuskaitselise järelevalve tegemise
kulu.
Samuti on abikõlblikud määruse § 8 kohase tegevuse elluviimise raames paigaldatavad
seadmed, mis tagavad puudega isikute turvalisuse, näiteks tulekahju avastamise seade ehk
suitsuandur, sh suitsuanduri erilahendused kuulmispuudega inimestele (seade, mis on
vibratsiooniga voodisse, valgusefektiga jne), tahke- ja gaasiküttel küttesüsteemide puhul
vingugaasi avastamise seade jne. Nimetatud seadmed on abikõlblikud juhul, kui need ei kuulu
hüvitamisele sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ alusel.
KOV-ile hüvitatakse kulusid määruse lisas 1 nimetatud standardiseeritud ühikuhindade alusel või
vastava ühikuhinna puudumisel ning eeltoodud loetelu punktide 1 ja 2 korral tegelike kulude
alusel.
Ehitusteatise, ehitusprojekti ja sellega seotud dokumentide koostamine ning ekspertiisi,
projektijuhtimise ja ehituse omanikujärelevalve tegemine hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Kui kohanduse jaoks on välja töötatud ühikuhind, hüvitatakse KOV-ile punktides 3-8 nimetatud
kulusid üksnes määruse lisas 1 esitatud ühikuhindade alusel. Ühikuhind sisaldab kõiki ehitusega
seotud kulusid ja neid tegelike kulude alusel ei hüvitata, v.a projekteerimise, järelevalve ja
ekspertiisiga seotud kulud. Kui kohanduse jaoks ei ole ühikuhinda välja töötatud, hüvitatakse
kulusid tegelike kulude alusel.
Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ standardiseeritud
ühikuhinnad on välja töötatud katseprojekti 45 kohanduse ja vastavate hinnapakkumuste alusel.
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ § 7 lõike 3 kohaselt peavad standardiseeritud ühikuhinnad enne
toetuse andmise tingimuste määruses sätestamist olema kirjalikult kooskõlastatud
korraldusasutusega (edaspidi KA). Vastav analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud
ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika on edastatud KA-le kooskõlastamiseks. KA on
ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastanud oma 01.09.2017 kirjaga nr
9.24.3/14-20/06201-1.
Ühikuhindade metoodika on välja töötatud, et vähendada KOV-ide ja RÜ administratiivset
koormust pakkumuste võtmisel, pakkumuste kontrollimisel ning kulude tõendamisel.
Näide. Kui puudega inimese eluruumis kohandatakse tualettruumi, on nimetatud kohandusele
välja töötatud ühikuhind 4195 eurot. KOV-ile hüvitatakse sel juhul kulud vastavalt ühikuhinnale
sõltumata sellest, kas kohanduse tegelik maksumus on suurem või väiksem. Määrusega ei ole
kindlaks määratud, kuidas KOV kohanduse saajale vastavad kulud kompenseerib. Määrusega on
sätestatud nõue, et hiljemalt esimese maksetaotlusega peab KOV esitama teenuse osutamist
reguleeriva õigusakti, mis sisaldab vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse
taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste
tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu
5
kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja
kohanduse mõju hindamise tegemise kohta.
Abikõlblikud on ka määruse § 8 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud ehituse ja seadmete
kulud, mille eesmärgipärane kasutus ei välista nende kasutamist ka teiste isikute poolt. See
tähendab, et kulude hüvitamisel ei rakendata proportsioonimäära, kui eluruumi või ühist ruumi
kasutavad lisaks puudega inimesele ka teised pereliikmed või maja elanikud.
Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud. Käibemaks on projekti raames
abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei
ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või
käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Üldjuhul on käibemaks
projekti raames abikõlblik kulu, kuna eluruumide kohandamine ei ole käibemaksuga maksustatav
teenus ja KOV ei saa eluruumide kohandamise teenust seda teenust maksustades edasi müüa
(v.a KOV-i sotsiaalpinna puhul). Seega ei ole üldjuhul võimalik nimetatud projektide puhul riigilt
käibemaksutagastust saada.
Kulude võimalikku topeltfinantseerimist aitab ära hoida isiku- ja elukohapõhine toetuse
taotlemine, kus taotluses esitatakse muuhulgas kohanduse saaja nimi, isikukood ja kohandatava
eluruumi aadress, samuti kohanduse liigi või liikide välja toomine toetuse taotlemisel kohaliku
omavalitsuse poolt. Taotlejalt oodatakse alg- ja lõppseisu kindlakstegemist ning tööde valmimise
kohta koostatakse tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, mis on ühtlesi tegevuse toimumist
tõendav dokument.
Määruse § 10 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 85% abikõlblikest kuludest ja toetuse
saaja ehk KOV-i omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.
Taotlusvooru eelarve jagatakse KOV-ide kaupa, samuti määratakse kindlaks minimaalne
kohanduste arv, mida KOV toetuse eest peab tegema. Toetuse suuruse ja kohanduste arvu
aluseks on puudega inimeste arv KOV-is taotlusvooru väljakuulutamise 1. jaanuari seisuga.
KOV-idele, kus puudega inimeste arv on väike, määratakse toetuse suurus põhimõttel, et KOV-il
on võimalik taotleda vähemalt ühte määruse lisas 1 määratud suurima ühikuhinnaga eluruumi
kohandust.
Eesmärk on jagada kogu meetme tegevuse 2000 planeeritud kohandust KOV-ide vahel, võttes
arvesse puudega inimeste arvu vastavas KOV-is. Seega lähtutakse 2000 kohanduse arvust,
millest Tallinna puhul lahutatakse katseprojektis tehtud 45 kohandust. Näiteks Tartu linnas on
planeeritud kohanduste arvuks 189. 01.01.2017 elas Tartus 14 122 puudega inimest, mis
moodustab 9,44% kogu 149 512 puudega inimeste arvust ja 9,44% 2000-st on 189. Toetuse
suurus Tartu Linnavalitsusele on samuti 9,44% eelarvest, millest on eelnevalt maha arvatud
arvestuslikult ühe kohandusega KOV-ide toetused, kuna nende toetuse suurus lähtub määruse
lisas 1 määratud ühe suurima ühikuhinnaga eluruumi kohanduse maksumusest, mitte
proportsioonist.
Arvestuslikult vähem kui ühe kohandusega KOV-ide toetuse suuruseks on arvestatud vähemalt
üks määruse lisas 1 esitatud suurima toetusega kohanduseliigi toetuse suurus, s.o 7255 eurot
platvormtõstuki paigaldamiseks. Toetuse taotleja võib taotleda toetust toetusperioodi
kogusumma ulatuses või vähem, tagades proportsionaalselt tehtavate kohanduste arvu.
Toetuste jäägid jagatakse enne igat uut taotlusvooru kõikide KOV-ide vahel, arvestades puudega
inimeste arvu omavalitsuses.
Arvestades, et KOV-id on rakendanud omafinantseeringut eluruumide kohandamisel puudega
inimestele, kellel on võimekus katta osa kohanduse maksumusest ka omafinantseeringuga, on
vastavalt eeldatavale kohanduse saajate omafinantseeringule ühikuhindasid korrigeeritud ja
esitatud KA-le korrigeeritud hinnad kooskõlastamiseks.
Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.
6
Määruse 3. peatükk „Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele“ sätestab, et
taotluste esitamist ja hindamist korraldab RÜ. RA teeb RÜ-le ettepaneku iga KOV-i maksimaalse
toetuse suuruse ja kohanduste arvu kohta enne taotlusvooru väljakuulutamist. RA korrigeerib
põhjendatud vajaduse korral määruse lisa 1 (standardiseeritud ühikuhinnad) enne taotlusvooru
väljakuulutamist eelneva kalendriaasta tegeliku tarbijahinnaindeksiga. RÜ kuulutab oma
kodulehel ja avalikus meedias vähemalt üks kord aastas välja avatud taotlusvooru. Taotlusvoor
kuulutatakse välja vähemalt 60 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva.
KOV esitab taotluse ja selle lisad digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu RÜ-le.
Toetuse taotleja koostab taotluse kohanduse saajate avalduste alusel ning registreerib kõik
kohanduse saajate avaldused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris. Taotleja koostab
projekti eelarve, võttes aluseks määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnad
kohanduse liikide kaupa või vastava ühikuhinna puudumisel eeldatava eelarve.
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 158 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistri põhimäärus“ kohaselt on registri pidamise üks eesmärk sotsiaalhoolekandealase
teabe ja statistika kogumine. Registri üks volitatud töötleja on KOV, kes kannab registrisse KOV-i
poole abi saamiseks pöördunud isiku kohta ettenähtud andmed.
KOV võib ühes taotlusvoorus RÜ-le esitada kohandus(t)e tegemiseks ühe toetuse taotluse, mis
sisaldab ühte või mitut planeeritud kohandust.
Määruse § 13 kohaselt peab toetuse taotleja vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a
määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise
nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele ning ta ei tohi olla riigieelarve, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest sama kulu hüvitamiseks toetust saanud.
Hankimisega seotud kohustused rakenduvad toetuse saajale näiteks projekteerimise, järelevalve
ja ekspertiisiga seotud kulude tegemisel.
Vastavalt määruse §-le 14 peab taotlus lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1
sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) projekt toetab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamist;
2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevale
määrusele;
4) taotletava toetuse suurus ja kavandatud kohanduste arv vastavad käesoleva määruse § 12
lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse ettepanekule;
5) toetatavad tegevused ei ole enne toetusetaotluse esitamist lõpetatud;
6) taotlus on esitatud tähtajaks ja nõuetekohaselt;
7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.
Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest ning taotlus peab
sisaldama ka taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. Taotlejal on
kohustus esitada teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest
taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest.
Taotlus peab sisaldama iga kohanduse kohta vähemalt järgmist:
1) kohanduse saaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress;
2) toetatavate tegevuste kirjeldus vastavalt määruse §-s 8 esitatud jaotusele;
3) kohanduse maksumus vastavalt määruse lisas 1 määratud standardiseeritud ühikuhinnale või
vastava ühikuhinna puudumise korral eeldatav eelarve.
7
Toetatavad kohandused ei või olla enne taotluse esitamist lõpetatud. Seega ei või kohalik
omavalitsus küsida toetust varem oma eelarvest rahastatud kulude hilisemaks hüvitamiseks
struktuurivahenditest.
Määruse 4. peatükk sätestab taotluse menetlemise.
Määruse § 15 kohaselt toimub taotluse menetlemine vastavalt taotluste menetlemise määruses
ja määruses sätestatule. RÜ võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui
taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisainformatsiooni.
Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RÜ osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates nõuetekohase, s.o puudusteta taotluse
esitamisest.
Määruse § 16 sätestab, et RÜ kontrollib taotleja vastavust nõuetele ning taotluse vastavust
nõuetele ja hindamiskriteeriumidele. Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta
vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning määruses sätestatud nõuetele. Taotlus
tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja
määruses sätestatud nõuetele.
Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruse § 15 lõikes 4 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid
puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja ei võimalda STS § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada toetuse
taotleja käsutuses olevate taotluses esitatud andmete õigsust.
Kui taotleja või taotlus tunnistatakse vastavaks, teeb RÜ taotluse rahuldamise otsuse. Kui
taotleja või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Vastavalt Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud juhendile „Üldised valikukriteeriumid, mida
kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 rakenduskava prioriteetsetele
suundadele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ on iga projekti hindamiskriteeriumid
järgmised:
- projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
- projekti põhjendatus;
- projekti kuluefektiivsus;
- toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia;
- projekti mõju läbivatele teemadele (sh võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele
riigivalitsemisele).
Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja projekti põhjendatust hindab RÜ toetuse
vastavuse kontrolliga. Projekti kuluefektiivsus on tagatud kehtestatud standardiseeritud
ühikuhindade ja RA poolt KOV-idele etteantud arvestusega toetuse suuruse ja kohanduste arvu
kohta. Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekte ellu viia on tagatud KOV-i vastava eriala
(sotsiaal- ja ehitusala ning riigihangete korraldamine) spetsialistidega. Kõikide meetme tegevuste
projektide mõju läbivatele teemadele on ühetaoline. Meetme tegevusest toetuse saamiseks on
seatud tingimus, et KOV kehtestab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele
sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis mõjutab positiivselt ühtset riigivalitsemist.
Arvestades, et 2013. aasta tööjõu-uuringu andmetel on Eestis 11 200 naist ja 2300 meest
vanuses 15–74, kes ei tööta vajaduse tõttu hoolitseda lapse või pereliikme eest, soodustab
meetme tegevus enam hoolduskoormuse tõttu tööturult eemal olevate naiste tööhõivet. Samuti
toetatakse iga projektiga võrdsete võimaluste loomist puudega inimestele osaleda tööturul koos
puudeta inimestega. Toetusel on positiivne mõju regionaalsele arengule, sest toetusskeemi
ülesehitusest lähtuvalt on eesmärk meetme tegevuse kaudu igas KOV-is vastav jätkusuutlik
teenus välja arendada.
8
Määruse § 17 kohaselt märgitakse taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse
§ 8 lõikes 4 sätestatu. Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle
kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.
Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja
juhul, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5
nimetatud teave. Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse
registri vahendusel.
Määruse § 18 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse
§ 9 lõikes 1 sätestatule, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka
väiksema toetuse summaga, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9
lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus RÜ ettepanekuga taotletud
toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole RÜ
ettepanekuga nõus, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Selliste menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse
§ 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2
punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Määruse § 19 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra,
mille kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta RÜ algatusel või toetuse saaja sellekohase
avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning määruses sätestatud
tingimustel ja korras.
RÜ-l on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda juhul, kui soovitav muudatus
seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
abikõlblikkuse perioodil.
RÜ tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks taotluste menetlemise
määruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.
Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Vastavalt määruse §-le 20 lähtutakse toetuse väljamaksete tegemisel STS §-dest 28 ja 29,
ühendmääruse §-dest 11–14, § 15 lõigetest 1 ja 2 ning määruses ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Toetuse maksmise
eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt määruse §-le 17 ja kulude abikõlblikkus
vastavalt määruse §-le 9.
Toetuse saaja esitab struktuuritoetuse registri kaudu maksetaotluse koos tulemuse saavutamist
tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult
saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Toetus makstakse
välja standardiseeritud ühikuhinna olemasolul ühendmääruse § 15 lõike 2 alusel ja kulupõhiselt §
14 alusel, kuid vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
Maksetaotluses esitatakse rakendusüksusele iga tehtud kohanduse liik, arv ja maksumus koos
kulu tekkimist tõendavate dokumentidega. Toetust makstakse meetme tegevuse abikõlblikkuse
perioodil lõpetatud ja kohaliku omavalitsuse poolt toetatud kohanduse eest.
Kulu tekkimist tõendavaks dokumendiks on toetuse taotluses märgitud eluruumi kohanduse
terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse ja kohanduse saaja
allkirjastatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
9
Kui kulu hüvitatakse tegelike kulude alusel, siis loetakse kulu tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu
aluseks olev toetatav tegevus on tehtud ehk kui töö on tehtud, või teenus osutatud projekti
abikõlblikkuse perioodil ning selle eest on makstud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul. Maksmise tõendamiseks esitatakse kulu- ning maksedokument.
RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada STS § 30 lõikes 1 sätestatud
alustel.
Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt STS
§ 30 lõikele 2.
Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete
teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
Määruse § 21 kohaselt on toetuse maksmise eelduseks ja toetuse tegevuse toimumist
tõendavaks dokumendiks toetuse taotluses märgitud hanke või eluruumi kohanduse
terviklahenduse kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud
tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt.
Määruse § 22 sätestab finantskorrektsioonide tegemise. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja
toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
Toetus makstakse tagasi vastavalt STS §-s 48 sätestatule ning tagasimaksmist võib ajatada
ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei
maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt STS §-s 49 sätestatule.
Määruse 6. peatükk sätestab aruannete esitamise.
Määruse § 23 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti kohta vahearuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele ning projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul
alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige
hiljem 2023. aasta 31. oktoobriks.
Aruanne esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu, lähtudes registri andmeväljadest. Toetuse
saaja täiendab vahe- või lõpparuannet RÜ nõudmisel.
RÜ esitab kinnitatud aruande RA-le teadmiseks struktuuritoetuse registri kaudu.
Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja;
2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
3) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide
täitmine, tulemusindikaatorid;
4) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
7. peatükk „Toetuse ja kohanduse saaja õigused ja kohustused“
Määruse §-s 24 sätestatakse, et toetuse saaja tagab STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste
täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14 kehtestab ja esitab kohaliku omavalitsuse üksus
hiljemalt esimese maksetaotlusega sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis sisaldab
10
vähemalt teavet kohanduse saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise,
toetuse saajate nimekirja koostamise aluste, kohanduste tegemiseks vajalike kokkulepete,
lepingute sõlmimise, kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest tasumise,
dokumentide säilitamise ning projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise
kohta.
Kui ühe kohanduse kohta ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ja selle eeldatav
maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem ning tellija on kohanduse saaja, tuleb
võtta vähemalt kaks hinnapakkumust. Kui tellija on toetuse saaja, tuleb järgida riigihangete
seadust. Kui kohandusele ei ole kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda, kuid selle eeldatav
maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui 5000 eurot, peab kulutuse kohta olema vähemalt
üks hinnapakkumus.
KOV esitab RÜ-le tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded.
KOV tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tulemused ning tagab projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud eelarvega.
KOV-il on kohustus edastada RÜ-le hankedokumentatsioon, selle muudatused ja kõik
hankelepingu muudatused. Samas on toetuse saajal õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
Toetuse saajal on samuti õigus ärakuulamisele vastavalt STS § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.
Samuti on KOV-il toetuse taotlemisel tegevuste kestuse kohustus, mille kohaselt peab KOV
jätkama vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest puudest
tuleneva tegevuspiiranguga inimeste eluruumide kohandamist vastavalt nende individuaalsetele
vajadustele.
Määruse §-s 25 sätestatakse kohanduse saaja õigused ja kohustused.
Kohanduse saajal on õigus saada KOV-ilt informatsiooni ja nõu, mis on seotud osapoolte
kohustuste täitmisega ja kohanduse tegemisega, sealhulgas kohanduste tegemisega seotud
õigusaktide ja tööde teostajatele kehtivate nõuete kohta.
Kohanduse saaja on kohustatud:
1) tegema kohanduse vastavalt KOV-iga kokku lepitud tingimustele;
2) kasutama toetust vastavalt meetme tegevuse eesmärkidele;
3) kasutama tööde teostamisel vaid vastavat õigust omavat ettevõtet juhul, kui tööde teostajale
on seatud õigusaktidega erinõudeid;
4) kaetud tööde akti koostamisel informeerima KOV-i vähemalt viis tööpäeva ette, et järelevalve
tegijaks määratud isik saaks kontrollida tööde nõuetekohasust;
5) vastama kohanduse kohta esitatud KOV-i infopäringutele;
6) teavitama kirjalikult KOV-i projekteerimise ja ehitustööde alustamisest hiljemalt tööde
alustamise kuupäeval;
7) tagama ettenähtud omafinantseeringu juhul, kui kokkuleppes KOV-iga on omafinantseering
ette nähtud;
8) viivitamata kirjalikult informeerima KOV-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest ja
asjaoludest, mis kohanduse saajat tema kohustuste täitmisel mõjutavad või võivad mõjutada; s.o
kui kohanduse saajal näiteks ei ole vahendeid omafinantseeringu katmiseks või puudega
inimene ei saa kohandust kasutada meetme tegevuses ette nähtud korras, näiteks peab sellelt
elamispinnalt lahkuma;
9) viivitamata kirjalikult informeerima KOV-i, kui kohanduse tegemise käigus ilmneb, et
kohandust ei ole võimalik teha; s.o kui kohandust ei saa tehniliselt teostada või ehitaja on
loobunud;
10) võimaldama KOV-i esindajal teha kohandustööde üle järelevalvet, muu hulgas kohapeal;
11) andma järelevalve tegija käsutusse vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul
arvates vastava teate saamisest;
11
12) täitma õigusaktides sätestatud kohustusi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva määruse aluseks on STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava EL-i õigusega. Käesolev määrus on kooskõlas järgmiste EL-i määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006.
4. Määruse mõjud
Meetme tegevus mõjutab võrdsete võimaluste, regionaalarengu ja riigivalitsemise eesmärke.
Toetuse taotlejale tuleneb määrusest kohustus registreerida iga kohanduse info sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistris. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on puudega inimeste
abistamine eluruumide kohandamisel üks KOV-i teenuseid. Toetuse andmise eesmärk on see, et
kõigis KOV-ides kehtestataks eluruumide kohandamise teenuse kord ning et KOV-id jätkaksid ka
pärast toetusperioodi teenuse osutamist. Seetõttu on toetuse saaja kohustus koostada ja esitada
hiljemalt esimese maksetaotlusega KOV-i õigusakt, mis sisaldab vähemalt teavet kohanduse
saajate teavitamise, toetuse taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, toetuse saajate nimekirja
koostamise aluste, kohandustööde tegemiseks vajalike kokkulepete, lepingute sõlmimise,
kohanduse saajale või tegijale lepingu kohaselt tööde eest tasumise, dokumentide säilitamise,
projektidele järelkontrolli ja kohanduse mõju hindamise tegemise kohta.
Määruses seatud eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas.
Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber keskkond, kus liikumisvõimalused on tagatud
kõikidele nende erivajadusi arvestades.
Määrusel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused igas piirkonnas puudega inimestele
ja nende hooldajatele tööhõive suurendamiseks. Parandades puudega inimeste liikumisvõimalusi
ning hügieeni- või köögitoimingute tegemist, väheneb hooldaja hoolduskoormus ja tekib eeldus
puudega inimeste tööhõive suurenemiseks. Meetme toetus jagatakse põhimõttel, mis arvestab
iga KOV-i puudega inimeste arvu. Ühtlasi tekib sellega igal KOV-il võimalus toetust taotleda ning
eluruumide kohandamise teenus välja arendada.
Elukeskkonna kohandamiseks tehtud investeeringute tulemusena paraneb tegevuspiiranguga
inimeste toimetulek. Lähim elukeskkond ei ole enam takistuseks, et osaleda oma kogukonnas
ning töötada töökohal või kodus. Meetme tegevuse tulemusena tehtavad kohandused
parandavad erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete võimalusi aktiivses elus osaleda ja
tööturule pääseda, vähendades nii suurt omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ja
soodustades osalemist tööturul. Üle kogu riigi arendatakse välja eluruumide kohandamise teenus
ning kujunevad välja eluruumide kohandamiseks vajalikud partnerlused, mis võimaldavad
kohandamisi efektiivsemalt ellu viia.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste
vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“
toetuse eelarve on 9 884 513 eurot, mis moodustab maksimaalselt 85% projekti eelarvest. Kokku
on meetme tegevuse projektide maksumus vähemalt 11 628 839 eurot. Projektide
omafinantseering kaetakse toetuse saaja eelarvest.
12
Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi
vahenditest. Perioodil 2014–2020 on ühissätete määrusega lubatud administreerimise (tehnilise
abi) kulude katteks kuni 4% liikmesriigile eraldatud vahendite kogumahust. Perioodil 2007–2013
võeti tehnilist abi kasutusele 2% rakenduskavade kogumahust lubatud 4% asemel. Nimetatud
mahus vahendid on olnud piisavad struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude
katteks. Perioodil 2014–2020 on Rahandusministeeriumil planeeritud administreerimisega seotud
kulutuste mahtu järgmise kümne aasta jooksul suurendada tulenevalt tarbijahinnaindeksi ja
keskmise palgakasvu prognoosist, kuid see jääb allapoole lubatud 4% piirmäära.
Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud tulenevad kohandatud eluruumiga puudega
inimeste ja nende hooldajate tööhõive kasvust.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade
Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
valdkondlikule komisjonile ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.
Määruse kooskõlastasid märkustega Kultuuriministeerium, Siseministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning MTÜ
Eesti Omastehooldus, teised vaikimisi. Eesti Puuetega Inimeste Koda esitas määruse
kooskõlastamise raames ettepaneku töötada välja laiemad meetmed ligipääsetavuse
parandamiseks lisaks eluruumide kohandamise toetusele. Seletuskirjale on lisatud
kooskõlastustabel esitatud märkustega arvestamise kohta.