dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 21. detsember 2021
Viit
1.1-10.1/9158-1
Registreeritud
21. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.19158-1 21.12.2021 Väljaminev kiri.asice3914 KB

Sisu (failidest)

13. Siseriikliku riskihinnangu riskantseima sektori - virtuaalvääringute teenuse pakkujad - riskide lisaanalüüs perioodil 2020-2021 toimunud arengute põhjal 13.1. Virtuaalvääringu teenusepakkujate, sh tegevuslubade, osas avaldunud riskid 13.1.1. VV teenusepakkujate (edaspidi: VV) sektori statistika järelevalve- ja õiguskaitseasutustelt Tabel 113. RABi statistika VV tegevuslubade osas aastatel 2020-2021 Aasta 2020 10.03.2021 seisuga VV lubade taotlused 633 uut taotlust, (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69 muutmistaotlust). muutmistaotlust) Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444 VV teenusepakkujate seos 129 3 mitteresidentidega Kahtlase tehingu teated seotud 108 10 VV teenusepakkujatega Välispäringud VV 42 18 teenusepakkuja RABi tegevusloaga ettevõtete osas Läbiviidud 13 1 järelevalvemenetlused RAB jõudis 2020. aastal läbi viia 13 VV teenusepakkuja suhtes kontrolli. PPA-le on tulnud 2020. aasta jooksul VV tegevusluba omavate isikute kohta järgnevad päringud: • 23 erineva juriidilise isiku kohta kokku ca 50 välispäringut, kus sisuks kelmused, rahapesu ja küberkuriteod. Neist 19 juriidilise isikuga on seotud mitteresidendid. • 4 erineva juriidilise isiku osas 30 õigusabipalvet, kus enamusel on sisu investeerimisega seotud kelmused. Õigusabipalvetes on hinnatud tekitatud kahju ulatuseks kogusummas enam kui 1 miljon eurot. Kõigi nende juriidiliste isikutega on seotud mitteresidendid. VV-de osas laekub pidevalt erinevat teavet järelevalve- ja õiguskaitseasutustele: • PPAle laekunud teabe kohaselt tegelevad VV lubadega äriühinguteenuse pakkujad, kelle osas on laekunud erinevat teavet seoses majanduskuritegevusega. • FI-le laekunud teave virtuaalvääringu teenusepakkujate kohta puudutab võimalikke kelmustega seotud juhtumeid, kus pettuse teel saadud kasu on kantud Eestis tegevusluba omavatele VV teenuspakkujatele. • KAPO on teinud kindlaks, et terrorismi toetamiseks kasutatakse virtuaalvääringuid. Kokkuvõttes Nõudlus ja huvi VV-de tegevuslubade vastu ei ole langenud, vaid vastupidi, on taas kasvutrendis hoolimata 2020. a suvest kehtima hakanud lisanõuetest lubade taotlemisel. Samaaegselt ei ole langenud välispäringute arv, mis viitab sellele, et hoolimata reeglite karmistamisest jätkatakse kahtlaste ja välisriikide õiguskaitseasutuste tähelepanu pälvivate tehingute tegemisega. Eeltoodust tulenevalt saab teha kaks järeldust: 1. VV tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus on aktiveerumas. 2. VV tegevuslubade taotlemine on vaatamata karmistunud nõuetele taas aktiveerumas, mis võttes arvesse järelevalve subjektide kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi, komplitseerib riigil valdkonna kontrolli alla võtmist. 1 13.1.2. VV teenusepakkujate sektori riskid Eelnevalt välja toodud statistika, teabe ja töörühma liikmete kogemuse analüüsi baasil on tuvastatud järgmised VV teenusepakkujatega seotud riskid: • Riiklikul üldtasandil: a) Vähene reguleeritus, järelevalvatavus ja läbipaistvus. Risk avaldub ühiskonnale eelkõige asjaolus, et teenus on vähe reguleeritud ning järelevalve ressurss võrreldes sektoris tegutsevate subjektidega ei ole proportsionaalne. See nõrgestab ajakohase ja riskipõhise järelevalve tegemist, samal ajal kaasnevad antud teenusega reaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Sellele omakorda peegeldub sektori väga madal läbipaistvus ja täieliku riskipildi puudumine. Eestit spetsiifilisena iseloomustab sektori erakordselt suur subjektide arv, kes omavad Eestis väljastatud tegevusluba, kuid kelle majandustegevus on suunatud Eestist väljapoole, mistõttu seos Eesti majandusega on väga nõrk või puudub üldse. Eesti riik annab välja virtuaalvääringute tegevuslube ilma piisava võimekuseta kontrollida hilisemalt tegevusloa nõuete ning tegutsemisnõuete (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise alaste hoolsuskohustuste) täitmist. Riigina võtame vastutuse, „garanteerides“ loa saanud ettevõtete usaldusväärsuse, samas reaalse võimaluseta kaasuvaid riske ennetada ja maandada. b) Ulatuslik mainekahju. Virtuaalvääringu teenusepakkujad üldiselt on samal ajal paljude tüpoloogiate objektiks, kandes nii rahapesu, terrorismi rahastamise kui ka massihävitusrelvade riske. Koosmõjus eelkirjeldatud riskide ning subjektide paljususega avab Eesti hetkel end suurele finantskuritegevusele ja seega ulatuslikule rahvusvahelise mainekahju riskile. c) VV teenusega kaasneb kõrge julgeolekuoht. Juba üksikutelt ettevõtetelt saadud andmed viitavad tõsisele julgeolekuohule, mida saab maandada vaid läbi täiendatud meetmete kohaldamise, mis sisaldavad endas heidutusmeetmete komplekti, sh turuosalise äririskiisu maandamist (täpsemad ettepanekud on kirjeldatud tabelis). d) Kõrgendatud oht seoses e-residentsusega. Virtuaalvääringute valdkond kombineerituna Eesti e-residentsuse ärakasutamise võimalustega tekitab mitmekihilise anonüümsust võimaldava skeemi, mille potentsiaal terrorismi rahastamise seisukohalt on väga suur ning seda teoreetilist riski ei ole sektori ülesehituse tõttu võimalik muude maandamismehhanismidega kaotada kui olulises ulatuses regulatsioonide ja järelevalve muutmisega. Statistika põhjal on kehtetute tegevuslubade puhul olnud 411 e-residenti (sh 6 Türgist, 2 Bangladeshist, 2 Liibanonist, 2 Jordaaniast, 2 Tuneesiast jne), kehtivate tegevuslubadega on seotud kokku 38 e-residenti (riskiriikidest vaid Venemaa – 6 luba). Oluline on juhtida tähelepanu Venemaa seosele, kuna see sisaldab Kaukaasia piirkonda, kust on pärit märkimisväärne hulk konfliktikolletes viibivaid või tagasipöördunud islamiäärmuslikke võitlejaid. e) Tegelik mitteseotus riigiga. Välisriigid küsivad infot (enamasti kelmuste juhtumites), kus raha on kantud Eesti kontole, mis kuulub maksevahendajale, mis on registreeritud välisriigis ja asub selle riigi jurisdiktsioonis. Eesti pank ei näe selle maksevahendaja kliendiinfot, eriti kui tegemist on VIBAN kontoga ning teine riik ei tea, et tegemist on maksevahendajaga, nt UK-st. Täna on võimalik küll suhelda maksevahendajaga otse, kuid see, et on kasutusel Eesti pangakonto number on ikkagi teistele riikidele eksitav. Eestil ei ole võimalik välisriigi päringutele vastata, mis kahjustab meie usaldusväärsust partnerite silmis ja eksitab meie koostöösoovi suhtes. Seose nõrkuse tõttu on VV valdkonna võimalik positiivne panus Eesti majandusse, s.h maksutulude või ettevõtlustulude näol, marginaalne. f) Covid-19-st tingitud hoolsusmeetmete kohaldamise takerdumine. Covid-19 pandeemiat tuuakse ettekäändeks, miks tegevuslubade taotlemisel ei ole võimalik õigeks ajaks kontrollobjekti asjaolusid täita või miks näiteks ei saa kontaktisik vestlusele tulla jne. Üheks riskikohaks aga võib olla see, (küll hetkel hüpoteetiline, kuna järelevalveasutused pole peale seaduse muudatust jõudnud eriti VV osas kohapealseid kontrolle läbi viia), et kuivõrd paljud VV teenusepakkujad on välismaalased, võivad nad viibida suurema tõenäosusega oma kodumaal, millest tulenevalt ei ole võimalik järelevalvet kohapeal läbi 2 viia. Näiteks, ühes virtuaalvääringu teenusepakkuja väärteomenetluses on hetkel selline seis, et juhatuse liige (menetlusalune isik) viibib UK-s ja ei ole võimalik teda üle kuulata. • Järelevalvespetsiifilisel tasandil: a) Juhatuse asukohaga seotud problemaatika: RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab kontrollobjekti asjaoluna juhatuse asukoha, mis peab olema Eestis. Seadus sätestab ning seletuskirjast nähtub, et asukoha määrab juhatuse liikme tööülesannete olulisus, s.t juhatus asub seal, kus toimub sisuline juhtimine: võetakse vastu olulised juhtimisotsused ning tugiülesandeid täitvad juhatuse liikmed võivad asuda ka välismaal. Praktikas on raske teha kindlaks, mismoodi on juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad tegelikult ära jaotatud, sest saame tugineda ainult selgitustele ning dokumentidele, mida juhatuse liikmed võivad koostada tegelikkust moonutades. Kokkuvõtteks on suur oht, et näiteks juhul, kui ettevõttes on kaks juhatuse liiget, siis Eestis asuv juhatuse liige on variisik, kelle kohta on esitatud tõendeid kui vastutavast juhatuse liikmest. PPAle laekunud teabe kohaselt on kirjutatud juhatustesse Eesti isikud, kes tegelikult ettevõtte tegevusega seotud ei ole. b) Juhatuse esindaja kui variisik. Üks ja sama isik on mitmes VV valdkonna ettevõttes juhatuse liikmeks ehk tekib juurde ettevõtteid, kuid pole selge, miks neid on ühel isikul nii palju vaja. Sellest tuleneb kahtlus, et juhatuse liige võib olla variisik. Senise praktika põhjal joonistub välja tegevusmuster, kus äriühingute teenuse pakkujad ja õigusbürood esitavad nõuetekohase dokumentatsiooni tegevusloa taotlemisel ja peale seda taandutakse ettevõtte juhtimisest, tihti toimub muudatus ka juhtorganis, sisse tuuakse juhatuse liige, kellel sisuline juurdepääs andmetele puudub. c) Kontaktisik kui variisik. Kontaktisik on deklareeritud kontaktisikuks mitmes ettevõttes, mistõttu ei ole võimalik tagada konfidentsiaalsust suhtluses järelevalve- ja õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei tea ettevõtte tegevusest midagi. Kui tullakse kontrollima, siis peab selline isik igakordselt ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma töökohast tulenevalt otse ligipääs. d) VV teenusepakkujate arvu kiire kasv, puudulik ressurss järelevalves ja lühike kontrollaeg. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et nimetatud probleeme on järelevalvet rakendades võimalik avastada, menetleda ja sanktsioneerida, on see sisuliselt võimatu rikkumiste massilisuse tõttu. VV teenusepakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt esimese kolme kuuga esitati RABile 71 uut taotlust, lisaks tuleb menetleda 69 muutmistaotlust. 2020. aastal väljastas RAB 368 tegevusluba. Antud koondi koostamise ajaks oli ühtekokku 444 ettevõttel VV teenusepakkuja luba. Kõiki dokumente, mis peavad olema esitatud tegevusloa taotluse esitamisel (näiteks § 70 lg 3 p 5 nimetatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad) ei ole võimalik sisuliselt kontrollida, et kas nad vastavad ka reaalse pakutava teenusega, selleks puudub ressurss ja taotluste lahendamiseks on piiratud aeg (60 päeva, mida võib pikendada 120 päevani). Vähene ressurss, suur töökoormus ning tähtajad tekitavad olukorra, kus sisuline järelevalve teostamine on haavatav ja vähene. Eestis ei ole võimalik värvata ratsionaalse aja jooksul piisavalt vastavat pädevust omavaid järelevalveametnikke, isegi kui selleks eraldada järelevalveasutusele täiendav ressurss. Negatiivsete otsuste rohkus tõstab omakorda kohtuvaidluste hulka ja kohtute töökoormust. Nõrk seos Eestiga komplitseerib nii järelevalvet kui ka kohtupidamist Eesti õiguse alusel. e) Tehingute piiramine. Probleemne on virtuaalvääringute tehingute piiramine, kuna pole alati proportsionaalne piirata (makse)vahendaja kontot, sest tema pole vara omanik. Kuritegelik vara ei seisa kaua VV rahakotis, vaid liigub kiiresti kuhugi edasi. • Sektorispetsiifilisel tasandil: a) VV teenusepakkujatel kesine hoolsusmeetmete kohaldamine. RAB on läbi viinud järelevalvemenetlused küll väheste ettevõtete juures, kuid nende kontrollimisel selgus, et puudused olid enamasti seotud hoolsusmeetmete kohaldamisel ja andmete registreerimisel. KYC (tunne oma klienti) nõudeid kohaldatakse väga erineva kvaliteediga. b) VV ettevõtte AML kontaktisik ei oma sisulist juurdepääsu tehinguinfole ning tal puuduvad teadmised. Tihti kasutatakse õigusbüroo teenust, mis on aidanud tegevusluba taotleda, kuid 3 millel igapäevategevusega seos puudub. AML kontaktisikuna kasutatakse miinimumtasuga variisikuid, kellel teadmised ning reaalne juurdepääs andmetele puuduvad. c) VV tehingute anonüümsus. Kuniks ei ole võimalik seostada konkreetset rahakotinumbrit konkreetse isikuga on plokiahel suures osas anonüümne. Plokiahela tehingute jälgimistarkvarad on vaid enamlevinud VV-te puhul. d) Teadete vähene edastamine. Info eelanalüüsi ja analüüsi vaates on probleemiks teatamiskohustuse vähene täitmine. Virtuaalvääringu ettevõtetest on vaid 1% täitnud RahaPTS sätestatud teavitamiskohust (vaid 5-7). Teated puudutavad enamasti kliendisuhte loomise käigus tuvastatud anomaaliaid. Kahtlasi tehinguid teavitatakse vähe, st RABile ei laeku olulist sisulist informatsiooni. See on kindlasti tingitud ka sellest, et VV teenuse pakkujatel pole võimalik tuvastada väliste rahakottidega seonduvaid isikuid. Seetõttu ei ole neil ka selgust, mis on kliendi tegevusvaldkond ja nad ei saa aru, millega klient tegeleb. KAPO on terrorismi rahastamise tõkestamiseks juhuvalimi põhjal välja küsinud mõningate ettevõtete kõrge terrorismiohuga piirkondadest pärit klientide nimistud. Ainuüksi ühe ettevõtte puhul on tuvastatud vähemalt 2 Süüriast naasnud välisvõitlejat, teise puhul riskiriikidest enam kui 1700 klienti (sh Palestiina omavalitsuse alalt 272, Jeemenist 67, Süüriast 26, jne), kolmanda puhul (Eesti ettevõte, kellel ei ole RAB väljastatud tegevusluba) 210 665 riskiriigi klienti (sh Jeemenist 70 796, Palestiinas omavalitsuse alalt 25 598, Süüriast 1689, Iraagist 1491 jne). e) VV teenusepakkujatel puudub kliendi kohta vajalik andmestik. Ülalmainitud päringutega saadud andmed viitavad tõsisele kvaliteediprobleemile: isikuandmed on vigased, esitatud kontaktandmed on puudulikud ning kontrollimata, isikut tõendava dokumendina kasutatakse juhiluba (kui üldse küsitakse) ning isikusamasust kontrollitakse enamasti varieeruva kvaliteediga tarkvara abil. Nende väheste hoolsusmeetmeid kohaldavate VV ettevõtete terrorismi rahastamise kahtlusega teatiste põhjal on selgelt välja joonistunud katsed kliendisuhet luua läbi valeidentiteedi, enamikel juhtudel keeldutakse täiendavate andmete esitamisest ning nõutakse esmase makse tagastamist. Ära märkimist väärivad Iraani kodanike tehingud Iraani enda FinTech ettevõtetega (nn Exir.io, ExCoino jt), mis võivad viidata katsetele mööda hiilida rahvusvahelistest sanktsioonidest. Kokkuvõte Võttes arvesse: 1. VV teenuspakkujate suutmatust ja/või soovimatust täita nõutavaid hoolsuskohustusi, sh kohustust tunda oma klienti; 2. VV teenuspakkujate suurest arvust ning tegevuse Eestist väljapoole viimisest tulenevat riigipoolse järelevalve võimetust reageerida operatiivselt eelviidatud hoolsuskohustuste mittetäitmisele; 3. VV teenusepakkujate tegevusvaldkonna olemusest (sh nende piiriülene digitaalne iseloom) ning uudsusest tulenevast alareguleeritusest tingitud üldisest läbipaistmatusest; tuleb VV teenusepakkujate valdkonnast lähtuvat rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riski hinnata kõrgeks. 13.2. Riskide leevendamismeetmete ettepanekud virtuaalvääringu teenusepakkujate sektoris Tuvastatud riskide maandamiseks võetavate meetmete valimisel tuleb esmalt kaaluda järelevalveasutusele antud järelevalveinstrumentide ja järelevalveks eraldatud ressurssi piisavust, samuti lubade väljastamisega nullist alustamise võimalust. Kuna riikliku tasandi riskid on märkimisväärselt kõrged, tuleb kaaluda ka erandlike meetmete võtmist ehk tegevuslubade väljastamise peatamist. Hinnates kehtivat õigust ja arvestades VV-de teenusepakkujate sektori riskide omapära, tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vastumeetmetena kaaluda järgmisi võimalusi: 4 1. Edasise eskaleerumise vältimiseks rakendada tegevuslubade väljastamisel seadusest tulenevaid võimalusi taustakontrolliks ning nõuda RahaPTS § 70 lg 3 p 5 alusel ja tuginedes RahaPTS § 14 lõikele 1 ja § 13 lõikele 4, et tegevusloa taotlemisel esitatavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad tõhusalt maandaks ja juhiks muu hulgas käesoleva riskihinnanguga tuvastatud riske. 2. Kehtestada riikliku riskihinnanguga: a) VV-de teenusepakkujate sektor kui sektor, mis on kohustatud rakendama tugevdatud hoolsusmeetmed: b) täiendada VV-de teenusepakkujate sektorile kohustuslikke tugevdatud hoolsuskohustusi järgmistega: • „Travel rule“1 reegli jõustamine. Sellega tuleb VV-dele laiendada samad normid, mis on kehtestatud rahaülekannete puhul kogutavale ja edastatavale maksja ja makse saaja teabele, • Kõik kliendisuhte loonud ja/või platvormi tehinguks kasutavad isikud peavad olema tuvastatud. • Kliendi tuvastamine saab toimuda vaid isikut tõendava dokumendi alusel, millele on lisatud nn profiilifoto. • Tõhustada KYC automatiseeritud lahendussüsteemid. • "Riskiriikidest" klientide puhul nõuda inimese osalust tuvastusprotsessis. • Tuvastamisel peab olema lisatud toimiv mobiiltelefoni number ja meiliaadress, mille kehtivust kontrollitakse kord poolaastas (kontrollkoodide saatmine). • Mitme rahakoti omamisel sama isiku poolt, peavad need olema omavahel seostatud. • Kliendisuhte loomisel tagatud PEP staatuse kontroll, kliendi esimese makse toimumise nõudmine läbi EMP krediidiasutuse pangakonto. • Rahvusvaheliste sanktsioonide kontroll ja rakendamine. c) anda VV-de teenusepakkujate järelevalvega seotud asutustele järgmised juhised: • käsitleda VV teenusepakkujate sektori järelevalvet prioriteetsena; • analüüsida järelevalve meetmete piisavust tagamaks VV teenusepakkujate poolt tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamise järelevalve ning vajadusel esitada vastavasisulised seadusemuudatuse ettepanekud; • hinnata VV teenusepakkujate järelevalve võimekuse tõstmiseks vajalikke täiendavaid ressursse ja teha ettepanek vahendite eraldamiseks; • astuda samme VV teenusepakkujate sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase teadlikkuse tõstmiseks. 3. Õigusloome tasandil teha järgmised muudatused: a) Rahandusministri määrusega kehtestada RAB ettepaneku alusel VV teenusepakkujate sektorile regulaarne aruandluskohustus; b) RahaPTS-i ja muude õigusaktide ülevaatamine: • Vaadata üle ja laiendada tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Kehtetuks tunnistamise alused tuleks viia peegelpildis täielikult kooskõlla turule sisenemise- ja tegevustingimustega. Tegevusloa väljastaja jaoks peab laienema seadusest toodud sätete ring, mille alusel saab keelduda tegevusloa väljastamisest, sh arvesse võtta korrakaitseasutuse luureinfot, rahvusvahelist suhtlust, vajadusel julgeolekuasutuste memo. • Seada uue tegevusloa taotlemisega seotud piirangud. Tegevusloa kaotanud või negatiivse otsuse saanud ettevõtted ja juhatuse liikmetele tuleks kehtestada rangemad reeglid turule naasmiseks. • Kehtestada tegevusloa taotlemise järgne võõrandamise keeld. Tegevusloa taotlemise hetkest alates järgneva kuue kuu jooksul on tegevusloaga ettevõtte võõrandamine keelatud. 1 FATF Recommendation 16. 5 • Seada suurem barjäär turule sisenemisel: asjakohased juhtide/omanike sobivuse ja kapitali päritolu hindamise nõuded, taustakontroll; „forum shopping“ vältimine – tegevusloa menetlustasu oluline tõstmine, tegevuse seotus Eestiga2; eelduse nõudmine asjakohaste jurisdiktsioonidega järelevalveliseks koostööks (omanikud, teenuse sihtriigid)3. • Seada kõrgemad nõudmised juhatuse liikme ametile (võrreldavad näiteks kontaktisiku nõuetega): Fit & Proper nõuete muutmisel kaaluda, mida võiks üle võtta ja mida mitte krediidiasutuste seadusest, kaaluda ka tarbijakaitselisi ja turusobivuse nõudeid. RahaPTS järelevalves on teatud ulatuses sees turusobivust, aga seda rahapesu ja terrorismi rahastamise mõistest, mitte ettevõtte sobivusest turul teenust klientidele pakkud). • Täiendada nõuete loetelu kontaktisikule: Kontaktisiku positsioonile täiendavad nõuded, sh piirang, kui mitmes ettevõttes üks kontaktisik võib töötada. • Täiendada nõuete loetelu VV teenusepakkuja AML esindajale: Vajalike teadmistega AML töötaja füüsilise asukohaga Eestis, kellel on reaalne juurdepääs tehinguinfole. Teadmisi ning füüsilist asukohta kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist. Perioodiline aruandekohustuse nõue. Tuleb välistada õigusbürood AML-i tegevuses, selleks peab olema ettevõtte ametlik töötaja. • Kehtestada lisanõuded tegevuskohale: Tegevuskohale sisuliste täiendavate nõuete kehtestamine. Füüsiline juurdepääs andmetele peab olema tagatud ka Eestis. Kliendisuhte loonud isikute dokumendikoopiate, profiilifotode ja kontaktnumbrite säilitamise nõue. 4. Muud vajalikud meetmed: • Mitte lubada Eesti tegevusloaga platvormidel anonüümseid virtuaalvääringuid. • Kaaluda tehinguandmeteta riikliku VV keskregistri loomist. Registrisse oleks koondatud: teenusepakkuja nimi, kliendi ees- ja perenimi, sünniaeg, sünniriik, residentsus, kodakondsus, mobiiltelefoni number, e-posti aadress. Selliste andmetega oleks võimalik riske pisut maandada. 400+ turuosaliseni ei ole võimalik teisti jõuda ja neilt hoolsusmeetmete kohaldamist eeldada oleks illusioon. • Kehtestada VV teenusepakkujate sektorile vara ja maksete põhise iga-aastase järelevalvetasu. 2 Analoogiliselt makseasutuste ja e-raha asutuste seadus § 19 lg 1 punktile 7. 3 Järelevalvete MoU või muu asjakohase tunnustatud, samale standardile vastava koostöö raamistiku olemasolu. 6 EELNÕU Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „üle 10 000 euro“ tekstiosaga „vähemalt 10 000 eurot“; 2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kuni üheaastase perioodi jooksul“ tekstiosaga „või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 3.“; 3) paragrahvi 3 punktis 91 asendatakse tekstiosa „10 ja 101“ tekstiosaga „10–103“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 102 ja 103 järgmises sõnastuses: „102) virtuaalvääringu ülekandeteenus on teenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat; 103) virtuaalvääringu väljastamisega seonduva avaliku või suunatud pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;“; 5) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „üle 15 000 euro“ tekstiosaga „vähemalt 15 000 eurot“; 6) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „üle 10 000 euro“ tekstiosaga „vähemalt 10 000 eurot“; 7) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust.“; 8) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) füüsilise isiku sidevahendite andmed.“; 10) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud osutada ärisuhte väliselt teenuseid.“; 11) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(2) Krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ja virtuaalvääringu teenusepakkujal on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, virtuaalvääringu rahakoti või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.“; 12) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 22–27 järgmises sõnastuses: „(22) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud virtuaalvääringu vahetamise või ülekandeteenuse puhul kohaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsusmeetmeid. (23) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tuvastab virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel iga kliendi isikusamasuse vastavalt käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule ning kogub tehingu algataja kohta vähemalt järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator ning isikukood, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number või sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress; 2) juriidilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon) ja asukoha aadress. (24) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kogub virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel virtuaalvääringu või ülekande saaja kohta tehingu kordumatu tunnuse andmed ning maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatori andmed juhul, kui selliseid andmeid kasutatakse tehingu tegemiseks. (25) Tehingu kordumatu tunnus käesoleva paragrahvi tähenduses on virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast ülekande saajani. (26) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 23 ja 24 nimetatud andmed viivitamata ja turvaliselt virtuaalvääringu saaja teenuse pakkujale. Andmete edastamise võib korraldada koos maksejuhiste kogumi edastamisega saaja virtuaalvääringu teenusepakkujale või saaja krediidi- või finantseerimisasutusele. (27) Kui saaja virtuaalvääringu rahakotil puudub virtuaalvääringu teenusepakkuja või saaja teenusepakkuja ei ole võimeline andmeid vastu võtma või töötlema, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 26 kirjeldatud kohustus täidetuks, kui nii tehingu algataja kui ka saaja virtuaalvääringu teenusepakkujad tagavad tehingute jälgimise reaalajas ja iga tehingu riskianalüüsi, kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust, ning kui tehingu algataja virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab käesoleva paragrahvi lõigetes 23 ja 24 nimetatud andmed viisil, mis võimaldab need järelevalve- või uurimisasutuse vastavasisulise päringu korral viivitamata esitada.“; 13) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Makseteenuse pakkujal ja virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid või virtuaalvääringut kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi. Virtuaalvääringu teenusepakkuja peab riskianalüüsi alusel kehtestatud sisemiste protseduurireeglitega kooskõlas kehtestama, millisel juhul saadetakse virtuaalvääring tehingu algatajale tagasi ja millisel juhul ei tehta seda tehingu saajale kättesaadavaks. Käesoleva seaduse § 25 lõike 27 kohaldamisel peab 2 virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõrgema riski olemasolu tuvastamisel ja käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras Rahapesu Andmebüroole kahtlasest tehingust teatamise kaalumisel võtma arvesse tehingu algataja ja saaja andmete täielikkust ja piisavust.“; 14) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab säilitama käesoleva seaduse § 25 lõigetes 22–24 , 26 ja 27 sätestatud kohustuste täitmisega seonduvaid dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.“; 15) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõnad „teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis“ sõnadega „teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis“; 16) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „volitatud ametnik“ sõnadega „volitatud ametnik või töötaja“; 17) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Käesoleva seaduse alusel võib Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.“; 18) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse sõnad „ametniku“ sõnadega „ametniku ja töötaja“; 19) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Rahapesu Andmebüroo ametnikule ja töötajale esitatavad nõuded“; 20) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnikuks võib nimetada isiku“ sõnadega „ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta“; 21) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahapesu Andmebüroo ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti- , kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teabe, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses: „§ 611. Taustakontroll (1) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning koguda andmeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töötamise andmed ning andmed hariduskäigu kohta; 2) andmed isikule kuritegude tahtliku toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 3 4) andmed isikule viimase viie aasta jooksul majandusalaste, finantsalaste, ametialaste, varavastaste, avaliku usalduse vastaste, narkootiliste ning psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate väärtegude toimepanemise eest ning teiste väärtegude korduva toimepanemise eest määratud karistuste kohta; 5) andmed isiku seotuse kohta kuritegeliku ühendusega või ühendusega, mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (2) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerimisel peab isik täitma Rahapesu Andmebüroo juhi kehtestatud vormis isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku ameti- või töökohale sobivust. (3) Rahapesu Andmebüroo juhil või tema volitatud ametnikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või väärteo toimepanemise eest, mis võiksid kahtluse alla seada isiku laitmatu maine, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist; 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid kontrollitava isiku isikuandmeid. (4) Rahapesu Andmebüroo juhil või tema volitatud ametnikul on kontrollitavalt isikult õigus küsida ka tema sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps ja abikaasa) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning töödelda nimetatud isikute järgmisi andmeid: 1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvaid andmed; 2) karistusandmeid eesmärgiga kontrollida, kas isikule on määratud karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille andmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isiku kohta käivad andmed. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud andmed võivad olla Rahapesu Andmebüroole aluseks keelduda isiku ametikohale nimetamisest või temaga töölepingu sõlmimisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldada. (6) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud andmeid kontrollida ametikohale nimetatud või tööle võetud isiku suhtes ka teenistus- või töösuhte ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Teenistus- või töösuhtes olemise ajal isiku sobivuse hindamisel ilmnenud asjaolud võivad olla isiku teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise aluseks, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu või need oleksid välistanud tema ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. 4 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat pärast teenistusest või töölt lahkumist või pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.“; 23) paragrahvi 62 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnikuga“ sõnadega „ja töötajaga“; 24) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametniku“ sõnadega „ja töötaja“; 25) paragrahvi 69 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnike teenistussuhetega“ sõnadega „ja töötajate töösuhetega“; 26) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) varade ja aktsia- või osakapitali suurus ning seda ja selle sissemaksmist tõendavad dokumendid; 2) taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 3) käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 4) vastavalt käesoleva seaduse §-le 13 koostatud riskiisu kindlaksmääramise ja riskihinnangu dokumentatsioon; 5) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse ja kliendi varade kaitsmise tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus, talituspidevuse tagamise meetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase; 6) kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest, millega teenuse osutaja tagab käesoleva seaduse § 25 lõigetes 23 ja 24 sätestatud andmete edastamise ning kliendi ja tema tegelike kasusaajate tuvastamise, kliendile riskiastme määramise ning ärisuhte jälgimise tehingute ja klientide tuvastamise ning jälgimise viisil, mis võimaldab täita käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud erikohustusi, sealhulgas suuremat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamise, kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest viivitamata teatamise; 7) andmed iga aktsionäri, osaniku või liikme omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; 8) andmed taotleja audiitorettevõtja ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja sünnikohta või registrikoodi; 9) andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta, mis sisaldavad nime, isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega, sünnikohta, kodakondsust, elukoha aadressi, ametikohta ja kontaktandmeid; 10) andmed äriühingute kohta, milles taotleja juhtorgani liikme või taotlejas olulist osalust omava isiku osalus on suurem kui 20 protsenti, mis sisaldavad äriühingute nime, asukohta, registrikoodi ning taotleja juhtorgani liikme või taotlejas olulist osalust omava isikule kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta.“; 27) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 5 „(41) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba ei ole teisele isikule üle antav.“; 28) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõigetes 32 ja 4 nimetatud andmed ning dokumendid.“; 29) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi: 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa; 2) teenuse osutamisega seotud kohustused; 3) taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus; 4) strateegia, konkurendid ja tegutsemiseks kavandatav turuosa; 5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad kliendid, sealhulgas Eesti ja teiste riikide residentidest klientide eelduslik osakaal, ning osutatavate teenuse mahud; 7) bilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused; 8) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia; 9) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse taotleja äritegevuses; 10) muud tähtsust omavad asjaolud. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan esitatakse vähemalt kahe aasta kohta.“; 30) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „(1) Tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi. (2) Kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.“; 31) paragrahvi 72 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Tegevusloa kontrolliese ja tegevusloa andmisest keeldumise alused“; 32) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotlev ettevõtja peab vastama §-des 721–726 sätestatud nõuetele.“; 6 34) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Rahapesu Andmebürool on õigus keelduda virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmisest, kui: 1) ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 2) ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga; 3) ettevõtja esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on need kehtiva õigusega vastuolus; 4) ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad; 5) esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus; 6) ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba, mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punktide 2, 4 või 7–9 või lõike 2 punktide 1–7 või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või 3 või lõike 2 punkti 2 või 3 alusel.“; 35) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui: 1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud ettevõtja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo; 3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata; 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“; 36) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmisest keeldumise või käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 2, 4 või 7–9 või lõike 2 punktide 1–7 või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või 3 või lõike 2 punkti 2 või 3 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada.“; 37) seadust täiendatakse §-dega 721–727 järgmises sõnastuses: „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital 7 (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital peab olema: 1) vähemalt 125 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 punktis 10, 101 või 103 nimetatud teenust; 2) vähemalt 350 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenust. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline. § 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem: 1) käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus; 2) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 6 sätestatud arvutusmetoodikale arvutatud omavahendite suurus. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid. (3) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab üksnes käesoleva seaduse § 3 punktis 10 või 104 nimetatud teenust, ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olla väiksemad kui 25 protsenti eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Üldkulud vaadatakse üle igal aastal. (4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad. (5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab käesoleva seaduse § 3 punktis 101 või 102 nimetatud teenust, peavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid olema vähemalt võrdsed järgmiste mahuosade summaga: 1) neli protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on kuni viis miljonit eurot või sellega võrdne; 2) 2,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle viie miljoni euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot; 3) üks protsent teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 10 miljoni euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot; 4) 0,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 100 miljoni euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot; 5) 0,25 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 250 miljoni euro. 8 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osade arvutuste aluseks on üks kaheteistkümnendik virtuaalvääringu teenuse pakkuja eelneva aasta jooksul käesoleva seaduse § 3 punktides 101 ja 102 nimetatud teenuste raames tehtud ülekandmise ja vahetamise tehingute kogusummast. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on eelneval aastal tegutsenud vähem kui 12 kuud, jagab asjakohase näitaja saamiseks eelneva aasta jooksul tehtud ülekandmise ja vahetamise tehingute mahu summa eelneval aastal tegutsetud kuude arvuga. (8) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega. (9) Rahapesu Andmebüroo võib määrata tähtaja, mille jooksul peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja viima omavahendid käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla. § 723. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorkontroll (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine on kohustuslik. (2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtja võib nimetada ühekordse auditi tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud. (4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. (5) Rahapesu Andmebürool on õigus kohustada virtuaalvääringu teenuse pakkujat määrama audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest; 3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. § 724. Sisekontroll ja andmete säilitamine (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseaudiitori. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Rahapesu Andmebüroo ettekirjutustele, 9 juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, virtuaalvääringu teenuse pakkuja sõlmitud lepingutele ja heale tavale. (4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (5) Siseaudiitor on kohustatud talle virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidele ja Rahapesu Andmebüroole. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavana viis aastat ärisuhte lõppemisest arvates, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole ettekirjutusega kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seotud õigussuhe kliendiga kestab, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (8) Rahapesu Andmebürool on õigus nõuda, et pärast virtuaalvääringu teenuse pakkujale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni. § 725. Kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetele ja kontaktisikule (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane erialane töökogemus. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirangu tähenduses loetakse järgimised ametikohad üheks ametikohaks: 1) juhatuse liikme ametikohad samas kontsernis; 2) juhatuse liikme ametikohad äriühingus, milles virtuaalvääringu teenuse pakkuja omab olulist osalust. (4) Rahapesu Andmebüroo võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule anda juhatuse liikmele loa ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks. (5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik ei või olla teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisik või struktuuriüksuse juht. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige võib töötada käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisikuna või vastava struktuuriüksuse juhina üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on juhatuse liige. 10 (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu teenuse pakkumist ja asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. § 726. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded ja olulise osaluse omandamise piirang (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkujas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada isik: 1) kes on korrektse ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul peavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral võimaldama tema finantsseisundi adekvaatset hindamist; 3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmisele, samuti nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 4) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud nõuetele; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske; 6) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. (2) Oluline osalus virtuaalvääringu teenuse pakkujas on otsene või kaudne osalus virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt kümme protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. (3) Kahe aasta jooksul tegevusloa väljastamisest arvates on keelatud olulise osaluse omandamine või suurendamine tehingu tulemusel. (4) Olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seaduse tähenduses on sündmuse või tehingu tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamine või osaluse suurendamine üle 20, 30 või 50 protsendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsia- või osakapitalis, seda väljendavates kõigis õigustes või kõigist häältest äriühingus või tehingu tegemine, mille tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja muutub tema kontrollitavaks äriühinguks. § 727. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustegevusest ajutiselt loobumine Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud majandustegevusest ajutiselt loobumise teadet.“; 38) paragrahvi 75 täiendatakse punktidega 5–9 järgmises sõnastuses: „5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks; 11 6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing; 7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud Rahapesu Andmebüroole valeandmeid; 8) virtuaalvääringu teenuse pakkujat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 9) virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.“; 39) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu Andmebüroo tunnistada käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui: 1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on asutatud riigis, kus pädeval järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Rahapesu Andmebürooga koostöö tegemiseks või mille õigusaktidest tulenevad nõuded või nende rakendamine takistaks taotleja üle piisava järelevalve teostamist; 2) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist; 3) ilmneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis, kus ta peamiselt tegutseb, teenuseosutajale või tegevusele kehtestatud keeldudest või rangemate nõuete täitmisest; 4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkuja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi; 5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;“; 40) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses „81. peatükk Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu § 752. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja maksab järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 754 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. 12 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus tekib alates virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmise otsuse jõustumisest. (4) Järelevalvetasu maksmise kohustus lõpeb virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtivuse lõppemisel. § 753. Järelevalvetasu määr ning järelevalvetasu mahuosa arvutamine (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud aktsia- või osakapitali summast. (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu mahuosa arvutamisel võetakse aluseks selle isiku poolt Rahapesu Andmebüroole eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusumma. § 754. Järelevalvetasu tasumine (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikule vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Kalendriaastal selle kalendriaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Rahapesu Andmebüroo enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 755 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (5) Järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses. (6) Järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. (7) Järelevalvetasu laekub riigi eelarvesse. (8) Järelevalvetasu maksmise kohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. § 755. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg (1) Kalendriaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks. (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse 1. septembriks. 13 (3) Järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. § 756. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused (1) Kui järelevalvetasu maksmise kohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, võetakse omandajast virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse 31. märtsiks. § 757. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 nimetatud korraldus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib Rahapesu Andmebüroo anda korralduse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 41) paragrahvi 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „§ 83. Anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või virtuaalvääringu rahakoti avamine (1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto või hoiuraamatu või –laeka või virtuaalvääringu rahakoti avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui kohustatud isik oli krediidi- või finantseerimisasutus või virtuaalvääringu teenuse pakkuja, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 42) seadust täiendatakse §-ga 944 järgmises sõnastuses: „§ 944. Omavahendite nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 43) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses: „§ 961. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumine (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise või ärisuhte väliselt teenuse osutamise või muude käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest – 14 karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 44) seadust täiendatakse §-ga 1183 järgmises sõnastuses: „§ 1183. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga (1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 1. veebruaril jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32 ja §-des 721–726 kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks. (2) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud tagama, et käesoleva seaduse § 723 lõikes 4 sätestatud arvamus esitatakse Rahapesu Andmebüroole hiljemalt 2022. aasta 15. augustiks. (3) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtetuks. (4) Käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud järelevalvetasu kohaldatakse alates 2022. aasta 1. aprillist. (5) Kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu teenuse pakkujate, kes ei ole 2022. aasta 1. veebruari seisuga oma majandustegevust taasalustanud, majandustegevus loetakse taasalustatuks 2022. aasta 18. märtsist. (6) Rahapesu Andmebüroo võib kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimisega seonduvalt tegevusloa muutmise menetlust pikendada kuni 150 päevani.“; 45) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“. § 2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse (RT I, 02.06.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 15 1) paragrahvi 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses: „§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu (1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). (3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot. (4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;“; 2) paragrahvi 5 punkt 13 jäetakse välja; 3) paragrahvi 5 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses: „(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. (34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;“; 4) paragrahvi 5 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses: „§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist (1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist. (2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. (3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemine. Andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest. 16 (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole. (5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“;“; 5) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „13,“. § 3. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: „32) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku Rahapesu Andmebüroo ametikohale nimetamisel või töölepingu sõlmimisel;“. § 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 42 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;“. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 269 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) finantseerimisasutusena tegutsemiseks 3300 eurot;“; 2) paragrahvi 269 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 10 000 eurot.“; 3) paragrahvi 269 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 eurot.“. § 6. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“. § 7. Äriseadustiku muutmine Äriseadustiku § 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 lõikes 2, väärtpaberite registri pidamise seaduse § 42 lõikes 7 ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 17 seaduse § 772 lõikes 2 sätestatud nõuete või kohustuste rikkumise või ebaõigete andmete esitamise suhtes.“. § 8. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril. (2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 7 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 18 Riigikantselei Meie 21.12.2021 nr 1.1-10.1/9158-1 [email protected] Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud härra Peterkop, Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisad: eelnõu, seletuskiri, seletuskirja lisa 1, seletuskirja lisa 2, seletuskirja lisa 3, seletuskirja lisa 4, seletuskirja lisa 5 Henrik Mägi 6113124 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Aastatel 2019–2021 viidi Eestis läbi rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang (edaspidi NRA). Selle tulemusel selgus, et riske maandavaid tegevusi on vaja teha mitmetes sektorites, sh seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate, mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste (edaspidi SA) ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatega seonduvalt. Käesoleva eelnõu eesmärk on teha NRA-s tuvastatud kõige ajakriitilisemate probleemide lahendamiseks vajalikud muudatused seadustesse, mis peaasjalikult aitavad maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske. Muudatuste eesmärk on tugevdada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada rahvusvahelisele standardile vastavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Samuti, lähtudes NRA tulemustest täiendatakse aluseid, mille korral on mittetulundusühingute sektori juriidilised isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt kohustatud isikud. Lisaks on eelnõus muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks ja RAB-i töötajate ja ametnike taustakontrollide tegemiseks. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137). Tulenevalt eeltoodust tehakse muudatused RahaPTS-is, karistusregistri seaduses (edaspidi KarRS), krediidiasutuste seaduses (edaspidi KAS), riigilõivuseaduses (edaspidi (RLS), täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ning äriseadustikus (edaspidi ÄS). Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus muutub tulevikus ka seoses krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastavate osade jõustumisega, siis tehakse muudatused ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Henrik Mägi (e-post: [email protected], tel: 6113124) ja nõunik Sören Meius (e-post: [email protected], tel 6113630). Õigusliku analüüsi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post: [email protected] tel: 6113549) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused 1 Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (edaspidi ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum vastab selles direktiivis sätestatud nõuetele, mistõttu täiendavate muudatuste ettenägemine ei ole vajalik. Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oleva ülesande täitmist, mille kohaselt peab tegema analüüsi ja ettepanekud rahapesu, sealhulgas Eesti investeerimiskeskkonna ärakasutamise ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks vajalike täiendavate regulatiivsete muudatuste kohta. Eelnõu on seotud kahe Euroopa Liidu algatusega, mis mõlemad on veel menetluses. Esimene neist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593 final)1 ja teine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslik pakett2. Esimene neist sätestab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse nõuded ja teine hoolsusmeetmed. Kummagi algatuse täpne jõustumisaeg pole eelnõu kirjutamise hetkel teada. Kõik Euroopa Liidu algatused omavad sarnaseid eesmärke nagu käesolev eelnõu: maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust virtuaalvääringu teenuse sektoris. Eelnõuga on kavandatud muuta RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 9, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi. Eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 1. Veel on eelnõuga kavandaud muuta karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2021, 5, krediidiasutuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 25, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi, riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 5, täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamisemärkega RT I, 09.04.2021, 3 ja äriseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, RT I, 04.01.2021, 46. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda väga lühikese ajavahemiku jooksul. Eelnõu peab valmima 2021. aasta teisel poolaastal vastavalt 1 Kättesaadav Eur-Lex’is: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0593 2 Kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel: https://ec.europa.eu/info/publications/210720-anti-money- laundering-countering-financing-terrorism_en 2 NRA põhjal koostatud ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni poolt vastu võetud tegevuskavale. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. veebruaril. 2. Seaduse eesmärk Seadusmuudatuste eesmärk on aastatel 2019–2021 läbi viidud NRA käigus tuvastatud kõige suurema riskiga valdkondade kõige olulisemaid puuduseid tõhusalt maandada. NRA on uuring, mille eesmärk on tuua välja Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ohud, haavatavused ja riskid ning levinumad ebaseadusliku tulu pesemise või terroriaktide rahastamise viisid. Läbi viidud riskihinnang on Eestil teine ja hõlmab aastaid 2017–2019. Riskihinnang baseerub Maailmapanga metoodikal, mille kohandas Eesti eripärasid arvestades sobivaks PwC. Riskihinnangu valmimisse panustasid 10 erinevat töörühma, kokku osales nende töös ligi 80 valdkonna spetsialisti avalikust ja erasektorist. Eraldi töörühm oli pühendatud finantstehnoloogia sektorile, mis vaatles lähemalt virtuaalvääringu teenusepakkujaid ja ühisrahastusteenuseid. Kogutud andmete analüüsi tulemusel otsustati, et valdkonna kiire arengu ja rahvusvahelise (sh teiste riikide uurimisasutuste pöördumiste pinnalt nähtuva) mõõtme tõttu tuleb läbi viia lisauuring, mis hõlmaks ka aastat 2020 ja 2021. aasta I kvartalit. Käesolevale seletuskirjale on nimetatud lisauuring lisatud. NRA käigus tuvastati, et loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes kehtestatud tegevusloa nõue, kuid viimase NRA kohaselt on ilmnenud, et kehtivad nõuded pole piisavad. Riikliku riskihinnangu kohaselt on aktiveerumas tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus ja vaatamata karmistunud nõuetele ka tegevuslubade taotlemine, mis võttes arvesse järelevalve subjektide kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi, komplitseerib riigil valdkonna kontrolli alla võtmist. Ebaausate võtete, või koguni kriminaalse tegevuse, seostamine riigi tegevusluba omavate ettevõtjate poolt kõigutaks avalikkuse usaldust ka riigi vastu. Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Täiendavad nõuded täidavad läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise eesmärki. Muudatuste tulemusel oleks järelevalveasutustel rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja kapitaliseerituse ja kompetentse juhtimise. Lisaks täiendatakse virtuaalvääringu teenuse mõistet ja täpsustatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate hoolsusmeetmete regulatsiooni. Riigilõivu tõstetakse seoses kontrolliesemeks lisanduvate nõuetega ning asjaoluga, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise näol on tegemist kõrge riskiga valdkonnas teenuse pakkumisega, mis vajab põhjalikumat kontrolli tegevusloa väljastamisel. Lisatakse riigilõiv tegevusloa muutmise eest. 3 Lisaks virtuaalvääringute valdkonnale adresseeritakse käesoleva eelnõuga ka NRA käigus tuvastatud akuutseid puudujääke mittetulundusühingute sektori regulatsioonis ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate poolt hoolsusmeetmete kohaldamisel. Eelnõuga tehakse ka kuus tehnilisemat laadi, muudatust:  RahaPTS-i ja KarRS-i täiendatakse, et tagada RAB-ile võimalus teha töötajate ja ametnike värbamisel taustakontrolle. Senini tegi RAB-ile töötajate ja andmete värbamiseks vajalikke taustakontrolle Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kuid pärast iseseisvaks valitsusasutuseks muutumist peaks RAB neid iseseisvalt tegema. Seaduses tehakse ka sõnastuslikud muudatused, mis võtavad arvesse, et lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad.  RahaPTS-is ja ÄS-is tehakse muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks. Nimetatud andmekogu asutamiseks vajalike ettevalmistuste käigus on ilmnenud teatud muutmisvajadused. Muudatustega ühtlustatakse terminoloogiat, selgitatakse andmete õiguslikku tähendust, kehtestatakse andmetele juurdepääsu piiramise menetlus, luuakse alus määrata trahv valeandmete ja andmete esitamata jätmise eest ning täiendatakse usaldushaldurite poolt esitatavat andmekoosseisu. Muudatused tagavad tegelike kasusaajate andmekogu eesmärgipärase toimimise.  RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ja TMS-i lisatakse normitehniline märkus. Nimetatud normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum valdavalt vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ka ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada ka viide TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu.  RahaPTS-i normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514, 22. märts 2021 (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1—26). Direktiiv sätestab maksuhaldurite koostöö otseste maksude osas. Halduskoostöö direktiiv näeb muuhulgas ette kohustuse tagada maksuhalduritele juurdepääs tegelikke kasusaajaid puudutavatele andmetele.  Kehtestatakse nõue koguda isikusamasuse tuvastamisel füüsilise isiku kontaktandmeid, et hõlbustada kohustatud isikute poolt hoolsusmeetmete kohaldamist ning uurimisasutuste ja järelevalveasutuste tegevust.  Tehakse täpsustused hoolsusmeetmete kohaldamise piirmäärade sõnastamisel RahaPTS-is, et need vastaksid Euroopa Liidu direktiivides sätestatule. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine 4 Eelnõu § 1 punktid 1, 5 ja 6. Muudatused on seotud erinevustega RahaPTS-i ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 20.05.2015, lk 73–117) vahel. Vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 2 kohaldatakse direktiivi isikute suhtes, kes kauplevad kaupadega, kui see hõlmab vähemalt 10 000 euro väärtuses sularahamakse tegemist või saamist. Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 11 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juhutehingute tegemisel, mille summa on vähemalt 15 000 eurot, ja kaupadega kauplevate isikute puhul juhuslike sularahatehingute tegemisel summas vähemalt 10 000 eurot. Viidatud määrade kehtestamisel, kasutatakse sõna „vähemalt“, mis tähendab, et hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada, kui tehingu väärtus on 10 000/15 000 eurot või rohkem. RahaPTS-is on vastavad direktiivi sätted üle võetud sõnastusega „üle 10 000/15 000 euro“, mis tähendab, et hoolsusmeetmeid tuleb kohaldada, kui tehingu väärtus on 10 000/15 000 eurot ja 1 sent või rohkem (juhul kui arveldatakse eurodes – teistes vääringutes võib olla ka murdosa sendi võrra üle summapõhise piirmäära). Direktiivi täpsemaks ülevõtmiseks asendatakse vastavates sätetes sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“. Eelnõu § 1 punkt 2. Kehtiva seaduse kohaselt on RahaPTS-is kohustatud isikuks MTÜ-d, SA- d ja teised juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, juhul, kui nad teevad tehinguid, kus kasutatakse sularaha suuremas vääringus kui 5000 eurot. NRA raames ilmnes, et asjakohasem oleks suuremat rõhku panna mittetulundusühingute sektori hoolsusmeetmetele juhtudel, kui nad teevad tehinguid isikutega, kes on asutatud või pärit suurema riskiga geograafilisest piirkonnast või kelle asu- või elukoht on suurema riskiga geograafilises piirkonnas. Mõlemad asjaolud on kehtiva õiguse järgi kohustatud isikute puhul aluseks tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks. Geograafilise riski senisest suurem arvestamine kohustatud isikute määratlemisel on seotud asjaoluga, et mittetulundusühingute sektor on võrreldes teiste sektoritega rohkem haavatavad terrorismi rahastamisega seonduvatele ohtudele. Terrorismi rahastamise kontekstis ei ole asjakohane kohustatud isiku määratluses silmas pidada üksnes summapõhist piirmäära, kuna terrorismi rahastamine võib toimuda ka väga väikeste summadega. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on vaja jälgida geograafilise riski taset, mistõttu on oluline, et mittetulundusühingud, kes tegutsevad kõrgendatud terroriohuga piirkondades, näiteks vahendades sinna abi, teeksid seda hoolsusmeetmeid rakendades, et vältida teadmatusest terroristide rahastamisena käsitletavaid ülekandeid. Kuna geograafilise riski hindamine on reeglina kohustatud isikute ülesanne, siis puudub ühene määratlus, missuguste riikidega kaasnevad kõrged rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Piisavalt üheselt mõistetavaks objektiivseks kriteeriumiks saab pidada loetelu riikidest, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt. Seega on muudatuste kohaselt kohustatud isikud mittetulundusühingud juhul kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4. Virtuaalvääringu teenuse mõiste alla lisatakse täiendavad teenused. Kehtiva seaduse kohaselt on virtuaalvääringu teenusteks virtuaalvääringu rahakotiteenus ja virtuaalvääringu vahetamise teenus. FATF3 on avanud virtuaalvääringu teenuse mõiste sisu, mille kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis peavad olema asjakohaselt reguleeritud vähemalt järgmised virtuaalvääringutega seonduvad teenused: 3 Financial Action Task Force, Rahapesu Tõkestamise Töökond on valitsustevaheline organisatsioon, mille ülesandeks on olla RP/TR ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise valdkonnas rahvusvahelise standardi kehtestaja 5 1) virtuaalvääringute vahetamine raha vastu või raha vahetamine virtuaalvääringute vastu; 2) ühe virtuaalvääringu vahetamine teise vastu; 3) virtuaalvääringute teisaldamine/ülekandmine (ühelt isikult teisele); 4) virtuaalvääringute või vahendite, mis võimaldavad teostada kontrolli virtuaalvääringute üle, hoidmine/haldamine; 5) virtuaalvääringute emitendi virtuaalvääringute pakkumises ja/või müügis osalemine või finantsteenuste osalemine seoses pakkumise/müügiga. Kehtiva RahaPTS-i kohaselt hõlmab virtuaalvääringu rahakotiteenus ülal olevas loetelus neljandat teenust ja virtuaalvääringu vahetamise teenus ülal olevas loetelus esimest ja teist teenust. See tähendab, et kehtiv RahaPTS ei kohaldu, kui pakutakse toodud loetelus kolmandana või viiendana nimetatud teenust. FATF-i hinnangul tuleks kõigi nimetatud viie teenuse pakkumisel kohaldada hoolsusmeetmeid ja neid teenuseid pakkuvad isikud peaksid võtma kasutusele ka muid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske maandavaid meetmeid. Selleks, et maandada osade virtuaalvääringutega seonduvate teenuste rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja tagada Eesti õiguse vastavus rahvusvahelisele standardile, täiendatakse RahaPTS-is virtuaalvääringu teenuse mõistet kahe teenusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593 final) näeb ette teistsuguse teenuste liigituse kui FATF, kuid kuna läbirääkimised on alles pooleli ja käimas on ka analüüs, kuidas seal olevad teenused sobituvad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslikus paketis olevate nõuete ja mõistetega ning FATF-i standardiga, siis käesoleva eelnõu raames ei ole veel võimalik antud küsimuses lähtuda Euroopa Liidu õiguse poolt pakutavast raamistikust. Lisaks on Komisjon esitanud ka nn AML Paketi raames4 valdkonda täiendavalt reguleeriva eelnõu. Käesoleva seletuskirja koostamise ajaks ei ole EL õigus seega ettenähtavat kuju saanud, kuid kindel on Euroopa seadusandjate tahe valdkond FATF nõuetele vastavalt korrastada, ebaselge on aga see, kuidas (sh milliste õigusaktidega täpsemalt) see teostatakse. Virtuaalvääringu teenustega seonduvaid definitsioone tuleks kohaldada laialt. Definitsioonid ei sõltu teenuspakkujate poolt kasutatavast terminoloogiast, millega nad enda teenuseid või tehnoloogiat kirjeldavad. Samuti ei sõltu definitsioonid kasutatavast tehnoloogiast, teenuse teostamise metoodikast, arvestusraamatu ülesehitusest ega muudest tehnilistest toimimisviisidest. Virtuaalvääringu teenuse hindamisel tuleb lähtuda, teenuse sisust, ehk kes on osapooled, missugused õigused ja kohustused neil tekivad, missuguseid tehinguid teenuse osutamisel teostatakse ja kuidas muutuvad tehingu tulemusel omandiõigused, kontrolliõigused ja muud õigused virtuaalvääringu suhtes. RahaPTS-is sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks peetakse lisaks otsesele teenuse pakkumisele ka aktiivset teenuse pakkumisele kaasa aitamist ja teenuse vahendamist. Samas ei ole RahaPTS-i ega käesoleva eelnõu kohaselt kohustatud isikuteks need teenusepakkujad, kelle tegevus loob vajalikud tingimused virtuaalvääringu teenuse osutamiseks, kuid kellel pole mõju pakutava virtuaalvääringu teenuse sisu osas nagu näiteks interneti või pilveteenuse pakkujad. Teenusena osutamine viitab tegevuste tegemisele teise isiku ehk kliendi või juhuti tehingut teostava isiku soovil/nimel/huvides ja selle tegemist majandus-, kutse- või ametitegevusena. Kui on vaja hinnata kas isik on virtuaalvääringu teenuse pakkuja, siis võib tulemus sõltuda järgmiste küsimuste vastustest. Kes saab teenuse või virtuaalvääringu kasutamisest kasu? Kes kehtestab ja saab muuta teenuse pakkumise reegleid? Kes saab teha teenuse pakkumist mõjutavaid otsuseid? Kes algatas toote või teenuse loomist ja selle pakkumist? Kellel on teenuse tarbijatega ärisuhe? Kes omab ja kontrollib teenuse pakkumisega seotud andmeid? Kes saab teenuse pakkumist lõpetada? Eeltoodud küsimuste loetelu ei ole lõplik. 4 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021PC0422 6 Virtuaalvääringu teenuse pakkujaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on detsentraliseeritud või teenuse pakkumisega seonduvad ülesanded/tegevused on jaotatud mitme isiku vahel. Üldiselt detsentraliseeritud teenuste puhul esineb isikuid, kellel on teenuse üle teatav kontroll või kes on osalenud teenuse kujundamises, näiteks virtuaalvääringu loomisel, kasutatava rakenduse või kasutajaliidese arendamises või kes hoiab administratiivvõtit või kogub teenuse kasutajatelt tasu. Kasutatav rakendus ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kuid loojad, omanikud, haldajad ja muud isikud, kes omavad mõju või kontrolli teenuse tingimuste või muude parameetrite üle võivad olla kohustatud isikud ning seda ka siis, kui teenuse osutamine on korraldatud detsentraliseeritult ja/või osa protsesse on automatiseeritud. Detsentraliseeritud teenuste puhul teenusepakkuja hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas esineb kasutajate ning keskkonna loojate, omanike, haldajate või muude teenusega seonduvate isikute vahel ärisuhe, mis võib olla loodud ka näiteks nutilepingutega. Teenusepakkujale võib viidata ka kasumi teenimine või võimalus muuta teenuse parameetreid. Turunduses ja enesemääratluses kasutatavad kirjeldused ei oma mõju teenuse olemusele ega teenusepakkuja olemasolule. Virtuaalvääringu teenuse pakkujateks ei ole füüsilised ja juriidilised isikud, kes pakuvad üksnes virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduvad kõrvalteenuseid ja oma tegevusega ei kujunda virtuaalvääringu teenuse tingimusi ega tegele virtuaalvääringu teenuse aktiivse pakkumise ega soodustamisega ega tee ühtegi virtuaalvääringu teenuse pakkumise raames teostatavat tegevust virtuaalvääringu teenust kasutava kliendi nimel. Eelkirjeldatud kõrvalteenusteks kvalifitseeruvad üldiselt näiteks võrguteenused, taristu pakkumine, serverid, pilveteenused, valideerimisteenused ja muud virtuaalvääringu teenuse pakkujale osutatavad riistvara või tarkvara teenused. Tarkvararakendust või virtuaalvääringu pakkumiseks ja/või virtuaalvääringuga kauplemiseks platvormi loov ja/või müüv isik ei pruugi olla virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui tema tegevus piirdub rakenduse ja/või platvormi loomise ja/või müümisega. Isik, kes seda rakendust või platvormi kasutab virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Reeglina kvalifitseerub virtuaalvääringu teenuse pakkujaks ka osapool, kes juhendab tarkvara või platvormi loomist ja arendamist, eesmärgiga osutada virtuaalvääringu teenuseid ja seda eriti juhul kui tal säilib kontroll või piisav mõju virtuaalvääringu, tarkvara, protokolli, platvormi või ärisuhete üle tarkvara kasutajatega, isegi kui seda tehakse nutilepingu kaudu. Seetõttu vastutab selline isik asjakohaste RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmise eest, mis tähendab, et ta peaks enne tarkvara või platvormi pakkumist teistele isikutele kasutamiseks läbi viima rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu ning võtma asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks. Esiteks hõlmatakse muudatustega RahaPTS-i kohaldamisalasse teenus, mis seisneb virtuaalvääringuga seotud korralduste vastuvõtmises, täitmises ja edastamises kolmandate isikute nimel, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja teeb füüsilise või juriidilise isiku nimel tehingu, mille raames liigub virtuaalvääring ühest virtuaalvääringu rahakotist või ühelt kontolt teisele. Tegemist on FATF-i mõistes virtuaalvääringute ülekandmise/teisaldamise teenusega, mis on seaduses täpsemalt lahti kirjutatud. Lisatav punkt hõlmab kõiki teenuseid, mis võimaldavad teenust kasutaval isikul anda üle teistele isikutele omandit, valdust, muul viisil kontrolli virtuaalvääringu üle või võimalust saada virtuaalvääringust kasu. Hõlmatud on ka kõik tehingud, mis toimuvad samale isikule kuuluvate rahakottide või kontode vahel, sõltumata sellest, kas tehinguga on seotud üks või mitu virtuaalvääringu teenuse pakkujat. Kontroll ei pea seisnema ainuisikulises kontrollis, vaid kontrolli võib omada üheaegselt mitu isikut ja selle teostamine võib olla võimalik iga isiku poolt iseseisvalt või mitme isiku poolt ühiselt. Teenuse raames teeb teenuspakkuja tehingu teise isiku nimel. Teenus hõlmab igasugust virtuaalvääringute pakkujate ja saajate vahendamist (näiteks maaklerteenuse laadsed teenused) 7 ja teenuseid või tehnoloogiaid, mis toovad omavahel kokku virtuaalvääringute pakkujad ja saajad. Üleandmine on tõenäoliselt lõpule viidud, kui uuel isikul on omandiõigus, valdus või muul viisil kontroll virtuaalvääringu üle või võimalus teenida virtuaalvääringult tulu või saada muul viisil kasu. Teisaldamise teenuse eelduseks pole õiguste ainuisikuline omamine virtuaalvääringu üle ei enne ega pärast tehingut, seega võib näiteks pärast teenuse osutamist virtuaalvääring olla ühisomandis. Kontroll virtuaalvääringu üle võib seisneda ka selles, et olukorras, kus isik ise ei saa teostada tehinguid virtuaalvääringuga ega muul viisil otsest kontrolli virtuaalvääringu üle teostada, on isikul õigus virtuaalvääringu teenuse pakkujale anda virtuaalvääringuga seonduvaid korraldusi. Pärast käesoleva punkti lisamist RahaPTS-i on virtuaalvääringu teenuse pakkuja mõiste alla hõlmatud ka need isikud, kes üksi ei saa vastavaid tehinguid teostada, vaid vajavad kolmanda isiku abi nende tegemisel. Seega võib teenuse kirjelduses olevaid tegevusi läbi viia ka mitu isikut koostöös, kes kõik oleksid sellisel juhul virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Teiseks lisatakse virtuaalvääringu väljastamisega seonduvad teenused ehk selle pakkumise või müügi korraldamine (ehk vahetusteenus) või sellega seotud finantsteenuse osutamine nagu näiteks ülekandeteenuste pakkumine. FATF on oma materjalides selgitanud, et virtuaalvääringu väljastamine ise ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga hõlmatud teenus. Virtuaalvääringut saab väljastada ja/või üle kanda hajusraamatu või plokiahela tehnoloogia abil. Üks selliste varade levitamise mehhanism on sündmus, mida tavaliselt nimetatakse ICO-ks (ingl initial coin offering) (aga on olemas ka näiteks STO (ingl security token offering) ja TGE (ingl token generation event)). ICO-s pakub emitent või promootor tavaliselt virtuaalvääringut müügiks raha või muu virtuaalvääringu eest. Emitendid või elluviijad annavad sageli välja "valge raamatu", milles kirjeldatakse projekti ja reklaamitakse ICO-t. ICO võib olla seotud raha kogumisega mõne projekti teostamiseks. Pakkumise ajal võivad emitendid või muud ICO-ga seonduvad isikud lubada virtuaalvääringu ostjatele võimalust teenida tulu virtuaalvääringu hinna muutumisest või projekti teostamisest. Pärast nende väljastamist võidakse virtuaalvääringut järelturul edasi müüa. Virtuaalvääringu väljastamisega seonduvad teenused hõlmavad nii emitendi enda pakutavaid teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud pakkumisega, turundamisega, müügiga, levitamisega ja meetmetega, mida on vaja kauplemise tagamiseks. Teised osapooled, kes pakuvad nimetatud teenuseid, ei pea olema otseselt seotud emitendiga. Need teenused võivad olla näiteks virtuaalvääringu ostmine emitendilt eesmärgiga seda edasi müüa või agenditegevuses. Pelgalt virtuaalvääringu pakkumiseks vajaliku tarkvara arendamine siiski ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenuseks, kui teenus ei hõlma eelnimetatud täiendavaid aspekte. Samas tarkvara kasutamise võimaldamine virtuaalvääringu pakkumise, müügi või kauplemise mõjutamiseks võib olla hõlmatud. Virtuaalvääringu väljastamise protsessis osalevate virtuaalvääringu teenuse pakkujate määratlemisel on määravaks pigem vara, tegevuse või teenuse aluseks olevad faktid ja asjaolud, mitte turuosaliste kasutatavad määratlused või terminoloogia. Näiteks kui isik müüb enda loodud virtuaalvääringut, siis see isik on virtuaalvääringu teenuse pakkuja, sõltumata sellest, kas virtuaalvääring antakse ostjale üle tehingu teostamise ajal, vahetult pärast tehingut või millalgi hiljem ning sõltumata sellest, milleks virtuaalvääringu müügist saadavat tulu kasutatakse. Ettevõtjad, kes pakuvad isikule virtuaalvääringu müügiga seotud finantsteenuseid (nt tegutsedes isiku maaklerina või edasimüüjana või pakkudes likviidsust), on virtuaalvääringu teenuse pakkujad, olenemata sellest, kas isikul on virtuaalvääringu väljastajaga lepingulisi või 8 muid võlaõiguslikke suhteid. Samuti ei oma tähtsust, kas virtuaalvääringut soetav isik kavatseb kasutada virtuaalvääringut investeeringuna või maksevahendina. Eelnõu § 1 punkt 7. Usaldushalduse ja äriühingute teenus on nö mugavusteenus, millega kaasnevad spetsiifilised riskid seoses äriühingute petuskeemidega, mida on kajastatud ka NRA vastavas peatükis. Äriühingute ärakasutamine kurjategijate poolt on jätkuv trend. Hetkel ei ole piisavaid riiklikke kontrollimeetmeid, mis aitaksid ennetada ja vältida äriühingutest läbipaistmatute ahelate loomist, tegelike kasusaajate peitmist ja maksuõigusrikkumiste toimepanemist. Kohustatud isikud peavad seetõttu rakendama kohast hoolsust ja jälgima erinevate kuritarvitustele viitavate indikaatorite esinemist, et maandada äriühingute ärakasutamisega seonduvate riskide realiseerumise tõenäosust. Äriühingute asutamise ja asutatud äriühingute võõrandamisega professionaalselt tegutsevad ettevõtjad peavad samuti rakendama rahvusvahelisi sanktsioone ning tagama, et Eesti äriühinguid ei võõrandataks näiteks terroristide nimekirjadesse kantud isikutele. Selleks on vajalik tagada minimaalselt, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad rakendaksid hoolsusmeetmeid, millega on võimalik erinevaid äriühingute väärkasutamisega seonduvaid skeeme vältida ja ennetada. Muudatusega kehtestatakse vajalik nõue, et sellised teenusepakkujad kohaldaksid hoolsusmeetmeid ka juhtudel, kus ärisuhet (definitsioon RahaPTS § 3 p 4) ei looda – nt kui äriühing asutatakse või võõrandatakse ühekordse teenusena ja seejuures tehingu väärtus jääb alla 15 000 euro, mis on teiseks hoolsusmeetmete kohaldamise eelduseks. Muudatusega täpsustatakse, et äriühingu või muu juriidilise isiku asutamise ja võõrandamise korral peab vastava teenuse pakkuja alati kohaldama hoolsusmeetmeid. Hoolsusmeetmete kohaldamine tähendab, et tuleb kohaldada RahaPTS-i § 20 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid olukorras, kus teenus pakkuja oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule äriühingu või muu juriidilise isiku asutamise, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingute teenust. See hõlmab teenusena igasugust äriühingute ja teiste juriidiliste isikute liikide tasu eest klientidele kättesaadavaks tegemist näiteks nn „firmade müüki“, „riiulifirmade asutamist ja müüki“ jne. Eelnõu § 1 punktiga 8 nähakse ette RahaPTS § 19 lõike 4 kustutamine. Paragrahvi 19 lõike 4 algne eesmärk oli võtta üle nn 4. rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2015/849, artikli 11 alapunkt (b) alternatiiv ii), mille osas tehti erand ärisuhte väliselt juhuti teenuste pakkumise hoolsusmeetmete rakendamiskohustuse piirmäärast (15 000 eurot) rahaülekannetele. Kuna rahaülekandeid pakuvad krediidi- ja finantseerimisasutused, ning, teatud mööndustega, virtuaalvääringute teenusepakkujad, siis on õigusselguse huvides krediidi- ja finantseerimisasutuste (ja virtuaalvääringu teenusepakkujate) hoolsusmeetmete kohaldamise eristuste reguleerimine sätestatud eraldiseisvas paragrahvis, milleks on RahaPTS § 25. Vastavad eeskätt virtuaalvääringu teenuse pakkujaid puudutavad täpsustused tehakse käesoleva eelnõuga (vt järgmiseid punkte). Kuna lõikes 4 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet, on otsekohalduv, ei ole selle määruse sätetele korrektne siseriiklikus õiguses sel kujul viidata. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise käigus kogutavate andmete koosseisu füüsilise isiku sidevahendite andmetega. Kehtiva seaduse kohaselt kogutakse isikusamasuse tuvastamisel andmeid juriidilise isiku sidevahendite kohta, kuid mitte füüsilise isiku sidevahendite kohta. Mitmed kohustatud isikud koguvad ka füüsiliste isikute sidevahendite andmeid ja see on tõstnud ärisuhte seire ja menetluste efektiivsust. Sidevahendite andmed muutuvad järjest olulisemaks, arvestades internetis pakutavate teenuste mahu kasvu, mida soodustab nii piiriüleste teenuste mahu kasv, üldine tehnoloogiline areng kui ka COVID-19 mõju. Ka need kliendisuhted, mis on loodud samas kohas viibides, võivad jätkuda sidevahendite kaudu. Sidevahendite andmed võivad osutuda vajalikuks, et teenusepakkuja saaks teostada ärisuhte seiret. Kontaktandmed on vajalikud kohustatud isikule, 9 et vajadusel kliendiga ühendust võtta ja selgitusi saada või temaga informatsiooni jagada. Kui mõne menetlemise või uurimisega seonduvalt on kohustatud isik pidanud edastama hoolsusmeetmetega kogutud andmeid valitsusasutusele, siis praktikas on ilmnenud, et nende isikute leidmine ja sidumine tehioludega, kelle kontaktandmeid pole säilitatud, on osutunud väga töömahukaks tegevuseks, mis on märkimisväärselt pikendanud menetlusaega ja suurendanud Eesti asutuste kui ka välisriikide partnerasutuste töökoormust. Seaduse tasandil ei ole mõistlik ette kirjutada täpse kontaktandmete koosseisu, vaid kohustatud isik peab ise veenduma, et tal on kogutud piisav kogus informatsiooni, mis on vajalik isikusamasuse tuvastamiseks, isikuga ühendust võtmiseks ja hilisema ärisuhte seire läbiviimiseks. Eelduslikult tuleks salvestada need sidevahendite andmed, mida kohustatud isik kasutas suhtluses isikuga, kelle isikusamasus tuvastatakse. Kui teenusepakkuja pole suhelnud isikuga, kasutades sidevahendeid, siis tuleks koguda enamlevinud sidevahendite andmed, ehk telefoninumbri (koos suunakoodiga) ja/või e-posti aadressi. Ärisuhte seire RahaPTS § 23 lõike 2 punkti 2 kohaselt hõlmab endas ka hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarset ajakohastamist, mis tähendab ka kohustust ajakohastada kogutud sideandmeid. Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse, et virtuaalvääringu teenusepakkujal on keelatud osutada ärisuhte väliselt teenuseid. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatega on reeglina teenuse kasutajatel ärisuhe. On olemas spetsiifilisi virtuaalvääringute teenuseid, mida on võimalik ärisuhte väliselt kasutada. Kuna tehingute kujundamine on virtuaalvääringu teenuse puhul lihtne teostada ja alati pole võimalik RahaPTS § 25 lõikes 26 sätestatud kohustust täita, siis nende puuduste tasakaalustamiseks peaks virtuaalvääringu teenuse pakkuja astuma teenuse kasutajaga ärisuhtesse, mis tähendab ka kõigi asjakohaste hoolsusmeetmete kohaldamist kõigi teenust kasutatavate isikute suhtes. Eelnõu § 1 punkt 11 täiendatakse RahaPTS § 25 lõiget 2, keelates virtuaalvääringu teenuse pakkujatel sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse virtuaalvääringu rahakoti kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine. Hoolsusmeetmete rakendamine võib sõltuda sellest, kas virtuaalvääringu teenuse pakkujal on isikuga vahetu kliendisuhe või mitte. Praktikas esineb olukordi, kus üks virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab teenust teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kliendile (nt läbi virtuaalkonto) ning kuivõrd esimese teenuse pakkuja ja isiku vahel vahetut kliendisuhet ei ole, siis sellel teenuse pakkujal täpsemad andmed teenust kasutava isiku kohta puuduvad. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab tundma iga isikut/klienti, kelle tehingut ta vahendab. Anonüümse virtuaalvääringu rahakoti teenuse pakkumise keelamine suurendab sektori läbipaistvust. Eelnõu § 1 punktid 12. Käesoleva muudatuse eesmärgiks on tagada Eesti õiguse vastavus uuendatud rahvusvahelisele standardile. Tehingute tegemisel hoolsusmeetmetega kogutav informatsioon ja selle säilitamine parandab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, avastamist ja uurimist ning piiravate meetmete rakendamist. Kogutavad andmed aitavad virtuaalvääringu teenuse pakkujal tuvastada kahtlaseid tehinguid ja nendest teavitada RAB-i, vajadusel vahendeid külmutada ja takistada tehinguid isikutega, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone. Muudatusega kehtestatakse täiendav hoolsusmeetmete kohaldamise erisus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringutega tehtavad tehingud on anonüümsemad kui klassikalised rahaülekanded. 2019. aasta juunis laiendas rahvusvaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardiseadja FATF virtuaalvääringu teenusepakkujate suhtes makseteenustele kehtivat nn „travel rule“ nõuet. Selle kohaselt peavad ka virtuaalvääringute kaudu vahendite liigutamist võimaldavad ettevõtjad lisama sellistele ülekannetele sama info, 10 mis käib kaasas pankade ja maksevahendajate kaudu rahaliste vahendite ülekandmisel. Analoogse nõude kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes on põhjendatav seoses asjaoluga, et virtuaalvääringuid kasutatakse eeskätt maksete tegemiseks või väärtuse ülekandmiseks, millega tavaliselt ei kaasne õigusi virtuaalvääringu väljastaja enda või tema poolt pakutava toote või teenuse suhtes. Teisisõnu kasutatakse virtuaalvääringuid pigem vahetusvääringuna (nt kaupade/teenuste müümiseks või ostmiseks kellegi käest, kes ise ei ole virtuaalvääringu väljastaja) või ka investeerimise eesmärgil läbi virtuaalvääringu enda väärtuse säilitamise/suurendamise. Muudatuse kohaselt peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad tehingu teostamisel koguma andmeid virtuaalvääringu ülekande algataja ja saaja kohta. Virtuaalvääringu „maksega“ peavad kaasa liikuma ülekande algataja nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, isikukood, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number või sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress. Nime all mõeldakse täispikka isikunime. Kui isikul on mitu ees ja/või perekonnanime, siis peavad olema tehingu kohta salvestatud andmetes kajastatud kõik ees- ja/või perekonnanimed. Kui isikul on mitu kodakondsust, siis tuleb koguda andmed kõigi kodakondsuste kohta. Tehingute vahendamiseks kasutatava süsteemi loodud ülekande kohta käiv kordumatu tehingu tunnus peab võimaldama jälgida vahendite liikumist tehingu algataja ja saaja vahel. Siin ei saa piirduda avalikult kättesaadava informatsiooniga (näiteks avatud hajusraamatu süsteemile viitamisega), vaid teenusepakkuja peab ise tagama tehingu tunnuste salvestamise koos kliendi andmetega viisil, mis võimaldab vajaduse korral vastata viivitamatult RAB-i või õiguskaitseasutuste päringutele. Saaja kohta tuleb koguda tehingu kordumatu tunnuse andmed. Kui tehingu teostamiseks kasutati maksekonto või rahakoti identifikaatori andmeid, siis tuleb ka nende kohta koguda andmeid. Lisaks peab algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja edastama vastava informatsiooni esimesel võimalusel saaja virtuaalvääringu teenusepakkujale või saaja krediidi- või finantseerimisasutusele, kasutades selleks turvalist andmevahetuskanalit. Edastamise turvalisus tähendab, et on tagatud, et edastatavaid andmeid ei avalikustataks lubamatult. Tagatud peab olema andmete terviklikkus ja töödeldavus andmete säilitamise kui ka kahtlastest tehingutest teatamise eesmärgil. Kui tehingu teostamisel ei osale teisi virtuaalvääringu teenuse pakkujaiid, siis andmeid edastama ei pea, kuid andmetele tuleb siiski tagada samaväärne kaitse ja järgida nende säilitamise nõudeid. Isikuandmete kogumine ja säilitamine peab toimuma, lähtudes peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärusest5 ja isikuandmete kaitse seadusest, arvestades RahaPTS §-dest 47 ja 48 tulenevaid erisusi. Lõikes 27 sätestatakse hoolsusmeetmed juhul, kui saaja virtuaalvääringu rahakotil puudub virtuaalvääringu teenusepakkuja või saaja teenusepakkuja ei ole võimeline andmeid vastu võtma või töötlema. Lõige kuulub kohaldamisele unhosted wallet’itega seotud tehingutes, kui ka siis, kui tehingu osapooli teenindavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad kasutavad ühildamatuid tehnilisi lahendusi või kui üks pool ei kasutagi mõnda sobivat lahendust. Sellised olukorrad on levinud nii kaua, kui ei ole saavutatud rahvusvahelist kokkulepet ühtsete standardite osas. Tehingu teostamine on sellisel juhul lubatud, kui nii tehingu algataja kui saaja virtuaalvääringu teenusepakkujad tagavad tehingute jälgimise reaalajas ja iga tehingu riskianalüüsi, kasutades selleks ette nähtud tehnoloogilist lahendust ning kui tehingu algataja virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab lõikes 23 ja 24 nimetatud andmed viisil, mis võimaldab tehingu kohta viivitamatult detailsete andmete esitamise järelevalve- või uurimisasutuse vastavasisulise päringu korral. Lõike kohaldamisel tuleb arvestada RahaPTS § 42 lõikes 3 sätestatut. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) 11 Eelnõu tekst on jäetud teadlikult lahtiseks võimaldades teenusepakkujal kasutada enda jaoks sobivat tehnilist lahendust. Oluline on, et info liiguks virtuaalvääringuga samas suunas ja ilma olulise viivituseta. Eelnõu § 1 punkt 13 muudetakse RahaPTS § 42 lõiget 3. Eemaldatakse viide RahaPTS § 19 lõikele 4. Lisatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatel on keelatud virtuaalvääringut kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i §-s 25 sätestatud kohustusi. Virtuaalvääringu ülekannete puhul peaks saaja virtuaalvääringu teenuse pakkuja sisse seadma tõhusad protseduurid algatajat käsitleva teabe puudumise või puudulikkuse kindlakstegemiseks. Need protseduurid peaksid sisaldama asjakohasel juhul jälgimist nii ülekande ajal kui ka pärast seda, et teha kindlaks, kas algataja või saaja kohta nõutav teave on puudu. Alati ei ole tehniliselt võimalik virtuaalvääringut tagasi saata, mistõttu virtuaalvääringu teenusepakkuja peab riskianalüüsi alusel kehtestatud sisemiste protseduurireeglitega kooskõlas kehtestama, millisel juhul saadetakse virtuaalvääring tehingu algatajale tagasi ja millisel juhul ei tehta seda tehingu saajale kättesaadavaks. FATF-i juhendid käsitlevad tehingu tagasi lükkamist, kuid turuosalistega toimunud konsultatsioonide käigus ilmnes, et tagasi lükkamine on virtuaalvääringu puhul tehniliselt keeruline või teatud juhtudel võimatu. Seoses teenusepakkujate tõstatatud probleemiga sätestatakse eelnõuga, et teenusepakkujad peavad vähemalt kehtestama, millistel juhtudel saadetakse virtuaalvääring algatajale tagasi. Sätte kolmas lause esitab sisemistele protseduurireeglitele ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusele nõude, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab kõrgema riski olemasolu tuvastamisel ja Rahapesu Andmebüroole kahtlasest tehingust teatamise kaalumisel võtma arvesse tehingu algataja ja saaja andmete täielikkust ja piisavust. See tähendab, et puudulikud andmed on riskiindikaatoriks. Eelnõu § 1 punkt 14. Muudatusega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohustus säilitata virtuaalvääringu teenuse pakkuja hoolsusmeetmete erisuste kohaldamisega seonduvaid dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid. Nõue tuleneb vajadusest tagada RAB-ile või uurimisasutusele ligipääs hoolsusmeetmete täitmiseks kasutatud dokumentidele ja andmetele. Säilitama peab vähemalt isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid, tehingu aega, andmete kogumise aega, tehingu osapooltega seonduvaid andmeid ning tehinguga seoses kogutud andmete edastamise aega ja adressaate. Eesmärk on, et iga kliendisuhte ja tehingu osapool oleks tuvastatav ja seostatav konkreetse tehingu või lepinguga. Andmeid säilitatakse terve ärisuhte kestuse aja ja vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Eelnõu § 1 punktid 15–25. Varasemalt PPA koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroost sai alates 1. jaanuarist 2021 eraldiseisev asutus Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Seoses töö alustamisega eraldiseva asutusena kadus tööandjal võimalus kontrollida RAB-i teenistusse ja tööle kandideerijate tausta. Kuni selle ajani kui rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st oli vastav õigus sätestatud politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS). Pärast seda, kui RAB-ist sai iseseisev asutus, ei toimunud RAB-i töö sisus suuri muutusi. Tööprotsessid ja nendes kasutatav informatsioon, samuti selle kaitsmise nõuded jäid samaks ja vastavad jätkuvalt rahvusvahelistele standarditele. Järelikult on põhjendatud ka täna samasuguste nõuete rakendamine nagu varasemalt. Käesolevate muudatuste eesmärgiks RahaPTS-is on vastav õigus sarnaselt varem kehtinud regulatsioonile taastada. RAB-is puutuvad ka töötajad kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, mis nõuab kaitset tähtajatult. RAB-i andmekogus töödeldakse igapäevaselt kõrge turbeastmega andmeid, millele juurdepääsuõigus on RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt üksnes RAB-i ametnikel. Praktikas on ilmnenud, et ka töötajad on teatud tööülesannete täitmisega seoses vajadus puutuda kokku konfidentsiaalse informatsiooniga. RAB-i koosseisust on umbes 7% töötajad ja 93% 12 ametnikud. Valdav osa RAB-is töödeldavast teabest (ligikaudu 95%) on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave või mõne muu piiranguga kaetud teave. RAB-i teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis on ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave vastavalt avaliku teabe seadusele (RahaPTS § 53 lg 4). Samuti töödeldakse RAB-is riigisaladusega kaitstud teavet. RAB-i tugipersonal ei saa oma tööd teha, kui nad ei ole kursis RAB-i töö sisuga. Eeltoodust tulenevalt on sensitiivse ja konfidentsiaalse teabega kokkupuutumine RAB-is vajalik oma tööülesannete täitmiseks ühetaoliselt, nii ametnikel, kui ka töötajatel. Samuti peab seetõttu seoses ligipääsuõiguse laienemisega laienema ka kõikidele töötajatele tööülesannete täitmisega teatavaks saanud andmete tähtajatult saladuses hoidmise kohustus. Vastavat kohustust selgitatakse kõikidele RAB-is tööd alustavatele isikutele ning võetakse allkirjastatud vormis kinnitus, et isik teab ja mõistab kohustuse sisu. RAB on oma ülesannetelt, ning seega ka töötajatele esitatavatelt nõuetelt, lähemal riigi julgeolekuasutustele, kui teistele tavapärastele riigiasutustele. RAB-i töö kvaliteedist sõltub uurimisasutuste töö kvaliteet ja tulemused. Kuna RAB teeb oma ülesannete täitmisel koostööd uurimisasutuste (RahaPTS § 58, lg 3) ja julgeolekuasutustega (RahaPTS § 62), siis töödeldakse RAB-is ka „piiratud“ tasemega riigisaladust. RAB-i poolt loodav informatsioon on ka oluline sisend riigi (eeskätt majandus-) julgeoleku tagamiseks. Juhul kui jätta ühetaolistel alustel kontrollimata kõik isikud, kes RAB-is töötavad, võib järgneda olukord, kus tööle asub isik, kellel on võimalik jälgida ja mõjutada RAB-i tööd viisil, mis hõlbustab kurjategijatel edaspidi kontrolle välistada või võib muul viisil mõjutada negatiivselt riigi julgeolekut. Selleks, et ära hoida infosüsteemide, inimeste ja hoonete rünnet ning tagada kogu tundliku sisuga teabe töötluse kõrgeim turvalisus on äärmiselt oluline, et RAB-i teenistusse või tööle kandideerija oleks usaldusväärne ning laitmatu taustaga. Seetõttu on vajalik täiendada RahaPTS-i, andes RAB-ile võimaluse kontrollida edasiselt teenistusse ja tööle kandideerivate isikute tausta. Samuti kohustuvad eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ametnikud ja töötajad võrdväärselt tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- ja tööülesannetega teatavaks saadud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet ja seda tegema ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmise või teenistus- või töösuhte lõppemist (RahaPTS § 61 lõige 2). Taustakontrolli tegemise põhimõtted jäetakse samasuguseks nagu need olid ajal, mil rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st. RAB-i teenistusse või tööle kandideerijate andmete esitamiseks võetakse kasutusele sarnane ankeet, nagu oli kasutusel PPA-s ja kontrolli ulatuses lähtutakse PPVS-is sätestatud põhimõtetest. Taustakontroll viiakse läbi ühetaoliselt ameti- ja töökohale kandideerijate suhtes, kuna tundliku teabega kokkupuute võimalused on kõikidel RAB-i ametnikel ja töötajatel. RahaPTS § 611 lõige 1 piiritleb, milliseid isikuandmeid võib töödelda ning milliseid asjaolusid võetakse arvesse isiku sobivuse hindamisel RAB-i teenistusse ja tööle kandideerimisel. Nõue, et RAB-i ametnikeks ja töötajateks võivad olla vaid isikud, kellel on laitmatu maine tuleneb ka rahvusvahelistest standartidest. Isiku laitmatut mainet hinnatakse võttes arvesse isiku varasemat tegevust ja sellega seonduvaid asjaolusid. Laitmatut mainet eeldatakse, kui puuduvad seda kahtluse alla seadvad asjaolud. Maine hindamine kujuneb arvestades kõiki erinevaid teadaolevaid asjaolusid kogumis. Taustakontrolli teiseks eesmärgiks on tuvastada, et isik poleks haavatav välismõjudele. Selleks kaardistatakse isikute seosed teiste isikute, ühenduste ja organisatsioonidega ning hinnatakse kättesaadavaid karistusandmeid. Eelnõu järgi võib töödelda isikuandmeid ja koguda tõendeid muuhulgas isikule kuritegude toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste 13 täitmisele pööramise kohta, isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluste ja menetlust lõpetava lahendi kohta. Kuritegude osas pole ajalist piirangut sätestatud, kuid see ei tähenda, et eelnõuga antakse mehhaaniliselt aegunud kuritegudele õiguslik mõju. Eesmärk on anda juurdepääs teatud andmetele, et konkreetset juhtu menetledes saaks tuvastada, kas isikul on laitmatu maine. Teatud kuriteokoosseisudel üksikuna või mitmetel kogumis võib olla oluline mõju laitmatule mainele. Tõendid isiku seotuse kohta kuritegelike ühendustega või ühendustega, mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Vastavatesse ühendustesse kuulumine on karistatav vastavalt karistusseadustiku §-dele 235, 255 ja 256 ning sellistesse ühendustesse kuulumine võib osutuda takistuseks riigisaladusele juurdepääsuloa saamisel. Samuti võetakse taustakontrolli tegemisel arvesse isikule väärteokorras mõistetud karistusi. Arvesse võetakse andmeid majandusalaste, finantsalaste, ametialaste, varavastaste, avaliku usalduse vastaste, narkootiliste ning psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate väärtegude ning teiste korduvate väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse kohta, võttes seejuures arvesse mitte vanemaid kui viis aastat tagasi toimepandud väärtegude andmeid. Säte hõlmab nii karistusseadustikus välja toodud vastavate kategooriate väärtegusid, kui ka erinevates eriseadustes toodud väärteo koosseise, mis sättes nimetatud valdkondade alla liigituvad (seega on hõlmatud näiteks nii RahaPTS-is sätestatud väärteokoosseisud, maksukorralduse seaduses sätestatud väärteokoosseisud jne). Teiste korduvate väärtegude toimepanemise kohta andmete kogumine taustakontrolli läbiviimisel on oluline, kuivõrd see võib viidata isiku suhtumisele üldisest õiguskorrast kinnipidamisel ning seaduses sätestatud õigusnormide järgimisel, mis kossmõjus ka teiste kogutud andmetega võivad omada mõju isiku usaldusväärsusele ning tema laitmatule mainele. Mitu kehtivat väärteokaristust võib osutuda takistuseks riigisaladuse juurdepääsuloa saamisel. RAB kontrollib isiku sobivuse hindamisel muu hulgas seda, et isikul ei oleks selliseid omadusi või ta ei oleks toime pannud selliseid kuritegusid või väärtegusid, mille alusel saab järeldada, et ta võiks olla haavatav välismõjudele. Ilmselgelt ei ole laitmatu maine hindamisel relevantne see, kui isikut on ühel korral ühistranspordis piletita sõidu eest või vales kohas tee ületamise eest karistatud väärteo korras rahatrahviga. Samas, aga võivad isiku maine kujundamisel tähtsust omada asjaolud, kui teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses ning samuti näiteks juhtumid, kus isikut on mitu korda aastas ja nii mitu aastat järjest karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Vanemad kui viis aastat vanad andmed väärtegude kohta pole relevantsed, et hinnata isiku käitumismustreid, hoiakuid ja haavatavusi. RAB hindab toimepandud väärtegude ajalugu kogumis teabega, milline on olnud isiku edasine käitumine. Muudatuse kohaselt sätestatakse RahaPTS § 611 lõikes 2 RAB-i ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerijale kohustus täita kandideerimisel isikuankeet, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku sobivust ametikohale või töökohale RAB-is. Isikuankeedis küsitakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud, et hinnata isiku sobivust konkreetsele ameti- või töökohale. Ankeedi täitmine annab ka kandideerijale endale võimaluse hinnata, kas ta sobib kohale, kuhu ta kandideerib. RahaPTS § 611 lõige 3 loetleb RAB-i õigused taustakontrolli läbiviimisel. Samuti annab säte andmesubjektile teavet, millist infot tema kohta võidakse taustakontrolli läbiviimisel koguda. RAB-il on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda teise ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku 14 kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus. RAB saab õiguse kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist, kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning õiguse töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii kehtivas PäästeTS kui ka PPVSis. RahaPTS § 611 lõike 4 kohaselt võib kontrollitavalt isikult ankeedis küsida informatsiooni sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa), ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime ja isikoodi, isikukoodi puudumisel sünniaja kohta. Küsitavad andmed on olulised eelkõige seetõttu, et välistada võimalikud mõjutused kontrollitava isiku suhtes läbi lähedaste isikute. Andmete kogumine võimaldab RAB-il hinnata, kes on kontrollitava isikuga lähedalt seotud isikud ning millised riskid või ohud läbi nende isikute võivad tekkida isiku teenistusse võtmisel. Praktikas on aset leidnud juhtumid, kus RAB-i töötajat on mõjutatud lähedase isiku poolt tegema ebaseaduslikke päringuid RAB-i andmekogus ning samuti on püütud mõjutada ametnikku oma tööülesannete täitmisel. Eeltoodu on kaasa toonud vajaduse lisaks kontrollitava isiku tausta kontrollimisele, kontrollida teatud ulatuses andmeid ka kontrollitava isikuga seotud lähedaste isikute osas. Lõikes on loetletud, milliseid andmeid ning millistest allikatest on RAB-il õigus koguda ja töödelda kontrollitava isiku sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku kohta, selleks et vältida võimalike negatiivseid mõjutusi RAB-i töötjatele. Kõige suuremad riskid seoses võimalike mõjutustega võivad ilmneda juhtudel, kui kontrollitav isik on lähedalt seotud isikuga, kelle kohta on esitatud RAB-ile RahaPTS § 49 lõike 1 kohaselt teateid. Eeltoodust tulenevalt on oluline kontrollida, kas isiku kohta leidub RAB-i andmekogus teavet. Samuti võivad eelduslikult olla suurema riskiga mõjutajateks isikud, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Andmete kogumist on piiratud tingimusega, et tegemist on kehtiva karistusega, mis ei ole kantud karistusregistri arhiivi. Isiku kohta tasutainfo saamiseks on oluline hinnata ka avalikest allikates kättesaadavat teavet, mis võib anda samuti isiku tausta ja seotuste kohta olulist infot. Kontrollitava isikuga seotud isiku kohta info kogumisel hindab RAB võimalikke kaasnevaid riske RAB töötajate mõjutustele ning samuti nende realiseerumise tõenäosust, arvestades igakordselt teadaolevaid asjaolusid eraldiseisvalt kogumis. RahaPTS § 611 lõike 5 kohaselt, kui RAB tuvastab isikuankeedis esitatud andmete kontrollimisel, et kui esinevad isiku ametikohale nimetamist või töökohale võtmist välistavad asjaolud, siis isikut tööle ei võeta. Selgesõnaliselt tuuakse ka välja, et juhul, kui isik on kontrollimise tulemusena osutunud ebausaldusväärseks, siis vastava keeldumise põhjuseid ning keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli teostamisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse6 artiklis 23 sätestatuga, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda teda 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) 15 käsitlevate isikuandmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. RahaPTS § 611 lõikes 6 kehtestatakse sarnaselt PPVS-iga ja päästeteenistuse seadusega (edaspidi PäästeTS) võimalus kontrollida isiku sobivust nimetatud ameti- või töökohale ka juba töötamise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Lisatava sätte põhjendused on samad, mis on toodud eelnõu teiste samasisuliste muudatustega seonduvalt. RahaPTS § 611 lõige 7 kehtestab andmete säilitamise tähtaja, mis on sarnaselt PPA analoogsele regulatsioonile7, viis aastat. Eelnõu § 1 punktides 15–21 ja 23-25 tehakse vajalikud täiendused, mis võtaksid arvesse, et lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad. Muudatustega laiendatakse ametnikele kohalduvate sätete kohaldamisala ka töötajatele. Eelnõu § 1 punkt 26. Muudatusega täiendatakse tegevusloa taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu. Esitatavad dokumendid ja andmed peavad kinnitama järelevalveasutusele, et ettevõtja vastab virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuetele. Taotleja poolt järelevalveasutusele esitatav finantsinformatsioon suurendab sektori läbipaistvust. Seadusega jäetakse RAB-ile vabadus otsustada, kas neid andmeid ja dokumente, mis on juba riigile esitatud, tuleb RAB-ile tegevusloa taotlust esitades uuesti esitada või piisab viitest asjakohasele andmekogule, kus vastavad andmed on kättesaadavad. Esitatavad finantsaruanded ja muud dokumendid annavad järelevalveasutusele informatsiooni ettevõtja ärimudeli, usaldusväärsuse ja maksevõimelisuse kohta. Aktsia või osakapitaliga seonduvad dokumendid on vajalikud RahaPTS § 72 lõike 1 punktis 7 koosmõjus RahaPTS §- ga 721 tegevusloa kontrolliesemeks oleva kriteeriumi kontrollimiseks, mille kohaselt peab uue äriühinguna virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamise olema osa- või aktsiakapitali sissemakse rahaline suuruses 125 000 või 350 000 eurot sõltuvalt teenustest, mille pakkumist kavandatakse. Äriplaan annab informatsiooni kavandatavast äritegevusest, mille põhjal järelevalveasutus saab hinnata, kas ettevõtja pärast tegevusloa saamist jätkab tegevusloa nõuete täitmist. Lisada tuleb ka riskiisu kindlaksmääramise ja riskihinnangu dokumentatsioon. Virtuaalvääringu teenuste näol on tegemist elektroonilistel süsteemidel põhinevate teenustega, mille puhul on eriti oluline süsteemide turvalisus ja klientide ning investorite andmete kaitse. Seetõttu peab tegevusloa taotleja tähelepanu pöörama teenuse osutamisel kasutatavate lahendustega seotud riskide hindamisele ja maandamisele ning teenuse pakkuja valduses olevate andmete turvalisusele. Tuleb esitada ka kirjeldus meetmetest, mida kasutatakse äritegevuse pidevuse tagamiseks ehk talituspidevuseks ning klientide vara kaitseks. Viimasel ajal on sagenenud klientide vara vargused, mistõttu on vastava meetme kirjelduse esitamine tegevusloa taotlemisel äärmiselt oluline. Kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest peab hõlmama ka vahendeid, millega teenusepakkuja kavandab täita RahaPTS §-s 25 sätestatud hoolsusmeetmeid. Kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujale kehtestatakse ka majandusaasta aruande auditi ja siseauditi kohustus, siis peab taotleja edastama informatsiooni audiitorettevõtja ja siseaudiitori kohta. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulist osalust omavatele isikutele kehtestatavate nõuetega on vaja RAB-i informeerida kõigist ettevõtjaga seonduvatest omandisuhetest tegevusloa taotlemise hetke seisuga. Kõigi omanike kohta küsitakse ka kehtiva seaduse kohaselt andmeid, kuid muudatusega lisanduvad küsitavasse andmekoosseisu andmed omandatavate või isikule kuuluvate aktsiate või osade või häälte arvu 7 Isikuankeedi vorm RT I, 18.09.2018, 11 § 2 lõige 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/118092018011 16 kohta. Samuti on vaja informatsiooni ettevõtja, ettevõtja juhtorganite liikmete ja ettevõtjas olulist osalust omavate isikute majanduslike sidemete kohta, et vältida olukorda, kus piisav järelevalve ettevõtja üle on takistatud seoses ettevõtja või ta juhtorgani liikme ja teise isiku vahelise märkimisväärse seosega. Täiendavate andmete küsimine ettevõtja ja ta juhtorgani majanduslike sidemete kohta on vajalik, et tagada käesoleva eelnõuga RahaPTS § 72 lõike 11 punktiga 1 lisanduva tegevusloa kriteeriumi kontrollimine. Eelnõu § 1 punkt 27. RahaPTS täiendus sätestab, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba pole teisele isikule üleantav. Sätte eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad vastaksid tegevusloa tingimustele. Ilma piirava sätteta saaks tegevusluba taotleda tegevusloa tingimustele vastavale ettevõtjale eesmärgiga see pärast tegevusloa saamist üle anda ettevõtjale, kes tingimustele ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 28. RahaPTS § 70 lõiget 5 täiendatakse viitega sama paragrahvi lõikele 32, kus on sätestatud täiendavad dokumendid ja andmed, mida virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada. RahaPTS § 70 lõige 5 lähtub põhimõttest, et kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, siis ta peab esitama sama RahaPTS- is sätestatud andmekoosseisu, mida ta esitab enda kohta. Käesoleva eelnõuga täiendatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatavat andmekoosseisu, mistõttu senise lähenemise säilitamiseks on vaja täiendada ka tütarettevõtja kohta esitatavat andmekoosseisu. Eelnõu § 1 punkt 29. Uue paragrahviga sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatava äriplaani nõuded. Äriplaaniga esitatav informatsioon annab järelevalveasutusele teavet, kuidas ettevõtja kavatseb virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustada esimese kahe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist. See informatsioon on järelevalveasutusele vajalik mh seoses kohustusega kontrollida, kas ettevõtja asub taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kui isik ei asu tegutsema, siis tunnistab RAB RahaPTS § 75 punkti 3 alusel tegevusloa kehtetuks. Lisaks annab äriplaan järelevalveasutusele informatsiooni, kuidas kavandab ettevõtja edaspidi tagada tegevusloa nõuetele vastavust. Samuti saab informatsiooni põhjuste kohta, miks ettevõtja on otsustanud taotleda tegevusluba Eestis ja missugune on ettevõtja edaspidine tegevus Eestis ja välisriikides, sisaldades ka Eesti ja teiste riikide residentidest (riikide kaupa ja võimalikult täpselt) klientide eeldusliku osakaalu, ning osutatavate teenuste mahte. Äriplaanist saadav informatsioon võimaldab järelevalveasutusel koguda teavet muutuste kohta virtuaalvääringu turul ja muud vajalikku informatsiooni järelevalve planeerimiseks. Eelnõu § 1 punkt 30. Muudetakse RahaPTS § 71, täpsustades tegevusloa andmise menetluse alustamise eeldusi ja tähtaja kulgemise algusaega. Muudatus on seotud asjaoluga, et tegevusloa taotlemiseks peab esitama senisest rohkem dokumente ja andmeid, mille piisavuse hindamine võtab aega. Kõigi dokumentide ja andmete olemasolu on vajalik, et Rahapesu Andmebüroo saaks alustada menetlusega, mille tulemuseks on tegevusloa andmise või andmata jätmise otsus. RahaPTS § 71 lõikes 1 täpsustatakse, et taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates sellest päevast, kui RAB-ile on esitatud kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed. Vastava põhimõtte näol ei ole tegemist uue tingimusega, kuivõrd ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 20 lõikes 1 on sätestatud täna sarnane põhimõte. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa menetlus on keerukaim RAB-i teostatav tegevusloa menetlus. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa menetlemiseks on ette nähtud lühem aeg, kui teistele finantssektori tegevusloa menetlusteks, mida viib läbi Finantsinspektsioon. Seetõttu tuleks menetluses vältida igasuguseid viivitusi, mis on tingitud puudustest taotluses. Kuna ajaline surve menetluses suur, siis praktikas on RAB sunnitud väikse viivituse või komplikatsiooni tõttu tegevusloa menetlemise tähtaega pikendama. 17 RahaPTS § 71 lõike 1 kolmanda lause kohaselt võib RAB-i otsusel tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani, vastava tähtaja arvestamisel lähtutakse samuti tähtaja algusajast, mis on hakanud kulgema alates kõikide nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest. Pikendamise võimalus jääb identseks kehtiva seaduse raamistikuga. Rahapesu Andmebüroo saab võimaluse jätta tegevusloa väljastamise menetlus algatamata juhul, kui on selge, et taotlusest on puudu andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad või ei ole nõuetekohaselt vormistatud. RahaPTS § 71 lõike 1 neljanda lause kohaselt, kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi. MSÜS § 20 lõike 4 kohaselt, kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Seoses olulise avaliku huviga maandada rahapesust ja terrorismi rahastamisest tulenevaid riske sätestatakse RahaPTS-i §-s 71 kõrvale kaldumine vaikimisi tegevusloa väljastamise põhimõttest. Eelnõu § 1 punkt 31. Muudetakse RahaPTS § 72 pealkirja, kuna lisaks tegevusloa kontrollieseme loetelule lisatakse sättesse tegevusloa keeldumise aluste loetelu. Eelnõu § 1 punkt 32. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks RahaPTS § 72 lõikes 1 punktis 6 olnud üksnes virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtinud tegevusloa kontrolliese, mis puudutas aktsia- või osakapitali suurust. Kehtetuks tunnistamine on seotud eraldiseisva aktsia- ja osakapitali nõudeid sätestava paragrahvi lisandumisega. RahaPTS-is sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvate aktsia või osakapitali nõuete täitmine on jätkuvalt tegevusloa kontrolliesemeks seoses § 72 lõike 1 punkti 7 lisamisega. Eelnõu § 1 punkt 33. RahaPTS § 72 lõiku 1 täiendatakse punktiga 7, mis sätestab kontrollieseme viitena virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvatele tingimustele. Vastavalt MSÜS § 25 lõike 1 punktile 2 keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes jätkuvalt kehtivad lõike 1 punktides 1–5 nimetatud kontrolliesemed. Sisuliselt jäävad kehtima kõik senini kehtinud tegevusloa väljastamata jätmise alused. Muudatusega seoses on virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemiseks vaja täita lisaks § 72 lõikes 1 punktides 1–5 olevatele nõuetele ka nõudeid aktsia- või osakapitalile, omavahenditele, audiitorkontrollile, andmete säilitamisele, sisekontrolli süsteemile, asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetele, kontaktisikule ja olulise osaluse omanikule. Viiteid ei tehta RahaPTS-i §-s 70 kirjeldatud dokumentidele ja andmetele, kuna nende esitamine pole kontrollieseme täitmine, vaid nende nõuete kohane esitamine on eelduseks menetluse alustamiseks, mille sisuks on esitatud andmete ja dokumentide kontrollimine kontrolliesemeks olevate kriteeriumite vastu. Seetõttu neile viidet ei ole vaja. Eelnõu § 1 punktiga 34 lisatakse uus lõik, millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale tegevusloa välja andmata jätmise alused. Tegemist on alustega, mille puhul RAB peab tegema kaalutlusotsuse, kas tegevusluba väljastada või jätta see väljastamata. Alused puudutavad RAB-i võimalust teostada järelevalvet, sissemakstud aktsia- või osakapitali päritolu legaalsust, sise-eeskirjade nõuetele vastavust ning tehnoloogiliste süsteemide ja vahendite piisavust. Sätestatud on ka alus, mis annab RAB-ile võimaluse tegevusluba jätta 18 väljastamata, kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga. Eelviidatud alus kohaldub juhtudel, kui ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis, kuid esitatud andmetest ja dokumentidest ei ilmne muid seoseid Eestiga. RAB peab ka arvestama tegevusloa andmise menetluses otsuse tegemisel asjaolusid seoses ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule varasemalt väljastatud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega. Nendele alustele tuginemisel peab RAB põhjendama oma otsust, sh näiteks seda, kuidas varasem kehtetuks tunnistamine on relevantne uue tegevusloa andmise kontekstis. Eelnõu § 1 punkt 35. Muudatusega täiendatakse korrektse ärialase maine kriteeriume. Lisatavad kriteeriumid on sellised, mida peetakse tavaliselt korrektse ärialase maine osaks. Säilib korrektse ärialase maine olemasolu eeldus, kuid täiendatakse sätet kriteeriumitega, mille täitmise puhul saab eeldada korrektse ärialase maine puudumist. Täiendusega tagatakse, et järelevalveasutustel ja turuosalistel on suurem selgus, mis kriteeriume hinnatakse korrektse ärialase maine kontrollimisel. Tegemist ei ole suletud loeteluga, mis tähendab, et RAB võib piisava põhjenduse olemasolul tugineda ka mõnele muule alusele, näiteks, kui ettevõtjaga seotud isik on olnud juhtorgani liige ettevõttes, kus juhtorgani liikme tegevus on põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, või on olnud ettevõttes ajal, mil ettevõttel on tegevusluba kehtetuks tunnistatud. Eelnõu § 1 punkt 36. Sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul RAB-i tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotleja on reeglina see juriidiline isik, kellele taotluse rahuldamise korral väljastatakse tegevusluba. Kui tegevusloa taotleja ei saa tegevusluba või ta tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis tal on kehtiva õiguse kohaselt võimalik koheselt esitada uuesti identne taotlus. Riigikohtu selgituse kohaselt „põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused.” (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1- 3-02, sarnaselt RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51.). Kehtiv regulatsioon ei taga, et kõrgema ohuga virtuaalvääringute teenuste turule mittesobivad teenusepakkujad oleksid turult eemale hoitud. See vajadus on eriti teravalt päevakorras seoses NRA raames tuvastatud riskidega. RahaPTS-i eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS-i nõudeid rikkuvate isikute eemal hoidmine kõige kõrgema riskiga sektorist toetab selle eesmärgi saavutamist. Vastavalt RahaPTS § 72 lõike 11 on varem väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise arvestamine uue tegevusloa väljastamisel RAB- i kaalutlusotsus. Varasem rikkumine peab olema väga tõsine, et anda alust isiku turult eemale hoidmiseks. Tõenäoliselt võib kaalutlusotsuse tegemisel rolli mängida ka see, kui palju aega on rikkumisest möödas. Oluline on hoida turult eemale isikuid, kes süstemaatiliselt rikuvad tegevusloa tingimusi. RahaPTS § 72 lg 3 sätestab piirid ajalisele kaalutlusruumile, mille kohaselt esimesed kaks aastat on sellised rikkumised kindla negatiivse mõjuga ja välistavad tegevusloa saamist. Kehtetuks tunnistamist ei võeta arvesse, kui tegevusluba on kehtetuks 19 tunnistatud seoses majandustegevusest loobumisega, majandustegevuse alustamata jätmisega, majandustegevuse katkestamisega, finantsinspektsiooni tegevusloa saamisega või ettevõtjate ühinemisega. Eesmärk on tagada virtuaalvääringute teenuste pakkumise turul riskipõhine lähenemine. Ka teistes seadustes on nõudeid, mis muudavad uue tegevusloa saamise sõltuvaks asjaoludest, mille alusel eelmine tegevusluba kehtetuks tunnistati, näiteks hasartmänguseaduses. Eesmärk on tagada virtuaalvääringute teenuste pakkumise turul riskipõhine lähenemine, millega hoitakse turult eemal need ettevõtjad ja isikud, kellega kaasnev riskitase on kõige kõrgem. Eelnõu § 1 punkt 37. Paragrahv 721 lõikega 1 tõstetakse virtuaalvääringu teenust pakkuva ettevõtja aktsia- või osakapitali nõuet. Regulatiivsete meetmete rahvusvahelisest võrdlusest ilmneb, et mitte-pankadest makseteenuste pakkujate hulgas on virtuaalvääringu teenuse pakkujate valdkond kõige nõrgemini reguleeritud. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhteliselt nõrgem regulatsioon käib aga käsikäes kõrgemate riskidega, mida oleks seetõttu õige tasakaalustada vastavalt rangemate kapitalinõuetega. Lisaks on RAB-i andmetel sektori tegevuse mahud pea kümnekordistunud. Kapitalinõuete eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurem usaldusväärsus ja võlausaldajatele parem kaitse, mis oleks vastavuses neile antud õigusega tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas valdkonnas ja aitaks paremini maandada ettevõtja võetavaid riske. Kapitalinõude kasv arvestab sektori käibe kasvu. Keskmine käive ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja kui arvestada ainult neid ettevõtjaid, kes olid terve vaadeldava perioodi tegutsenud ega olnud peatanud oma tegevusluba, siis keskmine käive oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või osakapitalinõue 350 000 või 125 000 euro ulatuses on seega ettevõtjatele jõukohane. Suurimas osas kasutavad tarbijad virtuaalvääringuid investeerimisinstrumentidena, et saada kasu nende hinnatõusust. Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi peab investeerimisühingu aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot juhul, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1 punktides 4 ja 7 sätestatule tegeleb ühing ka väärtpaberite hoidmise ja haldamisega kliendi jaoks VPTS § 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu ülekande teenus on erand eelkirjeldatust, kus pole osapooltel niivõrd huvi muutuva väärtuse suhtes, vaid virtuaalvääringu teenuse pakkuja roll on sarnasem e-raha asutusele ja teenuse kasutajate eesmärk on virtuaalvääringu ülekandmine ühelt kliendilt teisele. Seetõttu on selle teenuse osas kasutatud analoogiana e-raha asutuse kapitalinõuet, mis on 350 000 eurot. Kehtestatav kapitalinõuete režiim on võrreldes kehtivate nõuetega lähedasem sellele, mida on pakutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus, mis käsitleb krüptovaraturge. Paragrahv 721 lõige 2 sätestab, et kui äriseadustiku § 140 lõike 1 ja § 246 lõike 1 kohaselt võib osa või aktsia sissemakse olla rahaline või mitterahaline, siis virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla üksnes rahaline. Kapitalinõue tuleb täita ka kehtiva seaduse kohaselt rahalise sissemaksega ja seda nõuet ei ole kavas muuta. Mitterahalise sissemakse korral kohalduksid ÄS § 143 lõige 2 ja § 249, mis nõuavad audiitori poolt mitterahalise sissemakse hindamist. Arvestades virtuaalvääringu muutlikku hinda ja tegevusloa menetluse võimalikku kestust, siis võib virtuaalvääringu kasutamine sissemakseks raskendada tegevusloa menetlust. Pärast sissemakse tegemist ja tegevusloa saamist hakkab kohalduma omakapitali nõue koos audiitorkontrolliga, mis tagab teenuse pakkuja kapitaliseerituse. Paragrahv 722 näeb ette nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele. Paragrahvi eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja piisavate vahendite olemasolu ning näha ette nõuded omavahendite minimaalsele suurusele. 20 Lõike 1 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja minimaalselt omama omavahendeid kas algkapitali ehk 350 000 või 125 000 euro ulatuses või sõltuvalt pakutavast teenusest üldkulude või tehingute mahu meetodil arvutatud suuruse ulatuses. Omavahendite miinimum on kahest viidatud suurusest suurem. Lõike 2 kohaselt koosnevad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid esimese taseme põhiomavahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337) sätestatule. Esimese taseme põhiomavahendid on kapitaliinstrumendid (kui on täidetud määruses sätestatud tingimused) ja nende instrumentidega seotud ülekurss, jaotamata kasum, muu akumuleeritud koondkasum, muud reservid ja üldine reserv. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes osutavad üksnes virtuaalvääringu väljastamise, selle pakkumise või müügi korraldamise või sellega seotud finantsteenust või rahakotiteenust, arvutavad omavahendite miinimummäära püsivate üldkulude meetodil juhul, kui sel meetodil arvutatud summa on suurem kui 350 000 eurot. Üldkulude arvutamise eeskirjad sätestatakse rahandusministri määruses (lõige 5). Lõike 3 kohaselt tuleb üldkulud üle vaadata igal aastal. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud alla aasta, siis võib ta kasutada ka prognoose, kuid peab hakkama kasutama varasemate perioodide andmeid kohe, kui need on kättesaadavad (lõige 4). Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes osutavad virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise teenust arvutavad omavahendite miinimummäära teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu meetodil, kui sel meetodil arvutatud summa on suurem kui 350 000 eurot. Teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu meetod baseerub virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt ülekande või vahetamise teenuse pakkumise raames eelneva tegevusaasta jooksul teostatud vahetamise või ülekande tehingute kogusumma arvutamisel, mis tuleks esmalt jagada kaheteistkümnega ehk arvutada välja eelmise aasta kuude käivete aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb jaotada leitud summa mahuosadeks (0-5 miljonit, 5-10 miljonit, 10-100 miljonit, 100-250 miljonit ja üle 250 miljoni). Seejärel arvutada välja vastav protsent iga mahuosakohta ja liita need kõik kokku. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega (lõige 8). Juhul kui omavahendite nõue ei ole täidetud, saab Rahapesu Andmebüroo määrata ettekirjutusega tähtaja nõuetega kooskõlla viimiseks (lõige 9). Paragrahvis 723 sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande auditeerimise kohustus ja nõuded audiitorettevõtjale, tema määramisele ja audiitorkontrollile. Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Audiitorkontrolli kohustuse üldnõuded on sätestatud audiitortegevuse seaduses (edaspidi AudS), kuid need ei taga kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkujate (näiteks väiksema tegevusmahuga äriühingute) raamatupidamise aastaaruannete audiitorkontrolli. Tavaks on saanud praktika, mille kohaselt valdkondlikud erisused AudS-is olevatest üldnõuetest sätestatakse eriseadustes. Kuni ÜMIVS- i jõustumiseni puudub virtuaalvääringu teenuse pakkujatel oma eriseadus, mistõttu ainus asjakohane seadus, kuhu vastavat nõuet sätestada on RahaPTS. Raamatupidamisaruannete audiitorkontrolli kohustuse nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne informatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii 21 RAB-i poolt järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud aruannetes. AudS-i audiitorkontrolli kohustuse peatükis on sätestatud auditi kohustus ja ülevaatuse kohustus. Auditi kohustus kohaldub kõigile neile ettevõtetele, kes ületavad AudS §-s 91 sätestatud piirmäärasid. Kõigile teistele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtib käesoleva lõike kohaselt ülevaatuse kohustus, mis ei tähenda, et nad ei võiks soovi või vajaduse korral käesolevast lõikest tulenevat kohustust täita auditiga. Audiitorkontrolli kohustuse kehtestamisega seonduvalt on tõusetunud küsimus, kui palju on vandeaudiitoreid, kes suudavad vastavat töövõttu teha. Enne audiitorkontrolli kohustuse tekkimist ei ole olnud nõudlust vastava teenuse vastu ja seetõttu on ka vandeaudiitorite poolt hetkel vähe kogemust. Kehtestatava kohustuse näol on tegu tavapärase raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolliga, mis erineb selles osas, et ettevõtja tegevus ja varad on tihedalt seotud virtuaalvääringutega. Eestis tegutseb virtuaalvääringu teenust pakkuvaid ettevõtteid, kellel on audiitorkontrolli või ülevaatuse kohustus ja erinevad audiitorettevõtjad pakuvad neile vastavat teenust. Audiitorettevõtjad on enne muudatuse jõustumist olnud enam kui aasta aega olnud teadlikud, et ühel hetkel riik kehtestab virtuaalvääringu teenuse pakkujatele audiitorkontrolli kohustuse. Audiitorkogu on teinud samme, et valmistuda vastava muudatuse jõustumiseks. Raamatupidamise toimkond on koostanud tõlgenduse „Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine“. Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja RAB-le. Tegemist on eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames teostatava töövõtuga. Audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli võivad läbi viia erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. Audit ja ülevaatus viiakse läbi AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse standardite alusel ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne, mille koostamise aluseks on üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistik. „Omavahendite kohta kehtestatud nõuded“ ei ole kehtestatud üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistiku poolt ning seetõttu ei ole võimalik auditi (ega ülevaatuse) käigus kontrollida omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist. Audiitorkogu on märkinud, et sobivaim töövõtt on antud juhul ISAE 3000 standardi nõuete alusel läbiviidav töövõtt. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on oluline omavahendite nõude täitmise hindamisel ja järelevalvetasu määra arvutamisel. Sellega seoses kehtestatakse RAB-le meetmed, mille abil saab RAB tagada nõuetele vastav majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostamise. RAB-il on võimalus kohustada ettevõtjat audiitorettevõtjat nimetama, kui üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole seda ise nimetanud, nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli tegemisest või RAB-i hinnangul on varasemalt määratud audiitorettevõtja kaotanud usalduse. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse hindamisel võib RAB lähtuda AudS § 39 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. Juhul, kui ettevõtja ei nimeta audiitorettevõtjat, hoolimata RAB-i korduvatest ettekirjutustest, võib RAB tunnistada ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Paragrahv 724 sätestab nõuded sisekontrolli funktsiooni ja andmete säilitamise kohta. Sisekontrolli funktsioon on kõikehõlmav, mis muuhulgas sisaldab siseauditi funktsiooni. Siseauditi teostaja peamiseks ülesandeks on seirata ning hinnata kriitiliste protsesside ja süsteemide toimimist. Siseauditi eesmärk on sisemise kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama. Siseauditi funktsiooni teostaja ei saa hinnata (auditeerida) selle funktsiooni toimimist, mida ta ise teostab (nö enesekontrolli risk, huvide konflikt). Sama põhimõte kehtib ka selles osas, et siseauditi funktsiooni teostaja (siseaudiitor) ei tohiks osaleda eelnimetatud sise-eeskirjade 22 väljatöötamisel, kuivõrd hiljem ta peab hindama sisekontrolli süsteemi toimimist, mille üheks osaks on ka erinevad sise-eeskirjad. Seadusega ei nõuta täiskohaga siseaudiitori palkamist. Kuigi lõige 2 mainib nõukogu, siis see ei tähenda, et virtuaalvääringu teenuse pakkujal peaks olema nõukogu. Vastavalt ÄS § 168 lõikele 2: „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“. Seega virtuaalvääringu teenuse pakkujas võivad siseauditi üksuse juhi ehk siseaudiitori määrata ka osanikud, juhul kui ettevõtjal pole nõukogu. Lõike 6 kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja RAB-le kättesaadavana viie aasta jooksul, kui RAB ei ole ettekirjutusega kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. MONEYVALi IV vooru hindamisraportis leiti, et ametiasutustel peab olema selgelt välja toodud õigus nõuda teatud juhtudel andmete säilitamist kauem kui viis aastat. Pikema andmete säilitamise kohustuse kehtestamine on seotud praktilise vajadusega kindlustada tõendite säilitamine pikema aja jooksul kui viis aastat. Andmete säilitamise aja kehtestamine toimub RAB-i ettekirjutusega, mis on reguleeritud §-s 55, mille kohaselt RAB-i haldusaktid alluvad kohtulikule kontrollile. Paragrahviga 725 kehtestatakse täiendavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale juhatuse liikmetele ja kontaktisikule. Lõikega 1 kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme nõuded. Sarnased nõuded on kehtestatud ka näiteks krediidiasutuste seaduses. Juhtorgani liikmed, kelle teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on vastavuses sektori keerukusega, tagavad usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. Ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb tegevusloa taotlusega esitada juhtorganite liikmete haridustaset tõendavad dokumendid ning töö- ja ametikohtade täielik loetelu, kuid RAB-il pole siiani olnud õiguslikku alust esitatavaid andmeid hinnata. Juhtorgani liikmetel peaksid olema virtuaalvääringu teenuse pakkuja äritegevusest ja kohalduvatest riskidest ajakohased teadmised, mille tase peab olema proportsionaalne vastavate kohustustega. See hõlmab ka nende valdkondade asjakohast mõistmist, mille eest konkreetne liige ei ole otseselt vastutav, vaid mis kuuluvad juhtorgani liikmete kollektiivsesse vastutusalasse. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmele kehtestatakse kõrghariduse nõue. Paljude ettevõtete loomise ja juhtimise juures pole kõrghariduse nõue asjakohane, kuid virtuaalvääringu teenuse pakkumise käigus usaldavad kliendid ettevõttele enda vara. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusel on järjest enam ühiseid jooni teiste finantssektori asutustega, kus kehtivad kõrgeimad usaldusnõuded. Finantssüsteem tervikuna peab olema usaldusväärne, stabiilne, hästi reguleeritud ja kontrollitud ning ühiskonna ootus on, et finantsasutusi juhivad usaldusväärsed ja kompetentsed inimesed. Virtuaalvääringute sektoris ja ka finantssektoris laiemalt esineb oht, et klientide poolt ettevõtja käsutusse usaldatud varast jäädakse ilma. Eriti viimasel ajal on olnud mitmeid juhtumeid, kus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele usaldatud klientide vara on läinud kaduma (nt Poly Network, Coinbase). Ka klientidel on õigustatud ootus, et teenuse pakkujatena tegutseksid isikud, kellel on vajalikud võimed, oskused ning teadmised teenuse pakkumiseks olemas. Üheks selliseks kindlust tagavaks nõudeks on kõrgharidusnõue, mis erialaste teadmiste kõrval üldjuhul annab tugevama kindluse ka selles, et isik on huvitatud enda täiendamisest ja edasiarendamisest. Erialase töökogemuse nõude eesmärk on, et juhtivale ametikohale asuval isikul oleksid tööks vajalikud praktilised kogemused ning teadmised ja oskused. Valdkonnad, mida tuleks erialaseks pidada on antud kontekstis eeskätt pangandus ja rahandus, majandus, õigus, raamatupidamine, auditeerimine, avalik haldus, finantsregulatsioon, infotehnoloogia. 23 Kogemus võib olla omandatud nii era kui avalikus sektoris ja võib seisneda ka näiteks järelevalve läbiviimises või õpetamises. Lõikega 2 sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. Eesmärk on vältida juriidiliste isikute ärakasutamist ja juriidiliste isikute näilist juhtimist, kus sama isik on väga paljude virtuaalvääringu teenuse pakkujate juhatuse liikmed. Kui kõik tegevusluba omavad juriidilised isikud on tegevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad, siis pole võimalik piisava hoolsustaseme ja pühendumusega täita väga paljude teenusepakkujate juhtorgani liikme rolle. Lõikes 3 kehtestatakse erisused, mis võimaldavad samas kontsernis ja läbi omandisuhete teiste ettevõtjate kontrollimise olukordades tagada paindlikkust. Lõikes 4 antakse isikutele võimalus vajadusel paluda põhjendatud juhul RAB-ilt erandit ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 5, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võib olla kontaktisik üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on ühtlasi ka juhatuse liikmeks. Lisatakse nõue, mille kohaselt igal virtuaalvääringu teenuse pakkujal peab olema kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisikuks või vastava struktuuriüksuse juhiks. Täienduse eesmärk on tagada, et kontaktisikul või vastava struktuuriüksuse juhil oleks reaalne seos virtuaalvääringu teenuse pakkujaga, sh teadmised virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusest ja ligipääs virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduvatele andmetele. RahaPTS-is on kontaktisikule kehtestatud kõrgendatud nõuded ja võimalus krediidi- ja finantseerimisasutustel vajadusel kontaktisiku funktsiooni teenusena osta. Muudatus ei välista kontaktisiku teenuse kasutamist, kuid arvestades virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektori keerukust ja kõrgeid riske on vajalik tagada kontaktisiku kõrge pühendumus. Nõude eesmärk on vältida praktikas esinevat olukorda, kus pakutakse kontaktisiku teenust viisil, mille tulemusel üks isik on kümnete virtuaalvääringu teenuse pakkujate kontaktisik. Kui kontaktisik on deklareeritud kontaktisikuks mitmes virtuaalvääringu teenuse pakkujas, siis on raskendatud konfidentsiaalsuse tagamine suhtluses järelevalve- ja õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei tea ettevõtte tegevusest midagi. On esinenud ka olukordi, kus ettevõtte tegevuse kontrollimisel peab isik, kellel ei ole tugevat seost ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma töökohast tulenevalt otse ligipääs. Selline olukord aeglustab mitte ei kiirenda järelevalveasutuse ja kohustatud isiku vahelist suhtlust. Muudatuse tulemusel on iga väljastatud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga seostatav üks kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole seotud mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga. Lisatakse selgesõnaline nõue, et ettevõtja tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu teenuse pakkumist. Sarnane nõue kehtis ka varasemalt, kuid senine normi sõnastus on tekitanud erinevaid arusaamu, võimaldades jõuda ka järeldusele, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab olema küll Eestis, kuid muid erinõudeid tegevuskohale seaduses sätestatud ei ole. Hetkel väidavad tegevusloa taotlejad tegevusloa taotluse menetluses, et tegevuskoht võib olla mitmel ettevõttel ühes kabinetis. Selline nõue ei ole aga virtuaalvääringu teenuse pakkumisel aktsepteeritav ja kohane asutusele, kelle tegevust võrdsustatakse finantseerimisasutuse omaga ja kelle klientide teenuse mahus on väärtuses, mis vastavad kümnetele miljonitele eurodele või rohkem. Mitmete asutuste paiknemine samal pinnal ei võimalda RAB-ile ka nõuetekohast järelevalve tegemise võimalust. RAB hindab igakordselt tegevuskoha nõude täitmisel lisaks Eestis asumisele ka seda, kas on eluliselt usutav, et ettevõtja määratud tegevuskoht reaalselt võimaldab sealt virtuaalvääringu teenuse osutamist, RahaPTS- ist tulenevate kohustuste täitmist ning kohase järelevalve teostamist. 24 Sätet täiendatakse ka nõudega, mille kohaselt asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Muudatus tuleneb praktikas esinevast probleemist, mille puhul pole järelevalveasutusel olnud alati piisavat ülevaadet järelevalve teostamiseks vajalikest andmetest. Lisatakse § 726, millega kehtestatakse olulist osalust omavate isikute nõuded. Eelnõuga nähakse ette olulise osaluse hindamiskriteeriumid, mille põhjal järelevalveasutus hindab, kas omandaja on sobiv ja nõuetele vastav. Paragrahvis toodud kriteeriumid kattuvad teiste finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud eriseadustes olevate samasisuliste normidega. Teenuseosutajas olulist osalust omav või omandav isik peab olema laitmatu ärialase mainega ning tema tegevus peab vastama teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele (punkt 1); tema finantsseisund peab olema piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus (punkt 2); tema omanike struktuur ja ärisidemed peavad olema läbipaistvad ega tohi takistada tõhusa järelevalve teostamist (punkt 3); ta peab olema võimeline tagama virtuaalvääringu teenuse pakkuja kindla ja usaldusväärse juhtimise (punkt 4); ning viimaks tuleb olulist osalust omandava isiku puhul välistada kahtlus, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või suurendab selliseid riske või kelle on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni (punktid 5 ja 6). Olulise osaluse omaniku ja omandaja hindamisel lähtub RAB nõuetele vastavusest või mittevastavusest ning sisustab diskretsiooniruumi kooskõlas õigusnormidega. Oluline osalus on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. Osalus on kaudne, kui seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga, seda omab või teostab üks või mitu isiku poolt kontrollitavat äriühingut; seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga või sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. Olulise osaluse omandamise eelduseks on, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Selle nõude eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba taotletakse nende isikute poolt, kes kavandavad vastaval tegevusalal tegutsema asuda, mitte ei tee seda eesmärgiga tegevusluba omav ettevõte kohe pärast tegevusloa saamist maha müüa. Tegemist on perioodiga, mille kohta tegevusloa taotleja esitas äriplaani, mida taotleja peab ise teostama. Seadust täiendatakse paragrahviga 727, mis välistab majandustegevuse seadustiku MSÜS § 34 lõike 2 kohaldamist virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa suhtes. MSÜS § 34 lõige 2 võimaldab majandustegevusest loobuda teatud tähtajani, esitades majandustegevusest ajutiselt loobumise teate, kus märgitud ka majandustegevuse taasalustamise kuupäev. Majandustegevusest ajutiselt loobumise teade poleks kooskõlas käesolevas eelnõus oleva muudatusega, mille kohaselt lisandub tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad, kelle suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt kasutaksid. Eelnõu § 1 punkt 38. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa saamiseks ja omamiseks vajalike täiendavate nõuete lisandumisega täiendatakse ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Täiendused lähtuvad põhimõttest, et tegevusloa kontrolliesemeks olevaid kriteeriumeid tuleb täita ka pärast tegevusloa saamist. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes 25 kehtivad ka MSÜS § 37 lõikes 1 ja RahaPTS § 75 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Lisatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid, mille korral RAB peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistama. Lisandunud on kehtetuks tunnistamise alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad, kelle suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt kasutaksid. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing, kuna vastavalt RahaPTS § 70 lõikele 41 ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba üleantav. Punkt 7 käsitleb olukordi, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud valeandmeid RAB-le. Kui MSÜS § 37 lõige 1 sätestab kehtetuks tunnistamise alusena üksnes olukordi, kus taotleja on valeandmeid esitanud tegevusloa saamiseks, siis arvestades virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja RAB-i pidevat edasist suhtlust pärast tegevusloa andmist ning näiteks omavahendite aruandluskohustuse kehtestamist, on vajalik sätestada ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olukorra, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab valeandmeid pärast tegevusloa saamist. Punktid 8 ja 9 sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo. Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse RahaPTS § 75 lõikega, mis sätestab, millal on RAB-il võimalik tunnistada kehtetuks virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba, lähtudes oma kaalutlusotsusest. Punktid 1–4 adresseerivad olukorda, kui piisava järelevalve teostamine on takistatud ja/või Eestis tegevusloa saamist on kasutatud üksnes seetõttu, et seda on Eestis lihtsam saada kui riikides, kus tegelikult tegutseda soovitakse. Punkt 5 käsitleb olukorda, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud ebaõiget või eksitavat informatsiooni avalikkusele. Punkt 6 tuleb kohaldamisele reeglina siis, kui RAB on ettekirjutuse teinud omavahendite taastamiseks, kuid virtuaalvääringu teenuse pakkuja pole seda tähtaegselt täitnud. Seda alust saab kasutada enne korduvate ettekirjutiste tegemist, kuid ainult juhul, kui omavahendite määr on oluliselt alla seaduses sätestatud nõuet. Kui ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi, siis on võimalik tegevusloa kehtetuks tunnistamine vastavalt RahaPTS § 75 lõike 1 punktile 2. Lisaks kõnealuses lõikes olevatele alustele kohalduvad ka MSÜS § 37 lõikes 2 olevad alused, mil RAB võib tegevusloa kehtetuks tunnistada. See tähendab ka, et vastavalt MSÜS § 37 lõike 2 punktile 2 võib RAB virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui esineb mõne RahaPTS §-des 721–726 või mujal sätestatud tegevusloa kontrollieseme oluline rikkumine. Eelnõu § 1 punkt 40. Punktiga lisatakse RahaPTS-i uus peatükk kuue paragrahviga, mis sätestab virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalve tasu. Regulatsioon on üles ehitatud finantsinspektsiooni seaduse eeskujul. Tegemist pole riigilõivuga, kuna puudub teenus või vastusooritus, mis on tasuga seotud. Järelevalvetasu on perioodiliselt makstav tasu, mille maksmine on eelduseks virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegutsemiseks. Järelevalvetasu hakkab laekuma riigieelarvesse ja RAB on jätkuvalt rahastatud läbi riigieelarve. Järelevalvetasu mõte on, et RAB-i järelevalve all olevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad kompenseerivad riigile osa järelevalvega seonduvatest kuludest. Järelevalvetasu määramisel lähtutakse hinnangulistest efektiivse järelevalve saavutamise kuludest. Võrdse määraga kapitaliosa ei tee virtuaalvääringu teenuse pakkujatel vahet ja kujutab endast miinimumtasu virtuaalvääringu teenuste turule sisenejatele. Baassumma tuleneb asjaolust, et iga virtuaalvääringu teenuse pakkujaga kaasnevad teatud järelevalvetoimingud, sõltumata selle 26 ettevõtja tegevuse ulatusest. Mahuosa komponent sõltub pakutavatest teenustest ja nende mahust, mis korreleerub vastava turuosalise suhtes tehtava järelevalvetegevuse mahuga. Näiteks 40 miljoni euro juures oleks mahuosa 14 000 eurot aastas, mis on jõukohane sellise suurusega ettevõtjale. Paragrahvis 752 sätestatakse, et järelevalvetasu koosneb fikseeritud kapitaliosast ja muutuvast mahuosast. Järelevalvetasu maksmise kohustus algab tegevusloa andmise otsuse jõustumisest ja lõppeb tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Kui järelevalvetasu on perioodi eest (aasta või pool aastat) tasutud, kuid tegevusloa kehtivus lõppeb varem, siis järelevalvetasu enammakstud summat ei tagastata. Paragrahvis 753 järelevalvetasu kapitaliosa määr on üks protsent aktsia- või osakapitali summast ehk vähemalt 1250 eurot. Mahuosa on 0,035 protsenti virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutamise raames algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. Mahuosa lõppmakse tasutakse eelmise aasta andmete alusel. Paragrahv 754 sätestab, et järelevalvetasu summa tasumiseks saadab RAB isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Arvestusperioodiks on RAB-i eelarveaasta. Kui lõppmakse on liiga suur või väike, siis tuleb vajalikud tehingud teha hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks. Esimesel aastal tasub virtuaalvääringu teenuse pakkuja üksnes järelevalvetasu kapitaliosa ja sõltuvalt, kas tegevusluba saadakse esimesel või teisel poolaasta, järelevalvetasu kapitaliosa täis ulatuses või pooles. Paragrahv 755 sätestab tasumise tähtajad. Tegevusloa saamisel tuleb tasuda järelevalvetasu esimese 30 päeva jooksul pärast korralduse saamist. Järgnevatel aastatel tasutakse järelevalvetasu hiljemalt 31. detsembriks. Tegevusloa kehtivuse lõppemisel tasutakse järelevalvetasu hiljemalt 1. septembril. Paragrahv 756 sätestab järelevalve tasu arvutamise ja tasumise erisused juhul, kui virtuaalvääringu teenuse pakkujad ühinevad. Paragrahv 757 sätestab, et RAB-i korraldus järelevalvetasu summa tasumiseks on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, mis omakorda võimaldab järelevalvetasu saamiseks RAB-il kasutada TMS-is sätestatud vahendeid. Lisaks võib järelevalvetasu maksmata jätmine olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks, kui RAB on korduvalt teinud järelevalvetasu nõuetekohast tasumist nõudvaid ettekirjutusi ja need on virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt jäetud korduvalt täitmata. Eelnõu § 1 punkt 41. Muudetakse RahaPTS-i § 83, sätestades anonüümse virtuaalvääringu rahakoti avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest karistuseks füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on sätestatud karistus krediidi- ja finantseerimisasutustele anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest. Vastav keeld on sätestatud RahaPTS §-s 25 lõikes 2. Käesoleva eelnõuga keelustatakse ka anonüümsed virtuaalvääringu rahakotid, millega seoses laiendatakse vastavat karistussätet. FATF näeb, ette, et riigid peaksid tagama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid mittetäitvatele kohustatud isikutele on kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused. Anonüümsete virtuaalvääringu rahakottide avamine kahjustab oluliselt sektori läbipaistvust, võimalusi saada infot klientide kohta ja vahendite päritolu kindlaks tegemise võimalusi. Vastava nõude rikkumisega kaasneb virtuaalvääringu teenuse sektori usaldusväärsuse kui avaliku hüve kahjustamine, mistõttu ei ole 27 piisav haldussunni, s.o ettekirjutusega rikkumisele tähelepanu juhtimise ja rikkumise kõrvaldamiseni sunniraha kohaldamine. Seetõttu on kohane antud juhtul sätestada karistus, mis vastaks selle teo suuremale ohtlikkuse astmele. Eelnõu § 1 punkt 42. Sätestatakse väärteo koosseis omavahendite nõuete rikkumise eest. Eelnõuga täiendatakse RahaPTS-i §-ga 722, kus on sätestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele, mida teenuse pakkuja peab täitma igal aja hetkel. Täienduse kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem: 1) RahaPTS-i § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus; 2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Rahatrahvi saab määrata, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei RahaPTS § 722 lõikes 1 sätestatud nõuet. Järelevalve eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad tegutseksid kindlalt ja usaldusväärselt ning omaksid piisavalt kapitali ja reserve oma tegevusest tulenevate riskide katteks. Omavahendite nõue suurendab turuosaliste toimekindlust ja seeläbi tõstab kogu sektori usaldusväärsust. Lisaks annab see täiendava kaitse võlausaldajatele. Eelnõu § 1 punkt 43. Sätestatakse uus väärteokoosseis, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise või muu RahaPTS §-s 25 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 400 000 eurot juriidilisele isikule. Eelnõuga sätestatakse RahaPTS § 25 mitmeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvaid kohustusi:  keeld osutada ärisuhte väliselt teenuseid (lõikes 13);  anonüümse virtuaalvääringu rahakoti avamise keeld (lõikes 2);  vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel isikusamasuse tuvastamine (lõikes 23);  RahaPTS § 25 lõikes 23 sätestatud andmete kogumine;  RahaPTS § 25 lõikes 26 sätestatud andmete edastamise kohustus või, kui esinevad lõikes 27 sätestatud alused, siis tehingute reaalajas jälgimine ja iga tehingu riski analüüsimine vastavalt lõikes 27 sätestatule. Anonüümse virtuaalvääringu rahakoti avamise keelu rikkumisel on võimalus kohaldada käesoleva eelnõuga muudetavat RahaPTS § 83. Ülejäänud ülal nimetatud kohustuste rikkumisel kuuluks kohaldamisele käesolev väärteokoosseis. Koosseis kohaldub virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhuile või töötajale. FATF on rõhutanud, et karistusi peaks olema võimalik rakendada mitte ainult finantsasutustele ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele kohustatud ettevõtjatele ja kutsetöötajatele, vaid ka nende juhatajatele ja juhtkonnale. Muud väärteokoosseisu lisamise põhjendused, mis on esitatud, käesolevas seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 41 juures on asjakohased ka siin. Eelnõu § 1 punkt 44. Tegemist on rakendussättega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab teatama RAB-ile, kuidas ta on muutnud oma tegevuse seaduses ettenähtud tingimustele vastavaks. Vastavad tõendid ja dokumendid tõendamaks oma vastavust seaduses sätestatud täiendavatele nõuetele, tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkujal esitada vastavalt RahaPTS § 70 lõikes 6 sätestatule majandustegevuse registri veebiportaali või notari kaudu. Lisaks peab 150 päeva jooksul pärast muudatuste jõustumist virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt lepingulisse suhtesse astunud audiitorettevõtja esitama arvamuse RAB-ile virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmise osas. Kuna omavahendite nõuetele vastavuse hindamine toimub vandeaudiitorite abil, siis on uutele nõuetele vastavuse hindamiseks vajalik, et erakorraliselt saaks RAB hilisemalt 15. augustiks 2022 sisendit omavahendite kohustuse täitmise kohta kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkujate osas. Rakendussäte on vajalik, et tagada kehtiva tegevusloaga isikutele võimalus kohaneda 28 muudatustega. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele, siis võib RAB virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada. Eelnõu tekstis on kohustus määratletud konkreetse kuupäevaga ja silmas on peetud, et seaduse redaktsiooni jõustumisest on ettevõtjatele jäetud aega oma tegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Vastavad tõendid ja dokumendid tõendamaks oma vastavust seaduses sätestatud täiendavatele nõuetele, tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkujal esitada vastavalt RahaPTS § 70 lõikes 6 sätestatule majandustegevuse registri veebiportaali või notari kaudu. Ettevõtja senise tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita. Vastavalt lõikele 3 rakendub järelevalvetasu alates 2022. aasta aprillist. Vastavalt lõikele 4 kõigi majandustegevusest ajutise loobumise teate esitanud virtuaalvääringu teenuse pakkujate, kes ei ole 2022. aasta 1. veebruari seisuga oma majandustegevust taasalustanud, majandustegevus loetakse taasalustatuks alates 2022. aasta 18. märtsist. Säte on vajalik, et tagada kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavate isikute majandustegevus või juhul, kui ei soovita virtuaalvääringu teenust pakkuda, siis anda isikutele aega tegevusloast loobumiseks. Rakendussättega kehtestatakse võimalus RAB-il pikendada menetlusaega tavapärasest kauem. Täiendava tähtajata võib RAB olla kohustatud väljastama automaatselt tegevuslube või tegevusloa omaniku tegevusluba tuleb automaatse tegevusloa väljastamise ära hoidmiseks kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punkt 45. Seaduse normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514, 22. märts 2021 (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1—26). Direktiiv 2011/16/EL sätestab maksuhaldurite koostöö otseste maksude osas. Halduskoostöö direktiiv näeb muuhulgas ette kohustuse tagada maksuhalduritele juurdepääs rahapesuvastasele teabele. Selline kohustus lisati nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2258, 6. detsembrist 2016, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele ning seda täiendati nõukogu direktiiviga (EL) 2021/514, 22. märtsist 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta. Halduskoostöö direktiivi artiklit 22 täiendati lõikega 1a järgmises lõplikus sõnastuses: „Selleks et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende täitmine ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava halduskoostöö toimimine, annavad liikmesriigid maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele.“ Normis viidatud rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab märgitud artiklites liikmesriikide kohustuse: 1) kehtestada hoolsusmeetmed kliendi isikusamasuse ja tegelike kasusaajate tuvastamiseks; 2) tagada, et juriidilised isikud ja ka usaldusfondid ning muud õiguslikud moodustised koguvad ja hoiavad tegelike kasusaajate andmed keskregistris; 29 3) töötada välja automatiseeritud keskregistrid tegelike kasusaajate andmete tõhusamaks tuvastamiseks ja töötlemiseks; 4) tagada rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste töös vajalike dokumentide ja teabe säilitamine kohustatud isikute poolt. Need andmed ja tegelike kasusaajate andmekogu on vajalikud ka Maksu- ja Tolliametile oma maksukorralduse seadusest ja maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Maksu- ja Tolliamet saab RahaPTS alusel juurdepääsu tegelike kasusaajate registrile, kus asjasse puutuvat teavet säilitatakse. Seni on nõukogu direktiiv (EL) 2016/2258 olnud üle võetud äriseadustikuga, kuna tegelike kasusaajate andmetele on juurdepääs loodud äriregistri kaudu. Ka edaspidi kuvatakse tegeliku kasusaaja andmed tehniliselt e-äriregistri kaudu, kuid tegelike kasusaajate registri õiguslik regulatsioon, sh andmete jagamise õiguslikud alused viiakse RahaPTS-i. RahaPTS on seega asjakohane seadus, millega võtta üle halduskoostöö direktiivi artikkel 22 lõige 1a. RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ka viitega direktiivile (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Peaasjalikult puudutab direktiiv rahapesu andmebüroode kogutud ja töödeldud informatsiooni ja andmete kasutamist ja levitamist. Need teemad on peamiselt sätestatud RahaPTS-is ja RahaPTS-i alusel kehtestatud Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses. Kuna Eesti õigusruum vastab juba direktiivis sätestatule, pole vaja seaduse sisus muudatusi teha. Vastavustabel on lisatud seletuskirjale. 3.2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Eelnõu § 2 punkt 1. Muudatusega täiendatakse tegelike kasusaajate andmekogu reguleerivat RahaPTS § 762, lisades sellele neljanda lõigu, millega antakse tegelike kasusaajate andmekogu andmetele informatiivne tähendus. Avaliku teabe seaduse § 436 lõike 4 kohaselt „Õiguslik tähendus antakse andmetele seadusega.“. Senini ei ole RahaPTS-is tegelike kasusaajate andmekogus olevatele andmetele õiguslikku tähendust antud, kuid enne tegelike kasusaajate andmekogu asutamist tuleks sätestada andmetele ka seaduse tasandil õiguslik tähendus. Õiguslik tähendus võib olla ka näiteks konstitutiivne, kuid see ei läheks kokku tegelike kasusaajate andmete olemusega. Tegelike kasusaajate andmekogus andmete avalikustamise üheks eesmärgiks on luua allikas, mis abistaks kohustatud isikuid tegelike kasusaajate tuvastamisel. Tegelikuks kasusaajaks ei saa keegi vastava informatsiooni esitamise ja avalikustamisega tegelike kasusaajate andmekogus, vaid see on faktiline olukord, mida avalikustatakse läbi andmekogu. Tegelike kasusaajate andmekogus olevad andmed võivad osutuda ka valeks, millest teada saamise korral on kohustatud isik kohustatud tegema andmekogusse märke kahtlusest andmete õigsuse osas. Eelnevat silmas pidades peab kohustatud isik ka tulevikus hoolsusmeetmete rakendamisel riskipõhisest lähenemisest lähtudes tegema piisavaid pingutusi, et uurida, kes on teise osapoole või tehingu tegelik kasusaaja. Tegelike kasusaajate andmekogust saab selles tegevuses üheks olulisemaks allikaks. Käesolev muudatus ei ole seotud andmete õigsust tagavate meetmetega. Andmete õigsust tagav säte on RahaPTS § 772, mis jõustub 7. märtsil 2022. Eelnõu § 2 punkt 2 ja 5. Seaduse paragrahvi 5 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt peaks äriühing RahaPTS § 9 lõike 41 sätestatud juhul, kui kontserni emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitama ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on 30 registreeritud. Kontserni andmed ei ole 2020. aastal jõustunud tegelikku kasusaajat käsitleva RahaPTS § 9 lõike 41 mõttes asjakohased, sest välisriigi äriühingute osalustega kontserni puhul käsitletakse tegelike kasusaajatena kohaliku äriühingu juhte. Kuna varasemalt oli § 9 lg 41 sõnastus vastupidine, mille kohaselt oli tegelikuks kasusaajaks välisriigi äriühingu tegelik kasusaaja, siis oli § 77 alusel vajalik koguda ka kontserni asukohariigi andmeid. Kui tegelik kasusaaja on kohaliku äriühingu juht, siis ei ole vajadust koguda kontserni andmeid. Eelnõu § 2 punkt 3. Täiendatakse andmekoosseisu, mida usaldushaldur peab enda kohta tegelike kasusaajate andmekogusse esitama. Muudatuse kohaselt peab lisaks varasemalt seaduses nimetatud andmetele usaldushaldur esitama andmekogusse aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi. Kohustus on seotud asjaoluga, et usaldushalduri ega usaldushalduse kohta ei pruugi leida informatsiooni teistest Eesti andmekogudest. Kontaktandmete lisamisega andmekogusse tagatakse, et põhjendatud juhtudel oleks võimalik usaldushalduriga ühendust võtta. Eelnõu § 2 punkt 4. Muudetakse seaduse paragrahvi 5 punktiga 26 lisanduva RahaPTS-i § 792 sõnastust. Ühtlustatakse sõnastust asendades sõna „registri“ sõnaga „andmekogu“. Ebaühtlus sõnastuses on tulenenud asjaolust, et varasemalt hoiustati tegelike kasusaajate andmeid äriregistri juures ja sellisel juhul oli õige sätestada kohustusi registri volitatud töötlejale, kuid seoses andmete kandmisega andmekogusse on vaja viidata andmekogu volitatud töötlejale. Lisatakse lõik 3, muutes järgmiste lõikude numeratsiooni. Seaduse tulevikus jõustuv redaktsioon sätestab, et isik saab põhjendatud juhul, kui tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu või kui tegelikuks kasusaajaks on alaealine või piiratud teovõimega isik, esitada taotluse andmekogu vastutavale töötlejale tegelike kasusaajate andmete avalikustamise piiramiseks. Sellise avalikkusele andmete kättesaamise võimalus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156 30.05.2018, lk 43–74). Samas puudub hetkel seaduse tulevikus jõustuvas redaktsioonis andmekogu vastutaval töötlejal õigus vastavat avaldust menetleda või vajadusel piirata andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Käesoleva täiendusega parandatakse see puudus. Vastutavale töötlejale määratakse kohustus põhjendatud juhul andmete avalikkusele kättesaadavust piirata, vajadusel piiramine lõpetada ja informeerida andmete avalikkusele piiramise taotluse esitajat nii taotluse rahuldamisest kui ka rahuldamata jätmisest. Vastutavaks töötlejaks on § 762 lõike 2 kohaselt Rahandusministeerium. Lõigus 4 on kasutatud sõnastust „riigivõimu asutus“, kuid selgem on kasutada terminit „täidesaatva riigivõimu asutus“, mis on sisustatud Vabariigi Valitsuse seaduse 3. peatükis. Kehtiva lõike 5 sõnastuse kohaselt peab registri vastutav töötleja esitama aruande ka valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna andmekogu vastutav töötlejaks saab Rahandusministeerium, siis pole vajadust kehtestada seaduse tasandil Rahandusministeeriumile eraldiseisvat aruandluskohustust rahandusministri ees. Lisaks on sõna „register“ asendatud sõnaga „andmekogu“. 3.3. Karistusregistri seaduse muutmine 31 Eelnõu § 3. Karistusregistri seadust täiendatakse, andes registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele õigusliku tähenduse isiku RAB-i tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Muudatusega kaasneb ühtlasi RAB-ile ligipääs registri arhiivis olevatele andmetele. KarRS-i täiendamine on seotud RahaPTS § 611 lisandumisega, millega antakse RAB-ile õigus teostada taustakontrolle. Taustakontrolli üheks osaks on karistusregistri arhiivis olevate andmete kontrollimine. Eesmärgiks ei ole kontrollida üksnes tahtlike kuritegude toimepanemist ja nende eest mõistetud karistusi, vaid kõiki karistusandmeid, mis võiksid isiku laitmatu maine kahtluse alla seada. Lisaks karistusandmetele kontrollitakse ka väärteo toimepanemise andmeid ulatuses, mis võiksid kahtluse alla seada isiku laitmatu maine. RAB hindab toimepandud väärtegude ajalugu kogumis teabega, milline on olnud isiku edasine käitumine pärast olulise väärteo toimepanemist minevikus. 3.4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Eelnõu § 4. Muudetakse krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõike 42 punkti 1. Paragrahvis 88 on sätestatud pangasaladus ja muudetav lõik sätestab olukorrad, kus krediidiasutusel on õigus avaldada või ta on kohustatud avaldama seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega pangasaladust sisaldavaid andmeid. Muudatus on seotud tegelike kasusaajate andmekogu asutamisega. 2022. aasta 7. märtsil jõustub RahaPTS § 20 lg 24 täiendus järgmises sõnastuses: „(24) Kui kohustatud isikule saavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 rakendamisel teatavaks andmed, mis erinevad käesoleva seaduse § 78 kohaselt avaldatutest, annab kohustatud isik erinevusest mõistliku aja jooksul teada äriregistri pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 nimetatud juhul. Käesoleva lõike kohaselt esitatavale teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.“. Sätte viimane lause osundab, et teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub. Olukorras, kus kohustatud isik on krediidiasutus, kohaldub talle KAS §-s 88 sätestatud pangasaladuse regulatsioon, mis ei sätesta erisust andmete avaldamiseks tegeliku kasusaajate andmekogu vastutatud ja volitatud töötlejatele ning muudab seega dokumentide ja andmete esitamise võimatuks, sest üldjuhul on tegemist pangasaladusega. Tegelike kasusaajate andmekogu andmete kvaliteedi tagamiseks vajaliku lahknevusteadete süsteemi toimimiseks kehtestatakse erand pangasaladuse regulatsiooni. 3.5. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 5 punkt 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa riigilõivu määr saaks olla erinev RAB-i poolt antava finantseerimisasutusena tegutsemise riigilõivu määrast. Eelnõu § 5 punkt 2. Kehtiv virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa läbivaatamise riigilõiv on 3300 eurot. Kõrgema riigilõivuga tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele, kus on kõige suuremad riskid rahapesuks või terrorismi rahastamiseks ning sellest tulenevalt on teostatav järelevalve maht suurem. Väga kõrge riskitaseme tõttu on riigilõivumäära kujundamisel võetud arvesse RLS § 4 lõikes 2 sätestatud ekvivalendipõhimõtet, mis võimaldab kehtestada riigilõivumäära kulupõhimõttest erinevalt lähtuvalt toimingust saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest. Seoses NRA-s tuvastatud kõrgete riskidega virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektoris ja eelnõuga ette nähtavate virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotluse läbivaatamise 32 raames kontrollitavate nõuete olulise karmistumisega ei ole kehtiv riigilõivu määr piisav. Riigilõivu puhul on oluline, et see kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. RAB-i poolt teostatav virtuaalvääringu teenuse tegevusloa menetluse maht (kontrolliesemete arv ja nende kontrollimise keerukus) kasvab oluliselt. Loakohustusel on eelkõige kuritegusid ennetav funktsioon, see tähendab, et tegevusloa menetluse näol tegemist n.ö kaitsefunktsiooniga, mis aitab tulevikus ennetada võimalikke kuritegusid. Liiga madal lävend tegevusloa saamiseks saab rahvusvahelist tähelepanu, mille tulemusel võib kannatada Eesti maine, sest tegevusloa võivad väga kergesti saada ka isikud, kelle eesmärgid on seotud kuritegevusega. RAB on kokku puutunud ka selliste ettevõtjatega, kes on tegevusloa võtnud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi krediidiasutuste silmis. Seega ei ole tegevusloa taotlemise protsessil ka ettevõtjate jaoks antud valdkonnas üheselt majandustegevuse seaduslikkuse tagamise eesmärki, vaid seda kasutatakse majandusliku väärtusega hüvena iseeneses. Oma analüüsis on RAB toonud välja järgmist: „Eesti virtuaalvääringu tegevusluba reklaamitakse rahvusvaheliselt kui kvaliteedimärgist teenusepakkujale, mis võimaldab teenusepakkujal klientidele kinnitada, et nende vara on kindlas kohas, mille tõttu on Eesti valmisettevõtted, millel on virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, saanud müügiartikliks ka rahvusvahelistele äriteenuseid pakkuvate ettevõtete jaoks. Näiteks kontserni Eternity Law International kodulehel kaubeldakse Eesti valmisfirmadega, sh virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõttega. „Tegevuslubadega ettevõtete vormistamine müügi eesmärgil muudab tegevusloaga ettevõtete turu läbipaistmatuks ning on ühtlasi RABi kui haldusorgani jaoks väga koormav. Esialgse tegevusloa taotlemise käigus jäetakse RABile ekslik arusaam, et ettevõte hakkab tegevusloa saamisel teenust osutama. Tegelikkuses aga loobub enamik ettevõtteid tegevusloa saamisel ajutiselt tegevusest kuni ettevõtte müügini. Müügi korral esitatakse RABile tegevusloa muutmise taotlus, mille menetlemisel peab RAB kontrollima kõiki asjaolusid sarnaselt esmase tegevusloataotluse menetlemisega. Ilmnenud tüpoloogia tõttu on RAB oluliselt muutnud oma tegevuslubade väljastamise protsessi ning RAB arvestab esialgse tegevusloa taotlemise käigus valeandmete esitamist kui asjaolu teenusepakkujate korrektse ärialase maine hindamisel.“8. Kirjeldatud tüpoloogia tekkimise eelduseks on teiselt poolt ka tegevusloa kättesaadavus, millest omakorda moodustab olulise osa selle hind ehk riigilõiv. Seega on antud valdkonnas asjakohane kasutada riigilõivu suuruse määramisel ekvivalendiprintsiipi, mis vastab eelnevalt kirjeldatud ärakasutamiste vältimisele suunatud kõrgemale avalikule huvile ja arvestab antud valdkonna tegevusloa tegelikku majanduslikku tähendust. Lisaks on RAB tuvastanud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujate maksukoormus on siiani olnud väga väike, võrreldes teiste sektoritega ja ettevõtjate tegevuse mahuga. Riik võtab vastu tegevuslubade väljastamisega märkimisväärse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mille maandamiseks, järelevalve teostamiseks ja muudeks menetlusteks kaasnevad riigile märkimisväärsed kulud, kuid praktika näitab, et seoses kõnealuste ettevõtete tegevuse piiriülese olemusega ja teenuse pakkumise vähese Eestiga seotuse on nende ettevõtjate maksukoormus osutunud Eestis väga madalaks. Eelnõu § 5 punkt 3. Ka tegevusloa muutmise menetlusega kaasneb kulu, kuid siiani pole seda lõivustatud. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusloa kontrollieseme täienemisega on kasvanud tegevusloa muutmise menetluse maht, mistõttu on asjakohane lõivustada ka 8 Vt: analüüsi „Äriühingute teenusepakkujatega seonduvad rahapesuriskid Eestis“ lk 31 -32, kättesaadav https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#rahapesu-andmebroo- 33 tegevusloa muutmise menetlus. Tegevusloa muutmise menetluse kontekstis on paljud varasemalt esitatud andmed ja dokumendid jätkuvalt asjakohased ning seetõttu ei ole vaja neid uuesti esitada ega esitatut RAB-i poolt kontrollida. Eelkirjeldatu tõttu on tegevusloa muutmisega kaasnev kulu reeglina väiksem uue tegevusloa taotlemisega kaasnevast kulust. Seetõttu kehtestatakse eraldiseisvalt tegevusloa taotlemise riigilõivu määrast tunduvalt madalam tegevusloa muutmise riigilõivu määr. Vastavalt RLS-i § 20 lõikele 1 ei kohaldata riigilõivu ja seega ka tegevusloa muutmise riigilõivu järgmiste toimingute korral: 1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või sihtnumbri muutmisest; 2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris; 3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine; 4) surnud isiku andmete registrist kustutamine; 5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris; 6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel” kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris. 3.6. Täitemenetluse seadustiku muutmine Normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153. Eesti õigusruum vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada normitehniline märkus TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu. Lisaks on täpsem regulatsioon sätestatud TMS-i alusel kehtestatud kohtutäiturimäärustikus. 3.7. Äriseadustiku muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikkel 30 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et tegelike kasusaajate andmete esitamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid või karistusi. Muudatusega lisatakse viide RahaPTS-ile, et anda registripidajale õigus trahvida andmete esitamiseks kohustatud isikuid juhul, kui nad ei esita andmeid või esitavad ebaõigeid andmeid. Trahvimine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. 3.8. Seaduse jõustumine Eelnõu § 8. Seadus jõustub 1. veebruaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Seoses asjaoluga, et virtuaalvääringute teenusepakkujate lisanõuded on rahvusvaheliselt FATFi poolt kehtestatud juba 2019. aasta juunis ja NRA avalikustati 2021. aasta juunis on virtuaalvääringute teenusepakkujad õiguskeskkonna muutumise vajadusega juba kursis. Tegelike kasusaajate andmekogu puudutavad muudatused jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil, mil on planeeritud käivitada andmekogu ja äriregistri juures vastav tehniline lahendus. 4. Eelnõu terminoloogia 34 Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, muudetud direktiiviga (EL) 2018/843. Lisaks on eelnõu seotud direktiiviga 2011/16/EL. Kuna tegelike kasusaajate andmekogu puudutav regulatsioon on järjest suuremas osas RahaPTS-is, siis on lisaks ÄS-ile vaja normitehnilist märkust ka RahaPTS-is. Samuti võetakse käesoleva seadusega üle direktiiv (EL) 2019/1153. Täpsem informatsioon Eesti õiguse vastavuse kohta direktiiviga (EL) 2019/1153 on lisatud käesoleva seletuskirja lisaks olevas vastavustabelis. 6. Seaduse mõjud Virtuaalvääringu tegevusloanõuete karmistamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: virtuaalvääringu tegevusluba omavad või taotlevad ettevõtjad. RAB hakkas virtuaalvääringute tegevusalas tegevuslube väljastama 2017. aastal. Eestis tegevusluba omavate virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on ajas oluliselt muutunud. 01.09.2021 seisuga on 481 kehtivat virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba (virtuaalvääringu teenus 418, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus 36; virtuaalvääringu rahakoti teenus 27). Ajutisest loobumise teade on esitatud seoses 219 virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga (virtuaalvääringu teenus 50; virtuaalvääringu raha vastu vahetamine 83; virtuaalvääringu rahakoti teenus 86). Virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt 01.09.2021 seisuga oli menetluses 259 tegevuslubadega seotud taotlust. Seega saab sihtgruppi pidada pigem suureks. Tabel 1. Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017–2021. Aasta (kuu) Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017 4 2018 599 2019 1234 2020 (august) 353 2021 481 (september) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavate isikute arv tõusis väga kiiresti 2017– 2019 ning langes 2020. aastal seoses nõuete karmistumisega, kuid seejärel taastus sektoris tegutsevate isikute arvu kasv. Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate vahendatud teenuste kogukäive on samas pidevalt kiiresti kasvanud. Kui 2018. aastal oli see suurusjärgus 590 miljonit eurot, siis 2019. a esimesel poolaastal juba kaks korda kõrgem – 1,2 miljardit eurot. Ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 on RAB-i andmetel Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate kogukäive olnud 18,5 miljardit eurot. Mõju avaldub ka neile, kellel eelnõu jõustumise hetkel tegevusluba pole, kuid kes on tegevusloa taotluse esitanud. 35 Avalduv mõju: Muudatusega kaasneb kõige suurem mõju nendele ettevõtjatele, kellel veel tegevusluba pole, kuid kes on esitanud tegevusloa saamiseks taotluse või kes soovivad seda teha. Sihtrühmale kaasneb seoses tegevusloa saamiseks vajalike täiendavate toimingutega tegevuskulude tõus ning tegevusloa andmisega seonduv riigilõivu tõus. Tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujatele võib kaasneda mõningane tegevuskulude tõus seoses asjaoluga, et eelnõuga lisatakse uusi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid, mistõttu osad virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad tegema muudatusi oma tegevuses, kui soovivad tagada, et nende tegevusloa edasine kehtivus ei oleks ohustatud. Samuti peavad tegevusloaga ettevõtjad viima 18. märtsiks 2022 oma tegevuse kooskõlla seaduses sätestatud täiendavate nõuetega. Tegevusloa nõuetega kooskõlla viimine on teenusepakkujate jaoks ühekordne tegevus. Tegevuse kooskõlas hoidmine on pidev tegevus, kuid mitte kuigi ulatuslik, kuna sisuliselt ettevõtja peab jälgima, et ta tegevuses kavandatavad muudatused ei läheks vastuollu tegevusloa kontrollesemeks olevate tingimustega. Lisanduv järelevalvetasu maksmine ja majandusaasta aruande audit toimuvad kord aastas ning nende tegevustega seonduvad kulud ei ole suured. Omavahendite nõuetekohasele tasemele tõstmine võib põhjustada ühekordseid kulutusi, kuid vastava taseme hoidmine on pigem passiivne tegevus ja omavahendite määr on võrdlemisi madal, võrreldes keskmise turuosalise käibega. Ka uue tegevusloa taotlemine on ühekordne protsess (tegevusluba on tähtajatu). Kõrgem tegevusloa lävend aitab ära hoida tendentsi, kus tegevuslube küll väljastatakse, kuid millega reaalset tegevust ei kaasne. Ebasoovitava mõjuna võib avalduda, et seaduse vastuvõtmisel võib mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja tegevuse lõpetada, samuti ei pruugi osad töötajad ja juhtorgani liikmed enam vastata nõuetele, mis võib tähendada näiteks töösuhete lõpetamist või juhatuse liikme tagasikutsumist. Eesti nõuded muutuvad ajutiselt karmimaks võrreldes mõne teise jurisdiktsiooniga, kuid suuremad mahud ja kõrgem turuosaliste arvukus nõuab ka komplekssemat regulatiivset raamistikku, et maandada sealt tulenevaid riske. Tegevuslubade arvukuse vähenemine tuleneb valdavad nende isikute poolt tegevuslubadest loobumisest, kes aktiivselt teenust ei osuta (sh äriühingu teenuse pakkujad) ja nende isikute poolt, kes on Eesti tegevusloa saanud, kuid kellel tegelikku tegevust Eestis pole. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate halduskoormus kasvab seoses täiendustega tegevusloa väljastamise ja muutmise ning tegevuse nõuetes. Kokkuvõtvalt on avalduva mõju ulatus keskmine. Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem väheoluliseks. Mõju sihtrühm II: teenuse tarbijad. Siinkohal on raske hinnata, kui palju on virtuaalvääringu teenuse kasutajaid, kuid võib eeldada, et teenus kogub populaarsust. Seda kinnitab nii RAB-i statistika tegevusloa taotluste kohta kui ka maailmaturul suurenenud virtuaalvääringute nõudlus. Eesti tegevusloga virtuaalvääringu teenuse pakkujate tarbijate arv ulatub miljonitesse, kuid neist väga väike hulk on elu või asukohaga Eestis. Avalduv mõju: Kuivõrd karmistatakse teenuse osutaja turule sisenemise nõudeid ja sektori läbipaistvusnõudeid, siis sellega seonduvalt peaks Eesti tegevusluba omavate ettevõtjate pakutavad teenused muutuma tarbijatele turvalisemaks. Ühetaolised alused teenuse osutamise nõuetele tagavad parema investorite ja teenuse klientide kaitse ning võrdsema konkurentsiolukorra sektoris. Arvestades teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust eeldada, et tegevusloa nõuete karmistamisega konkurentsi vähenemine selle teenuse turul tarbijate jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Rahapesu ja muude kuritegude ennetamine sektoris tõstab sektori mainet, mis on kõigi seaduskuulekate virtuaalvääringute sektoris tegutsevate isikute sh tarbijate huvides. Kui teenusepakkujad vastavad senisest kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini võimalikke riske maandada, siis on see 36 ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole muudatus ulatuslik, kuna turg on rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti tegevusloaga teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva mõju ulatus väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: tegevuslubade menetleja (RAB). Riskid ei ole seotud mitte ainult teenuse tarbijatega, küsimus on laiemalt Eesti riigi maines. Kui Eesti riik RAB-i näol väljastab hulgaliselt tegevuslube isikutele, kelle kutsealased nõuded ei ole piisavad, siis sellega võib kaasneda negatiivseid tagajärgi Eesti finantssektorile ja laiemalt riigi majanduskeskkonnale ja julgeolekule. Avalduv mõju: Muudatuse jõustumise järel tõuseb RAB-i töökoormus, sest tegevusloa menetluse maht kasvab ja lisandub olulise osaluse omandamise ja suurendamise menetlus. Kõrgema riigilõivu ettenägemine ja tegevusloa nõuete karmistamine vähendab eelduslikult uute tegevusloa taotluste esitamist ja nende läbivaatamisega seotud halduskoormust ja kulusid. Lisaks on seoses omavahendite, olulise osaluse, juhatuse pädevuse ja muude nõuetega vajalik senisest suuremas mahus pidev järelevalvetegevus, mis samuti põhjustab täiendavat töökoormuse kasvu. Siiski on juba praegu RAB-i tegevuslubade väljastamisega seotud töökoormus perioodiliselt tõusnud ning järelevalvekoormus seoses suure hulga turuosalistega pidevalt kõrge. Samas võib tegevuslubade arv ja tegevusloaga isikute arv hakata 2022. aasta algusest vähenema, mille tulemusel RAB-i summaarne töökoormus 2022. aasta lõpuks väheneb ja RAB saab senisest suuremas mahus tegeleda järelevalvetegevusega. Järeldus mõju kohta: tegevuslubade väljastamine ei moodusta RAB-i tegevusest põhiosa (mõju ulatus on keskmine) ja oodata on pikas perspektiivis tegevuslubade taotluste esitamise vähenemist, kuid võttes arvesse, et RAB-i tegevus tegevuslubade menetlejena on igapäevane, siis on mõju pigem oluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega täieneb virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusloa taotlemiseks esitatavate andmete ja dokumentide koosseis, tegevusloa kontrolliese ning kehtetuks tunnistamise alused. Lisaks peavad tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oma tegevuse viima kooskõlla mõnede täiendavate tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuetega. Sellega seoses laekub RAB-ile hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks suur kogus andmeid ja dokumente, mida RAB peab analüüsima ja kontrollima. RAB on hinnanud, et uute dokumentide ja kontrollieseme asjaolude hindamiseks oleks vajalik täiendada RAB-i koosseisu. Eelnõuga tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade riigilõivu ja kehtestatakse vastava tegevusloa muutmise taotluse menetlemisele riigilõiv. Muudatuste eesmärk on tagada, et riigilõivust kogutav tulu oleks võimalikult lähedane riigi kulule, mis kaasneb virtuaalvääringu teenuste pakkumise tegevusloa väljastamise ja muutmise menetlusega. Täpset tulu ja kulu seoses tegevusloa ja selle muutmise taotlustega on keeruline hinnata, kuna taotluse arv on oluliselt varieerunud. 2019. esitati 1519 asjakohast tegevusloa taotlust. 2020. aasta ja 2021. aasta statistika on allolevas tabelis. 37 Tabel 2. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade taotluste statistika 2020 – 2021. aasta märts. Aasta 2020 10.03.2021 seisuga Virtuaalvääringute teenuse 633 uut taotlust (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69 pakkumise tegevuslubade muutmistaotlust) muutmistaotlust) taotlused Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444 Kui rakendada kehtestatavaid riigilõivu määrasid 2020. aasta statistikale, siis oleks tegevuslubade väljastamisega seonduvalt saadav tulu 4 051 200 eurot ja muutmistaotlustega seonduvalt 2 404 000 eurot ehk kokku 6 455 200 eurot. Samas on tegevuslubade taotluste hulk varieerunud suurel määral, mistõttu on keeruline hinnata tulevikus tehtavate taotluste hulka. Käesoleva eelnõuga kehtestatavate täiendavate nõuetega on oodata tegevuslubade taotluste arvu vähenemist. Lisaks lisandub järelevalvetasust tulenev täiendav tulu. RAB-i töökoormus ajutiselt kasvab seoses tegevusloa muutmise taotlustega 2022. aasta kevadel ja täiendava järelevalve ressurssi tõttu. Nende ülesannete jaoks vajaliku rahastuse peab RAB leidma enda vahenditest ja vajadusel läbi töökorralduse muudatuste. Kui turuosaliste arv langeb 2022. aasta kevadest alates, siis väheneb ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtava järelevalve kogukulu. Seoses tegevusloa taotlemiseks esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu, tegevusloa kontrollieseme ja kehtetuks tunnistamise aluste täiendamisega tuleb teha arendustöid majandustegevuse registris. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt teostatavate arendustöödega tekkiv kulu on 4200 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses kehtestatakse pärast seaduse vastu võtmist lisanduva RahaPTS § 722 lõike 5 alusel rahandusministri määrusega majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. veebruaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Maksu- ja Tolliametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Audiitorkogule, Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Pangaliidu MTÜ-le, FinanceEstonia MTÜ-le, Krüptoraha Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Siseaudiitorite Ühingule, Vabaühenduste liit EMSL-le ja Eesti Kirikute Nõukogule. Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 38 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1153, 20. juuni 2019, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK Tabelis viidatud õigusaktide loetelu: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/511122019005/consolide/current) Avaliku teenistuse seadus (ATS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/530102013082/consolide/current) Julgeolekuasutuste seadus (JAS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/503062020002/consolide/current) Karistusseadustik (KarS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/502062021003/consolide/current) Täitemenetluse seadustik (TMS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/515042021001/consolide/current) Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/509072021004/consolide/current) Isikuandmete kaitse seadus (IKS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/523012019001/consolide/current) Infosüsteemide andmevahetuskiht (https://www.riigiteataja.ee/akt/127092016004?leiaKehtiv) Kohtutäiturimäärustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021024?leiaKehtiv) Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020038?dbNotReadOnly=true) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/527042021003/consolide/current) 1 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102122020003) E-aresti üldtingimused (https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/e-aresti_uldtingimused_0.pdf) E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018005?leiaKehtiv) Jälitustoimingute infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015019) Politsei andmekogu põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020037?leiaKehtiv) Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017025?leiaKehtiv) EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1 lg Ei 1. Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed, mis 1 hõlbustavad pädevate asutuste juurdepääsu finantsteabele ja pangakontode andmetele ning selle teabe ja nende andmete kasutamist raskete kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Lisaks sätestatakse selles meetmed, mis hõlbustavad rahapesu andmebüroode juurdepääsu õiguskaitsealasele teabele rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning nende vastu võitlemiseks ning mis tõhustavad rahapesu andmebüroode vahelist koostööd. 2 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 1 lg Ei 2. Käesolev direktiiv ei piira: 2 a) direktiivi (EL) 2015/849 ega liikmesriigi õiguses sisalduvate seotud sätete kohaldamist, muu hulgas rahapesu andmebüroodele liikmesriigi õiguse alusel antud organisatsioonilist staatust ega nende tegevuse sõltumatust ja autonoomsust; b) pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kanaleid ega nende volitusi saada kohustatud isikutelt teavet liidu või liikmesriikide õiguse alusel; c) määruse (EL) 2016/794 kohaldamist; d) kohustusi, mis tulenevad kriminaalasjades vastastikust õigusabi andmist ja otsuste vastastikust tunnustamist käsitlevatest liidu õigusaktidest ja raamotsusest 2006/960/JSK. Art 2 1) Jah „pangakontode keskregistrid“ – automatiseeritud RahaPTS § 81 keskmehhanismid (näiteks keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid), mis on loodud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõike 1 kohaselt; Art 2 2) Jah „kriminaaltulu jälitamise talitused“ – otsuse 2007/845/JSK Politsei- ja kohaselt liikmesriikide loodud või määratud riiklikud Piirivalveameti talitused; põhimäärus § 162 p 7 Art 2 3) Jah „rahapesu andmebüroo“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 RahaPTS § 53 lg 1 kohaselt loodud rahapesu andmebüroo; Art 2 4) Jah „kohustatud isikud“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 RahaPTS § 2 lõikes 1 sätestatud isikud; 3 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 2 5) Jah „finantsteave“ – mis tahes liiki teave või andmed, näiteks RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja andmed finantsvara, vahendite liikumise või rahaliste 2 ärisuhete kohta, mida rahapesu andmebürood juba omavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja avastamiseks ning nende vastu tõhusalt võitlemiseks; Art 2 6) Jah "õiguskaitsealane teave" RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja § 58, JAS § 6 p 2–4, i) mis tahes liiki teave või andmed, mida pädevad asutused KarRS § 6, KrMS § juba omavad seoses kuritegude tõkestamise, avastamise ja 12617, 210, VTMS § 811, uurimise või nende eest vastutusele võtmisega, või PPVS § 10 lg 1, E- ii) mis tahes liiki teave või andmed, mida avaliku sektori toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku asutused või eraõiguslikud üksused omavad seoses süsteemi pidamise kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende eest põhimäärus, vastutusele võtmisega ning millele pädevatel asutustel on Jälitustoimingute juurdepääs ilma liikmesriigi õiguse alusel sunnimeetmeid infosüsteemi asutamine võtmata; ja infosüsteemi pidamise põhimäärus, Politsei selliseks teabeks võivad olla muu hulgas karistusandmed ning andmekogu põhimäärus teave uurimiste, vara külmutamise või arestimise või muude uurimis- või ajutiste meetmete ning süüdimõistmiste ja konfiskeerimiste kohta; Art 2 7) Ei „pangakonto andmed“ – järgnevad pangakontode keskregistrites sisalduvad andmed panga- ja maksekontode ning pangaseifide kohta: Art 2 7) Jah kliendikonto omaniku ja kõigi arvatavalt kliendi nimel RahaPTS § 20, 21, 22, i) tegutsevate isikute kohta: nimi, millele lisanduvad muud 31, 46, 47 ning 81 lg 11 direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõike 1 punkti a ja 12 ülevõtvates liikmesriigi sätetes nõutud andmed isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood; 4 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 2 7) Jah kliendikonto omaniku asemel tegelikult kasu saava omaniku RahaPTS § 20 lg 1 p 3, § ii) kohta: nimi, millele lisanduvad muud direktiivi (EL) 46 lg 2 p 21, § 47 ja § 81 2015/849 artikli 13 lõike 1 punkti b ülevõtvates liikmesriigi lg 13 sätetes nõutavad andmed isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood; Art 2 7) Jah panga- või maksekonto kohta: IBAN-number ning konto RahaPTS § 81 lg 14 iii) avamise ja sulgemise kuupäev; Art 2 7) Jah hoiulaeka kohta: üürilevõtja nimi, millele lisanduvad muud RahaPTS § 20, 21, 22, iv) direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõiget 1 ülevõtvates 31, 46, 47 ning 81 lg 11, liikmesriigi sätetes nõutavad andmed isikusamasuse 12 ja 15 tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood ja üürimise kestus; Art 2 8) Jah „rahapesu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) RahaPTS § 4 2018/1673 artiklis 3 määratletud tegevus; Art 2 9) Jah „seotud eelkuriteod“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 RahaPTS § 4 Definitsioon ei ole piiratud punktis 1 osutatud süüteod; kuriteoliikidega ja hõlmab kõiki eelkuritegusid. Art 2 10) Jah „terrorismi rahastamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu RahaPTS § 5 ning KarS direktiivi (EL) 2017/541 artiklis 11 määratletud tegevus; § 2373 ja § 2376 Art 2 11) Jah „finantsanalüüsid“ – rahapesu andmebüroode poolt direktiivi RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja (EL) 2015/849 kohaselt oma ülesannete täitmise käigus juba 2, ning lg 2 tehtud tegevusanalüüside ja strateegiliste analüüside tulemused; Art 2 12) Ei „rasked kuriteod“ – määruse (EL) 2016/794 I lisas loetletud kuriteoliigid 5 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 3 (1) Jah Liikmesriik määrab kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, RahaPTS § 58 lg 11 ja uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks pädevate TMS § 631 lg 11, asutuste seast pädevad asutused, kellele antakse õigus saada Politsei- ja Piirivalveameti juurdepääs asjaomase liikmesriigi pangakontode riiklikule põhimäärus § 162 p 7 keskregistrile ja teha selles otsinguid. Nende pädevate asutuste hulka kuuluvad vähemalt kriminaaltulu jälitamise talitused. Art 3 (2) Jah Liikmesriik määrab oma ametiasutuste seast, kes on pädevad RahaPTS § 60 lg 2, 3, 4, kuritegusid tõkestama, avastama, uurima või nende eest 5, § 62, KrMS § 31 vastutusele võtma, pädevad asutused, kes võivad taotleda ja saada rahapesu andmebüroolt finantsteavet või finantsanalüüse. Art 3 (3) Ei Liikmesriik teavitab komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud asutustest hiljemalt 2. detsembriks 2021 ning muudatustest nimetatud teabes. Komisjon avaldab teated Euroopa Liidu Teatajas. Art 4 (1) Jah Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud RahaPTS § 58 lg (11), pädevatel riiklikel asutustel on õigus saada kiire TMS § 631 lg 11, otsejuurdepääs pangakontode andmetele ning teha nendes kohtutäiturimäärustik § otsinguid, kui see on vajalik neile määratud ülesannete 53–551 täitmiseks raske kuriteo tõkestamise, avastamise ja uurimise või selle eest vastutusele võtmise või rasket kuritegu puudutava kriminaaluurimise toetamise eesmärgil, muu hulgas vastava uurimisega seotud vara tuvastamiseks, selle päritolu kindlakstegemiseks ja arestimiseks. Juurdepääsu ja otsinguid loetakse otseseks ja kiireks muu hulgas siis, kui pangakontode keskregistreid haldavad 6 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 riiklikud asutused edastavad pangakonto andmed pädevatele asutustele kiiresti automatiseeritud mehhanismi abil, tingimusel et ühelgi vahendaval asutusel ei ole võimalik taotletud andmeid või esitatavat teavet mõjutada. Art 4 (2) Ei Vastavalt käesolevale direktiivile ei saa pädevad asutused Estonia uses data retrieval juurdepääsu täiendavale teabele ega tohi teha otsinguid system for the purposes of Art täiendavas teabes, mida liikmesriigid peavad vajalikuks ning 32a of 2015/849. lisavad pangakontode keskregistrisse kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikega 4. Art 5 (1) Jah Pangakontode andmetele võivad üksikjuhtumipõhiselt TMS § 631 lg 11 vastavalt artiklile 4 juurdepääsu saada ning neis otsinguid teha vaid need pädevate asutuste töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja volitatud vastavaid ülesandeid täitma. Art 5 (2) Jah Liikmesriigid tagavad, et määratud pädevate asutuste RahaPTS § 61; JAS § 12 töötajad järgivad kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja ja § 14; ATS § 14, § 15 andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaste ja § 55, Politseiametniku ning Politsei- ja oskustega. Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord § 2–5 ja § 8 7 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 5 (3) Jah Liikmesriigid tagavad, et kasutusele on võetud tehnilised ja Kohtutäiturimäärustik § korralduslikud meetmed, mis tagavad andmete rangetele 53 lg 1 tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse selleks, et pädevad asutused saaksid kasutada artikli 4 kohast õigust pääseda juurde pangakontode andmetele ning teha neis otsinguid. Art 6 (1) Jah Liikmesriigid näevad ette, et pangakontode keskregistrit IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud haldav asutus tagab logi pidamise iga korra kohta, kui E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. määratud pädevad asutused kasutavad juurdepääsu pangakontode andmetele ja teevad neis otsinguid. Logid peavad eelkõige sisaldama järgmist: Art 6 (1) Jah viide siseriiklikule toimikule; IKS § 36 lg 2 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud a) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah päringu või otsingu kuupäev ja kellaaeg; IKS § § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud b) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah päringu või otsingu tegemiseks kasutatud andmete liik; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud c) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah tulemuste kordumatud tunnused; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud d) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah registriga tutvunud määratud pädeva asutuse nimi; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud e) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah päringu või otsingu teinud ametniku ning asjakohasel juhul IKS § 43 Nõuete täitmine on tagatud f) selle tellinud ametniku kordumatu kasutajatunnus ning E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. võimaluse korral ka päringu või otsingu tulemuste saaja kordumatu kasutajatunnus. 8 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 6 (2) Jah Logisid kontrollivad regulaarselt pangakontode IKS § 36 lg 4, § 37 lg 4, keskregistrite andmekaitseametnikud. Logid tehakse taotluse § 43 ja § 51, TMS § 631 korral kättesaadavaks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lg 11 kohaselt määratud pädevale järelevalveasutusele. Art 6 (3) Jah Logisid kasutatakse üksnes andmekaitse järelevalve IKS § 36 lg 3 ja § 56 eesmärgil, sealhulgas taotluse vastuvõetavuse ja andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, ning andmete turvalisuse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need kustutatakse viie aasta möödumisel nende loomisest, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse pooleliolevate järelevalvemenetluste raames. Art 6 (4) Jah Liikmesriigid tagavad, et pangakontode keskregistrit haldav Registrite ja asutus võtab asjakohaseid meetmeid, et töötajad oleksid Infosüsteemide Keskuse teadlikud kohaldatavast liidu ja liikmesriigi õigusest, põhimäärus § 12 p 1 sealhulgas kohaldatavatest andmekaitsenormidest. Sellised meetmed hõlmavad eriväljaõpet. Art 7 (1) Jah Liikmesriik tagab kooskõlas riiklike menetluslike RahaPTS § 60 lg 2 ja 3 kaitsemeetmetega, et tema riiklik rahapesu andmebüroo on kohustatud tegema koostööd artikli 3 lõikes 2 osutatud määratud pädevate asutustega ja saab õigeaegselt vastata põhjendatud taotlustele finantsteabe või finantsanalüüsi saamiseks, mille esitavad kõnealused määratud pädevad asutused oma vastavas liikmesriigis, kui see finantsteave või finantsanalüüs on iga üksikjuhtumi korral vajalik ja kui taotlused on põhjendatud raskete kuritegude tõkestamise, 9 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise kaalutlusega. Art 7 (2) Jah Kui objektiivselt on alust eeldada, et sellise teabe esitamine RahaPTS § 60 lg 2 ja 3 võib negatiivselt mõjutada pooleliolevat uurimist või analüüsi, või erandjuhtudel, kui teabe avaldamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne füüsilise või juriidilise isiku õiguspäraste huvidega või ei oleks teabetaotluse eesmärgi seisukohast asjakohane, ei ole rahapesu andmebüroo kohustatud teabetaotlust täitma. Art 7 (3) Jah Andmete kasutamiseks muul kui algselt heaks kiidetud RahaPTS § 60 lg 2, 3 ja 8 eesmärgil on nõutav rahapesu andmebüroo eelnev nõusolek. Rahapesu andmebüroo põhjendab asjakohaselt lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele vastamisest keeldumist. Art 7 (4) Jah Otsuse teabe levitamise kohta teeb rahapesu andmebüroo. RahaPTS § 60 Art 7 (5) Jah Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõikega 2 IKS § 15 võivad määratud pädevad asutused rahapesu andmebüroolt saadud finantsteavet ja finantsanalüüse töödelda raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmisega seotud konkreetsel eesmärgil, mis on isikuandmete kogumise eesmärgist erinev. Art 8 Jah Liikmesriik tagab kooskõlas riiklike menetluslike RahaPTS § 58 lg 1–3 kaitsemeetmetega ja lisaks direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 lõikes 4 ette nähtud rahapesu andmebüroode teabele juurdepääsu õigusele, et tema määratud pädevad asutused on kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku 10 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 rahapesu andmebüroo õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Art 9 (1) Jah Liikmesriigid tagavad, et erandlikel ja kiireloomulistel RahaPTS § 63 juhtudel on nende rahapesu andmebüroodel õigus vahetada finantsteavet või finantsanalüüse, mis võivad olla asjakohased terrorismi või terrorismiga seonduva organiseeritud kuritegevusega seotud teabe töötlemiseks või analüüsimiseks. Art 9 (2) Jah Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel ja võttes RahaPTS § 63, arvesse oma operatiivseid piiranguid, püüavad rahapesu andmebürood vahetada sellist teavet viivitamata. Art 10 Jah Liikmesriik tagab kooskõlas oma riiklike menetluslike RahaPTS § 60 lg 2, 3 ja 8 (1) kaitsemeetmetega, et tema pädevad asutused, kes on määratud vastavalt artikli 3 lõikele 2, võivad oma liikmesriigi rahapesu andmebüroolt saadud finantsteavet või finantsanalüüse taotluse korral ja üksikjuhtumipõhiselt vahetada teise liikmesriigi määratud pädeva asutusega, kui see finantsteave või finantsanalüüs on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Art 10 Jah Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt esitatud RahaPTS § 63 lg 4, (2) taotluse ja selle vastuse edastamiseks kasutatakse Rahapesu Andmebüroo spetsiaalset turvalise elektroonilise side vahendit, mis tagab andmekogu põhimäärus § 19, Infosüsteemide andmete turvalisuse kõrge taseme. 11 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 andmevahetuskiht § 2 p 1, § 3p 4, § 7–12 Art 11 Jah Liikmesriik tagab, et tema pädevatel asutustel on õigus Politsei- ja vastata Europoli põhjendatud taotlustele pangakontode Piirivalveameti andmete kohta, mis esitatakse üksikjuhtumipõhiselt Europoli põhimäärus § 8 p 8 kohustuste piires tema ülesannete täitmiseks, kas Europoli RahaPTS § 63 riikliku üksuse kaudu või kui kõnealune liikmesriik on seda lubanud, otsekontaktide kaudu Europolis. Kohaldatakse määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikeid 6 ja 7. Art 12 Jah Liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebürool on õigus RahaPTS § 63 lg 1 ja 7 (1) vastata Europoli põhjendatud taotlustele Europoli riikliku üksuse kaudu või kui liikmesriik on seda lubanud, rahapesu andmebüroo ja Europoli vaheliste otsekontaktide kaudu. Sellised taotlused peavad puudutama finantsteavet ja finantsanalüüse ning need tuleb esitada üksikjuhtumipõhiselt Europoli kohustuste piires tema ülesannete täitmiseks. Art 12 Jah Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabevahetuse suhtes RahaPTS § 63 lg 71 (2) kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 lõiget 5 ning määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikeid 6 ja 7. Art 12 Jah Liikmesriigid tagavad, et iga taotlusele vastamata jätmist RahaPTS § 63 lg 71 (3) põhjendatakse asjakohaselt. 12 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 13 Jah Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklite 11 ja RahaPTS § 63 lg 4, (1) 12 kohane teabevahetus toimub kooskõlas määrusega (EL) Rahapesu Andmebüroo 2016/794 elektrooniliselt andmekogu põhimäärus § 19 lg 3, Politsei andmekogu põhimäärus a) turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) või selle § 21 õigusjärglase kaudu SIENAs kasutatavas keeles; või b) asjakohasel juhul FIU.Neti või selle õigusjärglase kaudu. Art 13 Jah Liikmesriigid tagavad, et artikli 12 kohane teabevahetus RahaPTS § 63 lg 1, 5, 51. (2) toimub õigeaegselt ja et sellega seoses käsitletakse Europoli 10 esitatud teabetaotlusi nii, nagu oleks need pärit teisest rahapesu andmebüroost. Art 14 Ei Käesoleva direktiivi artiklites 11 ja 12 osutatud (1) pangakontode andmete, finantsteabe ning finantsanalüüsidega seotud isikuandmeid töötlevad kooskõlas määruse (EL) 2016/794 artikliga 18 üksnes need Europoli töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja volitatud vastavaid ülesandeid täitma. Art 14 Ei Europol teavitab määruse (EL) 2016/794 artikli 41 kohaselt (2) ametisse nimetatud andmekaitseametnikku igast artiklite 11, 12 ja 13 kohasest teabevahetusest. Art 15 Ei Käesolev peatükk kohaldub üksnes III peatüki kohasele määratud pädevate asutuste ja rahapesu andmebüroode teabevahetusele ning IV peatükile vastavale finantsteabe ja finantsanalüüside vahetamisele, millega on seotud Europoli riiklikud üksused. 13 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 16 Jah Selliste isikuandmete töötlemine, mille puhul ilmnevad RahaPTS § 60, § 63 lg 4, (1) isiku rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, Rahapesu Andmebüroo usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse andmekogu põhimäärus § 5, 7, 24, 25, 27, Politsei kuulumine, terviseseisund, seksuaalelu või seksuaalne andmekogu põhimäärus sättumus, on lubatud üksnes kooskõlas asjakohaste § 22, 23, E-toimiku kaitsemeetmetega, mis tagavad andmesubjekti õigused ja süsteemi asutamine ja e- vabadused kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. toimiku süsteemi pidamise põhimäärus § 21 Art 16 Jah Lõikes 1 osutatud andmetele võivad saada juurdepääsu ja IKS § 40–42 (2) neid võivad töödelda üksnes selleks spetsiaalselt koolitatud ja vastutava töötleja poolt spetsiaalselt volitatud töötajad andmekaitseametniku juhiste kohaselt. Art 17 Jah Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi alusel esitatud Rahapesu Andmebüroo teabetaotluste registreerimise. Vastavad andmekirjed peavad andmekogu põhimäärus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: § 25 Art 17 a) Jah teavet taotleva organisatsiooni ja teavet taotlenud töötaja Rahapesu Andmebüroo ning võimaluse korral ka päringu või otsingu tulemuste saaja andmekogu põhimäärus nimi ja kontaktandmed; § 25 lg 3 p 1 Art 17 b) Jah viide siseriiklikule juhtumile, millega seoses teavet Rahapesu Andmebüroo taotletakse; andmekogu põhimäärus § 25 lg 2 Art 17 c) Jah taotluse ese Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus § 25 lg 2 14 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 17 Jah teabetaotluse täitmismeetmed Rahapesu Andmebüroo d) andmekogu põhimäärus § 25 Art 17 Jah Andmekirjeid säilitatakse viis aastat ja neid kasutatakse Rahapesu Andmebüroo üksnes isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimise andmekogu põhimäärus otstarbel. Asjaomased asutused peavad tegema kõik § 25 lg 4 ning RahaPTS § 69 lg 1 ja 2 andmekirjed taotluse korral kättesaadavaks riiklikule järelevalveasutusele. Art 18 Jah Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, RahaPTS § 60 lg 1, millega piiratakse täies mahus või osaliselt andmesubjekti Rahapesu Andmebüroo õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega, mida andmekogu põhimäärus § 24 ja § 25 lg 1 töödeldakse käesoleva direktiivi alusel, kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 23 lõikega 1 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 15 lõikega 1, olenevalt asjaoludest. Art 19 Jah Liikmesriigid koguvad raskete kuritegude vastu võitlemise RahaPTS § 11 lg 2 ning (1) süsteemide tõhususe analüüsimiseks igakülgset statistikat. KrMS § 210 lg 1 p 4 ja lg 7 Art 19 Ei Hiljemalt 1. veebruariks 2020 koostab komisjon käesoleva (2) direktiivi väljundi, tulemuste ja mõju kohta ülevaate saamiseks üksikasjaliku järelevalvekava. Nimetatud kavas määratakse kindlaks andmete ja muu vajaliku tõendusmaterjali kogumise vahendid ning sagedus. Selles täpsustatakse, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma. 15 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Liikmesriigid edastavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali. Art 19 Ei Igal juhul sisaldab lõikes 1 osutatud statistika järgmist teavet: (3) a) määratud pädevate asutuste poolt kooskõlas artikliga 4 tehtud otsingute arv; b) andmed, mis võimaldavad hinnata iga asutuse käesoleva direktiivi kohaselt esitatud taotluste mahtu, vastavate taotluste järelmeetmeid, uuritud juhtumite arvu ning raskete kuritegude eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud isikute arvu, kui selline teave on kättesaadav; c) andmed, mis võimaldavad hinnata seda, kui palju kulub asutusel aega pärast taotluse saamist sellele vastamiseks; d) andmed, mis võimaldavad hinnata käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate riigisiseste ja piiriüleste taotlustega tegelemiseks vajaliku tööjõu või infotehnoloogiaressurssidega seotud kulusid, kui selline teave on kättesaadav. Art 19 Ei Liikmesriigid korraldavad statistiliste andmete tegemise ja (4) kogumise ning edastavad lõikes 3 osutatud statistika kord aastas komisjonile. 16 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 20 Ei lma et see mõjutaks liidu õiguse kohast liidu ja liikmesriikide (3) vahelist pädevuste jaotust, teavitavad liikmesriigid komisjoni oma kavatsusest alustada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistest kolmandate riikide vahel käesoleva direktiivi II peatüki kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Kui komisjon jõuab kahe kuu jooksul alates teavitusest selle kohta, et liikmesriik kavatseb alustada esimeses lõigus osutatud läbirääkimisi, järeldusele, et läbirääkimised võivad tõenäoliselt kahjustada asjaomast liidu poliitikat või viia sellise kokkuleppe sõlmimiseni, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Liikmesriigid hoiavad komisjoni korrapäraselt kursis kõigi selliste läbirääkimistega, ja kui see on kohane, kutsuvad komisjoni osalema vaatlejana. Liikmesriikidele antakse luba kohaldada ajutiselt või sõlmida esimeses lõigus osutatud kokkuleppeid, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega ega kahjusta asjaomase liidu poliitika eesmärke. Komisjon võtab sellised loa andmise otsused vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 22 osutatud nõuandemenetlusega. Art 21 Ei Komisjon koostab käesoleva direktiivi rakendamise kohta (1) aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2. augustiks 2024 ning seejärel iga kolme aasta tagant. Aruanne avalikustatakse. 17 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 21 Ei Kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 65 lõikega 2 (2) hindab komisjon takistusi ja võimalusi liidus rahapesu andmebüroode vahelise koostöö edendamisel, muu hulgas seda, kas oleks võimalik ja asjakohane luua koordineerimis- ja toetusmehhanism. Art 21 Ei Hiljemalt 2. augustiks 2024 esitab komisjon Euroopa (3) Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kui vajalik ja proportsionaalne on laiendada finantsteabe määratlust mis tahes liiki teabele või andmetele, mida avaliku sektori asutused või kohustatud isikud omavad ning mis on rahapesu andmebüroodele kättesaadavad ilma liikmesriigi õiguse alusel sunnimeetmeid võtmata, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Art 21 Ei Hiljemalt 2. augustiks 2024 koostab komisjon hinnangu, (4) milles hinnatakse, kas liidus tegutsevate rahapesu andmebüroode vahelist finantsteabe või finantsanalüüside vahetamist on võimalik laiendada muudele rasketele kuritegudele kui terrorism või terrorismiga seonduv organiseeritud kuritegevus, ning hinnatakse selle laiendamisega seotud probleeme. Art 21 Ei Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist mitte (5) varem kui 2. augustil 2027 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruanne sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas on järgitud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. 18 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Art 21 Ei Käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamiseks esitavad (6) liikmesriigid komisjonile vajalikud andmed. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide poolt artikli 19 kohaselt esitatud statistikat ning võib nõuda liikmesriikidelt ja järelevalveasutustelt lisateavet. Art 22 Ei Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee (1) määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Art 22 Ei Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) (2) nr 182/2011 artiklit 4. Art 23 Ei Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. augustiks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. 19 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/2258, 6. detsember 2016, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele (ELT 342, 16.12.2016, lk 1-3) ning nõukogu direktiiv (EL) 22. märts 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta Tabelis viidatud õigusaktide loetelu: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/511122019005/consolide/current) EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 22 lg Jah Selleks et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega RahaPTS § 78 1a jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende täitmine, ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava halduskoostöö toimimine, annavad liikmesriigid maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*1) artiklites 13, 30, 31 ja 40 osutatud mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Märkuste ja ettepanekute tabel Nr. Ettepanek Arvestatud/ Rahandusministeeriumi seisukoht mitte arvestatud/ selgitatud 1. Justiitsministeerium 1.1. Justiitsministeerium ei toeta eelnõu Mitte Tegelike kasusaajate andmete § 6 muudatust, mille kohaselt saab arvestatud keskse kogumise, säilitamise ja ÄS § 71 lõiget 3 kohaldada ka avalikustamise korraldamise RahaPTS § 772 lõikes 2 sätestatud kohustus tuleb Eestile EL-i nõuete või kohustuste rikkumise või õigusest. Direktiivi (EL) 2018/843 ebaõigete andmete esitamise suhtes, põhjenduspunktide kohaselt on kuna registripidaja ei saa teostada tegelike kasusaajate andmete järelevalvet tegelike kasusaajate kasutusvaldkond ja nende andmete andmekogu üle, trahvides andmete avalikustamise mõju laiem kui esitajaid tsiviilkohtumenetluse üksnes rahapesu ja terrorismi seadustikus ettenähtud korras. rahastamise tõkestamine: „Üldsuse Kuigi tegelike kasusaajate juurdepääs tegelikult kasu saavaid andmekogusse esitatakse andmeid omanikke käsitlevale teabele e-äriregistri infosüsteemi kaudu, ei võimaldab kodanikuühiskonnal ole tegemist äriregistri andmetega, teavet tõhusamalt kontrollida, sh mille üle registriosakond ajakirjanduse või järelevalvet teha saab, vaid eraldi kodanikuühiskonna andmekoguga. Äriregister on organisatsioonide poolt, ning aitab kohtulik register, mida peetakse säilitada usaldust äritehingute ja tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. finantssüsteemi suhtes. See võib Tegelike kasusaajate andmed ei ole aidata võidelda äriühingute ja tsiviilõiguslikud andmed. Seetõttu ei muude juriidiliste isikute ja sobi nende andmete esitamine, õiguslike üksuste rahapesuks ja hoidmine, järelevalve ja seonduvate terrorismi rahastamiseks funktsioonide tegemine väärkasutamise vastu, nii uurimiste kohtumenetlusse ega äriregistri toetamisega kui ka mainele pidaja ehk registriosakonna avalduva mõju kaudu, sest kõik ülesandeks. potentsiaalsed tehingupartnerid Rahapesu vastaseks võitluseks teavad, kes on tegelikult kasu ettenähtavad tegevused on oma saavad omanikud. See hõlbustab ka olemuselt tavapärased täitevvõimu teabe kättesaadavust õigeaegselt ja tegevused, mille eesmärgiks on tõhusalt nii finantseerimisasutuste suunata ettevõtjad järgima kui ka kõnealuste õigusrikkumiste kehtestatud reegleid ning teostada vastu võitlevate muude asutuste, sh riigipoolset järelevalvet. kolmandate riikide asutuste jaoks. Tavapäraselt teostatakse selliseid Nimetatud teabele juurdepääs toiminguid haldusmenetluses. aitaks ka uurida rahapesu, seotud Haldusmenetlus oma eelkuritegusid ja terrorismi vormivabaduses ning lihtsate rahastamist. Investorite ja üldsuse põhimõtetega on loodud just selliste usaldus finantsturgude vastu 1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tegevuste läbiviimiseks. oleneb suurel määral sellest, kas on Registriosakond, kes tegutseb ja olemas täpne avalikustamise kord, täidab ülesandeid kohtumenetluse mis tagab tegelikult kasu saava normide kohaselt, peaks sellise omaniku ja äriühingute lähenemise kohaselt hakkama kontrollistruktuuride suhtes suures mahus tegelema läbipaistvuse.“. Direktiivi (EL) haldusülesandega. Kohtusüsteemi 2015/849 artikkel 30 lg 3 ütleb, et: ülesandeks on osapoolte õiguslike „Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 konfliktide lahendamine ning osutatud teavet hoitakse iga õiguslikult oluliste faktiliste liikmesriigi keskregistris, näiteks asjaolude tuvastamine ja äriregistris, äriühingute registris, kohtumenetluse sh registrimenetluse millele on osutatud Euroopa sätted on loodud selle eesmärgi Parlamendi ja nõukogu direktiivi saavutamiseks. 2009/101/EÜ (31) artiklis 3, või Seega ei ole Tartu Maakohtu avalikus registris.“. Sätte kohaselt registriosakond pädev tegema trahve andmeid ei pea äriregistris hoidma, tegelike kasusaajate andmete kuid direktiivi sõnastusest tuleneb esitamata jätmise vm nõuete soovitus hoida neid andmeid rikkumise eest. Selleks on RahaPTS äriregistri juures. Seetõttu on § 95 ja 97 koosmõjus pädevad TEKSA seotud äriregistriga. Rahapesu Andmebüroo (RAB) ja TEKSA-s olevate andmete Finantinspektsioon. Teiseks ei ole töötlemise põhipädevus kuulub loogiline ega mõeldav, et tegelike volitatud töötlejale, kelleks on kasusaajate andmekogu pidamine Tartu Maakohtu registriosakond, toimub RahaPTS alusel kes oma tegevuse käigus on ka haldusmenetluse raames ning selle peamine institutsioon, kes tuvastab sama menetluse sees tuleks eelnõu valeandmete esitamise või andmete kohaselt hakata tegema esitamata jätmise ja seetõttu on ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus asjakohane määrama vajadusel sätestatu alusel trahve. Trahvide trahve, arvestades ka asjaolu, et tegemise alused ja selleks pädevad registriosakonnal on ka teiste asutused sätestatakse vastavas andmekogudega seonduvalt eriseaduses (antud juhul RahaPTS). sarnased volitused. RAB-ile § 49 Lisaks märgime, et RAB-l on lg 1 kohaselt tuleneb teate olemas teadete süsteem igasuguste esitamise kohustus kitsalt muude rahapesuga seotud teadete juhtudest, kus kohustatud isik esitamiseks, seega ei peaks olema tuvastab majandus- või väga keeruline sinna lisada ka kutsetegevuse, ametitoimingu või võimalus tegelike kasusaajate ametiteenuse osutamise käigus lahknevusteadete esitamiseks tegevuse või asjaolud, mille (https://fiu.ee/saada-teade). tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega. 2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Seega ei saa sellist teavitamiskohustust pidada samaväärseks tegelike kasusaajate lahknevusteadete esitamisega. Ka teistes riikides pole TEKSAga seonduvaid kohustusi pandud RABile ja see on osalt seetõttu, et TEKSAga seonduv töökoormus võib ohustada RABide põhiülesannete täitmist. RahaPTS § 95 puudutab olukorda, kus hoolsusmeedet ei saa rakendada, kuna tehingupartner annab valeinformatsiooni – võib esineda olukordi, kus TEKSAs on õiged andmed, aga § 95 koosseis on täidetud, kuna isik andis kohustatud isikule valeinformatsiooni. Samas koosseis ei pruugi olla täidetud, kui TEKSAs on näiteks valed andmed, aga kohustatud isik informeerib kohaselt oma tehingupartnerit sellest. Seega see koosseis pole otseselt seotud TEKSAs olevate andmetega, vaid vaadatakse ärisuhtes edastatavat teavet tervikus. 1.2. Eelnõu § 1 punkt 7 – muudatuse Arvestatud Sidevahendite andmed muutuvad selgituseks on toodud, et „Praktikas järjest olulisemaks, arvestades on hilisemat uurimiste ja järelevalve internetis pakutavate teenuste käigus esinenud olukordi, kus mahu kasvu, mida soodustavad nii andmete kogumist ja uurimist piiriüleste teenuste mahu kasv, lihtsustaks oluliselt füüsilise isiku üldine tehnoloogiline areng kui ka sidevahendi andmete olemasolu“. COVID-19 mõju. Ka need Eesmärk ei ole mitte andmete kliendisuhted, mis on alustatud kogumise ja uurimise lihtsustamine, samas kohas viibides võivad vaid sisuline vajadus. Palume jätkuda sidevahendite kaudu. seletuskirja selles osas täiendada. Sidevahendite andmed võivad osutuda vajalikuks, et teenusepakkuja saaks teostada ärisuhte seiret. Kontaktandmed on vajalikud kohustatud isikule, et vajadusel kliendiga ühendust võtta ja selgitusi saada või temaga informatsiooni jagada. Kui mõne menetlemise või uurimisega seonduvalt on kohustatud isik pidanud edastama hoolsusmeetmetega kogutud 3 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 andmeid valitsusasutusele, siis praktikas on ilmnenud, et nende isikute leidmine ja sidumine tehioludega, kelle kontaktandmeid pole säilitatud, on osutunud väga töömahukaks tegevuseks, mis on märkimisväärselt pikendanud menetlusaega ja suurendanud Eesti asutuste kui ka välisriikide partnerasutuste töökoormust. Kehtiva seaduse kohaselt on kohustuslik koguda juriidiliste isikute sidevahendite andmeid, kuid mitmed kohustatud isikud koguvad ka füüsiliste isikute sidevahendite andmeid, mis on tõstnud ärisuhte seire ja menetluste efektiivsust. 1.3. Eelnõu § 1 punkt 10 – sättega Arvestatud Eelnõud täiendatakse vastavalt, kehtestatakse küll virtuaalvääringu kehtestades andmete säilitamise teenuse pakkujale kohustus andmeid tähtajaks viis aastat. säilitada, ent ei sätestata säilitamise tähtaega. Seletuskirjas on märgitud, et andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat. Seletuskirja selgitus ei asenda normi. Palume seaduse eelnõu vastavas osas täiendada. Märgime, et säilitamise tähtaeg peab olema selge ja konkreetne. Formulatsioon „vähemalt viis aastat“ tõstatab küsimuse, mis on maksimumtähtaeg ja kes otsustab lõpliku säilitamise tähtaja, seega ei oleks see piisavalt õigusselge lahendus. Palume sellele normi sõnastamisel tähelepanu pöörata. 1.4. Eelnõu § 1 punktid 11–13 – Selgitatud Selgitame, et RAB-is puutuvad ka seletuskirjas on muudatust töötajad kokku konfidentsiaalse põhjendatud nendinguga, et informatsiooniga, mis nõuab „tehakse vajalikud täiendused, mis kaitset tähtajatult. RahaPTS § 60 lg võtaksid arvesse, et lisaks 1 kohaselt on juurdepääs Rahapesu ametnikele töötavad RAB-is ka Andmebüroo andmekogus töötajad. Muudatustega laiendatakse sisalduvale teabele ja selle ametnikele kohalduvate sätete töötlemise õigus on ainult kohaldamisala ka töötajatele“. Rahapesu Andmebüroo ametnikul. Selgitustest ei ole võimalik Samas tugipersonal ei saa oma järeldada, millised saavad üldse olla tööd teha, kui nad ei ole kursis RAB töötaja sellised ülesanded, mis RAB-i töö sisuga. Eeltoodust õigustaks nendega seotud teabe tulenevalt on sensitiivse ja käsitamist juurdepääsupiiranguga konfidentsiaalse teabega 4 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 teabena. Juhime tähelepanu kokkupuutumine RAB-is vajalik asjaolule, et vastavalt ATS § 7 oma tööülesannete täitmiseks lõikele 2 teostab ametnik avalikku ühetaoliselt, nii ametnikel, kui ka võimu. Sama paragrahvi lõike 4 töötajatel. Samuti peab seetõttu kohaselt võetakse töötaja laienema kogu tööülesannete ametiasutuses töökohale, millel ei täitmisega teatavaks saanud teostata avalikku võimu, vaid andmete osas, kõikidel RAB tehakse üksnes avaliku võimu töötajatel ühetaoliselt, andmete teostamist toetavat tööd. Avaliku tähtajatult saladuses hoidmise võimu teostamist toetav töö on kohustus. Vastavat kohustust seejuures eelkõige: kõikidele RAB-i tööle 1) raamatupidamine; asuvatavatele isikutele ka 2) personalitöö; selgitatakse ning samuti võetakse 3) asjaajamistöö; kohustuse sisust teadmisega 4) hankespetsialistide tegevus; seonduvalt kõikidelt sellekohane 5) haldustöötajate tegevus; allkirjastatud kinnitus. 6) infotehnoloogide tegevus; 7) muud avaliku võimu teostamist Eeltoodud selgitused katavad ka toetavad tööd (§ 7 lõige 5). seda, miks peaks läbiviidav Seletuskirjast ei nähtu ka taustakontroll ühetaoliselt taustakontrolliga seonduvate sätete hõlmama nii ametnikke, kui selgituste juurest, miks tuleks töötajaid, kes RAB-i tööle asuvad. töötajaid ametnikega võrrelda, kui töötajate ülesanded ei ole otseselt Lisame täiendavalt, et RAB on seotud avaliku võimu teostamisega. oma funktsioonilt ja ülesannetelt, Võrreldavaks ei tee neid positsioone ning seega ka töötajatele see, et seaduses lisatakse esitatavatelt nõuetelt, lähemal riigi mehaaniliselt ametniku taha ka sõna julgeolekuasutustele, kui teistele „töötaja“, vaid põhjendus peab tavapärastele riigiasutustele. olema ka sisuline. Palume RAB-i töö kvaliteedist sõltub seletuskirjas tuua esile selgesõnaline uurimisasutuste töö kvaliteet ning selgitus, mis võimaldaks hinnata tulemus. RAB-i poolt loodav muudatuse põhjendatust. Eeskätt informatsioon on ka oluline sisend soovime põhjendust, miks tuleks riigi (majandus) julgeoleku töötajaid võrrelda ametnikega tagamiseks. Juhul kui jätta olenemata neile seadusega antud ühetaolistel alustel kontrollimata volituste olulisest erinevusest. Ilma kõik isik, kes RAB-is töötavad, vastava selgituseta ei ole meil võib järgneda olukord, kus tööle muudatuste põhjendatusele võimalik asub isik, kellel on võimalik hinnangut anda. mõjutada RAB-i tööd ning jälgida seda viisil, mis hõlbustab kurjategijatel edaspidi kontrolle välistada või muul viisil mõjutada negatiivselt riigi julgeolekut. 1.5. Eelnõu § 1 punkt 18 – esmalt Selgitatud Selgitame, et kuni 01.01.2021 oli märgime, et on kaheldav, kas RAB PPA struktuuriüksuseks. tõepoolest on iga RAB-i töökohale Seega laienesid vastavalt PPVS § asuva töötaja puhul taustakontroll 61 lg-le 1 PPA-s töötajatele samad õigustatud. Kuna seletuskirjas aga nõudmised, mis politseiametnikele. puudub sisuline selgitus ametniku ja Pärast seda, kui RAB-ist sai 5 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 töötaja positsioonide võrreldavuse iseseisev asutus, ei muutunud osas, siis ei ole meil ka kõnesolevas RAB-i töös sisuliselt midagi, osas muudatuse kohta võimalik tööprotsessid ja nendes kasutatav lõplikku hinnangut anda. informatsioon, samuti selle kaitsmise nõuded jäid samasuguseks ja vastavad rahvusvahelistele standarditele. Järelikult on põhjendatud ka täna samasuguste nõuete rakendamine nagu varasemalt. Konfidentsiaalseid andmeid puudutava andmevahetuse tagamine riigisiseselt teiste valitsusasutustega ja kohustatud isikutega ning piiriüleselt teiste rahapesu andmebüroodega eeldab, et RAB-is on infolekke ohu realiseerumise võimalus viidud miinimumini. Eelnõuga laiendatakse RAB-i töötajatele ühetaoliselt andmete tähtajatult saladuses hoidmise kohustust. Vastavat kohustust kõikidele RAB- is tööle asuvatele isikutele selgitatakse ja võetakse selle kohustuse sisust teadmist kinnitav allkiri. Lisame täiendavalt, et RAB on oma funktsioonilt ja ülesannetelt, ning seega ka töötajatele esitatavatelt nõuetelt, lähemal riigi julgeolekuasutustele, kui teistele tavapärastele riigiasutustele. RAB-i töö kvaliteedist sõltub uurimisasutuste töö kvaliteet ja tulemus. RAB-i poolt loodav informatsioon on ka sisendiks riigi (majandus) julgeoleku tagamiseks. Juhul kui jätta ühetaolistel alustel kontrollimata kõik isik, kes RAB-is töötavad, võib järgneda olukord, kus tööle asub isik, kellel on võimalik mõjutada RAB-i tööd ning jälgida seda viisil, mis hõlbustab kurjategijatel edaspidi kontrolle välistada või mõjutada negatiivselt riigi julgeolekut. Siinkohal laiendavad ka punktis 1.4. toodud selgitused. 6 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 1.6. Kavandatava RahaPTS § 611 lõikes Arvestatud RahaPTS § 611 lõigete 1 ja 2 2 sätestatakse RAB-i ameti- või järjestus on muudetud. töökohale kandideerijale nõue täita isikuankeet, mis peaks kajastama andmeid, mis võimaldaksid hinnata kandideerija sobivust vastavale ameti- või töökohale. Juhime tähelepanu asjaolule, et isikuankeet saab kajastada üksnes andmeid, mille töötlemise õigus on sätestatud kavandatava § 611 lõikes 2. Seetõttu on õigusakti süsteemse ülesehituse seisukohast põhjendatum lisada isikuankeediga seonduv lõikele 2 järgnevasse sättesse: esmalt peaks norm sätestama, milliseid isikuandmeid RAB taustakontrolli käigus töödelda võib ja seejärel norm, mis sätestab, et need andmed sisalduvad isikuankeedis, mille isik RAB-ile esitama peab. 1.7. Kavandatava RahaPTS § 611 lõike 2 Arvestatud Eelnõus on piiritletud, et ainult punkt 2 – taustakontrolli käigus võib viimase viie aasta jooksul töödelda ka andmeid isikule väärtegude eest määratud karistuste määratud karistuste ja karistatuse, andmeid saab taustakontrolli karistusest vabanemise ning käigus töödelda. Lisaks on karistuste täitmisele pööramise täpsustatud, et taustakontrolli kohta. Säte sedavõrd laias käigus töödeldakse eeskätt sõnastuses annab RAB-ile töödelda majandusalaste, finantsalaste, muuhulgas isikule väärteo eest ametialaste, varavastaste, avaliku mõistetud karistuste kohta ning seda usalduse vastaste, narkootiliste piiritlemata aja kohta. Seega on ning psühhotroopsete ainete teoreetiliselt võimalik olukord, kus ebaseadusliku käitlemisega isiku laitmatu maine kontrollimiseks seonduvate väärtegude andmeid. on relevantne 10 aasta eest trammis Muud väärtegude kategooriad on piletita sõidu eest mõistetud karistus asjakohased üksnes siis, kui neid (ÜTS § 85 lõige 1). Peame sellist on sooritatud korduvalt. valimatut ja ajaliselt piiritlemata Teiste korduvate väärtegude mõjuga regulatsiooni isiku laitmatu toimepanemise kohta andmete tausta kujundamisel kogumine taustakontrolli ebaproportsionaalseks, sest puudub läbiviimisel on oluline, kuivõrd see selge põhjendus, kuidas mõjutab võib viidata isiku suhtumisele isikut aastate eest toimepandud üldisest õiguskorrast vähetähtis süütegu aastaid hiljem. kinnipidamisel ning seaduses Problemaatiline on seejuures sätestatud õigusnormide järgimisel, asjaolu, et ei eristata väärtegusid ega mis kossmõjus ka teiste kogutud kuritegusid, ehkki tegemist on andmetega võivad omada mõju raskusastmelt erinevate isiku usaldusväärsusele ning tema süütegudega. Valimatu töötlemise laitmatule mainele. Mitu kehtivat õigus ammu toime pandud väärteokaristust võib osutuda 7 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 väärtegude osas, kui ei ole eristatud takistuseks riigisaladuse taustakontrolli seisukohast juurdepääsuloa saamisel. RAB olulisemaid väärtegusid nagu nt kontrollib isiku sobivuse mootorsõiduki juhtimine lubatud hindamisel muu hulgas seda, et alkoholi piirmäära ületades (LS § isikul ei oleks selliseid omadusi või 224 lõiked 1 ja 2) või narkootilise ta ei oleks toime pannud selliseid või psühhotroopse aine ebaseaduslik kuritegusid või väärtegusid, mille käitlemine väikeses koguses alusel saab järeldada, et ta võiks (NPALS § 151 lõiked 1 ja 2), olla haavatav välismõjudele. tõstatavad põhjendatud küsimuse Ilmselgelt ei ole laitmatu maine meetme proportsionaalsusest. hindamisel relevantne see, kui Palume eelnõu ja seletuskirja muuta isikut on ühel korral vähemalt järgmiselt: ühistranspordis piletita sõidu eest 1) piiritleda ajaliselt, kui vanu või vales kohas tee ületamise eest karistusregistri arhiivi andmeid karistatud väärteo korras RAB taustakontrolli käigus töödelda rahatrahviga. Samas, aga võivad võib; isiku maine kujundamisel tähtsust 2) piiritleda ajaliselt ja loetleda omada asjaolud, kui teda on sättes väärteod, mis laitmatu tausta karistatud mootorsõiduki juhtimise kontrollimisel tegelikult eest lubatud alkoholi piirmäära asjassepuutuvad on, ja/või ületades või narkootilise või 3) täiendada oluliselt seletuskirja psühhotroopse aine ebaseadusliku viidatud osas, mis võimaldaksid käitlemise eest väikeses koguses hinnata valitud regulatsiooni ning samuti näiteks juhtumid, kus proportsionaalsust. isikut on mitu korda aastas ja nii mitu aastat järjest karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Vanemad kui viis aastat vanad andmed väärtegude kohta pole relevantsed, et hinnata isiku käitumismustreid, hoiakuid ja haavatavusi. RAB hindab toimepandud väärtegude ajalugu kogumis teabega, milline on olnud isiku edasine käitumine. 1.8. Lisaks on RahaPTS-i §-ga 611 lõike Arvestatud Eelnõud on muudetud lisades 2 punktis 2 sätesatust erinevalt eraldi täpsustava ja ulatust piirava sätestatud lõikes 3, et RAB juhil või punkti väärtegude kohta. tema volitatud ametnikul on õigus Kõnealuses punktis on täpsustatud, isikuankeedis esitatud andmete et silmas on peetud kuritegude kontrollimiseks: 3) kontrollida, kas tahtliku toimepanemise eest kontrollitavat isikut on karistatud määratud karistusi. Ajaline piirang tahtlikult toimepandud kuriteo eest, on pandud väärtegude andmetele. kas isikut on karistatud vangistusega Asjakohane ei tundu olevat või kas ta on kriminaalmenetluses siinkohal viide RahaPTS § 72 lg-le kahtlustatav või süüdistatav, 2 kuivõrd selle alusel hinnatakse sealhulgas saada andmeid tegevusluba taotleva ettevõtte, karistusregistri arhiivist. Kui tema juhtorgani liikme, prokuristi tegelikult tahetakse andmeid ja tegeliku kasusaaja ning omaniku kuritegude kohta, siis tuleks ka lõike korrektset ärialast mainet, mitte ei 8 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 2 punktis 2 selgelt välja öelda, et viida läbi RAB-i tööle karistuste all peetakse silmas just kandideerivate isikute osas kuritegude eest saadud karistusi. taustakontrolli. Tegemist on Praegu hõlmab see punkt nii erinevaid olukordi reguleerivate kuriteod kui ka väärteod, sest ka normidega, kus vastava erisuse väärteo eest saab isikule määrata või sätestamine on igati põhjendatud ja mõista karistuse. Seletuskirjas ühtlustust pole vaja. kahjuks täpsustusi ei ole, kas Andmete kontrollimise allikad on peetaks silmas ainult kuritegusid või sätestatud eelnõu § 611 lõikes 3. ka väärtegusid. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse ka Kui lugeda eelnõu § 1 punkti 30 karistusregistri seadust, mille (RahaPTS § 72 lõike 2 muutmine), alusel saab RAB siis seal on hoopis kolmandat moodi juurdepääsuõiguse karistusregistri kehtestatud võimalus: arhiivis asuvatele andmetele. 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“; Palume need erinevad punktid veelkord üle vaadata ning alused ühtlustada. Praegu puuduvad seletuskirjast kahjuks selgitused, miks need alused süütegude osas on erinevad, miks kord on aluseks nii väär- kui ka kuriteod, miks teatud juhtudel ainult kuriteod, miks kuriteod on erinevates punktides erinevad. Lisaks ei ole ajaliselt piiritletud, kui vanu andmeid töödelda võib ning, kust RAB need andmed saab. Palume nimetatud osas täiendada eelnõu ja seletuskirja. 1.9. Kavandatava RahaPTS § 611 lõike 3 Arvestatud Avaliku korra eiramise mõiste punkt 4 – taustakontrolli käigus võib kasutamisest on loobutud. töödelda ka andmeid isiku seotuse Organisatsioon ja liikumine on kohta organisatsiooni või asendatud sõnaga „ühendus“. liikumisega, mis oma tegevusega Eelnõu kohaselt võib töödelda eirab avalikku korda. Avaliku korra isikuandmeid ja koguda tõendeid eiramine on väga lai mõiste. Ka isiku seotuse kohta kuritegelike maksudeklaratsioonide tähtaegne ühendustega või ühendustega, esitamata jätmine on avaliku korra mille tegevus on suunatud Eesti rikkumine. Palume eelnõu Vabariigi iseseisvuse ja kõnesolevat sätet viidatud osas sõltumatuse vägivaldsele selgemaks ja kitsemaks kirjutada. muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele 9 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Vastavatesse ühendustesse kuulumine on karistatav vastavalt karistusseadustiku §-dele 235, 255 ja 256 ning sellistesse ühendustesse kuulumine võib osutuda takistuseks riigisaladusele juurdepääsuloa saamisel. 1.10. RABi ametniku ametikohale või Arvestatud Eelnõus on oluliselt täpsustatud, töötaja töökohale sobivuse mis toiminguid võib RAB teha hindamiseks antakse RABile õigus isikuankeedis esitatud sugulaste ja koguda andmeid mitmete ulatuslike hõimlaste ning abieluga sarnanevas andmekategooriate kohta. Andmete suhtes oleva isiku kohta vajaliku koosseisu hulka on arvatud ka era- info kogumiseks ning loobutud on ja perekonnaelu andmed (§ 611 lg 1 vastavate isikute kontaktandmete punkt 1). Tegemist on ääretult kogumisest. Täiendatud on ka laiaulatusliku volitusega, mille seletuskirjas põhjendusi, miks sisustamine on jäetud täielikult vastavaid andmeid on vaja koguda. täitevvõimule. Nimetatud osa sättest Küsitavad andmed on olulised tuleks sisustada selgete asjaoludega eelkõige seetõttu, et välistada või elementidega või jätta eelnõust võimalikud mõjutused üldse välja. Eelnõu kohaselt kontrollitava isiku suhtes läbi soovitakse ka sugulaste ja hõimlaste lähedaste isikute. Andmete (vanem, õde, vend, laps ja abikaasa) kogumine võimaldab RAB-il ning abieluga sarnanevas suhtes hinnata, kes on kontrollitava oleva isiku ees- ja perekonnanime, isikuga lähedalt seotud isikud ning isikoodi, isikukoodi puudumise millised riskid või ohud läbi nende korral sünniaega ja -kohta, ning isikute võivad tekkida isiku kontaktandmeid. Seletuskirjas ei ole teenistusse võtmisel. Praktikas on kuidagi selgitatud, miks neid aset leidnud juhtumid, kus RAB-i kogutakse. Kas nende andmete töötajat on mõjutatud lähedase pinnalt tehakse järeldusi isiku poolt tegema ebaseaduslikke kontrollitava isiku kohta? Sel juhul päringuid RAB-i andmekogus ning tõusetub küsimus, millist samuti on püütud mõjutada informatsiooni annavad ametnikku oma tööülesannete kontrollitava isiku kohta tema täitmisel. Eeltoodu on kaasa elukaaslase nimi ja kontaktandmed. toonud vajaduse lisaks Kas nendelt isikutelt soovitakse kontrollitava isiku tausta küsida informatsiooni kontrollitava kontrollimisele, kontrollida teatud isiku sikuomaduste kohta? Kuna ulatuses andmeid ka kontrollitava seletuskirjas seda selgitatud ei ole, isikuga seotud lähedaste isikute siis on keeruline anda selle sätte osas. Kõige suuremad riskid seoses sisulise põhjendatuse kohta võimalike mõjutustega võivad hinnangut. ilmneda juhtudel, kui kontrollitav isik on lähedalt seotud isikuga, 10 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kelle kohta on esitatud RAB-ile RahaPTS § 49 lõike 1 kohaselt teateid. Eeltoodust tulenevalt on oluline kontrollida, kas isiku kohta leidub RAB-i andmekogus teavet. Samuti võivad eelduslikult olla suurema riskiga mõjutajateks isikud, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Andmete kogumist on piiratud tingimusega, et tegemist on kehtiva karistusega, mis ei ole kantud karistusregistri arhiivi. Isiku kohta tasutainfo saamiseks on oluline hinnata ka avalikest allikates kättesaadavat teavet, mis võib anda samuti isiku tausta ja seotuste kohta olulist infot. Kontrollitava isikuga seotud isiku kohta info kogumisel hindab RAB võimalikke kaasnevaid riske RAB töötajate mõjutustele ning samuti nende realiseerumise tõenäosust, arvestades igakordselt teadaolevaid asjaolusid eraldiseisvalt kogumis. 1.11. Eelnõu § 1 punkt 30 – kavandatava Mitte MONEYVALi IV vooru RahaPTS § 724 lõike 6 kohaselt arvestatud hindamisraportis leiti, et säilitavad virtuaalvääringu teenuse ametiasutustel peab olema selgelt pakkuja ning tema välisriigi filiaalid välja toodud õigus teatud juhtudel säilitavad käesolevas seaduses hoida andmeid kauem kui viis sätestatud andmed muutumatuna ja aastat. Raporti punktis 621 on Rahapesu Andmebüroole toodud Eesti riigile tegevusena kättesaadavana viie aasta jooksul, järgmine aspekt: kui Rahapesu Andmebüroo ei ole „The requirement to maintain kehtestanud teistsugust tähtaega või identification data, account files, seaduses ei ole sätestatud pikemat transaction data and business tähtaega. Sisuliselt antakse RAB-ile correspondence for at least five õigus muuta seadusandja sätestatud years following the termination of tähtaegasid, ilma sisulist an account or a business kaalutluskriteeriumi lisamata. Säte relationship or longer if requested kõnesolevas osas ei vasta by a competent authority should be õigusselguse nõudele ning tuleks regulated by law or regulation.“ eelnõust välja jätta. Pikema andmete säilitamise Sisult samalaadse märkuse teema ka kohustuse kehtestamine on seotud sama paragrahvi lõike 8 kohta. praktilise vajadusega kindlustada Normi, miks võimaldab tõendite säilitamine pikema aja haldusorganil muuta seaduses jooksul kui viis aastat. Andmete sätestatud nõudeid omal säilitamise aja kehtestamine äranägemisel ilma kaalutluspiire toimub RAB ettekirjutusega, mis on reguleeritud §-s 55, mille 11 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 määraltemata, ei vasta õigusselguse kohaselt RAB haldusaktid alluvad põhimõttele. kohtulikule kontrollile. 1.12. Juhime veel tähelepanui asjaolule, et Arvestatud Senini on tuginetud suurel määral selget regulatsiooni vajab ka sisuliselt RahaPTS § 60 lg 1, kuid mõistetav andmesubjekti õiguste teostamine, on vajadus täpsema regulatsiooni või pigem tema õiguste piiramine. järgi. RAM koostöös RAB-i ja Täna puuduvad RahaPTS-is sätted, JUM-iga koostab vastava mis võimaldaksid andmesubjekti regulatsiooni teksti, mis võetakse õigusi kas isikuandmete kaitse esimesel võimalusel menetlusse. üldmääruse või isikuandmete kaitse seaduse alusel piirata. Ometi on nii andmesubjekti kui RAB-i vaatest kui viidatud õigusaktidest tulenevalt oluline küsimus, mida selgelt reguleerida. Palume eelnõusse lisada asjakohased normid, mis tagaksid kõikide seaduse adressaatide jaoks vajaliku selguse ja õiguskindluse. 1.13. Seletuskirjas öeldakse, et olulise Selgitatud Viidatud väärteokoosseisust osaluse omandamise korra loobuti. rikkumise väärteokoosseis aitab tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsionäride ja osanike ring oleks läbipaistev igal ajahetkel. Olulise osaluse omandamise nõuded moodustavad osa tegevusloa andmise ja selle olemasolu eeltingimustest, mistõttu nähakse ette võimalus kohaldada rahatrahvi. Olulise osaluse nõuete eesmärgiks on tagada, et asutatava või omandatava ettevõtja juhtimine on usaldusväärne, arvestades suuraktsionäri või suurosaniku tõenäolist mõju ettevõtja juhtimise kvaliteedile. Palume seletuskirja täiendada ning täpsustada, kus konkreetselt, millises paragrahvis on RahaPTS-is ettenähtud see Rahapesu Andmebüroole teatamine, sest normi sõnastus ütleb: „käesoleva seaduse kohaselt“. Tegemist on äärmiselt laia sõnastusega. Konkreetsemalt on välja toodud vaid RahaPTS § 754 lõiked 1 ja 4. Palume seletuskirjas täpsustada, millises sättes on kirjas Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse tegemine 12 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise kohta. Lisaks sellele küsimus, miks ei ole võimalik ettekirjutuse täitmata jätmise eest kohaldada RahaPTS § 65 kohaselt sunniraha. 1.14. Seletuskirjas märgitakse, et Arvestatud Seletuskirja on muudetud uus sätestatakse väärteo koosseis sõnastus on järgmine: omavahendite nõuete rikkumise „Sätestatakse väärteo koosseis eest. Eelnõus kehtestatud omavahendite nõuete rikkumise usaldatavusnõuded on eest. Eelnõuga täiendatakse miinimumtingimused, millistele RahaPTS-i §-ga 722, kus on virtuaalvääringu teenuse pakkuja sätestatud nõuded virtuaalvääringu peab vastama igal ajahetkel ning teenuse pakkuja omavahenditele, järelevalve eesmärk on tagada, et mida teenuse pakkuja peab täitma virtuaalvääringu teenuse pakkujad igal aja hetkel. Täienduse kohaselt tegutseksid kindlalt ja peab virtuaalvääringu teenuse usaldusväärselt ning omaksid pakkuja omavahendid vastama piisavalt kapitali ja reserve oma ühele järgmistest suurustest, tegevusest tulenevate riskide olenevalt sellest, kumb on suurem: katteks. 1) RahaPTS-i § 721 lõikes 1 Palume seletuskirja oluliselt sätestatud osa- või aktsiakapitali täiendada ning tuua välja, kus suurus; konkreetselt, millistes paragrahvides 2) vähemalt neljandik eelmise on kehtestatud usaldatavusnõuded majandusaasta püsivatest ning miinimumtingimused. Praegu üldkuludest. on norm sõnastatud väga laialt. Rahatrahvi saab määrata, kui Süüteokoosseisude puhul on virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei äärmiselt tähtis järgida RahaPTS § 722 lõikes 1 sätestatud määratletuspõhimõtet nullum nõuet. Järelevalve eesmärk on crimen nulla poena sine lege certa. tagada, et virtuaalvääringu teenuse Määratletuspõhimõtte peamiseks pakkujad tegutseksid kindlalt ja osiseks on nõue, et süüteokoosseis usaldusväärselt ning omaksid on ühemõtteliselt mõistetav ja piisavalt kapitali ja reserve oma arusaadav. Seaduse sisu tegevusest tulenevate riskide arusaamiseks on seaduseelnõu katteks. Omavahendite nõue seletuskiri esmane toetav allikas. suurendab turuosaliste Eeltoodust tulenevalt on vältimatult toimekindlust ja seeläbi tõstab vajalik, et eelnõu seletuskirjas kogu sektori usaldusväärsust. toodaks väärteokoosseisu juures Lisaks annab see täiendava kaitse selgitus, milles põhjendatakse võlausaldajatele.“. väärteokoosseisu vajadust ning antakse selle sisustamiseks täiendavad selgitused. Samuti ei ole ilma väärteokoosseisu sätestamise põhjuseid esitamata võimalik hinnata ultima ratio põhimõtte järgimist. 13 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 1.15. Seaduseelnõu seletuskirja mõjude Arvestatud Lisatud mõjuhinnangusse järgnev: osas tuleks anda koondhinnang „Samuti kasvab virtuaalvääringu avalduvale halduskoormusele. Kuna teenuse pakkujate halduskoormus tegemist on direktiivi ülevõtmisest seoses täiendustega tegevusloa tuleneva piiratud mõjuga väljastamise ja muutmise ning muudatusega, siis järelhindamist tegevuse nõuetes.“ pigem tarvis ei ole. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2.1. Seletuskirja järgi võimaldaksid Arvestada Eelnõu jõustumise kuupäeva virtuaalvääringu teenusepakkujatega osaliselt lükatakse edasi ühe kuu võrra 1. seotud riskide maandamiseks veebruarile 2022. Rohkem ei ole võetavad meetmed parandada võimalik edasi lükata, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkumise riskitase on väga kõrge, seega üle teostatavat järelevalvet ning riskide realiseerumise vältimiseks tagada, et Eesti tegevusluba ei oma tuleb tegutseda kiiresti. Kõrgetele need virtuaalvääringu teenuse riskidele reageerimise kiirus on pakkujad, kellel ei ole kavatsust oluline näitaja, mille alusel Eestis tegutsema asuda ja kelle üle hinnatakse riigi võimekust ei ole võimalik Eestis järelevalvet maandada rahapesu ja terrorismi teostada. Toetame seda eesmärki, rahastamise riske. Hilisem kuid samas näeme eelnõu jõustumisaeg tähendab, et riik on jõustumisel lisaks vastupidist ohtu. pikemat aega haavatav ohtude Täna Eestis tegutsevad suhtes ja see omakorda tõstab virtuaalvääringu teenuse pakkujad ohtude realiseerumise tõenäosust. on välja toonud, et eelnõus toodud Ohtude realiseerumine võib omada tingimustega ei suuda enamus olulist negatiivset mõju riigi ettevõtjaid enda tegevust plaanitava mainele, julgeolekule, jõustumistähtaja jooksul kooskõlla rahanduskeskkonnale ja viia. On oht, et Eestis registreeritud majandusele laiemalt. Eelnõu teenusepakkujad on sunnitud kolima koostajad suhtlevad turuosalistega teiste riikide jurisdiktsiooni (nt ja eelnõuga üritatakse vähendada Leetu). Kuna Eesti klientidel kaob negatiivset soovimatut mõju nii kohalik alternatiiv ning neile ei saa palju kui see on võimalik, pidades keelata välisriikide teenuste samal ajal silmas riskide tarbimist, puudub edaspidi riigil maandamise eesmärki. võimalus nende üle kontrolli teostada. Teeme ettepaneku pikendada eelnõu jõustumise tähtaega 01. juulini 2022. 2.2. Palume selgitada eelnõuga Arvestatud Seaduses pakutud travel rule’i plaanitavate muudatuste ajakohasust osaliselt lahenduses on mõned aspektid, mis ja kooskõla uute jõustuvate EL ei ole identsed AML paketis regulatsioonidega, kus pakutud lahendusega. Samas peab virtuaalvääringu teenusepakkujaid arvestama, et AML pakett on alles hakkab reguleerima Markets in kujunemisjärgus ja võib muutuda Crypto Assets (MiCA) ning ning kõigis aspektides ei ole virtuaalvääringute andmevahetust ilmselt ka AML paketis pakutud AML Package. Ettevõtjatele on travel rule’i lahendus FATF-i kõige koormavam regulatsioon, mis nõuetega veel kooskõlas. KOM on on ajutine ning samal ajal keeruline lubanud teha veel tööd travel rule’i 14 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ja kallis. Näiteks on teada, et AML osas ja analüüsida praegu pakutud Package lahendab andmevahetuse lahenduse teatud aspektide küsimuse teisiti (FATF algatusel kooskõla FATF nõuetega. Ka saab Travel Rule-st globaalne MiCA regulatsiooni läbirääkimiste standard). Nõue põhineb FATFi staadium on veel selline, et ettepanekul, mis on osa hetkel regulatsioon võib suurel määral arutelus olevast MiCa ettepanekus. muutuda. Praegu pole teada, millal MiCA peamiseks eesmärgiks on regulatsioonid vastu võetaks ega ka kehtestada ühtne reeglistik seda, mis järjekorras nad jõustuvad krüptovarade reguleerimiseks EL või kas nad jõustuvad koos. Lisaks määruse näol. märgime, et EL liikmesriik ei tohi kehtestada õigusakti, mis on vastuolus vastu võetud EL õigusaktiga, kuid eelnõu staadiumis olevate ettepanekutega vastuolud on lubatud. Koostöös turuosalistega on Rahandusministeerium muutnud eelnõus pakutud travel rule’i lahendust. 2.3. Eelnõus (RahaPTSi paragrahvi 25 Arvestatud RahaPTS on koostatud 2 6 täiendatakse lõigetega 2 –2 ) on osaliselt tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet toodud nõue virtuaalvääringu silmas pidades ja eelnõu koostajate teenuse pakkujatele esitada tehingu eesmärk on juhinduda ka eelnõus maksja ja saaja andmed viivituseta sellest põhimõttest. Arvestades ja turvaliselt kõigile virtuaalvääringu olemust, on virtuaalvääringu vahetamise või vajalik tehnoloogiliste lahenduste ülekandmise tehingu osapooltele. kasutamine rahapesu terrorismi Esmapilgul lihtsana paistev nõue, rahastamise tõkestamisel. Viidatud arvestades virtuaalvääringute travel rule’i rakendamise osas ei tehnoloogilist ülesehitust, on ole seaduses täpsustatud, millist faktiliselt suur tehniline arendus, lahendust tuleb kasutada. Nõue mille korralik rakendamine nõuab edastada informatsiooni viivituseta suuri ressursse (nii ajalised kui ka ja turvaliselt tuleneb otse FATFi rahalised). Siinjuures on oluline standardist. Viivituseta edastamine märkida, et sellist tehnilist lahendust on vajalik, et makse saaja ei ole vaja luua. Tegelikult on teenusepakkuja saaks kohaldada avalikus plokiahelas tehingud hoolsusmeetmeid ja teha vahendid nähtavad ja kui kasutada õigeid saajale kättesaadavaks. plokiahela analüüsimise vahendeid, Hoolsusmeetmetega kogutav siis on võimalik järelevalveasutuse informatsioon ei ole vajalik mitte jaoks oluline informatsioon kätte ainult järelevalveasutusele, vaid saada. Riik saab sätestada milliseid eeskätt on see vajalik kohustatud süsteeme või tööriistu peab isikule, kes peab saadud virtuaalvääringu teenuse pakkuja informatsiooni kasutades oma riske kasutama. Näiteks on võimalik juhtima. Riske pole võimalik analüüsida iga virtuaalvääringu juhtida ega ka riske tuvastada ilma rahakotti tehingu hetkel ja tuvastada informatsioonita tehinguosapoolte selle riskitase selle põhjal, kust on kohta. Vastavat reeglit on pärit vahendid selles rahakotis, mida rakendanud mitmed riigid üle 15 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 on võimalik edasi arendada selliselt, maailma (FATF-i andmetel 52 et kahtlase asjaolu tuvastamisel saab jurisdiktsiooni) ja mitmed riigid lisada vastavale rahakotile kõrgema (sh EL-is) on seda nõuet eelnõu riski taseme, mille tulemusena koostamise hetkel üle võtmas. ettevõtjad saavad keelduda sellisest Sellise nõude ülevõtmine ei saa rahakotist laekunud virtuaalvääringu toimuda üle maailma ühekorraga, tehingutest. Pakutud kujul seega on paratamatu, et vahepeal muudatuse sisseviimisega tekiks on periood, mil osades riikides olukord, kus Eesti ainsana nõuab nõue kehtib ja teistes mitte. Selliste tehnilist aspekti, mis ei ole veel osa probleemidega on ka eelnõu uues teiste riikide standarditest. See sõnastuses arvestatud. Veelgi on vähendab olemasolevate laiendatud viidatud hoolsusmeetme teenusepakkujate konkurentsivõimet täitmise võimalusi virtuaalvääringu ning on praktikas erinevalt teenuse pakkuja poolt. tõlgendatav (sest pole veel ühist standardit) ja ka EL tasemel raskesti praktikas rakendatav, sest teiste riikide teenusepakkujad ei ole võimelised ega kohustatud Eesti teenusepakkujate poolt esitatud andmeid vastu võtma. Palume siinkohal kaaluda ühiselt sektoriga alternatiivseid lahendusi, arvestades olemasolevate tehnoloogiate võimalustega. 2.4. Eelnõuga (RahaPTS § 72`3) Arvestatud Eelnõu koostamisel suhtleb muudetakse virtuaalvääringu Rahandusministeerium ka teenuse pakkuja raamatupidamise Audiitorkoguga. Tegemist on aastaaruande audit kohustuslikuks. tavapärast majandusaasta-aruande Meile teadaolevalt ei ole Eestis auditiga, mis erineb selles osas, et piisaval hulgal audiitoreid, kellel ettevõtja tegevus ja varad on oleks kogemust ja võimekust tihedalt seotud vastavat auditi koostada. Teeme virtuaalvääringutega. Eestis ettepaneku täpsustada, kas tegutseb virtuaalvääringu teenust audiitoritel on vajalik kompetents pakkuvaid ettevõtteid, kellel on olemas ning kui mitte, siis kaaluda audiitorkontrolli või ülevaatuse üleminekuperioodi võimaldamist. kohustus ja erinevad audiitorettevõtjad pakuvad neile vastavat teenust. Audiitorettevõtjad on juba aasta aega olnud teadlikud, et üks hetk riik kehtestab virtuaalvääringu teenuse pakkujatele auditi kohustuse. Audiitorkogu planeerib korraldada vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi virtuaalvääringute teemal. Muudatused jõustuvad nii-kui-nii viivitusega, kuna tulenevalt majandusaasta aruannete rütmist 16 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 alustavad audiitorettevõtjad oma sisulist tööd mõnevõrra hiljem. 2.5. Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõus Arvestatud Muudatused jõustuvad kiiresti, toodud jõustumistähtaeg osaliselt kuid see on vajalik seoses kõrgete (01.01.2022) on arvestades riskidega (vt vastust punktis 2.1.). muudatuste sisu ja mahtu liiga Eelnõu koostajad ja RAB on olnud lühike. Toonitame veelkord vajadust ühenduses TTJA-ga, mille raames kaaluda jõustumistähtaja on määratud ka edasiste tegevuste pikendamist kuni 01.07.2022. prioriteetsuse tase. Eelnõu Kolme kuuga ei jõua enda tegevust jõustumiskuupäeva lükatakse edasi eelnõus tooduga kooskõlla viia ei ühe kuu võrra. teenusepakkujad ega ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes peab majandustegevuse registri andmekogu, mille ülesanne on võimaldada teate- ja loakohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. MTRi andmekogus on vajalik teha tehnilisi muudatusi, mis võimaldaksid ettevõtjatel täita/muuta uute tingimuste valguses tegevusloa taotlusi. 3. Siseministeerium 3.1. Seletuskirjas selgitatakse: „Eelnõu § Arvestatud Seletuskirja täiendatakse 1 punktiga 7 täiendatakse füüsilise järgmiselt: „Eelduslikult tuleks isiku isikusamasuse tuvastamise salvestada need sidevahendite käigus kogutavate andmete andmed, mida kohustatud isik koosseisu füüsilise isiku kasutas suhtluses isikuga, kelle sidevahendite andmetega. Kehtiva isikusamasus tuvastatakse. Kui seaduse kohaselt kogutakse teenusepakkuja pole suhelnud isikusamasuse tuvastamisel andmeid isikuga, kasutades sidevahendeid, juriidilise isiku sidevahendite kohta, siis tuleks koguda enamlevinud kuid mitte füüsilise isiku sidevahendite andmed, ehk sidevahendite kohta. Praktikas on telefoninumbri ja/või e-posti hilisemat uurimiste ja järelevalve aadressi.“. käigus esinenud olukordi, kus Võimaluse korral suurem osa andmete kogumist ja uurimist teenuspakkujaid tõenäoliselt lihtsustaks oluliselt füüsilise isiku täiendavaid kontaktandmeid ei sidevahendi andmete olemasolu.“ hakka küsima, vaid säilitatakse Eelnõus esitatud sõnastus võimaldab need kontaktandmed, mille kaudu liiga laia tõlgendamist – on kliendiga suheldud. Seaduse teoreetiliselt piisab ka faksi vms tasandil ei ole mõistlik ette numbrist, mis ei ole isikuga otseselt kirjutada täpse kontaktandmete seotud. Samas on tänapäeval oluline koosseisu, vaid kohustatud isik kõikidele kohustatud isikutele peab ise veenduma, et tal on kohaldada ühesugune lähenemine kogutud piisav kogus oluliste andmete kogumiseks ja informatsiooni, mis on vajalik 17 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 säilitamiseks. Seetõttu peame isikusamasuse tuvastamiseks. vajalikuks, et eraldi oleks märgitud Ärisuhte seire RahaPTS § 23 lg 2 p telefoninumber ja elektronpost, 2 kohaselt hõlmab endas ka mida isik kasutab kliendisuhte hoolsusmeetmete kohaldamise loomisel ja mida värskendatakse käigus kogutud asjaomaste kliendisuhte hoidmise käigus. dokumentide, andmete või teabe Selline lähenemine tagab isikuga regulaarset ajakohastamist. seotud oluliste sidevahendite Ärisuhte seiret tehakse teatud ajakohasuse. Vaid seletuskirjas riskiindikaatorite ilmnemisel sellise täpsustusega piirdumine ei tugevdatud korras. tooks kaasa ühtset praktikat kõikide Hoolsusmeetmete täitmise üle kohustatud isikute tuvastamiseks teostatakse riiklikku järelevalvet. vajalike andmete kogumisel. Samas on analoogne käsitlus toodud muudatustes, mis puudutavad eelnõu § 2 punktis 3 toodud krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 77 lõike 34 sõnastust: „(34 ) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“ Teeme ettepaneku sõnastada RahaPTS § 21 lõige 1 punkt 4 järgmiselt: „4) füüsilise isiku telefoninumber, elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed.“ Täienduse arvestamisel juhime tähelepanu, et tuleb hinnata, kas tekib vajadus täpsustada ka RahaPTS § 22 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõnastust. Ühtlasi märgime, et andmete kogumine sidevahendite kohta ei tohiks olla ühekordne tegevus, vaid kohustatud isik peab perioodiliselt (nt kord poolaasta jooksul) kontrollima, et esitatud andmed on jätkuvalt aktuaalsed. 3.2. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse Arvestatud Uue sõnastuse kohaselt on RahaPTS § 25 lõiget 11 hoolsusmeetmetega hõlmatud kõik Oleme seisukohal, et kõik tehingud. virtuaalvääringutega teostatavad tehingud, sõltumata summast, 18 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 peavad olema seostatavad konkreetse isikuga, kelle isikusamasus on nõuetekohaselt tuvastatud (kas juba eelnevalt või olemasoleva tehingu raames). Eeltoodust tulenevalt ei ole muuhulgas põhjendatud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid ärisuhte väliselt rahaülekande tegemisel või vahendamisel või virtuaalvääringu teenuse pakkumisel üksnes siis, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro. Hoolsusmeetmete rakendamise kohustus ei tohi sõltuda tehingu summast. Virtuaalvääringute turul esinevaid ohud ja selle haavatavus on tuvastatud ka 2021. aastal läbi viidud riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskihinnanguga. Selle käigus puudutati virtuaalvääringutega seotud probleemistikku ja tuvastati risk, kus väikeste summadega on viimaste rahvusvaheliste juhtumite puhul terroristlikke rühmitusi ja tegevusi rahastatud. Kuritegevus, eelkõige terrorismi rahastamine, on ajas muutunud ning see ei ole enam seotud suurte, üle 1000 euroste, summadega. Seetõttu teeme § 25 lõike 11 muutmisel ettepaneku kohaldada virtuaalvääringu teenuse pakkujatele rangemad hoolsusnõuded, kohustades meetmete rakendamise iga tehingu puhul, hoolimata tehingu väärtusest. 3.3. Samuti ei tohi hoolsusmeetmete Arvestatud Ka vahendamise korral kohaldub rakendamine sõltuda sellest, kas RahaPTS § 25 lg 1, mis keelab virtuaalvääringu teenuse pakkujal anonüümsust võimaldavate on isikuga vahetu kliendisuhe või teenuste pakkumist. Lisaks on riski mitte. Praktikas esineb olukordi, kus suurendavaks asjaoluks RahaPTS § üks virtuaalvääringu teenuse 37 lg 3 p 2 kohaselt toote pakkuja osutab teenust teise pakkumine või tehingu tegemine virtuaalvääringu teenuse pakkuja või vahendamine, mis võib kliendile (nt läbi virtuaalkonto) ning soodustada anonüümsust - kuivõrd esimese teenuse pakkuja ja hoolsusmeetmete tugevdatud isiku vahel vahetut kliendisuhet ei 19 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ole, siis sellel teenuse pakkujal korras kohaldamisel tuleb arvesse täpsemad andmed isiku kohta võtta riski suurendavaid asjaolusid. puuduvad. Virtuaalvääringu teenuse Eelnõud täiendatakse järgmiselt: pakkuja peab tundma iga 11) paragrahvi 25 täiendatakse isikut/klienti, kelle tehingut ta lõiget 2 muudetakse ja vahendab. sõnastatakse järgmiselt: Palume antud riski hinnata ja vastav „(2) Krediidiasutusel, maandamismeede eelnõus sõnastada finantseerimisasutusel ja virtuaalvääringu teenusepakkujal on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, virtuaalvääringu rahakoti või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.“ Lisaks keelatakse juhuti tehingud virtuaalvääringutega. 3.4. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse Selgitatud Sätet on muudetud seoses „töötaja“ RahaPTS § 60 lõiget 1. Teise lause lisamisega, muus mõttes on sätte puhul jääb segaseks, millisele sisu ja sõnastus jäänud samaks. teabele juurdepääsupiirangu Selgitame, et Rahapesu kehtestada võib. Lähtudes esimesest Andmebüroo andmekogu ja kolmandast lausest tundub, et (Rahapesu Andmebüroo piirangu kehtestamine puudutab andmekogu põhimäärus § 3) üksnes andmekogus olevat teavet. peetakse infotehnoloogilise Sellisel juhul oleks korrektsem andmekoguna ja paberil täiendada §-i 591 eraldi lõikega, toimikutena. Olenevalt andmete sätestades, et andmekogus olevad iseloomust võivad need olla andmed on asutusesiseseks kaitstud erinevateks tähtaegadeks kasutamiseks mõeldud teave. erinevatel alustel. Arvestades eeltoodut on põhjendatud vajadus, et teabele juurdepääsu piirangu võib kehtestada Rahapesu Andmebüroo juht. 3.5. Siseministeerium nõustub Selgitatud Selgitame, et vastav ülesanne oleks seletuskirjas toodud põhjenduste ja PPA-le lisakoormus, mistõttu selgitustega, mis kirjeldavad RAB-i tundus mõistlikum luua vastav ametnike ja töötajate suhtes võimekus taustakontrolli teostatava taustakontrolli läbiviimiseks RAB-i. Iseenesest ei vajalikkust. Siseministeeriumi ole RAB vastu ka volitusnormi hinnangul tasuks taustakontrollide kehtestamisele, mille alusel viiks edasise killustamise asemel ka edaspidi taustakontrolli läbi eriseadustes mõelda riikliku PPA, seda aga eelnõu raames PPA- taustakontrolli võimekuse ga läbi räägitud ei ole. Lisaks tuleb ühtlustamise peale. Näiteks oleks RAB-il endal kindlasti lahendada potentsiaalne alternatiiv kaaluda asustusesiseselt sisekontrollile õiguslikku võimalust luua RahaPTS omased ülesanded. Arvestades volitusnorm selliselt, et eeltoodut tundub kohasem luua ka taustakontrolli viiks läbi jätkuvalt oma personali taustakontrolli Politsei- ja Piirivalveamet. 20 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Seletuskirjast ei selgu üheselt, kas läbiviimise õigus ja võimekus RAB soovib taustakontrollide asutuses endas. läbiviimise õigust üksnes seetõttu, et Kui vastav regulatsioon jõustub Politsei- ja Piirivalveamet seda ning RAB-il tekib õigus enam läbi viia ei saa, või seetõttu, et vastavasisulisi päringuid teha, siis RAB hinnangul on ainuõige, et kindlasti mõistlik töökorraldus ka kontroll oma personalile teostataks osapoolte vahel kokku lepitakse. edaspidi iseseisvalt. Eraldiseisev taustakontrollivõimekus Politsei- ja Piirivalveametiga sarnastel tingimustel eeldab Siseministeeriumi hinnangul seda, et RAB-l oleksid olemas ka asjakohased järelevalvemeetmed ja sisekontroll. Vastavat osa ei ole seletuskirjas ega ka mõjuhinnangus kirjeldatud: kui paljusid isikuid see puudutab ning kuidas RAB maandab isikuandmete väärkasutamise võimalusi läbi sisekontrolli mehhanismide. Siseministeerium juhib ka tähelepanu, et seletuskirja lk 8 välja toodud võimaliku tegevuste hindamine, mis „on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega“ eeldab julgeolekuasutuse, nt Kaitsepolitseiameti sisendit. Eelnimetatud asjaolusid ei ole RAB- l iseseisvalt võimalik hinnata. Kuivõrd sellised päringud tekitavad koormust ka Kaitsepolitseiametile, tuleb asutuste vahel kahepoolselt kokku leppida mõistlik ja pädev töökorraldus. 3.6. Lisaks juhime tähelepanu, et Arvestatud Vastav muudatus on tehtud eelnõu paragrahvis kasutatakse tekstis. lauseühendit „algatatud kriminaalmenetlus“. Kriminaalmenetluse seadustik kasutab mõistet kriminaalmenetluse 21 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 „alustamine“, mitte „algatamine“. Seega tuleb asendada lauseosa „isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste“ lauseosaga „alustatud kriminaalmenetluste“. 4. Välisministeerium 4.1. Välisministeerium kooskõlastab Mitte Rahvusvahelise sanktsiooni eelnõu märkusteta, kuid palub arvestatud seaduse ja laeva lipuõiguse ja vastavalt varasemale kokkuleppele laevaregistrite seaduse muutmise liita eelnõuga Välisministeeriumis seaduse eelnõus olnud muudatusi koostatud rahvusvahelise ei lisata käesoleva eelnõuga, kuna sanktsiooni seaduse ning laeva puudub piisav puutumus. lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu toimiku number eelnõude infosüsteemis 21 0601), kuna mõlema eelnõu eesmärk on tegeleda ajakriitiliste probleemidega, et maandada rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske ning sellega seonduvalt tõhustada rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamist. Lisaks aitavad mõlemad eelnõud kaasa nendes valdkondades Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele. 5. Eesti Pank 5.1. Toetame virtuaalvääringu teenuse Mitte Kapitalinõuete eesmärk on tagada pakkuja osa- või aktsiakapitali arvestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõude suurendamist. Käesolevas suurem usaldusväärsus ja eelnõus tõstetakse virtuaalvääringu võlausaldajatele parem kaitse, mis teenuse pakkujate kapitalinõuet 350 oleks vastavuses neile antud 000 euroni, mis on sarnane e-raha õigusega tegutseda kõrgendatud asutuste kapitalinõudega. Samas usaldusväärsust eeldavas selgub regulatiivsete meetmete valdkonnas ja aitaks paremini rahvusvahelisest võrdlusest, et maandada ettevõtja võetavaid mitte-pankadest makseteenuste riske. Kapitalinõude kasv arvestab pakkujate hulgas on sektori käibe kasvu. Keskmine virtuaalvääringu teenuse pakkujate käive ajavahemikus 01.08.2020 valdkond kõige nõrgemini kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga reguleeritud – neile kehtib ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja keskmiselt neli tegevusnõuet. Kõige kui arvestada ainult neid rohkem nõudeid – keskmiselt ettevõtjaid, kes olid terve üheksa, kehtib aga e-raha asutustele. vaadeldava perioodi tegutsenud Virtuaalvääringu teenuse pakkujate ega olnud peatanud oma suhteliselt nõrgem regulatsioon käib tegevusluba, siis keskmine käive aga käsikäes pigem kõrgemate oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või riskidega, mida oleks seetõttu õige osakapitalinõue 350 000 või 125 22 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tasakaalustada vastavalt rangemate 000 euro ulatuses on seega kapitalinõuetega. ettevõtjatele jõukohane. Rahvusvaheliselt on murekohaks Suurimas osas kasutavad tarbijad virtuaalvääringu teenuse pakkujate virtuaalvääringuid võimalik osalus läbipaistmatutes investeerimisinstrumentidena, et finantstehingutes, sh rahapesus ja saada kasu nende hinnatõusust. terrorismi rahastamises, mille Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi osakaalu hinnati 2019.a. 1,1%-le VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi krüptovaratehingutest ehk 11 peab investeerimisühingu miljardile US dollarile. Eesti aktsiakapital olema vähemalt 125 virtuaalvääringu teenuse pakkujate 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1 kõrget riskitaset kinnitavad 2021.a. punktides 1–2 sätestatule tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ühing ka väärtpaberite hoidmise ja alase siseriikliku riskihinnangu haldamisega kliendi jaoks VPTS § tulemused, mille kohaselt on 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu virtuaalvääringud Eesti jaoks ülekande teenus on erand „…suure riskiga nii rahapesu, eelkirjeldatust, kus pole osapooltel terrorismi rahastamise kui ka niivõrd huvi muutuva väärtuse massihävitusrelvade leviku suhtes, vaid virtuaalvääringu rahastamise osas“. teenuse pakkuja roll on sarnasem e-raha asutusele ja eesmärgiks on Seetõttu teeme ettepaneku virtuaalvääringu ülekandmine ühelt rakendada virtuaalvääringu teenuse kliendilt teisele. Seetõttu on selle pakkujate suhtes miinimumkapitali teenuse osas kasutatud analoogina nõuet 730 000 eurot, mis oleks e-raha asutuse kapitalinõuet, mis võrdne kõrgema riskiga on 350 000 eurot. Kehtestatav investeerimisühingutele kehtestatud kapitalinõuete režiim on võrreldes kapitalinõudega. kehtivate nõuetega lähedasem sellele, mida on pakutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb krüptovaraturge. 5.2. Leiame, et asjakohane on Selgitatud Uue järelevalve oskusteabe virtuaalvääringu teenuse pakkujatele loomine on kindlasti järelevalve tasu kehtestamine ja ressurssimahukas. Järelevalvetasu selle kaheosaline ülesehitus. Samas kujunemisel on oluline nii tunneme muret, kas ette pandud järelevalvatavate subjektide hulk, järelevalvetasud on piisavad kui ka nende poolt pakutavate kvaliteetse järelevalve tegemiseks: teenuste mahukus. Kuivõrd tuleb ju rahapesu andmebürool uus tegemist on uue regulatsiooniga järelevalvealane oskusteave alles puudub ka RAB-il käesoleval luua ning see on ressursimahukas hetktel lõpuni kindlus tegevus. järelevalvetasude piisavuse osas. Seega kui Eesti Pangal oleks välja pakkuda järelevalvetasu suuruse kujunemisega seonduvalt omapoolne detailsem nägemus oleksime lisainfo ja ettepanekute eest väga tänulikud. Praegu on 23 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 eelnõu koostatud parima teadmise pinnalt. 6. Finantsinspektsioon 6.1. Eelnõu § 1 punktiga 32) lisatakse Selgitatud Ettepanekus viidatud regulatsioon RahaPTS-i muu hulgas § 727 on eelnõu tekstist välja jäetud. virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse välisriigis kohta. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku sõnastada RahaPTS § 727 lõige 5 punkt 4 järgmiselt: „4) filiaali asutamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või selle katsega või suurendab selliseid riske.“ Sätte täiendamise põhjuseks on vajadus võtta arvesse sanktsioonidega kaasnevaid riske. 6.2. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse Selgitatud Majandustegevuse muutmise RahaPTS § 70 lõiget 5 põhimõttega, kavatsuse teates ning et kui ettevõtja soovib tegevusluba majandustegevuse muutumise kasutada ka tütarettevõtja teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevuseks, siis ta peab esitama tegevusloa kontrolliesemesse sama RahaPTS-is sätestatud kuuluvad või tegevusloa andmekoosseisu, mida ta esitab kõrvaltingimustega seotud asjaolud enda kohta. Tekitab küsitavusi, on muutunud või milliseid kuidas peab käituma RahaPTS-i kavatsetakse muuta, või esitatakse tähenduses kohustatud isik, kellele tütarettevõtja kohta, kes alustab on juba väljastatud tegevusluba ja majandustegevust tegevusloa kes otsustab kasutada tegevusluba regulatsioonieseme raames, kõik ka tütarettevõtja tegevuseks. käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 Selguse mõttes kohustatud isikutele nimetatud andmed ja võiks olla ette nähtud RAB-i majandustegevuse seadustiku informeerimiskohustus, sh enne üldosa seaduse § 15 lõike 1 nende asjaolude muutmist, mida punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud RAB kontrollib tegevusloa andmed. menetluses. Praktikas esitatakse info kas tegevusloa taotlemise käigus või kui hiljem soovitakse laiendada, siis tehakse vastav teavitus ja esitatakse muutmise taotlus MTR- is. Väga palju selliseid ettevõtteid ei ole. 6.3. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud täiendatud nii, et tulevikus täiendatakse seadust §-dega 723 peab virtuaalvääringu teenuse (Virtuaalvääringu teenuse pakkuja pakkuja esitama tegevusloa audiitorkontroll) ja 724 (Sisekontroll 24 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ja andmete säilitamine). Samas taotlusega andmed siseaudiitori virtuaalvääringu teenuse pakkumise kohta. tegevusloa taotluses tuleb esitada andmed vaid audiitorettevõtja kohta. Soovitame kaaluda Eelnõu § 1 punkt 22 täiendamist selliselt, et tegevusloa taotlusega esitatakse andmed ka siseaudiitori kohta. 7. Maksu- ja Tolliamet 7.1. MKS § 29 p 8 sätestab, et Selgitatud Taustakontrollide regulatsiooni maksuhaldur võib avaldada välja töötamisel on võetud eeskuju maksusaladust sisaldavat teavet senisest RAB-i praktikast, mis Rahapesu Andmebüroole rahapesu põhines politsei ja piirivalve või terrorismi rahastamise või seaduses sätestatud taustakontrolli nendega seotud kuritegude raamistikul. Kehtiva õiguse vältimiseks, avastamiseks ja kohaselt Politsei- ja Piirivalve uurimiseks. Nimetatud säte võib Amet ei kasuta maksusaladuseks vajada laiendamist tulenevalt olevat teavet ametnike ja töötajate RahaPTS-sse kavandatavast uuest suhtes teostavate taustakontrollide paragrahvist 611 (taustakontroll vt lg tegemiseks. 3 p 1 ja p 4). Nimelt olukorras, kus taustakontrolliks vajataks andmeid MTA-lt peab olema õigus andmeid küsida korrelatsioonis õigusega andmeid väljastada. Tänases sõnastuses MKS § 29 p 8 andmeid väljastada ei võimaldaks. 7.2. Eelnõu seletuskirjas mainitud Selgitatud Eesti riikliku rahapesu ja terrorismi rahapesu, terrorismi rahastamist ja rahastamise tõkestamise 2020. massihävitusrelvade leviku aasta siseriikliku riskihinnangu rahastamist käsitleva riikliku põhise tegevuskava kohaselt peab riskihinnangu raames toodi välja enne virtuaalvääringute kasutamise probleemina, et hetkel reguleerimist hasartmängusektoris Hasartmänguseaduses ei reguleerita analüüsima selle kasutamisega Eestis hasartmängude korraldajate seotud ohe ja riske. Eelnõu poolt virtuaalvääringu kasutamist, koostamise hetkeks pole vastavat siis kas ei oleks mõistlik antud analüüsi tehtud. Tegevuse tähtaeg eelnõu raames ka muuta HaSMS-i on 2023 ja arvestades, et küsimus näiteks nii, et Eestis luba omavad on seotud riskiga, mille tase on hasartmängukorraldajad tohivad hinnatud madalaks ja mille kasutada vaid RAB-i poolt riskistrateegia on aktsepteerimine väljastatud tegevusloaga või leevendamine, siis pole virtuaalvääringuid. Hasartmängu asjakohane sellist muudatust lisada tegevus- ja korralduslube väljastab käesolevasse eelnõusse. MTA ning huvi korraldajate poolt pakkuda virtuaalvääringuid kasvab. Seega on ka meie huvi, et antud teema saaks kuidagi reguleeritud. 8. Rahapesu Andmebüroo 25 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 8.1. Täiendada RahaPTS § 70 lõike 33 Arvestatud Eelnõud on täiendatud vastavalt punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: ettepanekule. „4) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse ja kliendi varade kaitsmise tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus, talituspidevuse tagamise meetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase;“ RAB selgitab, et sättest on sõnastuse kohaselt puudub meetmete kirjeldus, mida kasutatakse äritegevuse jätkumiseks ehk talituspidevuseks ning kliendi varade kaitseks. Viimati nimetatu osas toob RAB välja, et viimasel ajal on sagenenud klientide varade vargused (viimati Coinbase´is), mistõttu on vastava meetme kirjelduse esitamine tegevusloa taotlemisel äärmiselt oluline. 8.2. Täiendada RahaPTS § 70 lõike 33 Arvestatud Eelnõud muudetud vastavalt punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: ettepanekule. „5) kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest, millega teenuse osutaja tagab käesoleva seaduse § 25 lõigetes 22-24 sätestatud andmete edastamise ning klientide ja tema tegelike kasusaajate tuvastamise, kliendile riskiastme määramise ning ärisuhte jälgimise tehingute ja klientide tuvastamise ning jälgimise viisil, mis võimaldab täita käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud erikohustusi, sealhulgas suuremat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamise, kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest viivitamatu teatamise.“ RAB selgitab, et sättest on sõnastuse kohaselt puudub tehniline 26 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kirjeldus, kuidas tagatakse travel rule ning kuidas määratakse kliendile riskiaste. 8.3. Täiendada RahaPTS § 70 lõike 33 Arvestatud Eelnõus muudetakse sõnastust punkti 9 ja sõnastada see järgmiselt: sisuliselt järgmiselt: „9) andmed äriühingute „9) andmed äriühingute kohta, kohta, milles taotleja, taotleja milles taotleja olulise osaluse juhtorgani liikme või taotlejas omajad või taotleja juhtorgani olulist osalust omava isiku osalus liikme osalus on suurem kui 20 on suurem kui 20 protsenti, protsenti, kusjuures need andmed kusjuures need andmed peavad peavad sisaldama aktsia- või sisaldama aktsia- või osakapitali osakapitali suurust.“ suurust.“. RAB selgitab, et sätte täpsustamise vajadus tuleneb sellest, et sättes oleks selgelt toodud, kelle osalusi tuleb viidatud punkti kohaselt esitleda. 8.4. Täiendada RahaPTS § 70 lõikes 33 Arvestatud RahaPTS § 70 lõikesse 32 lisatakse toodud loetelu ka kohustusega uus punkt 4, muutes järgmiste esitada tegevusloa taotluse punktide numeratsiooni: „4) esitamisel täiendavalt riskihinnangu vastavalt käesoleva seaduse §-le 13 dokument ning riskisu kirjeldus. koostatud riskiisu Eeltoodud muudatusettepanekutega kindlaksmääramise ja arvestamisel vajab täiendamist ka riskihinnangu dokumentatsioon;“. eelnõu seletuskiri. 8.5. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt Arvestatud Tegevusloa kehtetuks tunnistamise täiendatakse RahaPTS § 70 lõikega aluseid täiendatakse järgmise 41, mille kohaselt virtuaalvääringu punktiga: „2) virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba ei teenuse pakkuja ühineb uue ühingu ole teistele isikutele üleantav. asutamisega või ühineb ja tegevust Tegevusluba tunnistatakse jätkab ühendav ühing;“. RahaPTS kehtetuks, kui virtuaalvääringu § 70 lg 41 sõnastusest eemaldatakse teenuse pakkuja ühineb uue ühingu teine lause. Muudetakse viiteid asutamisega või ühineb ja tegevust tegevusloa kehtetuks tunnistamise jätkab ühendav ühing. RAB toob alustele. välja, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud RahaPTS § 75 lõikes 1. Selgema ülevaate tagamiseks tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustest, teeb RAB ettepaneku tuua ka lisatava sätte teises lauses toodud kehtetuks tunnistamise alus RahaPTS § 75 lõikes 1. 8.6. Täiendada RahaPTS § 701 lõike 1 Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt punkti 4 ning sõnastada see ettepanekule. järgmiselt: „4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad kliendid, sealhulgas Eesti ja eraldi teiste 27 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 riikide residendist klientide eelduslik osakaal, ning osutatavate teenuse mahud.“ RAB selgitab, et sättest on sõnastuse kohaselt puudu esitatav info teenuste mahtude osas. Samuti on oluline teada infot klientide kohta riikide kaupa. 8.7. Täiendada RahaPTS § 701 lõikes 1 Arvestatud RahaPTS § 701 lõiget 1 toodud loetelu kohustusega esitada täiendatakse punktiga 4, muutes äriplaanis andmed ka strateegia järgmiste punktide numeratsiooni: kirjelduse, sealhulgas uute klientide „4) strateegia, konkurendid ja leidmiseks võetavate meetmete ja tegutsemiseks kavandatav reklaamitegevuse, ning turuosa;“. tegutsemiseks kavandatava turuosa kohta. RAB selgitab, et analoogne nõue on sätestatud äriplaani osas ka makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 16 lõike 1 punktis 5. 8.8. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt Arvestatud Muudatus tehtud vastavalt muudetakse RahaPTS § 71, ettepanekule. täpsustades tegevusloa andmise menetluse alustamise eeldusi ja tähtaja kulgemise algusaega. Selleks, et sättes kajastuks üheselt tähtaja kulgemise algusaeg, teeb RAB ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „(1) Tegevusloa taotluse lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani.“ Arvestades eeltoodud ettepanekut teeme ettepaneku täiendada ka eelnõu seletuskirja, tuues seal alljärgnevad lisaselgitused: RahaPTS § 71 lõikes 1 täpsustatakse, et taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates sellest päevast, kui RAB-ile on esitatud kõik 28 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 nõuetekohased dokumendid ja andmed. Vastava põhimõtte näol ei ole tegemist uue tingimusega, kuivõrd ka majandustegevuse üldosa seaduse § 20 lõikes 1 on sätestatud täna sarnane põhimõte. RahaPTS § 71 lõike 1 kolmanda lause kohaselt võib Rahapesu Andmebüroo otsusel tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani, vastava tähtaja arvestamisel lähtutakse samuti tähtaja algusajast, mis on hakanud kulgema alates kõikide nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest. Kui ettevõtja ei esita RAB-ile kõiki nõuetekohaseid dokumente ja andmeid, siis RAB ettevõtja tegevusloa taotlust menetlusse ei võta ning jätab esitatud taotluse läbi vaatamata. 8.9. Eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt Arvestatud Eelnõud muudetakse ja tunnistatakse RahaPTS § 72 lõike 1 täiendatakse RahaPTS § 72 lõiget 1 punktid 4-6 kehtetuks. Eelnõu punktiga 7 järgmises sõnastuses: seletuskirjas on toodud, et „7) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 muudatusega tühistatakse RahaPTS punktis 4 nimetatud tegevusalal § 72 lõikes 1 olnud üksnes tegevusluba taotlev ettevõtja peab virtuaalvääringu teenuse pakkujatele vastama §-des 721-726 sätestatud kehtinud tegevusloa kontrollieseme nõuetele.“. Viidet äriplaanile ei asjaolud. RAB leiab, et RahaPTS § lisata, kuna tegemist on ühe 72 lõikes 1 nimetatud dokumendina teiste seas, mida kontrollieseme asjaolud peaksid tuleb taotlusega esitada. üheselt arusaadavuse huvides tooma Kontrollieseme loetelus puudub ammendavalt välja ka asjaolud, nõue ka teiste dokumentide mida hinnatakse, kui ettevõtja esitamise osas. Vajalike taotleb virtuaalvääringu dokumentide esitamine on tegevusluba. Eeltoodust tulenevalt menetluse alustamise eelduseks teeb RAB ettepaneku jätta RahaPTS mitte kontrolliesemeks. Seoses § 72 lõikesse 1 punkt, mis viitaks, et olulise osaluse omandamise käesoleva seaduse § 70 lõike 1 regulatsioonist loobumisega punktis 4 nimetatud tegevusalal muudetakse olulise osaluse tegevusluba taotlev ettevõtja peab omaniku nõuete sätte asukohta – olema koostanud RahaPTS § 701 uueks paragrahvi numbriks saab § sätestatud nõuetele vastava äriplaani 726. Ka olulise osaluse omaniku ning vastama käesoleva seaduse § nõuded peavad olema hõlmatud 721–725 sätestatud nõuetele. tegevusloa kontrolliesemesse. 8.10. RAB toob välja, et RahaPTS § 75 Arvestatud Eelnõus olevast RahaPTS § 72 1 lõikes 1 toodud tegevusloa osaliselt lõikest 11 eemaldatakse järgmised väljaandmisest keeldumise aluste punktid: 1, 2, 3, 4, 6, 9, 11, 13, 14, puhul on vähemalt osaliselt tegemist 15, muutes vastavalt teiste 29 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 alustega, mis peaks olema pigem punktide numeratsiooni. Punktide toodud imperatiivsete keeldumise 14 ja 15 aluste säilitamiseks alustena. Arvestades eeltoodud teeb muudeti eelnõu § 1 punkti 28 ja RAB ettepaneku sõnastada loobuti RahaPTS § 72 lg 1 p 4 ja 5 RahaPTS § 75 lõike 11 sissejuhatav kehtetuks tunnistamisest. Teised lauseosa imperatiivsena: „(11) punktid on hõlmatud Rahapesu Andmebüroo keeldub kontrolliesemesse seoses RahaPTS virtuaalvääringu teenuse pakkumise § 72 lg 1 p 7 lisamisega. tegevusloa andmisest, kui:“. Kontolliesemeks olevate nõuete Ning loetleda § 72 lõikes 11 mitte täitmine on tegevusloa tegevusloa andmisest keeldumise andmisest keeldumise aluseks alused, arvestades ka järgnevaid vastavalt MSÜS § 25 lõikele 1, alapunktides toodud mistõttu pole vaja eraldi lõiku muudatusettepanekuid, mis on tegevusloa keeldumise toodud eelnõu § 75 lõikes 11 imperatiivsete aluste kohta punktides 1, 2, 3, 4, 9, 11, 12, 13, 14 koostada. ja 15. 8.11. Täiendada eelnõud § 72 lõikega 12 Arvestatud Pakutud § 72 lg 12 asemel on ning sõnastada järgmiselt: „(12) sisuliselt jäetud kaalutlusotsuste alused Rahapesu Andmebürool on õigus lõikesse 11. Punktis 12 olnud alus keelduda virtuaalvääringu teenuse jäeti ka kaalutlusotsuste aluseid pakkumise tegevusloa andmisest, loetlevasse lõikesse, kuna kui:“. tegevusloa andmisest keeldumise Ning loetleda § 72 lõikes 12 imperatiivseks aluseks ei saa olla tegevusloa andmisest keeldumise eelmise tegevusloa kehtetuks alused, arvestades ka järgnevaid tunnistamise alused. Eelmise alapunktides toodud tegevusloa kehtetuks tunnistamise muudatusettepanekuid, mis on aluste asjakohasus uue tegevusloa toodud eelnõu § 75 lõikes 11 andmise hindamisel on punktides 5, 7, 8 ja 10. kaalutlusotsus. 8.12. Täiendada RahaPTS § 72 lõike 11 Arvestatud Kahtlus on hinnanguline ja seda punkti 2 ning sõnastada see osaliselt tuleks põhjendada, seega tegemist järgmiselt: „2) ettevõtja aktsia- või on kaalutlusotsusega. täiendus osakapital ei ole täielikult sisse lisatakse loetellu, mis näeb ette makstud või esineb kahtlus alused, mil RAB võib tegevusloa sissemakstud aktsia- või osakapitali andmisest keelduda. legaalses päritolus;“. 8.13. Täiendada RahaPTS § 72 lõike 11 Mitte Eelnõud on täiendatud lähtudes punkti 3 ning sõnastada see arvestatud punktist 8.12. järgmiselt: „3) ettevõtja omavahendite minimaalsuurus ei vasta käesoleva seaduse §-s 722 kehtestatud nõuetele või esineb kahtlus sissemakstud aktsia- või osakapitali legaalses päritolus;“. 8.14. Jätta RahaPTS § 72 lõike 11 loetelus Selgitatud Seoses RahaPTS § 72 lõike 11 välja punkti 6 esimene lausepool punkti 6 tekstist välja jätmisega ei „ettevõtjal ei ole piisavalt rahalisi ole vajadust muuta vastava punkti vahendeid“. RAB selgitab, et sõnastust. ettevõtja rahaliste vahendite 30 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 piisavus peaks olema osa olulise osaluse omaja finantsvõimekusest ehk olema kaetud punktis 4 sätestatuga. 8.15. Täiendada RahaPTS § 72 lõike 11 Arvestatud Eelnõud on täiendatud vastavalt punkti 7 ning sõnastada see ettepanekule. järgmiselt: „7) ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid seoseid Eestiga;“ 8.16. Täiendavalt juhib RAB tähelepanu, Arvestatud RahaPTS-is ei ole tegevusloa et RahaPTS § 72 lõikes 11 sätestatud sisuliselt kehtetuks tunnistamise alused, vaid tegevusloa kehtetuks tunnistamise tegevusloa andmisest keeldumise alused osaliselt dubleerivad alused. Punktid 4, 9, 11 ja 13 on teineteist, mistõttu teeb RAB eelnõu tekstist välja jäetud ettepaneku tervikuna vastavad alused vastavalt punktis 8.10. esitatud üle vaadata, näiteks punktid 4 ja 9, selgitustele. punktid 11 ja 13. Punktis 9 sätestatu osas toob RAB välja, et vastav alus peaks hõlmama lisaks ka prokuristi, tegelikku kasusaajat ning ettevõtte omanikku. 8.17. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt Mitte Eelnõus olev muudatus täpsustab muudetakse RahaPTS § 72 lõiget 2 arvestatud korrektse maine sisu tuues ning täiendatakse korrektse ärialase RahaPTS-i teistest maine kriteeriume. RAB teeb finantsvaldkonna õigusaktidest ettepaneku täiendada RahaPTS § 72 kasutatud definitsioonid. lõikes 2 toodud loetelu selliselt, et Ettepanekuga soovitakse korrektset ärialast mainet ei ole ka ebakonventsionaalse aluse lisamist, isikul, kui ta on olnud juhtorgani mis laiendaks mõiste sisu. liige ettevõttes, kus juhtorgani Ettepanek mõjutaks liialt teiste liikme tegevus on põhjustanud RAB-i tegevuslubade režiimi. tegevusloa kehtetuks tunnistamise, Nimelt § 72 lõige 2 kohaldub ka või on olnud ettevõttes ajal, mil usaldushalduste ja äriühingute ettevõttel on tegevusluba kehtetuks teenuste osutajatele, tunnistatud. RAB selgitab, et isikud pandimajapidajatele, väärismetalli kelle tegevus on põhjustanud ja väärismetallioodtete või tegevusloa kehtetuks tunnistamise, vääriskivide kokkuostjatele ja ei tohiks saada õigust uuesti hulgimüüjatele ning teistele tegutseda. finantseerimisasutustele. Seletuskirja täiendatud järgmiselt: „Tegemist ei ole suletud loeteluga, mis tähendab, et RAB võib piisava põhjenduse olemasolul tugineda ka mõnele muule alusele, näiteks, kui ettevõtjaga seotud isik on olnud juhtorgani liige ettevõttes, kus 31 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 juhtorgani liikme tegevus on põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, või on olnud ettevõttes ajal, mil ettevõttel on tegevusluba kehtetuks tunnistatud.“ 8.18. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Mitte Samal viisil arvestatakse täiendatakse RahaPTS-i §-iga 722, arvestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujate mis näeb ette nõuded omavahendeid ka ühisrahastuse ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja muude investeerimisinstrumentide omavahenditele. RAB juhib ning virtuaalvääringute seaduse tähelepanu, et RahaPTS 722 lõikes 2 kohaselt. Lisaks on sama toodud selgitus on hetkel äärmiselt arvestuspõhimõte ka Euroopa keeruliselt sõnastatud. Selgitame, et Parlamendi ja nõukogu määruse hetkel sätestatud regulatsioon on ettepanekus, mis käsitleb raskesti mõistetav nii turuosalistele, krüptovaraturge ja millega kui ka keeruliselt hinnatav RAB-ile. muudetakse direktiivi (EL) Vastav regulatsioon sobitub 2019/1973. Sellist süsteemi toetab keerulisemates sektorites ka EBA. Muude süsteemide puhul omavahendite hindamisele, kes esineks suurem oht, et turuosaliselt tegelevad muuhulgas ka laenude ainult näiliselt täidaksid andmisega. Virtuaalvääringu omavahendite nõuet, kuid reaalselt teenuse pakkuja omavahendeid ei poleks omavahendite tase piisavalt tohiks saada kasutada kõrge. Omavahendite varasemal investeeringuteks ning kriteeriumid, kehtestamisel võiks mille alusel omavahendite nõuetele arvestuspõhimõte hiljem jõustuvate vastavust hinnatakse võiksid olla õigusaktidega võrreldes olla lihtsustatumad. võimalikult sarnane, kui ei esine Euroopa Pangandusjärelevalve kaalukaid põhjuseid, miks peaks (EBA) antud tõlgenduse kasutama teist arvestuspõhmiõtet. https://www.eba.europa.eu/single- RAB-i teostatava järelevalve rule-book-qa/- hõlbustamiseks nähakse ette /qna/view/publicId/2017_3636 varasemat erakorralist kohaselt võib kapitali sisse maksta audiitorkontrolli. mitterahaliselt järgmiste tingimuste esinemisel: 1) see peab olema tagasivõtmatu; 2) see peab olema usaldusväärselt hinnatud; 3) see peab olema täielikult ettevõtja kontrolli all; 4) selle osas peab olema välistatud investori krediidirisk. EBA viitab ka sellele, et järelevalve peab hindama mitterahaliste sissemaksete puhul kas sissemakse vastab CRR-i nõuetele. Pidades silmas ka eeltoodud kriteeriume, teeb RAB ettepaneku sõnastada vastav säte selliselt, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja 32 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 omavahendid võivad olla vaid rahas või likviidsetes ja madala riskitasemega instrumentides. Regulatsiooni eesmärgiks peaks olema anda võimalus, et omavahendid ei peaks olema ilmtingimata rahas, kuid omavahendid peavad olema jooksvalt tagatiseks kõikide võimalike kohustuste tekkimise puhul. Muu hulgas on see vajalik ka klientide kaitseks. Madala riskitasemega instumendid peaksid tagama vara väärtuse säilimise ning kasutatava instrumendi likviidsus peaks tagama, et seda on võimalik lühikese aja jooksul realiseerida samale väärtusele vastavalt. 8.19. Seoses RahaPTS täiendamisega §- Arvestatud Eelnõus olevat RahaPTS § 722 2 iga 72 , mis näeb ette nõuded lõigetega 6 ja 7 muutes järgnevate virtuaalvääringu teenuse pakkuja lõigete numeratsiooni: omavahenditele, toob RAB välja, et „(6) Kui virtuaalvääringu teenuse arvestades seda, et osa pakkuja osutab käesoleva seaduse virtuaalvääringu teenuse pakkujate § 3 punktides 101 või 102 käive on näiteks 5 miljardit eurot, nimetatud teenuseid peavad kuid ettevõttes töötajaid ei ole ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja seetõttu puuduvad ka üldkulud, omavahendid olema vähemalt tuleks alternatiivina sätestada hoopis võrdsed järgmiste mahuosade maksete mahu meetod. Analoogiana summaga: saaks kohaldada e-raha asutuse 1) 4 protsenti teenuse pakkumise loogikat MERAS § 71 koosmõjus §- raames tehtud tehingute mahu iga 74. osast, mis on kuni 5 miljonit eurot või sellega võrdne; 2) 2,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 5 miljoni euro, kuid ei ületa 10 miljonit eurot; 3) 1 protsent teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 10 miljoni euro, kuid ei ületa 100 miljonit eurot; 4) 0,5 protsenti teenuse pakkumise raames tehtud tehingute mahu osast, mis on üle 100 miljoni euro, kuid ei ületa 250 miljonit eurot; 5) 0,25 protsenti maksete mahu osast, mis on üle 250 miljoni euro. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuse pakkumise 33 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 raames tehtud tehingute mahu osade arvutuste aluseks on 1/12 virtuaalvääringu teenuse pakkuja eelneva aasta jooksul käesoleva seaduse § 3 punktides 101 ja 102 nimetatud teenuste raames teostatud ülekandmise ja vahetamise tehingute kogusummast. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on eelneval aastal tegutsenud vähem kui 12 kuud, jagab asjakohase näitaja saamiseks eelneva aasta jooksul teostatud ülekandmise ja vahetamise tehingute mahu summa eelneval aastal tegutsetud kuude arvuga.“ 8.20. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt täiendatakse RahaPTS-i §-iga 723. ettepanekule. Lisatava paragrahvi lõike 4 kohaselt peab audiitorettevõtja kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, millistel juhtudel määrab asukohajärgne kohus Rahapesu Andmebüroo avalduse alusel audiitorettevõtja. RAB toob välja, et RAB-il peaks olema võimalus kohustada ettevõtjat audiitorettevõtjat nimetama, kui üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole seda ise nimetanud, nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli tegemisest või RAB hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. Juhul, kui ettevõtja audiitorettevõtjat või uut audiitorettevõtjat ise RAB-i ettekirjutuse alusel ei nimeta, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Arvestades eeltoodut, teeb RAB ettepaneku jätta eelnõust välja RahaPTS § 723 lõige 6 ning sõnastada RahaPTS § 723 lõige 5 järgmiselt: 34 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 „(5) Rahapesu Andmebüroo on õigus kohustada virtuaalvääringu teenuse pakkujat määrama audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli tegemisest; 3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.“ 8.21. Täiendavalt teeb RAB ettepaneku Selgitatud AudS § 48 võimaldab ka täna muuta RahaPTS-i § 723 selliselt, et vandeaudiitoril RABi teavitada. sätestatud oleksid ka MERAS § 84 lõikes 2 toodud audiitorkontrolli kohustused ning lisaks sätestada eelviidatud paragrahvis ka MERAS § 86 sätestatud audiitori informeerimiskohustusega seonduvad nõuded. RAB toob välja, et eeltoodud ettepanekuga arvestamisel, tuleb lisada ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused RahaPTS § 75 lõikesse 1, kui audiitoriettevõtja aruanne ei ole esitatud tähtaegselt või kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei nimeta audiitorettevõtjat. 8.22. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on täiendatud vastavalt täiendatakse RahaPTS-i §-iga 725. ettepanekule. Eelviidatud paragrahvi lõike 7 kolmanda lause kohaselt peab ettevõtte asu- või tegevuskoha kaudu olema võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitavatele andmetele. RAB teeb ettepaneku täiendada eelviidatud lauset ka nõudega, et ettevõtte asu- või tegevuskoht peab võimaldama RahaPTS § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud teenuse pakkumist, sõnastades eelviidatud lause järgmiselt: „Tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu teenuse pakkumist ning asu- või tegevuskoha kaudu peab olema 35 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tagatud järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs käesoleva seaduse alusel kogutavatele ja säilitatavatele andmetele.“ RAB selgitab, et lisatava nõudega oleks tagatud, et ettevõtte tegevuskoht vastab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud nõudele, et tegevuskoht peab võimaldama virtuaalvääringu teenuse reaalset pakkumist vastasel juhul ei saa tegemist olla tegevuskohaga. Hetkel väidetakse tegevusloa taotluse menetluses, et tegevuskoht võib olla 30-50 ettevõtet ühes kabinetis (vastavad vaidlused on pooleli ringkonnakohtus). Eelmises lauses viidatu ei saa olla virtuaalvääringu teenuse pakkumisel aktsepteeritav ning see ei võimalda RAB-ile nõuetekohast järelevalve tegemise võimalust. Finantsteenust ei saa pakkuda mitmekümne ettevõttega ühest ja samast toast ning kuigi SE 8 seletuskirja ja muutmisettepanekutest on võimalik seda järeldada ei taga kehtiv seadus, et RAB saaks vastavat nõuet praktikas jõustada. Arvestades, et tegevuskohtade ühte kohta koondamine ei taga õigeid registriandmeid, võimaldab pakkuda teenust jätkuvalt välismaalt ei ole sellise ülesehituse puhul tagatud ka teadete konfidentsiaalsus ega teate esitaja kaitse. Arvestades eeltoodut teeb RAB ettepaneku lisada täiendav tegevuskohta puudutav nõue ka selgesõnalisena seadusesse ning täiendada seletuskirjas toodud selgitusi järgnevalt: Sätet täiendatakse muuhulgas ka selgesõnalise nõudega, et ettevõtja tegevuskoht peab võimaldama käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutsemist. Selline nõue kehtis ka varasemalt, kuid senine normi 36 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 sõnastus on tekitanud erinevaid arusaamu, võimaldades jõuda ka järeldusele, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab olema küll Eestis, kuid muid erinõudeid tegevuskohale seaduses sätestatud ei ole. Hetkel väidetakse tegevusloa taotluse menetluses, et tegevuskoht võib olla mitmel ettevõttel ühes kabinetis. Selline nõue ei ole aga virtuaalvääringu teenuse pakkumisel aktsepteeritav ja kohane asutusele, kelle tegevust võrdsustatakse finantsasutuse omaga ja kelle klientide teenuse mahus on väärtuses, mis vastavad miljonitele või isegi kümnetes miljonites eurodele. Mitmete asutuste paiknemine samal pinnal ei võimalda RAB-ile ka nõuetekohast järelevalve tegemise võimalust. RAB hindab igakordselt tegevuskoha nõude täitmisel lisaks Eestis asumisele ka seda, kas on eluliselt usutav, et ettevõtja määratud tegevuskoht ka reaalselt võimaldab sealt virtuaalvääringu teenuse osutamist, RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmist ning kohase järelevalve teostamist. 8.23. Lisaks teeb RAB ettepaneku jätta Mitte Väikeste ettevõtete puhul ja välja RahaPTS § 725 lõikes 4 arvestatud erandlikes olukordades võib olla sätestatud võimalus loa andmiseks eelnõuga pakutud võimalus vajalik. ühele täiendavale juhatuse liikme Põhjendama peab piiranguid, mitte ametikohale asumiseks. RAB leiab, vabadusi. et vastava võimaluse sätestamine ei ole põhjendatud ja vajalik. 8.24. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt 7 täiendatakse RahaPTS-i §-iga 72 , ettepanekule. mille kohaselt sätestatakse nõuded ja protsessi, mida tuleb järgida, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja kavatseb teenust osutada välisriigis, kas teenuse piiriülese osutamise või filiaali asutamise kaudu. RAB toob välja, et ei toeta kirjeldatud protsessi lisamist RahaPTS-i olukorras, kus teised riigid üle maailma ning eriti Euroopa Liidus ei ole nimetatud režiimi endal sätestanud. Samuti on 37 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 virtuaalvääringu teenuse osutamisel, kui niivõrd digitaalse teenuse puhul, äärmiselt keeruline määratleda, millisel hetkel tegutsetakse teises riigis. Arvestades eeltoodut teeb RAB ettepaneku eelnõust välja jätta RahaPTS § 727. 8.25. Lisada RahaPTS § 75 lõike 2 Arvestatud Punktid 1, 10 ja 11 viidi lõikesse 1 punktides 1, 2, 4, 6, 10 ja 11 toodud osaliselt ja punktid 10 ja 11 (lõike 1 loetelus tegevusloa kehtetuks tunnistamise 8 ja 9) sõnastati vastavalt RAB-i alused sama paragrahvi lõike 1 ettepanekule. Punkt 6 esimene loetelu jätkuna, sõnastades senised pool, mis puudutab valeandmeid, eelnõu § 75 lõikes 2 toodud punktid mida on esitatud tegevusloa 10 ja 11 järgmiselt: „…) taotlemisel ja millel on oluline virtuaalvääringu teenuse pakkujat, tähendus tegevusloa andmisel jäeti tema juhtorgani liiget, prokuristi, tekstist välja, kuna sama tegelik kasusaajat või omanikku on tegevusloa kehtetuks tunnistamise karistatud majandusalase, alus esineb MSÜS § 37 lg 1 p 1. ametialase, varavastase või avaliku Punkti 6 teine pool, mis puudutab usalduse vastase süüteo eest või valeandmeid, mida on esitanud rahapesu või terrorikuriteo või selle virtuaalvääringu teenuse pakkuja toimepanemisele suunatud tegevuse või on esitatud tema volitusel rahastamise või toetamise eest ja RAB-ile viidi lõikesse 1. Säte vastavad karistusandmed ei ole kohaldub teadvalt valede andmete karistusregistri seaduse kohaselt esitamise korral väljaspool karistusregistrist kustutatud; tegevusloa taotlemise menetlust. …) virtuaalvääringu teenuse Punktid 2 ja 4 ei viidud lõikesse 1, pakkuja, tema juhtorgani liige, kuna tegemist on prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.“ 8.26. Sõnastada RahaPTS § 75 lõike 2 Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt sissejuhatav lauseosa järgmiselt: osaliselt ettepanekule. Sissejuhatavat „(2) Lisaks majandustegevuse lauseosa on muudetud. Täiendavad seadustiku üldosa seaduse § 37 selgitused punktid 8.25. lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu Andmebüroo tunnistada käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui:“ Ning § 75 lõikes 2 loetleda tegevusloa kehtetuks alused, mis on toodud eelnõu § 75 lõike 2 punktides 3, 5, 7, 8 ja 9. 8.27. Täiendavalt toob RAB välja, et Selgitatud Eelnõu muudetud tekstis on olulist kehtetuks tunnistamise alused osalust omavatele isikutele peaksid hõlmama ka olulise osaluse esitatavad nõuded sätestatud 38 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 omajat ning olukordi, kus olulise RahaPTS § 726. Muudetud eelnõu osaluse omaja ei vasta enam kohaselt on vastavalt RahaPTS § RahaPTS-is sätestatud nõuetele. 72 lg 1 p 7 sätestatule RahaPTS §-s 726 olevad nõuded osa tegevusloa kontrolliesemest. Vastavalt MSÜS § 37 lg 2 p 2 võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. 8.28. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt Arvestatud Olulise osaluse omaniku nõudeid täiendatakse RahaPTS §-iga 753, sätestavat paragrahvi täiendatakse millega kehtestatakse olulist osalust punktiga 4, muutes järgmiste omavate isikute nõuded. RAB teeb punktide numeratsiooni: „4) kes ettepaneku täiendada RahaPTS § pärast osaluse omandamist või 753 toodud loetelu ka analoogse suurendamist valib, nimetab või nõudega, mis on sätestatud MERAS määrab virtuaalvääringu teenuse § 38 punktis 2. pakkuja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud nõuetele;“. 8.29. Seoses eelnõu § 1 punktiga 34 Mitte Olulise osaluse omandamise lisanduvate sätetega RahaPTS-i arvestatud piirang on eelnõus kehtestatud. tuleks täiendavalt sätestada ka Väiksematel osanikel pole suurt ettevõtte võõrandamise keeld kahe mõju ettevõtja tegevuse üle, seega aasta jooksul tegevusloa saamisest sellise piirangu kehtestamine ka arvates. väiksemale osalusele poleks põhjendatud. 8.30. Täiendavalt palub RAB kaaluda Arvestatud Eelnõust on välja jäetud §-d 752 ja seoses virtuaalvääringu teenuse 754-756. pakkujas olulise osaluse omandamisega või selle suurendamisest teavitamise protseduuri (RahaPTS §-d 752–756) kehtestamisega, kas sellise regulatsiooni kehtestamise vajadus sedavõrd põhjalikuna käesoleva eelnõu raames on vajalik. Eelkõige peame silmas menetluse reguleerimist, mitte niivõrd olulise osaluse omajatele esitatavaid nõudeid, mille olemasolu peab RAB kahtlemata vajalikuks. RAB toob välja, et niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga puudub RAB- il piisav ettevalmistusaeg, et olla valmis kavandatava regulatsiooni kohase menetluse läbiviimiseks ning menetluskoormuse haldamiseks. 39 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 8.31. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt Arvestatud Eelnõuga lisanduvas täiendatakse RahaPTS-i §-iga 7512, osaliselt rakendussättesse § 1183 lisatakse mis sätestab järelevalvetasu lõige 3, muutes vastavalt järgmise tasumata jätmise tagajärje. Eelnõu lõike numeratsiooni: „(3) seletuskirjas on selgitatud, et § 7512 Käesoleva seaduse §-s 757 võimaldab järelevalvetasu sätestatud järelevalvetasu saamiseks Rahapesu Andmebürool kohaldatakse alates 2022. aasta 1. kasutada täitemenetluse seadustikus aprillist.“. sätestatud vahendeid. Lisaks võib Järelevalve tasu tasumata jätmise järelevalvetasu maksmata jätmine korral saab RAB teha ettekirjutise, olla tegevusloa kehtetuks mille korduva täitmata jätmise tunnistamise põhjuseks. RAB juhib korral saab RAB tegevusloa tähelepanu, et RahaPTS § 75 vastav kehtetuks tunnistada. Vastav tegevusloa kehtetuks tunnistamise selgitus lisatakse eelnõu alus hetkel puudub, mistõttu teeme seletuskirja. ettepaneku eelnõud vastava tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusega täiendada või tuua seletuskirjas täiendavad selgitused, millisest kehtivast tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusest RAB peab konkreetsel juhul lähtuma. Täiendavalt toob RAB välja, et seoses järelevalvetasu maksmise kohustusega, et hetkel puudub eelnõu kohaselt selge arusaam, mis hetkest tekib järelevalvetasu maksmise kohustus kehtivat tegevusluba omavatele ettevõtjatele. 8.32. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt Arvestatud Rakendussätte sõnastust on lisatakse RahaPTS-i rakendussäte, osaliselt muudetud vastavalt RAB-i mille kohaselt virtuaalvääringu ettepanekule ja täiendavad teenuse pakkuja peab teatama RAB- selgitused on antud seletuskirjas. ile, kuidas ta on muutnud oma Toetada ei saa rakendussättesse tegevuse seaduses sätestatud uute lisada nõue, mille kohaselt peavad tingimustega vastavaks. Sättes on eelnõuga kehtestatavate nõuetega viidatud RahaPTS § 72 lõike 11 ennast kooskõlla viima varem need punktides 1-11 sätestatud nõuetega ettevõtted, kes peavad seaduse kooskõlla viimise kohustusele. RAB jõustumise ja rakendumise toob välja, et RahaPTS § 72 lõike 11 vahelisel ajal muutma oma on toodud tegevusloa kehtetuks tegevusloa tingimusi. See oleks tunnistamise alused, seega on põhjendamatu ebavõrdne ilmselt tegemist eksliku viitega. kohtlemine. Seletuskirja on RAB juhib tähelepanu, et vastavalt ettepanekule täiendatud. rakendussäte peaks hõlmama kõikide kehtivat tegevusluba omavate ettevõtjate kohustust viia ennast vastavusse kõikide seaduses sätestatud uute nõuetega. Arvestades eeltoodut teeb RAB 40 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ettepaneku sõnastada RahaPTS § 1183 lõige 1 järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 70 lõikes 32 ja § 72 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18.märtsiks.„ Eeltoodud rakendussättega seonduvalt palub RAB täiendada ka seletuskirja selgitustega, et vastavad tõendid ja dokumendid tõendamaks oma vastavust seaduses sätestatud täiendavatele nõuetele, tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkujal esitada vastavalt RahaPTS § 70 lõikes 6 sätestatule MTR veebiportaali või notari kaudu. Lisaks eeltoodule teeb RAB ettepaneku lisada RahaPTS § 1183 täiendav lõige, mille kohaselt alates seaduse muudatuste jõustumisest esitatud tegevusloa muutmise taotlused peavad vastama uutele kehtestatud nõuetele. RAB selgitab, et vastava täiendava tingimuse sätestamine on vajalik eelkõige RAB-i halduskoormuse vähendamiseks. Kuigi kõigil tegevusloa saanud ettevõtjatel lasub kohustus viia end vastavalt RahaPTS § 1183 lõikele 1 seaduses sätestatud uute nõuete ja tingimustega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks, peaksid ettevõtjad, kes esitavad tegevusloa muutmise taotluse pärast 2022. aasta 1. jaanuari, tegema ettevalmistusi juba uute nõuetega vastavuse tõendamiseks. 8.33. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt Selgitatud Eelnõu seletuskirja muudetakse, et muudetakse rahapesu ja terrorismi see vastaks eelnõu sõnastusele. rahastamise tõkestamise seaduse Eelnõuga keelatakse juhuti (edaspidi RahaPTS) § 25 lõige 11. tehingute tegemine Sätte sõnastuse kohaselt peavad virtuaalvääringuga. virtuaalvääringu teenuse pakkujad 41 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tehingu teostamisel koguma andmeid virtuaalvääringu ülekande algataja ja saaja kohta, kui tehingu väärtus on vähemalt 1000,01 eurot. Eelnõu seletuskirja selgituste kohaselt on, aga pigem eesmärgiks olnud sätte rakendamine alates 1000 eurost. Eeltoodust tulenevalt teeb RAB ettepaneku asendada § 25 lõige 11 sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“. 8.34. RahaPTS § 2 lõike 1 punkti 5 Arvestatud RahaPTS-i sõnastus viiakse kohaselt kohaldatakse RahaPTS-i kooskõlla direktiivi (EL) 2015/849, kauplejate suhtes, kui neile lisades eelnõusse uued punktid tasutakse või nad tasuvad sularahas järgmises sõnastuses, muutes üle 10 000 euro või sellega järgnevate punktide numeratsiooni: võrdväärse summa muus vääringus, „1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 sõltumata sellest, kas rahaline asendatakse tekstiosa „üle 10 000 kohustus täidetakse tehingus ühe euro“ tekstiosaga „vähemalt maksena või mitme omavahel 10 000 eurot“;“ seotud maksena kuni üheaastase „4) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 2 perioodi jooksul, kui seaduses ei ole asendatakse tekstiosa „üle 15 000 sätestatud teisiti. Sõna „üle“ euro“ tekstiosaga „vähemalt eeltoodud sättes viitab sellele, et 15 000 eurot“;“ RahaPTS kohaldub juhul kui 5) paragrahvi 19 lõikes 2 sularahas on tasutud vähemalt 10 asendatakse tekstiosa „üle 10 000 000,01 eurot, kohalduma peaks see euro“ tekstiosaga „vähemalt aga alates 10 000 euro suurusest 10 000 eurot“;“. summast. Euroopa Parlamendi ja Arvestada ei saa MTÜ-dele, SA- Nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 dele, teistele juriidilistele isikutele, artikkel 2 punkti 1 e) kohaselt kellele kohaldatakse MTÜS-i, ja kohaldatakse direktiivi isikute Eesti Pangale kohalduvate suhtes, kes kauplevad kaupadega, piirmäärade muutmise kui see hõlmab vähemalt 10 000 ettepanekuid, kuna nendeks euro väärtuses sularahamakse muudatusteks ei ole põhjust. tegemist või saamist, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud. Arvestades eeltoodut teeb RAB ettepaneku asendada RahaPTS § 2 lõike 1 punktis 5 sõna „üle“ sõnaga „vähemalt“. Muudatusettepanekuga arvestamisel on tarvis sama muudatus sisse viia ka RahaPTS § 2 lõigetes 3 ja 4, § 19 lõike 1 punktis 2 ja § 19 lõigetes 2 ja 21. 8.35. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt Arvestatud Seletuskiri on parandatud täiendatakse RahaPTS § 72 lõikega vastavalt. 3, mille kohaselt virtuaalvääringu 42 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmisest keeldumise või käesoleva seaduse § 75 lõike 2 punktide 2–11 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. RAB juhib tähelepanu, et seletuskirjas on ekslikult toodud, et tähtaeg, mille jooksul ei või virtuaalvääringu tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik tegevusluba taotleda on üks aasta. 8.36. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt täiendatakse RahaPTS-i §-dega 721– ettepanekule. 726. RAB juhib tähelepanu, et lisatavast § 724 lõikest 1 on puudu tegusõna „peab“. 8.37. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt Selgitatud Õiguslik tähendus võib olla muudetakse krediidiasutuste informatiivne või konstitutiivne. seaduse muutmise ja sellega Tegelike kasusaajate andmekogu seonduvalt teiste seaduste muutmise andmed on informatiivsed. seaduse § 5 punkti 9 ning Konstitutiivset tähendust pole sätestatakse muuhulgas RahaPTS §- TEKSA andmete puhul kunagi is 762, et tegelike kasusaajate kaalutud. See läheks vastuollu andmekogu andmetel on tegeliku kasusaaja regulatsiooni informatiivne tähendus. RAB juhib olemusega. Kohustatud isik peab tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas hoolsusmeetmete rakendamisel on selgitatud, et senini ei ole riskipõhisest lähenemisest lähtudes RahaPTS-is tegelike kasusaajate tegema piisavaid pingutusi, et andmekogus olevatele andmetele uurida, kes on teise osapoole või õiguslikku tähendust antud, kuid tehingu tegelik kasusaaja. TEKSA enne tegelike kasusaajate on loodetavasti selles uurimises andmekogu asutamist tuleks üks olulisimaid allikaid. TEKSA sätestada andmetele ka seaduse andmed samas on kindlasti tasandil õiguslik tähendus. Seega informatiivsed, mis võivad osutuda järeldub, et muudatuse eesmärgiks valeks ja vajavad vajadusel tõeseks on siiski anda andmekogu korrigeerimist. andmetele õiguslik, mitte informatiivne tähendus. 8.38. Eelnõu § 2 punkti 4 kohaselt Arvestatud Seletuskirja on muudetud muudetakse krediidiasutuste selgemaks ja tehtud täpsustused. seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 5 punkti 26, millega lisatakse RahaPTS-i § 792. Eelnõu 43 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 seletuskirjas on selgitatud ekslikult, et RahaPTS § 792 lisatakse lõik 21. RAB juhib tähelepanu, et muudatuste kohaselt nähtub, et senised lõiked 3 ja 4 loetakse lõigeteks 4 ja 5 ning lõige 3 lisatakse RahaPTS §-i 792 uues sõnastuses. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 9.1. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu Arvestatud Eelnõu seletuskirja täiendatakse seletuskirjas, eelnõu rakendamisega vastavalt ettepanekule. seonduvate kulude osas ei ole välja toodud kulusid, mis tuleb kanda majandustegevuse registris (edaspidi MTR) virtuaalvääringute teenuse tegevusloa muutmiseks. Palume seletuskirjas täiendada, et eelnõu rakendamisega seonduvad täiendavad kulud TTJA poolt peetavas MTR-is. Arendustööde hinnanguline maksumus on 4200 eurot, kuna eelnõu muudatusega täieneb virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusloa taotlemiseks esitatavate andmete ja dokumentide koosseis, tegevusloa kontrolliese ning kehtetuks tunnistamise alused. 9.2. Eelnõu § 7 kohaselt jõustub eelnõu Arvestatud Eelnõu jõustumise kuupäeva 1.01.2022. Eelnõu jõustumise aeg osaliselt lükatakse edasi ühe kuu võrra 1. on ebamõistlikult lühike veebruarile 2022. Rohkem ei ole majandustegevuse registri võimalik edasi lükata, kuna arendustööde realiseerimiseks. Meie riskitase on väga kõrge, seega hinnangul on otstarbekas pikendada riskide realiseerumise vältimiseks eelnõu jõustumise aega vähemalt 1. tuleb tegutseda kiiresti. Kõrgetele märtsini, et tagada ajakohastatud riskidele reageerimise kiirus on taotluse ja menetluskäigu oluline näitaja, mille alusel realiseerimine MTR-is. hinnatakse riigi võimekust maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Hilisem jõustumisaeg tähendab, et riik on pikemat aega haavatav ohtude suhtes ja see omakorda tõstab ohtude realiseerumise tõenäosust. Ohtude realiseerumine võib omada olulist negatiivset mõju riigi mainele, julgeolekule, rahanduskeskkonnale ja majandusele laiemalt. Advokatuuri IO- ja IT-õiguse komisjon 44 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 10.1. Advokatuuri IO- ja IT-õiguse Selgitatud Rahandusministeerium on komisjonile jääb arusaamatuks, koostanud eelnõu vastavalt Eesti kuidas võttis riik aega riskihinnangu riikliku rahapesu ja terrorismi (NRA) koostamiseks, mille raames rahastamise tõkestamise 2020. valmis ka finantstehnoloogia sektori aasta riskihinnangu põhisele haavatavuse hinnang ning nüüd ei tegevuskavale, mille kohaselt tuleb võta aega, et see hinnang siduda vastav eelnõu koostada 2021. aasta mõjuhinnanguga ja HÕNE II poolaastal. Selline tempo ei nõuetega, kuivõrd nagu NRA võimalda VTK koostamist, tulemus näitab omab RahaPTS mistõttu eelnõu jaoks vajaliku olulist mõju NRA-s tuvastatud eeluuringu rolli täidab NRA ise. nõrkustega. Tundub, et seadusandja Virtuaalvääringu teenuse pakkujad selle asemel, et NRA alusel targu sattusid RahaPTS-i skoopi mitte samme seada lihtsalt veereb hetkel läbi seadusemuudatuse vaid uperkuuti mäest alla haarates huupi tulenevalt asjaolust, et eelmise kaasa kõik, mis ette jääb ning tehes RahaPTS-is kasutatud termin siinkohal samu (kiirete otsustega „alternatiivsed maksevahendid“ kaasnevaid) vigu, mis sai tehtud hõlmas ka virtuaalvääringuid. Seda Eesti virtuaalvääringute teenuse seisukohta toetas Riigikohus oma pakkujate turule suunatud lahendis 3-3-1-75-15. Uue regulatsiooni esmakordselt RahaPTS-i vastuvõtmisega lisati tutvustades 2016.a. õigusselguse huvides virtuaalvääringutega seonduvad mõisted RahaPTS-i. 10.2. Euroopa Komisjon on esitanud 24. Selgitatud Vastav viide lisatakse eelnõu septembril 2020 ettepaneku Euroopa seletuskirja. Advokatuuri Parlamendi Ja Nõukogu määruse, ettepanekus viidatud MiCA mis käsitleb krüptovaraturge ja regulatsiooni osas läbirääkimised millega muudetakse direktiivi (EL) veel käivad ja tegemist on 2019/1937 kohta. Ettepaneku võrreldes käesoleva eelnõuga kohaselt on määruse eesmärgiks oluliselt detailsema kasutada ja toetada digirahanduse regulatsiooniga. MiCA potentsiaali innovatsiooni ja jõustumisaeg pole hetkel teada ja konkurentsi valdkonnas, maandades tõenäoliselt enne seda jõustub samal ajal riske. Üks prioriteete on ÜMIVS. Kõigi kolme eelnõu tagada, et ELi finantsteenuste eesmärgid ja skoop on veidi õigusraamistik oleks erinevad, kuid liikumine toimub innovatsioonisõbralik ega takistaks samas suunas – läbipaistvama, uute tehnoloogiate rakendamist. usaldusväärsema ja reguleerituma Eelnõu seletuskiri ei sisalda ühtegi virtuaalvääringu teenuste turu viidet asjaolule, et Euroopa suunas. Käesolevas eelnõus Komisjon on vastavasisulise olevatest muudatustest suurem osa ettepaneku esitanud. Nähtub, et on ka olemas ÜMIVS-i eelnõus ja eelnõuga soovitakse rakendada mitmed ka MiCA eelnõus. Seega osaliselt ettepanekus esitatud toimub mitmes etapis valdkonna nõuded VVTP-dele, kuid ka regulatsioonide täienemine. Vastab rangemaid nõudeid, näiteks osa- ja tõele, et Eesti nõuded ajutiselt aktsiakapitali nõue. Vastavate muutuvad karmimaks võrreldes muudatuste, eelkõige veelgi mõne teise liikmesriigiga, kuid karmimate muudatuste, enneaegne suuremad mahud ja kõrgem 45 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 jõustamine võrreldes teiste turuosaliste arvukus nõuab ka liikmesriikidega halvendab oluliselt komplekssemat regulatiivset Eestis tegutsevaid turuosalisi kui ka raamistikku, et maandada sealt suurendab veelgi enam killustatust tulenevaid riske. Eelnõu Euroopa Liidus. Olulisemalt koostamise ajal on toimunud palju karmimate tingimuste enneaegne kohtumisi erinevate EL-i seadmine Eestis tegutsevatele esindajatega ja ka eesistuja riigi turuosalistele kui väljatöötamisel on esindajatega. EL määrus pärsib Eesti FinTechi kui ka digirahanduse konkurentsi ja innovatsiooni. EL eesmärk on leida mõistlik tasakaal digirahanduse ja uute tehnoloogiate rakendamisel ja riskide vahel, siis esitatud eelnõu hoopis kammitseb VVTP tegevust ja konkurentsi. Sellisel kujul eelnõue vastuvõtmine ohustab oluliselt Eesti VVTP-de tegevust võrreldes mujal Euroopa Liidus tegutsevate VVTP-dega ja viib potentsiaalselt Eesti VVTP-de likvideerimiseni. 10.3. RahaPTS eelnõu § 1 p-d 2 ja 3 Arvestatud Tegemist on FATF-i soovitustest laiendavad kohustatud subjektide osaliselt üle võetud mõistetega, mille ringi selliselt, et kaasatakse sisustamise osas on seaduse subjektide hulka „virtuaalvääringu koostaja soovinud lähtuda FATF-i väljastaja, selle pakkumise või materjalidest. Tururegulaatoril on müügi korraldaja või sellega seotud alati vajaduse korral võimalik finantsteenuse osutaja“. Eelnõu esitada täiendavat informatsiooni seletuskirjas märgitakse, et see oma praktikast ja ka juhendeid, hõlmab „nii emitendi enda lähtudes rahvusvahelistest pakutavaid teenuseid kui ka teise standarditest. Seletuskirjas olevaid osapoole pakutavaid teenuseid, mis selgitusi on oluliselt täiendatud on seotud pakkumisega, vastavalt FATFi poolt vahepeal turundamisega, müügiga, avaldatud täiendatud materjalidele. levitamisega ja meetmetega, mida on vaja kauplemise tagamiseks. Pelgalt virtuaalvääringu pakkumiseks vajaliku tarkvara arendamine siiski ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenuseks, kui teenus ei hõlma eelnimetatud täiendavaid aspekte. Samas tarkvara kasutamise võimaldamine virtuaalvääringu pakkumise, müügi või kauplemise mõjutamiseks võib olla hõlmatud.“ Sellega eelnõu seletuskiri piirdub ning see on Rahandusministeeriumi arvates 46 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 piisav, et selgitada, kes täpselt selle sätte hulka langevad. Advokatuuri IO-ja IT-õiguse komisjon ei leia, et selline selgitus ning ka seaduse vastavas punktis toodud kirjeldus on piisav. Esiteks peaks RahaPTS esitama selge definitsiooni iga tegevuse kohta, mida on punktis 3 mainitud, alustades „virtuaalvääringu väljastajast“ ning hõlmates „virtuaalvääringu pakkumise korraldaja“, „virtuaalvääringu müügi korraldaja“ ning ka „virtuaalvääringuga seotud finantsteenuse osutaja“. Jättes need teenuste sisud nii üldsõnaliseks ning pakkumata sisu nendele mõistetele tekib asjaomasel turul õigusselgusetus, mis kindlasti ei mõju positiivselt turu arengule ja toimimisele ega Eesti riigi rahvusvahelisele mainele. Riigi ülesanne on uusi subjektide ringe luues olla piisavalt täpne ja selge, et ei tekiks turul teadmatust, mis toob kaasa vaidlusi, ebamõistlike kulusid ning ei koormaks põhjendamatult järelevalveasutusi. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et kohustatud subjektide ringi täiendamine laiendab märkimisväärselt KarS § 372 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaldamisala. Planeeritud regulatsiooni kontekstis saab olema kriminaalkorras karistatav tegevusloata tegutsemine ka ülal loetletud laiendatud subjektide ringi ja teenuste osas. Muuhulgas saab tulevikus olema kriminaalkorras karistatav näiteks “teise osapoole pakutav teenus, mis on seotud pakkumisega”. Taoline ebaselge ja täpselt defineerimata subjektide ringi laiendamine ei ole jälgitav ega mõistlik. 10.4. RahaPTS eelnõu RahaPTS § 727 Arvestatud Kõnealusest regulatsioonist on sätestab kohustuse teavitada VVTP loobutud. tegevusest välisriigis vastava avalduse kaudu. Sama sätte lõige 3 võimaldab RAB-il kas (1) kiita 47 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 avaldus heaks või (2) keelata tegevus välisriigis. Siinkohal tuletame Rahandusministeeriumile meelde, et Eesti Vabariigi võim ei küündi üle riigipiiri ning teistel riikidel on oma territooriumil suveräänsus aktsepteerida ja tunnustada teises riigis väljastatud litsentse. Me ei näe vajadust Eesti järelvalveasutusel piirata järelvalvesubjekti piiriülest tegevust välisriigis, kuivõrd selles sihtriigis tegutsemise eest ka juhul, kui RAB seda keelab, ei kaasne Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule Eestis õiguslikke tagajärgi. Samuti allub igasugune Eestis registreeritud ühingu piiriülene tegevus siiski sihtriigi seadustele ning piirangute seadmine piiriülesele tegevusele vähendab nii EL ühtse turu toimimist kui ka Eesti Vabariigi konkurentsivõimet üleüldisel digitoodete ja - teenuste turul. Muudatus on otseses vastuolus EL kaupade vaba liikumise põhimõttega. 10.5. RahaPTS eelnõu RahaPTS §-d 721 Mitte Hedqvist’i lahend on tehtud ja 722 sätestavad kohustused arvestatud käibemaksu kontekstis ja küsimus aktsiakapitali ja omavahendite osas. oli, kas virtuaalvääringu Siinkohal juhime tähelepanu siiski vahetamise teenus sobitub mõne asjaolule, et finantsneutraalsuse käibemaksu välistava erandi alla. põhimõttest lähtuvalt, mida on Kohus tuvastas piisavalt palju tunnistanud ka Euroopa Liidu ühiseid jooni valuutavahetuse Kohus virtuaalvääringute suhtes teenusega, mistõttu on teenuse Hedqvist1 lahendis, ei tohiks käibe arvutamine raskendatud ja virtuaalvääringu ja rahalise teenus sobitub käibemaksu erandi maksevahendi kasutamisel valikuid alla. Kohus ütles, et langetada ühe või teise vahendi virtuaalvääringut kasutatakse seda kahjuks. Samuti ei tohi anda tunnustavate osapoolte vahel riiklikule vääringule eeliskohtlemist maksevahendina, kuid ei öelnud, et kontekstis, kus VVTP tegutseb. Kui virtuaalvääringut peaks vastu riigile on jäänud arusaamatuks, siis võtma või maksevahendina muul VVTP-d tekkisid vaid põhjusel, et viisil aktsepteerima igas olukorras. tekkis virtuaalvääring ning Riigil on õigus põhjendatud juhul virtuaalvääringu eesmärk on – nagu määrata kohustuse täitmise viis ja on maininud Euroopa Liidu Kohus seejuures pole kohustust tunnistada Hedqvist lahendi punktis 52 – „olla kõiki viise või maksevahendeid. kasutatav maksevahend“. Seega, Mitterahalise sissemakse korral piirates VVTP-del selles kohalduksid ÄS § 143 lg 2 ja § 48 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 maksevahendis osa- või 249, mis nõuavad audiitori poolt aktsiakapitali sisse maksta või selles mitterahalise sissemakse vahendis omavahendeid hoida, ei hindamist. Arvestades ole mitte ainult finantsneutraalsuse, virtuaalvääringut muutlikku hinda vaid ka tehnoloogianeutraalsuse ja tegevusloa menetluse põhimõtte rikkumine. Eestis on võimalikku kestust, siis võib osakapitali varemgi sisse makstud virtuaalvääringu kasutamine virtuaalvääringus mitterahalise sissemakseks raskendada sissemaksena. Advokatuuri IO- ja tegevusloa menetlust. Pärast IT-õiguse komisjon ei näe ühtegi sissemakse tegemist ja tegevusloa õigustust eelistamaks rahalist saamist hakkab kohalduma sissemakset mitterahalisele. Sama omakapitali nõue, mis tagab kehtib omavahendite olemasolu teenuse pakkuja kapitaliseerituse ja kontrolli kohta – ühte mille täitmise nõuded on maksevahendit ei tohiks eelistada teenuseosutaja suhtes paindlikud – teisele ning VVTP-de puhul tundub teenuseosutaja saab täita nõuet reaalsusest kaugelolev nõue erinevate varaklassidega. eelistada riiklikku vääringut kui Justiitsministeerium ühinguõiguse tegu on virtuaalvääringutega revisjonis hindab kõigi äriühingute tegeleva ettevõttega. Samuti on olukorda. Finantssektoris on oma osakapitali nõue kui selline kapitaliseerituse nõuded ja ebaefektiivne meede nii raamistik, millest suur osa tuleneb äriseadustikus kui ka RahaPTS Euroopa Liidu õigusest. Näiteks eelnõus. Nagu MiCA algatus näitab, et EL peab Rahandusministeerium ka ise teab, ka tulevikus asjakohaseks nõuda siis ei pea ühing hoidma kapitali finantssektoris tegutsejatelt kõrget sissemakstud vahendeid eraldi kapitaliseeritust. muust äritegevusest ning saab neid vahendeid kasutada äritegevuses. Seega seab osa- ja aktsiakapitali suuruse kõrgem nõue vaid kõrgema netovara nõude ühingule. Siinkohal ei pea Advokatuuri IO- ja IT-õiguse komisjon omavahendite nõuet õigustatuks, kui Justiitsministeeriumi ühinguõiguse revisjonikomisjon on just argumenteerinud äriseadustiku muudatusettepanekus, et netovara nõude kehtestamine on piisav omavahendite kontrollivahend kaitsmaks investoreid ja tarbijaid. Seega tekib küsimus, kuidas on see kontrollivahend VVPT-de puhul ebapiisav. 10.6. RahaPTS eelnõu esitab plokiahela ja Mitte Ka kehtivas seaduses on VVTP- hajusraamatutehnoloogia arvestatud dele sätestatud kõrgemad nõuded kasutajatele, kes on enamasti need, kui valuutavahetusteenusele. kes VVTP-dena tegutsevad, oluliselt Nõuded on korrelatsioonis äärmuslikumaid nõudeid kui nt tegevuse riskitasemega. 49 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 valuutavahetusega tegelevad Finantsinspektsiooni poolt ettevõtjad. Advokatuuri IO- ja IT- teostatav lõivustamine toimub õiguse komisjonile tundub teises raamistikus kui RAB-i oma. mõistetamatu ja ebaproportsionaalne VVTP-de ebavõrdne kohtlemine, võrreldes riikliku valuuta vahetusteenuse pakkujatega. Siinkohal ei ole riik pakkunud muudatuste mõjuanalüüsi tutvumiseks ning ei ole põhjendanud, kuidas õigustada sellist ebavõrdset kohtlemist. Samuti kehtestades riigilõivud, mis on ebaproportsionaalselt suured, võrreldes muude järelevalveorganite (nt Finantsinspektsioon) väljastatavate tegevuslitsentside jaoks kehtestatud riigilõivudega, kohtleb riik teatud uuenduslikke tehnoloogiaid kasutavaid ettevõtjaid ebavõrdselt ning piirab nende ligipääsu turule võrdsetel või proportsionaalsetel tingimustel (RahaPTS eelnõu § 4 “Riigilõivuseaduse muutmine”). 10.7. RahaPTS eelnõu sätestab §-s 725 lg Arvestatud RahaPTS § 72 lg 11 p 12 annab 2 piirangu olla enama kui kahe osaliselt RAB-ile õiguse keelduda virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa väljastamisest, kui juhatuse liikme ametikohal. ettevõtjale või ettevõtjas olulist Ebaselge on, kas selline piirang osalust omavale isikule on varem puudutab ka sama grupi ettevõtteid. väljastatud virtuaalvääringu Enamuses globaalsetes gruppides on teenuse pakkuja tegevusluba, mis siiski tihti juhatuse liikmed on kehtetuks tunnistatud erinevates grupi ettevõtjates samad tegevusloa tingimuste rikkumise ning kuna grupis võib olla mitmeid tõttu. RahaPTS-i eesmärgiks on ettevõtjaid, mis tegutsevad ettevõtluskeskkonna erinevates jurisdiktsioonides, usaldusväärsust ja läbipaistvust kuivõrd need on litsentseeritud suurendades tõkestada Eesti erineva järelvalvaja poolt, siis peaks Vabariigi rahandussüsteemi ning sellise piirangu sisu olema täpsem ja majandusruumi kasutamist selgem – kas piirang puudutab vaid rahapesuks ja terrorismi tegutsejaid Eesti Vabariigis, kas rahastamiseks. RahaPTS-i nõudeid erandina võib olla juhatuses mitmes rikkuvate isikute eemal hoidmine ettevõttes kui ettevõtted on samas kõige kõrgema riskiga sektorist grupis, konsolideerumisgrupp ei ole toetab selle eesmärgi saavutamist. piisav kriteerium kuivõrd paljud Vastavalt RahaPTS § 72 lõike 11 grupid toimivad horisontaalis on varem väljastatud tegevusloa õdedena ning neid ei konsolideerita, kehtetuks tunnistamise arvestamine jms. Saame aru, et uue tegevusloa välljastamisel tegutsemispiirangu eesmärk on RAB-i kaalutlusotsus. Varasem 50 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 piirata nn tankistide tegevust, samas rikkumine peab olema väga tõsine, ei arvesta säte siiski tänapäeva et anda alust isiku turult eemale reaalsusi. Samuti on RAB volitus hoidmiseks. Tõenäoliselt võib anda erand vaid ühele lisakohale kaalutlusotsuse tegemisel rolli ebaproportsionaalne piirang ning mängida ka see, kui palju aega on sellise loa taotlemismenetluse rikkumisest möödas. Oluline on protseduur, pikkus, sisu ja alused on hoida turult eemale isikuid, kes ebaselged (RahaPTS eelnõu § 725 lg süstemaatiliselt rikuvad tegevusloa 4). tingimusi. RahaPTS § 72 lg 3 Pankrotiseaduse § 91 alusel võib sätestab piirid ajalisele kohus määrata isikule kaalutlusruumile, mille kohaselt menetlusaegse ja menetlusjärgse esimesed kaks aastat on sellised ärikeelu. Samasisuliseks võib rikkumised kindla negatiivse lugeda RahaPTS eelnõu §-des 72 lg mõjuga ja välistavad tegevusloa 11 p 12 ja 72 lg 3 toodud keeldu, saamist. Riigikohtu selgituse mis ei luba isikul isegi kohaselt „põhiseaduse § 31 teine tegevuslitsentsi taotleda või annab lause, mis näeb ette, et seadus võib RAB-ile õiguse loa väljastamisest sätestada ettevõtlusvabaduse keelduda kui isik on varasemalt luba kasutamise tingimused ja korra, taotlenud. Advokatuuri IO- ja IT- annab seadusandjale suure õiguse komisjonile jääb ebaselgeks, vabaduse reguleerida millise põhiseadusliku sätte alusel ettevõtlusvabaduse kasutamise Rahandusministeerium teeb sellised tingimusi ja seada sellele erandid ning milline on sellise piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piirangu alus ning põhjendus. Meile piiramiseks piisab igast mõistlikust teadaolevalt selliseid tagajärgi ei ole põhjusest. See põhjus peab ühegi Finantsinspektsiooni johtuma avalikust huvist või teiste järelvalve all oleva loa menetlusel isikute õiguste ja vabaduste kaitse ning ka Eesti maksu-ja tolliameti vajadusest, olema kaalukas ja loamenetlusel. Seega, sooviksime enesestmõistetavalt õiguspärane. paluda mõjuhinnangut sellise Mida intensiivsem on meetme rakendamiseks ning selle ettevõtlusvabadusse sekkumine, ebaproportsionaalse meetme seda mõjuvamad peavad aga olema rakendamise selget põhjendust. sekkumist õigustavad põhjused.” (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02, sarnaselt RKPJKo 06.07.2012, 3-4- 1-3-12, p 51.). Näiteks ka hasartmänguseaduses on nõudeid, mis muudavad uue tegevusloa saamise sõltuvaks asjaoludest, mille alusel eelmine tegevusluba kehtetuks tunnistati. Seletuskirja on täiendatud ja nõuet on leevendatud – konsolideerimisgrupi asemel läheb erandi alla mitme ameti pidamine samas kontsernis. 10.8. RahaPTS eelnõu § 725 lg 5 seab Mitte Algselt muudeti seadust, keelu tegutseda mitme erineva arvestatud kehtestades kontaktisikule VVTP kontaktisikuna. kõrgendatud nõuded ja võimalus 51 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Saame aru, et eesmärk on taas krediidi- ja finantseerimisasutustel vältida nn tankistide kasutamist, vajadusel seda teenusena osta. samas RahaPTS § 17 lg 5 sätestab: Muudatus ei välista kontaktisiku „Kontaktisikuks võib määrata teenuse kasutamist, kuid arvestades üksnes isiku, kes töötab alaliselt virtuaalvääringu teenuse pakkujate Eestis ning kellel on kontaktisiku sektori keerukust ja kõrgeid riske ülesannete täitmiseks vajalik on vajalik tagada kontaktisiku haridus, kutsealane sobivus, kõrge pühendumus. Täienduse vajalikud võimed, isikuomadused ja eesmärk on tagada, et kontaktisikul kogemused ning laitmatu maine.“ või vastava struktuuriüksuse juhil Tuletame ka meelde, et kehtestades oleks reaalne seoses „kontaktisiku“ kohustuse, selgitas virtuaalvääringu teenuse selle juures olnud seletuskiri seda pakkujaga, sh teadmised rolli nii: „Paragrahv 17 virtuaalvääringu teenuse pakkuja taaskehtestab kontaktisiku tegevusest ja ligipääs institutsiooni. Kuigi kontaktisikut ei virtuaalvääringu teenuse ole sellisel kujul kirjeldatud ei pakkumisega seonduvatele FATFi soovitustes ega ka EL andmetele. Nõude eesmärk on direktiivides, leiavad nii kohustatud vältida olukorda, kus pakutakse isikud kui ka järelevalveasutused, et kontaktisiku teenust, mille tegemist on väga kasuliku ja meie tulemusel üks isik on kümnete õiguskorda ja ettevõtluskeskkonda virtuaalvääringu teenuse pakkujate sobiva sättega. Kontaktisiku kontaktisik. Kui kontaktisik on eesmärk on lühidalt olla kindel isik, deklareeritud kontaktisikuks kelle poole saab RAB pöörduda ja mitmes ettevõttes, siis ei ole kes suhtleb RABiga kohustatud võimalik tagada konfidentsiaalsust isiku eest. Kuna rahapesuvastane suhtluses järelevalve- ja võitlus eeldab teatud korduvat info õiguskaitseasutustega. Samuti on vahetamist, siis on mõistlik kui igale olnud juhtumeid, kus päringule, kirjale või telefonikõnele kontaktisikuks on variisik, kes ei ei vasta kohustatud isiku poolt tea ettevõtte tegevusest midagi. suvaline isik, vaid konkreetselt Ettevõtte tegevuse kontrollimisel antud valdkonna õigusaktide ja peab isik, kellel ei ole tugevat seost arengutega kursis olev isik, kellel on ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi piisavad volitused, info ja RAB käest juurde küsima infot, millele mõistlik usaldus. Selline kontaktisik tal peaks olema oma töökohast võimaldab kokku hoida nii tulenevalt otse ligipääs. Selline kohustatud isikute kui ka RAB olukord aeglustab mitte ei kiirenda ressurssi ja võimaldab ka oluliselt järelevalveasutuse ja kohustatud kiiremini reageerida ajakriitilistele isiku vahelist suhtlust. küsimustele. Seega on põhjendatud kontaktisiku institutsioon alles jätta. Lisatakse IV rahapesu tõkestamise direktiivi nõue määratleda ka vastutav juhatuse liige, kes antud valdkonna õigusaktide järgimise eest kohustatud isiku struktuuris lõplikult vastutaks. Kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks 52 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Selline nõue on vajalik, kuna FATFi tüpoloogiaraportitest nähtub, et kuritegelikud ühendused võivad proovida finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku informatsiooni saada. Krediidi- ja finantseerimisasutute poolt määratud kontaktisikud omavad oma ülesannete täitmisel juurdepääsu äri- ja pangasaladusele ning läbi RAB ettekirjutuste täiendava informatsiooni esitamiseks ka informatsioonile, kelle tehinguid ning millises ulatuses rahapesu andmebüroo parasjagu kontrollib. See eeldab kõrgemaid nõudmisi kontaktisikule ning eelnevat taustakontrolli, mida finantsasutused ise teha ei saa. Kuna rahapesu andmebüroo peab olema veendunud kontaktisiku usaldusväärsuses, on otstarbekas lisada säte, mille kohaselt RAB-l on õigus kontrollida kontaktisiku tausta ja saada selle sätte alusel ka informatsiooni riiklikest andmekogudest, kontaktisikult endalt ja tema tööandjalt. Sama regulatsioon on ka kehtivas õiguses. See, kuidas ja kus kontaktisik kohustatud isiku organisatsiooni struktuuris paikneb, jääb iga kohustatud isiku enda määrata. Turuosaliste ettepanekul on aga täiendatud võrreldes kehtiva seadusega kontaktisiku õigusi saada vajalikku teavet, teha ettepanekuid ja saada ka asjakohast koolitust, mis on kontaktisiku funktsiooni paremaks täitmiseks põhjendatud täiendused.“ Siinkohal on selge, et kontaktisiku regulatsiooni idee ja praegused eesmärgid ei lähe kokku. Kui eesmärk oli mõlema poole suhtlust ja ressursikasutust optimeerida ning tagada, et 53 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 suheldakse professionaalse suhtluspartneriga, kes suhtleb kohustatud isiku eest (nt nagu advokaadibüroo), siis hetkel selline lahendus enam ei toimi, sest ühelgi teenuseosutajal ei ole vaid üks klient. Arvestades ka äriseadustiku §-i 631 regulatsiooni kontaktisiku kohta, jääb ebaselgeks, miks on vaja kahte sarnast ametit luua – (i) vastutav juhatuse liige ja (ii) kontaktisik – ning kohustada neid sarnaselt. Meile tundub, et riigil ei ole enam soovi tegelikult oma algselt loodud ametit lubada ning soovib siiski kontaktisikust luua hoopis teise rolli kui algselt planeeritud. Siinkohal peaks süsteemsemalt üle vaatama kehtiva regulatsiooni ja ametipositsioonid ning kaaluma eraldiseisva rahapesutõkestamisele suunatud ametikoha loomist. Samas isegi sellise ameti puhul ei toeta Advokatuuri komisjon selle ameti eksklusiivsust ühe ühingu kohta, s.t kui isik soovib ja suudab olla selles samas ametis mitme VVTP juures, siis tuleks põhiseadusega tagatud õiguste kogumi alusel isikule sellist tegutsemisvabadust tagada. Me ei näe ühtegi põhjust sellise tegutsemispiirangu kehtestamiseks, arvestades Eesti väiksust ja sellele ametile lubatud isikule esitatavaid nõudeid. Audiitorkogu 11.1. Meile teadaolevalt on Arvestatud Seletuskirjas on täpsustatud audiitorkontrolli reeglite puhul terminoloogia kasutust ja aluseks võetud makseasutuste ja e- täiendatud vastavalt: raha asutuste seaduse „Audiitortegevuse seaduse audiitorkontrolli käsitlevad sätted. (edaspidi AudS) audiitorkontrolli Nimetatud seaduse alusel § 84 lg 1 kohustuse peatükis on sätestatud kohaselt peab makseasutuse ja e- auditi kohustus ja ülevaatuse raha asutuse raamatupidamise kohustus. Auditi kohustus aastaaruanne peab olema kohaldub kõigile neile ettevõtetele, auditeeritud. Selle seaduse kes ületavad AudS §-s 91 jõustumise ajal ei kehtinud veel sätestatud piirmäärasid. Kõigile AudS § 91 ja 92, mis määratlevad teistele virtuaalvääringu teenuse auditi ja ülevaatuse nõuded. pakkujatele kehtib käesoleva lõike 54 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Makseasutuste ja e-raha asutuste kohaselt ülevaatuse kohustus, mis seaduse kehtestamise ajal ei ei tähenda, et nad ei võiks soovi eristatud AudS-s auditit ja või vajaduse korral käesolevast ülevaatust. Eeldame ja oleme lõikest tulenevat kohustust täita arvamusel, et e-raha ja auditiga.“. makseasutuste auditeerimise (audiitorkontrolli) all peetakse silmas kas auditit või ülevaatust, tulenevalt AudS nõuetest. Samal põhimõttel peab olema sätestatud ka virtuaalteenuste pakkujate audiitorkontroll, st tulenevalt AudS- s § 91 ja 92 sätestatud piirmääradest. Alternatiivina, kui seadusandja näeb ette vajadust auditi töövõtu kohta, peab sama nõue olema ka e-raha ja makseasutuste seaduses. 11.2. Praktikas võib audiitorettevõtjate Mitte Enne audiitorkontrolli kohustuse leidmine osutuda keerukaks, arvestatud tekkimist ei ole olnud nõudlust kuivõrd audiitorettevõtjatel vastava teenuse vastu ja seetõttu on (edaspidi AEV) võib puududa soov ka vandeaudiitorite poolt hetkel või valmisolek taolise teenuse vähe kogemust. pakkumiseks. Audiitorid on Rahandusministeeriumi andmetel selgitanud, et krüptovaluuta teenuste mõned vandeaudiitorid on puhul on tegemist keeruka, vastavaid töövõtte teinud. spetsiifilise valdkonnaga ja kehtivad Kehtestatava kohustuse näol on RahaPTS nõuded, eelkõige tavapärast raamatupidamise hoolsusmeetmete kohaldamisel, sh aastaaruande audiitorkontrolliga, tegelike kasusaajate tuvastamisel, mis erineb selles osas, et ettevõtja on krüptovaluuta teenuste ja tegevus ja varad on tihedalt seotud tehingute puhul raskesti virtuaalvääringutega. Eestis kohaldatavad. Võib tekkida olukord, tegutseb virtuaalvääringu teenust et seadus sätestab küll pakkuvaid ettevõtteid, kellel on audiitorkontrolli kohustuse, kuid audiitorkontrolli või ülevaatuse AEVd ei ole valmis teenust kohustus ja erinevad pakkuma. Audiitorid on arvamusel, audiitorettevõtjad pakuvad neile et peab ette nägema üleminekuaja vastavat teenust. Audiitorettevõtjad kohustusliku audiitorkontrolli nõude on enne muudatuse jõustumist kohaldamisel ja rakendama olnud enam kui aasta aega olnud audiitorkontrolli nõuet, kui on teadlikud, et üks hetk riik kehtestab kehtestatud krüptotehingute puhul virtuaalvääringu teenuse täpsemad raamatupidamist pakkujatele audiitorkontrolli reguleerivad nõuded ja audiitoritele kohustuse. Raamatupidamise koolitused selles valdkonnas. toimkond on koostanud tõlgenduse „Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine“. 11.3. Omavahendite kontroll Arvestatud Soovitud kindlustunnet üldiselt osaliselt seaduse tekstis pole määratletud. 55 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Tegemist on eraldi töövõtuga, mitte Seletuskirja lisatakse Audiitorkogu audiitorkontrolli raames teostatava selgitused. töövõtuga. Audit ja ülevaatus viiakse läbi AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja ülevaatuse standardite alusel ning need konkreetsed standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne, mille koostamise aluseks on üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistik. „Omavahendite kohta kehtestatud nõuded“ ei ole kehtestatud üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistiku poolt ning seetõttu ei ole võimalik auditi (ega ülevaatuse) käigus kontrollida omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist. Sobivaim töövõtt on antud juhul ISAE 3000 standardi nõuete alusel läbiviidav töövõtt. ISAE 3000 nõuete alusel on võimalik audiitorettevõtjal anda nii põhjendatud kui piiratud kindlust. Soovitud kindluse andmise aste peab olema seaduses määratletud. 11.4. Eelnõust ei selgu, kas eeldatakse, et Selgitatud Eelduslikult on tegu sama omavahendeid kontrollib sama audiitorettevõtjaga, kuid pole AEV, mis kontrollib ka põhjust seadusesse kirjutada aastaaruannet. Kuna omavahendite piirangut. Vastava selgitusega kontrolli puhul on tegemist eraldi täiendatud seletuskirja. töövõtuga, võivad audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli läbi viia erinevad audiitorettevõtjad, kuigi optimaalne oleks, kui seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. 11.5. Omavahendite kontrolli puhul jääb Arvestatud Eelnõud täiendatakse ja RahaPTS ebaselgeks, missuguse § 723 lg 4 on järgmises sõnastuses: regulaarsusega seadusandja „Audiitorettevõtja peab kontrolli eeldab. Kas arvamuse kontrollima virtuaalvääringu avaldamist üks kord aastas, sama teenuse pakkuja poolt tähtaega arvestades nagu omavahendite kohta kehtestatud raamatupidamise aastaaruande nõuete täitmist ning esitama audiitorkontrollile sätestatud? hiljemalt vastava virtuaalvääringu Omavahendite nõuded peavad teenuse pakkuja majandusaasta olema täidetud eelnõu kohaselt igal aruande esitamise tähtajaks ajahetkel, mis omakorda mõjutab sellekohase arvamuse oluliselt nii ettevõtja kohustusi virtuaalvääringu teenuse pakkujale (seada sisse süsteemid, mis tagavad ja Rahapesu Andmebüroole.“. 56 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 nõuete täitmise igal ajahetkel) kui ka audiitori kohustusi (kontrollida sellise süsteemi olemasolu ja toimimise efektiivsust). 11.6. Omavahendite nõuete kehtestamisel Arvestatud Vastava määruse kavand peab üldkulude arvutamise koostatakse. põhimõtteid käsitlev määrus kaasnema koos eelnõuga, seletuskirja kohaselt koostatakse see pärast seaduse vastu võtmist. 11.7. § 723 lg 5 p 3, mille kohaselt Arvestatud Sätet muudetakse järgmiselt: „„(5) virtuaalvääringu teenuse pakkuja osaliselt Rahapesu Andmebüroo on õigus asukohajärgne kohus määrab kohustada virtuaalvääringu teenuse Rahapesu Andmebüroo avalduse pakkujat määrama alusel audiitorettevõtja, kui audiitorettevõtja, kui: Rahapesu Andmebüroo hinnangul 1) üldkoosolek või osaühingu on audiitorettevõtja kaotanud juhtatus ei ole audiitorettevõtjat usalduse. Kas on määratletud või nimetanud; peaks määratlema kriteeriumid, 2) üldkoosoleku või osaühingu mille põhjal RAB hindab, et usaldus juhatuse nimetatud on kadunud – näit RABi uurimise audiitorettevõtja loobus tulemusena haldusmenetlus või audiitorkontrolli tegemisest; väärtegu audiitori suhtes, muu alus? 3) Rahapesu Andmebüroo ja kas RAB audiitorettevõtjat oma hinnangul on audiitorettevõtja hinnangust ka audiitorettevõtjat kaotanud usalduse.“ teavitab? Näitena võib Seletuskirja täiendatakse, lisades audiitortegevuse mõistes § 39 lg 3, viite võimalikule usalduse mis määratleb, millal loetakse hindamise alusele – AudS § 39 lg vandeaudiitori head mainet ja 3. usaldusväärsust kahjustatuks. Eeldame, et audiitorettevõtja määramisel on vajalik audiitorettevõtja eelnev nõusolek. Nimetatud säte tuleb seadusesse lisada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 12.1. Eelnõu § 1 p 5 kohaselt kohaldub Arvestatud Seletuskirja täiendatakse täiendav muudatus, mis täpsustab, et järgmiselt: „Hoolsusmeetmete äriühingu või muu juriidilise isiku kohaldamine tähendab, et tuleb asutamise ja võõrandamise korral kohaldada RahaPTS-i § 20 lõikes 1 peab vastava teenuse pakkuja alati nimetatud hoolsusmeetmeid rakendama hoolsusmeetmeid olukorras, kus teenus pakkuja oma (seletuskiri lk 6). Tõdeme, et majandus- või kutsetegevuses hoolsusmeetmete rakendamine on osutab kolmandale isikule oluline ka selles valdkonnas. Samal äriühingu või muu juriidilise isiku ajal märgime, et seletuskirja võiks asutamise, sealhulgas osaluse täiendada praktiliste näidetega, võõrandamisega seotud toimingute millistel juhtudel on ettevõte teenust. See hõlmab teenusena vastavuses selle konkreetse igasugust äriühingute ja teiste nõudega. juriidiliste isikute liikide tasu eest 57 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 klientidele kättesaadavaks tegemist näiteks nn „firmade müüki“, „riiulifirmade asutamist ja müüki“ jne.“. 12.2. Kaubanduskojale laekus tagasiside, Selgitatud Enne audiitorkontrolli kohustuse kus toodi välja, et audiitorettevõtjate tekkimist ei ole olnud nõudlust leidmine võib osutuda keerukaks, vastava teenuse vastu ja seetõttu on kuivõrd audiitorettevõtjatel võib ka vandeaudiitorite poolt hetkel puududa soov või valmisolek taolise vähe kogemust. teenuse pakkumiseks. Rahandusministeeriumi andmetel Krüptovaluuta teenuste puhul on mõned vandeaudiitorid on tegemist keeruka, spetsiifilise vastavaid töövõtte teinud. valdkonnaga ja kehtivad RahaPTS Kehtestatava kohustuse näol on nõuded, eelkõige hoolsusmeetmete tavapärast raamatupidamise kohaldamisel, sh tegelike aastaaruande audiitorkontrolliga, kasusaajate tuvastamisel, on mis erineb selles osas, et ettevõtja krüptovaluuta teenuste ja tehingute tegevus ja varad on tihedalt seotud puhul raskesti kohaldatavad. virtuaalvääringutega. Eestis Seetõttu võib tekkida olukord, et tegutseb virtuaalvääringu teenust seadus sätestab küll audiitorkontrolli pakkuvaid ettevõtteid, kellel on kohustuse, kuid audiitorettevõtted ei audiitorkontrolli või ülevaatuse ole valmis teenust pakkuma. kohustus ja erinevad Toetame siinkohal seisukohta, et audiitorettevõtjad pakuvad neile ette peaks nägema üleminekuaja vastavat teenust. Audiitorettevõtjad kohustusliku audiitorkontrolli nõude on enne muudatuse jõustumist kohaldamisel ja rakendama olnud enam kui aasta aega olnud audiitorkontrolli nõuet pärast seda, teadlikud, et üks hetk riik kehtestab kui on kehtestatud krüptotehingutele virtuaalvääringu teenuse täpsemad raamatupidamist pakkujatele audiitorkontrolli reguleerivad nõuded ja audiitoritele kohustuse. Raamatupidamise korraldatud koolitused selles toimkond on koostanud tõlgenduse valdkonnas. „Plokiahela tehnoloogial põhinevate instrumentide kajastamine“. Rahandusministeeriumi andmetel mõned vandeaudiitorid on vastavaid töövõtte teinud ja Audiitorkogu tegeleb, et pakkumist suurendada. Eelnõu koostamisel suhtleb Rahandusministeerium ka Audiitorkoguga. Audiitorkogu planeerib korraldada vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi virtuaalvääringute teemal. 12.3. Hetkel kehtib RahaPTS § 19 lõige Arvestatud Viidatud muudatusest loobutud. 21 järgmises sõnastuses: „Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kohaldab hoolsusmeetmeid 58 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas summa väärtusega üle 5000 euro korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul“. Eelnõu § 1 p 4 kohaselt täiendatakse RahaPTS paragrahvi 19 lõiget 21 teise lausega järgmises sõnastuses: „Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid kohaldab hoolsusmeetmeid ka siis, kui tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 4.“. Täiendavalt on seletuskirjas leheküljel 4 toodud välja järgnev: „Terrorismi rahastamise kontekstis ei ole asjakohane kohustatud isiku määratluses silmas pidada üksnes summapõhist piirmäära, kuna terrorismi rahastamine võib toimuda ka väga väikeste summadega. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on eriti oluline jälgida geograafilise riski taset, mistõttu on oluline, et mittetulundusühingud, kes tegutsevad kõrgendatud terroriohuga piirkondades, näiteks vahendades sinna abi, teeksid seda hoolsusmeetmeid rakendades, et vältida teadmatusest terroristide rahastamisena käsitletavaid ülekandeid ning suurendada kogu sektori suhtes usaldust.“ Märgime, et erinevates olukordades võib olla keeruline asjakohast nõuet korrektselt täita ning nõude sisu vajab täiendavat selgitamist seletuskirjas (praktiliste näidete kaudu) ja selgemat sõnastust eelnõus. Näiteks võib olla praktikas raskendatud hoolsusmeetmete rakendamine olukorras, kus peab taksosõidu eest maksma riigis, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu või ÜRO poolt. Seetõttu pooldame, et hetkel kehtiv regulatsioon jääks muutmata, sest 59 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 praktikas võib olla keeruline väga väikeste summade korral nõuet korrektselt rakendada ning nõude rakendamine võib teatud juhtudel olla ka ebamõistlikult koormav. Eesti Krüptoraha Liit 13.1. § 3. punkt 10 kirjeldab Virtuaalse Mitte Mõiste tuleneb direktiivist (EL) rahakoti pakkumise teenust ja on arvestatud 2018/843, mille kohaselt vigane. Selgitus: ....teenus, mille rahakotiteenuse pakkuja on isik, raames luuakse klientidele.." lause kes osutab oma klientide nimel viitab justkui igasugusele teenusele, krüptograafiliste privaatvõtmete mis loob privaatvõtmeid. Sinna alla kaitse teenuseid, et lähevad praeguse sõnastuse järgi nii virtuaalvääringuid hoida, säilitada Bitcoini, Ethereumi kui ka kõikide ja üle kanda. Ettepanekus esitatud teiste detsentraliseeritud definitsioon piiraks oluliselt skoopi platvormide koodijupid, algoritmid, võrreldes kehtiva direktiiviga. rahakotid, mis privaatvõtmeid MiCA regulatsiooni eelnõus on genereerivad ja mille täielik kontroll teenuste liigitus ja definitsioonid on mitte kellelgi teisel peale erinevad, kuid seal pakutud kasutaja enda. Neid lahendus pole ilmselt veel lõplik ja tarkvarateenuseid ei saa selliselt eelnõus olev teistsugune reguleerida ning see ei ole üldse definitsioon ei anna alust kehtivast mõeldav, sest sellisel juhul puudub direktiivist kõrvale kaldumiseks. nii nimetatud teenusepakkujal Rahandusministeerium ei välista, kontroll loodud rahakottides et mõisteid saaks paremini avada, toimuva üle. kuid käesoleva kiireloomulise Praegusest sõnastusest jäävad välja eelnõuga kehtivate ulatusliku just sellised teenusepakkujad, keda menetluspraktikaga mõistete peab ja keda on vaja reguleerida - muutmine võib endaga tuua kaasa kes kasutavad näiteks ühte rahakotti soovimatuid tagajärgi. Lisaks ja privaatvõtit väga paljude klientide sellele läheks see muudatus eelnõu varade haldamiseks, Kes skoobist välja. Käesoleva eelnõu konsolideerivad oma siseregistris eesmärk on maandada klientide kontod kokku ning seovad virtuaalvääringute teenusega ära selle ühe võtmega. Sellised seonduvaid riske ja valmistuda rahakotiteenuse pakkujad omavad MONEYVAL hindamiseks. kontrolli rahakoti liikluse üle ja on Virtuaalvääringutega seonduvad ka palju haavatavamad häkkerite või kehtivad mõisted on kooskõlas kuritegelike rünnakute suhtes. FATFi standardiga. Käesolev punkt ei ole eelnõus, aga tuleks parandada, ning võtta kontrolli kohustus ja aruandluskohustus sealt, kus seda pole võimalik teostada. Pakume omapoolse sõnastuse: Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mille tulemusel on teenusepakkujal võimalik jälgida, peatada või 60 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tagasilükata virtuaalvääringu ülekandeid ja/või initseerida väljamakseid kliendi nimelt. 13.2. § 3 punkt 10 alamärgiga 3: Arvestatud Sõna „emiteerimine“ ei soovitata Virtuaalvääringu väljastamine, selle osaliselt kasutada, kuna teistes seadustes on pakkumine ja müügikorraldamine sellel sõnal spetsiifiline tähendus on väga laialivalguv mõiste. Seda olemas. Krüptoraha Liidu poolt punkti peaks täpsustama, vältimaks pakutud definitsioonis on mitmeid vaidlusi ja tõlgendamise vigu. sisustamata õigusmõisteid, mistõttu Ilmselt on mõeldud uue ei ole tegemist selgema virtuaalvääringu emiteerimist, kas definitsiooniga kui on eelnõus. investeerimisinstrumendi või Mõistete defineerimisel on lähtutud osalustokeni näol. Müügi FATFi standardist ja on vajalik korraldamist võib pakkuda lisandus tulevase hindamise marketingi firma, millel puudub kontekstis. Eelnõus on mõistet igasugune otsene seos VV teenuse paremini lahti kirjutatud ja pakkumisega. seletuskirja lisatud selgitusi. Pakume omapoolse sõnastuse: Uue virtuaalvääringu emiteerimine, sõltumata kasutatud protokollist või platvormist, millega soovitakse kaasata kapitali või mille kaudu saab omandaja osalise otsustusõiguse väljaandja pakutavas teenuses, tootes või plokiahelas. 13.3. § 21 lg 1, punkt 4 – Palun Seletuskirja täiendatakse täpsustada, mida peetakse silmas järgmiselt: „Eelduslikult tuleks sidevahendite all. salvestada need sidevahendite andmed, mida kohustatud isik kasutas suhtluses isikuga, kelle isikusamasus tuvastatakse. Kui teenusepakkuja pole suhelnud isikuga, kasutades sidevahendeid, siis tuleks koguda enamlevinud sidevahendite andmed, ehk telefoninumbri ja/või e-posti aadressi.“. Võimaluse korral suurem osa teenuspakkujaid tõenäoliselt täiendavaid kontaktandmeid ei hakka küsima, vaid säilitatakse need kontaktandmed, mille kaudu on kliendiga suheldud. Seaduse tasandil ei ole mõistlik ette kirjutada täpse kontaktandmete koosseisu, vaid kohustatud isik peab ise veenduma, et tal on kogutud piisav kogus informatsiooni, mis on vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. 61 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Ärisuhte seire RahaPTS § 23 lg 2 p 2 kohaselt hõlmab endas ka hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarset ajakohastamist. Ärisuhte seiret tehakse teatud riskiindikaatorite ilmnemisel tugevdatud korras. Hoolsusmeetmete täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet. 13.4. § 25 lg 2 alamärgiga 2 – Tekstist Selgitatud Tulenevalt muudatustest on KYC jääb mulje, nagu seadus nõuaks tehtud teenusepakkujal kliendiga VASP’ilt enne iga tehingut tegemist ärisuhte loomisel. Teenusepakkuja paragrahvi järgmistes lõigetes peab kohaldama ärisuhte seiret, kirjeldatud info kogumist ja koguma ja säilitama tehingute infot säilitamist. Teisisõnu peaks enne iga seostatuna klientidega ja võimaluse tehingut kordama KYC protsessi korral edastama seda infot teistele kliendile ja lisaks leidma kuidagi teenuseosutajatele. Ärisuhtevälised võimaluse teha KYC ka isikule, virtuaalvääringu tehingud kellele tehakse krüptomakse või keelatakse. makstakse FIAT vääringut. Esiteks on selline nõue absurdne, sest see eeldab, et krüptomakse algataja on õigustatud töötlema makse saaja isikuandmeid ja neid andmeid edastama VASP’ile. Teiseks ei oma selline info mitte mingit teabeväärtust, sest virtuaalvääringu rahakotiaadressid on anonüümsed, seega võib isik kirjutada nõudmise korral enda andmed ja juriidiliselt on VASP kohustuse täitnud, aga reaalselt kantakse vääring üle kolmandale isikule. Kuna infot tõepärasust ei saa kontrollida, pole sellel ka väärtust. Sellise nõude täitmine eeldaks kõikide tehingute käsitsi tegemist, mis võtab ettevõttelt igasuguse võimaluse pakkuda automatiseeritud teenust, nagu finantsteenused oma olemuselt on ja tekitada käivet, millega ettevõtet üleval pidada, rääkimata kaasnevatest tööjõukuludest. Kolmandaks, klient võibki enda välisesse rahakotti virtuaalvääringu välja kanda ja teha sealt segamatult makse ilma kellegi sekkumiseta. 62 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Neljandaks, kui tehakse vahetusteenust fiat-rahasse, siis saaja pank on enne konto avamist juba isikule KYC teinud, seega on andmed vajadusel kättesaadavad, kui selleks on seadusega põhjendatud huvi. 13.5. § 25 lg 2 alamärgiga 3 – „iga Arvestatud Juhuti tehingud VASPidele teenust kasutav isik“ on ebamäärane keelatakse. sõnastus ja viitab ebakõlale seaduses kui tervikus. Lihtsam oleks keelata VASP’il juhuti tehingute tegemise ja kogu see segane jutt võiks ära jääda, sest kliendisuhte loomisel kogutakse kõik vajalikud andmed. 13.6. § 25 lg 2 alamärgiga 4 – Saaja Arvestatud Saaja kohta põhjalike andmete andmete, välja arvatud tehingu kogumine on eelnõust välja jäetud. kordumatu tunnus, kogumiseks Jäetud on ainult mõned puudub VASP’il igasugune andmeühikud, mis tuleb võimaluse võimalus, ehk tegemist on korral koguda ja säilitada. täidetamatu nõudega. Lisaks oleks Andmete kogumata jä jätmine selliste andmete kogumisel saadava tuleb kompenseerida teiste informatsiooni teabeväärtus olematu hoolsusmeetmete rakendamisega. ülalkirjeldatud põhjustel. FATF’i „travel rule“, millele eelnõu seletuskirjas viidatakse, on kahetsusväärselt ebapädevalt koostatud, ilma eksperte kaasamata. (FATF on alustanud plokiahela analüütika ekspertide kaasamist alles käesolevast aastast ning täpsemad selgitused, tõlgendused ja juhendid puuduvad). 13.7. § 25 lg. 2 alamärgiga 6 – Tundlike Arvestatud Andmete jagamise nõue on isikuandmete jagamine tehingu teise osaliselt säilitatud ainult teenuspakkuja- osapoolega ei ole mitte millegagi teenuspakkuja infovahetuses ja põhjendatav. Miks peaks nõue kehtib sellisel juhul, kui krüptomakse tegija (klient) jagama tehingu teisel osapoolel on makse saajaga enda sünnikuupäeva teenuspakkuja ja mõlemad ja elukoha aadressi? Selline nõue on teenuspakkujad saavad vastavat oma olemuselt absurdne ja ei kanna infot omavahel vahetada. mingit väärtust RahaPTS eesmärkide täitmisel. Täiesti arusaamatuks jääb, mida peetakse silmas "andmete viivitamatu ja turvalise esitamise all või andmete edastamise koos maksejuhiste kogumie edastamise" all? Ka seletuskirjast ei selgu midagi muud 63 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kui autorite soovmõtlemine ja FATF’i soovitustest maha kopeeritud ebapädeva idee kasutamine. Teeme ettepaneku, et eelnõu koostajad teevad isiklikult mõned virtuaalvääringu tehingud, enne kui hakkavad neid tehinguid puudutavaid regulatsioone kirja panema. Teeme ettepaneku lõige eelnõust välja jätta kui täidetamatu ja ebaoluline. 13.8. § 47 lg. 5 alamärgiga 1 – Puudub Arvestatud Eelnõud täiendatakse vastavalt, dokumentide säilitamise tähtaeg. kehtestades andmete säilitamise tähtajaks viis aastat. 13.9. § 58 lg. 1 - Nimetatud lõige ei ole Mitte RAB-i poolt määratav tähtaeg peab küll eelnõus, aga teeme ettepaneku arvestatud olema põhjendatud, kuid tulenevalt kirjutada seadusesse miinimum rahapesu ja terrorismi rahastamise tähtaeg, millest väiksemat ei saa tõkestamise olemusest, võib RAB tähtaega määrata. teabevajadus olla väga kiireloomuline. RAB peab andma tulenevalt päringu mahust ja lahendamise keerukusest mõistliku tähtaja. Miinimumtähtaja kehtestamine pole mõistlik tulenevalt päringute mahu ja keerukuse varieeruvusest. Igal juhul peab RAB oma tegevuses lähtuma haldusmenetluse seadustikust. 13.10. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 3 – Mitte Oluline on majandusaasta Majandusaasta aruanded on riigile arvestatud aruannete kättesaadavaks esitatud ja kättesaadavad. Nende tegemine. Seadusega jäetakse aruannete täiendav nõudmine on RAB-ile vabadus otsustada, kas vastuolus andmete ühekordse neid andmeid ja dokumente, mis esitamise põhimõttega. on juba riigile esitatud (eeskätt äriregistrile), tuleb RAB-ile tegevusloa taotlust, esitades uuesti esitada või piisab viitest asjakohasele andmekogule, kus vastavad andmed on kättesaadavad. 13.11. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 6 – Mitte Kehtiva seaduse kohaselt tuleb Millega on põhjendatud iga arvestatud kõigi omanike kohta esitada osaniku/aktsionäri kohta andmete andmeid. Ainus, mis eelnõuga esitamine? Millisel põhjusel on muutub nende isikute osas, kellele taganetud 25% UBO tasemest? ei kuulu olulist osalust virtuaalvääringu teenuse pakkujas, on see, et lisaks muudele andmetele tuleb esitada ka andmed omandatavate või talle kuuluvate 64 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 aktsiate või osade või häälte arvu kohta. 13.12. § 70 lg. 3 alamärgiga 2, punkt 7 – Mitte Enne auditi kohustuse tekkimist ei Eesti Audiitorid ei ole valmis ega arvestatud ole olnud nõudlust vastava teenuse nõus VASP'e auditeerima. Teeme vastu ja seetõttu on ka ettepaneku see nõue kui täidetamatu vandeaudiitorite poolt hetkel vähe välja jätta. kogemust. Rahandusministeeriumi andmetel mõned vandeaudiitorid on vastavaid töövõtte teinud ja Audiitorkogu tegeleb, et pakkumist suurendada. 13.13. § 71 lg. 1 – Millistel juhtudel võib Mitte Majandustegevuse seadustiku tähtaega pikendada? Palun arvestatud üldosa seaduse § 20 lg 3 kohaselt: arvestage, et ettevõtjatel on juba „Majandushaldusasutus võib püsikulud peal loa taotlemise ajal, taotluse lahendamise tähtaega üks iga viivitus on asjatult kulutatud kord kuni 30 päeva võrra ressurss. Teeme ettepaneku lisada pikendada, kui see on vajalik nimekiri, millistel juhtudel on üksikjuhtumi keerukuse tõttu, pikendamine põhjendatud. teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates põhjendama.“. Kuigi RahaPTS-is on sätestatud teised tähtajad, siis üldiselt lähtub RahaPTS-i tegevusloa menetlus MSÜS-ist. Tegemist on diskretsiooniotsusega, mida RAB peab põhjendama. 13.14. § 71 lg. 2 – Selline laialdane õigus, Arvestatud Tekstist jäetakse välja kriteerium mis viitab nii laiale dokumentide osaliselt „mittetäielikud“. hulgale, ei ole kohane ja annab RAB'le õiguse suvaliselt otsustada, et mingi dokument on puudu. Puudulike dokumentide korral peaks RAB viitama puudustele ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Palun arvestage, et loa taotlemine on ettevõtjale väga kulukas protsess ja mittetäielikkus on sageli subjektiivne arvamus. 13.15. § 72 pealkiri on keeleliselt vigane. Arvestatud Pealkirja sõnastust muudetud ja Eelnõu sõnastus viitab nagu sõnastatud järgmiselt: „Tegevusloa kontrolli eseme andmisest võidakse kontrolliese ja tegevusloa keelduda. andmisest keeldumise alused“ 13.16. § 72 lg. 2 punkt 4 – Kas isik on Selgitatud Viidatud punkt kohaldub näiteks suuteline korraldama teenuseosutaja olukordades, kus isik on juba tegevust selgub alles mingi aja olulise osaluse omanik ja RAB pärast. Ette ennustada seda on väga hindab isiku korrektset ärialast subjektiivne hinnang. Teeme mainet. 65 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ettepaneku punkt 4 eelnõust välja jätta. 13.17. § 72 alamärgiga 1 – Millega seda Arvestatud Eelnõud muudetud ja sõnastatakse põhjendatakse ja mis saab osaliselt järgmiselt: ettevõtetest, kes on saanud „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse varasemalt tegevusloa ja teinud pakkuja osa- või aktsiakapital investeeringud oskamata sellist (1) Virtuaalvääringu teenuse ootamatut kulu arvestada? See nõue pakkuja osa- või aktsiakapital peab tapab eesti start-up'id ja jätab alles olema: suured välismaa taustaga firmad, 1) vähemalt 125 000 eurot, kui mis leiavad nippe kuidas ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja muudest käesoleva eelnõu osutab ühte või mitut käesoleva absurdsetest nõuetest mööda minna. seaduse § 3 punktides 10, 101 või Kas riik on näinud ette vahendid 103 nimetatud teenust; kahjunõuete hüvitamiseks? Kolme 2) vähemalt 350 000 eurot, kui aasta jooksul tõuseks VASP'ide virtuaalvääringu teenuse pakkuja miinimumkapitali nõue 140 korda. osutab käesoleva seaduse § 3 Riiklikus riskihinnangus, millele punktis 102 nimetatud teenust.“. seletuskirjas viidatakse, ei ole Kapitalinõuete eesmärk on tagada tegelikult veenvalt põhjendatud VV virtuaalvääringu teenuse pakkuja valdkonna riske. Riskide allikana ei suurem usaldusväärsus ja ole esitatud midagi muud kui RAB võlausaldajatele parem kaitse, mis teateid on vähe ja käive on oleks vastavuses neile antud kasvanud keskmiselt 40 miljoni õigusega tegutseda kõrgendatud euroni või teise arvutuse kohaselt 80 usaldusväärsust eeldavas miljoni euroni ettevõtte kohta valdkonnas ja aitaks paremini aastas, millest järeldatakse, et maandada ettevõtja võetavaid ettevõtted on võimelised sellise riske. Kapitalinõude kasv arvestab väljamineku tegemiseks. Täiesti sektori käibe kasvu. Keskmine tähelepanuta on jäetud ettevõtete käive ajavahemikus 01.08.2020 erinevad ärimudelid. Näiteks kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtted, kes ei hoia kliendi ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja virtuaalvääringuid, ei kanna ka riski kui arvestada ainult neid mis oleks suurem tehtava tehingu ettevõtjaid, kes olid terve summast. Selline miinimum vaadeldava perioodi tegutsenud osakapitali nõue on täiesti ega olnud peatanud oma põhjendamatu. Osakapitali tegevusluba, siis keskmine käive miinimumi tõstmine on põhjendatud oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või juhtudel kui tõesti ettevõtte tegevus osakapitalinõue 350 000 või 125 ja käive seda nõuavad. Teeme 000 euro ulatuses on seega ettepaneku siduda osakapitali ettevõtjatele jõukohane. tõstmine ärimudeliga või möödunud majandusaasta tulemustega, jätta Suurimas osas kasutavad tarbijad esmalävend muutmata ja kehtestada virtuaalvääringuid kapitali nõuded vastavalt investeerimisinstrumentidena, et käideldavate varade mahuga. saada kasu nende hinnatõusust. Näiteks kui käive ületab ettevõttel Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi tõesti NRA-s viidatud 80-miljoni VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi piiri, siis miks mitte ka 350 000 peab investeerimisühingu EUR miinimum osakapital. aktsiakapital olema vähemalt 125 66 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Märkusena olgu öeldud, et neid 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1 ettevõtteid, kes esinevad Eesti punktides 1 – 2 sätestatule tegeleb täislitsentseeritud firmadena ja ühing ka väärtpaberite hoidmise ja reaalselt ei täida ka juba kehtivaid haldamisega kliendi jaoks VPTS § reegleid, see muudatus ei häiri ega 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu sunni seadusekuulekaks, kuivõrd ülekande teenus on erand nendel ei pruugi juba praegu eelkirjeldatust, kus pole osapooltel tegevusluba olla. niivõrd huvi muutuva väärtuse suhtes, vaid virtuaalvääringu teenuse pakkuja roll on sarnasem e-raha asutusele ja eesmärgiks on virtuaalvääringu ülekandmine ühelt kliendilt teisele. Seetõttu on selle teenuse osas kasutatud analoogina e-raha asutuse kapitalinõuet, mis on 350 000 eurot. Kehtestatav kapitalinõuete režiim on võrreldes kehtivate nõuetega lähedasem sellele, mida on pakutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb krüptovaraturge. 13.18. § 72 alamärgiga 2 lg. 7 – Palun Mitte Kolm kuud tähtaeg poleks lisada miinimum tähtaeg, vähemalt arvestatud asjakohane näiteks olukordades, 3 kuud. kus teenusepakkuja omavahendid on väga vähesel määral alla nõutud määra. Reeglina võiks tähtaeg olla mitte lühem kui 30 päeva. 13.19. § 72 alamärgiga 3 – Eesti Mitte Eelnõu koostamisel suhtleb audiitoritel puudub vastav arvestatud Rahandusministeerium ka ettevalmistus ja soov VASP'e Audiitorkoguga. Tegemist on auditeerida. Seega pole see nõue tavapärast majandusaasta-aruande täidetav. auditiga, mis erineb selles osas, et ettevõtja tegevus ja varad on tihedalt seotud virtuaalvääringutega. Eestis tegutseb virtuaalvääringu teenust pakkuvaid ettevõtteid, kellel on audiitorkontrolli või ülevaatuse kohustus ja erinevad audiitorettevõtjad pakuvad neile vastavat teenust. Audiitorettevõtjad on juba aasta aega olnud teadlikud, et üks hetk riik kehtestab virtuaalvääringu teenuse pakkujatele auditi kohustuse. Audiitorkogu planeerib korraldada vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi virtuaalvääringute teemal. 67 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 13.20. § 72 alamärgiga 4 – Arusaamatuks Selgitatud VASP-idele ei kehtestata kohustust jääb, kust tuleneb VASP'ile moodustada nõukogu. Vastavalt nõukogu kohustus? Kui pole äriseadustiku § 168 lõikele 2: nõukogu, siis ei pea ka siseaudiitorit „Osanikud võivad võtta vastu olema? Enamus VASP'e ei ole otsuseid ka juhatuse ja nõukogu mehitatud nagu pangad ja pädevusse kuuluvates küsimustes. täiendavate ametikohtade kunstlik Sellisel juhul vastutavad osanikud loomine on kohatu. VASP'ide nagu juhatuse või nõukogu tehnoloogilised lahendused ja liikmed.“. Siseaudiitor peab kõigil äritegevus on ehitatud suuresti VASP-idel olema. plokiahelaga suhtlemisele ja on RAB teeb mh strateegilist analüüsi, automaatne infotehnoloogial kogub, nõuab, võtab vastu, põhinev andmete liikumine. Nagu registreerib, töötleb ja analüüsib näha eelnõu tekstist, peab VASP rahapesule ja terrorismi palkama endale isiku, kes täidab rahastamisele viitavat teavet, RAB ülesandeid ettevõtte sees. teostab järelevalvet jne. Siseauditi skoop on osaliselt mitte kattuv RAB-iga võrreldes ja siseauditi eesmärk on sisemise kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama. 13.21. § 72 alamärgiga 5 lg.1 – Mitte Säte on koostatud krediidiasutuste Kõrghariduse nõue on ammu ajale arvestatud seaduse eeskujul. Märgime, et jalgu jäänud ja ei garanteeri eelnõu ei ole suunatud eeskätt mingilgi määral isiku pädevust. innovatiivsete iduettevõtete Paljude maailma tipp reguleerimisele, vaid juba välja tehnoloogiafirmade juhid on kujunenud teenuseid pakkuvate koolidest välja kukkunud, sest ettevõtetega seonduvate riskide nende mõtlemine on liiga "out of the maandamiseks. Juhtkonna box", kuid samas just selline töökogemust puudutavad nõuded mõtlemine toob ja loob on finantssektoris tavapärased. innovatsiooni. Teeme ettepaneku Juhtorgani liikmed, kelle selline nõudmine välja võtta koos teadmised, kvalifikatsioon ja erialase töökogemuse nõudega, mis oskused on vastavuses sektori välistaks iduettevõtete loomise keerukusega, tagavad andekate noorte poolt. usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. 13.22. § 72 alamärgiga 5 lg. 2 – juhatuse Selgitatud Eesmärk on vältida juriidiliste liige kahes VASP'is? Selline piirang isikute ärakasutamist ja juriidiliste ei ole millegagi põhjendatud nagu isikute näilist juhtimist, kus sama ka lõikes neli RAB'le isik on väga paljude subjektiivsusel põhinev õigus virtuaalvääringu teenuse pakkujate lubada veel ühte juhatuse kohta. juhatuse liikmed. Kui kõik tegevusluba omavad juriidilised isikud on tegevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad, siis pole võimalik piisava hoolsustaseme ja 68 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 pühendumusega täita väga paljude teenusepakkujate juhtorgani liikme rolle. 13.23. § 72 alamärgiga 6 – Millega on Mitte arvestada Majandustegevusest ajutiselt põhjendatud majandustegevusest loobumise teade poleks kooskõlas ajutise loobumise keeld? Ajutiseks eelnõus oleva muudatusega, mille loobumiseks võib olla mitmeid kohaselt lisandub tegevusloa põhjuseid, paljud neist võivad kehtetuks tunnistamise alusena tuleneda ka käesolevast eelnõust. virtuaalvääringu teenuse Teeme ettepaneku lõige eelnõust pakkumise tegevuse katkestamine. eemaldada. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad, kelle suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt kasutaksid. 13.24. § 75 alamärgiga 2 sätestab mitmeid Arvestatud Olulise osaluse omandamise tõsiseid piiranguid, mis välistavad regulatsioon on eelnõust välja Eesti VASP'idesse jäetud. välisinvesteeringute tegemise ja piiravad ka ettevõtlusvabadust. Tähtajad menetluseks - kuni 12 kuud on riskikapitali turul ebareaalselt pikad. 13.25. § 75 alamärgiga 8 lg.2 – Siin tuleb Mitte NRA-s pole kirjeldatud 40 samuti lähtuda käibe numbritest. arvestatud miljonini ulatuvat käibepiiri. NRA Kui käive on alla NRA-s kirjeldatud kohaselt võiks Kehtestada VV 40 miljoni, siis ei peaks mahutasu teenusepakkujate sektorile vara ja rakenduma. Teeme ettepaneku maksete põhise iga-aastase rakendada mahutasu alates käibest järelevalvetasu. Baassumma 40 miljonit eurot. Järelevalve tasu tuleneb asjaolust, et iga peaks olema selle lävendini piisav. virtuaalvääringu teenuse pakkujaga kaasnevad teatud järelevalvetoimingud, sõltumata selle ettevõtja tegevuse ulatusest. Mahuosa kasv on korrelatsioonis järelevalve mahu kasvuga. 40 miljoni euro juures oleks mahuosa 14 000 eurot aastas, mis on jõukohane sellise suurusega ettevõtjale. 13.26. § 118 alamärgiga 3 lg. 1 sätestab Mitte Eelnõu kiire jõustamine on vajalik nõuetega kooskõlla viimise tähtaja. arvestatud seoses väga kõrgete riskide kiire Igale mõtlevale inimesele peaks maandamise vajalikkusega. olema selge, et 2 kuud 18 päeva ei Kapitalinõudeid on leevendatud. ole tõsiseltvõetav ülemineku aeg, eriti kui me räägime 140 kordsest osakapitali tõstmisest. Teeme ettepaneku anda tähtaeg nõuetega 69 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kooskõlla viimiseks, mitte vähem kui 18 kuud. Pangaliit 14.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise Arvestatud Ka füüsilise isiku puhul lisandub tõkestamise seadusemuutmine osaliselt kontaktandmete kogumise (RahaPTS) kohustus isikusamasuse § 1 p 9. Juhime tähelepanu, et lause tuvastamisel. Lisaks keelatakse esimene pool räägib kliendist ehk juhuti tehingute tegemine ärisuhtest ning kohustusest koguda virtuaalvääringu teenuse kontaktandmeid ja neid pakkujatele. Need kaks muudatust ajakohastama, samas seire koostoimes tähendab, et ärisuhte tegevused kliendi osas on toodud §- seire paragrahv ei vaja täiendust. s 23. Teeme ettepaneku lisada §-i 23: „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule koguma kliendi kontaktandmeid ja hoidma neid ajakohastena.“ 14.2. RahaPTS muudatusega 17.06.2020 Arvestatud Vaikimisi sünnikoha andmeid ei jäeti välja isikusamasuse osaliselt küsita, aga kui on puudu isikukood, tuvastamise andmetest (§ 21 lg 1 p isikut tõendava dokumendi nimetus 2) sünnikoht, mis on Eelnõus ja number, siis küsitakse, et üheselt VASP-de puhul sisse tagasi toodud. tuvastada isik. Teeme ettepaneku lähtuda isikusamasuse tuvastamisel §-s 21 toodud nõuetest, mis toetab ühetaolist käsitlemist isikusamasuse tuvastamisel. 14.3. Teeme ettepaneku kaaluda Arvestatud Nimetatud sätet muudetakse sõnastuse adekvaatsust „Tehingu koostöös turuosalistega. kordumatu tunnus käesoleva Muudetakse RahaPTS § 42 lg 3. paragrahvi tähenduses on Mõiste definitsiooni osas peaks virtuaalvääringu teenuse pakkuja Pangaliit täpsustama oma poolt vastavalt tehingu tegemiseks ettepanekut. kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast ülekande saajani.“ Seoses RahaPTS § 19 lg 4 kehtetuks tunnistamisega teeme ettepaneku muuta ka § 42 lg 3, kuna selles lõikes viidatakse § 19 lg-le 4. 14.4. Kogutava/edastatava info hulgas on Selgitatud Seaduses pole mõeldud, et puudub toodud võimalused a) nimi ja konto isiku nimi. Ärisuhte loomise või rahakoti number või kui neid ei raames tuleb isiku nimi tuvastada. ole, siis variant b) tehingu kordumatu tunnus, sünniaeg, isikut tõendava dokumendi nimetus ja 70 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 number, sünnikoht ja elukoha aadress. Ei ole arusaadav, millistes elulistes situatsioonides puudub teenusepakkujal isiku nimi, kuid on olemas variandis b toodud andmed. Teenusepakkujal peaksid olema kliendid tuvastatud sarnaselt kõikide finantseerimisasutustega ehk siis VASP-idel peab olemas olema nö täis-KYC informatsioon oma klientide kohta. Sama kehtib ka esindajate kohta. 14.5. Sõnastusest võiks selgemine välja Selgitatud Eelnõu tekst on jäetud teadlikult tulla, et tegemist on VASP-i vaates lahtiseks võimaldades väljuva maksega, mitte siseneva teenusepakkujal kasutada enda maksega, kus saajaks on VASP-i jaoks sobivat lahendust. Oluline enda klient (ja siis info kliendi kohta on, et info liiguks olemas). Vahetustehingu puhul ju virtuaalvääringuga samas suunas ja on ka alati tegemist kliendi endaga. ilma olulise viivituseta. Ka EL-i Sisulise poole pealt (juhul kui see pakutavas lahenduses ei eeldata nüüd on see „travel rule“ säte) peaks informatsiooni ja virtuaalvääringu olema selge, et siin on vajalik liikumist samas ajahetkes. rakendada info kogumist väljuva makse osas. Eraldi küsimus on, kas väljuva makse puhul peaks eristama teise VASP-i minevaid kandeid või ka ükskõik millisesse rahakotti minevaid makseid. Teise VASP-i liikuvate maksete puhul saaks ja oleks vaja koguda saaja nime. Antud info puhul on tegemist deklaratiivsete andmetega, mille esitab klient VA tehingukorraldust sisse andes. Puudu on mehhanism ja selle kirjeldus, kuidas peaks vastav info liikuma maksega kaasa. Kuna ei globaalselt ega Euroopa Liit ei ole kahjuks jõustamas vastavat info liikumise ühtset ja kohustuslikku tehnilist standardit, kuidas peaks toimuma tehniline lahendus vastava info liikumiseks, siis hetkel on sektor ise arendamas erinevaid tehnoloogiaid ja peamiselt on arendustegevused tehniliselt kolme täiesti erinevatel põhimõtetel töötavate lahenduste suunas. Kas ja kuidas erinevad VASP-id hakkavad neid standardeid kasutama / aktsepteerima ja kuidas saavad 71 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 lahendatud küsimused eri standardeid kasutavate VASPide vahel info vahetamisel ei ole siiani selge. Hetkel meie hinnangul antud seaduse punkt otseselt info kaasaliikumise nõuet ei sisalda. Mis võibki olla mõistlik, arvestades standardi puudumist. Samas näeb FATF „travel rule“ nõue seda ette ja võib olla tõenäoline, et Eesti seadus ei ole selle nõudega kooskõlas. Ideaalis võiks vastava kohustuse eelnõus kirjeldada ja näha ette jõustamisaeg. Samas eelistaksime, et Euroopa Komisjon kehtestaks ühtse ja selge standardi. 14.6. Tehingu kordumatu tunnuse asemel Selgitatud Sätteid on muudetud. Tehingu teeme ettepaneku kasutada ainult kordumatu tunnus on eelistatud, saaja rahakoti numbrit. Sisuliselt on kuid kui seda ei ole, siis saaja osas pakutud sõnastusel puhul tegemist kogutakse maksekonto või makse referentsnumbriga sarnase virtuaalvääringu rahakoti tunnusega, aga kuna VA tehingute identifikaatori andmed, kui neid puhul puudub täna (ja ilmselt ei teki kasutatakse. Kui kordumatut ka lähiajal) maksete süsteemiga tehingu tunnust pole saada, siis sarnast standardiseeritud seaduses sätestatud kujul travel lähenemisega ühtset numbrit, siis rule’i täita ei saa ja kohaldub VA tehingu referentsnumber ei alternatiiv – lõige 27. taga(ks) soovitud eesmärki. Tehingu puhul peaks olema tehingu kogutavaks nõutavaks infoks rahakoti number. Täiendava põhjusena saab välja tuua, et VA tehingute puhul puuduvad üldjuhul korrespondentpanganduses sagedasti vajalikud vahesuhted (väljaspool Sepa maksesüsteemi), mille puhul on vajalik tagada rahade liikumise jälgitavus. Sarnaselt Sepa sisestele maksetele ei oleks olemuslikult sellist nõuet vaja. 14.7. Pangaliit on varem korduvalt Selgitatud Andmete õigsust tagav säte juhtinud tähelepanu, et enne RahaPTS § 772 jõustub 7. märtsil hoiatusmärke mehhanismi ellu 2022 samal kujul nagu ta jõustus kutsumist tuleks äriregistri juurde 10. mail 2021. Õiguslik tähendus kogutavate tegelike kasusaajate võib olla informatiivne või andmete süsteem korrastada ja konstitutiivne. Tegelike muuta see usaldusväärseks. Oleme kasusaajate andmekogu andmed on leidnud, et ainsaks teeks oleks anda informatiivsed. Konstitutiivset tegelike kasusaajate andmetele tähendust pole TEKSA andmete senise informatiivse tähenduse puhul kunagi kaalutud. See läheks 72 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 asemel juriidiline tähendus. Meie vastuollu tegeliku kasusaaja ettepanekut arvestati osaliselt ning regulatsiooni olemusega. sätestati RahaPTS-is § 77.1 Kohustatud isik peab (andmete õigsuse tagamine), jõustus hoolsusmeetmete rakendamisel 10.05.2021, mis nüüdseks on riskipõhisest lähenemisest lähtudes kehtetuks tunnistatud (12.06.2021). tegema piisavaid pingutusi, et KAS § 76.2 lg 4 sõnastab aga uurida, kes on teise osapoole või järjekordselt sama põhimõtte, et tehingu tegelik kasusaaja. TEKSA andmekogu andmetel on on loodetavasti selles uurimises informatiivne tähendus. Samas üks olulisimaid allikaid. TEKSA seletuskiri väidab, et „Senini ei ole andmed samas on kindlasti RahaPTS-is tegelike kasusaajate informatiivsed, mis võivad osutuda andmekogus olevatele andmetele valeks ja vajavad vajadusel tõeseks õiguslikku tähendust antud, kuid korrigeerimist. enne tegelike kasusaajate andmekogu asutamist tuleks sätestada andmetele ka seaduse tasandil õiguslik tähendus.“ Eelnõus andmete õiguslikku tähendust ei leidu. Teeme ettepaneku sõnastada lg 4 järgmiselt: „Tegelike kasusaajate andmekogusse kantud andmete õigsust eeldatakse.“ 14.8. 7.03.2022 jõustub RahaPTS § 20 lg Arvestatud Krediidiasutuste seaduses tehakse 24 täiendus järgmises sõnastuses: muudatus vastavalt ettepanekule. „(24) Kui kohustatud isikule saavad KAS § 88 punkt 1 uus sõnasus: käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti „Rahapesu Andmebüroole ja 3 rakendamisel teatavaks andmed, tegelike kasusaajate andmekogu mis erinevad käesoleva seaduse § vastutavale ja volitatud töötlejale 78 kohaselt avaldatutest, annab ning Kaitsepolitseiametile kohustatud isik erinevusest mõistliku rahapesu ja terrorismi rahastamise aja jooksul teada äriregistri tõkestamise seaduses ja pidajale, välja arvatud § 49 lõikes 1 rahvusvahelise sanktsiooni nimetatud juhul. Käesoleva lõike seaduses ettenähtud juhtudel ja kohaselt esitatavale teatele lisatakse ulatuses;“ andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub.“ Sätte viimane lause osundab, et teatele lisatakse andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub. Olukorras, kus kohustatud isik on krediidiasutus, kohaldub talle KAS §-s 88 sätestatud pangasaladuse regulatsioon, mis ei sätesta erisust andmete avaldamiseks tegeliku kasusaajate registrile ning muudab seega dokumentide ja andmete esitamise 73 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 võimatuks, sest üldjuhul on tegemist pangasaladusega. Teeme ettepaneku muuta vastavalt KAS § 88 sõnastust. xChange AS 15.1. lisada eelnõusse RahaPTS § 25 lg 27 Arvestatud Eelnõud sisuliselt täiendatud järgmises sõnastuses: „Erandina osaliselt soovitud viisil. Eelnõu autorid ei käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 pea mõistlikuks ega vajalikuks üle ja 26 sätestatust võib korrata RahaPTS või RSanS virtuaalvääringu teenuse pakkuja tulevaid kohustusi, mida nagunii taotleda Rahapesu Andmebüroolt tuleb täita. hoolsusmeetmete kohustuste edasilükkamist, tingimusel, et on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) virtuaalvääringu teenusepakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid kõikide virtuaalvääringu maksete osas, tagades nii tehingute jälgimise reaalajas kui ka hilisema analüüsi, kasutades selleks infotehnoloogilist vahendit, mille kõrge usaldusväärsuse ja sõltumatuse on virtuaalvääringu teenusepakkuja teinud kindlaks, esitanud vastava informatsiooni Rahapesu Andmebüroole ning kes on selle süsteemi kasutamisega nõustunud; 2) virtuaalvääringu teenusepakkuja on esitanud Rahapesu Andmebüroole tegevuskava ning ajakava, mille kohaselt virtuaalvääringu teenusepakkuja planeerib käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsuskohustusi täita, ning selline tegevuskava on Rahapesu Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3) virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab kliendi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud andmed käesoleva seaduse § 47 lg 51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu teenusepakkuja tagab kõikide klientide pideva skriinimise, arvestades rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud kohustusi. “ 15.2. lisada eelnõusse RahaPTS § 25 lg 28 Arvestatud Vt selgitust ülal. järgmises sõnastuses: „käesoleva osaliselt paragrahvi lõike 27 p-s 1 74 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 infotehnoloogilise vahendi kõrge usaldusväärsuse ja sõltumatuse hindamisel keeldub Rahapesu Andmebüroo selle kasutamise nõustumisest, kui käesoleva seaduse jõustumisel esineb mõni järgnevatest asjaoludest: 1) virtuaalvääringu teenusepakkuja ei ole sõlminud lepingulist suhet vastava infotehnoloogilise vahendi pakkujaga; 2) virtuaalvääringu teenusepakkuja ei ole infotehnoloogilise vahendi kasutamist kirjeldanud käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud protseduurireeglites; 3) virtuaalvääringu teenusepakkuja ei ole esitanud Rahapesu Andmebüroole käesoleva seaduse §- s 14 sätestatud protseduurireegleid, mis sisaldavad käesoleva lõike p-s 2 kirjeldatud kohustust; või 4) virtuaalvääringu teenusepakkuja ei ole infotehnoloogilist vahendit oma infosüsteemides rakendanud.“ 15.3. Alternatiivina punktis 1.1.1.1 (15.1. Arvestatud Sisuliselt on ettepanekuga ja 15.2.) sätestatule teeme osaliselt arvestatud, kuid sõnastus ettepaneku sõnastada RahaPTS § 25 kohendatud § 25 reguleerimisalale lg 27 esimene pool järgnevalt: sobivaks. Säte reguleerib VASP „Rahapesu Andmebüroo võib teenusepakkuja hoolsusmeetmete virtuaalvääringu teenusepakkuja erikorda, mitte üksikasjalikku taotluse alusel anda virtuaalvääringu suhtlust järelevalveasutusega. teenusepakkujale täiendava oma tegevuse käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatuga vastavusse viimiseks, tingimusel, et on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) virtuaalvääringu teenusepakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid kõikide virtuaalvääringu maksete osas, tagades nii tehingute jälgimise reaalajas kui ka hilisema analüüsi, kasutades selleks infotehnoloogilist vahendit, mille kõrge usaldusväärsuse ja sõltumatuse on virtuaalvääringu teenusepakkuja teinud kindlaks, esitanud vastava informatsiooni Rahapesu Andmebüroole ning kes on selle 75 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 süsteemi kasutamisega nõustunud; 2) virtuaalvääringu teenusepakkuja on esitanud Rahapesu Andmebüroole tegevuskava ning ajakava, mille kohaselt virtuaalvääringu teenusepakkuja planeerib käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsuskohustusi täita, ning selline tegevuskava on Rahapesu Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3) virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab kliendi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud andmed käesoleva seaduse § 47 lg 51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu teenusepakkuja tagab kõikide klientide pideva skriinimise, arvestades rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud kohustusi.“ 15.4. Kuivõrd käesoleva Arvestatud Selgitus eelnevates punktides. alternatiivsõnastuse puhul jääb osaliselt RahaPTS § 25 lg 27 mõte samaks soovitame jätta punktis 1.1.1.2 (15.2.) kirjeldatud RahaPTS § 25 lg 28 ettepaneku sõnastus samaks. 15.5. Kui Rahandusministeerium leiab, et Mitte Peame Travel Rule rakendamist täiendav tähtaeg, mille Rahapesu arvestatud viivitamatult vajalikuks, et Andmebüroo võiks anda Travel maandada riigiasutuste tuvastatud Rule’iga vastavusse viimiseks, väga kõrget rahapesu ja terrorismi peaks olema ajaliselt piiritletud, rahastamise riski. Oleme hetkel teeme ettepaneku piirata täiendav läbirääkimistel oleva EL tähtaeg AML/CFT määruse vastavasisulise eelnõu arenguid jõustumise tähtajaga. arvestades teinud tehnilisi täpsustusi. 15.6. Lähtudes punktist 1.3.1 (15.5.), Mitte Oleme Travel Rule osas teinud teeme Rahandusministeeriumile arvestatud tehnilisi täpsustusi, kuid siin ettepaneku sõnastada RahaPTS § 25 ettepanekus toodul on mitmeid lg 27 järgnevalt: „Erandina probleeme: käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 1) Hoolsusmeetmete kohaldamine ja 26 sätestatust võib on RahaPTS puhul kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustatud isikute kohustus, sellest taotleda Rahapesu Andmebüroolt erandi tegemine on põhjendamatu hoolsusmeetmete kohustuste ja suurendab oluliselt edasilükkamist kuni AML/CFT halduskoormust. määruse jõustumiseni , tingimusel, 2) Virtuaalvääringu et on täidetud kõik järgnevad teenusepakkuja kohustus tingimused: 1) virtuaalvääringu infotehnoloogilist vahendit teenusepakkuja kohaldab kasutades tehinguid reaalajas 76 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 hoolsusmeetmeid kõikide jälgida on meie pakutud sõnastuses virtuaalvääringu maksete osas, juba lisatud. tagades nii tehingute jälgimise 3) § 47 kohaselt andmete reaalajas kui ka hilisema analüüsi, säilitamine on nagunii kohustuslik kasutades selleks infotehnoloogilist 4) Rahvusvaheliste sanktsioonide vahendit, mille kõrge rakendamine on nagunii usaldusväärsuse ja sõltumatuse on kohustuslik ja (s.o EL virtuaalvääringu teenusepakkuja otsekohalduva määrusega teinud kindlaks, esitanud vastava kehtestatud sanktsioonide osas) informatsiooni Rahapesu puudub ka Eestil juriidiline Andmebüroole ning kes on selle võimalus sellest erandeid teha. süsteemi kasutamisega nõustunud; 2) virtuaalvääringu teenusepakkuja on esitanud Rahapesu Andmebüroole tegevuskava ning ajakava, mille kohaselt virtuaalvääringu teenusepakkuja planeerib käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsuskohustusi täita, ning selline tegevuskava on Rahapesu Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3) virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab kliendi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud andmed käesoleva seaduse § 47 lg 51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu teenusepakkuja tagab kõikide klientide pideva skriinimise, arvestades rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud kohustusi.“ 15.7. Kuivõrd käesoleva Mitte Vt põhjendust eelmises punktis. alternatiivsõnastuse puhul jääb arvestatud RahaPTS § 25 lg 27 mõte samaks soovitame jätta punktis 1.1.1.2 (15.2.) kirjeldatud RahaPTS § 25 lg 28 ettepaneku sõnastus samaks. 15.8. Soovime juhtida Selgitatud Rahandusministeerium mõistab Rahandusministeeriumi tähelepanu alternatiivsõnastuste vastastikust asjaolule, et alternatiivina võiks mõju. asendada punktis 1.3.2 (15.6.) toodud ettepaneku sõnastus ka punktis 1.2.1 (15.3.) alternatiivsõnastusega. 15.9. Kui Rahandusministeerium leiab, et Mitte Rahandusministeerium ei pea täiendav tähtaeg, mille Rahapesu arvestatud vajalikuks alates 2019. a Andmebüroo võiks anda Travel rahvusvaheliselt kehtestatud Rule’iga vastavusse viimiseks, standardi, mida on laialdaselt ka peaks olema ajaliselt piiritletud ning turuosalistele tutvustatud, mille 77 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rahandusministeerium ei nõustu kohta on piisavalt erialakirjandust selle täiendava tähtaja sidumisega ja teada ka EL orienteeruv AML/CFT määruse jõustumisega, rakendusplaan, osas täiendava teeme ettepaneku piirata täiendav ajalise jõustumise kehtestamist tähtaeg nt üheaastase perioodiga. vajalikuks. Teatud tehnilised täpsustused oleme eelnõus teinud, mis peaks kõige akuutsemad probleemid eelduslikult lahendama. 15.10. Lähtudes punktist 1.4.1 (15.9), Mitte Vt eelmist põhjendust. Täiendava teeme Rahandusministeeriumile arvestatud üleminekuaja kehtestamine ei ole ettepaneku sõnastada RahaPTS § 25 Rahandusministeeriumi hinnangul lg 27 järgnevalt: „Erandina põhjendatud. käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatust võib virtuaalvääringu teenuse pakkuja taotleda Rahapesu Andmebüroolt hoolsusmeetmete kohustuste edasilükkamist ühe kalendriaasta võrra, tingimusel, et on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) virtuaalvääringu teenusepakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid kõikide virtuaalvääringu maksete osas, tagades nii tehingute jälgimise reaalajas kui ka hilisema analüüsi, kasutades selleks infotehnoloogilist vahendit, mille kõrge usaldusväärsuse ja sõltumatuse on virtuaalvääringu teenusepakkuja teinud kindlaks, esitanud vastava informatsiooni Rahapesu Andmebüroole ning kes on selle süsteemi kasutamisega nõustunud; 2) virtuaalvääringu teenusepakkuja on esitanud Rahapesu Andmebüroole tegevuskava ning ajakava, mille kohaselt virtuaalvääringu teenusepakkuja planeerib käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsuskohustusi täita, ning selline tegevuskava on Rahapesu Andmebüroo hinnangul mõistlik; 3) virtuaalvääringu teenusepakkuja säilitab kliendi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 23 kirjeldatud andmed käesoleva seaduse § 47 lg 51 järgi; ja 4) virtuaalvääringu teenusepakkuja tagab kõikide 78 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 klientide pideva skriinimise, arvestades rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud kohustusi.“ 15.11. Kuivõrd käesoleva Mitte Vt eelmisi põhjendusi. alternatiivsõnastuse puhul jääb arvestatud RahaPTS § 25 lg 27 mõte samaks soovitame jätta punktis 1.1.1.2 kirjeldatud RahaPTS § 25 lg 28 ettepaneku sõnastus samaks. 15.12. Soovime juhtida Selgitatud Rahandusministeerium mõistab Rahandusministeeriumi tähelepanu alternatiivsõnastuste vastastikust asjaolule, et alternatiivina võiks mõju. asendada punktis 1.4.2 (15.10.) toodud ettepaneku sõnastus ka punktis 1.2.1 (15.3.) alternatiivsõnastusega. 15.13. Arvestades asjaolu, et oma tegevuse Mitte Rahandusministeerium muutis Travel Rule’iga vastavusse viimise arvestatud eelnõu sõnastust travel rule võimatus ei ole tingitud tehnilise rakendamise osas virtuaalvääringu teenusepakkujast paindlikumaks, kuid eelnõu autorid endast, vaid üleüldisest tehnilisest ei pea mõistlikuks ega võimalikuks arengust ning Travel Rule’i olemasoleva suure avaldunud riski mittekohaldamisest FATFi tingimustes kehtiva olukorra liikmesriikide poolt, palume jätkamist, mistõttu ei ole Rahandusministeeriumil arvestada kalendriaasta võrra tähtaja tõsiasjaga, et 1 kalendriaasta pikendamine ja edasine pikkune täiendav tähtaeg võib olla pikendamine, olenevalt vahepeal ebapiisav, seega peaks toimunud arengutest, virtuaalvääringu teenusepakkujal proportsionaalne. olema võimalik seda tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamiseks teeme kaks ettepanekut:  Kas täpsustada täiendava tähtaja taotluse esitamise võimalust ja kohustust RahaPTS seletuskirja tasandil; või  Täiendada RahaPTS §-i 25 lg-ga 29, mille kohaselt on virtuaalvääringu teenusepakkujal kohustus asjaomane taotlus esitada kord aastas ning RABil võimalus ja kohustus täiendava tähtaja andmise adekvaatsust ja mõistlikkust jooksvalt hinnata. 79 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 15.14. Virtuaalvääringu teenusepakkujate Arvestatud Eelnõud on muudetud, et paremini riskipõhise lähenemise juhendis tagada kooskõla FATFi soovituse (edaspidi: FATFi juhend) on FATF ja AML paketiga. selgelt eristanud Travel Rule’i puhul makse algataja virtuaalvääringu teenusepakkuja (edaspidi: VASP) kohustusi ning makse saaja VASPi kohustusi. Järgnevalt selgitame FATFi soovitusi Travel Rule’i õiguslikul ülevõtmisel ning toome välja mõningad vastuolud RahaPTS eelnõuga, mille tõttu soovitame Rahandusministeeriumil eelnõu sõnastust parandada. Virtuaalvääringu tehingutega kaasaskäivad andmeväljad  Esmalt on FATFi juhendi punktis 157 selgitatud, et virtuaalvääringu ülekannete puhul peavad tehinguga kaasas käima alati järgnevad andmeväljad: o Makse algataja nimi; o Makse algataja konto number; o Makse algataja aadress, isikukood, kliendi sisemine tunnuskood või sünniaeg- ja koht, o Makse saaja nimi; ja o Makse saaja konto number, kui sellist välja kasutatakse makse töötlemisel.  Lähtudes punktis 2.2.1.3 sätestatust, on tegemist FATFi sõnastuse järgi alternatiivse hüpoteesiga. RahaPTS § 25 lg 23 p-s 1 sätestatu, so „füüsilise isiku puhul nimi, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus, isikukood, sünniaeg, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, sünnikoht ja elukoha 80 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 aadress“ alusel jääb mulje, et tegemist on keerulise hüpoteesiga. Sellest tulenevalt soovitame õigusselguse huvides Rahandusministeeriumil muuta õigusnormi sõnastust, et selle alternatiivsus oleks arusaadavam. 15.15. Kuivõrd virtuaalvääringu tehingute Arvestatud Eelnõud on muudetud vastavalt puhul on tehingute kordumatu ettepanekule. tunnus, so „hash“ isegi olulisem infoväli kui tehingupoole konto number, so virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, siis soovitame RahaPTS § 24 punktides 1 ja 2 muuta „tehingu kordumatu tunnus“ kohustuslikuks andmeväljaks, mida VASP on kohustatud koguma ja säilitama RahaPTS § 47 lg 51 järgi 15.16. Kuigi FATFi juhendi punktides 158 Arvestatud Eelnõus on makse algataja ja 159, sh RahaPTS § 25 lg-des 23 ja teenusepakkuja hoolsuskohustuste 24, ei ole eristatud andmeliike, mida täitmise mahtu vähendatud ja makse algataja VASP ja makse suurendatud makse saaja saaja VASP peavad koguma, siis hoolsuskohustuste täitmise mahtu. FATFi juhendis (punktide 159 ja 160 vahel) on FATF konkreetselt eristanud makse algataja VASPi ja makse saaja VASPi kohustusi andmeväljade töötlemisel vastavalt andmekvaliteedi kontrollimeetmetele. 15.17. FATF on selgitanud, et makse Arvestatud Eelnõud on muudetud ettepanekust algataja VASPi kohustused lähtuvalt. andmeväljade töötlemisel on järgnevad: o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud andmete kogumine kliendilt, ning nende andmete säilitamine; o Kontrollimehhanismide rakendamine, et punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.3 (15.4.) kirjeldatud andmed on õiged; o Punktides 2.2.1.4 – 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud andmete puhul kontrollimehhanismide rakendamine ei ole kohustuslik; 81 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 o Skriinimine, et punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5 (15.4.) esinevate andmete puhul ei ole sanktsioonikahtlust, st veendumine, et tehingus osalevad isikud ning nende virtuaalvääringu aadressid ei oleks kantud sanktsiooninimekirjadesse; o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud andmete edastamine makse saaja VASPile; o Tehingu hilisem monitoorimine; ja o Vajaduse korral RABile teate esitamine RahaPTS § 49 lg 1 järgi. FATF on selgitanud, et makse saaja VASPi kohustused andmeväljade töötlemisel on järgnevad: o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud andmete kogumine makse algataja VASPilt, ning nende andmete säilitamine; o Punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.3 (15.4.) kirjeldatud andmete puhul kontrollimehhanismide rakendamine ei ole kohustuslik; o Kontrollimehhanismide rakendamine, et punktides 2.2.1.4 – 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud andmed on õiged; o Skriinimine, et punktides 2.2.1.1 – 2.2.1.5 (15.4.) kirjeldatud andmete puhul ei ole sanktsioonikahtlust, st veendumine, et tehingus osalevad isikud ning nende virtuaalvääringu aadressid ei ole kantud sanktsiooninimekirjadesse; o Tehingu hilisem monitoorimine; ja o Vajaduse korral RABile teate esitamine RahaPTS § 49 lg 1 järgi. Lähtudes punktides 2.3.2 – 2.3.3 (15.17.) kirjeldatust soovitame 82 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rahandusministeeriumil muuta RahaPTS § 25 lg-de 23 ja 24 ülesehitust, et tagada arusaadavus kõikide tehingu osapoolte vahel ning kooskõla FATFi suunistega. 15.18 Palume Rahandusministeeriumil Selgitatud Ettepanek läheb käesoleva eelnõu kaotada või vähemalt muuta skoobist välja. summarseid piiranguid RahaPTS § Rahandusministeerium on 31 lg 1 p-s 2, kuna juba alates tegelenud määruse eelnõu RahaPTSi vastuvõtmisest on ettevalmistamisega, mille eesmärk tegemist olnud on oluliselt leevendada viidatud ebaproportsionaalsete piirangutega, piiranguid määruse tasemel. millel puudub õiguslik alus ja Sellesse protsessi on kaasatud ka argumentidel põhinev põhjendus turuosalised. Lähiajal läheb ning mille muutmise vajadust näeb määruse uus tekst kogu turg. Soovime välja tuua, et kooskõlastusringile. niinimetatud 15 000€ ja 25 000€ väljamakse piirangud pärinevad 27.11.2017 esmakordselt jõustunud RahaPTS-ist. Isegi kui seadusandja suudaks adekvaatselt põhjendada, et piirmäärad igakuistele väljamaksetele on vajalikud ja mõõdukad, siis on praktikas küsitav, miks ei ole seadusandja neid aja jooksul korrigeerinud ja viinud vastavusse muude majandusnäitajatega nagu kirjeldatud allpool. Nt kui RahaPTSi vastuvõtmisel 27.11.2017, kui 1 Bitcoin maksis ca 8225,7€, oleks keskmine eestlane ostnud 10 000€ eest 1,2157 Bitcoini, siis seisuga 17.10.2021 oli tema portfelli väärtuseks ca 64 432,1€. Selleks, et klient oleks võimeline oma portfelli võõrandama ning selle oma arvelduskontole tagasi kandma, peaks ta RahaPTS § 31 lg 1 p 2 järgi ootama 5 kuud. Soovime jagada muret, et keskmine klient ei ole teadlik RahaPTSi erisustest ning seadusandja loodud piirangutest, mistõttu on selline klient segaduses ning süüdistab teenusepakkujat, kes ei ole võimeline kliendi vara koheselt tagastama. Seega tekib olukord, kus seadusest tuleneva piirangu tõttu ei ole klient nt võimeline maksma eluaseme 83 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 laenulepingu sissemakset ning usaldussuhe kliendi ja finantsasutuse vahel on rikutud, kuna klient ei adu piirangu tegelikke põhjuseid. Arvestades asjaolusid, et alates RahaPTSi vastuvõtmisest on nt keskmine palk selle aja jooksul tõusnud 21%, riigieelarve kulud 35,6% ning tulud 18,14€, on arusaamatu ning õiguslikult küsitav, miks ei ole seadusandja valmis seaduses sätestatud piiranguid kas kaotama, vähemalt üle vaatama ja ajakohastama või isegi selles osas turuosalistega konsultatsiooni astuma. 15.19 Meie hinnangul on seadusesse Arvestatud Viidatud regulatsioon on eelnõu praktiliselt jäetud RAB-ile lõpmatu tekstist välja jäetud. Kaalume diskretsioon ning vetoõigus ettepanekus esitatud piiriülese teenuse osutamise aruandluskohustuse asjakohasust ja keelamisel. Kuigi vajalikkust. Rahandusministeerium on RahaPTS § 727 lg 5 p-s 1 täpsustanud RAB-i õigusi piiriülese teenuse osutamise keelamisel, siis paraku on nii õigusnormis kui ka seletuskirjas jäetud selgitamata mida tähendab „või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavad nimetatud teenuste osutamiseks“. Kui tegemist ei ole inimliku eksimusega, siis oleme seisukohal, et eelnõuga on loodud RAB-ile piiramatu diskretsioon keelata virtuaalvääringu teenusepakkujatel müüa nt Lätis resideeruvale Eesti kodanikule Bitcoini. Kas olukorras, kus virtuaalvääringu teenusepakkuja osutab teenuseid kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide residentidele, kuid ei turunda oma tooteid/teenuseid selles liikmesriigis, vaid on teinud oma tooted/teenused üksnes kättesaadavaks, on tegu piiriülese teenuse osutamisega? Lähtudes RahaPTS § 31 lg 1 p-st 2 osutab xChange AS teenuseid kõikide EEA liikmesriikide 84 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kodanikele ja residentidele. Seaduse vastuvõtmisel oleks xChange AS kohustatud esitama RABile teenuse osutamise taotluse kõikide EEA lepinguriikide osas, siis kas RAB-il on piisavalt ressurssi, et 1 kalendrikuu jooksul kõik 30 taotlust üle vaadata vastavalt eelnõu § 727 lg-le 3? Kuivõrd juba oma olemuselt on virtuaalvääringud piiriülene teenus ning selleks, et olla konkurentsivõimeline, ei ole võimalik sellist teenust üksnes ühe Eesti-suguse riigi piires pakkuda. Sellest tulenevalt ei ole proportsionaalne nõuda virtuaalvääringu teenuspakkujalt taoliste taotluste esitamist. Kui Rahandusministeerium või RAB leiavad, et RABil on vaja suuremat ülevaadet riikidest, kust teenusepakkuja teenuseid osutab, soovitame nõuda teenusepakkujatelt aruannete esitamist oma kliendibaasi kohta, so ülevaadet kui palju kliente mingis riigis asuvad. Usume, et selline teabevahetus on proportsionaalne, täidab oma eesmärki ja aitab RAB-il omada ülevaadet teenusepakkujate geograafilistest riskidest ning on loogilises kooskõlas RahaPTS § 541 kirjeldatud aruandekohustusega. 15.20. Oleme segaduses, milline on Selgitatud Järelevalvetasu hakkab laekuma õiguslik alus järelevalvetasu riigieelarvesse ja RAB on jätkuvalt määramisel? Rahandusministeerium rahastatud läbi riigieelarve. on sätestanud, et järelevalvetasu Järelevalvetasu mõte on, et RAB-i regulatsioon on üles ehitatud järelevalve all olevad finantsinspektsiooni seaduse virtuaalvääringu teenuse pakkujad eeskujul. FIS § 35 järgi kaetakse FI kompenseerivad riigile osa kulud „finantsjärelevalve subjektide järelevalvega seonduvatest tasutavast käesoleva seadusega kuludest. sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest“, st FI eelarve on riigieelarvest sõltumatu ning FI tegevuse eest ei vastuta maksumaksjad. RahaPTS § 53 lg 3 85 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 järgi kaetakse Rahapesu Andmebüroo kulud just riigieelarvest. Kui turuosaline peab aastas maksma minimaalselt 3500 eurot järelevalvetasu Rahapesu Andmebüroole, siis on õiguslikult küsitav, kuhu see kulu läheb ning kas tänu järelevalvetasu kehtestamisele peab maksumaksja kandma väiksemaid kulusid seoses Rahapesu Andmebüroo ülalhoidmisega? Lisaks soovime välja tuua, et kui järelevalvetasu läheb RABI eelarvesse, siis on kõnealune norm konkreetselt vastuolus eelnevalt viidatud RABi rahastamise allika põhinormiga ning seega eelduslikult tühine. 15.21. RahaPTS § 758 lg 2 järgi võrdub Arvestatud Järelevalvetasu regulatsiooni järelevalvetasu 0,035%-ga „§ 3 p-s osaliselt muudetakse, et tagada 102 nimetatud teenuse osutamise teenustevaheline suurem võrdsus. käigus algatatud või vastu võetud Kõrgem määr on põhjendatud tehingute kogusummast“. Kas kõrgema rahapesu ja terrorismi saame õigesti aru, et järelevalvetasu rahastamise riskidega, mistõttu mahuosa pealt peab tasuma üksnes järelevalve peab olema rahakotiteenuse pakkuja? Miks on intensiivsem. üksnes rahakotiteenusepakkuja kohustatud tasuma järelevalvetasu, kui RAB-il on kohustus teostada järelevalvet kõikide virtuaalvääringu teenusepakkujate üle ning virtuaalvääringu teenusepakkujate risk on eelduslikult sama? Kust pärineb summa 0,035% rahakoti teenuse käibest? Miks on mahuosa järelevalvetasu virtuaalvääringu teenusepakkujatel ca 2 korda suurem kui makseasutustel FIS § 40 lg 1 ja Finantsinspektsiooni 2021. aasta eelarve järelevalvetasu mahuosa määra kehtestamise lg 1 p 15 järgi? 15.22. Miks on osa- või aktsiakapitali nõue Osaliselt Ka virtuaalvääringus olevad võrdustatud e-raha asutuste aktsia- arvestatud vahendid ei ole tagatisfondi või osakapitali nõudega, mis seaduse alusel tagatud. Samuti on praktikas üha rohkem hakkavad e-raha asutusel, sõltumata asendama krediidiasutuste pakutavatest konkreetsetest arveldamisteenust? Kuigi e-raha teenustest, kapitalinõue 350 000 asutustel puudub KAS § 4 lg 1 järgi eurot. MiCA-s on teatud teenuste raha hoiustamise õigus, siis tavaelus 86 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 osutavad e-raha asutused üha puhul ette nähutud ka kapitalinõue rohkem hoiustamise teenuseid, määras 350 000 eurot. tarbija jaoks suurima erinevusega, et Eelnõud muudetud ja sõnastatakse e-raha kontol hoitud varad ei ole järgmiselt: tagatisfondi seaduse alusel tagatud. „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse Summad, mis käivad läbi pakkuja osa- või aktsiakapital virtuaalvääringu teenusepakkujatest (1) Virtuaalvääringu teenuse ning summad, mida kliendid pakkuja osa- või aktsiakapital peab hoiavad ajutiselt oma „kontodel“ olema: virtuaalvääringu teenusepakkujate 1) vähemalt 125 000 eurot, kui juures ei ole kindlasti võrdväärsed virtuaalvääringu teenuse pakkuja summadega, mida tarbija hoiab või osutab ühte või mitut käesoleva arveldab oma e-raha kontol. Sellest seaduse § 3 punktides 10, 101 või tulenevalt on arusaamatu ja 103 nimetatud teenust; ebaratsionaalne samastada 2) vähemalt 350 000 eurot, kui virtuaalvääringu teenusepakkujate ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja e-raha asutuste 350 000-eurone osutab käesoleva seaduse § 3 omakapitali nõue MERAS § 64 lg 2 punktis 102 nimetatud teenust.“. järgi. Kapitalinõuete eesmärk on tagada Kui Rahandusministeerium näeb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurema omakapitali nõue on suurem usaldusväärsus ja hädavajalik, siis peaks see olema võlausaldajatele parem kaitse, mis analoogne ja loogilises seoses oleks vastavuses neile antud teenuse liigi poolest sarnase õigusega tegutseda kõrgendatud teenuspakkuja omakapitaliga. usaldusväärsust eeldavas Suurimas osas kasutavad tarbijad valdkonnas ja aitaks paremini virtuaalvääringuid maandada ettevõtja võetavaid investeerimisinstrumentidena, et riske. Kapitalinõude kasv arvestab saada kasu nende hinnatõusust. sektori käibe kasvu. Keskmine VPTS § 93 lg 1 p 2 järgi peab käive ajavahemikus 01.08.2020 investeerimisühingu aktsiakapital kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga olema vähemalt 125 000€, kui lisaks ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja VPTS § 43 lg 1 p-des 1 – 2 kui arvestada ainult neid sätestatule tegeleb ühing ka ettevõtjaid, kes olid terve väärtpaberite hoidmise ja vaadeldava perioodi tegutsenud haldamisega kliendi jaoks VPTS § ega olnud peatanud oma 44 p 1 järgi. Me ei saa nõustuda, et tegevusluba, siis keskmine käive virtuaalvääringu teenus viitaks e- oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või raha teenuse osutamisele, vaid osakapitalinõue 350 000 või 125 pigem omab paralleele 000 euro ulatuses on seega investeerimisteenuse osutamisega, ettevõtjatele jõukohane. mistõttu peaks maksimaalne aktsiakapital vastama 125 000 Suurimas osas kasutavad tarbijad eurole. virtuaalvääringuid investeerimisinstrumentidena, et saada kasu nende hinnatõusust. Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi peab investeerimisühingu aktsiakapital olema vähemalt 125 87 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1 punktides 1 – 2 sätestatule tegeleb ühing ka väärtpaberite hoidmise ja haldamisega kliendi jaoks VPTS § 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu ülekande teenus on erand eelkirjeldatust, kus pole osapooltel niivõrd huvi muutuva väärtuse suhtes, vaid virtuaalvääringu teenuse pakkuja roll on sarnasem e-raha asutusele ja eesmärgiks on virtuaalvääringu ülekandmine ühelt kliendilt teisele. Seetõttu on selle teenuse osas kasutatud analoogina e-raha asutuse kapitalinõuet, mis on 350 000 eurot. Kehtestatav kapitalinõuete režiim on võrreldes kehtivate nõuetega lähedasem sellele, mida on pakutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb krüptovaraturge. 15.23. Teenusepakkujale on selgusetu, Selgitatud Riigilõivu määramisel on lähtutud miks on riigilõiv virtuaalvääringu RAB-i esitatud kulude hinnangust. teenusepakkuja asutamisel 10 000€, Kehtiv virtuaalvääringu teenuse kui krediidi- või e-raha asutuse pakkumise tegevusloa asutamisel on menetlustasu FIS § läbivaatamise riigilõiv on 3300 453 lg 1 või lg 2 järgi kas 1500€ või eurot. Kõrgema riigilõivuga 1000€? tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele, kus on kõige suuremad riskid rahapesuks või terrorismi rahastamiseks ning sellest tulenevalt on teostatav järelevalve maht suurem. Riigilõivumäära tõstetakse, kuna kehtiv riigilõivumäär ei kata ära virtuaalvääringu tegevusloaga seonduvaid riigi kulutusi, sh arvestades, et muudatustega täiendatakse oluliselt riigilõivu läbivaatamise kontrollieset. 15.24. Miks on virtuaalvääringu RAB-i riigilõivud lähtuvad teisest teenusepakkuja kohustatud tasuma raamistikust, kui FI omad. 4000€ riigilõivu kui muudetakse Nimetatud juhtumid on tegevusloa aluseks olevaid reguleeritud riigilõivuseaduses asjaolusid, kui FIS § 454 ei kohusta eranditena, millele ei rakendata isikut tasuma menetlustasu riigilõivu: tegevusloa aluseks olevate tehiolude § 20. Riikliku registri ja muu muutmisel, vaid kohustub üksnes andmekogu toimingu ning tasuma menetlustasu summas 500€ 88 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kui soovitakse taotleda täiendavat dokumendi väljastamise eest tegevusluba või laiendada riigilõivu tasumisest vabastamine lubatavate teenuste ringi; (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste Niisamuti on oluline rõhuda, et kui toimingute eest: muutuvad tegevusloa aluseks olevad 1) aadressiandmete muutmine, mis asjaolud, nt vahetub MLRO, siis ei on tingitud kohanime muutmisest, ole kohane, et virtuaalvääringu haldusüksuse, asula või tänava teenusepakkuja peab maksma 4000€ piiride muutmisest või sihtnumbri riigilõivu, et uus MLRO läbiks muutmisest; fit&proper testi. Eriti põhjendamatu 2) füüsilise isiku isikunime või oleks riigilõivu tasumise nõue, kui elukohaandmete muutmine, kui selline MLRO on vastavasisulise sellele eelneb muudatus fit&proper testi juba läbinud, nt on rahvastikuregistris; täitnud MLRO rolli 3) isikukoodi muutmine või krediidiasutuses. täiendav sissekandmine; 4) surnud isiku andmete registrist kustutamine; 5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris; 6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel” kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris. 15.25. Nõustume Arvestatud Senisest suurem koostöö FI ja Rahandusministeeriumiga, et RAB-i vahel on kindlasti vajalik. juhatuse liikmele kohalduvat Mh RAB ja FI sõlmisid käesoleva fit&proper sobivust tuleks tõsta aasta augustis uue koostööleppe. maksimaalsel määral. Sarnaselt Lisaks on tihe koostöö vajalik, kui RahaPTS eelnõus 130SE (või 8SE) tuleb virtuaalvääringu teenuse sätestatule soovitame RAB’il teha pakkujate järelevalve üleandmine Finantsinspektsiooniga tihedamat FI-sse. RAB-i võimekusi on 89 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 koostööd fit&proper testide osas, tõstetud, kuid seda tuleb teha selleks, et suurendada asutuste veelgi. vahelist teadmiste ning know-how jagamist. Soovime Rahandusministeeriumile teadvustada, et praktikas on xChange AS saanud tagasisidet, et MLRO fit&proper’i teostamise kvaliteet ei vasta RahaPTS § 17 lg-s 5 ja § 72 lg 11 p-s 2 sätestatule ning Rahandusministeeriumi püstitatud hüpoteesidele eelnõus 8SE, mille järgi eeldas Rahandusministeerium, et RAB teeb fit&proper testide osas Finantsinspektsiooniga lähedast koostööd. 15.26. Soovitame Rahandusministeeriumil Arvestatud Seletuskirja on täiendatud: täpsustada kas seaduse või vähemalt „Juhtorgani liikmetel peaksid seletuskirja tasandil, mis tähendab olema virtuaalvääringu teenuse „erialane kogemus“, kuna käesoleva pakkuja äritegevusest ja sõnastuse järgi võib jääda mulje, et kohalduvatest riskidest ajakohased 20 aastat tööõiguse valdkonnas teadmised, mille tase peab olema praktiseerinud vandeadvokaat ei ole proportsionaalne vastavate pädev, et täita virtuaalvääringu kohustustega. See hõlmab ka nende teenusepakkuja juhatuse liikme valdkondade asjakohast mõistmist, kohustusi. mille eest konkreetne liige ei ole otseselt vastutav, vaid mis kuuluvad juhtorgani liikmete kollektiivsesse vastutusalasse. Erialase töökogemuse nõude eesmärk on, et juhtivale ametikohale asuval isikul oleksid tööks vajalikud praktilised kogemused ning teadmised ja oskused. Valdkonnad, mida tuleks erialaseks pidada on antud kontekstis eeskätt pangandus ja rahandus, majandus, õigus, raamatupidamine, auditeerimine, avalik haldus, finantsregulatsioon, infotehnoloogia. Kogemus võib olla omandatud nii era kui avalikus sektoris ja võib seisneda ka näiteks järelevalve läbiviimises või õpetamises.“. 15.27 Me ei saa nõustuda Mitte Säte on koostatud krediidiasutuste Rahandusministeeriumi arvestatud seaduse eeskujul. Märgime, et seisukohtadega, et virtuaalvääringu eelnõu ei ole suunatud eeskätt teenusepakkuja juhatuse liikmel innovatiivsete iduettevõtete peab olema kõrgharidus, et reguleerimisele, vaid juba välja 90 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 efektiivselt oma kohustusi täita. kujunenud teenuseid pakkuvate Kuivõrd nt Tartu ülikoolis on ettevõtetega seonduvate riskide võimalik omandada magistrikraad maandamiseks. Juhtkonna õppekaval „etnoloogia, folkloristika töökogemust puudutavad nõuded ja rakendusantropoloogia“ ning on finantssektoris tavapärased. Kõrgemas Kunstikoolis Pallas’es Juhtorgani liikmed, kelle rakenduskõrghariduskraad erialal teadmised, kvalifikatsioon ja „nahadisain ja restaureerimine, oskused on vastavuses sektori võiks õigustehniliselt järeldada, et keerukusega, tagavad sellisel isikul on piisavad omadused, usaldusväärsema juhtimise, mis et täita finantsasutuse juhatuse omakorda kaitseb paremini liikme kohustusi. On ilmselge, et klientide ja omanike huve. üksnes CV tasandilt sellisel isik vastav pädevus puudub. 15.28. Seega soovitame õigusnormi Mitte Käesoleva sätte koostamisel on sõnastamisel lähtuda KAS § 48 lg-st arvestatud lähtutud KAS § 56 lõikest 2, mis 2, kus on isku pädevuse sätestab juhatuse liikmete nõuded. defineerimisel jäetud mõistlik KAS § 48 on palju laiema diskretsiooniruum, mh on analoogne kohaldamisalaga – kõik juhid ja otsustusõigus sätestatud ka töötajad. Nii laia käsitlust hetkel RahaPTS § 17 lg-s 5. pole soovi võtta. 15.29 Kuigi pooldame MLRO rolli Selgitatud Kasutatud on teistes finantssektori teostamise piiramist teistes seadustes olevat analoogiat. konkreetse kohustatud isikuga Seaduse koostajad on valmis sel mitteseotud äriühingutes, siis on teemal turuosalistega arutama, et arusaamatu ja ebaloogiline, miks ei leida hea lahendus. või ettevõtte MLRO teostada MLRO rolli ka sama ettevõtte tütarette MLRO-na RahaPTS 70 lg 5, § 72 lg 11 p 11 ning § 725 lg 5 järgi. 15.30 Kuigi igati pooldame majandusaasta Selgitatud Antud juhul on tegemist aruande audiitorkontrolli kohustuse audiitorkontrolli kohustuse loomist, siis soovime juhtida kehtestamisega, mille üldnõuded Rahandusministeeriumi tähelepanu on sätestatud audiitortegevuse õigusnormi paiknemisele. Kas seaduses. Tavaks on saanud RahaPTS on praktika, mille kohaselt Rahandusministeeriumi hinnangul valdkondlikud erisused AudS-is kõige adekvaatsem õigusakt, milles olevatest üldnõuetest, sätestatakse sätestada raamatupidamisalased eriseadustes. Kuni ÜMIVS-i kohustused? jõustumiseni puudub virtuaalvääringu teenuse pakkujatel oma eriseadus, mistõttu ainus asjakohane seadus, kuhu vastavat nõuet sätestada on RahaPTS. 15.31. Rahandusministeerium saatis 2021. Selgitatud Rahandusministeeriumil on plaan aasta alguses turuosalistele minna edasi ÜMIVSi menetlusega. kommenteerimiseks UMIVS eelnõu, Kui ÜMIVS jõustub, siis mis oleks õigustehniliselt korrektne RahaPTS-is olevad fit&proper õigusakt, kus reguleerida nõuded kaotavad kehtivuse ja 91 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 virtuaalvääringu teenusepakkuja ÜMIVS-ist saab virtuaalvääringu auditeerimiskohustust. Paraku on teenuse pakkujate peamine seadus, arusaamatu, millises seisus kus on nende tegevuse üldnõuded. asjaomane eelnõu on ning kuidas Otseselt rahapesu ja terrorismi plaanib seadusandja eristada rahastamise tõkestamist RahaPTS-is ja UMIVS-is sätestatud puudutavad hoolsusmeetmed ja kohustusi, eriti selliseid, millistel vajadusel ka mõisted (kui ÜMIVS puudub igasugune kokkupuude ei kata) jäävad edasi RahaPTS-i rahapesu ja terrorismi rahastamise kuni vastavate EL määruste tõkestamisega? Arvestades asjaolu, jõustumiseni. et tegevusloa taotluse ja nn fit&proper sätetes RahaPTS 8. peatüki järgi Rahandusministeerium üksnes laiendab RABi õigusi, siis kas vaatamata 2021. aasta juunis avaldatud RABi Aastaraamatule, milles lootustandvalt loodeti, et virtuaalvääringu teenusepakkujate järelevalve liigub Finantsinspektsiooni alla, kas õige järeldada, et Rahandusministeerium siiski ei plaani UMIVS-t jõustada? 15.32. Eeldusel, et siseauditi funktsiooni Selgitatud Siseauditi funktsiooni võib võib teostada ka kolmas isik, siis teostada ka kolmas isik. tervitame siseauditi kohustuse tutvustamist ning usume, et see võib aidata tagada seadusest tulenevate kohustuste täitmise kvaliteeti. 15.33. Nõustume, et tagamaks riiulifirmade Selgitatud Otsustatud on loobuda olulise ja tegevuslubade müügi piiramine osaluse omandamise on olulise osaluse muutumisele terviklahendusest ja esialgu piirangute seadmine vajalik, et sätestada nõuded olulise osaluse tagada omanike hea maine ja omandajatele ja omanikele, mis pädevuse kontroll. oleks vahesamm ÜMIVS-iga kehtestatavate terviknõueteni jõudmiseks. 15.34. RahaPTS § 44 lg 1 ls 2 muutmine – Selgitatud Ettepanek läheb eelnõu skoobist varade edasikandmise piirangu välja, kuid võib kuuluda muutmine/ kaotamine kaalumisele järgmiste Turuosalised leiavad, et varade seaduseelnõude menetlemise edasikandmise piirang, va varade raames. sularahas väljamaksmise piirang, mille kohaselt võib hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusel kanda varasid edasi üksnes sama isiku arvelduskontole EEA krediidiasutuses on ebaproportsionaalne, ei alanda rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, st juba eos ei täida oma 92 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 eesmärki, ning ebamõistlikult suurendab RAB-ile teadete esitamise mahtu. Kusjuures oluline on märkida, et sellise sisuga teated eelduslikult ei oma mingit väärtust kuritegevusega võitlemisel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Oblicity Estonia OÜ 16.1. Puudub vajadus kehtestada Selgitatud VV tegevuslubade taotlemine on kiirkorras uusi nõudeid. vaatamata karmistunud nõuetele Virtuaalvääringute sektori riskide taas aktiveerumas, mis võttes kiireks maandamiseks piisab arvesse järelevalve subjektide täielikult RAB järelevalve kasvavalt suurt arvu ning piiratud tõhustamisest. Olukorras, kus RAB järelevalveressurssi, komplitseerib teeb ühe järelevalvemenetluse riigil valdkonna kontrolli alla kvartalis ja tegutseda saavad VASP- võtmist. Risk avaldub ühiskonnale d, kellel pole osakapital sissegi eelkõige asjaolus, et teenus on makstud või juhatuse ainsal liikmel vähe reguleeritud ning järelevalve puudub Eesti isikukood, ei ole ressurss võrreldes sektoris ühtegi põhjendust tõsta osakapitali tegutsevate subjektidega ei ole nõuet või kehtestada juhatuse proportsionaalne. See nõrgestab liikmetele uusi pädevuse eeldusi. ajakohase ja riskipõhise järelevalve Regulatsioon ja selle rangus ei oma tegemist, samal ajal kaasnevad mitte mingit tähtsust, kui reeglitel antud teenusega reaalsed rahapesu puudub igasugune riiklik sisuline ja terrorismi rahastamise riskid. jõustamine. Hetkel on selge, et riigil Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tegelikult isegi puudub piisav nimetatud probleeme on informatsioon sektori käitumisest järelevalvet rakendades võimalik (rikkumistest) mille põhjal oleks avastada, menetleda ja võimalik uute reeglite vajadust sanktsioneerida, on see sisuliselt hinnata või analüüsida, mis mõju võimatu rikkumiste massilisuse kehtestatavad reeglid omavad; tõttu. Vähene ressurss, suur töökoormus ning tähtajad tekitavad olukorra, kus sisuline järelevalve teostamine on haavatav ja vähene. Eestis ei ole võimalik värvata ratsionaalse aja jooksul piisavalt vastavat pädevust omavaid järelevalveametnikke, isegi kui selleks eraldada järelevalveasutusele täiendav ressurss. Negatiivsete otsuste rohkus tõstab omakorda kohtuvaidluste hulka ja kohtute töökoormust. Nõrk seos Eestiga komplitseerib nii järelevalvet kui ka kohtupidamist Eesti õiguse alusel. 93 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 16.2. Riik peab hoiduma selgelt ajutiste Selgitatud MiCA-s on teatud teenuste puhul nõuete kehtestamisest. Näiteks ette nähutud ka kapitalinõue VASP-e hakkab reguleerima MiCA määras 350 000/125 000 eurot. ning virtuaalvääringute Käesolevas eelnõus olev travel andmevahetust AML Package. rule’i lahendus tehakse nii Ettevõtjatele on kõige kulukam ja sarnaseks kui võimalik AML raiskavam regulatsioon, mis on paketis esitatud lahendusega. ajutine ning samal ajal keeruline ja Mõlemad EL algatused on veel kallis. Juba praegu on näiteks teada, läbirääkimiste järgus, mil nad et MiCA näeb ette eelnõust erinevad võivad oluliselt muutuda ja osakapitali nõuded (MiCa jõustumine toimub alles mitme ettepanekus on osakapitali nõue 50 aasta pärast (hetkel täpset 000 – 150 000 sõltuvalt tegevusest) kuupäeva pole teada). Rahapesu ja ning AML Package lahendab terrorismi rahastamise riskid on andmevahetuse küsimuse eelnõust hetkel kõrged ja neid tuleb teisiti (FATF algatusel saab Travel esimesel võimalusel maandada. Rule-st globaalne standard). Ajutiste Seoses kõrgete riskide ja sektori Eesti riigisiseste nõuete suurusega, pole Eestil võimalik kehtestamine on eriti arusaamatu jääda ootama Euroopa Liidu olukorras, kus ainult 18 kuud tagasi algatuste jõustumist. tegevusloa nõudeid juba oluliselt muudeti ja turg alles kohaneb nendega uue EL regulatsiooni ootuses; 16.3. FATF 2019 juhend on vananenud. Arvestatud Eelnõu koostamisel on arvestatud Seletuskirjas viidatakse korduvalt ka uusimate FATFi poolt välja FATF virtuaalvarade juhendi antud materjalidega. rakendamise vajadusele. Rõhutame siinkohal, et viidatud juhend on tänaseks vananenud. Käesoleva aasta aprillis toimus juhendi uue versiooni avalik konsultatsioon ning muudatusi on selles väga palju (meie poolt FATF-le esitatud kommentaarid on avalikud). Põhimõttelised muudatused puudutavad nii virtuaalvara teenuse mõistet kui ka nn Travel Rule, mis mõlemad sisalduvad eelnõus viitega 2019 juhendile. Valdkonna keerulisuse tõttu ei suutnud FATF juulis uut juhendit heaks kiita ning praegu plaanitakse uus juhend kinnitada novembris. Seega tugineb eelnõu FATF juhendi versioonil, mis muutub ajalooks veel enne eelnõu menetluse lõppu ning tingiks järjekordse RahaPTS kiirkorras muutmise järgmisel aastal; 94 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 16.4. VASP-e puudutavad muudatused ei Selgitatud Eelmised muudatused seaduses ole kiireloomulised. Seletuskirjas pole andnud oodatud mõju. Riske märgitakse, et VTK-d ei ole pole suudetud maandada, vaid koostatud lähtuvalt eelnõu riskid on erinevatel põhjustel põhjendatud kiireloomulisusest: tõusnud. Hinnang, kas seadus on „Seaduse kiire jõustumine on piisavalt kiireloomuline, et loobuda vajalik, kuna virtuaalvääringu VTK koostamisest, on reeglina teenuse pakkujatega seonduvaid poliitilisel tasandil tehtud hinnang riske on vaja maandada esimesel (näit Vabariigi Valitsuse võimalusel. Virtuaalvääringute kabinetiistungil). teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda väga lühikese ajavahemiku jooksul.“. Olukorras, kus riik ei ole sisuliselt teostanud järelevalvet 01.07.2020 jõustunud reeglite üle, ei ole uute reeglite kehtestamises mitte midagi kiireloomulist. Kiireloomuline saab olla eelnõu, mille vajadus tekib ootamatult. Riik on aastaid jälginud virtuaalvääringute turgu ning kehtestanud uued nõuded ainult 18 kuud tagasi. Lisaks saadeti 15.01.2021 kooskõlastusringile UMIVS eelnõu, mis nägi VASP- dele nii eelnõust kui ka kehtivast regulatsioonist ette hoopis teistsugused nõuded. UMIVS eelnõu on jäänud seisma ning sellest ei ole viimased 8 kuud mitte midagi kuulda olnud. Rõhutada tasub, et ka UMIVS-l puudus suures osas VTK. Seega ei ole virtuaalvääringute valdkonnas praegu ühtegi uut, ootamatut või muul moel ettenägematut arengut, mis õigustaks VTK koostamata jätmist. Vastupidi, eelnõuga planeeritavad muudatused on niivõrd ulatuslikud, vastuolulised ja suure mõjuga, et ainult VTK saab anda neile legitiimsuse. Näiteks VASP-dele makseasutustest kõrgemate nõuete kehtestamine ning välisettevõtetele ja -investoritele sisuliselt Eesti virtuaalvääringute legaalsele turule ukse sulgemine eeldab põhjalikku arutelu ja analüüsi teemal, millist 95 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 finantssektorit Eesti 5-10 aasta perspektiivis soovib ja vajab; 16.5. Eelnõu jätab kasutamata sektori Selgitatud Kaalumisel on ka erinevate tehnoloogilise potentsiaali. tehniliste nõuete kehtestamine, Eelnõuga on ette kirjutatud suur millest mõni oli mainitud ka hulk kohustuslikke ja kalleid ettepanekus. Nende kehtestamiseks riskimaandamise tegevusi (nt pole vaja seadust muuta, vaid osakapital 350 000 ja siseaudiitori piisab alamakti kehtestamisest. nõue arvestamata ettevõtte suurust) Tehnilised nõuded ei asenda vaid sõltumata riskide reaalsest täiustavad virtuaalvääringu teenuse olemasolust. Eelnõu peaks pakkujatele kehtestatavate keskenduma reaalajas riskide meetmete paketti. Tehnilised tuvastamisele, hindamisele ja neile nõuded on suunatud informatsiooni reageerimisele digiriigile kohaselt. kogumise, analüüsimise ja Näiteks regulaarsete edastamise võimekuse tagamiseks. standardiseeritud masinloetavate Eelnõus olevatel meetmetel on raportite esitamine RAB-le klientide mitmeid eesmärke: anonüümsuse ja käivete kohta, plokiahela vähendamine, isikute, kellel pole analüüsitööriistade kasutamine, laitmatut mainet, eemal hoidmine finantssanktsioonide sektorist, tegevusloastatud automatiseeritud skaneerimine, ettevõtjate suurema Eestiga turvatud varukoopiate loomine seostatuse tagamine, järelevalve kogutud andmetest jms tehnilised võimestamine jne. lahendused võimaldavad ka suurema VASP-de hulga juures viia läbi efektiivset ning riskile suunatud järelevalvet loomata iduettevõtetele ületamatuid tõkkeid välisinvestorite kaasamiseks, tegevusloa saamiseks ja tegevuskulude kasvuks veel enne esimeste klientide teenindamist. Oluline on märkida, et oluline osa turul tegutsevatest virtuaalteenuse pakkujatest juba kasutab vastavaid tööriistu ning on seega võimelised kerge vaevaga vastavad andmed RAB-le esitama; 16.6. KUI eelnõuga edasi liikuda, tuleb Selgitatud Mahupõhist lähenemist kasutatakse diferentseerida selle kohaldumine. üksnes rahapesu tõkestamisel. Virtuaalvääringud ja virtuaalvarad Terrorismi rahastamise tõkestamise laiemalt koos plokiahela seisukohast pole mahtudel tehnoloogiaga on ja jäävad veel põhineva lähenemise kasutamine mõneks ajaks peamiselt asjakohane. Arvestades, et iduettevõtete valdkonnaks. Praktika iduettevõtte üheks eesmärgiks on põhjal kujutavad ohtu suurte olla skaleeruv ehk kiirelt kasvav, mahtudega teenuseosutajad, mitte siis sektori usaldusväärsuse ja tehnoloogia ise või algusfaasis läbipaistvuse tagamiseks on vajalik alustavad iduettevõtted. Kui VASP- ehitada vajalikud de nõudeid otsustatakse siiski kaitsemehhanismid üles alates karmistada, vajab eelnõu üldist tegevusloa saamisest. 96 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 alammäära (näiteks VASP-i käive Kaitsemehhanismide arendamise kuus), millest alates tuleb täita alustamine alles siis, kui ettevõtja eelnõu nõudeid. Kaheaastase on juba suureks saanud, võib finantsvaldkonna töökogemusega osutuda liiga hiliseks, kuna selleks juhti, täiskohaga siseaudiitorit ja ajaks võivad olla riskid ja nende kontaktisikut ning pikalt ette negatiivne mõju juba avaldunud. määratud raamatupidamise Nende nõuete kehtestamisega ei audiitorit on mõtet nõuda VASP- lõppe vaba konkurents turul. Ka delt, millel on juba arvestatav käive teistes reguleeritud sektorites ja kliendid – ükski alustav toimib konkurents. iduettevõte ei saa omale lubada personali, mida tal ei ole oma majandustegevuseks reaalselt vaja. Siinkohal on oluline märkida, et praegu on kooskõlastusringil eelnõud, millega muuhulgas vähendatakse investeerimisühingute ja ühistupankade osakapitali nõudeid märkimisväärselt. Seega liigub Eesti finantsregulatsioon turule pääsemise tõkete vähendamise ja suurema kohaliku konkurentsi loomise suunas. Arusaamatuks jääb riigi soov lõpetada reaalne vaba konkurents kohalike ettevõtete vahel virtuaalvääringute valdkonnas, kus see tõeliselt täna juba toimib. 16.7. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 tuleks Mitte Muudatus lähtub kehtivast FATF-i eelnõust välja jätta ootele. arvestatud standardist, mis tuleb esimesel Seletuskirja osa, mis selgitab uut võimalusel üle võtta, et hõlmata virtuaalvääringu teenust (lk 5 regulatsiooni kõiki rahapesu ja viimane lõik), illustreerib hästi, et terrorismi rahastamise riskiga riigil puudub arusaam, mis on ettevõtjaid. Rahapesu ja terrorismi reaalselt sellise uue teenuse sisuks. rahastamise riskid on hetkel kõrged Praegu toimuvad paralleelsed ja neid tuleb esimesel võimalusel arutelud FATF-s seoses uue maandada. Seoses kõrgete riskide virtuaalvarade juhendiga ning ja sektori suurusega, pole Eestil Brüsselis seoses MiCa määrusega. võimalik jääda ootama Euroopa Mõlemad püüavad virtuaalvara Liidu algatuste jõustumist. teenuseid defineerida. Eestil puudub vajadus ajutiselt riigisisese tegevusloa määratlust muuta olukorras, kus me ei oska muudatuse sisu ise lahti mõtestada. Ootame ära FATF ja MiCa tulemuse ja siis ühtlustame koos teistega riikidega; 16.8. Eelnõu § 1 punkt 7 tuleks eelnõust Mitte Tegemist ei ole uurimisega, vaid välja jätta. Praktikas puudutab arvestatud hoolsusmeetmega. Kehtiva seaduse 97 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 muudatus ärisuhte väliselt tehtavaid kohaselt tuleb füüsiliste isikute tehinguid, kuna kestvuslepingute puhul koguda järgmised andmed: puhul vahetavad pooled nimi, isikukood, selle puudumise sidevahendite andmeid nagunii, korral sünniaeg ning elu- või kuna selleks on vastastikune huvi asukoht ning asjakohasel juhul ning vajadus. Ühekordse soorituse teave esindusõiguse ja selle ulatuse korral ei ole kliendil mingit huvi tuvastamise ja kontrollimise kohta, jätta teenusepakkujale oma ning kui esindusõigus ei tulene sidevahendite andmeid, kuna see seadusest, siis esindusõiguse suurendab võimalust selliste aluseks oleva dokumendi nimetus, andmete kuritarvitamiseks (alates väljaandmise kuupäev ja väljaandja identiteedivargustest kuni nimi või nimetus. Kehtiva seaduse turunduseni). Samuti ei saa kohaselt tuleb sidevahendeid põhjendada andmete kogumist puudutavad andmed koguda ja seletuskirjas toodud viisil, kuna säilitada üksnes juriidiliste isikute klient ei ole viidatud uurimise puhul. Muudatusega laiendatakse osapooleks. Planeeritud kujul ja see nõue ka füüsiliste isikute põhjendusega on kliendi isikusamasuse tuvastamisel. sideandmete kogumine vastuolus Võimaluse korral suurem osa isikuandmete kaitse reeglitega; teenuspakkujaid tõenäoliselt täiendavaid kontaktandmeid ei hakka küsima, vaid säilitatakse need kontaktandmed, mille kaudu on kliendiga suheldud. 16.9. Eelnõu § 1 punkt 9 tuleks eelnõust Selgitatud Täpsustuseks, et MiCA välja jätta ootele. Praegu toimuvad regulatsiooniga seonduvalt ei nn Travel Rule paralleelsed arutelud arutata travel rule’i kehtestamise FATF-s seoses uue virtuaalvarade üle EL-i, vaid see arutelu toimub juhendiga ning Brüsselis seoses AML paketi raames. Eelnõus MiCa määrusega. Mõlemad pakutud lahendus on tehtud püüavad leida toimivat lahendust. paindlikumaks ja lähedasemaks EL Ükski andmevahetus ei saa toimuda algatustes olevatele ettepanekutele. ühepoolselt. Maailmas on hetkel mõned üksikud riigid, kes on nn Travel Rule kehtestanud. FATF on seda riikidele ette heitnud, kuid asi ei ole riikide soovis – probleem on tehniliste lahenduste puudumises. Eelnõu ei selgita mitte mingil viisil, kuidas selline infovahetus reaalselt toimuma hakkab. Maksuvaldkonnas on võtnud aastaid aega, et infovahetuse standardid (USA FATCA, OECD CRS, EL DAC) toimima saada. Välja on töötatud XML filede struktuurid, transkriptsioonireeglid, jne. EL puhul on need kehtestatud Komisjoni rakendusmäärusega, et infovahetus reaalselt toimiks. Sama 98 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 moodi võttis aastaid, et saada toimima SWIFT maksed, mis on nn Travel Rule kõige lähedasem versioon finantsmaailmas. Kõige selle taustal tekib küsimus, kuidas toimuks uus infovahetus eelnõu kohaselt? Klient soovib Eesti VASP-st kanda oma bitcoinid näiteks ühe suurema teenusepakkuja Coinbase kontole. Mida Eesti VASP siis tegema peaks? Teeb plokiahelas ülekande ja saadab nõutud andmetega e-maili [email protected] ? Siinkohal juhime tähelepanu, et igasugune isikuandmete saatmine EL-st välja on väga keeruline, kui mitte võimatu, ning reeglina väga suurte trahvide ähvardusel keelatud. Viimasest ei saa teha erandit lihtsalt lausega seletuskirjas ega isegi mitte RahaPTS muutmisega; 16.10. Eelnõu § 1 punktid 22, 23, 24, 25, Mitte Eelnõuga kehtestatakse mitmed 27, 28, 29, 30, 34 (va arvestatud analoogsed nõuded, mis kehtivad järelevalvetasu) tuleks eelnõust teistele finantseerimisasutustele välja jätta ootele. Puudub (eeskätt makseasutustele ja e-raha mõjuanalüüs ja põhjendus, miks asutustele). Need nõuded ei ole käsitletakse kõiki VASP-e ühegi loodud üksnes suurtele erisuseta traditsiooniliste suurte ettevõtetele, vaid kohaldatakse ka finantsasutustena. Virtuaalvääringud väikestele ja paljud väikesed ja virtuaalvarad laiemalt koos ettevõtted on, vaatamata nendele plokiahela tehnoloogiaga on ja nõuetele, saanud jäävad veel mõneks ajaks peamiselt Finantsinspektsioonilt tegevusloa. iduettevõtete valdkonnaks. Nende nõuete raames on jätkuvalt Iduettevõtted teevad PIVOT-eid, ettevõtjatel võimalus alustada kaasavad erinevates voorudes väikeettevõtjana ja kasvada. kapitali, nimetavad juhtorganitesse Finantsinspektsiooni poolt investoreid ja nõustajaid, kord järelevalvatavates sektorites pole suplevad rahas ja siis loevad sente. nõuete tõttu innovatsioon ega kasv See tähendab muuhulgas, et kadunud. Ka valuutavahetuse äriplaanid eksisteerivad ainult teenusele kohaldub RahaPTS-i investor-pitch slaididel ning cap- regulatsiooni sama režiim nagu table on pidevas muutumises. Kui virtuaalvääringu teenuse Eesti soovib asuda seisukohale, et pakkujatele. Valuutavahetuse dollarit euroks võib vahetada teenuse osutamiseks on sama sisuliselt ühegi nõudeta hotelli moodi vaja taotleda RAB-ilt luba infolett, kuid bitcoini euroks tohib ja paljud tegevusloa saamise vahetada ainult kahe-aastase tingimused kattuvad äriplaani alusel tegutsev stabiilne virtuaalvääringu teenuse konglomeraat, siis tuleb koostada tegevusloaga. Kui tehingud ei 99 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 vastav põhjendus koos toimu sularahas, siis tuginetakse mõjuanalüüsiga. Teine võimalus on mõne teise krediidi- või oodata ära MiCa, mis juba õige pea finantseerimisasutuse kõik need küsimused EL-s hoolsusmeetmetele. ühetaoliselt lahendab. Seletuskirjas Valuutavahetusteenuse puhul peab olevad ainsad põhjendused stiilis: isikusamasuse tuvastamine „kriteeriumid kattuvad teiste toimuma, kui sularaha vahetatav finantsjärelevalvesubjektide kohta summa ületab 1000 eurot. Kui kehtestatud eriseadustes sularahas tasutakse üle 32 000 samasisuliste normidega“, ei selgita euro, tuleb esitada teade RAB-ile. kuidagi, miks peaksid kõigile Rahapesu ja terrorismi rahastamise VASP-dele just sellised kriteeriumid riskid on hetkel kõrged ja neid kehtima. Seletuskirja osad, kuhu on tuleb esimesel võimalusel kogemata jäänud sisse viited hoopis maandada. Seoses kõrgete riskide teist liiki finantsasutustele, viitavad ja sektori suurusega, pole Eestil pigem asjaoludele, et analüüs ja võimalik jääda ootama Euroopa põhjendused puuduvad ning eelnõu Liidu algatuste jõustumist. koos seletuskirjaga on koostatud lihtsalt kopeeri-kleebi meetodil ilma sisulise analüüsita; 16.11. Eelnõu § 1 punkt 26 vajab muutmist Mitte RahaPTS-is ei pea kõrge õiguskindluse saavutamiseks. arvestatud detailsusega kirjeldama igat Viimase aja praktika kohaselt on nii haldusmenetluse nüanssi. Eesti Finantsinspektsioon (väikefondi õigussüsteemile on iseloomulik, et valitseja registreerimisel) kui ka eriseadustesse kirjutatakse välja RAB (virtuaalvääringu tegevusloa ainult erisused. RAB peab lähtuma väljastamisel) asunud teadlikult tegevusloa menetluses lisaks venitama. Kuna seaduse järgi RahaPTS-ile majandustegevuse hakkab menetlustähtaeg lugema üldosa seadustikust ja alles kõigi dokumentide ja info haldusmenetluse seadusest, mis saamisest, siis venitavad mõlemad koostoimes annavad seaduse riigiasutused täiendava info tasandil ammendava piiritluse küsimisega. Nii on pideva RAB-i kaalutlusõigusest ja dokumentide või info juurde põhimõtetest, millest lähtudes tuleb küsimisega võimalik menetlusi haldusmenetluses lähtuda. Ühtegi venitada mitmete kuude pikkusteks piiramatut õigust eriseadustest ei ilma, et riigiasutust saaks otseselt saa tulla, sest haldusorgani tegevus süüdistada tegevusetuses. on piiritletud haldusmenetluse Menetlustega venitamine tõi hiljuti seaduses. Seletuskirjas on kaasa suurema kohtuasja . Seega märgitud, et nõuda saab ainult peaks eelnõu sõnastus suunama vajalikke andmeid ja dokumente mõlemat poolt võimalikult kiiresti ehk neid dokumente ja andmeid menetlustähtaja alguspunkti poole, ilma milleta ei saa menetlust läbi mitte viitama senisest veelgi enam viia. võimalusele, et see alguspunkt võib saabuda teadmata tulevikus lähtuvalt RAB diskretsioonist küsida kuni 30-päevaste vahedega infot järjest juurde. Juhime siinkohal tähelepanu, et RAB-l ei ole ja ei saa 100 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 olla piiritlemata õigust jätta menetlus algatamata taotluse puudulike andmete tõttu nagu seletuskirjast võib välja lugeda. Selles küsimuses on praegu kohtumenetlus Finantsinspektsiooniga pooleli. Meie hinnangul on nii Finantsinspektsioon kui ka RAB haldusorganid, kellel on selgitamiskohustus. Viimast eriti olukorras, kus esitada tuleb niivõrd ebamääraselt kirjeldatud infot nagu eelnõus pakutud: „andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase“. Eelnõu baasil tekib praegu olukord, kus RAB saab sisuliselt täiesti piiramatu õiguse otsustada, milliseid taotlusi menetleda (ehk esitatud andmed on täielikud) ja milliseid mitte (ehk esitatud andmed on mittetäielikud). Selline regulatsioon muudab haldusmenetluse subjektiivseks ning ei ole õigusriigile kohane. Viidatud vaidluses Finantsinspektsiooniga on halduskohus muuhulgas märkinud järgmist: „Vastuseks kaebusele tuleb vastustajal täiendavalt selgitada, miks vastustaja ei pidanud täiendava informatsiooni kogumist kaebajalt haldusmenetluses vajalikuks ning milles kaebaja esitatud andmete ebapiisavus ning puudulikkus seisnes. Haldusakti põhjendamine on oluline, tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti ning see ei tähenda õigusakti normide kopeerimist haldusaktis, vaid otsuse isikule arusaadavaks tegemist (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3- 17-1110). Samuti tuleb vastustajal 101 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 selgitada, kas koos otsuse eelnõuga selgitati kaebajale ka seda, milliste täiendavate dokumentide või selgituste esitamine on vajalik, et haldusmenetlus võiks lõppeda positiivse otsuse tegemisega.“; 16.12. Eelnõu § 1 punkt 31 on Mitte Ettevõtluskeeld ja ärikeeld on õigusvastane ja tuleks välja jätta. arvestatud tunduvalt laiemad, kui tähtajaline Sisuliselt on tegemist sektoriaalse piirang Eestis uuesti tegevusloa ettevõtlus- ja ärikeelu saamiseks. Sarnaseid piiranguid on kehtestamisega, mis rakendub ühegi ka teistes sektorites (näiteks erisuseta väga laiale subjektide hasartmängukorraldajatele), kus ringile. Meile teada olevalt niivõrd piiratakse nende isikute naasmist lai keeld Eesti õigusruumis puudub turule, kes varasemalt on rikkunud ning karistused, sh ettevõtlus- ja tegevusloatingimusi või näiteks on ärikeeld, on eeldanud esitanud valeandmeid tegevusloa süüteokoosseisu esinemist, seal taotlemisel. hulgas tahtluse kindlaks tegemist. Eelnõu kohaselt saab sisulise ärikeelu ka näiteks investorist omanik, kellel ei pruugi rikkumisega mitte mingit seost olla ning halvemal juhul on hoopis ise kannataja (kui palgaline juhatus on jätnud oma hoolsuskohustuse täitmata). Eelnõus välja pakutud regulatsioon on karistusõiguse põhimõtete ja põhiseadusega vastuolus; 16.13. Eelnõu § 1 punkt 32 (osakapital ja Arvestatud Eelnõud muudetud ja sõnastatakse omakapital) tuleks eelnõust välja osaliselt järgmiselt: jätta ootele. Eelnõus ei ole kuidagi „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse analüüsitud ega põhjendatud, kuidas pakkuja osa- või aktsiakapital on jõutud järeldusele, et osakapitali (1) Virtuaalvääringu teenuse nõuet tuleks tõsta vähemalt 28 (!) pakkuja osa- või aktsiakapital peab korda. Seejuures on tehtud ilmselt olema: loogika viga VASP-de 1) vähemalt 125 000 eurot, kui finantsnäitajate esitamisel virtuaalvääringu teenuse pakkuja seletuskirjas. Esiteks, seletuskirjas osutab ühte või mitut käesoleva mainitud 40 ja 80 miljonit eurot on seaduse § 3 punktides 10, 101 või ilmselt virtuaalvääringu käive 103 nimetatud teenust; (tehingute väärtus kokku), mitte 2) vähemalt 350 000 eurot, kui VASP käive (moodustub ainult virtuaalvääringu teenuse pakkuja teenustasudest). Hindamise aluseks osutab käesoleva seaduse § 3 saab võtta ainult viimase, kuna punktis 102 nimetatud teenust.“. esimene on klientide raha ja ei Kapitalinõuete eesmärk on tagada kuulu VASP-le. Teiseks on viidatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja numbrid statistiline meelepete. suurem usaldusväärsus ja Käive jaguneb VASP-de vahel võlausaldajatele parem kaitse, mis äärmiselt ebavõrdselt nagu RAB oleks vastavuses neile antud 102 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 enda analüüsis välja tõi – 2/3 terve õigusega tegutseda kõrgendatud turu käibest kuulus ühele ettevõttele usaldusväärsust eeldavas (820 miljonit) ning 99,2% ettevõtete valdkonnas ja aitaks paremini käive oli alla 50 miljoni . Seega ei maandada ettevõtja võetavaid näita turu keskmine mitte midagi riske. Kapitalinõude kasv arvestab ühe konkreetse VASP maksevõime sektori käibe kasvu. Keskmine kohta. Kolmandaks moodustavad käive ajavahemikus 01.08.2020 virtuaalvääringute suure käibe kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga kauplemistehingud, mitte raha vastu ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja vahetamise tehingud. Näiteks meie kui arvestada ainult neid testitav kauplemisrobot on teeninud ettevõtjaid, kes olid terve 5 päevaga 28 eurot (alginvesteering vaadeldava perioodi tegutsenud oli 1000 eurot), aga ta on selleks ega olnud peatanud oma sooritanud 331 tehingut mahus 16 tegevusluba, siis keskmine käive 170 eurot. Igalt tehingult oleme oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või maksnud teenustasu 0,2%, mis on osakapitalinõue 350 000 või 125 pigem üle turu keskmise. Seega on 000 euro ulatuses on seega VASP teeninud umbes 32 eurot. ettevõtjatele jõukohane. Võttes aluseks viidatud 40 miljonit, oleks VASP teeninud 0,2% Suurimas osas kasutavad tarbijad teenustasu korral 80 000 eurot. virtuaalvääringuid Seega oleks uus nõutav osakapital investeerimisinstrumentidena, et võrdne sellise VASP nelja aasta saada kasu nende hinnatõusust. kogu käibega. Seda ei saa kuidagi Väärtpaberi turu seaduse (edaspidi nimetada seletuskirja sõnaga VPTS) § 93 lõike 1 punkti 2 järgi „jõukohane“. Lisaks juhime peab investeerimisühingu tähelepanu, et omavahendeid peab aktsiakapital olema vähemalt 125 olema üle 350 000 euro, kui sellisele 000€, kui lisaks VPTS § 43 lõike 1 tulemusele jõuda eelmise punktides 1 – 2 sätestatule tegeleb majandusaasta püsikulude ühing ka väärtpaberite hoidmise ja arvutamise kaudu. Seejuures on haldamisega kliendi jaoks VPTS § eelnõu juurest puudu vastav 44 punkti 1 järgi. Virtuaalvääringu rahandusministri määruse kavand, ülekande teenus on erand mis on HÕNTE kohaselt eelkirjeldatust, kus pole osapooltel kohustuslik, ja mille tõttu ei ole niivõrd huvi muutuva väärtuse praegusel kujul VASP-del üldse suhtes, vaid virtuaalvääringu võimalik välja arvutada, kui suur teenuse pakkuja roll on sarnasem nende omakapitali nõue saab olema e-raha asutusele ja eesmärgiks on vähem kui kolme kuu pärast. See on virtuaalvääringu ülekandmine ühelt eriti oluline iduettevõtete puhul, kliendilt teisele. Seetõttu on selle kelle kuludest 90% moodustab teenuse osas kasutatud analoogina algusaastatel it-arenduste ja e-raha asutuse kapitalinõuet, mis turunduse eelarve ning puudub on 350 000 eurot. Kehtestatav selgus, kuidas neid kulusid võetakse kapitalinõuete režiim on võrreldes omakapitali nõude arvutamisel kehtivate nõuetega lähedasem arvesse. Lisaks tuleb arvestada, et sellele, mida on pakutud Euroopa virtuaalväringu teenuse pakkumine Parlamendi ja nõukogu määruse on tihti seotud ettevõtte tehnilise ettepaneku, mis käsitleb lahendusega, mitte ei ole krüptovaraturge. eraldiseisev teenus. Näiteks langeks 103 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kavandatava regulatsiooni alla ka Muudatus leevendab võrreldes osta.ee sarnane platvorm (kliendil eelnõuga paljude ettevõtjate jaoks on olemas ettevõtte konto/wallet kapitalinõuet. kuhu ta saab kanda ja hoida rahalisi Ettepaneku esindaja tugineb vahendeid platvormil ostude vanemale RAB-i uuringule. Eelnõu sooritamiseks), kes vahendab on koostatud lähtudes uuematest valdavalt ainult väga väikeseid andmetest, mis näitavad sektori tehinguid ning kus reaalne peaaegu kümnekordset kasvu. rahapesurisk on nullilähedane. Arvamuse esitaja pole selgitanud, Puudub igasugune põhjendus, mis kuidas kavandatav regulatsioon kehtestatakse krüptoraha kohalduks jaemüügiga tegelevale aktsepteerivale „osta.ee“-le ettevõttele, kes ei osuta kolossaalsed osakapitali nõuded virtuaalvääringuteenust. kusjuures FIAT raha kasutavale osta.ee-le ei tule kellelgi pähegi selliseid nõudmisi esitama hakata. Tegemist on selgelt põhjendamatu ning seadusevastase diskrimineerimisega. Seega minimaalselt tuleks luua sarnastele ettevõtetele sarnane õigusruum (võimalus kasutada erandit) ning näiteks panna nõude osakapitali nõude täitmine sõltuvusse ettevõtte käibest. 16.14. Eelnõu § 1 punkt 32 Selgitatud Eelnõu koostamisel suhtleb (audiitorkontroll) tuleks muuta. Rahandusministeerium ka Eestis on reaalne probleem Audiitorkoguga. Tegemist on audiitorite plokiahela kompetentsi ja tavapärast majandusaasta-aruande soovimatusega tegeleda virtuaalvara auditiga, mis erineb selles osas, et ettevõtete auditeerimisega. ettevõtja tegevus ja varad on Arvestades plokiahela tehnoloogia tihedalt seotud kiiret arengut ja levimist eri virtuaalvääringutega. Eestis sektoritesse , koosmõjus ECB ja tegutseb virtuaalvääringu teenust teiste riikide digitaalsete valuutade pakkuvaid ettevõtteid, kellel on projektidega, on Eesti audiitorite audiitorkontrolli või ülevaatuse kompetentsi tõstmine kriitilise kohustus ja erinevad tähtsusega. Seega on kohustusliku audiitorettevõtjad pakuvad neile vastandumise, kus VASP ei näe vastavat teenust. Audiitorettevõtjad väiksuse tõttu vajadust on juba aasta aega olnud teadlikud, audiitorkontrolliks ning audiitor ei et üks hetk riik kehtestab taha auditeerida tundmatut virtuaalvääringu teenuse valdkonda, asemel vajalik luua pakkujatele auditi kohustuse. keskkond, kus ettevõtted ja Audiitorkogu planeerib korraldada audiitorid koos arenevad. Tuleks vandeaudiitoritele üritusi/koolitusi kaaluda lähenemist, kus võrreldes virtuaalvääringute teemal. audiitortegevuse seaduses toodud piirmääradega jõutakse 3-5 aasta perspektiivis järk-järgult olukorrani, et kõik VASP-d on auditeeritud 104 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 (alustades suurematest). Täna ei ole reaalne leida Eestist audiitoreid, kes on nõus oma nime lisamisega alustavate iduettevõtete alles taotletavate virtuaalvääringu tegevuslubade juurde. Selleks on audiitorid liiga konservatiivsed, iduettevõtted liiga agiilsed ja puudu mitme aasta jagu plokiahela koolitusi audiitoritele ning raamatupidajatele; 16.15. Eelnõu § 1 punkt 32 (siseaudiitor) Selgitatud Nõue siseauditi funktsiooni omada tuleks muuta. Siseaudiitoreid on ka suht väikeses (inimeste arvu Eestis vähe ning nende tegevus on mõttes) ettevõttes ainult elavdaks rangelt reguleeritud, mistõttu on ka teenusepakkujate tegevust. kiire juurdekasv piiratud. Alustavalt Siseaudiitorit ei pea ettevõtja iduettevõttelt on ebapraktiline nõuda endale täiskohaga palkama. atesteeritud siseaudiitori palkamist Suuruse nõudeid siseauditi olukorras, kus sellel inimesel ei ole nõudega pole seostatud ka teistes erialast tööd organisatsiooni ja käibe finantsvaldkonna seadustes. väiksuse tõttu ning samal ajal on tal keelatud tegeleda muuga ettevõttes (sh seletuskirja kohaselt isegi sisemisi dokumente koostada). Eelnõu tooks kaasa olukorra, kus VASP-d peaksid turult üle ostma siseaudiitoreid olukorras, kus neile ei ole igapäevast tööd anda. Saame aru, et siseaudiitorilt oodatakse igapäevast VASP-i due diligence tegevust koos leitud rikkumiste teavitamisega RAB-le, kuid alla 10 inimesega organisatsioonis on sellise täielikult sõltumatu positsiooni loomine inimlikult võimatu ning kõik vastavad kohustused koos isikliku vastusega on juhatuse liikmel niigi olemas. Seetõttu tuleks siseaudiitori palkamise kohustus seada sõltuvusse VASP-i suurusest (näiteks käibest); 16.16. Eelnõu § 1 punkt 32 (nõuded Mitte NRA käigus tuvastati, et juhatusele ning kontaktisikule) arvestatud virtuaalvääringu sektoris on palju tuleks muuta. Eelnõuga soovitakse juhtumeid, kus Kontaktisik on lahendada nn tankistide probleemi, variisik. Kontaktisik on kuid sellele lähenetakse analüüsi ja deklareeritud kontaktisikuks riskipõhisuse asemel seletuskirjas mitmes ettevõttes, põhjendamata käskude ja keeldude kehtestamisega. Inimese võimekus 105 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ettevõtet juhtida või kontaktisiku mistõttu ei ole võimalik tagada ülesandeid täita ei sõltu ega peagi konfidentsiaalsust suhtluses sõltuma ettevõtte valdkonnast (miks järelevalve- ja tohib juhatuse liige olla eelnõu õiguskaitseasutustega. Samuti on kohaselt kümnes erinevas ettevõttes, olnud juhtumeid, kus aga ainult kahes VASP-s), vaid kontaktisikuks on variisik, kes ei organisatsiooni suurusest ja tea ettevõtte tegevusest midagi. ülesehitusest. Eestis on Kui tullakse kontrollima, siis peab spetsialistide, sh rahapesu selline isik igakordselt spetsialistide suur puudus, ning ise kellegi käest juurde küsima selliseid inimesi ei ole mõttekas infot, millele tal peaks olema oma palgata niisama istuma. Mida teeb töökohast tulenevalt otse reaalselt kontaktisik 40 tundi ligipääs. Muudatus ei välista nädalas alustavas VASP-s, kes leiab kontaktisiku teenuse kasutamist, nädalas alla 10 kliendi ja teeb alla kuid arvestades virtuaalvääringu 50 tehingu? Selline töötaja on teenuse pakkujate sektori keerukust iduettevõttele asjatu kulu, töö ja kõrgeid riske on vajalik tagada spetsialistile demotiveeriv ning kontaktisiku kõrge pühendumus töökoht ühiskonnale raisatud Täienduse eesmärk on tagada, et ressurss. Lisaks ei tõuse sellise kontaktisikul või vastava kontaktisiku kvalifikatsioon, kuna struktuuriüksuse juhil oleks reaalne tal ei ole toetavat töökeskkonda ja seoses virtuaalvääringu teenuse tekib praktilise kogemuse puudus. pakkujaga, sh teadmised Numbriliste töökohtade piirangute virtuaalvääringu teenuse pakkuja asemel on asjakohane kasutada nii tegevusest ja ligipääs juhatuse kui ka kontaktisiku puhul virtuaalvääringu teenuse tööaja arvestuse tööriistu, mis pakkumisega seonduvatele kombineerituna andmetele. Nõude eesmärk on klientide/tehingute/käibe raportiga vältida olukorda, kus pakutakse selekteerib kiiresti välja isikud, kes kontaktisiku teenust, mille reaalselt tööd ei tee ehk nn tankistid. tulemusel üks isik on kümnete Lisaks tuleks meie kogemuse põhjal virtuaalvääringu teenuse pakkujate soosida, mitte takistada, just kontaktisik. Kui kontaktisik on alustavate iduettevõtete puhul deklareeritud kontaktisikuks spetsialistide väljast kaasamist, seal mitmes ettevõttes, siis ei ole hulgas kontaktisikuid renditööjõu võimalik tagada konfidentsiaalsust vormis. Sarnase varasema suhtluses järelevalve- ja kogemusega ja pideva välise toetava õiguskaitseasutustega. Samuti on struktuuriga kontaktisikud on palju olnud juhtumeid, kus professionaalsemad ning tagavad kontaktisikuks on variisik, kes ei alustavates iduettevõtetes kiiremini tea ettevõtte tegevusest midagi. kvaliteetsema tulemuse, kui Ettevõtte tegevuse kontrollimisel täiskohaga kontorisse palgatud peab isik, kellel ei ole tugevat seost kontaktisik, kes pannakse istuma ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi ühte tuppa kolme arendajaga ning käest juurde küsima infot, millele kellel ei ole mingit võimalust tal peaks olema oma töökohast kellegagi oma töö probleeme tulenevalt otse ligipääs. Selline arutada, kuna ta on ettevõttes üksi. olukord aeglustab mitte ei kiirenda Väljast kaasataval professionaalil on järelevalveasutuse ja kohustatud olemas nii vastava haridus (kallid isiku vahelist suhtlust. 106 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 koolitused) kogemus kui ka ligipääs vastavatele spetsialiseeritud ning kallitele tööriistadele, mida väike ettevõte enda kontaktisikule võimaldada ei saa; 16.17. Eelnõu § 1 punkt 32 (välisriigid) Arvestatud Loobutud on virtuaalvääringu tuleks eelnõust välja jätta ootele. teenuse pakkuja välisriigis Hetkel käivad seoses MiCa-ga tegutsemise teatise regulatsioonist. arutelud, kuidas hakkab toimima virtuaalvääringute siseturg Euroopas ning milliseks kujuneb planeeritav nn passporting režiim. Eelnõuga soovitakse anda RAB-le väga lai otsustusõigus ning keelduda välisriigis teenuse osutamisest näiteks alusel, et „virtuaalvääringu teenuse pakkuja /…/ muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis;“. Meie hinnangul puudub vajadus MERAS § 19 lg 1 p 7 kontseptsiooni importimiseks virtuaalvääringute sektorisse. VASP-d on valdavas enamuses iduettevõtted, mis on asutamisest alates orienteeritud rahvusvahelisele turule (seda on kinnitatud ka MiCa eelnõus). Mitte ükski Eesti vastava valdkonna ettevõte ei ole elujõuline ega selle äriplaan teostatav, kui EL 500 miljoni tarbijaga siseturul kehtestada nõue, et Eesti teenusepakkuja valdav osa klientidest peavad olema 1,5 miljoni elanikuga Eestist. Juhime siinkohal tähelepanu, et liiga paljud eelnõu sätted annavad RAB-le piiramatu õiguse tunnistada tegevusluba ükskõik millal kehtetuks tulenevalt välistest faktoritest (näiteks RahaPTS § 75 lg 2 p 4 annaks aluse tunnistada luba kehtetuks, kui mõni välisriik hakkaks VASP-e reguleerima); 16.18. Eelnõu § 1 punkt 34 Arvestatud Järelevalvetasu baasosa (järelevalvetasu) tuleks muuta. osaliselt tasakaalustab kõikuvat mahuosa. Seletuskirjas puudub analüüs, mille Järelevalvetasu peab ettevõtja oma alusel on jõutud eelnõus tegevuses arvestama kui kuluna, väljapakutud järelevalvetasuni. 107 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Juhime siinkohal tähelepanu, et millega tuleb arvestada VASP-de teenustasud, millest tuleks hinnakujunduses. järelevalvetasu maksta, kõiguvad suures ulatuses. Peamise käibe tekitavad just virtuaalvääringu kauplemise tehingud, mille tasud on väga madalad . Selliste VASP-de puhul võib planeeritav järelevalvetasu ulatuda kuni 25%-ni nende käibest, mis on ebaproportsionaalselt palju. Samal ajal ei mõjuta järelevalvetasu üldse kõige lihtsamaid raha virtuaalvääringu vastu vahetamise teenuse osutajaid, kuna nende tasud on reeglina 2-5% vahel tehingust. Eelnevast tulenevalt peaks järelevalvetasu kehtestamisel võtma arvesse erinevaid teenussegmente, rahvusvahelist konkurentsi ja väljakujunenud hinnatasemeid; 16.19. Eelnõu § 1 punkt 36 tuleks muuta. Mitte Eelnõu jõustumise kuupäeva Arvestades eelnõuga kaasnevaid arvestatud lükatakse edasi ühe kuu võrra 1. muudatusi, seal hulgas osakapitali veebruarile 2022. Rohkem ei ole tõstmine 28 (!) korda, on võimalik edasi lükata, kuna seletuskirjas toodud üleminekuaeg riskitase on väga kõrge, seega 11 nädalat ebarealistlik. Seda enam, riskide realiseerumise vältimiseks et selle ajaga tuleks leida audiitor ja tuleb tegutseda kiiresti. Kõrgetele siseaudiitor, keda pole Eesti turul riskidele reageerimise kiirus on olemas, ning korraldada ringi oluline näitaja, mille alusel kontaktisikute töö (kontaktisikud hinnatakse riigi võimekust peaksid valima, millise ainsa VASP maandada rahapesu ja terrorismi juurde nad jäävad ning teised rahastamise riske. Hilisem peaksid leidma kiirkorras uued jõustumisaeg tähendab, et riik on inimesed). Kontaktisikute küsimus pikemat aega haavatav ohtude on eriti keeruline olukorras, kus suhtes ja see omakorda tõstab juba täna, enne eelnõuga kaasnevaid ohtude realiseerumise tõenäosust. muudatusi, otsivad rahapesu Ohtude realiseerumine võib omada spetsialiste nii VASP-d, suured olulist negatiivset mõju riigi pangad kui ka RAB ise. Vastava mainele, julgeolekule, pädevusega inimesi lihtsalt pole rahanduskeskkonnale ja Eestis piisavalt. Täiendavalt jääb majandusele laiemalt. eelnõus arusaamatuks RAB-le antav Tegevusloa kooskõlla viimise piiritlemata õigus pikendada menetlusaja kestus on kuni viis individuaalselt üleminekuaega 5 kuu kuud, et maandada RAB-ile võrra. See on pikem kui üldine tekkida võivat ülekoormust, kui tähtaeg ning toob kaasa taaskord kõik tegevusloaga VASP-id regulatsiooni rakendamise piiramatu tegevusloa muutmise taotlused subjektiivsuse. Jättes kõrvale esitavad. Menetluse tähtaeg ei küsimuse osakapitali ja teiste nõuete mõjuta ajahetke, mil VASP-id 108 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 niivõrd suure muutmise peavad nõudeid täitma. VASP-id põhiseaduslikkusest üldiselt, tuleks peavad uusi nõudeid täitma üleminekuks anda vähemalt üks vastavalt jõustumissättes ja majandusaasta, et VASP-d saaksid rakendussättes olevatele korrigeerida äriplaane ning koguda kuupäevadele mitte olenevalt omavahendeid uute sellest, millal RAB oma menetluse märkimisväärsete kulude lõpetab. kandmiseks. Lisaks tuleb Enne muudatuste jõustumist reguleerida küsimus, mis saab enne esitatud tegevusloa taotlusi tuleb muudatuste jõustumist esitatud menetleda vastavalt RahaPTS-ile, tegevuslubade taotlustest (millal haldusmenetluse seadusele ja tuleb millistele nõuetele vastata ning majandustegevuse seadustiku kuidas kulgevad menetlustähtajad); üldosa seadusele. 16.20. Eelnõu § 4 punkt 2 tuleks eelnõust Mitte Riigilõivu määramisel lähtutakse välja jätta. Seletuskirja kohaselt arvestatud lõivustatud toiminguga peab riigilõiv katma toimingu kaasnevatest kuludest. Arvestades tegelikud kulud ning väidetakse, et asjaoluga, et virtuaalvääringu neid ei saa välja arvutada. teenuse pakkuja tegevusloa Ajalooliselt on Eestis olnud menetlus muutub senisega korduvaid õiguskantsleri sekkumisi võrreldes ja teiste RAB-i poolt ning riigilõivude kohtus tegevusloastatud põhiseaduse vastaseks tunnistamisi finantseerimisasutustega võrreldes põhjusel, et riigilõiv ei tohi olla tunduvalt mahukamaks, siis on riigile tulu teenimise allikaks. asjakohane riigilõivu tõus. Seletuskirjas tuuakse välja, et kehtivast kolm korda kõrgem riigilõiv on põhjendatud sellega, et virtuaalvääringu tegevusluba on teistest RAB väljastatavatest tegevuslubadest keerukam. Juhime tähelepanu, et krediidiasutuse tegevusloa esitamisel tuleb tasuda menetlustasu Finantsinspektsioonile 1500 eurot (Finantsinspektsiooni seadus § 453). Raske on uskuda, et selle kontrolliese on VASP tegevusloast kuus korda lihtsam. Samuti juhime tähelepanu, et seletuskirjas on viga riigilõivu tõstmise põhjendustes – riigilõiv ei kata ja ei peagi katma hilisema järelevalve kulu (lk 22 rida 11). Hilisema järelevalve kulu katmiseks on eelnõuga ettenähtav järelevalvetasu; 16.21 Eelnõu § 4 punkt 2 tuleks eelnõust Mitte Nimetatud juhtumid on välja jätta. MTR-i tehnilise arvestatud reguleeritud riigilõivuseaduses lahenduse tõttu kvalifitseeruvad eranditena, millele ei rakendata praegu kõik VASP tegevusega riigilõivu: seotud muudatused (ka näiteks e- 109 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 maili muutumine või kontori § 20. Riikliku registri ja muu vahetus) tegevusloa muutmiseks. andmekogu toimingu ning Vahepealse RAB tõlgenduse dokumendi väljastamise eest kohaselt oleks tulnud ka näiteks riigilõivu tasumisest vabastamine kontaktisiku puhkus vormistada (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste MTR-s kahekordse tegevusloa toimingute eest: muudatusena (määrata asendaja 1) aadressiandmete muutmine, mis ning puhkuse lõppedes uuesti on tingitud kohanime muutmisest, asendaja ära võtta). Samuti tekitab haldusüksuse, asula või tänava MTR-s tegevusloa muutmise piiride muutmisest või sihtnumbri taotluse see, kui VASP soovib oma muutmisest; sise-eeskirja uuendada (näiteks 2) füüsilise isiku isikunime või tulenevalt RahaPTS mõne mõiste elukohaandmete muutmine, kui muutumisega nagu juhtus PEP- sellele eelneb muudatus dega). MTR tekitab praegu rahvastikuregistris; põhjendamatu halduskoormuse nii 3) isikukoodi muutmine või VASP-dele kui ka RAB-le, aga seda täiendav sissekandmine; ei saa lahendada märkimisväärse 4) surnud isiku andmete registrist riigilõivu kehtestamisega. Kui kustutamine; kontaktisik lahkub töölt, milleks tal 5) juriidilise isiku, välismaa on TLS-st tulenev puutumatu õigus, äriühingu filiaali ja füüsilisest siis tekiks eelnõu kohaselt VASP-l isikust ettevõtja nime, kohustus kontaktisiku andmeid registrikoodi, aadressiandmete ning muuta ning tasuda 4000 eurot juriidilise isiku õiguslikule vormile riigilõivu. Kas sellise kahju võib viitava täiendi muutmine, samuti tulevikus lahkuvalt töötajalt sisse juriidilise isiku ühinemisest, nõuda? jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris; 6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi „asutamisel” kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus Tartu Maakohtu registriosakonna peetavas registris. 16.22. VASP-de tegevuse massiline Selgitatud Tarbijakaitselised küsimused ei lõpetamine on reguleerimata. kuulu käesoleva eelnõu skoopi. Juhime tähelepanu, et eelnõust on Kui on teada olulised puudujäägid, välja jäänud kõige kriitilisema ja Eesti tarbijakaitseõiguses, mille probleemsema olukorra tõttu Eesti kliendid võivad saada lahendamine – kuidas kaitsta olulist varalist kahju, siis tuleks 110 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 klientide õigusi ja varasid olukorras, vastavad ettepanekud esitada kus VASP-d vastavalt eelnõu Majandus- ja eesmärgile oma tegevuse vähemalt Kommunikatsiooniministeeriumile. 90% ulatuses Eestis lõpetavad. Sellises olukorras tekib paratamatult küsimus, mis saab erinevatel platvormidel ja rahakottides olevast varast, kuna juriidiliselt tähendab kolimine teise riiki Eesti äriühingu sulgemist ning alustamist teises riigis puhtalt lehelt. Kui sellised teenusepakkujad „tõmbavad juhtme välja“ 18.03.2022, siis tekib tõeline kaos ning klientidel on sisuliselt võimatu midagi tagasi saada. Reaalsuses on tänaseks kõikide VASP-de postkastid täis pakkumisi kolida oma tegevus Leetu. Kindlasti paljud seda võimalust kasutavad ning riskide maandamiseks lõpetavad jätkusuutliku tegevuse Eestis veel enne aasta lõppu. Seega võivad riskid realiseeruda veel enne eelnõu jõustumist ning riigil peab olema sõnum, kuidas VASP-d ja nende kliendid peaksid käituma. 111 Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 Rakendusakti kavand RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri … 2022. a määrus nr … „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted“ Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 722 lõike 5 alusel. Püsivate üldkulude arvutamine (1) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne. (2) Püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmised näitajad: 1) „Mitmesugused tegevuskulud”; 2) „Põhivara kulum ja väärtuse langus”; 3) „Muud ärikulud”. (3) Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud. (4) Põhivara kulum ja väärtuse langus on materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest tekkinud kulud. (5) Muud ärikulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkinud kulud, sealhulgas kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised, netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustest müüjate ees. (6) Rahapesu Andmebüroo eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude suuruse arvutamisel maha arvata ühekordsed aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel