Kaia Sarnet Teie 26.11.2021 nr 15-4/8369-1
regionaalvaldkonna asekantsler
Rahandusministeerium Meie 28.12.2021 nr 6-5/21/4263-6
[email protected]
Ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude
hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu
kohta
Austatud Kaia Sarnet
Esitasite planeerimisseaduse § 35 lg 1 alusel Keskkonnaametile Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu (REP) lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise, väljatöötamise kavatsuse (LS ja VTK) eelnõu ettepanekute esitamiseks.
Keskkonnaamet esitas 10.09.2021 kirjaga nr 6-5/21/4263-3 (10.09.2021 kiri) ettepanekud LS
ja VTK eelnõu kohta ka nende avaliku väljapaneku jooksul. LS ja VTK eelnõu täiendamisel on
Keskkonnaameti ettepanekutega valdavalt arvestatud, kuid siiski märgime järgmist:
1. Palume LS ja VTK eelnõus täpsustada Natura hindamise läbiviimise protsessi
kirjeldust. LS ja VTK eelnõu ptk 1.3 on lisatud joonis 3, mille kohaselt
trassialternatiivide võrdlemisel (REPi asukoha eelvaliku etapp) viiakse läbi mõjude
hindamine, sh Natura hindamine. Joonis 3 Natura hindamist kuskil mujal rohkem ei
nimeta. LS ja VTK eelnõu ptk 3.2.1 täiendatud osas on samuti välja toodud, et Natura
hindamine viiakse kogu ulatuses läbi REPi asukoha eelvaliku etapis, sh asjakohasel
juhul Natura erandi etapp.
Märgime, et REPi asukoha eelvaliku etapis tuleb kindlasti teha Natura hindamine, et
teha REPi käigus analüüsitavate alternatiivide vahel valik, kuid Natura hindamine ei
pruugi lõppeda asukoha eelvaliku etapis, vaid jätkuda ka REPi detailse lahenduse etapis
(nt vajadus täpsustada leevendusmeetmeid). Keskkonnaministeerium on 01.11.2021
kirjaga nr 1-17/21/4534-21 andnud selgituse, millal peab kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu koostamisel tekkima keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg 2 kohane veendumus, et kavandatav tegevus ei
mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
Keskkonnaministeerium selgitas oma kirjas, et: „Seega peab asukoha eelvaliku etapis
tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on
olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida
nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Asukoha
eelvaliku KSH aruande üldiseks eesmärgiks on mh olemasoleva info pinnalt vältida
1
Kiri on leitav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8b8a80a3-3807-4250-83d9-811d52bd0065
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
olukorda, kus detailse lahenduse väljatöötamise raames selgub, et mõju Natura 2000
ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele pole võimalik välistada ning vajalik on
asukoha eelvaliku etappi tagasi pöördumine. Juhul, kui aga vastav info ilmneb detailse
lahenduse koostamise käigus, ei ole eelvaliku etappi tagasi pöördumine siiski välistatud.
Ehkki põhimõtteline veendumus peab tekkima juba asukoha eelvalikul, siis detailse
lahenduse etapis võib esineda vajadus Natura hindamist ajakohastada, sealhulgas
täpsustada leevendusmeetmete vajalikkust ja rakendamist (nt kui uuringute käigus
lisandub täiendavat teavet). Seega lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele
välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks.“ Kuigi
Keskkonnaministeeriumi kiri puudutas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid, siis
samad põhimõtted kehtivad ka REPide korral. Lähtudes eelnevast, Natura hindamine ei
pruugi piirduda REP asukoha eelvaliku etapiga, vaid võib jätkuda ka detailse lahenduse
etapis. Täpsemad asjaolud selguvad REPi koostamise käigus.
LS ja VTK eelnõu lk 24 on kirjutatud, et: „Kui Natura ala terviklikkus ja kaitse-
eesmärkide saavutamine ei ole tagatud kõigi alternatiivide puhul, tuleb liikuda edasi
Natura erandi tegemise etappi“. Sinna tuleks lisada, et Natura erand kohaldub üksnes
KeHJS § 45 lg 3-5 tingimustel ehk kõikide planeeringute ja projektide korral Natura
erand ei rakendu. Natura erandi võimalikkust analüüsida REPi koostamise käigus.
Joonealune viide nr 19 – tegemist on KeHJSi KMH-d käsitleva sättega, õige viide on
KeHJS § 45 lg 2.
Teeme ettepaneku lisada LS ja VTK eelnõu lk 24 Natura hindamise juhendite nimekirja
ka Euroopa Komisjoni juhendi „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja
projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise
metoodilised juhised“ 28.09.2021 avaldatud ajakohastatud versiooni2.
2. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-s 2 ettepaneku LS ja VTK eelnõus ära märkida,
et REPi asukoha eelvaliku etapi lõpuks tehakse põhimõtteline otsus, millise
püsiühenduse variandiga jätkatakse – kas selleks on sild või tunnel ning millises
trassikoridoris, või ikkagi praamiühendus, sh parendatud kujul. LS ja VTK eelnõu (nt
ptk 1.3) on vastavalt ettepanekule täiendatud, kuid palume korrigeerida ka LS ja VTK
eelnõu lk 11: „Asukoha eelvaliku etapi lõpuks otsustatakse, milline püsiühenduse
alternatiiv – sild või tunnel – ning millises trassikoridoris on püsiühenduse
kavandamiseks sobivaim. Täiendavalt antakse asukoha eelvaliku etapis lähteülesanne
REP teise etapi, so detailse lahenduse koostamiseks ning tuuakse välja, milliseid
täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia ning milline on lähteülesanne mõjude
hindamiseks. Asukoha eelvaliku koostamise käigus koostatakse ka esialgne, nö
lihtsustatud eskiisprojekt valitud püsiühenduse alternatiivile.“ (sinna lisada ka
praamiühendus, sh parendatud kujul).
3. Teeme ettepaneku LS ja VTK eelnõu lk 20-21 järgmine lause kas kustutada või seda
muuta: „Juhul, kui REP-iga kavandatavate tegevuste planeeritud täpsusaste võimaldab
(eelkõige detailse lahenduse etapis), tuleb hinnata lisaks poliitikatele vastavusele ka
kavandatud tegevustega kaasnevaid konkreetseid asjakohaseid mõjusid ning vajadusel
anda soovitused või seada tingimused tegevusloa menetlemise etapis või muude REP-i
koostamisele järgnevate tegevuste raames asjakohaste mõjude hindamiseks.“ Kuna
REPi koostamisel valmib detailne lahendus ning LS ja VTK eelnõu lk 20 on ka
märgitud, et REPi detailse lahenduse mõjude strateegiline hindamine viiakse läbi
keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes, siis REPi detailse lahenduse mõju
2
Juhend koos lisaga on leitav: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm
(vt rea „Assessment of plans and projects in relation to Natura 2000 sites“ alt)
2 (4)
hindamine ei saa jääda poliitikatele vastavuse hindamise tasemele, vaid tuleb hinnata ka
tegevuste konkreetseid mõjusid.
4. Keskkonnaministeeriumi 07.09.2021 kirjas nr 7-15/21/3292-2 tehtud ettepaneku alusel
on täiendatud LS ja VTK eelnõu ptk 4.2 lisades Keskkonnaministeeriumi REPi
koostamisel koostöö tegijate hulka. Teeme ettepaneku Natura hindamisega seonduv
lisada ka Keskkonnaameti reale, koostöö viisi veerust kustutada sarnaselt
ministeeriumidega „lähteseisukohtade etapis“, kuna koostööd tuleb teha kogu REPi
koostamisel.
5. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 10 ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu
lisa 1 „Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne“ ptk 3.4 ja 4 nimetades
seal kõik kavandatavad uuringud. Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjaga nr 6-
5/21/4263-4 (04.10.2021 kiri) vastanud, et LS ja VTK eelnõu lisade sõnastust
korrigeeritakse, kuid LS ja VTK eelnõu lisa 1 täiendatud versioonist ei olnud seda leida
(nt vajadus täpsustada müra, sh veealune müra). Palume üle vaadata.
6. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 12 ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu
lisa 5 „Suure väina püsiühenduse maismaaimetajate uuringu lähteülesanne“ selliselt, et
maismaaimetajate uuringus pisiimetajate püügil lisaks eluspüügilõksudele kasutada
maasse kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi sattuda kõiki
pisiimetajate liike, eelkõige kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir ning
väike karihiir. Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjas vastanud, et LS ja VTK
eelnõu lisa 5 sõnastust korrigeeritakse. Täiendatud lisa 5 lk 7 on kirjutatud, et
pisiimetajate liigilise koosseisu ja arvukuse hindamiseks tuleb uuringuperioodi jääval
sügisel (septembris-oktoobris) läbi viia pisiimetajate lõksupüük kasutades Shermani
eluspüügilõkse või muud sarnast/võrreldavat metoodikat (joonealune viide nr 1
seejuures selgitab, et pisiimetajate püügil võib lisaks eluspüügilõksudele kasutada
maasse kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi sattuda kõiki
pisiimetajate liike, eelkõige kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir ning
väike karihiir. Koonusepüügi vahendid võib lisada sama metoodika järgi või asendada
osa eluspüügilõkse koonustega. Koonustes loomade ellujäämise suurendamiseks võiks
kasutada nende peal kumera kujuga katteid).
Seega, Keskkonnaameti ettepanekuga on arvestatud osaliselt, kuna LS ja VTK eelnõu
lisa 5 jätab metoodika osas valikuvariandi. Selgitame, et Keskkonnaameti ettepaneku
eesmärk oli see, et võimalikult kõik pisiimetajate liigid saaksid kindlaks tehtud. Seetõttu
töö teostajal oleks mõistlik Keskkonnaameti ettepanekut kasutada. Kui töö teostaja seda
ei tee, siis jääb kahtlus, kas liikide registreerimise metoodika puudulikkuse tõttu jäi
kogutud info puudulikuks. Nõutume LS ja VTK eelnõu lisa 5 praeguse sõnastusega
eeldusel, et töö teostaja on sedavõrd pädev, et suudab ise otsustada, kuidas liigid tabada.
7. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 14 ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu
lisa 7 „Suure väina püsiühenduse käsitiivaliste uuringu lähteülesanne“, et missuguseid
varem läbiviidud uuringuid tuleks töö käigus kasutada. Keskkonnaamet märkis, et:
„Virtsu tuulepargi nahkhiirte uuring tehti aastatel 2012- 2014. Kasutatav Anabat
salvesti ei toiminud korrektselt 2013. aastal, mistõttu seda tööd korrati 2014. aastal.
Uuringu lõpparuanne on Keskkonnaametile antud ja seda on võimalik käesoleva töö
tarbeks lugeda. Esivere tuulikute (Tooma I ja II ning Esivere) nahkhiireuuring viidi läbi
kahel aastal – 2018. ja 2019. aastal. Aruanded on Keskkonnaametil olemas ja neid saab
kokkuleppel kasutada.“ Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjas vastanud, et
käsitiivaliste uuringu lähteülesannet täiendatakse vastavalt ettepanekule.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole LS ja VTK eelnõu lisa 7 siiski selles osas muudetud
(ei ole käsitletud 2014. ja 2019. a läbiviidud käsitiivaliste uuringuid, vt nt ptk 2.1.3).
3 (4)
Palume LS ja VTK eelnõu lisa 7 täiendada, lisades sinna kõikide Keskkonnaameti
10.09.2021 kirja p-s 14 nimetatud uuringute tulemused ja nendega arvestada uute
uuringute läbiviimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Pakkonen
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Ilona Lepik 520 1087 (loodushoiutööd)
[email protected]
4 (4)