13. Siseriikliku riskihinnangu riskantseima sektori - virtuaalvääringute teenuse pakkujad -
riskide lisaanalüüs perioodil 2020-2021 toimunud arengute põhjal
13.1. Virtuaalvääringu teenusepakkujate, sh tegevuslubade, osas avaldunud riskid
13.1.1. VV teenusepakkujate (edaspidi: VV) sektori statistika järelevalve- ja
õiguskaitseasutustelt
Tabel 113. RABi statistika VV tegevuslubade osas aastatel 2020-2021
Aasta 2020 10.03.2021 seisuga
VV lubade taotlused 633 uut taotlust, (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69
muutmistaotlust). muutmistaotlust)
Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba
Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444
VV teenusepakkujate seos 129 3
mitteresidentidega
Kahtlase tehingu teated seotud 108 10
VV teenusepakkujatega
Välispäringud VV 42 18
teenusepakkuja RABi
tegevusloaga ettevõtete osas
Läbiviidud 13 1
järelevalvemenetlused
RAB jõudis 2020. aastal läbi viia 13 VV teenusepakkuja suhtes kontrolli.
PPA-le on tulnud 2020. aasta jooksul VV tegevusluba omavate isikute kohta järgnevad päringud:
• 23 erineva juriidilise isiku kohta kokku ca 50 välispäringut, kus sisuks kelmused, rahapesu ja
küberkuriteod. Neist 19 juriidilise isikuga on seotud mitteresidendid.
• 4 erineva juriidilise isiku osas 30 õigusabipalvet, kus enamusel on sisu investeerimisega seotud
kelmused. Õigusabipalvetes on hinnatud tekitatud kahju ulatuseks kogusummas enam kui 1 miljon
eurot. Kõigi nende juriidiliste isikutega on seotud mitteresidendid.
VV-de osas laekub pidevalt erinevat teavet järelevalve- ja õiguskaitseasutustele:
• PPAle laekunud teabe kohaselt tegelevad VV lubadega äriühinguteenuse pakkujad, kelle osas
on laekunud erinevat teavet seoses majanduskuritegevusega.
• FI-le laekunud teave virtuaalvääringu teenusepakkujate kohta puudutab võimalikke
kelmustega seotud juhtumeid, kus pettuse teel saadud kasu on kantud Eestis tegevusluba
omavatele VV teenuspakkujatele.
• KAPO on teinud kindlaks, et terrorismi toetamiseks kasutatakse virtuaalvääringuid.
Kokkuvõttes
Nõudlus ja huvi VV-de tegevuslubade vastu ei ole langenud, vaid vastupidi, on taas kasvutrendis
hoolimata 2020. a suvest kehtima hakanud lisanõuetest lubade taotlemisel. Samaaegselt ei ole
langenud välispäringute arv, mis viitab sellele, et hoolimata reeglite karmistamisest jätkatakse
kahtlaste ja välisriikide õiguskaitseasutuste tähelepanu pälvivate tehingute tegemisega. Eeltoodust
tulenevalt saab teha kaks järeldust:
1. VV tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus on aktiveerumas.
2. VV tegevuslubade taotlemine on vaatamata karmistunud nõuetele taas aktiveerumas, mis
võttes arvesse järelevalve subjektide kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi,
komplitseerib riigil valdkonna kontrolli alla võtmist.
1
13.1.2. VV teenusepakkujate sektori riskid
Eelnevalt välja toodud statistika, teabe ja töörühma liikmete kogemuse analüüsi baasil on tuvastatud
järgmised VV teenusepakkujatega seotud riskid:
• Riiklikul üldtasandil:
a) Vähene reguleeritus, järelevalvatavus ja läbipaistvus. Risk avaldub ühiskonnale
eelkõige asjaolus, et teenus on vähe reguleeritud ning järelevalve ressurss võrreldes sektoris
tegutsevate subjektidega ei ole proportsionaalne. See nõrgestab ajakohase ja riskipõhise
järelevalve tegemist, samal ajal kaasnevad antud teenusega reaalsed rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskid. Sellele omakorda peegeldub sektori väga madal läbipaistvus ja täieliku
riskipildi puudumine. Eestit spetsiifilisena iseloomustab sektori erakordselt suur
subjektide arv, kes omavad Eestis väljastatud tegevusluba, kuid kelle majandustegevus on
suunatud Eestist väljapoole, mistõttu seos Eesti majandusega on väga nõrk või puudub üldse.
Eesti riik annab välja virtuaalvääringute tegevuslube ilma piisava võimekuseta kontrollida
hilisemalt tegevusloa nõuete ning tegutsemisnõuete (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise
alaste hoolsuskohustuste) täitmist. Riigina võtame vastutuse, „garanteerides“ loa saanud
ettevõtete usaldusväärsuse, samas reaalse võimaluseta kaasuvaid riske ennetada ja
maandada.
b) Ulatuslik mainekahju. Virtuaalvääringu teenusepakkujad üldiselt on samal ajal paljude
tüpoloogiate objektiks, kandes nii rahapesu, terrorismi rahastamise kui ka
massihävitusrelvade riske. Koosmõjus eelkirjeldatud riskide ning subjektide paljususega
avab Eesti hetkel end suurele finantskuritegevusele ja seega ulatuslikule rahvusvahelise
mainekahju riskile.
c) VV teenusega kaasneb kõrge julgeolekuoht. Juba üksikutelt ettevõtetelt saadud andmed
viitavad tõsisele julgeolekuohule, mida saab maandada vaid läbi täiendatud meetmete
kohaldamise, mis sisaldavad endas heidutusmeetmete komplekti, sh turuosalise äririskiisu
maandamist (täpsemad ettepanekud on kirjeldatud tabelis).
d) Kõrgendatud oht seoses e-residentsusega. Virtuaalvääringute valdkond kombineerituna
Eesti e-residentsuse ärakasutamise võimalustega tekitab mitmekihilise anonüümsust
võimaldava skeemi, mille potentsiaal terrorismi rahastamise seisukohalt on väga suur
ning seda teoreetilist riski ei ole sektori ülesehituse tõttu võimalik muude
maandamismehhanismidega kaotada kui olulises ulatuses regulatsioonide ja järelevalve
muutmisega. Statistika põhjal on kehtetute tegevuslubade puhul olnud 411 e-residenti (sh 6
Türgist, 2 Bangladeshist, 2 Liibanonist, 2 Jordaaniast, 2 Tuneesiast jne), kehtivate
tegevuslubadega on seotud kokku 38 e-residenti (riskiriikidest vaid Venemaa – 6 luba).
Oluline on juhtida tähelepanu Venemaa seosele, kuna see sisaldab Kaukaasia piirkonda, kust
on pärit märkimisväärne hulk konfliktikolletes viibivaid või tagasipöördunud
islamiäärmuslikke võitlejaid.
e) Tegelik mitteseotus riigiga. Välisriigid küsivad infot (enamasti kelmuste juhtumites), kus
raha on kantud Eesti kontole, mis kuulub maksevahendajale, mis on registreeritud välisriigis
ja asub selle riigi jurisdiktsioonis. Eesti pank ei näe selle maksevahendaja kliendiinfot, eriti
kui tegemist on VIBAN kontoga ning teine riik ei tea, et tegemist on maksevahendajaga, nt
UK-st. Täna on võimalik küll suhelda maksevahendajaga otse, kuid see, et on kasutusel Eesti
pangakonto number on ikkagi teistele riikidele eksitav. Eestil ei ole võimalik välisriigi
päringutele vastata, mis kahjustab meie usaldusväärsust partnerite silmis ja eksitab meie
koostöösoovi suhtes. Seose nõrkuse tõttu on VV valdkonna võimalik positiivne panus Eesti
majandusse, s.h maksutulude või ettevõtlustulude näol, marginaalne.
f) Covid-19-st tingitud hoolsusmeetmete kohaldamise takerdumine. Covid-19
pandeemiat tuuakse ettekäändeks, miks tegevuslubade taotlemisel ei ole võimalik õigeks
ajaks kontrollobjekti asjaolusid täita või miks näiteks ei saa kontaktisik vestlusele tulla
jne. Üheks riskikohaks aga võib olla see, (küll hetkel hüpoteetiline, kuna järelevalveasutused
pole peale seaduse muudatust jõudnud eriti VV osas kohapealseid kontrolle läbi viia), et
kuivõrd paljud VV teenusepakkujad on välismaalased, võivad nad viibida suurema
tõenäosusega oma kodumaal, millest tulenevalt ei ole võimalik järelevalvet kohapeal läbi
2
viia. Näiteks, ühes virtuaalvääringu teenusepakkuja väärteomenetluses on hetkel selline seis,
et juhatuse liige (menetlusalune isik) viibib UK-s ja ei ole võimalik teda üle kuulata.
• Järelevalvespetsiifilisel tasandil:
a) Juhatuse asukohaga seotud problemaatika: RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab kontrollobjekti
asjaoluna juhatuse asukoha, mis peab olema Eestis. Seadus sätestab ning seletuskirjast
nähtub, et asukoha määrab juhatuse liikme tööülesannete olulisus, s.t juhatus asub seal, kus
toimub sisuline juhtimine: võetakse vastu olulised juhtimisotsused ning tugiülesandeid
täitvad juhatuse liikmed võivad asuda ka välismaal. Praktikas on raske teha kindlaks,
mismoodi on juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad tegelikult ära jaotatud, sest saame
tugineda ainult selgitustele ning dokumentidele, mida juhatuse liikmed võivad koostada
tegelikkust moonutades. Kokkuvõtteks on suur oht, et näiteks juhul, kui ettevõttes on kaks
juhatuse liiget, siis Eestis asuv juhatuse liige on variisik, kelle kohta on esitatud tõendeid kui
vastutavast juhatuse liikmest. PPAle laekunud teabe kohaselt on kirjutatud juhatustesse Eesti
isikud, kes tegelikult ettevõtte tegevusega seotud ei ole.
b) Juhatuse esindaja kui variisik. Üks ja sama isik on mitmes VV valdkonna ettevõttes
juhatuse liikmeks ehk tekib juurde ettevõtteid, kuid pole selge, miks neid on ühel isikul nii
palju vaja. Sellest tuleneb kahtlus, et juhatuse liige võib olla variisik. Senise praktika põhjal
joonistub välja tegevusmuster, kus äriühingute teenuse pakkujad ja õigusbürood esitavad
nõuetekohase dokumentatsiooni tegevusloa taotlemisel ja peale seda taandutakse
ettevõtte juhtimisest, tihti toimub muudatus ka juhtorganis, sisse tuuakse juhatuse liige,
kellel sisuline juurdepääs andmetele puudub.
c) Kontaktisik kui variisik. Kontaktisik on deklareeritud kontaktisikuks mitmes ettevõttes,
mistõttu ei ole võimalik tagada konfidentsiaalsust suhtluses järelevalve- ja
õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei
tea ettevõtte tegevusest midagi. Kui tullakse kontrollima, siis peab selline isik igakordselt
ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma töökohast tulenevalt otse
ligipääs.
d) VV teenusepakkujate arvu kiire kasv, puudulik ressurss järelevalves ja lühike kontrollaeg.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et nimetatud probleeme on järelevalvet rakendades võimalik
avastada, menetleda ja sanktsioneerida, on see sisuliselt võimatu rikkumiste massilisuse tõttu.
VV teenusepakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt esimese kolme kuuga
esitati RABile 71 uut taotlust, lisaks tuleb menetleda 69 muutmistaotlust. 2020. aastal
väljastas RAB 368 tegevusluba. Antud koondi koostamise ajaks oli ühtekokku 444 ettevõttel
VV teenusepakkuja luba. Kõiki dokumente, mis peavad olema esitatud tegevusloa taotluse
esitamisel (näiteks § 70 lg 3 p 5 nimetatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad) ei ole
võimalik sisuliselt kontrollida, et kas nad vastavad ka reaalse pakutava teenusega, selleks
puudub ressurss ja taotluste lahendamiseks on piiratud aeg (60 päeva, mida võib pikendada
120 päevani). Vähene ressurss, suur töökoormus ning tähtajad tekitavad olukorra, kus
sisuline järelevalve teostamine on haavatav ja vähene. Eestis ei ole võimalik värvata
ratsionaalse aja jooksul piisavalt vastavat pädevust omavaid järelevalveametnikke,
isegi kui selleks eraldada järelevalveasutusele täiendav ressurss. Negatiivsete otsuste
rohkus tõstab omakorda kohtuvaidluste hulka ja kohtute töökoormust. Nõrk seos
Eestiga komplitseerib nii järelevalvet kui ka kohtupidamist Eesti õiguse alusel.
e) Tehingute piiramine. Probleemne on virtuaalvääringute tehingute piiramine, kuna pole
alati proportsionaalne piirata (makse)vahendaja kontot, sest tema pole vara omanik.
Kuritegelik vara ei seisa kaua VV rahakotis, vaid liigub kiiresti kuhugi edasi.
• Sektorispetsiifilisel tasandil:
a) VV teenusepakkujatel kesine hoolsusmeetmete kohaldamine. RAB on läbi viinud
järelevalvemenetlused küll väheste ettevõtete juures, kuid nende kontrollimisel selgus, et
puudused olid enamasti seotud hoolsusmeetmete kohaldamisel ja andmete registreerimisel.
KYC (tunne oma klienti) nõudeid kohaldatakse väga erineva kvaliteediga.
b) VV ettevõtte AML kontaktisik ei oma sisulist juurdepääsu tehinguinfole ning tal puuduvad
teadmised. Tihti kasutatakse õigusbüroo teenust, mis on aidanud tegevusluba taotleda, kuid
3
millel igapäevategevusega seos puudub. AML kontaktisikuna kasutatakse
miinimumtasuga variisikuid, kellel teadmised ning reaalne juurdepääs andmetele
puuduvad.
c) VV tehingute anonüümsus. Kuniks ei ole võimalik seostada konkreetset
rahakotinumbrit konkreetse isikuga on plokiahel suures osas anonüümne. Plokiahela
tehingute jälgimistarkvarad on vaid enamlevinud VV-te puhul.
d) Teadete vähene edastamine. Info eelanalüüsi ja analüüsi vaates on probleemiks
teatamiskohustuse vähene täitmine. Virtuaalvääringu ettevõtetest on vaid 1% täitnud
RahaPTS sätestatud teavitamiskohust (vaid 5-7). Teated puudutavad enamasti
kliendisuhte loomise käigus tuvastatud anomaaliaid. Kahtlasi tehinguid teavitatakse vähe, st
RABile ei laeku olulist sisulist informatsiooni. See on kindlasti tingitud ka sellest, et VV
teenuse pakkujatel pole võimalik tuvastada väliste rahakottidega seonduvaid isikuid.
Seetõttu ei ole neil ka selgust, mis on kliendi tegevusvaldkond ja nad ei saa aru, millega
klient tegeleb. KAPO on terrorismi rahastamise tõkestamiseks juhuvalimi põhjal välja
küsinud mõningate ettevõtete kõrge terrorismiohuga piirkondadest pärit klientide nimistud.
Ainuüksi ühe ettevõtte puhul on tuvastatud vähemalt 2 Süüriast naasnud välisvõitlejat,
teise puhul riskiriikidest enam kui 1700 klienti (sh Palestiina omavalitsuse alalt 272,
Jeemenist 67, Süüriast 26, jne), kolmanda puhul (Eesti ettevõte, kellel ei ole RAB väljastatud
tegevusluba) 210 665 riskiriigi klienti (sh Jeemenist 70 796, Palestiinas omavalitsuse alalt 25
598, Süüriast 1689, Iraagist 1491 jne).
e) VV teenusepakkujatel puudub kliendi kohta vajalik andmestik. Ülalmainitud
päringutega saadud andmed viitavad tõsisele kvaliteediprobleemile: isikuandmed on vigased,
esitatud kontaktandmed on puudulikud ning kontrollimata, isikut tõendava dokumendina
kasutatakse juhiluba (kui üldse küsitakse) ning isikusamasust kontrollitakse enamasti
varieeruva kvaliteediga tarkvara abil. Nende väheste hoolsusmeetmeid kohaldavate VV
ettevõtete terrorismi rahastamise kahtlusega teatiste põhjal on selgelt välja joonistunud katsed
kliendisuhet luua läbi valeidentiteedi, enamikel juhtudel keeldutakse täiendavate andmete
esitamisest ning nõutakse esmase makse tagastamist. Ära märkimist väärivad Iraani kodanike
tehingud Iraani enda FinTech ettevõtetega (nn Exir.io, ExCoino jt), mis võivad viidata
katsetele mööda hiilida rahvusvahelistest sanktsioonidest.
Kokkuvõte
Võttes arvesse:
1. VV teenuspakkujate suutmatust ja/või soovimatust täita nõutavaid hoolsuskohustusi, sh
kohustust tunda oma klienti;
2. VV teenuspakkujate suurest arvust ning tegevuse Eestist väljapoole viimisest tulenevat
riigipoolse järelevalve võimetust reageerida operatiivselt eelviidatud hoolsuskohustuste
mittetäitmisele;
3. VV teenusepakkujate tegevusvaldkonna olemusest (sh nende piiriülene digitaalne iseloom)
ning uudsusest tulenevast alareguleeritusest tingitud üldisest läbipaistmatusest;
tuleb VV teenusepakkujate valdkonnast lähtuvat rahapesu ja terrorismi rahastamise ning
massihävitusrelvade leviku rahastamise riski hinnata kõrgeks.
13.2. Riskide leevendamismeetmete ettepanekud virtuaalvääringu teenusepakkujate sektoris
Tuvastatud riskide maandamiseks võetavate meetmete valimisel tuleb esmalt kaaluda
järelevalveasutusele antud järelevalveinstrumentide ja järelevalveks eraldatud ressurssi piisavust,
samuti lubade väljastamisega nullist alustamise võimalust. Kuna riikliku tasandi riskid on
märkimisväärselt kõrged, tuleb kaaluda ka erandlike meetmete võtmist ehk tegevuslubade
väljastamise peatamist.
Hinnates kehtivat õigust ja arvestades VV-de teenusepakkujate sektori riskide omapära, tuleks
rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vastumeetmetena kaaluda järgmisi võimalusi:
4
1. Edasise eskaleerumise vältimiseks rakendada tegevuslubade väljastamisel seadusest
tulenevaid võimalusi taustakontrolliks ning nõuda RahaPTS § 70 lg 3 p 5 alusel ja tuginedes
RahaPTS § 14 lõikele 1 ja § 13 lõikele 4, et tegevusloa taotlemisel esitatavad protseduurireeglid
ja sisekontrollieeskirjad tõhusalt maandaks ja juhiks muu hulgas käesoleva riskihinnanguga
tuvastatud riske.
2. Kehtestada riikliku riskihinnanguga:
a) VV-de teenusepakkujate sektor kui sektor, mis on kohustatud rakendama tugevdatud
hoolsusmeetmed:
b) täiendada VV-de teenusepakkujate sektorile kohustuslikke tugevdatud hoolsuskohustusi
järgmistega:
• „Travel rule“1 reegli jõustamine. Sellega tuleb VV-dele laiendada samad normid, mis on
kehtestatud rahaülekannete puhul kogutavale ja edastatavale maksja ja makse saaja teabele,
• Kõik kliendisuhte loonud ja/või platvormi tehinguks kasutavad isikud peavad olema
tuvastatud.
• Kliendi tuvastamine saab toimuda vaid isikut tõendava dokumendi alusel, millele on lisatud
nn profiilifoto.
• Tõhustada KYC automatiseeritud lahendussüsteemid.
• "Riskiriikidest" klientide puhul nõuda inimese osalust tuvastusprotsessis.
• Tuvastamisel peab olema lisatud toimiv mobiiltelefoni number ja meiliaadress, mille
kehtivust kontrollitakse kord poolaastas (kontrollkoodide saatmine).
• Mitme rahakoti omamisel sama isiku poolt, peavad need olema omavahel seostatud.
• Kliendisuhte loomisel tagatud PEP staatuse kontroll, kliendi esimese makse toimumise
nõudmine läbi EMP krediidiasutuse pangakonto.
• Rahvusvaheliste sanktsioonide kontroll ja rakendamine.
c) anda VV-de teenusepakkujate järelevalvega seotud asutustele järgmised juhised:
• käsitleda VV teenusepakkujate sektori järelevalvet prioriteetsena;
• analüüsida järelevalve meetmete piisavust tagamaks VV teenusepakkujate poolt tugevdatud
hoolsusmeetmete rakendamise järelevalve ning vajadusel esitada vastavasisulised
seadusemuudatuse ettepanekud;
• hinnata VV teenusepakkujate järelevalve võimekuse tõstmiseks vajalikke täiendavaid
ressursse ja teha ettepanek vahendite eraldamiseks;
• astuda samme VV teenusepakkujate sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
alase teadlikkuse tõstmiseks.
3. Õigusloome tasandil teha järgmised muudatused:
a) Rahandusministri määrusega kehtestada RAB ettepaneku alusel VV teenusepakkujate
sektorile regulaarne aruandluskohustus;
b) RahaPTS-i ja muude õigusaktide ülevaatamine:
• Vaadata üle ja laiendada tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Kehtetuks tunnistamise
alused tuleks viia peegelpildis täielikult kooskõlla turule sisenemise- ja tegevustingimustega.
Tegevusloa väljastaja jaoks peab laienema seadusest toodud sätete ring, mille alusel saab
keelduda tegevusloa väljastamisest, sh arvesse võtta korrakaitseasutuse luureinfot,
rahvusvahelist suhtlust, vajadusel julgeolekuasutuste memo.
• Seada uue tegevusloa taotlemisega seotud piirangud. Tegevusloa kaotanud või negatiivse
otsuse saanud ettevõtted ja juhatuse liikmetele tuleks kehtestada rangemad reeglid turule
naasmiseks.
• Kehtestada tegevusloa taotlemise järgne võõrandamise keeld. Tegevusloa taotlemise hetkest
alates järgneva kuue kuu jooksul on tegevusloaga ettevõtte võõrandamine keelatud.
1 FATF Recommendation 16.
5
• Seada suurem barjäär turule sisenemisel: asjakohased juhtide/omanike sobivuse ja kapitali
päritolu hindamise nõuded, taustakontroll; „forum shopping“ vältimine – tegevusloa
menetlustasu oluline tõstmine, tegevuse seotus Eestiga2; eelduse nõudmine asjakohaste
jurisdiktsioonidega järelevalveliseks koostööks (omanikud, teenuse sihtriigid)3.
• Seada kõrgemad nõudmised juhatuse liikme ametile (võrreldavad näiteks kontaktisiku
nõuetega): Fit & Proper nõuete muutmisel kaaluda, mida võiks üle võtta ja mida mitte
krediidiasutuste seadusest, kaaluda ka tarbijakaitselisi ja turusobivuse nõudeid. RahaPTS
järelevalves on teatud ulatuses sees turusobivust, aga seda rahapesu ja terrorismi rahastamise
mõistest, mitte ettevõtte sobivusest turul teenust klientidele pakkud).
• Täiendada nõuete loetelu kontaktisikule: Kontaktisiku positsioonile täiendavad nõuded, sh
piirang, kui mitmes ettevõttes üks kontaktisik võib töötada.
• Täiendada nõuete loetelu VV teenusepakkuja AML esindajale: Vajalike teadmistega AML
töötaja füüsilise asukohaga Eestis, kellel on reaalne juurdepääs tehinguinfole. Teadmisi ning
füüsilist asukohta kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist. Perioodiline aruandekohustuse
nõue. Tuleb välistada õigusbürood AML-i tegevuses, selleks peab olema ettevõtte ametlik
töötaja.
• Kehtestada lisanõuded tegevuskohale: Tegevuskohale sisuliste täiendavate nõuete
kehtestamine. Füüsiline juurdepääs andmetele peab olema tagatud ka Eestis. Kliendisuhte
loonud isikute dokumendikoopiate, profiilifotode ja kontaktnumbrite säilitamise nõue.
4. Muud vajalikud meetmed:
• Mitte lubada Eesti tegevusloaga platvormidel anonüümseid virtuaalvääringuid.
• Kaaluda tehinguandmeteta riikliku VV keskregistri loomist. Registrisse oleks koondatud:
teenusepakkuja nimi, kliendi ees- ja perenimi, sünniaeg, sünniriik, residentsus, kodakondsus,
mobiiltelefoni number, e-posti aadress. Selliste andmetega oleks võimalik riske pisut
maandada. 400+ turuosaliseni ei ole võimalik teisti jõuda ja neilt hoolsusmeetmete
kohaldamist eeldada oleks illusioon.
• Kehtestada VV teenusepakkujate sektorile vara ja maksete põhise iga-aastase järelevalvetasu.
2 Analoogiliselt makseasutuste ja e-raha asutuste seadus § 19 lg 1 punktile 7.
3 Järelevalvete MoU või muu asjakohase tunnustatud, samale standardile vastava koostöö raamistiku olemasolu.
6
EELNÕU
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „üle 10 000 euro“ tekstiosaga „vähemalt
10 000 eurot“;
2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kuni üheaastase perioodi jooksul“
tekstiosaga „või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või
jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 3.“;
3) paragrahvi 3 punktis 91 asendatakse tekstiosa „10 ja 101“ tekstiosaga „10–103“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 102 ja 103 järgmises sõnastuses:
„102) virtuaalvääringu ülekandeteenus on teenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt
elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga
teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu
rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või
kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat;
103) virtuaalvääringu väljastamisega seonduva avaliku või suunatud pakkumise või müügi
korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;“;
5) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „üle 15 000 euro“ tekstiosaga
„vähemalt 15 000 eurot“;
6) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „üle 10 000 euro“ tekstiosaga „vähemalt 10 000
eurot“;
7) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:
„(24) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis
1 nimetatud teenust.“;
8) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) füüsilise isiku sidevahendite andmed.“;
10) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud osutada ärisuhte väliselt teenuseid.“;
11) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(2) Krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ja virtuaalvääringu teenusepakkujal on keelatud
sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, virtuaalvääringu rahakoti või
hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.“;
12) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 22–27 järgmises sõnastuses:
„(22) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud virtuaalvääringu vahetamise või
ülekandeteenuse puhul kohaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud
hoolsusmeetmeid.
(23) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tuvastab virtuaalvääringu vahetamise
või ülekandmise tehingu tegemisel iga kliendi isikusamasuse vastavalt käesoleva seaduse §-des
21 ja 22 sätestatule ning kogub tehingu algataja kohta vähemalt järgmised andmed:
1) füüsilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu
rahakoti identifikaator ning isikukood, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number või
sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress;
2) juriidilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu
rahakoti identifikaator, registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane
identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon)
ja asukoha aadress.
(24) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kogub virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise
tehingu tegemisel virtuaalvääringu või ülekande saaja kohta tehingu kordumatu tunnuse
andmed ning maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatori andmed juhul, kui
selliseid andmeid kasutatakse tehingu tegemiseks.
(25) Tehingu kordumatu tunnus käesoleva paragrahvi tähenduses on virtuaalvääringu teenuse
pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede,
numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast
ülekande saajani.
(26) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes
23 ja 24 nimetatud andmed viivitamata ja turvaliselt virtuaalvääringu saaja teenuse pakkujale.
Andmete edastamise võib korraldada koos maksejuhiste kogumi edastamisega saaja
virtuaalvääringu teenusepakkujale või saaja krediidi- või finantseerimisasutusele.
(27) Kui saaja virtuaalvääringu rahakotil puudub virtuaalvääringu teenusepakkuja või saaja
teenusepakkuja ei ole võimeline andmeid vastu võtma või töötlema, loetakse käesoleva
paragrahvi lõikes 26 kirjeldatud kohustus täidetuks, kui nii tehingu algataja kui ka saaja
virtuaalvääringu teenusepakkujad tagavad tehingute jälgimise reaalajas ja iga tehingu
riskianalüüsi, kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust, ning kui tehingu algataja
virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab käesoleva paragrahvi lõigetes 23 ja 24 nimetatud
andmed viisil, mis võimaldab need järelevalve- või uurimisasutuse vastavasisulise päringu
korral viivitamata esitada.“;
13) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Makseteenuse pakkujal ja virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud kliendi
maksejuhist täita või rahalisi vahendeid või virtuaalvääringut kättesaadavaks teha, kui ta ei
suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi. Virtuaalvääringu teenusepakkuja
peab riskianalüüsi alusel kehtestatud sisemiste protseduurireeglitega kooskõlas kehtestama,
millisel juhul saadetakse virtuaalvääring tehingu algatajale tagasi ja millisel juhul ei tehta seda
tehingu saajale kättesaadavaks. Käesoleva seaduse § 25 lõike 27 kohaldamisel peab
2
virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõrgema riski olemasolu tuvastamisel ja käesoleva seaduse
§-s 49 sätestatud korras Rahapesu Andmebüroole kahtlasest tehingust teatamise kaalumisel
võtma arvesse tehingu algataja ja saaja andmete täielikkust ja piisavust.“;
14) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab säilitama käesoleva seaduse § 25 lõigetes 22–24 ,
26 ja 27 sätestatud kohustuste täitmisega seonduvaid dokumente, dokumentide koopiaid ja
andmeid viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.“;
15) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõnad „teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis“
sõnadega „teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis“;
16) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „volitatud ametnik“ sõnadega „volitatud
ametnik või töötaja“;
17) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise
õigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Käesoleva seaduse alusel võib
Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja
muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on
kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud
teavet tähtajatult.“;
18) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse sõnad „ametniku“ sõnadega „ametniku ja töötaja“;
19) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Rahapesu Andmebüroo ametnikule ja töötajale esitatavad nõuded“;
20) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnikuks võib nimetada isiku“ sõnadega
„ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta“;
21) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahapesu Andmebüroo ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile
seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-
, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teabe, ka pärast
nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus-
või töösuhte lõppemist.“;
22) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:
„§ 611. Taustakontroll
(1) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse
hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki
isikuandmeid, ning koguda andmeid järgmiste asjaolude kohta:
1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed,
töötamise andmed ning andmed hariduskäigu kohta;
2) andmed isikule kuritegude tahtliku toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse,
karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või
süüdistatavaks, ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
3
4) andmed isikule viimase viie aasta jooksul majandusalaste, finantsalaste, ametialaste,
varavastaste, avaliku usalduse vastaste, narkootiliste ning psühhotroopsete ainete ebaseadusliku
käitlemisega seonduvate väärtegude toimepanemise eest ning teiste väärtegude korduva
toimepanemise eest määratud karistuste kohta;
5) andmed isiku seotuse kohta kuritegeliku ühendusega või ühendusega, mille tegevus on
suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse
terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.
(2) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerimisel
peab isik täitma Rahapesu Andmebüroo juhi kehtestatud vormis isikuankeedi, milles tuleb
märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku ameti- või töökohale sobivust.
(3) Rahapesu Andmebüroo juhil või tema volitatud ametnikul on õigus käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole
järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste
isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse
korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või
väärteo toimepanemise eest, mis võiksid kahtluse alla seada isiku laitmatu maine, kas isikut on
karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav,
sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist;
4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise
isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid kontrollitava isiku
isikuandmeid.
(4) Rahapesu Andmebüroo juhil või tema volitatud ametnikul on kontrollitavalt isikult õigus
küsida ka tema sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps ja abikaasa) ning abieluga
sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikoodi, isikukoodi puudumise
korral sünniaega ja -kohta ning töödelda nimetatud isikute järgmisi andmeid:
1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvaid andmed;
2) karistusandmeid eesmärgiga kontrollida, kas isikule on määratud karistus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest, mille andmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isiku kohta käivad andmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud andmed võivad olla Rahapesu
Andmebüroole aluseks keelduda isiku ametikohale nimetamisest või temaga töölepingu
sõlmimisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldada.
(6) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud andmeid
kontrollida ametikohale nimetatud või tööle võetud isiku suhtes ka teenistus- või töösuhte ajal,
kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise
või tema tööle võtmise. Teenistus- või töösuhtes olemise ajal isiku sobivuse hindamisel
ilmnenud asjaolud võivad olla isiku teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise
aluseks, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu või need oleksid välistanud
tema ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise.
4
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat pärast
teenistusest või töölt lahkumist või pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku
vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.“;
23) paragrahvi 62 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnikuga“
sõnadega „ja töötajaga“;
24) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametniku“
sõnadega „ja töötaja“;
25) paragrahvi 69 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnike
teenistussuhetega“ sõnadega „ja töötajate töösuhetega“;
26) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule
järgmised andmed ja dokumendid:
1) varade ja aktsia- või osakapitali suurus ning seda ja selle sissemaksmist tõendavad
dokumendid;
2) taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende
aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa
taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme
majandusaasta aruanded;
3) käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 13 koostatud riskiisu kindlaksmääramise ja riskihinnangu
dokumentatsioon;
5) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning
muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse ja
kliendi varade kaitsmise tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus, talituspidevuse
tagamise meetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase;
6) kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest
süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest, millega teenuse osutaja tagab käesoleva
seaduse § 25 lõigetes 23 ja 24 sätestatud andmete edastamise ning kliendi ja tema tegelike
kasusaajate tuvastamise, kliendile riskiastme määramise ning ärisuhte jälgimise tehingute ja
klientide tuvastamise ning jälgimise viisil, mis võimaldab täita käesolevas seaduses sätestatud
kohustusi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud erikohustusi, sealhulgas suuremat
riski iseloomustavate asjaolude tuvastamise, kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest
viivitamata teatamise;
7) andmed iga aktsionäri, osaniku või liikme omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või
osade ja häälte arvu kohta;
8) andmed taotleja audiitorettevõtja ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nime, elu- või
asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja sünnikohta või registrikoodi;
9) andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta, mis sisaldavad nime, isikukoodi, selle
puudumise korral sünniaega, sünnikohta, kodakondsust, elukoha aadressi, ametikohta ja
kontaktandmeid;
10) andmed äriühingute kohta, milles taotleja juhtorgani liikme või taotlejas olulist osalust
omava isiku osalus on suurem kui 20 protsenti, mis sisaldavad äriühingute nime, asukohta,
registrikoodi ning taotleja juhtorgani liikme või taotlejas olulist osalust omava isikule kuuluvate
aktsiate või osade ja häälte arvu kohta.“;
27) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
5
„(41) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba ei ole teisele isikule üle antav.“;
28) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa
taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule ka kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi
lõigetes 32 ja 4 nimetatud andmed ning dokumendid.“;
29) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:
„§ 701. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse
olemuse, organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning plaanitavate
teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste
asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa;
2) teenuse osutamisega seotud kohustused;
3) taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus;
4) strateegia, konkurendid ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;
5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad kliendid,
sealhulgas Eesti ja teiste riikide residentidest klientide eelduslik osakaal, ning osutatavate
teenuse mahud;
7) bilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja
rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;
8) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;
9) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse taotleja äritegevuses;
10) muud tähtsust omavad asjaolud.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan esitatakse vähemalt kahe aasta kohta.“;
30) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(1) Tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest
keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg
hakkab kulgema kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu
Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Kui
Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks
vaikimisi.
(2) Kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 70
nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad või ei ole nõuetekohaselt
vormistatud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.“;
31) paragrahvi 72 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 72. Tegevusloa kontrolliese ja tegevusloa andmisest keeldumise alused“;
32) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotlev ettevõtja
peab vastama §-des 721–726 sätestatud nõuetele.“;
6
34) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
(11) Rahapesu Andmebürool on õigus keelduda virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa
andmisest, kui:
1) ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve
teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos,
on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
2) ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema
äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning
Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga;
3) ettevõtja esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet
arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on need kehtiva õigusega
vastuolus;
4) ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse
osutamiseks piisavad;
5) esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus;
6) ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba,
mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punktide 2, 4 või 7–9 või lõike 2
punktide 1–7 või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või 3 või
lõike 2 punkti 2 või 3 alusel.“;
35) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud,
mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine
ei ole korrektne muu hulgas, kui:
1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud ettevõtja või muu finantsjärelevalve alla
kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse
algatusel;
2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või
§-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või
ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;
4) ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid
oleksid piisavalt kaitstud;
5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni
esitamata;
6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või
toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“;
36) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist
osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmisest
keeldumise või käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 2, 4 või 7–9 või lõike 2 punktide 1–7 või
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või 3 või lõike 2 punkti 2
või 3 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa
taotlust esitada.“;
37) seadust täiendatakse §-dega 721–727 järgmises sõnastuses:
„§ 721. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital
7
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital peab olema:
1) vähemalt 125 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab ühte või mitut
käesoleva seaduse § 3 punktis 10, 101 või 103 nimetatud teenust;
2) vähemalt 350 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab käesoleva seaduse § 3
punktis 102 nimetatud teenust.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali
sissemakse olla ainult rahaline.
§ 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele
järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem:
1) käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus;
2) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 6 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud
omavahendite suurus.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176,
27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos
nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata
mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid.
(3) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 punktis 10 või
104 nimetatud teenust, ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olla väiksemad
kui 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Üldkulud vaadatakse üle igal
aastal.
(4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate
üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab
kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad.
(5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(6) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab käesoleva seaduse § 3 punktis 101 või 102
nimetatud teenust, peavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olema vähemalt
võrdsed järgmiste mahuosade summaga:
1) neli protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on kuni viis
miljonit eurot või sellega võrdne;
2) 2,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle viie miljoni
euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot;
3) üks protsent teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 10 miljoni
euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot;
4) 0,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 100 miljoni
euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot;
5) 0,25 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 250 miljoni
euro.
8
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu
osade arvutuste aluseks on üks kaheteistkümnendik virtuaalvääringu teenuse pakkuja eelneva
aasta jooksul käesoleva seaduse § 3 punktides 101 ja 102 nimetatud teenuste raames tehtud
ülekandmise ja vahetamise tehingute kogusummast. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on
eelneval aastal tegutsenud vähem kui 12 kuud, jagab asjakohase näitaja saamiseks eelneva aasta
jooksul tehtud ülekandmise ja vahetamise tehingute mahu summa eelneval aastal tegutsetud
kuude arvuga.
(8) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal
võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega.
(9) Rahapesu Andmebüroo võib määrata tähtaja, mille jooksul peab virtuaalvääringu teenuse
pakkuja viima omavahendid käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
nõuetega kooskõlla.
§ 723. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorkontroll
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine on
kohustuslik.
(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku.
(3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtja võib nimetada ühekordse auditi
tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks
nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud.
(4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite
kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja
majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse
pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole.
(5) Rahapesu Andmebürool on õigus kohustada virtuaalvääringu teenuse pakkujat määrama
audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;
2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud
audiitorkontrolli tegemisest;
3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.
§ 724. Sisekontroll ja andmete säilitamine
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis
hõlmavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks
siseaudiitori. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori
kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis
põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.
(3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema juhtide ning
töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Rahapesu Andmebüroo ettekirjutustele,
9
juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, virtuaalvääringu teenuse pakkuja sõlmitud
lepingutele ja heale tavale.
(4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks
vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet virtuaalvääringu
teenuse pakkuja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud
ettepanekute täitmist.
(5) Siseaudiitor on kohustatud talle virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohta teatavaks saanud
teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult
edastama virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidele ja Rahapesu Andmebüroole.
(6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas
seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavana viis
aastat ärisuhte lõppemisest arvates, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole ettekirjutusega
kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega.
(7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles
sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja kliendi
õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni
lepinguline või muu virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seotud õigussuhe kliendiga kestab,
kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega.
(8) Rahapesu Andmebürool on õigus nõuda, et pärast virtuaalvääringu teenuse pakkujale antud
tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud
viieaastase tähtaja möödumiseni.
§ 725. Kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale,
juhatuse liikmetele ja kontaktisikule
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt
kaheaastane erialane töökogemus.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu
teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirangu tähenduses loetakse järgimised
ametikohad üheks ametikohaks:
1) juhatuse liikme ametikohad samas kontsernis;
2) juhatuse liikme ametikohad äriühingus, milles virtuaalvääringu teenuse pakkuja omab olulist
osalust.
(4) Rahapesu Andmebüroo võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule anda juhatuse
liikmele loa ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks.
(5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik ei
või olla teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisik või struktuuriüksuse juht.
(6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige võib töötada käesoleva seaduse § 17
kohaselt määratud kontaktisikuna või vastava struktuuriüksuse juhina üksnes nendes
virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on juhatuse liige.
10
(7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu teenuse
pakkumist ja asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või
uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele.
§ 726. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded ja olulise osaluse omandamise
piirang
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkujas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja
suurendada ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle kontrolli saavutada, seda omada ja
suurendada isik:
1) kes on korrektse ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab
teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne
tegevus, ning juriidilise isiku puhul peavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu
korral võimaldama tema finantsseisundi adekvaatset hindamist;
3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses
sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmisele, samuti nõuet, et konsolideerimisgrupil,
mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat
järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
4) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab virtuaalvääringu
teenuse pakkuja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud
nõuetele;
5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske;
6) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses.
(2) Oluline osalus virtuaalvääringu teenuse pakkujas on otsene või kaudne osalus
virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt kümme
protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist
häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.
(3) Kahe aasta jooksul tegevusloa väljastamisest arvates on keelatud olulise osaluse
omandamine või suurendamine tehingu tulemusel.
(4) Olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seaduse tähenduses on sündmuse
või tehingu tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamine või
osaluse suurendamine üle 20, 30 või 50 protsendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsia- või
osakapitalis, seda väljendavates kõigis õigustes või kõigist häältest äriühingus või tehingu
tegemine, mille tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja muutub tema kontrollitavaks
äriühinguks.
§ 727. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustegevusest ajutiselt loobumine
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §
34 lõikes 2 sätestatud majandustegevusest ajutiselt loobumise teadet.“;
38) paragrahvi 75 täiendatakse punktidega 5–9 järgmises sõnastuses:
„5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks
kuuks;
11
6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust
jätkab ühendav ühing;
7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud Rahapesu
Andmebüroole valeandmeid;
8) virtuaalvääringu teenuse pakkujat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või
omanikku on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest või rahapesu või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse
rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse
kohaselt karistusregistrist kustutatud;
9) virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või
omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni
kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.“;
39) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu Andmebüroo tunnistada käesoleva seaduse § 70 lõike 1
punktis 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui:
1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda
saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või teenuseosutajaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on asutatud riigis, kus pädeval järelevalveasutusel ei ole
õiguslikku alust või võimalusi Rahapesu Andmebürooga koostöö tegemiseks või mille
õigusaktidest tulenevad nõuded või nende rakendamine takistaks taotleja üle piisava järelevalve
teostamist;
2) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab
piisava järelevalve teostamist;
3) ilmneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on valinud tegevusloa taotlemise ja
registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis, kus ta peamiselt tegutseb,
teenuseosutajale või tegevusele kehtestatud keeldudest või rangemate nõuete täitmisest;
4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt
Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkuja rikkunud
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi;
5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget
või eksitavat teavet või reklaami;
6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust
reguleerivates õigusaktides sätestatut;“;
40) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses
„81. peatükk
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu
§ 752. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja maksab järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja
arvatud käesoleva seaduse § 754 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel.
12
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus tekib alates
virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmise otsuse jõustumisest.
(4) Järelevalvetasu maksmise kohustus lõpeb virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa
kehtivuse lõppemisel.
§ 753. Järelevalvetasu määr ning järelevalvetasu mahuosa arvutamine
(1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga käesoleva seaduse § 721
lõikes 1 sätestatud aktsia- või osakapitali summast.
(2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse
pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus
algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast.
(3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu mahuosa arvutamisel võetakse aluseks
selle isiku poolt Rahapesu Andmebüroole eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud
täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või
vastu võetud tehingute kogusumma.
§ 754. Järelevalvetasu tasumine
(1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikule vastavasisulise
korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva
järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.
(2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Kalendriaastal selle kalendriaasta eest
tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa.
(3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Rahapesu Andmebüroo
enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
(4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse
ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.
(5) Järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse
järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses.
(6) Järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse
järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses.
(7) Järelevalvetasu laekub riigi eelarvesse.
(8) Järelevalvetasu maksmise kohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.
§ 755. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg
(1) Kalendriaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31.
detsembriks.
(2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse 1. septembriks.
13
(3) Järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse
järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist.
§ 756. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused
(1) Kui järelevalvetasu maksmise kohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise
aastal omandanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, võetakse omandajast virtuaalvääringu
teenuse pakkuja järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud
järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse
arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa
lõppmakse 31. märtsiks.
§ 757. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg
Käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse
seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei tasu
järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib Rahapesu Andmebüroo anda
korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;
41) paragrahvi 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või virtuaalvääringu rahakoti
avamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto või hoiuraamatu või –laeka või
virtuaalvääringu rahakoti avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui
kohustatud isik oli krediidi- või finantseerimisasutus või virtuaalvääringu teenuse pakkuja, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
42) seadust täiendatakse §-ga 944 järgmises sõnastuses:
„§ 944. Omavahendite nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
omavahendite nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
43) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:
„§ 961. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumine
(1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe välja
selgitamata või kontrollimata jätmise või ärisuhte väliselt teenuse osutamise või muude
käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest
–
14
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
44) seadust täiendatakse §-ga 1183 järgmises sõnastuses:
„§ 1183. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva
seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga
(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on
kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 1. veebruaril
jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32 ja §-des 721–726 kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt
2022. aasta 18. märtsiks.
(2) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on
kohustatud tagama, et käesoleva seaduse § 723 lõikes 4 sätestatud arvamus esitatakse Rahapesu
Andmebüroole hiljemalt 2022. aasta 15. augustiks.
(3) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja
jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu
Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtetuks.
(4) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud järelevalvetasu kohaldatakse alates 2022. aasta 1.
aprillist.
(5) Kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu teenuse
pakkujate, kes ei ole 2022. aasta 1. veebruari seisuga oma majandustegevust taasalustanud,
majandustegevus loetakse taasalustatuks 2022. aasta 18. märtsist.
(6) Rahapesu Andmebüroo võib kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla
viimisega seonduvalt tegevusloa muutmise menetlust pikendada kuni 150 päevani.“;
45) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12),
muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376 (ELT L
332, 18.12.2015, lk 1–10), 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), 2016/2258 (ELT L
342, 16.12.2016, lk 1–3), 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), 2020/876 (ELT L 204,
26.06.2020, lk 46–48) ja 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid
finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel,
avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu
otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“.
§ 2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse
(RT I, 02.06.2021, 1) tehakse järgmised muudatused:
15
1) paragrahvi 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:
„§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu
(1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud
töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond
(edaspidi registriosakond).
(3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud
andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot.
(4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;“;
2) paragrahvi 5 punkt 13 jäetakse välja;
3) paragrahvi 5 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses:
„(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse
kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või
registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha
ning elukohariigi.
(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka
usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on
usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;“;
4) paragrahvi 5 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses:
„§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist
(1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule
kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise,
ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus
taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist.
(2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja
esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja
täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni.
(3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele
kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud
käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele
kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks
olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete
kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete
kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest.
16
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse
üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele,
Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole.
(5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“;“;
5) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „13,“.
§ 3. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse § 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:
„32) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku Rahapesu Andmebüroo
ametikohale nimetamisel või töölepingu sõlmimisel;“.
§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 42 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud
töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja
rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;“.
§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 269 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) finantseerimisasutusena tegutsemiseks 3300 eurot;“;
2) paragrahvi 269 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 10 000 eurot.“;
3) paragrahvi 269 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa muutmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 eurot.“.
§ 6. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid
finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel,
avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu
otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“.
§ 7. Äriseadustiku muutmine
Äriseadustiku § 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 lõikes 2, väärtpaberite
registri pidamise seaduse § 42 lõikes 7 ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
17
seaduse § 772 lõikes 2 sätestatud nõuete või kohustuste rikkumise või ebaõigete andmete
esitamise suhtes.“.
§ 8. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus…
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
18
Riigikantselei Meie 21.12.2021 nr 1.1-10.1/9158-1
[email protected]
Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Austatud härra Peterkop,
Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks audiitortegevuse seaduse
ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisad: eelnõu, seletuskiri, seletuskirja lisa 1, seletuskirja lisa 2, seletuskirja lisa 3,
seletuskirja lisa 4, seletuskirja lisa 5
Henrik Mägi 6113124
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Aastatel 2019–2021 viidi Eestis läbi rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade
leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang (edaspidi NRA). Selle tulemusel selgus, et riske
maandavaid tegevusi on vaja teha mitmetes sektorites, sh seoses virtuaalvääringu teenuse
pakkujate, mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste (edaspidi SA) ning
usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatega seonduvalt. Käesoleva eelnõu eesmärk on
teha NRA-s tuvastatud kõige ajakriitilisemate probleemide lahendamiseks vajalikud
muudatused seadustesse, mis peaasjalikult aitavad maandada virtuaalvääringute valdkonnas
toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise
riske. Muudatuste eesmärk on tugevdada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust
virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada
rahvusvahelisele standardile vastavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nende
teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid parandada
virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti
tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis
tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Samuti, lähtudes NRA
tulemustest täiendatakse aluseid, mille korral on mittetulundusühingute sektori juriidilised
isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt
kohustatud isikud. Lisaks on eelnõus muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate
andmekogu asutamiseks ja RAB-i töötajate ja ametnike taustakontrollide tegemiseks. Eelnõuga
võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153,
millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate
kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).
Tulenevalt eeltoodust tehakse muudatused RahaPTS-is, karistusregistri seaduses (edaspidi
KarRS), krediidiasutuste seaduses (edaspidi KAS), riigilõivuseaduses (edaspidi (RLS),
täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ning äriseadustikus (edaspidi ÄS). Kuna rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seadus muutub tulevikus ka seoses krediidiasutuste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastavate osade jõustumisega,
siis tehakse muudatused ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduses.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika
osakonna jurist Henrik Mägi (e-post:
[email protected], tel: 6113124) ja nõunik Sören Meius
(e-post:
[email protected], tel 6113630). Õigusliku analüüsi tegi Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post:
[email protected] tel:
6113549) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (
[email protected]).
1.3. Märkused
1
Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute
seaduse eelnõuga (edaspidi ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse
pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate
üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid
eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev
virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada
rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute
teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise
hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele
võtmisel. Eesti õigusruum vastab selles direktiivis sätestatud nõuetele, mistõttu täiendavate
muudatuste ettenägemine ei ole vajalik.
Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oleva ülesande täitmist, mille
kohaselt peab tegema analüüsi ja ettepanekud rahapesu, sealhulgas Eesti
investeerimiskeskkonna ärakasutamise ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks
vajalike täiendavate regulatiivsete muudatuste kohta.
Eelnõu on seotud kahe Euroopa Liidu algatusega, mis mõlemad on veel menetluses. Esimene
neist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja
millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593 final)1 ja teine on rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslik pakett2. Esimene neist sätestab virtuaalvääringu
teenuse pakkuja tegevuse nõuded ja teine hoolsusmeetmed. Kummagi algatuse täpne
jõustumisaeg pole eelnõu kirjutamise hetkel teada. Kõik Euroopa Liidu algatused omavad
sarnaseid eesmärke nagu käesolev eelnõu: maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske
ning suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust virtuaalvääringu teenuse sektoris.
Eelnõuga on kavandatud muuta RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 9,
arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi. Eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I,
02.06.2021, 1. Veel on eelnõuga kavandaud muuta karistusregistri seaduse redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 22.05.2021, 5, krediidiasutuste seaduse redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 25, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi,
riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 5, täitemenetluse
seadustiku redaktsiooni avaldamisemärkega RT I, 09.04.2021, 3 ja äriseadustiku redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, RT I, 04.01.2021, 46. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik
Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu
menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna
virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel.
Virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda
väga lühikese ajavahemiku jooksul. Eelnõu peab valmima 2021. aasta teisel poolaastal vastavalt
1
Kättesaadav Eur-Lex’is: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0593
2
Kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel: https://ec.europa.eu/info/publications/210720-anti-money-
laundering-countering-financing-terrorism_en
2
NRA põhjal koostatud ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni
poolt vastu võetud tegevuskavale.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. veebruaril.
2. Seaduse eesmärk
Seadusmuudatuste eesmärk on aastatel 2019–2021 läbi viidud NRA käigus tuvastatud kõige
suurema riskiga valdkondade kõige olulisemaid puuduseid tõhusalt maandada. NRA on uuring,
mille eesmärk on tuua välja Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade
leviku rahastamisega seotud ohud, haavatavused ja riskid ning levinumad ebaseadusliku tulu
pesemise või terroriaktide rahastamise viisid.
Läbi viidud riskihinnang on Eestil teine ja hõlmab aastaid 2017–2019. Riskihinnang baseerub
Maailmapanga metoodikal, mille kohandas Eesti eripärasid arvestades sobivaks PwC.
Riskihinnangu valmimisse panustasid 10 erinevat töörühma, kokku osales nende töös ligi 80
valdkonna spetsialisti avalikust ja erasektorist. Eraldi töörühm oli pühendatud
finantstehnoloogia sektorile, mis vaatles lähemalt virtuaalvääringu teenusepakkujaid ja
ühisrahastusteenuseid. Kogutud andmete analüüsi tulemusel otsustati, et valdkonna kiire arengu
ja rahvusvahelise (sh teiste riikide uurimisasutuste pöördumiste pinnalt nähtuva) mõõtme tõttu
tuleb läbi viia lisauuring, mis hõlmaks ka aastat 2020 ja 2021. aasta I kvartalit. Käesolevale
seletuskirjale on nimetatud lisauuring lisatud.
NRA käigus tuvastati, et loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni
ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt
virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude
kuritegude toimepanemise riskid.
Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi
rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide
maandamiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes kehtestatud tegevusloa nõue, kuid
viimase NRA kohaselt on ilmnenud, et kehtivad nõuded pole piisavad. Riikliku riskihinnangu
kohaselt on aktiveerumas tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus ja vaatamata
karmistunud nõuetele ka tegevuslubade taotlemine, mis võttes arvesse järelevalve subjektide
kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi, komplitseerib riigil valdkonna kontrolli
alla võtmist. Ebaausate võtete, või koguni kriminaalse tegevuse, seostamine riigi tegevusluba
omavate ettevõtjate poolt kõigutaks avalikkuse usaldust ka riigi vastu.
Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes
kehtestatud nõuetele (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Täiendavad nõuded täidavad
läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise eesmärki. Muudatuste tulemusel oleks
järelevalveasutustel rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba
taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise,
andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued
nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja kapitaliseerituse ja kompetentse juhtimise. Lisaks
täiendatakse virtuaalvääringu teenuse mõistet ja täpsustatakse virtuaalvääringu teenuse
pakkujate hoolsusmeetmete regulatsiooni.
Riigilõivu tõstetakse seoses kontrolliesemeks lisanduvate nõuetega ning asjaoluga, et
virtuaalvääringu teenuse pakkumise näol on tegemist kõrge riskiga valdkonnas teenuse
pakkumisega, mis vajab põhjalikumat kontrolli tegevusloa väljastamisel. Lisatakse riigilõiv
tegevusloa muutmise eest.
3
Lisaks virtuaalvääringute valdkonnale adresseeritakse käesoleva eelnõuga ka NRA käigus
tuvastatud akuutseid puudujääke mittetulundusühingute sektori regulatsioonis ning
usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate poolt hoolsusmeetmete kohaldamisel.
Eelnõuga tehakse ka kuus tehnilisemat laadi, muudatust:
RahaPTS-i ja KarRS-i täiendatakse, et tagada RAB-ile võimalus teha töötajate ja
ametnike värbamisel taustakontrolle. Senini tegi RAB-ile töötajate ja andmete
värbamiseks vajalikke taustakontrolle Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kuid
pärast iseseisvaks valitsusasutuseks muutumist peaks RAB neid iseseisvalt tegema.
Seaduses tehakse ka sõnastuslikud muudatused, mis võtavad arvesse, et lisaks
ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad.
RahaPTS-is ja ÄS-is tehakse muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate
andmekogu asutamiseks. Nimetatud andmekogu asutamiseks vajalike ettevalmistuste
käigus on ilmnenud teatud muutmisvajadused. Muudatustega ühtlustatakse
terminoloogiat, selgitatakse andmete õiguslikku tähendust, kehtestatakse andmetele
juurdepääsu piiramise menetlus, luuakse alus määrata trahv valeandmete ja andmete
esitamata jätmise eest ning täiendatakse usaldushaldurite poolt esitatavat
andmekoosseisu. Muudatused tagavad tegelike kasusaajate andmekogu eesmärgipärase
toimimise.
RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ja TMS-i lisatakse normitehniline
märkus. Nimetatud normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153,
mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude
tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum
valdavalt vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub
RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ka ligipääs maksekontoteabele,
mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada ka viide
TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu.
RahaPTS-i normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi
77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud
direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT
L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL)
2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018,
lk 1–13), (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514, 22. märts
2021 (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1—26). Direktiiv sätestab maksuhaldurite koostöö
otseste maksude osas. Halduskoostöö direktiiv näeb muuhulgas ette kohustuse tagada
maksuhalduritele juurdepääs tegelikke kasusaajaid puudutavatele andmetele.
Kehtestatakse nõue koguda isikusamasuse tuvastamisel füüsilise isiku kontaktandmeid,
et hõlbustada kohustatud isikute poolt hoolsusmeetmete kohaldamist ning
uurimisasutuste ja järelevalveasutuste tegevust.
Tehakse täpsustused hoolsusmeetmete kohaldamise piirmäärade sõnastamisel
RahaPTS-is, et need vastaksid Euroopa Liidu direktiivides sätestatule.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
4
Eelnõu § 1 punktid 1, 5 ja 6. Muudatused on seotud erinevustega RahaPTS-i ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või
terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141,
20.05.2015, lk 73–117) vahel. Vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 2 kohaldatakse
direktiivi isikute suhtes, kes kauplevad kaupadega, kui see hõlmab vähemalt 10 000 euro
väärtuses sularahamakse tegemist või saamist. Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 11 kohaselt
tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juhutehingute tegemisel, mille summa on vähemalt 15 000
eurot, ja kaupadega kauplevate isikute puhul juhuslike sularahatehingute tegemisel summas
vähemalt 10 000 eurot. Viidatud määrade kehtestamisel, kasutatakse sõna „vähemalt“, mis
tähendab, et hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada, kui tehingu väärtus on 10 000/15 000 eurot või
rohkem. RahaPTS-is on vastavad direktiivi sätted üle võetud sõnastusega „üle 10 000/15 000
euro“, mis tähendab, et hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada, kui tehingu väärtus on 10 000/15
000 eurot ja 1 sent või rohkem (juhul kui arveldatakse eurodes – teistes vääringutes võib olla
ka murdosa sendi võrra üle summapõhise piirmäära). Direktiivi täpsemaks ülevõtmiseks
asendatakse vastavates sätetes sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“.
Eelnõu § 1 punkt 2. Kehtiva seaduse kohaselt on RahaPTS-is kohustatud isikuks MTÜ-d, SA-
d ja teised juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, juhul,
kui nad teevad tehinguid, kus kasutatakse sularaha suuremas vääringus kui 5000 eurot. NRA
raames ilmnes, et asjakohasem oleks suuremat rõhku panna mittetulundusühingute sektori
hoolsusmeetmetele juhtudel, kui nad teevad tehinguid isikutega, kes on asutatud või pärit
suurema riskiga geograafilisest piirkonnast või kelle asu- või elukoht on suurema riskiga
geograafilises piirkonnas. Mõlemad asjaolud on kehtiva õiguse järgi kohustatud isikute puhul
aluseks tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks. Geograafilise riski senisest suurem
arvestamine kohustatud isikute määratlemisel on seotud asjaoluga, et mittetulundusühingute
sektor on võrreldes teiste sektoritega rohkem haavatavad terrorismi rahastamisega seonduvatele
ohtudele. Terrorismi rahastamise kontekstis ei ole asjakohane kohustatud isiku määratluses
silmas pidada üksnes summapõhist piirmäära, kuna terrorismi rahastamine võib toimuda ka
väga väikeste summadega. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on vaja jälgida geograafilise
riski taset, mistõttu on oluline, et mittetulundusühingud, kes tegutsevad kõrgendatud
terroriohuga piirkondades, näiteks vahendades sinna abi, teeksid seda hoolsusmeetmeid
rakendades, et vältida teadmatusest terroristide rahastamisena käsitletavaid ülekandeid. Kuna
geograafilise riski hindamine on reeglina kohustatud isikute ülesanne, siis puudub ühene
määratlus, missuguste riikidega kaasnevad kõrged rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid.
Piisavalt üheselt mõistetavaks objektiivseks kriteeriumiks saab pidada loetelu riikidest, mille
suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa
Liidu või ÜRO poolt. Seega on muudatuste kohaselt kohustatud isikud mittetulundusühingud
juhul kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mille
suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa
Liidu või ÜRO poolt.
Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4. Virtuaalvääringu teenuse mõiste alla lisatakse täiendavad teenused.
Kehtiva seaduse kohaselt on virtuaalvääringu teenusteks virtuaalvääringu rahakotiteenus ja
virtuaalvääringu vahetamise teenus. FATF3 on avanud virtuaalvääringu teenuse mõiste sisu,
mille kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis peavad olema
asjakohaselt reguleeritud vähemalt järgmised virtuaalvääringutega seonduvad teenused:
3
Financial Action Task Force, Rahapesu Tõkestamise Töökond on valitsustevaheline organisatsioon, mille
ülesandeks on olla RP/TR ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise valdkonnas rahvusvahelise
standardi kehtestaja
5
1) virtuaalvääringute vahetamine raha vastu või raha vahetamine virtuaalvääringute vastu;
2) ühe virtuaalvääringu vahetamine teise vastu;
3) virtuaalvääringute teisaldamine/ülekandmine (ühelt isikult teisele);
4) virtuaalvääringute või vahendite, mis võimaldavad teostada kontrolli virtuaalvääringute
üle, hoidmine/haldamine;
5) virtuaalvääringute emitendi virtuaalvääringute pakkumises ja/või müügis osalemine või
finantsteenuste osalemine seoses pakkumise/müügiga.
Kehtiva RahaPTS-i kohaselt hõlmab virtuaalvääringu rahakotiteenus ülal olevas loetelus
neljandat teenust ja virtuaalvääringu vahetamise teenus ülal olevas loetelus esimest ja teist
teenust. See tähendab, et kehtiv RahaPTS ei kohaldu, kui pakutakse toodud loetelus
kolmandana või viiendana nimetatud teenust. FATF-i hinnangul tuleks kõigi nimetatud viie
teenuse pakkumisel kohaldada hoolsusmeetmeid ja neid teenuseid pakkuvad isikud peaksid
võtma kasutusele ka muid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske maandavaid meetmeid.
Selleks, et maandada osade virtuaalvääringutega seonduvate teenuste rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske ja tagada Eesti õiguse vastavus rahvusvahelisele standardile, täiendatakse
RahaPTS-is virtuaalvääringu teenuse mõistet kahe teenusega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega
muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593 final) näeb ette teistsuguse teenuste
liigituse kui FATF, kuid kuna läbirääkimised on alles pooleli ja käimas on ka analüüs, kuidas
seal olevad teenused sobituvad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
õiguslikus paketis olevate nõuete ja mõistetega ning FATF-i standardiga, siis käesoleva eelnõu
raames ei ole veel võimalik antud küsimuses lähtuda Euroopa Liidu õiguse poolt pakutavast
raamistikust. Lisaks on Komisjon esitanud ka nn AML Paketi raames4 valdkonda täiendavalt
reguleeriva eelnõu. Käesoleva seletuskirja koostamise ajaks ei ole EL õigus seega ettenähtavat
kuju saanud, kuid kindel on Euroopa seadusandjate tahe valdkond FATF nõuetele vastavalt
korrastada, ebaselge on aga see, kuidas (sh milliste õigusaktidega täpsemalt) see teostatakse.
Virtuaalvääringu teenustega seonduvaid definitsioone tuleks kohaldada laialt. Definitsioonid ei
sõltu teenuspakkujate poolt kasutatavast terminoloogiast, millega nad enda teenuseid või
tehnoloogiat kirjeldavad. Samuti ei sõltu definitsioonid kasutatavast tehnoloogiast, teenuse
teostamise metoodikast, arvestusraamatu ülesehitusest ega muudest tehnilistest
toimimisviisidest. Virtuaalvääringu teenuse hindamisel tuleb lähtuda, teenuse sisust, ehk kes
on osapooled, missugused õigused ja kohustused neil tekivad, missuguseid tehinguid teenuse
osutamisel teostatakse ja kuidas muutuvad tehingu tulemusel omandiõigused, kontrolliõigused
ja muud õigused virtuaalvääringu suhtes. RahaPTS-is sätestatud virtuaalvääringu teenuse
pakkumiseks peetakse lisaks otsesele teenuse pakkumisele ka aktiivset teenuse pakkumisele
kaasa aitamist ja teenuse vahendamist. Samas ei ole RahaPTS-i ega käesoleva eelnõu kohaselt
kohustatud isikuteks need teenusepakkujad, kelle tegevus loob vajalikud tingimused
virtuaalvääringu teenuse osutamiseks, kuid kellel pole mõju pakutava virtuaalvääringu teenuse
sisu osas nagu näiteks interneti või pilveteenuse pakkujad. Teenusena osutamine viitab
tegevuste tegemisele teise isiku ehk kliendi või juhuti tehingut teostava isiku
soovil/nimel/huvides ja selle tegemist majandus-, kutse- või ametitegevusena.
Kui on vaja hinnata kas isik on virtuaalvääringu teenuse pakkuja, siis võib tulemus sõltuda
järgmiste küsimuste vastustest. Kes saab teenuse või virtuaalvääringu kasutamisest kasu? Kes
kehtestab ja saab muuta teenuse pakkumise reegleid? Kes saab teha teenuse pakkumist
mõjutavaid otsuseid? Kes algatas toote või teenuse loomist ja selle pakkumist? Kellel on
teenuse tarbijatega ärisuhe? Kes omab ja kontrollib teenuse pakkumisega seotud andmeid? Kes
saab teenuse pakkumist lõpetada? Eeltoodud küsimuste loetelu ei ole lõplik.
4
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0422
6
Virtuaalvääringu teenuse pakkujaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on
detsentraliseeritud või teenuse pakkumisega seonduvad ülesanded/tegevused on jaotatud mitme
isiku vahel. Üldiselt detsentraliseeritud teenuste puhul esineb isikuid, kellel on teenuse üle
teatav kontroll või kes on osalenud teenuse kujundamises, näiteks virtuaalvääringu loomisel,
kasutatava rakenduse või kasutajaliidese arendamises või kes hoiab administratiivvõtit või
kogub teenuse kasutajatelt tasu. Kasutatav rakendus ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja,
kuid loojad, omanikud, haldajad ja muud isikud, kes omavad mõju või kontrolli teenuse
tingimuste või muude parameetrite üle võivad olla kohustatud isikud ning seda ka siis, kui
teenuse osutamine on korraldatud detsentraliseeritult ja/või osa protsesse on automatiseeritud.
Detsentraliseeritud teenuste puhul teenusepakkuja hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas esineb
kasutajate ning keskkonna loojate, omanike, haldajate või muude teenusega seonduvate isikute
vahel ärisuhe, mis võib olla loodud ka näiteks nutilepingutega. Teenusepakkujale võib viidata
ka kasumi teenimine või võimalus muuta teenuse parameetreid. Turunduses ja
enesemääratluses kasutatavad kirjeldused ei oma mõju teenuse olemusele ega teenusepakkuja
olemasolule.
Virtuaalvääringu teenuse pakkujateks ei ole füüsilised ja juriidilised isikud, kes pakuvad üksnes
virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduvad kõrvalteenuseid ja oma tegevusega ei
kujunda virtuaalvääringu teenuse tingimusi ega tegele virtuaalvääringu teenuse aktiivse
pakkumise ega soodustamisega ega tee ühtegi virtuaalvääringu teenuse pakkumise raames
teostatavat tegevust virtuaalvääringu teenust kasutava kliendi nimel. Eelkirjeldatud
kõrvalteenusteks kvalifitseeruvad üldiselt näiteks võrguteenused, taristu pakkumine, serverid,
pilveteenused, valideerimisteenused ja muud virtuaalvääringu teenuse pakkujale osutatavad
riistvara või tarkvara teenused. Tarkvararakendust või virtuaalvääringu pakkumiseks ja/või
virtuaalvääringuga kauplemiseks platvormi loov ja/või müüv isik ei pruugi olla
virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui tema tegevus piirdub rakenduse ja/või platvormi loomise
ja/või müümisega. Isik, kes seda rakendust või platvormi kasutab virtuaalvääringu teenuse
pakkumiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Reeglina kvalifitseerub virtuaalvääringu
teenuse pakkujaks ka osapool, kes juhendab tarkvara või platvormi loomist ja arendamist,
eesmärgiga osutada virtuaalvääringu teenuseid ja seda eriti juhul kui tal säilib kontroll või
piisav mõju virtuaalvääringu, tarkvara, protokolli, platvormi või ärisuhete üle tarkvara
kasutajatega, isegi kui seda tehakse nutilepingu kaudu. Seetõttu vastutab selline isik asjakohaste
RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmise eest, mis tähendab, et ta peaks enne tarkvara või
platvormi pakkumist teistele isikutele kasutamiseks läbi viima rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskihinnangu ning võtma asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks.
Esiteks hõlmatakse muudatustega RahaPTS-i kohaldamisalasse teenus, mis seisneb
virtuaalvääringuga seotud korralduste vastuvõtmises, täitmises ja edastamises kolmandate
isikute nimel, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja teeb füüsilise või juriidilise isiku
nimel tehingu, mille raames liigub virtuaalvääring ühest virtuaalvääringu rahakotist või ühelt
kontolt teisele. Tegemist on FATF-i mõistes virtuaalvääringute ülekandmise/teisaldamise
teenusega, mis on seaduses täpsemalt lahti kirjutatud. Lisatav punkt hõlmab kõiki teenuseid,
mis võimaldavad teenust kasutaval isikul anda üle teistele isikutele omandit, valdust, muul viisil
kontrolli virtuaalvääringu üle või võimalust saada virtuaalvääringust kasu. Hõlmatud on ka kõik
tehingud, mis toimuvad samale isikule kuuluvate rahakottide või kontode vahel, sõltumata
sellest, kas tehinguga on seotud üks või mitu virtuaalvääringu teenuse pakkujat. Kontroll ei pea
seisnema ainuisikulises kontrollis, vaid kontrolli võib omada üheaegselt mitu isikut ja selle
teostamine võib olla võimalik iga isiku poolt iseseisvalt või mitme isiku poolt ühiselt. Teenuse
raames teeb teenuspakkuja tehingu teise isiku nimel. Teenus hõlmab igasugust
virtuaalvääringute pakkujate ja saajate vahendamist (näiteks maaklerteenuse laadsed teenused)
7
ja teenuseid või tehnoloogiaid, mis toovad omavahel kokku virtuaalvääringute pakkujad ja
saajad.
Üleandmine on tõenäoliselt lõpule viidud, kui uuel isikul on omandiõigus, valdus või muul
viisil kontroll virtuaalvääringu üle või võimalus teenida virtuaalvääringult tulu või saada muul
viisil kasu. Teisaldamise teenuse eelduseks pole õiguste ainuisikuline omamine
virtuaalvääringu üle ei enne ega pärast tehingut, seega võib näiteks pärast teenuse osutamist
virtuaalvääring olla ühisomandis. Kontroll virtuaalvääringu üle võib seisneda ka selles, et
olukorras, kus isik ise ei saa teostada tehinguid virtuaalvääringuga ega muul viisil otsest
kontrolli virtuaalvääringu üle teostada, on isikul õigus virtuaalvääringu teenuse pakkujale anda
virtuaalvääringuga seonduvaid korraldusi.
Pärast käesoleva punkti lisamist RahaPTS-i on virtuaalvääringu teenuse pakkuja mõiste alla
hõlmatud ka need isikud, kes üksi ei saa vastavaid tehinguid teostada, vaid vajavad kolmanda
isiku abi nende tegemisel. Seega võib teenuse kirjelduses olevaid tegevusi läbi viia ka mitu
isikut koostöös, kes kõik oleksid sellisel juhul virtuaalvääringu teenuse pakkujad.
Teiseks lisatakse virtuaalvääringu väljastamisega seonduvad teenused ehk selle pakkumise või
müügi korraldamine (ehk vahetusteenus) või sellega seotud finantsteenuse osutamine nagu
näiteks ülekandeteenuste pakkumine. FATF on oma materjalides selgitanud, et virtuaalvääringu
väljastamine ise ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga hõlmatud
teenus. Virtuaalvääringut saab väljastada ja/või üle kanda hajusraamatu või plokiahela
tehnoloogia abil. Üks selliste varade levitamise mehhanism on sündmus, mida tavaliselt
nimetatakse ICO-ks (ingl initial coin offering) (aga on olemas ka näiteks STO (ingl security
token offering) ja TGE (ingl token generation event)). ICO-s pakub emitent või promootor
tavaliselt virtuaalvääringut müügiks raha või muu virtuaalvääringu eest. Emitendid või
elluviijad annavad sageli välja "valge raamatu", milles kirjeldatakse projekti ja reklaamitakse
ICO-t. ICO võib olla seotud raha kogumisega mõne projekti teostamiseks. Pakkumise ajal
võivad emitendid või muud ICO-ga seonduvad isikud lubada virtuaalvääringu ostjatele
võimalust teenida tulu virtuaalvääringu hinna muutumisest või projekti teostamisest. Pärast
nende väljastamist võidakse virtuaalvääringut järelturul edasi müüa.
Virtuaalvääringu väljastamisega seonduvad teenused hõlmavad nii emitendi enda pakutavaid
teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud pakkumisega,
turundamisega, müügiga, levitamisega ja meetmetega, mida on vaja kauplemise tagamiseks.
Teised osapooled, kes pakuvad nimetatud teenuseid, ei pea olema otseselt seotud emitendiga.
Need teenused võivad olla näiteks virtuaalvääringu ostmine emitendilt eesmärgiga seda edasi
müüa või agenditegevuses. Pelgalt virtuaalvääringu pakkumiseks vajaliku tarkvara arendamine
siiski ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenuseks, kui teenus ei hõlma eelnimetatud täiendavaid
aspekte. Samas tarkvara kasutamise võimaldamine virtuaalvääringu pakkumise, müügi või
kauplemise mõjutamiseks võib olla hõlmatud.
Virtuaalvääringu väljastamise protsessis osalevate virtuaalvääringu teenuse pakkujate
määratlemisel on määravaks pigem vara, tegevuse või teenuse aluseks olevad faktid ja asjaolud,
mitte turuosaliste kasutatavad määratlused või terminoloogia. Näiteks kui isik müüb enda
loodud virtuaalvääringut, siis see isik on virtuaalvääringu teenuse pakkuja, sõltumata sellest,
kas virtuaalvääring antakse ostjale üle tehingu teostamise ajal, vahetult pärast tehingut või
millalgi hiljem ning sõltumata sellest, milleks virtuaalvääringu müügist saadavat tulu
kasutatakse. Ettevõtjad, kes pakuvad isikule virtuaalvääringu müügiga seotud finantsteenuseid
(nt tegutsedes isiku maaklerina või edasimüüjana või pakkudes likviidsust), on virtuaalvääringu
teenuse pakkujad, olenemata sellest, kas isikul on virtuaalvääringu väljastajaga lepingulisi või
8
muid võlaõiguslikke suhteid. Samuti ei oma tähtsust, kas virtuaalvääringut soetav isik kavatseb
kasutada virtuaalvääringut investeeringuna või maksevahendina.
Eelnõu § 1 punkt 7. Usaldushalduse ja äriühingute teenus on nö mugavusteenus, millega
kaasnevad spetsiifilised riskid seoses äriühingute petuskeemidega, mida on kajastatud ka NRA
vastavas peatükis. Äriühingute ärakasutamine kurjategijate poolt on jätkuv trend. Hetkel ei ole
piisavaid riiklikke kontrollimeetmeid, mis aitaksid ennetada ja vältida äriühingutest
läbipaistmatute ahelate loomist, tegelike kasusaajate peitmist ja maksuõigusrikkumiste
toimepanemist. Kohustatud isikud peavad seetõttu rakendama kohast hoolsust ja jälgima
erinevate kuritarvitustele viitavate indikaatorite esinemist, et maandada äriühingute
ärakasutamisega seonduvate riskide realiseerumise tõenäosust. Äriühingute asutamise ja
asutatud äriühingute võõrandamisega professionaalselt tegutsevad ettevõtjad peavad samuti
rakendama rahvusvahelisi sanktsioone ning tagama, et Eesti äriühinguid ei võõrandataks
näiteks terroristide nimekirjadesse kantud isikutele. Selleks on vajalik tagada minimaalselt, et
usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad rakendaksid hoolsusmeetmeid, millega on
võimalik erinevaid äriühingute väärkasutamisega seonduvaid skeeme vältida ja ennetada.
Muudatusega kehtestatakse vajalik nõue, et sellised teenusepakkujad kohaldaksid
hoolsusmeetmeid ka juhtudel, kus ärisuhet (definitsioon RahaPTS § 3 p 4) ei looda – nt kui
äriühing asutatakse või võõrandatakse ühekordse teenusena ja seejuures tehingu väärtus jääb
alla 15 000 euro, mis on teiseks hoolsusmeetmete kohaldamise eelduseks. Muudatusega
täpsustatakse, et äriühingu või muu juriidilise isiku asutamise ja võõrandamise korral peab
vastava teenuse pakkuja alati kohaldama hoolsusmeetmeid. Hoolsusmeetmete kohaldamine
tähendab, et tuleb kohaldada RahaPTS-i § 20 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid olukorras,
kus teenus pakkuja oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule äriühingu või
muu juriidilise isiku asutamise, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingute teenust.
See hõlmab teenusena igasugust äriühingute ja teiste juriidiliste isikute liikide tasu eest
klientidele kättesaadavaks tegemist näiteks nn „firmade müüki“, „riiulifirmade asutamist ja
müüki“ jne.
Eelnõu § 1 punktiga 8 nähakse ette RahaPTS § 19 lõike 4 kustutamine. Paragrahvi 19 lõike 4
algne eesmärk oli võtta üle nn 4. rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2015/849, artikli 11
alapunkt (b) alternatiiv ii), mille osas tehti erand ärisuhte väliselt juhuti teenuste pakkumise
hoolsusmeetmete rakendamiskohustuse piirmäärast (15 000 eurot) rahaülekannetele. Kuna
rahaülekandeid pakuvad krediidi- ja finantseerimisasutused, ning, teatud mööndustega,
virtuaalvääringute teenusepakkujad, siis on õigusselguse huvides krediidi- ja
finantseerimisasutuste (ja virtuaalvääringu teenusepakkujate) hoolsusmeetmete kohaldamise
eristuste reguleerimine sätestatud eraldiseisvas paragrahvis, milleks on RahaPTS § 25.
Vastavad eeskätt virtuaalvääringu teenuse pakkujaid puudutavad täpsustused tehakse käesoleva
eelnõuga (vt järgmiseid punkte). Kuna lõikes 4 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet, on otsekohalduv,
ei ole selle määruse sätetele korrektne siseriiklikus õiguses sel kujul viidata.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise käigus
kogutavate andmete koosseisu füüsilise isiku sidevahendite andmetega. Kehtiva seaduse
kohaselt kogutakse isikusamasuse tuvastamisel andmeid juriidilise isiku sidevahendite kohta,
kuid mitte füüsilise isiku sidevahendite kohta. Mitmed kohustatud isikud koguvad ka füüsiliste
isikute sidevahendite andmeid ja see on tõstnud ärisuhte seire ja menetluste efektiivsust.
Sidevahendite andmed muutuvad järjest olulisemaks, arvestades internetis pakutavate teenuste
mahu kasvu, mida soodustab nii piiriüleste teenuste mahu kasv, üldine tehnoloogiline areng kui
ka COVID-19 mõju. Ka need kliendisuhted, mis on loodud samas kohas viibides, võivad
jätkuda sidevahendite kaudu. Sidevahendite andmed võivad osutuda vajalikuks, et
teenusepakkuja saaks teostada ärisuhte seiret. Kontaktandmed on vajalikud kohustatud isikule,
9
et vajadusel kliendiga ühendust võtta ja selgitusi saada või temaga informatsiooni jagada. Kui
mõne menetlemise või uurimisega seonduvalt on kohustatud isik pidanud edastama
hoolsusmeetmetega kogutud andmeid valitsusasutusele, siis praktikas on ilmnenud, et nende
isikute leidmine ja sidumine tehioludega, kelle kontaktandmeid pole säilitatud, on osutunud
väga töömahukaks tegevuseks, mis on märkimisväärselt pikendanud menetlusaega ja
suurendanud Eesti asutuste kui ka välisriikide partnerasutuste töökoormust.
Seaduse tasandil ei ole mõistlik ette kirjutada täpse kontaktandmete koosseisu, vaid kohustatud
isik peab ise veenduma, et tal on kogutud piisav kogus informatsiooni, mis on vajalik
isikusamasuse tuvastamiseks, isikuga ühendust võtmiseks ja hilisema ärisuhte seire
läbiviimiseks. Eelduslikult tuleks salvestada need sidevahendite andmed, mida kohustatud isik
kasutas suhtluses isikuga, kelle isikusamasus tuvastatakse. Kui teenusepakkuja pole suhelnud
isikuga, kasutades sidevahendeid, siis tuleks koguda enamlevinud sidevahendite andmed, ehk
telefoninumbri (koos suunakoodiga) ja/või e-posti aadressi. Ärisuhte seire RahaPTS § 23 lõike
2 punkti 2 kohaselt hõlmab endas ka hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste
dokumentide, andmete või teabe regulaarset ajakohastamist, mis tähendab ka kohustust
ajakohastada kogutud sideandmeid.
Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse, et virtuaalvääringu teenusepakkujal on keelatud osutada
ärisuhte väliselt teenuseid. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatega on reeglina teenuse
kasutajatel ärisuhe. On olemas spetsiifilisi virtuaalvääringute teenuseid, mida on võimalik
ärisuhte väliselt kasutada. Kuna tehingute kujundamine on virtuaalvääringu teenuse puhul
lihtne teostada ja alati pole võimalik RahaPTS § 25 lõikes 26 sätestatud kohustust täita, siis
nende puuduste tasakaalustamiseks peaks virtuaalvääringu teenuse pakkuja astuma teenuse
kasutajaga ärisuhtesse, mis tähendab ka kõigi asjakohaste hoolsusmeetmete kohaldamist kõigi
teenust kasutatavate isikute suhtes.
Eelnõu § 1 punkt 11 täiendatakse RahaPTS § 25 lõiget 2, keelates virtuaalvääringu teenuse
pakkujatel sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse virtuaalvääringu rahakoti kohta. Keeldu
rikkuv tehing on tühine. Hoolsusmeetmete rakendamine võib sõltuda sellest, kas
virtuaalvääringu teenuse pakkujal on isikuga vahetu kliendisuhe või mitte. Praktikas esineb
olukordi, kus üks virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab teenust teise virtuaalvääringu
teenuse pakkuja kliendile (nt läbi virtuaalkonto) ning kuivõrd esimese teenuse pakkuja ja isiku
vahel vahetut kliendisuhet ei ole, siis sellel teenuse pakkujal täpsemad andmed teenust kasutava
isiku kohta puuduvad. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab tundma iga isikut/klienti, kelle
tehingut ta vahendab. Anonüümse virtuaalvääringu rahakoti teenuse pakkumise keelamine
suurendab sektori läbipaistvust.
Eelnõu § 1 punktid 12. Käesoleva muudatuse eesmärgiks on tagada Eesti õiguse vastavus
uuendatud rahvusvahelisele standardile. Tehingute tegemisel hoolsusmeetmetega kogutav
informatsioon ja selle säilitamine parandab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist,
avastamist ja uurimist ning piiravate meetmete rakendamist. Kogutavad andmed aitavad
virtuaalvääringu teenuse pakkujal tuvastada kahtlaseid tehinguid ja nendest teavitada RAB-i,
vajadusel vahendeid külmutada ja takistada tehinguid isikutega, kelle suhtes kohaldatakse
sanktsioone.
Muudatusega kehtestatakse täiendav hoolsusmeetmete kohaldamise erisus virtuaalvääringu
teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringutega tehtavad tehingud on anonüümsemad kui
klassikalised rahaülekanded. 2019. aasta juunis laiendas rahvusvaheline rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise standardiseadja FATF virtuaalvääringu teenusepakkujate suhtes
makseteenustele kehtivat nn „travel rule“ nõuet. Selle kohaselt peavad ka virtuaalvääringute
kaudu vahendite liigutamist võimaldavad ettevõtjad lisama sellistele ülekannetele sama info,
10
mis käib kaasas pankade ja maksevahendajate kaudu rahaliste vahendite ülekandmisel.
Analoogse nõude kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes on põhjendatav
seoses asjaoluga, et virtuaalvääringuid kasutatakse eeskätt maksete tegemiseks või väärtuse
ülekandmiseks, millega tavaliselt ei kaasne õigusi virtuaalvääringu väljastaja enda või tema
poolt pakutava toote või teenuse suhtes. Teisisõnu kasutatakse virtuaalvääringuid pigem
vahetusvääringuna (nt kaupade/teenuste müümiseks või ostmiseks kellegi käest, kes ise ei ole
virtuaalvääringu väljastaja) või ka investeerimise eesmärgil läbi virtuaalvääringu enda väärtuse
säilitamise/suurendamise.
Muudatuse kohaselt peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad tehingu teostamisel koguma
andmeid virtuaalvääringu ülekande algataja ja saaja kohta. Virtuaalvääringu „maksega“ peavad
kaasa liikuma ülekande algataja nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või
virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, isikukood, isikut tõendava dokumendi nimetus ja
number või sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress. Nime all mõeldakse täispikka isikunime.
Kui isikul on mitu ees ja/või perekonnanime, siis peavad olema tehingu kohta salvestatud
andmetes kajastatud kõik ees- ja/või perekonnanimed. Kui isikul on mitu kodakondsust, siis
tuleb koguda andmed kõigi kodakondsuste kohta. Tehingute vahendamiseks kasutatava
süsteemi loodud ülekande kohta käiv kordumatu tehingu tunnus peab võimaldama jälgida
vahendite liikumist tehingu algataja ja saaja vahel. Siin ei saa piirduda avalikult kättesaadava
informatsiooniga (näiteks avatud hajusraamatu süsteemile viitamisega), vaid teenusepakkuja
peab ise tagama tehingu tunnuste salvestamise koos kliendi andmetega viisil, mis võimaldab
vajaduse korral vastata viivitamatult RAB-i või õiguskaitseasutuste päringutele. Saaja kohta
tuleb koguda tehingu kordumatu tunnuse andmed. Kui tehingu teostamiseks kasutati
maksekonto või rahakoti identifikaatori andmeid, siis tuleb ka nende kohta koguda andmeid.
Lisaks peab algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja edastama vastava informatsiooni
esimesel võimalusel saaja virtuaalvääringu teenusepakkujale või saaja krediidi- või
finantseerimisasutusele, kasutades selleks turvalist andmevahetuskanalit. Edastamise turvalisus
tähendab, et on tagatud, et edastatavaid andmeid ei avalikustataks lubamatult. Tagatud peab
olema andmete terviklikkus ja töödeldavus andmete säilitamise kui ka kahtlastest tehingutest
teatamise eesmärgil. Kui tehingu teostamisel ei osale teisi virtuaalvääringu teenuse pakkujaiid,
siis andmeid edastama ei pea, kuid andmetele tuleb siiski tagada samaväärne kaitse ja järgida
nende säilitamise nõudeid. Isikuandmete kogumine ja säilitamine peab toimuma, lähtudes
peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärusest5 ja isikuandmete kaitse seadusest, arvestades
RahaPTS §-dest 47 ja 48 tulenevaid erisusi.
Lõikes 27 sätestatakse hoolsusmeetmed juhul, kui saaja virtuaalvääringu rahakotil puudub
virtuaalvääringu teenusepakkuja või saaja teenusepakkuja ei ole võimeline andmeid vastu
võtma või töötlema. Lõige kuulub kohaldamisele unhosted wallet’itega seotud tehingutes, kui
ka siis, kui tehingu osapooli teenindavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad kasutavad
ühildamatuid tehnilisi lahendusi või kui üks pool ei kasutagi mõnda sobivat lahendust. Sellised
olukorrad on levinud nii kaua, kui ei ole saavutatud rahvusvahelist kokkulepet ühtsete
standardite osas. Tehingu teostamine on sellisel juhul lubatud, kui nii tehingu algataja kui saaja
virtuaalvääringu teenusepakkujad tagavad tehingute jälgimise reaalajas ja iga tehingu
riskianalüüsi, kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust ning kui tehingu algataja
virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab lõikes 23 ja 24 nimetatud andmed viisil, mis võimaldab
tehingu kohta viivitamatult detailsete andmete esitamise järelevalve- või uurimisasutuse
vastavasisulise päringu korral. Lõike kohaldamisel tuleb arvestada RahaPTS § 42 lõikes 3
sätestatut.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88)
11
Eelnõu tekst on jäetud teadlikult lahtiseks võimaldades teenusepakkujal kasutada enda jaoks
sobivat tehnilist lahendust. Oluline on, et info liiguks virtuaalvääringuga samas suunas ja ilma
olulise viivituseta.
Eelnõu § 1 punkt 13 muudetakse RahaPTS § 42 lõiget 3. Eemaldatakse viide RahaPTS § 19
lõikele 4. Lisatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatel on keelatud virtuaalvääringut
kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i §-s 25 sätestatud kohustusi.
Virtuaalvääringu ülekannete puhul peaks saaja virtuaalvääringu teenuse pakkuja sisse seadma
tõhusad protseduurid algatajat käsitleva teabe puudumise või puudulikkuse
kindlakstegemiseks. Need protseduurid peaksid sisaldama asjakohasel juhul jälgimist nii
ülekande ajal kui ka pärast seda, et teha kindlaks, kas algataja või saaja kohta nõutav teave on
puudu. Alati ei ole tehniliselt võimalik virtuaalvääringut tagasi saata, mistõttu virtuaalvääringu
teenusepakkuja peab riskianalüüsi alusel kehtestatud sisemiste protseduurireeglitega kooskõlas
kehtestama, millisel juhul saadetakse virtuaalvääring tehingu algatajale tagasi ja millisel juhul
ei tehta seda tehingu saajale kättesaadavaks. FATF-i juhendid käsitlevad tehingu tagasi
lükkamist, kuid turuosalistega toimunud konsultatsioonide käigus ilmnes, et tagasi lükkamine
on virtuaalvääringu puhul tehniliselt keeruline või teatud juhtudel võimatu. Seoses
teenusepakkujate tõstatatud probleemiga sätestatakse eelnõuga, et teenusepakkujad peavad
vähemalt kehtestama, millistel juhtudel saadetakse virtuaalvääring algatajale tagasi. Sätte
kolmas lause esitab sisemistele protseduurireeglitele ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevusele nõude, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab kõrgema riski
olemasolu tuvastamisel ja Rahapesu Andmebüroole kahtlasest tehingust teatamise kaalumisel
võtma arvesse tehingu algataja ja saaja andmete täielikkust ja piisavust. See tähendab, et
puudulikud andmed on riskiindikaatoriks.
Eelnõu § 1 punkt 14. Muudatusega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohustus
säilitata virtuaalvääringu teenuse pakkuja hoolsusmeetmete erisuste kohaldamisega seonduvaid
dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid. Nõue tuleneb vajadusest tagada RAB-ile või
uurimisasutusele ligipääs hoolsusmeetmete täitmiseks kasutatud dokumentidele ja andmetele.
Säilitama peab vähemalt isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid, tehingu aega,
andmete kogumise aega, tehingu osapooltega seonduvaid andmeid ning tehinguga seoses
kogutud andmete edastamise aega ja adressaate. Eesmärk on, et iga kliendisuhte ja tehingu
osapool oleks tuvastatav ja seostatav konkreetse tehingu või lepinguga. Andmeid säilitatakse
terve ärisuhte kestuse aja ja vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.
Eelnõu § 1 punktid 15–25. Varasemalt PPA koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroost sai
alates 1. jaanuarist 2021 eraldiseisev asutus Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Seoses töö
alustamisega eraldiseva asutusena kadus tööandjal võimalus kontrollida RAB-i teenistusse ja
tööle kandideerijate tausta. Kuni selle ajani kui rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st oli vastav
õigus sätestatud politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS). Pärast seda, kui RAB-ist sai
iseseisev asutus, ei toimunud RAB-i töö sisus suuri muutusi. Tööprotsessid ja nendes kasutatav
informatsioon, samuti selle kaitsmise nõuded jäid samaks ja vastavad jätkuvalt
rahvusvahelistele standarditele. Järelikult on põhjendatud ka täna samasuguste nõuete
rakendamine nagu varasemalt. Käesolevate muudatuste eesmärgiks RahaPTS-is on vastav
õigus sarnaselt varem kehtinud regulatsioonile taastada.
RAB-is puutuvad ka töötajad kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, mis nõuab kaitset
tähtajatult. RAB-i andmekogus töödeldakse igapäevaselt kõrge turbeastmega andmeid, millele
juurdepääsuõigus on RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt üksnes RAB-i ametnikel. Praktikas on
ilmnenud, et ka töötajad on teatud tööülesannete täitmisega seoses vajadus puutuda kokku
konfidentsiaalse informatsiooniga. RAB-i koosseisust on umbes 7% töötajad ja 93%
12
ametnikud. Valdav osa RAB-is töödeldavast teabest (ligikaudu 95%) on asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teave või mõne muu piiranguga kaetud teave. RAB-i teenistuskohtade
koosseis ja isikkoosseis on ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave vastavalt avaliku
teabe seadusele (RahaPTS § 53 lg 4). Samuti töödeldakse RAB-is riigisaladusega kaitstud
teavet. RAB-i tugipersonal ei saa oma tööd teha, kui nad ei ole kursis RAB-i töö sisuga.
Eeltoodust tulenevalt on sensitiivse ja konfidentsiaalse teabega kokkupuutumine RAB-is
vajalik oma tööülesannete täitmiseks ühetaoliselt, nii ametnikel, kui ka töötajatel. Samuti peab
seetõttu seoses ligipääsuõiguse laienemisega laienema ka kõikidele töötajatele tööülesannete
täitmisega teatavaks saanud andmete tähtajatult saladuses hoidmise kohustus. Vastavat
kohustust selgitatakse kõikidele RAB-is tööd alustavatele isikutele ning võetakse allkirjastatud
vormis kinnitus, et isik teab ja mõistab kohustuse sisu.
RAB on oma ülesannetelt, ning seega ka töötajatele esitatavatelt nõuetelt, lähemal riigi
julgeolekuasutustele, kui teistele tavapärastele riigiasutustele. RAB-i töö kvaliteedist sõltub
uurimisasutuste töö kvaliteet ja tulemused. Kuna RAB teeb oma ülesannete täitmisel koostööd
uurimisasutuste (RahaPTS § 58, lg 3) ja julgeolekuasutustega (RahaPTS § 62), siis töödeldakse
RAB-is ka „piiratud“ tasemega riigisaladust. RAB-i poolt loodav informatsioon on ka oluline
sisend riigi (eeskätt majandus-) julgeoleku tagamiseks. Juhul kui jätta ühetaolistel alustel
kontrollimata kõik isikud, kes RAB-is töötavad, võib järgneda olukord, kus tööle asub isik,
kellel on võimalik jälgida ja mõjutada RAB-i tööd viisil, mis hõlbustab kurjategijatel edaspidi
kontrolle välistada või võib muul viisil mõjutada negatiivselt riigi julgeolekut.
Selleks, et ära hoida infosüsteemide, inimeste ja hoonete rünnet ning tagada kogu tundliku
sisuga teabe töötluse kõrgeim turvalisus on äärmiselt oluline, et RAB-i teenistusse või tööle
kandideerija oleks usaldusväärne ning laitmatu taustaga. Seetõttu on vajalik täiendada
RahaPTS-i, andes RAB-ile võimaluse kontrollida edasiselt teenistusse ja tööle kandideerivate
isikute tausta. Samuti kohustuvad eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ametnikud ja
töötajad võrdväärselt tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- ja tööülesannetega
teatavaks saadud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise
kohustusega või info jagamise piiranguga teavet ja seda tegema ka pärast nende töötlemise või
kasutamisega seotud ametikohustuste täitmise või teenistus- või töösuhte lõppemist (RahaPTS
§ 61 lõige 2).
Taustakontrolli tegemise põhimõtted jäetakse samasuguseks nagu need olid ajal, mil rahapesu
andmebüroo oli osa PPA-st. RAB-i teenistusse või tööle kandideerijate andmete esitamiseks
võetakse kasutusele sarnane ankeet, nagu oli kasutusel PPA-s ja kontrolli ulatuses lähtutakse
PPVS-is sätestatud põhimõtetest. Taustakontroll viiakse läbi ühetaoliselt ameti- ja töökohale
kandideerijate suhtes, kuna tundliku teabega kokkupuute võimalused on kõikidel RAB-i
ametnikel ja töötajatel.
RahaPTS § 611 lõige 1 piiritleb, milliseid isikuandmeid võib töödelda ning milliseid asjaolusid
võetakse arvesse isiku sobivuse hindamisel RAB-i teenistusse ja tööle kandideerimisel. Nõue,
et RAB-i ametnikeks ja töötajateks võivad olla vaid isikud, kellel on laitmatu maine tuleneb ka
rahvusvahelistest standartidest. Isiku laitmatut mainet hinnatakse võttes arvesse isiku varasemat
tegevust ja sellega seonduvaid asjaolusid. Laitmatut mainet eeldatakse, kui puuduvad seda
kahtluse alla seadvad asjaolud. Maine hindamine kujuneb arvestades kõiki erinevaid
teadaolevaid asjaolusid kogumis. Taustakontrolli teiseks eesmärgiks on tuvastada, et isik poleks
haavatav välismõjudele. Selleks kaardistatakse isikute seosed teiste isikute, ühenduste ja
organisatsioonidega ning hinnatakse kättesaadavaid karistusandmeid.
Eelnõu järgi võib töödelda isikuandmeid ja koguda tõendeid muuhulgas isikule kuritegude
toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste
13
täitmisele pööramise kohta, isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluste ja menetlust lõpetava
lahendi kohta. Kuritegude osas pole ajalist piirangut sätestatud, kuid see ei tähenda, et eelnõuga
antakse mehhaaniliselt aegunud kuritegudele õiguslik mõju. Eesmärk on anda juurdepääs teatud
andmetele, et konkreetset juhtu menetledes saaks tuvastada, kas isikul on laitmatu maine.
Teatud kuriteokoosseisudel üksikuna või mitmetel kogumis võib olla oluline mõju laitmatule
mainele. Tõendid isiku seotuse kohta kuritegelike ühendustega või ühendustega, mille tegevus
on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse
terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või
julgeolekuteenistusega. Vastavatesse ühendustesse kuulumine on karistatav vastavalt
karistusseadustiku §-dele 235, 255 ja 256 ning sellistesse ühendustesse kuulumine võib osutuda
takistuseks riigisaladusele juurdepääsuloa saamisel.
Samuti võetakse taustakontrolli tegemisel arvesse isikule väärteokorras mõistetud karistusi.
Arvesse võetakse andmeid majandusalaste, finantsalaste, ametialaste, varavastaste, avaliku
usalduse vastaste, narkootiliste ning psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega
seonduvate väärtegude ning teiste korduvate väärtegude toimepanemise eest määratud
karistuste ja karistatuse kohta, võttes seejuures arvesse mitte vanemaid kui viis aastat tagasi
toimepandud väärtegude andmeid. Säte hõlmab nii karistusseadustikus välja toodud vastavate
kategooriate väärtegusid, kui ka erinevates eriseadustes toodud väärteo koosseise, mis sättes
nimetatud valdkondade alla liigituvad (seega on hõlmatud näiteks nii RahaPTS-is sätestatud
väärteokoosseisud, maksukorralduse seaduses sätestatud väärteokoosseisud jne). Teiste
korduvate väärtegude toimepanemise kohta andmete kogumine taustakontrolli läbiviimisel on
oluline, kuivõrd see võib viidata isiku suhtumisele üldisest õiguskorrast kinnipidamisel ning
seaduses sätestatud õigusnormide järgimisel, mis kossmõjus ka teiste kogutud andmetega
võivad omada mõju isiku usaldusväärsusele ning tema laitmatule mainele. Mitu kehtivat
väärteokaristust võib osutuda takistuseks riigisaladuse juurdepääsuloa saamisel. RAB
kontrollib isiku sobivuse hindamisel muu hulgas seda, et isikul ei oleks selliseid omadusi või ta
ei oleks toime pannud selliseid kuritegusid või väärtegusid, mille alusel saab järeldada, et ta
võiks olla haavatav välismõjudele. Ilmselgelt ei ole laitmatu maine hindamisel relevantne see,
kui isikut on ühel korral ühistranspordis piletita sõidu eest või vales kohas tee ületamise eest
karistatud väärteo korras rahatrahviga. Samas, aga võivad isiku maine kujundamisel tähtsust
omada asjaolud, kui teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära
ületades või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses
koguses ning samuti näiteks juhtumid, kus isikut on mitu korda aastas ja nii mitu aastat järjest
karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Vanemad kui viis aastat vanad andmed
väärtegude kohta pole relevantsed, et hinnata isiku käitumismustreid, hoiakuid ja haavatavusi.
RAB hindab toimepandud väärtegude ajalugu kogumis teabega, milline on olnud isiku edasine
käitumine.
Muudatuse kohaselt sätestatakse RahaPTS § 611 lõikes 2 RAB-i ametniku ametikohale või
töötaja töökohale kandideerijale kohustus täita kandideerimisel isikuankeet, milles tuleb
märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku sobivust ametikohale või
töökohale RAB-is. Isikuankeedis küsitakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud, et hinnata
isiku sobivust konkreetsele ameti- või töökohale. Ankeedi täitmine annab ka kandideerijale
endale võimaluse hinnata, kas ta sobib kohale, kuhu ta kandideerib.
RahaPTS § 611 lõige 3 loetleb RAB-i õigused taustakontrolli läbiviimisel. Samuti annab säte
andmesubjektile teavet, millist infot tema kohta võidakse taustakontrolli läbiviimisel koguda.
RAB-il on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda teise
ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isiku, samuti tema
tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku
14
kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt
kirjalik seletus. RAB saab õiguse kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult
toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on
kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri
arhiivist, kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku
või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning õiguse töödelda üldsusele suunatud ja
avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii kehtivas
PäästeTS kui ka PPVSis.
RahaPTS § 611 lõike 4 kohaselt võib kontrollitavalt isikult ankeedis küsida informatsiooni
sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa), ning abieluga sarnanevas suhtes
oleva isiku ees- ja perekonnanime ja isikoodi, isikukoodi puudumisel sünniaja kohta. Küsitavad
andmed on olulised eelkõige seetõttu, et välistada võimalikud mõjutused kontrollitava isiku
suhtes läbi lähedaste isikute. Andmete kogumine võimaldab RAB-il hinnata, kes on
kontrollitava isikuga lähedalt seotud isikud ning millised riskid või ohud läbi nende isikute
võivad tekkida isiku teenistusse võtmisel. Praktikas on aset leidnud juhtumid, kus RAB-i
töötajat on mõjutatud lähedase isiku poolt tegema ebaseaduslikke päringuid RAB-i
andmekogus ning samuti on püütud mõjutada ametnikku oma tööülesannete täitmisel. Eeltoodu
on kaasa toonud vajaduse lisaks kontrollitava isiku tausta kontrollimisele, kontrollida teatud
ulatuses andmeid ka kontrollitava isikuga seotud lähedaste isikute osas.
Lõikes on loetletud, milliseid andmeid ning millistest allikatest on RAB-il õigus koguda ja
töödelda kontrollitava isiku sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa) ning
abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku kohta, selleks et vältida võimalike negatiivseid mõjutusi
RAB-i töötjatele. Kõige suuremad riskid seoses võimalike mõjutustega võivad ilmneda
juhtudel, kui kontrollitav isik on lähedalt seotud isikuga, kelle kohta on esitatud RAB-ile
RahaPTS § 49 lõike 1 kohaselt teateid. Eeltoodust tulenevalt on oluline kontrollida, kas isiku
kohta leidub RAB-i andmekogus teavet. Samuti võivad eelduslikult olla suurema riskiga
mõjutajateks isikud, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
Andmete kogumist on piiratud tingimusega, et tegemist on kehtiva karistusega, mis ei ole
kantud karistusregistri arhiivi. Isiku kohta tasutainfo saamiseks on oluline hinnata ka avalikest
allikates kättesaadavat teavet, mis võib anda samuti isiku tausta ja seotuste kohta olulist infot.
Kontrollitava isikuga seotud isiku kohta info kogumisel hindab RAB võimalikke kaasnevaid
riske RAB töötajate mõjutustele ning samuti nende realiseerumise tõenäosust, arvestades
igakordselt teadaolevaid asjaolusid eraldiseisvalt kogumis.
RahaPTS § 611 lõike 5 kohaselt, kui RAB tuvastab isikuankeedis esitatud andmete
kontrollimisel, et kui esinevad isiku ametikohale nimetamist või töökohale võtmist välistavad
asjaolud, siis isikut tööle ei võeta. Selgesõnaliselt tuuakse ka välja, et juhul, kui isik on
kontrollimise tulemusena osutunud ebausaldusväärseks, siis vastava keeldumise põhjuseid ning
keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Seda õigustavaks asjaoluks on, et
taustakontrolli teostamisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib
ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul,
kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. Piirangu seadmisel on
arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse6 artiklis 23 sätestatuga, mille kohaselt võib piirata
määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui
selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja
proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda teda
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)
15
käsitlevate isikuandmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine
võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut.
RahaPTS § 611 lõikes 6 kehtestatakse sarnaselt PPVS-iga ja päästeteenistuse seadusega
(edaspidi PäästeTS) võimalus kontrollida isiku sobivust nimetatud ameti- või töökohale ka juba
töötamise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku
ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Lisatava sätte põhjendused on samad, mis on
toodud eelnõu teiste samasisuliste muudatustega seonduvalt.
RahaPTS § 611 lõige 7 kehtestab andmete säilitamise tähtaja, mis on sarnaselt PPA analoogsele
regulatsioonile7, viis aastat.
Eelnõu § 1 punktides 15–21 ja 23-25 tehakse vajalikud täiendused, mis võtaksid arvesse, et
lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad. Muudatustega laiendatakse ametnikele
kohalduvate sätete kohaldamisala ka töötajatele.
Eelnõu § 1 punkt 26. Muudatusega täiendatakse tegevusloa taotlusega esitatavate andmete ja
dokumentide koosseisu. Esitatavad dokumendid ja andmed peavad kinnitama
järelevalveasutusele, et ettevõtja vastab virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuetele. Taotleja
poolt järelevalveasutusele esitatav finantsinformatsioon suurendab sektori läbipaistvust.
Seadusega jäetakse RAB-ile vabadus otsustada, kas neid andmeid ja dokumente, mis on juba
riigile esitatud, tuleb RAB-ile tegevusloa taotlust esitades uuesti esitada või piisab viitest
asjakohasele andmekogule, kus vastavad andmed on kättesaadavad.
Esitatavad finantsaruanded ja muud dokumendid annavad järelevalveasutusele informatsiooni
ettevõtja ärimudeli, usaldusväärsuse ja maksevõimelisuse kohta. Aktsia või osakapitaliga
seonduvad dokumendid on vajalikud RahaPTS § 72 lõike 1 punktis 7 koosmõjus RahaPTS §-
ga 721 tegevusloa kontrolliesemeks oleva kriteeriumi kontrollimiseks, mille kohaselt peab uue
äriühinguna virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamise olema osa- või aktsiakapitali
sissemakse rahaline suuruses 125 000 või 350 000 eurot sõltuvalt teenustest, mille pakkumist
kavandatakse. Äriplaan annab informatsiooni kavandatavast äritegevusest, mille põhjal
järelevalveasutus saab hinnata, kas ettevõtja pärast tegevusloa saamist jätkab tegevusloa nõuete
täitmist. Lisada tuleb ka riskiisu kindlaksmääramise ja riskihinnangu dokumentatsioon.
Virtuaalvääringu teenuste näol on tegemist elektroonilistel süsteemidel põhinevate teenustega,
mille puhul on eriti oluline süsteemide turvalisus ja klientide ning investorite andmete kaitse.
Seetõttu peab tegevusloa taotleja tähelepanu pöörama teenuse osutamisel kasutatavate
lahendustega seotud riskide hindamisele ja maandamisele ning teenuse pakkuja valduses
olevate andmete turvalisusele. Tuleb esitada ka kirjeldus meetmetest, mida kasutatakse
äritegevuse pidevuse tagamiseks ehk talituspidevuseks ning klientide vara kaitseks. Viimasel
ajal on sagenenud klientide vara vargused, mistõttu on vastava meetme kirjelduse esitamine
tegevusloa taotlemisel äärmiselt oluline. Kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel
kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest peab
hõlmama ka vahendeid, millega teenusepakkuja kavandab täita RahaPTS §-s 25 sätestatud
hoolsusmeetmeid. Kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujale kehtestatakse ka majandusaasta
aruande auditi ja siseauditi kohustus, siis peab taotleja edastama informatsiooni
audiitorettevõtja ja siseaudiitori kohta. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulist osalust
omavatele isikutele kehtestatavate nõuetega on vaja RAB-i informeerida kõigist ettevõtjaga
seonduvatest omandisuhetest tegevusloa taotlemise hetke seisuga. Kõigi omanike kohta
küsitakse ka kehtiva seaduse kohaselt andmeid, kuid muudatusega lisanduvad küsitavasse
andmekoosseisu andmed omandatavate või isikule kuuluvate aktsiate või osade või häälte arvu
7
Isikuankeedi vorm RT I, 18.09.2018, 11 § 2 lõige 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/118092018011
16
kohta. Samuti on vaja informatsiooni ettevõtja, ettevõtja juhtorganite liikmete ja ettevõtjas
olulist osalust omavate isikute majanduslike sidemete kohta, et vältida olukorda, kus piisav
järelevalve ettevõtja üle on takistatud seoses ettevõtja või ta juhtorgani liikme ja teise isiku
vahelise märkimisväärse seosega. Täiendavate andmete küsimine ettevõtja ja ta juhtorgani
majanduslike sidemete kohta on vajalik, et tagada käesoleva eelnõuga RahaPTS § 72 lõike 11
punktiga 1 lisanduva tegevusloa kriteeriumi kontrollimine.
Eelnõu § 1 punkt 27. RahaPTS täiendus sätestab, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise
tegevusluba pole teisele isikule üleantav. Sätte eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse
pakkujad vastaksid tegevusloa tingimustele. Ilma piirava sätteta saaks tegevusluba taotleda
tegevusloa tingimustele vastavale ettevõtjale eesmärgiga see pärast tegevusloa saamist üle anda
ettevõtjale, kes tingimustele ei vasta.
Eelnõu § 1 punkt 28. RahaPTS § 70 lõiget 5 täiendatakse viitega sama paragrahvi lõikele 32,
kus on sätestatud täiendavad dokumendid ja andmed, mida virtuaalvääringu teenuse pakkumise
tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada. RahaPTS § 70 lõige 5 lähtub põhimõttest, et kui ettevõtja
soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, siis ta peab esitama sama RahaPTS-
is sätestatud andmekoosseisu, mida ta esitab enda kohta. Käesoleva eelnõuga täiendatakse
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatavat andmekoosseisu, mistõttu
senise lähenemise säilitamiseks on vaja täiendada ka tütarettevõtja kohta esitatavat
andmekoosseisu.
Eelnõu § 1 punkt 29. Uue paragrahviga sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevusloa taotlusega esitatava äriplaani nõuded. Äriplaaniga esitatav informatsioon annab
järelevalveasutusele teavet, kuidas ettevõtja kavatseb virtuaalvääringu teenuse pakkumisega
alustada esimese kahe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist. See informatsioon on
järelevalveasutusele vajalik mh seoses kohustusega kontrollida, kas ettevõtja asub taotletud
tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kui isik ei asu tegutsema,
siis tunnistab RAB RahaPTS § 75 punkti 3 alusel tegevusloa kehtetuks. Lisaks annab äriplaan
järelevalveasutusele informatsiooni, kuidas kavandab ettevõtja edaspidi tagada tegevusloa
nõuetele vastavust. Samuti saab informatsiooni põhjuste kohta, miks ettevõtja on otsustanud
taotleda tegevusluba Eestis ja missugune on ettevõtja edaspidine tegevus Eestis ja välisriikides,
sisaldades ka Eesti ja teiste riikide residentidest (riikide kaupa ja võimalikult täpselt) klientide
eeldusliku osakaalu, ning osutatavate teenuste mahte. Äriplaanist saadav informatsioon
võimaldab järelevalveasutusel koguda teavet muutuste kohta virtuaalvääringu turul ja muud
vajalikku informatsiooni järelevalve planeerimiseks.
Eelnõu § 1 punkt 30. Muudetakse RahaPTS § 71, täpsustades tegevusloa andmise menetluse
alustamise eeldusi ja tähtaja kulgemise algusaega. Muudatus on seotud asjaoluga, et tegevusloa
taotlemiseks peab esitama senisest rohkem dokumente ja andmeid, mille piisavuse hindamine
võtab aega. Kõigi dokumentide ja andmete olemasolu on vajalik, et Rahapesu Andmebüroo
saaks alustada menetlusega, mille tulemuseks on tegevusloa andmise või andmata jätmise otsus.
RahaPTS § 71 lõikes 1 täpsustatakse, et taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates
sellest päevast, kui RAB-ile on esitatud kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed. Vastava
põhimõtte näol ei ole tegemist uue tingimusega, kuivõrd ka majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 20 lõikes 1 on sätestatud täna sarnane põhimõte.
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa menetlus on keerukaim RAB-i teostatav
tegevusloa menetlus. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa menetlemiseks on ette
nähtud lühem aeg, kui teistele finantssektori tegevusloa menetlusteks, mida viib läbi
Finantsinspektsioon. Seetõttu tuleks menetluses vältida igasuguseid viivitusi, mis on tingitud
puudustest taotluses. Kuna ajaline surve menetluses suur, siis praktikas on RAB sunnitud väikse
viivituse või komplikatsiooni tõttu tegevusloa menetlemise tähtaega pikendama.
17
RahaPTS § 71 lõike 1 kolmanda lause kohaselt võib RAB-i otsusel tegevusloa andmise tähtaega
pikendada kuni 120 päevani, vastava tähtaja arvestamisel lähtutakse samuti tähtaja algusajast,
mis on hakanud kulgema alates kõikide nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest.
Pikendamise võimalus jääb identseks kehtiva seaduse raamistikuga. Rahapesu Andmebüroo
saab võimaluse jätta tegevusloa väljastamise menetlus algatamata juhul, kui on selge, et
taotlusest on puudu andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad või ei ole
nõuetekohaselt vormistatud.
RahaPTS § 71 lõike 1 neljanda lause kohaselt, kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust
tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi. MSÜS § 20 lõike 4 kohaselt, kui
majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud
tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning
majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval
tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste
kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Seoses
olulise avaliku huviga maandada rahapesust ja terrorismi rahastamisest tulenevaid riske
sätestatakse RahaPTS-i §-s 71 kõrvale kaldumine vaikimisi tegevusloa väljastamise
põhimõttest.
Eelnõu § 1 punkt 31. Muudetakse RahaPTS § 72 pealkirja, kuna lisaks tegevusloa
kontrollieseme loetelule lisatakse sättesse tegevusloa keeldumise aluste loetelu.
Eelnõu § 1 punkt 32. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks RahaPTS § 72 lõikes 1 punktis 6
olnud üksnes virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtinud tegevusloa kontrolliese, mis
puudutas aktsia- või osakapitali suurust. Kehtetuks tunnistamine on seotud eraldiseisva aktsia-
ja osakapitali nõudeid sätestava paragrahvi lisandumisega. RahaPTS-is sätestatud
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvate aktsia või osakapitali nõuete täitmine on
jätkuvalt tegevusloa kontrolliesemeks seoses § 72 lõike 1 punkti 7 lisamisega.
Eelnõu § 1 punkt 33. RahaPTS § 72 lõiku 1 täiendatakse punktiga 7, mis sätestab
kontrollieseme viitena virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvatele tingimustele.
Vastavalt MSÜS § 25 lõike 1 punktile 2 keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest,
kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa
kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja
suhtes jätkuvalt kehtivad lõike 1 punktides 1–5 nimetatud kontrolliesemed. Sisuliselt jäävad
kehtima kõik senini kehtinud tegevusloa väljastamata jätmise alused. Muudatusega seoses on
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemiseks vaja täita lisaks § 72 lõikes 1
punktides 1–5 olevatele nõuetele ka nõudeid aktsia- või osakapitalile, omavahenditele,
audiitorkontrollile, andmete säilitamisele, sisekontrolli süsteemile, asukohale, tegevuskohale,
juhatuse liikmetele, kontaktisikule ja olulise osaluse omanikule. Viiteid ei tehta RahaPTS-i §-s
70 kirjeldatud dokumentidele ja andmetele, kuna nende esitamine pole kontrollieseme täitmine,
vaid nende nõuete kohane esitamine on eelduseks menetluse alustamiseks, mille sisuks on
esitatud andmete ja dokumentide kontrollimine kontrolliesemeks olevate kriteeriumite vastu.
Seetõttu neile viidet ei ole vaja.
Eelnõu § 1 punktiga 34 lisatakse uus lõik, millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse
pakkujale tegevusloa välja andmata jätmise alused. Tegemist on alustega, mille puhul RAB
peab tegema kaalutlusotsuse, kas tegevusluba väljastada või jätta see väljastamata. Alused
puudutavad RAB-i võimalust teostada järelevalvet, sissemakstud aktsia- või osakapitali
päritolu legaalsust, sise-eeskirjade nõuetele vastavust ning tehnoloogiliste süsteemide ja
vahendite piisavust. Sätestatud on ka alus, mis annab RAB-ile võimaluse tegevusluba jätta
18
väljastamata, kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või
tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha
ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga. Eelviidatud alus
kohaldub juhtudel, kui ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on
Eestis või äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja
juhataja asukoht on Eestis, kuid esitatud andmetest ja dokumentidest ei ilmne muid seoseid
Eestiga. RAB peab ka arvestama tegevusloa andmise menetluses otsuse tegemisel asjaolusid
seoses ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule varasemalt väljastatud
tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega. Nendele alustele tuginemisel peab RAB põhjendama
oma otsust, sh näiteks seda, kuidas varasem kehtetuks tunnistamine on relevantne uue
tegevusloa andmise kontekstis.
Eelnõu § 1 punkt 35. Muudatusega täiendatakse korrektse ärialase maine kriteeriume.
Lisatavad kriteeriumid on sellised, mida peetakse tavaliselt korrektse ärialase maine osaks.
Säilib korrektse ärialase maine olemasolu eeldus, kuid täiendatakse sätet kriteeriumitega, mille
täitmise puhul saab eeldada korrektse ärialase maine puudumist. Täiendusega tagatakse, et
järelevalveasutustel ja turuosalistel on suurem selgus, mis kriteeriume hinnatakse korrektse
ärialase maine kontrollimisel. Tegemist ei ole suletud loeteluga, mis tähendab, et RAB võib
piisava põhjenduse olemasolul tugineda ka mõnele muule alusele, näiteks, kui ettevõtjaga
seotud isik on olnud juhtorgani liige ettevõttes, kus juhtorgani liikme tegevus on põhjustanud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise, või on olnud ettevõttes ajal, mil ettevõttel on tegevusluba
kehtetuks tunnistatud.
Eelnõu § 1 punkt 36. Sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja, taotleja juhtorgani liige
ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul RAB-i tegevusloa andmisest
keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Virtuaalvääringu
teenuse pakkuja tegevusloa taotleja on reeglina see juriidiline isik, kellele taotluse rahuldamise
korral väljastatakse tegevusluba. Kui tegevusloa taotleja ei saa tegevusluba või ta tegevusluba
tunnistatakse kehtetuks, siis tal on kehtiva õiguse kohaselt võimalik koheselt esitada uuesti
identne taotlus.
Riigikohtu selgituse kohaselt „põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib
sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure
vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.
Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma
avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja
enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda
mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused.” (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-
3-02, sarnaselt RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51.). Kehtiv regulatsioon ei taga, et kõrgema
ohuga virtuaalvääringute teenuste turule mittesobivad teenusepakkujad oleksid turult eemale
hoitud. See vajadus on eriti teravalt päevakorras seoses NRA raames tuvastatud riskidega.
RahaPTS-i eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades
tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi
rahastamiseks. RahaPTS-i nõudeid rikkuvate isikute eemal hoidmine kõige kõrgema riskiga
sektorist toetab selle eesmärgi saavutamist. Vastavalt RahaPTS § 72 lõike 11 on varem
väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise arvestamine uue tegevusloa väljastamisel RAB-
i kaalutlusotsus. Varasem rikkumine peab olema väga tõsine, et anda alust isiku turult eemale
hoidmiseks. Tõenäoliselt võib kaalutlusotsuse tegemisel rolli mängida ka see, kui palju aega on
rikkumisest möödas. Oluline on hoida turult eemale isikuid, kes süstemaatiliselt rikuvad
tegevusloa tingimusi. RahaPTS § 72 lg 3 sätestab piirid ajalisele kaalutlusruumile, mille
kohaselt esimesed kaks aastat on sellised rikkumised kindla negatiivse mõjuga ja välistavad
tegevusloa saamist. Kehtetuks tunnistamist ei võeta arvesse, kui tegevusluba on kehtetuks
19
tunnistatud seoses majandustegevusest loobumisega, majandustegevuse alustamata jätmisega,
majandustegevuse katkestamisega, finantsinspektsiooni tegevusloa saamisega või ettevõtjate
ühinemisega. Eesmärk on tagada virtuaalvääringute teenuste pakkumise turul riskipõhine
lähenemine. Ka teistes seadustes on nõudeid, mis muudavad uue tegevusloa saamise sõltuvaks
asjaoludest, mille alusel eelmine tegevusluba kehtetuks tunnistati, näiteks
hasartmänguseaduses. Eesmärk on tagada virtuaalvääringute teenuste pakkumise turul
riskipõhine lähenemine, millega hoitakse turult eemal need ettevõtjad ja isikud, kellega kaasnev
riskitase on kõige kõrgem.
Eelnõu § 1 punkt 37. Paragrahv 721 lõikega 1 tõstetakse virtuaalvääringu teenust pakkuva
ettevõtja aktsia- või osakapitali nõuet. Regulatiivsete meetmete rahvusvahelisest võrdlusest
ilmneb, et mitte-pankadest makseteenuste pakkujate hulgas on virtuaalvääringu teenuse
pakkujate valdkond kõige nõrgemini reguleeritud. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate
suhteliselt nõrgem regulatsioon käib aga käsikäes kõrgemate riskidega, mida oleks seetõttu õige
tasakaalustada vastavalt rangemate kapitalinõuetega. Lisaks on RAB-i andmetel sektori
tegevuse mahud pea kümnekordistunud.
Kapitalinõuete eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurem usaldusväärsus ja
võlausaldajatele parem kaitse, mis oleks vastavuses neile antud õigusega tegutseda kõrgendatud
usaldusväärsust eeldavas valdkonnas ja aitaks paremini maandada ettevõtja võetavaid riske.
Kapitalinõude kasv arvestab sektori käibe kasvu. Keskmine käive ajavahemikus 01.08.2020
kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja kui arvestada ainult neid
ettevõtjaid, kes olid terve vaadeldava perioodi tegutsenud ega olnud peatanud oma tegevusluba,
siis keskmine käive oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või osakapitalinõue 350 000 või 125 000 euro
ulatuses on seega ettevõtjatele jõukohane.
Suurimas osas kasutavad tarbijad virtuaalvääringuid investeerimisinstrumentidena, et saada
kasu nende hinnatõusust. Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi
peab investeerimisühingu aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot juhul, kui lisaks VPTS §
43 lõike 1 punktides 4 ja 7 sätestatule tegeleb ühing ka väärtpaberite hoidmise ja haldamisega
kliendi jaoks VPTS § 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu ülekande teenus on erand
eelkirjeldatust, kus pole osapooltel niivõrd huvi muutuva väärtuse suhtes, vaid virtuaalvääringu
teenuse pakkuja roll on sarnasem e-raha asutusele ja teenuse kasutajate eesmärk on
virtuaalvääringu ülekandmine ühelt kliendilt teisele. Seetõttu on selle teenuse osas kasutatud
analoogiana e-raha asutuse kapitalinõuet, mis on 350 000 eurot. Kehtestatav kapitalinõuete
režiim on võrreldes kehtivate nõuetega lähedasem sellele, mida on pakutud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus, mis käsitleb krüptovaraturge.
Paragrahv 721 lõige 2 sätestab, et kui äriseadustiku § 140 lõike 1 ja § 246 lõike 1 kohaselt võib
osa või aktsia sissemakse olla rahaline või mitterahaline, siis virtuaalvääringu teenuse pakkuja
asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla üksnes rahaline.
Kapitalinõue tuleb täita ka kehtiva seaduse kohaselt rahalise sissemaksega ja seda nõuet ei ole
kavas muuta. Mitterahalise sissemakse korral kohalduksid ÄS § 143 lõige 2 ja § 249, mis
nõuavad audiitori poolt mitterahalise sissemakse hindamist. Arvestades virtuaalvääringu
muutlikku hinda ja tegevusloa menetluse võimalikku kestust, siis võib virtuaalvääringu
kasutamine sissemakseks raskendada tegevusloa menetlust. Pärast sissemakse tegemist ja
tegevusloa saamist hakkab kohalduma omakapitali nõue koos audiitorkontrolliga, mis tagab
teenuse pakkuja kapitaliseerituse.
Paragrahv 722 näeb ette nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele. Paragrahvi
eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja piisavate vahendite olemasolu ning näha
ette nõuded omavahendite minimaalsele suurusele.
20
Lõike 1 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja minimaalselt omama omavahendeid
kas algkapitali ehk 350 000 või 125 000 euro ulatuses või sõltuvalt pakutavast teenusest
üldkulude või tehingute mahu meetodil arvutatud suuruse ulatuses. Omavahendite miinimum
on kahest viidatud suurusest suurem.
Lõike 2 kohaselt koosnevad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid esimese taseme
põhiomavahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013
krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja
määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337) sätestatule.
Esimese taseme põhiomavahendid on kapitaliinstrumendid (kui on täidetud määruses sätestatud
tingimused) ja nende instrumentidega seotud ülekurss, jaotamata kasum, muu akumuleeritud
koondkasum, muud reservid ja üldine reserv.
Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes osutavad üksnes virtuaalvääringu väljastamise, selle
pakkumise või müügi korraldamise või sellega seotud finantsteenust või rahakotiteenust,
arvutavad omavahendite miinimummäära püsivate üldkulude meetodil juhul, kui sel meetodil
arvutatud summa on suurem kui 350 000 eurot. Üldkulude arvutamise eeskirjad sätestatakse
rahandusministri määruses (lõige 5). Lõike 3 kohaselt tuleb üldkulud üle vaadata igal aastal.
Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud alla aasta, siis võib ta kasutada ka
prognoose, kuid peab hakkama kasutama varasemate perioodide andmeid kohe, kui need on
kättesaadavad (lõige 4).
Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes osutavad virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise
teenust arvutavad omavahendite miinimummäära teenuse pakkumise raames tehtud tehingute
mahu meetodil, kui sel meetodil arvutatud summa on suurem kui 350 000 eurot. Teenuse
pakkumise raames tehtud tehingute mahu meetod baseerub virtuaalvääringu teenuse pakkuja
poolt ülekande või vahetamise teenuse pakkumise raames eelneva tegevusaasta jooksul
teostatud vahetamise või ülekande tehingute kogusumma arvutamisel, mis tuleks esmalt jagada
kaheteistkümnega ehk arvutada välja eelmise aasta kuude käivete aritmeetiline keskmine.
Seejärel tuleb jaotada leitud summa mahuosadeks (0-5 miljonit, 5-10 miljonit, 10-100 miljonit,
100-250 miljonit ja üle 250 miljoni). Seejärel arvutada välja vastav protsent iga mahuosakohta
ja liita need kõik kokku.
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel
võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega (lõige 8). Juhul kui omavahendite
nõue ei ole täidetud, saab Rahapesu Andmebüroo määrata ettekirjutusega tähtaja nõuetega
kooskõlla viimiseks (lõige 9).
Paragrahvis 723 sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande
auditeerimise kohustus ja nõuded audiitorettevõtjale, tema määramisele ja audiitorkontrollile.
Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja
raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Audiitorkontrolli kohustuse
üldnõuded on sätestatud audiitortegevuse seaduses (edaspidi AudS), kuid need ei taga kõigi
virtuaalvääringu teenuse pakkujate (näiteks väiksema tegevusmahuga äriühingute)
raamatupidamise aastaaruannete audiitorkontrolli. Tavaks on saanud praktika, mille kohaselt
valdkondlikud erisused AudS-is olevatest üldnõuetest sätestatakse eriseadustes. Kuni ÜMIVS-
i jõustumiseni puudub virtuaalvääringu teenuse pakkujatel oma eriseadus, mistõttu ainus
asjakohane seadus, kuhu vastavat nõuet sätestada on RahaPTS. Raamatupidamisaruannete
audiitorkontrolli kohustuse nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne
informatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii
21
RAB-i poolt järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud aruannetes.
AudS-i audiitorkontrolli kohustuse peatükis on sätestatud auditi kohustus ja ülevaatuse
kohustus. Auditi kohustus kohaldub kõigile neile ettevõtetele, kes ületavad AudS §-s 91
sätestatud piirmäärasid. Kõigile teistele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtib käesoleva
lõike kohaselt ülevaatuse kohustus, mis ei tähenda, et nad ei võiks soovi või vajaduse korral
käesolevast lõikest tulenevat kohustust täita auditiga.
Audiitorkontrolli kohustuse kehtestamisega seonduvalt on tõusetunud küsimus, kui palju on
vandeaudiitoreid, kes suudavad vastavat töövõttu teha. Enne audiitorkontrolli kohustuse
tekkimist ei ole olnud nõudlust vastava teenuse vastu ja seetõttu on ka vandeaudiitorite poolt
hetkel vähe kogemust. Kehtestatava kohustuse näol on tegu tavapärase raamatupidamise
aastaaruande audiitorkontrolliga, mis erineb selles osas, et ettevõtja tegevus ja varad on tihedalt
seotud virtuaalvääringutega. Eestis tegutseb virtuaalvääringu teenust pakkuvaid ettevõtteid,
kellel on audiitorkontrolli või ülevaatuse kohustus ja erinevad audiitorettevõtjad pakuvad neile
vastavat teenust. Audiitorettevõtjad on enne muudatuse jõustumist olnud enam kui aasta aega
olnud teadlikud, et ühel hetkel riik kehtestab virtuaalvääringu teenuse pakkujatele
audiitorkontrolli kohustuse. Audiitorkogu on teinud samme, et valmistuda vastava muudatuse
jõustumiseks. Raamatupidamise toimkond on koostanud tõlgenduse „Plokiahela tehnoloogial
põhinevate instrumentide kajastamine“.
Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta
kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse
pakkujale ja RAB-le. Tegemist on eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames teostatava
töövõtuga. Audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli võivad läbi viia erinevad
audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja.
Audit ja ülevaatus viiakse läbi AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse standardite
alusel ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on
finantsaruanne, mille koostamise aluseks on üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistik.
„Omavahendite kohta kehtestatud nõuded“ ei ole kehtestatud üldtunnustatud
(raamatupidamis)raamistiku poolt ning seetõttu ei ole võimalik auditi (ega ülevaatuse) käigus
kontrollida omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist. Audiitorkogu on märkinud, et
sobivaim töövõtt on antud juhul ISAE 3000 standardi nõuete alusel läbiviidav töövõtt.
Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on oluline omavahendite nõude täitmise
hindamisel ja järelevalvetasu määra arvutamisel. Sellega seoses kehtestatakse RAB-le
meetmed, mille abil saab RAB tagada nõuetele vastav majandusaasta aruande audiitorkontrolli
teostamise. RAB-il on võimalus kohustada ettevõtjat audiitorettevõtjat nimetama, kui
üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole seda ise nimetanud, nimetatud audiitorettevõtja loobus
audiitorkontrolli tegemisest või RAB-i hinnangul on varasemalt määratud audiitorettevõtja
kaotanud usalduse. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse hindamisel võib RAB lähtuda AudS § 39
lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. Juhul, kui ettevõtja ei nimeta audiitorettevõtjat, hoolimata
RAB-i korduvatest ettekirjutustest, võib RAB tunnistada ettevõtja tegevusloa kehtetuks.
Paragrahv 724 sätestab nõuded sisekontrolli funktsiooni ja andmete säilitamise kohta.
Sisekontrolli funktsioon on kõikehõlmav, mis muuhulgas sisaldab siseauditi funktsiooni.
Siseauditi teostaja peamiseks ülesandeks on seirata ning hinnata kriitiliste protsesside ja
süsteemide toimimist. Siseauditi eesmärk on sisemise kindlust ja nõu andev tegevus, mis on
kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama. Siseauditi funktsiooni
teostaja ei saa hinnata (auditeerida) selle funktsiooni toimimist, mida ta ise teostab (nö
enesekontrolli risk, huvide konflikt). Sama põhimõte kehtib ka selles osas, et siseauditi
funktsiooni teostaja (siseaudiitor) ei tohiks osaleda eelnimetatud sise-eeskirjade
22
väljatöötamisel, kuivõrd hiljem ta peab hindama sisekontrolli süsteemi toimimist, mille üheks
osaks on ka erinevad sise-eeskirjad. Seadusega ei nõuta täiskohaga siseaudiitori palkamist.
Kuigi lõige 2 mainib nõukogu, siis see ei tähenda, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal peaks
olema nõukogu. Vastavalt ÄS § 168 lõikele 2: „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka
juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu
juhatuse või nõukogu liikmed.“. Seega virtuaalvääringu teenuse pakkujas võivad siseauditi
üksuse juhi ehk siseaudiitori määrata ka osanikud, juhul kui ettevõtjal pole nõukogu.
Lõike 6 kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad
käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja RAB-le kättesaadavana viie aasta
jooksul, kui RAB ei ole ettekirjutusega kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole
sätestatud pikemat tähtaega. MONEYVALi IV vooru hindamisraportis leiti, et ametiasutustel
peab olema selgelt välja toodud õigus nõuda teatud juhtudel andmete säilitamist kauem kui viis
aastat. Pikema andmete säilitamise kohustuse kehtestamine on seotud praktilise vajadusega
kindlustada tõendite säilitamine pikema aja jooksul kui viis aastat. Andmete säilitamise aja
kehtestamine toimub RAB-i ettekirjutusega, mis on reguleeritud §-s 55, mille kohaselt RAB-i
haldusaktid alluvad kohtulikule kontrollile.
Paragrahviga 725 kehtestatakse täiendavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale,
tegevuskohale juhatuse liikmetele ja kontaktisikule.
Lõikega 1 kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme nõuded. Sarnased
nõuded on kehtestatud ka näiteks krediidiasutuste seaduses. Juhtorgani liikmed, kelle
teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on vastavuses sektori keerukusega, tagavad
usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. Ka
kehtiva seaduse kohaselt tuleb tegevusloa taotlusega esitada juhtorganite liikmete haridustaset
tõendavad dokumendid ning töö- ja ametikohtade täielik loetelu, kuid RAB-il pole siiani olnud
õiguslikku alust esitatavaid andmeid hinnata. Juhtorgani liikmetel peaksid olema
virtuaalvääringu teenuse pakkuja äritegevusest ja kohalduvatest riskidest ajakohased
teadmised, mille tase peab olema proportsionaalne vastavate kohustustega. See hõlmab ka
nende valdkondade asjakohast mõistmist, mille eest konkreetne liige ei ole otseselt vastutav,
vaid mis kuuluvad juhtorgani liikmete kollektiivsesse vastutusalasse.
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmele kehtestatakse kõrghariduse nõue. Paljude
ettevõtete loomise ja juhtimise juures pole kõrghariduse nõue asjakohane, kuid virtuaalvääringu
teenuse pakkumise käigus usaldavad kliendid ettevõttele enda vara. Virtuaalvääringu teenuse
pakkujate tegevusel on järjest enam ühiseid jooni teiste finantssektori asutustega, kus kehtivad
kõrgeimad usaldusnõuded. Finantssüsteem tervikuna peab olema usaldusväärne, stabiilne, hästi
reguleeritud ja kontrollitud ning ühiskonna ootus on, et finantsasutusi juhivad usaldusväärsed
ja kompetentsed inimesed. Virtuaalvääringute sektoris ja ka finantssektoris laiemalt esineb oht,
et klientide poolt ettevõtja käsutusse usaldatud varast jäädakse ilma. Eriti viimasel ajal on olnud
mitmeid juhtumeid, kus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele usaldatud klientide vara on läinud
kaduma (nt Poly Network, Coinbase). Ka klientidel on õigustatud ootus, et teenuse pakkujatena
tegutseksid isikud, kellel on vajalikud võimed, oskused ning teadmised teenuse pakkumiseks
olemas. Üheks selliseks kindlust tagavaks nõudeks on kõrgharidusnõue, mis erialaste teadmiste
kõrval üldjuhul annab tugevama kindluse ka selles, et isik on huvitatud enda täiendamisest ja
edasiarendamisest. Erialase töökogemuse nõude eesmärk on, et juhtivale ametikohale asuval
isikul oleksid tööks vajalikud praktilised kogemused ning teadmised ja oskused. Valdkonnad,
mida tuleks erialaseks pidada on antud kontekstis eeskätt pangandus ja rahandus, majandus,
õigus, raamatupidamine, auditeerimine, avalik haldus, finantsregulatsioon, infotehnoloogia.
23
Kogemus võib olla omandatud nii era kui avalikus sektoris ja võib seisneda ka näiteks
järelevalve läbiviimises või õpetamises.
Lõikega 2 sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui
kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. Eesmärk on vältida
juriidiliste isikute ärakasutamist ja juriidiliste isikute näilist juhtimist, kus sama isik on väga
paljude virtuaalvääringu teenuse pakkujate juhatuse liikmed. Kui kõik tegevusluba omavad
juriidilised isikud on tegevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad, siis pole võimalik piisava
hoolsustaseme ja pühendumusega täita väga paljude teenusepakkujate juhtorgani liikme rolle.
Lõikes 3 kehtestatakse erisused, mis võimaldavad samas kontsernis ja läbi omandisuhete teiste
ettevõtjate kontrollimise olukordades tagada paindlikkust. Lõikes 4 antakse isikutele võimalus
vajadusel paluda põhjendatud juhul RAB-ilt erandit ühele täiendavale juhatuse liikme
ametikohale asumiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 5, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võib
olla kontaktisik üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on ühtlasi ka
juhatuse liikmeks.
Lisatakse nõue, mille kohaselt igal virtuaalvääringu teenuse pakkujal peab olema kontaktisik
või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja
kontaktisikuks või vastava struktuuriüksuse juhiks. Täienduse eesmärk on tagada, et
kontaktisikul või vastava struktuuriüksuse juhil oleks reaalne seos virtuaalvääringu teenuse
pakkujaga, sh teadmised virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusest ja ligipääs
virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduvatele andmetele.
RahaPTS-is on kontaktisikule kehtestatud kõrgendatud nõuded ja võimalus krediidi- ja
finantseerimisasutustel vajadusel kontaktisiku funktsiooni teenusena osta. Muudatus ei välista
kontaktisiku teenuse kasutamist, kuid arvestades virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektori
keerukust ja kõrgeid riske on vajalik tagada kontaktisiku kõrge pühendumus. Nõude eesmärk
on vältida praktikas esinevat olukorda, kus pakutakse kontaktisiku teenust viisil, mille
tulemusel üks isik on kümnete virtuaalvääringu teenuse pakkujate kontaktisik. Kui kontaktisik
on deklareeritud kontaktisikuks mitmes virtuaalvääringu teenuse pakkujas, siis on raskendatud
konfidentsiaalsuse tagamine suhtluses järelevalve- ja õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud
juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei tea ettevõtte tegevusest midagi. On esinenud
ka olukordi, kus ettevõtte tegevuse kontrollimisel peab isik, kellel ei ole tugevat seost
ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma
töökohast tulenevalt otse ligipääs. Selline olukord aeglustab mitte ei kiirenda järelevalveasutuse
ja kohustatud isiku vahelist suhtlust. Muudatuse tulemusel on iga väljastatud virtuaalvääringu
teenuse pakkumise tegevusloaga seostatav üks kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht,
kes pole seotud mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga.
Lisatakse selgesõnaline nõue, et ettevõtja tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu
teenuse pakkumist. Sarnane nõue kehtis ka varasemalt, kuid senine normi sõnastus on tekitanud
erinevaid arusaamu, võimaldades jõuda ka järeldusele, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevuskoht peab olema küll Eestis, kuid muid erinõudeid tegevuskohale seaduses sätestatud ei
ole. Hetkel väidavad tegevusloa taotlejad tegevusloa taotluse menetluses, et tegevuskoht võib
olla mitmel ettevõttel ühes kabinetis. Selline nõue ei ole aga virtuaalvääringu teenuse
pakkumisel aktsepteeritav ja kohane asutusele, kelle tegevust võrdsustatakse
finantseerimisasutuse omaga ja kelle klientide teenuse mahus on väärtuses, mis vastavad
kümnetele miljonitele eurodele või rohkem. Mitmete asutuste paiknemine samal pinnal ei
võimalda RAB-ile ka nõuetekohast järelevalve tegemise võimalust. RAB hindab igakordselt
tegevuskoha nõude täitmisel lisaks Eestis asumisele ka seda, kas on eluliselt usutav, et ettevõtja
määratud tegevuskoht reaalselt võimaldab sealt virtuaalvääringu teenuse osutamist, RahaPTS-
ist tulenevate kohustuste täitmist ning kohase järelevalve teostamist.
24
Sätet täiendatakse ka nõudega, mille kohaselt asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal
tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele
andmetele. Muudatus tuleneb praktikas esinevast probleemist, mille puhul pole
järelevalveasutusel olnud alati piisavat ülevaadet järelevalve teostamiseks vajalikest andmetest.
Lisatakse § 726, millega kehtestatakse olulist osalust omavate isikute nõuded. Eelnõuga nähakse
ette olulise osaluse hindamiskriteeriumid, mille põhjal järelevalveasutus hindab, kas omandaja
on sobiv ja nõuetele vastav. Paragrahvis toodud kriteeriumid kattuvad teiste
finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud eriseadustes olevate samasisuliste normidega.
Teenuseosutajas olulist osalust omav või omandav isik peab olema laitmatu ärialase mainega
ning tema tegevus peab vastama teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele
(punkt 1); tema finantsseisund peab olema piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane
ja usaldusväärne tegevus (punkt 2); tema omanike struktuur ja ärisidemed peavad olema
läbipaistvad ega tohi takistada tõhusa järelevalve teostamist (punkt 3); ta peab olema võimeline
tagama virtuaalvääringu teenuse pakkuja kindla ja usaldusväärse juhtimise (punkt 4); ning
viimaks tuleb olulist osalust omandava isiku puhul välistada kahtlus, et omandamine on seotud
rahapesu või terrorismi rahastamisega või suurendab selliseid riske või kelle on kohaldatud
rahvusvahelist sanktsiooni (punktid 5 ja 6). Olulise osaluse omaniku ja omandaja hindamisel
lähtub RAB nõuetele vastavusest või mittevastavusest ning sisustab diskretsiooniruumi
kooskõlas õigusnormidega.
Oluline osalus on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt
10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist
häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Osalus on
otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. Osalus on kaudne, kui seda omab või teostab
isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga, seda omab või teostab üks või mitu isiku
poolt kontrollitavat äriühingut; seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing
kokkuleppel kolmanda isikuga või sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.
Olulise osaluse omandamise eelduseks on, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud
vähemalt kaks aastat. Selle nõude eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevusluba taotletakse nende isikute poolt, kes kavandavad vastaval tegevusalal tegutsema
asuda, mitte ei tee seda eesmärgiga tegevusluba omav ettevõte kohe pärast tegevusloa saamist
maha müüa. Tegemist on perioodiga, mille kohta tegevusloa taotleja esitas äriplaani, mida
taotleja peab ise teostama.
Seadust täiendatakse paragrahviga 727, mis välistab majandustegevuse seadustiku MSÜS § 34
lõike 2 kohaldamist virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa suhtes. MSÜS § 34 lõige 2
võimaldab majandustegevusest loobuda teatud tähtajani, esitades majandustegevusest ajutiselt
loobumise teate, kus märgitud ka majandustegevuse taasalustamise kuupäev.
Majandustegevusest ajutiselt loobumise teade poleks kooskõlas käesolevas eelnõus oleva
muudatusega, mille kohaselt lisandub tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena
virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse
alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad, kelle
suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt kasutaksid.
Eelnõu § 1 punkt 38. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa saamiseks ja
omamiseks vajalike täiendavate nõuete lisandumisega täiendatakse ka tegevusloa kehtetuks
tunnistamise aluseid. Täiendused lähtuvad põhimõttest, et tegevusloa kontrolliesemeks olevaid
kriteeriumeid tuleb täita ka pärast tegevusloa saamist. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes
25
kehtivad ka MSÜS § 37 lõikes 1 ja RahaPTS § 75 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise alused.
Lisatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid, mille korral RAB peab virtuaalvääringu
teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistama. Lisandunud on kehtetuks tunnistamise
alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Oluline ei ole mitte ainult
tegevuse alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad,
kelle suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt
kasutaksid. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb
uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing, kuna vastavalt RahaPTS
§ 70 lõikele 41 ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba üleantav. Punkt 7 käsitleb
olukordi, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud valeandmeid RAB-le. Kui MSÜS §
37 lõige 1 sätestab kehtetuks tunnistamise alusena üksnes olukordi, kus taotleja on valeandmeid
esitanud tegevusloa saamiseks, siis arvestades virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja RAB-i
pidevat edasist suhtlust pärast tegevusloa andmist ning näiteks omavahendite
aruandluskohustuse kehtestamist, on vajalik sätestada ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise
aluseks olukorra, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab valeandmeid pärast tegevusloa
saamist. Punktid 8 ja 9 sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus
virtuaalvääringu teenuse pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo.
Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse RahaPTS § 75 lõikega, mis sätestab, millal on RAB-il
võimalik tunnistada kehtetuks virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba, lähtudes oma
kaalutlusotsusest. Punktid 1–4 adresseerivad olukorda, kui piisava järelevalve teostamine on
takistatud ja/või Eestis tegevusloa saamist on kasutatud üksnes seetõttu, et seda on Eestis
lihtsam saada kui riikides, kus tegelikult tegutseda soovitakse. Punkt 5 käsitleb olukorda, kus
virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud ebaõiget või eksitavat informatsiooni
avalikkusele. Punkt 6 tuleb kohaldamisele reeglina siis, kui RAB on ettekirjutuse teinud
omavahendite taastamiseks, kuid virtuaalvääringu teenuse pakkuja pole seda tähtaegselt
täitnud. Seda alust saab kasutada enne korduvate ettekirjutiste tegemist, kuid ainult juhul, kui
omavahendite määr on oluliselt alla seaduses sätestatud nõuet. Kui ettevõtja korduvalt ei täida
järelevalveasutuse ettekirjutusi, siis on võimalik tegevusloa kehtetuks tunnistamine vastavalt
RahaPTS § 75 lõike 1 punktile 2. Lisaks kõnealuses lõikes olevatele alustele kohalduvad ka
MSÜS § 37 lõikes 2 olevad alused, mil RAB võib tegevusloa kehtetuks tunnistada. See
tähendab ka, et vastavalt MSÜS § 37 lõike 2 punktile 2 võib RAB virtuaalvääringu teenuse
pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui esineb mõne RahaPTS §-des 721–726 või mujal
sätestatud tegevusloa kontrollieseme oluline rikkumine.
Eelnõu § 1 punkt 40. Punktiga lisatakse RahaPTS-i uus peatükk kuue paragrahviga, mis
sätestab virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalve tasu.
Regulatsioon on üles ehitatud finantsinspektsiooni seaduse eeskujul. Tegemist pole
riigilõivuga, kuna puudub teenus või vastusooritus, mis on tasuga seotud. Järelevalvetasu on
perioodiliselt makstav tasu, mille maksmine on eelduseks virtuaalvääringu teenuse pakkumise
tegevusalal tegutsemiseks. Järelevalvetasu hakkab laekuma riigieelarvesse ja RAB on jätkuvalt
rahastatud läbi riigieelarve. Järelevalvetasu mõte on, et RAB-i järelevalve all olevad
virtuaalvääringu teenuse pakkujad kompenseerivad riigile osa järelevalvega seonduvatest
kuludest. Järelevalvetasu määramisel lähtutakse hinnangulistest efektiivse järelevalve
saavutamise kuludest.
Võrdse määraga kapitaliosa ei tee virtuaalvääringu teenuse pakkujatel vahet ja kujutab endast
miinimumtasu virtuaalvääringu teenuste turule sisenejatele. Baassumma tuleneb asjaolust, et
iga virtuaalvääringu teenuse pakkujaga kaasnevad teatud järelevalvetoimingud, sõltumata selle
26
ettevõtja tegevuse ulatusest. Mahuosa komponent sõltub pakutavatest teenustest ja nende
mahust, mis korreleerub vastava turuosalise suhtes tehtava järelevalvetegevuse mahuga.
Näiteks 40 miljoni euro juures oleks mahuosa 14 000 eurot aastas, mis on jõukohane sellise
suurusega ettevõtjale.
Paragrahvis 752 sätestatakse, et järelevalvetasu koosneb fikseeritud kapitaliosast ja muutuvast
mahuosast. Järelevalvetasu maksmise kohustus algab tegevusloa andmise otsuse jõustumisest
ja lõppeb tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Kui järelevalvetasu on perioodi eest (aasta või
pool aastat) tasutud, kuid tegevusloa kehtivus lõppeb varem, siis järelevalvetasu enammakstud
summat ei tagastata.
Paragrahvis 753 järelevalvetasu kapitaliosa määr on üks protsent aktsia- või osakapitali
summast ehk vähemalt 1250 eurot. Mahuosa on 0,035 protsenti virtuaalvääringu
ülekandeteenuse osutamise raames algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast.
Mahuosa lõppmakse tasutakse eelmise aasta andmete alusel.
Paragrahv 754 sätestab, et järelevalvetasu summa tasumiseks saadab RAB isikut ära kuulamata
vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele
kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Arvestusperioodiks on RAB-i
eelarveaasta. Kui lõppmakse on liiga suur või väike, siis tuleb vajalikud tehingud teha hiljemalt
eelarveaasta 1. septembriks. Esimesel aastal tasub virtuaalvääringu teenuse pakkuja üksnes
järelevalvetasu kapitaliosa ja sõltuvalt, kas tegevusluba saadakse esimesel või teisel poolaasta,
järelevalvetasu kapitaliosa täis ulatuses või pooles.
Paragrahv 755 sätestab tasumise tähtajad. Tegevusloa saamisel tuleb tasuda järelevalvetasu
esimese 30 päeva jooksul pärast korralduse saamist. Järgnevatel aastatel tasutakse
järelevalvetasu hiljemalt 31. detsembriks. Tegevusloa kehtivuse lõppemisel tasutakse
järelevalvetasu hiljemalt 1. septembril.
Paragrahv 756 sätestab järelevalve tasu arvutamise ja tasumise erisused juhul, kui
virtuaalvääringu teenuse pakkujad ühinevad.
Paragrahv 757 sätestab, et RAB-i korraldus järelevalvetasu summa tasumiseks on haldusakt
avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, mis omakorda võimaldab järelevalvetasu
saamiseks RAB-il kasutada TMS-is sätestatud vahendeid. Lisaks võib järelevalvetasu
maksmata jätmine olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks, kui RAB on korduvalt
teinud järelevalvetasu nõuetekohast tasumist nõudvaid ettekirjutusi ja need on virtuaalvääringu
teenuse pakkuja poolt jäetud korduvalt täitmata.
Eelnõu § 1 punkt 41. Muudetakse RahaPTS-i § 83, sätestades anonüümse virtuaalvääringu
rahakoti avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest karistuseks füüsilisele
isikule rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot.
Kehtiva seaduse kohaselt on sätestatud karistus krediidi- ja finantseerimisasutustele anonüümse
konto või hoiuraamatu või -laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise
eest. Vastav keeld on sätestatud RahaPTS §-s 25 lõikes 2. Käesoleva eelnõuga keelustatakse ka
anonüümsed virtuaalvääringu rahakotid, millega seoses laiendatakse vastavat karistussätet.
FATF näeb, ette, et riigid peaksid tagama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
nõudeid mittetäitvatele kohustatud isikutele on kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused. Anonüümsete virtuaalvääringu rahakottide
avamine kahjustab oluliselt sektori läbipaistvust, võimalusi saada infot klientide kohta ja
vahendite päritolu kindlaks tegemise võimalusi. Vastava nõude rikkumisega kaasneb
virtuaalvääringu teenuse sektori usaldusväärsuse kui avaliku hüve kahjustamine, mistõttu ei ole
27
piisav haldussunni, s.o ettekirjutusega rikkumisele tähelepanu juhtimise ja rikkumise
kõrvaldamiseni sunniraha kohaldamine. Seetõttu on kohane antud juhtul sätestada karistus, mis
vastaks selle teo suuremale ohtlikkuse astmele.
Eelnõu § 1 punkt 42. Sätestatakse väärteo koosseis omavahendite nõuete rikkumise eest.
Eelnõuga täiendatakse RahaPTS-i §-ga 722, kus on sätestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse
pakkuja omavahenditele, mida teenuse pakkuja peab täitma igal aja hetkel. Täienduse kohaselt
peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid vastama ühele järgmistest suurustest,
olenevalt sellest, kumb on suurem:
1) RahaPTS-i § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus;
2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest.
Rahatrahvi saab määrata, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei RahaPTS § 722 lõikes 1
sätestatud nõuet. Järelevalve eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad
tegutseksid kindlalt ja usaldusväärselt ning omaksid piisavalt kapitali ja reserve oma tegevusest
tulenevate riskide katteks. Omavahendite nõue suurendab turuosaliste toimekindlust ja seeläbi
tõstab kogu sektori usaldusväärsust. Lisaks annab see täiendava kaitse võlausaldajatele.
Eelnõu § 1 punkt 43. Sätestatakse uus väärteokoosseis, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse
pakkuja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe välja selgitamata või
kontrollimata jätmise või muu RahaPTS §-s 25 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
kohustuste rikkumise eest nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja
kuni 400 000 eurot juriidilisele isikule. Eelnõuga sätestatakse RahaPTS § 25 mitmeid
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvaid kohustusi:
keeld osutada ärisuhte väliselt teenuseid (lõikes 13);
anonüümse virtuaalvääringu rahakoti avamise keeld (lõikes 2);
vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel isikusamasuse tuvastamine (lõikes 23);
RahaPTS § 25 lõikes 23 sätestatud andmete kogumine;
RahaPTS § 25 lõikes 26 sätestatud andmete edastamise kohustus või, kui esinevad lõikes
27 sätestatud alused, siis tehingute reaalajas jälgimine ja iga tehingu riski analüüsimine
vastavalt lõikes 27 sätestatule.
Anonüümse virtuaalvääringu rahakoti avamise keelu rikkumisel on võimalus kohaldada
käesoleva eelnõuga muudetavat RahaPTS § 83. Ülejäänud ülal nimetatud kohustuste rikkumisel
kuuluks kohaldamisele käesolev väärteokoosseis. Koosseis kohaldub virtuaalvääringu teenuse
pakkuja juhuile või töötajale. FATF on rõhutanud, et karistusi peaks olema võimalik rakendada
mitte ainult finantsasutustele ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele kohustatud ettevõtjatele ja
kutsetöötajatele, vaid ka nende juhatajatele ja juhtkonnale. Muud väärteokoosseisu lisamise
põhjendused, mis on esitatud, käesolevas seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 41 juures on
asjakohased ka siin.
Eelnõu § 1 punkt 44. Tegemist on rakendussättega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab
teatama RAB-ile, kuidas ta on muutnud oma tegevuse seaduses ettenähtud tingimustele
vastavaks. Vastavad tõendid ja dokumendid tõendamaks oma vastavust seaduses sätestatud
täiendavatele nõuetele, tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkujal esitada vastavalt RahaPTS § 70
lõikes 6 sätestatule majandustegevuse registri veebiportaali või notari kaudu. Lisaks peab 150
päeva jooksul pärast muudatuste jõustumist virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt lepingulisse
suhtesse astunud audiitorettevõtja esitama arvamuse RAB-ile virtuaalvääringu teenuse pakkuja
poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmise osas. Kuna omavahendite nõuetele
vastavuse hindamine toimub vandeaudiitorite abil, siis on uutele nõuetele vastavuse
hindamiseks vajalik, et erakorraliselt saaks RAB hilisemalt 15. augustiks 2022 sisendit
omavahendite kohustuse täitmise kohta kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkujate osas.
Rakendussäte on vajalik, et tagada kehtiva tegevusloaga isikutele võimalus kohaneda
28
muudatustega. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise
tingimustele, siis võib RAB virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada.
Eelnõu tekstis on kohustus määratletud konkreetse kuupäevaga ja silmas on peetud, et seaduse
redaktsiooni jõustumisest on ettevõtjatele jäetud aega oma tegevuse nõuetega kooskõlla
viimiseks. Vastavad tõendid ja dokumendid tõendamaks oma vastavust seaduses sätestatud
täiendavatele nõuetele, tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkujal esitada vastavalt RahaPTS § 70
lõikes 6 sätestatule majandustegevuse registri veebiportaali või notari kaudu. Ettevõtja senise
tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita.
Vastavalt lõikele 3 rakendub järelevalvetasu alates 2022. aasta aprillist.
Vastavalt lõikele 4 kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu
teenuse pakkujate, kes ei ole 2022. aasta 1. veebruari seisuga oma majandustegevust
taasalustanud, majandustegevus loetakse taasalustatuks alates 2022. aasta 18. märtsist. Säte on
vajalik, et tagada kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavate isikute
majandustegevus või juhul, kui ei soovita virtuaalvääringu teenust pakkuda, siis anda isikutele
aega tegevusloast loobumiseks.
Rakendussättega kehtestatakse võimalus RAB-il pikendada menetlusaega tavapärasest kauem.
Täiendava tähtajata võib RAB olla kohustatud väljastama automaatselt tegevuslube või
tegevusloa omaniku tegevusluba tuleb automaatse tegevusloa väljastamise ära hoidmiseks
kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 1 punkt 45. Seaduse normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi
77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud
direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332,
18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT
L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), (EL) 2020/876
(ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514, 22. märts 2021 (ELT L 104, 25.3.2021,
lk 1—26). Direktiiv 2011/16/EL sätestab maksuhaldurite koostöö otseste maksude osas.
Halduskoostöö direktiiv näeb muuhulgas ette kohustuse tagada maksuhalduritele juurdepääs
rahapesuvastasele teabele. Selline kohustus lisati nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2258, 6.
detsembrist 2016, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite
juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele ning seda täiendati nõukogu direktiiviga (EL)
2021/514, 22. märtsist 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta.
Halduskoostöö direktiivi artiklit 22 täiendati lõikega 1a järgmises lõplikus sõnastuses: „Selleks
et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende
täitmine ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava halduskoostöö toimimine,
annavad liikmesriigid maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud mehhanismidele,
menetlustele, dokumentidele ja teabele.“
Normis viidatud rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab märgitud artiklites liikmesriikide
kohustuse:
1) kehtestada hoolsusmeetmed kliendi isikusamasuse ja tegelike kasusaajate tuvastamiseks;
2) tagada, et juriidilised isikud ja ka usaldusfondid ning muud õiguslikud moodustised koguvad
ja hoiavad tegelike kasusaajate andmed keskregistris;
29
3) töötada välja automatiseeritud keskregistrid tegelike kasusaajate andmete tõhusamaks
tuvastamiseks ja töötlemiseks;
4) tagada rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste töös vajalike dokumentide ja
teabe säilitamine kohustatud isikute poolt.
Need andmed ja tegelike kasusaajate andmekogu on vajalikud ka Maksu- ja Tolliametile oma
maksukorralduse seadusest ja maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate ülesannete
täitmisel. Maksu- ja Tolliamet saab RahaPTS alusel juurdepääsu tegelike kasusaajate registrile,
kus asjasse puutuvat teavet säilitatakse.
Seni on nõukogu direktiiv (EL) 2016/2258 olnud üle võetud äriseadustikuga, kuna tegelike
kasusaajate andmetele on juurdepääs loodud äriregistri kaudu. Ka edaspidi kuvatakse tegeliku
kasusaaja andmed tehniliselt e-äriregistri kaudu, kuid tegelike kasusaajate registri õiguslik
regulatsioon, sh andmete jagamise õiguslikud alused viiakse RahaPTS-i. RahaPTS on seega
asjakohane seadus, millega võtta üle halduskoostöö direktiivi artikkel 22 lõige 1a.
RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ka viitega direktiivile (EL) 2019/1153, mis
käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel,
avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum vastab direktiivis
sätestatud nõuetele. Peaasjalikult puudutab direktiiv rahapesu andmebüroode kogutud ja
töödeldud informatsiooni ja andmete kasutamist ja levitamist. Need teemad on peamiselt
sätestatud RahaPTS-is ja RahaPTS-i alusel kehtestatud Rahapesu Andmebüroo andmekogu
põhimääruses. Kuna Eesti õigusruum vastab juba direktiivis sätestatule, pole vaja seaduse sisus
muudatusi teha. Vastavustabel on lisatud seletuskirjale.
3.2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Eelnõu § 2 punkt 1. Muudatusega täiendatakse tegelike kasusaajate andmekogu reguleerivat
RahaPTS § 762, lisades sellele neljanda lõigu, millega antakse tegelike kasusaajate andmekogu
andmetele informatiivne tähendus. Avaliku teabe seaduse § 436 lõike 4 kohaselt „Õiguslik
tähendus antakse andmetele seadusega.“. Senini ei ole RahaPTS-is tegelike kasusaajate
andmekogus olevatele andmetele õiguslikku tähendust antud, kuid enne tegelike kasusaajate
andmekogu asutamist tuleks sätestada andmetele ka seaduse tasandil õiguslik tähendus.
Õiguslik tähendus võib olla ka näiteks konstitutiivne, kuid see ei läheks kokku tegelike
kasusaajate andmete olemusega. Tegelike kasusaajate andmekogus andmete avalikustamise
üheks eesmärgiks on luua allikas, mis abistaks kohustatud isikuid tegelike kasusaajate
tuvastamisel. Tegelikuks kasusaajaks ei saa keegi vastava informatsiooni esitamise ja
avalikustamisega tegelike kasusaajate andmekogus, vaid see on faktiline olukord, mida
avalikustatakse läbi andmekogu. Tegelike kasusaajate andmekogus olevad andmed võivad
osutuda ka valeks, millest teada saamise korral on kohustatud isik kohustatud tegema
andmekogusse märke kahtlusest andmete õigsuse osas. Eelnevat silmas pidades peab
kohustatud isik ka tulevikus hoolsusmeetmete rakendamisel riskipõhisest lähenemisest lähtudes
tegema piisavaid pingutusi, et uurida, kes on teise osapoole või tehingu tegelik kasusaaja.
Tegelike kasusaajate andmekogust saab selles tegevuses üheks olulisemaks allikaks. Käesolev
muudatus ei ole seotud andmete õigsust tagavate meetmetega. Andmete õigsust tagav säte on
RahaPTS § 772, mis jõustub 7. märtsil 2022.
Eelnõu § 2 punkt 2 ja 5. Seaduse paragrahvi 5 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks
tunnistatava sätte kohaselt peaks äriühing RahaPTS § 9 lõike 41 sätestatud juhul, kui kontserni
emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitama ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka
kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on
30
registreeritud. Kontserni andmed ei ole 2020. aastal jõustunud tegelikku kasusaajat käsitleva
RahaPTS § 9 lõike 41 mõttes asjakohased, sest välisriigi äriühingute osalustega kontserni puhul
käsitletakse tegelike kasusaajatena kohaliku äriühingu juhte. Kuna varasemalt oli § 9 lg 41
sõnastus vastupidine, mille kohaselt oli tegelikuks kasusaajaks välisriigi äriühingu tegelik
kasusaaja, siis oli § 77 alusel vajalik koguda ka kontserni asukohariigi andmeid. Kui tegelik
kasusaaja on kohaliku äriühingu juht, siis ei ole vajadust koguda kontserni andmeid.
Eelnõu § 2 punkt 3. Täiendatakse andmekoosseisu, mida usaldushaldur peab enda kohta
tegelike kasusaajate andmekogusse esitama. Muudatuse kohaselt peab lisaks varasemalt
seaduses nimetatud andmetele usaldushaldur esitama andmekogusse aadressi, telefoninumbri
ja elektronposti aadressi. Kohustus on seotud asjaoluga, et usaldushalduri ega usaldushalduse
kohta ei pruugi leida informatsiooni teistest Eesti andmekogudest. Kontaktandmete lisamisega
andmekogusse tagatakse, et põhjendatud juhtudel oleks võimalik usaldushalduriga ühendust
võtta.
Eelnõu § 2 punkt 4. Muudetakse seaduse paragrahvi 5 punktiga 26 lisanduva RahaPTS-i § 792
sõnastust.
Ühtlustatakse sõnastust asendades sõna „registri“ sõnaga „andmekogu“. Ebaühtlus sõnastuses
on tulenenud asjaolust, et varasemalt hoiustati tegelike kasusaajate andmeid äriregistri juures
ja sellisel juhul oli õige sätestada kohustusi registri volitatud töötlejale, kuid seoses andmete
kandmisega andmekogusse on vaja viidata andmekogu volitatud töötlejale.
Lisatakse lõik 3, muutes järgmiste lõikude numeratsiooni. Seaduse tulevikus jõustuv
redaktsioon sätestab, et isik saab põhjendatud juhul, kui tegeliku kasusaaja andmete
avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure
kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu
või kui tegelikuks kasusaajaks on alaealine või piiratud teovõimega isik, esitada taotluse
andmekogu vastutavale töötlejale tegelike kasusaajate andmete avalikustamise piiramiseks.
Sellise avalikkusele andmete kättesaamise võimalus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb
finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning
millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156 30.05.2018, lk 43–74).
Samas puudub hetkel seaduse tulevikus jõustuvas redaktsioonis andmekogu vastutaval töötlejal
õigus vastavat avaldust menetleda või vajadusel piirata andmete avalikkusele kättesaadavaks
tegemist. Käesoleva täiendusega parandatakse see puudus. Vastutavale töötlejale määratakse
kohustus põhjendatud juhul andmete avalikkusele kättesaadavust piirata, vajadusel piiramine
lõpetada ja informeerida andmete avalikkusele piiramise taotluse esitajat nii taotluse
rahuldamisest kui ka rahuldamata jätmisest. Vastutavaks töötlejaks on § 762 lõike 2 kohaselt
Rahandusministeerium.
Lõigus 4 on kasutatud sõnastust „riigivõimu asutus“, kuid selgem on kasutada terminit
„täidesaatva riigivõimu asutus“, mis on sisustatud Vabariigi Valitsuse seaduse 3. peatükis.
Kehtiva lõike 5 sõnastuse kohaselt peab registri vastutav töötleja esitama aruande ka valdkonna
eest vastutavale ministrile. Kuna andmekogu vastutav töötlejaks saab Rahandusministeerium,
siis pole vajadust kehtestada seaduse tasandil Rahandusministeeriumile eraldiseisvat
aruandluskohustust rahandusministri ees. Lisaks on sõna „register“ asendatud sõnaga
„andmekogu“.
3.3. Karistusregistri seaduse muutmine
31
Eelnõu § 3. Karistusregistri seadust täiendatakse, andes registrist kustutatud ja arhiivi kantud
andmetele õigusliku tähenduse isiku RAB-i tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Muudatusega kaasneb ühtlasi RAB-ile ligipääs registri
arhiivis olevatele andmetele. KarRS-i täiendamine on seotud RahaPTS § 611 lisandumisega,
millega antakse RAB-ile õigus teostada taustakontrolle. Taustakontrolli üheks osaks on
karistusregistri arhiivis olevate andmete kontrollimine. Eesmärgiks ei ole kontrollida üksnes
tahtlike kuritegude toimepanemist ja nende eest mõistetud karistusi, vaid kõiki
karistusandmeid, mis võiksid isiku laitmatu maine kahtluse alla seada. Lisaks
karistusandmetele kontrollitakse ka väärteo toimepanemise andmeid ulatuses, mis võiksid
kahtluse alla seada isiku laitmatu maine. RAB hindab toimepandud väärtegude ajalugu kogumis
teabega, milline on olnud isiku edasine käitumine pärast olulise väärteo toimepanemist
minevikus.
3.4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Eelnõu § 4. Muudetakse krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõike 42 punkti 1.
Paragrahvis 88 on sätestatud pangasaladus ja muudetav lõik sätestab olukorrad, kus
krediidiasutusel on õigus avaldada või ta on kohustatud avaldama seoses oma seadusest
tulenevate ülesannete täitmisega pangasaladust sisaldavaid andmeid. Muudatus on seotud
tegelike kasusaajate andmekogu asutamisega.
2022. aasta 7. märtsil jõustub RahaPTS § 20 lg 24 täiendus järgmises sõnastuses:
„(24) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel
teatavaks andmed, mis erinevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt avaldatutest, annab kohustatud
isik erinevusest mõistliku aja jooksul teada äriregistri pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1
nimetatud juhul. Käesoleva lõike kohaselt esitatavale teatele lisatakse andmed või dokumendid,
millest erinevus nähtub.“.
Sätte viimane lause osundab, et teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus
nähtub. Olukorras, kus kohustatud isik on krediidiasutus, kohaldub talle KAS §-s 88 sätestatud
pangasaladuse regulatsioon, mis ei sätesta erisust andmete avaldamiseks tegeliku kasusaajate
andmekogu vastutatud ja volitatud töötlejatele ning muudab seega dokumentide ja andmete
esitamise võimatuks, sest üldjuhul on tegemist pangasaladusega. Tegelike kasusaajate
andmekogu andmete kvaliteedi tagamiseks vajaliku lahknevusteadete süsteemi toimimiseks
kehtestatakse erand pangasaladuse regulatsiooni.
3.5. Riigilõivuseaduse muutmine
Eelnõu § 5 punkt 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik, et virtuaalvääringu
teenuse pakkumise tegevusloa riigilõivu määr saaks olla erinev RAB-i poolt antava
finantseerimisasutusena tegutsemise riigilõivu määrast.
Eelnõu § 5 punkt 2. Kehtiv virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa läbivaatamise
riigilõiv on 3300 eurot. Kõrgema riigilõivuga tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele,
kus on kõige suuremad riskid rahapesuks või terrorismi rahastamiseks ning sellest tulenevalt
on teostatav järelevalve maht suurem. Väga kõrge riskitaseme tõttu on riigilõivumäära
kujundamisel võetud arvesse RLS § 4 lõikes 2 sätestatud ekvivalendipõhimõtet, mis võimaldab
kehtestada riigilõivumäära kulupõhimõttest erinevalt lähtuvalt toimingust saadavast hüvest ja
kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest.
Seoses NRA-s tuvastatud kõrgete riskidega virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektoris ja
eelnõuga ette nähtavate virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotluse läbivaatamise
32
raames kontrollitavate nõuete olulise karmistumisega ei ole kehtiv riigilõivu määr piisav.
Riigilõivu puhul on oluline, et see kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. RAB-i poolt
teostatav virtuaalvääringu teenuse tegevusloa menetluse maht (kontrolliesemete arv ja nende
kontrollimise keerukus) kasvab oluliselt.
Loakohustusel on eelkõige kuritegusid ennetav funktsioon, see tähendab, et tegevusloa
menetluse näol tegemist n.ö kaitsefunktsiooniga, mis aitab tulevikus ennetada võimalikke
kuritegusid. Liiga madal lävend tegevusloa saamiseks saab rahvusvahelist tähelepanu, mille
tulemusel võib kannatada Eesti maine, sest tegevusloa võivad väga kergesti saada ka isikud,
kelle eesmärgid on seotud kuritegevusega. RAB on kokku puutunud ka selliste ettevõtjatega,
kes on tegevusloa võtnud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks
äripartnerite ja välisriigi krediidiasutuste silmis.
Seega ei ole tegevusloa taotlemise protsessil ka ettevõtjate jaoks antud valdkonnas üheselt
majandustegevuse seaduslikkuse tagamise eesmärki, vaid seda kasutatakse majandusliku
väärtusega hüvena iseeneses. Oma analüüsis on RAB toonud välja järgmist: „Eesti
virtuaalvääringu tegevusluba reklaamitakse rahvusvaheliselt kui kvaliteedimärgist
teenusepakkujale, mis võimaldab teenusepakkujal klientidele kinnitada, et nende vara on
kindlas kohas, mille tõttu on Eesti valmisettevõtted, millel on virtuaalvääringu teenuse
tegevusluba, saanud müügiartikliks ka rahvusvahelistele äriteenuseid pakkuvate ettevõtete
jaoks. Näiteks kontserni Eternity Law International kodulehel kaubeldakse Eesti
valmisfirmadega, sh virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõttega. „Tegevuslubadega ettevõtete
vormistamine müügi eesmärgil muudab tegevusloaga ettevõtete turu läbipaistmatuks ning on
ühtlasi RABi kui haldusorgani jaoks väga koormav. Esialgse tegevusloa taotlemise käigus
jäetakse RABile ekslik arusaam, et ettevõte hakkab tegevusloa saamisel teenust osutama.
Tegelikkuses aga loobub enamik ettevõtteid tegevusloa saamisel ajutiselt tegevusest kuni
ettevõtte müügini. Müügi korral esitatakse RABile tegevusloa muutmise taotlus, mille
menetlemisel peab RAB kontrollima kõiki asjaolusid sarnaselt esmase tegevusloataotluse
menetlemisega. Ilmnenud tüpoloogia tõttu on RAB oluliselt muutnud oma tegevuslubade
väljastamise protsessi ning RAB arvestab esialgse tegevusloa taotlemise käigus valeandmete
esitamist kui asjaolu teenusepakkujate korrektse ärialase maine hindamisel.“8.
Kirjeldatud tüpoloogia tekkimise eelduseks on teiselt poolt ka tegevusloa kättesaadavus, millest
omakorda moodustab olulise osa selle hind ehk riigilõiv. Seega on antud valdkonnas asjakohane
kasutada riigilõivu suuruse määramisel ekvivalendiprintsiipi, mis vastab eelnevalt kirjeldatud
ärakasutamiste vältimisele suunatud kõrgemale avalikule huvile ja arvestab antud valdkonna
tegevusloa tegelikku majanduslikku tähendust.
Lisaks on RAB tuvastanud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujate maksukoormus on siiani
olnud väga väike, võrreldes teiste sektoritega ja ettevõtjate tegevuse mahuga. Riik võtab vastu
tegevuslubade väljastamisega märkimisväärse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mille
maandamiseks, järelevalve teostamiseks ja muudeks menetlusteks kaasnevad riigile
märkimisväärsed kulud, kuid praktika näitab, et seoses kõnealuste ettevõtete tegevuse piiriülese
olemusega ja teenuse pakkumise vähese Eestiga seotuse on nende ettevõtjate maksukoormus
osutunud Eestis väga madalaks.
Eelnõu § 5 punkt 3. Ka tegevusloa muutmise menetlusega kaasneb kulu, kuid siiani pole seda
lõivustatud. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusloa kontrollieseme täienemisega
on kasvanud tegevusloa muutmise menetluse maht, mistõttu on asjakohane lõivustada ka
8
Vt: analüüsi „Äriühingute teenusepakkujatega seonduvad rahapesuriskid Eestis“ lk 31 -32, kättesaadav
https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#rahapesu-andmebroo-
33
tegevusloa muutmise menetlus. Tegevusloa muutmise menetluse kontekstis on paljud
varasemalt esitatud andmed ja dokumendid jätkuvalt asjakohased ning seetõttu ei ole vaja neid
uuesti esitada ega esitatut RAB-i poolt kontrollida. Eelkirjeldatu tõttu on tegevusloa
muutmisega kaasnev kulu reeglina väiksem uue tegevusloa taotlemisega kaasnevast kulust.
Seetõttu kehtestatakse eraldiseisvalt tegevusloa taotlemise riigilõivu määrast tunduvalt
madalam tegevusloa muutmise riigilõivu määr.
Vastavalt RLS-i § 20 lõikele 1 ei kohaldata riigilõivu ja seega ka tegevusloa muutmise riigilõivu
järgmiste toimingute korral:
1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või
tänava piiride muutmisest või sihtnumbri muutmisest;
2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus
rahvastikuregistris;
3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;
4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;
5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi,
aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti
juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine
riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu
registriosakonna peetavas registris;
6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel”
kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning
registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele
eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris.
3.6. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153. Eesti õigusruum vastab
direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna
üks oluline teema direktiivis on ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise
arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada normitehniline märkus TMS-i, millega
reguleeritakse vastavat ligipääsu. Lisaks on täpsem regulatsioon sätestatud TMS-i alusel
kehtestatud kohtutäiturimäärustikus.
3.7. Äriseadustiku muutmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikkel 30 lõike 1 kohaselt peavad
liikmesriigid tagama, et tegelike kasusaajate andmete esitamise nõuete rikkumise korral
kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid või karistusi. Muudatusega
lisatakse viide RahaPTS-ile, et anda registripidajale õigus trahvida andmete esitamiseks
kohustatud isikuid juhul, kui nad ei esita andmeid või esitavad ebaõigeid andmeid. Trahvimine
toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras.
3.8. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 8. Seadus jõustub 1. veebruaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna
virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel.
Seoses asjaoluga, et virtuaalvääringute teenusepakkujate lisanõuded on rahvusvaheliselt FATFi
poolt kehtestatud juba 2019. aasta juunis ja NRA avalikustati 2021. aasta juunis on
virtuaalvääringute teenusepakkujad õiguskeskkonna muutumise vajadusega juba kursis.
Tegelike kasusaajate andmekogu puudutavad muudatused jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil, mil
on planeeritud käivitada andmekogu ja äriregistri juures vastav tehniline lahendus.
4. Eelnõu terminoloogia
34
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, muudetud
direktiiviga (EL) 2018/843.
Lisaks on eelnõu seotud direktiiviga 2011/16/EL. Kuna tegelike kasusaajate andmekogu
puudutav regulatsioon on järjest suuremas osas RahaPTS-is, siis on lisaks ÄS-ile vaja
normitehnilist märkust ka RahaPTS-is. Samuti võetakse käesoleva seadusega üle direktiiv (EL)
2019/1153. Täpsem informatsioon Eesti õiguse vastavuse kohta direktiiviga (EL) 2019/1153
on lisatud käesoleva seletuskirja lisaks olevas vastavustabelis.
6. Seaduse mõjud
Virtuaalvääringu tegevusloanõuete karmistamine ei too endaga kaasa muudatusi
fiskaalpoliitikas. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, sotsiaalset, demograafilist või
regionaalset arengut.
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm I: virtuaalvääringu tegevusluba omavad või taotlevad ettevõtjad.
RAB hakkas virtuaalvääringute tegevusalas tegevuslube väljastama 2017. aastal. Eestis
tegevusluba omavate virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on ajas oluliselt muutunud.
01.09.2021 seisuga on 481 kehtivat virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba
(virtuaalvääringu teenus 418, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus 36;
virtuaalvääringu rahakoti teenus 27). Ajutisest loobumise teade on esitatud seoses 219
virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga (virtuaalvääringu teenus 50; virtuaalvääringu
raha vastu vahetamine 83; virtuaalvääringu rahakoti teenus 86). Virtuaalvääringu teenuse
pakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt 01.09.2021 seisuga oli menetluses 259
tegevuslubadega seotud taotlust. Seega saab sihtgruppi pidada pigem suureks.
Tabel 1. Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017–2021.
Aasta (kuu) Tegevusluba omavate
unikaalsete ettevõtjate arv
2017 4
2018 599
2019 1234
2020 (august) 353
2021 481
(september)
Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavate isikute arv tõusis väga kiiresti 2017–
2019 ning langes 2020. aastal seoses nõuete karmistumisega, kuid seejärel taastus sektoris
tegutsevate isikute arvu kasv. Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate
vahendatud teenuste kogukäive on samas pidevalt kiiresti kasvanud. Kui 2018. aastal oli see
suurusjärgus 590 miljonit eurot, siis 2019. a esimesel poolaastal juba kaks korda kõrgem – 1,2
miljardit eurot. Ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 on RAB-i andmetel Eesti
tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate kogukäive olnud 18,5 miljardit eurot. Mõju
avaldub ka neile, kellel eelnõu jõustumise hetkel tegevusluba pole, kuid kes on tegevusloa
taotluse esitanud.
35
Avalduv mõju: Muudatusega kaasneb kõige suurem mõju nendele ettevõtjatele, kellel veel
tegevusluba pole, kuid kes on esitanud tegevusloa saamiseks taotluse või kes soovivad seda
teha. Sihtrühmale kaasneb seoses tegevusloa saamiseks vajalike täiendavate toimingutega
tegevuskulude tõus ning tegevusloa andmisega seonduv riigilõivu tõus. Tegevusloaga
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele võib kaasneda mõningane tegevuskulude tõus seoses
asjaoluga, et eelnõuga lisatakse uusi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid, mistõttu osad
virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad tegema muudatusi oma tegevuses, kui soovivad
tagada, et nende tegevusloa edasine kehtivus ei oleks ohustatud. Samuti peavad tegevusloaga
ettevõtjad viima 18. märtsiks 2022 oma tegevuse kooskõlla seaduses sätestatud täiendavate
nõuetega. Tegevusloa nõuetega kooskõlla viimine on teenusepakkujate jaoks ühekordne
tegevus. Tegevuse kooskõlas hoidmine on pidev tegevus, kuid mitte kuigi ulatuslik, kuna
sisuliselt ettevõtja peab jälgima, et ta tegevuses kavandatavad muudatused ei läheks vastuollu
tegevusloa kontrollesemeks olevate tingimustega. Lisanduv järelevalvetasu maksmine ja
majandusaasta aruande audit toimuvad kord aastas ning nende tegevustega seonduvad kulud ei
ole suured. Omavahendite nõuetekohasele tasemele tõstmine võib põhjustada ühekordseid
kulutusi, kuid vastava taseme hoidmine on pigem passiivne tegevus ja omavahendite määr on
võrdlemisi madal, võrreldes keskmise turuosalise käibega. Ka uue tegevusloa taotlemine on
ühekordne protsess (tegevusluba on tähtajatu). Kõrgem tegevusloa lävend aitab ära hoida
tendentsi, kus tegevuslube küll väljastatakse, kuid millega reaalset tegevust ei kaasne.
Ebasoovitava mõjuna võib avalduda, et seaduse vastuvõtmisel võib mõni käesoleval hetkel
tegutsev ettevõtja tegevuse lõpetada, samuti ei pruugi osad töötajad ja juhtorgani liikmed enam
vastata nõuetele, mis võib tähendada näiteks töösuhete lõpetamist või juhatuse liikme
tagasikutsumist. Eesti nõuded muutuvad ajutiselt karmimaks võrreldes mõne teise
jurisdiktsiooniga, kuid suuremad mahud ja kõrgem turuosaliste arvukus nõuab ka
komplekssemat regulatiivset raamistikku, et maandada sealt tulenevaid riske. Tegevuslubade
arvukuse vähenemine tuleneb valdavad nende isikute poolt tegevuslubadest loobumisest, kes
aktiivselt teenust ei osuta (sh äriühingu teenuse pakkujad) ja nende isikute poolt, kes on Eesti
tegevusloa saanud, kuid kellel tegelikku tegevust Eestis pole. Virtuaalvääringu teenuse
pakkujate halduskoormus kasvab seoses täiendustega tegevusloa väljastamise ja muutmise ning
tegevuse nõuetes. Kokkuvõtvalt on avalduva mõju ulatus keskmine.
Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle
keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem väheoluliseks.
Mõju sihtrühm II: teenuse tarbijad.
Siinkohal on raske hinnata, kui palju on virtuaalvääringu teenuse kasutajaid, kuid võib eeldada,
et teenus kogub populaarsust. Seda kinnitab nii RAB-i statistika tegevusloa taotluste kohta kui
ka maailmaturul suurenenud virtuaalvääringute nõudlus. Eesti tegevusloga virtuaalvääringu
teenuse pakkujate tarbijate arv ulatub miljonitesse, kuid neist väga väike hulk on elu või
asukohaga Eestis.
Avalduv mõju: Kuivõrd karmistatakse teenuse osutaja turule sisenemise nõudeid ja sektori
läbipaistvusnõudeid, siis sellega seonduvalt peaks Eesti tegevusluba omavate ettevõtjate
pakutavad teenused muutuma tarbijatele turvalisemaks. Ühetaolised alused teenuse osutamise
nõuetele tagavad parema investorite ja teenuse klientide kaitse ning võrdsema
konkurentsiolukorra sektoris. Arvestades teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust
eeldada, et tegevusloa nõuete karmistamisega konkurentsi vähenemine selle teenuse turul
tarbijate jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Rahapesu ja muude kuritegude
ennetamine sektoris tõstab sektori mainet, mis on kõigi seaduskuulekate virtuaalvääringute
sektoris tegutsevate isikute sh tarbijate huvides. Kui teenusepakkujad vastavad senisest
kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini võimalikke riske maandada, siis on see
36
ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole muudatus ulatuslik, kuna turg on
rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti tegevusloaga
teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva mõju ulatus
väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle
keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada väheoluliseks.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele
Mõju sihtrühm: tegevuslubade menetleja (RAB).
Riskid ei ole seotud mitte ainult teenuse tarbijatega, küsimus on laiemalt Eesti riigi maines. Kui
Eesti riik RAB-i näol väljastab hulgaliselt tegevuslube isikutele, kelle kutsealased nõuded ei
ole piisavad, siis sellega võib kaasneda negatiivseid tagajärgi Eesti finantssektorile ja laiemalt
riigi majanduskeskkonnale ja julgeolekule.
Avalduv mõju: Muudatuse jõustumise järel tõuseb RAB-i töökoormus, sest tegevusloa
menetluse maht kasvab ja lisandub olulise osaluse omandamise ja suurendamise menetlus.
Kõrgema riigilõivu ettenägemine ja tegevusloa nõuete karmistamine vähendab eelduslikult uute
tegevusloa taotluste esitamist ja nende läbivaatamisega seotud halduskoormust ja kulusid.
Lisaks on seoses omavahendite, olulise osaluse, juhatuse pädevuse ja muude nõuetega vajalik
senisest suuremas mahus pidev järelevalvetegevus, mis samuti põhjustab täiendavat
töökoormuse kasvu. Siiski on juba praegu RAB-i tegevuslubade väljastamisega seotud
töökoormus perioodiliselt tõusnud ning järelevalvekoormus seoses suure hulga turuosalistega
pidevalt kõrge. Samas võib tegevuslubade arv ja tegevusloaga isikute arv hakata 2022. aasta
algusest vähenema, mille tulemusel RAB-i summaarne töökoormus 2022. aasta lõpuks väheneb
ja RAB saab senisest suuremas mahus tegeleda järelevalvetegevusega.
Järeldus mõju kohta: tegevuslubade väljastamine ei moodusta RAB-i tegevusest põhiosa (mõju
ulatus on keskmine) ja oodata on pikas perspektiivis tegevuslubade taotluste esitamise
vähenemist, kuid võttes arvesse, et RAB-i tegevus tegevuslubade menetlejena on igapäevane,
siis on mõju pigem oluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Muudatusega täieneb virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusloa taotlemiseks esitatavate
andmete ja dokumentide koosseis, tegevusloa kontrolliese ning kehtetuks tunnistamise alused.
Lisaks peavad tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oma tegevuse viima
kooskõlla mõnede täiendavate tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuetega. Sellega seoses
laekub RAB-ile hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks suur kogus andmeid ja dokumente, mida
RAB peab analüüsima ja kontrollima. RAB on hinnanud, et uute dokumentide ja kontrollieseme
asjaolude hindamiseks oleks vajalik täiendada RAB-i koosseisu. Eelnõuga tõstetakse
virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade riigilõivu ja kehtestatakse vastava
tegevusloa muutmise taotluse menetlemisele riigilõiv. Muudatuste eesmärk on tagada, et
riigilõivust kogutav tulu oleks võimalikult lähedane riigi kulule, mis kaasneb virtuaalvääringu
teenuste pakkumise tegevusloa väljastamise ja muutmise menetlusega. Täpset tulu ja kulu
seoses tegevusloa ja selle muutmise taotlustega on keeruline hinnata, kuna taotluse arv on
oluliselt varieerunud. 2019. esitati 1519 asjakohast tegevusloa taotlust. 2020. aasta ja 2021.
aasta statistika on allolevas tabelis.
37
Tabel 2. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade taotluste statistika 2020 – 2021.
aasta märts.
Aasta 2020 10.03.2021 seisuga
Virtuaalvääringute teenuse 633 uut taotlust (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69
pakkumise tegevuslubade muutmistaotlust) muutmistaotlust)
taotlused Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba
Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444
Kui rakendada kehtestatavaid riigilõivu määrasid 2020. aasta statistikale, siis oleks
tegevuslubade väljastamisega seonduvalt saadav tulu 4 051 200 eurot ja muutmistaotlustega
seonduvalt 2 404 000 eurot ehk kokku 6 455 200 eurot. Samas on tegevuslubade taotluste hulk
varieerunud suurel määral, mistõttu on keeruline hinnata tulevikus tehtavate taotluste hulka.
Käesoleva eelnõuga kehtestatavate täiendavate nõuetega on oodata tegevuslubade taotluste
arvu vähenemist. Lisaks lisandub järelevalvetasust tulenev täiendav tulu. RAB-i töökoormus
ajutiselt kasvab seoses tegevusloa muutmise taotlustega 2022. aasta kevadel ja täiendava
järelevalve ressurssi tõttu. Nende ülesannete jaoks vajaliku rahastuse peab RAB leidma enda
vahenditest ja vajadusel läbi töökorralduse muudatuste. Kui turuosaliste arv langeb 2022. aasta
kevadest alates, siis väheneb ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtava järelevalve
kogukulu.
Seoses tegevusloa taotlemiseks esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu, tegevusloa
kontrollieseme ja kehtetuks tunnistamise aluste täiendamisega tuleb teha arendustöid
majandustegevuse registris. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt teostatavate
arendustöödega tekkiv kulu on 4200 eurot.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga seoses kehtestatakse pärast seaduse vastu võtmist lisanduva RahaPTS § 722 lõike 5
alusel rahandusministri määrusega majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. veebruaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu
teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole,
Maksu- ja Tolliametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Audiitorkogule,
Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Pangaliidu MTÜ-le, FinanceEstonia MTÜ-le,
Krüptoraha Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Siseaudiitorite Ühingule,
Vabaühenduste liit EMSL-le ja Eesti Kirikute Nõukogule.
Algatab Vabariigi Valitsus…
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
38
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Vastavustabel
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1153,
20. juuni 2019,
millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende
eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK
Tabelis viidatud õigusaktide loetelu:
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/511122019005/consolide/current)
Avaliku teenistuse seadus (ATS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/530102013082/consolide/current)
Julgeolekuasutuste seadus (JAS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/503062020002/consolide/current)
Karistusseadustik (KarS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/502062021003/consolide/current)
Täitemenetluse seadustik (TMS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/515042021001/consolide/current)
Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/509072021004/consolide/current)
Isikuandmete kaitse seadus (IKS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/523012019001/consolide/current)
Infosüsteemide andmevahetuskiht (https://www.riigiteataja.ee/akt/127092016004?leiaKehtiv)
Kohtutäiturimäärustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021024?leiaKehtiv)
Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020038?dbNotReadOnly=true)
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/527042021003/consolide/current)
1
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102122020003)
E-aresti üldtingimused (https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/e-aresti_uldtingimused_0.pdf)
E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018005?leiaKehtiv)
Jälitustoimingute infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015019)
Politsei andmekogu põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020037?leiaKehtiv)
Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende
kontrollimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017025?leiaKehtiv)
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti õigusakti sisuliseks
norm normi rakendamiseks
ülevõtmise kehtestatavad
kohustus riigisisesed õigusaktid
Art 1 lg Ei 1. Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed, mis
1 hõlbustavad pädevate asutuste juurdepääsu finantsteabele ja
pangakontode andmetele ning selle teabe ja nende andmete
kasutamist raskete kuritegude tõkestamise, avastamise,
uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Lisaks
sätestatakse selles meetmed, mis hõlbustavad rahapesu
andmebüroode juurdepääsu õiguskaitsealasele teabele
rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi
rahastamise tõkestamiseks ning nende vastu võitlemiseks
ning mis tõhustavad rahapesu andmebüroode vahelist
koostööd.
2
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 1 lg Ei 2. Käesolev direktiiv ei piira:
2
a) direktiivi (EL) 2015/849 ega liikmesriigi õiguses
sisalduvate seotud sätete kohaldamist, muu hulgas rahapesu
andmebüroodele liikmesriigi õiguse alusel antud
organisatsioonilist staatust ega nende tegevuse sõltumatust ja
autonoomsust;
b) pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kanaleid ega
nende volitusi saada kohustatud isikutelt teavet liidu või
liikmesriikide õiguse alusel;
c) määruse (EL) 2016/794 kohaldamist;
d) kohustusi, mis tulenevad kriminaalasjades
vastastikust õigusabi andmist ja otsuste vastastikust
tunnustamist käsitlevatest liidu õigusaktidest ja raamotsusest
2006/960/JSK.
Art 2 1) Jah „pangakontode keskregistrid“ – automatiseeritud RahaPTS § 81
keskmehhanismid (näiteks keskregistrid või kesksed
elektroonilised andmeotsingu süsteemid), mis on loodud
direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõike 1 kohaselt;
Art 2 2) Jah „kriminaaltulu jälitamise talitused“ – otsuse 2007/845/JSK Politsei- ja
kohaselt liikmesriikide loodud või määratud riiklikud Piirivalveameti
talitused; põhimäärus § 162 p 7
Art 2 3) Jah „rahapesu andmebüroo“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 RahaPTS § 53 lg 1
kohaselt loodud rahapesu andmebüroo;
Art 2 4) Jah „kohustatud isikud“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 RahaPTS § 2
lõikes 1 sätestatud isikud;
3
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 2 5) Jah „finantsteave“ – mis tahes liiki teave või andmed, näiteks RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja
andmed finantsvara, vahendite liikumise või rahaliste 2
ärisuhete kohta, mida rahapesu andmebürood juba omavad
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja
avastamiseks ning nende vastu tõhusalt võitlemiseks;
Art 2 6) Jah "õiguskaitsealane teave" RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja
§ 58, JAS § 6 p 2–4,
i) mis tahes liiki teave või andmed, mida pädevad asutused KarRS § 6, KrMS §
juba omavad seoses kuritegude tõkestamise, avastamise ja 12617, 210, VTMS § 811,
uurimise või nende eest vastutusele võtmisega, või PPVS § 10 lg 1, E-
ii) mis tahes liiki teave või andmed, mida avaliku sektori toimiku süsteemi
asutamine ja e-toimiku
asutused või eraõiguslikud üksused omavad seoses
süsteemi pidamise
kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende eest põhimäärus,
vastutusele võtmisega ning millele pädevatel asutustel on Jälitustoimingute
juurdepääs ilma liikmesriigi õiguse alusel sunnimeetmeid infosüsteemi asutamine
võtmata; ja infosüsteemi pidamise
põhimäärus, Politsei
selliseks teabeks võivad olla muu hulgas karistusandmed ning andmekogu põhimäärus
teave uurimiste, vara külmutamise või arestimise või muude
uurimis- või ajutiste meetmete ning süüdimõistmiste ja
konfiskeerimiste kohta;
Art 2 7) Ei „pangakonto andmed“ – järgnevad pangakontode
keskregistrites sisalduvad andmed panga- ja maksekontode
ning pangaseifide kohta:
Art 2 7) Jah kliendikonto omaniku ja kõigi arvatavalt kliendi nimel RahaPTS § 20, 21, 22,
i) tegutsevate isikute kohta: nimi, millele lisanduvad muud 31, 46, 47 ning 81 lg 11
direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõike 1 punkti a ja 12
ülevõtvates liikmesriigi sätetes nõutud andmed
isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood;
4
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 2 7) Jah kliendikonto omaniku asemel tegelikult kasu saava omaniku RahaPTS § 20 lg 1 p 3, §
ii) kohta: nimi, millele lisanduvad muud direktiivi (EL) 46 lg 2 p 21, § 47 ja § 81
2015/849 artikli 13 lõike 1 punkti b ülevõtvates liikmesriigi lg 13
sätetes nõutavad andmed isikusamasuse tuvastamiseks või
kordumatu tunnuskood;
Art 2 7) Jah panga- või maksekonto kohta: IBAN-number ning konto RahaPTS § 81 lg 14
iii) avamise ja sulgemise kuupäev;
Art 2 7) Jah hoiulaeka kohta: üürilevõtja nimi, millele lisanduvad muud RahaPTS § 20, 21, 22,
iv) direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõiget 1 ülevõtvates 31, 46, 47 ning 81 lg 11,
liikmesriigi sätetes nõutavad andmed isikusamasuse 12 ja 15
tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood ja üürimise kestus;
Art 2 8) Jah „rahapesu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) RahaPTS § 4
2018/1673 artiklis 3 määratletud tegevus;
Art 2 9) Jah „seotud eelkuriteod“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 RahaPTS § 4 Definitsioon ei ole piiratud
punktis 1 osutatud süüteod; kuriteoliikidega ja hõlmab kõiki
eelkuritegusid.
Art 2 10) Jah „terrorismi rahastamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu RahaPTS § 5 ning KarS
direktiivi (EL) 2017/541 artiklis 11 määratletud tegevus; § 2373 ja § 2376
Art 2 11) Jah „finantsanalüüsid“ – rahapesu andmebüroode poolt direktiivi RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja
(EL) 2015/849 kohaselt oma ülesannete täitmise käigus juba 2, ning lg 2
tehtud tegevusanalüüside ja strateegiliste analüüside
tulemused;
Art 2 12) Ei „rasked kuriteod“ – määruse (EL) 2016/794 I lisas loetletud
kuriteoliigid
5
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 3 (1) Jah Liikmesriik määrab kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, RahaPTS § 58 lg 11 ja
uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks pädevate TMS § 631 lg 11,
asutuste seast pädevad asutused, kellele antakse õigus saada Politsei- ja
Piirivalveameti
juurdepääs asjaomase liikmesriigi pangakontode riiklikule
põhimäärus § 162 p 7
keskregistrile ja teha selles otsinguid. Nende pädevate
asutuste hulka kuuluvad vähemalt kriminaaltulu jälitamise
talitused.
Art 3 (2) Jah Liikmesriik määrab oma ametiasutuste seast, kes on pädevad RahaPTS § 60 lg 2, 3, 4,
kuritegusid tõkestama, avastama, uurima või nende eest 5, § 62, KrMS § 31
vastutusele võtma, pädevad asutused, kes võivad taotleda ja
saada rahapesu andmebüroolt finantsteavet või
finantsanalüüse.
Art 3 (3) Ei Liikmesriik teavitab komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt
määratud asutustest hiljemalt 2. detsembriks 2021 ning
muudatustest nimetatud teabes. Komisjon avaldab
teated Euroopa Liidu Teatajas.
Art 4 (1) Jah Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud RahaPTS § 58 lg (11),
pädevatel riiklikel asutustel on õigus saada kiire TMS § 631 lg 11,
otsejuurdepääs pangakontode andmetele ning teha nendes kohtutäiturimäärustik §
otsinguid, kui see on vajalik neile määratud ülesannete 53–551
täitmiseks raske kuriteo tõkestamise, avastamise ja uurimise
või selle eest vastutusele võtmise või rasket kuritegu
puudutava kriminaaluurimise toetamise eesmärgil, muu
hulgas vastava uurimisega seotud vara tuvastamiseks, selle
päritolu kindlakstegemiseks ja arestimiseks.
Juurdepääsu ja otsinguid loetakse otseseks ja kiireks muu
hulgas siis, kui pangakontode keskregistreid haldavad
6
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
riiklikud asutused edastavad pangakonto andmed pädevatele
asutustele kiiresti automatiseeritud mehhanismi abil,
tingimusel et ühelgi vahendaval asutusel ei ole võimalik
taotletud andmeid või esitatavat teavet mõjutada.
Art 4 (2) Ei Vastavalt käesolevale direktiivile ei saa pädevad asutused Estonia uses data retrieval
juurdepääsu täiendavale teabele ega tohi teha otsinguid system for the purposes of Art
täiendavas teabes, mida liikmesriigid peavad vajalikuks ning 32a of 2015/849.
lisavad pangakontode keskregistrisse kooskõlas direktiivi
(EL) 2015/849 artikli 32a lõikega 4.
Art 5 (1) Jah Pangakontode andmetele võivad üksikjuhtumipõhiselt TMS § 631 lg 11
vastavalt artiklile 4 juurdepääsu saada ning neis otsinguid
teha vaid need pädevate asutuste töötajad, kes on selleks
spetsiaalselt määratud ja volitatud vastavaid ülesandeid
täitma.
Art 5 (2) Jah Liikmesriigid tagavad, et määratud pädevate asutuste RahaPTS § 61; JAS § 12
töötajad järgivad kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja ja § 14; ATS § 14, § 15
andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaste ja § 55, Politseiametniku
ning Politsei- ja
oskustega.
Piirivalveameti
struktuuriüksuse juhi
ametikohal teenistuses
oleva ametniku
kutsesobivusnõuded,
nende kontrollimise
tingimused ja kord § 2–5
ja § 8
7
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 5 (3) Jah Liikmesriigid tagavad, et kasutusele on võetud tehnilised ja Kohtutäiturimäärustik §
korralduslikud meetmed, mis tagavad andmete rangetele 53 lg 1
tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse selleks, et
pädevad asutused saaksid kasutada artikli 4 kohast õigust
pääseda juurde pangakontode andmetele ning teha neis
otsinguid.
Art 6 (1) Jah Liikmesriigid näevad ette, et pangakontode keskregistrit IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud
haldav asutus tagab logi pidamise iga korra kohta, kui E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
määratud pädevad asutused kasutavad juurdepääsu
pangakontode andmetele ja teevad neis otsinguid. Logid
peavad eelkõige sisaldama järgmist:
Art 6 (1) Jah viide siseriiklikule toimikule; IKS § 36 lg 2 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud
a) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
Art 6 (1) Jah päringu või otsingu kuupäev ja kellaaeg; IKS § § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud
b) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
Art 6 (1) Jah päringu või otsingu tegemiseks kasutatud andmete liik; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud
c) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
Art 6 (1) Jah tulemuste kordumatud tunnused; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud
d) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
Art 6 (1) Jah registriga tutvunud määratud pädeva asutuse nimi; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud
e) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
Art 6 (1) Jah päringu või otsingu teinud ametniku ning asjakohasel juhul IKS § 43 Nõuete täitmine on tagatud
f) selle tellinud ametniku kordumatu kasutajatunnus ning E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga.
võimaluse korral ka päringu või otsingu tulemuste saaja
kordumatu kasutajatunnus.
8
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 6 (2) Jah Logisid kontrollivad regulaarselt pangakontode IKS § 36 lg 4, § 37 lg 4,
keskregistrite andmekaitseametnikud. Logid tehakse taotluse § 43 ja § 51, TMS § 631
korral kättesaadavaks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lg 11
kohaselt määratud pädevale järelevalveasutusele.
Art 6 (3) Jah Logisid kasutatakse üksnes andmekaitse järelevalve IKS § 36 lg 3 ja § 56
eesmärgil, sealhulgas taotluse vastuvõetavuse ja
andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, ning andmete
turvalisuse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste
meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need
kustutatakse viie aasta möödumisel nende loomisest, välja
arvatud juhul, kui neid vajatakse pooleliolevate
järelevalvemenetluste raames.
Art 6 (4) Jah Liikmesriigid tagavad, et pangakontode keskregistrit haldav Registrite ja
asutus võtab asjakohaseid meetmeid, et töötajad oleksid Infosüsteemide Keskuse
teadlikud kohaldatavast liidu ja liikmesriigi õigusest, põhimäärus § 12 p 1
sealhulgas kohaldatavatest andmekaitsenormidest. Sellised
meetmed hõlmavad eriväljaõpet.
Art 7 (1) Jah Liikmesriik tagab kooskõlas riiklike menetluslike RahaPTS § 60 lg 2 ja 3
kaitsemeetmetega, et tema riiklik rahapesu andmebüroo on
kohustatud tegema koostööd artikli 3 lõikes 2 osutatud
määratud pädevate asutustega ja saab õigeaegselt vastata
põhjendatud taotlustele finantsteabe või finantsanalüüsi
saamiseks, mille esitavad kõnealused määratud pädevad
asutused oma vastavas liikmesriigis, kui see finantsteave või
finantsanalüüs on iga üksikjuhtumi korral vajalik ja kui
taotlused on põhjendatud raskete kuritegude tõkestamise,
9
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise
kaalutlusega.
Art 7 (2) Jah Kui objektiivselt on alust eeldada, et sellise teabe esitamine RahaPTS § 60 lg 2 ja 3
võib negatiivselt mõjutada pooleliolevat uurimist või
analüüsi, või erandjuhtudel, kui teabe avaldamine oleks
ilmselgelt ebaproportsionaalne füüsilise või juriidilise isiku
õiguspäraste huvidega või ei oleks teabetaotluse eesmärgi
seisukohast asjakohane, ei ole rahapesu andmebüroo
kohustatud teabetaotlust täitma.
Art 7 (3) Jah Andmete kasutamiseks muul kui algselt heaks kiidetud RahaPTS § 60 lg 2, 3 ja 8
eesmärgil on nõutav rahapesu andmebüroo eelnev nõusolek.
Rahapesu andmebüroo põhjendab asjakohaselt lõike 1
kohaselt esitatud taotlusele vastamisest keeldumist.
Art 7 (4) Jah Otsuse teabe levitamise kohta teeb rahapesu andmebüroo. RahaPTS § 60
Art 7 (5) Jah Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõikega 2 IKS § 15
võivad määratud pädevad asutused rahapesu andmebüroolt
saadud finantsteavet ja finantsanalüüse töödelda raskete
kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende
eest vastutusele võtmisega seotud konkreetsel eesmärgil, mis
on isikuandmete kogumise eesmärgist erinev.
Art 8 Jah Liikmesriik tagab kooskõlas riiklike menetluslike RahaPTS § 58 lg 1–3
kaitsemeetmetega ja lisaks direktiivi (EL) 2015/849 artikli
32 lõikes 4 ette nähtud rahapesu andmebüroode teabele
juurdepääsu õigusele, et tema määratud pädevad asutused on
kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku
10
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
rahapesu andmebüroo õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui
see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja
terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning
nende vastu võitlemiseks.
Art 9 (1) Jah Liikmesriigid tagavad, et erandlikel ja kiireloomulistel RahaPTS § 63
juhtudel on nende rahapesu andmebüroodel õigus vahetada
finantsteavet või finantsanalüüse, mis võivad olla
asjakohased terrorismi või terrorismiga seonduva
organiseeritud kuritegevusega seotud teabe töötlemiseks või
analüüsimiseks.
Art 9 (2) Jah Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel ja võttes RahaPTS § 63,
arvesse oma operatiivseid piiranguid, püüavad rahapesu
andmebürood vahetada sellist teavet viivitamata.
Art 10 Jah Liikmesriik tagab kooskõlas oma riiklike menetluslike RahaPTS § 60 lg 2, 3 ja 8
(1) kaitsemeetmetega, et tema pädevad asutused, kes on
määratud vastavalt artikli 3 lõikele 2, võivad oma
liikmesriigi rahapesu andmebüroolt saadud finantsteavet või
finantsanalüüse taotluse korral ja üksikjuhtumipõhiselt
vahetada teise liikmesriigi määratud pädeva asutusega, kui
see finantsteave või finantsanalüüs on vajalik rahapesu,
sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks.
Art 10 Jah Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt esitatud RahaPTS § 63 lg 4,
(2) taotluse ja selle vastuse edastamiseks kasutatakse Rahapesu Andmebüroo
spetsiaalset turvalise elektroonilise side vahendit, mis tagab andmekogu põhimäärus
§ 19, Infosüsteemide
andmete turvalisuse kõrge taseme.
11
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
andmevahetuskiht § 2 p
1, § 3p 4, § 7–12
Art 11 Jah Liikmesriik tagab, et tema pädevatel asutustel on õigus Politsei- ja
vastata Europoli põhjendatud taotlustele pangakontode Piirivalveameti
andmete kohta, mis esitatakse üksikjuhtumipõhiselt Europoli põhimäärus § 8 p 8
kohustuste piires tema ülesannete täitmiseks, kas Europoli RahaPTS § 63
riikliku üksuse kaudu või kui kõnealune liikmesriik on seda
lubanud, otsekontaktide kaudu Europolis. Kohaldatakse
määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikeid 6 ja 7.
Art 12 Jah Liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebürool on õigus RahaPTS § 63 lg 1 ja 7
(1) vastata Europoli põhjendatud taotlustele Europoli riikliku
üksuse kaudu või kui liikmesriik on seda lubanud, rahapesu
andmebüroo ja Europoli vaheliste otsekontaktide kaudu.
Sellised taotlused peavad puudutama finantsteavet ja
finantsanalüüse ning need tuleb esitada üksikjuhtumipõhiselt
Europoli kohustuste piires tema ülesannete täitmiseks.
Art 12 Jah Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabevahetuse suhtes RahaPTS § 63 lg 71
(2) kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 lõiget 5 ning
määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikeid 6 ja 7.
Art 12 Jah Liikmesriigid tagavad, et iga taotlusele vastamata jätmist RahaPTS § 63 lg 71
(3) põhjendatakse asjakohaselt.
12
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 13 Jah Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklite 11 ja RahaPTS § 63 lg 4,
(1) 12 kohane teabevahetus toimub kooskõlas määrusega (EL) Rahapesu Andmebüroo
2016/794 elektrooniliselt andmekogu põhimäärus
§ 19 lg 3, Politsei
andmekogu põhimäärus
a) turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) või selle
§ 21
õigusjärglase kaudu SIENAs kasutatavas keeles; või
b) asjakohasel juhul FIU.Neti või selle õigusjärglase
kaudu.
Art 13 Jah Liikmesriigid tagavad, et artikli 12 kohane teabevahetus RahaPTS § 63 lg 1, 5, 51.
(2) toimub õigeaegselt ja et sellega seoses käsitletakse Europoli 10
esitatud teabetaotlusi nii, nagu oleks need pärit teisest
rahapesu andmebüroost.
Art 14 Ei Käesoleva direktiivi artiklites 11 ja 12 osutatud
(1) pangakontode andmete, finantsteabe ning
finantsanalüüsidega seotud isikuandmeid töötlevad
kooskõlas määruse (EL) 2016/794 artikliga 18 üksnes need
Europoli töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja
volitatud vastavaid ülesandeid täitma.
Art 14 Ei Europol teavitab määruse (EL) 2016/794 artikli 41 kohaselt
(2) ametisse nimetatud andmekaitseametnikku igast artiklite 11,
12 ja 13 kohasest teabevahetusest.
Art 15 Ei Käesolev peatükk kohaldub üksnes III peatüki kohasele
määratud pädevate asutuste ja rahapesu andmebüroode
teabevahetusele ning IV peatükile vastavale finantsteabe ja
finantsanalüüside vahetamisele, millega on seotud Europoli
riiklikud üksused.
13
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 16 Jah Selliste isikuandmete töötlemine, mille puhul ilmnevad RahaPTS § 60, § 63 lg 4,
(1) isiku rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, Rahapesu Andmebüroo
usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse andmekogu põhimäärus
§ 5, 7, 24, 25, 27, Politsei
kuulumine, terviseseisund, seksuaalelu või seksuaalne
andmekogu põhimäärus
sättumus, on lubatud üksnes kooskõlas asjakohaste § 22, 23, E-toimiku
kaitsemeetmetega, mis tagavad andmesubjekti õigused ja süsteemi asutamine ja e-
vabadused kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. toimiku süsteemi
pidamise põhimäärus §
21
Art 16 Jah Lõikes 1 osutatud andmetele võivad saada juurdepääsu ja IKS § 40–42
(2) neid võivad töödelda üksnes selleks spetsiaalselt koolitatud
ja vastutava töötleja poolt spetsiaalselt volitatud töötajad
andmekaitseametniku juhiste kohaselt.
Art 17 Jah Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi alusel esitatud Rahapesu Andmebüroo
teabetaotluste registreerimise. Vastavad andmekirjed peavad andmekogu põhimäärus
sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: § 25
Art 17 a) Jah teavet taotleva organisatsiooni ja teavet taotlenud töötaja Rahapesu Andmebüroo
ning võimaluse korral ka päringu või otsingu tulemuste saaja andmekogu põhimäärus
nimi ja kontaktandmed; § 25 lg 3 p 1
Art 17 b) Jah viide siseriiklikule juhtumile, millega seoses teavet Rahapesu Andmebüroo
taotletakse; andmekogu põhimäärus
§ 25 lg 2
Art 17 c) Jah taotluse ese Rahapesu Andmebüroo
andmekogu põhimäärus
§ 25 lg 2
14
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 17 Jah teabetaotluse täitmismeetmed Rahapesu Andmebüroo
d) andmekogu põhimäärus
§ 25
Art 17 Jah Andmekirjeid säilitatakse viis aastat ja neid kasutatakse Rahapesu Andmebüroo
üksnes isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimise andmekogu põhimäärus
otstarbel. Asjaomased asutused peavad tegema kõik § 25 lg 4 ning RahaPTS
§ 69 lg 1 ja 2
andmekirjed taotluse korral kättesaadavaks riiklikule
järelevalveasutusele.
Art 18 Jah Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, RahaPTS § 60 lg 1,
millega piiratakse täies mahus või osaliselt andmesubjekti Rahapesu Andmebüroo
õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega, mida andmekogu põhimäärus
§ 24 ja § 25 lg 1
töödeldakse käesoleva direktiivi alusel, kooskõlas määruse
(EL) 2016/679 artikli 23 lõikega 1 või direktiivi (EL)
2016/680 artikli 15 lõikega 1, olenevalt asjaoludest.
Art 19 Jah Liikmesriigid koguvad raskete kuritegude vastu võitlemise RahaPTS § 11 lg 2 ning
(1) süsteemide tõhususe analüüsimiseks igakülgset statistikat. KrMS § 210 lg 1 p 4 ja lg
7
Art 19 Ei Hiljemalt 1. veebruariks 2020 koostab komisjon käesoleva
(2) direktiivi väljundi, tulemuste ja mõju kohta ülevaate
saamiseks üksikasjaliku järelevalvekava.
Nimetatud kavas määratakse kindlaks andmete ja muu
vajaliku tõendusmaterjali kogumise vahendid ning sagedus.
Selles täpsustatakse, milliseid meetmeid komisjon ja
liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks
ja analüüsimiseks peavad võtma.
15
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Liikmesriigid edastavad komisjonile järelevalveks vajalikud
andmed ja muu tõendusmaterjali.
Art 19 Ei Igal juhul sisaldab lõikes 1 osutatud statistika järgmist teavet:
(3)
a) määratud pädevate asutuste poolt kooskõlas artikliga
4 tehtud otsingute arv;
b) andmed, mis võimaldavad hinnata iga asutuse
käesoleva direktiivi kohaselt esitatud taotluste mahtu,
vastavate taotluste järelmeetmeid, uuritud juhtumite arvu ning
raskete kuritegude eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud
isikute arvu, kui selline teave on kättesaadav;
c) andmed, mis võimaldavad hinnata seda, kui palju
kulub asutusel aega pärast taotluse saamist sellele
vastamiseks;
d) andmed, mis võimaldavad hinnata käesoleva
direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate riigisiseste ja
piiriüleste taotlustega tegelemiseks vajaliku tööjõu või
infotehnoloogiaressurssidega seotud kulusid, kui selline
teave on kättesaadav.
Art 19 Ei Liikmesriigid korraldavad statistiliste andmete tegemise ja
(4) kogumise ning edastavad lõikes 3 osutatud statistika kord
aastas komisjonile.
16
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 20 Ei lma et see mõjutaks liidu õiguse kohast liidu ja liikmesriikide
(3) vahelist pädevuste jaotust, teavitavad liikmesriigid komisjoni
oma kavatsusest alustada läbirääkimisi ja sõlmida
kokkuleppeid liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguosalistest kolmandate riikide vahel käesoleva
direktiivi II peatüki kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
Kui komisjon jõuab kahe kuu jooksul alates teavitusest selle
kohta, et liikmesriik kavatseb alustada esimeses lõigus
osutatud läbirääkimisi, järeldusele, et läbirääkimised võivad
tõenäoliselt kahjustada asjaomast liidu poliitikat või viia
sellise kokkuleppe sõlmimiseni, mis ei ole liidu õigusega
kooskõlas, teavitab komisjon sellest liikmesriiki.
Liikmesriigid hoiavad komisjoni korrapäraselt kursis kõigi
selliste läbirääkimistega, ja kui see on kohane, kutsuvad
komisjoni osalema vaatlejana.
Liikmesriikidele antakse luba kohaldada ajutiselt või sõlmida
esimeses lõigus osutatud kokkuleppeid, tingimusel et need on
kooskõlas liidu õigusega ega kahjusta asjaomase liidu
poliitika eesmärke. Komisjon võtab sellised loa andmise
otsused vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artiklis 22 osutatud
nõuandemenetlusega.
Art 21 Ei Komisjon koostab käesoleva direktiivi rakendamise kohta
(1) aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule
hiljemalt 2. augustiks 2024 ning seejärel iga kolme aasta
tagant. Aruanne avalikustatakse.
17
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 21 Ei Kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 65 lõikega 2
(2) hindab komisjon takistusi ja võimalusi liidus rahapesu
andmebüroode vahelise koostöö edendamisel, muu hulgas
seda, kas oleks võimalik ja asjakohane luua koordineerimis-
ja toetusmehhanism.
Art 21 Ei Hiljemalt 2. augustiks 2024 esitab komisjon Euroopa
(3) Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kui
vajalik ja proportsionaalne on laiendada finantsteabe
määratlust mis tahes liiki teabele või andmetele, mida avaliku
sektori asutused või kohustatud isikud omavad ning mis on
rahapesu andmebüroodele kättesaadavad ilma liikmesriigi
õiguse alusel sunnimeetmeid võtmata, ning esitab asjakohasel
juhul seadusandliku ettepaneku.
Art 21 Ei Hiljemalt 2. augustiks 2024 koostab komisjon hinnangu,
(4) milles hinnatakse, kas liidus tegutsevate rahapesu
andmebüroode vahelist finantsteabe või finantsanalüüside
vahetamist on võimalik laiendada muudele rasketele
kuritegudele kui terrorism või terrorismiga seonduv
organiseeritud kuritegevus, ning hinnatakse selle
laiendamisega seotud probleeme.
Art 21 Ei Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist mitte
(5) varem kui 2. augustil 2027 ning esitab Euroopa Parlamendile
ja nõukogule peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruanne
sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas on järgitud Euroopa
Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja
põhimõtteid.
18
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Art 21 Ei Käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamiseks esitavad
(6) liikmesriigid komisjonile vajalikud andmed. Komisjon võtab
arvesse liikmesriikide poolt artikli 19 kohaselt esitatud
statistikat ning võib nõuda liikmesriikidelt ja
järelevalveasutustelt lisateavet.
Art 22 Ei Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee
(1) määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Art 22 Ei Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL)
(2) nr 182/2011 artiklit 4.
Art 23 Ei Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks
vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. augustiks 2021.
Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad
nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette
liikmesriigid.
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga
reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste
õigusnormide teksti.
19
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Vastavustabel
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2258,
6. detsember 2016,
millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele (ELT 342, 16.12.2016, lk 1-3) ning
nõukogu direktiiv (EL) 22. märts 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta
Tabelis viidatud õigusaktide loetelu:
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/511122019005/consolide/current)
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
õigusakti õigusakti sisuliseks
norm normi rakendamiseks
ülevõtmise kehtestatavad
kohustus riigisisesed õigusaktid
Art 22 lg Jah Selleks et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega RahaPTS § 78
1a jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende täitmine,
ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava
halduskoostöö toimimine, annavad liikmesriigid
maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*1)
artiklites 13, 30, 31 ja 40 osutatud mehhanismidele,
menetlustele, dokumentidele ja teabele.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Märkuste ja ettepanekute tabel
Nr. Ettepanek Arvestatud/ Rahandusministeeriumi seisukoht
mitte
arvestatud/
selgitatud
1. Justiitsministeerium
1.1. Justiitsministeerium ei toeta eelnõu Mitte Tegelike kasusaajate andmete
§ 6 muudatust, mille kohaselt saab arvestatud keskse kogumise, säilitamise ja
ÄS § 71 lõiget 3 kohaldada ka avalikustamise korraldamise
RahaPTS § 772 lõikes 2 sätestatud kohustus tuleb Eestile EL-i
nõuete või kohustuste rikkumise või õigusest. Direktiivi (EL) 2018/843
ebaõigete andmete esitamise suhtes, põhjenduspunktide kohaselt on
kuna registripidaja ei saa teostada tegelike kasusaajate andmete
järelevalvet tegelike kasusaajate kasutusvaldkond ja nende andmete
andmekogu üle, trahvides andmete avalikustamise mõju laiem kui
esitajaid tsiviilkohtumenetluse üksnes rahapesu ja terrorismi
seadustikus ettenähtud korras. rahastamise tõkestamine: „Üldsuse
Kuigi tegelike kasusaajate juurdepääs tegelikult kasu saavaid
andmekogusse esitatakse andmeid omanikke käsitlevale teabele
e-äriregistri infosüsteemi kaudu, ei võimaldab kodanikuühiskonnal
ole tegemist äriregistri andmetega, teavet tõhusamalt kontrollida, sh
mille üle registriosakond ajakirjanduse või
järelevalvet teha saab, vaid eraldi kodanikuühiskonna
andmekoguga. Äriregister on organisatsioonide poolt, ning aitab
kohtulik register, mida peetakse säilitada usaldust äritehingute ja
tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. finantssüsteemi suhtes. See võib
Tegelike kasusaajate andmed ei ole aidata võidelda äriühingute ja
tsiviilõiguslikud andmed. Seetõttu ei muude juriidiliste isikute ja
sobi nende andmete esitamine, õiguslike üksuste rahapesuks ja
hoidmine, järelevalve ja seonduvate terrorismi rahastamiseks
funktsioonide tegemine väärkasutamise vastu, nii uurimiste
kohtumenetlusse ega äriregistri toetamisega kui ka mainele
pidaja ehk registriosakonna avalduva mõju kaudu, sest kõik
ülesandeks. potentsiaalsed tehingupartnerid
Rahapesu vastaseks võitluseks teavad, kes on tegelikult kasu
ettenähtavad tegevused on oma saavad omanikud. See hõlbustab ka
olemuselt tavapärased täitevvõimu teabe kättesaadavust õigeaegselt ja
tegevused, mille eesmärgiks on tõhusalt nii finantseerimisasutuste
suunata ettevõtjad järgima kui ka kõnealuste õigusrikkumiste
kehtestatud reegleid ning teostada vastu võitlevate muude asutuste, sh
riigipoolset järelevalvet. kolmandate riikide asutuste jaoks.
Tavapäraselt teostatakse selliseid Nimetatud teabele juurdepääs
toiminguid haldusmenetluses. aitaks ka uurida rahapesu, seotud
Haldusmenetlus oma eelkuritegusid ja terrorismi
vormivabaduses ning lihtsate rahastamist. Investorite ja üldsuse
põhimõtetega on loodud just selliste usaldus finantsturgude vastu
1
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
tegevuste läbiviimiseks. oleneb suurel määral sellest, kas on
Registriosakond, kes tegutseb ja olemas täpne avalikustamise kord,
täidab ülesandeid kohtumenetluse mis tagab tegelikult kasu saava
normide kohaselt, peaks sellise omaniku ja äriühingute
lähenemise kohaselt hakkama kontrollistruktuuride suhtes
suures mahus tegelema läbipaistvuse.“. Direktiivi (EL)
haldusülesandega. Kohtusüsteemi 2015/849 artikkel 30 lg 3 ütleb, et:
ülesandeks on osapoolte õiguslike „Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1
konfliktide lahendamine ning osutatud teavet hoitakse iga
õiguslikult oluliste faktiliste liikmesriigi keskregistris, näiteks
asjaolude tuvastamine ja äriregistris, äriühingute registris,
kohtumenetluse sh registrimenetluse millele on osutatud Euroopa
sätted on loodud selle eesmärgi Parlamendi ja nõukogu direktiivi
saavutamiseks. 2009/101/EÜ (31) artiklis 3, või
Seega ei ole Tartu Maakohtu avalikus registris.“. Sätte kohaselt
registriosakond pädev tegema trahve andmeid ei pea äriregistris hoidma,
tegelike kasusaajate andmete kuid direktiivi sõnastusest tuleneb
esitamata jätmise vm nõuete soovitus hoida neid andmeid
rikkumise eest. Selleks on RahaPTS äriregistri juures. Seetõttu on
§ 95 ja 97 koosmõjus pädevad TEKSA seotud äriregistriga.
Rahapesu Andmebüroo (RAB) ja TEKSA-s olevate andmete
Finantinspektsioon. Teiseks ei ole töötlemise põhipädevus kuulub
loogiline ega mõeldav, et tegelike volitatud töötlejale, kelleks on
kasusaajate andmekogu pidamine Tartu Maakohtu registriosakond,
toimub RahaPTS alusel kes oma tegevuse käigus on ka
haldusmenetluse raames ning selle peamine institutsioon, kes tuvastab
sama menetluse sees tuleks eelnõu valeandmete esitamise või andmete
kohaselt hakata tegema esitamata jätmise ja seetõttu on ka
tsiviilkohtumenetluse seadustikus asjakohane määrama vajadusel
sätestatu alusel trahve. Trahvide trahve, arvestades ka asjaolu, et
tegemise alused ja selleks pädevad registriosakonnal on ka teiste
asutused sätestatakse vastavas andmekogudega seonduvalt
eriseaduses (antud juhul RahaPTS). sarnased volitused. RAB-ile § 49
Lisaks märgime, et RAB-l on lg 1 kohaselt tuleneb teate
olemas teadete süsteem igasuguste esitamise kohustus kitsalt
muude rahapesuga seotud teadete juhtudest, kus kohustatud isik
esitamiseks, seega ei peaks olema tuvastab majandus- või
väga keeruline sinna lisada ka kutsetegevuse, ametitoimingu või
võimalus tegelike kasusaajate ametiteenuse osutamise käigus
lahknevusteadete esitamiseks tegevuse või asjaolud, mille
(https://fiu.ee/saada-teade). tunnused osutavad kuritegelikust
tegevusest saadud tulu
kasutamisele, terrorismi
rahastamisele või sellega seotud
kuritegude toimepanemisele või
sellise tegevuse katsele või mille
puhul tal on kahtlus või ta teab, et
tegemist on rahapesu või terrorismi
rahastamisega või sellega seotud
kuritegude toimepanemisega.
2
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Seega ei saa sellist
teavitamiskohustust pidada
samaväärseks tegelike kasusaajate
lahknevusteadete esitamisega. Ka
teistes riikides pole TEKSAga
seonduvaid kohustusi pandud
RABile ja see on osalt seetõttu, et
TEKSAga seonduv töökoormus
võib ohustada RABide
põhiülesannete täitmist.
RahaPTS § 95 puudutab olukorda,
kus hoolsusmeedet ei saa
rakendada, kuna tehingupartner
annab valeinformatsiooni – võib
esineda olukordi, kus TEKSAs on
õiged andmed, aga § 95 koosseis
on täidetud, kuna isik andis
kohustatud isikule
valeinformatsiooni. Samas
koosseis ei pruugi olla täidetud, kui
TEKSAs on näiteks valed andmed,
aga kohustatud isik informeerib
kohaselt oma tehingupartnerit
sellest. Seega see koosseis pole
otseselt seotud TEKSAs olevate
andmetega, vaid vaadatakse
ärisuhtes edastatavat teavet
tervikus.
1.2. Eelnõu § 1 punkt 7 – muudatuse Arvestatud Sidevahendite andmed muutuvad
selgituseks on toodud, et „Praktikas järjest olulisemaks, arvestades
on hilisemat uurimiste ja järelevalve internetis pakutavate teenuste
käigus esinenud olukordi, kus mahu kasvu, mida soodustavad nii
andmete kogumist ja uurimist piiriüleste teenuste mahu kasv,
lihtsustaks oluliselt füüsilise isiku üldine tehnoloogiline areng kui ka
sidevahendi andmete olemasolu“. COVID-19 mõju. Ka need
Eesmärk ei ole mitte andmete kliendisuhted, mis on alustatud
kogumise ja uurimise lihtsustamine, samas kohas viibides võivad
vaid sisuline vajadus. Palume jätkuda sidevahendite kaudu.
seletuskirja selles osas täiendada. Sidevahendite andmed võivad
osutuda vajalikuks, et
teenusepakkuja saaks teostada
ärisuhte seiret. Kontaktandmed on
vajalikud kohustatud isikule, et
vajadusel kliendiga ühendust võtta
ja selgitusi saada või temaga
informatsiooni jagada. Kui mõne
menetlemise või uurimisega
seonduvalt on kohustatud isik
pidanud edastama
hoolsusmeetmetega kogutud
3
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
andmeid valitsusasutusele, siis
praktikas on ilmnenud, et nende
isikute leidmine ja sidumine
tehioludega, kelle kontaktandmeid
pole säilitatud, on osutunud väga
töömahukaks tegevuseks, mis on
märkimisväärselt pikendanud
menetlusaega ja suurendanud Eesti
asutuste kui ka välisriikide
partnerasutuste töökoormust.
Kehtiva seaduse kohaselt on
kohustuslik koguda juriidiliste
isikute sidevahendite andmeid,
kuid mitmed kohustatud isikud
koguvad ka füüsiliste isikute
sidevahendite andmeid, mis on
tõstnud ärisuhte seire ja menetluste
efektiivsust.
1.3. Eelnõu § 1 punkt 10 – sättega Arvestatud Eelnõud täiendatakse vastavalt,
kehtestatakse küll virtuaalvääringu kehtestades andmete säilitamise
teenuse pakkujale kohustus andmeid tähtajaks viis aastat.
säilitada, ent ei sätestata säilitamise
tähtaega. Seletuskirjas on märgitud,
et andmeid tuleb säilitada vähemalt
viis aastat. Seletuskirja selgitus ei
asenda normi. Palume seaduse
eelnõu vastavas osas täiendada.
Märgime, et säilitamise tähtaeg peab
olema selge ja konkreetne.
Formulatsioon „vähemalt viis
aastat“ tõstatab küsimuse, mis on
maksimumtähtaeg ja kes otsustab
lõpliku säilitamise tähtaja, seega ei
oleks see piisavalt õigusselge
lahendus. Palume sellele normi
sõnastamisel tähelepanu pöörata.
1.4. Eelnõu § 1 punktid 11–13 – Selgitatud Selgitame, et RAB-is puutuvad ka
seletuskirjas on muudatust töötajad kokku konfidentsiaalse
põhjendatud nendinguga, et informatsiooniga, mis nõuab
„tehakse vajalikud täiendused, mis kaitset tähtajatult. RahaPTS § 60 lg
võtaksid arvesse, et lisaks 1 kohaselt on juurdepääs Rahapesu
ametnikele töötavad RAB-is ka Andmebüroo andmekogus
töötajad. Muudatustega laiendatakse sisalduvale teabele ja selle
ametnikele kohalduvate sätete töötlemise õigus on ainult
kohaldamisala ka töötajatele“. Rahapesu Andmebüroo ametnikul.
Selgitustest ei ole võimalik Samas tugipersonal ei saa oma
järeldada, millised saavad üldse olla tööd teha, kui nad ei ole kursis
RAB töötaja sellised ülesanded, mis RAB-i töö sisuga. Eeltoodust
õigustaks nendega seotud teabe tulenevalt on sensitiivse ja
käsitamist juurdepääsupiiranguga konfidentsiaalse teabega
4
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
teabena. Juhime tähelepanu kokkupuutumine RAB-is vajalik
asjaolule, et vastavalt ATS § 7 oma tööülesannete täitmiseks
lõikele 2 teostab ametnik avalikku ühetaoliselt, nii ametnikel, kui ka
võimu. Sama paragrahvi lõike 4 töötajatel. Samuti peab seetõttu
kohaselt võetakse töötaja laienema kogu tööülesannete
ametiasutuses töökohale, millel ei täitmisega teatavaks saanud
teostata avalikku võimu, vaid andmete osas, kõikidel RAB
tehakse üksnes avaliku võimu töötajatel ühetaoliselt, andmete
teostamist toetavat tööd. Avaliku tähtajatult saladuses hoidmise
võimu teostamist toetav töö on kohustus. Vastavat kohustust
seejuures eelkõige: kõikidele RAB-i tööle
1) raamatupidamine; asuvatavatele isikutele ka
2) personalitöö; selgitatakse ning samuti võetakse
3) asjaajamistöö; kohustuse sisust teadmisega
4) hankespetsialistide tegevus; seonduvalt kõikidelt sellekohane
5) haldustöötajate tegevus; allkirjastatud kinnitus.
6) infotehnoloogide tegevus;
7) muud avaliku võimu teostamist Eeltoodud selgitused katavad ka
toetavad tööd (§ 7 lõige 5). seda, miks peaks läbiviidav
Seletuskirjast ei nähtu ka taustakontroll ühetaoliselt
taustakontrolliga seonduvate sätete hõlmama nii ametnikke, kui
selgituste juurest, miks tuleks töötajaid, kes RAB-i tööle asuvad.
töötajaid ametnikega võrrelda, kui
töötajate ülesanded ei ole otseselt Lisame täiendavalt, et RAB on
seotud avaliku võimu teostamisega. oma funktsioonilt ja ülesannetelt,
Võrreldavaks ei tee neid positsioone ning seega ka töötajatele
see, et seaduses lisatakse esitatavatelt nõuetelt, lähemal riigi
mehaaniliselt ametniku taha ka sõna julgeolekuasutustele, kui teistele
„töötaja“, vaid põhjendus peab tavapärastele riigiasutustele.
olema ka sisuline. Palume RAB-i töö kvaliteedist sõltub
seletuskirjas tuua esile selgesõnaline uurimisasutuste töö kvaliteet ning
selgitus, mis võimaldaks hinnata tulemus. RAB-i poolt loodav
muudatuse põhjendatust. Eeskätt informatsioon on ka oluline sisend
soovime põhjendust, miks tuleks riigi (majandus) julgeoleku
töötajaid võrrelda ametnikega tagamiseks. Juhul kui jätta
olenemata neile seadusega antud ühetaolistel alustel kontrollimata
volituste olulisest erinevusest. Ilma kõik isik, kes RAB-is töötavad,
vastava selgituseta ei ole meil võib järgneda olukord, kus tööle
muudatuste põhjendatusele võimalik asub isik, kellel on võimalik
hinnangut anda. mõjutada RAB-i tööd ning jälgida
seda viisil, mis hõlbustab
kurjategijatel edaspidi kontrolle
välistada või muul viisil mõjutada
negatiivselt riigi julgeolekut.
1.5. Eelnõu § 1 punkt 18 – esmalt Selgitatud Selgitame, et kuni 01.01.2021 oli
märgime, et on kaheldav, kas RAB PPA struktuuriüksuseks.
tõepoolest on iga RAB-i töökohale Seega laienesid vastavalt PPVS §
asuva töötaja puhul taustakontroll 61 lg-le 1 PPA-s töötajatele samad
õigustatud. Kuna seletuskirjas aga nõudmised, mis politseiametnikele.
puudub sisuline selgitus ametniku ja Pärast seda, kui RAB-ist sai
5
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
töötaja positsioonide võrreldavuse iseseisev asutus, ei muutunud
osas, siis ei ole meil ka kõnesolevas RAB-i töös sisuliselt midagi,
osas muudatuse kohta võimalik tööprotsessid ja nendes kasutatav
lõplikku hinnangut anda. informatsioon, samuti selle
kaitsmise nõuded jäid
samasuguseks ja vastavad
rahvusvahelistele standarditele.
Järelikult on põhjendatud ka täna
samasuguste nõuete rakendamine
nagu varasemalt.
Konfidentsiaalseid andmeid
puudutava andmevahetuse
tagamine riigisiseselt teiste
valitsusasutustega ja kohustatud
isikutega ning piiriüleselt teiste
rahapesu andmebüroodega eeldab,
et RAB-is on infolekke ohu
realiseerumise võimalus viidud
miinimumini. Eelnõuga
laiendatakse RAB-i töötajatele
ühetaoliselt andmete tähtajatult
saladuses hoidmise kohustust.
Vastavat kohustust kõikidele RAB-
is tööle asuvatele isikutele
selgitatakse ja võetakse selle
kohustuse sisust teadmist kinnitav
allkiri. Lisame täiendavalt, et RAB
on oma funktsioonilt ja
ülesannetelt, ning seega ka
töötajatele esitatavatelt nõuetelt,
lähemal riigi julgeolekuasutustele,
kui teistele tavapärastele
riigiasutustele. RAB-i töö
kvaliteedist sõltub uurimisasutuste
töö kvaliteet ja tulemus. RAB-i
poolt loodav informatsioon on ka
sisendiks riigi (majandus)
julgeoleku tagamiseks. Juhul kui
jätta ühetaolistel alustel
kontrollimata kõik isik, kes RAB-is
töötavad, võib järgneda olukord,
kus tööle asub isik, kellel on
võimalik mõjutada RAB-i tööd
ning jälgida seda viisil, mis
hõlbustab kurjategijatel edaspidi
kontrolle välistada või mõjutada
negatiivselt riigi julgeolekut.
Siinkohal laiendavad ka punktis
1.4. toodud selgitused.
6
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
1.6. Kavandatava RahaPTS § 611 lõikes Arvestatud RahaPTS § 611 lõigete 1 ja 2
2 sätestatakse RAB-i ameti- või järjestus on muudetud.
töökohale kandideerijale nõue täita
isikuankeet, mis peaks kajastama
andmeid, mis võimaldaksid hinnata
kandideerija sobivust vastavale
ameti- või töökohale. Juhime
tähelepanu asjaolule, et isikuankeet
saab kajastada üksnes andmeid,
mille töötlemise õigus on sätestatud
kavandatava § 611 lõikes 2. Seetõttu
on õigusakti süsteemse ülesehituse
seisukohast põhjendatum lisada
isikuankeediga seonduv lõikele 2
järgnevasse sättesse: esmalt peaks
norm sätestama, milliseid
isikuandmeid RAB taustakontrolli
käigus töödelda võib ja seejärel
norm, mis sätestab, et need andmed
sisalduvad isikuankeedis, mille isik
RAB-ile esitama peab.
1.7. Kavandatava RahaPTS § 611 lõike 2 Arvestatud Eelnõus on piiritletud, et ainult
punkt 2 – taustakontrolli käigus võib viimase viie aasta jooksul
töödelda ka andmeid isikule väärtegude eest määratud karistuste
määratud karistuste ja karistatuse, andmeid saab taustakontrolli
karistusest vabanemise ning käigus töödelda. Lisaks on
karistuste täitmisele pööramise täpsustatud, et taustakontrolli
kohta. Säte sedavõrd laias käigus töödeldakse eeskätt
sõnastuses annab RAB-ile töödelda majandusalaste, finantsalaste,
muuhulgas isikule väärteo eest ametialaste, varavastaste, avaliku
mõistetud karistuste kohta ning seda usalduse vastaste, narkootiliste
piiritlemata aja kohta. Seega on ning psühhotroopsete ainete
teoreetiliselt võimalik olukord, kus ebaseadusliku käitlemisega
isiku laitmatu maine kontrollimiseks seonduvate väärtegude andmeid.
on relevantne 10 aasta eest trammis Muud väärtegude kategooriad on
piletita sõidu eest mõistetud karistus asjakohased üksnes siis, kui neid
(ÜTS § 85 lõige 1). Peame sellist on sooritatud korduvalt.
valimatut ja ajaliselt piiritlemata Teiste korduvate väärtegude
mõjuga regulatsiooni isiku laitmatu toimepanemise kohta andmete
tausta kujundamisel kogumine taustakontrolli
ebaproportsionaalseks, sest puudub läbiviimisel on oluline, kuivõrd see
selge põhjendus, kuidas mõjutab võib viidata isiku suhtumisele
isikut aastate eest toimepandud üldisest õiguskorrast
vähetähtis süütegu aastaid hiljem. kinnipidamisel ning seaduses
Problemaatiline on seejuures sätestatud õigusnormide järgimisel,
asjaolu, et ei eristata väärtegusid ega mis kossmõjus ka teiste kogutud
kuritegusid, ehkki tegemist on andmetega võivad omada mõju
raskusastmelt erinevate isiku usaldusväärsusele ning tema
süütegudega. Valimatu töötlemise laitmatule mainele. Mitu kehtivat
õigus ammu toime pandud väärteokaristust võib osutuda
7
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
väärtegude osas, kui ei ole eristatud takistuseks riigisaladuse
taustakontrolli seisukohast juurdepääsuloa saamisel. RAB
olulisemaid väärtegusid nagu nt kontrollib isiku sobivuse
mootorsõiduki juhtimine lubatud hindamisel muu hulgas seda, et
alkoholi piirmäära ületades (LS § isikul ei oleks selliseid omadusi või
224 lõiked 1 ja 2) või narkootilise ta ei oleks toime pannud selliseid
või psühhotroopse aine ebaseaduslik kuritegusid või väärtegusid, mille
käitlemine väikeses koguses alusel saab järeldada, et ta võiks
(NPALS § 151 lõiked 1 ja 2), olla haavatav välismõjudele.
tõstatavad põhjendatud küsimuse Ilmselgelt ei ole laitmatu maine
meetme proportsionaalsusest. hindamisel relevantne see, kui
Palume eelnõu ja seletuskirja muuta isikut on ühel korral
vähemalt järgmiselt: ühistranspordis piletita sõidu eest
1) piiritleda ajaliselt, kui vanu või vales kohas tee ületamise eest
karistusregistri arhiivi andmeid karistatud väärteo korras
RAB taustakontrolli käigus töödelda rahatrahviga. Samas, aga võivad
võib; isiku maine kujundamisel tähtsust
2) piiritleda ajaliselt ja loetleda omada asjaolud, kui teda on
sättes väärteod, mis laitmatu tausta karistatud mootorsõiduki juhtimise
kontrollimisel tegelikult eest lubatud alkoholi piirmäära
asjassepuutuvad on, ja/või ületades või narkootilise või
3) täiendada oluliselt seletuskirja psühhotroopse aine ebaseadusliku
viidatud osas, mis võimaldaksid käitlemise eest väikeses koguses
hinnata valitud regulatsiooni ning samuti näiteks juhtumid, kus
proportsionaalsust. isikut on mitu korda aastas ja nii
mitu aastat järjest karistatud
erinevate väärtegude
toimepanemise eest. Vanemad kui
viis aastat vanad andmed
väärtegude kohta pole relevantsed,
et hinnata isiku käitumismustreid,
hoiakuid ja haavatavusi. RAB
hindab toimepandud väärtegude
ajalugu kogumis teabega, milline
on olnud isiku edasine käitumine.
1.8. Lisaks on RahaPTS-i §-ga 611 lõike Arvestatud Eelnõud on muudetud lisades
2 punktis 2 sätesatust erinevalt eraldi täpsustava ja ulatust piirava
sätestatud lõikes 3, et RAB juhil või punkti väärtegude kohta.
tema volitatud ametnikul on õigus Kõnealuses punktis on täpsustatud,
isikuankeedis esitatud andmete et silmas on peetud kuritegude
kontrollimiseks: 3) kontrollida, kas tahtliku toimepanemise eest
kontrollitavat isikut on karistatud määratud karistusi. Ajaline piirang
tahtlikult toimepandud kuriteo eest, on pandud väärtegude andmetele.
kas isikut on karistatud vangistusega Asjakohane ei tundu olevat
või kas ta on kriminaalmenetluses siinkohal viide RahaPTS § 72 lg-le
kahtlustatav või süüdistatav, 2 kuivõrd selle alusel hinnatakse
sealhulgas saada andmeid tegevusluba taotleva ettevõtte,
karistusregistri arhiivist. Kui tema juhtorgani liikme, prokuristi
tegelikult tahetakse andmeid ja tegeliku kasusaaja ning omaniku
kuritegude kohta, siis tuleks ka lõike korrektset ärialast mainet, mitte ei
8
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
2 punktis 2 selgelt välja öelda, et viida läbi RAB-i tööle
karistuste all peetakse silmas just kandideerivate isikute osas
kuritegude eest saadud karistusi. taustakontrolli. Tegemist on
Praegu hõlmab see punkt nii erinevaid olukordi reguleerivate
kuriteod kui ka väärteod, sest ka normidega, kus vastava erisuse
väärteo eest saab isikule määrata või sätestamine on igati põhjendatud ja
mõista karistuse. Seletuskirjas ühtlustust pole vaja.
kahjuks täpsustusi ei ole, kas Andmete kontrollimise allikad on
peetaks silmas ainult kuritegusid või sätestatud eelnõu § 611 lõikes 3.
ka väärtegusid. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse ka
Kui lugeda eelnõu § 1 punkti 30 karistusregistri seadust, mille
(RahaPTS § 72 lõike 2 muutmine), alusel saab RAB
siis seal on hoopis kolmandat moodi juurdepääsuõiguse karistusregistri
kehtestatud võimalus: arhiivis asuvatele andmetele.
6) teda on karistatud majandusalase,
ametialase, varavastase või avaliku
usalduse vastase süüteo eest ning
tema vastavad karistusandmed ei ole
karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud või
tema suhtes on kohaldatud
rahvusvahelist sanktsiooni.“;
Palume need erinevad punktid
veelkord üle vaadata ning alused
ühtlustada. Praegu puuduvad
seletuskirjast kahjuks selgitused,
miks need alused süütegude osas on
erinevad, miks kord on aluseks nii
väär- kui ka kuriteod, miks teatud
juhtudel ainult kuriteod, miks
kuriteod on erinevates punktides
erinevad. Lisaks ei ole ajaliselt
piiritletud, kui vanu andmeid
töödelda võib ning, kust RAB need
andmed saab. Palume nimetatud
osas täiendada eelnõu ja
seletuskirja.
1.9. Kavandatava RahaPTS § 611 lõike 3 Arvestatud Avaliku korra eiramise mõiste
punkt 4 – taustakontrolli käigus võib kasutamisest on loobutud.
töödelda ka andmeid isiku seotuse Organisatsioon ja liikumine on
kohta organisatsiooni või asendatud sõnaga „ühendus“.
liikumisega, mis oma tegevusega Eelnõu kohaselt võib töödelda
eirab avalikku korda. Avaliku korra isikuandmeid ja koguda tõendeid
eiramine on väga lai mõiste. Ka isiku seotuse kohta kuritegelike
maksudeklaratsioonide tähtaegne ühendustega või ühendustega,
esitamata jätmine on avaliku korra mille tegevus on suunatud Eesti
rikkumine. Palume eelnõu Vabariigi iseseisvuse ja
kõnesolevat sätet viidatud osas sõltumatuse vägivaldsele
selgemaks ja kitsemaks kirjutada. muutmisele, territoriaalse
terviklikkuse vägivaldsele
9
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
rikkumisele, vägivaldsele
võimuhaaramisele või Eesti
põhiseadusliku korra vägivaldsele
muutmisele ning isiku seotuse
kohta välisriigi luure- või
julgeolekuteenistusega.
Vastavatesse ühendustesse
kuulumine on karistatav vastavalt
karistusseadustiku §-dele 235, 255
ja 256 ning sellistesse
ühendustesse kuulumine võib
osutuda takistuseks riigisaladusele
juurdepääsuloa saamisel.
1.10. RABi ametniku ametikohale või Arvestatud Eelnõus on oluliselt täpsustatud,
töötaja töökohale sobivuse mis toiminguid võib RAB teha
hindamiseks antakse RABile õigus isikuankeedis esitatud sugulaste ja
koguda andmeid mitmete ulatuslike hõimlaste ning abieluga sarnanevas
andmekategooriate kohta. Andmete suhtes oleva isiku kohta vajaliku
koosseisu hulka on arvatud ka era- info kogumiseks ning loobutud on
ja perekonnaelu andmed (§ 611 lg 1 vastavate isikute kontaktandmete
punkt 1). Tegemist on ääretult kogumisest. Täiendatud on ka
laiaulatusliku volitusega, mille seletuskirjas põhjendusi, miks
sisustamine on jäetud täielikult vastavaid andmeid on vaja koguda.
täitevvõimule. Nimetatud osa sättest Küsitavad andmed on olulised
tuleks sisustada selgete asjaoludega eelkõige seetõttu, et välistada
või elementidega või jätta eelnõust võimalikud mõjutused
üldse välja. Eelnõu kohaselt kontrollitava isiku suhtes läbi
soovitakse ka sugulaste ja hõimlaste lähedaste isikute. Andmete
(vanem, õde, vend, laps ja abikaasa) kogumine võimaldab RAB-il
ning abieluga sarnanevas suhtes hinnata, kes on kontrollitava
oleva isiku ees- ja perekonnanime, isikuga lähedalt seotud isikud ning
isikoodi, isikukoodi puudumise millised riskid või ohud läbi nende
korral sünniaega ja -kohta, ning isikute võivad tekkida isiku
kontaktandmeid. Seletuskirjas ei ole teenistusse võtmisel. Praktikas on
kuidagi selgitatud, miks neid aset leidnud juhtumid, kus RAB-i
kogutakse. Kas nende andmete töötajat on mõjutatud lähedase
pinnalt tehakse järeldusi isiku poolt tegema ebaseaduslikke
kontrollitava isiku kohta? Sel juhul päringuid RAB-i andmekogus ning
tõusetub küsimus, millist samuti on püütud mõjutada
informatsiooni annavad ametnikku oma tööülesannete
kontrollitava isiku kohta tema täitmisel. Eeltoodu on kaasa
elukaaslase nimi ja kontaktandmed. toonud vajaduse lisaks
Kas nendelt isikutelt soovitakse kontrollitava isiku tausta
küsida informatsiooni kontrollitava kontrollimisele, kontrollida teatud
isiku sikuomaduste kohta? Kuna ulatuses andmeid ka kontrollitava
seletuskirjas seda selgitatud ei ole, isikuga seotud lähedaste isikute
siis on keeruline anda selle sätte osas. Kõige suuremad riskid seoses
sisulise põhjendatuse kohta võimalike mõjutustega võivad
hinnangut. ilmneda juhtudel, kui kontrollitav
isik on lähedalt seotud isikuga,
10
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kelle kohta on esitatud RAB-ile
RahaPTS § 49 lõike 1 kohaselt
teateid. Eeltoodust tulenevalt on
oluline kontrollida, kas isiku kohta
leidub RAB-i andmekogus teavet.
Samuti võivad eelduslikult olla
suurema riskiga mõjutajateks
isikud, kes on kriminaalkorras
karistatud tahtlikult toimepandud
kuriteo eest. Andmete kogumist on
piiratud tingimusega, et tegemist
on kehtiva karistusega, mis ei ole
kantud karistusregistri arhiivi.
Isiku kohta tasutainfo saamiseks on
oluline hinnata ka avalikest
allikates kättesaadavat teavet, mis
võib anda samuti isiku tausta ja
seotuste kohta olulist infot.
Kontrollitava isikuga seotud isiku
kohta info kogumisel hindab RAB
võimalikke kaasnevaid riske RAB
töötajate mõjutustele ning samuti
nende realiseerumise tõenäosust,
arvestades igakordselt teadaolevaid
asjaolusid eraldiseisvalt kogumis.
1.11. Eelnõu § 1 punkt 30 – kavandatava Mitte MONEYVALi IV vooru
RahaPTS § 724 lõike 6 kohaselt arvestatud hindamisraportis leiti, et
säilitavad virtuaalvääringu teenuse ametiasutustel peab olema selgelt
pakkuja ning tema välisriigi filiaalid välja toodud õigus teatud juhtudel
säilitavad käesolevas seaduses hoida andmeid kauem kui viis
sätestatud andmed muutumatuna ja aastat. Raporti punktis 621 on
Rahapesu Andmebüroole toodud Eesti riigile tegevusena
kättesaadavana viie aasta jooksul, järgmine aspekt:
kui Rahapesu Andmebüroo ei ole „The requirement to maintain
kehtestanud teistsugust tähtaega või identification data, account files,
seaduses ei ole sätestatud pikemat transaction data and business
tähtaega. Sisuliselt antakse RAB-ile correspondence for at least five
õigus muuta seadusandja sätestatud years following the termination of
tähtaegasid, ilma sisulist an account or a business
kaalutluskriteeriumi lisamata. Säte relationship or longer if requested
kõnesolevas osas ei vasta by a competent authority should be
õigusselguse nõudele ning tuleks regulated by law or regulation.“
eelnõust välja jätta. Pikema andmete säilitamise
Sisult samalaadse märkuse teema ka kohustuse kehtestamine on seotud
sama paragrahvi lõike 8 kohta. praktilise vajadusega kindlustada
Normi, miks võimaldab tõendite säilitamine pikema aja
haldusorganil muuta seaduses jooksul kui viis aastat. Andmete
sätestatud nõudeid omal säilitamise aja kehtestamine
äranägemisel ilma kaalutluspiire toimub RAB ettekirjutusega, mis
on reguleeritud §-s 55, mille
11
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
määraltemata, ei vasta õigusselguse kohaselt RAB haldusaktid alluvad
põhimõttele. kohtulikule kontrollile.
1.12. Juhime veel tähelepanui asjaolule, et Arvestatud Senini on tuginetud suurel määral
selget regulatsiooni vajab ka sisuliselt RahaPTS § 60 lg 1, kuid mõistetav
andmesubjekti õiguste teostamine, on vajadus täpsema regulatsiooni
või pigem tema õiguste piiramine. järgi. RAM koostöös RAB-i ja
Täna puuduvad RahaPTS-is sätted, JUM-iga koostab vastava
mis võimaldaksid andmesubjekti regulatsiooni teksti, mis võetakse
õigusi kas isikuandmete kaitse esimesel võimalusel menetlusse.
üldmääruse või isikuandmete kaitse
seaduse alusel piirata. Ometi on nii
andmesubjekti kui RAB-i vaatest
kui viidatud õigusaktidest tulenevalt
oluline küsimus, mida selgelt
reguleerida. Palume eelnõusse
lisada asjakohased normid, mis
tagaksid kõikide seaduse
adressaatide jaoks vajaliku selguse
ja õiguskindluse.
1.13. Seletuskirjas öeldakse, et olulise Selgitatud Viidatud väärteokoosseisust
osaluse omandamise korra loobuti.
rikkumise väärteokoosseis aitab
tagada, et virtuaalvääringu teenuse
pakkuja aktsionäride ja osanike ring
oleks läbipaistev igal ajahetkel.
Olulise osaluse omandamise nõuded
moodustavad osa tegevusloa
andmise ja selle olemasolu
eeltingimustest, mistõttu nähakse
ette võimalus kohaldada rahatrahvi.
Olulise osaluse nõuete eesmärgiks
on tagada, et asutatava või
omandatava ettevõtja juhtimine on
usaldusväärne, arvestades
suuraktsionäri või suurosaniku
tõenäolist mõju ettevõtja juhtimise
kvaliteedile.
Palume seletuskirja täiendada ning
täpsustada, kus konkreetselt,
millises paragrahvis on RahaPTS-is
ettenähtud see Rahapesu
Andmebüroole teatamine, sest
normi sõnastus ütleb: „käesoleva
seaduse kohaselt“. Tegemist on
äärmiselt laia sõnastusega.
Konkreetsemalt on välja toodud
vaid RahaPTS § 754 lõiked 1 ja 4.
Palume seletuskirjas täpsustada,
millises sättes on kirjas Rahapesu
Andmebüroo ettekirjutuse tegemine
12
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
teenuseosutajas hääleõiguse või
muude kontrolli võimaldavate
õiguste teostamise kohta. Lisaks
sellele küsimus, miks ei ole
võimalik ettekirjutuse täitmata
jätmise eest kohaldada RahaPTS §
65 kohaselt sunniraha.
1.14. Seletuskirjas märgitakse, et Arvestatud Seletuskirja on muudetud uus
sätestatakse väärteo koosseis sõnastus on järgmine:
omavahendite nõuete rikkumise „Sätestatakse väärteo koosseis
eest. Eelnõus kehtestatud omavahendite nõuete rikkumise
usaldatavusnõuded on eest. Eelnõuga täiendatakse
miinimumtingimused, millistele RahaPTS-i §-ga 722, kus on
virtuaalvääringu teenuse pakkuja sätestatud nõuded virtuaalvääringu
peab vastama igal ajahetkel ning teenuse pakkuja omavahenditele,
järelevalve eesmärk on tagada, et mida teenuse pakkuja peab täitma
virtuaalvääringu teenuse pakkujad igal aja hetkel. Täienduse kohaselt
tegutseksid kindlalt ja peab virtuaalvääringu teenuse
usaldusväärselt ning omaksid pakkuja omavahendid vastama
piisavalt kapitali ja reserve oma ühele järgmistest suurustest,
tegevusest tulenevate riskide olenevalt sellest, kumb on suurem:
katteks. 1) RahaPTS-i § 721 lõikes 1
Palume seletuskirja oluliselt sätestatud osa- või aktsiakapitali
täiendada ning tuua välja, kus suurus;
konkreetselt, millistes paragrahvides 2) vähemalt neljandik eelmise
on kehtestatud usaldatavusnõuded majandusaasta püsivatest
ning miinimumtingimused. Praegu üldkuludest.
on norm sõnastatud väga laialt. Rahatrahvi saab määrata, kui
Süüteokoosseisude puhul on virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei
äärmiselt tähtis järgida RahaPTS § 722 lõikes 1 sätestatud
määratletuspõhimõtet nullum nõuet. Järelevalve eesmärk on
crimen nulla poena sine lege certa. tagada, et virtuaalvääringu teenuse
Määratletuspõhimõtte peamiseks pakkujad tegutseksid kindlalt ja
osiseks on nõue, et süüteokoosseis usaldusväärselt ning omaksid
on ühemõtteliselt mõistetav ja piisavalt kapitali ja reserve oma
arusaadav. Seaduse sisu tegevusest tulenevate riskide
arusaamiseks on seaduseelnõu katteks. Omavahendite nõue
seletuskiri esmane toetav allikas. suurendab turuosaliste
Eeltoodust tulenevalt on vältimatult toimekindlust ja seeläbi tõstab
vajalik, et eelnõu seletuskirjas kogu sektori usaldusväärsust.
toodaks väärteokoosseisu juures Lisaks annab see täiendava kaitse
selgitus, milles põhjendatakse võlausaldajatele.“.
väärteokoosseisu vajadust ning
antakse selle sisustamiseks
täiendavad selgitused. Samuti ei ole
ilma väärteokoosseisu sätestamise
põhjuseid esitamata võimalik
hinnata ultima ratio põhimõtte
järgimist.
13
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
1.15. Seaduseelnõu seletuskirja mõjude Arvestatud Lisatud mõjuhinnangusse järgnev:
osas tuleks anda koondhinnang „Samuti kasvab virtuaalvääringu
avalduvale halduskoormusele. Kuna teenuse pakkujate halduskoormus
tegemist on direktiivi ülevõtmisest seoses täiendustega tegevusloa
tuleneva piiratud mõjuga väljastamise ja muutmise ning
muudatusega, siis järelhindamist tegevuse nõuetes.“
pigem tarvis ei ole.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2.1. Seletuskirja järgi võimaldaksid Arvestada Eelnõu jõustumise kuupäeva
virtuaalvääringu teenusepakkujatega osaliselt lükatakse edasi ühe kuu võrra 1.
seotud riskide maandamiseks veebruarile 2022. Rohkem ei ole
võetavad meetmed parandada võimalik edasi lükata, kuna
virtuaalvääringu teenuse pakkumise riskitase on väga kõrge, seega
üle teostatavat järelevalvet ning riskide realiseerumise vältimiseks
tagada, et Eesti tegevusluba ei oma tuleb tegutseda kiiresti. Kõrgetele
need virtuaalvääringu teenuse riskidele reageerimise kiirus on
pakkujad, kellel ei ole kavatsust oluline näitaja, mille alusel
Eestis tegutsema asuda ja kelle üle hinnatakse riigi võimekust
ei ole võimalik Eestis järelevalvet maandada rahapesu ja terrorismi
teostada. Toetame seda eesmärki, rahastamise riske. Hilisem
kuid samas näeme eelnõu jõustumisaeg tähendab, et riik on
jõustumisel lisaks vastupidist ohtu. pikemat aega haavatav ohtude
Täna Eestis tegutsevad suhtes ja see omakorda tõstab
virtuaalvääringu teenuse pakkujad ohtude realiseerumise tõenäosust.
on välja toonud, et eelnõus toodud Ohtude realiseerumine võib omada
tingimustega ei suuda enamus olulist negatiivset mõju riigi
ettevõtjaid enda tegevust plaanitava mainele, julgeolekule,
jõustumistähtaja jooksul kooskõlla rahanduskeskkonnale ja
viia. On oht, et Eestis registreeritud majandusele laiemalt. Eelnõu
teenusepakkujad on sunnitud kolima koostajad suhtlevad turuosalistega
teiste riikide jurisdiktsiooni (nt ja eelnõuga üritatakse vähendada
Leetu). Kuna Eesti klientidel kaob negatiivset soovimatut mõju nii
kohalik alternatiiv ning neile ei saa palju kui see on võimalik, pidades
keelata välisriikide teenuste samal ajal silmas riskide
tarbimist, puudub edaspidi riigil maandamise eesmärki.
võimalus nende üle kontrolli
teostada. Teeme ettepaneku
pikendada eelnõu jõustumise
tähtaega 01. juulini 2022.
2.2. Palume selgitada eelnõuga Arvestatud Seaduses pakutud travel rule’i
plaanitavate muudatuste ajakohasust osaliselt lahenduses on mõned aspektid, mis
ja kooskõla uute jõustuvate EL ei ole identsed AML paketis
regulatsioonidega, kus pakutud lahendusega. Samas peab
virtuaalvääringu teenusepakkujaid arvestama, et AML pakett on alles
hakkab reguleerima Markets in kujunemisjärgus ja võib muutuda
Crypto Assets (MiCA) ning ning kõigis aspektides ei ole
virtuaalvääringute andmevahetust ilmselt ka AML paketis pakutud
AML Package. Ettevõtjatele on travel rule’i lahendus FATF-i
kõige koormavam regulatsioon, mis nõuetega veel kooskõlas. KOM on
on ajutine ning samal ajal keeruline lubanud teha veel tööd travel rule’i
14
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
ja kallis. Näiteks on teada, et AML osas ja analüüsida praegu pakutud
Package lahendab andmevahetuse lahenduse teatud aspektide
küsimuse teisiti (FATF algatusel kooskõla FATF nõuetega. Ka
saab Travel Rule-st globaalne MiCA regulatsiooni läbirääkimiste
standard). Nõue põhineb FATFi staadium on veel selline, et
ettepanekul, mis on osa hetkel regulatsioon võib suurel määral
arutelus olevast MiCa ettepanekus. muutuda. Praegu pole teada, millal
MiCA peamiseks eesmärgiks on regulatsioonid vastu võetaks ega ka
kehtestada ühtne reeglistik seda, mis järjekorras nad jõustuvad
krüptovarade reguleerimiseks EL või kas nad jõustuvad koos. Lisaks
määruse näol. märgime, et EL liikmesriik ei tohi
kehtestada õigusakti, mis on
vastuolus vastu võetud EL
õigusaktiga, kuid eelnõu
staadiumis olevate ettepanekutega
vastuolud on lubatud. Koostöös
turuosalistega on
Rahandusministeerium muutnud
eelnõus pakutud travel rule’i
lahendust.
2.3. Eelnõus (RahaPTSi paragrahvi 25 Arvestatud RahaPTS on koostatud
2 6
täiendatakse lõigetega 2 –2 ) on osaliselt tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet
toodud nõue virtuaalvääringu silmas pidades ja eelnõu koostajate
teenuse pakkujatele esitada tehingu eesmärk on juhinduda ka eelnõus
maksja ja saaja andmed viivituseta sellest põhimõttest. Arvestades
ja turvaliselt kõigile virtuaalvääringu olemust, on
virtuaalvääringu vahetamise või vajalik tehnoloogiliste lahenduste
ülekandmise tehingu osapooltele. kasutamine rahapesu terrorismi
Esmapilgul lihtsana paistev nõue, rahastamise tõkestamisel. Viidatud
arvestades virtuaalvääringute travel rule’i rakendamise osas ei
tehnoloogilist ülesehitust, on ole seaduses täpsustatud, millist
faktiliselt suur tehniline arendus, lahendust tuleb kasutada. Nõue
mille korralik rakendamine nõuab edastada informatsiooni viivituseta
suuri ressursse (nii ajalised kui ka ja turvaliselt tuleneb otse FATFi
rahalised). Siinjuures on oluline standardist. Viivituseta edastamine
märkida, et sellist tehnilist lahendust on vajalik, et makse saaja
ei ole vaja luua. Tegelikult on teenusepakkuja saaks kohaldada
avalikus plokiahelas tehingud hoolsusmeetmeid ja teha vahendid
nähtavad ja kui kasutada õigeid saajale kättesaadavaks.
plokiahela analüüsimise vahendeid, Hoolsusmeetmetega kogutav
siis on võimalik järelevalveasutuse informatsioon ei ole vajalik mitte
jaoks oluline informatsioon kätte ainult järelevalveasutusele, vaid
saada. Riik saab sätestada milliseid eeskätt on see vajalik kohustatud
süsteeme või tööriistu peab isikule, kes peab saadud
virtuaalvääringu teenuse pakkuja informatsiooni kasutades oma riske
kasutama. Näiteks on võimalik juhtima. Riske pole võimalik
analüüsida iga virtuaalvääringu juhtida ega ka riske tuvastada ilma
rahakotti tehingu hetkel ja tuvastada informatsioonita tehinguosapoolte
selle riskitase selle põhjal, kust on kohta. Vastavat reeglit on
pärit vahendid selles rahakotis, mida rakendanud mitmed riigid üle
15
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
on võimalik edasi arendada selliselt, maailma (FATF-i andmetel 52
et kahtlase asjaolu tuvastamisel saab jurisdiktsiooni) ja mitmed riigid
lisada vastavale rahakotile kõrgema (sh EL-is) on seda nõuet eelnõu
riski taseme, mille tulemusena koostamise hetkel üle võtmas.
ettevõtjad saavad keelduda sellisest Sellise nõude ülevõtmine ei saa
rahakotist laekunud virtuaalvääringu toimuda üle maailma ühekorraga,
tehingutest. Pakutud kujul seega on paratamatu, et vahepeal
muudatuse sisseviimisega tekiks on periood, mil osades riikides
olukord, kus Eesti ainsana nõuab nõue kehtib ja teistes mitte. Selliste
tehnilist aspekti, mis ei ole veel osa probleemidega on ka eelnõu uues
teiste riikide standarditest. See sõnastuses arvestatud. Veelgi on
vähendab olemasolevate laiendatud viidatud hoolsusmeetme
teenusepakkujate konkurentsivõimet täitmise võimalusi virtuaalvääringu
ning on praktikas erinevalt teenuse pakkuja poolt.
tõlgendatav (sest pole veel ühist
standardit) ja ka EL tasemel raskesti
praktikas rakendatav, sest teiste
riikide teenusepakkujad ei ole
võimelised ega kohustatud Eesti
teenusepakkujate poolt esitatud
andmeid vastu võtma. Palume
siinkohal kaaluda ühiselt sektoriga
alternatiivseid lahendusi, arvestades
olemasolevate tehnoloogiate
võimalustega.
2.4. Eelnõuga (RahaPTS § 72`3) Arvestatud Eelnõu koostamisel suhtleb
muudetakse virtuaalvääringu Rahandusministeerium ka
teenuse pakkuja raamatupidamise Audiitorkoguga. Tegemist on
aastaaruande audit kohustuslikuks. tavapärast majandusaasta-aruande
Meile teadaolevalt ei ole Eestis auditiga, mis erineb selles osas, et
piisaval hulgal audiitoreid, kellel ettevõtja tegevus ja varad on
oleks kogemust ja võimekust tihedalt seotud
vastavat auditi koostada. Teeme virtuaalvääringutega. Eestis
ettepaneku täpsustada, kas tegutseb virtuaalvääringu teenust
audiitoritel on vajalik kompetents pakkuvaid ettevõtteid, kellel on
olemas ning kui mitte, siis kaaluda audiitorkontrolli või ülevaatuse
üleminekuperioodi võimaldamist. kohustus ja erinevad
audiitorettevõtjad pakuvad neile
vastavat teenust. Audiitorettevõtjad
on juba aasta aega olnud teadlikud,
et üks hetk riik kehtestab
virtuaalvääringu teenuse
pakkujatele auditi kohustuse.
Audiitorkogu planeerib korraldada
vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi
virtuaalvääringute teemal.
Muudatused jõustuvad nii-kui-nii
viivitusega, kuna tulenevalt
majandusaasta aruannete rütmist
16
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
alustavad audiitorettevõtjad oma
sisulist tööd mõnevõrra hiljem.
2.5. Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõus Arvestatud Muudatused jõustuvad kiiresti,
toodud jõustumistähtaeg osaliselt kuid see on vajalik seoses kõrgete
(01.01.2022) on arvestades riskidega (vt vastust punktis 2.1.).
muudatuste sisu ja mahtu liiga Eelnõu koostajad ja RAB on olnud
lühike. Toonitame veelkord vajadust ühenduses TTJA-ga, mille raames
kaaluda jõustumistähtaja on määratud ka edasiste tegevuste
pikendamist kuni 01.07.2022. prioriteetsuse tase. Eelnõu
Kolme kuuga ei jõua enda tegevust jõustumiskuupäeva lükatakse edasi
eelnõus tooduga kooskõlla viia ei ühe kuu võrra.
teenusepakkujad ega ka
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, kes peab
majandustegevuse registri
andmekogu, mille ülesanne on
võimaldada teate- ja loakohustusega
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate
ja nende majandustegevuse üle
arvestuse pidamist ning järelevalve
teostamist. MTRi andmekogus on
vajalik teha tehnilisi muudatusi, mis
võimaldaksid ettevõtjatel
täita/muuta uute tingimuste valguses
tegevusloa taotlusi.
3. Siseministeerium
3.1. Seletuskirjas selgitatakse: „Eelnõu § Arvestatud Seletuskirja täiendatakse
1 punktiga 7 täiendatakse füüsilise järgmiselt: „Eelduslikult tuleks
isiku isikusamasuse tuvastamise salvestada need sidevahendite
käigus kogutavate andmete andmed, mida kohustatud isik
koosseisu füüsilise isiku kasutas suhtluses isikuga, kelle
sidevahendite andmetega. Kehtiva isikusamasus tuvastatakse. Kui
seaduse kohaselt kogutakse teenusepakkuja pole suhelnud
isikusamasuse tuvastamisel andmeid isikuga, kasutades sidevahendeid,
juriidilise isiku sidevahendite kohta, siis tuleks koguda enamlevinud
kuid mitte füüsilise isiku sidevahendite andmed, ehk
sidevahendite kohta. Praktikas on telefoninumbri ja/või e-posti
hilisemat uurimiste ja järelevalve aadressi.“.
käigus esinenud olukordi, kus Võimaluse korral suurem osa
andmete kogumist ja uurimist teenuspakkujaid tõenäoliselt
lihtsustaks oluliselt füüsilise isiku täiendavaid kontaktandmeid ei
sidevahendi andmete olemasolu.“ hakka küsima, vaid säilitatakse
Eelnõus esitatud sõnastus võimaldab need kontaktandmed, mille kaudu
liiga laia tõlgendamist – on kliendiga suheldud. Seaduse
teoreetiliselt piisab ka faksi vms tasandil ei ole mõistlik ette
numbrist, mis ei ole isikuga otseselt kirjutada täpse kontaktandmete
seotud. Samas on tänapäeval oluline koosseisu, vaid kohustatud isik
kõikidele kohustatud isikutele peab ise veenduma, et tal on
kohaldada ühesugune lähenemine kogutud piisav kogus
oluliste andmete kogumiseks ja informatsiooni, mis on vajalik
17
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
säilitamiseks. Seetõttu peame isikusamasuse tuvastamiseks.
vajalikuks, et eraldi oleks märgitud Ärisuhte seire RahaPTS § 23 lg 2 p
telefoninumber ja elektronpost, 2 kohaselt hõlmab endas ka
mida isik kasutab kliendisuhte hoolsusmeetmete kohaldamise
loomisel ja mida värskendatakse käigus kogutud asjaomaste
kliendisuhte hoidmise käigus. dokumentide, andmete või teabe
Selline lähenemine tagab isikuga regulaarset ajakohastamist.
seotud oluliste sidevahendite Ärisuhte seiret tehakse teatud
ajakohasuse. Vaid seletuskirjas riskiindikaatorite ilmnemisel
sellise täpsustusega piirdumine ei tugevdatud korras.
tooks kaasa ühtset praktikat kõikide Hoolsusmeetmete täitmise üle
kohustatud isikute tuvastamiseks teostatakse riiklikku järelevalvet.
vajalike andmete kogumisel. Samas
on analoogne käsitlus toodud
muudatustes, mis puudutavad
eelnõu § 2 punktis 3 toodud
krediidiasutuste seaduse (edaspidi
KAS) § 77 lõike 34 sõnastust: „(34 )
Usaldushaldur esitab äriregistri
infosüsteemi kaudu tegelike
kasusaajate andmekogusse ka
usaldushalduse täieliku nime, selle
loomise kuupäeva, riigi nime, mille
õiguse alusel on usaldushaldus
loodud, oma aadressi,
telefoninumbri ja elektronposti
aadressi.“
Teeme ettepaneku sõnastada
RahaPTS § 21 lõige 1 punkt 4
järgmiselt:
„4) füüsilise isiku telefoninumber,
elektronposti aadress ja muud
sidevahendite andmed.“
Täienduse arvestamisel juhime
tähelepanu, et tuleb hinnata, kas
tekib vajadus täpsustada ka
RahaPTS § 22 lõike 1 punktis 4
sätestatud sõnastust. Ühtlasi
märgime, et andmete kogumine
sidevahendite kohta ei tohiks olla
ühekordne tegevus, vaid kohustatud
isik peab perioodiliselt (nt kord
poolaasta jooksul) kontrollima, et
esitatud andmed on jätkuvalt
aktuaalsed.
3.2. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse Arvestatud Uue sõnastuse kohaselt on
RahaPTS § 25 lõiget 11 hoolsusmeetmetega hõlmatud kõik
Oleme seisukohal, et kõik tehingud.
virtuaalvääringutega teostatavad
tehingud, sõltumata summast,
18
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
peavad olema seostatavad
konkreetse isikuga, kelle
isikusamasus on nõuetekohaselt
tuvastatud (kas juba eelnevalt või
olemasoleva tehingu raames).
Eeltoodust tulenevalt ei ole
muuhulgas põhjendatud, et
virtuaalvääringu teenuse pakkujad
on kohustatud kohaldama
hoolsusmeetmeid ärisuhte väliselt
rahaülekande tegemisel või
vahendamisel või virtuaalvääringu
teenuse pakkumisel üksnes siis, kui
tehingu väärtus on üle 1000 euro.
Hoolsusmeetmete rakendamise
kohustus ei tohi sõltuda tehingu
summast. Virtuaalvääringute turul
esinevaid ohud ja selle haavatavus
on tuvastatud ka 2021. aastal läbi
viidud riikliku rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise
riskihinnanguga. Selle käigus
puudutati virtuaalvääringutega
seotud probleemistikku ja tuvastati
risk, kus väikeste summadega on
viimaste rahvusvaheliste juhtumite
puhul terroristlikke rühmitusi ja
tegevusi rahastatud. Kuritegevus,
eelkõige terrorismi rahastamine, on
ajas muutunud ning see ei ole enam
seotud suurte, üle 1000 euroste,
summadega.
Seetõttu teeme § 25 lõike 11
muutmisel ettepaneku kohaldada
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele
rangemad hoolsusnõuded,
kohustades meetmete rakendamise
iga tehingu puhul, hoolimata
tehingu väärtusest.
3.3. Samuti ei tohi hoolsusmeetmete Arvestatud Ka vahendamise korral kohaldub
rakendamine sõltuda sellest, kas RahaPTS § 25 lg 1, mis keelab
virtuaalvääringu teenuse pakkujal anonüümsust võimaldavate
on isikuga vahetu kliendisuhe või teenuste pakkumist. Lisaks on riski
mitte. Praktikas esineb olukordi, kus suurendavaks asjaoluks RahaPTS §
üks virtuaalvääringu teenuse 37 lg 3 p 2 kohaselt toote
pakkuja osutab teenust teise pakkumine või tehingu tegemine
virtuaalvääringu teenuse pakkuja või vahendamine, mis võib
kliendile (nt läbi virtuaalkonto) ning soodustada anonüümsust -
kuivõrd esimese teenuse pakkuja ja hoolsusmeetmete tugevdatud
isiku vahel vahetut kliendisuhet ei
19
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
ole, siis sellel teenuse pakkujal korras kohaldamisel tuleb arvesse
täpsemad andmed isiku kohta võtta riski suurendavaid asjaolusid.
puuduvad. Virtuaalvääringu teenuse Eelnõud täiendatakse järgmiselt:
pakkuja peab tundma iga 11) paragrahvi 25 täiendatakse
isikut/klienti, kelle tehingut ta lõiget 2 muudetakse ja
vahendab. sõnastatakse järgmiselt:
Palume antud riski hinnata ja vastav „(2) Krediidiasutusel,
maandamismeede eelnõus sõnastada finantseerimisasutusel ja
virtuaalvääringu teenusepakkujal
on keelatud sõlmida lepingut või
teha otsust anonüümse konto,
hoiuraamatu, virtuaalvääringu
rahakoti või hoiulaeka avamise
kohta. Keeldu rikkuv tehing on
tühine.“
Lisaks keelatakse juhuti tehingud
virtuaalvääringutega.
3.4. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse Selgitatud Sätet on muudetud seoses „töötaja“
RahaPTS § 60 lõiget 1. Teise lause lisamisega, muus mõttes on sätte
puhul jääb segaseks, millisele sisu ja sõnastus jäänud samaks.
teabele juurdepääsupiirangu Selgitame, et Rahapesu
kehtestada võib. Lähtudes esimesest Andmebüroo andmekogu
ja kolmandast lausest tundub, et (Rahapesu Andmebüroo
piirangu kehtestamine puudutab andmekogu põhimäärus § 3)
üksnes andmekogus olevat teavet. peetakse infotehnoloogilise
Sellisel juhul oleks korrektsem andmekoguna ja paberil
täiendada §-i 591 eraldi lõikega, toimikutena. Olenevalt andmete
sätestades, et andmekogus olevad iseloomust võivad need olla
andmed on asutusesiseseks kaitstud erinevateks tähtaegadeks
kasutamiseks mõeldud teave. erinevatel alustel. Arvestades
eeltoodut on põhjendatud vajadus,
et teabele juurdepääsu piirangu
võib kehtestada Rahapesu
Andmebüroo juht.
3.5. Siseministeerium nõustub Selgitatud Selgitame, et vastav ülesanne oleks
seletuskirjas toodud põhjenduste ja PPA-le lisakoormus, mistõttu
selgitustega, mis kirjeldavad RAB-i tundus mõistlikum luua vastav
ametnike ja töötajate suhtes võimekus taustakontrolli
teostatava taustakontrolli läbiviimiseks RAB-i. Iseenesest ei
vajalikkust. Siseministeeriumi ole RAB vastu ka volitusnormi
hinnangul tasuks taustakontrollide kehtestamisele, mille alusel viiks
edasise killustamise asemel ka edaspidi taustakontrolli läbi
eriseadustes mõelda riikliku PPA, seda aga eelnõu raames PPA-
taustakontrolli võimekuse ga läbi räägitud ei ole. Lisaks tuleb
ühtlustamise peale. Näiteks oleks RAB-il endal kindlasti lahendada
potentsiaalne alternatiiv kaaluda asustusesiseselt sisekontrollile
õiguslikku võimalust luua RahaPTS omased ülesanded. Arvestades
volitusnorm selliselt, et eeltoodut tundub kohasem luua ka
taustakontrolli viiks läbi jätkuvalt oma personali taustakontrolli
Politsei- ja Piirivalveamet.
20
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Seletuskirjast ei selgu üheselt, kas läbiviimise õigus ja võimekus
RAB soovib taustakontrollide asutuses endas.
läbiviimise õigust üksnes seetõttu, et Kui vastav regulatsioon jõustub
Politsei- ja Piirivalveamet seda ning RAB-il tekib õigus
enam läbi viia ei saa, või seetõttu, et vastavasisulisi päringuid teha, siis
RAB hinnangul on ainuõige, et kindlasti mõistlik töökorraldus ka
kontroll oma personalile teostataks osapoolte vahel kokku lepitakse.
edaspidi iseseisvalt.
Eraldiseisev
taustakontrollivõimekus Politsei- ja
Piirivalveametiga sarnastel
tingimustel eeldab
Siseministeeriumi hinnangul seda,
et RAB-l oleksid olemas ka
asjakohased järelevalvemeetmed ja
sisekontroll. Vastavat osa ei ole
seletuskirjas ega ka mõjuhinnangus
kirjeldatud: kui paljusid isikuid see
puudutab ning kuidas RAB
maandab isikuandmete
väärkasutamise võimalusi läbi
sisekontrolli mehhanismide.
Siseministeerium juhib ka
tähelepanu, et seletuskirja lk 8 välja
toodud võimaliku tegevuste
hindamine, mis „on suunatud Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse
vägivaldsele muutmisele,
territoriaalse terviklikkuse
vägivaldsele rikkumisele,
vägivaldsele võimuhaaramisele või
Eesti põhiseadusliku korra
vägivaldsele muutmisele ning isiku
seotuse kohta välisriigi luure- või
julgeolekuteenistusega“ eeldab
julgeolekuasutuse, nt
Kaitsepolitseiameti sisendit.
Eelnimetatud asjaolusid ei ole RAB-
l iseseisvalt võimalik hinnata.
Kuivõrd sellised päringud tekitavad
koormust ka Kaitsepolitseiametile,
tuleb asutuste vahel kahepoolselt
kokku leppida mõistlik ja pädev
töökorraldus.
3.6. Lisaks juhime tähelepanu, et Arvestatud Vastav muudatus on tehtud eelnõu
paragrahvis kasutatakse tekstis.
lauseühendit „algatatud
kriminaalmenetlus“.
Kriminaalmenetluse seadustik
kasutab mõistet kriminaalmenetluse
21
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
„alustamine“, mitte „algatamine“.
Seega tuleb asendada lauseosa
„isiku vastu algatatud
kriminaalmenetluste“ lauseosaga
„alustatud kriminaalmenetluste“.
4. Välisministeerium
4.1. Välisministeerium kooskõlastab Mitte Rahvusvahelise sanktsiooni
eelnõu märkusteta, kuid palub arvestatud seaduse ja laeva lipuõiguse ja
vastavalt varasemale kokkuleppele laevaregistrite seaduse muutmise
liita eelnõuga Välisministeeriumis seaduse eelnõus olnud muudatusi
koostatud rahvusvahelise ei lisata käesoleva eelnõuga, kuna
sanktsiooni seaduse ning laeva puudub piisav puutumus.
lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
muutmise seaduse eelnõu (eelnõu
toimiku number eelnõude
infosüsteemis 21 0601), kuna
mõlema eelnõu eesmärk on tegeleda
ajakriitiliste probleemidega, et
maandada rahapesu, terrorismi
rahastamise ning
massihävitusrelvade leviku
rahastamise riske ning sellega
seonduvalt tõhustada
rahvusvaheliste sanktsioonide
kohaldamist. Lisaks aitavad
mõlemad eelnõud kaasa nendes
valdkondades Eesti rahvusvaheliste
kohustuste täitmisele.
5. Eesti Pank
5.1. Toetame virtuaalvääringu teenuse Mitte Kapitalinõuete eesmärk on tagada
pakkuja osa- või aktsiakapitali arvestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
nõude suurendamist. Käesolevas suurem usaldusväärsus ja
eelnõus tõstetakse virtuaalvääringu võlausaldajatele parem kaitse, mis
teenuse pakkujate kapitalinõuet 350 oleks vastavuses neile antud
000 euroni, mis on sarnane e-raha õigusega tegutseda kõrgendatud
asutuste kapitalinõudega. Samas usaldusväärsust eeldavas
selgub regulatiivsete meetmete valdkonnas ja aitaks paremini
rahvusvahelisest võrdlusest, et maandada ettevõtja võetavaid
mitte-pankadest makseteenuste riske. Kapitalinõude kasv arvestab
pakkujate hulgas on sektori käibe kasvu. Keskmine
virtuaalvääringu teenuse pakkujate käive ajavahemikus 01.08.2020
valdkond kõige nõrgemini kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga
reguleeritud – neile kehtib ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja
keskmiselt neli tegevusnõuet. Kõige kui arvestada ainult neid
rohkem nõudeid – keskmiselt ettevõtjaid, kes olid terve
üheksa, kehtib aga e-raha asutustele. vaadeldava perioodi tegutsenud
Virtuaalvääringu teenuse pakkujate ega olnud peatanud oma
suhteliselt nõrgem regulatsioon käib tegevusluba, siis keskmine käive
aga käsikäes pigem kõrgemate oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või
riskidega, mida oleks seetõttu õige osakapitalinõue 350 000 või 125
22
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
tasakaalustada vastavalt rangemate 000 euro ulatuses on seega
kapitalinõuetega. ettevõtjatele jõukohane.
Rahvusvaheliselt on murekohaks Suurimas osas kasutavad tarbijad
virtuaalvääringu teenuse pakkujate virtuaalvääringuid
võimalik osalus läbipaistmatutes investeerimisinstrumentidena, et
finantstehingutes, sh rahapesus ja saada kasu nende hinnatõusust.
terrorismi rahastamises, mille Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi
osakaalu hinnati 2019.a. 1,1%-le VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi
krüptovaratehingutest ehk 11 peab investeerimisühingu
miljardile US dollarile. Eesti aktsiakapital olema vähemalt 125
virtuaalvääringu teenuse pakkujate 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1
kõrget riskitaset kinnitavad 2021.a. punktides 1–2 sätestatule tegeleb
rahapesu ja terrorismi rahastamise ühing ka väärtpaberite hoidmise ja
alase siseriikliku riskihinnangu haldamisega kliendi jaoks VPTS §
tulemused, mille kohaselt on 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu
virtuaalvääringud Eesti jaoks ülekande teenus on erand
„…suure riskiga nii rahapesu, eelkirjeldatust, kus pole osapooltel
terrorismi rahastamise kui ka niivõrd huvi muutuva väärtuse
massihävitusrelvade leviku suhtes, vaid virtuaalvääringu
rahastamise osas“. teenuse pakkuja roll on sarnasem
e-raha asutusele ja eesmärgiks on
Seetõttu teeme ettepaneku virtuaalvääringu ülekandmine ühelt
rakendada virtuaalvääringu teenuse kliendilt teisele. Seetõttu on selle
pakkujate suhtes miinimumkapitali teenuse osas kasutatud analoogina
nõuet 730 000 eurot, mis oleks e-raha asutuse kapitalinõuet, mis
võrdne kõrgema riskiga on 350 000 eurot. Kehtestatav
investeerimisühingutele kehtestatud kapitalinõuete režiim on võrreldes
kapitalinõudega. kehtivate nõuetega lähedasem
sellele, mida on pakutud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
ettepaneku, mis käsitleb
krüptovaraturge.
5.2. Leiame, et asjakohane on Selgitatud Uue järelevalve oskusteabe
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele loomine on kindlasti
järelevalve tasu kehtestamine ja ressurssimahukas. Järelevalvetasu
selle kaheosaline ülesehitus. Samas kujunemisel on oluline nii
tunneme muret, kas ette pandud järelevalvatavate subjektide hulk,
järelevalvetasud on piisavad kui ka nende poolt pakutavate
kvaliteetse järelevalve tegemiseks: teenuste mahukus. Kuivõrd
tuleb ju rahapesu andmebürool uus tegemist on uue regulatsiooniga
järelevalvealane oskusteave alles puudub ka RAB-il käesoleval
luua ning see on ressursimahukas hetktel lõpuni kindlus
tegevus. järelevalvetasude piisavuse osas.
Seega kui Eesti Pangal oleks välja
pakkuda järelevalvetasu suuruse
kujunemisega seonduvalt
omapoolne detailsem nägemus
oleksime lisainfo ja ettepanekute
eest väga tänulikud. Praegu on
23
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
eelnõu koostatud parima teadmise
pinnalt.
6. Finantsinspektsioon
6.1. Eelnõu § 1 punktiga 32) lisatakse Selgitatud Ettepanekus viidatud regulatsioon
RahaPTS-i muu hulgas § 727 on eelnõu tekstist välja jäetud.
virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevuse välisriigis kohta.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku
sõnastada RahaPTS § 727 lõige 5
punkt 4 järgmiselt: „4) filiaali
asutamine või virtuaalvääringu
teenuse pakkuja esitatud
tegevuskava rakendamine võib olla
seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või rahvusvahelise
sanktsiooni rikkumise või selle
katsega või suurendab selliseid
riske.“ Sätte täiendamise põhjuseks
on vajadus võtta arvesse
sanktsioonidega kaasnevaid riske.
6.2. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse Selgitatud Majandustegevuse muutmise
RahaPTS § 70 lõiget 5 põhimõttega, kavatsuse teates ning
et kui ettevõtja soovib tegevusluba majandustegevuse muutumise
kasutada ka tütarettevõtja teates kirjeldab ettevõtja, millised
tegevuseks, siis ta peab esitama tegevusloa kontrolliesemesse
sama RahaPTS-is sätestatud kuuluvad või tegevusloa
andmekoosseisu, mida ta esitab kõrvaltingimustega seotud asjaolud
enda kohta. Tekitab küsitavusi, on muutunud või milliseid
kuidas peab käituma RahaPTS-i kavatsetakse muuta, või esitatakse
tähenduses kohustatud isik, kellele tütarettevõtja kohta, kes alustab
on juba väljastatud tegevusluba ja majandustegevust tegevusloa
kes otsustab kasutada tegevusluba regulatsioonieseme raames, kõik
ka tütarettevõtja tegevuseks. käesoleva seaduse § 70 lõikes 3
Selguse mõttes kohustatud isikutele nimetatud andmed ja
võiks olla ette nähtud RAB-i majandustegevuse seadustiku
informeerimiskohustus, sh enne üldosa seaduse § 15 lõike 1
nende asjaolude muutmist, mida punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud
RAB kontrollib tegevusloa andmed.
menetluses.
Praktikas esitatakse info kas
tegevusloa taotlemise käigus või
kui hiljem soovitakse laiendada,
siis tehakse vastav teavitus ja
esitatakse muutmise taotlus MTR-
is. Väga palju selliseid ettevõtteid
ei ole.
6.3. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud täiendatud nii, et tulevikus
täiendatakse seadust §-dega 723 peab virtuaalvääringu teenuse
(Virtuaalvääringu teenuse pakkuja pakkuja esitama tegevusloa
audiitorkontroll) ja 724 (Sisekontroll
24
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
ja andmete säilitamine). Samas taotlusega andmed siseaudiitori
virtuaalvääringu teenuse pakkumise kohta.
tegevusloa taotluses tuleb esitada
andmed vaid audiitorettevõtja kohta.
Soovitame kaaluda Eelnõu § 1
punkt 22 täiendamist selliselt, et
tegevusloa taotlusega esitatakse
andmed ka siseaudiitori kohta.
7. Maksu- ja Tolliamet
7.1. MKS § 29 p 8 sätestab, et Selgitatud Taustakontrollide regulatsiooni
maksuhaldur võib avaldada välja töötamisel on võetud eeskuju
maksusaladust sisaldavat teavet senisest RAB-i praktikast, mis
Rahapesu Andmebüroole rahapesu põhines politsei ja piirivalve
või terrorismi rahastamise või seaduses sätestatud taustakontrolli
nendega seotud kuritegude raamistikul. Kehtiva õiguse
vältimiseks, avastamiseks ja kohaselt Politsei- ja Piirivalve
uurimiseks. Nimetatud säte võib Amet ei kasuta maksusaladuseks
vajada laiendamist tulenevalt olevat teavet ametnike ja töötajate
RahaPTS-sse kavandatavast uuest suhtes teostavate taustakontrollide
paragrahvist 611 (taustakontroll vt lg tegemiseks.
3 p 1 ja p 4). Nimelt olukorras, kus
taustakontrolliks vajataks andmeid
MTA-lt peab olema õigus andmeid
küsida korrelatsioonis õigusega
andmeid väljastada. Tänases
sõnastuses MKS § 29 p 8 andmeid
väljastada ei võimaldaks.
7.2. Eelnõu seletuskirjas mainitud Selgitatud Eesti riikliku rahapesu ja terrorismi
rahapesu, terrorismi rahastamist ja rahastamise tõkestamise 2020.
massihävitusrelvade leviku aasta siseriikliku riskihinnangu
rahastamist käsitleva riikliku põhise tegevuskava kohaselt peab
riskihinnangu raames toodi välja enne virtuaalvääringute kasutamise
probleemina, et hetkel reguleerimist hasartmängusektoris
Hasartmänguseaduses ei reguleerita analüüsima selle kasutamisega
Eestis hasartmängude korraldajate seotud ohe ja riske. Eelnõu
poolt virtuaalvääringu kasutamist, koostamise hetkeks pole vastavat
siis kas ei oleks mõistlik antud analüüsi tehtud. Tegevuse tähtaeg
eelnõu raames ka muuta HaSMS-i on 2023 ja arvestades, et küsimus
näiteks nii, et Eestis luba omavad on seotud riskiga, mille tase on
hasartmängukorraldajad tohivad hinnatud madalaks ja mille
kasutada vaid RAB-i poolt riskistrateegia on aktsepteerimine
väljastatud tegevusloaga või leevendamine, siis pole
virtuaalvääringuid. Hasartmängu asjakohane sellist muudatust lisada
tegevus- ja korralduslube väljastab käesolevasse eelnõusse.
MTA ning huvi korraldajate poolt
pakkuda virtuaalvääringuid kasvab.
Seega on ka meie huvi, et antud
teema saaks kuidagi reguleeritud.
8. Rahapesu Andmebüroo
25
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
8.1. Täiendada RahaPTS § 70 lõike 33 Arvestatud Eelnõud on täiendatud vastavalt
punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: ettepanekule.
„4) andmed kavandatavate teenuste
osutamiseks vajalike
infotehnoloogiliste süsteemide ning
muude tehnoloogiliste vahendite ja
süsteemide kohta, sealhulgas
teenuse järjepidevuse ja kliendi
varade kaitsmise tagamiseks
kasutatavate turvameetmete
kirjeldus, talituspidevuse tagamise
meetmete kirjeldus ja tegevuse
tehnilise korralduse tase;“
RAB selgitab, et sättest on
sõnastuse kohaselt puudub
meetmete kirjeldus, mida
kasutatakse äritegevuse jätkumiseks
ehk talituspidevuseks ning kliendi
varade kaitseks. Viimati nimetatu
osas toob RAB välja, et viimasel
ajal on sagenenud klientide varade
vargused (viimati Coinbase´is),
mistõttu on vastava meetme
kirjelduse esitamine tegevusloa
taotlemisel äärmiselt oluline.
8.2. Täiendada RahaPTS § 70 lõike 33 Arvestatud Eelnõud muudetud vastavalt
punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: ettepanekule.
„5) kirjeldus kavandatavate teenuste
osutamisel kasutatavatest
infotehnoloogilistest süsteemidest ja
muudest tehnoloogilistest
vahenditest, millega teenuse osutaja
tagab käesoleva seaduse § 25
lõigetes 22-24 sätestatud andmete
edastamise ning klientide ja tema
tegelike kasusaajate tuvastamise,
kliendile riskiastme määramise ning
ärisuhte jälgimise tehingute ja
klientide tuvastamise ning jälgimise
viisil, mis võimaldab täita
käesolevas seaduses sätestatud
kohustusi ja rahvusvahelise
sanktsiooni seaduses sätestatud
erikohustusi, sealhulgas suuremat
riski iseloomustavate asjaolude
tuvastamise, kahtlaste tehingute
tuvastamise ja nendest viivitamatu
teatamise.“
RAB selgitab, et sättest on
sõnastuse kohaselt puudub tehniline
26
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kirjeldus, kuidas tagatakse travel
rule ning kuidas määratakse
kliendile riskiaste.
8.3. Täiendada RahaPTS § 70 lõike 33 Arvestatud Eelnõus muudetakse sõnastust
punkti 9 ja sõnastada see järgmiselt: sisuliselt järgmiselt: „9) andmed äriühingute
„9) andmed äriühingute kohta, kohta, milles taotleja, taotleja
milles taotleja olulise osaluse juhtorgani liikme või taotlejas
omajad või taotleja juhtorgani olulist osalust omava isiku osalus
liikme osalus on suurem kui 20 on suurem kui 20 protsenti,
protsenti, kusjuures need andmed kusjuures need andmed peavad
peavad sisaldama aktsia- või sisaldama aktsia- või osakapitali
osakapitali suurust.“ suurust.“.
RAB selgitab, et sätte täpsustamise
vajadus tuleneb sellest, et sättes
oleks selgelt toodud, kelle osalusi
tuleb viidatud punkti kohaselt
esitleda.
8.4. Täiendada RahaPTS § 70 lõikes 33 Arvestatud RahaPTS § 70 lõikesse 32 lisatakse
toodud loetelu ka kohustusega uus punkt 4, muutes järgmiste
esitada tegevusloa taotluse punktide numeratsiooni: „4)
esitamisel täiendavalt riskihinnangu vastavalt käesoleva seaduse §-le 13
dokument ning riskisu kirjeldus. koostatud riskiisu
Eeltoodud muudatusettepanekutega kindlaksmääramise ja
arvestamisel vajab täiendamist ka riskihinnangu dokumentatsioon;“.
eelnõu seletuskiri.
8.5. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt Arvestatud Tegevusloa kehtetuks tunnistamise
täiendatakse RahaPTS § 70 lõikega aluseid täiendatakse järgmise
41, mille kohaselt virtuaalvääringu punktiga: „2) virtuaalvääringu
teenuse pakkumise tegevusluba ei teenuse pakkuja ühineb uue ühingu
ole teistele isikutele üleantav. asutamisega või ühineb ja tegevust
Tegevusluba tunnistatakse jätkab ühendav ühing;“. RahaPTS
kehtetuks, kui virtuaalvääringu § 70 lg 41 sõnastusest eemaldatakse
teenuse pakkuja ühineb uue ühingu teine lause. Muudetakse viiteid
asutamisega või ühineb ja tegevust tegevusloa kehtetuks tunnistamise
jätkab ühendav ühing. RAB toob alustele.
välja, et tegevusloa kehtetuks
tunnistamise alused on sätestatud
RahaPTS § 75 lõikes 1. Selgema
ülevaate tagamiseks tegevusloa
kehtetuks tunnistamise alustest, teeb
RAB ettepaneku tuua ka lisatava
sätte teises lauses toodud kehtetuks
tunnistamise alus RahaPTS § 75
lõikes 1.
8.6. Täiendada RahaPTS § 701 lõike 1 Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt
punkti 4 ning sõnastada see ettepanekule.
järgmiselt: „4) kavandatav tegevus,
osutatavad teenused, pakutavad
tooted ja eeldatavad kliendid,
sealhulgas Eesti ja eraldi teiste
27
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
riikide residendist klientide
eelduslik osakaal, ning osutatavate
teenuse mahud.“
RAB selgitab, et sättest on
sõnastuse kohaselt puudu esitatav
info teenuste mahtude osas. Samuti
on oluline teada infot klientide
kohta riikide kaupa.
8.7. Täiendada RahaPTS § 701 lõikes 1 Arvestatud RahaPTS § 701 lõiget 1
toodud loetelu kohustusega esitada täiendatakse punktiga 4, muutes
äriplaanis andmed ka strateegia järgmiste punktide numeratsiooni:
kirjelduse, sealhulgas uute klientide „4) strateegia, konkurendid ja
leidmiseks võetavate meetmete ja tegutsemiseks kavandatav
reklaamitegevuse, ning turuosa;“.
tegutsemiseks kavandatava turuosa
kohta. RAB selgitab, et analoogne
nõue on sätestatud äriplaani osas ka
makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse (edaspidi MERAS) § 16
lõike 1 punktis 5.
8.8. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt Arvestatud Muudatus tehtud vastavalt
muudetakse RahaPTS § 71, ettepanekule.
täpsustades tegevusloa andmise
menetluse alustamise eeldusi ja
tähtaja kulgemise algusaega.
Selleks, et sättes kajastuks üheselt
tähtaja kulgemise algusaeg, teeb
RAB ettepaneku sõnastada säte
järgmiselt:
„(1) Tegevusloa taotluse lahendab
Rahapesu Andmebüroo tegevusloa
andmise või andmisest
keeldumisega 60 päeva jooksul
taotluse esitamisest arvates.
Taotluse lahendamise tähtaeg
hakkab kulgema arvates kõigi
nõuetekohaste dokumentide ja
andmete esitamisest arvates.
Rahapesu Andmebüroo otsusel võib
tegevusloa andmise tähtaega
pikendada kuni 120 päevani.“
Arvestades eeltoodud ettepanekut
teeme ettepaneku täiendada ka
eelnõu seletuskirja, tuues seal
alljärgnevad lisaselgitused:
RahaPTS § 71 lõikes 1
täpsustatakse, et taotluse
lahendamise tähtaeg hakkab
kulgema arvates sellest päevast, kui
RAB-ile on esitatud kõik
28
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
nõuetekohased dokumendid ja
andmed. Vastava põhimõtte näol ei
ole tegemist uue tingimusega,
kuivõrd ka majandustegevuse
üldosa seaduse § 20 lõikes 1 on
sätestatud täna sarnane põhimõte.
RahaPTS § 71 lõike 1 kolmanda
lause kohaselt võib Rahapesu
Andmebüroo otsusel tegevusloa
andmise tähtaega pikendada kuni
120 päevani, vastava tähtaja
arvestamisel lähtutakse samuti
tähtaja algusajast, mis on hakanud
kulgema alates kõikide
nõuetekohaste dokumentide ja
andmete esitamisest. Kui ettevõtja ei
esita RAB-ile kõiki nõuetekohaseid
dokumente ja andmeid, siis RAB
ettevõtja tegevusloa taotlust
menetlusse ei võta ning jätab
esitatud taotluse läbi vaatamata.
8.9. Eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt Arvestatud Eelnõud muudetakse ja
tunnistatakse RahaPTS § 72 lõike 1 täiendatakse RahaPTS § 72 lõiget 1
punktid 4-6 kehtetuks. Eelnõu punktiga 7 järgmises sõnastuses:
seletuskirjas on toodud, et „7) käesoleva seaduse § 70 lõike 1
muudatusega tühistatakse RahaPTS punktis 4 nimetatud tegevusalal
§ 72 lõikes 1 olnud üksnes tegevusluba taotlev ettevõtja peab
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele vastama §-des 721-726 sätestatud
kehtinud tegevusloa kontrollieseme nõuetele.“. Viidet äriplaanile ei
asjaolud. RAB leiab, et RahaPTS § lisata, kuna tegemist on ühe
72 lõikes 1 nimetatud dokumendina teiste seas, mida
kontrollieseme asjaolud peaksid tuleb taotlusega esitada.
üheselt arusaadavuse huvides tooma Kontrollieseme loetelus puudub
ammendavalt välja ka asjaolud, nõue ka teiste dokumentide
mida hinnatakse, kui ettevõtja esitamise osas. Vajalike
taotleb virtuaalvääringu dokumentide esitamine on
tegevusluba. Eeltoodust tulenevalt menetluse alustamise eelduseks
teeb RAB ettepaneku jätta RahaPTS mitte kontrolliesemeks. Seoses
§ 72 lõikesse 1 punkt, mis viitaks, et olulise osaluse omandamise
käesoleva seaduse § 70 lõike 1 regulatsioonist loobumisega
punktis 4 nimetatud tegevusalal muudetakse olulise osaluse
tegevusluba taotlev ettevõtja peab omaniku nõuete sätte asukohta –
olema koostanud RahaPTS § 701 uueks paragrahvi numbriks saab §
sätestatud nõuetele vastava äriplaani 726. Ka olulise osaluse omaniku
ning vastama käesoleva seaduse § nõuded peavad olema hõlmatud
721–725 sätestatud nõuetele. tegevusloa kontrolliesemesse.
8.10. RAB toob välja, et RahaPTS § 75 Arvestatud Eelnõus olevast RahaPTS § 72
1
lõikes 1 toodud tegevusloa osaliselt lõikest 11 eemaldatakse järgmised
väljaandmisest keeldumise aluste punktid: 1, 2, 3, 4, 6, 9, 11, 13, 14,
puhul on vähemalt osaliselt tegemist 15, muutes vastavalt teiste
29
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
alustega, mis peaks olema pigem punktide numeratsiooni. Punktide
toodud imperatiivsete keeldumise 14 ja 15 aluste säilitamiseks
alustena. Arvestades eeltoodud teeb muudeti eelnõu § 1 punkti 28 ja
RAB ettepaneku sõnastada loobuti RahaPTS § 72 lg 1 p 4 ja 5
RahaPTS § 75 lõike 11 sissejuhatav kehtetuks tunnistamisest. Teised
lauseosa imperatiivsena: „(11) punktid on hõlmatud
Rahapesu Andmebüroo keeldub kontrolliesemesse seoses RahaPTS
virtuaalvääringu teenuse pakkumise § 72 lg 1 p 7 lisamisega.
tegevusloa andmisest, kui:“. Kontolliesemeks olevate nõuete
Ning loetleda § 72 lõikes 11 mitte täitmine on tegevusloa
tegevusloa andmisest keeldumise andmisest keeldumise aluseks
alused, arvestades ka järgnevaid vastavalt MSÜS § 25 lõikele 1,
alapunktides toodud mistõttu pole vaja eraldi lõiku
muudatusettepanekuid, mis on tegevusloa keeldumise
toodud eelnõu § 75 lõikes 11 imperatiivsete aluste kohta
punktides 1, 2, 3, 4, 9, 11, 12, 13, 14 koostada.
ja 15.
8.11. Täiendada eelnõud § 72 lõikega 12 Arvestatud Pakutud § 72 lg 12 asemel on
ning sõnastada järgmiselt: „(12) sisuliselt jäetud kaalutlusotsuste alused
Rahapesu Andmebürool on õigus lõikesse 11. Punktis 12 olnud alus
keelduda virtuaalvääringu teenuse jäeti ka kaalutlusotsuste aluseid
pakkumise tegevusloa andmisest, loetlevasse lõikesse, kuna
kui:“. tegevusloa andmisest keeldumise
Ning loetleda § 72 lõikes 12 imperatiivseks aluseks ei saa olla
tegevusloa andmisest keeldumise eelmise tegevusloa kehtetuks
alused, arvestades ka järgnevaid tunnistamise alused. Eelmise
alapunktides toodud tegevusloa kehtetuks tunnistamise
muudatusettepanekuid, mis on aluste asjakohasus uue tegevusloa
toodud eelnõu § 75 lõikes 11 andmise hindamisel on
punktides 5, 7, 8 ja 10. kaalutlusotsus.
8.12. Täiendada RahaPTS § 72 lõike 11 Arvestatud Kahtlus on hinnanguline ja seda
punkti 2 ning sõnastada see osaliselt tuleks põhjendada, seega tegemist
järgmiselt: „2) ettevõtja aktsia- või on kaalutlusotsusega. täiendus
osakapital ei ole täielikult sisse lisatakse loetellu, mis näeb ette
makstud või esineb kahtlus alused, mil RAB võib tegevusloa
sissemakstud aktsia- või osakapitali andmisest keelduda.
legaalses päritolus;“.
8.13. Täiendada RahaPTS § 72 lõike 11 Mitte Eelnõud on täiendatud lähtudes
punkti 3 ning sõnastada see arvestatud punktist 8.12.
järgmiselt: „3) ettevõtja
omavahendite minimaalsuurus ei
vasta käesoleva seaduse §-s 722
kehtestatud nõuetele või esineb
kahtlus sissemakstud aktsia- või
osakapitali legaalses päritolus;“.
8.14. Jätta RahaPTS § 72 lõike 11 loetelus Selgitatud Seoses RahaPTS § 72 lõike 11
välja punkti 6 esimene lausepool punkti 6 tekstist välja jätmisega ei
„ettevõtjal ei ole piisavalt rahalisi ole vajadust muuta vastava punkti
vahendeid“. RAB selgitab, et sõnastust.
ettevõtja rahaliste vahendite
30
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
piisavus peaks olema osa olulise
osaluse omaja finantsvõimekusest
ehk olema kaetud punktis 4
sätestatuga.
8.15. Täiendada RahaPTS § 72 lõike 11 Arvestatud Eelnõud on täiendatud vastavalt
punkti 7 ning sõnastada see ettepanekule.
järgmiselt: „7) ettevõtja esitatud
andmetest selgub, et ta eesmärk ei
ole tegutseda Eestis või tema
äritegevusel ei ole seoseid Eestiga
või tema äritegevusel ei ole peale
Eesti tegevuskoha ning Eestis
asuvate juhatuse liikmete
märkimisväärseid seoseid Eestiga;“
8.16. Täiendavalt juhib RAB tähelepanu, Arvestatud RahaPTS-is ei ole tegevusloa
et RahaPTS § 72 lõikes 11 sätestatud sisuliselt kehtetuks tunnistamise alused, vaid
tegevusloa kehtetuks tunnistamise tegevusloa andmisest keeldumise
alused osaliselt dubleerivad alused. Punktid 4, 9, 11 ja 13 on
teineteist, mistõttu teeb RAB eelnõu tekstist välja jäetud
ettepaneku tervikuna vastavad alused vastavalt punktis 8.10. esitatud
üle vaadata, näiteks punktid 4 ja 9, selgitustele.
punktid 11 ja 13. Punktis 9 sätestatu
osas toob RAB välja, et vastav alus
peaks hõlmama lisaks ka prokuristi,
tegelikku kasusaajat ning ettevõtte
omanikku.
8.17. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt Mitte Eelnõus olev muudatus täpsustab
muudetakse RahaPTS § 72 lõiget 2 arvestatud korrektse maine sisu tuues
ning täiendatakse korrektse ärialase RahaPTS-i teistest
maine kriteeriume. RAB teeb finantsvaldkonna õigusaktidest
ettepaneku täiendada RahaPTS § 72 kasutatud definitsioonid.
lõikes 2 toodud loetelu selliselt, et Ettepanekuga soovitakse
korrektset ärialast mainet ei ole ka ebakonventsionaalse aluse lisamist,
isikul, kui ta on olnud juhtorgani mis laiendaks mõiste sisu.
liige ettevõttes, kus juhtorgani Ettepanek mõjutaks liialt teiste
liikme tegevus on põhjustanud RAB-i tegevuslubade režiimi.
tegevusloa kehtetuks tunnistamise, Nimelt § 72 lõige 2 kohaldub ka
või on olnud ettevõttes ajal, mil usaldushalduste ja äriühingute
ettevõttel on tegevusluba kehtetuks teenuste osutajatele,
tunnistatud. RAB selgitab, et isikud pandimajapidajatele, väärismetalli
kelle tegevus on põhjustanud ja väärismetallioodtete või
tegevusloa kehtetuks tunnistamise, vääriskivide kokkuostjatele ja
ei tohiks saada õigust uuesti hulgimüüjatele ning teistele
tegutseda. finantseerimisasutustele.
Seletuskirja täiendatud järgmiselt:
„Tegemist ei ole suletud loeteluga,
mis tähendab, et RAB võib piisava
põhjenduse olemasolul tugineda ka
mõnele muule alusele, näiteks, kui
ettevõtjaga seotud isik on olnud
juhtorgani liige ettevõttes, kus
31
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
juhtorgani liikme tegevus on
põhjustanud tegevusloa kehtetuks
tunnistamise, või on olnud
ettevõttes ajal, mil ettevõttel on
tegevusluba kehtetuks tunnistatud.“
8.18. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Mitte Samal viisil arvestatakse
täiendatakse RahaPTS-i §-iga 722, arvestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujate
mis näeb ette nõuded omavahendeid ka ühisrahastuse ja
virtuaalvääringu teenuse pakkuja muude investeerimisinstrumentide
omavahenditele. RAB juhib ning virtuaalvääringute seaduse
tähelepanu, et RahaPTS 722 lõikes 2 kohaselt. Lisaks on sama
toodud selgitus on hetkel äärmiselt arvestuspõhimõte ka Euroopa
keeruliselt sõnastatud. Selgitame, et Parlamendi ja nõukogu määruse
hetkel sätestatud regulatsioon on ettepanekus, mis käsitleb
raskesti mõistetav nii turuosalistele, krüptovaraturge ja millega
kui ka keeruliselt hinnatav RAB-ile. muudetakse direktiivi (EL)
Vastav regulatsioon sobitub 2019/1973. Sellist süsteemi toetab
keerulisemates sektorites ka EBA. Muude süsteemide puhul
omavahendite hindamisele, kes esineks suurem oht, et turuosaliselt
tegelevad muuhulgas ka laenude ainult näiliselt täidaksid
andmisega. Virtuaalvääringu omavahendite nõuet, kuid reaalselt
teenuse pakkuja omavahendeid ei poleks omavahendite tase piisavalt
tohiks saada kasutada kõrge. Omavahendite varasemal
investeeringuteks ning kriteeriumid, kehtestamisel võiks
mille alusel omavahendite nõuetele arvestuspõhimõte hiljem jõustuvate
vastavust hinnatakse võiksid olla õigusaktidega võrreldes olla
lihtsustatumad. võimalikult sarnane, kui ei esine
Euroopa Pangandusjärelevalve kaalukaid põhjuseid, miks peaks
(EBA) antud tõlgenduse kasutama teist arvestuspõhmiõtet.
https://www.eba.europa.eu/single- RAB-i teostatava järelevalve
rule-book-qa/- hõlbustamiseks nähakse ette
/qna/view/publicId/2017_3636 varasemat erakorralist
kohaselt võib kapitali sisse maksta audiitorkontrolli.
mitterahaliselt järgmiste tingimuste
esinemisel:
1) see peab olema tagasivõtmatu;
2) see peab olema usaldusväärselt
hinnatud;
3) see peab olema täielikult ettevõtja
kontrolli all;
4) selle osas peab olema
välistatud investori krediidirisk.
EBA viitab ka sellele, et järelevalve
peab hindama mitterahaliste
sissemaksete puhul kas sissemakse
vastab CRR-i nõuetele.
Pidades silmas ka eeltoodud
kriteeriume, teeb RAB ettepaneku
sõnastada vastav säte selliselt, et
virtuaalvääringu teenuse pakkuja
32
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
omavahendid võivad olla vaid rahas
või likviidsetes ja madala
riskitasemega instrumentides.
Regulatsiooni eesmärgiks peaks
olema anda võimalus, et
omavahendid ei peaks olema
ilmtingimata rahas, kuid
omavahendid peavad olema
jooksvalt tagatiseks kõikide
võimalike kohustuste tekkimise
puhul. Muu hulgas on see vajalik ka
klientide kaitseks. Madala
riskitasemega instumendid peaksid
tagama vara väärtuse säilimise ning
kasutatava instrumendi likviidsus
peaks tagama, et seda on võimalik
lühikese aja jooksul realiseerida
samale väärtusele vastavalt.
8.19. Seoses RahaPTS täiendamisega §- Arvestatud Eelnõus olevat RahaPTS § 722
2
iga 72 , mis näeb ette nõuded lõigetega 6 ja 7 muutes järgnevate
virtuaalvääringu teenuse pakkuja lõigete numeratsiooni:
omavahenditele, toob RAB välja, et „(6) Kui virtuaalvääringu teenuse
arvestades seda, et osa pakkuja osutab käesoleva seaduse
virtuaalvääringu teenuse pakkujate § 3 punktides 101 või 102
käive on näiteks 5 miljardit eurot, nimetatud teenuseid peavad
kuid ettevõttes töötajaid ei ole ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja
seetõttu puuduvad ka üldkulud, omavahendid olema vähemalt
tuleks alternatiivina sätestada hoopis võrdsed järgmiste mahuosade
maksete mahu meetod. Analoogiana summaga:
saaks kohaldada e-raha asutuse 1) 4 protsenti teenuse pakkumise
loogikat MERAS § 71 koosmõjus §- raames tehtud tehingute mahu
iga 74. osast, mis on kuni 5 miljonit eurot
või sellega võrdne;
2) 2,5 protsenti teenuse pakkumise
raames tehtud tehingute mahu
osast, mis on üle 5 miljoni euro,
kuid ei ületa 10 miljonit eurot;
3) 1 protsent teenuse pakkumise
raames tehtud tehingute mahu
osast, mis on üle 10 miljoni euro,
kuid ei ületa 100 miljonit eurot;
4) 0,5 protsenti teenuse pakkumise
raames tehtud tehingute mahu
osast, mis on üle 100 miljoni euro,
kuid ei ületa 250 miljonit eurot;
5) 0,25 protsenti maksete mahu
osast, mis on üle 250 miljoni euro.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud teenuse pakkumise
33
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
raames tehtud tehingute mahu
osade arvutuste aluseks on 1/12
virtuaalvääringu teenuse pakkuja
eelneva aasta jooksul käesoleva
seaduse § 3 punktides 101 ja 102
nimetatud teenuste raames
teostatud ülekandmise ja
vahetamise tehingute
kogusummast. Virtuaalvääringu
teenuse pakkuja, kes on eelneval
aastal tegutsenud vähem kui 12
kuud, jagab asjakohase näitaja
saamiseks eelneva aasta jooksul
teostatud ülekandmise ja
vahetamise tehingute mahu summa
eelneval aastal tegutsetud kuude
arvuga.“
8.20. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt
täiendatakse RahaPTS-i §-iga 723. ettepanekule.
Lisatava paragrahvi lõike 4 kohaselt
peab audiitorettevõtja kontrollima
virtuaalvääringu teenuse pakkuja
poolt omavahendite kohta
kehtestatud nõuete täitmist ning
esitama sellekohase arvamuse
virtuaalvääringu teenuse pakkujale
ja Rahapesu Andmebüroole. Sama
paragrahvi lõige 5 sätestab, millistel
juhtudel määrab asukohajärgne
kohus Rahapesu Andmebüroo
avalduse alusel audiitorettevõtja.
RAB toob välja, et RAB-il peaks
olema võimalus kohustada ettevõtjat
audiitorettevõtjat nimetama, kui
üldkoosolek või osaühingu juhatus
ei ole seda ise nimetanud, nimetatud
audiitorettevõtja loobus
audiitorkontrolli tegemisest või
RAB hinnangul on audiitorettevõtja
kaotanud usalduse. Juhul, kui
ettevõtja audiitorettevõtjat või uut
audiitorettevõtjat ise RAB-i
ettekirjutuse alusel ei nimeta,
tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa
kehtetuks. Arvestades eeltoodut,
teeb RAB ettepaneku jätta eelnõust
välja RahaPTS § 723 lõige 6 ning
sõnastada RahaPTS § 723 lõige 5
järgmiselt:
34
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
„(5) Rahapesu Andmebüroo on
õigus kohustada virtuaalvääringu
teenuse pakkujat määrama
audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek või osaühingu
juhtatus ei ole audiitorettevõtjat
nimetanud;
2) üldkoosoleku või osaühingu
juhatuse nimetatud audiitorettevõtja
loobus audiitorkontrolli tegemisest;
3) Rahapesu Andmebüroo
hinnangul on audiitorettevõtja
kaotanud usalduse.“
8.21. Täiendavalt teeb RAB ettepaneku Selgitatud AudS § 48 võimaldab ka täna
muuta RahaPTS-i § 723 selliselt, et vandeaudiitoril RABi teavitada.
sätestatud oleksid ka MERAS § 84
lõikes 2 toodud audiitorkontrolli
kohustused ning lisaks sätestada
eelviidatud paragrahvis ka MERAS
§ 86 sätestatud audiitori
informeerimiskohustusega
seonduvad nõuded. RAB toob välja,
et eeltoodud ettepanekuga
arvestamisel, tuleb lisada ka
tegevusloa kehtetuks tunnistamise
alused RahaPTS § 75 lõikesse 1, kui
audiitoriettevõtja aruanne ei ole
esitatud tähtaegselt või kui
virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei
nimeta audiitorettevõtjat.
8.22. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on täiendatud vastavalt
täiendatakse RahaPTS-i §-iga 725. ettepanekule.
Eelviidatud paragrahvi lõike 7
kolmanda lause kohaselt peab
ettevõtte asu- või tegevuskoha
kaudu olema võimalik igal ajal
tagada järelevalve- või
uurimisasutuse esindajale
juurdepääs kogutavatele ja
säilitavatele andmetele. RAB teeb
ettepaneku täiendada eelviidatud
lauset ka nõudega, et ettevõtte asu-
või tegevuskoht peab võimaldama
RahaPTS § 70 lõike 1 punktis 4
nimetatud teenuse pakkumist,
sõnastades eelviidatud lause
järgmiselt: „Tegevuskoht peab
võimaldama virtuaalvääringu
teenuse pakkumist ning asu- või
tegevuskoha kaudu peab olema
35
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
tagatud järelevalve- või
uurimisasutuse esindajale
juurdepääs käesoleva seaduse alusel
kogutavatele ja säilitatavatele
andmetele.“
RAB selgitab, et lisatava nõudega
oleks tagatud, et ettevõtte
tegevuskoht vastab tsiviilseadustiku
üldosa seaduse § 29 lõikes 2
sätestatud nõudele, et tegevuskoht
peab võimaldama virtuaalvääringu
teenuse reaalset pakkumist vastasel
juhul ei saa tegemist olla
tegevuskohaga. Hetkel väidetakse
tegevusloa taotluse menetluses, et
tegevuskoht võib olla 30-50
ettevõtet ühes kabinetis (vastavad
vaidlused on pooleli
ringkonnakohtus). Eelmises lauses
viidatu ei saa olla virtuaalvääringu
teenuse pakkumisel aktsepteeritav
ning see ei võimalda RAB-ile
nõuetekohast järelevalve tegemise
võimalust. Finantsteenust ei saa
pakkuda mitmekümne ettevõttega
ühest ja samast toast ning kuigi SE 8
seletuskirja ja
muutmisettepanekutest on võimalik
seda järeldada ei taga kehtiv seadus,
et RAB saaks vastavat nõuet
praktikas jõustada. Arvestades, et
tegevuskohtade ühte kohta
koondamine ei taga õigeid
registriandmeid, võimaldab pakkuda
teenust jätkuvalt välismaalt ei ole
sellise ülesehituse puhul tagatud ka
teadete konfidentsiaalsus ega teate
esitaja kaitse. Arvestades eeltoodut
teeb RAB ettepaneku lisada
täiendav tegevuskohta puudutav
nõue ka selgesõnalisena seadusesse
ning täiendada seletuskirjas toodud
selgitusi järgnevalt: Sätet
täiendatakse muuhulgas ka
selgesõnalise nõudega, et ettevõtja
tegevuskoht peab võimaldama
käesoleva seaduse § 70 lõike 1
punktis 4 nimetatud tegevusalal
tegutsemist. Selline nõue kehtis ka
varasemalt, kuid senine normi
36
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
sõnastus on tekitanud erinevaid
arusaamu, võimaldades jõuda ka
järeldusele, et virtuaalvääringu
teenuse pakkuja tegevuskoht peab
olema küll Eestis, kuid muid
erinõudeid tegevuskohale seaduses
sätestatud ei ole. Hetkel väidetakse
tegevusloa taotluse menetluses, et
tegevuskoht võib olla mitmel
ettevõttel ühes kabinetis. Selline
nõue ei ole aga virtuaalvääringu
teenuse pakkumisel aktsepteeritav ja
kohane asutusele, kelle tegevust
võrdsustatakse finantsasutuse
omaga ja kelle klientide teenuse
mahus on väärtuses, mis vastavad
miljonitele või isegi kümnetes
miljonites eurodele. Mitmete
asutuste paiknemine samal pinnal ei
võimalda RAB-ile ka nõuetekohast
järelevalve tegemise võimalust.
RAB hindab igakordselt
tegevuskoha nõude täitmisel lisaks
Eestis asumisele ka seda, kas on
eluliselt usutav, et ettevõtja
määratud tegevuskoht ka reaalselt
võimaldab sealt virtuaalvääringu
teenuse osutamist, RahaPTS-ist
tulenevate kohustuste täitmist ning
kohase järelevalve teostamist.
8.23. Lisaks teeb RAB ettepaneku jätta Mitte Väikeste ettevõtete puhul ja
välja RahaPTS § 725 lõikes 4 arvestatud erandlikes olukordades võib olla
sätestatud võimalus loa andmiseks eelnõuga pakutud võimalus vajalik.
ühele täiendavale juhatuse liikme Põhjendama peab piiranguid, mitte
ametikohale asumiseks. RAB leiab, vabadusi.
et vastava võimaluse sätestamine ei
ole põhjendatud ja vajalik.
8.24. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt
7
täiendatakse RahaPTS-i §-iga 72 , ettepanekule.
mille kohaselt sätestatakse nõuded
ja protsessi, mida tuleb järgida, kui
virtuaalvääringu teenuse pakkuja
kavatseb teenust osutada välisriigis,
kas teenuse piiriülese osutamise või
filiaali asutamise kaudu. RAB toob
välja, et ei toeta kirjeldatud protsessi
lisamist RahaPTS-i olukorras, kus
teised riigid üle maailma ning eriti
Euroopa Liidus ei ole nimetatud
režiimi endal sätestanud. Samuti on
37
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
virtuaalvääringu teenuse osutamisel,
kui niivõrd digitaalse teenuse puhul,
äärmiselt keeruline määratleda,
millisel hetkel tegutsetakse teises
riigis. Arvestades eeltoodut teeb
RAB ettepaneku eelnõust välja jätta
RahaPTS § 727.
8.25. Lisada RahaPTS § 75 lõike 2 Arvestatud Punktid 1, 10 ja 11 viidi lõikesse 1
punktides 1, 2, 4, 6, 10 ja 11 toodud osaliselt ja punktid 10 ja 11 (lõike 1 loetelus
tegevusloa kehtetuks tunnistamise 8 ja 9) sõnastati vastavalt RAB-i
alused sama paragrahvi lõike 1 ettepanekule. Punkt 6 esimene
loetelu jätkuna, sõnastades senised pool, mis puudutab valeandmeid,
eelnõu § 75 lõikes 2 toodud punktid mida on esitatud tegevusloa
10 ja 11 järgmiselt: „…) taotlemisel ja millel on oluline
virtuaalvääringu teenuse pakkujat, tähendus tegevusloa andmisel jäeti
tema juhtorgani liiget, prokuristi, tekstist välja, kuna sama
tegelik kasusaajat või omanikku on tegevusloa kehtetuks tunnistamise
karistatud majandusalase, alus esineb MSÜS § 37 lg 1 p 1.
ametialase, varavastase või avaliku Punkti 6 teine pool, mis puudutab
usalduse vastase süüteo eest või valeandmeid, mida on esitanud
rahapesu või terrorikuriteo või selle virtuaalvääringu teenuse pakkuja
toimepanemisele suunatud tegevuse või on esitatud tema volitusel
rahastamise või toetamise eest ja RAB-ile viidi lõikesse 1. Säte
vastavad karistusandmed ei ole kohaldub teadvalt valede andmete
karistusregistri seaduse kohaselt esitamise korral väljaspool
karistusregistrist kustutatud; tegevusloa taotlemise menetlust.
…) virtuaalvääringu teenuse Punktid 2 ja 4 ei viidud lõikesse 1,
pakkuja, tema juhtorgani liige, kuna tegemist on
prokurist, tegelik kasusaaja või
omanik on rikkunud rahvusvahelist
sanktsiooni või rikub rahvusvahelist
sanktsiooni kehtestavate
õigusaktidega kehtestatud korda.“
8.26. Sõnastada RahaPTS § 75 lõike 2 Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt
sissejuhatav lauseosa järgmiselt: osaliselt ettepanekule. Sissejuhatavat
„(2) Lisaks majandustegevuse lauseosa on muudetud. Täiendavad
seadustiku üldosa seaduse § 37 selgitused punktid 8.25.
lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu
Andmebüroo tunnistada käesoleva
seaduse § 70 lõike 1 punktis 4
nimetatud tegevusloa kehtetuks,
kui:“
Ning § 75 lõikes 2 loetleda
tegevusloa kehtetuks alused, mis on
toodud eelnõu § 75 lõike 2
punktides 3, 5, 7, 8 ja 9.
8.27. Täiendavalt toob RAB välja, et Selgitatud Eelnõu muudetud tekstis on olulist
kehtetuks tunnistamise alused osalust omavatele isikutele
peaksid hõlmama ka olulise osaluse esitatavad nõuded sätestatud
38
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
omajat ning olukordi, kus olulise RahaPTS § 726. Muudetud eelnõu
osaluse omaja ei vasta enam kohaselt on vastavalt RahaPTS §
RahaPTS-is sätestatud nõuetele. 72 lg 1 p 7 sätestatule RahaPTS §-s
726 olevad nõuded osa tegevusloa
kontrolliesemest. Vastavalt MSÜS
§ 37 lg 2 p 2 võib
majandushaldusasutus tunnistada
tegevusloa kehtetuks tegevusloa
kontrolliesemesse kuuluva
majandustegevuse nõude või
tegevusloa kõrvaltingimuse olulise
rikkumise korral.
8.28. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt Arvestatud Olulise osaluse omaniku nõudeid
täiendatakse RahaPTS §-iga 753, sätestavat paragrahvi täiendatakse
millega kehtestatakse olulist osalust punktiga 4, muutes järgmiste
omavate isikute nõuded. RAB teeb punktide numeratsiooni: „4) kes
ettepaneku täiendada RahaPTS § pärast osaluse omandamist või
753 toodud loetelu ka analoogse suurendamist valib, nimetab või
nõudega, mis on sätestatud MERAS määrab virtuaalvääringu teenuse
§ 38 punktis 2. pakkuja juhiks üksnes sellise isiku,
kes vastab käesoleva seaduse §-s
725 sätestatud nõuetele;“.
8.29. Seoses eelnõu § 1 punktiga 34 Mitte Olulise osaluse omandamise
lisanduvate sätetega RahaPTS-i arvestatud piirang on eelnõus kehtestatud.
tuleks täiendavalt sätestada ka Väiksematel osanikel pole suurt
ettevõtte võõrandamise keeld kahe mõju ettevõtja tegevuse üle, seega
aasta jooksul tegevusloa saamisest sellise piirangu kehtestamine ka
arvates. väiksemale osalusele poleks
põhjendatud.
8.30. Täiendavalt palub RAB kaaluda Arvestatud Eelnõust on välja jäetud §-d 752 ja
seoses virtuaalvääringu teenuse 754-756.
pakkujas olulise osaluse
omandamisega või selle
suurendamisest teavitamise
protseduuri (RahaPTS §-d 752–756)
kehtestamisega, kas sellise
regulatsiooni kehtestamise vajadus
sedavõrd põhjalikuna käesoleva
eelnõu raames on vajalik. Eelkõige
peame silmas menetluse
reguleerimist, mitte niivõrd olulise
osaluse omajatele esitatavaid
nõudeid, mille olemasolu peab RAB
kahtlemata vajalikuks. RAB toob
välja, et niivõrd lühikese
etteteatamistähtajaga puudub RAB-
il piisav ettevalmistusaeg, et olla
valmis kavandatava regulatsiooni
kohase menetluse läbiviimiseks ning
menetluskoormuse haldamiseks.
39
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
8.31. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt Arvestatud Eelnõuga lisanduvas
täiendatakse RahaPTS-i §-iga 7512, osaliselt rakendussättesse § 1183 lisatakse
mis sätestab järelevalvetasu lõige 3, muutes vastavalt järgmise
tasumata jätmise tagajärje. Eelnõu lõike numeratsiooni: „(3)
seletuskirjas on selgitatud, et § 7512 Käesoleva seaduse §-s 757
võimaldab järelevalvetasu sätestatud järelevalvetasu
saamiseks Rahapesu Andmebürool kohaldatakse alates 2022. aasta 1.
kasutada täitemenetluse seadustikus aprillist.“.
sätestatud vahendeid. Lisaks võib Järelevalve tasu tasumata jätmise
järelevalvetasu maksmata jätmine korral saab RAB teha ettekirjutise,
olla tegevusloa kehtetuks mille korduva täitmata jätmise
tunnistamise põhjuseks. RAB juhib korral saab RAB tegevusloa
tähelepanu, et RahaPTS § 75 vastav kehtetuks tunnistada. Vastav
tegevusloa kehtetuks tunnistamise selgitus lisatakse eelnõu
alus hetkel puudub, mistõttu teeme seletuskirja.
ettepaneku eelnõud vastava
tegevusloa kehtetuks tunnistamise
alusega täiendada või tuua
seletuskirjas täiendavad selgitused,
millisest kehtivast tegevusloa
kehtetuks tunnistamise alusest RAB
peab konkreetsel juhul lähtuma.
Täiendavalt toob RAB välja, et
seoses järelevalvetasu maksmise
kohustusega, et hetkel puudub
eelnõu kohaselt selge arusaam, mis
hetkest tekib järelevalvetasu
maksmise kohustus kehtivat
tegevusluba omavatele ettevõtjatele.
8.32. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt Arvestatud Rakendussätte sõnastust on
lisatakse RahaPTS-i rakendussäte, osaliselt muudetud vastavalt RAB-i
mille kohaselt virtuaalvääringu ettepanekule ja täiendavad
teenuse pakkuja peab teatama RAB- selgitused on antud seletuskirjas.
ile, kuidas ta on muutnud oma Toetada ei saa rakendussättesse
tegevuse seaduses sätestatud uute lisada nõue, mille kohaselt peavad
tingimustega vastavaks. Sättes on eelnõuga kehtestatavate nõuetega
viidatud RahaPTS § 72 lõike 11 ennast kooskõlla viima varem need
punktides 1-11 sätestatud nõuetega ettevõtted, kes peavad seaduse
kooskõlla viimise kohustusele. RAB jõustumise ja rakendumise
toob välja, et RahaPTS § 72 lõike 11 vahelisel ajal muutma oma
on toodud tegevusloa kehtetuks tegevusloa tingimusi. See oleks
tunnistamise alused, seega on põhjendamatu ebavõrdne
ilmselt tegemist eksliku viitega. kohtlemine. Seletuskirja on
RAB juhib tähelepanu, et vastavalt ettepanekule täiendatud.
rakendussäte peaks hõlmama
kõikide kehtivat tegevusluba
omavate ettevõtjate kohustust viia
ennast vastavusse kõikide seaduses
sätestatud uute nõuetega.
Arvestades eeltoodut teeb RAB
40
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
ettepaneku sõnastada RahaPTS §
1183 lõige 1 järgmiselt: „(1)
Käesoleva seaduse alusel tegevusloa
saanud virtuaalvääringu teenuse
pakkuja on kohustatud oma
tegevuse ja dokumendid viima
käesoleva seaduse käesoleva
seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes
32 ja § 72 sätestatud nõuetega
kooskõlla hiljemalt 2022. aasta
18.märtsiks.„
Eeltoodud rakendussättega
seonduvalt palub RAB täiendada ka
seletuskirja selgitustega, et vastavad
tõendid ja dokumendid tõendamaks
oma vastavust seaduses sätestatud
täiendavatele nõuetele, tuleb
virtuaalvääringu teenuse pakkujal
esitada vastavalt RahaPTS § 70
lõikes 6 sätestatule MTR
veebiportaali või notari kaudu.
Lisaks eeltoodule teeb RAB
ettepaneku lisada RahaPTS § 1183
täiendav lõige, mille kohaselt alates
seaduse muudatuste jõustumisest
esitatud tegevusloa muutmise
taotlused peavad vastama uutele
kehtestatud nõuetele. RAB selgitab,
et vastava täiendava tingimuse
sätestamine on vajalik eelkõige
RAB-i halduskoormuse
vähendamiseks. Kuigi kõigil
tegevusloa saanud ettevõtjatel lasub
kohustus viia end vastavalt
RahaPTS § 1183 lõikele 1 seaduses
sätestatud uute nõuete ja
tingimustega kooskõlla hiljemalt
2022. aasta 18. märtsiks, peaksid
ettevõtjad, kes esitavad tegevusloa
muutmise taotluse pärast 2022. aasta
1. jaanuari, tegema ettevalmistusi
juba uute nõuetega vastavuse
tõendamiseks.
8.33. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt Selgitatud Eelnõu seletuskirja muudetakse, et
muudetakse rahapesu ja terrorismi see vastaks eelnõu sõnastusele.
rahastamise tõkestamise seaduse Eelnõuga keelatakse juhuti
(edaspidi RahaPTS) § 25 lõige 11. tehingute tegemine
Sätte sõnastuse kohaselt peavad virtuaalvääringuga.
virtuaalvääringu teenuse pakkujad
41
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
tehingu teostamisel koguma
andmeid virtuaalvääringu ülekande
algataja ja saaja kohta, kui tehingu
väärtus on vähemalt 1000,01 eurot.
Eelnõu seletuskirja selgituste
kohaselt on, aga pigem eesmärgiks
olnud sätte rakendamine alates 1000
eurost. Eeltoodust tulenevalt teeb
RAB ettepaneku asendada § 25
lõige 11 sõna „üle“ sõnaga
„vähemalt“.
8.34. RahaPTS § 2 lõike 1 punkti 5 Arvestatud RahaPTS-i sõnastus viiakse
kohaselt kohaldatakse RahaPTS-i kooskõlla direktiivi (EL) 2015/849,
kauplejate suhtes, kui neile lisades eelnõusse uued punktid
tasutakse või nad tasuvad sularahas järgmises sõnastuses, muutes
üle 10 000 euro või sellega järgnevate punktide numeratsiooni:
võrdväärse summa muus vääringus, „1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5
sõltumata sellest, kas rahaline asendatakse tekstiosa „üle 10 000
kohustus täidetakse tehingus ühe euro“ tekstiosaga „vähemalt
maksena või mitme omavahel 10 000 eurot“;“
seotud maksena kuni üheaastase „4) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 2
perioodi jooksul, kui seaduses ei ole asendatakse tekstiosa „üle 15 000
sätestatud teisiti. Sõna „üle“ euro“ tekstiosaga „vähemalt
eeltoodud sättes viitab sellele, et 15 000 eurot“;“
RahaPTS kohaldub juhul kui 5) paragrahvi 19 lõikes 2
sularahas on tasutud vähemalt 10 asendatakse tekstiosa „üle 10 000
000,01 eurot, kohalduma peaks see euro“ tekstiosaga „vähemalt
aga alates 10 000 euro suurusest 10 000 eurot“;“.
summast. Euroopa Parlamendi ja Arvestada ei saa MTÜ-dele, SA-
Nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 dele, teistele juriidilistele isikutele,
artikkel 2 punkti 1 e) kohaselt kellele kohaldatakse MTÜS-i, ja
kohaldatakse direktiivi isikute Eesti Pangale kohalduvate
suhtes, kes kauplevad kaupadega, piirmäärade muutmise
kui see hõlmab vähemalt 10 000 ettepanekuid, kuna nendeks
euro väärtuses sularahamakse muudatusteks ei ole põhjust.
tegemist või saamist, sõltumata
sellest, kas tehingu eest arveldatakse
ühe maksega või mitme maksega,
mis näivad olevat seotud.
Arvestades eeltoodut teeb RAB
ettepaneku asendada RahaPTS § 2
lõike 1 punktis 5 sõna „üle“ sõnaga
„vähemalt“. Muudatusettepanekuga
arvestamisel on tarvis sama
muudatus sisse viia ka RahaPTS § 2
lõigetes 3 ja 4, § 19 lõike 1 punktis
2 ja § 19 lõigetes 2 ja 21.
8.35. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt Arvestatud Seletuskiri on parandatud
täiendatakse RahaPTS § 72 lõikega vastavalt.
3, mille kohaselt virtuaalvääringu
42
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
tegevusloa taotleja, taotleja
juhtorgani liige ja taotlejas olulist
osalust omav isik ei või kahe aasta
jooksul Rahapesu Andmebüroo
tegevusloa andmisest keeldumise
või käesoleva seaduse § 75 lõike 2
punktide 2–11 alusel tegevusloa
kehtetuks tunnistamise otsuse
jõustumisest arvates uut tegevusloa
taotlust esitada. RAB juhib
tähelepanu, et seletuskirjas on
ekslikult toodud, et tähtaeg, mille
jooksul ei või virtuaalvääringu
tegevusloa taotleja, taotleja
juhtorgani liige ja taotlejas olulist
osalust omav isik tegevusluba
taotleda on üks aasta.
8.36. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt
täiendatakse RahaPTS-i §-dega 721– ettepanekule.
726. RAB juhib tähelepanu, et
lisatavast § 724 lõikest 1 on puudu
tegusõna „peab“.
8.37. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt Selgitatud Õiguslik tähendus võib olla
muudetakse krediidiasutuste informatiivne või konstitutiivne.
seaduse muutmise ja sellega Tegelike kasusaajate andmekogu
seonduvalt teiste seaduste muutmise andmed on informatiivsed.
seaduse § 5 punkti 9 ning Konstitutiivset tähendust pole
sätestatakse muuhulgas RahaPTS §- TEKSA andmete puhul kunagi
is 762, et tegelike kasusaajate kaalutud. See läheks vastuollu
andmekogu andmetel on tegeliku kasusaaja regulatsiooni
informatiivne tähendus. RAB juhib olemusega. Kohustatud isik peab
tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas hoolsusmeetmete rakendamisel
on selgitatud, et senini ei ole riskipõhisest lähenemisest lähtudes
RahaPTS-is tegelike kasusaajate tegema piisavaid pingutusi, et
andmekogus olevatele andmetele uurida, kes on teise osapoole või
õiguslikku tähendust antud, kuid tehingu tegelik kasusaaja. TEKSA
enne tegelike kasusaajate on loodetavasti selles uurimises
andmekogu asutamist tuleks üks olulisimaid allikaid. TEKSA
sätestada andmetele ka seaduse andmed samas on kindlasti
tasandil õiguslik tähendus. Seega informatiivsed, mis võivad osutuda
järeldub, et muudatuse eesmärgiks valeks ja vajavad vajadusel tõeseks
on siiski anda andmekogu korrigeerimist.
andmetele õiguslik, mitte
informatiivne tähendus.
8.38. Eelnõu § 2 punkti 4 kohaselt Arvestatud Seletuskirja on muudetud
muudetakse krediidiasutuste selgemaks ja tehtud täpsustused.
seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse § 5 punkti 26, millega
lisatakse RahaPTS-i § 792. Eelnõu
43
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
seletuskirjas on selgitatud ekslikult,
et RahaPTS § 792 lisatakse lõik 21.
RAB juhib tähelepanu, et
muudatuste kohaselt nähtub, et
senised lõiked 3 ja 4 loetakse
lõigeteks 4 ja 5 ning lõige 3
lisatakse RahaPTS §-i 792 uues
sõnastuses.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
9.1. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu Arvestatud Eelnõu seletuskirja täiendatakse
seletuskirjas, eelnõu rakendamisega vastavalt ettepanekule.
seonduvate kulude osas ei ole välja
toodud kulusid, mis tuleb kanda
majandustegevuse registris
(edaspidi MTR) virtuaalvääringute
teenuse tegevusloa muutmiseks.
Palume seletuskirjas täiendada, et
eelnõu rakendamisega seonduvad
täiendavad kulud TTJA poolt
peetavas MTR-is. Arendustööde
hinnanguline maksumus on 4200
eurot, kuna eelnõu muudatusega
täieneb virtuaalvääringute
teenusepakkuja tegevusloa
taotlemiseks esitatavate andmete ja
dokumentide koosseis, tegevusloa
kontrolliese ning kehtetuks
tunnistamise alused.
9.2. Eelnõu § 7 kohaselt jõustub eelnõu Arvestatud Eelnõu jõustumise kuupäeva
1.01.2022. Eelnõu jõustumise aeg osaliselt lükatakse edasi ühe kuu võrra 1.
on ebamõistlikult lühike veebruarile 2022. Rohkem ei ole
majandustegevuse registri võimalik edasi lükata, kuna
arendustööde realiseerimiseks. Meie riskitase on väga kõrge, seega
hinnangul on otstarbekas pikendada riskide realiseerumise vältimiseks
eelnõu jõustumise aega vähemalt 1. tuleb tegutseda kiiresti. Kõrgetele
märtsini, et tagada ajakohastatud riskidele reageerimise kiirus on
taotluse ja menetluskäigu oluline näitaja, mille alusel
realiseerimine MTR-is. hinnatakse riigi võimekust
maandada rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske. Hilisem
jõustumisaeg tähendab, et riik on
pikemat aega haavatav ohtude
suhtes ja see omakorda tõstab
ohtude realiseerumise tõenäosust.
Ohtude realiseerumine võib omada
olulist negatiivset mõju riigi
mainele, julgeolekule,
rahanduskeskkonnale ja
majandusele laiemalt.
Advokatuuri IO- ja IT-õiguse komisjon
44
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
10.1. Advokatuuri IO- ja IT-õiguse Selgitatud Rahandusministeerium on
komisjonile jääb arusaamatuks, koostanud eelnõu vastavalt Eesti
kuidas võttis riik aega riskihinnangu riikliku rahapesu ja terrorismi
(NRA) koostamiseks, mille raames rahastamise tõkestamise 2020.
valmis ka finantstehnoloogia sektori aasta riskihinnangu põhisele
haavatavuse hinnang ning nüüd ei tegevuskavale, mille kohaselt tuleb
võta aega, et see hinnang siduda vastav eelnõu koostada 2021. aasta
mõjuhinnanguga ja HÕNE II poolaastal. Selline tempo ei
nõuetega, kuivõrd nagu NRA võimalda VTK koostamist,
tulemus näitab omab RahaPTS mistõttu eelnõu jaoks vajaliku
olulist mõju NRA-s tuvastatud eeluuringu rolli täidab NRA ise.
nõrkustega. Tundub, et seadusandja Virtuaalvääringu teenuse pakkujad
selle asemel, et NRA alusel targu sattusid RahaPTS-i skoopi mitte
samme seada lihtsalt veereb hetkel läbi seadusemuudatuse vaid
uperkuuti mäest alla haarates huupi tulenevalt asjaolust, et eelmise
kaasa kõik, mis ette jääb ning tehes RahaPTS-is kasutatud termin
siinkohal samu (kiirete otsustega „alternatiivsed maksevahendid“
kaasnevaid) vigu, mis sai tehtud hõlmas ka virtuaalvääringuid. Seda
Eesti virtuaalvääringute teenuse seisukohta toetas Riigikohus oma
pakkujate turule suunatud lahendis 3-3-1-75-15. Uue
regulatsiooni esmakordselt RahaPTS-i vastuvõtmisega lisati
tutvustades 2016.a. õigusselguse huvides
virtuaalvääringutega seonduvad
mõisted RahaPTS-i.
10.2. Euroopa Komisjon on esitanud 24. Selgitatud Vastav viide lisatakse eelnõu
septembril 2020 ettepaneku Euroopa seletuskirja. Advokatuuri
Parlamendi Ja Nõukogu määruse, ettepanekus viidatud MiCA
mis käsitleb krüptovaraturge ja regulatsiooni osas läbirääkimised
millega muudetakse direktiivi (EL) veel käivad ja tegemist on
2019/1937 kohta. Ettepaneku võrreldes käesoleva eelnõuga
kohaselt on määruse eesmärgiks oluliselt detailsema
kasutada ja toetada digirahanduse regulatsiooniga. MiCA
potentsiaali innovatsiooni ja jõustumisaeg pole hetkel teada ja
konkurentsi valdkonnas, maandades tõenäoliselt enne seda jõustub
samal ajal riske. Üks prioriteete on ÜMIVS. Kõigi kolme eelnõu
tagada, et ELi finantsteenuste eesmärgid ja skoop on veidi
õigusraamistik oleks erinevad, kuid liikumine toimub
innovatsioonisõbralik ega takistaks samas suunas – läbipaistvama,
uute tehnoloogiate rakendamist. usaldusväärsema ja reguleerituma
Eelnõu seletuskiri ei sisalda ühtegi virtuaalvääringu teenuste turu
viidet asjaolule, et Euroopa suunas. Käesolevas eelnõus
Komisjon on vastavasisulise olevatest muudatustest suurem osa
ettepaneku esitanud. Nähtub, et on ka olemas ÜMIVS-i eelnõus ja
eelnõuga soovitakse rakendada mitmed ka MiCA eelnõus. Seega
osaliselt ettepanekus esitatud toimub mitmes etapis valdkonna
nõuded VVTP-dele, kuid ka regulatsioonide täienemine. Vastab
rangemaid nõudeid, näiteks osa- ja tõele, et Eesti nõuded ajutiselt
aktsiakapitali nõue. Vastavate muutuvad karmimaks võrreldes
muudatuste, eelkõige veelgi mõne teise liikmesriigiga, kuid
karmimate muudatuste, enneaegne suuremad mahud ja kõrgem
45
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
jõustamine võrreldes teiste turuosaliste arvukus nõuab ka
liikmesriikidega halvendab oluliselt komplekssemat regulatiivset
Eestis tegutsevaid turuosalisi kui ka raamistikku, et maandada sealt
suurendab veelgi enam killustatust tulenevaid riske. Eelnõu
Euroopa Liidus. Olulisemalt koostamise ajal on toimunud palju
karmimate tingimuste enneaegne kohtumisi erinevate EL-i
seadmine Eestis tegutsevatele esindajatega ja ka eesistuja riigi
turuosalistele kui väljatöötamisel on esindajatega.
EL määrus pärsib Eesti FinTechi kui
ka digirahanduse konkurentsi ja
innovatsiooni. EL eesmärk on leida
mõistlik tasakaal digirahanduse ja
uute tehnoloogiate rakendamisel ja
riskide vahel, siis esitatud eelnõu
hoopis kammitseb VVTP tegevust
ja konkurentsi. Sellisel kujul
eelnõue vastuvõtmine ohustab
oluliselt Eesti VVTP-de tegevust
võrreldes mujal Euroopa Liidus
tegutsevate VVTP-dega ja viib
potentsiaalselt Eesti VVTP-de
likvideerimiseni.
10.3. RahaPTS eelnõu § 1 p-d 2 ja 3 Arvestatud Tegemist on FATF-i soovitustest
laiendavad kohustatud subjektide osaliselt üle võetud mõistetega, mille
ringi selliselt, et kaasatakse sisustamise osas on seaduse
subjektide hulka „virtuaalvääringu koostaja soovinud lähtuda FATF-i
väljastaja, selle pakkumise või materjalidest. Tururegulaatoril on
müügi korraldaja või sellega seotud alati vajaduse korral võimalik
finantsteenuse osutaja“. Eelnõu esitada täiendavat informatsiooni
seletuskirjas märgitakse, et see oma praktikast ja ka juhendeid,
hõlmab „nii emitendi enda lähtudes rahvusvahelistest
pakutavaid teenuseid kui ka teise standarditest. Seletuskirjas olevaid
osapoole pakutavaid teenuseid, mis selgitusi on oluliselt täiendatud
on seotud pakkumisega, vastavalt FATFi poolt vahepeal
turundamisega, müügiga, avaldatud täiendatud materjalidele.
levitamisega ja meetmetega, mida
on vaja kauplemise tagamiseks.
Pelgalt virtuaalvääringu
pakkumiseks vajaliku tarkvara
arendamine siiski ei kvalifitseeru
virtuaalvääringu teenuseks, kui
teenus ei hõlma eelnimetatud
täiendavaid aspekte. Samas tarkvara
kasutamise võimaldamine
virtuaalvääringu pakkumise, müügi
või kauplemise mõjutamiseks võib
olla hõlmatud.“ Sellega eelnõu
seletuskiri piirdub ning see on
Rahandusministeeriumi arvates
46
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
piisav, et selgitada, kes täpselt selle
sätte hulka langevad.
Advokatuuri IO-ja IT-õiguse
komisjon ei leia, et selline selgitus
ning ka seaduse vastavas punktis
toodud kirjeldus on piisav. Esiteks
peaks RahaPTS esitama selge
definitsiooni iga tegevuse kohta,
mida on punktis 3 mainitud,
alustades „virtuaalvääringu
väljastajast“ ning hõlmates
„virtuaalvääringu pakkumise
korraldaja“, „virtuaalvääringu
müügi korraldaja“ ning ka
„virtuaalvääringuga seotud
finantsteenuse osutaja“. Jättes need
teenuste sisud nii üldsõnaliseks ning
pakkumata sisu nendele mõistetele
tekib asjaomasel turul
õigusselgusetus, mis kindlasti ei
mõju positiivselt turu arengule ja
toimimisele ega Eesti riigi
rahvusvahelisele mainele. Riigi
ülesanne on uusi subjektide ringe
luues olla piisavalt täpne ja selge, et
ei tekiks turul teadmatust, mis toob
kaasa vaidlusi, ebamõistlike kulusid
ning ei koormaks põhjendamatult
järelevalveasutusi. Märkimisväärne
on siinkohal asjaolu, et kohustatud
subjektide ringi täiendamine
laiendab märkimisväärselt KarS §
372 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaldamisala.
Planeeritud regulatsiooni kontekstis
saab olema kriminaalkorras
karistatav tegevusloata tegutsemine
ka ülal loetletud laiendatud
subjektide ringi ja teenuste osas.
Muuhulgas saab tulevikus olema
kriminaalkorras karistatav näiteks
“teise osapoole pakutav teenus, mis
on seotud pakkumisega”. Taoline
ebaselge ja täpselt defineerimata
subjektide ringi laiendamine ei ole
jälgitav ega mõistlik.
10.4. RahaPTS eelnõu RahaPTS § 727 Arvestatud Kõnealusest regulatsioonist on
sätestab kohustuse teavitada VVTP loobutud.
tegevusest välisriigis vastava
avalduse kaudu. Sama sätte lõige 3
võimaldab RAB-il kas (1) kiita
47
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
avaldus heaks või (2) keelata
tegevus välisriigis. Siinkohal
tuletame Rahandusministeeriumile
meelde, et Eesti Vabariigi võim ei
küündi üle riigipiiri ning teistel
riikidel on oma territooriumil
suveräänsus aktsepteerida ja
tunnustada teises riigis väljastatud
litsentse. Me ei näe vajadust Eesti
järelvalveasutusel piirata
järelvalvesubjekti piiriülest tegevust
välisriigis, kuivõrd selles sihtriigis
tegutsemise eest ka juhul, kui RAB
seda keelab, ei kaasne Eesti seaduste
alusel asutatud ja tegutsevale
äriühingule Eestis õiguslikke
tagajärgi. Samuti allub igasugune
Eestis registreeritud ühingu
piiriülene tegevus siiski sihtriigi
seadustele ning piirangute seadmine
piiriülesele tegevusele vähendab nii
EL ühtse turu toimimist kui ka Eesti
Vabariigi konkurentsivõimet
üleüldisel digitoodete ja - teenuste
turul. Muudatus on otseses
vastuolus EL kaupade vaba
liikumise põhimõttega.
10.5. RahaPTS eelnõu RahaPTS §-d 721 Mitte Hedqvist’i lahend on tehtud
ja 722 sätestavad kohustused arvestatud käibemaksu kontekstis ja küsimus
aktsiakapitali ja omavahendite osas. oli, kas virtuaalvääringu
Siinkohal juhime tähelepanu siiski vahetamise teenus sobitub mõne
asjaolule, et finantsneutraalsuse käibemaksu välistava erandi alla.
põhimõttest lähtuvalt, mida on Kohus tuvastas piisavalt palju
tunnistanud ka Euroopa Liidu ühiseid jooni valuutavahetuse
Kohus virtuaalvääringute suhtes teenusega, mistõttu on teenuse
Hedqvist1 lahendis, ei tohiks käibe arvutamine raskendatud ja
virtuaalvääringu ja rahalise teenus sobitub käibemaksu erandi
maksevahendi kasutamisel valikuid alla. Kohus ütles, et
langetada ühe või teise vahendi virtuaalvääringut kasutatakse seda
kahjuks. Samuti ei tohi anda tunnustavate osapoolte vahel
riiklikule vääringule eeliskohtlemist maksevahendina, kuid ei öelnud, et
kontekstis, kus VVTP tegutseb. Kui virtuaalvääringut peaks vastu
riigile on jäänud arusaamatuks, siis võtma või maksevahendina muul
VVTP-d tekkisid vaid põhjusel, et viisil aktsepteerima igas olukorras.
tekkis virtuaalvääring ning Riigil on õigus põhjendatud juhul
virtuaalvääringu eesmärk on – nagu määrata kohustuse täitmise viis ja
on maininud Euroopa Liidu Kohus seejuures pole kohustust tunnistada
Hedqvist lahendi punktis 52 – „olla kõiki viise või maksevahendeid.
kasutatav maksevahend“. Seega, Mitterahalise sissemakse korral
piirates VVTP-del selles kohalduksid ÄS § 143 lg 2 ja §
48
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
maksevahendis osa- või 249, mis nõuavad audiitori poolt
aktsiakapitali sisse maksta või selles mitterahalise sissemakse
vahendis omavahendeid hoida, ei hindamist. Arvestades
ole mitte ainult finantsneutraalsuse, virtuaalvääringut muutlikku hinda
vaid ka tehnoloogianeutraalsuse ja tegevusloa menetluse
põhimõtte rikkumine. Eestis on võimalikku kestust, siis võib
osakapitali varemgi sisse makstud virtuaalvääringu kasutamine
virtuaalvääringus mitterahalise sissemakseks raskendada
sissemaksena. Advokatuuri IO- ja tegevusloa menetlust. Pärast
IT-õiguse komisjon ei näe ühtegi sissemakse tegemist ja tegevusloa
õigustust eelistamaks rahalist saamist hakkab kohalduma
sissemakset mitterahalisele. Sama omakapitali nõue, mis tagab
kehtib omavahendite olemasolu teenuse pakkuja kapitaliseerituse ja
kontrolli kohta – ühte mille täitmise nõuded on
maksevahendit ei tohiks eelistada teenuseosutaja suhtes paindlikud –
teisele ning VVTP-de puhul tundub teenuseosutaja saab täita nõuet
reaalsusest kaugelolev nõue erinevate varaklassidega.
eelistada riiklikku vääringut kui Justiitsministeerium ühinguõiguse
tegu on virtuaalvääringutega revisjonis hindab kõigi äriühingute
tegeleva ettevõttega. Samuti on olukorda. Finantssektoris on oma
osakapitali nõue kui selline kapitaliseerituse nõuded ja
ebaefektiivne meede nii raamistik, millest suur osa tuleneb
äriseadustikus kui ka RahaPTS Euroopa Liidu õigusest. Näiteks
eelnõus. Nagu MiCA algatus näitab, et EL peab
Rahandusministeerium ka ise teab, ka tulevikus asjakohaseks nõuda
siis ei pea ühing hoidma kapitali finantssektoris tegutsejatelt kõrget
sissemakstud vahendeid eraldi kapitaliseeritust.
muust äritegevusest ning saab neid
vahendeid kasutada äritegevuses.
Seega seab osa- ja aktsiakapitali
suuruse kõrgem nõue vaid kõrgema
netovara nõude ühingule. Siinkohal
ei pea Advokatuuri IO- ja IT-õiguse
komisjon omavahendite nõuet
õigustatuks, kui
Justiitsministeeriumi ühinguõiguse
revisjonikomisjon on just
argumenteerinud äriseadustiku
muudatusettepanekus, et netovara
nõude kehtestamine on piisav
omavahendite kontrollivahend
kaitsmaks investoreid ja tarbijaid.
Seega tekib küsimus, kuidas on see
kontrollivahend VVPT-de puhul
ebapiisav.
10.6. RahaPTS eelnõu esitab plokiahela ja Mitte Ka kehtivas seaduses on VVTP-
hajusraamatutehnoloogia arvestatud dele sätestatud kõrgemad nõuded
kasutajatele, kes on enamasti need, kui valuutavahetusteenusele.
kes VVTP-dena tegutsevad, oluliselt Nõuded on korrelatsioonis
äärmuslikumaid nõudeid kui nt tegevuse riskitasemega.
49
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
valuutavahetusega tegelevad Finantsinspektsiooni poolt
ettevõtjad. Advokatuuri IO- ja IT- teostatav lõivustamine toimub
õiguse komisjonile tundub teises raamistikus kui RAB-i oma.
mõistetamatu ja
ebaproportsionaalne VVTP-de
ebavõrdne kohtlemine, võrreldes
riikliku valuuta vahetusteenuse
pakkujatega. Siinkohal ei ole riik
pakkunud muudatuste mõjuanalüüsi
tutvumiseks ning ei ole
põhjendanud, kuidas õigustada
sellist ebavõrdset kohtlemist.
Samuti kehtestades riigilõivud, mis
on ebaproportsionaalselt suured,
võrreldes muude järelevalveorganite
(nt Finantsinspektsioon)
väljastatavate tegevuslitsentside
jaoks kehtestatud riigilõivudega,
kohtleb riik teatud uuenduslikke
tehnoloogiaid kasutavaid ettevõtjaid
ebavõrdselt ning piirab nende
ligipääsu turule võrdsetel või
proportsionaalsetel tingimustel
(RahaPTS eelnõu § 4
“Riigilõivuseaduse muutmine”).
10.7. RahaPTS eelnõu sätestab §-s 725 lg Arvestatud RahaPTS § 72 lg 11 p 12 annab
2 piirangu olla enama kui kahe osaliselt RAB-ile õiguse keelduda
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa väljastamisest, kui
juhatuse liikme ametikohal. ettevõtjale või ettevõtjas olulist
Ebaselge on, kas selline piirang osalust omavale isikule on varem
puudutab ka sama grupi ettevõtteid. väljastatud virtuaalvääringu
Enamuses globaalsetes gruppides on teenuse pakkuja tegevusluba, mis
siiski tihti juhatuse liikmed on kehtetuks tunnistatud
erinevates grupi ettevõtjates samad tegevusloa tingimuste rikkumise
ning kuna grupis võib olla mitmeid tõttu. RahaPTS-i eesmärgiks on
ettevõtjaid, mis tegutsevad ettevõtluskeskkonna
erinevates jurisdiktsioonides, usaldusväärsust ja läbipaistvust
kuivõrd need on litsentseeritud suurendades tõkestada Eesti
erineva järelvalvaja poolt, siis peaks Vabariigi rahandussüsteemi ning
sellise piirangu sisu olema täpsem ja majandusruumi kasutamist
selgem – kas piirang puudutab vaid rahapesuks ja terrorismi
tegutsejaid Eesti Vabariigis, kas rahastamiseks. RahaPTS-i nõudeid
erandina võib olla juhatuses mitmes rikkuvate isikute eemal hoidmine
ettevõttes kui ettevõtted on samas kõige kõrgema riskiga sektorist
grupis, konsolideerumisgrupp ei ole toetab selle eesmärgi saavutamist.
piisav kriteerium kuivõrd paljud Vastavalt RahaPTS § 72 lõike 11
grupid toimivad horisontaalis on varem väljastatud tegevusloa
õdedena ning neid ei konsolideerita, kehtetuks tunnistamise arvestamine
jms. Saame aru, et uue tegevusloa välljastamisel
tegutsemispiirangu eesmärk on RAB-i kaalutlusotsus. Varasem
50
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
piirata nn tankistide tegevust, samas rikkumine peab olema väga tõsine,
ei arvesta säte siiski tänapäeva et anda alust isiku turult eemale
reaalsusi. Samuti on RAB volitus hoidmiseks. Tõenäoliselt võib
anda erand vaid ühele lisakohale kaalutlusotsuse tegemisel rolli
ebaproportsionaalne piirang ning mängida ka see, kui palju aega on
sellise loa taotlemismenetluse rikkumisest möödas. Oluline on
protseduur, pikkus, sisu ja alused on hoida turult eemale isikuid, kes
ebaselged (RahaPTS eelnõu § 725 lg süstemaatiliselt rikuvad tegevusloa
4). tingimusi. RahaPTS § 72 lg 3
Pankrotiseaduse § 91 alusel võib sätestab piirid ajalisele
kohus määrata isikule kaalutlusruumile, mille kohaselt
menetlusaegse ja menetlusjärgse esimesed kaks aastat on sellised
ärikeelu. Samasisuliseks võib rikkumised kindla negatiivse
lugeda RahaPTS eelnõu §-des 72 lg mõjuga ja välistavad tegevusloa
11 p 12 ja 72 lg 3 toodud keeldu, saamist. Riigikohtu selgituse
mis ei luba isikul isegi kohaselt „põhiseaduse § 31 teine
tegevuslitsentsi taotleda või annab lause, mis näeb ette, et seadus võib
RAB-ile õiguse loa väljastamisest sätestada ettevõtlusvabaduse
keelduda kui isik on varasemalt luba kasutamise tingimused ja korra,
taotlenud. Advokatuuri IO- ja IT- annab seadusandjale suure
õiguse komisjonile jääb ebaselgeks, vabaduse reguleerida
millise põhiseadusliku sätte alusel ettevõtlusvabaduse kasutamise
Rahandusministeerium teeb sellised tingimusi ja seada sellele
erandid ning milline on sellise piiranguid. Ettevõtlusvabaduse
piirangu alus ning põhjendus. Meile piiramiseks piisab igast mõistlikust
teadaolevalt selliseid tagajärgi ei ole põhjusest. See põhjus peab
ühegi Finantsinspektsiooni johtuma avalikust huvist või teiste
järelvalve all oleva loa menetlusel isikute õiguste ja vabaduste kaitse
ning ka Eesti maksu-ja tolliameti vajadusest, olema kaalukas ja
loamenetlusel. Seega, sooviksime enesestmõistetavalt õiguspärane.
paluda mõjuhinnangut sellise Mida intensiivsem on
meetme rakendamiseks ning selle ettevõtlusvabadusse sekkumine,
ebaproportsionaalse meetme seda mõjuvamad peavad aga olema
rakendamise selget põhjendust. sekkumist õigustavad põhjused.”
(RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02,
sarnaselt RKPJKo 06.07.2012, 3-4-
1-3-12, p 51.). Näiteks ka
hasartmänguseaduses on nõudeid,
mis muudavad uue tegevusloa
saamise sõltuvaks asjaoludest,
mille alusel eelmine tegevusluba
kehtetuks tunnistati. Seletuskirja
on täiendatud ja nõuet on
leevendatud –
konsolideerimisgrupi asemel läheb
erandi alla mitme ameti pidamine
samas kontsernis.
10.8. RahaPTS eelnõu § 725 lg 5 seab Mitte Algselt muudeti seadust,
keelu tegutseda mitme erineva arvestatud kehtestades kontaktisikule
VVTP kontaktisikuna. kõrgendatud nõuded ja võimalus
51
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Saame aru, et eesmärk on taas krediidi- ja finantseerimisasutustel
vältida nn tankistide kasutamist, vajadusel seda teenusena osta.
samas RahaPTS § 17 lg 5 sätestab: Muudatus ei välista kontaktisiku
„Kontaktisikuks võib määrata teenuse kasutamist, kuid arvestades
üksnes isiku, kes töötab alaliselt virtuaalvääringu teenuse pakkujate
Eestis ning kellel on kontaktisiku sektori keerukust ja kõrgeid riske
ülesannete täitmiseks vajalik on vajalik tagada kontaktisiku
haridus, kutsealane sobivus, kõrge pühendumus. Täienduse
vajalikud võimed, isikuomadused ja eesmärk on tagada, et kontaktisikul
kogemused ning laitmatu maine.“ või vastava struktuuriüksuse juhil
Tuletame ka meelde, et kehtestades oleks reaalne seoses
„kontaktisiku“ kohustuse, selgitas virtuaalvääringu teenuse
selle juures olnud seletuskiri seda pakkujaga, sh teadmised
rolli nii: „Paragrahv 17 virtuaalvääringu teenuse pakkuja
taaskehtestab kontaktisiku tegevusest ja ligipääs
institutsiooni. Kuigi kontaktisikut ei virtuaalvääringu teenuse
ole sellisel kujul kirjeldatud ei pakkumisega seonduvatele
FATFi soovitustes ega ka EL andmetele. Nõude eesmärk on
direktiivides, leiavad nii kohustatud vältida olukorda, kus pakutakse
isikud kui ka järelevalveasutused, et kontaktisiku teenust, mille
tegemist on väga kasuliku ja meie tulemusel üks isik on kümnete
õiguskorda ja ettevõtluskeskkonda virtuaalvääringu teenuse pakkujate
sobiva sättega. Kontaktisiku kontaktisik. Kui kontaktisik on
eesmärk on lühidalt olla kindel isik, deklareeritud kontaktisikuks
kelle poole saab RAB pöörduda ja mitmes ettevõttes, siis ei ole
kes suhtleb RABiga kohustatud võimalik tagada konfidentsiaalsust
isiku eest. Kuna rahapesuvastane suhtluses järelevalve- ja
võitlus eeldab teatud korduvat info õiguskaitseasutustega. Samuti on
vahetamist, siis on mõistlik kui igale olnud juhtumeid, kus
päringule, kirjale või telefonikõnele kontaktisikuks on variisik, kes ei
ei vasta kohustatud isiku poolt tea ettevõtte tegevusest midagi.
suvaline isik, vaid konkreetselt Ettevõtte tegevuse kontrollimisel
antud valdkonna õigusaktide ja peab isik, kellel ei ole tugevat seost
arengutega kursis olev isik, kellel on ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi
piisavad volitused, info ja RAB käest juurde küsima infot, millele
mõistlik usaldus. Selline kontaktisik tal peaks olema oma töökohast
võimaldab kokku hoida nii tulenevalt otse ligipääs. Selline
kohustatud isikute kui ka RAB olukord aeglustab mitte ei kiirenda
ressurssi ja võimaldab ka oluliselt järelevalveasutuse ja kohustatud
kiiremini reageerida ajakriitilistele isiku vahelist suhtlust.
küsimustele. Seega on põhjendatud
kontaktisiku institutsioon alles jätta.
Lisatakse IV rahapesu tõkestamise
direktiivi nõue määratleda ka
vastutav juhatuse liige, kes antud
valdkonna õigusaktide järgimise
eest kohustatud isiku struktuuris
lõplikult vastutaks. Kontaktisikuks
võib määrata üksnes isiku, kellel on
kontaktisiku ülesannete täitmiseks
52
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
vajalik haridus, kutsealane sobivus,
vajalikud võimed, isikuomadused ja
kogemused ning laitmatu maine.
Selline nõue on vajalik, kuna FATFi
tüpoloogiaraportitest nähtub, et
kuritegelikud ühendused võivad
proovida finantsasutustesse tööle
saata oma inimesi, et nende abil
raha pesta ning vajalikku
informatsiooni saada. Krediidi- ja
finantseerimisasutute poolt
määratud kontaktisikud omavad
oma ülesannete täitmisel
juurdepääsu äri- ja pangasaladusele
ning läbi RAB ettekirjutuste
täiendava informatsiooni
esitamiseks ka informatsioonile,
kelle tehinguid ning millises
ulatuses rahapesu andmebüroo
parasjagu kontrollib. See eeldab
kõrgemaid nõudmisi kontaktisikule
ning eelnevat taustakontrolli, mida
finantsasutused ise teha ei saa. Kuna
rahapesu andmebüroo peab olema
veendunud kontaktisiku
usaldusväärsuses, on otstarbekas
lisada säte, mille kohaselt RAB-l on
õigus kontrollida kontaktisiku tausta
ja saada selle sätte alusel ka
informatsiooni riiklikest
andmekogudest, kontaktisikult
endalt ja tema tööandjalt. Sama
regulatsioon on ka kehtivas õiguses.
See, kuidas ja kus kontaktisik
kohustatud isiku organisatsiooni
struktuuris paikneb, jääb iga
kohustatud isiku enda määrata.
Turuosaliste ettepanekul on aga
täiendatud võrreldes kehtiva
seadusega kontaktisiku õigusi saada
vajalikku teavet, teha ettepanekuid
ja saada ka asjakohast koolitust, mis
on kontaktisiku funktsiooni
paremaks täitmiseks põhjendatud
täiendused.“ Siinkohal on selge, et
kontaktisiku regulatsiooni idee ja
praegused eesmärgid ei lähe kokku.
Kui eesmärk oli mõlema poole
suhtlust ja ressursikasutust
optimeerida ning tagada, et
53
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
suheldakse professionaalse
suhtluspartneriga, kes suhtleb
kohustatud isiku eest (nt nagu
advokaadibüroo), siis hetkel selline
lahendus enam ei toimi, sest ühelgi
teenuseosutajal ei ole vaid üks
klient. Arvestades ka äriseadustiku
§-i 631 regulatsiooni kontaktisiku
kohta, jääb ebaselgeks, miks on vaja
kahte sarnast ametit luua – (i)
vastutav juhatuse liige ja (ii)
kontaktisik – ning kohustada neid
sarnaselt. Meile tundub, et riigil ei
ole enam soovi tegelikult oma
algselt loodud ametit lubada ning
soovib siiski kontaktisikust luua
hoopis teise rolli kui algselt
planeeritud. Siinkohal peaks
süsteemsemalt üle vaatama kehtiva
regulatsiooni ja ametipositsioonid
ning kaaluma eraldiseisva
rahapesutõkestamisele suunatud
ametikoha loomist. Samas isegi
sellise ameti puhul ei toeta
Advokatuuri komisjon selle ameti
eksklusiivsust ühe ühingu kohta, s.t
kui isik soovib ja suudab olla selles
samas ametis mitme VVTP juures,
siis tuleks põhiseadusega tagatud
õiguste kogumi alusel isikule sellist
tegutsemisvabadust tagada. Me ei
näe ühtegi põhjust sellise
tegutsemispiirangu kehtestamiseks,
arvestades Eesti väiksust ja sellele
ametile lubatud isikule esitatavaid
nõudeid.
Audiitorkogu
11.1. Meile teadaolevalt on Arvestatud Seletuskirjas on täpsustatud
audiitorkontrolli reeglite puhul terminoloogia kasutust ja
aluseks võetud makseasutuste ja e- täiendatud vastavalt:
raha asutuste seaduse „Audiitortegevuse seaduse
audiitorkontrolli käsitlevad sätted. (edaspidi AudS) audiitorkontrolli
Nimetatud seaduse alusel § 84 lg 1 kohustuse peatükis on sätestatud
kohaselt peab makseasutuse ja e- auditi kohustus ja ülevaatuse
raha asutuse raamatupidamise kohustus. Auditi kohustus
aastaaruanne peab olema kohaldub kõigile neile ettevõtetele,
auditeeritud. Selle seaduse kes ületavad AudS §-s 91
jõustumise ajal ei kehtinud veel sätestatud piirmäärasid. Kõigile
AudS § 91 ja 92, mis määratlevad teistele virtuaalvääringu teenuse
auditi ja ülevaatuse nõuded. pakkujatele kehtib käesoleva lõike
54
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Makseasutuste ja e-raha asutuste kohaselt ülevaatuse kohustus, mis
seaduse kehtestamise ajal ei ei tähenda, et nad ei võiks soovi
eristatud AudS-s auditit ja või vajaduse korral käesolevast
ülevaatust. Eeldame ja oleme lõikest tulenevat kohustust täita
arvamusel, et e-raha ja auditiga.“.
makseasutuste auditeerimise
(audiitorkontrolli) all peetakse
silmas kas auditit või ülevaatust,
tulenevalt AudS nõuetest. Samal
põhimõttel peab olema sätestatud ka
virtuaalteenuste pakkujate
audiitorkontroll, st tulenevalt AudS-
s § 91 ja 92 sätestatud
piirmääradest. Alternatiivina, kui
seadusandja näeb ette vajadust
auditi töövõtu kohta, peab sama
nõue olema ka e-raha ja
makseasutuste seaduses.
11.2. Praktikas võib audiitorettevõtjate Mitte Enne audiitorkontrolli kohustuse
leidmine osutuda keerukaks, arvestatud tekkimist ei ole olnud nõudlust
kuivõrd audiitorettevõtjatel vastava teenuse vastu ja seetõttu on
(edaspidi AEV) võib puududa soov ka vandeaudiitorite poolt hetkel
või valmisolek taolise teenuse vähe kogemust.
pakkumiseks. Audiitorid on Rahandusministeeriumi andmetel
selgitanud, et krüptovaluuta teenuste mõned vandeaudiitorid on
puhul on tegemist keeruka, vastavaid töövõtte teinud.
spetsiifilise valdkonnaga ja kehtivad Kehtestatava kohustuse näol on
RahaPTS nõuded, eelkõige tavapärast raamatupidamise
hoolsusmeetmete kohaldamisel, sh aastaaruande audiitorkontrolliga,
tegelike kasusaajate tuvastamisel, mis erineb selles osas, et ettevõtja
on krüptovaluuta teenuste ja tegevus ja varad on tihedalt seotud
tehingute puhul raskesti virtuaalvääringutega. Eestis
kohaldatavad. Võib tekkida olukord, tegutseb virtuaalvääringu teenust
et seadus sätestab küll pakkuvaid ettevõtteid, kellel on
audiitorkontrolli kohustuse, kuid audiitorkontrolli või ülevaatuse
AEVd ei ole valmis teenust kohustus ja erinevad
pakkuma. Audiitorid on arvamusel, audiitorettevõtjad pakuvad neile
et peab ette nägema üleminekuaja vastavat teenust. Audiitorettevõtjad
kohustusliku audiitorkontrolli nõude on enne muudatuse jõustumist
kohaldamisel ja rakendama olnud enam kui aasta aega olnud
audiitorkontrolli nõuet, kui on teadlikud, et üks hetk riik kehtestab
kehtestatud krüptotehingute puhul virtuaalvääringu teenuse
täpsemad raamatupidamist pakkujatele audiitorkontrolli
reguleerivad nõuded ja audiitoritele kohustuse. Raamatupidamise
koolitused selles valdkonnas. toimkond on koostanud tõlgenduse
„Plokiahela tehnoloogial
põhinevate instrumentide
kajastamine“.
11.3. Omavahendite kontroll Arvestatud Soovitud kindlustunnet üldiselt
osaliselt seaduse tekstis pole määratletud.
55
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Tegemist on eraldi töövõtuga, mitte Seletuskirja lisatakse Audiitorkogu
audiitorkontrolli raames teostatava selgitused.
töövõtuga. Audit ja ülevaatus
viiakse läbi AudS § 46 alusel
kehtestatud auditi ja ülevaatuse
standardite alusel ning need
konkreetsed standardid näevad ette,
et audiitorkontrolli objektiks on
finantsaruanne, mille koostamise
aluseks on üldtunnustatud
(raamatupidamis)raamistik.
„Omavahendite kohta kehtestatud
nõuded“ ei ole kehtestatud
üldtunnustatud
(raamatupidamis)raamistiku poolt
ning seetõttu ei ole võimalik auditi
(ega ülevaatuse) käigus kontrollida
omavahendite kohta kehtestatud
nõuete täitmist.
Sobivaim töövõtt on antud juhul
ISAE 3000 standardi nõuete alusel
läbiviidav töövõtt. ISAE 3000
nõuete alusel on võimalik
audiitorettevõtjal anda nii
põhjendatud kui piiratud kindlust.
Soovitud kindluse andmise aste
peab olema seaduses määratletud.
11.4. Eelnõust ei selgu, kas eeldatakse, et Selgitatud Eelduslikult on tegu sama
omavahendeid kontrollib sama audiitorettevõtjaga, kuid pole
AEV, mis kontrollib ka põhjust seadusesse kirjutada
aastaaruannet. Kuna omavahendite piirangut. Vastava selgitusega
kontrolli puhul on tegemist eraldi täiendatud seletuskirja.
töövõtuga, võivad audiitorkontrolli
ja omavahendite kontrolli läbi viia
erinevad audiitorettevõtjad, kuigi
optimaalne oleks, kui seda teostaks
üks ja seesama audiitorettevõtja.
11.5. Omavahendite kontrolli puhul jääb Arvestatud Eelnõud täiendatakse ja RahaPTS
ebaselgeks, missuguse § 723 lg 4 on järgmises sõnastuses:
regulaarsusega seadusandja „Audiitorettevõtja peab
kontrolli eeldab. Kas arvamuse kontrollima virtuaalvääringu
avaldamist üks kord aastas, sama teenuse pakkuja poolt
tähtaega arvestades nagu omavahendite kohta kehtestatud
raamatupidamise aastaaruande nõuete täitmist ning esitama
audiitorkontrollile sätestatud? hiljemalt vastava virtuaalvääringu
Omavahendite nõuded peavad teenuse pakkuja majandusaasta
olema täidetud eelnõu kohaselt igal aruande esitamise tähtajaks
ajahetkel, mis omakorda mõjutab sellekohase arvamuse
oluliselt nii ettevõtja kohustusi virtuaalvääringu teenuse pakkujale
(seada sisse süsteemid, mis tagavad ja Rahapesu Andmebüroole.“.
56
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
nõuete täitmise igal ajahetkel) kui
ka audiitori kohustusi (kontrollida
sellise süsteemi olemasolu ja
toimimise efektiivsust).
11.6. Omavahendite nõuete kehtestamisel Arvestatud Vastava määruse kavand
peab üldkulude arvutamise koostatakse.
põhimõtteid käsitlev määrus
kaasnema koos eelnõuga,
seletuskirja kohaselt koostatakse see
pärast seaduse vastu võtmist.
11.7. § 723 lg 5 p 3, mille kohaselt Arvestatud Sätet muudetakse järgmiselt: „„(5)
virtuaalvääringu teenuse pakkuja osaliselt Rahapesu Andmebüroo on õigus
asukohajärgne kohus määrab kohustada virtuaalvääringu teenuse
Rahapesu Andmebüroo avalduse pakkujat määrama
alusel audiitorettevõtja, kui audiitorettevõtja, kui:
Rahapesu Andmebüroo hinnangul 1) üldkoosolek või osaühingu
on audiitorettevõtja kaotanud juhtatus ei ole audiitorettevõtjat
usalduse. Kas on määratletud või nimetanud;
peaks määratlema kriteeriumid, 2) üldkoosoleku või osaühingu
mille põhjal RAB hindab, et usaldus juhatuse nimetatud
on kadunud – näit RABi uurimise audiitorettevõtja loobus
tulemusena haldusmenetlus või audiitorkontrolli tegemisest;
väärtegu audiitori suhtes, muu alus? 3) Rahapesu Andmebüroo
ja kas RAB audiitorettevõtjat oma hinnangul on audiitorettevõtja
hinnangust ka audiitorettevõtjat kaotanud usalduse.“
teavitab? Näitena võib Seletuskirja täiendatakse, lisades
audiitortegevuse mõistes § 39 lg 3, viite võimalikule usalduse
mis määratleb, millal loetakse hindamise alusele – AudS § 39 lg
vandeaudiitori head mainet ja 3.
usaldusväärsust kahjustatuks.
Eeldame, et audiitorettevõtja
määramisel on vajalik
audiitorettevõtja eelnev nõusolek.
Nimetatud säte tuleb seadusesse
lisada.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
12.1. Eelnõu § 1 p 5 kohaselt kohaldub Arvestatud Seletuskirja täiendatakse
täiendav muudatus, mis täpsustab, et järgmiselt: „Hoolsusmeetmete
äriühingu või muu juriidilise isiku kohaldamine tähendab, et tuleb
asutamise ja võõrandamise korral kohaldada RahaPTS-i § 20 lõikes 1
peab vastava teenuse pakkuja alati nimetatud hoolsusmeetmeid
rakendama hoolsusmeetmeid olukorras, kus teenus pakkuja oma
(seletuskiri lk 6). Tõdeme, et majandus- või kutsetegevuses
hoolsusmeetmete rakendamine on osutab kolmandale isikule
oluline ka selles valdkonnas. Samal äriühingu või muu juriidilise isiku
ajal märgime, et seletuskirja võiks asutamise, sealhulgas osaluse
täiendada praktiliste näidetega, võõrandamisega seotud toimingute
millistel juhtudel on ettevõte teenust. See hõlmab teenusena
vastavuses selle konkreetse igasugust äriühingute ja teiste
nõudega. juriidiliste isikute liikide tasu eest
57
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
klientidele kättesaadavaks tegemist
näiteks nn „firmade müüki“,
„riiulifirmade asutamist ja müüki“
jne.“.
12.2. Kaubanduskojale laekus tagasiside, Selgitatud Enne audiitorkontrolli kohustuse
kus toodi välja, et audiitorettevõtjate tekkimist ei ole olnud nõudlust
leidmine võib osutuda keerukaks, vastava teenuse vastu ja seetõttu on
kuivõrd audiitorettevõtjatel võib ka vandeaudiitorite poolt hetkel
puududa soov või valmisolek taolise vähe kogemust.
teenuse pakkumiseks. Rahandusministeeriumi andmetel
Krüptovaluuta teenuste puhul on mõned vandeaudiitorid on
tegemist keeruka, spetsiifilise vastavaid töövõtte teinud.
valdkonnaga ja kehtivad RahaPTS Kehtestatava kohustuse näol on
nõuded, eelkõige hoolsusmeetmete tavapärast raamatupidamise
kohaldamisel, sh tegelike aastaaruande audiitorkontrolliga,
kasusaajate tuvastamisel, on mis erineb selles osas, et ettevõtja
krüptovaluuta teenuste ja tehingute tegevus ja varad on tihedalt seotud
puhul raskesti kohaldatavad. virtuaalvääringutega. Eestis
Seetõttu võib tekkida olukord, et tegutseb virtuaalvääringu teenust
seadus sätestab küll audiitorkontrolli pakkuvaid ettevõtteid, kellel on
kohustuse, kuid audiitorettevõtted ei audiitorkontrolli või ülevaatuse
ole valmis teenust pakkuma. kohustus ja erinevad
Toetame siinkohal seisukohta, et audiitorettevõtjad pakuvad neile
ette peaks nägema üleminekuaja vastavat teenust. Audiitorettevõtjad
kohustusliku audiitorkontrolli nõude on enne muudatuse jõustumist
kohaldamisel ja rakendama olnud enam kui aasta aega olnud
audiitorkontrolli nõuet pärast seda, teadlikud, et üks hetk riik kehtestab
kui on kehtestatud krüptotehingutele virtuaalvääringu teenuse
täpsemad raamatupidamist pakkujatele audiitorkontrolli
reguleerivad nõuded ja audiitoritele kohustuse. Raamatupidamise
korraldatud koolitused selles toimkond on koostanud tõlgenduse
valdkonnas. „Plokiahela tehnoloogial
põhinevate instrumentide
kajastamine“.
Rahandusministeeriumi andmetel
mõned vandeaudiitorid on
vastavaid töövõtte teinud ja
Audiitorkogu tegeleb, et pakkumist
suurendada. Eelnõu koostamisel
suhtleb Rahandusministeerium ka
Audiitorkoguga. Audiitorkogu
planeerib korraldada
vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi
virtuaalvääringute teemal.
12.3. Hetkel kehtib RahaPTS § 19 lõige Arvestatud Viidatud muudatusest loobutud.
21 järgmises sõnastuses:
„Sihtasutus, mittetulundusühing või
isik, kellele kohaldatakse
mittetulundusühingute seaduse
sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid
58
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
vähemalt iga kord, kui talle
tasutakse või ta tasub sularahas
summa väärtusega üle 5000 euro
korraga või mitme omavahel seotud
maksena ühe aasta jooksul“. Eelnõu
§ 1 p 4 kohaselt täiendatakse
RahaPTS paragrahvi 19 lõiget 21
teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sihtasutus, mittetulundusühing või
isik, kellele kohaldatakse
mittetulundusühingute seaduse
sätteid kohaldab hoolsusmeetmeid
ka siis, kui tehingus osalev isik või
tehing on seotud riigiga või
jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud
käesoleva seaduse § 37 lõikes 4.“.
Täiendavalt on seletuskirjas
leheküljel 4 toodud välja järgnev:
„Terrorismi rahastamise kontekstis
ei ole asjakohane kohustatud isiku
määratluses silmas pidada üksnes
summapõhist piirmäära, kuna
terrorismi rahastamine võib toimuda
ka väga väikeste summadega.
Terrorismi rahastamise tõkestamisel
on eriti oluline jälgida geograafilise
riski taset, mistõttu on oluline, et
mittetulundusühingud, kes
tegutsevad kõrgendatud
terroriohuga piirkondades, näiteks
vahendades sinna abi, teeksid seda
hoolsusmeetmeid rakendades, et
vältida teadmatusest terroristide
rahastamisena käsitletavaid
ülekandeid ning suurendada kogu
sektori suhtes usaldust.“ Märgime,
et erinevates olukordades võib olla
keeruline asjakohast nõuet
korrektselt täita ning nõude sisu
vajab täiendavat selgitamist
seletuskirjas (praktiliste näidete
kaudu) ja selgemat sõnastust
eelnõus. Näiteks võib olla praktikas
raskendatud hoolsusmeetmete
rakendamine olukorras, kus peab
taksosõidu eest maksma riigis, mille
suhtes on kehtestatud sanktsioonid
Euroopa Liidu või ÜRO poolt.
Seetõttu pooldame, et hetkel kehtiv
regulatsioon jääks muutmata, sest
59
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
praktikas võib olla keeruline väga
väikeste summade korral nõuet
korrektselt rakendada ning nõude
rakendamine võib teatud juhtudel
olla ka ebamõistlikult koormav.
Eesti Krüptoraha Liit
13.1. § 3. punkt 10 kirjeldab Virtuaalse Mitte Mõiste tuleneb direktiivist (EL)
rahakoti pakkumise teenust ja on arvestatud 2018/843, mille kohaselt
vigane. Selgitus: ....teenus, mille rahakotiteenuse pakkuja on isik,
raames luuakse klientidele.." lause kes osutab oma klientide nimel
viitab justkui igasugusele teenusele, krüptograafiliste privaatvõtmete
mis loob privaatvõtmeid. Sinna alla kaitse teenuseid, et
lähevad praeguse sõnastuse järgi nii virtuaalvääringuid hoida, säilitada
Bitcoini, Ethereumi kui ka kõikide ja üle kanda. Ettepanekus esitatud
teiste detsentraliseeritud definitsioon piiraks oluliselt skoopi
platvormide koodijupid, algoritmid, võrreldes kehtiva direktiiviga.
rahakotid, mis privaatvõtmeid MiCA regulatsiooni eelnõus on
genereerivad ja mille täielik kontroll teenuste liigitus ja definitsioonid
on mitte kellelgi teisel peale erinevad, kuid seal pakutud
kasutaja enda. Neid lahendus pole ilmselt veel lõplik ja
tarkvarateenuseid ei saa selliselt eelnõus olev teistsugune
reguleerida ning see ei ole üldse definitsioon ei anna alust kehtivast
mõeldav, sest sellisel juhul puudub direktiivist kõrvale kaldumiseks.
nii nimetatud teenusepakkujal Rahandusministeerium ei välista,
kontroll loodud rahakottides et mõisteid saaks paremini avada,
toimuva üle. kuid käesoleva kiireloomulise
Praegusest sõnastusest jäävad välja eelnõuga kehtivate ulatusliku
just sellised teenusepakkujad, keda menetluspraktikaga mõistete
peab ja keda on vaja reguleerida - muutmine võib endaga tuua kaasa
kes kasutavad näiteks ühte rahakotti soovimatuid tagajärgi. Lisaks
ja privaatvõtit väga paljude klientide sellele läheks see muudatus eelnõu
varade haldamiseks, Kes skoobist välja. Käesoleva eelnõu
konsolideerivad oma siseregistris eesmärk on maandada
klientide kontod kokku ning seovad virtuaalvääringute teenusega
ära selle ühe võtmega. Sellised seonduvaid riske ja valmistuda
rahakotiteenuse pakkujad omavad MONEYVAL hindamiseks.
kontrolli rahakoti liikluse üle ja on Virtuaalvääringutega seonduvad
ka palju haavatavamad häkkerite või kehtivad mõisted on kooskõlas
kuritegelike rünnakute suhtes. FATFi standardiga.
Käesolev punkt ei ole eelnõus, aga
tuleks parandada, ning võtta
kontrolli kohustus ja
aruandluskohustus sealt, kus seda
pole võimalik teostada.
Pakume omapoolse sõnastuse:
Virtuaalvääringu rahakotiteenus on
teenus, mille raames hoitakse
klientide krüpteeritud võtmeid,
mille tulemusel on teenusepakkujal
võimalik jälgida, peatada või
60
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
tagasilükata virtuaalvääringu
ülekandeid ja/või initseerida
väljamakseid kliendi nimelt.
13.2. § 3 punkt 10 alamärgiga 3: Arvestatud Sõna „emiteerimine“ ei soovitata
Virtuaalvääringu väljastamine, selle osaliselt kasutada, kuna teistes seadustes on
pakkumine ja müügikorraldamine sellel sõnal spetsiifiline tähendus
on väga laialivalguv mõiste. Seda olemas. Krüptoraha Liidu poolt
punkti peaks täpsustama, vältimaks pakutud definitsioonis on mitmeid
vaidlusi ja tõlgendamise vigu. sisustamata õigusmõisteid, mistõttu
Ilmselt on mõeldud uue ei ole tegemist selgema
virtuaalvääringu emiteerimist, kas definitsiooniga kui on eelnõus.
investeerimisinstrumendi või Mõistete defineerimisel on lähtutud
osalustokeni näol. Müügi FATFi standardist ja on vajalik
korraldamist võib pakkuda lisandus tulevase hindamise
marketingi firma, millel puudub kontekstis. Eelnõus on mõistet
igasugune otsene seos VV teenuse paremini lahti kirjutatud ja
pakkumisega. seletuskirja lisatud selgitusi.
Pakume omapoolse sõnastuse: Uue
virtuaalvääringu emiteerimine,
sõltumata kasutatud protokollist või
platvormist, millega soovitakse
kaasata kapitali või mille kaudu
saab omandaja osalise
otsustusõiguse väljaandja pakutavas
teenuses, tootes või plokiahelas.
13.3. § 21 lg 1, punkt 4 – Palun Seletuskirja täiendatakse
täpsustada, mida peetakse silmas järgmiselt: „Eelduslikult tuleks
sidevahendite all. salvestada need sidevahendite
andmed, mida kohustatud isik
kasutas suhtluses isikuga, kelle
isikusamasus tuvastatakse. Kui
teenusepakkuja pole suhelnud
isikuga, kasutades sidevahendeid,
siis tuleks koguda enamlevinud
sidevahendite andmed, ehk
telefoninumbri ja/või e-posti
aadressi.“.
Võimaluse korral suurem osa
teenuspakkujaid tõenäoliselt
täiendavaid kontaktandmeid ei
hakka küsima, vaid säilitatakse
need kontaktandmed, mille kaudu
on kliendiga suheldud. Seaduse
tasandil ei ole mõistlik ette
kirjutada täpse kontaktandmete
koosseisu, vaid kohustatud isik
peab ise veenduma, et tal on
kogutud piisav kogus
informatsiooni, mis on vajalik
isikusamasuse tuvastamiseks.
61
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Ärisuhte seire RahaPTS § 23 lg 2 p
2 kohaselt hõlmab endas ka
hoolsusmeetmete kohaldamise
käigus kogutud asjaomaste
dokumentide, andmete või teabe
regulaarset ajakohastamist.
Ärisuhte seiret tehakse teatud
riskiindikaatorite ilmnemisel
tugevdatud korras.
Hoolsusmeetmete täitmise üle
teostatakse riiklikku järelevalvet.
13.4. § 25 lg 2 alamärgiga 2 – Tekstist Selgitatud Tulenevalt muudatustest on KYC
jääb mulje, nagu seadus nõuaks tehtud teenusepakkujal kliendiga
VASP’ilt enne iga tehingut tegemist ärisuhte loomisel. Teenusepakkuja
paragrahvi järgmistes lõigetes peab kohaldama ärisuhte seiret,
kirjeldatud info kogumist ja koguma ja säilitama tehingute infot
säilitamist. Teisisõnu peaks enne iga seostatuna klientidega ja võimaluse
tehingut kordama KYC protsessi korral edastama seda infot teistele
kliendile ja lisaks leidma kuidagi teenuseosutajatele. Ärisuhtevälised
võimaluse teha KYC ka isikule, virtuaalvääringu tehingud
kellele tehakse krüptomakse või keelatakse.
makstakse FIAT vääringut.
Esiteks on selline nõue absurdne,
sest see eeldab, et krüptomakse
algataja on õigustatud töötlema
makse saaja isikuandmeid ja neid
andmeid edastama VASP’ile.
Teiseks ei oma selline info mitte
mingit teabeväärtust, sest
virtuaalvääringu rahakotiaadressid
on anonüümsed, seega võib isik
kirjutada nõudmise korral enda
andmed ja juriidiliselt on VASP
kohustuse täitnud, aga reaalselt
kantakse vääring üle kolmandale
isikule. Kuna infot tõepärasust ei
saa kontrollida, pole sellel ka
väärtust. Sellise nõude täitmine
eeldaks kõikide tehingute käsitsi
tegemist, mis võtab ettevõttelt
igasuguse võimaluse pakkuda
automatiseeritud teenust, nagu
finantsteenused oma olemuselt on ja
tekitada käivet, millega ettevõtet
üleval pidada, rääkimata
kaasnevatest tööjõukuludest.
Kolmandaks, klient võibki enda
välisesse rahakotti virtuaalvääringu
välja kanda ja teha sealt segamatult
makse ilma kellegi sekkumiseta.
62
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Neljandaks, kui tehakse
vahetusteenust fiat-rahasse, siis
saaja pank on enne konto avamist
juba isikule KYC teinud, seega on
andmed vajadusel kättesaadavad,
kui selleks on seadusega
põhjendatud huvi.
13.5. § 25 lg 2 alamärgiga 3 – „iga Arvestatud Juhuti tehingud VASPidele
teenust kasutav isik“ on ebamäärane keelatakse.
sõnastus ja viitab ebakõlale
seaduses kui tervikus. Lihtsam oleks
keelata VASP’il juhuti tehingute
tegemise ja kogu see segane jutt
võiks ära jääda, sest kliendisuhte
loomisel kogutakse kõik vajalikud
andmed.
13.6. § 25 lg 2 alamärgiga 4 – Saaja Arvestatud Saaja kohta põhjalike andmete
andmete, välja arvatud tehingu kogumine on eelnõust välja jäetud.
kordumatu tunnus, kogumiseks Jäetud on ainult mõned
puudub VASP’il igasugune andmeühikud, mis tuleb võimaluse
võimalus, ehk tegemist on korral koguda ja säilitada.
täidetamatu nõudega. Lisaks oleks Andmete kogumata jä jätmine
selliste andmete kogumisel saadava tuleb kompenseerida teiste
informatsiooni teabeväärtus olematu hoolsusmeetmete rakendamisega.
ülalkirjeldatud põhjustel. FATF’i
„travel rule“, millele eelnõu
seletuskirjas viidatakse, on
kahetsusväärselt ebapädevalt
koostatud, ilma eksperte kaasamata.
(FATF on alustanud plokiahela
analüütika ekspertide kaasamist
alles käesolevast aastast ning
täpsemad selgitused, tõlgendused ja
juhendid puuduvad).
13.7. § 25 lg. 2 alamärgiga 6 – Tundlike Arvestatud Andmete jagamise nõue on
isikuandmete jagamine tehingu teise osaliselt säilitatud ainult teenuspakkuja-
osapoolega ei ole mitte millegagi teenuspakkuja infovahetuses ja
põhjendatav. Miks peaks nõue kehtib sellisel juhul, kui
krüptomakse tegija (klient) jagama tehingu teisel osapoolel on
makse saajaga enda sünnikuupäeva teenuspakkuja ja mõlemad
ja elukoha aadressi? Selline nõue on teenuspakkujad saavad vastavat
oma olemuselt absurdne ja ei kanna infot omavahel vahetada.
mingit väärtust RahaPTS
eesmärkide täitmisel. Täiesti
arusaamatuks jääb, mida peetakse
silmas "andmete viivitamatu ja
turvalise esitamise all või andmete
edastamise koos maksejuhiste
kogumie edastamise" all? Ka
seletuskirjast ei selgu midagi muud
63
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kui autorite soovmõtlemine ja
FATF’i soovitustest maha
kopeeritud ebapädeva idee
kasutamine. Teeme ettepaneku, et
eelnõu koostajad teevad isiklikult
mõned virtuaalvääringu tehingud,
enne kui hakkavad neid tehinguid
puudutavaid regulatsioone kirja
panema. Teeme ettepaneku lõige
eelnõust välja jätta kui täidetamatu
ja ebaoluline.
13.8. § 47 lg. 5 alamärgiga 1 – Puudub Arvestatud Eelnõud täiendatakse vastavalt,
dokumentide säilitamise tähtaeg. kehtestades andmete säilitamise
tähtajaks viis aastat.
13.9. § 58 lg. 1 - Nimetatud lõige ei ole Mitte RAB-i poolt määratav tähtaeg peab
küll eelnõus, aga teeme ettepaneku arvestatud olema põhjendatud, kuid tulenevalt
kirjutada seadusesse miinimum rahapesu ja terrorismi rahastamise
tähtaeg, millest väiksemat ei saa tõkestamise olemusest, võib
RAB tähtaega määrata. teabevajadus olla väga
kiireloomuline. RAB peab andma
tulenevalt päringu mahust ja
lahendamise keerukusest mõistliku
tähtaja. Miinimumtähtaja
kehtestamine pole mõistlik
tulenevalt päringute mahu ja
keerukuse varieeruvusest. Igal
juhul peab RAB oma tegevuses
lähtuma haldusmenetluse
seadustikust.
13.10. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 3 – Mitte Oluline on majandusaasta
Majandusaasta aruanded on riigile arvestatud aruannete kättesaadavaks
esitatud ja kättesaadavad. Nende tegemine. Seadusega jäetakse
aruannete täiendav nõudmine on RAB-ile vabadus otsustada, kas
vastuolus andmete ühekordse neid andmeid ja dokumente, mis
esitamise põhimõttega. on juba riigile esitatud (eeskätt
äriregistrile), tuleb RAB-ile
tegevusloa taotlust, esitades uuesti
esitada või piisab viitest
asjakohasele andmekogule, kus
vastavad andmed on
kättesaadavad.
13.11. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 6 – Mitte Kehtiva seaduse kohaselt tuleb
Millega on põhjendatud iga arvestatud kõigi omanike kohta esitada
osaniku/aktsionäri kohta andmete andmeid. Ainus, mis eelnõuga
esitamine? Millisel põhjusel on muutub nende isikute osas, kellele
taganetud 25% UBO tasemest? ei kuulu olulist osalust
virtuaalvääringu teenuse pakkujas,
on see, et lisaks muudele
andmetele tuleb esitada ka andmed
omandatavate või talle kuuluvate
64
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
aktsiate või osade või häälte arvu
kohta.
13.12. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 7 – Mitte Enne auditi kohustuse tekkimist ei
Eesti Audiitorid ei ole valmis ega arvestatud ole olnud nõudlust vastava teenuse
nõus VASP'e auditeerima. Teeme vastu ja seetõttu on ka
ettepaneku see nõue kui täidetamatu vandeaudiitorite poolt hetkel vähe
välja jätta. kogemust. Rahandusministeeriumi
andmetel mõned vandeaudiitorid
on vastavaid töövõtte teinud ja
Audiitorkogu tegeleb, et pakkumist
suurendada.
13.13. § 71 lg. 1 – Millistel juhtudel võib Mitte Majandustegevuse seadustiku
tähtaega pikendada? Palun arvestatud üldosa seaduse § 20 lg 3 kohaselt:
arvestage, et ettevõtjatel on juba „Majandushaldusasutus võib
püsikulud peal loa taotlemise ajal, taotluse lahendamise tähtaega üks
iga viivitus on asjatult kulutatud kord kuni 30 päeva võrra
ressurss. Teeme ettepaneku lisada pikendada, kui see on vajalik
nimekiri, millistel juhtudel on üksikjuhtumi keerukuse tõttu,
pikendamine põhjendatud. teavitades sellest taotluse esitanud
ettevõtjat. Majandushaldusasutus
peab tähtaja pikendamise vajadust
ja selle kestust taotluse esitanud
ettevõtjale edastatud teates
põhjendama.“. Kuigi RahaPTS-is
on sätestatud teised tähtajad, siis
üldiselt lähtub RahaPTS-i
tegevusloa menetlus MSÜS-ist.
Tegemist on diskretsiooniotsusega,
mida RAB peab põhjendama.
13.14. § 71 lg. 2 – Selline laialdane õigus, Arvestatud Tekstist jäetakse välja kriteerium
mis viitab nii laiale dokumentide osaliselt „mittetäielikud“.
hulgale, ei ole kohane ja annab
RAB'le õiguse suvaliselt otsustada,
et mingi dokument on puudu.
Puudulike dokumentide korral peaks
RAB viitama puudustele ja andma
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Palun arvestage, et loa taotlemine
on ettevõtjale väga kulukas protsess
ja mittetäielikkus on sageli
subjektiivne arvamus.
13.15. § 72 pealkiri on keeleliselt vigane. Arvestatud Pealkirja sõnastust muudetud ja
Eelnõu sõnastus viitab nagu sõnastatud järgmiselt: „Tegevusloa
kontrolli eseme andmisest võidakse kontrolliese ja tegevusloa
keelduda. andmisest keeldumise alused“
13.16. § 72 lg. 2 punkt 4 – Kas isik on Selgitatud Viidatud punkt kohaldub näiteks
suuteline korraldama teenuseosutaja olukordades, kus isik on juba
tegevust selgub alles mingi aja olulise osaluse omanik ja RAB
pärast. Ette ennustada seda on väga hindab isiku korrektset ärialast
subjektiivne hinnang. Teeme mainet.
65
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
ettepaneku punkt 4 eelnõust välja
jätta.
13.17. § 72 alamärgiga 1 – Millega seda Arvestatud Eelnõud muudetud ja sõnastatakse
põhjendatakse ja mis saab osaliselt järgmiselt:
ettevõtetest, kes on saanud „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse
varasemalt tegevusloa ja teinud pakkuja osa- või aktsiakapital
investeeringud oskamata sellist (1) Virtuaalvääringu teenuse
ootamatut kulu arvestada? See nõue pakkuja osa- või aktsiakapital peab
tapab eesti start-up'id ja jätab alles olema:
suured välismaa taustaga firmad, 1) vähemalt 125 000 eurot, kui
mis leiavad nippe kuidas ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja
muudest käesoleva eelnõu osutab ühte või mitut käesoleva
absurdsetest nõuetest mööda minna. seaduse § 3 punktides 10, 101 või
Kas riik on näinud ette vahendid 103 nimetatud teenust;
kahjunõuete hüvitamiseks? Kolme 2) vähemalt 350 000 eurot, kui
aasta jooksul tõuseks VASP'ide virtuaalvääringu teenuse pakkuja
miinimumkapitali nõue 140 korda. osutab käesoleva seaduse § 3
Riiklikus riskihinnangus, millele punktis 102 nimetatud teenust.“.
seletuskirjas viidatakse, ei ole Kapitalinõuete eesmärk on tagada
tegelikult veenvalt põhjendatud VV virtuaalvääringu teenuse pakkuja
valdkonna riske. Riskide allikana ei suurem usaldusväärsus ja
ole esitatud midagi muud kui RAB võlausaldajatele parem kaitse, mis
teateid on vähe ja käive on oleks vastavuses neile antud
kasvanud keskmiselt 40 miljoni õigusega tegutseda kõrgendatud
euroni või teise arvutuse kohaselt 80 usaldusväärsust eeldavas
miljoni euroni ettevõtte kohta valdkonnas ja aitaks paremini
aastas, millest järeldatakse, et maandada ettevõtja võetavaid
ettevõtted on võimelised sellise riske. Kapitalinõude kasv arvestab
väljamineku tegemiseks. Täiesti sektori käibe kasvu. Keskmine
tähelepanuta on jäetud ettevõtete käive ajavahemikus 01.08.2020
erinevad ärimudelid. Näiteks kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga
ettevõtted, kes ei hoia kliendi ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja
virtuaalvääringuid, ei kanna ka riski kui arvestada ainult neid
mis oleks suurem tehtava tehingu ettevõtjaid, kes olid terve
summast. Selline miinimum vaadeldava perioodi tegutsenud
osakapitali nõue on täiesti ega olnud peatanud oma
põhjendamatu. Osakapitali tegevusluba, siis keskmine käive
miinimumi tõstmine on põhjendatud oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või
juhtudel kui tõesti ettevõtte tegevus osakapitalinõue 350 000 või 125
ja käive seda nõuavad. Teeme 000 euro ulatuses on seega
ettepaneku siduda osakapitali ettevõtjatele jõukohane.
tõstmine ärimudeliga või möödunud
majandusaasta tulemustega, jätta Suurimas osas kasutavad tarbijad
esmalävend muutmata ja kehtestada virtuaalvääringuid
kapitali nõuded vastavalt investeerimisinstrumentidena, et
käideldavate varade mahuga. saada kasu nende hinnatõusust.
Näiteks kui käive ületab ettevõttel Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi
tõesti NRA-s viidatud 80-miljoni VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi
piiri, siis miks mitte ka 350 000 peab investeerimisühingu
EUR miinimum osakapital. aktsiakapital olema vähemalt 125
66
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Märkusena olgu öeldud, et neid 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1
ettevõtteid, kes esinevad Eesti punktides 1 – 2 sätestatule tegeleb
täislitsentseeritud firmadena ja ühing ka väärtpaberite hoidmise ja
reaalselt ei täida ka juba kehtivaid haldamisega kliendi jaoks VPTS §
reegleid, see muudatus ei häiri ega 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu
sunni seadusekuulekaks, kuivõrd ülekande teenus on erand
nendel ei pruugi juba praegu eelkirjeldatust, kus pole osapooltel
tegevusluba olla. niivõrd huvi muutuva väärtuse
suhtes, vaid virtuaalvääringu
teenuse pakkuja roll on sarnasem
e-raha asutusele ja eesmärgiks on
virtuaalvääringu ülekandmine ühelt
kliendilt teisele. Seetõttu on selle
teenuse osas kasutatud analoogina
e-raha asutuse kapitalinõuet, mis
on 350 000 eurot. Kehtestatav
kapitalinõuete režiim on võrreldes
kehtivate nõuetega lähedasem
sellele, mida on pakutud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
ettepaneku, mis käsitleb
krüptovaraturge.
13.18. § 72 alamärgiga 2 lg. 7 – Palun Mitte Kolm kuud tähtaeg poleks
lisada miinimum tähtaeg, vähemalt arvestatud asjakohane näiteks olukordades,
3 kuud. kus teenusepakkuja omavahendid
on väga vähesel määral alla nõutud
määra. Reeglina võiks tähtaeg olla
mitte lühem kui 30 päeva.
13.19. § 72 alamärgiga 3 – Eesti Mitte Eelnõu koostamisel suhtleb
audiitoritel puudub vastav arvestatud Rahandusministeerium ka
ettevalmistus ja soov VASP'e Audiitorkoguga. Tegemist on
auditeerida. Seega pole see nõue tavapärast majandusaasta-aruande
täidetav. auditiga, mis erineb selles osas, et
ettevõtja tegevus ja varad on
tihedalt seotud
virtuaalvääringutega. Eestis
tegutseb virtuaalvääringu teenust
pakkuvaid ettevõtteid, kellel on
audiitorkontrolli või ülevaatuse
kohustus ja erinevad
audiitorettevõtjad pakuvad neile
vastavat teenust. Audiitorettevõtjad
on juba aasta aega olnud teadlikud,
et üks hetk riik kehtestab
virtuaalvääringu teenuse
pakkujatele auditi kohustuse.
Audiitorkogu planeerib korraldada
vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi
virtuaalvääringute teemal.
67
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
13.20. § 72 alamärgiga 4 – Arusaamatuks Selgitatud VASP-idele ei kehtestata kohustust
jääb, kust tuleneb VASP'ile moodustada nõukogu. Vastavalt
nõukogu kohustus? Kui pole äriseadustiku § 168 lõikele 2:
nõukogu, siis ei pea ka siseaudiitorit „Osanikud võivad võtta vastu
olema? Enamus VASP'e ei ole otsuseid ka juhatuse ja nõukogu
mehitatud nagu pangad ja pädevusse kuuluvates küsimustes.
täiendavate ametikohtade kunstlik Sellisel juhul vastutavad osanikud
loomine on kohatu. VASP'ide nagu juhatuse või nõukogu
tehnoloogilised lahendused ja liikmed.“. Siseaudiitor peab kõigil
äritegevus on ehitatud suuresti VASP-idel olema.
plokiahelaga suhtlemisele ja on RAB teeb mh strateegilist analüüsi,
automaatne infotehnoloogial kogub, nõuab, võtab vastu,
põhinev andmete liikumine. Nagu registreerib, töötleb ja analüüsib
näha eelnõu tekstist, peab VASP rahapesule ja terrorismi
palkama endale isiku, kes täidab rahastamisele viitavat teavet,
RAB ülesandeid ettevõtte sees. teostab järelevalvet jne.
Siseauditi skoop on osaliselt mitte
kattuv RAB-iga võrreldes ja
siseauditi eesmärk on sisemise
kindlust ja nõu andev tegevus, mis
on kavandatud lisama väärtust
organisatsiooni tegevusele ja seda
täiustama.
13.21. § 72 alamärgiga 5 lg.1 – Mitte Säte on koostatud krediidiasutuste
Kõrghariduse nõue on ammu ajale arvestatud seaduse eeskujul. Märgime, et
jalgu jäänud ja ei garanteeri eelnõu ei ole suunatud eeskätt
mingilgi määral isiku pädevust. innovatiivsete iduettevõtete
Paljude maailma tipp reguleerimisele, vaid juba välja
tehnoloogiafirmade juhid on kujunenud teenuseid pakkuvate
koolidest välja kukkunud, sest ettevõtetega seonduvate riskide
nende mõtlemine on liiga "out of the maandamiseks. Juhtkonna
box", kuid samas just selline töökogemust puudutavad nõuded
mõtlemine toob ja loob on finantssektoris tavapärased.
innovatsiooni. Teeme ettepaneku Juhtorgani liikmed, kelle
selline nõudmine välja võtta koos teadmised, kvalifikatsioon ja
erialase töökogemuse nõudega, mis oskused on vastavuses sektori
välistaks iduettevõtete loomise keerukusega, tagavad
andekate noorte poolt. usaldusväärsema juhtimise, mis
omakorda kaitseb paremini
klientide ja omanike huve.
13.22. § 72 alamärgiga 5 lg. 2 – juhatuse Selgitatud Eesmärk on vältida juriidiliste
liige kahes VASP'is? Selline piirang isikute ärakasutamist ja juriidiliste
ei ole millegagi põhjendatud nagu isikute näilist juhtimist, kus sama
ka lõikes neli RAB'le isik on väga paljude
subjektiivsusel põhinev õigus virtuaalvääringu teenuse pakkujate
lubada veel ühte juhatuse kohta. juhatuse liikmed. Kui kõik
tegevusluba omavad juriidilised
isikud on tegevad virtuaalvääringu
teenuse pakkujad, siis pole
võimalik piisava hoolsustaseme ja
68
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
pühendumusega täita väga paljude
teenusepakkujate juhtorgani liikme
rolle.
13.23. § 72 alamärgiga 6 – Millega on Mitte arvestada Majandustegevusest ajutiselt
põhjendatud majandustegevusest loobumise teade poleks kooskõlas
ajutise loobumise keeld? Ajutiseks eelnõus oleva muudatusega, mille
loobumiseks võib olla mitmeid kohaselt lisandub tegevusloa
põhjuseid, paljud neist võivad kehtetuks tunnistamise alusena
tuleneda ka käesolevast eelnõust. virtuaalvääringu teenuse
Teeme ettepaneku lõige eelnõust pakkumise tegevuse katkestamine.
eemaldada. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse
alustamine esimese kuue kuu
jooksul, vaid et ka kõik
tegevusluba omavad ettevõtjad,
kelle suhtes järelevalveressurssi
kasutatakse, tegevusloast tulenevat
õigust aktiivselt kasutaksid.
13.24. § 75 alamärgiga 2 sätestab mitmeid Arvestatud Olulise osaluse omandamise
tõsiseid piiranguid, mis välistavad regulatsioon on eelnõust välja
Eesti VASP'idesse jäetud.
välisinvesteeringute tegemise ja
piiravad ka ettevõtlusvabadust.
Tähtajad menetluseks - kuni 12
kuud on riskikapitali turul
ebareaalselt pikad.
13.25. § 75 alamärgiga 8 lg.2 – Siin tuleb Mitte NRA-s pole kirjeldatud 40
samuti lähtuda käibe numbritest. arvestatud miljonini ulatuvat käibepiiri. NRA
Kui käive on alla NRA-s kirjeldatud kohaselt võiks Kehtestada VV
40 miljoni, siis ei peaks mahutasu teenusepakkujate sektorile vara ja
rakenduma. Teeme ettepaneku maksete põhise iga-aastase
rakendada mahutasu alates käibest järelevalvetasu. Baassumma
40 miljonit eurot. Järelevalve tasu tuleneb asjaolust, et iga
peaks olema selle lävendini piisav. virtuaalvääringu teenuse pakkujaga
kaasnevad teatud
järelevalvetoimingud, sõltumata
selle ettevõtja tegevuse ulatusest.
Mahuosa kasv on korrelatsioonis
järelevalve mahu kasvuga. 40
miljoni euro juures oleks mahuosa
14 000 eurot aastas, mis on
jõukohane sellise suurusega
ettevõtjale.
13.26. § 118 alamärgiga 3 lg. 1 sätestab Mitte Eelnõu kiire jõustamine on vajalik
nõuetega kooskõlla viimise tähtaja. arvestatud seoses väga kõrgete riskide kiire
Igale mõtlevale inimesele peaks maandamise vajalikkusega.
olema selge, et 2 kuud 18 päeva ei Kapitalinõudeid on leevendatud.
ole tõsiseltvõetav ülemineku aeg,
eriti kui me räägime 140 kordsest
osakapitali tõstmisest. Teeme
ettepaneku anda tähtaeg nõuetega
69
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kooskõlla viimiseks, mitte vähem
kui 18 kuud.
Pangaliit
14.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise Arvestatud Ka füüsilise isiku puhul lisandub
tõkestamise seadusemuutmine osaliselt kontaktandmete kogumise
(RahaPTS) kohustus isikusamasuse
§ 1 p 9. Juhime tähelepanu, et lause tuvastamisel. Lisaks keelatakse
esimene pool räägib kliendist ehk juhuti tehingute tegemine
ärisuhtest ning kohustusest koguda virtuaalvääringu teenuse
kontaktandmeid ja neid pakkujatele. Need kaks muudatust
ajakohastama, samas seire koostoimes tähendab, et ärisuhte
tegevused kliendi osas on toodud §- seire paragrahv ei vaja täiendust.
s 23.
Teeme ettepaneku lisada §-i 23:
„Virtuaalvääringu teenuse pakkuja
on kohustatud lisaks käesoleva
seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule
koguma kliendi kontaktandmeid ja
hoidma neid ajakohastena.“
14.2. RahaPTS muudatusega 17.06.2020 Arvestatud Vaikimisi sünnikoha andmeid ei
jäeti välja isikusamasuse osaliselt küsita, aga kui on puudu isikukood,
tuvastamise andmetest (§ 21 lg 1 p isikut tõendava dokumendi nimetus
2) sünnikoht, mis on Eelnõus ja number, siis küsitakse, et üheselt
VASP-de puhul sisse tagasi toodud. tuvastada isik.
Teeme ettepaneku lähtuda
isikusamasuse tuvastamisel §-s 21
toodud nõuetest, mis toetab
ühetaolist käsitlemist isikusamasuse
tuvastamisel.
14.3. Teeme ettepaneku kaaluda Arvestatud Nimetatud sätet muudetakse
sõnastuse adekvaatsust „Tehingu koostöös turuosalistega.
kordumatu tunnus käesoleva Muudetakse RahaPTS § 42 lg 3.
paragrahvi tähenduses on Mõiste definitsiooni osas peaks
virtuaalvääringu teenuse pakkuja Pangaliit täpsustama oma
poolt vastavalt tehingu tegemiseks ettepanekut.
kasutatud süsteemi protokollile
määratud tähtede, numbrite või
sümbolite kombinatsioon, mis
võimaldab tehingut jälgida tehingu
algatajast ülekande saajani.“
Seoses RahaPTS § 19 lg 4 kehtetuks
tunnistamisega teeme ettepaneku
muuta ka § 42 lg 3, kuna selles
lõikes viidatakse § 19 lg-le 4.
14.4. Kogutava/edastatava info hulgas on Selgitatud Seaduses pole mõeldud, et puudub
toodud võimalused a) nimi ja konto isiku nimi. Ärisuhte loomise
või rahakoti number või kui neid ei raames tuleb isiku nimi tuvastada.
ole, siis variant b) tehingu
kordumatu tunnus, sünniaeg, isikut
tõendava dokumendi nimetus ja
70
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
number, sünnikoht ja elukoha
aadress. Ei ole arusaadav, millistes
elulistes situatsioonides puudub
teenusepakkujal isiku nimi, kuid on
olemas variandis b toodud andmed.
Teenusepakkujal peaksid olema
kliendid tuvastatud sarnaselt kõikide
finantseerimisasutustega ehk siis
VASP-idel peab olemas olema nö
täis-KYC informatsioon oma
klientide kohta. Sama kehtib ka
esindajate kohta.
14.5. Sõnastusest võiks selgemine välja Selgitatud Eelnõu tekst on jäetud teadlikult
tulla, et tegemist on VASP-i vaates lahtiseks võimaldades
väljuva maksega, mitte siseneva teenusepakkujal kasutada enda
maksega, kus saajaks on VASP-i jaoks sobivat lahendust. Oluline
enda klient (ja siis info kliendi kohta on, et info liiguks
olemas). Vahetustehingu puhul ju virtuaalvääringuga samas suunas ja
on ka alati tegemist kliendi endaga. ilma olulise viivituseta. Ka EL-i
Sisulise poole pealt (juhul kui see pakutavas lahenduses ei eeldata
nüüd on see „travel rule“ säte) peaks informatsiooni ja virtuaalvääringu
olema selge, et siin on vajalik liikumist samas ajahetkes.
rakendada info kogumist väljuva
makse osas. Eraldi küsimus on, kas
väljuva makse puhul peaks eristama
teise VASP-i minevaid kandeid või
ka ükskõik millisesse rahakotti
minevaid makseid. Teise VASP-i
liikuvate maksete puhul saaks ja
oleks vaja koguda saaja nime.
Antud info puhul on tegemist
deklaratiivsete andmetega, mille
esitab klient VA tehingukorraldust
sisse andes. Puudu on mehhanism ja
selle kirjeldus, kuidas peaks vastav
info liikuma maksega kaasa. Kuna
ei globaalselt ega Euroopa Liit ei
ole kahjuks jõustamas vastavat info
liikumise ühtset ja kohustuslikku
tehnilist standardit, kuidas peaks
toimuma tehniline lahendus vastava
info liikumiseks, siis hetkel on
sektor ise arendamas erinevaid
tehnoloogiaid ja peamiselt on
arendustegevused tehniliselt kolme
täiesti erinevatel põhimõtetel
töötavate lahenduste suunas. Kas ja
kuidas erinevad VASP-id hakkavad
neid standardeid kasutama /
aktsepteerima ja kuidas saavad
71
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
lahendatud küsimused eri
standardeid kasutavate VASPide
vahel info vahetamisel ei ole siiani
selge. Hetkel meie hinnangul antud
seaduse punkt otseselt info
kaasaliikumise nõuet ei sisalda. Mis
võibki olla mõistlik, arvestades
standardi puudumist. Samas näeb
FATF „travel rule“ nõue seda ette ja
võib olla tõenäoline, et Eesti seadus
ei ole selle nõudega kooskõlas.
Ideaalis võiks vastava kohustuse
eelnõus kirjeldada ja näha ette
jõustamisaeg. Samas eelistaksime,
et Euroopa Komisjon kehtestaks
ühtse ja selge standardi.
14.6. Tehingu kordumatu tunnuse asemel Selgitatud Sätteid on muudetud. Tehingu
teeme ettepaneku kasutada ainult kordumatu tunnus on eelistatud,
saaja rahakoti numbrit. Sisuliselt on kuid kui seda ei ole, siis saaja osas
pakutud sõnastusel puhul tegemist kogutakse maksekonto või
makse referentsnumbriga sarnase virtuaalvääringu rahakoti
tunnusega, aga kuna VA tehingute identifikaatori andmed, kui neid
puhul puudub täna (ja ilmselt ei teki kasutatakse. Kui kordumatut
ka lähiajal) maksete süsteemiga tehingu tunnust pole saada, siis
sarnast standardiseeritud seaduses sätestatud kujul travel
lähenemisega ühtset numbrit, siis rule’i täita ei saa ja kohaldub
VA tehingu referentsnumber ei alternatiiv – lõige 27.
taga(ks) soovitud eesmärki. Tehingu
puhul peaks olema tehingu
kogutavaks nõutavaks infoks
rahakoti number. Täiendava
põhjusena saab välja tuua, et VA
tehingute puhul puuduvad üldjuhul
korrespondentpanganduses
sagedasti vajalikud vahesuhted
(väljaspool Sepa maksesüsteemi),
mille puhul on vajalik tagada rahade
liikumise jälgitavus. Sarnaselt Sepa
sisestele maksetele ei oleks
olemuslikult sellist nõuet vaja.
14.7. Pangaliit on varem korduvalt Selgitatud Andmete õigsust tagav säte
juhtinud tähelepanu, et enne RahaPTS § 772 jõustub 7. märtsil
hoiatusmärke mehhanismi ellu 2022 samal kujul nagu ta jõustus
kutsumist tuleks äriregistri juurde 10. mail 2021. Õiguslik tähendus
kogutavate tegelike kasusaajate võib olla informatiivne või
andmete süsteem korrastada ja konstitutiivne. Tegelike
muuta see usaldusväärseks. Oleme kasusaajate andmekogu andmed on
leidnud, et ainsaks teeks oleks anda informatiivsed. Konstitutiivset
tegelike kasusaajate andmetele tähendust pole TEKSA andmete
senise informatiivse tähenduse puhul kunagi kaalutud. See läheks
72
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
asemel juriidiline tähendus. Meie vastuollu tegeliku kasusaaja
ettepanekut arvestati osaliselt ning regulatsiooni olemusega.
sätestati RahaPTS-is § 77.1 Kohustatud isik peab
(andmete õigsuse tagamine), jõustus hoolsusmeetmete rakendamisel
10.05.2021, mis nüüdseks on riskipõhisest lähenemisest lähtudes
kehtetuks tunnistatud (12.06.2021). tegema piisavaid pingutusi, et
KAS § 76.2 lg 4 sõnastab aga uurida, kes on teise osapoole või
järjekordselt sama põhimõtte, et tehingu tegelik kasusaaja. TEKSA
andmekogu andmetel on on loodetavasti selles uurimises
informatiivne tähendus. Samas üks olulisimaid allikaid. TEKSA
seletuskiri väidab, et „Senini ei ole andmed samas on kindlasti
RahaPTS-is tegelike kasusaajate informatiivsed, mis võivad osutuda
andmekogus olevatele andmetele valeks ja vajavad vajadusel tõeseks
õiguslikku tähendust antud, kuid korrigeerimist.
enne tegelike kasusaajate
andmekogu asutamist tuleks
sätestada andmetele ka seaduse
tasandil õiguslik tähendus.“ Eelnõus
andmete õiguslikku tähendust ei
leidu.
Teeme ettepaneku sõnastada lg 4
järgmiselt:
„Tegelike kasusaajate
andmekogusse kantud andmete
õigsust eeldatakse.“
14.8. 7.03.2022 jõustub RahaPTS § 20 lg Arvestatud Krediidiasutuste seaduses tehakse
24 täiendus järgmises sõnastuses: muudatus vastavalt ettepanekule.
„(24) Kui kohustatud isikule saavad KAS § 88 punkt 1 uus sõnasus:
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti „Rahapesu Andmebüroole ja
3 rakendamisel teatavaks andmed, tegelike kasusaajate andmekogu
mis erinevad käesoleva seaduse § vastutavale ja volitatud töötlejale
78 kohaselt avaldatutest, annab ning Kaitsepolitseiametile
kohustatud isik erinevusest mõistliku rahapesu ja terrorismi rahastamise
aja jooksul teada äriregistri tõkestamise seaduses ja
pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 rahvusvahelise sanktsiooni
nimetatud juhul. Käesoleva lõike seaduses ettenähtud juhtudel ja
kohaselt esitatavale teatele lisatakse ulatuses;“
andmed või dokumendid, millest
erinevus nähtub.“
Sätte viimane lause osundab, et
teatele lisatakse andmed või
dokumendid, millest erinevus
nähtub. Olukorras, kus kohustatud
isik on krediidiasutus, kohaldub
talle KAS §-s 88 sätestatud
pangasaladuse regulatsioon, mis ei
sätesta erisust andmete
avaldamiseks tegeliku kasusaajate
registrile ning muudab seega
dokumentide ja andmete esitamise
73
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
võimatuks, sest üldjuhul on tegemist
pangasaladusega.
Teeme ettepaneku muuta vastavalt
KAS § 88 sõnastust.
xChange AS
15.1. lisada eelnõusse RahaPTS § 25 lg 27 Arvestatud Eelnõud sisuliselt täiendatud
järgmises sõnastuses: „Erandina osaliselt soovitud viisil. Eelnõu autorid ei
käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 pea mõistlikuks ega vajalikuks üle
ja 26 sätestatust võib korrata RahaPTS või RSanS
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tulevaid kohustusi, mida nagunii
taotleda Rahapesu Andmebüroolt tuleb täita.
hoolsusmeetmete kohustuste
edasilükkamist, tingimusel, et on
täidetud kõik järgnevad tingimused:
1) virtuaalvääringu teenusepakkuja
kohaldab hoolsusmeetmeid kõikide
virtuaalvääringu maksete osas,
tagades nii tehingute jälgimise
reaalajas kui ka hilisema analüüsi,
kasutades selleks infotehnoloogilist
vahendit, mille kõrge
usaldusväärsuse ja sõltumatuse on
virtuaalvääringu teenusepakkuja
teinud kindlaks, esitanud vastava
informatsiooni Rahapesu
Andmebüroole ning kes on selle
süsteemi kasutamisega nõustunud;
2) virtuaalvääringu teenusepakkuja
on esitanud Rahapesu
Andmebüroole tegevuskava ning
ajakava, mille kohaselt
virtuaalvääringu teenusepakkuja
planeerib käesoleva paragrahvi
lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud
hoolsuskohustusi täita, ning selline
tegevuskava on Rahapesu
Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3)
virtuaalvääringu teenusepakkuja
säilitab kliendi kohta käesoleva
paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud
andmed käesoleva seaduse § 47 lg
51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu
teenusepakkuja tagab kõikide
klientide pideva skriinimise,
arvestades rahvusvahelise
sanktsiooni seaduses sätestatud
kohustusi. “
15.2. lisada eelnõusse RahaPTS § 25 lg 28 Arvestatud Vt selgitust ülal.
järgmises sõnastuses: „käesoleva osaliselt
paragrahvi lõike 27 p-s 1
74
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
infotehnoloogilise vahendi kõrge
usaldusväärsuse ja sõltumatuse
hindamisel keeldub Rahapesu
Andmebüroo selle kasutamise
nõustumisest, kui käesoleva seaduse
jõustumisel esineb mõni
järgnevatest asjaoludest: 1)
virtuaalvääringu teenusepakkuja ei
ole sõlminud lepingulist suhet
vastava infotehnoloogilise vahendi
pakkujaga; 2) virtuaalvääringu
teenusepakkuja ei ole
infotehnoloogilise vahendi
kasutamist kirjeldanud käesoleva
seaduse §-s 14 sätestatud
protseduurireeglites; 3)
virtuaalvääringu teenusepakkuja ei
ole esitanud Rahapesu
Andmebüroole käesoleva seaduse §-
s 14 sätestatud protseduurireegleid,
mis sisaldavad käesoleva lõike p-s 2
kirjeldatud kohustust; või 4)
virtuaalvääringu teenusepakkuja ei
ole infotehnoloogilist vahendit oma
infosüsteemides rakendanud.“
15.3. Alternatiivina punktis 1.1.1.1 (15.1. Arvestatud Sisuliselt on ettepanekuga
ja 15.2.) sätestatule teeme osaliselt arvestatud, kuid sõnastus
ettepaneku sõnastada RahaPTS § 25 kohendatud § 25 reguleerimisalale
lg 27 esimene pool järgnevalt: sobivaks. Säte reguleerib VASP
„Rahapesu Andmebüroo võib teenusepakkuja hoolsusmeetmete
virtuaalvääringu teenusepakkuja erikorda, mitte üksikasjalikku
taotluse alusel anda virtuaalvääringu suhtlust järelevalveasutusega.
teenusepakkujale täiendava oma
tegevuse käesoleva paragrahvi
lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatuga
vastavusse viimiseks, tingimusel, et
on täidetud kõik järgnevad
tingimused: 1) virtuaalvääringu
teenusepakkuja kohaldab
hoolsusmeetmeid kõikide
virtuaalvääringu maksete osas,
tagades nii tehingute jälgimise
reaalajas kui ka hilisema analüüsi,
kasutades selleks infotehnoloogilist
vahendit, mille kõrge
usaldusväärsuse ja sõltumatuse on
virtuaalvääringu teenusepakkuja
teinud kindlaks, esitanud vastava
informatsiooni Rahapesu
Andmebüroole ning kes on selle
75
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
süsteemi kasutamisega nõustunud;
2) virtuaalvääringu teenusepakkuja
on esitanud Rahapesu
Andmebüroole tegevuskava ning
ajakava, mille kohaselt
virtuaalvääringu teenusepakkuja
planeerib käesoleva paragrahvi
lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud
hoolsuskohustusi täita, ning selline
tegevuskava on Rahapesu
Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3)
virtuaalvääringu teenusepakkuja
säilitab kliendi kohta käesoleva
paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud
andmed käesoleva seaduse § 47 lg
51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu
teenusepakkuja tagab kõikide
klientide pideva skriinimise,
arvestades rahvusvahelise
sanktsiooni seaduses sätestatud
kohustusi.“
15.4. Kuivõrd käesoleva Arvestatud Selgitus eelnevates punktides.
alternatiivsõnastuse puhul jääb osaliselt
RahaPTS § 25 lg 27 mõte samaks
soovitame jätta punktis 1.1.1.2
(15.2.) kirjeldatud RahaPTS § 25 lg
28 ettepaneku sõnastus samaks.
15.5. Kui Rahandusministeerium leiab, et Mitte Peame Travel Rule rakendamist
täiendav tähtaeg, mille Rahapesu arvestatud viivitamatult vajalikuks, et
Andmebüroo võiks anda Travel maandada riigiasutuste tuvastatud
Rule’iga vastavusse viimiseks, väga kõrget rahapesu ja terrorismi
peaks olema ajaliselt piiritletud, rahastamise riski. Oleme hetkel
teeme ettepaneku piirata täiendav läbirääkimistel oleva EL
tähtaeg AML/CFT määruse vastavasisulise eelnõu arenguid
jõustumise tähtajaga. arvestades teinud tehnilisi
täpsustusi.
15.6. Lähtudes punktist 1.3.1 (15.5.), Mitte Oleme Travel Rule osas teinud
teeme Rahandusministeeriumile arvestatud tehnilisi täpsustusi, kuid siin
ettepaneku sõnastada RahaPTS § 25 ettepanekus toodul on mitmeid
lg 27 järgnevalt: „Erandina probleeme:
käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 1) Hoolsusmeetmete kohaldamine
ja 26 sätestatust võib on RahaPTS puhul kõigi
virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustatud isikute kohustus, sellest
taotleda Rahapesu Andmebüroolt erandi tegemine on põhjendamatu
hoolsusmeetmete kohustuste ja suurendab oluliselt
edasilükkamist kuni AML/CFT halduskoormust.
määruse jõustumiseni , tingimusel, 2) Virtuaalvääringu
et on täidetud kõik järgnevad teenusepakkuja kohustus
tingimused: 1) virtuaalvääringu infotehnoloogilist vahendit
teenusepakkuja kohaldab kasutades tehinguid reaalajas
76
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
hoolsusmeetmeid kõikide jälgida on meie pakutud sõnastuses
virtuaalvääringu maksete osas, juba lisatud.
tagades nii tehingute jälgimise 3) § 47 kohaselt andmete
reaalajas kui ka hilisema analüüsi, säilitamine on nagunii kohustuslik
kasutades selleks infotehnoloogilist 4) Rahvusvaheliste sanktsioonide
vahendit, mille kõrge rakendamine on nagunii
usaldusväärsuse ja sõltumatuse on kohustuslik ja (s.o EL
virtuaalvääringu teenusepakkuja otsekohalduva määrusega
teinud kindlaks, esitanud vastava kehtestatud sanktsioonide osas)
informatsiooni Rahapesu puudub ka Eestil juriidiline
Andmebüroole ning kes on selle võimalus sellest erandeid teha.
süsteemi kasutamisega nõustunud;
2) virtuaalvääringu teenusepakkuja
on esitanud Rahapesu
Andmebüroole tegevuskava ning
ajakava, mille kohaselt
virtuaalvääringu teenusepakkuja
planeerib käesoleva paragrahvi
lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud
hoolsuskohustusi täita, ning selline
tegevuskava on Rahapesu
Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3)
virtuaalvääringu teenusepakkuja
säilitab kliendi kohta käesoleva
paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud
andmed käesoleva seaduse § 47 lg
51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu
teenusepakkuja tagab kõikide
klientide pideva skriinimise,
arvestades rahvusvahelise
sanktsiooni seaduses sätestatud
kohustusi.“
15.7. Kuivõrd käesoleva Mitte Vt põhjendust eelmises punktis.
alternatiivsõnastuse puhul jääb arvestatud
RahaPTS § 25 lg 27 mõte samaks
soovitame jätta punktis 1.1.1.2
(15.2.) kirjeldatud RahaPTS § 25 lg
28 ettepaneku sõnastus samaks.
15.8. Soovime juhtida Selgitatud Rahandusministeerium mõistab
Rahandusministeeriumi tähelepanu alternatiivsõnastuste vastastikust
asjaolule, et alternatiivina võiks mõju.
asendada punktis 1.3.2 (15.6.)
toodud ettepaneku sõnastus ka
punktis 1.2.1 (15.3.)
alternatiivsõnastusega.
15.9. Kui Rahandusministeerium leiab, et Mitte Rahandusministeerium ei pea
täiendav tähtaeg, mille Rahapesu arvestatud vajalikuks alates 2019. a
Andmebüroo võiks anda Travel rahvusvaheliselt kehtestatud
Rule’iga vastavusse viimiseks, standardi, mida on laialdaselt ka
peaks olema ajaliselt piiritletud ning turuosalistele tutvustatud, mille
77
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rahandusministeerium ei nõustu kohta on piisavalt erialakirjandust
selle täiendava tähtaja sidumisega ja teada ka EL orienteeruv
AML/CFT määruse jõustumisega, rakendusplaan, osas täiendava
teeme ettepaneku piirata täiendav ajalise jõustumise kehtestamist
tähtaeg nt üheaastase perioodiga. vajalikuks. Teatud tehnilised
täpsustused oleme eelnõus teinud,
mis peaks kõige akuutsemad
probleemid eelduslikult
lahendama.
15.10. Lähtudes punktist 1.4.1 (15.9), Mitte Vt eelmist põhjendust. Täiendava
teeme Rahandusministeeriumile arvestatud üleminekuaja kehtestamine ei ole
ettepaneku sõnastada RahaPTS § 25 Rahandusministeeriumi hinnangul
lg 27 järgnevalt: „Erandina põhjendatud.
käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24
ja 26 sätestatust võib
virtuaalvääringu teenuse pakkuja
taotleda Rahapesu Andmebüroolt
hoolsusmeetmete kohustuste
edasilükkamist ühe kalendriaasta
võrra, tingimusel, et on täidetud
kõik järgnevad tingimused: 1)
virtuaalvääringu teenusepakkuja
kohaldab hoolsusmeetmeid kõikide
virtuaalvääringu maksete osas,
tagades nii tehingute jälgimise
reaalajas kui ka hilisema analüüsi,
kasutades selleks infotehnoloogilist
vahendit, mille kõrge
usaldusväärsuse ja sõltumatuse on
virtuaalvääringu teenusepakkuja
teinud kindlaks, esitanud vastava
informatsiooni Rahapesu
Andmebüroole ning kes on selle
süsteemi kasutamisega nõustunud;
2) virtuaalvääringu teenusepakkuja
on esitanud Rahapesu
Andmebüroole tegevuskava ning
ajakava, mille kohaselt
virtuaalvääringu teenusepakkuja
planeerib käesoleva paragrahvi
lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud
hoolsuskohustusi täita, ning selline
tegevuskava on Rahapesu
Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3)
virtuaalvääringu teenusepakkuja
säilitab kliendi kohta käesoleva
paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud
andmed käesoleva seaduse § 47 lg
51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu
teenusepakkuja tagab kõikide
78
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
klientide pideva skriinimise,
arvestades rahvusvahelise
sanktsiooni seaduses sätestatud
kohustusi.“
15.11. Kuivõrd käesoleva Mitte Vt eelmisi põhjendusi.
alternatiivsõnastuse puhul jääb arvestatud
RahaPTS § 25 lg 27 mõte samaks
soovitame jätta punktis 1.1.1.2
kirjeldatud RahaPTS § 25 lg 28
ettepaneku sõnastus samaks.
15.12. Soovime juhtida Selgitatud Rahandusministeerium mõistab
Rahandusministeeriumi tähelepanu alternatiivsõnastuste vastastikust
asjaolule, et alternatiivina võiks mõju.
asendada punktis 1.4.2 (15.10.)
toodud ettepaneku sõnastus ka
punktis 1.2.1 (15.3.)
alternatiivsõnastusega.
15.13. Arvestades asjaolu, et oma tegevuse Mitte Rahandusministeerium muutis
Travel Rule’iga vastavusse viimise arvestatud eelnõu sõnastust travel rule
võimatus ei ole tingitud tehnilise rakendamise osas
virtuaalvääringu teenusepakkujast paindlikumaks, kuid eelnõu autorid
endast, vaid üleüldisest tehnilisest ei pea mõistlikuks ega võimalikuks
arengust ning Travel Rule’i olemasoleva suure avaldunud riski
mittekohaldamisest FATFi tingimustes kehtiva olukorra
liikmesriikide poolt, palume jätkamist, mistõttu ei ole
Rahandusministeeriumil arvestada kalendriaasta võrra tähtaja
tõsiasjaga, et 1 kalendriaasta pikendamine ja edasine
pikkune täiendav tähtaeg võib olla pikendamine, olenevalt vahepeal
ebapiisav, seega peaks toimunud arengutest,
virtuaalvääringu teenusepakkujal proportsionaalne.
olema võimalik seda tähtaega
pikendada. Tähtaja pikendamiseks
teeme kaks ettepanekut:
Kas täpsustada täiendava
tähtaja taotluse esitamise
võimalust ja kohustust
RahaPTS seletuskirja
tasandil; või
Täiendada RahaPTS §-i 25
lg-ga 29, mille kohaselt on
virtuaalvääringu
teenusepakkujal kohustus
asjaomane taotlus esitada
kord aastas ning RABil
võimalus ja kohustus
täiendava tähtaja andmise
adekvaatsust ja mõistlikkust
jooksvalt hinnata.
79
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
15.14. Virtuaalvääringu teenusepakkujate Arvestatud Eelnõud on muudetud, et paremini
riskipõhise lähenemise juhendis tagada kooskõla FATFi soovituse
(edaspidi: FATFi juhend) on FATF ja AML paketiga.
selgelt eristanud Travel Rule’i puhul
makse algataja virtuaalvääringu
teenusepakkuja (edaspidi: VASP)
kohustusi ning makse saaja VASPi
kohustusi. Järgnevalt selgitame
FATFi soovitusi Travel Rule’i
õiguslikul ülevõtmisel ning toome
välja mõningad vastuolud RahaPTS
eelnõuga, mille tõttu soovitame
Rahandusministeeriumil eelnõu
sõnastust parandada.
Virtuaalvääringu tehingutega
kaasaskäivad andmeväljad
Esmalt on FATFi juhendi
punktis 157 selgitatud, et
virtuaalvääringu ülekannete
puhul peavad tehinguga
kaasas käima alati järgnevad
andmeväljad:
o Makse algataja nimi;
o Makse algataja konto
number;
o Makse algataja
aadress, isikukood,
kliendi sisemine
tunnuskood või
sünniaeg- ja koht,
o Makse saaja nimi; ja
o Makse saaja konto
number, kui sellist
välja kasutatakse
makse töötlemisel.
Lähtudes punktis 2.2.1.3
sätestatust, on tegemist
FATFi sõnastuse järgi
alternatiivse hüpoteesiga.
RahaPTS § 25 lg 23 p-s 1
sätestatu, so „füüsilise isiku
puhul nimi, maksekonto või
virtuaalvääringu rahakoti
identifikaator, nende
puudumise korral tehingu
kordumatu tunnus,
isikukood, sünniaeg, isikut
tõendava dokumendi
nimetus ja number,
sünnikoht ja elukoha
80
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
aadress“ alusel jääb mulje, et
tegemist on keerulise
hüpoteesiga. Sellest
tulenevalt soovitame
õigusselguse huvides
Rahandusministeeriumil
muuta õigusnormi sõnastust,
et selle alternatiivsus oleks
arusaadavam.
15.15. Kuivõrd virtuaalvääringu tehingute Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt
puhul on tehingute kordumatu ettepanekule.
tunnus, so „hash“ isegi olulisem
infoväli kui tehingupoole konto
number, so virtuaalvääringu
rahakoti identifikaator, siis
soovitame RahaPTS § 24 punktides
1 ja 2 muuta „tehingu kordumatu
tunnus“ kohustuslikuks
andmeväljaks, mida VASP on
kohustatud koguma ja säilitama
RahaPTS § 47 lg 51 järgi
15.16. Kuigi FATFi juhendi punktides 158 Arvestatud Eelnõus on makse algataja
ja 159, sh RahaPTS § 25 lg-des 23 ja teenusepakkuja hoolsuskohustuste
24, ei ole eristatud andmeliike, mida täitmise mahtu vähendatud ja
makse algataja VASP ja makse suurendatud makse saaja
saaja VASP peavad koguma, siis hoolsuskohustuste täitmise mahtu.
FATFi juhendis (punktide 159 ja
160 vahel) on FATF konkreetselt
eristanud makse algataja VASPi ja
makse saaja VASPi kohustusi
andmeväljade töötlemisel vastavalt
andmekvaliteedi
kontrollimeetmetele.
15.17. FATF on selgitanud, et makse Arvestatud Eelnõud on muudetud ettepanekust
algataja VASPi kohustused lähtuvalt.
andmeväljade töötlemisel on
järgnevad:
o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5
(15.4.) kirjeldatud andmete
kogumine kliendilt, ning nende
andmete säilitamine;
o Kontrollimehhanismide
rakendamine, et punktides
2.2.1.1 – 2.2.1.3 (15.4.)
kirjeldatud andmed on õiged;
o Punktides 2.2.1.4 – 2.2.1.5
(15.4.) kirjeldatud andmete
puhul kontrollimehhanismide
rakendamine ei ole kohustuslik;
81
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
o Skriinimine, et punktides 2.2.1.1
– 2.2.1.5 (15.4.) esinevate
andmete puhul ei ole
sanktsioonikahtlust, st
veendumine, et tehingus
osalevad isikud ning nende
virtuaalvääringu aadressid ei
oleks kantud
sanktsiooninimekirjadesse;
o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5
(15.4.) kirjeldatud andmete
edastamine makse saaja
VASPile;
o Tehingu hilisem monitoorimine;
ja
o Vajaduse korral RABile teate
esitamine RahaPTS § 49 lg 1
järgi.
FATF on selgitanud, et makse saaja
VASPi kohustused andmeväljade
töötlemisel on järgnevad:
o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5
(15.4.) kirjeldatud andmete
kogumine makse algataja
VASPilt, ning nende andmete
säilitamine;
o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.3
(15.4.) kirjeldatud andmete
puhul kontrollimehhanismide
rakendamine ei ole kohustuslik;
o Kontrollimehhanismide
rakendamine, et punktides
2.2.1.4 – 2.2.1.5 (15.4.)
kirjeldatud andmed on õiged;
o Skriinimine, et punktides 2.2.1.1
– 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud
andmete puhul ei ole
sanktsioonikahtlust, st
veendumine, et tehingus
osalevad isikud ning nende
virtuaalvääringu aadressid ei ole
kantud
sanktsiooninimekirjadesse;
o Tehingu hilisem monitoorimine;
ja
o Vajaduse korral RABile teate
esitamine RahaPTS § 49 lg 1
järgi.
Lähtudes punktides 2.3.2 – 2.3.3
(15.17.) kirjeldatust soovitame
82
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rahandusministeeriumil muuta
RahaPTS § 25 lg-de 23 ja 24
ülesehitust, et tagada arusaadavus
kõikide tehingu osapoolte vahel
ning kooskõla FATFi suunistega.
15.18 Palume Rahandusministeeriumil Selgitatud Ettepanek läheb käesoleva eelnõu
kaotada või vähemalt muuta skoobist välja.
summarseid piiranguid RahaPTS § Rahandusministeerium on
31 lg 1 p-s 2, kuna juba alates tegelenud määruse eelnõu
RahaPTSi vastuvõtmisest on ettevalmistamisega, mille eesmärk
tegemist olnud on oluliselt leevendada viidatud
ebaproportsionaalsete piirangutega, piiranguid määruse tasemel.
millel puudub õiguslik alus ja Sellesse protsessi on kaasatud ka
argumentidel põhinev põhjendus turuosalised. Lähiajal läheb
ning mille muutmise vajadust näeb määruse uus tekst
kogu turg. Soovime välja tuua, et kooskõlastusringile.
niinimetatud 15 000€ ja 25 000€
väljamakse piirangud pärinevad
27.11.2017 esmakordselt jõustunud
RahaPTS-ist. Isegi kui seadusandja
suudaks adekvaatselt põhjendada, et
piirmäärad igakuistele
väljamaksetele on vajalikud ja
mõõdukad, siis on praktikas küsitav,
miks ei ole seadusandja neid aja
jooksul korrigeerinud ja viinud
vastavusse muude
majandusnäitajatega nagu
kirjeldatud allpool.
Nt kui RahaPTSi vastuvõtmisel
27.11.2017, kui 1 Bitcoin maksis ca
8225,7€, oleks keskmine eestlane
ostnud 10 000€ eest 1,2157 Bitcoini,
siis seisuga 17.10.2021 oli tema
portfelli väärtuseks ca 64 432,1€.
Selleks, et klient oleks võimeline
oma portfelli võõrandama ning selle
oma arvelduskontole tagasi kandma,
peaks ta RahaPTS § 31 lg 1 p 2 järgi
ootama 5 kuud. Soovime jagada
muret, et keskmine klient ei ole
teadlik RahaPTSi erisustest ning
seadusandja loodud piirangutest,
mistõttu on selline klient segaduses
ning süüdistab teenusepakkujat, kes
ei ole võimeline kliendi vara
koheselt tagastama. Seega tekib
olukord, kus seadusest tuleneva
piirangu tõttu ei ole klient nt
võimeline maksma eluaseme
83
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
laenulepingu sissemakset ning
usaldussuhe kliendi ja
finantsasutuse vahel on rikutud,
kuna klient ei adu piirangu tegelikke
põhjuseid.
Arvestades asjaolusid, et alates
RahaPTSi vastuvõtmisest on nt
keskmine palk selle aja jooksul
tõusnud 21%, riigieelarve kulud
35,6% ning tulud 18,14€, on
arusaamatu ning õiguslikult küsitav,
miks ei ole seadusandja valmis
seaduses sätestatud piiranguid kas
kaotama, vähemalt üle vaatama ja
ajakohastama või isegi selles osas
turuosalistega konsultatsiooni
astuma.
15.19 Meie hinnangul on seadusesse Arvestatud Viidatud regulatsioon on eelnõu
praktiliselt jäetud RAB-ile lõpmatu tekstist välja jäetud. Kaalume
diskretsioon ning vetoõigus ettepanekus esitatud
piiriülese teenuse osutamise aruandluskohustuse asjakohasust ja
keelamisel. Kuigi vajalikkust.
Rahandusministeerium on RahaPTS
§ 727 lg 5 p-s 1 täpsustanud RAB-i
õigusi piiriülese teenuse osutamise
keelamisel, siis paraku on nii
õigusnormis kui ka seletuskirjas
jäetud selgitamata mida tähendab
„või muud võimalused ei ole
piisavad tegevuskavad nimetatud
teenuste osutamiseks“. Kui tegemist
ei ole inimliku eksimusega, siis
oleme seisukohal, et eelnõuga on
loodud RAB-ile piiramatu
diskretsioon keelata
virtuaalvääringu teenusepakkujatel
müüa nt Lätis resideeruvale Eesti
kodanikule Bitcoini.
Kas olukorras, kus virtuaalvääringu
teenusepakkuja osutab teenuseid
kõikide Euroopa Liidu
liikmesriikide residentidele, kuid ei
turunda oma tooteid/teenuseid selles
liikmesriigis, vaid on teinud oma
tooted/teenused üksnes
kättesaadavaks, on tegu piiriülese
teenuse osutamisega?
Lähtudes RahaPTS § 31 lg 1 p-st 2
osutab xChange AS teenuseid
kõikide EEA liikmesriikide
84
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kodanikele ja residentidele. Seaduse
vastuvõtmisel oleks xChange AS
kohustatud esitama RABile teenuse
osutamise taotluse kõikide EEA
lepinguriikide osas, siis kas RAB-il
on piisavalt ressurssi, et 1
kalendrikuu jooksul kõik 30 taotlust
üle vaadata vastavalt eelnõu § 727
lg-le 3?
Kuivõrd juba oma olemuselt on
virtuaalvääringud piiriülene teenus
ning selleks, et olla
konkurentsivõimeline, ei ole
võimalik sellist teenust üksnes ühe
Eesti-suguse riigi piires pakkuda.
Sellest tulenevalt ei ole
proportsionaalne nõuda
virtuaalvääringu teenuspakkujalt
taoliste taotluste esitamist. Kui
Rahandusministeerium või RAB
leiavad, et RABil on vaja suuremat
ülevaadet riikidest, kust
teenusepakkuja teenuseid osutab,
soovitame nõuda teenusepakkujatelt
aruannete esitamist oma
kliendibaasi kohta, so ülevaadet kui
palju kliente mingis riigis asuvad.
Usume, et selline teabevahetus on
proportsionaalne, täidab oma
eesmärki ja aitab RAB-il omada
ülevaadet teenusepakkujate
geograafilistest riskidest ning on
loogilises kooskõlas RahaPTS § 541
kirjeldatud aruandekohustusega.
15.20. Oleme segaduses, milline on Selgitatud Järelevalvetasu hakkab laekuma
õiguslik alus järelevalvetasu riigieelarvesse ja RAB on jätkuvalt
määramisel? Rahandusministeerium rahastatud läbi riigieelarve.
on sätestanud, et järelevalvetasu Järelevalvetasu mõte on, et RAB-i
regulatsioon on üles ehitatud järelevalve all olevad
finantsinspektsiooni seaduse virtuaalvääringu teenuse pakkujad
eeskujul. FIS § 35 järgi kaetakse FI kompenseerivad riigile osa
kulud „finantsjärelevalve subjektide järelevalvega seonduvatest
tasutavast käesoleva seadusega kuludest.
sätestatud kohustuslikust maksest
(edaspidi järelevalvetasu),
menetlustasust ja muudest
allikatest“, st FI eelarve on
riigieelarvest sõltumatu ning FI
tegevuse eest ei vastuta
maksumaksjad. RahaPTS § 53 lg 3
85
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
järgi kaetakse Rahapesu
Andmebüroo kulud just
riigieelarvest. Kui turuosaline peab
aastas maksma minimaalselt 3500
eurot järelevalvetasu Rahapesu
Andmebüroole, siis on õiguslikult
küsitav, kuhu see kulu läheb ning
kas tänu järelevalvetasu
kehtestamisele peab maksumaksja
kandma väiksemaid kulusid seoses
Rahapesu Andmebüroo
ülalhoidmisega? Lisaks soovime
välja tuua, et kui järelevalvetasu
läheb RABI eelarvesse, siis on
kõnealune norm konkreetselt
vastuolus eelnevalt viidatud RABi
rahastamise allika põhinormiga ning
seega eelduslikult tühine.
15.21. RahaPTS § 758 lg 2 järgi võrdub Arvestatud Järelevalvetasu regulatsiooni
järelevalvetasu 0,035%-ga „§ 3 p-s osaliselt muudetakse, et tagada
102 nimetatud teenuse osutamise teenustevaheline suurem võrdsus.
käigus algatatud või vastu võetud Kõrgem määr on põhjendatud
tehingute kogusummast“. Kas kõrgema rahapesu ja terrorismi
saame õigesti aru, et järelevalvetasu rahastamise riskidega, mistõttu
mahuosa pealt peab tasuma üksnes järelevalve peab olema
rahakotiteenuse pakkuja? Miks on intensiivsem.
üksnes rahakotiteenusepakkuja
kohustatud tasuma järelevalvetasu,
kui RAB-il on kohustus teostada
järelevalvet kõikide virtuaalvääringu
teenusepakkujate üle ning
virtuaalvääringu teenusepakkujate
risk on eelduslikult sama?
Kust pärineb summa 0,035%
rahakoti teenuse käibest? Miks on
mahuosa järelevalvetasu
virtuaalvääringu teenusepakkujatel
ca 2 korda suurem kui
makseasutustel FIS § 40 lg 1 ja
Finantsinspektsiooni 2021. aasta
eelarve järelevalvetasu mahuosa
määra kehtestamise lg 1 p 15 järgi?
15.22. Miks on osa- või aktsiakapitali nõue Osaliselt Ka virtuaalvääringus olevad
võrdustatud e-raha asutuste aktsia- arvestatud vahendid ei ole tagatisfondi
või osakapitali nõudega, mis seaduse alusel tagatud. Samuti on
praktikas üha rohkem hakkavad e-raha asutusel, sõltumata
asendama krediidiasutuste pakutavatest konkreetsetest
arveldamisteenust? Kuigi e-raha teenustest, kapitalinõue 350 000
asutustel puudub KAS § 4 lg 1 järgi eurot. MiCA-s on teatud teenuste
raha hoiustamise õigus, siis tavaelus
86
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
osutavad e-raha asutused üha puhul ette nähutud ka kapitalinõue
rohkem hoiustamise teenuseid, määras 350 000 eurot.
tarbija jaoks suurima erinevusega, et Eelnõud muudetud ja sõnastatakse
e-raha kontol hoitud varad ei ole järgmiselt:
tagatisfondi seaduse alusel tagatud. „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse
Summad, mis käivad läbi pakkuja osa- või aktsiakapital
virtuaalvääringu teenusepakkujatest (1) Virtuaalvääringu teenuse
ning summad, mida kliendid pakkuja osa- või aktsiakapital peab
hoiavad ajutiselt oma „kontodel“ olema:
virtuaalvääringu teenusepakkujate 1) vähemalt 125 000 eurot, kui
juures ei ole kindlasti võrdväärsed virtuaalvääringu teenuse pakkuja
summadega, mida tarbija hoiab või osutab ühte või mitut käesoleva
arveldab oma e-raha kontol. Sellest seaduse § 3 punktides 10, 101 või
tulenevalt on arusaamatu ja 103 nimetatud teenust;
ebaratsionaalne samastada 2) vähemalt 350 000 eurot, kui
virtuaalvääringu teenusepakkujate ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja
e-raha asutuste 350 000-eurone osutab käesoleva seaduse § 3
omakapitali nõue MERAS § 64 lg 2 punktis 102 nimetatud teenust.“.
järgi. Kapitalinõuete eesmärk on tagada
Kui Rahandusministeerium näeb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja
suurema omakapitali nõue on suurem usaldusväärsus ja
hädavajalik, siis peaks see olema võlausaldajatele parem kaitse, mis
analoogne ja loogilises seoses oleks vastavuses neile antud
teenuse liigi poolest sarnase õigusega tegutseda kõrgendatud
teenuspakkuja omakapitaliga. usaldusväärsust eeldavas
Suurimas osas kasutavad tarbijad valdkonnas ja aitaks paremini
virtuaalvääringuid maandada ettevõtja võetavaid
investeerimisinstrumentidena, et riske. Kapitalinõude kasv arvestab
saada kasu nende hinnatõusust. sektori käibe kasvu. Keskmine
VPTS § 93 lg 1 p 2 järgi peab käive ajavahemikus 01.08.2020
investeerimisühingu aktsiakapital kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga
olema vähemalt 125 000€, kui lisaks ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja
VPTS § 43 lg 1 p-des 1 – 2 kui arvestada ainult neid
sätestatule tegeleb ühing ka ettevõtjaid, kes olid terve
väärtpaberite hoidmise ja vaadeldava perioodi tegutsenud
haldamisega kliendi jaoks VPTS § ega olnud peatanud oma
44 p 1 järgi. Me ei saa nõustuda, et tegevusluba, siis keskmine käive
virtuaalvääringu teenus viitaks e- oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või
raha teenuse osutamisele, vaid osakapitalinõue 350 000 või 125
pigem omab paralleele 000 euro ulatuses on seega
investeerimisteenuse osutamisega, ettevõtjatele jõukohane.
mistõttu peaks maksimaalne
aktsiakapital vastama 125 000 Suurimas osas kasutavad tarbijad
eurole. virtuaalvääringuid
investeerimisinstrumentidena, et
saada kasu nende hinnatõusust.
Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi
VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi
peab investeerimisühingu
aktsiakapital olema vähemalt 125
87
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1
punktides 1 – 2 sätestatule tegeleb
ühing ka väärtpaberite hoidmise ja
haldamisega kliendi jaoks VPTS §
44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu
ülekande teenus on erand
eelkirjeldatust, kus pole osapooltel
niivõrd huvi muutuva väärtuse
suhtes, vaid virtuaalvääringu
teenuse pakkuja roll on sarnasem
e-raha asutusele ja eesmärgiks on
virtuaalvääringu ülekandmine ühelt
kliendilt teisele. Seetõttu on selle
teenuse osas kasutatud analoogina
e-raha asutuse kapitalinõuet, mis
on 350 000 eurot. Kehtestatav
kapitalinõuete režiim on võrreldes
kehtivate nõuetega lähedasem
sellele, mida on pakutud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
ettepaneku, mis käsitleb
krüptovaraturge.
15.23. Teenusepakkujale on selgusetu, Selgitatud Riigilõivu määramisel on lähtutud
miks on riigilõiv virtuaalvääringu RAB-i esitatud kulude hinnangust.
teenusepakkuja asutamisel 10 000€, Kehtiv virtuaalvääringu teenuse
kui krediidi- või e-raha asutuse pakkumise tegevusloa
asutamisel on menetlustasu FIS § läbivaatamise riigilõiv on 3300
453 lg 1 või lg 2 järgi kas 1500€ või eurot. Kõrgema riigilõivuga
1000€? tegevusload on kehtestatud
teenuste pakkumisele, kus on kõige
suuremad riskid rahapesuks või
terrorismi rahastamiseks ning
sellest tulenevalt on teostatav
järelevalve maht suurem.
Riigilõivumäära tõstetakse, kuna
kehtiv riigilõivumäär ei kata ära
virtuaalvääringu tegevusloaga
seonduvaid riigi kulutusi, sh
arvestades, et muudatustega
täiendatakse oluliselt riigilõivu
läbivaatamise kontrollieset.
15.24. Miks on virtuaalvääringu RAB-i riigilõivud lähtuvad teisest
teenusepakkuja kohustatud tasuma raamistikust, kui FI omad.
4000€ riigilõivu kui muudetakse Nimetatud juhtumid on
tegevusloa aluseks olevaid reguleeritud riigilõivuseaduses
asjaolusid, kui FIS § 454 ei kohusta eranditena, millele ei rakendata
isikut tasuma menetlustasu riigilõivu:
tegevusloa aluseks olevate tehiolude § 20. Riikliku registri ja muu
muutmisel, vaid kohustub üksnes andmekogu toimingu ning
tasuma menetlustasu summas 500€
88
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kui soovitakse taotleda täiendavat dokumendi väljastamise eest
tegevusluba või laiendada riigilõivu tasumisest vabastamine
lubatavate teenuste ringi; (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste
Niisamuti on oluline rõhuda, et kui toimingute eest:
muutuvad tegevusloa aluseks olevad 1) aadressiandmete muutmine, mis
asjaolud, nt vahetub MLRO, siis ei on tingitud kohanime muutmisest,
ole kohane, et virtuaalvääringu haldusüksuse, asula või tänava
teenusepakkuja peab maksma 4000€ piiride muutmisest või sihtnumbri
riigilõivu, et uus MLRO läbiks muutmisest;
fit&proper testi. Eriti põhjendamatu 2) füüsilise isiku isikunime või
oleks riigilõivu tasumise nõue, kui elukohaandmete muutmine, kui
selline MLRO on vastavasisulise sellele eelneb muudatus
fit&proper testi juba läbinud, nt on rahvastikuregistris;
täitnud MLRO rolli 3) isikukoodi muutmine või
krediidiasutuses. täiendav sissekandmine;
4) surnud isiku andmete registrist
kustutamine;
5) juriidilise isiku, välismaa
äriühingu filiaali ja füüsilisest
isikust ettevõtja nime,
registrikoodi, aadressiandmete ning
juriidilise isiku õiguslikule vormile
viitava täiendi muutmine, samuti
juriidilise isiku ühinemisest,
jagunemisest või
ümberkujundamisest tingitud
kande tegemine riiklikus registris
või muus andmekogus, kui sellele
eelneb muudatus Tartu Maakohtu
registriosakonna peetavas registris;
6) äriühingu ärinimest ja
mittetulundusühingu ning
sihtasutuse nimest täiendi
„asutamisel” kustutamine,
äriühingu puhul tõestamistoimingu
numbri või asutamisnumbri
kustutamine ning registrikoodi
lisamine ärinimele või nimele
riiklikus registris või muus
andmekogus, kui sellele eelneb
muudatus Tartu Maakohtu
registriosakonna peetavas registris.
15.25. Nõustume Arvestatud Senisest suurem koostöö FI ja
Rahandusministeeriumiga, et RAB-i vahel on kindlasti vajalik.
juhatuse liikmele kohalduvat Mh RAB ja FI sõlmisid käesoleva
fit&proper sobivust tuleks tõsta aasta augustis uue koostööleppe.
maksimaalsel määral. Sarnaselt Lisaks on tihe koostöö vajalik, kui
RahaPTS eelnõus 130SE (või 8SE) tuleb virtuaalvääringu teenuse
sätestatule soovitame RAB’il teha pakkujate järelevalve üleandmine
Finantsinspektsiooniga tihedamat FI-sse. RAB-i võimekusi on
89
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
koostööd fit&proper testide osas, tõstetud, kuid seda tuleb teha
selleks, et suurendada asutuste veelgi.
vahelist teadmiste ning know-how
jagamist.
Soovime Rahandusministeeriumile
teadvustada, et praktikas on
xChange AS saanud tagasisidet, et
MLRO fit&proper’i teostamise
kvaliteet ei vasta RahaPTS § 17 lg-s
5 ja § 72 lg 11 p-s 2 sätestatule ning
Rahandusministeeriumi püstitatud
hüpoteesidele eelnõus 8SE, mille
järgi eeldas Rahandusministeerium,
et RAB teeb fit&proper testide osas
Finantsinspektsiooniga lähedast
koostööd.
15.26. Soovitame Rahandusministeeriumil Arvestatud Seletuskirja on täiendatud:
täpsustada kas seaduse või vähemalt „Juhtorgani liikmetel peaksid
seletuskirja tasandil, mis tähendab olema virtuaalvääringu teenuse
„erialane kogemus“, kuna käesoleva pakkuja äritegevusest ja
sõnastuse järgi võib jääda mulje, et kohalduvatest riskidest ajakohased
20 aastat tööõiguse valdkonnas teadmised, mille tase peab olema
praktiseerinud vandeadvokaat ei ole proportsionaalne vastavate
pädev, et täita virtuaalvääringu kohustustega. See hõlmab ka nende
teenusepakkuja juhatuse liikme valdkondade asjakohast mõistmist,
kohustusi. mille eest konkreetne liige ei ole
otseselt vastutav, vaid mis
kuuluvad juhtorgani liikmete
kollektiivsesse vastutusalasse.
Erialase töökogemuse nõude
eesmärk on, et juhtivale
ametikohale asuval isikul oleksid
tööks vajalikud praktilised
kogemused ning teadmised ja
oskused. Valdkonnad, mida tuleks
erialaseks pidada on antud
kontekstis eeskätt pangandus ja
rahandus, majandus, õigus,
raamatupidamine, auditeerimine,
avalik haldus, finantsregulatsioon,
infotehnoloogia. Kogemus võib
olla omandatud nii era kui avalikus
sektoris ja võib seisneda ka näiteks
järelevalve läbiviimises või
õpetamises.“.
15.27 Me ei saa nõustuda Mitte Säte on koostatud krediidiasutuste
Rahandusministeeriumi arvestatud seaduse eeskujul. Märgime, et
seisukohtadega, et virtuaalvääringu eelnõu ei ole suunatud eeskätt
teenusepakkuja juhatuse liikmel innovatiivsete iduettevõtete
peab olema kõrgharidus, et reguleerimisele, vaid juba välja
90
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
efektiivselt oma kohustusi täita. kujunenud teenuseid pakkuvate
Kuivõrd nt Tartu ülikoolis on ettevõtetega seonduvate riskide
võimalik omandada magistrikraad maandamiseks. Juhtkonna
õppekaval „etnoloogia, folkloristika töökogemust puudutavad nõuded
ja rakendusantropoloogia“ ning on finantssektoris tavapärased.
Kõrgemas Kunstikoolis Pallas’es Juhtorgani liikmed, kelle
rakenduskõrghariduskraad erialal teadmised, kvalifikatsioon ja
„nahadisain ja restaureerimine, oskused on vastavuses sektori
võiks õigustehniliselt järeldada, et keerukusega, tagavad
sellisel isikul on piisavad omadused, usaldusväärsema juhtimise, mis
et täita finantsasutuse juhatuse omakorda kaitseb paremini
liikme kohustusi. On ilmselge, et klientide ja omanike huve.
üksnes CV tasandilt sellisel isik
vastav pädevus puudub.
15.28. Seega soovitame õigusnormi Mitte Käesoleva sätte koostamisel on
sõnastamisel lähtuda KAS § 48 lg-st arvestatud lähtutud KAS § 56 lõikest 2, mis
2, kus on isku pädevuse sätestab juhatuse liikmete nõuded.
defineerimisel jäetud mõistlik KAS § 48 on palju laiema
diskretsiooniruum, mh on analoogne kohaldamisalaga – kõik juhid ja
otsustusõigus sätestatud ka töötajad. Nii laia käsitlust hetkel
RahaPTS § 17 lg-s 5. pole soovi võtta.
15.29 Kuigi pooldame MLRO rolli Selgitatud Kasutatud on teistes finantssektori
teostamise piiramist teistes seadustes olevat analoogiat.
konkreetse kohustatud isikuga Seaduse koostajad on valmis sel
mitteseotud äriühingutes, siis on teemal turuosalistega arutama, et
arusaamatu ja ebaloogiline, miks ei leida hea lahendus.
või ettevõtte MLRO teostada
MLRO rolli ka sama ettevõtte
tütarette MLRO-na RahaPTS 70 lg
5, § 72 lg 11 p 11 ning § 725 lg 5
järgi.
15.30 Kuigi igati pooldame majandusaasta Selgitatud Antud juhul on tegemist
aruande audiitorkontrolli kohustuse audiitorkontrolli kohustuse
loomist, siis soovime juhtida kehtestamisega, mille üldnõuded
Rahandusministeeriumi tähelepanu on sätestatud audiitortegevuse
õigusnormi paiknemisele. Kas seaduses. Tavaks on saanud
RahaPTS on praktika, mille kohaselt
Rahandusministeeriumi hinnangul valdkondlikud erisused AudS-is
kõige adekvaatsem õigusakt, milles olevatest üldnõuetest, sätestatakse
sätestada raamatupidamisalased eriseadustes. Kuni ÜMIVS-i
kohustused? jõustumiseni puudub
virtuaalvääringu teenuse pakkujatel
oma eriseadus, mistõttu ainus
asjakohane seadus, kuhu vastavat
nõuet sätestada on RahaPTS.
15.31. Rahandusministeerium saatis 2021. Selgitatud Rahandusministeeriumil on plaan
aasta alguses turuosalistele minna edasi ÜMIVSi menetlusega.
kommenteerimiseks UMIVS eelnõu, Kui ÜMIVS jõustub, siis
mis oleks õigustehniliselt korrektne RahaPTS-is olevad fit&proper
õigusakt, kus reguleerida nõuded kaotavad kehtivuse ja
91
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
virtuaalvääringu teenusepakkuja ÜMIVS-ist saab virtuaalvääringu
auditeerimiskohustust. Paraku on teenuse pakkujate peamine seadus,
arusaamatu, millises seisus kus on nende tegevuse üldnõuded.
asjaomane eelnõu on ning kuidas Otseselt rahapesu ja terrorismi
plaanib seadusandja eristada rahastamise tõkestamist
RahaPTS-is ja UMIVS-is sätestatud puudutavad hoolsusmeetmed ja
kohustusi, eriti selliseid, millistel vajadusel ka mõisted (kui ÜMIVS
puudub igasugune kokkupuude ei kata) jäävad edasi RahaPTS-i
rahapesu ja terrorismi rahastamise kuni vastavate EL määruste
tõkestamisega? Arvestades asjaolu, jõustumiseni.
et tegevusloa taotluse ja nn
fit&proper sätetes RahaPTS 8.
peatüki järgi Rahandusministeerium
üksnes laiendab RABi õigusi, siis
kas vaatamata 2021. aasta juunis
avaldatud RABi Aastaraamatule,
milles lootustandvalt loodeti, et
virtuaalvääringu teenusepakkujate
järelevalve liigub
Finantsinspektsiooni alla, kas õige
järeldada, et Rahandusministeerium
siiski ei plaani UMIVS-t jõustada?
15.32. Eeldusel, et siseauditi funktsiooni Selgitatud Siseauditi funktsiooni võib
võib teostada ka kolmas isik, siis teostada ka kolmas isik.
tervitame siseauditi kohustuse
tutvustamist ning usume, et see võib
aidata tagada seadusest tulenevate
kohustuste täitmise kvaliteeti.
15.33. Nõustume, et tagamaks riiulifirmade Selgitatud Otsustatud on loobuda olulise
ja tegevuslubade müügi piiramine osaluse omandamise
on olulise osaluse muutumisele terviklahendusest ja esialgu
piirangute seadmine vajalik, et sätestada nõuded olulise osaluse
tagada omanike hea maine ja omandajatele ja omanikele, mis
pädevuse kontroll. oleks vahesamm ÜMIVS-iga
kehtestatavate terviknõueteni
jõudmiseks.
15.34. RahaPTS § 44 lg 1 ls 2 muutmine – Selgitatud Ettepanek läheb eelnõu skoobist
varade edasikandmise piirangu välja, kuid võib kuuluda
muutmine/ kaotamine kaalumisele järgmiste
Turuosalised leiavad, et varade seaduseelnõude menetlemise
edasikandmise piirang, va varade raames.
sularahas väljamaksmise piirang,
mille kohaselt võib
hoolsusmeetmete kohaldamise
võimatusel kanda varasid edasi
üksnes sama isiku arvelduskontole
EEA krediidiasutuses on
ebaproportsionaalne, ei alanda
rahapesu ja terrorismi rahastamise
riske, st juba eos ei täida oma
92
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
eesmärki, ning ebamõistlikult
suurendab RAB-ile teadete
esitamise mahtu. Kusjuures oluline
on märkida, et sellise sisuga teated
eelduslikult ei oma mingit väärtust
kuritegevusega võitlemisel ning
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamisel.
Oblicity Estonia OÜ
16.1. Puudub vajadus kehtestada Selgitatud VV tegevuslubade taotlemine on
kiirkorras uusi nõudeid. vaatamata karmistunud nõuetele
Virtuaalvääringute sektori riskide taas aktiveerumas, mis võttes
kiireks maandamiseks piisab arvesse järelevalve subjektide
täielikult RAB järelevalve kasvavalt suurt arvu ning piiratud
tõhustamisest. Olukorras, kus RAB järelevalveressurssi, komplitseerib
teeb ühe järelevalvemenetluse riigil valdkonna kontrolli alla
kvartalis ja tegutseda saavad VASP- võtmist. Risk avaldub ühiskonnale
d, kellel pole osakapital sissegi eelkõige asjaolus, et teenus on
makstud või juhatuse ainsal liikmel vähe reguleeritud ning järelevalve
puudub Eesti isikukood, ei ole ressurss võrreldes sektoris
ühtegi põhjendust tõsta osakapitali tegutsevate subjektidega ei ole
nõuet või kehtestada juhatuse proportsionaalne. See nõrgestab
liikmetele uusi pädevuse eeldusi. ajakohase ja riskipõhise järelevalve
Regulatsioon ja selle rangus ei oma tegemist, samal ajal kaasnevad
mitte mingit tähtsust, kui reeglitel antud teenusega reaalsed rahapesu
puudub igasugune riiklik sisuline ja terrorismi rahastamise riskid.
jõustamine. Hetkel on selge, et riigil Kuigi esmapilgul võib tunduda, et
tegelikult isegi puudub piisav nimetatud probleeme on
informatsioon sektori käitumisest järelevalvet rakendades võimalik
(rikkumistest) mille põhjal oleks avastada, menetleda ja
võimalik uute reeglite vajadust sanktsioneerida, on see sisuliselt
hinnata või analüüsida, mis mõju võimatu rikkumiste massilisuse
kehtestatavad reeglid omavad; tõttu. Vähene ressurss, suur
töökoormus ning tähtajad tekitavad
olukorra, kus sisuline järelevalve
teostamine on haavatav ja vähene.
Eestis ei ole võimalik värvata
ratsionaalse aja jooksul piisavalt
vastavat pädevust omavaid
järelevalveametnikke, isegi kui
selleks eraldada
järelevalveasutusele täiendav
ressurss. Negatiivsete otsuste
rohkus tõstab omakorda
kohtuvaidluste hulka ja kohtute
töökoormust. Nõrk seos Eestiga
komplitseerib nii järelevalvet kui
ka kohtupidamist Eesti õiguse
alusel.
93
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
16.2. Riik peab hoiduma selgelt ajutiste Selgitatud MiCA-s on teatud teenuste puhul
nõuete kehtestamisest. Näiteks ette nähutud ka kapitalinõue
VASP-e hakkab reguleerima MiCA määras 350 000/125 000 eurot.
ning virtuaalvääringute Käesolevas eelnõus olev travel
andmevahetust AML Package. rule’i lahendus tehakse nii
Ettevõtjatele on kõige kulukam ja sarnaseks kui võimalik AML
raiskavam regulatsioon, mis on paketis esitatud lahendusega.
ajutine ning samal ajal keeruline ja Mõlemad EL algatused on veel
kallis. Juba praegu on näiteks teada, läbirääkimiste järgus, mil nad
et MiCA näeb ette eelnõust erinevad võivad oluliselt muutuda ja
osakapitali nõuded (MiCa jõustumine toimub alles mitme
ettepanekus on osakapitali nõue 50 aasta pärast (hetkel täpset
000 – 150 000 sõltuvalt tegevusest) kuupäeva pole teada). Rahapesu ja
ning AML Package lahendab terrorismi rahastamise riskid on
andmevahetuse küsimuse eelnõust hetkel kõrged ja neid tuleb
teisiti (FATF algatusel saab Travel esimesel võimalusel maandada.
Rule-st globaalne standard). Ajutiste Seoses kõrgete riskide ja sektori
Eesti riigisiseste nõuete suurusega, pole Eestil võimalik
kehtestamine on eriti arusaamatu jääda ootama Euroopa Liidu
olukorras, kus ainult 18 kuud tagasi algatuste jõustumist.
tegevusloa nõudeid juba oluliselt
muudeti ja turg alles kohaneb
nendega uue EL regulatsiooni
ootuses;
16.3. FATF 2019 juhend on vananenud. Arvestatud Eelnõu koostamisel on arvestatud
Seletuskirjas viidatakse korduvalt ka uusimate FATFi poolt välja
FATF virtuaalvarade juhendi antud materjalidega.
rakendamise vajadusele. Rõhutame
siinkohal, et viidatud juhend on
tänaseks vananenud. Käesoleva
aasta aprillis toimus juhendi uue
versiooni avalik konsultatsioon ning
muudatusi on selles väga palju
(meie poolt FATF-le esitatud
kommentaarid on avalikud).
Põhimõttelised muudatused
puudutavad nii virtuaalvara teenuse
mõistet kui ka nn Travel Rule, mis
mõlemad sisalduvad eelnõus viitega
2019 juhendile. Valdkonna
keerulisuse tõttu ei suutnud FATF
juulis uut juhendit heaks kiita ning
praegu plaanitakse uus juhend
kinnitada novembris. Seega tugineb
eelnõu FATF juhendi versioonil,
mis muutub ajalooks veel enne
eelnõu menetluse lõppu ning tingiks
järjekordse RahaPTS kiirkorras
muutmise järgmisel aastal;
94
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
16.4. VASP-e puudutavad muudatused ei Selgitatud Eelmised muudatused seaduses
ole kiireloomulised. Seletuskirjas pole andnud oodatud mõju. Riske
märgitakse, et VTK-d ei ole pole suudetud maandada, vaid
koostatud lähtuvalt eelnõu riskid on erinevatel põhjustel
põhjendatud kiireloomulisusest: tõusnud. Hinnang, kas seadus on
„Seaduse kiire jõustumine on piisavalt kiireloomuline, et loobuda
vajalik, kuna virtuaalvääringu VTK koostamisest, on reeglina
teenuse pakkujatega seonduvaid poliitilisel tasandil tehtud hinnang
riske on vaja maandada esimesel (näit Vabariigi Valitsuse
võimalusel. Virtuaalvääringute kabinetiistungil).
teenuste turul toimuvad kiired
muutused, mistõttu võivad riskid
realiseeruda väga lühikese
ajavahemiku jooksul.“. Olukorras,
kus riik ei ole sisuliselt teostanud
järelevalvet 01.07.2020 jõustunud
reeglite üle, ei ole uute reeglite
kehtestamises mitte midagi
kiireloomulist. Kiireloomuline saab
olla eelnõu, mille vajadus tekib
ootamatult. Riik on aastaid jälginud
virtuaalvääringute turgu ning
kehtestanud uued nõuded ainult 18
kuud tagasi. Lisaks saadeti
15.01.2021 kooskõlastusringile
UMIVS eelnõu, mis nägi VASP-
dele nii eelnõust kui ka kehtivast
regulatsioonist ette hoopis
teistsugused nõuded. UMIVS
eelnõu on jäänud seisma ning sellest
ei ole viimased 8 kuud mitte midagi
kuulda olnud. Rõhutada tasub, et ka
UMIVS-l puudus suures osas VTK.
Seega ei ole virtuaalvääringute
valdkonnas praegu ühtegi uut,
ootamatut või muul moel
ettenägematut arengut, mis
õigustaks VTK koostamata jätmist.
Vastupidi, eelnõuga planeeritavad
muudatused on niivõrd ulatuslikud,
vastuolulised ja suure mõjuga, et
ainult VTK saab anda neile
legitiimsuse. Näiteks VASP-dele
makseasutustest kõrgemate nõuete
kehtestamine ning välisettevõtetele
ja -investoritele sisuliselt Eesti
virtuaalvääringute legaalsele turule
ukse sulgemine eeldab põhjalikku
arutelu ja analüüsi teemal, millist
95
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
finantssektorit Eesti 5-10 aasta
perspektiivis soovib ja vajab;
16.5. Eelnõu jätab kasutamata sektori Selgitatud Kaalumisel on ka erinevate
tehnoloogilise potentsiaali. tehniliste nõuete kehtestamine,
Eelnõuga on ette kirjutatud suur millest mõni oli mainitud ka
hulk kohustuslikke ja kalleid ettepanekus. Nende kehtestamiseks
riskimaandamise tegevusi (nt pole vaja seadust muuta, vaid
osakapital 350 000 ja siseaudiitori piisab alamakti kehtestamisest.
nõue arvestamata ettevõtte suurust) Tehnilised nõuded ei asenda vaid
sõltumata riskide reaalsest täiustavad virtuaalvääringu teenuse
olemasolust. Eelnõu peaks pakkujatele kehtestatavate
keskenduma reaalajas riskide meetmete paketti. Tehnilised
tuvastamisele, hindamisele ja neile nõuded on suunatud informatsiooni
reageerimisele digiriigile kohaselt. kogumise, analüüsimise ja
Näiteks regulaarsete edastamise võimekuse tagamiseks.
standardiseeritud masinloetavate Eelnõus olevatel meetmetel on
raportite esitamine RAB-le klientide mitmeid eesmärke: anonüümsuse
ja käivete kohta, plokiahela vähendamine, isikute, kellel pole
analüüsitööriistade kasutamine, laitmatut mainet, eemal hoidmine
finantssanktsioonide sektorist, tegevusloastatud
automatiseeritud skaneerimine, ettevõtjate suurema Eestiga
turvatud varukoopiate loomine seostatuse tagamine, järelevalve
kogutud andmetest jms tehnilised võimestamine jne.
lahendused võimaldavad ka
suurema VASP-de hulga juures viia
läbi efektiivset ning riskile suunatud
järelevalvet loomata iduettevõtetele
ületamatuid tõkkeid välisinvestorite
kaasamiseks, tegevusloa saamiseks
ja tegevuskulude kasvuks veel enne
esimeste klientide teenindamist.
Oluline on märkida, et oluline osa
turul tegutsevatest virtuaalteenuse
pakkujatest juba kasutab vastavaid
tööriistu ning on seega võimelised
kerge vaevaga vastavad andmed
RAB-le esitama;
16.6. KUI eelnõuga edasi liikuda, tuleb Selgitatud Mahupõhist lähenemist kasutatakse
diferentseerida selle kohaldumine. üksnes rahapesu tõkestamisel.
Virtuaalvääringud ja virtuaalvarad Terrorismi rahastamise tõkestamise
laiemalt koos plokiahela seisukohast pole mahtudel
tehnoloogiaga on ja jäävad veel põhineva lähenemise kasutamine
mõneks ajaks peamiselt asjakohane. Arvestades, et
iduettevõtete valdkonnaks. Praktika iduettevõtte üheks eesmärgiks on
põhjal kujutavad ohtu suurte olla skaleeruv ehk kiirelt kasvav,
mahtudega teenuseosutajad, mitte siis sektori usaldusväärsuse ja
tehnoloogia ise või algusfaasis läbipaistvuse tagamiseks on vajalik
alustavad iduettevõtted. Kui VASP- ehitada vajalikud
de nõudeid otsustatakse siiski kaitsemehhanismid üles alates
karmistada, vajab eelnõu üldist tegevusloa saamisest.
96
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
alammäära (näiteks VASP-i käive Kaitsemehhanismide arendamise
kuus), millest alates tuleb täita alustamine alles siis, kui ettevõtja
eelnõu nõudeid. Kaheaastase on juba suureks saanud, võib
finantsvaldkonna töökogemusega osutuda liiga hiliseks, kuna selleks
juhti, täiskohaga siseaudiitorit ja ajaks võivad olla riskid ja nende
kontaktisikut ning pikalt ette negatiivne mõju juba avaldunud.
määratud raamatupidamise Nende nõuete kehtestamisega ei
audiitorit on mõtet nõuda VASP- lõppe vaba konkurents turul. Ka
delt, millel on juba arvestatav käive teistes reguleeritud sektorites
ja kliendid – ükski alustav toimib konkurents.
iduettevõte ei saa omale lubada
personali, mida tal ei ole oma
majandustegevuseks reaalselt vaja.
Siinkohal on oluline märkida, et
praegu on kooskõlastusringil
eelnõud, millega muuhulgas
vähendatakse investeerimisühingute
ja ühistupankade osakapitali
nõudeid märkimisväärselt. Seega
liigub Eesti finantsregulatsioon
turule pääsemise tõkete
vähendamise ja suurema kohaliku
konkurentsi loomise suunas.
Arusaamatuks jääb riigi soov
lõpetada reaalne vaba konkurents
kohalike ettevõtete vahel
virtuaalvääringute valdkonnas, kus
see tõeliselt täna juba toimib.
16.7. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 tuleks Mitte Muudatus lähtub kehtivast FATF-i
eelnõust välja jätta ootele. arvestatud standardist, mis tuleb esimesel
Seletuskirja osa, mis selgitab uut võimalusel üle võtta, et hõlmata
virtuaalvääringu teenust (lk 5 regulatsiooni kõiki rahapesu ja
viimane lõik), illustreerib hästi, et terrorismi rahastamise riskiga
riigil puudub arusaam, mis on ettevõtjaid. Rahapesu ja terrorismi
reaalselt sellise uue teenuse sisuks. rahastamise riskid on hetkel kõrged
Praegu toimuvad paralleelsed ja neid tuleb esimesel võimalusel
arutelud FATF-s seoses uue maandada. Seoses kõrgete riskide
virtuaalvarade juhendiga ning ja sektori suurusega, pole Eestil
Brüsselis seoses MiCa määrusega. võimalik jääda ootama Euroopa
Mõlemad püüavad virtuaalvara Liidu algatuste jõustumist.
teenuseid defineerida. Eestil puudub
vajadus ajutiselt riigisisese
tegevusloa määratlust muuta
olukorras, kus me ei oska
muudatuse sisu ise lahti mõtestada.
Ootame ära FATF ja MiCa tulemuse
ja siis ühtlustame koos teistega
riikidega;
16.8. Eelnõu § 1 punkt 7 tuleks eelnõust Mitte Tegemist ei ole uurimisega, vaid
välja jätta. Praktikas puudutab arvestatud hoolsusmeetmega. Kehtiva seaduse
97
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
muudatus ärisuhte väliselt tehtavaid kohaselt tuleb füüsiliste isikute
tehinguid, kuna kestvuslepingute puhul koguda järgmised andmed:
puhul vahetavad pooled nimi, isikukood, selle puudumise
sidevahendite andmeid nagunii, korral sünniaeg ning elu- või
kuna selleks on vastastikune huvi asukoht ning asjakohasel juhul
ning vajadus. Ühekordse soorituse teave esindusõiguse ja selle ulatuse
korral ei ole kliendil mingit huvi tuvastamise ja kontrollimise kohta,
jätta teenusepakkujale oma ning kui esindusõigus ei tulene
sidevahendite andmeid, kuna see seadusest, siis esindusõiguse
suurendab võimalust selliste aluseks oleva dokumendi nimetus,
andmete kuritarvitamiseks (alates väljaandmise kuupäev ja väljaandja
identiteedivargustest kuni nimi või nimetus. Kehtiva seaduse
turunduseni). Samuti ei saa kohaselt tuleb sidevahendeid
põhjendada andmete kogumist puudutavad andmed koguda ja
seletuskirjas toodud viisil, kuna säilitada üksnes juriidiliste isikute
klient ei ole viidatud uurimise puhul. Muudatusega laiendatakse
osapooleks. Planeeritud kujul ja see nõue ka füüsiliste isikute
põhjendusega on kliendi isikusamasuse tuvastamisel.
sideandmete kogumine vastuolus Võimaluse korral suurem osa
isikuandmete kaitse reeglitega; teenuspakkujaid tõenäoliselt
täiendavaid kontaktandmeid ei
hakka küsima, vaid säilitatakse
need kontaktandmed, mille kaudu
on kliendiga suheldud.
16.9. Eelnõu § 1 punkt 9 tuleks eelnõust Selgitatud Täpsustuseks, et MiCA
välja jätta ootele. Praegu toimuvad regulatsiooniga seonduvalt ei
nn Travel Rule paralleelsed arutelud arutata travel rule’i kehtestamise
FATF-s seoses uue virtuaalvarade üle EL-i, vaid see arutelu toimub
juhendiga ning Brüsselis seoses AML paketi raames. Eelnõus
MiCa määrusega. Mõlemad pakutud lahendus on tehtud
püüavad leida toimivat lahendust. paindlikumaks ja lähedasemaks EL
Ükski andmevahetus ei saa toimuda algatustes olevatele ettepanekutele.
ühepoolselt. Maailmas on hetkel
mõned üksikud riigid, kes on nn
Travel Rule kehtestanud. FATF on
seda riikidele ette heitnud, kuid asi
ei ole riikide soovis – probleem on
tehniliste lahenduste puudumises.
Eelnõu ei selgita mitte mingil viisil,
kuidas selline infovahetus reaalselt
toimuma hakkab. Maksuvaldkonnas
on võtnud aastaid aega, et
infovahetuse standardid (USA
FATCA, OECD CRS, EL DAC)
toimima saada. Välja on töötatud
XML filede struktuurid,
transkriptsioonireeglid, jne. EL
puhul on need kehtestatud
Komisjoni rakendusmäärusega, et
infovahetus reaalselt toimiks. Sama
98
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
moodi võttis aastaid, et saada
toimima SWIFT maksed, mis on nn
Travel Rule kõige lähedasem
versioon finantsmaailmas. Kõige
selle taustal tekib küsimus, kuidas
toimuks uus infovahetus eelnõu
kohaselt? Klient soovib Eesti
VASP-st kanda oma bitcoinid
näiteks ühe suurema teenusepakkuja
Coinbase kontole. Mida Eesti VASP
siis tegema peaks? Teeb plokiahelas
ülekande ja saadab nõutud
andmetega e-maili
[email protected] ? Siinkohal
juhime tähelepanu, et igasugune
isikuandmete saatmine EL-st välja
on väga keeruline, kui mitte
võimatu, ning reeglina väga suurte
trahvide ähvardusel keelatud.
Viimasest ei saa teha erandit lihtsalt
lausega seletuskirjas ega isegi mitte
RahaPTS muutmisega;
16.10. Eelnõu § 1 punktid 22, 23, 24, 25, Mitte Eelnõuga kehtestatakse mitmed
27, 28, 29, 30, 34 (va arvestatud analoogsed nõuded, mis kehtivad
järelevalvetasu) tuleks eelnõust teistele finantseerimisasutustele
välja jätta ootele. Puudub (eeskätt makseasutustele ja e-raha
mõjuanalüüs ja põhjendus, miks asutustele). Need nõuded ei ole
käsitletakse kõiki VASP-e ühegi loodud üksnes suurtele
erisuseta traditsiooniliste suurte ettevõtetele, vaid kohaldatakse ka
finantsasutustena. Virtuaalvääringud väikestele ja paljud väikesed
ja virtuaalvarad laiemalt koos ettevõtted on, vaatamata nendele
plokiahela tehnoloogiaga on ja nõuetele, saanud
jäävad veel mõneks ajaks peamiselt Finantsinspektsioonilt tegevusloa.
iduettevõtete valdkonnaks. Nende nõuete raames on jätkuvalt
Iduettevõtted teevad PIVOT-eid, ettevõtjatel võimalus alustada
kaasavad erinevates voorudes väikeettevõtjana ja kasvada.
kapitali, nimetavad juhtorganitesse Finantsinspektsiooni poolt
investoreid ja nõustajaid, kord järelevalvatavates sektorites pole
suplevad rahas ja siis loevad sente. nõuete tõttu innovatsioon ega kasv
See tähendab muuhulgas, et kadunud. Ka valuutavahetuse
äriplaanid eksisteerivad ainult teenusele kohaldub RahaPTS-i
investor-pitch slaididel ning cap- regulatsiooni sama režiim nagu
table on pidevas muutumises. Kui virtuaalvääringu teenuse
Eesti soovib asuda seisukohale, et pakkujatele. Valuutavahetuse
dollarit euroks võib vahetada teenuse osutamiseks on sama
sisuliselt ühegi nõudeta hotelli moodi vaja taotleda RAB-ilt luba
infolett, kuid bitcoini euroks tohib ja paljud tegevusloa saamise
vahetada ainult kahe-aastase tingimused kattuvad
äriplaani alusel tegutsev stabiilne virtuaalvääringu teenuse
konglomeraat, siis tuleb koostada tegevusloaga. Kui tehingud ei
99
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
vastav põhjendus koos toimu sularahas, siis tuginetakse
mõjuanalüüsiga. Teine võimalus on mõne teise krediidi- või
oodata ära MiCa, mis juba õige pea finantseerimisasutuse
kõik need küsimused EL-s hoolsusmeetmetele.
ühetaoliselt lahendab. Seletuskirjas Valuutavahetusteenuse puhul peab
olevad ainsad põhjendused stiilis: isikusamasuse tuvastamine
„kriteeriumid kattuvad teiste toimuma, kui sularaha vahetatav
finantsjärelevalvesubjektide kohta summa ületab 1000 eurot. Kui
kehtestatud eriseadustes sularahas tasutakse üle 32 000
samasisuliste normidega“, ei selgita euro, tuleb esitada teade RAB-ile.
kuidagi, miks peaksid kõigile Rahapesu ja terrorismi rahastamise
VASP-dele just sellised kriteeriumid riskid on hetkel kõrged ja neid
kehtima. Seletuskirja osad, kuhu on tuleb esimesel võimalusel
kogemata jäänud sisse viited hoopis maandada. Seoses kõrgete riskide
teist liiki finantsasutustele, viitavad ja sektori suurusega, pole Eestil
pigem asjaoludele, et analüüs ja võimalik jääda ootama Euroopa
põhjendused puuduvad ning eelnõu Liidu algatuste jõustumist.
koos seletuskirjaga on koostatud
lihtsalt kopeeri-kleebi meetodil ilma
sisulise analüüsita;
16.11. Eelnõu § 1 punkt 26 vajab muutmist Mitte RahaPTS-is ei pea kõrge
õiguskindluse saavutamiseks. arvestatud detailsusega kirjeldama igat
Viimase aja praktika kohaselt on nii haldusmenetluse nüanssi. Eesti
Finantsinspektsioon (väikefondi õigussüsteemile on iseloomulik, et
valitseja registreerimisel) kui ka eriseadustesse kirjutatakse välja
RAB (virtuaalvääringu tegevusloa ainult erisused. RAB peab lähtuma
väljastamisel) asunud teadlikult tegevusloa menetluses lisaks
venitama. Kuna seaduse järgi RahaPTS-ile majandustegevuse
hakkab menetlustähtaeg lugema üldosa seadustikust ja
alles kõigi dokumentide ja info haldusmenetluse seadusest, mis
saamisest, siis venitavad mõlemad koostoimes annavad seaduse
riigiasutused täiendava info tasandil ammendava piiritluse
küsimisega. Nii on pideva RAB-i kaalutlusõigusest ja
dokumentide või info juurde põhimõtetest, millest lähtudes tuleb
küsimisega võimalik menetlusi haldusmenetluses lähtuda. Ühtegi
venitada mitmete kuude pikkusteks piiramatut õigust eriseadustest ei
ilma, et riigiasutust saaks otseselt saa tulla, sest haldusorgani tegevus
süüdistada tegevusetuses. on piiritletud haldusmenetluse
Menetlustega venitamine tõi hiljuti seaduses. Seletuskirjas on
kaasa suurema kohtuasja . Seega märgitud, et nõuda saab ainult
peaks eelnõu sõnastus suunama vajalikke andmeid ja dokumente
mõlemat poolt võimalikult kiiresti ehk neid dokumente ja andmeid
menetlustähtaja alguspunkti poole, ilma milleta ei saa menetlust läbi
mitte viitama senisest veelgi enam viia.
võimalusele, et see alguspunkt võib
saabuda teadmata tulevikus
lähtuvalt RAB diskretsioonist
küsida kuni 30-päevaste vahedega
infot järjest juurde. Juhime siinkohal
tähelepanu, et RAB-l ei ole ja ei saa
100
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
olla piiritlemata õigust jätta
menetlus algatamata taotluse
puudulike andmete tõttu nagu
seletuskirjast võib välja lugeda.
Selles küsimuses on praegu
kohtumenetlus
Finantsinspektsiooniga pooleli.
Meie hinnangul on nii
Finantsinspektsioon kui ka RAB
haldusorganid, kellel on
selgitamiskohustus. Viimast eriti
olukorras, kus esitada tuleb niivõrd
ebamääraselt kirjeldatud infot nagu
eelnõus pakutud: „andmed
kavandatavate teenuste osutamiseks
vajalike infotehnoloogiliste
süsteemide ning muude
tehnoloogiliste vahendite ja
süsteemide kohta, sealhulgas
teenuse järjepidevuse tagamiseks
kasutatavate turvameetmete
kirjeldus ja tegevuse tehnilise
korralduse tase“. Eelnõu baasil tekib
praegu olukord, kus RAB saab
sisuliselt täiesti piiramatu õiguse
otsustada, milliseid taotlusi
menetleda (ehk esitatud andmed on
täielikud) ja milliseid mitte (ehk
esitatud andmed on mittetäielikud).
Selline regulatsioon muudab
haldusmenetluse subjektiivseks ning
ei ole õigusriigile kohane. Viidatud
vaidluses Finantsinspektsiooniga on
halduskohus muuhulgas märkinud
järgmist: „Vastuseks kaebusele
tuleb vastustajal täiendavalt
selgitada, miks vastustaja ei pidanud
täiendava informatsiooni kogumist
kaebajalt haldusmenetluses
vajalikuks ning milles kaebaja
esitatud andmete ebapiisavus ning
puudulikkus seisnes. Haldusakti
põhjendamine on oluline, tagamaks,
et haldusakti adressaat mõistaks,
miks otsus nii tehti ning see ei
tähenda õigusakti normide
kopeerimist haldusaktis, vaid otsuse
isikule arusaadavaks tegemist
(Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-
17-1110). Samuti tuleb vastustajal
101
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
selgitada, kas koos otsuse eelnõuga
selgitati kaebajale ka seda, milliste
täiendavate dokumentide või
selgituste esitamine on vajalik, et
haldusmenetlus võiks lõppeda
positiivse otsuse tegemisega.“;
16.12. Eelnõu § 1 punkt 31 on Mitte Ettevõtluskeeld ja ärikeeld on
õigusvastane ja tuleks välja jätta. arvestatud tunduvalt laiemad, kui tähtajaline
Sisuliselt on tegemist sektoriaalse piirang Eestis uuesti tegevusloa
ettevõtlus- ja ärikeelu saamiseks. Sarnaseid piiranguid on
kehtestamisega, mis rakendub ühegi ka teistes sektorites (näiteks
erisuseta väga laiale subjektide hasartmängukorraldajatele), kus
ringile. Meile teada olevalt niivõrd piiratakse nende isikute naasmist
lai keeld Eesti õigusruumis puudub turule, kes varasemalt on rikkunud
ning karistused, sh ettevõtlus- ja tegevusloatingimusi või näiteks on
ärikeeld, on eeldanud esitanud valeandmeid tegevusloa
süüteokoosseisu esinemist, seal taotlemisel.
hulgas tahtluse kindlaks tegemist.
Eelnõu kohaselt saab sisulise
ärikeelu ka näiteks investorist
omanik, kellel ei pruugi
rikkumisega mitte mingit seost olla
ning halvemal juhul on hoopis ise
kannataja (kui palgaline juhatus on
jätnud oma hoolsuskohustuse
täitmata). Eelnõus välja pakutud
regulatsioon on karistusõiguse
põhimõtete ja põhiseadusega
vastuolus;
16.13. Eelnõu § 1 punkt 32 (osakapital ja Arvestatud Eelnõud muudetud ja sõnastatakse
omakapital) tuleks eelnõust välja osaliselt järgmiselt:
jätta ootele. Eelnõus ei ole kuidagi „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse
analüüsitud ega põhjendatud, kuidas pakkuja osa- või aktsiakapital
on jõutud järeldusele, et osakapitali (1) Virtuaalvääringu teenuse
nõuet tuleks tõsta vähemalt 28 (!) pakkuja osa- või aktsiakapital peab
korda. Seejuures on tehtud ilmselt olema:
loogika viga VASP-de 1) vähemalt 125 000 eurot, kui
finantsnäitajate esitamisel virtuaalvääringu teenuse pakkuja
seletuskirjas. Esiteks, seletuskirjas osutab ühte või mitut käesoleva
mainitud 40 ja 80 miljonit eurot on seaduse § 3 punktides 10, 101 või
ilmselt virtuaalvääringu käive 103 nimetatud teenust;
(tehingute väärtus kokku), mitte 2) vähemalt 350 000 eurot, kui
VASP käive (moodustub ainult virtuaalvääringu teenuse pakkuja
teenustasudest). Hindamise aluseks osutab käesoleva seaduse § 3
saab võtta ainult viimase, kuna punktis 102 nimetatud teenust.“.
esimene on klientide raha ja ei Kapitalinõuete eesmärk on tagada
kuulu VASP-le. Teiseks on viidatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
numbrid statistiline meelepete. suurem usaldusväärsus ja
Käive jaguneb VASP-de vahel võlausaldajatele parem kaitse, mis
äärmiselt ebavõrdselt nagu RAB oleks vastavuses neile antud
102
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
enda analüüsis välja tõi – 2/3 terve õigusega tegutseda kõrgendatud
turu käibest kuulus ühele ettevõttele usaldusväärsust eeldavas
(820 miljonit) ning 99,2% ettevõtete valdkonnas ja aitaks paremini
käive oli alla 50 miljoni . Seega ei maandada ettevõtja võetavaid
näita turu keskmine mitte midagi riske. Kapitalinõude kasv arvestab
ühe konkreetse VASP maksevõime sektori käibe kasvu. Keskmine
kohta. Kolmandaks moodustavad käive ajavahemikus 01.08.2020
virtuaalvääringute suure käibe kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga
kauplemistehingud, mitte raha vastu ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja
vahetamise tehingud. Näiteks meie kui arvestada ainult neid
testitav kauplemisrobot on teeninud ettevõtjaid, kes olid terve
5 päevaga 28 eurot (alginvesteering vaadeldava perioodi tegutsenud
oli 1000 eurot), aga ta on selleks ega olnud peatanud oma
sooritanud 331 tehingut mahus 16 tegevusluba, siis keskmine käive
170 eurot. Igalt tehingult oleme oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või
maksnud teenustasu 0,2%, mis on osakapitalinõue 350 000 või 125
pigem üle turu keskmise. Seega on 000 euro ulatuses on seega
VASP teeninud umbes 32 eurot. ettevõtjatele jõukohane.
Võttes aluseks viidatud 40 miljonit,
oleks VASP teeninud 0,2% Suurimas osas kasutavad tarbijad
teenustasu korral 80 000 eurot. virtuaalvääringuid
Seega oleks uus nõutav osakapital investeerimisinstrumentidena, et
võrdne sellise VASP nelja aasta saada kasu nende hinnatõusust.
kogu käibega. Seda ei saa kuidagi Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi
nimetada seletuskirja sõnaga VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi
„jõukohane“. Lisaks juhime peab investeerimisühingu
tähelepanu, et omavahendeid peab aktsiakapital olema vähemalt 125
olema üle 350 000 euro, kui sellisele 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1
tulemusele jõuda eelmise punktides 1 – 2 sätestatule tegeleb
majandusaasta püsikulude ühing ka väärtpaberite hoidmise ja
arvutamise kaudu. Seejuures on haldamisega kliendi jaoks VPTS §
eelnõu juurest puudu vastav 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu
rahandusministri määruse kavand, ülekande teenus on erand
mis on HÕNTE kohaselt eelkirjeldatust, kus pole osapooltel
kohustuslik, ja mille tõttu ei ole niivõrd huvi muutuva väärtuse
praegusel kujul VASP-del üldse suhtes, vaid virtuaalvääringu
võimalik välja arvutada, kui suur teenuse pakkuja roll on sarnasem
nende omakapitali nõue saab olema e-raha asutusele ja eesmärgiks on
vähem kui kolme kuu pärast. See on virtuaalvääringu ülekandmine ühelt
eriti oluline iduettevõtete puhul, kliendilt teisele. Seetõttu on selle
kelle kuludest 90% moodustab teenuse osas kasutatud analoogina
algusaastatel it-arenduste ja e-raha asutuse kapitalinõuet, mis
turunduse eelarve ning puudub on 350 000 eurot. Kehtestatav
selgus, kuidas neid kulusid võetakse kapitalinõuete režiim on võrreldes
omakapitali nõude arvutamisel kehtivate nõuetega lähedasem
arvesse. Lisaks tuleb arvestada, et sellele, mida on pakutud Euroopa
virtuaalväringu teenuse pakkumine Parlamendi ja nõukogu määruse
on tihti seotud ettevõtte tehnilise ettepaneku, mis käsitleb
lahendusega, mitte ei ole krüptovaraturge.
eraldiseisev teenus. Näiteks langeks
103
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
kavandatava regulatsiooni alla ka Muudatus leevendab võrreldes
osta.ee sarnane platvorm (kliendil eelnõuga paljude ettevõtjate jaoks
on olemas ettevõtte konto/wallet kapitalinõuet.
kuhu ta saab kanda ja hoida rahalisi Ettepaneku esindaja tugineb
vahendeid platvormil ostude vanemale RAB-i uuringule. Eelnõu
sooritamiseks), kes vahendab on koostatud lähtudes uuematest
valdavalt ainult väga väikeseid andmetest, mis näitavad sektori
tehinguid ning kus reaalne peaaegu kümnekordset kasvu.
rahapesurisk on nullilähedane. Arvamuse esitaja pole selgitanud,
Puudub igasugune põhjendus, mis kuidas kavandatav regulatsioon
kehtestatakse krüptoraha kohalduks jaemüügiga tegelevale
aktsepteerivale „osta.ee“-le ettevõttele, kes ei osuta
kolossaalsed osakapitali nõuded virtuaalvääringuteenust.
kusjuures FIAT raha kasutavale
osta.ee-le ei tule kellelgi pähegi
selliseid nõudmisi esitama hakata.
Tegemist on selgelt põhjendamatu
ning seadusevastase
diskrimineerimisega. Seega
minimaalselt tuleks luua sarnastele
ettevõtetele sarnane õigusruum
(võimalus kasutada erandit) ning
näiteks panna nõude osakapitali
nõude täitmine sõltuvusse ettevõtte
käibest.
16.14. Eelnõu § 1 punkt 32 Selgitatud Eelnõu koostamisel suhtleb
(audiitorkontroll) tuleks muuta. Rahandusministeerium ka
Eestis on reaalne probleem Audiitorkoguga. Tegemist on
audiitorite plokiahela kompetentsi ja tavapärast majandusaasta-aruande
soovimatusega tegeleda virtuaalvara auditiga, mis erineb selles osas, et
ettevõtete auditeerimisega. ettevõtja tegevus ja varad on
Arvestades plokiahela tehnoloogia tihedalt seotud
kiiret arengut ja levimist eri virtuaalvääringutega. Eestis
sektoritesse , koosmõjus ECB ja tegutseb virtuaalvääringu teenust
teiste riikide digitaalsete valuutade pakkuvaid ettevõtteid, kellel on
projektidega, on Eesti audiitorite audiitorkontrolli või ülevaatuse
kompetentsi tõstmine kriitilise kohustus ja erinevad
tähtsusega. Seega on kohustusliku audiitorettevõtjad pakuvad neile
vastandumise, kus VASP ei näe vastavat teenust. Audiitorettevõtjad
väiksuse tõttu vajadust on juba aasta aega olnud teadlikud,
audiitorkontrolliks ning audiitor ei et üks hetk riik kehtestab
taha auditeerida tundmatut virtuaalvääringu teenuse
valdkonda, asemel vajalik luua pakkujatele auditi kohustuse.
keskkond, kus ettevõtted ja Audiitorkogu planeerib korraldada
audiitorid koos arenevad. Tuleks vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi
kaaluda lähenemist, kus võrreldes virtuaalvääringute teemal.
audiitortegevuse seaduses toodud
piirmääradega jõutakse 3-5 aasta
perspektiivis järk-järgult olukorrani,
et kõik VASP-d on auditeeritud
104
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
(alustades suurematest). Täna ei ole
reaalne leida Eestist audiitoreid, kes
on nõus oma nime lisamisega
alustavate iduettevõtete alles
taotletavate virtuaalvääringu
tegevuslubade juurde. Selleks on
audiitorid liiga konservatiivsed,
iduettevõtted liiga agiilsed ja puudu
mitme aasta jagu plokiahela
koolitusi audiitoritele ning
raamatupidajatele;
16.15. Eelnõu § 1 punkt 32 (siseaudiitor) Selgitatud Nõue siseauditi funktsiooni omada
tuleks muuta. Siseaudiitoreid on ka suht väikeses (inimeste arvu
Eestis vähe ning nende tegevus on mõttes) ettevõttes ainult elavdaks
rangelt reguleeritud, mistõttu on ka teenusepakkujate tegevust.
kiire juurdekasv piiratud. Alustavalt Siseaudiitorit ei pea ettevõtja
iduettevõttelt on ebapraktiline nõuda endale täiskohaga palkama.
atesteeritud siseaudiitori palkamist Suuruse nõudeid siseauditi
olukorras, kus sellel inimesel ei ole nõudega pole seostatud ka teistes
erialast tööd organisatsiooni ja käibe finantsvaldkonna seadustes.
väiksuse tõttu ning samal ajal on tal
keelatud tegeleda muuga ettevõttes
(sh seletuskirja kohaselt isegi
sisemisi dokumente koostada).
Eelnõu tooks kaasa olukorra, kus
VASP-d peaksid turult üle ostma
siseaudiitoreid olukorras, kus neile
ei ole igapäevast tööd anda. Saame
aru, et siseaudiitorilt oodatakse
igapäevast VASP-i due diligence
tegevust koos leitud rikkumiste
teavitamisega RAB-le, kuid alla 10
inimesega organisatsioonis on
sellise täielikult sõltumatu
positsiooni loomine inimlikult
võimatu ning kõik vastavad
kohustused koos isikliku vastusega
on juhatuse liikmel niigi olemas.
Seetõttu tuleks siseaudiitori
palkamise kohustus seada
sõltuvusse VASP-i suurusest
(näiteks käibest);
16.16. Eelnõu § 1 punkt 32 (nõuded Mitte NRA käigus tuvastati, et
juhatusele ning kontaktisikule) arvestatud virtuaalvääringu sektoris on palju
tuleks muuta. Eelnõuga soovitakse juhtumeid, kus Kontaktisik on
lahendada nn tankistide probleemi, variisik. Kontaktisik on
kuid sellele lähenetakse analüüsi ja deklareeritud kontaktisikuks
riskipõhisuse asemel seletuskirjas mitmes ettevõttes,
põhjendamata käskude ja keeldude
kehtestamisega. Inimese võimekus
105
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
ettevõtet juhtida või kontaktisiku mistõttu ei ole võimalik tagada
ülesandeid täita ei sõltu ega peagi konfidentsiaalsust suhtluses
sõltuma ettevõtte valdkonnast (miks järelevalve- ja
tohib juhatuse liige olla eelnõu õiguskaitseasutustega. Samuti on
kohaselt kümnes erinevas ettevõttes, olnud juhtumeid, kus
aga ainult kahes VASP-s), vaid kontaktisikuks on variisik, kes ei
organisatsiooni suurusest ja tea ettevõtte tegevusest midagi.
ülesehitusest. Eestis on Kui tullakse kontrollima, siis peab
spetsialistide, sh rahapesu selline isik igakordselt
spetsialistide suur puudus, ning ise kellegi käest juurde küsima
selliseid inimesi ei ole mõttekas infot, millele tal peaks olema oma
palgata niisama istuma. Mida teeb töökohast tulenevalt otse
reaalselt kontaktisik 40 tundi ligipääs. Muudatus ei välista
nädalas alustavas VASP-s, kes leiab kontaktisiku teenuse kasutamist,
nädalas alla 10 kliendi ja teeb alla kuid arvestades virtuaalvääringu
50 tehingu? Selline töötaja on teenuse pakkujate sektori keerukust
iduettevõttele asjatu kulu, töö ja kõrgeid riske on vajalik tagada
spetsialistile demotiveeriv ning kontaktisiku kõrge pühendumus
töökoht ühiskonnale raisatud Täienduse eesmärk on tagada, et
ressurss. Lisaks ei tõuse sellise kontaktisikul või vastava
kontaktisiku kvalifikatsioon, kuna struktuuriüksuse juhil oleks reaalne
tal ei ole toetavat töökeskkonda ja seoses virtuaalvääringu teenuse
tekib praktilise kogemuse puudus. pakkujaga, sh teadmised
Numbriliste töökohtade piirangute virtuaalvääringu teenuse pakkuja
asemel on asjakohane kasutada nii tegevusest ja ligipääs
juhatuse kui ka kontaktisiku puhul virtuaalvääringu teenuse
tööaja arvestuse tööriistu, mis pakkumisega seonduvatele
kombineerituna andmetele. Nõude eesmärk on
klientide/tehingute/käibe raportiga vältida olukorda, kus pakutakse
selekteerib kiiresti välja isikud, kes kontaktisiku teenust, mille
reaalselt tööd ei tee ehk nn tankistid. tulemusel üks isik on kümnete
Lisaks tuleks meie kogemuse põhjal virtuaalvääringu teenuse pakkujate
soosida, mitte takistada, just kontaktisik. Kui kontaktisik on
alustavate iduettevõtete puhul deklareeritud kontaktisikuks
spetsialistide väljast kaasamist, seal mitmes ettevõttes, siis ei ole
hulgas kontaktisikuid renditööjõu võimalik tagada konfidentsiaalsust
vormis. Sarnase varasema suhtluses järelevalve- ja
kogemusega ja pideva välise toetava õiguskaitseasutustega. Samuti on
struktuuriga kontaktisikud on palju olnud juhtumeid, kus
professionaalsemad ning tagavad kontaktisikuks on variisik, kes ei
alustavates iduettevõtetes kiiremini tea ettevõtte tegevusest midagi.
kvaliteetsema tulemuse, kui Ettevõtte tegevuse kontrollimisel
täiskohaga kontorisse palgatud peab isik, kellel ei ole tugevat seost
kontaktisik, kes pannakse istuma ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi
ühte tuppa kolme arendajaga ning käest juurde küsima infot, millele
kellel ei ole mingit võimalust tal peaks olema oma töökohast
kellegagi oma töö probleeme tulenevalt otse ligipääs. Selline
arutada, kuna ta on ettevõttes üksi. olukord aeglustab mitte ei kiirenda
Väljast kaasataval professionaalil on järelevalveasutuse ja kohustatud
olemas nii vastava haridus (kallid isiku vahelist suhtlust.
106
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
koolitused) kogemus kui ka ligipääs
vastavatele spetsialiseeritud ning
kallitele tööriistadele, mida väike
ettevõte enda kontaktisikule
võimaldada ei saa;
16.17. Eelnõu § 1 punkt 32 (välisriigid) Arvestatud Loobutud on virtuaalvääringu
tuleks eelnõust välja jätta ootele. teenuse pakkuja välisriigis
Hetkel käivad seoses MiCa-ga tegutsemise teatise regulatsioonist.
arutelud, kuidas hakkab toimima
virtuaalvääringute siseturg Euroopas
ning milliseks kujuneb planeeritav
nn passporting režiim. Eelnõuga
soovitakse anda RAB-le väga lai
otsustusõigus ning keelduda
välisriigis teenuse osutamisest
näiteks alusel, et „virtuaalvääringu
teenuse pakkuja /…/ muud
võimalused ei ole piisavad
tegevuskavas nimetatud teenuste
osutamiseks sihtriigis;“. Meie
hinnangul puudub vajadus MERAS
§ 19 lg 1 p 7 kontseptsiooni
importimiseks virtuaalvääringute
sektorisse. VASP-d on valdavas
enamuses iduettevõtted, mis on
asutamisest alates orienteeritud
rahvusvahelisele turule (seda on
kinnitatud ka MiCa eelnõus). Mitte
ükski Eesti vastava valdkonna
ettevõte ei ole elujõuline ega selle
äriplaan teostatav, kui EL 500
miljoni tarbijaga siseturul
kehtestada nõue, et Eesti
teenusepakkuja valdav osa
klientidest peavad olema 1,5 miljoni
elanikuga Eestist. Juhime siinkohal
tähelepanu, et liiga paljud eelnõu
sätted annavad RAB-le piiramatu
õiguse tunnistada tegevusluba
ükskõik millal kehtetuks tulenevalt
välistest faktoritest (näiteks
RahaPTS § 75 lg 2 p 4 annaks aluse
tunnistada luba kehtetuks, kui mõni
välisriik hakkaks VASP-e
reguleerima);
16.18. Eelnõu § 1 punkt 34 Arvestatud Järelevalvetasu baasosa
(järelevalvetasu) tuleks muuta. osaliselt tasakaalustab kõikuvat mahuosa.
Seletuskirjas puudub analüüs, mille Järelevalvetasu peab ettevõtja oma
alusel on jõutud eelnõus tegevuses arvestama kui kuluna,
väljapakutud järelevalvetasuni.
107
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Juhime siinkohal tähelepanu, et millega tuleb arvestada
VASP-de teenustasud, millest tuleks hinnakujunduses.
järelevalvetasu maksta, kõiguvad
suures ulatuses. Peamise käibe
tekitavad just virtuaalvääringu
kauplemise tehingud, mille tasud on
väga madalad . Selliste VASP-de
puhul võib planeeritav
järelevalvetasu ulatuda kuni 25%-ni
nende käibest, mis on
ebaproportsionaalselt palju. Samal
ajal ei mõjuta järelevalvetasu üldse
kõige lihtsamaid raha
virtuaalvääringu vastu vahetamise
teenuse osutajaid, kuna nende tasud
on reeglina 2-5% vahel tehingust.
Eelnevast tulenevalt peaks
järelevalvetasu kehtestamisel võtma
arvesse erinevaid teenussegmente,
rahvusvahelist konkurentsi ja
väljakujunenud hinnatasemeid;
16.19. Eelnõu § 1 punkt 36 tuleks muuta. Mitte Eelnõu jõustumise kuupäeva
Arvestades eelnõuga kaasnevaid arvestatud lükatakse edasi ühe kuu võrra 1.
muudatusi, seal hulgas osakapitali veebruarile 2022. Rohkem ei ole
tõstmine 28 (!) korda, on võimalik edasi lükata, kuna
seletuskirjas toodud üleminekuaeg riskitase on väga kõrge, seega
11 nädalat ebarealistlik. Seda enam, riskide realiseerumise vältimiseks
et selle ajaga tuleks leida audiitor ja tuleb tegutseda kiiresti. Kõrgetele
siseaudiitor, keda pole Eesti turul riskidele reageerimise kiirus on
olemas, ning korraldada ringi oluline näitaja, mille alusel
kontaktisikute töö (kontaktisikud hinnatakse riigi võimekust
peaksid valima, millise ainsa VASP maandada rahapesu ja terrorismi
juurde nad jäävad ning teised rahastamise riske. Hilisem
peaksid leidma kiirkorras uued jõustumisaeg tähendab, et riik on
inimesed). Kontaktisikute küsimus pikemat aega haavatav ohtude
on eriti keeruline olukorras, kus suhtes ja see omakorda tõstab
juba täna, enne eelnõuga kaasnevaid ohtude realiseerumise tõenäosust.
muudatusi, otsivad rahapesu Ohtude realiseerumine võib omada
spetsialiste nii VASP-d, suured olulist negatiivset mõju riigi
pangad kui ka RAB ise. Vastava mainele, julgeolekule,
pädevusega inimesi lihtsalt pole rahanduskeskkonnale ja
Eestis piisavalt. Täiendavalt jääb majandusele laiemalt.
eelnõus arusaamatuks RAB-le antav Tegevusloa kooskõlla viimise
piiritlemata õigus pikendada menetlusaja kestus on kuni viis
individuaalselt üleminekuaega 5 kuu kuud, et maandada RAB-ile
võrra. See on pikem kui üldine tekkida võivat ülekoormust, kui
tähtaeg ning toob kaasa taaskord kõik tegevusloaga VASP-id
regulatsiooni rakendamise piiramatu tegevusloa muutmise taotlused
subjektiivsuse. Jättes kõrvale esitavad. Menetluse tähtaeg ei
küsimuse osakapitali ja teiste nõuete mõjuta ajahetke, mil VASP-id
108
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
niivõrd suure muutmise peavad nõudeid täitma. VASP-id
põhiseaduslikkusest üldiselt, tuleks peavad uusi nõudeid täitma
üleminekuks anda vähemalt üks vastavalt jõustumissättes ja
majandusaasta, et VASP-d saaksid rakendussättes olevatele
korrigeerida äriplaane ning koguda kuupäevadele mitte olenevalt
omavahendeid uute sellest, millal RAB oma menetluse
märkimisväärsete kulude lõpetab.
kandmiseks. Lisaks tuleb Enne muudatuste jõustumist
reguleerida küsimus, mis saab enne esitatud tegevusloa taotlusi tuleb
muudatuste jõustumist esitatud menetleda vastavalt RahaPTS-ile,
tegevuslubade taotlustest (millal haldusmenetluse seadusele ja
tuleb millistele nõuetele vastata ning majandustegevuse seadustiku
kuidas kulgevad menetlustähtajad); üldosa seadusele.
16.20. Eelnõu § 4 punkt 2 tuleks eelnõust Mitte Riigilõivu määramisel lähtutakse
välja jätta. Seletuskirja kohaselt arvestatud lõivustatud toiminguga
peab riigilõiv katma toimingu kaasnevatest kuludest. Arvestades
tegelikud kulud ning väidetakse, et asjaoluga, et virtuaalvääringu
neid ei saa välja arvutada. teenuse pakkuja tegevusloa
Ajalooliselt on Eestis olnud menetlus muutub senisega
korduvaid õiguskantsleri sekkumisi võrreldes ja teiste RAB-i poolt
ning riigilõivude kohtus tegevusloastatud
põhiseaduse vastaseks tunnistamisi finantseerimisasutustega võrreldes
põhjusel, et riigilõiv ei tohi olla tunduvalt mahukamaks, siis on
riigile tulu teenimise allikaks. asjakohane riigilõivu tõus.
Seletuskirjas tuuakse välja, et
kehtivast kolm korda kõrgem
riigilõiv on põhjendatud sellega, et
virtuaalvääringu tegevusluba on
teistest RAB väljastatavatest
tegevuslubadest keerukam. Juhime
tähelepanu, et krediidiasutuse
tegevusloa esitamisel tuleb tasuda
menetlustasu Finantsinspektsioonile
1500 eurot (Finantsinspektsiooni
seadus § 453). Raske on uskuda, et
selle kontrolliese on VASP
tegevusloast kuus korda lihtsam.
Samuti juhime tähelepanu, et
seletuskirjas on viga riigilõivu
tõstmise põhjendustes – riigilõiv ei
kata ja ei peagi katma hilisema
järelevalve kulu (lk 22 rida 11).
Hilisema järelevalve kulu katmiseks
on eelnõuga ettenähtav
järelevalvetasu;
16.21 Eelnõu § 4 punkt 2 tuleks eelnõust Mitte Nimetatud juhtumid on
välja jätta. MTR-i tehnilise arvestatud reguleeritud riigilõivuseaduses
lahenduse tõttu kvalifitseeruvad eranditena, millele ei rakendata
praegu kõik VASP tegevusega riigilõivu:
seotud muudatused (ka näiteks e-
109
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
maili muutumine või kontori § 20. Riikliku registri ja muu
vahetus) tegevusloa muutmiseks. andmekogu toimingu ning
Vahepealse RAB tõlgenduse dokumendi väljastamise eest
kohaselt oleks tulnud ka näiteks riigilõivu tasumisest vabastamine
kontaktisiku puhkus vormistada (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste
MTR-s kahekordse tegevusloa toimingute eest:
muudatusena (määrata asendaja 1) aadressiandmete muutmine, mis
ning puhkuse lõppedes uuesti on tingitud kohanime muutmisest,
asendaja ära võtta). Samuti tekitab haldusüksuse, asula või tänava
MTR-s tegevusloa muutmise piiride muutmisest või sihtnumbri
taotluse see, kui VASP soovib oma muutmisest;
sise-eeskirja uuendada (näiteks 2) füüsilise isiku isikunime või
tulenevalt RahaPTS mõne mõiste elukohaandmete muutmine, kui
muutumisega nagu juhtus PEP- sellele eelneb muudatus
dega). MTR tekitab praegu rahvastikuregistris;
põhjendamatu halduskoormuse nii 3) isikukoodi muutmine või
VASP-dele kui ka RAB-le, aga seda täiendav sissekandmine;
ei saa lahendada märkimisväärse 4) surnud isiku andmete registrist
riigilõivu kehtestamisega. Kui kustutamine;
kontaktisik lahkub töölt, milleks tal 5) juriidilise isiku, välismaa
on TLS-st tulenev puutumatu õigus, äriühingu filiaali ja füüsilisest
siis tekiks eelnõu kohaselt VASP-l isikust ettevõtja nime,
kohustus kontaktisiku andmeid registrikoodi, aadressiandmete ning
muuta ning tasuda 4000 eurot juriidilise isiku õiguslikule vormile
riigilõivu. Kas sellise kahju võib viitava täiendi muutmine, samuti
tulevikus lahkuvalt töötajalt sisse juriidilise isiku ühinemisest,
nõuda? jagunemisest või
ümberkujundamisest tingitud
kande tegemine riiklikus registris
või muus andmekogus, kui sellele
eelneb muudatus Tartu Maakohtu
registriosakonna peetavas registris;
6) äriühingu ärinimest ja
mittetulundusühingu ning
sihtasutuse nimest täiendi
„asutamisel” kustutamine,
äriühingu puhul tõestamistoimingu
numbri või asutamisnumbri
kustutamine ning registrikoodi
lisamine ärinimele või nimele
riiklikus registris või muus
andmekogus, kui sellele eelneb
muudatus Tartu Maakohtu
registriosakonna peetavas registris.
16.22. VASP-de tegevuse massiline Selgitatud Tarbijakaitselised küsimused ei
lõpetamine on reguleerimata. kuulu käesoleva eelnõu skoopi.
Juhime tähelepanu, et eelnõust on Kui on teada olulised puudujäägid,
välja jäänud kõige kriitilisema ja Eesti tarbijakaitseõiguses, mille
probleemsema olukorra tõttu Eesti kliendid võivad saada
lahendamine – kuidas kaitsta olulist varalist kahju, siis tuleks
110
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
klientide õigusi ja varasid olukorras, vastavad ettepanekud esitada
kus VASP-d vastavalt eelnõu Majandus- ja
eesmärgile oma tegevuse vähemalt Kommunikatsiooniministeeriumile.
90% ulatuses Eestis lõpetavad.
Sellises olukorras tekib paratamatult
küsimus, mis saab erinevatel
platvormidel ja rahakottides olevast
varast, kuna juriidiliselt tähendab
kolimine teise riiki Eesti äriühingu
sulgemist ning alustamist teises
riigis puhtalt lehelt. Kui sellised
teenusepakkujad „tõmbavad juhtme
välja“ 18.03.2022, siis tekib tõeline
kaos ning klientidel on sisuliselt
võimatu midagi tagasi saada.
Reaalsuses on tänaseks kõikide
VASP-de postkastid täis pakkumisi
kolida oma tegevus Leetu. Kindlasti
paljud seda võimalust kasutavad
ning riskide maandamiseks
lõpetavad jätkusuutliku tegevuse
Eestis veel enne aasta lõppu. Seega
võivad riskid realiseeruda veel enne
eelnõu jõustumist ning riigil peab
olema sõnum, kuidas VASP-d ja
nende kliendid peaksid käituma.
111
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 4
Rakendusakti kavand
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Rahandusministri … 2022. a määrus nr … „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja
majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 722 lõike 5
alusel.
Püsivate üldkulude arvutamine
(1) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või
osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.
(2) Püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmised näitajad:
1) „Mitmesugused tegevuskulud”;
2) „Põhivara kulum ja väärtuse langus”;
3) „Muud ärikulud”.
(3) Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte
otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud.
(4) Põhivara kulum ja väärtuse langus on materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja
soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud
amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest tekkinud kulud.
(5) Muud ärikulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkinud kulud, sealhulgas kahjum
materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja
viivised, netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustest müüjate
ees.
(6) Rahapesu Andmebüroo eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude
suuruse arvutamisel maha arvata ühekordsed aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult
püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.