Ants Jürman
Viru maahoki selts MTÜ Meie 22.12.2021 nr 13-1.1/9260-1
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud härra Jürman
Täname teid pöördumise eest. Oma pöördumises olete palunud Rahandusministeeriumi
hinnangut Eesti krediidiasutuste (Swedbank, SEB, Coop Pank) tegevuse kohta konto
avamisest keeldumisel Valgevene kodanikule, kes on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt
kinnituse õigusest töötada Eestis kuni 2023. a alguseni, kellele on väljastatud D viisa (ajutine
viisa, mis annab õiguse Eestis viibimiseks kuni kaheteistkümneks järjestikuseks kuuks
viibimisajaga kuni 365 päeva) ja kellel on kehtiv tööleping Viru maahokiselts MTÜ-ga. Oma
kirjas olete muuhulgas toonud välja, et eespool nimetatud pangad on kontode avamise
tingimuseks seadnud selle, et isik peaks maksma lisatasusid konto avamise ja edasise
haldamise eest.
Rahandusministeerium saab anda selgitusi lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3, mille järgi on annab
ministeerium õigusalaseid selgitusi Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide
või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse
mingi konkreetse seadusesätte sisu ja tähendust. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda
õigusabi andmist, st mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õigusliku hinnangu andmist.
Nagu Te olete ka oma kirjas märkinud, siis võlaõigusseadusest tulenevad sätted kohustavad
pankasid avama tarbijale konto oma põhilisteks pangatoiminguteks. Seaduse kohaselt on
selleks põhimakseteenus ning see hõlmab eelkõige maksekonto olemasolu, samuti
makseteenuseid ja makseid internetis.
Põhimakseteenuse kasutamise tingimused on kajastatud täpsemalt võlaõigusseaduse §-s 7101.
Selle sätte kohaselt on krediidiasutus ehk pank kohustatud Euroopa Liidus seaduslikul alusel
elava tarbijaga tema põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu (edaspidi
põhimakseteenuse leping). Krediidiasutus ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu
sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega tarbija
kodakondsuse või elukoha tõttu. Sealjuures on krediidiasutus kohustatud viivitamata, kuid
hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest sõlmima
tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda lepingu sõlmimisest keeldumisest, kui
seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Erisusena on seaduses välja toodud, et krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse
lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
lõikes 1 sätestatud alustel. Krediidiasutus peab tarbijat kirjalikult ja tasuta teavitama
põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja keeldumise põhjustest. Keeldumise
põhjuste avaldamisest keeldumine on põhjendatud juhul, kui põhjuste avalikustamine oleks
vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seadusega.
Lisaks vastavalt võlaõigusseaduse § 718 lõikele 1 peavad kliendilt nõutavad hooldus- ja
teenindustasud olema asjakohased ja vastama makseteenuste pakkuja tegelikele kulude.
Erinormina sätestab võlaõigusseaduse § 7114 lõige 1, et tasud, mida krediidiasutus võtab
põhimakseteenuste eest (mh maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks), peavad
olema mõistlikud ning tasude määramisel tuleb võtta arvesse nii isiku sissetuleku taset kui ka
krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist
suurust Eestis.
Põhjendatud ei oleks selliste lisatasude võtmine põhimakseteenuste lepingu sõlmimiseks, mis
oleksid erinevad tavapärasest hinnakirjast, mida kohaldatakse muudele sarnastele klientidele
või tagastamata deposiidi võtmine. Kuna aga kolmandate riikide (ehk Euroopa Liidu,
täpsemalt Euroopa Majanduspiirkonna väliste) residentide puhul peavad pangad üldjuhul
rakendama kõrgendatud hoolsusmeetmeid, millega kaasnevad lisakulud, siis võib olla samas
põhjendatud ka selliste isikute suhtes võrreldes residentidega mõnevõrra kõrgemate
teenustasude kohaldamine. Vastavad makseteenuste tasud on avalikult kättesaadaval pankade
kodulehtedel.1
Juhime Teie tähelepanu ka sellele, et lisaks pankadele tegutsevad Eestis mitmed
makseasutused, kes pakuvad erinevaid makseteenuseid (makseasututuste nimekiri on leitav
Finantsinspektsiooni kodulehelt: https://www.fi.ee/et/makseteenused/makseasutused). Seega
on üks alternatiivne võimalus avada konto mõne makseasutuse juures.
Juhul kui Te leiate, et pangad on siiski rikkunud makseteenuse lepingu sõlmimise kohustust
või sellega seotud tingimusi, siis näeb seadus ette võimaluse pöörduda vastavate vaidluste
lahendamiseks lisaks kohtule ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Vastavalt
tarbijakaitseseaduse § 65 lõikele 2 võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud
võlaõigusseaduse 7101 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märten Ross
finantspoliitika ja välissuhete asekantsler
/*(allkirjastatud digitaalselt)
Kätlin Meekler 6113132,
[email protected]
1
Näiteks Swedbank hinnakiri: https://www.swedbank.ee/private/home/more/pricesrates; Coop Pank hinnakiri:
https://www.cooppank.ee/erakliendi-hinnakiri; SEB hinnakiri: https://www.seb.ee/hinnakiri#kontod. Nendes
hinnakirjades on välja toodud ka kõrgemad konto avamise tasud mitteresidentide puhul (olenevalt pangast
jäävad tasud vahemikku 100-250 eurot).
2