Saatja: Merje Muiso </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=66F80C49A74C4458B7BAC89A440592D5-MERJE MUISO>
Saaja: Virge Maripuu
Teema: FW: Küsimused üldplaneeringu seosest varasemate ehituslubadega
Palun lisada vastuskiri 15-4/8372 kirja juurde.
Tervitades,
Merje Muiso
From: Merje Muiso
Sent: Thursday, December 30, 2021 3:48 PM
To: 'Eveli Misnik' <
[email protected]>
Subject: RE: Küsimused üldplaneeringu seosest varasemate ehituslubadega
Tere
Planeerimisseadus näeb ette, et Rahandusministeerium annab heakskiidu detail-, üld- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutele enne nende kehtestamist. Seetõttu hindab Rahandusministeerium planeeringu õiguspärasust vaid planeeringu koostamise käigus. Kui kohalik omavalitsus enda poolt koostatud planeeringu kehtestab, siis on tegemist kohaliku omavalitsuse halduse üksikotsusega ning nende otsuste õiguspärasus on kohaliku omavalitsuse hinnata.
Planeerimine annab aluse maakasutusele ja ehitamisele (vt näiteks planeerimisseadus § 3 lg 1). Üldplaneering kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemise dokument (vt planeerimisseadus § 74 lg 1) peab kehtestamise hetkel sobituma teiste planeerimist, maakasutust ja ehitamist reguleerivate aktide ja otsustega või siis tegema ettepaneku, kuidas erinevate haldusaktide ja -toimingutega edasi toimetada.
Uut üldplaneeringut koostama asudes on mõistlik alustada olemasolevate planeeringute ülevaatamisega. Üle ei tule vaadata mitte ainult kehtiv üldplaneering, vaid ka kõik eri- ja detailplaneeringud. Kuigi uut üldplaneeringut koostades lähtutakse antud ajahetke vajadustest, tuleb alati analüüsida ka muudatusi võrreldes eelnevalt koostatud üldplaneeringuga. Eriti hoolikalt tuleb analüüsida neid kohti, kus varasem üldplaneering „lubab rohkem“ ning mõistlikkuse ja proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt on kohalikul omavalitsusel kavas maakasutust ja ehitamist „koomale tõmmata“ või ka lihtsalt muuta. Arvestama peab, et lai avalikkus on mitmeid aastaid lähtunud teadmiseest, et mingi areng on plaanis ehk lubatud ning uus üldplaneering muudab selliseid kavatsusi. Näitena võib tuua 20-15 aastat tagasi kavandatud meeletu elamualade rohkuse, mis nüüdsete teadmiste valguses (nt vananev ja kahanev rahvastik) ei ole enam mõistlik. Igat sellist maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse vähendamist tuleb selgitada ja kommunikeerida, et nii maaomanikud kui ka avalikkus teaks kaalutlusi ja põhjuseid, miks üks või teine muudatuse valik tehakse.
Sarnaselt tuleks läbi analüüsida ka juba realiseeritud ehitusõiguse (ehitusload või –teatised on välja antud, vaba ehitustegevus on ellu viidud) muutuste kohad. Seega Teie küsimusele „Kas uue üldplaneeringu menetlemisel peaks sellises olukorras kõik kehtivad ehitusload kaardistama ja üldplaneeringus arvesse võtma“ saab vastata vaid: jah, tuleb küll. Kuid sellele vastukaaluks tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada ka eesmärgipärasusega: kas selline töömaht on mõistlik üldplaneeringu raames? Kas see hõlmaks kõiki ehituslube või ainult osasid? Sellele küsimusele saab vastata vaid kohalik omavalitsus, kes peab hindama, milline on ressursside kulu (nt ametnike töömaht analüüsimisel ja kaasamisel) ja saadav tulu (maaomanike teadlikkusmuutunud nõuetest).
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54). Seega kehtiva üldplaneeringu alusel välja antud ehitusluba kehtib sõltumata sellest, kas ta on kooskõlas uue üldplaneeringuga. Kui tõuseb päevakorda muutunud üldplaneeringu tingimustes sellisesse asukohta kasutusloa välja andmine, siis peab kohalik omavalitsus kasutusluba välja andes kasutama kaalutlust (vt haldusmenetluse seaduse § 4) nagu iga haldusotsustuse puhul. Ei saa näiteks lubada, et kui ehitusloa välja andmisel kehtisid ühed ohutusnõuded ja kasutusloa välja andmisel on need muutunud karmimaks, et siis antakse välja kasutusluba, mis ei vasta kehtivatele ohutunõuetele. Võib peaaegu kindel olla, et üldplaneeringu tingimused ja nõuded ei ole nii otseselt elu ja tervisega seotud kui minu toodud näide ohutusnõuetest, seega on otsuse tegemine palju keerulisem – kas eelistada kasutusloa taotleja ootusi, et ehitusloale järgneb kasutusluba, või eelistada üldplaneeringu tingimusi. See sõltub sellest, millise tingimusega on tegu ja miks üldplaneering selle koha peal muutunud on võrreldes eelnevalt kehtinud üldplaneeringuga. Kaalutlust on seda kergem teha, mida rohkem on juba uue üldplaneeringu koostamise jooksul muutunud lahendusi põhjendatud ja analüüsitud. Eelkõige peaks eriti põhjalikult põhjendama neid muudatusi, millele on juba üldplaneeringut koostades tähelepanu juhitud.
Seega võib tõesti olla üldplaneeringu elluviimiseks vajalik üldplaneeringu koostamise ajal analüüsida juba välja antud ehituslube ja kui tarvis teha taotlejale ettepanek ehitusloa muutmiseks või kui tarvis, siis mitte anda välja kasutusluba, mis ei ole uue (antud aja hetkel kehtiva) üldplaneeringuga kooskõlas.
Tervitades,
Merje Muiso
Merje Muiso | Regionaalhalduse osakond | nõunik
Tel: +372 611 3126 |
[email protected] <mailto:
[email protected]> | www.planeerimine.ee <http://www.planeerimine.ee>
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.rahandusministeerium.ee <http://www.rahandusministeerium.ee/>
From: Eveli Misnik <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, November 16, 2021 4:57 PM
To: Merje Muiso <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Küsimused üldplaneeringu seosest varasemate ehituslubadega
Tere
Pöördun nõus saamiseks seoses praktikas kerkinud ehituslubade kehtivuse küsimusega. Loodetavasti saate vastata või suunata need edasi isikule, kes võiks neile vastata.
Olukorras, kus ehitusluba on väljastatud ja ehitamisega alustatud, muutus ehitusluba varasemalt kehtinud ehitusseaduse kohaselt tähtajatuks. Kas uue üldplaneeringu menetlemisel peaks sellises olukorras kõik kehtivad ehitusload kaardistama ja üldplaneeringus arvesse võtma ? Praktikas seda tõenäoliselt sellises mahus ei tehta, mis viib järgmise küsimuseni. Kui ehitusluba on kehtiv, kuid pärast üldplaneeringu kehtestamist ei ole sellega enam mõnes aspektis kooskõlas, siis kas üldplaneeringus arvestamata jäetud ehitusload kehtivad jätkuvalt ?
Kehtiv ehitusseadustik ehitusloa muutmise võimalust ette ei näe ja selleks, et ehitusluba (selle aluseks olevat ehitusprojekti) muuta, väljastatakse uus ehitusluba. Mida teha olukorras, kus varasem ehitusluba oli varem kehtinud üldplaneeringuga kooskõlas, kuid on uue üldplaneeringuga vastuolus ? Näiteks kui varem kehtinud üldplaneering lubas teatud kõrgusega ehitamist, siis kas juhul kui uus üldplaneering ei luba enam nii kõrget hoonet püstitada, tuleks juhul kui ehitusloa omajal on vajadus projekti mõneti muuta, uue ehitusloa andmisel hoone kõrgust vähendada? Või on arvestades ehitusloa omaja õiguspärase ootusega lubatav tugineda uue ehitusloa andmisel varasematele projekteerimistingimustele, mis ei ole enam kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga?
Lugupidamisega
Eveli Misnik
Jurist
Otepää Vallavalitsus