Teie 02.11.2021 nr 1-4/21/5393
Keskkonnaministeerium Meie 29.12.2021 nr 1.1-11/7695-4
[email protected]
Keskkonnatasude seaduse ja
pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud härra keskkonnaminister
Esitasite Rahandusministeeriumile arvamuse andmiseks keskkonnatasude seaduse ja
pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle analüüsimisel jõudsime järeldusele, et
eelnõul on sedavõrd olulisi puudusi, et saadetud kujul ei ole võimalik seda toetada. Puudused,
millele viitame, on järgmised.
Vabariigi Valitsus on 21.04.2021 kabinetinõupidamisel heaks kiitnud ladestustasu tõusu ja
põletustasu kehtestamise, mille abil koguda vahendeid riigieelarve kulude katteks. Eelnõuga
kavandatakse kehtestada tasud tunduvalt suuremate summade kogumiseks, mida Vabariigi
Valitsus seni ei ole arutanud ega otsustanud. Kuigi osa keskkonnatasust peaks nimetatud
otsuse kohaselt olema kogutud põletustasuna, siis põletustasu kehtestamist eelnõu üldse ette
ei näe.
Ehkki eelnõus kavandatakse olulisi rahalisi kohustusi nii ettevõtetele kui tasu tõusude kaudu
ka eraisikutele, ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mõjuanalüüsi. Mistahes maksude
või tasude kehtestamisel või tõstmisel on mõjuanalüüs vältimatult vajalik.
Eelnõus ei ole piisavalt selgitatud, kuidas jaotuvad rollid jäätmete kogumisel kohalike
omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide vahel. Jäätmete kogumine peab olema
kirjeldatud oluliselt detailsemalt.
Eelnõus kavandatakse dubleerivat regulatsiooni pakendiaktsiisi seaduses sätestatule. Sellist
regulatsiooni oleks võimalik kehtestada vaid juhul, kui samaaegselt tühistada pakendiaktsiisi
seadus, mis kohustab tasuma pakendiaktsiisi taaskasutamata pakendilt, kui sihtmäärad jäävad
täitmata. Seetõttu eeldab uue regulatsiooni kehtestamine arutelu Vabariigi Valitsuses.
Kavandatav regulatsioon eeldab, et ringlusse võtmata jätmise tasu makstakse igalt ringlusse
võtmata pakendijäätmete kilolt. Samas on kogu pakendijäätmete massi arvutamise statistika
aluseks kehtiv metoodika, mis lähtub jäätmeuuringu andmete üldistamisest kogu Eestis
tekkivale pakendimassile. Sellise metoodika alusel leitud pakendikogus on oluliselt suurem
kui Pakendiregistris arvel olev pakendimass, jäätmete tekitaja aga saame tuvastada vaid
registriandmete alusel, suur osa jäätmemassist on omanikuta ja on ebaselge, kes peaks tasuma
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ringlusse võtmata jätmise kulud. Eelnõu ei näe ette ka järelevalve tugevdamise sätteid, et
jäätmete omanikke selgelt tuvastada. Seega ei ole võimlik uut regulatsiooni vastu võtta enne
kui kogu pakendimassi arvutamise alusena ei kasutata Pakendiregistri andmeid ja registris ei
ole arvel kogu pakendimass. Samuti on meie hinnangul keeruline süsteemi rakendada ilma
järelevalve olulise tõhustamiseta.
Eelnõu seletuskirjas on väited, et Eestis on olemas piisavalt jäätmete ümbertöötlemise
võimalusi ja ringlussevõtu kulu ühe tonni jäätmete kohta on umbes 100 eurot. Jäätmekäitlejad
on juhtinud tähelepanu sellele, et ümbertöötlemise võimekus ei ole piisav juba praegu kehtiva
sihtmäära saavutamiseks ja kindlasti mitte kogu plastpakendi massi käitlemiseks. Samuti
viitavad nad töötluskohtades pakutavatele hindadele, mis algavad 150 eurost tonni jäätmete
kohta. Seetõttu tuleb analüüsida ka kavandatava regulatsiooni rakendamist tulenevalt
töötlemisvõimaluste olemasolust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Velda Buldas 611 3622
[email protected]
2