dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse ...

Rahandusministeerium · 27. detsember 2021
Viit
1.1-11/9303-1
Registreeritud
27. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Kaur Kaasik-Aaslav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. jaanuar 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse 2022. aasta kutselise kalapüügi püügivõimaluste ja püügiõigustasude määruse ning kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muutmine.asice2482 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1649 - Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b23ca6a-61ed-45ad-af14-f16a2fc09b15 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b23ca6a-61ed-45ad-af14-f16a2fc09b15?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Maaeluministeerium Rahandusministeerium 25.12.2021 nr 1-4/21/6343 Vabariigi Valitsuse 2022. aasta kutselise kalapüügi püügivõimaluste ja püügiõigustasude määruse ning kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muutmine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ ning Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muutmise eelnõu. Palume Maaeluministeeriumil täpsustada eelnõus toodud püügivõimalustele lisanduvad, st 2021. aastal kasutama jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räime- ja kilukogused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve lubatud koha, ahvena, haugi ja latika saagi kasutamata ülekantavad kogused kuni 5% ulatuses 2021. aastaks Vene Föderatsiooniga kokku lepitud püügivõimalusest. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse lisa 11 4. Määruse lisa 12 5. Määruse lisa 2 6. Määruse lisa 21 7. Määruse lisa 4 Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet Elo Rasmann, 626 0715 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 15.12.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2 ja § 61 lõike 9 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruses nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“; 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1“ tekstiosaga „§ 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2 ja § 61 lõike 9“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse 2022. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad: 1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel; 3) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. (2) Käesoleva määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris. (3) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak. (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa. (5) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 11.“; 5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Räime, kilu ja tursa püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Räime, kilu ja tursa lubatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 12.“; 6) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud lisas 21.“; 7) paragrahvi 6 lõike 1 lause sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 11 nimetatud püügivõimaluste korral ning Teravmägede püügipiirkonna ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonna kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4.“; 8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on: 1) Euroopa Liidu kehtestatud püügivõimalused, mida Eestil on võimalik kasutada; 2) reguleerimata liikide püügivõimalused.“; 9) määrust täiendatakse lisaga 11 (lisatud); 10) määrust täiendatakse lisaga 12 (lisatud); 11) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 12) määrust täiendatakse lisaga 21 (lisatud); 13) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnatuses: „5) põhjanoodaga või pöörinoodaga püügil silmasuurus põhjanooda või pöörinooda päras.“. Kaja Kallas Peaminister Erki Savisaar Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 11. Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel. Lisa 12. Räime, kilu ja tursa kvoodid Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel. Lisa 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel. Lisa 21. Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide kaupa. Lisa 4. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel. Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määruse nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ muutmine“ ja „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruste „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastaks“ ja „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muutmise eesmärk on kehtestada aastasaagid ja täiendada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga püügil andmete esitamise korda vastavalt Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) kokkulepitule ja kehtestada aastasaagid, püügivõimalused ja tasud vastavalt EL-s kehtestatud kvoodijaotusele. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV) määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei sea püügivõimalusi hiljem. Pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist 60 tööpäeva jooksul kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega need püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus esitatakse ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida EL ei reguleeri. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 27. oktoobril 2021. a vastu määruse (EL) 2021/1888, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning muudetakse määrust (EL) 2021/92 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 384, 29.10.2021, lk 1–19) (edaspidi ELi Läänemere püügivõimaluste määrus). VV kehtestab määrusega kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Püütavad kalaliigid on räim, kilu ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte püügimahu, vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega Eesti räime-, kilu- ja tursakvoodist kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka traalpüük) kasutatav osa eraldi. Sarnaselt eelmise aastaga jaotatakse 2022. aasta kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka rannapüük) lubatud räimekogus määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahe (ICESi alarajoon 28-1) ja Läänemere avaosa ning Soome lahe piirkonna (ICESi alarajoonid 25, 26, 27, 28-2, 29 ja 32) maakondade ja veealade vahel. Eelnõukohase määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris. Eelnõukohane määrus sätestab ka teatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide vetes. Kalapüügikvoodid jagatakse liikmesriikide vahel ELis ajalooliselt kujunenud tava ja kvoodiosakute järgi. Püügivõimalused lepiti kokku 12.–14. detsembril 2021. a toimunud ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogus. KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab VV määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude 1 säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2022. aastaks eraldatud lubatud saagid. Püügimahud lepiti kokku valitsustevahelise Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istungil 2021. a novembris. Istung peeti videokonverentsina. KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kalaliigi lubatud aastasaagi veealade või maakondade kaupa ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. See kehtib kalaliigi kohta, mida Läänemerel püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määrusega jaotatakse räime püügivõimalused Liivi lahel Pärnu ja Saare maakonna rannakalurite vahel. Liivi lahe Pärnu maakonna rannapüügi räimekvoodi osast eraldatakse eraldi püügivõimalus Kihnu ja Manija saarte püsielanikele. Pärnu maakonnas ja ka Kihnu ja Manija saarte püsielanikele jaotatakse püüda lubatud kogused püügivahendite kaupa – kastmõrdade arvu järgi – ja osa jäetakse püügiks teiste vahenditega. Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav kogus jagatakse kaheks – ühisosa Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa rannakaluritele ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile eespool nimetatud kuuele maakonnale. KPSi § 61 lõike 9 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kalapüügiga seotud andmete esitamise korra. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istungil 2021. a novembris lepiti kokku andmed, mida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga püügil veel lisaks koguda tuleb. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Elo Rasmann (tel 626 0715, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 0953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2021. a määrust nr 103 „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks“ (edaspidi ka määrus nr 103). Punktidega 1, 2 ja 3 muudetakse määruse nr 103 pealkirja, preambulit ja reguleerimisala. Nimetatud muudatused on tingitud määruse reguleerimisala laienemisest. 2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel Punktidega 4 ja 5 täiendatakse määrust §-dega 21 ja 31, mis näevad ette Läänemerel teatud kalaliikide aastasaake/püügivõimalusi, mis on kehtestatud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega (EL) 2021/1888. Nimetatud määrus sätestab 2022. aastaks Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kasutatakse nii kalalaeva kalapüügiloa alusel kui ka kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil seisevpüünistega, ning lisatingimusena määrab püügikoormuse piirangud. Seega tuleb need püügivõimalused traalpüügi ja rannapüügiga tegelevate isikute vahel ka jagada, täpsem selgitus järgnevates alapunktides 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3. Kilu, räime ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on esitatud lisas 11 ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud lisas 12. 2 2.1.1. Räim ELi püügivõimaluste määrusega Eestile 2022. aastaks eraldatud räimekvoot on kokku 28 054 tonni, sellest Liivi lahel 22 026 tonni ja Läänemere avaosas 6028 tonni. Liivi lahe räimepüügivõimalus on viimaste aastate kvootide seas suurim. Avaosa räimekvoot aga vähenes 2021. aastaga võrreldes 4932 tonni ehk 45% võrra, kuna Läänemere avaosa räimevarude seisund on aastaga veelgi halvenenud. Määrusega eraldatud kogustele lisanduvad 2021. aastal kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (edaspidi määrus (EÜ) nr 847/96) artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused, mis saavad olla maksimaalselt kuni 10% Liivi lahe ja Läänemere avaosa 2021. aasta püügivõimalusest eraldi arvestatuna ja mitte rohkem kui 2021. aastal vastaval veealal kasutamata jäänud püügivõimalus. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ning MTÜ Eesti Kalurite Liit esitasid ettepanekud räime püügivõimaluste jaotamiseks. 27.10.2021. a koosolekul arutati Läänemere avaosa räimevaru kasutavaid rannakalureid esindavate kalanduspiirkondade algatusrühmadega rannapüügi lubatud räimesaagi maakondade vahelise jaotuse ja 04.11.2021. a traalpüüdjate ja rannapüüdjate esindusorganisatsioonide esindajatega traalpüügi ja rannapüügi vahelise kvoodi jaotamise arutamiseks. Lõplikule kokkuleppele kalurite esindajad ei jõudnud. Maaeluministeerium edastas Keskkonnaministeeriumile 9. detsembril 2021 ettepaneku Liivi lahele ja Läänemere avaossa eraldatud räimepüügivõimaluste jaotamise kohta, mida on eelnõu koostamisel arvestatud. Eelnõukohase aastasaakide jaotusel on arvesse võetud viimastel aastatel rakendatud jaotusi, rannakalurite ja traalpüüdjate organisatsioonide esindajate soove ning viimaste aastate kvootide reaalset kasutamist. Jaotuse põhimõtteid on selgitatud järgnevates alapunktides 2.1.1.1, .2.1.1.2 ja 2.1.1.3. 2.1.1.1. Räimekvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Nimetatud kompromissettepaneku järgi Läänemere avaosa Eesti räimekvoodist (6028 tonni) 83,67% ehk 5043,8 tonni määratakse traalpüügiks ning 16,33% ehk 984,2 tonni rannapüügiks. Liivi lahel on 2022. aastal Eestile eraldatud räimepüügivõimalus 22 026 tonni. Sellest 55,4% ehk 12 194 tonni jääb kasutada traalpüüdjatele ja 44,6% ehk 9832 tonni rannakalureile. Jaotusel on arvestatud eelnevate aastate püügistatistikat ning asjaolu, et kilupüügivõimalus traalpüügis suureneb 2021. aastaga võrreldes 3320 tonni, mis võimaldab traalpüügil saada suuremat kilusaaki. Nimetatud kogustele lisanduvad ELi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2021. aastast järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused. 2.1.1.2. Räime lubatud aastasaagid ja saakide jaotus Liivi lahel püügil kaluri kalapüügiloa alusel Kogu Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2022. aastal 9832 tonni, millele lisanduvad veel igas maakonnas eelmisest aastast ülekantavad kvoodiosad. Viimase viie aasta Liivi lahe Saare maakonnale seni jaotatud püügivõimalusest on püütud Liivi lahes keskmiselt ära vaid 32%. Seepärast eraldatakse Liivi lahes rannapüügiks ettenähtud räimekogusest Pärnu maakonnale 96% ja Saare maakonnale 4%. Saare maakonnale eraldatud räimekvoot 2022. aastaks on 409,2 tonni. Lisades sellele 2021. aastast ülekantava osa 83 tonni, kujuneb Saare maakonna kvoodiks arvestuslikult kokku 492,2 tonni. Pärnu maakonnale eraldatud kvoot 2022. aastaks on 9422,7 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja Manilaiu rannakaluritele ning Pärnumaa kalurite vahel. Kihnu ja Manilaiu rannakaluritele eraldatakse 15% maakonna kvoodist ehk 1413,4 tonni ja ning ülejäänud 85% ehk 8009,3 tonni 3 teistele Pärnumaa kaluritele. Kummalegi osale lisandub veel 2021. aastast ülekantav osa: Kihnu ja Manija kaluritele 168,1 tonni ja teistele Pärnumaa kaluritele 636 tonni. Kokkuvõttes võivad 2022. aastal kaluri kalapüügiloa alusel püüda Saaremaa kalurid kokku 482,2 tonni, Kihnu ja Manilaiu kalurid 1581,5 tonni ja teised Pärnu piirkonna kalurid (välja arvatud Kihnu ja Manilaiu püsielanikud) 8645,3 tonni räime. Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa kvoodist muude püügivahenditega püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manilaiu kaluritel 10 tonni kvoodist teiste püügivahendite jaoks ja kastmõrdadega (24 tk) püügiks jääb seega 1571,5 tonni, mis teeb ühe kastmõrra lubatud saagiks 65,5 tonni. Teiste Pärnu piirkonna kalurite lubatud aastasest räimesaagist jäetakse 15 tonni muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 8630,3 tonni jagatakse kasutada lubatud 151 kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra maksimaalseks lubatud saagiks 57,15 tonni. Muude püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud eelnevate aastate saagiandmete põhjal. Individuaalsete lubatud saakide kehtestamine kastmõrraga püügil on võimalik ainult seetõttu, et püütakse peamiselt ühte liiki ehk räime. Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, summeeritakse tema räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas. 2.1.1.3. Räime lubatud aastasaagid ning saakide jaotus Läänemere avaosas püügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on 984,2 tonni, millele lisandub ülekandena veel 10% 2021. aastal kasutamata räimekvoodist, mis on 36,5 tonni. Seega saavad Läänemere avaosa rannakalurid 2022. aastal püüda 1020,7 tonni räime. Räimevaru jaotamisel piirkonna maakondade vahel jagatakse kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastane kogusaak kahte ossa. Esimest osa kasutaksid kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagataks kuue maakonna vahel. Kõikidele maakondadele 2022. aastaks ühiselt kasutatavaks kvoodiks on 720,7 tonni. Ühise kvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt: Ida-Viru maakonnale 125 tonni, Lääne maakonnale 85 tonni, Harju maakonnale 40 tonni, Hiiu maakonnale 20 tonni, Saare maakonnale 20 tonni ning Lääne-Viru maakonnale 10 tonni. Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru maakondade rannakaluritele nende poolt viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake arvestades piisav reserv. Varem Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondadele kokku eraldatud 100 tonni asemel eraldatakse Lääne-Viru maakonnale 10 tonni ja Ida-Viru maakonnale 90 tonni ning Harju, Hiiu ja Saare maakondadele igale maakonnale varasema 50 tonni asemel väiksema koguse eraldamisest üle jääv 70 tonni jagatakse Lääne ja Ida-Viru maakonna vahel võrdselt, seega lisatakse mõlemale viimati mainitud maakonnale lisaks 35 tonni räime püügivõimalus. 2.1.2. Kilu ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2022. aasta kilupüügi kogumahuks 28 859 tonni, mis on umbes 3300 tonni rohkem kui eelmisel aastal. Rannapüügil kilu sihtliigiks ei ole, mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 tonni) ja kilu satub püünistesse pigem teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu eraldatakse eelnõukohase määrusega kogusummast vaid 3 tonni rannapüügile ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda lubatavaks kilukoguseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügi (püük 4 kalalaeva kalapüügiloa alusel) jääb kilu püügivõimaluseks 28 856 tonni ja rannapüügi lubatud aastasaagiks (püük kaluri kalapüügiloa alusel) 3 tonni. 2.1.3. Tursk Eesti 2022. aasta tursapüügi kogumaht on kokku 18 tonni ja lubatud kasutada üksnes kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas (alarajoonides 25–32) on tursapüügi kogumahuks 13 tonni ja Läänemere lääneosas (alarajoonides 22–24) 5 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel varude kokkukukkumise tõttu aina vähenenud ning ka tursapüügivõimalused on äärmiselt väikeseks muutunud. Eestile alarajoonidesse 22–24 eraldatud püügimaht 5 tonni kehtestatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannakalureid ei ole. Eestile Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 13 tonni jaotatakse traalpüügi ja rannapüügi vahel nii, et traalpüügil lubatud tursa kogusaagiks kehtestatakse 7 tonni ja rannapüügiks 6 tonni. 2021. aastal püüdsid Eesti kalurid turska kokku alla 1 tonni, mis peaaegu kogu ulatuses saadi rannapüügil (0,9 tonni). 2.1.4. Lõhe 2022. aastal on Eesti kaluritel võimalik Soome lahel (alarajoonis 32) püüda lõhet 969 isendit ja Läänemere avaosas (alarajoonides 22–31) 1344 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste määruse järgi võib ICESi alarajoonide 22–31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32. Erisus on lubatud selleks, et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine. Kalalaeva kalapüügiloa alusel lõhet ei püüta, rannakalurid püüavad lõhet põhiliselt seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel püüti Soome lahest 2021. aastal 30.novembri seisuga 972 ja Läänemere avaosast 267 lõhet. Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid mõned isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üldine püügivõimalus. 2.2. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning ja kastmõrra püügiõigustasud Punktiga 6 täiendatakse määrust §-ga 41, millega kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 22.–26. novembrini 2021. aastal toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2022. aastaks. KPSi § 47 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse kohaselt Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel aastase lubatud saagi kalaliikide kaupa. Komisjoni otsuse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 2846 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub veel 2021. aasta kvootidest kasutamata jäänud kalakogus. Nimelt võib Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi 2022. aasta ahvena-, koha-, haugi-, latika- ja rääbisekvoodile lisada 2021. aastal kasutamata jäänud kogused, kuid mitte rohkem kui 5% iga liigi 2021. aasta kvoodist. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad ahvena ja särje lubatud aastasaagid, koha, latika, haugi ja rääbise lubatud aastasaagid aga vähenevad ning tindi töönduslik sihtpüük keelatakse. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve aastased lubatud saagid kalaliikide kaupa on esitatud lisas 21. Lubatud aastasaagi seadmisel on arvestatud, et ahvena ja koha väljapüük toimuks enam-vähem võrdsel määral mõlemal poolaastal ehk lubatud aastasaak jagatakse nende liikide puhul võrdselt kahe poolaasta vahel. 5 Tabel 1. Eesti lubatud aastasaagid tonnides Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2021. ja 2022. aastal. Lubatud aastasaak 2021. a Lubatud aastasaak 2022. a Kalaliik (tonni) (tonni) Ahven 498,81 (sh ülekanne 8,81 t) 840 + ülekanne Latikas 1214,25 (sh ülekanne 49,25 t) 795 + ülekanne Koha 566 (sh ülekanne 46 t) 445 + ülekanne Haug 143,5 (sh ülekanne 8,5 t) 130 + ülekanne Särg 295 355 Kiisk 150 150 Luts 50 55 Rääbis 88,5 (sh ülekanne 8,5 t) 45 + ülekanne Tabel 2. Eesti kalurite 2021. aasta olulisemate tööndusliikide saagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tonnides (andmed detsember 2021 seisuga) Saak 2021 aastal Liik (tonni) Ahven 491,3 Latikas 674 Koha 562 Haug 90,1 Särg 196,4 Luts 47,5 Rääbis 83,4 Tint 149,3 Siig 0,3 Määrusega nr 103 on juba kehtestatud piirarv enamikule püügivahenditele, mida on lubatud kasutada kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määrusega lisatakse lisas 2 loetletud püügivahenditele Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppe kohaselt rääbisepüügiks 20 kastmõrda. KeTSi § 11 lõike 4 järgi võib püügivahendile määratav tasu olla kuni 4% püütava kalakoguse harilikust väärtusest, kuid mitte üle 128 euro. Rääbisepüük oli 2020. aastal edukas ja saagid suured, mistõttu kehtestatakse sarnaselt 2021. aastale ka 2022. aastaks ühe kastmõrra tasuks 128 eurot. See moodustab 2020. aasta saagi väärtusest 1,23%. Eesti ja Venemaa vahelise kalanduskomisjoni otsusega keelati 2022. aastal tindi sihtpüük tindimõrdadega ja lubatud aastasaake ei kehtestata. Põhjuseks on tindivaru kesine seisund, mille põhiosa Peipsi järves moodustasid 2021. aasta kasvuperioodi lõpuks samasuvised kalad. Peipsi järves oli varu täiend 2021. aastal kaks korda väiksem kui 2020. aastal, Pihkva järves puudus tint teaduspüügi saakidest täielikult. Peipsi siia varu on äärmiselt madalal tasemel, mistõttu on siia sihtpüük Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse kohaselt keelatud ning 2022. aastaks lubatud saake ei kehtestata. 6 Kalapüügiseaduse § 47 lõike 3 kohaselt ei loeta eelnõu punktis 7 nimetatud lubatud aastasaake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. 2.3. Kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd Punktidega 7 ja 8 muudetakse määruse § 6, kehtestades Eesti püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd Loode- ja Kirde Atlandil. Eesti lipu all sõitvatel laevadel on nendes piirkondades võimalik püüda nii ELi määrustega reguleeritud kui ka reguleerimata liike. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu NAFO ja Kirde-Atlandil NEAFC. Lubatud püügivõimalusteks NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel loetakse ka sellised ELi kvoodimäärusega ette nähtud püügivõimalused, mille korral kogu liidu kvoot või osa sellest ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud. Püügiõigustasud on juba kehtestatud määrusega nr 103. Punktiga 13 täiendatakse lisa 4 tabelit 2, kehtestades ELi kvoodikokkuleppe järgi sarnaselt 2021. aastaga võimaluse ühele Eesti lipudokumendiga kalalaevale püüda Teravmägede piirkonnas arktikakrabi. Tasu ühe püügipäeva eest on keskkonnatasude seaduse alusel minimaalne püügipäeva eest võetav tasu – 63,90 eurot. Paragrahviga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lõiget 1 punktiga 5 ehk loetletakse püügiandmed, mis tuleb esitada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähemalt 1 tund enne püügilt naasmist. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 47. istungil lepiti aastaks 2022 kokku põhja- ja pöörinootadel kasutada lubatud silma küljepikkused ning nimetatud püügivahendiga sadamast väljumiste arv. Ajavahemikul 15.septembrist kuni 31.oktoobrini peab silma küljepikkus põhja- ja pöörinooda päras (5 m kaugusel pärakoti lõpust) olema vähemalt 24 mm (silmasuurus vähemalt 48 mm) ning alates 1. novembrist vähemalt 50 mm (silmasuurus vähemalt 100 mm). Varasematel aastatel ei ole väljumiste arvu erineva silmasuurusega põhja- ja pöörinootadega kokku lepitud, mistõttu on vaja ka seda infot operatiivselt koguda. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Eelnõukohase määrusega jaotatakse Eestile ELi määrusega 2022. aastaks eraldatud räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused Läänemerel kaluri ja kalalaeva püügivõimaluste vahel. Seega on määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega. Samuti kehtestatakse määrusega väljaspool Läänemerd püügivõimalused kalaliikidele, mille püüki ei reguleerita ja mille püügimahtu rahvusvahelisel, sh ELi tasemel ei piirata, ning Teravmägede piirkonnas krevetipüügivõimalused, mille kasutamise õigus on Eesti lipu all sõitvatel laevadel ajalooliselt välja kujunenud. 7 5. Määruse mõju ELi määrusega Eestile Läänemerel eraldatud kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel väljakujunenud jaotust ning seniseid väljapüüke. Seega ei tohiks määruse kehtestamine kaasa tuua sotsiaalmajanduslikke probleeme. Kalapüügiks väljaspool Läänemerd kehtestatakse püügivõimalused, mida Euroopa Liidu määrused ei piira. Määrusega kehtestatakse püügivõimalused ja aastane lubatud saak, mis võimaldab Eesti kaluritel püüda kala neile ajaloolise püügiõiguse alusel kuuluvate osakute mahus. Positiivsena mõjub kilu ja Liivi lahe räimekvoodi suurenemine, sest võib eeldada, et ka kalasaagid suurenevad. Teisalt Läänemere avaosa räime püügivõimaluse oluline vähenemine mõjub sektorile ja tööstusele negatiivselt. Kuigi tursakvoot on jätkuvalt väga madal, pole sellel olulist mõju, kuna viimastel aastatel ei ole tursapüügivõimalusi kasutatud. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite sissetulekutes on oodata vähenemist, kuna Venemaaga 2021. aastaks kokkulepitu järgi mitme töönduslikult olulise kalaliigi püügikvoodid on varude seisust tingituna väiksemad. Põhja- ja pöörinooda silmasuuruste info edastamine eelteatega ei ole märkimisväärne lisakoormus, sest Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdvad kalurid peavad eelteate nagunii tund enne sadamasse saabumist esitama. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Peipsi järvel kehtestatavate püügivõimaluste ja tasude põhjal (kastmõrrad) võib prognoosida 2560 euro laekumist riigieelarvesse. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks kalandusorganisatsioonidele, Põllumajandus- ja Toiduametile ning Keskkonnaametile. 8 Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ Lisa 11 Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemeres Mereala Maakond Lubatud saak 2022. a Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja 8645,3 t, seejuures 57,15 t Manilaiu püsielanikud kastmõrra kohta Liivi laht (ICES* Pärnu maakond, Kihnu ja Manilaiu 1581,5 t, seejuures 65,5 t alarajoon 28-1) püsielanikud kastmõrra kohta Saare maakond 482,2 t kõik maakonnad (ühiskvoot) 720,7 t Saare maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t Läänemere avaosa Hiiu maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t (ICES alarajoonid Lääne maakond, ühiskvoodi täitumisel 85 t 28-2, 29 ja 32) Harju maakond, ühiskvoodi täitumisel 40 t Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond kokku, 125 t ühiskvoodi täitumisel * ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemeres Kalaliik Lubatud saak 2022. a Märkus Kilu 3t Tursk 6t Lubatud ainult kaaspüügiks Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ Lisa 12 Räime, kilu ja tursa kvoodid Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Räime, kilu ja tursa kvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemeres Mereala (ICES Lubatud saak 2022. a Kalaliik Märkus alarajoonid) (tonni) 25, 26, 27, 28-2, 5043,8 t Räim 29 ja 32 28-1 12 194 t 22–24 5t Lubatud ainult kaaspüügiks Tursk 25–32 7t Lubatud ainult kaaspüügiks Kilu 22–32 28 856 t Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ (muudetud sõnastuses) Lisa 2 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Veekogu, Piirarv 2022. a Tasu 2022. a Püügivahend maakond* (tk) (eurot/tk) avaveevõrk 850 28,98 kaldavõrk 127 2,49 Peipsi järv, ääre- või avaveemõrd 126 75,66 Ida-Viru põhjanoot ehk mutnik 8 2556,00 maakond pöörinoot 1 0,95 kaldanoot 1 0,95 avaveevõrk 700 28,98 kaldavõrk 233 2,49 ääre- või avaveemõrd 135 75,66 Peipsi järv, juhtaiata mõrd 5 9,83 Jõgeva põhjanoot ehk mutnik 4 2556,00 maakond pöörinoot 1 0,95 õngejada 10 0,95 kaldanoot 1 0,95 avaveevõrk 450 28,98 Peipsi, Lämmi- kaldavõrk 131 2,49 ja Pihkva järv, mõrd mõrrajadas 261 56,97 Põlva maakond püüvõrk 13 111,28 kaldanoot 1 0,95 avaveevõrk 1000 28,98 kaldavõrk 190 2,49 ääre- või avaveemõrd 150 75,66 Peipsi ja mõrd mõrrajadas 229 56,97 Lämmijärv, püüvõrk 2 111,28 Tartu maakond põhjanoot ehk mutnik 8 2556,00 pöörinoot 1 0,95 kaldanoot 2 0,95 Peipsi järv kastmõrd 20 128 * Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ enne 15.10.2017 kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris. Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ Lisa 21 Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide kaupa Lubatud aastasaak Kalaliik Märkus 2022.a (tonni) Ahven 840 + ülekanne Sellest kuni 420 tonni esimesel poolaastal Latikas 795 + ülekanne Koha 445 + ülekanne Sellest kuni 222,5 tonni esimesel poolaastal Haug 130 + ülekanne Särg 355 Kiisk 150 Luts 55 Rääbis 45 + ülekanne Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ (muudetud sõnastuses) Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel. Liik Tasu 2022. a 288 krevetilised NAFO piirkonnas 3M eurot/püügipäev krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t lühiuimkalmaar 30 eurot/t makrell 20 eurot/t meriahven 20 eurot/t pikklest 31 eurot/t railised 4 eurot/t sinine molva 26 eurot/t süvalest 64 eurot/t süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja 8 eurot/t süsisaba tursk 33 eurot/t reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 23,98 eurot/t Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas Püük, piirkond Püügivõimalus 2022. a Tasu 2022. a Samal ajal kuni kolm Eesti Krevetipüük lipudokumendiga laeva 235 Teravmägede kokku 377 püügipäeva eurot/püügipäev püügipiirkonnas ulatuses Arktikakrabi püük Üks Eesti lipudokumendiga 63,90 Teravmägede kalalaev eurot/püügipäev piirkonnas Reguleerimata liikide püük Edela-Atlandi piiramata 12,78 eurot/t püügipiirkonnas
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel