EELNÕU 2021 KORRALD US 2021 nr „ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekir ja “ kinnitamine 260350 595630 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistad a kehtetuk s Vabariigi Valitsuse 30 . septembri 2021 . a korraldus nr 337 „ „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Riigikantselei Meie 21.12.2021 nr 1.1-10.1/9157-1
[email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a istungile uuendatud Vabariigi Valitsuse
korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu
ja kaasnevad materjalid.
Eelnõuga kehtestatakse muudetud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekiri“, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud
muudatusettepanekuid. Samuti suunatakse korraldusega Vabariigi Valitsuse reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt 2021. a vabanenud toetus valitsuskabineti 12.
mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri”
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
4. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1. 30.09.2021 kinnitatud VV
korralduse nr 337 lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri”
võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga
5. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 2. Märkuste ja ettepanekutega
arvestamise tabel.
Piret Loorand 611 3213
[email protected]
2
17.12.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2014–2020 struktuurivahendite kasutamise
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2014. a vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi ÜKP rakenduskava)
eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest tegevustest. Meetmete nimekiri sisaldab
rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, meetme tegevusi, tulemuste hindamiseks
vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest
vastutavaid asutusi.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 30. septembri 2021. aasta Vabariigi Valitsuse
korraldusega nr 337 kinnitatud nimekirja asemel.
Meetmete nimekiri kajastab seejärel struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt
laekunud muudatusettepanekuid. Samuti on meetmete nimekirjas vähendatud meetme
tegevuste eelarveid 2021. aastal Vabariigi Valitsuse reservist kaetud
finantskorrektsiooniotsuste võrra, mistõttu rakenduskava ülebroneering väheneb 2 056 733
euro võrra, 63 732 756 eurolt 61 676 023 eurole.
Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Piret Loorand
(
[email protected], 611 3213) ning juriidilise ekspertiisi viis läbi õigusosakonna jurist Virge
Aasa (
[email protected], 611 3549).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2021. aasta korraldus nr 337 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
3. Eelnõu sisu
3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.
Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja
eelarvemuudatused. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos
seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud
muudatustega.
3.1.1 Vabariigi Valitsuse reservist kaetud finantskorrektsiooniotsused
1) Vastavalt rahandusministri 15. detsembri 2021 käskkirjale nr 177 kaetakse Vabariigi
Valitsuse reservist finantskorrektsiooniotsuseid kogusummas 4 034 619,35 eurot EL
toetust. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide
alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
1
17.12.2021
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Meetme tegevuste eelarved
vähenevad proportsionaalselt meetmesse kavandatud riikliku kaasfinantseeringu ning
omafinantseeringu võrra. Korrektsioon puudutab 31 meetme tegevusi.
3.1.2 Rakendusasutuste muudatusettepanekud
2) Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) meetme tegevuse 1.2.1 „Õpetajate ja
haridusasutuste juhtide koolitus“ EL toetus väheneb 19 007 230 eurolt 19 006 943
eurole, riiklik kaasfinantseering 3 354 217 eurolt 3 354 166 eurole, omafinantseering
143 850 eurolt 143 821 eurole ning kogumaksumus 22 505 297 eurolt 22 504 930 eurole.
Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a
otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
3) HTM meetme tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja
kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike
õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine“ EL toetus väheneb 33
954 525 eurolt 33 954 360 eurole, riiklik kaasfinantseering 5 991 975 eurolt 5 991 946
eurole ning kogumaksumus 39 946 500 eurolt 39 946 306 eurole. VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
4) HTM meetme tegevuse 1.5.1 "Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine" EL
toetust suurendatakse 4 536 896 eurolt 4 728 146 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut
800 629 eurolt 834 379 eurole ning kogumaksumust 5 337 525 eurolt 5 562 525 eurole.
Vahendite lisandumisel pikendatakse tegevuste elluviimise aega kuni 31. juuli 2022, et
tagada analüüside ja prognooside järjepidevus ning võimekus riiklikult vajalikeks, seni
katmata uuringuteks. Oskuste analüüsi- ja prognoosisüsteemi olemasolu on järgmise
perioodi ex ante tingimus. Eelarve suurendamine on võimalik meetme tegevuse 1.5.3
"Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel"
vähendamise arvelt.
5) HTM meetme tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse
arendamine“ EL toetus suureneb 29 329 499 eurolt 29 624 973 eurole, riiklik
kaasfinantseering suureneb 5 175 792 eurolt 5 227 935 eurole ning kogumaksumus 34
505 291 eurolt 34 852 908 eurole tegevuse 1.5.5 eelarve arvelt. Lisanduvad vahendid
suunatakse toetatavasse tegevusse "Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses", kus
nõudlus on väga suur. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuni
31. detsember 2022.
6) HTM meetme tegevuses 1.5.3 "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine
kõigil haridustasemetel" EL toetus väheneb 10 273 355 eurolt 10 081 543 eurole, riiklik
kaasfinantseering 1 812 945 eurolt 1 779 096 eurole ning kogumaksumus 12 086 300
eurolt 11 860 639 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev toetus summas 562,01 eurot suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks, ülejäänud toetus suunatakse meetme tegevusse 1.5.1.
2
17.12.2021
7) HTM meetme tegevuse 1.5.5 „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“
EL toetus väheneb 695 221 eurolt 399 747 eurole, riiklik kaasfinantseering 122 688
eurolt 70 545 eurole ning kogumaksumus 817 909 eurolt 470 292 eurole seoses avatud
taotlusvooru sulgemisega 1. oktoobril 2021. Taotlusvooru eelarve jääk suunatakse
tegevuse 1.5.2 toetatavasse tegevusse "Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses ".
8) HTM meetme tegevuse 1.6.1 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine
tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“ EL toetus väheneb 5 049 000 eurolt 4
926 759 eurole, riiklik kaasfinantseering 891 000 eurolt 869 428 eurole ja
kogumaksumus 5 940 000 eurolt 5 796 187 eurole seoses avatud taotlusvooru
lõppemisega. Eelarve jääk suunatakse tegevuse 1.6.2 katteks.
9) HTM meetme tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase
täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni
tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ EL toetus suureneb 25
878 250 eurolt 26 000 491 eurole, riiklik kaasfinantseering 4 566 750 eurolt 4 588 322
eurole ning kogumaksumus 30 445 000 eurolt 30 588 813 eurole. Eelarve suureneb
tegevuse 1.6.1 avatud taotlusvooru eelarve jäägi arvelt, kuna nõudlus tegevuse järele on
suur.
10) Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SOM) meetme tegevuse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning
hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik,
transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava
puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase
teadlikkuse tõstmine“ EL toetust vähendatakse 47 441 590 eurolt 47 167 233 eurole,
riiklikku kaasfinantseeringut 10 265 998 eurolt 10 217 582 eurole ning kogumaksumust
57 707 588 eurolt 57 384 815 eurole. Antud meetme tegevuses antakse toetust järgmiste
toetuse andmise tingimuste käskkirjade (edaspidi TAT) alusel: „Puudega laste
tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“, mille EL
toetuse/kaasfinantseeringu proportsioon on 85/15 ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele
lastele“, mille EL toetuse/kaasfinantseeringu proportsioon on 69,07/30,93. Vahendid
suunatakse ümber TATst proportsiooniga 85/15, mistõttu on põhjendatud EL toetuse
osakaalu muutus meetme tegevuse kogumaksumusese 0,0157% võrra. Vahendite
ümbersuunamise põhjuseks meetme tegevusse 2.2.2. on peresõbraliku tööandja märgise
programmi rahastuse vähendamine seoses uute organisatsioonide vastuvõtmise
lõpetamisega. Lisaks ei toetata alates 2023. aastast ka raske ja sügava puudega lastele
tugiteenuseid, sest tegemist on KOV teenustega, mille rahastamine läheb KOVidele üle.
11) SOM meetme tegevuse 2.1.2 „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise
toetamine 0–7-aastastele lastele“ EL toetust vähendatakse 4 706 371 eurolt 4 603 669
eurole, omafinantseeringut 1 645 602 eurolt 1 609 692 eurole ning kogumaksumust 6
351 973 eurolt 6 213 361 eurole. Toetus suunatakse ümber meetme tegevusse 2.2.2 ja
ümbersuunamise põhjuseks on lõpetatud projektidest tekkinud eelarveliste vahendite
jääk.
12) SOM meetme tegevuse 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse
vormide mitmekesistamine tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ EL toetust
suurendatakse 5 848 847 eurolt 6 225 630 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 032
150 eurolt 1 098 641 eurole ning kogumaksumust 6 880 997 eurolt 7 324 272 eurole.
3
17.12.2021
Vahendid suurenevad meetme tegevuste 2.1.1 ja 2.1.2 vähenduste arvelt. Meetme
tegevuse lisavahendite vajadus tuleneb eelkõige 2022. aastal kolme tegevussuuna
jätkamise vajadusest: oluline on jätkata koolitustega nii perepõhise asendushoolduse kui
asutusepõhise asendushoolduse osas ja nimetatud koolituste pakkumine
asendushooldusel teenust vahetult osutavatele isikutele on seadusest tulenev kohustus.
Vajalik on jätkata ka asendushoolduse tugiteenustega nii perepõhise kui asutusepõhise
asendushoolduse osas. Tugiteenuste osutamine on eeldus perepõhise hoolduse osakaalu
kasvuks ning tervikuna asendushoolduse kvaliteedi tagamiseks. Erihoolduspere ja
kriisihoolduspere teenuseid saab vahendite lisandumisega katsetada suuremas mahus,
et laiendada perepõhist kriisihooldusperede (turvakodu asemel) võrku ning luua
eeldused ESF-st väljumisel kriisihooldusperede võrgustiku olemasoluks. Samas
väheneb meetme tegevuse EL toetus finantskorrektsiooni tagajärjel 275,62 euro võrra,
mille mitteabikõlblikku toetuse osa katte vajadus küsitakse tagasi Vabariigi Valitsuse
reservist. Tegemist on alla 1 000-eurose rikkumisega, mida pole toetuse saajalt tagasi
nõutud. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide
alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
13) SOM meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ EL toetust
vähendatakse 100 263 926 eurolt 100 263 514 eurole, omafinantseeringut 33 425 933
eurolt 33 425 681 eurole ning kogumaksumust 134 268 567 eurolt 134 267 902 eurole.
Põhjuseks on projekti „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna
Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele“ finantskorrektsioon, mille
mitteabikõlblikku toetuse osa katte vajadus küsitakse tagasi Vabariigi Valitsuse
reservist. Tegemist on alla 1 000-eurose rikkumisega, mida pole toetuse saajalt tagasi
nõutud. Vabariigi Valitsuse reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide
alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
14) Kultuuriministeeriumi (edaspidi KUM) meetme tegevuse 2.6.2 „Kohanemiskoolituste
väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“ EL toetust vähendatakse 6 120 365
eurolt 5 991 001 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 080 064 eurolt 1 057 235 eurole
ning kogumaksumust 7 200 429 eurolt 7 048 236 eurole, kuna tegevuse eesmärgid saab
täita väiksema eelarvega. Vabanevad vahendid suunatakse meetme tegevusse 2.6.3.
15) KUM meetme tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine“ EL toetust suurendatakse 1 412 826 eurolt 1 542 190 eurole, riiklikku
kaasfinantseeringut 249 322 eurolt 272 151 eurole ning kogumaksumust 1 662 148
eurolt 1 814 341 eurole. Täiendavad vahendid on vajalikud, et toetada avaliku-, era- ja
kolmanda sektori organisatsioone uussisserändajatele suunatud tegevuste või teenuste
pakkumisel.
16) KUM meetme tegevuse 2.6.4 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja
rakendamine“ EL toetust suurendatakse 1 932 156 eurolt 1 953 870 eurole, riiklikku
kaasfinantseeringut 340 969 eurolt 344 801 eurole ning kogumaksumust 2 273 124
eurolt 2 298 670 eurole meetme tegevuste 2.6.5 ja 2.6.6. eelarvete vähendamise arvelt.
Täiendavad vahendid on vajalikud COVID-19 pandeemiast ning ebastabiilsest
rahvusvahelisest olukorrast (Valgevene, Afganistan) tingitud vajadusest pakkuda
jätkuvalt nõustamisteenust.
4
17.12.2021
17) KUM meetme tegevuse 2.6.5 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ EL
toetust vähendatakse 5 930 666 eurolt 5 923 402 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut
suurendatakse 962 086 eurolt 962 145 eurole, omafinantseeringut vähendatakse 84 502
eurolt 83 162 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 6 977 254 eurolt 6 968 709
eurole, kuna eesmärgid on võimalik saavutada väiksema eelarvega. Vahendid
suunatakse meetme tegevusse 2.6.4. Meetme tegevuse 2.6.4 ja 2.6.5 vahelise tõstega
suureneb võrreldes kehtiva meetmete nimekirjaga riikliku kaasfinantseeringu vajadus
1340,88 euro võrra, sest meetme tegevuses 2.6.5 on lõppenud partnerite tegevused ning
täpsustunud on lõplik omafinantseeringu summa. Meetme tegevuse toetuse saaja
partnerite eelarve viiakse vastavusse tegelike kuludega ja nende jaotusega rahastajate
vahel. Partnerite vähem kasutatud eelarve tähendab väiksemat omafinantseeringut.
Kuna toetuse saajal endal omafinantseeringu nõuet ei ole, siis toetuse saaja elluviidavate
tegevuste rahastamiseks on vajalik suurendada riiklikku kaasfinantseerimist.
30.09.2021 meetmete nimekirja muudatusega riiklikku kaasfinantseeringut vähendati
15747 euro võrra, eeldades et partnerid kasutavad kogu eelarve ära, kuid nüüd on
partnerite tegevused lõppenud ja riikliku kaasfinantseeringut on juurde vaja 1340,88
eurot. Kokkuvõttes on meetme tegevuste 2.6.4 ja 2.6.5 riikliku kaasfinantseeringu
vajadus vähenenud aga 14 406,19 võrra.
18) KUM meetme tegevuse 2.6.6 „Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused“ EL toetust
vähendatakse 637 178 eurolt 622 728 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 112 443
eurolt 109 893 eurole ning kogumaksumust 749 621 eurolt 732 621 eurole, kuna
eesmärgid saab täita väiksema eelarvega. Vabanevate vahendite arvelt suureneb
meetme tegevuse 2.6.4 eelarve.
19) HTM meetme tegevuse 2.7.1 „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse
ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“
EL toetus väheneb 13 893 118 eurolt 13 744 500 eurole, riiklik kaasfinantseering 2
451 727 eurolt 2 425 500 eurole ning kogumaksumus 16 344 845 eurolt 16 170 000
eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev
toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
20) SOM meetme tegevuse 3.2.1 „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja
uute tööturuteenuste pakkumine“ EL toetust vähendatakse 51 787 861 eurolt 51 779
812 eurole, omafinantseeringut 4 169 820 eurolt 4 168 400 eurole ning meetme tegevuse
kogumaksumust 60 926 895 eurolt 60 917 425 eurole. VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
21) HTM meetme tegevuse 4.1.1. „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja
kõrgkoolidele“ EL toetust vähendatakse 115 518 783 eurolt 115 408 455 eurole,
riiklikku kaasfinantseeringut 13 590 445 eurolt 13 577 465 eurole, omafinantseeringut
6 623 988 eurolt 6 579 445 eurole ning kogumaksumust 135 733 217 eurolt 135 565
367 eurole. Tegevuses on tekkinud eelarve ülejääk erinevatel põhjustel, sh COVIDi
mõjud (tegevuste läbiviimine veebis vs. füüsilist kohalolekut nõudvad seminarid), juba
lõppenud projektide jääkide ja projektides tehtud väiksemate tagasinõuete tõttu.
ASTRAs tekkinud jääk suunatakse meetme tegevusse 4.1.3, et Mobilitas Plussi raames
5
17.12.2021
struktuurivahendeid võimalikult otstarbekalt teaduse valdkonna sisulisteks tegevusteks
ära kasutada, VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt
vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
22) HTM meetme tegevuse 4.1.2 „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine
teekaardi alusel“ EL toetus väheneb 25 170 919 eurolt 25 170 530 eurole, riiklik
kaasfinantseering 2 961 285 eurolt 2 961 239 eurole, omafinantseering 1 480 642 eurolt
1 480 619 eurolt ning kogumaksumus 29 612 846 eurolt 29 612 388 eurole. VV reservist
kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
23) HTM meetme tegevuses 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ suurendatakse EL toetust 57 759 090 eurolt 58 513
931 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 7 325 191 eurolt 7 504 990 eurole,
omafinantseeringut 4 525 536 eurolt 4 569 148 eurole ning kogumaksumust 69 609 817
eurolt 70 588 069 eurole. Mobilitas Pluss on vajadus tagasipöörduvate ja järeldoktorite
grantide rahastamiseks suurem, kui esialgu toetuse andmise tingimuste raames oli
eelarves selleks planeeritud. Mobilitas Plussi kavandamisel võeti aluseks eelmise
perioodi sama tegevuse kogemus. Mobilitas Pluss planeerimisel ei osatud aga arvestada
niivõrd suurt huvi grantide taotlemise vastu. Lisaks toetuse taotlemise suurele huvile on
praeguseks ka projektide lõpetamise protsent märksa parem kui eelmisel perioodil,
mistõttu on tekkinud vajadus eelarves teha muudatusi ja suunata vabanevad vahendid
järeldoktorite ja tagasipöördujate grantidesse. Välja on antud 180 granti ning praeguseks
on lõppenud juba 127 granti. Eelarve suureneb meetme tegevuste 4.1.1 ning 4.2.2
eelarvete vähendamise arvelt, millest arvatakse maha VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev EL toetus summas 1847,40
eurot, mis suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
24) HTM meetme tegevuse 4.1.4 „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise
konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ EL toetus väheneb 34 667 259
eurolt 34 665 855 eurole, riiklik kaasfinantseering 4 078 501 eurolt 4 078 336 eurole,
omafinantseering 2 039 251 eurolt 2 039 168 eurole ning kogumaksumus 40 785 011
eurolt 40 783 359 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a
otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
25) HTM meetme tegevuse 4.1.5 „Teaduse populariseerimine“ EL toetus väheneb 5
699 692 eurolt 5 699 635 eurole, riiklik kaasfinantseering 660 290 eurolt 660 282 eurole,
omafinantseering 283 873 eurolt 283 862 eurole ning kogumaksumus 6 643 855 eurolt
6 643 779 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt
vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
26) HTM meetme tegevuse 4.2.1 „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“
EL toetus väheneb 25 954 351 eurolt 25 954 162 eurole, riiklik kaasfinantseering 2
619 352 eurolt 2 619 339 eurole, omafinantseering 2 912 430 eurolt 2 912 378 eurole
ning kogumaksumus 31 486 133 eurolt 31 485 879 eurole. VV reservist kaetud
6
17.12.2021
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
27) HTM meetme tegevuses 4.2.2 „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ vähendatakse EL toetust 21 274 724 eurolt 20
327 824 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 3 754 363 eurolt 3 587 263 eurole ning
kogumaksumust 25 029 087 eurolt 23 915 087 eurole, kuna alategevuses stipendiumite
eraldamine kõrghariduse kolmandal astmel on tekkinud eelarve ülejääk. Selle
alategevuse eesmärgiks on olnud toetada ja motiveerida doktorante valima doktoritöö
teema NS valdkonnas ja tegema koostööd ettevõtetega. Kahjuks ei ole tegevus loodetud
kujul piisavat huvi taotlejates tekitanud ning seetõttu ei ole tegevus loodetud kujul ellu
rakendunud. Seatud doktorantide sihttase jääb saavutamata, sest nutika
spetsialiseerumise valdkonnas ettevõtetega koostööd tegevaid ja toetuse andmise
tingimustele vastavaid huvilisi ei ole piisavalt olnud. Projektis seatud sihttase:
stipendiumi saavate üliõpilaste arv kõrghariduse kolmandal astmel - 640 - jääb
saavutamata, praeguseks on saavutatud tase 342 üliõpilast. Viimaste aastate
taotlusvoorud on olnud alatäidetud ning doktorantide taotlusvoore enam ei avata
(õpingute pikkus vähemalt 4 aastat), järk-järgult jõuavad toetatud doktorandid eduka
lõpetamiseni. Seetõttu on otstarbekas tegevuses üle jääv summa 1 114 000 eurot (sh EL
toetus 946 900 eurot) suunata meetmete 4.1.3 ning 4.2.3. eelarvesse.
28) HTM meetme tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondade“ El toetust suurendatakse 34 395 241 eurolt 34 695 241 eurole ja
kogumaksumust 50 068 832 eurolt 50 368 832 eurole. Toetuse andmise tingimuste
„Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames
on olnud viimases taotlusvoorus ettevõtete huvi toetust saada väga suur. Selleks on
muudetud ja parandatud toetuse taotlemise tingimusi. Meetme tingimuste muutmise
põhjuseks oli ettevõtete leige huvi antud toetusmeetme vastu ning tingimuste muutmise
ja meetme intensiivse tutvustamise tõttu kasvas ettevõtete huvi 2019. aastaks
märgatavalt. Kui esimese kolme taotlusvooru puhul jäi taotlusvooru mahust suur osa
vahendeid kasutamata, siis viimase, IV taotlusvooru lõpuks oli ettevõtete huvi kasvanud
sedavõrd, et taotletud toetus ületas olulisel määral vooru mahu jääki. Arvestades
asjaolu, et mitmed juba toetust saanud projektid ei kasuta neile eraldatud vahendeid
täielikult ära ning samuti asjaolu, et vahendite ülejääk võib tekkida ka mitmest teisest
meetmest, otsustati rakendusuuringute projekte rahastada täiendavalt enam kui 1,1
miljoni euro eest ehk võeti kohustusi üle meetme tegevuse mahu. 2021. aasta novembri
seisuga on meetme EL vahendite miinus vähenenud ligikaudu 660 000 euroni, kuna osa
vahepeal lõppenud projektidest ei kasutanud oma vahendeid ära täies mahus. Osa
rahastatud 78-st projektist on seisuga november 2021 veel pooleli (viimased projektid
lõppevad alles 2023.aastal) ning senise kogemuse põhjal on alust arvata, et kõik
lõppevad projektid ei kasuta täies mahus ära neile eraldatud vahendeid ning miinus
meetme eelarves väheneb selle arvelt veelgi. Hinnanguliselt on meetme eelarvesse
hetkel siiski vaja vähemalt 300 000 eurot EL toetust, et katta ära juba võetud kohustused.
Selleks suunatakse ümber sama meetme tegevuse 4.2.2 vabanevad vahendid.
29) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tegevuse 4.2.4 „Riigi
rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja tehnoloogiaarenduskeskustele)“
EL toetust suurendatakse 79 996 664 eurolt 80 133 534 eurole, omafinantseeringut 55
577 936 eurolt 55 672 807 eurole ning kogumaksumust 135 574 600 eurolt 135 806 342
7
17.12.2021
eurole. Meetme tegevuse eelarvet suurendatakse meetme tegevuste 4.2.5 ja 4.2.6 eelarve
vähendamise arvelt. Vahendid suunatakse rakendusuuringute ja tootearenduse
lisaprojektide rahastamiseks, väljaarvatud EL toetus summas 791,68 eurot, mis
suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabaneva
toetusena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
30) MKMi tegevuse 4.2.5 „Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste
tellijana)“ eelarve toetuste rea (meetmete nimekiri rida 86) EL toetust suurendatakse 1
657 299 eurolt 1 877 299 eurole, omafinantseeringut 991 858 eurolt 1 121 064 eurole
ning kogumaksumust 2 649 157 eurolt 2 998 363 eurole. Meetme tegevuse toetuse
eelarvet suurendatakse meetmete tegevuse omategevuste rea eelarve vähendamise
arvelt (meetmete nimekiri rida 87). Vahendid suunatakse Tallinna Strateegiakeskuse
taotluse rahuldamiseks ja täiendavaks ideekonkursiks 2022 1. kvartalis.
31) MKMi tegevuse 4.2.5 „Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste
tellijana)“ eelarve omategevuste rea (meetmete nimekiri rida 87) EL toetust
vähendatakse 1 005 500 eurolt 651 500 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 1
005 500 eurolt 651 500 eurole. Meetme tegevuse omategevuse rea eelarvet
vähendatakse meetmete tegevuse 4.2.5 toetuste eelarve rea suurendamiseks ja meetme
tegevuse 4.2.4 all olevate rakendusuuringute programmi ja tootearenduse lisaprojektide
rahastamiseks. Omategevuste eelarvet vähendatakse, sest tulenevalt varasemast 2021
sügisel toimunud toetuste rea eelarve vähendamisest on vähenenud vajadus ka
omategevuste rahastamise tarbeks.
32) MKMi tegevuse 4.2.6 „Start-up ettevõtluse hoogustamine“ eelarve EL toetust
vähendatakse 10 000 000 eurolt 9 996 338 eurole ning kogumaksumust vähendatakse
10 000 000 eurolt 9 996 338 eurole. Meetme tegevuse eelarvet vähendatakse meetme
tegevuse 4.2.4 all olevate rakendusuuringute programmi ja tootearenduse lisaprojektide
rahastamiseks. Vabad ümbersuunatavad vahendid on meetme tegevuse 4.2.6 eelarves
tekkinud tagasinõudest.
33) Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KEM) meetme tegevuse 4.3.1 „Investeeringud
parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja
toetavate IT-rakenduste toetamine“ EL toetust vähendatakse 67 821 743 eurolt 67 573
379 eurole ning kogumaksumust 135 643 486 eurolt 135 146 758 eurole, kuna vajalikud
eesmärgid saab täita väiksema eelarvega ning investeeringuid ei ole võimalik enam
täiendavalt perioodi lõpuni ajalise piirangu tõttu teha. Vahendid lisatakse meetme
tegevuse 4.3.4 eelarvesse.
34) KEM meetme tegevuse 4.3.4 „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ EL toetust
suurendatakse 693 485 eurolt 941 849 eurole ning kogumaksumust 1 386 970 eurolt 1
883 698 eurole, kuna eesmärgi saavutamiseks on vajalik lisarahastamine lihtsustatud
kulude hüvitamise alusel. Auditite tegemine on eeldus suuremate investeeringute
tegemiseks (sh RRF), mistõttu on nende toetuste rakendamine väga oluline. Kuna uue
struktuuritoetuste perioodi käivitamine venib, siis on vajalik auditeid asuda toetama
juba käimasoleval perioodil edasi, et mitte seada ohtu vajalike investeeringute venimine
järgmise perioodi lõppu. Vahendid saadakse meetme tegevusest 4.3.1.
8
17.12.2021
35) MKM meetme tegevuse 4.4.1 „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete
arendustegevused“ EL toetus väheneb 81 000 000 eurolt 80 956 679 eurole,
omafinantseering 86 586 204 eurolt 86 533 119 eurole ning kogumaksumus 167 586 204
eurolt 167 489 798 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a
otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
36) SOM meetme tegevuse 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh
isikukaitsevahendid“ EL toetust ja kogumaksumust vähendatakse 21 990 726 eurolt 21
954 610 eurole. Põhjuseks on asjaolu, et projekt on lõppenud ja osa toetust jäi
kasutamata. Kasutamata summa jääb ülebroneeringu vähenduseks.
37) MKM meetme tegevuse 5.1.2 „Starditoetus“ EL toetus väheneb 9 581 747 eurolt 9
495 904 eurole ning kogumaksumus 11 977 183 eurolt 11 869 370 eurole. VV reservist
kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
38) MKMi tegevuse 5.1.5 „Turisminõudluse suurendamine“ eelarve EL toetust
suurendatakse 44 190 504 eurolt 44 294 114 eurole, kaasfinantseeringu eelarvet ei
muudeta, omafinantseeringu eelarvet suurendatakse 3 674 898 eurolt 3 697 630 eurole
ning kogumaksumust suurendatakse 53 865 402 eurolt 53 991 744 eurole. Meetme
tegevuse eelarvet suurendatakse meetme tegevuse 5.1.7 eelarve vähendamise arvelt.
Vahendid kasutatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetusteks, v.a. EL
toetus summas 55,01 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabaneva toetusena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse
kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
39) MKMi tegevuse 5.1.7 „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine“ eelarve EL toetust
vähendatakse 9 836 600 eurolt 9 732 935 eurole ning kogumaksumust vähendatakse 9
836 600 eurolt 9732 935 eurole. Vahendid suunatakse ümber meetme tegevusse 5.1.5
ja vahendite suunamise põhjuseks on lõppenud projektidest tekkinud jäägid.
40) KUM meetme tegevuse 5.3.1 „Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine“ EL toetust
vähendatakse 1 740 742 eurolt 1 740 689 eurole ning kogumaksumust 2 320 989 eurolt
2 320 918 eurole, kuna projektid on lõppenud ja tulemused saavutatud. Vabanevad
vahendid suunatakse kriisileevendusmeetmete ülebroneeringute katteks ning meetme
tegevusse 5.3.7.
41) KUM meetme tegevuse 5.3.7 „Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse
arendamine" EL toetust suurendatakse 4 056 161 eurolt 4 056 162 ning kogumaksumust
5 070 202 eurolt 5 070 203 eurole vastavalt meetme tegevuse 5.3.1 vähendamisele.
Täiendavad vahendid on vajalikud loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse
arendamiseks.
42) Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) meetme tegevuse 5.4.1 „Regionaalsete
kompetentsikeskuste arendamine“ EL toetust vähendatakse 9 481 851 eurolt 9 050 715
eurole, omafinantseeringut 1 673 267 eurolt 1 597 184 eurole ning kogumaksumust 11
155 118 eurolt 10 647 899 eurole seoses kasutamata jäägiga. Vahendid suunatakse
meetme tegevuse 5.4.2. täiendavaks rahastamiseks, v.a. EL toetus summas 1914,52
9
17.12.2021
eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide
alt vabaneva toetusena valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
43) RAM meetme tegevuse 5.4.2 „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse
edendamiseks“ (edaspidi PATEE) EL toetust suurendatakse 11 100 000 eurolt 14 085
450 eurole, omafinantseeringut 1 958 823 eurolt 2 485 667 eurole ning kogumaksumust
13 058 823 eurolt 16 571 117 eurole, kuna PATEE projektidel on tekkinud täiendav
toetuse vajadus muutunud majanduskeskkonna vajadustest lähtuvalt. Näiteks on
tekkinud uued vajadused täiendavate teemade käsitluse järgi: keskkonnateadlikkuse
tõstmise, rohepöörde, ringmajanduse, uute tehnoloogiate arenduste toetamiseks.
Eelarve suureneb meetme tegevuste 5.4.1, 5.4.3 ja 5.4.4 eelarvete vähenemise arvelt.
44) RAM meetme tegevuse 5.4.3 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringud (töökohtade loomine)“ EL toetust vähendatakse 121 427 723 eurolt 119
642 498 eurole, omafinantseeringut 21 428 421 eurolt 21 113 381 eurole ning
kogumaksumust 142 856 144 eurolt 140 755 879 eurole seoses lõpetatud ja katkestatud
projektidega. Vahendid suunatakse meetme tegevuse 5.4.2. täiendavaks rahastamiseks,
v.a. EL toetus summas 797,12 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabaneva toetusena valitsuskabineti 12.
mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
45) RAM meetme tegevuse 5.4.4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine)“ EL toetust
vähendatakse 15 600 000 eurolt 14 828 199 eurole, omafinantseeringut 2 752 941 eurolt
2 616 741 eurole ning kogumaksumust 18 352 941 eurolt 17 444 940 eurole seoses
lõpetatud ja katkestatud projektidega. Vahendid suunatakse meetme tegevuse 5.4.2.
täiendavaks rahastamiseks.
46) MKM meetme tegevuse 6.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ EL toetus
väheneb 148 036 496 eurolt 148 013 051 eurole, omafinantseeringut 231 544 263 eurolt
231 494 877 eurole ning kogumaksumus 379 580 759 eurolt 379 507 928 eurole. VV
reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus
suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
47) MKM meetme tegevuse 6.2.2 „Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku
renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine“ EL toetus väheneb 29 446 052 eurolt
29 444 945 eurole, omafinantseering 29 446 052 eurolt 29 444 945 eurole ning
kogumaksumus 58 892 104 eurolt 58 889 889 eurole. VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
48) MKM meetme tegevuse 6.3.1 „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine“ EL toetus
väheneb 43 535 000 eurolt 43 512 687 eurole, omafinantseering 14 511 666 eurolt 14
493 410 eurolt ning kogumaksumus 58 046 666 eurolt 58 006 098 eurole. VV reservist
kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
10
17.12.2021
49) KEM meetme tegevuse 7.1.1 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, sh
joogiveepuhastite ja reoveepuhastite ehitamine ja rekonstrueerimine ühisveevärkides ja
reoveekogumisaladel“ EL toetust suurendatakse 132 509 898 eurolt 132 885 363 eurole,
omafinantseeringut 23 384 100 eurolt 23 450 359 eurole ning kogumaksumust 155 893
998 eurolt 156 335 722 eurole. EL toetust suurendatakse 821 542 euro ulatuses, kuna
vajalik on anda eraisikute liitumiseks lisaraha (rakendusüksusele esitatud taotluste
toetamiseks). Vahendid (821 542 eurot) lisatakse meetme tegevusest 7.2.3, kus
eesmärgid saadakse väiksema summa eest teostatud. EL toetust vähendatakse
446 077,40 euro ulatuses, kuna VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12. mai 2020. a
otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Kokku suurendatakse
EL toetust 375 465 euro ulatuses.
50) KEM meetme tegevuse 7.2.2 „Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike
ehitiste likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade
korrastamine“ EL toetust vähendatakse 43 573 742 eurolt 42 452 122 eurole, riiklikku
kaasfinantseeringut 1 796 471 eurolt 1 704 388 eurole, omafinantseeringut 5 893 013
eurolt 5 787 163 eurole ning kogumaksumust 51 263 226 eurolt 49 943 673 eurole, kuna
VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb
suunata valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
51) KEM meetme tegevuse 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade
korrastamine“ EL toetust vähendatakse 3 936 214 eurolt 3 114 672 eurole,
omafinantseeringut 694 626 eurolt 549 648 eurole ning kogumaksumust 4 630 840
eurolt 3 664 320 eurole, kuna vajalikud eesmärgid saab täita väiksema eelarvega.
Vahendid lisatakse meetme tegevuse 7.1.1 eelarvesse.
52) KEM meetme tegevuse 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“ EL toetust
vähendatakse 25 227 486 eurolt 25 109 482 eurole, omafinantseeringut 2 179 413 eurolt
2 166 041 eurole ning kogumaksumust 29 679 437 eurolt 29 540 609 eurole. EL toetust
vähendatakse 75 776 eurot, kuna vajalikud eesmärgid saab täita väiksema eelarvega.
Vahendid lisatakse meetme tegevuste 8.1.2 ja 8.1.4 eelarvetesse. EL toetust
vähendatakse 42 228 euro ulatuses ning riiklikku kaasfinantseerimist 7 452 euro
ulatuses, kuna VV reservist kaetud struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt
vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt
kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Kokku vähendatakse EL toetust 118
004 euro ulatuses.
53) KEM meetme tegevuse 8.1.2 „Pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad
investeeringud“ EL toetust suurendatakse 12 516 826 eurolt 12 568 445 eurole,
omafinantseeringut 2 202 465 eurolt 2 211 575 eurole ning kogumaksumust 14 725 677
eurolt 14 786 406 eurole, kuna loodusdirektiivi elupaikade säilitamiseks on vajalik teha
lisainvesteeringuid. Vahendid tulevad meetme tegevusest 8.1.1.
54) KEM meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri
rekonstrueerimine“ EL toetust suurendatakse 4 690 126 eurolt 4 714 283 eurole,
omafinantseeringut 827 669 eurolt 831 931 eurole ning kogumaksumust 5 517 795
eurolt 5 546 214 eurole, meetme tegevuse 8.1.1 eelarve vähendamise arvelt. Vahendid
11
17.12.2021
on vaja rohkem ning seda on vajalik suunata täiendavate kaitsealade
külastuskorralduslike objektide rahastamiseks. Vajadus on tingitud külastussurve
hüppelisest kasvust.
55) RAM meetme tegevuse 9.1.1 „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja
keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ EL toetust suurendatakse 37 100
000 eurolt 37 105 468 eurole, omafinantseeringut 6 547 058 eurolt 6 548 023 eurole
ning kogumaksumust 43 647 058 eurolt 43 653 491 eurole meetme tegevuse 9.1.2
eelarve vähenemise arvelt. Muudatus on vajalik säästva liikuvuse projektide
täiendavaks rahastamiseks.
56) RAM meetme tegevuse 9.1.2 „Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine“
EL toetust vähendatakse 27 719 149 eurolt 27 713 681 eurole, omafinantseeringut 4
891 615 eurolt 4 890 650 eurole ning kogumaksumust 32 610 764 eurolt 32 604 331
eurole seoses lõpetatud projektide odavnemisega. Vahendid suunatakse meetme
tegevuse 9.1.1 täiendavaks rahastamiseks.
57) MKM meetme tegevuse 10.1.1 „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“
EL toetus suureneb 190 034 111 eurolt 198 801 257 eurole ning kogumaksumus
suureneb 222 949 020 eurolt 231 716 166 eurole meetme tegevuse 10.2.4 eelarve
vähendamise arvelt. Omafinantseeringu summat ei muudeta, kuna rakenduskava
prioriteetse suuna 10 vaates on riigi toetuse maht kavandatud oluliselt suuremaks.
Seetõttu ei ole sisuliselt vajalik ega otstarbekas tegevuste 10.2.4 ja 10.1.1 vahelise EL
toetuse tõstega ühest tegevusest teise tõsta ühtlasi omafinantseeringut. Täiendavat
rahastust kastutatakse Võõbu – Mäo ja Kanama - Valingu objektide täiendavaks
rahastamiseks.
58) MKM meetme tegevuse 10.2.4 „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega
transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri
transpordiliikide ühendamine ja parandamine“ EL toetus väheneb 32 341 999 eurolt 23
515 602 eurole, omafinantseering 6 723 032 eurolt 4 609 743 eurole ning
kogumaksumus 40 099 345 eurolt 29 159 659 eurole. EL toetus summas 8 767 146 eurot
suunatakse meetme tegevusse 10.1.1 ning VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev EL toetus summas 59 251,42 eurot suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
59) MKMi tegevuse 11.2.1 „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu
arendamine“ eelarve EL toetust vähendatakse 32 013 764 eurolt 31 906 121 eurole,
riiklikku kaasfinantseeringut 5 649 488 eurolt 5 630 492 eurole ning kogumaksumust
37 663 252 eurolt 37 536 614 eurole. Eelarve vähendamine on võimalik, kuna eesmärgid
saavutatakse väiksema eelarvega. Vabanevad vahendid suunatakse meetme tegevusse
11.2.2, v.a. EL toetus summas 7642,66 eurot, mis suunatakse VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabaneva toetusena valitsuskabineti 12.
mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
60) MKMi tegevuse 11.2.2 „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ eelarve EL toetust
suurendatakse 6 800 000 eurolt 6 900 000 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 1 200
000 eurolt 1 217 647 eurole ning kogumaksumust 8 000 000 eurolt 8 117 647 eurole.
12
17.12.2021
Meetme tegevuse eelarve suureneb tegevuse 11.2.1 vähendamise arvelt ning on vajalik
valdkonna tegevustega jätkamiseks EL 2021-2027 perioodi rakendamise viibimisel.
61) RAM meetme tegevuse 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ sees tehakse
ümbertõste, millega avatud taotlusvoorude realt tõstetakse 22 550 eurot EL toetust ja 26
529 eurot kogumaksumust koolitus- ja arendustegevuste reale ning koolitus- ja
arendustegevuste real suurendatakse riiklikku kaasfinantseeringut 3979 eurot võrra.
Ümbersuunamise põhjuseks on avatud taotlusvoorude lõpetatud projektidest tekkinud
jääk.
62) Riigikantselei meetme tegevuse 12.2.6 „Õiguse revisjon“ EL toetust vähendatakse 1
237 197 eurolt 1 214 247 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 218 328 eurolt 214 278
eurole ning kogumaksumust 1 455 525 eurolt 1 428 525 eurole. Meetme tegevusse
12.2.7 tõstetakse ümber õiguse revisjoni tegevustest alles jääv eelarve jääk summas 5
711 eurot ning 30.11.2021 tehtud finantskorrektsioon summas 21 289 eurot.
63) Riigikantselei meetme tegevuse 12.2.7 „Õigusloome arendamine“ EL toetuse osa
suureneb 318 775 eurolt 341 725 eurole, riiklik kaasfinantseering 16 842 eurolt 20 863
eurole, omafinantseering 39 412 eurolt 39 441 eurole ning kogumaksumus 375 029
eurolt 402 029 eurole meetme tegevuse 12.2.6 arvelt. Õigusloome arendamise alla
luuakse EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüside tegevus, mis aitab tõsta
õigusloome kvaliteeti ning ministeeriumide analüüsivõimekust ning on osa õigusloome
arendamisest. Kogu ümbertõstetav summa suunatakse EL õiguse ülevõtmise ja
rakendamise analüüside tegevusele.
64) MKM meetme tegevuse 12.3.1 „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas
arendamine (sh analüüs)“ EL toetus väheneb 102 210 907 eurolt 102 209 841 eurole,
riiklik kaasfinantseering 18 037 219 eurolt 18 037 031 eurole ning kogumaksumus 120
248 126 eurolt 120 246 872 eurole. VV reservist kaetud struktuurivahendite
finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse valitsuskabineti 12. mai 2020. a
otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
65) RAM meetme tegevuse 13.1.1 „Tehniline abi (ERF)“ EL toetus väheneb 64 067 347
eurolt 64 067 159 eurole, riiklik kaasfinantseering 11 306 003 eurolt 11 305 970 eurole
ning kogumaksumus 75 373 350 eurolt 75 373 129 eurole. VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
66) RAM meetme tegevuse 13.1.2 „Tehniline abi (ÜF)“ EL toetus väheneb 39 308 998
eurolt 39 308 892 eurole, riiklik kaasfinantseering 6 936 882 eurolt 6 936 863 eurole
ning kogumaksumus 46 245 880 eurolt 46 245 755 eurole. VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus suunatakse
valitsuskabineti 12. mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete
ülebroneeringu katteks.
67) Vastavalt 29.04.2021 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele, mille raames
otsustati kiita heaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse KredEx
ühinemine, ja 03.06.2021 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusele, millega
kiideti heaks selle ühinemise tegevuskava, täiendada järgmistes prioriteetsetes
13
17.12.2021
suundades „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“,
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime
tugevdamine“, „Energiatõhusus“ ja „COVID-19 kriisiga võitlemine“ nimetatud
rakendusüksuste Sihtasutus KredExi või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse teksti
järgmiselt: „või Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA“. Alates liitumise hetkest võtab
rakendusüksuse funktsiooni üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutus
KredExi liitmise tulemusel moodustatud õigusjärglane.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL)
nr 1303/2013, 17. detsembrist 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seadusega (RT I, 13.03.2019, 111).
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse abifondi ja EL ühtekuuluvuspoliitika
fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ning
REACT-EU vahendite) kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused
ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate
tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning
riigieelarves.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
ÜKP rakenduskava rahastamiskava kogumaht on 4 877 857 233 eurot (sh EL toetus
3 672 454 795 eurot).
Meetmete nimekirjas ÜKP vahendite maht on 3 734 130 818 eurot EL toetus, 226 352 007 eurot
riiklik kaasfinantseering, 1 086 870 976 eurot omafinantseering ning 5 047 353 802 eurot
kogumaksumus. Ülebroneeringut vähendatakse käesoleva meetmete nimekirja muudatusega
Vabariigi Valitsuse reservist rahandusministri 7. detsembri 2020 käskkirja nr 210 ja 15.
detsembri 2021 käskkirja nr 177 alusel kaetavate finantskorrektsiooniotsuste maksumuse võrra,
summas 2 056 733 eurot. Ülebroneeringu kogusumma 61 676 023 eurot EL toetus jaotub peale
muudatust fondide vahel järgmiselt: 5 607 881,93 eurot EL toetus (ESF), 47 168 942,16 eurot
EL toetus (ERF), 8 899 198,73 eurot EL toetus (ÜF). Ülebroneeringud lubati ja kinnitati
meetmete nimekirja muudatusena 13. augusti 2020. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr
278 ja 19. novembri 2020. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 415 ning 29. aprilli 2021.
aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 165.
Meetmete nimekirja kogumaht (ÜKP vahendid ja abifond) on 5 061 267 951 eurot (3 746 632
844 eurot EL toetus, 227 764 130 eurot riiklik kaasfinantseering, 1 086 870 976
omafinantseering).
14
17.12.2021
Eesti nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse
vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused,
erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks
kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta
riigieelarves.
7. Eelnõu jõustumine
ÜKP rakenduskava raames meetmete nimekirja alusel kavandatud EL vahendite kasutamine on
ühissätete määruse artikli 65 punkti 2 kohaselt abikõlblik alates 1. jaanuarist 2014. aastal,
REACT-EU vahenditel alates 01. veebruarist 2020.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Riigikantselei ning Riigi Tugiteenuste
Keskusega.
15
Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu
seletuskirja lisa 2
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/
mittearvestatud,
mittearvestamise
põhjus
Majandus- ja Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete Arvestatud 2
Kommunikatsiooniministeerium nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid märkustega. esimest punkti.
- Palume ära jätta esitatud materjalidest nähtuv tegevuse 11.1.1. ja tegevuse 11.2.1. vaheline
eelarvetõste. Selle asemel palume suunata tegevusest 11.2.1. EL toetust 100 000 euro ulatuses 3. punkt võetud
tegevusse 11.2.2. koos proportsionaalse riikliku kaasfinantseerimise summaga tegevuse teadmiseks, kuid
täiendavaks rahastamiseks. Tegevusega seotud finantskorrektsiooni summa palume maha võtta seda küsimust ei
tegevuse 11.2.1. alles jäävast eelarvest. reguleerita antud
- Palume suunata tegevusest 10.2.4. EL toetust 8 767 146 euro ulatuses tegevusse 10.1.1. koos korraldusega
proportsionaalse omafinantseeringu summaga tegevuse täiendavaks rahastamiseks.
- Palume muu hulgas EL finantsperioodi 2021-2027 rakendamise edasilükkumise tõttu eelkõige
ettevõtlusvaldkonna toetamise jätkusuutlikkuse tagamiseks perioodil 2022-2023 võimaldada muu
hulgas projektide lõppemisest või projektide eelarvemuudatustest vabanevate vahendite
kasutamist samas meetme tegevuses.
Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastame muudatused ainult tingimusel, et RM viib meetmete nimekirjas muudetavad summad Arvestatud
vastavusse projektidele ametlikult tehtud finantskorrektsioonidega.
1
Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2014–2020 Arvestatud
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu järgmiste märkustega:
Palume täpsustada järgmisi Keskkonnaministeeriumi (KeM) meetme tegevuste eelarveid:
- KeM meetme tegevuse 7.1.1 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, sh joogiveepuhastite ja
reoveepuhastite ehitamine ja rekonstrueerimine ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel“ EL
toetust suurendatakse 821 542 euro ulatuses, kuna vajalik on anda eraisikute liitumiseks lisaraha
(RÜle esitatud taotluste toetamiseks). Vahendid (821 542 eurot) lisatakse meetme tegevusest 7.2.3,
kus eesmärgid saadakse väiksema summa eest teostatud. Kokku suurendatakse EL toetust 375 465
euro ulatuses. Meetme tegevuse 7.1.1. EL toetust suurendatakse 132 509 898 eurolt 132 885 363
eurole ning kogumaksumust 155 893 998 eurolt 156 335 722 eurole. EL toetust vähendatakse 446
077 euro ulatuses, kuna Vabariigi Valitsuse reservist (edastpidi VV reserv) kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12.
mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks.
- KeM meetme tegevuse 7.2.2 „Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste
likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine“ EL
toetust vähendatakse 43 573 742 eurolt 42 452 122 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut
vähendatakse 1 796 471 eurolt 1 704 388 eurole ning kogumaksumust 51 263 226 eurolt 49 943
673 eurole. Meetme tegevuse EL toetust vähendatakse 1 121 620 euro ulatuses ning riiklikku
kaasfinantseerimist 47 810 euro ulatuses, kuna projekti nr 2014-2020.7.02.16-0001 eelarvest on
keskkonnaministri 22.04.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/202 mitteabikõlblikud kulud välja arvatud
ning need on tasutud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist. VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12.
mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Lisaks tõstetakse
eelarve kasutamise selguse huvides riikliku kaasfinantseeringu summa 44 273 eurot
omafinantseeringu eelarvesse.
- KeM meetme tegevuse 8.1.1 „Kaitstavate elupaikade taastamine“ EL toetust vähendatakse 25 227
486 eurolt 25 109 481 eurole ning kogumaksumust 29 679 437 eurolt 29 540 608 eurole. EL toetust
vähendatakse 75 776 eurot, kuna vajalikud eesmärgid saab täita väiksema eelarvega. Vahendid
lisatakse meetme tegevuste 8.1.2 ja 8.1.4 eelarvetesse. EL toetust vähendatakse 42 228 euro
ulatuses ning riiklikku kaasfinantseerimist 7 452 euro ulatuses, kuna VV reservist kaetud
struktuurivahendite finantskorrektsioonide alt vabanev toetus tuleb suunata valitsuskabineti 12.
mai 2020. a otsuse kohaselt kriisileevendusmeetmete ülebroneeringu katteks. Kokku vähendatakse
EL toetust 118 005 euro ulatuses.
2
- KeM meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“
EL toetust suurendatakse 4 690 126 eurolt 4 714 284 eurole ning kogumaksumust 5 517 795 eurolt
5 546 215 eurole, meetme tegevuse 8.1.1 eelarve vähendamise arvelt. Vahendeid on vaja rohkem
ning seda on vajalik suunata täiendavate kaitsealade külastuskorralduslike objektide
rahastamiseks. Vajadus on tingitud külastussurve hüppelisest kasvust.
Sotsiaalministeerium Kooskõlastasid eelnõu vaikimisi, kuid saatsid e-kirjaga tehnilisi märkusi Arvestatud
Kultuuriministeerium
Siseministeerium
Riigikantselei
3