-866140 -147108 0 0 KÄSKKIRI 12.02.16 nr 1-1/ 16-011 Teavituskampaania "Pettuste ennetamise kampaania" riigihange Tarbijakaitseameti põhimääruse § 20 punkt 14 ja riigihangete seaduse §13 lg 1 ja § 18 2 alusel ning vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti esitatud volikirjale korraldada ühishange: 1. Riigihanke Teavituskampaania „Pettuste ennetamise kampaania" eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 33 200 eurot. Hankemenetluse liik on – lihthange; Riigihange korraldatakse elektroonilise hankena e-riigihanke keskkonnas; Hankemenetluses osalevate pakkujate arv - eeldatavalt vähemalt üks; Hankelepingu eeldatav sõlmimise tähtaeg on märts 2016 ja täitmise tähtaeg juuni 2016. 2. Hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks moodustada Riigihanke komisjon (edaspidi hankekomisjon) koosseisus: Riigihanke komisjoni esimees - Andres Sooniste, Tarbijakaitseameti peadirektor; Riigihanke eest vastutav isik - Rutt Väljaots, haldusosakonna finantsarvestuse peaspetsialist; Hanke eest vastutav isik - hankevaldkonna esindaja – Ando Kiidron, tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna tarbimiskeskkonna arendusnõunik; Komisjoni liikmena - Hanna Turetski- Toomik, Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja; Komisjoni liikmena - Anne-Ly Palk, Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna tarbija teavituse ja -hariduse peaspetsialist; Volitatud komisjoni liikmena – Roger Kumm, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht; Volitatud komisjoni liikmena – Kristian Jaani, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt; Volitatud komisjoni liikmena – Uku Tampere, Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo vanempressiesindaja; Volitatud komisjoni liikmena – Pille Luiga, Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivspetsialist. Riigihanke komisjon moodustatakse hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks. Hankekomisjoni töövorm on koosolek. Hankekomisjoni koosoleku kutsub kokku ja komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või riigihanke eest vastutav isik; Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas hankemisjoni esimees; Hankekomisjoni koosolekute poolt teostatavad hankemenetluse toimingud ning vastuvõetud otsused protokollitakse vastavalt RHS-le ja käesolevale korrale; Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud komisjoni liikmed ja hankekomisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus; Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on hankekomisjonil õigus kaasata oma töösse sõnaõigusega asjatundjaid või spetsialiste, kes ei ole hankekomisjoni liikmed. Spetsialistid ei osale hääletamisel ega otsuste langetamisel; Pärast pakkumuste avamist kontrollib hankekomisjon pakkuja kvalifikatsiooni, pakkumuselt kõrvaldamise asjaolude puudumist ja pakkumuste vastavust hanketeates ja/või hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankekomisjon võrdleb ja hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja selgitab välja eduka pakkumuse. Riigihanke komisjoni hindamisotsus eduka pakkumuse esitanud pakkuja valimise kohta esitatakse ameti peadirektorile hankelepingu sõlmimiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sooniste Peadirektor
-866140 -147108 0 0 Lugupeetud Pakkujad Esitame Teile kutse osalemaks Tarbijakaitseameti („ Hankija ”) korraldataval lihthankel „ Pettuste ennetamise kampaania “ vastavalt hanketeates ja hankedokumentides toodud tingimustele. Üldinfo Tarbijakaitseameti kontaktisik teenuse ostmisel on : Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna tarbimiskeskkonna arendusnõunik Ando Kiidron tel: 58 650 071, e-post
[email protected] Pakkumuse palume esitada hiljemalt 7 . märtsil 2016 , kell 14.00 . Pakkumuse saab esitada vaid riigihangete elektroonilises keskkonnas https://riigihanked.riik.ee/ . Pakkujal on õigus saada selgitusi hankedokumentide sisu kohta esitades küsimused riigihangete registri vahendusel https://riigihanked.riik.ee/ . Nõuded pakkumuse maksumusele: Maksumus peab sisaldama kõiki makse ja lõive, ka käibemaksu, mis tuleb eraldi välja tuua. Pakkuja kvalifitseerimine Hankija kõrvaldab Pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et Pakkuja on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente. Kvalifitseerituks tunnistatakse Pakkuja, kes vastab Hanketeate kvalifitseerimistingimustele ja on esitanud kvalifitseerimise otsuse tegemiseks vajalikud doku mendid. Hankija jätab kvalifitseerimata Pakkuja, kes jätab täitmata kas või ühe pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud tingimustest. Kvalifitseerimata jäetud Pakkuja ei osale edasises hankemenetluses. Pakkumuse vastavaks tunnistamine Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui ta on kooskõlas kõikide hanke dokumentides esitatud tingimustega. Vastavaks võib Hankija tunnistada ka pakkumuse, milles ei esine Hankija jaoks olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumus lükatakse tagasi, kui esitatud pakkumus ei vasta hanke dokumentides esitatud tingimustele. Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui: Pakkumuste maksumused ületavad Hankija rahalisi võimalusi; Hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hankedokumentides sätestatud tingimustel. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud. Läbirääkimised Vajadusel peab hankija pakkujatega läbirääkimisi. Läbirääkimiste käigus antakse pakkujatele võimalus täpsustada ja kohandada oma pakkumust vajadus e korral hanke tingimustes ja hankedokumendi s sätestatud nõuetele, et valida välja edukas pakkumus. Läbirääkimiste aja ja koha ning läbirääkimistele tulevad teemad teatab hankija hanke eest vastutav isik eelnevalt e-posti teel. Läbirääkimiste ajal tagab hankija pakkumuse esitanud pakkujate võrdse kohtlemise ning läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse, protokollides selle tulemused. Läbirääkimised protokollitakse ja allkirjastatakse hankija riigihanke eest vastutava isiku ja pakkuja esindaja poolt. Kooskõlastatult pakkujaga läbirääkimised vajadusel salvestatakse diktofonile ja salvestus lisatakse läbirääkimiste protokollile. Hindamine Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mis kogub pakkumuse hindamisel kõige enam punkte. Kvalifitseeritud Pakkuja vastavaks tunnistatud pakkumust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel ja nende suhteline osakaal väärtuspunktides on antud alljärgnevalt. Hindamistäpsus on 1 (üks) koht peale koma: Pakkumuse maksumus (suhteline osakaal väärtuspunktides 40); Pakkuja poolse kampaania planeeritavate tegevuste detailse kirjelduse sobivus töö eesmärgi ning tulemuste saavutamisega lähtudes hankedokumentides toodud taustinformatsioonist, töö eesmärgist ja eeldatavatest tulemustest (suhteline osakaal väärtuspunktides 60). Pakkumuste hindamisel hindamiskriteeriumi “Pakkumuse maksumus” osas kasutatakse väärtuspunktide meetodit Merit Point System . Madalaima hinnaga pakkumusele antakse 40 punkti. Teised saavad 40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “pakkumuse maksumus” × 40 Pakkumuste hindamisel hindamiskriteeriumi “Pakkuja poolse detailse kampaania planeeritavate tegevuste teostuse sobivus Töö eesmärgi ning tulemuste saavutamisega lähtudes hankedokumentides toodud taustinformatsioonist, töö eesmärgist ja eeldatavatest tulemustest” hinnatakse detailse uuringukirjelduse alamkriteeriume: 1) teavituse sõnumid (nende sobivus kampaania e esmärgist ja Tarbijakaitseameti kommunikatsioonistiilist lähtuvalt) (suhteline osakaal väärtuspunktides 20 punkti); 2) kampaania kujundus (nende sobivus lähtuvalt kampaania eesmärgist) (suhteline osakaal väärtuspunktides 20 punkti); 3) kampaania idee (terviklahendus, mis vastab püstitatud eesmärgile, on väljendusrikas, erakordne ning saavutab tõenäoliselt suurima mõju sihtgrupi hoiakute ja käitumisharjumuste muutmiseks (suhteline osakaal väärtuspunktides 20 punkti). Hinnangud antakse järgnevalt: Alamkriteeriumit „teavituse sõnumid“ hinnatakse hinnetega „väga hea”, “hea”, “rahuldav” ja “nõrk”. Hinne "väga hea" saab 20 punkti, hinne "hea" 13 punkti, hinne "rahuldav" 7 punkti, hinne "nõrk" 1 punkti. Alamkriteeriumit „kampaania kujundus“ hinnatakse hinnetega „väga hea”, “hea”, “rahuldav” ja “nõrk”. Hinne "väga hea" saab 20 punkti, hinne "hea" 13 punkti, hinne "rahuldav" 7 punkti, hinne "nõrk" 1 punkti. Alamkriteeriumit „kampaania idee“ hinnatakse hinnetega „väga hea”, “hea”, “rahuldav” ja “nõrk”. Hinne "väga hea" saab 20 punkti, hinne "hea" 13 punkti, hinne "rahuldav" 7 punkti, hinne "nõrk" 1 punkti. Iga hindamiskomisjoni liige hindab esmalt individuaalselt iga alamkriteeriumit ja annab vastavad punktid. Seejärel kujuneb hindamis komisjoni liikmete poolt antud punktide aritmeetilise keskmise hinde põhjal hindamiskriteeriumi kogusumma. Hindamistäpsus on 1 (üks) koht peale koma. Pakkumuse hind peab olema esitatud eurodes. Pakkumuse kogumaksumus esitatakse nii käibemaksuta kui ka koos käibemaksuga. Pakkumuse kogumaksumus peab olema lepingu kestel püsiv. Pakkumuse maksumuse koostamisel tuleb kasutada vastavustingimuste Vormi C. Pakkumusi hindab Tarbijakaitseameti poolt peadirektori käskkirjaga kinnitatud komisjon. Meeldivale koostööle lootes, (allkirjastatud digitaalselt) Hanna Turetski- Toomik Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Lisad: Lisa 1- Lepingu eseme kirjeldus Lisa 2- Tegevusplaan Lisa 3 - Hankelepingu projekt Lisa 1 LEPINGU ESEME KIRJELDUS 1. Sissejuhatus ja taustinformatsioon Tarbijakaitseamet tegutseb valitsusasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalas ning viib ellu riiklikku tarbijakaitset. Ameti põhiülesandeks on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi, esindada nende huve ning arendada ja rakendada tarbijapoliitikat vastavalt ÜRO suunistele, Eesti tarbijakaitse seadusele ja Euroopa Liidu tarbijapoliitikale. Tarbijakaitse vastutusalasse kuuluvad turujärelevalve tarbijaturul, tarbijate majanduslike huvide kaitsmine, tarbijate kaebuste lahendamine ning tarbijate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine nende õigustest ja kohustustest. Tarbijakaitseameti eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õiguseid, anda võimalusi teadmiste omandamiseks, et olla arukas osaleja turusuhetes ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele – müüjatele. Üksiktarbijal pole kerge teha õiget valikut külluses pakutavate kaupade ja teenuste seast ning hoiduda kauplejate poolt oskuslikult seatud ebasoodsatest lepingutingimustest. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õiguseid aga ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid. Käesoleva teavituskampaaniaga (edaspidi ka kampaania) soovitakse tõsta eesti- ja venekeelsete tarbijate teadlikkust levinud pettustest ja petuskeemidest. Kampaania peab tõstma inimeste teadlikkust võimalustest seista oma õiguste eest ning viisidest, kuidas ennast võimalikult hästi petta saamiste vastu kaitsta. Samuti peab kampaania kõnetame kõiki kauplejaid, kes käituvad seaduse eest valesti oma teadmatusest (näiteks füüsiline isik müüb kaupa kui juriidiline isik) ning manitsema neid õigesti käituma ja olema oma tegevustes selge ning üheselt mõistetav. 2. Hetkeolukord 2.1 Probleemi olemus Kelmused on kõige raskem vorm pettuslikest tegudest. Kogukonna mõistes on häirivaks ka kergemad pettuslikud vormid, nagu eksitav kauplemine, registreerimata e ttevõtlus, jms, mis jätab ostja või tarbija ilma tema õigustest. Ka tsiviilõiguslikult reguleeritud tehingutes petta saamine on probleemiks. Lisaks tekitavad k õik pettuslike tegude vormid riigile halduskulusid (nt süütegude menetlemine, tarbijakaitselised menetlused, tsiviilkohtud, saamatajäänud tulumaks, jms) . Erinevat sorti pettusi pannakse toime igapäevaselt. 2014 a registreeriti Politsei- ja P iirivalveameti (edaspidi PPA ) poolt kelmuseid Karistusseadustik ( edaspidi KarS ) § 209 1383 juhtumit, mille kogukahjuks oli 3 100 408 eurot . Arvutikelmuseid registreeriti ( KarS § 213) 415 juhtumit, mille kogukahju oli 496 292 eurot . Kelmuseid ja arvutikelmuseid väheväärtusliku eseme vastu (väärteod, ehk kahjuga alla 64.- euro) kokku 304 juhtumit. 2015 a registreeriti PPA poolt kelmuseid ( KarS § 209) 828 juhtumit, kogukahjuga 2 660 494 eurot. Arvutikelmusi ( KarS § 213) 481 juhtumit, kogukahjuga 691 903 eurot. Kelmuseid ja arvutikelmuseid väheväärtusliku eseme vastu (väärteod, ehk alates 2015 kahjuga alla 200.- euro) kokku 774 juhtumit. Võimalike pettustega puutuvad kokku nii kauplejad, vahendajad kui ka lõpptarbijad. Näiteks ei saabu kohale ostetud kaup või kaupleja jääb rahast ilma, olles heausklikult välja saatnud müüdud toote. Selliste ostu-müügi vahenduskeskkondades tegutsevate petturite kohta on PPA 2014 a registree rinud kokku 504 juhtumit, millest 409 juhtumi korral , ostja tasus kauba eest, kuid kaupa ei saanud , 69 ju htumi korral ei vastanud tehing ostja ootustele ja 26 juhtumi korral ei saanud müüja müüdu eest raha. 2015 a olid samad näitajad veelgi kasvanud, ehk kokku registreeriti 632 juhtumit, millest 480 juhtumi korral , ostja tasus kauba eest, kuid kaupa ei saanud , 74 juhtumi korral ei vastanud tehing ostja ootustele ja 78 juhtumi korral ei saanud müüja müüdu eest raha. Märgatav kas v toimus just selles osas, kus petta saanuks osutus kauba müüja. Kõikige selliste juhtumite 2 aasta kogukahju oli 521 725 eurot. Tõenäoliselt aga jäävad paljud pisemate kahjudega seotud juhtumid politseile teatamata ja reaalne kogukahju on märgatavalt suurem. Statistika kohaselt laekus Tarbijakaitseametile 2015. aastal e-kaubanduse vahendu sel sõlmitud tehingute kohta 520 kaebus t ja 732 selgitustaotlust (ka ebaausate kauplemisvõtete kohased kaebused) . Kindlasti on aga antud valdkonnas palju kaebusi, mis ei jõua ametini, kuna tarbijad ei tea teinekord, et neid on ebaausate kauplemisvõtetega lõksu püütud. Umbes ühe neljandiku kaebustest moodustavad probleemid kauba kätte toimetamise ja/või teenuse osutamata jätmise kohta, mis võib otseselt olla seotud pettustega , kus kaupleja muutub kättesaamatuks ega soostu pretensioone lahendama. 2.2 Ülevaade levinud pettustest Eestis Pettuste kohta laekub politseile teateid nii tarbijate kui kauplejate poolt. Näiteks pole harv t ea de /vihje pettus e kohta, kus kaupa müünud inimesele saadetakse raha edastamise kohta võltsitud maksekorraldus, kuid tegelikult raha ei tasutud ja ei plaanitagi tasuda. Mõnedel nendes juhtudest on ka müüja juba kauba teele pannud lihtsalt ostja lubaduste peale. Enamustel sellistel juhtudel esineb kelm ostjana, kel on soov osta välja valitud väärtuslik ese. Huvitatud ostjana saadetakse kiri müüjale, kellega lepitakse kokku, et pärast rahasumma ülekannet pannakse kaup postiga teele. Hiljem põhjendab kelm raha ülekande hilinemist sellega, et teisest pangast tulevad ülekanded kauem. Ülekande kinnitamiseks saadetakse müüjale maksekorraldus, mis on võltsitud. Sellised kelmid kasutavad helistamiseks ka kõnekaarte, kaup võetakse postiautomaatidest välja nägu varjates, mistõttu isikute hilisem kindlakstegemine on problemaatiline. On oluline teada, et politsei või kohus karistab isikut vaid keelatud teo toimepanemise eest. Kahjunõuded tsiviilhagina lahendatakse aga eraõiguslikel alustel ja tsiviilkohtu kaudu ning kui tehing on puudulikult dokumenteeritud ja teine osapool tuvastamata, siis on raha tagasi nõudmi ne keeruline või lausa võimatu. Kui reeglina domineerivad juhtumid, kus ostja maksab kauba eest raha, kuid kaupa kätte ei saa, siis eelkirjeldatud juhtudel on olukord vastupidine. Ostjale saadetakse kaup, kuid müüja pangaarvele raha ei laeku. Maksekorralduse saatmisel on lihtne võltsida sinna sobivad andmed, et jätta petlik mulje raha maksmisest. Peamise probleemina pettuste puhul, tuleb siiski eeskätt välja tuua juhtumid, kus inimene ostab heauskselt toote või teenuse , maksab selle eest ära, kuid hiljem kaupa ei saa. See võib juhtuda nii odavamate tarbeesemete ostmisel kui ka näiteks kallite reisipakettide ostmisel. Ühtlasi on problemaatilised olukorrad, kus inimesed ostavad pileteid üritusele (kontsert vms) ning korraldaja reaalselt ei taga selle toimumist ega ka mitte vajadusel piletiraha tagastamist. Teinekord on sellise situatsiooni puhul eriti problemaatiline tõsiasi, et raha on kantud eraisiku, mitte ettevõtte kontole ja sealt selle tagasisaamine on juba oluliselt raskendatud. Sarnaseid murekohti tekitab ka tõsiasi, et paljud eraisikud, kes müüvad järjepidevalt erinevaid tooteid, ei tea millal kauplemine läheb üle äritegevuseks. Enamasti tellitakse näiteks Aasiast või mujalt odavama hinnaga tooteid, et neid kasumi eesmärgil Eestis maha müüa. Paraku liigitub seda sorti pikaajaline ja planeeritud tegevus juba äritegevuseks ning inimene peaks end majandustegevuse elluviijana registreerima. Ostes eraisikust müüja käest, ei laiene tarbijale tavapärased õigused, mis kaitseksid teda tavap ärases poest ostmise olukorras. Lisaks eelnevalt kirjeldatule on laekunud piisavalt ka juhtumeid, kus inimene ei olegi ise toodet/teenust ostma läinud, vaid tema poole on pöördutud e-kirja teel või muul viisil ning palutud raha näiteks sugulase aitamiseks või ettemakset, et hiljem kätte saada suurt pärandust vms. Samuti võib juhtuda, et e-kirjas esinetakse pangana ning palutakse inimese paroole ja muid olulisi isikuandmeid, mida hiljem kurjalt ära kasutatakse. Laias mastaabis saab ühe probleemiosana välja tuua ka murekoha, et enamustes online ostu- müügi vahendus keskkondades on võimalik anonüümselt ja mugavalt pettust ega tegutseda, pettes mitmeid inimesi ühe või erinevate kasutajate alt. See loob ka suurepärase pinnase erinevate imetoodete müügiks, millel reaalne toime puudub, kuid heauskseid antud murega tarbijaid on lihtne petuskeemi püüda. Hiljem, kui selgub, et ostetud tootel lubatud toimed puuduvad, ei ole kuskilt leida müüjat või saada varasemalt kasutusel olnud andmetele tuginedes temaga kontakti . Petta saamise riski aitavad maandada kasutaja identifitseerimist nõudvad keskkonnad. Samas on oluline, et vähemalt tehingut sõlmides, oleksid osapoole d end üksteisele tuvastanud. Tarbijakaitseametisse laekuvad mured peamiselt seoses pettus tega e-kaubanduses : nii eraisikute kui ka ettevõtete poolt nii e-kauplustes, portaalides, FB-s jm keskkondades pakutavad tooted, teenused mille kvaliteet on küsitav või ei saa lubatud kaupu üldse kätte. Samuti nii nimetatud imetoodete müük ja katteta lubadused ning võltsparfüümid, disainertooted, juuksepikendused jms. Erinevaid “tervendavaid“ tooteid müüvad kauplejaid, kus tekib küsimus registreerimata äritegevuse kohta. 2.3 Levinud pettusi mujalt maailmast Lisaks tuleks e-kaubanduse trendidega seotud (võimalike) ohukohtade kaardistamiseks vaadata ka teiste liikmesriikide praktikat, kus on levinud mitmed kauplemisvõtted/äriideed, mida Eestis veel väga laialdaselt ei praktiseerita: Tellimus-lõksud . Näiteks: e-poest ostmise käigus kuvatakse enne ostu kinnitamist teade, et e-posti sisestamisel on võimalik saada tasuta transporti/raha tagasi garantiid vms. Kuna saadav hüve on palju suurem kui e-posti aadressi sisestamise vaev, siis tarbijad sellise sisestuse sageli ka teevad. Hiljem tuleb aga välja, et e-posti aadressi sisestamist käsitletakse lepingu sõlmimisena, mille alusel tekib ettevõttel õigus võtta tarbijalt tasu. Põhimõtteliselt on võimalik tarbijal küll kogu raha tagasi saada aga enamasti on raha tagasi saamise protsess tehtud väga keeruliseks, pöörduda on võimalik üksnes kirjalikult, raha tagasi saamist tuleb mitu kuud oodata jne. Veebilehed, mis pakuvad tasu eest erinevaid riiklikke e-teenuseid (näiteks sünnitunnistuste või sõiduki registreerimisdokumentide väljastamist), kui selliste dokumentide väljastamine on tegelikult õige ameti poole pöördudes tasuta. Veebilehed, kus pakutakse e-teenust (näiteks sõiduki väärtuse hindamist), mis tundub esmapilgul olevat tasuta (ja vaja on üksnes sisestada oma mobiiltelefoni number), kuid tingimusi lugedes selgub, et teenus on tasuline. Hea näide: http://bilenspris.com/fi . Lisaks on suur tõenäosus, et Eesti e-kaubanduses hakatakse rohkem kasutama ka alljärgnevaid võtteid: (Võltsitud) kaupade ebaseaduslik müük Facebookis (eraisikute poolt) ; Fiktiivsed e-kauplused (mille abil võetakse vastu tellimusi, neid kunagi täitmata) ; Sotsiaalmeedias ja blogides levitatavad ebaõiged ja eksitavad arvustused ja ülevaated (konkreetsete e-kaupluste või e-teenuste kvaliteedi kohta) . 2 .4 Soovitusi tarbi jale kaitsmaks end võimalike pettuste eest Kampaania peaks hõlmama erinevaid võimalikke pettustega seotud skeemide tutvustamist, et tarbijatel oleks võimalik nendest hoiduda. Kuna järjest rohkem võimalikke pettuseid leiab aset veebivahendusel (vahenduskeskkonnad, FB, e-poed jm) mille taga võib olla pettus, tuleks peamine tähelepanu eelkõige seal levivate pettuste äratundmisele suunata , kuid võimalike pettuste tausta tuleks laiemalt tutvustada loodaval ostatargalt.ee alalehel . Sellest lähtuvalt tuleks tarbijatel ostukäitumises arvestada järgnevate soovitustega: Kui tehinguga kiirustatakse, siis võib kahtlustada pettust; Kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ta tavaliselt ei olegi tõsi; Internetiostude eest on mõistlik tasuda krediitkaardiga, sest ebaausa kaupleja korral on suurem võimalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada . Samas tuleks kindlasti vältida krediitkaardi andmete sisestamist või edasi andmist vähetuntud või kontrollimata taustaga ettevõtjatele ; K ui e-pood nõuab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, siis tuleks kaalu da , kas ettemaks on kooskõlas kauba ootamisajaga. Võimalusel peaks tarbija uuri ma osamaksetega tasumise võimalikkuse kohta. Kui kaupa/teenust tuleb väga kaua oodata ja müüja ei tundu täiesti usaldusväärne , tasub otsida alternatiive; Internetist ostmisel tuleb hoi d a alles kogu ostuga seotud teave ja kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms). Kelmi väide – pankade vaheline rahade liikumine võtab aega - kontrolli pankade vaheliste rahade liikumise kiirust; Suhtlusportaalides kaupade ja teenuste (sh reisiteenused) pakkumised, mis on märkimisväärselt soodsamad, kui tavapärased pakkumised, peaksid panema kolmekordselt järele mõtlema. Eriti hoolikalt tuleks suhtuda nn kinniste gruppide uskumatutesse pakkumistesse; Enne tehingut tuleks kontrollida teise osapoole tausta otsingumootorite vahendusel ja ostu-müügi vahenduskeskkondades; Kahtluse korral võiks kontrolli da enne ostu Tarbijakaitseamet (lühidalt TKA ) musta nimekirja ja äriregistrist maksuvõla puudumist. 2 .5 Kasulikke linke: Tarbijakaitseseadus Tarbijakaitseamet: eksitav ja võrdlev reklaam Tarbijakaitseamet: ebaausad kauplemisvõtted Karistusseadustik: Kelmus § 209 3. Kampaania, eesmärk, sihtrühmad. Kampaania üldine eesmärk Tarbijakaitseameti ning Politsei- ja piirivalveamet üheskoos viivad läbi teavituskampaania, mille eesmärk on anda inimestele võimalusi teadmiste omandamiseks võimalike petuskeemide kohta , olemaks arukas osaleja turusuhetes ja vääriline partner teenuste ja ka upade pakkujatele – müüjatele. Üksiktarbijal pole kerge teha õiget valikut pakutavate kaupade ja teenuste seast ning hoiduda kauplejate poolt seatud ebasoodsatest tingimustest ning hoiduda võimalikest pettustest. Teadlik tarbija, kes teab hästi oma õiguseid ja koh ustusi, oskab paremini vältida pettuse ohvriks langemist ja suudab teiselt poolt mõjutada ka kaupmehi täpsemalt järgima ausaid mängureegleid. Käesoleva teavituskampaaniaga soovitakse tõsta eesti- ja venekeelsete tarbijate teadlikkust levinumatest petuskeemidest, käest-kätte müüdavate tehingute ohtudest ning internetis kaupade ostmisel ja mü ümisel kaasnevatest riskidest. Kampaania peab tõstma inimeste teadlikkust võimalustest oma õigusi kaitsta ning viisidest, kuidas ennast võimalikult hästi petta saamiste vastu kaitsta . Kampaania ei tohi pidurdada ausalt tegutsevate keskkondade ja kauplejate mainet. Kaudsemaks ja laiemaks eesmärgiks võib pidada tähelepanu pööramist kehtivale seadusandlusele antud valdkonnas ning tarbija võimalustele saada enda õiguste kohta teavet ning abi kaebuste lahendamisel. Kampaania s õnumid Kampaania läbiv sõnum kutsub inimesi üles mitte kandma oma raha kergekäeliselt suvalistele inimestele ja säilitama igas olukorras kainet meelt, kontrollima müüja tausta ning suhtuma skeptiliselt nii liiga kõrgesse kui ka liiga madalasse hinda ja kiiresti tagant survestatavatesse imelistesse tehingutesse. Kampaania käigus tuleks edastada 3 põhisõnumit: Aus kaupleja on avalik ; Liiga hea pakkumine ja tehingu tagant kiirustamine võib viia sind pettuse ohvriks; Selleks, et teised sama pettuse ohvriks ei langeks, jaga infot ja aita pettuseid ennetada. Lisa sõnumitena peab kampaania sihtrühmale edastama järgnevat teavet: kontrolli ostja tausta; tuvasta tehingu osapooli ning tee kindlaks müüja isik ( füüsiline või juriidiline isik ); sõlmi kirjalik leping ja dokumenteeri ostetavat/müüdavat eset ning võimalusel allkirjasta see digitaalselt või käsitsi ; veendu maksekorralduse autentsuses – n õua maksekorraldust panga digiallkirjaga , mille saab iga ini mene oma internetipangast kätte ; säilita olulised vestlused taasesitatavas formaadis ( e-kirjad , kirjalikud lepingud ); võrdle alternatiivseid pakkumisi; otsi arvustusi ja teiste inimeste kommentaare müüjale/kaubale. Kampaania sihtrühmad Otseseks sihtrühmaks on nii eesti kui vene keelne tarbijagrupp, kes on internetis aktiivne ning tarbib e-kanalites pakutavaid tooteid/teenuseid ja/või kes ostavad tihtipeale kaupu kasutatuna, käest kätte. Meediakanalite valikul võiks lähtuda tarbijagrupi määratlemisel järgmistest tunnustest: on vanuses 18-55 ; on eesti keelt kõnelevad tarbijad; on vene keelt kõnelevad tarbijad. Kaudsemad sihtrühmad: tooteid/teenuseid internetis müüvad kauplejad, kelleni jõuaks sõnum nende kohustustest ja probleemidest antud valdkonnas ning internetis kau pade ja teenuste müümist võimaldavad keskkonnad (osta.ee, okidoki , foorumid jms). meedia , kes kajastaks läbiviidavat kampaaniat erinevates kanalites (nt tele- ja raadiouudistes, erisaadetes, kirjutavas meedias jne) andes sellega kampaaniale suuremat kõlapinda. Kampaania ei tohi pidurdada ausalt tegutsevate keskkondade ja kauplejate mainet ! Tarbijakaitseameti sihtgruppide kohta saab lisainfot järgmistest uuringutest: Past , A. (2014) „Tarbijakaitseameti kuvand“ http://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/avaliku_imago_analuus_2014.pdf Faktum ja Ariko (2014 ) „Tarbijakaitse o lukorrast Eestis“ : http://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/veebihaldus/artikkel/files/tarbijakaitse-2014_aruanne_lisaga.pdf Pakkuja ülesanded Korraldada pettuste ennetamisele kaasa aitav teavituskampaania nii tarbijate kui ka kauplejate teadlikkuse suurendamiseks antud vallas, mis peaks aitama tõsta tarbijate teadlikkust levinud petuskeemidest ning ohukohtadest ning suunama kauplejaid korrektsele ettevõtlusele ja eeskujulikule käitumisele. Pakkuja püüab oma lahendusega (loovlahendused ja meediaplaan) antud eelarve raames kõnetada nii eesti- kui venekeelset sihtrühma, kui teistsuguse fookuse seadmise vajalikkus pole otseselt ja selgelt põhjendatud. Suhtekorraldus tegevused ei kuulu meediaplaani hulka! Pakkuja töötab koostöös Hankijaga välja lõpliku kontseptsiooni teavituskampaania sõnumist (eesti ja venekeelsele sihtgrupile, kui ei ole põhjendatud teistmoodi), teabekanalitest, teavitusmaterjalidest ning nende vormist , sisust ja kujundusest (võttes arvesse Tarbijakaitseameti kampaaniaveebi www.ostatargalt.ee olemasolu). Pakutavate lahenduste puhul tuleb arvesse võtta Tarbijakaitseameti varasemalt kasutatud tegelasi: Kampaania eestikeelsetes kujundustes: lahenduste väljatöötamisel ja loomisel tuleks eelistada, et sihtgruppi kõnetaks Tarbijakaitseameti varasematest kampaaniatest tuntuks saanud tegelased – Kalevipoega (Priit Loog) ja Siili (Venno Loosaar). Teavitusmaterjalidel tuleks kuvada a ga Tarbijakaitseameti visuaale . Materjalides kuvatakse lisaks kontaktandmeid, kuhu tarbijad ja ettevõtjad saaksid vajadusel pöörduda. Venekeelse sihtgrupi kujundustes: tuleks kampaanias kasutada Tarbijakaitseameti varasemates kampaaniates tuntud tegelasi Jemelja (Sergei Furmanjuk ) ja haug ( Dimitri Kordas) (näide: https://www.youtube.com/watch?v=9Um1ieG99l4&list=UUOTFy6F2PucxZ_lZZWwsuoA). 4.4. Pakkuja peab välja töötama loovlahenduse (kujunduse ja sõnumid) järgmisteks ( nii eesti- kui ka venekeelseteks) reklaamimaterjalideks: Telereklaam; Veebireklaam; Välireklaam (vajadusel ); Raadioreklaam (vajadusel ) ; Trükised (vajadusel, mis on argumenteeritavalt põhjendatud); Vajadusel muud pakutud uuenduslikud lahendused/ideed, mis on põhjendatud aitamaks kaasa kampaania eesmärgi saavutamisel e; Looma ostatargalt.ee alamlehe (Lähtuda tuleb lehe senisest kontseptsioonist) . Antud teavituskampaania Ostatargalt.ee alamleht peaks sisaldama sarnaselt teiste alateemadega ülevaadet levinud skeemidest (nii online kui tavamüük). Lisaks peab Hankijal jääma võimalus lisada lehele kuidagi uusi näiteid või hoiatusi avastatud skeemidest ja levinud pettustest. Pakkuja kohustub tootma kõik pakkumuses välja toodud sihtgrupile sobiva lähenemisega ning selge kujunduse ja hariva sõnumiga kampaania eesti- ja venekeelsed teavitusmaterjalid. Pakkuja on kohustatud välja pakutud kujundused ja lahendused saatma kooskõlastamiseks Hankijale ning on valmis välja pakutud kujundust, esitatud sõnumeid ja lahendust vastavalt Hankija soovidele korrigeerima. Pakkuja esitab meediaplaani, mis kajastab täpselt planeeritud kajastuste mahtu, tuues välja täpsed kvantitatiivsed eesmärgid ja kajastuste ajaplaanid. Meediaplaani eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta 32 000 ( kolmkümmend kaks tuhat ) eurot . Meediaplaani juurde lisatakse reklaamimaterjalide soovituslik esitamisplaan iga punktis 4. 4 välja toodud reklaamimaterjali kohta, mis võimaldab saada ülevaadet kampaania idee terviklikkusest. See sisaldab teavitussõnumite esitlemise ajastust, vormi ja kanaleid koos eeldatava tulemusega. Esitamisplaanis peab olema kirjeldatud kampaania kanalite ja mahtude argumenteeritud valik kampaania sihtgruppideni jõudmiseks. Pakkuja on kohustatud välja pakutud kanalite valiku saatma kooskõlastamiseks Hankijaga ning on valmis välja pakutud kanaleid vastavalt Hankija soovidele korrigeerima. Pakkuja kohustub lepinguga korraldama kõikide väljavalitud ja hankija poolt heaks kiidetud teavitusmaterjalide esitlemiseks vajalike meediapindade broneerimise ja avalikustamise kõikides pakkuja poolt välja pakutud meedia- ja reklaamkanalites ehk sõlmib kõik vajalikud kokkulepped reklaampindu omava või haldava ettevõttega ning lõpliku esitluse vastavalt esitatud projektijuhtimise metoodikale. Lõplikud arved võivad laekuda otse Politsei- ja Piirivalveametile . Pakkuja kohustub tagama reklaami- ja teavitusmaterjalide tootmisel ja meediapindade allhankimisel Tarbijakaitseametile parima hinnapakkumise ning esitama turuolukorrast lähtuvalt mitme konkureeriva teenusepakkuja pakkumised. Pakkuja kohustub tagama, et kõik pakkumuses välja toodud tegevused ja väljapakutud teavituse mahud saavad täidetud. Sealjuures kohustub pakkuja tagama teavituse ja reklaami kajastamise meediaplaanis välja toodud kanalites ja vähemalt pakkumuses välja toodud mahus. Selleks esitab Pakkuja Hankijale kinnitamiseks detailsed teavitusplaanid kõikide kanalite lõikes (eetriplaanid, muude infokandjate paiknemise asukohad, perioodid jne). Pooltel on mõlemapoolsel kokkuleppel õigus sõlmitud projektijuhtimislepingu sisu vastavalt vajadusele muuta ja täiendada. Pakkuja on kohustatud kinni pidama Lisas 2 ja lepingus sätestatud tähtaegadest. Pakkuja koostab aruande Hankija poolt seatud ülesannete täitmise kohta lepingus ja Lisas 2 sätestatud tähtajaks. Kokkuvõte peab olema wordi - formaadis ning sisaldama järgmisi kohustuslikke osasid: sissejuhatus kampaaniast (eesmärk, sihtrühmad, kampaania raames teostatud tegevused); professionaalne koondhinnang teostatud kampaaniale, tuues välja nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed tulemused, õnnestumised, ebaõnnestumised ning täiendusettepanekud edaspidiseks teavitustööks; detailsem vaade teavituskampaania kanalitest koos reaalsete näidetega (pildid, väljavõtted jne); detailsem ülevaade teavituskampaania toetavatest tegevustest (nt suhtekorraldustegevus, pressiüritused, toetavad materjalid jne). Pakkuja kohustub üle andma kõik koostatud ja kasutatud materjalide ning nendes kasutatavate heli-, video-, disain- või muude oluliste lahendustega seotud autoriõigused Tarbijakaitseametile. Pakkuja vastutab kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk kuni idee ja sõnumi välja töötamisest ning formuleerimisest kuni lõppteostuseni – materjalide tootmise ja avaldamiseks valmisoleku tagamiseni kõikides pakkuja poolt välja pakutud meedia- ja reklaamikanalites üle Eesti ning kokkuvõtte kinnitamiseni. Lepingu maksumus Tellitud teenuse eeldatav maksumus (mis sisaldab kõiki kulusid seoses lahenduste väljatöötamisega, materjalide kujundamise, tootmisega ning meediapindade broneerimisega) ilma käibemaksuta on kuni 3 3 2 00 (kolmkümmend kolm tuhat kakssada ) eurot. Kampaania maksumus ei sisalda meediaplaanis väljatoodud meediapindade kasutamise hinda , mistõttu tuleb ka kampaania eelarve esitades need kulud välja arvestada. Kõrgema hankelepingu maksumusega esitatud pakkumused on Hankijal õigus tagasi lükata, kui maksumuselt hankijale sobimatud. Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, soovitavalt arve alusel pärast kõikide teenuste osutamist. Erandkorras võib Hankija tasuda Pakkuja esitatud arve enne tööde täielikku üleandmist-vastuvõtmist Hankija poolt. Vajadusel on Pakkujal õigus arve alusel küsida vahemakse sooritamist kuni 30% ulatuses kampaania kogumaksumusest peale kampaaniategevuste (sh konkreetsete lahenduse, kampaania sõnumi, reklaamklipi, postrite kujunduse, avaldamise ulatuse jms) kinnitamist. Projekti rahastamine – tellitud teenuste kulud kannab tarbijakaitseamet. Meediaplaani eest tasutakse Tarbij akaitseameti ning Politsei- ja P iirivalveameti eelarvest. 6. Projekti oodatavad tulemused ja mõju Kampaania tulemusel peab tõusma tarbijate teadlikkus levinud pettustest ja petuskeemidest üheskoos inimeste teadlikkusega võimalustest seista oma õiguste eest ning viisidest, kuidas ennast võimalikult hästi petta saamiste vastu kaitsta. Samuti peavad kauplejad endale teadvustama seadusest tulenevaid nõudeid ning manitsema oma äritegevuses olema selge ja üheselt mõistetav. Lisa 2 TEGEVUSPLAAN Tööetapp/ ülesanne Eeldatav tulemus: Sisend: Ajagraafik 1. etapp. Töö teostaja valimine ning hankelepingu sõlmimine, teavituskampaania kontseptsiooni välja valimine Lepingu sõlmimine Tellija ja Täitja vahel, milles kinnitatakse Töö ajagraafik, Tellijale esitatavad Töö dokumendid ning Töö maksumus. Teavituskampaania kontseptsioon on välja töötatud ja kinnitatud. Hankedokumendid, Tellimislepingu projekt Veebruar-aprill 201 6 1.1 Hanke välja kuulutamine ja pakkumuste hindamine Pakkumuste laekumine ja hindamine hankekomisjoni poolt (pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste kontrollime, vastavaks tunnistamine, hindamine ja eduka pakkumuse välja selgitamine). Veebruar -m ärts 2016 1.2 Lepingu sõlmimine Täitjaga Täitja on välja valitud, saavutatud on kokkulepe kampaanias kasutatavate sõnumite, kujunduste, meediaplaani ja sõnumite esitamise plaani ja Töö teostamise ajagraafiku osas ning leping sõlmitud. Märts 2016 1.3. Teavituskampaania kontseptsiooni valimine Teavituskampaania sõnumid, kujundused ja kanalid väljatöötatud ning kinnitatud. Märts-a prill 2016 2. etapp Kampaania elluviimine Kampaania lõplik teostus ja Tellija poolt heakskiidetud lõpp raport Arutelu lepingu osapooltega. Aprill-juuni 2016 2.1 Kampaania planeerimine Lisas 1 „Hankelepingu eseme kirjelduse“ osas „ Pakkuja ülesanded” lk 7-8 täidetakse punkt 4.1-4.11. Arutelu Tarbijakaitseameti ja Täitja vahel. Vajadusel kolmandate osapoolte kaasamine. Märts - aprill 2016 2.2 Kampaania läbiviimine Üle-eestilise tähelepanu saavutamine püstitatud probleemikäsitlusele, avaliku diskussiooni tekkimine erinevates meediakanalites. Arutelu Tarbijakaitseameti ja Täitja vahel. Vajadusel kolmandate osapoolte kaasamine. Aprill-mai 2016 2.3 Kampaania kokkuvõtte tegemine ka lõppraporti koostamine Koostatud detailne kokkuvõte kampaania eesmärkide täitmisest, tulemustest, saavutatud kontaktide arvust ning ilmunud kajastustest. Lisas 1 „Hankelepingu eseme kirjelduse“ osas „ Pakkuja ülesanded” lk 9 täidetakse punkt 4.12 Arutelu Tarbijakaitseameti ja Täitja vahel. Vajadusel kolmandate osapoolte kaasamine. Juuni 2016 2.4 Lõppraporti esitamine Tellijale ja selle kinnitamine Lõppraporti koostamine vastavalt Tellija tagasisidele ning esitamine Tellijale heakskiitmiseks. 13. juuni 2 016 Lisa 3 Hankelepingu projekt HANKELEPING nr Tallinn “……”..................... ........ Tarbijakaitseamet, registrikood 70003247, asukoht Rahukohtu 2, Tallinn 10130, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Andres Sooniste (edaspidi nimetatud Tellija), ja XXX , registrikood…., asukoht …, a/a nr. …. …..pangas), keda esindab juhataja/juhatuse liige ….(edaspidi nimetatud Täitja), keda edaspidi nimetatakse ka Poolteks, sõlmisid käesoleva tellimuslepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: Üldsätted Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva töö teostamisel Täitja poolt. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Leping sõlmitakse Tellija poolt läbiviidud lihtmenetlusega riigihanke – „ Pettuste ennetamise kampaania “ , (viitenumber ) – tulemusena ning vastavuses hankedokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töösuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. Täitja esindaja kinnitab, et tal on kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud Tellijal võimalik Lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu Lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist ning mis on kooskõlas RHS § 69 lg 3 ja lg 4 nõuetega. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: Lisa 1 – Lepingu eseme kirjeldus Lisa 2 – Tööde ajagraafik Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg Lepingu objektiks on teavituskampaania „Kasutatud autode ostmine“ teostamine (edaspidi nimetatud Töö). Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas nr 1. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab teostatud kampaania tulemuste kirjaliku kokkuvõtte nii paberkandjal kui elektrooniliselt Tellijale üle vastavalt Lisas 2 toodud ajagraafikule. Tellija õigused ja kohustused Tellijal on õigus: nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; Tellija on kohustatud: abistama Täitjat juurdepääsu saamisel Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; Täitja poolt esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult punktis 5.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega ; Täitja poolt esitatud Töö vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele; tagama Täitjalt saadud materjalide, dokumentide ja informatsiooni konfidentsiaalsuse, va juhul, kui need on avalikud vastavalt seadusele või eelnevalt avalikustatud; maksma Täitjale tasu punktis 6 sätestatud tingimuste kohaselt. Täitja õigused ja kohustused Täitjal on õigus: kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija poolt heakskiidetud Töö eest punktis 6 ettenähtud tasu. Täitja on kohustatud: teostama Töö professionaalselt ja kvaliteetselt vastavuses Lepingu tingimustele ning esitatud töökirjeldusele Lepingus sätestatud tähtaegadeks; teostama Töö isiklikult või kaasama Töö teostamiseks kolmandaid isikuid Tellija nõusolekul, sealjuures vastutama kaasatud kolmandate isikute töö kvaliteedi eest ning tagama nende töö kvaliteedi ja mahu vastavalt esitatud pakkumusele; tagama vajaliku finantsvõimekuse ja kandma kõik seonduvad kulud enda vahendite arvelt, juhul kui Lepinguga taotletud eesmärgi saavutamiseks tekib täiendav finantseerimisvajadus, mida Täitja ei osanud oma pakkumuses ette näha; lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija poolt näidatud tähtaja jooksul; säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö heakskiitmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele. T äitja annab koos lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused lepingu objektile ja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. Tellija omandab muu hulgas õiguse kasutada Tööd omal äranägemisel, sh õiguse seda ise muuta ja täiendada ning arendada või lasta seda teha kolmandatel isikutel, v.a tele- ja raadioklippidega seonduvad muudatused. Tele- ja raadioklippide muudatusi on õigus teha originaalklippide tootjal. Taasesitamisega seotud autoriõigused tuleb samuti kooskõlastada tootjafirmaga ning tasuda vastavad litsentsitasud näitlejatele , kuid mitte rohkem kui 50% algsetest tasudest . Klippide taaskasutamise korral k lippide loovlahenduse ja tootmise eest täiendavaid lisatasusid Täitjal õigus nõuda pole. Töö üleandmine ja vastuvõtmine ning Töö heakskiitmine Lisas 2 sätestatud tähtaegadeks teostab Täitja Töö ning esitab lõpparuande nii paberkandjal kui elektrooniliselt koos kirjalikult vormistatud üleandmise-vastuvõtmisaktidega, millele kirjutavad alla mõlemad Pooled. Töö üleandmise-vastuvõtmisakt võib olla esitatud ka üksnes elektrooniliselt, kui allkirjastamisel kasutatakse digiallkirja . Tellija vaatab Töö üle ja teatab Täitjale Töö heakskiitmisest või mitteheakskiitmisest kirjalikult 14 päeva jooksul arvates Töö üleandmise-vastuvõtmisaktile allakirjutamise kuupäevast. Nimetatud tähtaja jooksul sellise kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse Töö Tellija poolt heakskiidetuks. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral määrab Tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö teostamiseks. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Lepingu maksumus on 33 200 eu rot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul alates Täitja esitatud arve kättesaamisest. Vajadusel on Pakkujal õigus arve alusel küsida vahemakse sooritamist kuni 30% ulatuses kampaania kogumaksumusest peale kampaaniategevuste (sh konkreetsete lahenduse, kampaania sõnumi, teavitusklipi, postrite kujunduse, avaldamise ulatuse jms) kinnitamist. Tellija võib tasuda Täitja esitatud arve erandkorras enne tööde täielikku üleandmist –vastuvõtmist Tellija poolt . Erandkorras arve tasumisel fikseerivad lepingu pooled täpselt lepingu raames seni teostamata tegevused ja nende maksumused sellekohases vaheaktis. Vastutus Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,1 % T öö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus lepptrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. Muude kohustuste rikkumise korral on Täitja kohustatud Tellijale tasuma leppetrahvi 10% Lepingu maksumusest. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija poolt punkti 5.3 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 90% ja/või lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. Vääramatu jõud Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. Teabe vahetamine Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on poolele edastatud faksi teel, kirja (sh elektronkirja) teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus märgitud aadressil või faksinumbril, mille Pool on pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatanud. Kirjalik teade on kätte antud, kui see on üle antud allkirja vastu või postiasutus on teate saatnud tähitud kirjaga ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Kui üks Pool rikub käesolevat sätet, siis on kohaselt saadetud teade, mille teine Pool on edastanud lepingus märgitud aadressile või faksile. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte poolt võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda koheselt pärast seda kui teine lepingupool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 14 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest või Lepingu puudusi kõrvaldanud lepingutingimustele mittevastava Töö esitamise korral punkti 5.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. Vaidluste lahendamine Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Muud sätted Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. Käesolev Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar. Poolte volitatud esindajad Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna tarbimiskeskkonna arendusnõunik Ando Kiidron tel: 58 650 071, e-post
[email protected] Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on……, telefon…., faks….., e-post …. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Tarbijakaitseamet Nimi: Reg . kood 70003247 Reg . kood Rahukohtu 2 Aadress: 10130 Tallinn Linn, postiindeks: Tallinn Tel 6 201 700; Fax 6 201 701 Tel. ANDRES SOONISTE Peadirektor ______________________________ _____________________________ 2016 .a. 2016 . a.