Kaia Sarnet Teie 24.11.2021 nr 15-4/8306-1
Rahandusministeerium
Meie 23.12.2021 nr 7-15/21/5785-
2
Seisukoht Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi
elektriliini riigi eriplaneeringu algatamise taotluse
kohta
Austatud proua Sarnet
Rahandusministeerium teavitas Keskkonnaministeeriumit sellest, et Saare Wind Energy OÜ esitas
25.10.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REP-i eesmärgiks on koostada planeering
Saaremaast läänes asuvale merealale kavandatava meretuulepargi ühenduste rajamiseks Eleringi
põhivõrguga maismaal. REP hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha
valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist.
Rahandusministeerium esitas Keskkonnaministeeriumile küsimused seoses REP-i algatamise
taotlusega (edaspidi taotlus). Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi seisukohad vastavalt
Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustele.
Riigi eriplaneeringu objekt
Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõike 1 järgi on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline
huvi. Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kas taotluses kirjeldatud
elektriliini asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast lähtuvalt leiame, et kavandatava tegevuse puhul on
tuvastatav suur riiklik ja rahvusvaheline huvi, mis väljendub kasvuhoonegaaside heite
vähendamises läbi taastuvenergeetika arendamise. Meretuuleparkide rajamist toetab riigi
pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, mille kohaselt on Eesti aastaks 2050
konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on
tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud
ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti toetab
meretuuleparkide arendamist Riigikogu poolt 5.04.2017 heakskiidetud „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“, mille kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-
järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu
kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Vastavalt „Kliimamuutustega
kohanemise arengukava aastani 2030“ energeetika ja varustuskindluse prioriteedile on oluline
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
tagada ka kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ning taastuvenergia
kasutamisel. Rahvusvaheline huvi väljendub läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika ning
Pariisi kokkuleppe.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas taotluses esitatud
planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ning käitamiseks vajaliku
taristu planeerimiseks.
Rahandusministeeriumi kirjas on märgitud, et „Planeeringuala paikneb maismaal Saare
maakonnas ja Pärnu maakonnas ning merealal Läänemeres, Liivi lahel ja Väinameres.“. Taotluses
on planeeringuala ettepanekut kirjeldatud järgnevalt: „Meretuuleparkide meres paiknevad
kaablikoridorid kuni maismaani on kavandatud hetkel koostamise lõppjärgus olevas Eesti mereala
planeeringus. Üldistusastmest tulenevalt määrab mereplaneering kaablikoridoride põhimõttelised
asukohad ja annab suunised ning tingimused kaablite rajamiseks. Mereplaneeringu seletuskirja
ptk 5.6.6 on sätestatud, et kaablikoridoride rajamine alternatiivses asukohas, kuid järgides seatud
tingimusi, ei nõua uue planeeringu läbiviimist, kuna see ei oma olulist ruumilist mõju ega mõjuta
mereala kasutuse terviklahendust. Saare Wind Energy OÜ kinnitab, et järgib kaablite rajamisel
mereala planeeringuga seatud suuniseid ja tingimusi.
Eelnevast tulenevalt on meie hinnangul riigi eriplaneeringu fookuses elektriühenduse maismaal
õhuliiniga lahendatavad osad. Elektri ülekandesüsteem on küll mõtteline tervik, kuid olulist
ruumilist mõju ja sellest tulenevalt suurt riiklikku huvi omavad eelkõige õhuliinil põhinevad osad.
Meie hinnangul on eriplaneeringu alasse otstarbekas hõlmata nii Saaremaa kui Lääneranna vallad,
hinnanguline ala ulatus maismaal võiks olla 5 km kummalegi poole kavandatava õhuliini trassi
esialgset asukohta (vt skeem 4).“.
Taotluse skeemil 3 on planeeringuala ettepanekuna markeeritud maismaal paiknev osa, merealal
on markeeritud kaks alternatiivi (I alternatiiv pidevjoonena, II alternatiiv punktiirjoonena). Tuleb
arvestada, et Eesti mereala planeeringuga, mis on jõudnud lõppjärku, määratakse üldised suunised
ning tingimused projektide elluviimiseks. Taotluses on öeldud, et elektri ülekandesüsteem on
mõtteline tervik, kuid fookuses on elektriühenduse maismaal õhuliiniga lahendatavad osad –
palume täiendavalt selgitada, miks piirneb planeeringuala vaid maismaaga.
Eesti mereala planeeringus on määratletud energeetikavõrgustiku arendamiseks sobivad alad.
Samas taotluses välja pakutud I ja II alternatiivi asukohtad ei kattu mereala planeeringu viimases
versioonis esitatud kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtadega. Palume selgitada, millest
erinevused tulenevad.
Kokkuvõttes leiame, et praegusel juhul jääb ebaselgeks, milline saaks olema planeeringuala
tervikuna, juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada.
Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused
Rahandusministeerium palus PlanS § 28 lõike 2 kontekstis Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas
esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine
ei ole tulevikus võimalik.
Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine
Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel
algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH
algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust. Samas lisame, et
REP-i koostamise käigus võivad ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise
tulevikus (eelkõige uuringute ja mõju hindamise protsessi tulemusena).
2
Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumilt järgnevat asjakohast sisendit (juhul, kui
Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada). Selleks, et juba planeeringu
algatamisel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata
ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava, palus Rahandusministeerium infot
uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu koostamiseks ja mõjude
hindamiseks. Samuti küsiti ettepanekuid keskkonnaseireks (st mis võiks olla vajalik juba enne
planeerimistegevuse algatamist) ning teavet uuringute tegemiseks vajalike keskkonnalubade
kohta.
Eelnevalt kirjeldatud küsimuste kontekstis on põhimõtteliseks lähtekohaks see, et REP-i
koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab kasutada olemasolevat teavet planeeringuga hõlmatud
ala kohta. Täiendavate uuringute vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral vajalikust
olemasolevast teabest või selle puudumisest, samuti konkreetsete uuringute metoodikast ning
muudest erisustest. Samuti on siinkohal määrava tähtsusega asjaoluks see, milline saab olema
planeeringuala (vt varasemat märkust). Näiteks kalanduse valdkonnas tuleb veenduda, et kaablite
merepõhja süvistamisel jms tegevuse puhul ei kaasneks kalade koelmualadele olulist ebasoodsat
mõju. Kui potentsiaalsed trassid on välja valitud, saab hinnata, kui oluliste kalade kudealadega
võib tegemist olla – puudulike või ebapiisavate andmete korral tuleb läbi viia välitööd kalade
kudeajal.
Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala elustiku (sh maismaa- ja merepõhjataimestik,
kahepaiksed ja roomajad, maismaa- ja mereimetajad, merepõhjaelustik, mere- ja
maismaaelupaigad, nahkhiired ning ränd- ja avamerelindude) uuringud, seisundihinnangud ning
mõju analüüs. Eesmärgiks on tuvastada kavandatava tegevuse mõju mere- ja maismaaelustiku
levikule ning seisundile, samuti kaitsealuste ja ohustatud liikide esinemise võimalikkus. Vajalik
on teha alusuuringud mõjutatavate kaitstavate alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna
loodusdirektiivi/Natura liikide-elupaikade seisund, võimalike HELCOM Red List liikide ja
biotoopide esinemine projektiala piirkonnas), lisaks anda hinnang kaitsealuste liikide ja elupaikade
seisundile piirkonna kaitstavatel looduobjektidel ja Natura aladel ning ehitustööde ja
toimimisaegse mõju hinnang. Hinnangud aitavad välja töötada trassialternatiivid ning leida
sobivaim lahendusvariant. Uuringud on ka sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele
keskkonnanõuete seadmisel (nt ehituskeeluajad bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal).
Arvestades kavandatava tegevuse mastaape, ei ole võimalik anda eelnevalt kirjeldatud uuringute
täpset ajalist kestvust ega maksumust. Seire kontekstis tuleb varasemalt koguda teave
trassialternatiivide mõjualasse jäävate kaitstavate objektide kaitse-eesmärkide ja Natura
eesmärkide osas, st kas info on piisav või tuleb hankida uut ajakohast infot. Sõltuvalt asukohast ja
uuringu läbiviimise ajast võib kaitstaval alal olla vajalik liikumisluba.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et planeeringualasse jäävad eeldatavalt ka maardla alad ning
Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad, mille valitseja volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus. Seetõttu juhul, kui REP-i koostamine ja KSH algatatakse, on
lisaks Keskkonnaministeeriumile vaja menetlusse kaasata ka Maa-amet ning
Riigimetsa Majandamise Keskus, kes viidatud teemade raames on volitatud esindama REP-i
menetluses Keskkonnaministeeriumi ning kooskõlastama planeeringut.
Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused
Rahandusministeerium palus juhul, kui taotluse kohase REP-i koostamise ja KSH saab algatada
ainult teatud tingimustel, põhjendada seatavaid tingimusi. Lähtudes olemasolevast teabest ning
Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul
3
selliseid tingimusi. Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH algatamine võib kaasa tuua,
märgime, et need tuleb välja selgitada uuringute ning mõju hindamise protsessi raames.
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisu
Juhul kui arendaja taotlus ei ole piisav, palus Rahandusministeerium anda teada asjaoludest,
millega tuleb taotlust täiendada. Keskkonnaministeerium palub täiendavalt selgitada kavandatava
planeeringualaga seonduvat (vt varasemat märkust).
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumil taotluse menetlemisega seotud koostöö
korraldamiseks nimetada Keskkonnaministeeriumi kontaktisik. Kontaktisikuks on
keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Birgit Parmas
Keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes
Ele Panfilov, 626 2952,
[email protected]
Margit Tennokene, 626 2889,
[email protected]
Margus Salundi, 626 0701,
[email protected]
Maris Arro, 626 2986,
[email protected]
Maris Pärn, 626 0730,
[email protected]
Rainer Persidski, 626 2973,
[email protected]
4