dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

KOV koolitus- ja arendustegevuse koordineerimine

Rahandusministeerium · 27. detsember 2021
Viit
14-1/8378-6
Registreeritud
27. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2021
Vastutaja
Ave Viks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduspoliitika osakond)

Failid

  • 📎TLU_KOV_arendustegevuse_koordineerimise_ettepanekud.asice153 KB

Sisu (failidest)

Pr Kaia Sarnet asekantsler Rahandusministeerium [email protected] Teie: 26.11.2021 nr 14-1/8378-1 [email protected] Meie: 23.12.21 nr 2.1-10/3809-2 Austatud proua Kaia Sarnet Täname Teid, riigihalduse minister Jaak Aabi ning Rahandusministeeriumi algatuse eest kutsuda kokku erinevate ministeeriumide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ülikoolide, sh Tallinna Ülikooli esindajad, et ühiselt ette valmistada oluline alusdokument lähtealused KOV inimvara koordineeritud arendamiseks (edaspidi lähtealused). Tallinna Ülikool on koostöövõrgustiku osapoolena juba mitu aastat erinevates vormides algatanud või siis osalenud KOV valdkonna arendustegevuses. Arvestades praegusi uusi väljakutseid on oluline just valdkonnaüleselt ja valitsustasandite vaheliselt koordineeritult teemaga tegeleda, kuna kogu ühiskonna, sh ülikoolide vaates, on kohaliku omavalitsuste roll peale haldusreformi muutunud olulisemaks, aga samas keerukamaks. Järelikult on tõusnud tööjõuturul vajadus enam koordineeritud õppe-, arendus- ja teadustegevuse osas ning seda on tõdenud ka mitmed valdkonna analüüsid, sh OSKA raportid. Ülikoolid, sh Tallinna Ülikool, on valmis uutes oludes veelgi enam panustama teaduspõhise ühiskonna arengusse ning ettevalmistatav lähtealused seda omalt poolt ka eeldab. Tallinna Ülikooli missioon on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut kõrgetasemelise teadus- ja õppetöö, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse arendamise kaudu. Ülikool ja ülikooli instituudid panustavad üha suuremal määral ühiskonna arengusse, mõtestades uuenevaid ühiskondlikke protsesse, toetades heaoluühiskonna arengut institutsioonide, valitsemise ja õigussüsteemide uuenemisel ning kogukondade ja üksikisikute heaolu edendamisel. TLÜ ühiskonnateaduste instituut (ÜTI) toetab avatud valitsemise praktikate juurdumist kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil, pakkudes teaduspõhiseid ja innovaatilisi lahendusi avalikule teenistusele poliitikutele, õiguspraktikutele ja kolmanda sektori esindajatele. Järgnevalt vaatame lähemalt nii saadetud materjale, eriti nendes toodut seonduvalt ülikoolidega, kui ka Tallinna Ülikooli asjakohast kogemust. Nõustume seisukohtades toodud mõttega, sh teises lauses tooduga, et „Koostöö ja koordinatsiooni tõhustamiseks on ootus kesksele metoodilisele toele nii tegevuste tulemuslikkuse mõju tagamiseks kui seireks – see oleks võimalik tagada valdkonnaülese süsteemsema lähenemisega, mis hõlmaks algtaseme kaardistusi, indikaatorite süsteemi, keskseid tegevusjuhiseid jms. Koolitus- ja arendustegevuste mõju teenistujate pädevuses ja töös tegelike muutuste esilekutsumisele peetakse väljakutseks nii ministeeriumide kui ülikoolide esindajate poolt (lähtealused lk 10). Lähtealused kajastavad valdkonna olustikku üldiselt hästi. Samas võiks mõelda, kas oleks asjakohane täpsustada seisukohta (lk 9), et „Puudub järjepidev koostöö ülikoolidega, selles osas on üksikud näited vähestes valdkondades. Ülikoolidega koostööks on vajalik pikemaajaliste vajaduste kaardistamine ja plaanide kujundamine, mis võimaldaks ülikoolidel oma ressursse vastavalt kavandada arenguprogrammide pakkumiseks ja arendamiseks (sh nt mikrokraadide käivitamiseks).“ Seisukoha teise poolega võib kindlasti nõustuda, aga esimeses osas tooduga seoses on Tallinna Ülikool juba pikka aega arendanud kohalike omavalitsuste ja nende liitudega aktiivset koostööd, sh erinevate ühiste projektide, analüüside, foorumite, omavalitsuspäevade, taseme- ja täiendusõppe jms raames. Toetame lähtealustes toodut, mille kohaselt: „Koostöö koolitajatega. Ülikoolide ja koolitajate vaatest on koolitushangete läbiviimine olnud turupõhine ja valdavalt ad hoc põhimõttel, mis ei võimalda ülikoolidel ja koolitusfirmadel koostöökohti ja tegevusi ette planeerida ning tegevused piirduvad väljakuulutatud hangete põhjal koolitus- või arendustegevuste elluviimises. Ülikoolid keskenduvad pigem jooksvalt üldpädevuste koolitamisele, kuna hangetel osalemine on ülikoolide vaatest keerulisem (nii hinnastamisest tulenev madalam konkurentsivõime võrreldes konsultatsiooniettevõtetega, kui ka madalam huvi ja motivatsiooni rakenduslikes arendustegevustes osaleda teadustegevuste kõrvalt)” (lk 11). Väga oluliseks peame võrgustikupõhist koostööd ning selle arendamist, arvestades seejuures, et Tallinna Ülikool on selles osas pikka aega olnud üheks valdkonna arengu oluliseks osapooleks. Seega toetame lähtealuste dokumendis toodud seisukohta (lk 13) “Koordinatsioonivõrgustiku osalised. Tegevuste eduks peetakse oluliseks osalejate laialdast kaasamist. Lisaks ministeeriumitele tuleks koostöövõrgustikku kaasata Riigikantselei ning ametid, kellel on palju KOV suunalisi tegevusi. Senisest enam tuleks koolitus- ja arendustegevustesse kaasata ülikoole, teadvustada nende rolli kasvatamist inimvara arendamises. Samuti toodi välja vajadus kaasata tööandjad, töövõtjad ja koolituspakkujad.“ Ülikool on seisukohal, et väga olulised on ka innovatsioon ja eksperimentaalsed lähenemised, mis samuti on fikseeritud dokumendis (lk 15): „Osalemine institutsionaalse innovatsiooni teemalises teadus- ja arendustöös, rakendada koostöös ülikoolidega eksperimentaalseid lähenemisi.“ Siia oleks seejuures asjakohane lisada ka pilootprojektide ettevalmistamine ja realiseerimine. Nõustume dokumendi visioonis ja strateegilistes sihtides toodud seisukohtadega, sealjuures ülikoolide kaasamise põhimõttega: „Selle toetamiseks on vajalik valdkondade ülene KOV ametnike koolitus- ja arendustegevuse keskne koordineerimine, mis hõlmab oskuste arendamise vajaduse strateegiliste eesmärkidega seostamist, prioriteetsete valdkondade määratlemist ja prioriteetsetes teemades tegevuste planeerimist, millesse on hõlmatud nii ministeeriumid, ELVL, ülikoolid ja koolitusettevõtted.“ (lk 19). Dokumendis on osutatud, et tõhusama ja jätkusuutlikuma inimvara koolitamise ja arendamise süsteemi tagamiseks on vajalik teatud tegevuste keskne koordineerimine — seda nii Rahandusministeeriumi eestvedamisel ministeeriumide üleselt (ministeeriumide pädevusse jääva koolitus- ja arendustegevuse osas) kui ELVL eestvedamisel KOVide üleselt. Samas on dokumendis viidatud ELVLi rollile, milleks on osalemine keskvalitsuse tasandi KOV koolitustegevuse keskses koordineerimises, olles kesksete prioriteetide seadmisel ja arendustegevuste planeerimisel partner riigile, mis tähendab sisuliselt ka ministeeriumide info suunamist KOVide suunal ja samal ajal KOV tasandi arendustegevusi koordineerimist olles partner ja tugiüksus KOVidele koolitusvajaduse hindamisel ja tegevuste planeerimisel. Teisisõnu on ELVLil nii KOVie ülese koordinatsiooni roll kui selle sisendi esindamise roll ministeeriumide ülesesse juhtrühma. ELVList kujuneb ministeeriumide peamine partner KOV koolitusvajaduse selgitamisel, prognoosimisel, prioriteetide määratlemisel ja tegevuste kavandamisel, sh koostöö tegemine ministeeriumidega tegevuste kavandamiseks kesksetes prioriteetsetes valdkondades (riigi tugi, eraldi programmide väljatöötamisel). Isegi, kui riigi poolt koordineerib tegevust Rahandusministeerium ja omavalitsussuhetes ELVL, jääb dokumendi tekstis siiski domineerima, et justkui jääksid vertikaalse koordinatsiooni kesksed ülesanded paljuski ELVLi kanda (vt nt jooni 4 “vertikaalse koordinatsiooni toimeloogika”). Tallinna Ülikool ei vaidle vastu, et ELVL võiks olla keskse koordineerija rollis mõlemal juhul, kuid koordineerimine võiks toimuda läbi laiema kaasatuse või mõttekoja (nt võib selleks olla uus loodav keskne koordinatsiooni juhtrühm, kuhu kuuluvad nii Rahandusministeeriumi, ELVL, ülikoolide ja koolitusettevõtete esindajad) ning juhtimisskeem võiks olla veidi selgemalt esitatud. Teeme ettepaneku täpsustada dokumendid vertikaalse koordinatsiooni instrumente ja toimimist. Toetame põhimõtteliselt tegevuskavas toodut, sh selle punktis 4 fikseeritut: „Kujundada süsteemsem koostöö ülikoolidega, hinnata ülikoolide tasemeõppe ja täiendusõppe õppekavade, sh mikrokraadide kavade seotust riigi strateegiliste eesmärkidega ja kujundada ettepanekud (eelkõige mikrokraadide) seostamiseks ka KOV inimvara arendusvajadustega valdkonnas.“ Arusaadavalt on mõistlik ka tegevuskavas fikseeritud põhimõte, et seda tuleb süstemaatiliselt monitoorida ning uuendada, kuna nii valdkonna enda arendamine on alles süsteemi loomise järgus kui ka lisanduvad väljakutsed seavad eesmärkidele ja asjakohastele tegevustele vajaduse pidevale uuendamisele. Teeme ettepaneku täpsustada tegevuskava punkti 2.4.1 tegevuse sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:  Kujundada süsteemsem koostöö ülikoolidega. Vastavalt riigi ja KOVide arenguvajadustele ja arvestades ülikoolide tegevusvaldkondi analüüsida ja tugevdada ülikoolide tasemeõppe ja täiendusõppe õppekavade (sh mikrokraadikavade) seotust riigi ja KOVide strateegiliste eesmärkidega ja kujundada ettepanekud (eelkõige mikrokraadikavade puhul) nende paremaks seostamiseks KOV inimvara arendusvajadustega. Samuti täpsustada p 2.4.1 tegevuse väljundit ja sõnastada see järgmiselt:  Strateegiline koostöö ja kaasamine (nt ka avaliku sektori, sh ministeeriumide ja KOVide, esindajad ülikoolide õppekavade nõukogudes jt asjaomastes arenduskogudes ning ülikoolide esindajad riigi ja KOV tasandi poliitika kujundamise kogudes), sisend/ tellimus mikrokraadikavadele, tasemeõppekavade, arenguprogrammide jms arendamisel. Arvestades eelnevat on hea meel märkida, et vaadeldav teema on olnud ülikooli ja koostööpartnerite ühistegevuse päevakorras nii taseme- kui ka täiendusõppe aspektist. Üheks heaks näiteks on ühine Harjumaa I Omavalitsuspäeva (HOP) ettevalmistamine ning korraldamine 01.10.2021 Rae vallas. HOPil esinesid nii riigi ja kohalike omavalitsuste ja nende liitude kui ka ülikoolide ja teiste asjaomaste institutsioonide juhid, teadlased ja eksperdid, sh Riigikogu esimees, peaminister, riigihalduse minister, TLÜ rektor, HOLi juhatuse esimees, Rae vallavolikogu esimees ja vallavanem jt (kava lisatud). Ühiselt valmistati ette ka HOPi deklaratsioon, mis 16.11.2021 anti üle nii Riigikogu juhatusele kui ka samal päeval Tallinna Ülikoolis toimunud foorumil riigihalduse minister Jaak Aabile ja ELVL juhatuse aseesimehele Pipi-Liis Siemannile (lisatud). Töö deklaratsiooni realiseerimiseks jätkub ning üheks selle vormiks on mikrokraadide ettevalmistamine ning realiseerimine. Oluline on märkida, et TLÜ ja Rae vald sõlmisid 22.12.2021 uue koostööleppe, mis on samuti suunatud kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekti ühisele paremale ettevalmistamisele ja realiseerimisele, olles koos sellega üks 2022. aasta prioriteetne ning oluline koostöö eesmärk. Eelneva aluseks on seejuures 01.10.2021 toimunud Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsiooni punktis 7 sätestatu: Ülikoolidel koostöös omavalitsustega luua kohaliku valitsemise ja KOV töötajate arendamisele suunatud mikrokraadikavad. Toetada Rae valla ettepanekut mikrokraadikava pilootprojekti käivitamiseks koostöös Tallinna Ülikooliga. Kohaliku valitsemise mikrokraadikava käivitamise olulisust toonitati ka 16.11.2021 Tallinna Ülikoolis korraldatud Foorumil „Eesti riiklus, kohalik omavalitsus ja omavalitsuspäev – homne sünnib ajaloost“, mille raames toimus täiendusõppe, sh mikrokraadidega seonduv erinevate osapoolte paneeldiskussioon. Valdkonna ühise edasiarendamise areeniks kujunes ka 22.12.2021 ülikoolis toimunud kollokvium teemal Ülikool ja kohalik omavalitsus – ühised inimvara arendajad (kava lisatud). Kollokviumil esinesid Riigikogu, Rahandusministeeriumi, ELVLi, HOLi ning ülikooli erinevate instituutide esindajad, kes kõik analüüsid valdkonnas tehtut, sh erinevaid kogemusi mikrokraadide ettevalmistamisel ning realiseerimisel. Koos haldusreformi ning „Eesti 2035“ strateegiaga on Eesti arengusuunaks jätkuvalt avaliku võimu detsentraliseerimisele ja KOVide võimekuse kasvatamisele. Kui haldusreformi fookuses oli esmalt haldusterritoriaalne aspekt, millega loodi suuremad KOV üksused ja tugevam ressursibaas, siis nüüd on arengu keskmes hästi motiveeritud, parimate oskuste ja teadmistega ühiskonda teenivad omavalitsusjuhid ja töötajad, kes suudavad KOV potentsiaali realiseerida. KOVidel on vaja töötajaid, kes on oma ala spetsialistid ja lisaks pädevad ka haldusmenetluse läbiviimisel, juriidilise kogemusega ning suurepärased klienditeenindajad. Need inimesed, kes sellele profiilile tänasel päeval vastavad, on tööturul väga nõutud. Avalike teenuste kvaliteedi tõus ning parem kättesaadavus eeldavad kohalikke poliitikuid ja ametnikke, kes omavad vajalikke teadmisi ja oskusi ning samuti valdkonna arendamisega seonduvaid kogemusi. KOV-ide ametnike ja töötajate koolitamine vajab n.ö. „suure pildi“ nägemist ühiskonnast, mis eeldab koolitusmudelit, mille puhul pakutakse vajalikke pädevusi tasemekoolituse ja pideva täienduskoolituse raames, integreerides erialase ettevalmistamise ja laialdased teadmised teiste valdkonnaga seotud arengute mõistmisega ühiskonnas. Kaalumist väärib omavalitsusjuhtide tasemeõppekava loomine ning seda toetava teadus- ja arendustegevuse võimestamine, samuti kohaliku tasandi poliitika kujundamise ja analüüsivõimekuse järjepidev arendamine, mis seni on olnud valdavalt riigi kesktasandi teenistujate keskne. KOV personaliarendamise strateegiliste sihtide seadmisel tuleb parimal viisil kasutada ülikoolide teadmisi ja kogemusi ning vältida tegevuste killustatust ja dubleerimist. Arvestades eelnevat on Tallinna Ülikooli ja Rae valla valdkonnas tehtav koostöö ning asjakohane pilootprojekt oluline kogu Eesti vajadusi ning arenguid silmas pidades. Rae vald on Eesti kiiremini kasvav omavalitsus, mistõttu sellest tulenev halduskoormuse kasv ning seega ka eeldatav vallajuhtide ning vallaametnike kompetentsus ja selle pidev arendamine on Rae valla juhtkonnale eriti oluline ning eluline teema. Tulevikus on järjest olulisem isikupõhiste integreeritud ja proaktiivsete teenuste pakkumine ning selleks nutikate lahenduste väljatöötamine. Muutuvad nõudmised KOV-ide töötajatele, et viia valitsemiskorraldus vajaduspõhiseks ja paindlikumaks. Seetõttu on Rae valla juhtkond võtnud endale initsiatiivi, et läbi mikrokraadi/de täienduskoolituste korraldamise olla oma juhtide, vallaametnike ja töötajate professionaalsuse ning kompetentsi arendamisel Harjumaal eestvedajaks ja tooniandjaks ning et Rae vallas saadud mikrokraadi koolituse kogemusi oleks võimalik edaspidi kasutada nii Harjumaa kui kogu Eesti omavalitsustöötajate kompetentsi suurendamisel ja KOV-ide poolt pakutavate teenuste kvaliteedi parandamisel. Tallinna Ülikool ja Rae vallavalitsus, tulenevalt ka poolte vahel sõlmitud koostöölepingust, on võtnud eesmärgiks käivitada 2022. aasta septembrist Rae valla baasil kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekt, mille käivitamise ettevalmistamisega on alustatud juba 2021. aastal. Tulenevalt ülalmainitud kokkulepetest ja otsustest ning Eesti ja Harjumaa KOV-ide kasvavast huvist oma ametnikkonna ja poliitikute teadmiste ning oskuste arendamisel ja täiendamisel, samuti KOV-ide poolt ühiskonnale pakutavate teenuste kvaliteedi parendamisel, on TLÜ ühiskonnateaduste instituut asunud välja töötama kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekti õppekava. Ettevalmistatava kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekti koolituse lõplikku sisu ning koolituse korraldamisega seonduvat täpsustatakse ning täiustatakse pidevas suhtlemises ja läbirääkimistel kohaliku valitsemise mikrokraadikava projektipartneri, Rae valla ja teiste huvitatud osapoolte esindajatega. Protsessi on kaasatud ka teised ülikooli instituudid, sauti HOLi ja ELVLi esindajad. Tulenevalt Harjumaa Omavalitsuspäeval vastuvõetud deklaratsioonist toetame ülikooli poolt ettepanekut luua ELVL juures KOVide e-teenuste osutamise ja arendamise alane koostöökogu/mõttekoda, mille ülesandeks on nii kogemuse omavaheline jagamine, esinevate probleemide üldistamine kui ka ideede genereerimine uute IKT tugisüsteemide ja e-teenuste arendamiseks. Väljatöötatud mikrokraadikava pilootprojekti kursuseid (või ka mikrokraadi programmi tervikuna) on tulevikus võimalik lisada ÜTI õppekavadesse valikainete ja -moodulitena ning need suurendavad nii konkreetse näitena toodud mikrokraadi kui ka teiste sarnaste ettevõtmiste olulisust veelgi. Eelneva tegevuse arendamine aga vajab aktiivset koostööd riigi erinevate institutsioonidega ning selles osas on Rahandusministeeriumi / riigihalduse ministri algatus väga õigeaegne. Kuna teema hõlmab erinevate avaliku võimu tasandite tähelepanu, sh rahastamise aspektist, siis on väga oluline läbi töötada ka vajalikud jätkutegevused. Peame vaadeldavat teemat väga oluliseks ning jätkame Tallinna Ülikooli poolt protsessis aktiivset osalemist. Ülikool on arendustegevuste koordineerimiseks loodava komisjoni töös omapoolseks esindajaks osalema määranud Sulev Lääne. Tallinna Ülikooli rektoraat, pidades koostööd kohalike omavalitsuste ja nende liitudega üha aktuaalsemaks, sh inimvara arengu ja uute mikrokraadide väljatöötamise aspektist, on valmis vastavasse tegevusse jätkuvalt panustama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Saks arendusprorektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel