dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (498 SE)

Rahandusministeerium · 21. detsember 2021
Viit
1.1-11/8824-2
Registreeritud
21. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Olivia Taluste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduspoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-118824-2 21.12.2021 Väljaminev kiri.asice422 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Teie 09.12.2021 Riigikantselei Meie 21.12.2021 nr 1.1-11/8824-2 [email protected] Seisukoht kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (498 SE) Austatud riigisekretär Teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada Riigikogu Isamaa fraktsiooni k.a 9. detsembril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (498 SE). Peamine eelnõu mittetoetamise põhjus on asjaolu, et eelnõu riivab ülemääraselt kohalike omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõigust. Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 täiendamine lõigetega 11 ja 12, millega sätestataks, et KOV volikogu esimehe ja aseesimehe, samuti linnapea, vallavanema ja palgaliste valitsuse liikmete (edaspidi tekstis ka KOV juhid) töötasu ja hüvitist saab volikogu suurendada vaid järgmise volikogu koosseisu kohta. Eelnõu seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma esimeeste töötasude tõstmist ja ka valitavate linnapeade ning vallavanemate palkade suurendamist samale koosseisule. Eelnõu seletuskirjas puudub samas igasugune selgitus, kuidas on kavandatav muudatus kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (EKOH) ja Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttega, mis on üks KOVide toimimise garantiisid. Seletuskirjas ei ole esitatud ka kaalutlusi, miks praegune KOKS sõnastus, mis annab KOV juhtide tasude määramisel n-ö jooksvale volikogu koosseisule kaalutlusõiguse, on sisuliselt ebakohane. Järgnevalt on selgitatud täpsemalt eelnõu mittetoetamise põhjuseid: 1. KOVide enesekorraldusõiguse ülemäärane riive - EKOH preambula järgi tugineb omavalitsuskorraldus demokraatlikult moodustatud otsuseid langetavatel organitel, millel on oma kohustuste, nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia (enesekorraldusõigus). EKOH artiklites 6 ja 7 täpsustatakse KOV õigust määrata oma ülesannete täitmiseks ise sobivad haldusstruktuurid ja näha selleks ette vajalikud vahendid. KOVide töötajate töötingimused peavad võimaldama palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja pädevuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise väljavaated (EKOH artikkel 6 lõige 2). EKOH järgi peavad ka valitud kohalike esindajate töötingimused Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 võimaldama neil vabalt oma tööülesandeid täita. Kusjuures töötingimused peavad võimaldama töökohustuste täitmisel tekkinud kulutuste õiglase rahalise hüvitamise ning vajaduse korral kaotatud töötasu hüvitamise või tasumise tehtud töö eest ja asjakohase sotsiaalkaitse (EKOH artikkel 7 lõiked 1 ja 2). KOVile EKOHiga ja PS § 154 lõike 1 järgi garanteeritud enesekorraldusõigust sealhulgas määrata nn jooksval volikogu koosseisul oma äranägemist mööda töötingimused ning oma valitud, määratud või ametisse kinnitatud või nimetatud otsustusorganite ehk volikogu ja valitsuse liikmete, samuti KOV ametnike ja töötajate töötasud või hüvitised, saab senise kohtupraktika alusel seadusandja piirata vaid siis, kui sellel piirangul on legitiimne eesmärk. Teisisõnu peab seadusandja järgima, et KOV sisemises korralduses tehtav muudatus oleks ka materiaalses mõttes põhiseaduspärane, st teenima põhiseaduspärast eesmärki ning aitama seda saavutada (olema selle saavutamiseks asjakohane1). Eelnõu seletuskiri sellele nõudele ei vasta. See, et eelnõu algatajad ei pea õigeks, et uus valitud volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu esimeeste, aseesimeeste, linnapeade ja vallavanemate ning valitsuse liikmete palkade suurendamist, ei anna veel alust KOV juhtide tasude määramist eelnõus esitatud kujul reguleerida. Rahandusministeerium ei näe ka ühtegi veenvat põhjendust, miks peaks seadusandja KOVide puhul taolisi KOVide sisemise enesekorraldusõiguse piiranguid kehtestama. 2. Seadusemuudatuse eesmärk - Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks nähakse volikogu palgalisele esimehele või aseesimehele tasu või hüvituse määramist sama volikogu koosseisu poolt probleemsena. Tegemist on volikogu kui kollegiaalse esindusorgani otsustusega. Volikogu esimees ega aseesimees ei saa KOKS järgi nagunii määrata ainuisikuliselt enda töötasu, mida saaks lugeda korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-s 11 nimetatud toimingupiirangu rikkumiseks.2 KOKS § 17 lõike 5 järgi ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang KVSis sätestatu kohaselt. Volikogu esimehe või aseesimehe tasud ja volikogu liikmete hüvitised määratakse reeglina siiski volikogu määruse ehk üldaktiga. KVS § 11 lõike 3 punkti 1 järgi ei kohaldata toimingupiiranguid (mh otsustuse tegemisest taandumine) õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Kui volikogu otsustab tasu määramise vallavanemale või linnapeale või palgalisele valitsuse liikmele, siis ei saa seda lugeda olukorraks, kus volikogu liige määrab endale tasu3. Seetõttu on eelnõuga KOKS kavandatav § 22 täiendamine lõikega 11 täiesti arusaamatu. Praktikas korraldatakse üsna sageli pärast KOV volikogu valimistulemuste selgumist volikogu algatusel vallavanema ja linnapea valimiseks konkursse. Eelnõuga kavandatava muudatusega kaotaksid konkursid oma mõtte. Volikogult võetakse eelnõuga kavandatava muudatusega ära läbirääkimisvõimalus tugeva vallavanema või linnapea valimiseks, kellele saaks määrata konkurentsivõimelise töötasu. 1 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.12.2016 otsus kohtuasjas 3-4-1-3-16, p 88. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-16. 2 Ehk ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 3 Välja arvatud KOKS § 17 lõikes 62 sätestatud erand. 2 Eelnõu seletuskirjas ei ole seadusemuudatuse kaalutlusena toodud välja seoseid KVSi ega nimetatud KOKSi sätetega. Seletuskirjast ei selgu, mis on sellise muudatuse legitiimne eesmärk ja milline on muudatuse tegelik mõju. Olemasolev KOKSi vastav regulatsioon on Rahandusministeeriumi hinnangul toimiv, asjakohane ja paindlik, arvestab KOVide enesekorraldusõiguse põhimõttega ning ei vaja sisulist muutmist. 3. KOV juhtide tasude ja hüvitiste või hüvituste määramine on kohaliku halduskultuuri ja usalduse küsimus. Kui valla ja linna elanikud on volikogu liikmeid usaldanud kohaliku elu korraldamiseks kooskõlas õigusaktidega kõiki olulisi otsuseid langetama, siis jääb arusaamatuks, miks ei saaks neid usaldada KOV juhtide n-ö palgataseme üle otsustamisel. Vaatamata KOV juhtide palkade teema kõlavusele avalikkuses ei moodusta nende (muutmise) kulu kuigi olulist osa ühegi KOVi eelarvest. Kui pidada õigeks, et volikogudel on õigus teha teisi palju suurema ulatusega valikuid oma käsutuses oleva eelarve piires, siis jääb arusaamatuks, miks on vaja neilt võtta seadusega igasugune õigus muuta vajadusel ka valimisperioodi sees KOV juhtide tasusid. Tulevikus võiks see ehk olla valdav hea poliitiline tava, et reeglina kinnitatakse volikogu esimehe ja aseesimehe töötasu ette ära eelmise volikogu koosseisu poolt, aga samas võib alati olla olukordi, kus on vajalik varem otsustatut korrigeerida. Vallavanema ja linnapea ning palgaliste valitsuse liikmete puhul oleks aga taoline praktika kaheldav. Volikogu saab näiteks muuta palgaliste valitsuse liikmete arvu, andes neile teatud valdkondade juhtimise pädevusi, määrates täitmiseks täiendavaid ülesandeid. Eelnõuga pakutav jäik regulatsioon tasude osas võiks tuua kaasa ka olukorra, kus eelmise volikogu koosseisu poolt pandaks niimoodi ette lukku uue valitsuse struktuur ehk ei võimaldata uue valitsuse sees ülesandeid ümber kujundada ning vastavalt kohustuste mahule tasusid kohendada. 4. Võimekate KOV juhtide värbamine ja motiveerimine - Eelnõu sõnastuse järgi saab KOV juhtide tasu/palka suurendada vaid kord nelja aasta jooksul. Üldreeglina tehaksegi praktikas palgaalased KOV juhtide otsused neljaks aastaks. Haldusreformi käigus tegevust alustanud uute KOVide puhul võis vastupidi olla probleemiks see, et 2017. aastal KOV juhtide tasude kehtestamisel ei suudetud adekvaatselt hinnata KOV juhtide kohustuste mahtu nn territooriumilt olulisemalt suuremates KOVides ehk senised tasud võisid olla KOV juhtide ülesannete kvaliteetseks täitmiseks vähemotiveerivad ja ebapiisavad. Praktikas võib eelnõuga kavandatava muudatuse rakendamisel juhtuda ka nii, et lahkuv volikogu ei otsusta järgmise koosseisu KOV juhtide tasude osas midagi ja siis ei saa neid järgneva nelja aasta jooksul üldse muuta (tasud püsiks muutumatud kaheksa aastat). Selline jäik regulatsioon tähendaks, et KOV juhtide palk hakkaks oluliselt maha jääma tööturu arengutele. See tähendab, et hea kvalifikatsiooniga ja tugevaid juhte on veelgi raskem KOVides leida. Mida nõrgem on KOV strateegiline juhtimine, seda kehvem on ka üldine tulemus ehk eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusena võib hakata KOV teenuste tase halvenema. Väga keeruline on nelja-aasta perspektiivis ette näha, millised on tippjuhtide palgatase ja tööturu arengud nelja aasta pärast. KOV juhte tuleb samuti hoida konkurentsivõimelisena. KOVide konkurents erasektoriga on heade juhtide värbamisel kõrge. Sisulises plaanis on ka vaieldav, kas KOV juhtide tasude tõus, mida 2021. a sügisel näeme mitmetes kohtades toimuvat, on õigustamatu „laristamine“ või haldusreformi järgselt keskmiselt senisest hoopis suuremate KOVide juhtide kui tippjuhtide palkade ammu vajalik korrigeerimine seatavatele kõrgetele ootustele ja vastutusele vastavaks. Vaevalt rahva poolt värskelt volikogudesse valitud saadikud teevad selliseid otsuseid kergekäeliselt. Nemad ise peavad esimestena oma valijatele aru andma, miks nii otsustati. See ei tähenda, et kõik KOV 3 juhtide tasude tõusud on kindlasti KOVides õigustatud, aga kui midagi kohapeal otsustades kellegi meelest valesti läheb, peaks ka lahendus tulema eelkõige läbi kohaliku poliitilise kultuuri. Volikogu tegevusele saavad anda hinnangu hääleõiguslikud valijad järgmistel KOV volikogu valimistel. 5. Eelmise volikogu koosseisu soov järgmisele koosseisule õiglane palk määrata võib olla mõjutatud järgnevate valimiste tulemustest ja välistatud pole ka populistlikud otsused, mis KOV arengut pärssima hakkavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Sulev Liivik 6113417 [email protected] Mikk Lõhmus 6113183 [email protected] Sulev Valner 5307 9322 [email protected] Olivia Taluste 6113092 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel