TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
EELNÕU
Tori jaanuar 2022 nr
Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Hansavest Rental OÜ juhatuse liige Janek Sirg esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas
Kilksama külas Jahimeeste kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga
kinnistutele ladude, tootmis- ja teenindusfunktsioonide kavandamine. Võimalik on ka
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa planeerimine. Täpsem sihtotstarvete valik ja
osakaalud selguvad detailplaneeringu koostamise käigus. Juurdepääs lahendatakse ehitatavalt
Via Baltica trassilt Tuule tänava kaudu.
Planeeritav ala hõlmab Jahimeeste kinnistut (3,4 ha, 73001:001:0248), mis asub Tori vallas
Kilksama külas Pärnu linna piiril Tuule ja Varre tänavate lähedal.
Olemasolev juurdepääs kinnistule on Tuule tänavalt. Lähedusse jääb Niidu tööstuspiirkond ja
samuti ei ole kaugel piirkonna 2 ohtlikku ettevõtet, Ehitajate tee, Tallinna mnt ja Lennujaama
tee ristmikul asuv tankla ning Henkel Baltic Operations OÜ Savi tn 12.
Alast umbes 150 m kaugusele jääb ka olemasolev Via Baltica trass.
Vahetus läheduses ei asu looduskaitsealasid, kuid ala on ca 130 m kaugusel Surju metskond 48
kinnistust, mis hõlmab peamiselt Rääma raba, kus asub III kategooria kaitsekategooria fauna
(sookurg). Lähiala looduskeskkonna moodustavad naaberkinnistutel paiknev kõrghaljastus ja
Rääma raba äärne metsavöönd.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud ühiskondliku
hoone maa (Ü). Jahimeeste kinnistule on eelpool nimetatud juhtfunksioon määratud kinnistu
senist kasutust silmas pidades, milleks oli jahimeeste harjutusväljak.
Arvestades kinnistu asukohta ja Via Baltica uue lõigu planeerimist, on kavandatavate
funktsioonide planeerimine igati mõistlik, sest Jahimeeste kinnistu asub Pärnu linna piiril, kus
asuvad läheduses suured tootmis- ja äripiirkonnad, nii et sisuliselt võiks seda lugeda
olemasoleva tootmis- ja äripiirkonna laienduseks.
Arvestades kehtivat Sauga valla üldplaneeringut tuleb vältida liiklusele olulist mõju avaldava
arenduse (nt jaekaubanduskeskused) kavandamist piirkonda, mis jääb keskuse tegevusalast
välja ning toob kaasa pendelliikluse tekke.
Lisaks tuleb põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel juurdepääsude kavandamisel
arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud.
Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel.
Otstarbekas on planeerida funktsioone, mis on sobivad põhimaantee ja olemasolevate tootmis-
ja äripiirkondade lähedusse nagu näiteks tootmine, logistika ja suuremahulisem kaubandus (nt
autod, mööbel, ehitustarbed) või siis (auto-)teenindus. Selline areng loob ka eeldatavalt rohkem
töökohti.
Äri- ja tootmisalade arendamisel on Sauga valla üldplaneeringus välja toodud rida kasutamis-
ja ehitustingimusi, millega planeerimisel arvestada.
Detailplaneeringu alusel võetaks kasutusele maa-ala, mis pole üldplaneeringuga määratud
tootmis- ega ärialaks, seega on detailplaneering üldplaneeringuga vastuolus.
Detailplaneeringuga kavandatav on Sauga valla üldplaneeringut (2016) muutev. Samas nähtub
eelnevast, et paikkonna tänaseid arengueelduseid oli toona võimatu sellisel kujul ette näha.
Detailplaneering on aga kooskõlas põhimõtetega, et maanteega ja olemasolevat
tootmisettevõtetega piirnevale alale, (ehk elamuehituseks ebasoodsale alale) kavandatakse müra
suhtes mittetundlikku maakasutust. Planeeringuala asukoht, Pärnu linna piiril, kus asuvad
läheduses suured tootmis- ja äripiirkonnad, võib lugeda olemasoleva tootmis- ja äripiirkonna
laienduseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringu põhimõtetega – ettevõtlusala
(tootmis- ja ärimaa) on kavandatud piirkonda, mis piirneb olemasolevate tootmisaladega
(sisuliselt on tegu tootmis- ja äripiirkonna laiendamisega) ning kus on suures osas olemas vastav
tehniline taristu.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,
õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ, (reg nr 12913059).
EELHINNANGU KOKKUVÕTE
• Peamine muutuste põhjustaja piirkonnas on asjaolu, et tegemist ei ole enam jahimeeste
poolt kasutatava kinnistuga ning piirkonda (ja kinnistut) hakkab läbima Via Baltica lõik
(Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 - 125,2 Sauga - Pärnu lõik), mis muudab kinnistu
oluliselt paremini ligipääsetavaks. Seetõttu on põhjendatud olemasoleva juhtfunktsiooni
ümberplaneerimine.
• Lähtuvalt sellest võiks eeldatavad funktsioonid olla sarnased nagu ka Pärnu linna
territooriumil Jahimeeste kinnistu läheduses. Kuna mõlema omavalitsuse kehtivad
üldplaneeringud ja ka maakonna planeering ei soosi kaubanduskeskuste planeerimist keskustest
eemale, siis on kõige asjakohasemateks funktsioonideks planeeritaval krundil tootmine,
logistika või suuremahuliste kaupadega seonduv teenindus, mida on suhteliselt hästi võimalik
siduda Pärnu linna tootmis- ja teenindusaladega.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise
alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5,
Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase
tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2
lõike 3 ning Hansavest Rental OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab
Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Kilksama külas Jahimeeste kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
3. Jätta Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline
hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad
tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad
veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord
(PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude
hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja
ajalehes Pärnu Postimees.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik
esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu
Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu …jaanuari 2022 otsuse nr … juurde
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Tori Vallavalitsus
Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Oktoober 2021
SISUKORD
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................3
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................3
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................6
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................7
4.1. Sauga valla üldplaneering............................................................................................9
4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste kujundamisel....................................................................................12
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU.................................................................13
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ..13
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................14
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE .........14
7. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................14
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike
2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga
seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);
- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul
(üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering);
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Jahimeeste (3,4 ha, 73001:001:0248) kinnistut, mis asub Tori
vallas Kilksama külas Pärnu linna piiril Tuule ja Varre tänavate lähedal.
Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Tuule tänavalt.
Joonis 1 Jahimeeste kinnistu asukoht Tori valla ja Pärnu linna piiril
3/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
Joonis 2 Jahimeeste kinnistu asukoht kehtiva Tori valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)
Hoonestus, maa- ja veekasutus
Joonis 3 Vaade planeeritavale alale
4/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
Joonis 4 Vaade planeeritavale alale
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud ühiskondliku
hoone maa (Ü), mis on valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja hoolekande-, kultuuri- ja spordihoone
maa-ala.
Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel paiknevad Jahimeeste kinnistul järgnevad
hooned:
Ehitisregistri Ehitis Ehitise Aadress Esmane Korruste Ehitisealune
kood nimetus kasutus arv pind (m2)
103040819 Hoone Elamu- Kilksama küla, Jahimeeste 1999 1 112
garaaž
103040822 Hoone Kuur Kilksama küla, Jahimeeste 1999 1 60
103040823 Hoone Garaaž Kilksama küla, Jahimeeste 1999 1 61
220467800 Rajatis Kaev Kilksama küla, Jahimeeste 1
103040828 Hoone Puhkehoone Kilksama küla, Jahimeeste/1 1999 1 50
103040827 Hoone Lasketiir Kilksama küla, Jahimeeste/2 1999 2 5
103040824 Hoone Lasketiir Kilksama küla, Jahimeeste/3 1999 1 27
Kohapealse vaatluse tulemusena on näha, et hooned on lammutatud (vt joonis 3 ja 4).
Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Lähedusse jääb Niidu tööstuspiirkond ja samuti ei ole kaugel piirkonna 2 ohtlikku ettevõtet,
Ehitajate tee, Tallinna mnt ja Lennujaama tee ristmikul asuv tankla ning Henkel Baltic Operations
OÜ Savi tn 12.
Alast umbes 150 m kaugusele jääb ka olemasolev Via Baltica trass.
Looduskaitse ja –keskkond
Vahetus läheduses ei asu looduskaitsealasid, kuid ala on ca 130 m kaugusel Surju metskond 48
kinnistust, mis hõlmab peamiselt Rääma raba, kus asub III kategooria kaitsekategooria fauna
(sookurg).
5/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
Lähiala looduskeskkonna moodustavad naaberkinnistutel paiknev kõrghaljastus ja Rääma raba
äärne metsavöönd.
Olulisemad piirangud
Planeeritavale alale jäävad elektripaigaldiste kaitsevööndid (vt joonis 5).
Joonis 5 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele ladude ja tootmis- ja
teenindusfunktsioonide kavandamine. Võimalik on ka kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoonete maa planeerimine. Täpsem sihtotstarvete valik ja osakaalud selguvad
detailplaneeringu koostamise käigus.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tori valla üldplaneeringu muutmiseks.
6/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
Joonis 6 esialgne skeem planeeritava ala kruntimiseks (lahendus võib veel muutuda)
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.
Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate
võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)
Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks (lk 31, 32):
- toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja
kohalikesse keskustesse;
- ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas
vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid
tootmisalasid;
- uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede,
võimalusel ka raudtee lähedust;
1
https://www.maavalitsus.ee/142
7/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
- olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade laiendamisel ning uute kavandamisel
hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste,
lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada
leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest
väljapoole;
Üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks (lk 31, 32):
- soodustada mitmekülgset väikeettevõtlust kogu maakonnas;
- toetada ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist maakondlikku, piirkondlikesse ja
kohalikesse keskustesse;
- ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas
vastav tehniline taristu. Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid
tootmisalasid;
- uute ettevõtlusalade asukohtade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede,
võimalusel ka raudtee lähedust;
- soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks;
- arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega;
- olemasolevate ettevõtlus- ja tootmissalade laiendamisel ning uute kavandamisel
hinnata tegevusega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, välisõhusaaste,
lõhn, valgus- ja veereostus, jäätmeteke, liikluskoormus jne). Vajadusel rakendada
leevendavaid meetmeid, et ülemäärased keskkonnahäiringud ei ulatuks tootmisaladest
väljapoole;
- toetada riiklikult hajaasustuses paiknevate väikeettevõtete ja tootmistalude tehnilise
taristu (juurdepääsutee, veevarustus, kiire internet jms) väljaehitamist (viimase miili,
hajaasustuse vms programmi läbi).
Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36)
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas
ja neid parendada.
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure
tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
• Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust.
Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.
• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja
töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu
kergliiklusteede võrgustik.
• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates,
selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.
• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja
vaadete avamisega.
• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega
planeeringute koostamisel.
8/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda
puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega
aladel).
• Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga.
• Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid.
• Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile
uus kasutusotstarve või likvideerida.
• Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada.
• Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade
lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades
neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).
• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise
võrgustiku aladele.
• Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra
normidega.
Üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks (lk 97):
- kuumasaarte vältimiseks liigendada suuri tehispindasid (parklad, tootmisalad,
logistikapiirkonnad) rohealade või kõrghaljastusega;
• Jahimeeste kinnistu ei kuulu maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslike maastike hulka.
4.1. Sauga valla üldplaneering2
2.11.1. Olemasolev olukord (lk 23)
Suuremad ärimaad asuvad:
…
• Sauga alevikus Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ääres eesmärgiga rajada kaubanduskeskus;
…
2.13.2. Planeeritavad tegevused (lk 24)
Sauga valla arengukava 2011-2020 toob põhiprobleemide all välja töökohtade puuduse Sauga
vallas. Arengukava strateegilise eesmärgina on välja toodud töökohtade loomise ja säilitamise
vajadus piirkonnas. Selle realiseerumiseks on oluline planeerida tööstusalasid. Koostöös
ettevõtjatega projekteeritakse ja ehitatakse välja uusi taristuid.
Üldplaneeringuga on kavandatud tootmise maa-alad:
• Urge külla Sindi alajaama vahetusse naabrusesse ja Jänesselja-Urge kõrvalmaantee
äärde (olemasoleva farmikompleksi võimaliku laienduse eesmärgil);
• Eametsa külla Pärnu lennuvälja juurde Pärnu lennujaama teenindamiseks ja
lennuliikluse arendamiseks;
• Kilksama külla olemasolevate tootmismaade võimaliku laiendamise eesmärgil;
• Eametsa küla olemasolevate tootmismaade võimaliku laiendamise eesmärgil.
2
https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
9/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
3.1. Maakasutuse põhimõtted (lk 49)
…
Arendustegevuse planeerimisel arvestada selle mõjuga olemasoleva teedevõrgu ohutusele.
Piirkonna arendamisel vältida riigiteega piirneva ribana kulgeva asustuse teket väljaspool
tiheasustusala, sealhulgas ka riigiteede erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks
riigitee ületamiseks. Samuti tuleb vältida liiklusele olulist mõju avaldava arenduse (nt
jaekaubanduskeskused) kavandamist piirkonda, mis jääb keskuse tegevusalast välja ning toob
kaasa pendelliikluse tekke. Arenduste ühendamine teedevõrguga tuleb kavandada lähtuvalt
tee funktsioonist ja vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele.
…
3.4.5. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) (lk 59)
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja
pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala.
Nimetatud juhtotstarve võib esineda ka kõrvalotstarbena, mille vajadus ja osakaal
täpsustatakse detailplaneeringuga. Olemasolevad ärimaad, kuhu on kehtestatud
detailplaneering, tuleb arendada välja eelisjärjekorras.
Üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad äri- ja teenindusettevõtete maa-alad ning
perspektiivsed maa-alad on kavandatud:
• Nurme külla Tallinna maantee ja Sauga jõe ristumiskoha lähedale ning Vana-Tallinna
maantee äärde;
• Eametsa külla Lennujaama tee äärde.
Üldised kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja teenindusettevõtete maa-alal:
• Maa-ala juhtotstarve on ärimaa.
• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise
kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus.
Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju
hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi.
• Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus
nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist.
• Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi
halvendavat äritegevust.
• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala
täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel
tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone
vm üldkasutatava hoone rajamisel.
• Ärimaade arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja jalgrattateedega.
• Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada
Maanteeametiga.
• Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel
arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole
lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel.
• Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub
vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.
10/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
3.4.6. Tootmise maa-ala (T) (lk 60)
Tootmise maa-ala on tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise,
põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa-ala.
Tootmise maa-alade kavandamise eesmärk on tingimuste loomine ettevõtluse arendamiseks.
Üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad tootmismaad. Uute ettevõtete rajamiseks on
planeeritud tootmisalade vahel olevad alad, et tekiksid kontsentreeritud tööstusasumid.
Tootmise koondumise puhul on tähtis, et see ei põhjustaks olulist keskkonnasaastet.
Täiendavalt on tootmise maa-alad kavandatud:
• Urge külas Sindi alajaama vahetus naabruses ja Jänesselja-Urge kõrvalmaantee ääres;
• Kilksama külas olemasolevate tootmismaade vahel.
Tootmise arendamisel tuleb kõigepealt kasutusele võtta olemasolevad tootmise maa-alad ja
nendel asuvad tootmishooned. Seejärel arendada välja üldplaneeringuga kavandatud tootmise
maa-alad. Tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusse võtmisel peab arvestama, et
laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos ülenormatiivsete mõjuvöönditega.
Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul on soovitav kulude optimeerimise
eesmärgil eelistada olemasoleva piirkonnaalajaama lähedust.
Üldised kasutamis- ja ehitustingimused tootmise maa-alal:
• Maa-ala juhtotstarve on tootmismaa.
• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel (detailplaneeringute koostamise vajadus
(vt täpsemalt ptk 3.1.1). Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb
keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal
otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja
täpsusastme iga arenduse puhul eraldi. Keskkonnamõju eelhinnangu raames tuleb
pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju olemasolevate
saasteallikatega.
• Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi
halvendavat äri- või tootmistegevust.
• Olulist negatiivset mõju omava (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning
ohtu suurendava) tootmisega maad planeerida väljapoole kompaktse asustusega
piirkondi ning elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse, et tagada kahjuliku mõju
hajumine.
• Ohtlikke ettevõtteid ei ole lubatud planeerida elamualadele lähemale kui 300 meetrit.
• Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade arendamisel tuleb projekteerimise käigus
prognoosida mürataseme suurus ja sellest lähtudes projekteerida hoone(te)le nõutava
heliisolatsiooniga piirdekonstruktsioonid. Kõikide mõjupiirkonda jäävate äri- ja avalikku
funktsiooni kandvate hoonete projektid tuleb kooskõlastada Terviseametiga.
• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala
täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele.
• Detailplaneeringuga kavandada tootmismaa krundile ka haljastus. Vähemalt 25%
planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada eelkõige puhvervööndi
rajamise eesmärgil.
• Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub
vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.
• Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada lokaalset
eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.
11/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste kujundamisel
Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud ühiskondliku
hoone maa (Ü).
Jahimeeste kinnistule on eelpooltoodud juhtfunksioon on määratud eeldatavalt kinnistu senist
kasutust silmas pidedes, milleks oli jahimeeste harjutusväljak.
Arvestades Via Balticu planeerimist on jahimeestele leitud uus asupaik Pärnu linna
asustusüksuse territooriumil. Lähtuvalt sellest on Jahimeeste kinnistul juhtfunktsiooni
ümberplaneerimine igati loomulik.
Arvestades kinnistu asukohta, on kavandatavate funktsioonide planeerimine igati mõistlik, sest
Jahimeeste kinnistu asub Pärnu linna piiril, kus asuvad läheduses suured tootmis- ja
äripiirkonnad, nii et sisuliselt võiks seda lugeda olemasoleva tootmis- ja äripiirkonna
laienduseks.
Arvestades kehtivat Sauga valla üldplaneeringut tuleb vältida liiklusele olulist mõju avaldava
arenduse (nt jaekaubanduskeskused) kavandamist piirkonda, mis jääb keskuse tegevusalast
välja ning toob kaasa pendelliikluse tekke.
Lisaks tuleb põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude
kavandamisel arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole
lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel (vt ka p 4.1.).
Sarnane seisukoht on ka Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus (kehtestatud Pärnu
linnavolikogu 20. mai 2021 otsusega nr 21). Vältida suuremate kui 2000m² ehitusaluse pindalaga
kaubanduskeskuste (va spetsiaalse suunitlusega keskused nagu ehituspood, aianduskeskus jms)
planeerimist väljapoole Pärnut ümbritsevat ringi (Kaubasadama tee- Lennuvälja tee- Ehitajate
tee- Liivi tee- Riia mnt) (vt p 10.2 Kaubandus, kaubakeskused ja suure külastuskoormusega
ettevõtted (lk 109)).
Alale on keerukam planeerida suuremahulist kaubakeskust, kuna mõlemad omavalitsused
soovivad, et kaubakeskused oleks rohkem seotud keskustega, et vähendada autodega seotud
pendelrännet.
Lähtuvalt sellest on otstarbekas planeerida funktsioone, mis on sobivad põhimaantee ja
olemasolevate tootmis- ja äripiirkondade lähedusse nagu näiteks tootmine, logistika ja
suuremahulisem kaubandus (nt autod, mööbel, ehitustarbed) või siis (auto-)teenindus. Selline
areng loob ka eeldatavalt rohkem töökohti.
12/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid
Valdkond Mõju
Lihkeohtlikkus ja geoloogia Kinnistu asub lihkeohtlikest piirkondadest eemal, mistõttu
lihkeohtu antud kohas ei ole.
Pinnas Negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Ehitustegevusega
kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd. Tegemist on
ehitustegevuse juures tavapärase tegevusega.
Müra, vibratsioon Seoses ehitustegevusega suureneb mürafoon, kuid see on ajutine.
Arvestades lisaks ka Via Baltica ehitust, tekib piirkonna püsivalt
kõrge mürafoon.
Välisõhu kvaliteet Välisõhu kvaliteet piirkonnas halveneb peamiselt suureneva
transpordikoormuse tõttu (nii Via Baltica kui ka planeeritavate
kruntide koosmõju). Suureneb õhus lenduvate peenosakeste hulk.
Planeeritavate funktsioonide tõttu lisandub eeldatavalt samuti
transpordiga seotud kahjulikku mõju. Arvestades piirkonna
asukohta olemasolevate tootmisalade läheduses, on see
aktsepteeritav.
Jäätmed Jäätmed kogutakse konteinerisse ja transporditakse jäätmete
kogumis- või ümbertöötlemiskohta sõltuvalt planeeritavast
tegevusest.
Kultuuripärand Mõju puudub. Jahimeeste kinnistu vahetusse lähedusse ei jää
olulise kultuuriväärtusega objekte.
Looduskaitse Ala lähedale jääb Rääma raba. Hetkel ei ole teada, et lisanduvad
funktsioonid võiksid raba ülemääraselt mõjutama hakata.
Maastikuilme Maastikuilme muutub. Praeguse jäätmaa asemele kerkib
eeldatavalt tööstuspark või äripiirkond.
Insolatsioon Mõju puudub. Vajadusel täpsustada detailplaneeringuga.
Õnnetuste esinemine Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava
arendustegevusega on tulekahju. Tuleõnnetusohu minimeerimine
toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste
tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega.
Samuti on teoreetiline õnnetuse tõenäosus seoses ladustatavate ja
käsitletavate materjalide või ainetega. Antud tõenäosust on
võimalik minimeerida planeerimise faasis ja ka projekteerimisel ja
ainete käitlemisel ohutusnõuete rakendamisel.
Võimalik on ka liiklusõnnetuse suurenemise tõenäosus.
Liiklus Koos Via Balticu ehitusega lahendatakse alale täiendavad
juurdepääsud, mistõttu liiklusolukord piirkonnas muutub
radikaalselt. Liikluskoormus suureneb. Uusi funktsioone
planeerides on soovitav arvestada, et nendest tulenev
liikluskoormus jaguneks ühtlaselt ning põhjustaks võimalikult vähe
häiringuid Via Baltica liiklusele.
Teenused Lisandub täiendavaid teenuseid.
Üleujutusala Mõju puudub. Hoonestatav ala ei asu üleujutusohuga piirkonnas.
Sademevesi Kavandatav arendustegevus mõjutab sademevete kogunemist ja
käitumist piirkonnas. Sademevete kogumise ja juhtimise lahendus
13/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
antakse detailplaneeringuga. Soovitav on sademeveed lahendada
nõnda, et koormus eelvooludele oleks hajutatud.
Mõju suurus ja ruumiline Planeeritava tegevuse mõju on suhteliselt suur, kui arvestada
ulatus koostoimet Via Balticuga. Senine maastikuilme muutub ja
olemasoleva loodusliku ala asemele tuleb äri- ja tootmiskeskkond.
Mõju võimalikkus, kestus, Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu.
sagedus ja pöörduvus, Ehitustegevusega seotud mõju planeeringuga hõlmatud kinnistutel
sealhulgas kumulatiivne ja on lühiajaline.
piiriülene mõju Piiriülest mõju avaldab eelkõige Via Baltica, mis võimaldab ka
plaanitava tegevuse Jahimeeste kinnistu sellel osal, mis ei jää Via
Baltica alla. Mõju sõltub alale kavandatavatest funktsioonidest,
kuid eeldatavalt ei hakka alal paiknema väliskeskkonnale olulist
mõju avaldavaid funktsioone.
Via Baltica trassi ümberehitus mõjutab eeldatavalt kogu piirkonna
arengut ning mitmed kinnistud nii Pärnu linnas kui ka Tori vallas
saavad eeldatavalt tõuke uuteks arendusteks.
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub alast kaugel.
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED
PLANEERINGULE
▪ Kaubakeskuse planeerimisel eraldi hinnata liiklusega seotud keskkonnamõju
(liikluskoormuse kasv, ning sellega seotud muud autokasutuse suurenemisest
tulenevad mõjud).
▪ Kavandada kinnistutele haljastuse puhveralad.
▪ Kuna eeldatavalt tekib juurde palju katuse- ja parklapinda, siis juhtida sademevesi
soovitavalt nõnda, et sademevee koormus oleks hajutatud.
7. KOKKUVÕTE
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Peamine muutuste põhjustaja piirkonnas on asjaolu, et tegemist ei ole enam jahimeeste
poolt kasutatava kinnistuga ning piirkonda (ja kinnistut) hakkab läbima Via Baltica lõik
(Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 - 125,2 Sauga - Pärnu lõik), mis muudab kinnistu
oluliselt paremini ligipääsetavaks. Seetõttu on põhjendatud olemasoleva juhtfunktsiooni
ümberplaneerimine.
Lähtuvalt sellest võiks eeldatavad funktsioonid olla sarnased nagu ka Pärnu linna
territooriumil Jahimeeste kinnistu läheduses. Kuna mõlema omavalitsuse kehtivad
üldplaneeringud ja ka maakonna planeering ei soosi kaubanduskeskuste planeerimist
14/ 15
Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
keskustest eemale, siis on kõige asjakohasemateks funktsioonideks planeeritaval krundil
tootmine, logistika või suuremahuliste kaupadega seonduv teenindus, mida on
suhteliselt hästi võimalik siduda Pärnu linna tootmis- ja teenindusaladega.
Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Kilksama külas, Jahimeeste kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Juhul kui alale soovitakse planeerida kaubanduskeskust, siis tuleb täiendavalt hinnata
liikluskoormuse kasvu ja muid asjakohaseid mõjusid.
15/ 15
TORI VALLAVALITSUS
Transpordiamet 21.12.2021 nr 6-2.1/4069
Keskkonnaamet
Rahandusministeerium
Kilksama külas Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu koostamine
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6
küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle
otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Kilksama külas Jahimeeste kinnistu KSH
algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Jahimeeste kinnistu lähteseisukohad
ettepanekute küsimiseks.
Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 21. jaanuariks 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse
eelnõu
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
LÄHTESEISUKOHAD
Kilksama külas Jahimeeste kinnistu (73001:001:0248) detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Jahimeeste kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele ladude ja tootmis- ja
teenindusfunktsioonide kavandamine. Võimalik on ka kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoonete maa planeerimine. Täpsem sihtotstarvete valik ja osakaalud selguvad
detailplaneeringu koostamise käigus. Juurdepääs lahendatakse ehitatavalt Via Baltica trassilt
Tuule tänava kaudu.
OLEMASOLEV OLUKORD
ASUKOHT
Planeeritav ala hõlmab Jahimeeste (3,4 ha, 73001:001:0248) kinnistut, mis asub Tori vallas
Kilksama külas Pärnu linna piiril Tuule ja Varre tänavate lähedal.
Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Tuule tänavalt.
Lähedusse jääb Niidu tööstuspiirkond ja samuti ei ole kaugel piirkonna 2 ohtlikku ettevõtet,
Ehitajate tee, Tallinna mnt ja Lennujaama tee ristmikul asuv tankla ning Henkel Baltic
Operations OÜ Savi tn 12.
Alast umbes 150 m kaugusele jääb ka olemasolev Via Baltica trass.
Vahetus läheduses ei asu looduskaitsealasid, kuid ala on ca 130 m kaugusel Surju metskond 48
kinnistust, mis hõlmab peamiselt Rääma raba, kus asub III kategooria kaitsekategooria fauna
(sookurg). Lähiala looduskeskkonna moodustavad naaberkinnistutel paiknev kõrghaljastus ja
Rääma raba äärne metsavöönd.
HOONESTUS JA HALJASTUS
Kinnistul olevad hooned on suures osas lammutatud, osa veel lammutamisel.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud ühiskondliku
hoone maa (Ü). Jahimeeste kinnistule on eelpool toodud juhtfunksioon määratud kinnistu senist
kasutust silmas pidades, milleks oli jahimeeste harjutusväljak.
Arvestades kinnistu asukohta ja Via Baltica uue lõigu planeerimist, on kavandatavate
funktsioonide planeerimine igati mõistlik, sest Jahimeeste kinnistu asub Pärnu linna piiril, kus
asuvad läheduses suured tootmis- ja äripiirkonnad, nii et sisuliselt võiks seda lugeda
olemasoleva tootmis- ja äripiirkonna laienduseks.
Arvestades kehtivat Sauga valla üldplaneeringut tuleb vältida liiklusele olulist mõju avaldava
arenduse (nt jaekaubanduskeskused) kavandamist piirkonda, mis jääb keskuse tegevusalast
välja ning toob kaasa pendelliikluse tekke.
Lisaks tuleb põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel juurdepääsude kavandamisel
arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud.
Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel.
Otstarbekas on planeerida funktsioone, mis on sobivad põhimaantee ja olemasolevate tootmis-
ja äripiirkondade lähedusse nagu näiteks tootmine, logistika ja suuremahulisem kaubandus (nt
autod, mööbel, ehitustarbed) või siis (auto-)teenindus. Selline areng loob ka eeldatavalt rohkem
töökohti.
Äri- ja tootmisalade arendamisel on Sauga valla üldplaneeringus välja toodud rida kasutamis-
ja ehitustingimusi, millega planeerimisel arvestada.
o Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise
kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus.
Keskkonnamõju eelhinnangu raames tuleb pöörata tähelepanu kumulatiivsetele
mõjudele, arvestades koosmõju olemasolevate saasteallikatega.
o Olulist negatiivset mõju omava (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu
suurendava) tootmisega maad ja elamistingimusi halvendavat äritegevust planeerida
väljapoole kompaktse asustusega piirkondi ning elamu- ja puhkealadest piisavasse
kaugusesse, et tagada kahjuliku mõju hajumine.
o Ohtlikke ettevõtteid ei ole lubatud planeerida elamualadele lähemale kui 300 meetrit.
o Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale
kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele.
o Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige
teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel.
o Ärimaade arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja jalgrattateedega.
o Detailplaneeringuga kavandada tootmismaa krundile ka haljastus. Vähemalt 25%
planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada eelkõige puhvervööndi
rajamise eesmärgil.
o Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada lokaalset eelpuhastust
enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.
o Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel
arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole
lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel.
Detailplaneeringu alusel võetaks kasutusele maa-ala, mis pole üldplaneeringuga määratud
tootmis- ega ärialaks, seega on detailplaneering üldplaneeringuga vastuolus. Detailplaneering
on aga kooskõlas põhimõtetega, et maanteega ja olemasolevat tootmisettevõtetega piirnevale
alale, (ehk elamuehituseks ebasoodsale alale) kavandatakse müra suhtes mittetundlikku
maakasutust. Planeeringuala asukoht, Pärnu linna piiril, kus asuvad läheduses suured tootmis-
ja äripiirkonnad, võib lugeda olemasoleva tootmis- ja äripiirkonna laienduseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringu põhimõtetega – ettevõtlusala
(tootmis- ja ärimaa) on kavandatud piirkonda, mis piirneb olemasolevate tootmisaladega
(sisuliselt on tegu tootmis- ja äripiirkonna laiendamisega) ning kus on suures osas olemas
vastav tehniline taristu.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
• Geodeetiline alusplaan 1:500
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
EELHINNANGU KOKKUVÕTE
• Peamine muutuste põhjustaja piirkonnas on asjaolu, et tegemist ei ole enam jahimeeste
poolt kasutatava kinnistuga ning piirkonda (ja kinnistut) hakkab läbima Via Baltica lõik
(Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 - 125,2 Sauga - Pärnu lõik), mis muudab
kinnistu oluliselt paremini ligipääsetavaks. Seetõttu on põhjendatud olemasoleva
juhtfunktsiooni ümberplaneerimine.
• Lähtuvalt sellest võiks eeldatavad funktsioonid olla sarnased nagu ka Pärnu linna
territooriumil Jahimeeste kinnistu läheduses. Kuna mõlema omavalitsuse kehtivad
üldplaneeringud ja ka maakonna planeering ei soosi kaubanduskeskuste planeerimist
keskustest eemale, siis on kõige asjakohasemateks funktsioonideks planeeritaval
krundil tootmine, logistika või suuremahuliste kaupadega seonduv teenindus, mida on
suhteliselt hästi võimalik siduda Pärnu linna tootmis- ja teenindusaladega.
SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
• Määrata moodustatavatele kruntidele ladude ning tootmis- ja teenindusfunktsioonide
sihtotstarbed. Anda ehitusõigus hoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu.
• Juurdepääsud kavandada koostöös Transpordiametiga kavandatavalt Via Baltica
trassilt.
• Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse
sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja
muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja
teostada läbilaskearvutused.
• Sademevee kogumisel ja ära suunamisel tuleb välistada sademevee reostuse oht.
• Planeeringu koostamisel arvestada perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste).
• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil.
Vajadusel teha koostööd Pärnu Vesi AS-ga.
• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.
• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.
• Planeeringu tuleohutus lahendada vastavuses kehtivale seadusandlusele.
• Välise kustutusvee lahenduse juures pöörata kindlasti tähelepanu planeeritavate ehitiste
tuleohuklassile ja suurimale tuletõkkesektsiooni pindalale.
• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada
enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
• Detailplaneeringuga kavandada tootmismaa krundile ka haljastus. Vähemalt 25%
planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada eelkõige puhvervööndi
rajamise eesmärgil.
• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
KOOSTAMISE PROTSESS
• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
• Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-
l.
• Haldusleping enne kehtestamist.
• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“.
KOOSTÖÖ
• Päästeamet
• Transpordiamet
KAASAMINE
• Piirinaabrid, puudutatud isikud
• Elektrilevi OÜ
• Sindi Vesi OÜ
• Pärnu Vesi AS
• Telia Eesti AS
• Pärnu Linnavalitsus
• Rahandusministeerium
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada
ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt
seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.
• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.
• Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud
• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): kolm kuud.
• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.
• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.
• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.
• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: kaks kuud.
• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Piret Kallas
planeerimisspetsialist