dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamine

Rahandusministeerium · 28. detsember 2021
Viit
12.2-1/9299-2
Registreeritud
28. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Kinnisvara AS, Angelika Timusk
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-19299-2 28.12.2021 Väljaminev kiri.asice881 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 23.12.2021 nr 12.2-10/216 Riigihangete ja riigiabi osakond e-post: [email protected] Riikliku järelevalve teostamise taotlus Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on BRP Haldus OÜ vaidlustus Riigi Kinnisvara AS-i (edaspidi ka Hankija) riigihankes „Tehnohoolduse tellimine Ida piirkonna haridusasutustele, alates 01.01.2022. a.“ (viitenumber 241752) hanke osas 1. Vaidlustuskomisjon pöördub riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega. ASJAOLUD 1. 13.12.2021 laekus vaidlustuskomisjonile BRP Haldus OÜ vaidlustus, milles taotletakse Hankija otsuste tunnistada Dominum OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks, jätta Dominum OÜ hankest kõrvaldamata ja kvalifitseerida kehtetuks tunnistamist. Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele esitati 17.12.2021. 2. Riigihangete registris hanke üldandmetest, viidatud riigihanke nimetusest ja hankelepingu projekti p-st 7.1 nähtuvalt kohustub töövõtja osutama teenuseid ajavahemikus 01.01.2022 kuni 30.06.2024.a. Arvestades RHS-is sätestatud tähtaegu (RHS § 200 lg-st 1 tulenevalt võib vaidlustusmenetlus kesta kuni 30 päeva) on võimatu, et Hankija saaks jõuda hankelepingu sõlmimiseni enne 01.01.2022, st teenuse osutamisega ei ole võimalik alustada 01.01.2022. TAOTLUSE PÕHJENDUSED 3. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-is sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et riigihanke jätkamist takistab antud juhul asjaolu, et hankelepingu täitmise ajavahemik on riigihanke alusdokumentides jäigalt fikseeritud. 4. 21.12.2021 pöördus vaidlustuskomisjon Hankija poole järgmise selgitustaotlusega: [---] juhul, kui RHAD-is on olemas säte, millest hankija arvates nähtub, et teenuse osutamise ajavahemik ei ole jäigalt fikseeritud ning hankelepingu sõlmimine pärast vaidlustusmenetluse (või ka võimalikult sellele järgneva kohtumenetluse) lõppu on võimalik ka pärast 01.01.2022, palun viidet vastavale RHAD-i dokumendi punktile. 22.12.2021 selgitas Hankija vastuseks järgmist: [---] Hetkel on tõesti nii hanke pealkirjas, hankelepingus kui ka riigihangete registris hanke Endla 13 / 10122 Tallinn (postiaadress) / Lõkke 5 (asukoha aadress) / 611 3713 / [email protected] üldandmetes määratud hankelepingu kestus kuupäevade vahemikuna 1.01.2022-30.06.2024 ehk kokku 30 kuud. Hanketeate punktis VI.3) Lisateave on küll lause „Hankelepingu algusaeg on eelduslik ega oma õiguslikku tähendust.“ Ekslikult on seal ka märge, et „Teenuse periood on 36 kuud lepingu sõlmimisest arvates.“ Hankija möönab, et viimase lause näol on tegemist tingimusega, mis on vastuolus ülejäänud riigihanke alusdokumentides sätestatud hankelepingu kestuse määratlusega. Samuti oleks ka lisateabes sätestatud esimese lause kohaldamine ning lepingu sõlmimine pärast 1.01.2022 problemaatiline. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija selgitustest ei nähtu, et takistused riigihankega jätkamiseks pärast 01.01.2022 puuduksid. 5. Käesolevaks ajahetkeks on selge, et vaidlustusmenetlus ei lõpe 31.12.2021 ja hankelepingu täitmise algusaja jäik fikseerimine riigihanke alusdokumentides takistab vaidlustuskomisjoni arvates Hankijal sõlmida hankelepingut pärast vaidlustusmenetluse lõppemist selliselt, et teenuse osutamine ei algaks mitte 01.01.2022 vaid mingil muul ajal tulevikus. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija ei saa enam esitada ka tulemuslikku taotlust hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks (RHS § 201 lg 4 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni sellise otsuse tegemisest, kuid praeguseks ajahetkeks ei ole vaidlustuskomisjonile esitatud vastavasisulist taotlustki). TAOTLUS Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et vaidlusaluses riigihankes on ilmnenud asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda riigihanget jätkata, mistõttu palub vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet Riigi Kinnisvara AS-i tegevuse õiguspärasuse üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk Vaidlustuskomisjoni liige 6113 051, [email protected] 2 (2) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.12.2021 kehtiv kuni 28.12.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Riigi Kinnisvara AS Meie 28.12.2021 nr 12.2-1/9299-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamine Lugupeetud juhatuse liige Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) on teavitanud Rahandusministeeriumi sellest, et vaidlustuse läbivaatamise käigus on ilmnenud asjaolu, mis võib kaasa tuua riigihangete seaduse (RHS) § 208 lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuse läbivaatamisel on ilmnenud, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (edaspidi: hankija) läbiviidava avatud hankemenetlusega riigihanke "Tehnohooldusteenuse tellimine Ida piirkonna haridusasutustele, alates 01.01.2022.a.", viitenumber 241752, osas I "Hoonete tehnohoolduse üldosa" (edaspidi: riigihange) tulemusena ei ole enam võimalik hankelepingut riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka: RHAD) ette nähtud tingimustel sõlmida. Nimelt on VaKo leidnud, et: "Riigihangete registris hanke üldandmetest, viidatud riigihanke nimetusest ja hankelepingu projekti p-st 7.1 nähtuvalt kohustub töövõtja osutama teenuseid ajavahemikus 01.01.2022 kuni 30.06.2024.a. Arvestades RHS-is sätestatud tähtaegu (RHS § 200 lg-st 1 tulenevalt võib vaidlustusmenetlus kesta kuni 30 päeva) on võimatu, et hankija saaks jõuda hankelepingu sõlmimiseni enne 01.01.2022, st teenuse osutamisega ei ole võimalik alustada 01.01.2022." Ühtlasi on VaKo viidanud hankija 22.12.2021 kirjale, milles hankija on ise möönnud, et hankelepingut ei ole enam võimalik õiguspäraselt sõlmida (vt VaKo 23.12.2021 kiri nr 12.2- 10/216). Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks tutvunud, vastavalt RHS § 205 lg 2 teisele lausele, VaKo 23.12.2021 pöördumises ja riigihangete registris (eRHR) avaldatud andmetega, on tuvastanud järgmised asjaolud: 1) Hanketeate (HT) osa I p-s 2.7 ja osa II p-s 2.7 on hankelepingu kestus määratletud definitiivselt kindla algus- ja lõpukuupäevaga: 1.01.2022 - 30.06.2024; 2) RHAD Lisa 21 "Hankelepingu projekt" (osa I) p-s 7.1 on teenuse osutamise periood määratletud definitiivselt kuupäevade vahemikuna ja ilma mööndusteta: "Töövõtja kohustub osutama teenuseid ajavahemikus 01.01.2022 kuni 30.06.2024.a." Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 3) RHAD Vormis 3 (pakkumuse maksumuse vorm) on märgitud teenuse osutamise algusajaks viie objekti puhul 01.01.2022, ühe objekti puhul 01.06.2022 ja ühe puhul 01.09.2022 (lõpukuupäev kõikidel objektidel 30.06.2024, s.o vastavalt 30 kuud, 25 kuud ja 22 kuud). 4) Osas II "Nõrkvoolusüsteemide tehnohooldus" on hankemenetlus lõppenud 16.12.2021 hankelepingu sõlmimisega (Korrashoiuteenuse leping nr HAL-13/2021-285). 5) Osas I "Hoonete tehnohoolduse üldosa" ei ole hankelepingut sõlmitud ning hankelepingu sõlmimine ja teenuse osutamise alustamine 01.01.2022 ei ole tõenäoliselt õiguspäraselt teostatav, sest vaidlustusmenetluse kestel ei ole hankijal üldjuhul võimalik hankelepingut sõlmida (RHS § 201 lg-d 2-5). 6) VaKo on teatanud, et vaidlustusmenetlus ei lõpe 31.12.2021 ja hankija ei saa enam esitada ka tulemuslikku taotlust hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks (RHS § 193 lg 5). Arvestades, et RHAD-is määratud teenuse osutamise alguskuupäevani (01.01.2022) on jäänud vähem kui 7 päeva, ei ole hankelepingu sõlmimine tuvastatud asjaoludel RHAD-is märgitud kuupäevaks objektiivselt võimalik. 7) HT osa VI p 3 alapunktis 2 on lisateabena märgitud, et: "Hankelepingu algusaeg on eelduslik ega oma õiguslikku tähendust. Teenuse periood on 36 kuud lepingu sõlmimisest arvates." Nimetatu jääb Rahandusministeeriumile arusaamatuks, sest ülejäänud RHAD-is on läbivalt lähtutud sellest, et tegemist on perioodilise kestvuslepinguga, millega ette nähtud teenust peab hakkama osutama alates 01.01.2022. Seda enam, et HT osa VI p 3 alapunkti 2 teine lause (teenuse periood 36 kuud) on vastuolus HT osa I p-s 2.7 ja RHAD Lisa 21 p-s 7.1 märgitud kuupäevade vahemikuga hõlmatud teenuse osutamise kestusega (teenuse osutamise periood 01.01.2022 – 30.06.2024, so 30 kuud). 8) Rahandusministeeriumile teadaolevalt puudub RHAD-is muu regulatsioon, mis sisaldaks (detailseid) juhiseid juhuks, kui hankelepingut ei ole võimalik sõlmida algselt määratletud alguskuupäevaga, so 01.01.2022. Võtmata siinkohal lõplikku seisukohta VaKo pöördumises väidetud RHS-i rikkumise esinemise kohta, peab Rahandusministeerium vajalikuks hankijale selgitada, et valitseva õigusarvamuse kohaselt, kui hankelepingut ei ole võimalik sõlmida riigihanke alusdokumendis ettenähtud tingimustel, puudub hankijal õiguspärane alternatiiv hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele – hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel ei ole ühelgi juhul seaduslik. Riigikohus on leidnud, et hankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ning formaliseeritud menetlusreeglitel ja tingimustel oluline roll võrdse kohtlemise eesmärgi tagamisel. Sellest tulenevalt peab kõigile pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele olema üheselt selge, milline on tulevase hankelepingu täitmise tähtaeg ja millal peab hankelepingu täitmisega alustama (vrd RKHKo 10.05.2007, nr 3-3-1-100-06, p 14). Ebapiisavalt või vigaselt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab hankija (vt RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39). Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud. Vigase riigihanke alusdokumendi kasutamine on vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetega, sh riigihanke läbipaistvuse ja riigihanke kontrollitavuse nõudega, ja seab ohtu riigihankest huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise. 2 Rahandusministeerium on korduvalt leidnud, et hankija rikub RHS-i, jätkates hankemenetlust kavatsusega sõlmida hankeleping riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel. Kohtupraktikas on sedastatud, et erinevalt sõlmitud hankelepingu muutmisest erandlikel asjaoludel ei näe RHS ette võimalust, et hankija saaks enne lepingu sõlmimist muuta hanke alusdokumente või nende lahutamatuks osaks olevat hankelepingu projekti (vt RKKKo 10.10. 2014, nr 3-1-1-46- 14, p 11.1). Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides kirjapandust erinevatel tingimustel eirab riigihanke üldpõhimõtteid ning on seepärast ühemõtteliselt lubamatu. Haldusasjas nr 3-09-1297 osundas Tallinna Ringkonnakohus, et hankijal ei ole võimalik sõlmida hankelepingut tagasiulatuvalt selliselt, et sellega ei kaasneks hankelepingu rikkumist. Enne hankelepingu sõlmimist riigihanke alusdokumentides tehtavaid muudatusi on varasemas järelevalvepraktikas käsitletud ka keelatud läbirääkimiste pidamisena (vt Enamlevinud rikkumiste näiteid riigihangete seaduse rakendamisel. Rahandusministeerium, 2011, lk 8). Kui RHAD-is ettenähtud alguskuupäevaks ei ole lepingut sõlmitud ja lepitakse kokku uues kuupäevas, võib eeldada, et hankija on pidanud eduka pakkujaga läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine avatud hankemenetlusega riigihankes on seadusega rangelt keelatud (RHS § 52 lg 4). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus kinnitanud, et olukorras, kus hankija ja pakkuja on sõlminud riigihanke tulemusena hankelepingu, mille tingimused erinevad riigihanke korraldamisel hankedokumentides ja hanketeates sisaldunud tingimustest, tuleb eeldada, et hankija ja pakkuja on pidanud (keelatud) läbirääkimisi (vt TlnRKo 01.06.2015, nr 3-14-50324, p 16). RHS § 120 lg 1 sätestab, et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Seega on seadusandja lähtunud sellest, et hankeleping tuleb igal juhul sõlmida kooskõlas riigihanke alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata. Riigihanke alusdokumentidest erineva sisuga lepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel seaduslik, sest hankelepingu sõlmimise kohta ei ole RHS §-ga 123 analoogset regulatsiooni, mis lubaks teatud erandjuhtudel sõlmida hankelepingu riigihanke alusdokumentidest hälbiva sisuga (vrd RKKKo 10.10.2014, nr 3-1-1-46-14, p 11.3). Kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist hanketingimusi, sh hankelepingu alguskuupäeva, muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate üksikasjalike reeglitega riigihanke alusdokumentides selgesõnaliselt ette näha (vrd RKHKo 12.10.2011, nr 3-3- 1-31-11, p-d 16 ja 21). Riigikohtu käsitlus tugineb Euroopa Kohtu otsusele asjas nr C-496/99, mille kohaselt, kui hankija soovib mingil põhjusel pärast eduka pakkumuse väljavalimist mõningaid hanketingimusi muuta, peab ta selle olema juba hanketingimustes sõnaselgelt sätestanud. Lisaks sellele peavad esialgsetes hanketingimustes sisalduma üksikasjalikud reeglid hankelepingu (projekti) muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele kindla raamistiku, millega nad saavad ning peavad arvestama oma pakkumuste esitamisel. Nimetatud nõue on vajalik kõikide potentsiaalsete pakkujate võrdseks kohtlemiseks. Vastasel korral rikutaks nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet ja riigihanke objektiivsus ei oleks enam tagatud (vt Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C- 496/99: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta SpA, p-d 118 ja 121). Eelöeldu valguses on äärmiselt kaheldav, kas HT osa VI p-s 3 lisateabe all tehtud reservatsioon võib õigustada hankelepingu sõlmimist RHAD-is ettenähtust erineva alguskuupäevaga. Sellest, et hankija on märkinud, et "hankelepingu algusaeg on eelduslik ega oma õiguslikku tähendust", ei tulene kõikidele pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjatele kindlat raamistikku, millega nad saaksid ja peaksid oma pakkumuste esitamisel arvestama. Nimetatud lauset ei saa seepärast käsitleda detailse regulatsioonina, mis võimaldaks hanketeates ja hankelepingu projektis toodud alguskuupäevast hälbida. Kõnealune lause ei võimaldanud pakkumuse koostamisel huvitatud ettevõtjatel objektiivsetest asjaoludest lähtudes prognoosida, millal hankelepingu täitmisega alustatakse. 3 Enamgi veel, samas lisateabe punktis välja toodud lepingu ajaline kestus (36 kuud) on vastuolus teistes RHAD-i punktides märgituga (5 objekti puhul 01.01.2022-30.06.2024 - so 30 kuud; 1 objekti puhul 01.06.2022-30.06.2024 - so 25 kuud; 1 objekti puhul 01.09.2022-30.06.2024 - so 22 kuud). Järelikult on HT osa VI p 3 alapunktis 2 sisalduv lisateave vastuoluline, väär ja segadust tekitav, mitte ei loo selgust ega sisalda täiendavat regulatsiooni juhuks, kui mingil objektiivsel põhjusel ei osutu võimalikuks lepingu sõlmimine teenuse osutamise algusajaga 01.01.2022. Kui hankija ei soovinud siduda hankelepingu täitmist kindla algus- ja lõpukuupäevaga, tulnuks hankelepingu kestus hanketeates määratleda kuudes või päevades ning mitte määrata seda kindla alguskuupäevaga. Kui hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides sisaldunud tingimustel muutub hankija jaoks objektiivsetel põhjustel vastuvõetamatuks või võimatuks, on valitseva õiguspraktika kohaselt ainus alternatiiv hanketingimuste õigusvastasele muutmisele hankija enda algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alusel (vt ka TrtRKo 21.06.2010, nr 3-09-1297, p-d 12- 14; VAKO 23.08.2013 otsus nr 193-13/139462, lk-d 6 ja 7). Lisaks tuleb hankijal arvestada sellega, et hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel on karistatav süüteona. RHS § 214 lg 1 sätestab, et riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine, so RHS § 120 lg-s 1 nimetatud riigihanke menetluse nõude rikkumine, on toime pandud menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, võetakse süüdlane vastutusele kriminaalkorras. Karistusseadustiku (KarS) § 300 lg 1 järgi karistatakse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui riigihanke maksumus või sõlmitud lepingu maksumus on eriti suur (ületab 400 000 eurot), karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega (KarS § 300 lg 2). Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1 teatame, et Rahandusministeerium alustab avatud hankemenetlusega riigihanke "Tehnohooldusteenuse tellimine Ida piirkonna haridusasutustele, alates 01.01.2022.a.", viitenumber 241752, üle järelevalvemenetlust. Palume hankijal hiljemalt 31.12.2021 selgitada: a. Milline on hankija arvamus VaKo 23.12.2021 kirjas nr 12.2-10/216 esitatud asjaolude ja hinnangute kohta, sh kas ja millises ulatuses vaidleb hankija märgitule vastu? b. Kas hankija soovib jätkata hankemenetlust kavatsusega sõlmida hankeleping? c. Kui hankija soovib hankemenetlust jätkata, palume põhjendada, miks hankija leiab, et hankelepingu sõlmimine oleks antud asjaoludel õiguspärane? Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalvemenetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. 4 Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole vastuolus, kui järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavaks tegemist (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138). Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada ja kui rikkumist kõrvaldada pole enam võimalik, on hankijal õigus tunnistada riigihange põhjendatud vajaduse korral omal algatusel ise kehtetuks (vt RHS § 73 lg 3 p 6 alt II). Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov`i poole (tel 611 3468, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märten Ross finantspoliitika ja välissuhete asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa(d): VaKo 23.12.2021 nr 12.2-10/216 (2 lk) Lisaadressaadid: Angelika Timusk Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel