Saatja: Taimi Kirs <
[email protected]>
Saadetud: 28.12.2021 15:15
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Loona Kangur <
[email protected]>
Teema: Märgukiri
Tere.
Soovin saada teavet, kas Rae valla tegevus detailplaneeringu peatamiseks
on põhjendatud. Lisatud kiri koos detailplaneeringu joonise ja
seletuskirjaga.
HEAD VANA-AASTA LÕPPU.
Lugupidamisega
Ruumilise keskkonna planeerija
TAIMI KIRS
tel. 5203279
e-post
Rahandusministeerium, Teie
Harju talitus
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post:
[email protected]
[email protected] Meie /kuupäev vastavalt digitaalallkirjale/
MÄRGUKIRI
Rae Vallavalitsuse 18.08.2020 korraldusega nr 1067 on algatatud “Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on moodustada kolm elamumaa sihtotstarbelist, üks transpordimaa sihtotstarbeline ja üks
üldkasutatav maa sihtotstarbega krunti. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata
ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning
haljastus.
20 septembril 2020 esitasin AS ELVESO´le e-kirja palvega esitada tehnilised tingimused vee- ja
kanalisatsiooniehitistega liitumiseks. 20 oktoobril vastas Tiina Raide, AS ELVESO VK teenistuse tehniline
spetsialist, et antud piirkonna tehniliste tingimuste saamiseks tuleb pöörduda Kalde Vesi OÜ poole.
Kalde Vesi OÜ juhatuse liige nõustus veelahenduse kooskõlastamisega, kuna antud piirkonna veetorustikud
kuuluvad Kalde Vesi OÜ´le, aga kanalisatsioon AS ELVESO´le ning soovitas planeerida isevoolse
kanalisatsiooni lahenduse ja kooskõlastada täiendavalt AS ELVESO´ga
15 novembril 2020 edastasin e-kirja AS ELVESO´le palvega esitada tehnilised tingimused
kanalisatsiooniehitise liitumiseks. 27.11.2020 sain jätkuvalt vastuse, et kinnistu asub Kalde Vesi OÜ
tegevuspiirkonnas.
Detailplaneering on kooskõlastatud Kalde Vesi OÜ-ga 28.12.2020. Kalde Vesi OÜ juhatuse liige väitis
jätkuvalt, et kogu kanalisatsioon kuulub AS Elveso´le ning Jaanisalu tee ääres kuuluvad talle vaid
veetorustikud, pumbamaja.
4 jaanuaril 2021 pöördusin juba kolmandat korda AS ELVESO poole, palvega väljastada tehnilised
tingimused ja kooskõlastada kanalisatsiooniehitise liitumine. Samas esitasin küsimuse kui kanalisatsioon ei
kuulu ELVESO´le, siis kellele, kuna Kalde Vesi OÜ kooskõlastas detailplaneeringu lahenduse, kuid
kanalisatsioonitorustikud ei kuulu talle. Vastus tuli jätkuvalt sama mis eelnevatel kordadel.
22.02.2021 esitasin detailplaneeringu Rae Vallavalitsusele edasiseks menetluseks.
Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 26.04.2021-09.05.2021.
Avaliku väljapaneku jooksul esitas vastuväite Rae valla vee-ettevõtja AS ELVESO, kes ei nõustunud isevoolse
kanalisatsiooni lahendusega, mille liitumispunkt oleks Raeküla tee ääres olev kanalisatsiooni kaev.
Indrek Metusa AS Elveso juhatuse liige kirjutab 27.04.2021 nr 4-3/911 kirjas, et
„Kanalisatsioonilahendus detailplaneeringu tehnovõrkude skeemil (Põhijoonis tehnovõrkudega, joonis nr
4, töö nr HDP-01/20) on lahendatud vääralt. Kanalisatsiooni eelvool ei saa olla lahendatud selliselt, et
planeeringuala kinnistuid teenindav torustik suubub planeeringuala edelanurgas asuvasse AS ELVESO
ühiskanalisatsiooni. Kahe vee-ettevõtja vahel ÜVK teenuse osutamise punktiks on liitumispunkt. OÜ Kalde
Vesi ja AS ELVESO ei ole kokku leppinud, et planeeringus näidatud asukohas võiks asuda OU Kalde Vesi
liitumispunkt liitumiseks AS ELVESO ühiskanalisatsiooniga. Seetõttu ei ole võimalik planeeringus näidatud
eelvoolu kanalisatsiooni ärajuhtimiseks kasutada. Kõige eelneva tõttu ei ole detailplaneeringus näidatud
kanalisatsioonilahendus teostatav ning ei võimalda planeeringuala kinnistutele kanalisatsiooniteenust
pakkuda. Detailplaneering ei ole antud põhjustel realiseeritav.“
Kummaline, et antud lahendus pole realiseeritav, kuna detailplaneeringus näidatud kanalisatsiooni
lahendus on isevoolne. Kanalisatsiooni on võimalik lahendada kahte moodi, isevoolselt nii nagu
detailplaneeringu joonisel näidatud ja saab lahendada survetrassi rajamisel, kus igal planeeritud elamumaa
krundil on oma reoveepump ning reoveed juhitakse Jaanisalu tee ääres olevasse kas survetrassi või
isevoolsesse kanalisatsiooni (seda selgitasin ka vallale oma e-kirjades millele vald ei reageerinud).
Pärast avalikku väljapanekut Rae vald ei menetlenud detailplaneeringut (ei võtnud vastu telefoni, ei
vastanud e-kirjadele), alles siis reageeris kui esitasin teabenõude (teabenõue esitatud 20.09.2021) Rae
vallas, Rae külas Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohta. Teabenõudes teatasin, et Rae vald
pole detailplaneeringut edasi menetlenud, pole teavitanud ei planeerijat, huvitatud isikut ning pole
vastanud ka AS ELVESO vastuväitele. Otsustasime huvitatud isikuga lahendada kanalisatsioon
survekanalisatsiooniga, kust reoveed juhitakse Jaanisalu tee ääres olevasse survekanalisatsiooni. Igale
elamumaa krundile planeeritakse kinnistu omaniku halduses olevat eramaja pumplat, mille asukoht
määratakse hooneprojekti käigus. Detailplaneeringu veelahendus on kooskõlastatud Kalde Vesi OÜ-ga.
Kanalisatsioon ei kuulu Kalde Vesi OÜ-le ja AS Elveso ei tunnista antud piirkonda kanalisatsiooni enda omaks
ning mingeid kooskõlastusi neilt ei saa. AS Elveso on 100% Rae valla vee-ettevõte ning nende põhitegevus
on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.
28.10.2021 saatis AS Elveso valda kirja, kus kirjutab, et „muudetud detailplaneeringu lahendus ei muuda
asjaolu, et OÜ Kalde Vesi ja AS ELVESO ei ole kokku leppinud, et planeeringus näidatud asukohas võiks asuda
OÜ Kalde Vesi liitumispunkt liitumiseks AS ELVESO ühiskanalisatsiooniga. Seetõttu ei ole detailplaneeringus
näidatud kanalisatsioonilahendus teostatav ning ei võimalda planeeringuala kinnistutele
kanalisatsiooniteenust pakkuda“.
Hetkel on kaks vee ettevõtjat omavahel tülis, kuid see ei peaks segama detailplaneeringu kehtestamist.
Samas on AS ELVESO valla vee-ettevõtja
Rae vald korraldas avaliku väljapaneku avalik arutelu 08.12.2021 kuhu kohale ei ilmunud ei Kalde Vesi OÜ
ega AS Elveso esindaja. Tegime huvitatud isikuga ettepaneku, et paneme igale elamumaa krundile min.5m³
kanalisatsiooni mahuti, kuhu hiljem ÜVK torustikega liitumiseks pannakse reoveepumpla sisse, kuid vald ei
nõustunud sellega.
Nüüd Rea Vallavalitsus teavitas 16.12.2021 e-kirjas, et Rae Vallavalitsus on tänaseks asunud mõlema
ettevõttega läbirääkimistesse ja loodetav probleemi lahendamise aeg on juuni 2022. Avalikul arutelul tõime
välja, et detailplaneeringu edasine menetlemine on võimalik peatada ajaks, mil kanalisatsiooni osas saavad
ettevõtted kokkuleppele.
Miks on vaja detailplaneeringut peatada pooleks aastaks, kui kanalisatsiooni liitumist saab lõplikult
lahendada ka tehnovõrkude tehnilise projekti kõigus, kuna enne projekteerimist küsitakse samuti tehnilisi
tingimusi. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et kanalisatsiooni lahendus ja liitumised täpsustatakse
tehnilise projekti käigus. Kes garanteerib, et vald suudab nüüd poole aastaga lahendada kahe vee-ettevõtja
tüli, kui avalikust väljapanekust alles poole aasta pärast korraldati avalik arutelu.
Kas tõesti ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestada, kui kanalisatsioon lahendatakse kanalisatsiooni
mahutite baasil seni kuni kaks vee-ettevõtet kemplevad, kuna antud tiheasustus piirkonnas on mitmeid
tänavad, kus elamumaad on lahendatud kanalisatsiooni mahutitega ja vald pole olnud suutnud senini
probleemi lahendada.
Lisatud detailplaneeringu joonis ja seletuskiri.
Lugupidamisega
Taimi Kirs, HIRUNDO OÜ ruumilise keskkonna planeerija
/allkirjastatud digitaalselt/
OÜ HIRUNDO
Reg.nr. 11220970
Sõpruse pst 218-13
13416 Tallinn
Mob. 5203279
E-POST
[email protected]
JAANISALU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
ASUKOHT: HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA
PlanID 1081
PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus
HUVITATUD ISIKUD: Jaan Dello ja Aime Dello
DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs
Ruumilise keskkonna planeerija
Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn
E-mail:
[email protected]
Tel: +372 5203279
/digitaalselt allkirjastatud/
TÖÖ NR.: HDP-01/2020
2021
I KÖITE SISU
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3
2. DETAILPANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 3
3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 4-6
4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6-8
5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 8
5.1. Asukoht 8-9
5.2. Pinnas 9
5.3. Reljeef ja haljastus 9
5.4. Hoonestus 10
5.5. Teed 10
5.6. Tehnovõrgud 10
5.7. Kehtivad piirangud 10
6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 10
6.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10-12
6.2. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI 13
6.3. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 13
6.3.1. Veevarustus 13
6.3.2. Kanalisatsioon 13
6.3.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 13-14
6.3.4. Elektrivarustus 14
6.3.5. Gaasivarustus 14
6.3.6. Soojavarustus 14-15
6.4. TEED JA PARKIMINE 15
6.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 15-18
6.6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSE ABINÕUD 18-19
7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 19-21
8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 21
9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 21-22
10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 22-23
11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 23
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega
Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 2
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1. Detailplaneeringu koostamise alused:
• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
• Rae valla üldplaneering (21.05.2013);
• Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (algatatud 15.11.2016);
• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide,
projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esi-
tatavad nõuded“;
• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78) ;
• Rae Vallavalitsuse 18.08.2020 korraldus nr 1067 “Rae küla Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailpla-
neeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
2. Arengukavad ja -strateegiad:
• Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aasta-
teks 2017 – 2028;
• Rae valla jäätmehoolduseeskiri ( vastu võetud Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrus nr 99;
3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud):
• Topo-geodeetilisele alusplaanile M 1:500 (Geodeesiakeskus G.E.POINT töö nr 19-G640
25.11.2019.a.);
• Rae vallas Rae külas Jaanisalu kinnistule teostatud radooni mõõdistused pinnases, PML BALTI OÜ
töö 26.12.2020;
• „Jaanisalu kinnistu osaline haljastuse hinnang“ Arbomare OÜ koostatud: 19.01.2021
4. Eesti standardid:
• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;
• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;
• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada kolm elamumaa sihtotstarbelist krunti, üks
transpordimaa sihtotstarbeline kinnistu ja üks üldkasutatav maa sihtotstarbega kinnistu. Lisaks on de-
tailplaneeringu koostamise eesmärk määrata ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurde-
pääsud, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 3
3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462
kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud
perspektiivne elamumaa.
Hoonestustingimused vastavalt kehtivale üldplaneeringule
Krundi suurus - min 1500m²
Krundi sihtotstarve % -Ühepereelamud
(EE, EEr, EEk, Ä, T, Üh) -Rida-, paaris- ja kahepereelamud läbivate teede ääres ja ristmikel
-Korterelamud vaid Peetri ja Assaku aleviku keskuses, kuhu on
kavandatud sotsiaal- ja teenindusasutused
Krundi täisehitus %; - Ühepere-, kahepere- ja paariselamutel 10-15%, olenevalt krundi
koormusindeks suurusest
Kõrgus ja korruselisus 6) -Ühepereelamud 2-korrust 8m
Haljastus -Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamis kõrgus on
min 6m
-Läbivate teede äärde puudeallee
Abihooned; hoonete arv -kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga kokku kuni 80m², kõrgus kuni 5m1)
krundil
Ehitusjoon -Läbiv tee - 20m kaugusel sõiduteest
-Piirkonna sisetee 10m2)
Katusekalle, räästa kõrgus 6) -Järgida kontaktvööndi üldist lahendust 4)
Piirded -Puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire
-Võrkpiire hekiga
-kuni 1,5m, lähtuda naaberkinnistute lahendusest1)
Materjalikäsitlus 6) -Järgida kontaktvööndi üldist lahendust 4)
1)
Abihoone ja piire peavad arhitektuurselt haakuma elamuga
2)
või järgida olemasolevat /planeeritud ehitusjoont
3)
Iga 200m järelt tagada juurdepääs jõeni
4)
Väljakujunenud kontaktvööndi puudumisel, kui lahendatakse uut kompaktset suurt elamuala (al 50 elamuühikut
või 8 ha) või kui soovitakse etteantud tingimusi muuta tuleb terviklahenduse saamiseks korraldada
arhitektuurikonkurss detailplaneeringule või hiljem sobivaima hoonestustüübi leidmiseks.
5)
Olemasoleval elamualal krundi jagamisel väiksemateks elamumaa kruntideks tuleb arvestada väljakujunenud
krundistruktuuriga ja selle jätkumisega
7)
Jõe 100m piiranguvööndisse jäävad krundid.
8)
Katuse täpsem kalle määrata detailplaneeringu kohustusega alal planeeringuga, lähtudes naaberelamute ja
krundipoolse tänavafrondi elamute katuste valdavast põhikaldest
Joonis 1 VÄLJAVÕTE RAE VALLA ÜLDPLANEERINGUST
Planeeringu ala asukoht
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 4
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 5
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringus on arvestatud nii kehtiva üldplaneeringuga, kui ka
koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga 2030+, kus planeeritava ala maakasutuse
juhtotstarbeks on perspektiivne elamumaa. Lisaks on detailplaneeringu koostamisel arvestatud
planeeringuala lääne piiril kulgeva kraavi osaga, mis on jäetud ühiskondlikuks maaks seoses koostatava
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga 2030+, mis on määratud sini-rohekoridoriks.
Sini-rohekoridorid, see tähendab, et aktiivse maakasutusega vaheldumisi jäetakse lineaarsed koridorid, mis
toimivad ka eelvooluna ning puhveraladena aegadel, kui sademete hulk on suurem. Lahendus pakub
valingvihmadest põhjustatud sademevee üleujutuste vältimise ja vähendamise võimalust. Sellised koridorid
võimaldavad luua ka meeldivaid ühendusteid, kergliiklusteeks sobivaid lineaarsed liikumissuundi asumite sees ja
vahel.
Joonis 2 VÄLJAVÕTE KOOSTATAVAST RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGUST 2030+
Planeeringu ala asukoht
Üldplaneeringus määratud sini-rohekoridor
Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)
alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).
4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SE OSED
Planeeritav ala asub Rae külas, Raeküla tee (11334 Raeküla tee T2), Jaanivälja tee ja Roosipõõsa tee
vahelisel alal.
Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja
perearstid asuvad ca 5km kaugusel planeeringu alast Jüri alevikust. Huviharidusega tegelemiseks ja
vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Jüri alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub
siiski piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn, mille keskus asub planeeritavast alast kõigest 4,5km
kaugusel. Planeeritaval alal on hea ühendus Tallinnaga tänu sellele, et bussipeatus paikneb vahetult
planeeritava ala piiri.
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ääres (mis paikneb planeeringu alast ca 1,5km) asub ulatuslik
äripiirkond peamiselt väiksemate ladude ja „stock-office“ tüüpi hoonestusega, mis sobib
mürarikkamasse keskkonda.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 6
Rae küla on küllaltki kompaktse hoonestusega, koosnedes kontaktvööndis ühepereelamutest.
Kontaktvööndis olevate elamumaa sihtotstarbega katastriüksused jäävad vahemikku 1300-2127m².
Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud/ algatatud detailplaneeringud on:
1. Kalde pereelamute detailplaneering, kehtestatud 08.10.2002 otsusega nr 378, eesmärgiks
pereelamu krundid;
2. Jaanivälja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 12.10.2004 otsusega nr 306, eesmärgiks
ühepereelamu krundid;
3. Niidu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 09.06.2008 korraldusega nr 415, eesmärk 3
elamukrunti;
4. Kaasiku kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.12.2004 korraldusega nr 325, eesmärk
pereelamu krundid;
5. Tulbi tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 20.03.2007 otsusega nr 249, eesmärk
ühepereelamu krundid;
6. Tulbi tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 26.02.2019 korraldusega nr 311,
eesmärk ühest elamumaast 8 elamukrundi loomine;
7. Kaasiku III kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 18.02.2014 korraldusega nr 207,
eesmärk ühepereelamu krundid;
8. Loopera pereelamute grupi ja keskuse detailplaneeringu I etapp, kehtestatud 24.10.2000
otsusega nr 121, eesmärk pereelamu krundid;
9. Lepasalu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 16.01.2007 otsusega nr 213, eesmärk
ühepereelamu krundid;
10. Sutti kinnistu ja lähiala detailplaneering, algatatud 13.11.2007;
11. Vana-Sutikase kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 21.06.2016 korraldusega nr 946,
eesmärk äri- ja tootmismaa;
12. Künnapuu pereelamute grupi detailplaneering, kehtestatud 08.07.2003 otsusega nr 108,
eesmärk ühepereelamu krundid;
13. Raeküla tee äärse elamumaa ning kooli detailplaneering, algatatud 11.03.2019, koostamise
eesmärgiks on Kivinuki tee 36, Maarjanurme ja Suur-Klaokse kinnistute jagamine kahekümne
kolmeks elamumaa kinnistuks, maa sihtotstarbe muutmine, kruntide ehitusõiguse määramine,
juurdepääsude, parkimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline lahendamine ning kruntide
tehnovarustuse lahendamine. Detailplaneeringu tulemusena moodustatakse kokku kaksküm-
mend kolm elamumaa, üksteist transpordimaa, üks ühiskondlike hoonete maa ja üks maatulun-
dusmaa kinnistut. Ühiskondlike hoonete maa kinnistule on planeeritud 3 paralleeliga põhikool
kuni 650 õpilasega
Tuues välja planeeritava ala naabruses kehtestatud detailplaneeringute arhitektuursed tingimused:
Niidu kinnistu DP Kaasiku kinnistu DP Kaasiku kinnistu DP
Ehitise lubatud kõrgus 9m/6m Hooned kõrgusega 11m Hooned kõrgusega 11m
elamu/abihoone
Korruselisus II / I Hooned II korruselised Hooned II korruselised
Elamu/abihoone
Katusekalle 25°-45° 0°-45° 0°-45°
Hoonete arv krundil 1 elamu/1 abihoone 1 elamu/1 abihoone oleneb krundi suurusest
1 elamu/1-2 abihoonet
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 7
Kontaktvööndi hoonestus on eriilmeline, kuid valdavalt viilkatustega ühepereelamud.
Roosipõõsa tee äärsed elamud Jaanivälja põigu elamud
Jaanivälja tee 1a elamu Lepiku tee 11a elamu
5. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD
5.1. ASUKOHT
Planeeritav ala asub Rae külas, külgnedes riigiteega 11334 Raeküla tee km 1,305-1,394.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7ha
Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Rae vallas Rae külas alljärgnevat maaüksust:
Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve Kinnistui
lähiaadress tunnus KÜ liigile omanik
Jaanisalu 65301:001:5115 4325550 6120m² maatulundusmaa Jaan Dello
Aime Dello
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 8
Maa-ala piirnevad maaüksused on:
MÜ nimetus katastriüksuse tunnus pindala m² sihtotstarve
65301:001:5116 11334 Raeküla tee T4 540 transpordimaa
65301:002:0651 11334 Raeküla tee 2352 transpordimaa
65301:002:0649 Roosipõõsa tee 5392 transpordimaa
65301:001:4835 Jaanivälja tee 1a 8059 maatulundusmaa
65301:002:0642 Jaanivälja tee T2 2412 transpordimaa
5.2. PINNAS
Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on 100% leostunud gleimuld (Go).
Muldade lihtlõimiseks on paeveeriseline liivsavi ja rähkne liivsavi (v1ls/r2ls). Huumushorisondi tüsedus
25-30cm.
Planeeritaval alal on nõrgalt kaitstud põhjavesi.
Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radooniriski
ala, normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega
pinnaseid.
5.3. RELJEEF JA HALJASTUS
Jaanisalu maaüksuse reljeef (katastritunnus 65301:001:5115) on kagu-loode suunaga, jäädes
absoluutkõrgustelt 42.56m -40.76m vahele.
Jaanisalu katastriüksuse maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on 5282m² metsamaa ja 838m² muu
maa.
Detailplaneeringu ala moodustatud teemaa ja elamumaade hoonetus aladele on teostatud Arbomare
OÜ poolt „Jaanisalu kinnistu osaline haljastuse hinnang“, mille tulemusel antud alal kasvab põhiliselt
harilik toomingas, hall lepp, harilik pihlakas, harilik saar, kask ning harilik haab. Ühtegi väga väärtuslikku
ja kindlasti säilitamist väärt puud hinnatud puude seast ei leitud. Metsale iseloomulikult on Jaanisalu
kinnistul kuivanud, ümber kukkunud, murdunud puid ja võsa. Kõige jämedam puu on 29cm läbimõõduga
kuldkask. Enamus puid on 10 - 20cm läbimõõduga noored puud. Säilitada tasub noori terveid puid, millel
on olnud ruumi kasvada ühtlase võraga sirgeks puuks.
Foto 5 Vaade kinnistul kasvavatele puudele Foto 6 Vaade kinnistu põhjapiirile.
Teedest ja hoonestusalast väljaspool olev kõrghaljastus on soovitav maksimaalselt säilitada. Kuna
teemaa ja kruntidele sissesõidutee, parkla osas teostatakse lageraiet, siis antud alas on III väärtusklassi
puid vaid 16 tükki ja need on 2 kuldkaske, 1 harilik vaher, 7 harilikku saart, 6 harilikku toomingat.
Elamumaa kruntide hoonestusala piires likvideeritavad puud määratakse hoone projekti käigus. Puude
likvideerimisel tuleks teostada asendusistutus, võttes arvesse maaüksuse haljastuslike kui ökoloogilisi
aspekte.
Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrus nr 17 "Puu raieloa andmise kord Rae vallas" § 1 lõige 6 määrab, et
ehitusprojekti kohaselt mahavõtmisele määratud puude raiumiseks loetakse luba antuks koos
ehitusloaga ning raieloa taotlust selleks esitama ei pea.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 9
5.4. HOONESTUS
Planeeritaval alal hoonestus puudub.
5.5. TEED
Juurdepääs planeeritavale alale on Jaanivälja teelt. Jaanivälja tee ja planeeritav juurdepääsu tee on
erateed. Ehituseadusti¹ §92 lg 8 avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt
määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
5.6. TEHNOVÕRGUD
Olemasolevad tehnovõrgud paiknevad nii Jaanivälja tee T2 maaüksusel, kui ka 11334 Raeküla tee T4
maaüksusel.
5.7. KEHTIVAD PIIRANGUD
Harju maakonnaplaneering 2030+ rohelise võrgustiku lähtealustele tuginedes planeeringualale
rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad) ei ulatu.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.
Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele
katastriüksustele registreeritud.
Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni
30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud
juhul vähendada. Planeeringuala piirneb 11334 Raeküla teega, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise
sõiduraja välimisest servast ning Jaanivälja teega, mille kaitsevöönd on 10m äärmise sõiduraja välimisest
servast
Planeeringuala lõuna küljel kulgevad piirkondlikud vee- ja kanalisatsiooni trassid. Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi ulatus on 2m torustiku välispinnast või kandekonstruktsioonist
mõlemale poole.
Elektrimaakaabelliini: väline tunnus KKL88426546; kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini.
6. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS
6.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:
❖ kruntide ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, suurim lubatud hoonete arv
krundil, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus);
❖ kruntide hoonestusala (see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega
lubatud hooneid) piiritlemine;
❖ juurdepääsuteede, vajalike tehniliste kommunikatsioonide ja haljastuse lahendamine;
❖ servituutide vajaduse määramine.
Planeeritavad krundid
Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine
nr kasutusotstarve planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve
DP liigi järgi suurus m² liites, lahutades (+/-) osade pindala katastriüksuse liikide
m² järgi
1 HP 543 65301:001:5115 -543 Maatulundusmaa
2 LT 768 65301:001:5115 -768 Maatulundusmaa
3 EP 1509 65301:001:5115 -1509 Maatulundusmaa
4 EP 1504 65301:001:5115 -1504 Maatulundusmaa
5 EP 1795 65301:001:5115 -1795 Maatulundusmaa
HP haljasala maa, LT tee ja tänava maa, P üksikelamu maa
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 10
maapinnast (m) Elamu/abihoone
Maa sihtotstarve ja osakaal (% )
Maa sihtotstarve ja osakaal (%)-
-detailplaneeringu liikide kaupa
Suurim hoonete kõrgus-kõrgus
Krundi planeeritud suurus m²
Suurim ehitisealune pind m²
Katastriüksuse liikide kaupa
Kitsendused ja servituudid
normatiivne/kavandatav
koha-aadressi ettepanek
(maapealne/maa-alune)
Krundi koha-aadress või
maapealne/maa-alune
Parkimiskohtade arv-
Hoonestusala suurus
Suurim korruselisus-
Hoonete arv krundil
(elamu/abihoone)
Suletud brutopind
elamu/abihoone
Tulepüsivus
Pos. nr
1 Roosipõõsa tee L2 543 - - - - - HP Üm - - - 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd
Vee-ja kanalisatsiooni trasside servituut
2 Jaanisalu tee 768 - - - - - LT L - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala
Jaanivälja tee 10m kaitsevöönd
3 Jaanisalu tee 1 1509 225 344 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd
Jaanivälja tee 10m kaitsevöönd
Planeeritava elektri kaabli servituudi ala
4 Jaanisalu tee 3 1504 225 470 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd
5 Jaanisalu tee 5 1795 270 614 II/I 8m/5m 3 (1/2) EP E 500 TP3 3/3 11334 Raeküla tee 30m kaitsevöönd
Vee-ja kanalisatsiooni trasside servituut
Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa,
L-transpordimaa,
Üm-ühiskondlik maa
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 11
Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika
pandud järgmised ehituspõhimõtted:
Hoonete projekteerimise reeglid:
1. Järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada
liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.
2. Arvestada standardiga EVS 894:2008+A2:2015. Eluruumides peab olema tagatud katkematu
insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.
3. Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.
4. Projekteerida vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.
Arvestada Terviseameti kirjast 30.02.2020 nr 9.3-1/20/10927-2 tulenevate nõuetega:
1. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85
dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
2. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõt-
mise meetodid” kehtestatud normtasemeid.
3. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel ela-
mualadel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud II mürakategooria tööstusmüra siht-
väärtustele.
4. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikait-
se meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
5. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemää-
rast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Hoonete rajamisel ja materjalide valikul tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse.
Arvestada tuleb ka ümbritsevatel kruntidel asuvate hoonete viimistlusega ühtse ilme saavutamiseks.
Planeeringualale rajatavad hooned peavad olema nii põhiplaanis kui ka mahus, naaberkinnistute
hoonetele sarnaste gabariitide, katusekuju ning katusekalletega.
Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
Arhitektuursed tingimused kruntidele pos. 3,4,5
Krundil võib paikneda 1 elamu ja 2 abihoonet (abihoonete ehitistealune pindala kokku 80m²)
Hooned projekteerida maksimaalselt elamu II korruselisena / abihoone I korruselisena
Elamu kõrgusega maapinnast kuni 8m
Abihoone kõrgusega maapinnast kuni 5m
Lubatud katusekalle on vahemikus 25º-45º
Kasutatavad ehitusmaterjalid
Eelistada naturaalseid materjale (nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid
kombinatsioone.). Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil kombineerituna puitmaterjaliga. Vältida
tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid või
sooje ja looduslähedasi värvitoone. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tume-
pruun, tumepunane).
Aiad ja piirded
Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Teede poolsed piirdeaiad võivad olla
osaliselt läbipaistvad puidust lattaiad või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,5m. Kruntide vahelised
piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m. Piirded ei tohi avaneda tänava poole.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 12
6.2 VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI
Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta
hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui
hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada
selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Sademevete juhtimine
naaberkinnistule ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei
ole lubatud. Sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse
sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav
on ette näha sademevee kogumine kastmisveeks.
6.3 INSENERTEHNILINE LAHENDUS
Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja
hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.
Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.
Planeeritud tehnovõrkude paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
6.3.1. VEEVARUSTUS
Planeeritav ala asub Kalde Vesi OÜ vee-ettevõtluspiirkonnas. Veevarustus tagatakse puurkaevust
PRK0016677, mis paiknen Martini maaüksusel (katastritunnusega 65301:002:0262). Planeeritava
elamugrupi ööpäevane veevajadus 3x0,4m³/d =1,2m³/d. Liitumisühendused elamutesse on
planeeritud DN 25 maakraanidega. Planeeritava veetrassi ristumised Jaanivälja teega tuleb
projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil.
6.3.2. KANALISATSIOON
Planeeringu-ala kavandatav reovee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni
1,2m³/d.
Planeeritud kolme elamumaa krundi kanalisatsioon on lahendatud survetrassi baasil, kust reoveed
juhitakse otse Jaanivälja tee ääres olevasse survekanalisatsiooni. Igale elamumaa krundile
planeeritakse kinnistu omaniku halduses olevat eramaja pumplat, mille asukoht määratakse
hooneprojekti käigus. Kanalisatsiooni lahendus ja liitumised täpsustatakse tehnilise projekti käigus.
6.3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED
Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 8m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.
Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I
kasutusviisiga ehitised.
Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).
Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22. Tule leviku takistamine
(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda,
et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.
(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui
rajatis võimaldab tulelevikut.
(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
enduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks
hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 13
kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete
puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Hoonete tuleohutuse osa lahendatakse vastavalt:
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
• Majandus- ja taristuministri 05.07.2015 määrusele nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu
ja arvestamise alused” (https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008). Alus:
Ehitusseadustik §3 lõige 5;
• Siseministri 30.03.2017 määrusele nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele” (https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014). Alus:
Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel.
• Standardisari EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale
konkreetsele hoonele või rajatisele. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse
planeeringu alal edela piiril, 11334 Reaküla tee kergliiklustee ääres olevast tuletõrje hüdrandist.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega.
6.3.4. ELEKTRIVARUSTUS
Kavandatav elektrivarustus tagatakse vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele
360905, mis on väljastatud 20.10.2020.
Detailplaneeringuala planeeritavate uute kruntide elektrivarustus 3x(3x25A) on ette nähtud planeeri-
tavatest mitme kohalistest liitumiskilpidest ja jaotuskilbist toitega planeeritavatelt 0,4kV maakaabli-
telt. Liitumiskilbid ja jaotuskilp on planeeritud tarbijate kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid ja
jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritavate kilpide toide on ette nähtud
0,4kV maakaablliiniga olemasolevast jaotuskilbist 48275JK.
Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul / õigustatud isikul
sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt
Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saami-
seks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
6.3.5. GAASIVARUSTUS
Liitumine Jaanivälja teel oleva gaasitassiga toimub perspektiivselt vastavalt Adven Eesti AS
tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 21.09.2020.
Detailplaneeringuga moodustavate kinnistute jaoks on planeeritud A-kategooria gaasitorustik alates
olemasolevast gaasitorustikust Jaanivälja tee T2 kinnistul (65301:002:0642) piki Jaanisalu kinnistule
detailplaneeringuga moodustatavat transpordimaa kinnistut kuni kõikide moodustatavate elamumaa
kinnistute piirideni. Moodustavate kinnistute jaoks on planeeritud kinnistute piirile gaasitorustikule
liitumispunktidena maakraanid. Planeeritavale gaasitorustikule on nähtud ette servituudi/ kasutusõi-
guse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest.
Gaasivarustuse tagamiseks tuleb sõlmida liitumisleping Avend Eesti AS-ga.
6.3.6. SOOJAVARUSTUS
Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas
elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada
võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.
Kuna planeeritav ala on kaetud kõrghaljastusega, siis maaküte planeeritud kruntidel pole lubatud.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 14
Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.
Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et
müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM
määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.
6.4. TEED JA PARKIMINE
Liiklusruumi planeerimisel on lähtutud standardist EVS 843:2016 Linnatänavad.
Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius
kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust
põhjendatud juhul vähendada, seetõttu on Jaanivälja tee kaitsevööndi laius detailplaneeringu raames
määratud 10 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.
Planeeringuala piirneb 11334 Raeküla teega, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja
välimisest servast.
Juurdepääs planeeritud elamumaa kruntidele toimub Jaanivälja teelt mööda planeeritavat teemaa
krunti. Kvartalisisene tupiktee on planeeritud 4.5m laiusena, mis rahuldab kolme elamumaa krundi
segaliiklust. Tupiktee lõpus on ümberpööramis plats mõõtmetega 14x12m. Rajatav juurdepääsutee
on tolmuvaba kattega. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi,
graniitsõelmeid, kruusa.
Detailplaneeringu joonisele on peale kantud nähtavuskolmnurgad arvestades, et Jaanivälja tee
sõidukiirus on 30km/h ja 11334 Raeküla teel 60km/h.
Planeeritava juurdepääsutee ristumisel Jaanivälja teega on peale kantud nähtavuskolmnurk
nähtavuskaugusega kõrvalteele „Peatu ja anna teed“ 5m x60m ning Jaanivälja tee ristumisel 11334
Raeküla teega 5m x120m.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kait-
sevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha
ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt.
Parkimisnormatiiv vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad Tabeli 9.2 järgi
Parkimiskohtade arvutus
Pos. nr Ehitise otstarve Normatiivsete Normatiivne Detailplaneeringus
parkimiskohtade parkimiskohtade ettenähtud
arvutus arv parkimiskohtade arv
3 Eramu - 3 3
4 Eramu - 3 3
5 Eramu - 3 3
KOKKU 9
6.5. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSI OON JA ÕHUSAASTE
Autoliiklusest põhjustatud müra
Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui
loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt:
❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid;
❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka
olmejäätmetega;
❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude
ohtlike ainetega;
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 15
❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede
tõkestamine).
❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni.
Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum.
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest
ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist
(pikema aja kestel).
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete
sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või
hoonestamata ala kategooriast.
Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist
(liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462
kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on
määratud perspektiivne elamumaa.
Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus:
• müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäi-
ringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
• müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute
müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel).
Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest.
Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, ro-
healad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
V kategooria – tootmise maa-alad;
VI kategooria – liikluse maa-alad.
Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt
kategooriast
Aeg, Piirväärtus Sihtväärtus
Kategooria
indikaator Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra
päev, Ld 55 55 50 45
I kategooria
öö, Ln 50 40 40 35
1
päev, Ld 60/65 60 55 50
II kategooria 1
öö, Ln 55/60 45 50 40
III kategooria päev, Ld 65/701 65 60 55
IV kategooria öö, Ln 55/60 1
50 50 45
1
lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 16
Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest,
teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud
haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev
sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset.
Autoliiklusest tuleneva müra hindamise aluseks on võetud 2015 aastal OÜ Adepte Ekspert poolt
koostatud Rae vallas Vana-Sutikase kinnistu detailplaneeringu koostamise koosseisus olevat
mürahinnangut. 2015 aasta andmetel oli Raeküla tee lõigu 0-0,91km AKÖL 2324 autot ööpäevas,
millest 13% moodustasid autorongid, veoautod ja autobussid.
Müra modelleerimise tulemusena koostati mürakaardid 2015 aasta olukorrale, kus esitati
müratasemed teele lähimate elamute fassaadidel. Kõige lähemad elamud paiknevad teest 33m
kaugusel ning tulemused olid I korrusel 54,2dB päeval ja 45,4dB öösel ning II korrusel 57,2dB päeval
ja 48dB öösel. Mürahinnangu alusel on näha, et olemasolevate hoonetele mõjuv müra ei ületa
piirväärtust.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11334 Raeküla tee km 1,305-1,394. Liikluskiirusest detailplanee-
ringu raames 11334 Raeküla teel on 60km/h, tee on korrektse asfaltkattega. Vastavalt 2019.a. liiklus-
sageduse andmetele on 11334 Raeküla tee liiklussagedus planeeringu ala raames 780 autot ööpäe-
vas, sellest sõiduautod 750a/ööp, veoautod-autobussid 28a/ööp ja 2 autorongi. Antud teelõigu liik-
lussagedus on ligi kolm korda väiksem, seega planeeritud hoonestusala müra ei ületa piirväärtust,
seda kinnitab ka Rae valla mürakaart, kus on näha, et planeeritavatel hoonestusaladel on müra 50dB.
Väljavõte Rae valla mürakaardist:
Soovitav on rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid:
1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"
tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest"
kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et
mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr
≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra
isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava
piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri
lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete
heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. Hoone seinakonstruktsioonid tuleb
planeerida tõhusa heliisolatsiooniga.
2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde
pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 17
indeks. Kasutada on soovitav kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon
R´w + Ctr ≥ 35 dB.
3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud
elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et
ruumides ületatakse lubatud müratasemed.
Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon
Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida
nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral
sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev.
Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad
vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.
Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust,
sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad
varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid
võib kahjustada hooneid.
Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni
leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik
tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi
paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva
konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide
täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks
hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.
Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste
Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,
kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku
piiramiseks tuleb 11334 Raeküla tee ning planeeritud elamumaa kruntide hoonestusalade vahelisel
alal säilitada olemasolev kõrghaljastus ning soovitav teepoolsele küljele rajada hekke, mis takistavad
õhusaaste levimist.
Riigiteede omanik (Maanteeamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud
häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi
maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik
leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.
6.6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD
Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Hoonestusalast väljaspool olev kõrghaljastus
tuleb maksimaalselt säilitada. Puude likvideerimisel tuleks teostada asendusistutus. Raietegevuse
teostamisel arvestada raierahu perioodiga. Elamumaa kruntidel näha ette krundi iga 300m² kohta 1
puu, mille täiskasvamis kõrgus on 6m.
Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine.
Rajatavate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest keskkonnakaitse
seadustest ning normdokumentidest. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma
elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida
tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.
Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 18
Planeeritaval maa-alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikke tegevusi ega tootmist, mis
seaksid piiranguid kavandatavale ehitustegevusele. Käesoleva planeeringuga käsitletavatele
kruntidele ei ole ette nähtud keskkonda saastavaid tegevusi ning olulist negatiivset mõju keskkonna
üldisele kvaliteedile planeeringulahenduse rakendamisega ei avaldata, ei seata ohtu inimeste tervist,
heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringu koostamisel on seatud eesmärgiks täiendav
ehitusõiguse määramiseks 3-le üksikelamule koos abihoonetega nii, et selle käigus välditakse
keskkonnale kahju tekitamist. Planeeringuala piirneb riigiteega, seetõttu on planeeringu koostamisel
arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste).
Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne)
on kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga
konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja
tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning
hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja
headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud
tingimusi.
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ületada KeM
määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella
21.00 –07.00 vahel II kategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad
vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele
Jäätmed.
Planeeritavale krundile on ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Kui
konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.
Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
Soovitatavalt varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele
märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse
vastavuses Rae valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjale. Põhieesmärgiks on maksimaalne
jäätmete liigiti kogumine tekkekohas. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete
jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu.
Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on lubatud oma kinnistu piires, kuid
selleks ette nähtud kinnistes kompostrites.
Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja
haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik
asukoht.
7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all
olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht
soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,
kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,
elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,
puurkaevud, ehitusmaterjalid.
Radoonist tulenev terviserisk. Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud
hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 19
katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava
õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni
tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes
suureneb ka kopsuvähiriski tase.
Suitsetamine muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad
suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev kiirgus.
Sama kehtib ka passiivse suitsetamise korral. Seega on lihtsaim abinõu radoonist tuleneva terviseriski
vähendamiseks suitsetamise piiramine.
Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne.
Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja
tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega
kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele
elusolenditele ohtu ei kujuta.
Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinna-
seõhus 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase alla 300 Bq/m³.
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega
pinnas (50-150kBq/m). Veendumaks hoonetes radooniohutu keskkonna loomises on kohustuslik
enne hoone projekteerimist teostada radooniuuring. Arvestada edasisel planeerimisel ja
projekteerimisel standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Rae vallas Rae külas Jaanisalu kinnistule on teostatud radooni mõõdistused pinnases, PML BALTI OÜ
töö 26.12.2020.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 20
Mõõdistustulemuste järeldus on, et mõõdetud Rn-sisaldus kõigis uuringupunktides oli normaalse
taseme vahemikus.
Normidele vastava radoonitaseme saavutamiseks hoones tuleks projekteerimisel kindlasti arvestada
radooni kaitsega. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks
nõuetele vastav ventilatsioon. Vundamendi soovitame projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest
oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida).
Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoonete projekteerimisel.
8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD
Detailplaneeringus on arvestatud kuritegevuse ohjeldamiseks juhendmaterjalina „Kuritegevuse
ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ lähtuvalt EVS 809-1:2002. Kuriteohirmu alla
mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused
jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad,
hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned,
kõnnumaad), pimedad nurgatagused. Kodanike elukvaliteedi oluliselt määrav igapäevane julgeolek
on seotud erinevate ruumiliste ja sotsiaalsete aspektidega, mida on võimalik juhtida läbi keskkonna
planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine
peaks käima koostöös omavalitsuse ning politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete
lahenduste.
Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste
linnakujunduse strateegiatega:
• hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
• territoriaalsus.
9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse ja avalikes huvides
olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine toimub alljärgnevalt:
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega
seonduvad rajatised, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende
väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
2. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised,
avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised peavad vastama seaduses esitatud
kvaliteedinõuetele.
3. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Rae Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus ning avalikes
huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised.
4. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega ei tekitada naaberkinnistute
omanikele mingisugust kahju ega kahjustata ka avalikku huvi. Samuti ei tekitata
naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi.
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 21
Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:
• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavan-
datakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit menetlusse.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;
3. Ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega
seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks;
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide
ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate
kasutuslubade väljastamine;
5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
6. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides
olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustuse jne) ning avalikult
kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu;
7. Valmisehitatud avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine
võrguettevõtjatele.
10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,
õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus
mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega
negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused
hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele
keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda
eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme
ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 22
piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,
kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.
Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega
kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse,
olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete
tasemete esinemist.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,
tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 23
III DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega
Ruumiline illustratsioon
Jaanisalu kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-01/2020 lk 24