dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise ....

Rahandusministeerium · 28. detsember 2021
Viit
15-4/8369-7
Registreeritud
28. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-003
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎Ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta.asice396 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Teie 26.11.2021 nr 15-4/8369-1 regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Meie 28.12.2021 nr 6-5/21/4263-6 [email protected] Ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta Austatud Kaia Sarnet Esitasite planeerimisseaduse § 35 lg 1 alusel Keskkonnaametile Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu (REP) lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise, väljatöötamise kavatsuse (LS ja VTK) eelnõu ettepanekute esitamiseks. Keskkonnaamet esitas 10.09.2021 kirjaga nr 6-5/21/4263-3 (10.09.2021 kiri) ettepanekud LS ja VTK eelnõu kohta ka nende avaliku väljapaneku jooksul. LS ja VTK eelnõu täiendamisel on Keskkonnaameti ettepanekutega valdavalt arvestatud, kuid siiski märgime järgmist: 1. Palume LS ja VTK eelnõus täpsustada Natura hindamise läbiviimise protsessi kirjeldust. LS ja VTK eelnõu ptk 1.3 on lisatud joonis 3, mille kohaselt trassialternatiivide võrdlemisel (REPi asukoha eelvaliku etapp) viiakse läbi mõjude hindamine, sh Natura hindamine. Joonis 3 Natura hindamist kuskil mujal rohkem ei nimeta. LS ja VTK eelnõu ptk 3.2.1 täiendatud osas on samuti välja toodud, et Natura hindamine viiakse kogu ulatuses läbi REPi asukoha eelvaliku etapis, sh asjakohasel juhul Natura erandi etapp. Märgime, et REPi asukoha eelvaliku etapis tuleb kindlasti teha Natura hindamine, et teha REPi käigus analüüsitavate alternatiivide vahel valik, kuid Natura hindamine ei pruugi lõppeda asukoha eelvaliku etapis, vaid jätkuda ka REPi detailse lahenduse etapis (nt vajadus täpsustada leevendusmeetmeid). Keskkonnaministeerium on 01.11.2021 kirjaga nr 1-17/21/4534-21 andnud selgituse, millal peab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel tekkima keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg 2 kohane veendumus, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Keskkonnaministeerium selgitas oma kirjas, et: „Seega peab asukoha eelvaliku etapis tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Asukoha eelvaliku KSH aruande üldiseks eesmärgiks on mh olemasoleva info pinnalt vältida 1 Kiri on leitav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8b8a80a3-3807-4250-83d9-811d52bd0065 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 olukorda, kus detailse lahenduse väljatöötamise raames selgub, et mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele pole võimalik välistada ning vajalik on asukoha eelvaliku etappi tagasi pöördumine. Juhul, kui aga vastav info ilmneb detailse lahenduse koostamise käigus, ei ole eelvaliku etappi tagasi pöördumine siiski välistatud. Ehkki põhimõtteline veendumus peab tekkima juba asukoha eelvalikul, siis detailse lahenduse etapis võib esineda vajadus Natura hindamist ajakohastada, sealhulgas täpsustada leevendusmeetmete vajalikkust ja rakendamist (nt kui uuringute käigus lisandub täiendavat teavet). Seega lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks.“ Kuigi Keskkonnaministeeriumi kiri puudutas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid, siis samad põhimõtted kehtivad ka REPide korral. Lähtudes eelnevast, Natura hindamine ei pruugi piirduda REP asukoha eelvaliku etapiga, vaid võib jätkuda ka detailse lahenduse etapis. Täpsemad asjaolud selguvad REPi koostamise käigus. LS ja VTK eelnõu lk 24 on kirjutatud, et: „Kui Natura ala terviklikkus ja kaitse- eesmärkide saavutamine ei ole tagatud kõigi alternatiivide puhul, tuleb liikuda edasi Natura erandi tegemise etappi“. Sinna tuleks lisada, et Natura erand kohaldub üksnes KeHJS § 45 lg 3-5 tingimustel ehk kõikide planeeringute ja projektide korral Natura erand ei rakendu. Natura erandi võimalikkust analüüsida REPi koostamise käigus. Joonealune viide nr 19 – tegemist on KeHJSi KMH-d käsitleva sättega, õige viide on KeHJS § 45 lg 2. Teeme ettepaneku lisada LS ja VTK eelnõu lk 24 Natura hindamise juhendite nimekirja ka Euroopa Komisjoni juhendi „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ 28.09.2021 avaldatud ajakohastatud versiooni2. 2. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-s 2 ettepaneku LS ja VTK eelnõus ära märkida, et REPi asukoha eelvaliku etapi lõpuks tehakse põhimõtteline otsus, millise püsiühenduse variandiga jätkatakse – kas selleks on sild või tunnel ning millises trassikoridoris, või ikkagi praamiühendus, sh parendatud kujul. LS ja VTK eelnõu (nt ptk 1.3) on vastavalt ettepanekule täiendatud, kuid palume korrigeerida ka LS ja VTK eelnõu lk 11: „Asukoha eelvaliku etapi lõpuks otsustatakse, milline püsiühenduse alternatiiv – sild või tunnel – ning millises trassikoridoris on püsiühenduse kavandamiseks sobivaim. Täiendavalt antakse asukoha eelvaliku etapis lähteülesanne REP teise etapi, so detailse lahenduse koostamiseks ning tuuakse välja, milliseid täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia ning milline on lähteülesanne mõjude hindamiseks. Asukoha eelvaliku koostamise käigus koostatakse ka esialgne, nö lihtsustatud eskiisprojekt valitud püsiühenduse alternatiivile.“ (sinna lisada ka praamiühendus, sh parendatud kujul). 3. Teeme ettepaneku LS ja VTK eelnõu lk 20-21 järgmine lause kas kustutada või seda muuta: „Juhul, kui REP-iga kavandatavate tegevuste planeeritud täpsusaste võimaldab (eelkõige detailse lahenduse etapis), tuleb hinnata lisaks poliitikatele vastavusele ka kavandatud tegevustega kaasnevaid konkreetseid asjakohaseid mõjusid ning vajadusel anda soovitused või seada tingimused tegevusloa menetlemise etapis või muude REP-i koostamisele järgnevate tegevuste raames asjakohaste mõjude hindamiseks.“ Kuna REPi koostamisel valmib detailne lahendus ning LS ja VTK eelnõu lk 20 on ka märgitud, et REPi detailse lahenduse mõjude strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes, siis REPi detailse lahenduse mõju 2 Juhend koos lisaga on leitav: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm (vt rea „Assessment of plans and projects in relation to Natura 2000 sites“ alt) 2 (4) hindamine ei saa jääda poliitikatele vastavuse hindamise tasemele, vaid tuleb hinnata ka tegevuste konkreetseid mõjusid. 4. Keskkonnaministeeriumi 07.09.2021 kirjas nr 7-15/21/3292-2 tehtud ettepaneku alusel on täiendatud LS ja VTK eelnõu ptk 4.2 lisades Keskkonnaministeeriumi REPi koostamisel koostöö tegijate hulka. Teeme ettepaneku Natura hindamisega seonduv lisada ka Keskkonnaameti reale, koostöö viisi veerust kustutada sarnaselt ministeeriumidega „lähteseisukohtade etapis“, kuna koostööd tuleb teha kogu REPi koostamisel. 5. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 10 ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu lisa 1 „Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne“ ptk 3.4 ja 4 nimetades seal kõik kavandatavad uuringud. Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjaga nr 6- 5/21/4263-4 (04.10.2021 kiri) vastanud, et LS ja VTK eelnõu lisade sõnastust korrigeeritakse, kuid LS ja VTK eelnõu lisa 1 täiendatud versioonist ei olnud seda leida (nt vajadus täpsustada müra, sh veealune müra). Palume üle vaadata. 6. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 12 ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu lisa 5 „Suure väina püsiühenduse maismaaimetajate uuringu lähteülesanne“ selliselt, et maismaaimetajate uuringus pisiimetajate püügil lisaks eluspüügilõksudele kasutada maasse kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi sattuda kõiki pisiimetajate liike, eelkõige kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir ning väike karihiir. Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjas vastanud, et LS ja VTK eelnõu lisa 5 sõnastust korrigeeritakse. Täiendatud lisa 5 lk 7 on kirjutatud, et pisiimetajate liigilise koosseisu ja arvukuse hindamiseks tuleb uuringuperioodi jääval sügisel (septembris-oktoobris) läbi viia pisiimetajate lõksupüük kasutades Shermani eluspüügilõkse või muud sarnast/võrreldavat metoodikat (joonealune viide nr 1 seejuures selgitab, et pisiimetajate püügil võib lisaks eluspüügilõksudele kasutada maasse kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi sattuda kõiki pisiimetajate liike, eelkõige kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir ning väike karihiir. Koonusepüügi vahendid võib lisada sama metoodika järgi või asendada osa eluspüügilõkse koonustega. Koonustes loomade ellujäämise suurendamiseks võiks kasutada nende peal kumera kujuga katteid). Seega, Keskkonnaameti ettepanekuga on arvestatud osaliselt, kuna LS ja VTK eelnõu lisa 5 jätab metoodika osas valikuvariandi. Selgitame, et Keskkonnaameti ettepaneku eesmärk oli see, et võimalikult kõik pisiimetajate liigid saaksid kindlaks tehtud. Seetõttu töö teostajal oleks mõistlik Keskkonnaameti ettepanekut kasutada. Kui töö teostaja seda ei tee, siis jääb kahtlus, kas liikide registreerimise metoodika puudulikkuse tõttu jäi kogutud info puudulikuks. Nõutume LS ja VTK eelnõu lisa 5 praeguse sõnastusega eeldusel, et töö teostaja on sedavõrd pädev, et suudab ise otsustada, kuidas liigid tabada. 7. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 14 ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu lisa 7 „Suure väina püsiühenduse käsitiivaliste uuringu lähteülesanne“, et missuguseid varem läbiviidud uuringuid tuleks töö käigus kasutada. Keskkonnaamet märkis, et: „Virtsu tuulepargi nahkhiirte uuring tehti aastatel 2012- 2014. Kasutatav Anabat salvesti ei toiminud korrektselt 2013. aastal, mistõttu seda tööd korrati 2014. aastal. Uuringu lõpparuanne on Keskkonnaametile antud ja seda on võimalik käesoleva töö tarbeks lugeda. Esivere tuulikute (Tooma I ja II ning Esivere) nahkhiireuuring viidi läbi kahel aastal – 2018. ja 2019. aastal. Aruanded on Keskkonnaametil olemas ja neid saab kokkuleppel kasutada.“ Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjas vastanud, et käsitiivaliste uuringu lähteülesannet täiendatakse vastavalt ettepanekule. Keskkonnaameti hinnangul ei ole LS ja VTK eelnõu lisa 7 siiski selles osas muudetud (ei ole käsitletud 2014. ja 2019. a läbiviidud käsitiivaliste uuringuid, vt nt ptk 2.1.3). 3 (4) Palume LS ja VTK eelnõu lisa 7 täiendada, lisades sinna kõikide Keskkonnaameti 10.09.2021 kirja p-s 14 nimetatud uuringute tulemused ja nendega arvestada uute uuringute läbiviimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus) [email protected] Ilona Lepik 520 1087 (loodushoiutööd) [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel