OTSUS
Meriküla 16. detsember 2021 nr 93
Vääna-Jõesuu külas Lauri ja Väike-Lauri
maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu
algatamine
Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu
külas Lauri (katastritunnus 19801:011:1084) ja Väike-Lauri (katastritunnus 19801:011:1085)
maaüksustel ning lähialal.
Planeeritav ala, suurusega u 5,39 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee ja Naage tee ristmikust loode suunas, piirnedes põhjas Muinasmaa
(katastritunnus 19801:011:0210) ja Keila metskond 29 (katastritunnus 19801:011:0115)
maatulundusmaadega, idas ja lõunas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee
(katastritunnus 19801:001:2244) transpordimaaga ning läänes Rehe tee 7 (katastritunnus
19801:011:1144) maatulundusmaaga.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksused on moodustatud Lauri maaüksuse jagamisel, maaüksuse
omaniku taotluse alusel, Harku Vallavalitsuse 25. juuli 2011 korraldusega nr 677.
Harku Vallavalitsus andis 14. detsember 2015 korraldusega nr 872 projekteerimistingimused
Vääna-Jõesuu külas Lauri maaüksuse hoonestamiseks ja korraldusega nr 873
projekteerimistingimused Vääna-Jõesuu külas Väike-Lauri maaüksuse hoonestamiseks.
Projekteerimistingimused kehtisid kuni 14. detsember 2018 (kaasa arvatud).
Projekteerimistingimustega määratud aja jooksul ehitusloa saamiseks taotlust ei esitatud.
Lauri maaüksus, suurusega 2,79 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa
moodustab 0,19 ha, metsamaa 2,45 ha ja muu maa 0,15 ha. Maaüksus on hoonestamata ja valdavalt
kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maanteelt.
Väike-Lauri maaüksus, suurusega 2,60 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa
moodustab 0,11 ha, metsamaa 2,35 ha ja muu maa 0,14 ha. Maaüksus on hoonestamata ja valdavalt
kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maanteelt.
Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitiste ja
elektripaigaldiste kaitsevööndid.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused kavandada hajaasustuse
põhimõttel kaks uut elamumaa sihtotstarbega krunti ning määrata moodustatavatele elamumaa
kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-
väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustusalal, Keila-Joa Türisalu väärtuslikul
maastikul ning tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa.
Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on
tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja
katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja
väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele.
Kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke
määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering täpsustab Harku valla üldplaneeringut
muuhulgas väärtuslike maastike osas ning määrab Harku vallas väärtuslikuks kaheksa ala, millest
üks on Keila-Joa Türisalu väärtuslik maastik. Keila-Joa Türisalu väärtusliku maastiku puhul on
tegemist riikliku tähtsusega väärtusliku maastikuga. Väärtusliku maastiku alal on maakasutus- ja
ehitustingimused määratud kehtiva Harku valla üldplaneeringuga ning neid on täpsustatud ja
täiendatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke
määravas ning tihehoonestusalasid täpsustavas teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja
punktis 3.11.8 on määratud Keila-Joa Türisalu väärtusliku maastiku kaitse ja kasutustingimused,
kus on muuhulgas märgitud järgmist. Uute hoonete või rajatiste ehitamisel väärtusliku maastiku
alale on vallal õigus nõuda maastikuanalüüsi koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse
hoonete ja rajatiste sobivus keskkonda, arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise ja
avanevate vaadetega.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise
tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.
Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,
mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt
on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,
s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid
niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine
hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel,
mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi
teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.
Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega
seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks
hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:
- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde
kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem
hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).
Hajaasustusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;
- üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni
25 % ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste
maa). Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega
kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete
tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone
ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;
- Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava üldkasutatava
hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa, taluhoonete juurde
kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või haljasala ja
parkmetsa maa;
- leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega
maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks
elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus;
- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000
kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus,
mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000
m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis
on vajalik hoonete hajusalt paigutamiseks;
- hoonestuse rajamisele eelnevalt tuleb ehitamisest huvitatud isikul rajada juurdepääsud
avalikult kasutavatele teedele ning valmis ehitada kõik hoonestuse kasutuselevõtuks vajalikud
infrastruktuurirajatised (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektrikaablid või -liinid
sidekaablid, sooja- ja gaasitorustikud v.a maakütte kollektorid ühe krundi sees).
Pärast maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse detailplaneeringu või jagamisplaani alusel
elamu püstitamise eesmärgil jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud
maatulundusmaa maaüksuste sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida
või projekteerida. Vastav piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja looduslike alade
säilimine.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.
Täiendavalt juhib Harku Vallavolikogu tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringu koondkaardi
kohaselt paiknevad Lauri ja Väike-Lauri maaüksused terves ulatuses tee (Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee) perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Harku valla üldplaneeringus on
kajastatud terminid „maantee sanitaarkaitsevöönd“ ja „maantee perspektiivne
sanitaarkaitsevöönd“. Esimene neist kajastas kuni 15.08.2014 kehtinud maanteede projekteerimise
normides olemasolevate maanteede kõrval arvestatavat ala, kus õhusaaste ületab perioodiliselt
lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada
lubatud piirkontsentratsiooni. Maastik on tunduvalt muutunud ning inimese elamine ja puhkamine
on tervisele ohtlik. Perspektiivseks sanitaarkaitsealaks nähti üldplaneeringus ette vastavalt
Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi liikluse baasprognoosile Eesti riigimaanteedele aastaks
2040 (koostatud 2007. a) liikluskasvu koefitsiendi 1,5 ja liiklusloenduse tulemi korrutist.
Maanteede perspektiivsed sanitaarkaitsevööndid on kantud Harku valla üldplaneeringu kaartidele.
Koondkaardil on need alad tähistatud punase ja oranži katkendjoonega, milles vahelduvad
joonetele ristikesed. Perspektiivsed sanitaarkaitsealad maanteede või perspektiivsete teede ümber
on laiustega 120 m, 200 m ja 300 m vastavalt liiklusloenduse ja koefitsiendi korrutisele ning
maantee projekteerimise normis sel hetkel kehtinud tabeli väärtusele. 2014. a, pärast Harku valla
üldplaneeringu kehtestamist, muudeti projekteerimise norme, ning normides ei kajastatud maantee
sanitaarkaitsevööndi terminit. Õigusaktist tuleneva kaitsevööndi määramisel tuleb kehtiva õiguse
alusel lähtuda ehitusseadustiku § 71 lõikes 2 sätestatud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi
tingimustest. Eeltoodud fakt ei muuda aga asjaolu, et Harku Vallavolikogu poolt kehtestatud
üldplaneeringus maantee sanitaarkaitsevöönditesse elamumaid ei kavandatud. Tuginedes
planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lõikele 3 võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada
kitsendusi. PlanS § 75 lõige 1 punktist 1 tulenevalt lahendatakse üldplaneeringuga
transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning
väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.
Üldplaneeringu koostamisel 2008. aastal töötati keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
vahearuande alusel, millest nähtus, et seni kavandatud elamumaa maht ületab valla
keskkonnataluvuse piire, üldplaneering ümber. Selle tulemusena eemaldati maanteede
sanitaarkaitsevööndist kavandatavad elamu- ja puhkealad. Maanteede sanitaarkaitsevööndis
kavandatakse üldplaneeringu kohaselt vaid äri- ja tootmismaid. Seega on üldplaneeringu
lahenduses leevendatud norme ületava müraga kaasnevat negatiivset mõju inimese
elukeskkonnale.
Liiklusest tulenev õhusaaste mõjutab välisõhu kvaliteeti eelkõige maanteede ääres,
kahjustades sealsete elanike elukeskkonda. Lisaks eeltoodule ei ole maanteede äärde otstarbekas
uusi elamualasid kavandada põhjusel, et see toob eelduslikult kaasa vajaduse täiendavate
mahasõitude rajamiseks ning liikluskoormuse kasvu niigi ülekoormatud lõikudel.
Üldplaneeringuga kavandatud täiendavate elamispindade lisandumisel suureneb liiklustihedus
valda läbivatel teedel veelgi, eelkõige Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel. Lisaks õhku
paisatavate saasteainete emissioonile kaasneb transpordiga ka müra ja vibratsioon, mis täiendavalt
halvendab elukeskkonna kvaliteeti maanteede ääres. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Tallinna
Halduskohus 7.06.2017 otsuse nr 3-13-70196 punktis 29.2, kus kohus on leidnud, et kohaliku
omavalitsuse määratud sanitaarkaitsevööndi rakendamiseks ehitusõiguse taotlemisel tuleb
hinnata, kas see on vajalik üldplaneeringu eesmärkide täitmiseks. Kohus lisab, et tulenevalt PlanS
§ 124 lõikest 3, on detailplaneering kinnisomandile kitsenduste seadmise aluseks ning kohalikul
omavalitsusel on teatud juhtudel detailplaneeringu kohustuse määramisel diskretsiooniõigus, mh
üldplaneeringus. Otsuses on kohus seisukohal, et üldplaneeringus maantee sanitaarkaitsevööndi
seatud piirangu kehtestamisega on kohalik omavalitsus soovinud kaitsta inimeste tervist.
Valda läbivate suuremate maanteede sanitaarkaitsevööndisse on üldplaneeringu kaardil eraldi
tingmärgina märgitud „Maakasutus tee sanitaarkaitsevööndis”, kus elamumaid ei reserveerita ja
võimalik on arendada äri- ja tootmismaid, mis ei ole liiklusest tingitud müra ja õhusaaste suhtes
nii tundlikud kui näiteks elamu- ja puhkealad. Seega Harku Vallavolikogu otsusega kehtestatud
üldplaneeringus elamumaad sanitaarkaitsevööndis ette ei nähta, välja arvatud juhul, kui elamumaa
oli kavandamisel lõppjärgus detailplaneeringuga seisuga mai 2008, millisel juhul müra ja
õhusaaste levikut takistavad meetmed tuleb ette näha detailplaneeringuga.
Seoses asjaoluga, et üldplaneeringuga elamumaid maanteede sanitaarkaitsevöönditesse teadlikult
ei kavandatud, tuleb kohalikul omavalitsusel elamuehituseks loa andmist igakülgselt kaaluda,
hinnata ning ka põhjendada. Harku Vallavolikogu hinnangul on Lauri ja Väike-Lauri maaüksustele
detailplaneeringu koostamisel võimalik hinnata maanteel olevast liiklusest põhjustatud müra ja
õhusaastega kaasnevat negatiivset mõju inimese elukeskkonnale ning määrata meetmed müra ja
õhusaaste leviku takistamiseks.
Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga sõlminud
11. september 2021 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/446/21 detailplaneeringu koostamise õiguse
üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase
tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks.
Kavandatav tegevus (hajaasustuse põhimõttel kahe täiendava elamumaa sihtotstarbega krundi
kavandamine ning ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3
nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1
nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga,
lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud
tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle
tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või
algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,
planeerimisseaduse § 124 lõigetest 2 ja 10, § 125 lõikest 1 ja 2, § 126 lõikest 1, § 128
lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “ Harku valla
ehitusmäärus” § 5 lõike 2 punktist 1 Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Lauri (katastritunnus
19801:011:1084) ja Väike-Lauri (katastritunnus 19801:011:1085) maaüksustel ning lähialal.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused kavandada
hajaasustuse põhimõttel kaks uut elamumaa sihtotstarbega krunti ning määrata
moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate
abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee
ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
3. Planeeritava ala suurus on u 5,39 ha.
4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil
https://www.harku.ee/documents/2846103/23040493/2021_Juhend+detailplaneeringu+koost
amiseks.pdf/7cc6a45c-59da-4f1d-a63e-a15a805e2f4e. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda
Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“.
5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates
ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.
6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud
detailplaneering esitada kahes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul
planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel
detailplaneeringu algatamisest arvates.
7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest;
2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning
digitaalselt ühel laserkettal.
9. Detailplaneeringu koostamise raames esitada:
1) maastikuanalüüs, mille alusel on võimalik välja selgitada hoonete ja rajatiste sobivus
keskkonda, arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise ja avanevate vaadetega;
2) mürahinnang prognoositava müra leviku ulatuse ja olemasoleva müra koosmõju
määramiseks ja piiramise kavandamiseks.
Detailplaneeringu algatamisel ei ole täiendavate uuringute vajadus ette näha. Uuringute
vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.
10. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kotkas
Vallavolikogu esimees
Lauri ja Väike-Lauri MAAÜKSUSTE
NING LÄHIALA DETAILPLANEERING
ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, VÄÄNA-JÕESUU KÜLA
KINNISMÄLESTIS: puudub
HUVITATUD ISIK: Luule Lambing´u volitatud isik Tanel Lambing
E-post:
[email protected]
Tel. +372 517 7678
(allkirjastatud digitaalselt
DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs
Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
E-post:
[email protected]
Tel: +372 5203279
/digitaalselt allkirjastatud/
Töö nr: HDP-04/2021
2021
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3
2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 4
2.1. Asukoht 4
2.2. Pinnas 4
2.3. Reljeef ja haljastus 4-5
2.4. Hoonestus 6
2.5. Teed 6
2.6. Tehnovõrgud 6
2.7. Kehtivad piirangud 6
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6
4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7-10
5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 10
5.1. Üldised põhimõtted 10-12
5.2. Servituutide vajaduse määramine 12
5.3. Vertikaalplaneering ja sademevesi 13
5.4. Insenertehniline lahendus 13
5.4.1. Veevarustus 13
5.4.2. Kanalisatsioon 13-14
5.4.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 14
5.4.4. Elektrivarustus 15
5.4.5. Telekommunikatsioon 15
5.4.6. Soojavarustus 15
6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 15-16
7. MÜRA JA VIBRATSIOON 16
8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 16
9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 17
10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 17
11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 17
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan_730x900
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_730x1110
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 2
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
1. Detailplaneeringu koostamise alused:
• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78)
• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);
• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav
teemaplaneering;
• Harku Vallavalitsuse 14. detsember 2015 korraldus nr 872 „Projekteerimistingimuste andmine
Vääna-Jõesuu külas Lauri maaüksusele üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks“;
• Harku Vallavalitsuse 14. detsember 2015 korraldus nr 873 „Projekteerimistingimuste andmine
Vääna-Jõesuu külas Väike-Lauri maaüksusele üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks“;
2. Arengukavad ja -strateegiad:
• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega
nr 7);
3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud):
• Topo-geodeetiline alusplaan, Tiit Ploompuu töö nr G-2111 18.06.2021
4. Eesti standardid:
• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;
• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;
• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks
hajaasustus põhimõttel. Detailplaneeringuga määratakse moodustatavatele elamumaa kruntidele
ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 3
2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASUKOHT
Planeeritav ala, suurusega 5,39ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas, vahetult riigitee 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna ääres.
Detailplaneeringu ala hõlmab alljärgnevaid maaüksusi:
Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik
aadress tunnus nr.
Lauri 19801:011:1084 9690602 2,79 ha maatulundusmaa Luule Lambing
Väike-Lauri 19801:011:1085 9690602 2,6 ha maatulundusmaa Luule Lambing
Maa-ala piirnevad maaüksused on:
19801:001:2244 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:011:1144 Rehe MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:011:0210 Muinasmaa MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:011:0115 Keila metskond 29 MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
2.2. PINNAS
Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :
• 27% maa-alast on leetjas gleimuld - GI muld (GI), mulla lihtlõimis on peenliiv (pl);
• 73% maa-alast on küllastumata turvastunud muld muld (GI1), mulla lihtlõimiseks on peenliiv (pl).
Huumushorisondi tüsedus planeeritaval alal on 15-20cm turvas.
Joonis Planeeritava ala mullad (Maa-ameti kaardirakenduse andmetel)
Planeeringu ala asukoht
Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse
radoonisisaldusega alal.
Planeeritav alal on poorsete kivimitega põhjaveekihid. Põhjaveed on suhteliselt kaitstud alal.
2.3. RELJEEF JA HALJASTUS
Planeeritava ala reljeef kulgeb maa-alal lõuna-põhja suunas.
Lauri maaüksus, suurusega 2,79ha, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, millest looduslik
rohumaa moodustab 0,19ha, metsamaa 2,45ha ja muu maa 0,15ha.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 4
Väike-Lauri maaüksus, suurusega 2,6ha, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, millest looduslik
rohumaa moodustab 0,11ha, metsamaa 2,34ha ja muu maa 0,14ha.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksusel kasvava mets kohta teostas 2009. a. Aino Aaspõllu dendroloogilise
hinnangu seoses maaüksustele hoonete projekteerimistingimuste taotlusele. Koostatud
dendroloogilisest hinnangust nähtub, et:
• territoorium koosneb nii loodusliku tekkega puistutest, kui ka rajatud puistutest;
• metsastunud ala on ilmselt endine karjamaa ja võsastunud alad on endised põllud;
• võsastunud maa-ala on liigniiske, kuna endine kuivendusvõrk on hooldamatuse
tulemusena hävinud;
• ala põhjaosas laiub valdavalt väheväärtusliku sookase ja raagremmelga ning valge lepa
isetekkeline võsa, kõrgus 3-5 m;
• põhjaosa servades leidub üksikuid vanemaid puid (sookased, lepad, raagremmelgad),
mis on enamuses igerikud ja poolkuivanud;
• väärtusetu võsa tuleb välja raiuda, maa-ala kuivendada ja hiljem siia projekteerida
koos rajatistega ka väärtuslik, siia sobiv kõrghaljastus;
• maa-ala liigniiskes kirdenurgas laiub isetekkeline männi ja sookase segapuistu, mis on
kohati piiratud mustlepa ja raagremmelgaga;
• puistus on vaja läbi viia sanitaar- ja harvendusraie; valgust vajavate mändide
säilimiseks on vaja välja raiuda siin kasvavad igerikud lehtpuud; säilitada veel
elujõulised harilikud männid;
• maa-ala kesk ja lõunaosa endistele põllumaadele on istutatud ligi 20 - 25 aastat tagasi
hariliku kuuse ja hariliku männi kulissistandused; puud on kohati tihedas koosluses
valguspuuduses kasvades laasunud, võrade pikkuseks on sageli ainult 2-3 meetrit;
juurdekasv puudub või on minimaalne; harilik mänd, mis on eriti valguslembene
puuliik, on juba enamuse ära kuivanud, alles on üksikud poolkuivanud puud;
kuuskedest on ligi kolmandik juba hävinud või kohe hävinemas, põhjuseks on
valguspuudus ja kuusele ebasobiv kasvukoht.
Dendroloogilise hinnangu kokkuvõttes leitakse, et:
• alal puuduvad hinnalised ja säilitamist väärivad puud;
• liiga tihedalt rajatud ja pärast istutamist hoolduseta jäetud puistudel pole perspektiivi;
• kui juba praegu on kohati kuni kolmandik puudest kuivanud või poolkuivanud, osa puid
on kahjustatud juurepesu poolt, siis isegi praegu läbi viidud harvendusraied ei suuda
seda ala enam päästa, puistu hävib;
• maa-ala vajab korralikku harvendus - ja sanitaarraiet, igerik võsa tuleb likvideerida ja
rajada uus kuivendussüsteem.
Kokkuvõttes nähtub, et Väike-Lauri ja Lauri maaüksustel laiuvad puistud ei ole põlised metsa-alad, vaid
viimase neljakümne aasta jooksul rajatud (istandus) või ise tekkinud loodusliku külvi tagajärjel. Puistud
on valdavalt väheväärtuslikud. Eriti on väheväärtuslik isetekkeline puistu maaüksuste planeeritud
elamumaa aladel. Maa-ala liigniiskuse, ebapiisava valguse, juurepesu kahjustuse tõttu on istutatud
kuusepuistud osaliselt kuivanud ja hävinemas. Puistute seisukorda võib parandada kuivendussüsteemi
rajamine ning harvendus- ja sanitaarraie.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 5
2.4. HOONESTUS
Lauri ja Väike-Lauri maaüksustel ehitised ja rajatised puuduvad.
2.5. TEED
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 20,88-21,25.
Juurdepääs maaüksusele on tagatud olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 29.95.
2.6. TEHNOVÕRGUD
Paneeritaval alal kulgevad alljärgnevad tehnovõrgud:
TÜRISALU:KEJ nr. K215216220 1-20kV elektriõhuliin kaitsevöönd on 10m liini teljest mõlemale poole.
Telia Eesti AS kuuluv sideehitise (nr 163472593) kaitsevöönd on 1m ehitile teljest mõlemale poole.
2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD
Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)
alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.
Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.
Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni
30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud
juhul vähendada. Seega on teel 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 30m tee kaitsevöönd tee
äärmise sõiduraja välimisest servast.
TÜRISALU:KEJ nr. K215216220 1-20kV elektriõhuliin kaitsevöönd on10m liini teljest mõlemale poole.
Telia Eesti AS kuuluv sideehitise (nr 163472593) kaitsevöönd on1m ehitile teljest mõlemale poole.
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeritav ala asub tiheasustatud Vääna-Jõesuu ja Naage külade vahel, vahetult Tallinn-Rannamõisa-
Klooga maantee ääres. Ümbritsevad alad on valdavalt metsad.
Detailplaneeringuga haaratud maa-alast ca 250m põhja poole paiknevad tihedamalt elamumaa
krundid, millede suurused jäävad vahemikku 1183 – 6448m² ning ca 60m ida pool paikneb endine
aianduskooperatiivi maa-ala, kus elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 924-1695m².
Piirkonnas asuvad hooned ja abihooned paiknevad kinnistul lahtiselt, kus hoone paigutamisel on
lähtutud olemasolevast loodusest. Peamiseks katuse tüübiks on viilkatused, kuid esineb ka kelpkatust.
Hoonetel puudub ühtne arhitektuuristiil. Fassaadimaterjalidena on kasutatud puitlaudist, krohvi,
fassaadkivi. Esineb ka palkhooneid.
Planeeritavalt alalt on tagatud transpordiühendused. Lähim ühistranspordipeatus jääb planeeringuala
sissesõidutee äärde. Lähimad kauplused ja haridusasutus (6 klassiline kool) jäävad Vääna-Jõesuu
keskusesse, ca 2,6 km kaugusele.
Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud on:
• Ranna maaüksuse maatüki I detailplaneering, kehtestatud 22.04.2004 otsusega 28;
• Liivanurme ja Suur-Ranna maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 28.05.2009 otsusega nr 49;
• Keila metskond 26 osa detailplaneering, kehtestatud 10.12.2019 otsusega nr 683;
• Tagametsa maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 28.06.2021 otsusega nr 55.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 6
4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA
Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega
tuumalad).
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke
alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu
kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustusalal ja maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe
režiimiga looduslik haljasmaa.
VÄLJAVÕTE HARKU VALLA TEEMAAPLANEERINGU KAARDIST
Planeeringu ala asukoht
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 7
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise
tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.
Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille
sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe
režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o
põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid
niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse
põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel, mida on
täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava
ning tihehoonestusalasid täpsustava t eemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) seletuskirja
punktis 3.3 määratud tingimustega.
Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega
seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal
(sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul
haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:
- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde
kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete
paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasustusaladele ei ole
lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;
- leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega
maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks
elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus;
- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2000 kuni
3000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos
elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala
nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete
hajusalt paigutumiseks;
- hoonestuse rajamisele eelnevalt tuleb ehitamisest huvitatud isikul rajada juurdepääsud avalikult
kasutavatele teedele ning valmis ehitada kõik hoonestuse kasutuselevõtuks vajalikud
infrastruktuurirajatised (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektrikaablid või -liinid sidekaablid,
sooja- ja gaasitorustikud v.a maakütte kollektorid ühe krundi sees).
Vastavalt teemaplaneeringule paikneb planeeritav ala Keila-Joa-Türisalu väärtuslikul maasikul. Keila-
Joa-Türisalu väärtuslik maastik on Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonna-tingimused määratud riikliku tähtsusega maastik, mis paikneb
Harku vallas vaid väikses osas ning asub põhiosas Lääne-Harju valla territooriumil.
Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga alad, milles leidub nii kohalikku
identiteeti määratlevaid elemente kui ka elupaiku mitmesugustele looma- ja taimeliikidele. Maastike
väärtused võivad olla nii kultuurilis-ajaloolised, puhkemajanduslikud, esteetilised, identiteedilised kui
ka looduslikud.
Kultuurilis-ajalooline väärtus omistatakse traditsioonilisele kultuurmaastikule, milles on suures osas
säilinud asustusstruktuur ja teedevõrk, samuti paikadele, mis on seotud muistendite ning
ajaloosündmustega. Väärtust lisavad erinevatest ajajärkudest pärinevad üksikelemendid. Objektide
väärtus sõltub nende olukorrast ja sellest, kui haruldased või iseloomulikud on need piirkonnale.
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 8
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused
hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Puhkemajandusliku väärtusega maastik on vahelduva reljeefi ja taimestikuga. Seal on esindatud nii
metsakooslused, veekogud kui ka vaatamisväärsused. Väärtuse olemasolu eelduseks on hea
ligipääsetavus.
Väljavõte Maa-ameti ajalooliselt kaardilt aastatel 1935-1939
Planeeringu ala asukoht
Väike-Lauri ja Lauri maaüksustel laiuvad puistud ei ole põlised metsa-alad, vaid viimase neljakümne
aasta jooksul rajatud (istandus) või ise tekkinud loodusliku külvi tagajärjel. Puistud on valdavalt
väheväärtuslikud. Eriti on väheväärtuslik isetekkeline puistu maaüksuste planeeritud elamumaa aladel.
Kuigi planeeritavale alale on hea ligipääs, siis puhkemajanduslikku väärtust ta siiski ei oma.
Esteetiline väärtus on olemuselt subjektiivne, sest põhineb täielikult inimeste arvamusel. Maastike
hindamisel arvestatakse selle ilu, mitmekesisust, hooldatust ja omapära.
Maa-ala liigniiskuse, ebapiisava valguse, juurepesu kahjustuse tõttu on istutatud kuusepuistud osaliselt
kuivanud ja hävinemas. Puistute seisukorda võib parandada kuivendussüsteemi rajamine ning
harvendus- ja sanitaarraie. Planeeritava ala esteetilise väärtust on võimalik tagada vaid maaüksuste
nagu iga teise maaüksuse maastikukujunduse tulemusel ning sobilikud arhitektuuriliseta tingimustega
hoonete rajamisel.
Identiteediline väärtus on aladel ja objektidel, mis on kohalike elanike jaoks olulised.
Võib oletada, et maaüksustele on rajatud kuuseistandus pärast tee rajamist Türisalu pangala, et vältida
teelt tulenevat liiklusest tingitud saaste ja müra levimist. Ei ole täheldatud, et planeeritav ala oleks
kohalike elanike jaoks olulise tähtsusega.
Loodusliku väärtusega maastikul leidub rohkesti väärtuslikke elupaiku, kaitsealasid, puhtaveelisi
veekogusid, põlismetsasid ja pool-looduslikke kooslusi. Seal võib olla looduslikke või looduslähedasi
elemente nagu näiteks rändrahnusid, karstivorme, paljandeid, alleesid ja põllusaari.
Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taimeega loomaliike ega Natura2000 ala. Lähi piirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeritud hoonete rajamine ei
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 9
põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline
keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või
mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse,
mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS
5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on selgitada välja võimalused maaüksuse jagamiseks
hajaasustus põhimõttel ning määrata moodustatavatele elamumaa krundile ehitusõigus üksikelamu ja
abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning
tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Planeeringu eesmärgiks on:
• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;
• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;
• lahendada planeeringuala juurdepääs;
• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.
Planeeritavad krundid
Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine
nr kasutusotstarve planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve kü.
DP liigi järgi % suurus m² liites, lahutades (+/-) osade pindala m² liikide järgi
1 ML 23477 19801:011:1085 -23477 Maatulundusmaa
2 EP 2513 19801:011:1085 -2513 Maatulundusmaa
3 EP 2500 19801:011:1084 -2500 Maatulundusmaa
4 ML 25467 19801:011:1084 -25467 Maatulundusmaa
EP- üksikelamu maa; ML- muu looduslik maa;
Hoonete arv krundil (elamu/abihoone)
Suurim korruselisus- elamu/abihoone
Maa sihtotstarve ja osakaal (% )
Maa sihtotstarve ja osakaal (%)-
-detailplaneeringu liikide kaupa
Suurim hoonete kõrgus-kõrgus
Krundi planeeritud suurus m²
Suurim ehitisealune pind m²
Katastriüksuse liikide kaupa
normatiivne/kavandatav
(maapealne/maa-alune)
maapealne/maa-alune
Parkimiskohtade arv-
Hoonestusala suurus
Suletud brutopind
Elamu/abihoone
maapinnast (m)
Tulepüsivus
Pos. nr
1 23477 - - - - - ML M 100 - - -
100
2 2513 400 1648 II/I 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 700 TP3 3/3
3 2500 400 1619 II/I 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 700 TP3 3/3
4 - - - - - ML M 100 - - -
100
Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, M-maatulundusmaa maa
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 10
Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud
järgmised ehituspõhimõtted:
Projekteerimise reeglid
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused“ § 19. Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.
(2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon
horisontaaltasapinnal.
(3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu,
lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei
võeta arvesse hoone küljes olevat:
1) vihmaveesüsteemi;
2) päikesekaitsevarjestust;
3) terrassi;
4) kaldteed ning treppi;
5) valguskasti;
6) vundamendi taldmikku;
7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned:
• Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb
arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt
harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga
väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).
Arhitektuursed tingimused planeeritud elamumaa kruntidel pos.2 ja 3
Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 üksikelamu ja 2 abihoonet
Elamu võib projekteerida maksimaalselt II korruselisena, kõrgusega maapinnast kuni 9m
Kahekordse hoonemahu puhul kavandada üks maapealne korrus + katusekorrus (korrus, mille
pinnast suurem osa on madalam kui 2,5 m ning mille ruumidel on kaldseinad või kaldlaed).
Abihoone I korruselisena, kõrgusega maapinnast kuni 5m
Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 28-45kraadi. Sellest lähtuvalt
on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0-35º ning katusekorrusega
üksikelamul 28-45º;
Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist
hoonestusmahtude ja olemasolevate katuste kallete osas.
Kasutatavad ehitusmaterjalid
Kuna on tegemist hajaasutus piirkonnaga, siis on lubatud palkmajade rajamine. Eelistada naturaalseid
materjale (puit, kivi, krohv, metall, katusekivi). Välisviimistluses kasutada 50% ulatuses puitlaudist. 50%
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 11
laudise nõue tuleneb just palkhoonest erinevatel fassaadidel so tellis, krohv, kivi jne. Omavahel võib
kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.
Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.
Katusekattematerjaliks võivad olla kas tumedas toonis SBS-kummibituumenkatted, kivi- või
plekkkatted.
Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.
Aiad ja piirded
Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,5
meetrit. Eelistatud on madalad, väärtusliku maastikule sobivaid piirdeaiad. Lubatud kasutada puitlipp-,
varbmetall- või metallvõrkaeda. Kivisokliga ja läbipaistmatuid plankaedu ei ole lubatud rajada.
Teed ja platsid
Juurdepääs maaüksusele on tagatud olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 29.95. Lauri ja Väike-
Lauri maaüksust läbivat killustikkattega teed on planeeritud laiendada 3,5m-ni ning krundi pos 2 ees on
võimalus autode manööverdamiseks. Krunte läbiv tee on maaomanike suulisel kokkuleppel
juurdepääsuks ka Muinasmaa (katastritunnusega 19801:011:0210) maaüksusele, mille osas tuleks
seada juurdepääsutee servituut.
Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.
Detailplaneeringus on kavandatud 2 parkimiskohta igal elamumaa krundil ning 1 parkimiskoht külaliste
tarbeks on elamumaa kruntide juurde kuuluval maatulundusmaa krundil.
5.2. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE
Servituutide näol on tegemist asjaõiguslike kasutusõigustega, mille puhul õigustatud isikul on ühel või
teisel viisil õigus võõrast kinnisasja kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud
isiku tegevust oma kinnisasjal. Servituudid on vajalikud kinnistuid läbivate tehnovõrkude ning teede
rajamiseks ja hooldamiseks.
Servituudi laius määratakse ehitisel kaitsevööndi ulatuses. Ehitusseadustiku kohaselt on ehitise
kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus
taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse
ning ehitise toimivuse tagamiseks.
Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi ja selle lähiala kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks:
1) Juurdepääsutee servituudi vajadus planeeritavatele kruntidele pos.1 ja 2 ning Muinasmaa kinnistu
igakordese omaniku kasuks.
2) Servituudi vajadus olemasolevale elektriõhuliinile (kuni 20 kV), kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja
kasuks (kaitsevööndi ulatus on 10m liini teljest mõlemale poole ).
3) Servituudi vajadus planeeritava elektriõhuliinil (kuni 1 kV), kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja
kasuks (kaitsevööndi ulatus on 2m liini teljest mõlemale poole ).
3) Planeeritava elektri kaabli servituut krundi pos. 2 kasuks.
4) Puurkaevu ja veetrassi servituut kruntide pos. 2 ja 3 kasuks
3) Servituudi vajadus olemasolevale sidekaabli kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks (koridori
laius 2 m (1m ehitile teljest mõlemale poole )).
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 12
5.3. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI
Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta
hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui
hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada
selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Sademevete juhtimine naaberkinnistule
ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud.
Sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse sademeveed
juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav on ette näha
sademevee kogumine kastmisveeks.
Maaüksutel kinni kasvanud kraavid tuleb puhastada võsast ning süvendad.
5.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS
Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja
hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.
Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.
Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsus number 30 on määratud detailplaneeringutes elamuühiku
teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.
Antud piirkonnas puuduvad ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitorustikud.
5.4.1. VEEVARUSTUS
Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =0.6m³/d. Veevarustus on lahendatud planeeritava
puurkaevu baasil.
Peale ÜVK kohase veetrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuste igakordne omanik kohustatud 2
aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel,
sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.
5.4.2. KANALISATSIOON
Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni
0,6m³/d. Planeeritava elamumaa krundi juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast-
kogumismahutisse min. 8m³ või biopuhastite baasil. Reovee lahendus täpsustatakse edaspidise töö
käigus.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ §5 omapuhasti rajamise
nõuded.
(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse
omapuhasti korral;
2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;
3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub
ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;
4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes alla nõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes
allavoolu.
Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 13
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
(edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee
juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2
tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib
heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Peale ÜVK kohase kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on igakordne maaüksuste omanik
kohustatud 2 aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga trassi valdaja poolt
seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.
5.4.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED
Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.
Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu
alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim
tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).
Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine
(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima
nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.
(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse
ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri
pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda
üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste
hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-
klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega.
(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui
ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:
1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;
2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele
hoonele või rajatisele.
Kuna detailplaneeringuga kavandatud kaks elamumaa krunti on moodustatud hajaasustus tingimustel,
siis vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 hajaasustusega piirkonna üksik- ja kaksikelamutele
ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis
antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtu kohta. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul
tagatakse planeeringu alast ca 2,6km kaugusel paiknevatest tuletõrjehüdrantidest, mis paikneb Hiie
tee ja Tropsi tee ristmiku lähistel.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 14
5.4.4. ELEKTIVARUSTUS
Elektrivarustus tagatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
Detailplaneeringu alal objektide elektrivarustuseks on planeeritud 0,4kV õhukaabeliin, mis kulgeb
mõõda olemasoleva 10kV õhuliini maste. Liitumiskilpide toide on planeerida Muinasmaa (Tabasalu )
alajaamast (M307502).
Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
5.4.5. TELEKOMMUNIKATSIOON
Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga.
5.4.6. SOOJAVARUSTUS
Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada
elektrikütet, pelletikütet, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms. Rajatava
hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.
Soojavarustuseks kruntidel võib rajada soojuspuurauke.
Soojuspuurauk on võimalik puurida majast 2 m
kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on
min 10m. Puuraugud on lubatud antud
detailplaneeringu alal sügavusega 50-60m ja 200m²
eramu küttevajaduse katmiseks on vaja puurida 5
puurauku.
6. HALJATUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD
Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest
tulenevaid kujasid. Olemasolev kõrghaljastus, mis ei jää otseselt ette ehitustegevusele, kuulub
maksimaalses ulatuses säilitamisele.
Maaüksutel kinni kasvanud kraavid tuleb puhastada võsast ning süvendad.
Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma
sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.
Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest.
Jäätmed.
Jäätmed tuleb koguda liigiti.
Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.
Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele
märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse
vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad
köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi
biojäätmete konteinerit.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 15
Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja
haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.
7. MÜRA JA VIBRATSIOON
Planeeringu realiseerimisega ei suurene piirkonna liikluskoormus ega müratase.
Hoone siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ kohaselt.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks sõidukite turvaline liikumine, sh mahasõit
riigiteel 11390.
8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all
olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab
radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,
kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,
elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,
puurkaevud, ehitusmaterjalid.
Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja
tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega
kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele
elusolenditele ohtu ei kujuta.
Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse
radoonisisaldusega alal.
Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne
detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi
teha elamutele pinnase mõõtmised.
Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoonete projekteerimisel.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 16
9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu
vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.
10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:
1) maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse otstarbele;
3) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine
kinnistusraamatusse;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu
realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest
liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;
5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi
ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse
realiseerimist sellel maaüksusel.
11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,
tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 17
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan_730x900
Joonis_4_Põhijoonis-ESKIIS_730x1110
Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala detailplaneering töö nr HDP-04/2021 lk 18
Saatja: Kaisa Pagil <
[email protected]>
Saadetud: 29.12.2021 11:48
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Vääna-Jõesuu külas Lauri ja Väike-Lauri maaüksuse ning lähiala
detailplaneeringu algatamine ja eskiislahenduse tutvustamise arutelu
Tere!
Edastan Vääna-Jõesuu külas Lauri ja Väike-Lauri maaüksuse ning lähiala
detailplaneeringu algatamise otsuse nr 93, lisatud manusesse.
Detailplaneeringu eskiisilahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimub
03.02.2022 kell 16.00 .
Lugupidamisega
Kaisa Pagilassistent ________________________________
Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606
3839Mob: 5553 9321