dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Üldharidustoetuse jaotamise korraldus

Rahandusministeerium · 21. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/9167-1
Registreeritud
21. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.19167-1 21.12.2021 Väljaminev kiri.asice1232 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 21.12.2021 nr 1.1-10.1/9167-1 Eelnõu esitamine otsustamiseks Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Andrus Jõgi 6113434 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse korralduse „Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal” eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte 2022. aasta riigieelarves on kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud toetusfondis 380,7 mln eurot. Toetuse suurenemine on seotud peamiselt õpetajate tööjõukulude toetuse suurenemise ja kultuuriranitsa meetme rakendamisega. Tasandus- ja toetusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 20 alusel. Määratud toetustest kantakse üle esimeses kvartalis 28%, teises kvartalis 34%, kolmandas kvartalis 18% ja neljandas kvartalis 20%, sh iga kuu 5. kuupäevaks üks kolmandik kvartalis väljamaksmisele kuuluvatest vahenditest. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 6 11 3549). 3. Märkused Eelnõu on 2022. aasta riigieelarve seaduse rakendusakt. Üldhariduskoolide pidamiseks toetusfondist antav toetus jaotatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi määrus). Toetusfondi muude vahendite jaotamise eelnõu valmistatakse ette pärast jaotuseks vajalike algandmete selgumist jaanuaris. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Valdadele ja linnadele antakse 2022. aastal üldhariduskoolide pidamiseks toetust 380,7 mln eurot õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, koolilõunaks, õppekirjanduseks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks ning ranitsatoetuseks (vt joonis 1). Võrreldes 2021. aastaga on haridustoetus kasvanud 22,9 mln euro võrra, sh õpetajate tööjõukulude toetus 20,9 mln eurot ja lisandus kultuuriranits mahus 0,9 mln eurot. 1 Joonis 1. Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus Vabariigi Valitsus kinnitas 6. detsembri 2021. a määrusega nr 98 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ alates 2022. aasta 1. jaanuarist õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1412 eurot (2021. aastal oli alammäär 1315 eurot, st kasv +7,3%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetusega eraldatakse iga arvestusliku ametikoha kohta õpetaja tööjõukuludeks 17,1% rohkem õpetaja töötasu alammäärast. Seega arvestatakse iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta toetust 1653 eurot kuus. Joonis 2. Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 2012–20211 1 üldhariduse õpetaja keskmine brutopalk seisuga 2021 III kvartal; Eesti keskmine brutopalk seisuga III kv 2021. 2 Õpetajate tööjõukulu toetus moodustab valdadele ja linnadele antavast riigieelarvelise toetuse kogumahust ca 81%. Tööjõukulu toetus sisaldab töötasu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust. Toetusfondi määruse § 1 lõike 2 kohaselt korrutatakse õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks õpilaste arv sama määruse lisas õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja pearaha määraga. Pearaha määr on 1769 eurot. Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallavalitsustele on arvestatud õpetajate tööjõukulu toetus Eesti Hariduse Infosüsteemis 10. novembri 2016. a seisuga märgitud õpetaja ametikoha kohta. Õpetajate töötasu tegelik kasv sõltub ka koolipidajate otsustest koolivõrgu korrastamisel ning õpetajate ametikohtade arvu kooskõlla viimisest valdavalt kahaneva õpilaste arvuga. Toetusfondi määruse § 1 lõike 3 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele, kes peavad vaid ühte gümnaasiumi 43–250 õpilasega, täiendavat koefitsienti vahemikus 1,0–1,1 (vt määruse lisa 1 tabelit 3). Sama lõike kohaselt on täiendav koefitsient ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksustele, kus eesti- ja venekeelsed õpilased õpivad ühes gümnaasiumis ning kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ei ole teist gümnaasiumi. Lisatoetust saavad kohaliku omavalitsuse üksused, kes toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri otsusega on vastavad otsused teinud. Lisatoetuse arvestuse aluseks on statsionaarses õppes õppivate gümnasistide arv. Lisatoetus tagatakse ka nende KOV gümnaasiumide õpilaste osas, kellele arvestati paragrahv 1 lõikes 3 punkt 1 ka enne ühinemist täiendavat õpetajate tööjõukulude toetust ja kus valla või linna haldusterritooriumil tegutses üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles. Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel tagatakse, et see ühelgi vallal või linnal ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmise aastaga. 2022. aastal on selleks vajadus kokku 12 tuhat eurot. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 3 punkti 1 kohaselt saab õpetajate tööjõukulude toetust kasutada õpetajate tööjõukulude katmiseks. Kui see on tagatud, siis võib toetust 3 kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu. Samas on tugispetsialistide rahastamiseks suurendatud täiendavalt omavalitsuste tulubaasi (tulumaksu ja tasandusfondi mahtu) ja haridustoetust laiendatud tegevuskulude toetuse võrra 2018. aastast. Toetusfondi määruse § 1 lõike 5 kohaselt antakse direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks 2015. aastast alates 92 eurot õpilase kohta. Direktorite ja õppealajuhatajate töötasu on koolipidaja otsustada ning sõltub eelkõige koolipidaja võimalustest, personalipoliitikast (sh juhtide arvust), juhtimisulatusest, ülesannetest jne. Seejuures tagatakse, et toetuse maht ei vähene ühelgi linnal ja vallal planeeritaval eelarveaastal võrreldes 2014. aastal antud toetusega (toetusfondi määruse § 1 lõige 11). Tasandamiseks on arvestatud ca 2,0 mln eurot. Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetus on ette nähtud toetusfondi määruse § 1 lõikega 6. Õpilasepõhine õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuse määr on 2015. aastast 12 eurot. Õpilasepõhistele toetusmääradele üleminekul tagatakse, et toetuse maht ei vähene ühelgi linnal ja vallal 2014. aastal antud toetusega võrreldes (toetusfondi määruse § 1 lõige 11). Tasandamiseks on arvestatud ca 0,2 mln eurot. Toetusfondi määruse § 1 lõigete 7 ja 9 alusel antakse toetust õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Õppekirjanduse toetuse kogumahuks on 2022. aastal arvestatud ca 8 mln eurot. Õpilasepõhine toetuse määr on 57 eurot 2011. aastast alates. Eksternõppe ja üksikainete õppurile on toetuseks arvestatud 1/5 tavamäärast seoses väiksema õppeainete mahu ja õppekoormusega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 42 lähtudes nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna toetuseks. Õpilasepõhise koolilõuna toetuse määr on tõstetud 2018. aastast 0,78 eurolt õppepäevas 1 eurole õppepäevas (kokku aastas 175 eurot õpilase kohta). Toetust arvestatakse 175 koolipäevaks kalendriaastas. Koduõppel olevate õpilaste eest koolilõuna toetust ei arvestata. Tõhustatud või eritoe tegevustoetust makstakse 2018. aastast. Selle eesmärk on toetada vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist. Erituge vajavatele õpilastele antud tegevuskulu toetus võimaldab lisaks eeltoodule ka põhivaraga seotud kulude katmist. Tegevuskulu toetuse koefitsient on tõhustatud toel statsionaarse õppe õpilasel põhikoolis 1 ja gümnaasiumis 1,7, mittestatsionaarses õppes õpilasel põhikoolis 0,7 ja gümnaasiumis 1,3 ning eritoel õpilasel 4. Toetusmäär on seotud õppekoha tegevuskulu piirmääraga, mis suurenes 2022. aastal 96 eurole ühe kuu kohta (+2 eurot 2021. aastaga võrreldes). Kohaliku omavalitsuse üksus saab riigilt tegevuskulu toetust ühe statsionaarses õppes tõhustatud tuge saava põhikooli õpilase eest näiteks 96 eurot, aga erituge saava õpilase eest 384 eurot kuus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõike 3 punkti 4 kohaselt võib vald või linn tegevuskulu toetust kasutada õpilastele tõhustatud- ja eritoe rakendamiseks. 2022. aastal on üldharidustoetusesse lisandunud 923 065 eurot munitsipaalkoolide põhikooli õpilaste kultuuriasutuste õppekäikude toetuseks ehk nn kultuuriranits õppekavas ette nähtud kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamiseks. 4 Kultuuriranitsa toetust võib kasutada nendeks muuseumitundideks ja õppekäikudeks (teatri-, kontserdi-, kino- ja näitusekülastus), mis on seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga. St seda ei tohi kasutada üldharivateks klassiekskursioonideks ja õppekava väliseks huvitegevuseks. Muus osas on valik (külastatavate etenduste, näituste, muuseumitundide jm arv, aeg, korraldus) kooli enda teha. Rahalist jaotust kultuuri alavaldkondade vahel koolile ette ei ole kirjutatud. Kool ja õpetaja on kõige pädevamad ise otsustama, millised õppekäigud konkreetsel aastal vastava klassi ainekavadega kõige paremini kohanduvad. Koolil oleks soovitatav koostada kolme aasta õppekäikude kava, et tegevus oleks läbimõeldud ja süsteemne, pakuks võrdseid võimalusi sama klassi õpilastele eri aastatel, hõlmaks tervikuna vähemalt ühte kooliastet (kolm aastat) ning selle perioodi jooksul oleks kõik kultuuri alavaldkonnad kaetud. Toetuse jaotamisel on arvestatud kultuuriasutuste erineva regionaalse kättesaadavusega ja sealt tuleneva kõrgema transpordikuluga, toetades kõrgemalt väljaspool keskusi asuvaid piirkondi. Toetust antakse ühe põhikooli statsionaarses õppes õppiva õpilase kohta keskmiselt 7,61 eurot (keskustes 6,64 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 13,56 eurot). Toetus ei pea ära katma kogu kohalike omavalitsuste tekkivat kulu, sh transpordikulu. Kohalikud omavalitsused on juba varem finantseerinud või pidanud finantseerima selliseid õppekäike ning riigi toetuse lisandumine ei peaks asendama nende senist panust. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Korralduse mõjud Toetus abistab kohaliku omavalitsuse üksusi üldhariduskulude katmisel. Õpetajate tööjõukulude toetuste jaotamisel on regionaalse kättesaadavuse tagamise eesmärgil arvestatud individuaalsete koefitsientidega. V. Korralduse rakendamisega seotud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõu lisaga jaotatakse riigieelarve seadusega kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide toetus summas 380,7 mln eurot. VI. Jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kavand esitati e-mailiga kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Jaotuspõhimõtted on määratud 2022. a riigieelarve seaduse ja toetusfondi määrusega ning käesoleva korraldusega kinnitatakse rahaline jaotus. 15.12.2021 5 EELNÕU 15.12.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ kinnitada 2022. aasta riigieelarve seaduse toetusfondis üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lisale „Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal“ (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal Vabariigi Valitsuse …. jaanuari 2022. a korraldus nr … „Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal ” Lisa Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2022. aastal sh õpetajate, sh direktorite ja sh sh põhikooli gümnaasiumi sh direktorite ja õppeala- tõhustatud õpetajate õpetajate õppeala- juhatajate ja eritoe sh Toetus tööjõu- tööjõu- juhatajate tööjõu- täiendus- sh õppe- sh kooli- tegevus- kultuuri- Maakond Omavalitsus KOKKU kuludeks kuludeks kuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits Harju Anija vald 1 921 879 1 524 347 135 126 71 164 9 598 36 252 110 950 28 800 5 642 Harju Harku vald 4 113 389 3 371 820 0 167 440 21 840 103 740 317 800 118 656 12 093 Harju Jõelähtme vald 2 384 311 1 819 664 197 420 74 796 9 756 46 341 142 275 87 552 6 507 Harju Keila linn 4 291 085 2 936 841 507 494 152 260 19 860 94 335 272 475 298 368 9 452 Harju Kiili vald 2 188 951 1 602 272 217 738 87 492 11 412 54 207 166 250 43 776 5 804 Harju Kose vald 2 783 375 2 074 843 243 987 92 119 11 612 54 720 167 475 131 328 7 291 Harju Kuusalu vald 2 315 840 1 714 108 227 925 78 568 10 747 48 678 147 875 81 792 6 147 Harju Loksa linn 794 372 566 646 103 019 34 199 6 498 14 193 43 575 24 192 2 050 Harju Lääne-Harju vald 3 925 066 3 088 842 179 689 166 722 18 484 66 063 200 725 193 536 11 005 Harju Maardu linn 3 617 859 2 494 520 438 202 135 608 17 960 84 018 240 975 198 144 8 432 Harju Raasiku vald 1 836 934 1 577 064 0 61 364 8 004 38 019 116 725 29 952 5 806 Harju Rae vald 8 422 157 6 354 779 488 448 330 556 43 116 204 801 626 850 351 360 22 247 Harju Saku vald 4 140 250 2 864 117 512 798 161 460 21 060 100 035 306 775 164 045 9 960 Harju Saue vald 7 670 272 5 872 894 432 322 276 460 36 060 171 285 524 300 336 384 20 567 Harju Tallinna linn 112 625 532 72 985 367 17 521 787 4 335 132 565 452 2 673 813 7 884 450 6 414 912 244 619 Harju Viimsi vald 6 311 742 5 047 275 0 238 740 31 140 147 915 452 725 376 704 17 243 Hiiu Hiiumaa vald 2 501 139 2 027 087 0 118 281 14 384 40 299 123 550 170 496 7 042 Ida-Viru Alutaguse vald 1 661 934 1 280 009 107 609 64 422 7 413 24 863 76 300 96 768 4 550 Ida-Viru Jõhvi vald 2 776 501 2 241 694 0 111 076 17 529 60 990 186 550 150 912 7 750 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 6 521 567 5 075 085 130 835 316 860 43 499 150 366 443 450 344 102 17 370 Ida-Viru Lüganuse vald 1 976 149 1 516 627 132 797 108 628 13 834 37 506 115 150 46 080 5 527 sh õpetajate, sh direktorite ja sh sh põhikooli gümnaasiumi sh direktorite ja õppeala- tõhustatud õpetajate õpetajate õppeala- juhatajate ja eritoe sh Toetus tööjõu- tööjõu- juhatajate tööjõu- täiendus- sh õppe- sh kooli- tegevus- kultuuri- Maakond Omavalitsus KOKKU kuludeks kuludeks kuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits Ida-Viru Narva linn 12 015 177 7 871 095 1 830 755 480 148 70 301 287 360 814 975 634 061 26 482 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 839 486 703 411 0 41 172 3 933 11 343 34 475 42 624 2 528 Ida-Viru Sillamäe linn 3 079 631 1 926 512 588 620 120 227 17 342 67 488 202 300 150 566 6 576 Ida-Viru Toila vald 1 071 260 777 458 129 066 51 267 4 995 20 292 62 300 23 040 2 842 Jõgeva Jõgeva vald 3 632 458 2 839 419 172 919 160 045 21 885 74 237 212 275 141 696 9 982 Jõgeva Mustvee vald 1 641 166 1 254 281 123 666 106 506 11 468 25 251 77 350 38 016 4 628 Jõgeva Põltsamaa vald 2 889 656 2 117 440 249 876 132 555 17 988 51 927 159 250 153 216 7 404 Järva Järva vald 3 347 628 2 519 233 241 667 157 539 17 655 56 145 169 050 177 408 8 931 Järva Paide linn 2 710 892 2 119 881 0 126 262 17 136 53 808 164 500 222 336 6 969 Järva Türi vald 3 540 337 2 566 006 328 627 145 446 18 574 61 343 185 675 225 792 8 874 Lääne Haapsalu linn 3 180 989 2 616 742 0 139 738 17 001 69 255 212 625 116 352 9 276 Lääne Lääne-Nigula vald 2 534 449 2 123 752 57 457 122 691 13 732 41 268 126 175 41 472 7 902 Lääne Vormsi vald 191 915 172 517 0 6 621 984 1 482 4 200 5 760 351 Lääne-Viru Haljala vald 901 501 756 239 0 46 029 5 159 17 100 52 325 21 888 2 761 Lääne-Viru Kadrina vald 1 751 755 1 234 143 202 082 57 408 8 199 35 522 108 850 101 376 4 175 Lääne-Viru Rakvere vald 1 754 395 1 381 596 0 54 947 5 975 24 852 76 300 206 208 4 517 Lääne-Viru Rakvere linn 4 925 833 3 205 234 772 558 179 860 25 349 111 435 341 950 278 784 10 663 Lääne-Viru Tapa vald 3 235 632 2 274 863 386 816 140 004 18 795 65 390 190 925 150 912 7 927 Lääne-Viru Vinni vald 2 025 251 1 585 725 104 017 96 413 10 536 34 941 107 275 80 640 5 704 Lääne-Viru Viru-Nigula vald 1 569 510 1 223 989 85 727 76 723 9 349 29 184 89 425 50 688 4 425 Lääne-Viru Väike-Maarja vald 1 928 669 1 483 367 135 297 91 905 11 024 34 314 105 175 62 208 5 379 Põlva Kanepi vald 1 314 674 969 822 135 297 57 447 6 101 21 147 64 925 56 448 3 487 Põlva Põlva vald 4 002 082 3 206 170 0 200 981 25 826 69 882 214 025 274 176 11 022 Põlva Räpina vald 1 558 802 1 155 422 135 297 77 137 9 145 28 671 85 575 63 360 4 195 Pärnu Häädemeeste vald 1 443 641 1 181 918 55 476 62 599 6 786 25 764 79 100 27 648 4 350 Pärnu Kihnu vald 203 495 184 157 0 7 063 1 309 2 280 7 000 1 152 534 Pärnu Lääneranna vald 1 618 112 1 280 093 93 890 79 963 9 571 25 319 77 350 47 232 4 694 Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 2 460 680 1 941 138 129 066 109 776 13 877 42 408 129 850 87 552 7 013 Pärnu Pärnu linn 16 529 050 11 806 218 1 433 880 604 198 84 390 352 100 990 850 1 218 816 38 598 3 sh õpetajate, sh direktorite ja sh sh põhikooli gümnaasiumi sh direktorite ja õppeala- tõhustatud õpetajate õpetajate õppeala- juhatajate ja eritoe sh Toetus tööjõu- tööjõu- juhatajate tööjõu- täiendus- sh õppe- sh kooli- tegevus- kultuuri- Maakond Omavalitsus KOKKU kuludeks kuludeks kuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits Pärnu Saarde vald 1 209 125 918 417 112 226 58 450 7 428 22 629 69 300 17 280 3 395 Pärnu Tori vald 3 253 180 2 655 071 118 505 101 652 12 797 54 834 167 125 133 632 9 564 Rapla Kehtna vald 1 675 002 1 379 540 0 79 313 8 425 26 391 80 850 95 616 4 867 Rapla Kohila vald 2 196 616 1 505 242 313 063 84 456 11 016 52 326 160 650 64 512 5 351 Rapla Märjamaa vald 2 258 917 1 698 534 168 679 85 821 11 810 43 662 133 875 110 592 5 944 Rapla Rapla vald 4 331 404 3 514 242 0 192 391 24 357 80 769 247 100 260 352 12 193 Saare Muhu vald 487 495 413 451 0 20 807 2 194 6 555 19 950 23 040 1 498 Saare Ruhnu vald 125 438 116 780 0 6 209 414 513 1 400 0 122 Saare Saaremaa vald 9 288 683 7 077 398 375 957 373 829 46 626 173 759 496 475 721 037 23 602 Tartu Elva vald 4 674 452 3 417 390 466 461 175 607 21 705 95 076 282 275 203 904 12 034 Tartu Kambja vald 3 571 251 2 658 694 372 505 133 032 17 352 82 422 252 525 44 928 9 793 Tartu Kastre vald 1 657 770 1 360 899 96 561 45 469 5 831 26 163 80 150 37 670 5 027 Tartu Luunja vald 1 456 367 1 078 559 164 546 44 712 5 832 27 702 85 050 46 080 3 886 Tartu Nõo vald 1 155 403 954 552 0 41 768 5 448 25 878 79 450 44 928 3 379 Tartu Peipsiääre vald 1 357 743 1 118 847 0 100 120 10 304 20 976 64 225 39 168 4 103 Tartu Tartu vald 3 805 355 2 914 527 324 670 123 785 15 912 75 582 232 050 108 288 10 541 Tartu Tartu linn 33 032 224 20 601 746 5 276 839 1 162 420 153 581 720 013 2 109 975 2 943 129 64 521 Valga Otepää vald 2 368 130 1 797 449 173 455 99 835 11 950 40 470 123 725 114 854 6 392 Valga Tõrva vald 1 740 343 1 294 061 164 546 85 320 10 376 33 516 102 900 44 928 4 696 Valga Valga vald 3 909 418 2 980 139 194 732 180 387 24 259 82 764 230 650 206 208 10 279 Viljandi Mulgi vald 2 195 453 1 559 444 241 884 92 117 11 127 37 392 114 450 133 632 5 407 Viljandi Põhja-Sakala vald 3 077 014 2 329 271 141 622 129 817 12 907 47 709 146 300 261 504 7 884 Viljandi Viljandi vald 3 366 131 2 716 936 86 858 151 266 17 974 53 694 163 800 165 888 9 715 Viljandi Viljandi linn 5 473 035 3 976 712 415 326 208 288 27 168 129 048 341 775 361 728 12 990 Võru Antsla vald 1 431 970 1 058 340 125 436 54 711 7 196 23 997 73 675 84 902 3 713 Võru Rõuge vald 1 333 971 1 043 565 0 98 943 10 389 19 095 58 100 100 224 3 655 Võru Setomaa vald 820 510 639 134 51 513 42 320 4 216 11 685 35 875 33 408 2 359 Võru Võru vald 3 519 796 2 559 212 322 878 158 630 18 078 61 902 189 700 200 448 8 948 Võru Võru linn 3 259 526 2 498 146 0 148 423 21 045 67 887 207 375 308 736 7 914 4 sh õpetajate, sh direktorite ja sh sh põhikooli gümnaasiumi sh direktorite ja õppeala- tõhustatud õpetajate õpetajate õppeala- juhatajate ja eritoe sh Toetus tööjõu- tööjõu- juhatajate tööjõu- täiendus- sh õppe- sh kooli- tegevus- kultuuri- Maakond Omavalitsus KOKKU kuludeks kuludeks kuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU 380 710 152 270 350 040 38 677 514 15 195 915 1 961 360 8 138 356 24 164 000 21 299 902 923 065 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel