3690454 1189245 EELNÕU 21 .12 . 2021 0 0 EELNÕU 21 .12 . 2021 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.01 . 2021 nr ….. Maaeluministri 15. detsembri 2016 . a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ” muutmine Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel. Maaeluministri 15. detsembri 2016 . a määrust nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ” muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 5 l õi g e 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2 ) Tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, hobuslaste puhul taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul tõuraamatusse kantud varssade arvu ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta: 1) veiste, välja arvatud eesti maatõugu, eesti holsteini tõugu ja eesti punase tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 16 , 1 0 eurot; 2 ) eesti maatõugu veiste tõu raamatu pidamine – 99,80 eurot; 3 ) eesti holsteini ja eesti punase tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 15,30 eurot; 4 ) sigade tõuraamatu või aretusregistri pidamine – 24,50 eurot; 5 ) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste ja eesti tumedapealiste lammaste tõuraamatu pidamine – 13,15 eurot; 6 ) kihnu maalammaste tõuraamatu pidamine – 27,50 eurot; 7 ) eesti valgepealiste ja eesti tumedapealiste lammaste tõuraamatu pidamine – 17,60 eurot; 8 ) hobuslaste , välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 195 , 2 0 eurot; 9 ) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 199,90 eurot. ” ; 2 ) paragrahvi 5 lõi k e 4 punktid 1 ‒ 7 sõnastatakse järgmiselt: „1) piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 2,00 euro t; 2) lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 10,60 eurot; 3) sigade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 130,00 eurot; 4) lammaste, välja arvatud eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja kihnu maalammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 14,20 eurot; 4 1 ) eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja kihnu maalammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 17,60 eurot; 5) hobuslaste , välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või gene etilise väärtuse hindamine – 205 ,00 eurot; 6) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 223,80 eurot ; 7) eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 162,90 eurot . ” ; 3 ) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ajavahemikus 1. veebruarist kuni 15. veebruarini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi Amet ) e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 1 toodud vormi kohase taotluse , milles märgitakse muu hulgas taotluse esitamise aastal tehtud abikõlblikud kulud ja riigiabi saajate arv. ” ; 4 ) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse osalist või täielikku elluviimist elektrooniliselt Ameti e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 2 esitatud vormi kohase maksetaotluse , milles märgib tehtud kulud ja toetuse summa, mille väljamaksmist taotletakse. ” ; 5 ) paragrahvi 10 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Enne kulutuste tegemist toetuse väljamaksmist sooviv toetuse saaja esitab elektrooniliselt Ameti e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 3 esitatud vormi kohase maksetaotluse , milles märgib kavandatavad kulud ja toetuse summa, mille väljamaksmist taotletakse. ” . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
3854450 45720 0 0 SELETUSKIRI m aaeluministri määruse „M aaeluministri 15. detsembri 2016 . a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja ta otluse menetlemise kord“ muutmi n e “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse „Maaeluministri 15. detsembri 2016 . a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmi n e “ eelnõu on välja töötatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 alusel. Määruse eelnõuga ajakohastatakse m aaeluministri 15. detsembri 2016 . a määrus es nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (edaspidi määrus nr 69 ) põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hind a mise eest aretusühingule ja aretusettevõtjale makstava toetuse maksimaals e suuruse arvutamiseks arvestatavaid ühikumäärasid . Samuti muudetakse määrust seoses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) e-teenuse keskkonna kasutamisele üleminekuga. Aretustoetuse (edaspidi toetus ) taotlusi võetakse edaspidi vastu üksnes elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578, sirje.jalakas @agri.ee). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6 259 , diana.rammul @agri.ee) ja eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, leeni.kohal @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktide ga 1 ‒ ja 2 kohaselt muudetakse määruse nr 69 § 5 lõi keid 2 ja 4 . E elnõu punkti s 1 muudetakse määruse nr 69 § 5 lõi g e t 2 . Seoses kiire inflatsiooniga k ehtestatakse eelnõus kõrge mad ühikumäärad , mis on erinevate loomaliikide tõuraamatu te pidamise ja sigade aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaals e suuruse arvestamise aluseks. Tõstetakse nii piimatootmise kui ka lihatootmise eesmärgil peetavate veiste tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamise aluseks olevat ühikumäära. Eesti punaste veiste ja eesti holsteini tõugu veiste ühikumäär muudetakse 14,60 eurolt 15,30 eurole ning eesti maatõugu veise ühikumäär 95 ,00 eurolt 99,80 eurole. Lihaveiste kohta kehtestatud ühikumäär tõstetakse 14,60 eurolt 16,10 eurole . Samuti tõstetakse sigade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks antava toe tuse maksimaalse suuruse arvestamise aluseks oleva t ühikumäära 18,85 eurolt 24,50 eurole . Lammaste tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvestamise aluseks olevaid ühikumäärasid tõstetakse diferentseeritu lt. K ohalik ku tõugu lammaste , eesti valgepealis t e ja tumedapealis t e lammaste kohta kehtestatud ühikumäära tõstetakse 16 ,00 eurolt 17,60 eurole ning kihnu maalamba kohta kehtestatud ühikumäära 2 5 ,00 eurolt 27,50 eurole . M uude lambatõugude tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamise aluseks oleva t ühikumäära tõstetakse 12, 50 eurolt 13 ,15 eurole . Lisaks tõstetakse hobuslaste tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvestamise aluseks olevaid ühikumäärasid . Ohustatud tõugu hobuste kohta kehtestatud ühikumäära tõstetakse 190,4 eurolt 199,90 eurole ning muude hobuste kohta kehtestatud ühikumäära tõstetakse 190,4 eurolt 195,20 eurole . Eelnõu punkti ga 2 muudetakse määruse nr 69 § 5 lõike 4 punkte 1 ‒ 7 . Muudatuse kohaselt kehtestatakse seoses kiire inflatsiooniga kõigi loomaliikide jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamiseks kõrge mad ühikumäärad. Jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamiseks aluseks olevat ühikumäära p iimaveiste jõudluskontrolli kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamise aluseks olevat ühikumäära tõstetakse ühelt eurolt kahele eurole . Li haveiste jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamise aluseks kehtestatud ühikumäära tõstetakse 9,60 eurolt 10,60 eurole . S igade jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks antava toetuse arvestamise aluseks olevat ühikumäära tõstetakse 100,00 eurolt 130,00 eurole . Tulenevalt seakasvatussektori raskest olukorrast on seakasvatajatele kavandatud mõnevõrra suurem ühikumäärade tõstmine , kuna ka rasketel aegadel tuleb jätkata aretusprogrammis ettenähtavate tegevuste elluviimist täiel määral. Samuti tõstetakse l ammaste jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse suuruse arvutamise aluseks kehtestatud ühikumäära sid. K ohalike tõugude, eesti valgepealise ja eesti tumedapealise lamba ning ohustatud tõugude loetelusse kuuluva kihnu maalamba kohta kehtestatud ühikumäära tõstetakse 16 ,00 eurolt 17,60 eurole . Teiste lammaste jõudluskon trolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse suuruse arvutamiseks aluseks kehtestatud ühikumäära tõstetakse 13, 50 eurolt 14,20 eurole . T õstetakse ka hobuste jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamise aluseks kehtestatud ühikumäära, mi s on ohustatud tõugude puhul veidi suurem võrreldes muude tõugude ühikumäära ga . Ohustatud tõugude kohta kehtestatud ühikumäära tõstetakse 213,20 eurolt 223,80 eurole ning ohustatud tõugude loetelusse mitte kuuluvate hobuste kohta kehtestatud ühikumäära tõstetakse 200,00 eurolt 205,00 eurole . Samuti tõstetakse eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamise aluseks kehtestatud ühikumäära 155 , 10 eurolt 162 , 90 eurole . Eeltoodust on näha, et mõnevõrra suurem toetuse suuruse arvutamise aluseks kehtestatud ühikumäära tõstmine on kavandatud ka kohalike tõugude ja ohustatud tõugude puhul . Selle põhjuseks on tulene valt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist riigi kohustus panustada bioloogilise mitmekesisuse säilimisesse . Kuna kohalike tõugude aretus toimub Eestis ning teistest riikides t pole aretusmaterjali võimalik hankida, siis on tõu säilimise seisukohalt tähtis toetada nende tõugude püsima jäämist. Ohustatud tõugu hobuste jõudluskontrolli läbiviimise ga kaasnevad suured kulud, sest lisaks aretusprogrammi täitmisele nõutakse ka säilitusprogrammi täitmist ja suure osa kuludest moodusta vad geneetilise ekspertiisi tegemi se kulud . Kuna aretustoetust makstakse riigiabina, siis on igal riigil ise võimalik otsustada, kui palju mingi tõu puhul aretustoetust maksta, tingimusel, et täidetaks riigiabi reeglites ettenähtud nõudeid. Eelnõu punktides 3 ‒ 5 sätestatud muudatus ed tulene vad elektroonilisele taotlemisele üleminekust. Edaspidi võetakse toetuse taotlusi vastu üksnes elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Toetuse saamiseks esitab taotleja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le avalduse ning selles nõutud andmed ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid. Õiguslik alus elektroonilisele taotlemisele üleminekuks on sätestatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 2 2 . Toetus t saavad taotle da kõik juriidilised isikud, kellel on olemas võimekus esitada taotlus PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Viimastel aastatel on kõik taotlused ning maksetaotlused esitatud elektronposti teel, paberil taotlusi esitatud ei ole. See näitab, et võimekus elektroonilisele taotlemisele üleminekuks on olemas. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1–75), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1012 ( tõuaretuse määrus ) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143). 4. Määruse mõjud Määrusel on positiivne mõju kõigile aretusühingutele ning aretusloomade pidajatele ja aretajatele. Kuna suurendatakse kõigi loomaliikide tõuraamatu ning aretusregistri pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks antava toetuse suuruse arvestamise aluseks olevaid ühikumäärasid, siis on kõigil aretusühingutel võimalik osutada soodsamat teenust aretajatele ja aretusloomade pidajatele. Ühikumäärade tõstmis t on täpsemalt kajastatud seletuskirja punktis 2. Eestis on praegu k okku 14 tegevusloaga aretusühingut , kes tegelevad veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste ning vuttide aretamisega. Kõigi nende võimalused teenust osutada aretajatele paranevad. Määrusel on soodne mõju e lu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule , kuna määrusega tehtavate muudatustega panustatakse bioloogilise mitmekesisuse säilimisse . Lisaks võib selline toetuse mõningane tõstmine innustada uusi loomapidajaid kasvatama kohalik ku tõugu loomi . Määrusel võib olla väike mõju majandusele, kuna parema aretusühingu teenuse pakkumise ga võib kaasneda loomapidaja te arvu suurenemine ning nende tegevuse l võib olla väike mõju majanduse kasvule. M äärusel puudub mõju riig i julgeolekule , välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga ei kaasne muid otseseid või kaudseid mõjusid. Määruse muudatusega , mille kohaselt kehtestatakse üleminek elektroonilisele taotlemisele , kaasneb positiivne majanduslik ja administratiivne mõju. PRIA e teenuse keskkonna kasutamine kiirendab toetuse taotlemist ja aitab vähendada halduskoormust ning võimaldab PRIA-l tõhusamalt teha ristkontrolle, vähendada kontrollidega seotud bürokraatiat ja kontrollide veamäära. Sellest tulenevalt vähene vad nii taotleja halduskoormus kui ka PRIA töökoormus ning toetuse taotluste ja maksetaotluste menetlusaeg. E-teenuse keskkonnale üleminekuga seotud määruse muudatusel on otsene mõju eelkõige toetuse taotlejatele, toetuse saajatele ja riigi asutuste töökoormusele. Taotlejate ja toetuse saajate halduskoormus väheneb , sest andmete ja dokumentide esitamine muutub lihtsamaks ja kompaktsemaks: dokumendid täidetakse otse e-teenuse keskkonnas. Sellise rakendusega väheneb ka vigade tegemise hulk, kuivõrd e-teenuse keskkonna kaudu saadetakse automaatne veateade või teade esitamata dokumentide kohta. PRIA jaoks muutub lihtsamaks ja kiiremaks taotluste menetlemine, kuivõrd taotluste esitamine on enam struktureeritud ja esineb vähem vigu. Seega väheneb PRIA töökoormus. Samuti kaob selle toetuse puhul vajadus taotluste vastuvõtja ametikoha järele. E-teenuse keskkonnale üleminek eeldab taotlejate ja toetuse saajate jaoks vajalike infosüsteemide, nagu arvuti- ja internetivõrgu olemasolu, samuti oskust kasutada internetti ja PRIA e-teenuse keskkonda. Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi ega esitada selle aruannet . 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud M ääruse rakendamine ei too endaga kaasa lisa tegevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuid mitte hiljem kui 1. veebruar il 2022 , mil alga b aretustoetuse taotlemine. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitakse arvamuse avaldamiseks Põllumajandus - ja Toiduametile ning P RIA-le . Samuti esitakse eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile tegevusluba omavatele aretusühingutele ja aretusettevõtjatele . Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile .
Rahandusministeerium
Meie: 22.12.2021 nr 1.4-3/951
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 15.
detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad
nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu. Kuna
tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume kooskõlastust 4. jaanuariks 2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Minister
Lisad:
1. EN_maarus_69_muutmine_2021
2. SK_M69_muutmine_2021
Sirje Jalakas
625 6578
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/21-1640 - Maaeluministri 15. detsembri 2016. a määruse nr 69 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.01.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f1d83c9-7fbc-4558-9116-b9756318fd5e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f1d83c9-7fbc-4558-9116-b9756318fd5e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main