Hr Illar Lemetti Teie 05.10.2021 nr 10-10/5321
Viimsi Vallavalitsus Meie 27.12.2021 nr 14-11/6937-3
[email protected]
Randvere küla, Mündi tee 16 detailplaneering
Viimsi Vallavalitsus esitas 05.10.2021 kirjaga nr 10-10/5321 Rahandusministeeriumile
Viimsi vald, Randvere küla, Mündi tee 16 detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala, suurusega ca 0,6 ha, asub Viimsi vallas, Randvere külas, hõlmates elamumaa
sihtotstarbega kinnistut, mis on valdavalt kaetud metsaga. Detailplaneeringuga kavandatakse
Mündi tee 16 kinnistu jagada 4 elamukrundiks ning üheks tee- ja tänavamaa sihtotstarbega
maaüksuseks. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning
teemaplaneeringutega „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse
põhimõtted.“ ja „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.
Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 20.11.2019 korraldusega nr 721 ning võeti
vastu Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 188. Ajavahemikul 07.06.–
21.06.2021 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitasid ühise kirjaliku
arvamuse M. Tooming ja K. Muhel. Kohalik omavalitsus vastas arvamusele ning korraldas
15.09.2021 avaliku arutelu, millel Tooming ja Muhel nõustusid esitatud arvamustest loobuma,
välja arvatud küsimuses, mis puudutas abihoonete paiknemist Mündi tee 14 kinnistu piirist.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine
arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituses korraldati 29.11.2021
detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse
esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks
Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajatele arvamusi esitanud isikud,
planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik ja tema nõustaja.
29.11.2021 toimunud ärakuulamise tulemusena arvamusi esitanud isikud ja kohalik
omavalitsus üles jäänud arvamuse osas kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu annab
Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud arvamuse kohta
oma kirjaliku seisukoha.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse
kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad
M. Tooming ja K. Muhel ei nõustunud planeeringulahendusega osas, millega kavandatakse
hoonestusala kruntide pos 3 ja 4 abihoonete jaoks naaberkinnistu Mündi tee 14 piirist vaid
10 m kaugusele. Nad leidsid, et sarnaselt elamuga peaks ka abihoonete hoonestusala
paiknema 15 m kaugusel nende kinnistu piirist.
Viimsi Vallavalitsus vastas, et eskiislahenduse avalikul arutelul lepiti kokku ehitusõiguse
vähendamise ja hoonestusala nihutamise osas Mündi tee 14 kinnistuga külgnevatel
planeeritavatel kruntidel. Väiksema ehitusõiguse ja hoonestusala muutmise osas on
muudatused planeeringulahendusse sisse viidud ning tagatud piisav distants Mündi tee 14
elamu ja planeeritavate hoonete vahel. Avalikul väljapanekul olnud lahenduses oli põhihoone
hoonestusala 15 m kaugusel Mündi tee 14 kinnistu piirist ja abihoone hoonestusala 10 m
kaugusel. Tingimused naaberhoonete kuju osas ei ole põhjendatud, kuna niigi vähendatud
ehitisealune pindala vähendab võimalusi teha valikuid hoonete arhitektuurse lahenduse osas.
Abihoonete arv sisaldab ka alla 20 m² ehitisealuse pindalaga abihooneid. Mitme abihoone
võimaldamine annab ka arhitektile võimaluse krundil hoonestust paremini planeerida ja
ühtlasi olemasolevat kõrghaljastust säilitada. Seeläbi väheneb ka massiivsete hoonemahtude
tekkimise võimalus. Detailplaneeringu seletuskirja (lk 6) kohaselt tagab asukoha valik
võimalikult suures mahus kõrghaljastuse säilimise. Detailplaneeringuga antud võimalikku
maksimaalset ehitusõigust ei ole kohustuslik ära kasutada. Hoonestustingimuste tabelis toodu
käib kogu krundi kohta, seega abihoonete rajamisel ei ole lubatud 500 m2 brutopinnaga elamut
ehitada.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal
objektiivselt ning – nagu arvamusi esitanud isikud 29.11.2021 toimunud arutelul ka möönsid
– on kooskõlas kehtivate Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega,
seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi.
Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa
planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse
otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja
teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik
omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole
Viimsi Vallavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire
ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust.
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest
nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud
2
detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse
iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel.
Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike
õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida
naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest.
Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase
keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei
kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis-
diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku
tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul
omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS §-s 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida planeeringu koostamisel on
järgitud. Kuna esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded täidetud, ei saa
Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel
asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik,
otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse,
hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas
kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu andja ei saa enda
subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule
omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Abihoonete
paiknemise jms tingimuste otstarbekuse osas hinnangut andes väljuks Rahandusministeerium
talle seadusega antud pädevuse piiridest.
Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei
ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja
võrguvaldajatega.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline
planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka
Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks menetlust
lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid
detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138 lõikes 3
sätestatud pädevusele.
3
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Viimsi vald, Randvere küla,
Mündi tee 16 detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
osakonnajuhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Ärakiri: K. Muhel, Märt Tooming, Immonova OÜ, Viimsi Haldus OÜ
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
4