Kaia Sarnet Teie 26.11.2021 nr 15-4/8369-1
Rahandusministeerium
Meie 31.12.2021 nr 7-15/21/3292-5
Ettepanekud Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta
Austatud proua Sarnet
Rahandusministeerium küsis Keskkonnaministeeriumilt ettepanekuid Suure väina püsiühenduse ja
selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ning mõjude hindamise, sh
keskkonnamõju strateegilise hindamise, väljatöötamise kavatsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta.
Tegemist on avaliku väljapaneku ning avalike arutelude järgselt täiendatud dokumendiga.
Keskkonnaministeerium on varasemalt esitanud seisukoha avaliku väljapaneku raames 7.09.2021
kirjaga nr 7-15/21/3292-2.
Juhime tähelepanu, et Väinameri on tervikuna EBSA-ala (Ecologically or Biologically Significant
Area) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames ja tähenduses1, mis on HELCOM-i poolt
Läänemere kohta üles antud2. Palume sellega arvestada eelnõu peatükkides 2.1.3, 2.2.2 ja 3.2.2 ning
mõjude hindamisel mereelustikule.
Teeme ettepaneku peatükis 1.3 toodud joonisele lisada Natura hindamise ajakohastamine ka detailse
lahenduse etapis: „REP detailse lahenduse koostamise, mõjude hindamine, sh Natura hindamise
ajakohastamine, eskiisprojekti koostamine ning nende koostamiseks vajalike uuringute läbiviimine“.
Peatükis 1.5 loetletud lähteandmete kontekstis soovitame hüljeste puhul kasutada ka HELCOM-i
asjakohaseid hinnanguid hallhüljestele ja viigerhüljestele, kuna nende liikide seisundit hinnatakse
Läänemere kohta tervikuna (viigerhülgel küll kaks populatsiooni). HELCOM-i hüljeste asurkondi
kirjeldavate indikaatorite faktilehed on leitavad vastavatel veebilehtedel 3. Lisaks tuleks arvestada
HELCOM-i hüljeste kaitse soovitusega 27-28/2.
Peatükis 3.2 on öeldud järgnev: „Võimalikud asjakohase mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine
või hävitamine, müra, vibratsioon, heljum, tahked osakesed jms.“. Palume loetellu lisada võimaliku
mõjuna ka silla konstruktsioonist tulenevad hüdroloogilised muutused (nt muutused hoovustes,
kaldaerosiooni või akumuleerumistingimuste ehk rannaprotsesside muutused). Kuna hüdroloogilised
tingimused ja nende muutused mõjutavad ka vee-elustikku (nagu on öeldud ka peatükis 3.2.7), siis
teeme ettepaneku lisada hüdroloogiliste tingimuste muutus võimaliku mõjurina ka peatükkidesse 3.2.3
1
Täiendav info: https://chm.cbd.int/database/record?documentID=241801
2
https://maps.helcom.fi/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=590aee36bf2c4dcb99c620779ac84bce
3
https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/08/Distribution-of-Baltic-seals-HELCOM-core-indicator-2018.pdf ja
https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/08/Population-trends-and-abundance-of-seals-HELCOM-core-indicator-
2018.pdf
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
(mõju kalastikule kasutusetapis) ning 3.2.4 (mõju põhjakooslustele ja elupaigatüüpidele
kasutusetapis).
Peatükki 3.2.1 tuleb täiendada, et oleks selge, et Natura hindamist tuleb vajadusel ajakohastada ka
detailse lahenduse koostamise etapis. Siinkohal juhime abistava infoallikana tähelepanu
Keskkonnaministeeriumi 1.11.2021 kirjale nr 1-17/21/4534-2, milles selgitatakse Natura hindamist
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel. Palume peatükis esitatud juhenddokumentide, mis
võetakse aluseks mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele, loetelu täiendada uue Euroopa
Komisjoni juhendiga „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 4. Allmärkuses nr 19
tuleb viide KeHJS § 29 lõikele 3 asendada viitega § 45 lõigetega 3–5 ning kasutada vastavate normide
teksti. Lk 24 on esitatud ka ebakorrektne KeHJS-i lühend.
Peatüki 3.2.10 teise alapeatüki „Planeeringuga kaasnev mõju kliimamuutustele ja kliimaeesmärkide
saavutamine“ kaks esimest lõiku tuleks kustutada, kuna tegemist on vananenud teabega. Ajakohane
teave on juba toodud sama peatüki esimeses alapeatükis „Kliimamuutuste mõju kavandatavale
tegevusele“. Kustutatava lõigu asemele tuleks tõsta alapeatüki „Kliimamuutuste mõju kavandatavale
tegevusele“ kaks esimest lõiku, kuna need ei käsitle kliimamuutuste mõju, vaid kliimaeesmärke. Lk
36 viidatakse „Kliimamuutuste arengukavale“ – korrektne on „Kliimamuutustega kohanemise
arengukavaga aastani 2030“. Arengukava nimetust tuleb korrigeerida ning palume lisada juurde ka
viide5.
Peatükis 4.1 esitatud tabelis on nimetatud tegevus „Geoloogia uuringu läbiviimine“. Palume täpsustada
uuringu nimetust: „Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimine“.
Teeme ettepaneku lisada peatükis 4.2 koostööd tehtavate asutuste hulka Eesti Geoloogiateenistus (kui
pädev asutus merepõhja geoloogia ja morfoloogia ning rannaprotsesside valdkonnas) ning kaasatavate
asutuste hulka Keskkonnaagentuur (Riigi Ilmateenistus oma ilma- ja mereprognoosidega ning
hüdroloogiline seire ja muud keskkonnaandmestikud).
Lisas 9 „Suure väina püsiühenduse müra ja vibratsiooni uuringu lähteülesanne“ on toodud järgnev:
„Modelleerimise ajakohastamisel peaks kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2002/49/EÜ, 25.
juuni 2002 direktiivis sätestatud arvutusmeetodeid.“. Selgitame, et nimetatud meetod on ette nähtud
strateegiliste mürakaartide koostamiseks ning seda ei saa rakendada võrdluseks Eestis kehtivate müra
normtasemetega. Seega palume vastav lause lähteülesandest välja jätta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sigrid Soomlais
Keskkonnakorralduse osakonna juhataja
asekantsleri ülesannetes
Eda Andresmaa, 626 2987,
[email protected]
Kersti Türk, 626 2809,
[email protected]
Laura Remmelgas, 626 2895,
[email protected]
Margit Tennokene, 626 2889,
[email protected]
Maris Arro, 626 2986,
[email protected]
Rainer Persidski, 626 2973,
[email protected]
Reet Pruul, 626 0731,
[email protected]
4
https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/pdf/methodological-guidance_2021-10/ET.pdf
5
https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava