dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 27. detsember 2021
Viit
14-1/9315-1
Registreeritud
27. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jõhvi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Tarmo Kivi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)
Lahendamise tähtaeg
16. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Pöördumine (Üürielamu avaliku sektori töötajatele Ida-Virumaal).asice2558 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Jõhvi Vallavalitsus <[email protected]> Saadetud: 27.12.2021 11:41 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Jõhvi Vallavalitsuse dokument nr 2-6.3/6358 Tere Edastan Jõhvi Vallavalitsuse dokumendi nr 2-6.3/6358 „Üürielamu rajamine avaliku sektori töötajatele Ida-Virumaal (lisatud manusena). Lugupidamisega Kristel Lehtse Sekretär-asjaajaja Jõhvi Vallavalitsus &#43;372 336 3750 &#43;372 508 9468 Kooli 2 Jõhvi 41595 JÕHVI VALLAVALITSUS Liina Kersna Haridus- ja Teadusministeerium e-post: [email protected] Meie 27.12.2021 nr 2-6.3/6358 Maris Lauri Justiitsministeerium e-post: [email protected] Kalle Laanet Kaitseministeerium e-post: [email protected] Keit Pentus Rosimannus Jaak Aab Rahandusministeerium e-post: [email protected] Kristian Jaani Siseministeerium e-post: [email protected] Pöördumine Üürielamu rajamine avaliku sektori töötajatele Ida-Virumaal Probleem: Ida-Virumaaga seonduvaks peamiseks probleemiks on väheintegreeritud elanike suur osakaal. Nimetatud rahvastiku osa saavad välisjõud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ära kasutada, eriti juhul, kui selleks juhtub olema soodus rahvusvaheline olukord või kaalukas väline huvi Eesti siseasjadesse sekkuda. Nimetatud riski aitab maandada riigiaparaadi tugevdamine Ida-Virumaal, mis tõstaks ühtlasi riigi autoriteeti kohalike elanike silmis ning süvendaks nende emotsionaalset seotust Eestiga. Ida-Virumaal napib, hoolimata Eesti mõistes arvestatavast rahvaarvust, erialase kvalifikatsiooni ja hea keeleoskusega ning riigitööks sobivaid elanikke. Kõrgendatud tasumäärade ja erinevate motivatsioonipakettidega on küll tööjõuprobleemi ametkondade kaupa kuigivõrd leevendatud, kuid tulemuseks on valdavalt tööalane pendelmigratsioon. Arvestades Ida-Virumaa strateegilist tähtsust oleks vaja täiendavaid meetmeid, et motiveerida töötajaid leidma endale ja oma perele kohapeal püsiv eluase. Pere- ja tööelu parem ühitamine suurendab tõenäosust, et säilib töötaja pühendumus. Ida- Virumaal on Eesti keskmisest kõrgem töötajate voolavus ja töökohtade vähene täituvus. Teadusuuringud tõendavad, et ruumiline segregatsioon Eestis süveneb ning vastumeetmeid rakendamata eristub Ida-Virumaa ülejäänud Eestist veelgi enam. Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025 41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006 Registrikood 75033483 www.johvi.ee Võimalik lahendus: avaliku sektori töötajatele üürielamispindade rajamine Jõhvis: • Rajada korterelamu, kus oleks võimalik üürida kvaliteetset tänapäevast elamispinda, piirkonna keskmise turuhinna eest; • Puudujääv osa vajaminevast ehitusinvesteeringust, mis ei oleks kaetav üürituluna saadavast rahavoost, kataks riiklik toetus; • Hoone brutopind ca 3 000 m²; • Elamu koosneks 75 ühe- kuni neljatoalistest korteritest suurusega 32 kuni 90 m²; • Sobivaks asukohaks võiks olla Riigi Kinnisvara ASile kuuluv maatükk Jõhvis aadressil Viru tn 5a ja Viru tn 5b (kokku 7 671m²), mille paiknemine linna südames tagaks tulemusena eeldatavalt kõrgeima võimaliku turuhinnaga ehitise; • Üürikorterid oleksid mõeldud eelkõige Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala, aga vajadusel ka teistele avaliku sektori töötajatele; • Kinnistu omanikuks jääks Riigi Kinnisvara AS, kes korraldaks ka hoone ehitamise. Kui mujal Eestis on üürimaju ehitatud eelkõige kohaliku omavalitsuse omandis olevatena, siis Ida- Virumaal oleks see vajalik eeskätt just riigihalduse tugevdamiseks ja riigiasutuste tööjõupuuduse leevendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Toomel vallavanem Lisa: Riigi Kinnisvara AS koostatud memo 18.09.2018 Jõhvi üürikorterid ja KAM majutus K oostaja : RKAS, portfellihaldur Pertti Neero Lähteülesanne täpsustamisek s : RKAS arvutab JUMi sisendi baasil investeeringu prognoosmaksumuse, pakub välja investeeringu võimaliku ajakava . RKAS teeb asukoha analüüsi Jõhvis (millistest aadressidest/piirkondadest võiks üldse juttu olla) ja mõtleb projekti võimalikele riskikohtadele mis tuleks nt koostöölepingutega maandada . Lähtevajadus : JUM 17 korterit ( sh 1-toalisi 6; 2-toalisi 8; 3-toalisi 3), SIM 21 kor t e rit (sh 2-toalisi 17 ja 3-toalisi 3 ). Täiendavalt on lisatud juurde RKIK/KAM vajadus 30-50 voodikohale (ühiselamu). Võimalik a sukoht Jõhvi linnas RKASi portfellis on ainus sobilik kinnistu Viru 5a. Probleemiks on kinnistu vale sihtotstarve. Lisaks ei ole ka üldplaneeringu järgne kinnistu funktsioon elukondlik. Jõhvi üldplaneeringu alusel on arendamiseks vabu korterelamute kinnistuid minimaalselt , mis tähendab et valdaval enamikul sobivatest kinnistutest tuleks algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Väljavõte Jõhvi üldplaneeringust, kesklinna piirkonnast. Korterelamumaa tähistus on EK . 2079625 2319655 Viru tn 5 a 0 0 Viru tn 5 a 2018665 3462655 Viru tn 5b 0 0 Viru tn 5b 3435985 2197735 Viru tn 7b 0 0 Viru tn 7b Riigi omandis on Viru 5b , Maa - ameti valitsemisel olev sihtotstarbeta kinnistu. 5a ja 5b vahel olev transpordimaa on munitsipaalomandis. Positiivne on, et kinnistu on korterelamute funktsiooniga. Arvestades, et tõenäoliselt on KOV nõue lähtuda hoonestamisel ümbritseva miljöö ning ehitusmahtudega ning vajalik hoone on ca 2000 m 2 suletud brutopinnaga, on hoonealuseks pinnaks 800 m 2 . Viru 5b kinnistu hoonestamine on KOV hinnangul võimalik proj ekteerimistingimuste alusel . Vajalik on selgitada välja , kas Viru 5b on võimalik saada RKASi omandisse. Juhul kui see on võimalik, võib üleandmise protsessi pikkuseks arvestada 6-8 kuud . Kui soovitakse ehitamist kahes etapis, on seda kulude kokkuhoiuks otstarbekas kavandada kahe identse hoonena. Sel juhul tuleks esmalt rajada Hoone Viru 5b kinnistule ja hiljem Viru 5a kinnistule (vajab detailplaneeringut) , et vältida DP koostamisega kaasnevat ajalist viivitust. Kuna Viru 5a hoone jääb lähiaastail suure tõenäosusega vakantseks, on mõeldav hoone ümberehitamine elamuks, mille 1. ja 2. korruse summaarne netopind on ca 600 m 2 . See lahendus sobiks KAM haldusala majutuspin na rajamiseks . Viru 5a n aaberkinnistu Viru 7a, mis on EK funktsiooniga, omanik on samuti huvitatud kinnistu arendamisest, kuid kinnistu kuju ei soodusta selle iseseisvat hoonestamist. Alternatiiv sete asukohtadena saab käsitleda Aasa 4, 6, 8, 10 eraomandis kinnistuid , mille sihtotstarve on korterelamumaa ja asukoht kesklinna lähistel on põhimõtteliselt sobiv . Eelinfo kohaselt on kinnistute omanik huvitatud nende müümisest . Samuti võib kaaluda müügis olevat, kehtiva detailplaneeringuga linnaäärset asukohta Pargi 52, kontserdimaja lähistel . Hinnanguliselt võib kinnistu maksumuseks kujuneda 50 000 - 100 000€. Kokkuvõte: Viru tn 5a ja 5b on kortermaja rajamiseks sobiv asukoht, t äiendavalt vajab uurimist riigi seisukoht 5b kinnistu vajalikkusest ning RKASi omandisse andmise võimalikkusest. Arendamine on võimalik etapiviisiliselt, samuti on võimalik Viru tn 5a ja 5 b kinnistute piires lahendada KAM elukondliku pinna vajadus. Ehitiste maksumus Lähteülesandeks olev pinnavajadus: Justiitsministeerium Siseministeerium RKIK /KAM Ühiselamu/ kasarmu 30-50 voodikohta 3-toalised 3 3 2-toalised 8 17 1-toalised 6 - Korterelamu suuruse ja maksumuse kalkulatsioon : Hindadele lisandub KM. R uutmeetri hind 12 50 €/m 2 netopinna kohta on eeldusel , et hoone on lihtsa lahendusega . Hetkel on mõeldud RB-elementidest vähese hilisema hoolduse ja vastupidava lahendusega hoonet, kus ei ole keerulist hoone automaatikat ning küte, vent ilatsioon , elekter, nõrkvool oleks tavapärane uute soodsate kortermajade tase. Arhitektuurikonkursi korraldamise või KOV poolsete erinõuete korral (nt asetsemine miljööväärtuslikus piirkonnas), hind tõuseb. Hinnas sisaldub kinnistu heakorrastamine. Hinnas ei sisaldu trasside väljaehitamise ja liitumiste kulud, võimaliku olemasoleva hoonestuse lammutamise kulud. Sisustuse maksumus lisandub hinnale . Minimaalse kohtkindla sisustuse maksumuseks võib arvestada alates 5000 €/korter. Viru 5a ümberehitamise võimalikkus sõltub keskkonna- ja põllumajandussektori teemamaja ettevalmistustööde valmimisest mis on kavandatud aastale 20 20 . Rajades Viru tn 5a olemasolevasse hoonesse KAM majutuskohad (hoones on võimalik tagada maksimaalne soovitud majutuskohtade arv) on orienteerivaks maksumuseks 660 000€. Kokkuvõte Koguvajaduse rahuldamine, sõltuvalt KAM vajadusest, korterite suurusest ning kasutatavast lahendusest , on maksumusega 2,8-3, 6 miljonit € +KM . Korterite ü üri kapitalikomponendiks kujuneb kogu investeeringu maksumust (100%) ja 30-aastast lepinguperioodi arvestades ca 7,5 €/m 2 . Kapitalikomponendi maksed koos KMga , miinimumsuurusega korteritele , oleksid seega: 1-toaline 285€; 2-toaline 400€; 3-toaline 540€. Lisanduvad tavapärased haldusteenusete-, remondi- ja , tarbimisteenuste kulud. Võttes arvesse meedet e 50% investeeringutoetust , on esmasel hinnangul võimalik Jõhvi tasemel turuüüriga katta investeeringu kapitalikomponent ja vakantsuse kulu . Juhul kui soovitakse samas mahus uusi hooneid ehitada kahes etapis , on kahe hoone maksumus ca +8% eeldusel, et kasutatakse sama projekti, hooned on 2 korruselised ja kogupinnaga ca 2000 m 2 . Kui majad on erinevad, lisandub projekteerimise arvelt täiendavalt ca 3%. Tänased üürikorterite turuhinnad Jõhvis jäävad ca 1,5x alla eeltoodud kapitalikomponendi kulule. P akkumis te näited : Jõhvi kesklinna kaasaegses kortermajas 2-toaline, 59 m 2 , heas korras, rõduga, möbleeritud korter hinnaga 300€/kuu + kulud (5,1 €/m 2 ); kesklinna lähistel vanemas paneelelamus renoveeritud, heas korras, 2-toaline möbleeritud korter, 47 m 2 , hinnaga 250€/kuu + kulud (5,4 €/m 2 ). Projekti ajagraafik Korterelamu arenduse ajaprognoos : Tüüpprojekti all on mõeldud võimalust, et projektbürool on olemas valmislahendus, mille saab oluliste konstruktsiooniliste muudatusteta sobivaks kohandada. Tüüpprojektiga sarnane ajakulu on põhimõtteliselt võimalik ka projekteerimis-ehitushankega, kuid pole selge kas antud juhul on võimalik ja otstarbekas sellist hankeviisi kasutada. L isaks on vajalik: kinnistu ostmine, lisandub minimaalselt 3 kuud , tõenäoliselt 6 -8; kinnistu toomine riigi omandist RKASi omandisse; lisandub 6-8 kuud; arhite k tuurikonkurss, kujuneb projekteerimise hange 6-kuuliseks; detailplaneeringu koos tamin e , lisandub 10-12 kuud. Juhul kui on olemas eelkokkulepe maa osas (RKAS, KEM, RAM, tellija), ning projekti rahastamine on korraldatud sõltumatult maa omandist, on võimalik projekteerida paralleelselt kinnistu RKASi omandisse toomisega. Ideaaltingimustes , kui DP pole vajalik ning on võimalik saavutada eelkokkulepe riigimaa kasutamiseks , ning on võimalik kasutada tüüpprojekti, on ajakuluks ca 20 kuud tellijaga lepingu sõlmimisest. Realistlikum prognoos on 24 kuud. Halvimal juhul, kui kinnistu omandiküsimused osutuvad probleemseteks, vajalik on üldplaneeringut muutva DP koostamine ja arhitektuurikonkursi korraldamine, on ajakuluks ca 45 kuud tellijaga lepingu sõlmimisest. Muud tähelepanekud Enne projekti käivitamist on vajalik lahendada järgmised küsimused: kes on tellija (eeldatavalt on projektil riiklik tellija) ; kuidas ehitust finantseer itakse; kas ja kuidas on võimalik kaasata Kredexi toetust ; millised ministeeriumi poolse vakantsusriski katmise tingimused; millised on üürilepingu kehtivuse tingimused avaliku sektoriga töösuhte lõppemisel, pensionile jäämisel; kuidas kaetakse korterite amortisatsiooni kulu ( korterite varieeruv remondivajadus üürnike vahetumisel , kas on täielikult elaniku vastutusel ) ?
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →