Pr Kaia Sarnet
asekantsler
Rahandusministeerium
[email protected] Teie: 26.11.2021 nr 14-1/8378-1
[email protected] Meie: 23.12.21 nr 2.1-10/3809-2
Austatud proua Kaia Sarnet
Täname Teid, riigihalduse minister Jaak Aabi ning Rahandusministeeriumi algatuse eest
kutsuda kokku erinevate ministeeriumide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ülikoolide,
sh Tallinna Ülikooli esindajad, et ühiselt ette valmistada oluline alusdokument lähtealused
KOV inimvara koordineeritud arendamiseks (edaspidi lähtealused).
Tallinna Ülikool on koostöövõrgustiku osapoolena juba mitu aastat erinevates vormides
algatanud või siis osalenud KOV valdkonna arendustegevuses. Arvestades praegusi uusi
väljakutseid on oluline just valdkonnaüleselt ja valitsustasandite vaheliselt koordineeritult
teemaga tegeleda, kuna kogu ühiskonna, sh ülikoolide vaates, on kohaliku omavalitsuste
roll peale haldusreformi muutunud olulisemaks, aga samas keerukamaks. Järelikult on
tõusnud tööjõuturul vajadus enam koordineeritud õppe-, arendus- ja teadustegevuse osas
ning seda on tõdenud ka mitmed valdkonna analüüsid, sh OSKA raportid. Ülikoolid, sh
Tallinna Ülikool, on valmis uutes oludes veelgi enam panustama teaduspõhise ühiskonna
arengusse ning ettevalmistatav lähtealused seda omalt poolt ka eeldab.
Tallinna Ülikooli missioon on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut kõrgetasemelise teadus-
ja õppetöö, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise
partnerluse arendamise kaudu. Ülikool ja ülikooli instituudid panustavad üha suuremal
määral ühiskonna arengusse, mõtestades uuenevaid ühiskondlikke protsesse, toetades
heaoluühiskonna arengut institutsioonide, valitsemise ja õigussüsteemide uuenemisel ning
kogukondade ja üksikisikute heaolu edendamisel. TLÜ ühiskonnateaduste instituut (ÜTI)
toetab avatud valitsemise praktikate juurdumist kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil,
pakkudes teaduspõhiseid ja innovaatilisi lahendusi avalikule teenistusele poliitikutele,
õiguspraktikutele ja kolmanda sektori esindajatele.
Järgnevalt vaatame lähemalt nii saadetud materjale, eriti nendes toodut seonduvalt
ülikoolidega, kui ka Tallinna Ülikooli asjakohast kogemust.
Nõustume seisukohtades toodud mõttega, sh teises lauses tooduga, et „Koostöö ja
koordinatsiooni tõhustamiseks on ootus kesksele metoodilisele toele nii tegevuste
tulemuslikkuse mõju tagamiseks kui seireks – see oleks võimalik tagada valdkonnaülese
süsteemsema lähenemisega, mis hõlmaks algtaseme kaardistusi, indikaatorite süsteemi,
keskseid tegevusjuhiseid jms. Koolitus- ja arendustegevuste mõju teenistujate
pädevuses ja töös tegelike muutuste esilekutsumisele peetakse väljakutseks nii
ministeeriumide kui ülikoolide esindajate poolt (lähtealused lk 10).
Lähtealused kajastavad valdkonna olustikku üldiselt hästi. Samas võiks mõelda, kas oleks
asjakohane täpsustada seisukohta (lk 9), et „Puudub järjepidev koostöö ülikoolidega, selles
osas on üksikud näited vähestes valdkondades. Ülikoolidega koostööks on vajalik
pikemaajaliste vajaduste kaardistamine ja plaanide kujundamine, mis võimaldaks
ülikoolidel oma ressursse vastavalt kavandada arenguprogrammide pakkumiseks ja
arendamiseks (sh nt mikrokraadide käivitamiseks).“ Seisukoha teise poolega võib kindlasti
nõustuda, aga esimeses osas tooduga seoses on Tallinna Ülikool juba pikka aega arendanud
kohalike omavalitsuste ja nende liitudega aktiivset koostööd, sh erinevate ühiste projektide,
analüüside, foorumite, omavalitsuspäevade, taseme- ja täiendusõppe jms raames.
Toetame lähtealustes toodut, mille kohaselt: „Koostöö koolitajatega. Ülikoolide ja
koolitajate vaatest on koolitushangete läbiviimine olnud turupõhine ja valdavalt ad hoc
põhimõttel, mis ei võimalda ülikoolidel ja koolitusfirmadel koostöökohti ja tegevusi ette
planeerida ning tegevused piirduvad väljakuulutatud hangete põhjal koolitus- või
arendustegevuste elluviimises. Ülikoolid keskenduvad pigem jooksvalt üldpädevuste
koolitamisele, kuna hangetel osalemine on ülikoolide vaatest keerulisem (nii hinnastamisest
tulenev madalam konkurentsivõime võrreldes konsultatsiooniettevõtetega, kui ka madalam
huvi ja motivatsiooni rakenduslikes arendustegevustes osaleda teadustegevuste kõrvalt)” (lk
11).
Väga oluliseks peame võrgustikupõhist koostööd ning selle arendamist, arvestades
seejuures, et Tallinna Ülikool on selles osas pikka aega olnud üheks valdkonna arengu
oluliseks osapooleks. Seega toetame lähtealuste dokumendis toodud seisukohta (lk 13)
“Koordinatsioonivõrgustiku osalised. Tegevuste eduks peetakse oluliseks osalejate laialdast
kaasamist. Lisaks ministeeriumitele tuleks koostöövõrgustikku kaasata Riigikantselei ning
ametid, kellel on palju KOV suunalisi tegevusi. Senisest enam tuleks koolitus- ja
arendustegevustesse kaasata ülikoole, teadvustada nende rolli kasvatamist inimvara
arendamises. Samuti toodi välja vajadus kaasata tööandjad, töövõtjad ja koolituspakkujad.“
Ülikool on seisukohal, et väga olulised on ka innovatsioon ja eksperimentaalsed
lähenemised, mis samuti on fikseeritud dokumendis (lk 15): „Osalemine institutsionaalse
innovatsiooni teemalises teadus- ja arendustöös, rakendada koostöös ülikoolidega
eksperimentaalseid lähenemisi.“ Siia oleks seejuures asjakohane lisada ka pilootprojektide
ettevalmistamine ja realiseerimine.
Nõustume dokumendi visioonis ja strateegilistes sihtides toodud seisukohtadega, sealjuures
ülikoolide kaasamise põhimõttega: „Selle toetamiseks on vajalik valdkondade ülene KOV
ametnike koolitus- ja arendustegevuse keskne koordineerimine, mis hõlmab oskuste
arendamise vajaduse strateegiliste eesmärkidega seostamist, prioriteetsete valdkondade
määratlemist ja prioriteetsetes teemades tegevuste planeerimist, millesse on hõlmatud nii
ministeeriumid, ELVL, ülikoolid ja koolitusettevõtted.“ (lk 19).
Dokumendis on osutatud, et tõhusama ja jätkusuutlikuma inimvara koolitamise ja
arendamise süsteemi tagamiseks on vajalik teatud tegevuste keskne koordineerimine —
seda nii Rahandusministeeriumi eestvedamisel ministeeriumide üleselt (ministeeriumide
pädevusse jääva koolitus- ja arendustegevuse osas) kui ELVL eestvedamisel KOVide
üleselt.
Samas on dokumendis viidatud ELVLi rollile, milleks on osalemine keskvalitsuse tasandi
KOV koolitustegevuse keskses koordineerimises, olles kesksete prioriteetide seadmisel ja
arendustegevuste planeerimisel partner riigile, mis tähendab sisuliselt ka ministeeriumide
info suunamist KOVide suunal ja samal ajal KOV tasandi arendustegevusi koordineerimist
olles partner ja tugiüksus KOVidele koolitusvajaduse hindamisel ja tegevuste
planeerimisel. Teisisõnu on ELVLil nii KOVie ülese koordinatsiooni roll kui selle sisendi
esindamise roll ministeeriumide ülesesse juhtrühma. ELVList kujuneb ministeeriumide
peamine partner KOV koolitusvajaduse selgitamisel, prognoosimisel, prioriteetide
määratlemisel ja tegevuste kavandamisel, sh koostöö tegemine ministeeriumidega tegevuste
kavandamiseks kesksetes prioriteetsetes valdkondades (riigi tugi, eraldi programmide
väljatöötamisel).
Isegi, kui riigi poolt koordineerib tegevust Rahandusministeerium ja omavalitsussuhetes
ELVL, jääb dokumendi tekstis siiski domineerima, et justkui jääksid vertikaalse
koordinatsiooni kesksed ülesanded paljuski ELVLi kanda (vt nt jooni 4 “vertikaalse
koordinatsiooni toimeloogika”). Tallinna Ülikool ei vaidle vastu, et ELVL võiks olla
keskse koordineerija rollis mõlemal juhul, kuid koordineerimine võiks toimuda läbi laiema
kaasatuse või mõttekoja (nt võib selleks olla uus loodav keskne koordinatsiooni juhtrühm,
kuhu kuuluvad nii Rahandusministeeriumi, ELVL, ülikoolide ja koolitusettevõtete
esindajad) ning juhtimisskeem võiks olla veidi selgemalt esitatud. Teeme ettepaneku
täpsustada dokumendid vertikaalse koordinatsiooni instrumente ja toimimist.
Toetame põhimõtteliselt tegevuskavas toodut, sh selle punktis 4 fikseeritut: „Kujundada
süsteemsem koostöö ülikoolidega, hinnata ülikoolide tasemeõppe ja täiendusõppe
õppekavade, sh mikrokraadide kavade seotust riigi strateegiliste eesmärkidega ja kujundada
ettepanekud (eelkõige mikrokraadide) seostamiseks ka KOV inimvara arendusvajadustega
valdkonnas.“ Arusaadavalt on mõistlik ka tegevuskavas fikseeritud põhimõte, et seda tuleb
süstemaatiliselt monitoorida ning uuendada, kuna nii valdkonna enda arendamine on alles
süsteemi loomise järgus kui ka lisanduvad väljakutsed seavad eesmärkidele ja asjakohastele
tegevustele vajaduse pidevale uuendamisele.
Teeme ettepaneku täpsustada tegevuskava punkti 2.4.1 tegevuse sõnastust ja sõnastada see
järgnevalt:
Kujundada süsteemsem koostöö ülikoolidega. Vastavalt riigi ja KOVide
arenguvajadustele ja arvestades ülikoolide tegevusvaldkondi analüüsida ja
tugevdada ülikoolide tasemeõppe ja täiendusõppe õppekavade (sh
mikrokraadikavade) seotust riigi ja KOVide strateegiliste eesmärkidega ja
kujundada ettepanekud (eelkõige mikrokraadikavade puhul) nende paremaks
seostamiseks KOV inimvara arendusvajadustega.
Samuti täpsustada p 2.4.1 tegevuse väljundit ja sõnastada see järgmiselt:
Strateegiline koostöö ja kaasamine (nt ka avaliku sektori, sh ministeeriumide ja
KOVide, esindajad ülikoolide õppekavade nõukogudes jt asjaomastes
arenduskogudes ning ülikoolide esindajad riigi ja KOV tasandi poliitika
kujundamise kogudes), sisend/ tellimus mikrokraadikavadele, tasemeõppekavade,
arenguprogrammide jms arendamisel.
Arvestades eelnevat on hea meel märkida, et vaadeldav teema on olnud ülikooli ja
koostööpartnerite ühistegevuse päevakorras nii taseme- kui ka täiendusõppe aspektist.
Üheks heaks näiteks on ühine Harjumaa I Omavalitsuspäeva (HOP) ettevalmistamine ning
korraldamine 01.10.2021 Rae vallas. HOPil esinesid nii riigi ja kohalike omavalitsuste ja
nende liitude kui ka ülikoolide ja teiste asjaomaste institutsioonide juhid, teadlased ja
eksperdid, sh Riigikogu esimees, peaminister, riigihalduse minister, TLÜ rektor, HOLi
juhatuse esimees, Rae vallavolikogu esimees ja vallavanem jt (kava lisatud). Ühiselt
valmistati ette ka HOPi deklaratsioon, mis 16.11.2021 anti üle nii Riigikogu juhatusele kui
ka samal päeval Tallinna Ülikoolis toimunud foorumil riigihalduse minister Jaak Aabile ja
ELVL juhatuse aseesimehele Pipi-Liis Siemannile (lisatud). Töö deklaratsiooni
realiseerimiseks jätkub ning üheks selle vormiks on mikrokraadide ettevalmistamine ning
realiseerimine. Oluline on märkida, et TLÜ ja Rae vald sõlmisid 22.12.2021 uue
koostööleppe, mis on samuti suunatud kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekti
ühisele paremale ettevalmistamisele ja realiseerimisele, olles koos sellega üks 2022. aasta
prioriteetne ning oluline koostöö eesmärk. Eelneva aluseks on seejuures 01.10.2021
toimunud Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsiooni punktis 7 sätestatu: Ülikoolidel
koostöös omavalitsustega luua kohaliku valitsemise ja KOV töötajate arendamisele
suunatud mikrokraadikavad. Toetada Rae valla ettepanekut mikrokraadikava pilootprojekti
käivitamiseks koostöös Tallinna Ülikooliga.
Kohaliku valitsemise mikrokraadikava käivitamise olulisust toonitati ka 16.11.2021
Tallinna Ülikoolis korraldatud Foorumil „Eesti riiklus, kohalik omavalitsus ja
omavalitsuspäev – homne sünnib ajaloost“, mille raames toimus täiendusõppe, sh
mikrokraadidega seonduv erinevate osapoolte paneeldiskussioon. Valdkonna ühise
edasiarendamise areeniks kujunes ka 22.12.2021 ülikoolis toimunud kollokvium teemal
Ülikool ja kohalik omavalitsus – ühised inimvara arendajad (kava lisatud). Kollokviumil
esinesid Riigikogu, Rahandusministeeriumi, ELVLi, HOLi ning ülikooli erinevate
instituutide esindajad, kes kõik analüüsid valdkonnas tehtut, sh erinevaid kogemusi
mikrokraadide ettevalmistamisel ning realiseerimisel.
Koos haldusreformi ning „Eesti 2035“ strateegiaga on Eesti arengusuunaks jätkuvalt
avaliku võimu detsentraliseerimisele ja KOVide võimekuse kasvatamisele. Kui
haldusreformi fookuses oli esmalt haldusterritoriaalne aspekt, millega loodi suuremad KOV
üksused ja tugevam ressursibaas, siis nüüd on arengu keskmes hästi motiveeritud, parimate
oskuste ja teadmistega ühiskonda teenivad omavalitsusjuhid ja töötajad, kes suudavad KOV
potentsiaali realiseerida. KOVidel on vaja töötajaid, kes on oma ala spetsialistid ja lisaks
pädevad ka haldusmenetluse läbiviimisel, juriidilise kogemusega ning suurepärased
klienditeenindajad. Need inimesed, kes sellele profiilile tänasel päeval vastavad, on tööturul
väga nõutud.
Avalike teenuste kvaliteedi tõus ning parem kättesaadavus eeldavad kohalikke poliitikuid ja
ametnikke, kes omavad vajalikke teadmisi ja oskusi ning samuti valdkonna arendamisega
seonduvaid kogemusi. KOV-ide ametnike ja töötajate koolitamine vajab n.ö. „suure pildi“
nägemist ühiskonnast, mis eeldab koolitusmudelit, mille puhul pakutakse vajalikke
pädevusi tasemekoolituse ja pideva täienduskoolituse raames, integreerides erialase
ettevalmistamise ja laialdased teadmised teiste valdkonnaga seotud arengute mõistmisega
ühiskonnas. Kaalumist väärib omavalitsusjuhtide tasemeõppekava loomine ning seda
toetava teadus- ja arendustegevuse võimestamine, samuti kohaliku tasandi poliitika
kujundamise ja analüüsivõimekuse järjepidev arendamine, mis seni on olnud valdavalt riigi
kesktasandi teenistujate keskne. KOV personaliarendamise strateegiliste sihtide seadmisel
tuleb parimal viisil kasutada ülikoolide teadmisi ja kogemusi ning vältida tegevuste
killustatust ja dubleerimist.
Arvestades eelnevat on Tallinna Ülikooli ja Rae valla valdkonnas tehtav koostöö ning
asjakohane pilootprojekt oluline kogu Eesti vajadusi ning arenguid silmas pidades. Rae
vald on Eesti kiiremini kasvav omavalitsus, mistõttu sellest tulenev halduskoormuse kasv
ning seega ka eeldatav vallajuhtide ning vallaametnike kompetentsus ja selle pidev
arendamine on Rae valla juhtkonnale eriti oluline ning eluline teema. Tulevikus on järjest
olulisem isikupõhiste integreeritud ja proaktiivsete teenuste pakkumine ning selleks
nutikate lahenduste väljatöötamine. Muutuvad nõudmised KOV-ide töötajatele, et viia
valitsemiskorraldus vajaduspõhiseks ja paindlikumaks. Seetõttu on Rae valla juhtkond
võtnud endale initsiatiivi, et läbi mikrokraadi/de täienduskoolituste korraldamise olla oma
juhtide, vallaametnike ja töötajate professionaalsuse ning kompetentsi arendamisel
Harjumaal eestvedajaks ja tooniandjaks ning et Rae vallas saadud mikrokraadi koolituse
kogemusi oleks võimalik edaspidi kasutada nii Harjumaa kui kogu Eesti
omavalitsustöötajate kompetentsi suurendamisel ja KOV-ide poolt pakutavate teenuste
kvaliteedi parandamisel. Tallinna Ülikool ja Rae vallavalitsus, tulenevalt ka poolte vahel
sõlmitud koostöölepingust, on võtnud eesmärgiks käivitada 2022. aasta septembrist Rae
valla baasil kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekt, mille käivitamise
ettevalmistamisega on alustatud juba 2021. aastal. Tulenevalt ülalmainitud kokkulepetest ja
otsustest ning Eesti ja Harjumaa KOV-ide kasvavast huvist oma ametnikkonna ja
poliitikute teadmiste ning oskuste arendamisel ja täiendamisel, samuti KOV-ide poolt
ühiskonnale pakutavate teenuste kvaliteedi parendamisel, on TLÜ ühiskonnateaduste
instituut asunud välja töötama kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekti õppekava.
Ettevalmistatava kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekti koolituse lõplikku sisu
ning koolituse korraldamisega seonduvat täpsustatakse ning täiustatakse pidevas
suhtlemises ja läbirääkimistel kohaliku valitsemise mikrokraadikava projektipartneri, Rae
valla ja teiste huvitatud osapoolte esindajatega. Protsessi on kaasatud ka teised ülikooli
instituudid, sauti HOLi ja ELVLi esindajad.
Tulenevalt Harjumaa Omavalitsuspäeval vastuvõetud deklaratsioonist toetame ülikooli
poolt ettepanekut luua ELVL juures KOVide e-teenuste osutamise ja arendamise alane
koostöökogu/mõttekoda, mille ülesandeks on nii kogemuse omavaheline jagamine,
esinevate probleemide üldistamine kui ka ideede genereerimine uute IKT tugisüsteemide ja
e-teenuste arendamiseks.
Väljatöötatud mikrokraadikava pilootprojekti kursuseid (või ka mikrokraadi programmi
tervikuna) on tulevikus võimalik lisada ÜTI õppekavadesse valikainete ja -moodulitena
ning need suurendavad nii konkreetse näitena toodud mikrokraadi kui ka teiste sarnaste
ettevõtmiste olulisust veelgi.
Eelneva tegevuse arendamine aga vajab aktiivset koostööd riigi erinevate institutsioonidega
ning selles osas on Rahandusministeeriumi / riigihalduse ministri algatus väga õigeaegne.
Kuna teema hõlmab erinevate avaliku võimu tasandite tähelepanu, sh rahastamise aspektist,
siis on väga oluline läbi töötada ka vajalikud jätkutegevused.
Peame vaadeldavat teemat väga oluliseks ning jätkame Tallinna Ülikooli poolt protsessis
aktiivset osalemist. Ülikool on arendustegevuste koordineerimiseks loodava komisjoni töös
omapoolseks esindajaks osalema määranud Sulev Lääne. Tallinna Ülikooli rektoraat,
pidades koostööd kohalike omavalitsuste ja nende liitudega üha aktuaalsemaks, sh inimvara
arengu ja uute mikrokraadide väljatöötamise aspektist, on valmis vastavasse tegevusse
jätkuvalt panustama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Saks
arendusprorektor