Saatja: Kristel Raidla-Talur [COBALT] <
[email protected]>
Saadetud: 30.12.2021 16:21
Adressaat: Sören Meius <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Kadri Lindpere <
[email protected]>; Maido Lillemets
<
[email protected]>
Teema: IT vahendite abil isikusamasuse tuvastamise kord
Tere
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) on saanud MTÜ
FinanceEstonia koostööpartnerina tutvumiseks rahandusministri määruse
eelnõu „Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja
andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord. Kuigi määruse eelnõu
saadeti arvamuse avaldamiseks MTÜ-le FinanceEstonia, kelle kaudu EstVCA
võiks samuti arvamust avaldada, soovime oma seisukohad seekord esitada
eraldiseisvalt ja ka edaspidi olla EstVCA liikmete tegevust puudutavates
küsimustes Rahandusministeeriumiga otsesuhtluses.
Lisan manusena EstVCA seisukohad eelnimetatud määruse eelnõu osas. Oleme
meeleldi valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ja tutvustama.
Lugupidamisega
Kristel Raidla-Talur
EstVCA juhatuse liige
EstVCA liikme advokaadibüroo COBALT partner
Käesoleva e-kirja saatjaks on advokaadibüroo COBALT Eestis ning sellele
kohalduvad järgmised Õigusteenuste osutamisele kohalduvad üldtingimusedon
leitavad meie
Kristel Raidla‑Talur
Partner
Mob:
Tel: +372 665 1888
Email:
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 Tallinn 10141, Eesti
Pühendunud edendama paremaid töötavasid
vaimse heaolu ning töö‑ ja eraelu tasakaalutagamiseks olles esimeseks MBC
suursaadikuks Baltikumis
Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Sören Meius
[email protected] [email protected] Teie 15.12.2021 nr 1.1-10.1/8982-1 Meie 30.12.2021 Re: Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord Lugupeetud rahandusminister, MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (registrikood 80295682) (edaspidi nimetatud „ EstVCA “) on saanud MTÜ FinanceEstonia koostööpartnerina tutvumiseks rahandusministri määruse eelnõu „Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“ (edaspidi nimetatud „ Määrus “). Kuigi Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks MTÜ-le FinanceEstonia, kelle kaudu EstVCA võiks samuti arvamust avaldada, soovime oma seisukohad seekord esitada eraldiseisvalt ja ka edaspidi olla EstVCA liikmete tegevust puudutavates küsimustes Rahandusministeeriumiga otsesuhtluses. EstVCA (nime lühendi aluseks on organisatsiooni inglise keelne täisnimi: Estonian Private Equity and Venture Capital Association) on Eesti erakapitali ja riskikapitali sektori turuosalisi ja neile tugiteenuseid pakkuvaid nõustajaid ühendav esindusorganisatsioon. Alates organisatsiooni asutamisest 2009. aastal on EstVCA peamiste tegevussuundade hulgas olnud kohaliku ökosüsteemi tugevdamine. Selle raames on EstVCA kaasa rääkinud ja soovib ka edaspidi kaasa rääkida organisatsiooni liikmeid ja ökosüsteemi laiemalt puudutavas regulatiivses raamistikus toimuvate muudatuste osas. EstVCA põhiliikmete hulka kuuluvad meie regiooni juhtivad fondivalitsejad, family office varade haldajad ja institutsionaalsed investorid: Ambient Sound Investments, BaltCap, BPM Capital, Change Ventures, EBRD, Eften Capital, European Investment Fund, Iron Wolf Capital, Kaamos, Karma Ventures, KredEx, LHV Varahaldus, Livonia Partners, Perot Jain, Siena Secondary Fund, SmartCap, Superangel, Swedbank Investment Funds, Tera Ventures, Trind Ventures, United Angels VC, United Partners, Up Invest ja Wellman. EstVCA liikmete poolt valitsevate varade maht oli 2020. aastal kokku üle 2,4 miljardi euro ning tõusis 2021. aastal veelgi. Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et EstVCA liikmete hulka kuuluvad fondivalitsejad on finantseerimisasutustena kohustatud isikud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi nimetatud „ Seadus “) alusel. Fondivalitsejad peavad muuhulgas kohaldama Seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid enda poolt valitsetavate fondide investorite suhtes ja sõltuvalt tehingu asjaoludest ka tehingu vastaspoolteks olevate müüjate/ostjate või fondide poolt tehtavate investeeringute objektideks olevate portfelliettevõtete suhtes. Nii investorite , müüjate/ostjate kui portfelliettevõtete hulgas on välisriikide isikuid, kelle suhtes ei ole võimalik (nt pandeemiast tingitud reisipiiragute tõttu) või on ülimalt keeruline ja kulukas kohaldada hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides. Seetõttu on fondivalitsejate jaoks oluline, et Määrusega sätestatav kord võimaldaks kaugtuvastamise võimalikult efektiivselt, kuid samas turvaliselt läbi viia. Määruse seletuskirjas nenditakse, et kehtiva rahandusministri määruse muutmise vajadus tuleneb sellest, et määrusest tulenevaid nõudeid isikusamasuse tuvastamisele ja andmete kontrollimisele praktikas ei järgita, sest need eeldavad selliste IT-süsteemide kasutuselevõttu, mis pole paljudele ettevõtetele jõukohased. Samuti nenditakse, et kehtiva määrusega ettenähtud nõuded infotehnoloogiliste vahenditega isikusamasuse tuvastamisele ja andmete kontrollimisele on Eestis karmimad kui teistes Euroopa Liidu liikmeriikides. Sellest tulenevalt on märgitud, et Määruse eesmärk on leevendada regulatsiooni isikusamasuse tuvastamise meetodite osas, võimaldades turuosalistel rakendada riskipõhist lähenemist. Olles tutvunud Määruse eelnõuga, soovime EstVCA poolseid kommentaare andes rõhutada neid tulemusi ja eesmärke, mida muudetud Määrusega oleks tarvis saavutada, võttes muuhulgas arvesse pandeemiast tingitud olukorda, kus isikusamasuse tuvastamine isikuga samas kohas viibides on oluliselt raskendatum ning paljude teenuseosutajate jaoks on oma klientide identifitseerimine infotehnoloogiliste vahendite abil ainuke võimalus kliendisuhte loomiseks või juhuti tehingu vastaspoole kontrollimiseks. Esimene neist eesmärkidest võiks olla see, et võimaldatakse turul juba tegutsevatel isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrolli teenuse pakkujatel oma teenuseid ka kohustatud isikutele pakkuda nii, et see täidaks Määruses sätestatud nõuded. Seejuures tuleks vältida ülemääraselt rangeid ja põhistamata kasuteguriga tehnilisi nõudeid selliste teenusepakkujate süsteemidele, mis on juba praktikas leidnud tunnustust ja heakskiitu. Peame silmas viiteid Määruse §-is 9 sisalduvatele määratlemata „rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele“ ja sertifikaatidele, §-is 10 toodud kadreerimisnõuetele jmt. Samuti on probleemne viide Seaduse sättele, mis reguleerib teenuse edasiandmise lepinguid, mis justkui piiraks võimalike teenusepakkujate ringi üksnes Seaduse alusel kohustatud isikute ringiga. Kõik nõuded peaksid olema selged ja olemasolevate turuosaliste/teenusepakkujate jaoks ka praktiliselt täidetavad. Teine eesmärk peaks olema diferentseeritud alternatiivide pakkumine, arvestades erinevate turuosaliste vajadusi, ärimudelit ja riskiprofiili. Seaduses sätestatud finantseerimisasutuse definitsioon hõlmab väga laia ringi erinevaid teenusepakkujaid ja ärimudeleid, sh nii riikliku kui Euroopa ülese riskihinnangu kohaselt madala riskiga valdkonnas tegutsevaid era- ja riskikapitali fondivalitsejaid. Arvestades viimati nimetatud teenusepakkujate poolt iga-aastaselt läbi viidavate isikutuvastamiste madalat arvu, kliendisuhete pikkust ja klientide kohta kogutavate andmete põhjalikkust, oleks mõistlik võimaldada sellistele turuosalistele täita Määruses toodud isikusamasuse tuvastamise nõudeid turul juba levinud videokõne platvormide vahendusel videointervjuu läbiviimise teel, kohaldamata Määruse § 8 lõikes 2 ja mujal sätestatud tehnilisi nõudeid, mida tavapärased videokõne platvormid ei pruugi täita. Tihti pole sellistelt teenuseosutajatelt, arvestades nende madalat riskiprofiili, mõistlik nõuda suurte kulutuste tegemist eraldiseisvate infosüsteemide väljatöötamisse, sest sellise süsteemi kasutuskordade arv oleks lihtsalt liiga madal, et olla kuluefektiivne. Madal kasutuskordade arv muudaks ka kolmandate isikute poolt pakutavate spetsiaalsete süsteemide ja vastavate teenuste kasutamise ebamõistlikult koormavaks ja kulukaks. Seega soovitame kaaluda videointervjuu kasutamist mitte üksnes tugevdatud kontrollimeetmena, vaid ka alternatiivina biomeetrilistel isikuandmetel põhinevate massisikutuvastamise süsteemidele, kui konkreetse teenusepakkuja riskianalüüs sellist meetodit toetab. Eesti konkurentsivõime tagamiseks on oluline, et kaugtuvastamisele kohaldatavad nõuded vastaksid välja kujunenud rahvusvahelisele praktikale, mida toetavad ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Sellise praktika elementideks on turul levinud videokõne platvormi vahendusel videointervjuu läbiviimine, intervjuu käigus isikut tõendava dokumendi näitamine, isikut tõendavast dokumendist (ja muudest asjakohastest dokumentidest) foto(de) kogumine, ankeetküsitluse täitmine. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Raidla-Talur juhatuse liige MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon