dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Randvere küla, Mündi tee 16 detailplaneering

Rahandusministeerium · 27. detsember 2021
Viit
14-11/6937-3
Registreeritud
27. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, K. M., M. T., Immonova OÜ, Viimsi Haldus OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK, e-post (bcc)
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎14-116937-3 27.12.2021 Väljaminev kiri.asice436 KB

Sisu (failidest)

Hr Illar Lemetti Teie 05.10.2021 nr 10-10/5321 Viimsi Vallavalitsus Meie 27.12.2021 nr 14-11/6937-3 [email protected] Randvere küla, Mündi tee 16 detailplaneering Viimsi Vallavalitsus esitas 05.10.2021 kirjaga nr 10-10/5321 Rahandusministeeriumile Viimsi vald, Randvere küla, Mündi tee 16 detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala, suurusega ca 0,6 ha, asub Viimsi vallas, Randvere külas, hõlmates elamumaa sihtotstarbega kinnistut, mis on valdavalt kaetud metsaga. Detailplaneeringuga kavandatakse Mündi tee 16 kinnistu jagada 4 elamukrundiks ning üheks tee- ja tänavamaa sihtotstarbega maaüksuseks. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ ja „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“. Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 20.11.2019 korraldusega nr 721 ning võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 188. Ajavahemikul 07.06.– 21.06.2021 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitasid ühise kirjaliku arvamuse M. Tooming ja K. Muhel. Kohalik omavalitsus vastas arvamusele ning korraldas 15.09.2021 avaliku arutelu, millel Tooming ja Muhel nõustusid esitatud arvamustest loobuma, välja arvatud küsimuses, mis puudutas abihoonete paiknemist Mündi tee 14 kinnistu piirist. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituses korraldati 29.11.2021 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajatele arvamusi esitanud isikud, planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik ja tema nõustaja. 29.11.2021 toimunud ärakuulamise tulemusena arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus üles jäänud arvamuse osas kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu annab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud arvamuse kohta oma kirjaliku seisukoha. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad M. Tooming ja K. Muhel ei nõustunud planeeringulahendusega osas, millega kavandatakse hoonestusala kruntide pos 3 ja 4 abihoonete jaoks naaberkinnistu Mündi tee 14 piirist vaid 10 m kaugusele. Nad leidsid, et sarnaselt elamuga peaks ka abihoonete hoonestusala paiknema 15 m kaugusel nende kinnistu piirist. Viimsi Vallavalitsus vastas, et eskiislahenduse avalikul arutelul lepiti kokku ehitusõiguse vähendamise ja hoonestusala nihutamise osas Mündi tee 14 kinnistuga külgnevatel planeeritavatel kruntidel. Väiksema ehitusõiguse ja hoonestusala muutmise osas on muudatused planeeringulahendusse sisse viidud ning tagatud piisav distants Mündi tee 14 elamu ja planeeritavate hoonete vahel. Avalikul väljapanekul olnud lahenduses oli põhihoone hoonestusala 15 m kaugusel Mündi tee 14 kinnistu piirist ja abihoone hoonestusala 10 m kaugusel. Tingimused naaberhoonete kuju osas ei ole põhjendatud, kuna niigi vähendatud ehitisealune pindala vähendab võimalusi teha valikuid hoonete arhitektuurse lahenduse osas. Abihoonete arv sisaldab ka alla 20 m² ehitisealuse pindalaga abihooneid. Mitme abihoone võimaldamine annab ka arhitektile võimaluse krundil hoonestust paremini planeerida ja ühtlasi olemasolevat kõrghaljastust säilitada. Seeläbi väheneb ka massiivsete hoonemahtude tekkimise võimalus. Detailplaneeringu seletuskirja (lk 6) kohaselt tagab asukoha valik võimalikult suures mahus kõrghaljastuse säilimise. Detailplaneeringuga antud võimalikku maksimaalset ehitusõigust ei ole kohustuslik ära kasutada. Hoonestustingimuste tabelis toodu käib kogu krundi kohta, seega abihoonete rajamisel ei ole lubatud 500 m2 brutopinnaga elamut ehitada. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning – nagu arvamusi esitanud isikud 29.11.2021 toimunud arutelul ka möönsid – on kooskõlas kehtivate Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega, seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole Viimsi Vallavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud 2 detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel. Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis- diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS §-s 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida planeeringu koostamisel on järgitud. Kuna esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded täidetud, ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu andja ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Abihoonete paiknemise jms tingimuste otstarbekuse osas hinnangut andes väljuks Rahandusministeerium talle seadusega antud pädevuse piiridest. Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138 lõikes 3 sätestatud pädevusele. 3 Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Viimsi vald, Randvere küla, Mündi tee 16 detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Ärakiri: K. Muhel, Märt Tooming, Immonova OÜ, Viimsi Haldus OÜ Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel