dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu algatamise taotluse kohta

Rahandusministeerium · 27. detsember 2021
Viit
15-4/8306-22
Registreeritud
27. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-005
Vastutaja
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎Seisukoht Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu algatamise taotluse kohta.asice203 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Teie 24.11.2021 nr 15-4/8306-1 Rahandusministeerium Meie 23.12.2021 nr 7-15/21/5785- 2 Seisukoht Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu algatamise taotluse kohta Austatud proua Sarnet Rahandusministeerium teavitas Keskkonnaministeeriumit sellest, et Saare Wind Energy OÜ esitas 25.10.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REP-i eesmärgiks on koostada planeering Saaremaast läänes asuvale merealale kavandatava meretuulepargi ühenduste rajamiseks Eleringi põhivõrguga maismaal. REP hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. Rahandusministeerium esitas Keskkonnaministeeriumile küsimused seoses REP-i algatamise taotlusega (edaspidi taotlus). Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi seisukohad vastavalt Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustele. Riigi eriplaneeringu objekt Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõike 1 järgi on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kas taotluses kirjeldatud elektriliini asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast lähtuvalt leiame, et kavandatava tegevuse puhul on tuvastatav suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, mis väljendub kasvuhoonegaaside heite vähendamises läbi taastuvenergeetika arendamise. Meretuuleparkide rajamist toetab riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, mille kohaselt on Eesti aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti toetab meretuuleparkide arendamist Riigikogu poolt 5.04.2017 heakskiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, mille kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk- järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Vastavalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ energeetika ja varustuskindluse prioriteedile on oluline Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 tagada ka kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ning taastuvenergia kasutamisel. Rahvusvaheline huvi väljendub läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika ning Pariisi kokkuleppe. Riigi eriplaneeringu planeeringuala Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ning käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks. Rahandusministeeriumi kirjas on märgitud, et „Planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas ja Pärnu maakonnas ning merealal Läänemeres, Liivi lahel ja Väinameres.“. Taotluses on planeeringuala ettepanekut kirjeldatud järgnevalt: „Meretuuleparkide meres paiknevad kaablikoridorid kuni maismaani on kavandatud hetkel koostamise lõppjärgus olevas Eesti mereala planeeringus. Üldistusastmest tulenevalt määrab mereplaneering kaablikoridoride põhimõttelised asukohad ja annab suunised ning tingimused kaablite rajamiseks. Mereplaneeringu seletuskirja ptk 5.6.6 on sätestatud, et kaablikoridoride rajamine alternatiivses asukohas, kuid järgides seatud tingimusi, ei nõua uue planeeringu läbiviimist, kuna see ei oma olulist ruumilist mõju ega mõjuta mereala kasutuse terviklahendust. Saare Wind Energy OÜ kinnitab, et järgib kaablite rajamisel mereala planeeringuga seatud suuniseid ja tingimusi. Eelnevast tulenevalt on meie hinnangul riigi eriplaneeringu fookuses elektriühenduse maismaal õhuliiniga lahendatavad osad. Elektri ülekandesüsteem on küll mõtteline tervik, kuid olulist ruumilist mõju ja sellest tulenevalt suurt riiklikku huvi omavad eelkõige õhuliinil põhinevad osad. Meie hinnangul on eriplaneeringu alasse otstarbekas hõlmata nii Saaremaa kui Lääneranna vallad, hinnanguline ala ulatus maismaal võiks olla 5 km kummalegi poole kavandatava õhuliini trassi esialgset asukohta (vt skeem 4).“. Taotluse skeemil 3 on planeeringuala ettepanekuna markeeritud maismaal paiknev osa, merealal on markeeritud kaks alternatiivi (I alternatiiv pidevjoonena, II alternatiiv punktiirjoonena). Tuleb arvestada, et Eesti mereala planeeringuga, mis on jõudnud lõppjärku, määratakse üldised suunised ning tingimused projektide elluviimiseks. Taotluses on öeldud, et elektri ülekandesüsteem on mõtteline tervik, kuid fookuses on elektriühenduse maismaal õhuliiniga lahendatavad osad – palume täiendavalt selgitada, miks piirneb planeeringuala vaid maismaaga. Eesti mereala planeeringus on määratletud energeetikavõrgustiku arendamiseks sobivad alad. Samas taotluses välja pakutud I ja II alternatiivi asukohtad ei kattu mereala planeeringu viimases versioonis esitatud kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtadega. Palume selgitada, millest erinevused tulenevad. Kokkuvõttes leiame, et praegusel juhul jääb ebaselgeks, milline saaks olema planeeringuala tervikuna, juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada. Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused Rahandusministeerium palus PlanS § 28 lõike 2 kontekstis Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust. Samas lisame, et REP-i koostamise käigus võivad ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus (eelkõige uuringute ja mõju hindamise protsessi tulemusena). 2 Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumilt järgnevat asjakohast sisendit (juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada). Selleks, et juba planeeringu algatamisel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava, palus Rahandusministeerium infot uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Samuti küsiti ettepanekuid keskkonnaseireks (st mis võiks olla vajalik juba enne planeerimistegevuse algatamist) ning teavet uuringute tegemiseks vajalike keskkonnalubade kohta. Eelnevalt kirjeldatud küsimuste kontekstis on põhimõtteliseks lähtekohaks see, et REP-i koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab kasutada olemasolevat teavet planeeringuga hõlmatud ala kohta. Täiendavate uuringute vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral vajalikust olemasolevast teabest või selle puudumisest, samuti konkreetsete uuringute metoodikast ning muudest erisustest. Samuti on siinkohal määrava tähtsusega asjaoluks see, milline saab olema planeeringuala (vt varasemat märkust). Näiteks kalanduse valdkonnas tuleb veenduda, et kaablite merepõhja süvistamisel jms tegevuse puhul ei kaasneks kalade koelmualadele olulist ebasoodsat mõju. Kui potentsiaalsed trassid on välja valitud, saab hinnata, kui oluliste kalade kudealadega võib tegemist olla – puudulike või ebapiisavate andmete korral tuleb läbi viia välitööd kalade kudeajal. Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala elustiku (sh maismaa- ja merepõhjataimestik, kahepaiksed ja roomajad, maismaa- ja mereimetajad, merepõhjaelustik, mere- ja maismaaelupaigad, nahkhiired ning ränd- ja avamerelindude) uuringud, seisundihinnangud ning mõju analüüs. Eesmärgiks on tuvastada kavandatava tegevuse mõju mere- ja maismaaelustiku levikule ning seisundile, samuti kaitsealuste ja ohustatud liikide esinemise võimalikkus. Vajalik on teha alusuuringud mõjutatavate kaitstavate alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna loodusdirektiivi/Natura liikide-elupaikade seisund, võimalike HELCOM Red List liikide ja biotoopide esinemine projektiala piirkonnas), lisaks anda hinnang kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundile piirkonna kaitstavatel looduobjektidel ja Natura aladel ning ehitustööde ja toimimisaegse mõju hinnang. Hinnangud aitavad välja töötada trassialternatiivid ning leida sobivaim lahendusvariant. Uuringud on ka sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele keskkonnanõuete seadmisel (nt ehituskeeluajad bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal). Arvestades kavandatava tegevuse mastaape, ei ole võimalik anda eelnevalt kirjeldatud uuringute täpset ajalist kestvust ega maksumust. Seire kontekstis tuleb varasemalt koguda teave trassialternatiivide mõjualasse jäävate kaitstavate objektide kaitse-eesmärkide ja Natura eesmärkide osas, st kas info on piisav või tuleb hankida uut ajakohast infot. Sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib kaitstaval alal olla vajalik liikumisluba. Täiendavalt juhime tähelepanu, et planeeringualasse jäävad eeldatavalt ka maardla alad ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad, mille valitseja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Seetõttu juhul, kui REP-i koostamine ja KSH algatatakse, on lisaks Keskkonnaministeeriumile vaja menetlusse kaasata ka Maa-amet ning Riigimetsa Majandamise Keskus, kes viidatud teemade raames on volitatud esindama REP-i menetluses Keskkonnaministeeriumi ning kooskõlastama planeeringut. Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused Rahandusministeerium palus juhul, kui taotluse kohase REP-i koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, põhjendada seatavaid tingimusi. Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul 3 selliseid tingimusi. Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH algatamine võib kaasa tuua, märgime, et need tuleb välja selgitada uuringute ning mõju hindamise protsessi raames. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisu Juhul kui arendaja taotlus ei ole piisav, palus Rahandusministeerium anda teada asjaoludest, millega tuleb taotlust täiendada. Keskkonnaministeerium palub täiendavalt selgitada kavandatava planeeringualaga seonduvat (vt varasemat märkust). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumil taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks nimetada Keskkonnaministeeriumi kontaktisik. Kontaktisikuks on keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Parmas Keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Ele Panfilov, 626 2952, [email protected] Margit Tennokene, 626 2889, [email protected] Margus Salundi, 626 0701, [email protected] Maris Arro, 626 2986, [email protected] Maris Pärn, 626 0730, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel