Saatja: Esko Hillep <
[email protected]>
Saaja: Kertu Kuiv
Teema: Korraldatud jäätmevedu Võru linnas
Tere,
Edatan Teile täna langetatud otsuse. Korraldus on sisestatud ka e-riigihangete keskkonda ja tehtud nähtavaks kõikidelke pakkujatele.
Planeerin nädala lõpus kordushanke üles riputada. Ehk oleme teisel korral edukamad.
Lugupidavalt
Esko Hillep
Võru Linnavalitsus
juriidilise osakonna juhataja
tel 785 0938
mob 5194 4776
e-post
[email protected]
www.voru.ee
Saatja: Kertu Kuiv </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=A4E88F6D732148E1862EC536ECFD1E4E-KERTU KUIV>
Saaja:
[email protected],
[email protected], Estella Põllu
Teema: Selgituste küsimine järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks (RH 238892) [AK - AvTS § 35 lg 1 p 2]
Võru Linnavalitsus
e-post:
[email protected];
[email protected]
Selgituste küsimine järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks
Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) on Rahandusministeeriumile esitanud RHS § 195 lg 10 alusel taotluse ettekirjutuse kaasa tuua võiva asjaolu esinemise kohta Võru Linnavalitsuse (edaspidi: hankija) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Võru linnas“ (viitenumber 238892, edaspidi: riigihange) ning palub riikliku järelevalve korras kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust. VaKo taotlus on edastatud ka hankijale, mistõttu seda käesolevale kirjale ei lisata.
Väidetav RHS-i rikkumine seisneb kokkuvõtvalt selles, et hankija on selgituste kaudu muutnud riigihanke alusdokumente, sealjuures ilma, et ta oleks pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. RHS § 46 lg 3 viimane lause keelab hankijal selgitustega riigihanke alusdokumente muuta. RHS § 82 lg 1 sätestab, et hankija peab riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Hankija riigihanke alusdokumentide osaks oleva hankelepingu projekti ja tehnilise kirjelduse dokumentides esines vastuolu jäätmeveo teenustasu kujunemise valemi rakendamisel, mille kohta on hankija andnud selgitusi vaid 1 päev enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. VaKo leiab, et jäätmeveo teenustasu valem on pakkumuse koostamisel olulise tähtsusega ja mõjutab pakkumuse sisu. Riigihanke alusdokumentides esinenud vastuolu tõttu ja enne hankija 21.10.2021 selgitusi ei olnud pakkujatele teada, kas pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele, kui jäätmeveo teenustasu on arvestatud tehnilises kirjelduses või hankelepingu projektis p-s 3.8.3 sätestatud korras. Hankija selgituste eesmärk oli muuhulgas sõlmida hankeleping teistsugustel tingimustel, kui oli ettenähtud riigihanke alusdokumentides (vastuolu RHS § 120 lg-ga 1 (tulenevalt RHS § 141 lg-st 7)).
Rahandusministeeriumi hinnangul esineb VaKo taotluses esitatud selgituste alusel põhjendatud kahtlus selle kohta, et hankija on rikkunud riigihanke alusdokumentide muutmisel RHS § 46 lg 3 sätestatud selgitustega riigihanke alusdokumentide muutmise keeldu ja RHS § 82 lg-st 1 tulenevat pakkumuse esitamise tähtaja pikendamise kohustust ning hankemenetluse jätkamisel hankelepingu sõlmimine õiguspärasel viisil ei pruugi olla enam võimalik.
Lisaks tuvastas Rahandusministeerium, olles tutvunud riigihanke alusdokumentide ja andmetega riigihangete registris, et riigihanke alusdokumentides esinevad puudused, mis ei võimalda hankijal RHS § 95 lg 4 nn vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida. Hankija poolt riigihanke alusdokumendina kehtestatud hankepassis ning ka teistes riigihanke alusdokumentides (sh riigihangete registri töölehel Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused) ei ole hankija näinud ette RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks vajalike kinnituste esitamist pakkujate poolt. Samuti ei nähtu riigihangete registris 10.11.2021 avaldatud kõrvaldamise aluste otsusest, et hankija oleks kontrollinud pakkujatel RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, mis tulenevalt RHS § 141 lg-st 4 on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohustuslik. Osutame siinjuures Euroopa Kohtu 14.01.2021 otsuses C-387/19 punktis 35 märgitule, et esiteks nõuab läbipaistvuse põhimõte, et kõik hankemenetluse tingimused ja kord peavad hanketeates või hanke alusdokumentides olema selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud, et võimaldada kõigil mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru. Kohus märkis samas lisaks, et teiseks nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et hankest huvitatud ettevõtjatel oleks pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused, et neile oleksid menetluse nõuded täpselt teada ja nad saaksid olla kindlad, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide suhtes.
RHS § 208 lg 1 järgi võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget õiguspäraselt jätkata. Järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, kui hankija teeb ise otsuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel saab hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on korduvalt sedastanud, et hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel väga lai diskretsiooniruum (TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13) ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (VaKo 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10). Nõnda ei pea põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks olema üksnes hankijast sõltumatu objektiivne põhjus, vaid võib tuleneda ka hankijast endast (VaKo 24.04. 2018, nr 54-18/191319, p 12).
Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajaduse võivad tingida hankija enda eksimused (VaKo 13.07.2018, 129-18/195365, p 10), eelkõige vead, mida hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamise üle otsustamise hetkel enam parandada ei õnnestu. Kui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid vigu, on tal võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada (TlnHKo 19.01.2016, nr 3-15- 3055, p 18). Samuti on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist, sealhulgas pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (VaKo 20.02.2018, nr 7-18/191465/193893, p 19).
Tulenevalt RHS § 205 lg 2 teisest lausest võib Rahandusministeerium küsida järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja koguda lähteandmeid.
Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks palume hiljemalt 03.12.2021 teatada, kas hankija soovib jätkata hankemenetlust kavatsusega sõlmida hankeleping või peab vajalikuks hankemenetluse ise kehtetuks tunnistada. Hankija selgitused ja/või järgnevad riigihankes 238892 vastuvõetud otsused palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil
[email protected]. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv`a poole (tel 611 3931, e-post
[email protected]).
Käesolev e-kiri on käsitletav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juurdepääsupiiranguga teabena kuni järelevalvemenetluse alustamata jätmise otsustamiseni, järelevalvemenetluse alustamisel menetluse lõppemiseni (AvTS § 35 lg 1 p 2).
Lugupidamisega
Kertu Kuiv
jurist
Riigihangete ja riigiabi osakond
Rahandusministeerium
tel 6113931
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee