EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1649 - Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b23ca6a-61ed-45ad-af14-f16a2fc09b15
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b23ca6a-61ed-45ad-af14-f16a2fc09b15?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
25.12.2021 nr 1-4/21/6343
Vabariigi Valitsuse 2022. aasta kutselise kalapüügi
püügivõimaluste ja püügiõigustasude määruse ning
kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra
muutmine
Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2021. a määruse nr 103
„Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ ning
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete
esitamise kord“ muutmise eelnõu. Palume Maaeluministeeriumil täpsustada eelnõus toodud
püügivõimalustele lisanduvad, st 2021. aastal kasutama jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu
Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räime- ja
kilukogused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve lubatud koha, ahvena, haugi ja latika saagi
kasutamata ülekantavad kogused kuni 5% ulatuses 2021. aastaks Vene Föderatsiooniga kokku
lepitud püügivõimalusest. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Määruse lisa 11
4. Määruse lisa 12
5. Määruse lisa 2
6. Määruse lisa 21
7. Määruse lisa 4
Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet
Elo Rasmann, 626 0715
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
15.12.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103
„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse
tasumäärad 2022. aastaks“ ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri
2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete
esitamise kord” muutmine
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2 ja § 61
lõike 9 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi
võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruses nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad
2022. aastaks“;
2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1“ tekstiosaga „§ 45
lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2 ja § 61 lõike 9“;
3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrusega kehtestatakse 2022. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse
tasumäärad:
1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel;
3) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.
(2) Käesoleva määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse
nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ enne 15. oktoobrit 2017. a
kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
(3) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse
vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö
kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud
aastasaak.
(4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud
räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele
püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa.
(5) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa
aastasaak.“;
4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 11.“;
5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Räime, kilu ja tursa püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Räime, kilu ja tursa lubatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas
12.“;
6) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa
sätestatud lisas 21.“;
7) paragrahvi 6 lõike 1 lause sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 11 nimetatud püügivõimaluste korral ning
Teravmägede püügipiirkonna ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonna kalapüügivõimalused
ja püügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4.“;
8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on:
1) Euroopa Liidu kehtestatud püügivõimalused, mida Eestil on võimalik kasutada;
2) reguleerimata liikide püügivõimalused.“;
9) määrust täiendatakse lisaga 11 (lisatud);
10) määrust täiendatakse lisaga 12 (lisatud);
11) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
12) määrust täiendatakse lisaga 21 (lisatud);
13) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate
andmete esitamise kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete
esitamise kord” § 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnatuses:
„5) põhjanoodaga või pöörinoodaga püügil silmasuurus põhjanooda või pöörinooda päras.“.
Kaja Kallas
Peaminister
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 11. Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel.
Lisa 12. Räime, kilu ja tursa kvoodid Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel.
Lisa 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri
kalapüügiloa alusel.
Lisa 21. Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide kaupa.
Lisa 4. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel.
Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103
„Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“
muutmine“ ja „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga
seonduvate andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määruste „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse
tasumäärad 2022. aastaks“ ja „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muutmise
eesmärk on kehtestada aastasaagid ja täiendada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja
pöörinoodaga püügil andmete esitamise korda vastavalt Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve
kalapüügikomisjonis (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) kokkulepitule ja kehtestada
aastasaagid, püügivõimalused ja tasud vastavalt EL-s kehtestatud kvoodijaotusele.
Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus
(edaspidi ka VV) määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel
maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes
kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei
sea püügivõimalusi hiljem.
Pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist 60 tööpäeva jooksul kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega need püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus
esitatakse ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa
alusel püüdjad, ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal,
mida EL ei reguleeri. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 27. oktoobril 2021. a vastu määruse (EL)
2021/1888, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja
kalavarurühmade püügivõimalused ning muudetakse määrust (EL) 2021/92 teatavate
püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 384, 29.10.2021, lk 1–19) (edaspidi ELi Läänemere
püügivõimaluste määrus).
VV kehtestab määrusega kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii
kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Püütavad kalaliigid on räim,
kilu ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte püügimahu,
vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega Eesti räime-, kilu- ja tursakvoodist
kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka traalpüük) kasutatav osa eraldi. Sarnaselt
eelmise aastaga jaotatakse 2022. aasta kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka
rannapüük) lubatud räimekogus määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahe (ICESi alarajoon
28-1) ja Läänemere avaosa ning Soome lahe piirkonna (ICESi alarajoonid 25, 26, 27, 28-2, 29
ja 32) maakondade ja veealade vahel. Eelnõukohase määruse tähenduses on maakond
Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
kinnitamine“ enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
Eelnõukohane määrus sätestab ka teatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel
väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide vetes. Kalapüügikvoodid
jagatakse liikmesriikide vahel ELis ajalooliselt kujunenud tava ja kvoodiosakute järgi.
Püügivõimalused lepiti kokku 12.–14. detsembril 2021. a toimunud ELi põllumajandus- ja
kalandusnõukogus.
KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab VV määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja
Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude
1
säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Eesti Vabariigile 2022. aastaks eraldatud lubatud saagid. Püügimahud lepiti kokku
valitsustevahelise Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istungil 2021. a novembris. Istung peeti
videokonverentsina.
KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada kaluri kalapüügiloa alusel
Läänemerel kalaliigi lubatud aastasaagi veealade või maakondade kaupa ja püsiasustusega
väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. See kehtib kalaliigi kohta, mida
Läänemerel püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel.
Eelnõukohase määrusega jaotatakse räime püügivõimalused Liivi lahel Pärnu ja
Saare maakonna rannakalurite vahel. Liivi lahe Pärnu maakonna rannapüügi räimekvoodi osast
eraldatakse eraldi püügivõimalus Kihnu ja Manija saarte püsielanikele. Pärnu maakonnas ja ka
Kihnu ja Manija saarte püsielanikele jaotatakse püüda lubatud kogused püügivahendite kaupa
– kastmõrdade arvu järgi – ja osa jäetakse püügiks teiste vahenditega.
Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav kogus jagatakse kaheks –
ühisosa Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa rannakaluritele
ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile eespool nimetatud kuuele
maakonnale.
KPSi § 61 lõike 9 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kalapüügiga seotud andmete
esitamise korra. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istungil 2021. a novembris lepiti kokku
andmed, mida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga püügil veel lisaks
koguda tuleb.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna
nõunik Elo Rasmann (tel 626 0715,
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi
õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820,
[email protected]). Eelnõu
keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 0953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määrust nr 103
„Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks“
(edaspidi ka määrus nr 103).
Punktidega 1, 2 ja 3 muudetakse määruse nr 103 pealkirja, preambulit ja reguleerimisala.
Nimetatud muudatused on tingitud määruse reguleerimisala laienemisest.
2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel
Punktidega 4 ja 5 täiendatakse määrust §-dega 21 ja 31, mis näevad ette Läänemerel teatud
kalaliikide aastasaake/püügivõimalusi, mis on kehtestatud ELi Läänemere püügivõimaluste
määrusega (EL) 2021/1888. Nimetatud määrus sätestab 2022. aastaks Läänemere kalavarude
ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kasutatakse nii kalalaeva kalapüügiloa alusel kui
ka kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil seisevpüünistega, ning lisatingimusena määrab
püügikoormuse piirangud. Seega tuleb need püügivõimalused traalpüügi ja rannapüügiga
tegelevate isikute vahel ka jagada, täpsem selgitus järgnevates alapunktides 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3.
Kilu, räime ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on esitatud lisas
11 ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud lisas 12.
2
2.1.1. Räim
ELi püügivõimaluste määrusega Eestile 2022. aastaks eraldatud räimekvoot on kokku
28 054 tonni, sellest Liivi lahel 22 026 tonni ja Läänemere avaosas 6028 tonni. Liivi lahe
räimepüügivõimalus on viimaste aastate kvootide seas suurim. Avaosa räimekvoot aga vähenes
2021. aastaga võrreldes 4932 tonni ehk 45% võrra, kuna Läänemere avaosa räimevarude
seisund on aastaga veelgi halvenenud. Määrusega eraldatud kogustele lisanduvad 2021. aastal
kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (edaspidi
määrus (EÜ) nr 847/96) artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused, mis saavad
olla maksimaalselt kuni 10% Liivi lahe ja Läänemere avaosa 2021. aasta püügivõimalusest
eraldi arvestatuna ja mitte rohkem kui 2021. aastal vastaval veealal kasutamata jäänud
püügivõimalus.
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ning MTÜ Eesti
Kalurite Liit esitasid ettepanekud räime püügivõimaluste jaotamiseks. 27.10.2021. a koosolekul
arutati Läänemere avaosa räimevaru kasutavaid rannakalureid esindavate kalanduspiirkondade
algatusrühmadega rannapüügi lubatud räimesaagi maakondade vahelise jaotuse ja
04.11.2021. a traalpüüdjate ja rannapüüdjate esindusorganisatsioonide esindajatega traalpüügi
ja rannapüügi vahelise kvoodi jaotamise arutamiseks. Lõplikule kokkuleppele kalurite
esindajad ei jõudnud. Maaeluministeerium edastas Keskkonnaministeeriumile 9. detsembril
2021 ettepaneku Liivi lahele ja Läänemere avaossa eraldatud räimepüügivõimaluste jaotamise
kohta, mida on eelnõu koostamisel arvestatud. Eelnõukohase aastasaakide jaotusel on arvesse
võetud viimastel aastatel rakendatud jaotusi, rannakalurite ja traalpüüdjate organisatsioonide
esindajate soove ning viimaste aastate kvootide reaalset kasutamist. Jaotuse põhimõtteid on
selgitatud järgnevates alapunktides 2.1.1.1, .2.1.1.2 ja 2.1.1.3.
2.1.1.1. Räimekvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel
Nimetatud kompromissettepaneku järgi Läänemere avaosa Eesti räimekvoodist (6028 tonni)
83,67% ehk 5043,8 tonni määratakse traalpüügiks ning 16,33% ehk 984,2 tonni rannapüügiks.
Liivi lahel on 2022. aastal Eestile eraldatud räimepüügivõimalus 22 026 tonni. Sellest 55,4%
ehk 12 194 tonni jääb kasutada traalpüüdjatele ja 44,6% ehk 9832 tonni rannakalureile. Jaotusel
on arvestatud eelnevate aastate püügistatistikat ning asjaolu, et kilupüügivõimalus traalpüügis
suureneb 2021. aastaga võrreldes 3320 tonni, mis võimaldab traalpüügil saada suuremat
kilusaaki. Nimetatud kogustele lisanduvad ELi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel
2021. aastast järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused.
2.1.1.2. Räime lubatud aastasaagid ja saakide jaotus Liivi lahel püügil kaluri kalapüügiloa
alusel
Kogu Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2022. aastal 9832 tonni, millele lisanduvad veel igas
maakonnas eelmisest aastast ülekantavad kvoodiosad. Viimase viie aasta Liivi lahe
Saare maakonnale seni jaotatud püügivõimalusest on püütud Liivi lahes keskmiselt ära vaid
32%. Seepärast eraldatakse Liivi lahes rannapüügiks ettenähtud räimekogusest
Pärnu maakonnale 96% ja Saare maakonnale 4%.
Saare maakonnale eraldatud räimekvoot 2022. aastaks on 409,2 tonni. Lisades sellele
2021. aastast ülekantava osa 83 tonni, kujuneb Saare maakonna kvoodiks arvestuslikult kokku
492,2 tonni.
Pärnu maakonnale eraldatud kvoot 2022. aastaks on 9422,7 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja
Manilaiu rannakaluritele ning Pärnumaa kalurite vahel. Kihnu ja Manilaiu rannakaluritele
eraldatakse 15% maakonna kvoodist ehk 1413,4 tonni ja ning ülejäänud 85% ehk 8009,3 tonni
3
teistele Pärnumaa kaluritele. Kummalegi osale lisandub veel 2021. aastast ülekantav osa: Kihnu
ja Manija kaluritele 168,1 tonni ja teistele Pärnumaa kaluritele 636 tonni.
Kokkuvõttes võivad 2022. aastal kaluri kalapüügiloa alusel püüda Saaremaa kalurid kokku
482,2 tonni, Kihnu ja Manilaiu kalurid 1581,5 tonni ja teised Pärnu piirkonna kalurid (välja
arvatud Kihnu ja Manilaiu püsielanikud) 8645,3 tonni räime.
Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud
kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa kvoodist muude püügivahenditega
püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manilaiu kaluritel 10 tonni kvoodist teiste püügivahendite jaoks
ja kastmõrdadega (24 tk) püügiks jääb seega 1571,5 tonni, mis teeb ühe kastmõrra lubatud
saagiks 65,5 tonni. Teiste Pärnu piirkonna kalurite lubatud aastasest räimesaagist jäetakse
15 tonni muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 8630,3 tonni jagatakse kasutada
lubatud 151 kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra maksimaalseks lubatud saagiks
57,15 tonni. Muude püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud eelnevate
aastate saagiandmete põhjal.
Individuaalsete lubatud saakide kehtestamine kastmõrraga püügil on võimalik ainult seetõttu,
et püütakse peamiselt ühte liiki ehk räime.
Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, summeeritakse
tema räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud
aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas.
2.1.1.3. Räime lubatud aastasaagid ning saakide jaotus Läänemere avaosas püügil kaluri
kalapüügiloa alusel
Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on 984,2 tonni, millele lisandub ülekandena veel
10% 2021. aastal kasutamata räimekvoodist, mis on 36,5 tonni. Seega saavad Läänemere
avaosa rannakalurid 2022. aastal püüda 1020,7 tonni räime. Räimevaru jaotamisel piirkonna
maakondade vahel jagatakse kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastane kogusaak kahte
ossa. Esimest osa kasutaksid kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagataks
kuue maakonna vahel. Kõikidele maakondadele 2022. aastaks ühiselt kasutatavaks kvoodiks
on 720,7 tonni. Ühise kvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade
vahel järgmiselt: Ida-Viru maakonnale 125 tonni, Lääne maakonnale 85 tonni,
Harju maakonnale 40 tonni, Hiiu maakonnale 20 tonni, Saare maakonnale 20 tonni ning
Lääne-Viru maakonnale 10 tonni. Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru
maakondade rannakaluritele nende poolt viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake
arvestades piisav reserv. Varem Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondadele kokku eraldatud
100 tonni asemel eraldatakse Lääne-Viru maakonnale 10 tonni ja Ida-Viru maakonnale 90 tonni
ning Harju, Hiiu ja Saare maakondadele igale maakonnale varasema 50 tonni asemel väiksema
koguse eraldamisest üle jääv 70 tonni jagatakse Lääne ja Ida-Viru maakonna vahel võrdselt,
seega lisatakse mõlemale viimati mainitud maakonnale lisaks 35 tonni räime püügivõimalus.
2.1.2. Kilu
ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2022. aasta kilupüügi kogumahuks
28 859 tonni, mis on umbes 3300 tonni rohkem kui eelmisel aastal. Rannapüügil kilu sihtliigiks
ei ole, mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 tonni) ja kilu satub püünistesse
pigem teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu eraldatakse eelnõukohase määrusega kogusummast
vaid 3 tonni rannapüügile ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda
lubatavaks kilukoguseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügi (püük
4
kalalaeva kalapüügiloa alusel) jääb kilu püügivõimaluseks 28 856 tonni ja rannapüügi lubatud
aastasaagiks (püük kaluri kalapüügiloa alusel) 3 tonni.
2.1.3. Tursk
Eesti 2022. aasta tursapüügi kogumaht on kokku 18 tonni ja lubatud kasutada üksnes
kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas (alarajoonides 25–32) on tursapüügi kogumahuks
13 tonni ja Läänemere lääneosas (alarajoonides 22–24) 5 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel
varude kokkukukkumise tõttu aina vähenenud ning ka tursapüügivõimalused on äärmiselt
väikeseks muutunud.
Eestile alarajoonidesse 22–24 eraldatud püügimaht 5 tonni kehtestatakse kalalaeva
kalapüügiloa alusel püüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannakalureid ei ole. Eestile
Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 13 tonni jaotatakse
traalpüügi ja rannapüügi vahel nii, et traalpüügil lubatud tursa kogusaagiks kehtestatakse
7 tonni ja rannapüügiks 6 tonni. 2021. aastal püüdsid Eesti kalurid turska kokku alla 1 tonni,
mis peaaegu kogu ulatuses saadi rannapüügil (0,9 tonni).
2.1.4. Lõhe
2022. aastal on Eesti kaluritel võimalik Soome lahel (alarajoonis 32) püüda lõhet 969 isendit ja
Läänemere avaosas (alarajoonides 22–31) 1344 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste
määruse järgi võib ICESi alarajoonide 22–31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32.
Erisus on lubatud selleks, et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine.
Kalalaeva kalapüügiloa alusel lõhet ei püüta, rannakalurid püüavad lõhet põhiliselt
seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel püüti Soome lahest 2021. aastal
30.novembri seisuga 972 ja Läänemere avaosast 267 lõhet.
Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid mõned
isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri
kalapüügiloa alusel ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üldine püügivõimalus.
2.2. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel ning ja kastmõrra püügiõigustasud
Punktiga 6 täiendatakse määrust §-ga 41, millega kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud
aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 22.–26. novembrini 2021. aastal toimus
Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane
lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2022. aastaks.
KPSi § 47 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse
kohaselt Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel aastase lubatud saagi kalaliikide
kaupa. Komisjoni otsuse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda
kokku 2846 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub veel 2021. aasta kvootidest kasutamata jäänud
kalakogus. Nimelt võib Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi 2022. aasta ahvena-, koha-,
haugi-, latika- ja rääbisekvoodile lisada 2021. aastal kasutamata jäänud kogused, kuid mitte
rohkem kui 5% iga liigi 2021. aasta kvoodist. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad ahvena ja
särje lubatud aastasaagid, koha, latika, haugi ja rääbise lubatud aastasaagid aga vähenevad ning
tindi töönduslik sihtpüük keelatakse. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve aastased lubatud saagid
kalaliikide kaupa on esitatud lisas 21. Lubatud aastasaagi seadmisel on arvestatud, et ahvena ja
koha väljapüük toimuks enam-vähem võrdsel määral mõlemal poolaastal ehk lubatud aastasaak
jagatakse nende liikide puhul võrdselt kahe poolaasta vahel.
5
Tabel 1. Eesti lubatud aastasaagid tonnides Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2021. ja
2022. aastal.
Lubatud aastasaak 2021. a Lubatud aastasaak 2022. a
Kalaliik
(tonni) (tonni)
Ahven 498,81 (sh ülekanne 8,81 t) 840 + ülekanne
Latikas 1214,25 (sh ülekanne 49,25 t) 795 + ülekanne
Koha 566 (sh ülekanne 46 t) 445 + ülekanne
Haug 143,5 (sh ülekanne 8,5 t) 130 + ülekanne
Särg 295 355
Kiisk 150 150
Luts 50 55
Rääbis 88,5 (sh ülekanne 8,5 t) 45 + ülekanne
Tabel 2. Eesti kalurite 2021. aasta olulisemate tööndusliikide saagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel tonnides (andmed detsember 2021 seisuga)
Saak 2021 aastal
Liik
(tonni)
Ahven 491,3
Latikas 674
Koha 562
Haug 90,1
Särg 196,4
Luts 47,5
Rääbis 83,4
Tint 149,3
Siig 0,3
Määrusega nr 103 on juba kehtestatud piirarv enamikule püügivahenditele, mida on lubatud
kasutada kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määrusega lisatakse lisas 2 loetletud
püügivahenditele Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppe kohaselt rääbisepüügiks 20
kastmõrda. KeTSi § 11 lõike 4 järgi võib püügivahendile määratav tasu olla kuni 4% püütava
kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte üle 128 euro. Rääbisepüük oli 2020. aastal edukas
ja saagid suured, mistõttu kehtestatakse sarnaselt 2021. aastale ka 2022. aastaks ühe kastmõrra
tasuks 128 eurot. See moodustab 2020. aasta saagi väärtusest 1,23%.
Eesti ja Venemaa vahelise kalanduskomisjoni otsusega keelati 2022. aastal tindi sihtpüük
tindimõrdadega ja lubatud aastasaake ei kehtestata. Põhjuseks on tindivaru kesine seisund,
mille põhiosa Peipsi järves moodustasid 2021. aasta kasvuperioodi lõpuks samasuvised kalad.
Peipsi järves oli varu täiend 2021. aastal kaks korda väiksem kui 2020. aastal, Pihkva järves
puudus tint teaduspüügi saakidest täielikult.
Peipsi siia varu on äärmiselt madalal tasemel, mistõttu on siia sihtpüük Eesti-Vene
kalapüügikomisjoni otsuse kohaselt keelatud ning 2022. aastaks lubatud saake ei kehtestata.
6
Kalapüügiseaduse § 47 lõike 3 kohaselt ei loeta eelnõu punktis 7 nimetatud lubatud aastasaake
püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.
2.3. Kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd
Punktidega 7 ja 8 muudetakse määruse § 6, kehtestades Eesti püügivõimalused kalalaeva
kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd Loode- ja Kirde Atlandil. Eesti lipu all sõitvatel
laevadel on nendes piirkondades võimalik püüda nii ELi määrustega reguleeritud kui ka
reguleerimata liike. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu NAFO ja Kirde-Atlandil
NEAFC. Lubatud püügivõimalusteks NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel loetakse ka
sellised ELi kvoodimäärusega ette nähtud püügivõimalused, mille korral kogu liidu kvoot või
osa sellest ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.
Püügiõigustasud on juba kehtestatud määrusega nr 103.
Punktiga 13 täiendatakse lisa 4 tabelit 2, kehtestades ELi kvoodikokkuleppe järgi sarnaselt
2021. aastaga võimaluse ühele Eesti lipudokumendiga kalalaevale püüda Teravmägede
piirkonnas arktikakrabi. Tasu ühe püügipäeva eest on keskkonnatasude seaduse alusel
minimaalne püügipäeva eest võetav tasu – 63,90 eurot.
Paragrahviga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155
„Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lõiget 1 punktiga 5 ehk loetletakse
püügiandmed, mis tuleb esitada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähemalt 1 tund enne püügilt
naasmist. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istungil lepiti aastaks 2022 kokku põhja- ja
pöörinootadel kasutada lubatud silma küljepikkused ning nimetatud püügivahendiga sadamast
väljumiste arv. Ajavahemikul 15.septembrist kuni 31.oktoobrini peab silma küljepikkus põhja-
ja pöörinooda päras (5 m kaugusel pärakoti lõpust) olema vähemalt 24 mm (silmasuurus
vähemalt 48 mm) ning alates 1. novembrist vähemalt 50 mm (silmasuurus vähemalt 100 mm).
Varasematel aastatel ei ole väljumiste arvu erineva silmasuurusega põhja- ja pöörinootadega
kokku lepitud, mistõttu on vaja ka seda infot operatiivselt koguda.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka
ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Nõukogu määruse
2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse
alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab.
Eelnõukohase määrusega jaotatakse Eestile ELi määrusega 2022. aastaks eraldatud räime-,
kilu- ja tursapüügivõimalused Läänemerel kaluri ja kalalaeva püügivõimaluste vahel. Seega on
määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega. Samuti kehtestatakse määrusega väljaspool
Läänemerd püügivõimalused kalaliikidele, mille püüki ei reguleerita ja mille püügimahtu
rahvusvahelisel, sh ELi tasemel ei piirata, ning Teravmägede piirkonnas
krevetipüügivõimalused, mille kasutamise õigus on Eesti lipu all sõitvatel laevadel ajalooliselt
välja kujunenud.
7
5. Määruse mõju
ELi määrusega Eestile Läänemerel eraldatud kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise
kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel väljakujunenud jaotust ning seniseid
väljapüüke. Seega ei tohiks määruse kehtestamine kaasa tuua sotsiaalmajanduslikke probleeme.
Kalapüügiks väljaspool Läänemerd kehtestatakse püügivõimalused, mida Euroopa Liidu
määrused ei piira.
Määrusega kehtestatakse püügivõimalused ja aastane lubatud saak, mis võimaldab Eesti
kaluritel püüda kala neile ajaloolise püügiõiguse alusel kuuluvate osakute mahus. Positiivsena
mõjub kilu ja Liivi lahe räimekvoodi suurenemine, sest võib eeldada, et ka kalasaagid
suurenevad. Teisalt Läänemere avaosa räime püügivõimaluse oluline vähenemine mõjub
sektorile ja tööstusele negatiivselt. Kuigi tursakvoot on jätkuvalt väga madal, pole sellel olulist
mõju, kuna viimastel aastatel ei ole tursapüügivõimalusi kasutatud.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite sissetulekutes on oodata vähenemist, kuna Venemaaga
2021. aastaks kokkulepitu järgi mitme töönduslikult olulise kalaliigi püügikvoodid on varude
seisust tingituna väiksemad. Põhja- ja pöörinooda silmasuuruste info edastamine eelteatega ei
ole märkimisväärne lisakoormus, sest Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdvad kalurid peavad
eelteate nagunii tund enne sadamasse saabumist esitama.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Peipsi järvel kehtestatavate
püügivõimaluste ja tasude põhjal (kastmõrrad) võib prognoosida 2560 euro laekumist
riigieelarvesse.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks kalandusorganisatsioonidele, Põllumajandus- ja
Toiduametile ning Keskkonnaametile.
8
Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise
kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid
ning kalapüügiõiguse tasumäärad
2022. aastal“
Lisa 11
Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemeres
Mereala Maakond Lubatud saak 2022. a
Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja 8645,3 t, seejuures 57,15 t
Manilaiu püsielanikud kastmõrra kohta
Liivi laht (ICES* Pärnu maakond, Kihnu ja Manilaiu 1581,5 t, seejuures 65,5 t
alarajoon 28-1) püsielanikud kastmõrra kohta
Saare maakond 482,2 t
kõik maakonnad (ühiskvoot) 720,7 t
Saare maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t
Läänemere avaosa Hiiu maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t
(ICES alarajoonid Lääne maakond, ühiskvoodi täitumisel 85 t
28-2, 29 ja 32)
Harju maakond, ühiskvoodi täitumisel 40 t
Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond kokku,
125 t
ühiskvoodi täitumisel
* ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu
Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemeres
Kalaliik Lubatud saak 2022. a Märkus
Kilu 3t
Tursk 6t Lubatud ainult kaaspüügiks
Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise
kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid
ning kalapüügiõiguse tasumäärad
2022. aastal“
Lisa 12
Räime, kilu ja tursa kvoodid Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Räime, kilu ja tursa kvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemeres
Mereala (ICES Lubatud saak 2022. a
Kalaliik Märkus
alarajoonid) (tonni)
25, 26, 27, 28-2,
5043,8 t
Räim 29 ja 32
28-1 12 194 t
22–24 5t Lubatud ainult kaaspüügiks
Tursk
25–32 7t Lubatud ainult kaaspüügiks
Kilu 22–32 28 856 t
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
(muudetud sõnastuses)
Lisa 2
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
kaluri kalapüügiloa alusel
Veekogu, Piirarv 2022. a Tasu 2022. a
Püügivahend
maakond* (tk) (eurot/tk)
avaveevõrk 850 28,98
kaldavõrk 127 2,49
Peipsi järv, ääre- või avaveemõrd 126 75,66
Ida-Viru
põhjanoot ehk mutnik 8 2556,00
maakond
pöörinoot 1 0,95
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 700 28,98
kaldavõrk 233 2,49
ääre- või avaveemõrd 135 75,66
Peipsi järv, juhtaiata mõrd 5 9,83
Jõgeva põhjanoot ehk mutnik 4 2556,00
maakond
pöörinoot 1 0,95
õngejada 10 0,95
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 450 28,98
Peipsi, Lämmi- kaldavõrk 131 2,49
ja Pihkva järv, mõrd mõrrajadas 261 56,97
Põlva maakond püüvõrk 13 111,28
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 1000 28,98
kaldavõrk 190 2,49
ääre- või avaveemõrd 150 75,66
Peipsi ja mõrd mõrrajadas 229 56,97
Lämmijärv, püüvõrk 2 111,28
Tartu maakond
põhjanoot ehk mutnik 8 2556,00
pöörinoot 1 0,95
kaldanoot 2 0,95
Peipsi järv kastmõrd 20 128
* Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
kinnitamine“ enne 15.10.2017 kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
Lisa 21
Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide kaupa
Lubatud aastasaak
Kalaliik Märkus
2022.a (tonni)
Ahven 840 + ülekanne Sellest kuni 420 tonni esimesel poolaastal
Latikas 795 + ülekanne
Koha 445 + ülekanne Sellest kuni 222,5 tonni esimesel poolaastal
Haug 130 + ülekanne
Särg 355
Kiisk 150
Luts 55
Rääbis 45 + ülekanne
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
(muudetud sõnastuses)
Lisa 4
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel.
Liik Tasu 2022. a
288
krevetilised NAFO piirkonnas 3M
eurot/püügipäev
krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t
lühiuimkalmaar 30 eurot/t
makrell 20 eurot/t
meriahven 20 eurot/t
pikklest 31 eurot/t
railised 4 eurot/t
sinine molva 26 eurot/t
süvalest 64 eurot/t
süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja
8 eurot/t
süsisaba
tursk 33 eurot/t
reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t
reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 23,98 eurot/t
Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja
Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas
Püük, piirkond Püügivõimalus 2022. a Tasu 2022. a
Samal ajal kuni kolm Eesti
Krevetipüük
lipudokumendiga laeva 235
Teravmägede
kokku 377 püügipäeva eurot/püügipäev
püügipiirkonnas
ulatuses
Arktikakrabi püük
Üks Eesti lipudokumendiga 63,90
Teravmägede
kalalaev eurot/püügipäev
piirkonnas
Reguleerimata liikide
püük Edela-Atlandi piiramata 12,78 eurot/t
püügipiirkonnas