dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 29. detsember 2021
Viit
1.1-11/9003-2
Registreeritud
29. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-119003-2 29.12.2021 Väljaminev kiri.asice413 KB

Sisu (failidest)

Teie 16.12.2021 nr 1.2-2/169-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 29.12.2021 nr 1.1-11/9003-2 Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud tervise- ja tööminister Kiik Rahandusministeerium kooskõlastab tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral: 1. Eelnõu § 4 näeb ette tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohustuse. Sama paragrahvi lõike 5 järgi tekib aga olukord, kus kindlustuskohustusega isiku rikkumine kindlustusandja ees vabastab ta edaspidi kindlustuskohustusest. Kui eesmärgiks on ette näha kindlustusandjale alus keelduda lepingu sõlmimisest kindlustusandja suhtes pahatahtlikult käitunud kindlustusvõtjaga, siis soovitame sätte vastavalt ümber sõnastada. Samuti mõelda, kas vastava aluse ettenägemine on vajalik (üldjuhul ei näe eriseadused ette eraldi aluseid kindlustuslepingu sõlmimisest keeldumiseks, vaid kohaldatakse võlaõigusseaduse põhimõtteid). Vajadusel võib ette näha, et kindlustusandjal ei ole kohustust lepingut sõlmida näiteks juhul, kui kindlustuskohustusega isik ei esita vajalikku teavet, mida kindlustusandja peab vajalikuks kindlustusriskide hindamiseks. 2. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 5 lõikes 1 selgelt, kes on see isik, kes vastutab Terviseameti ees lepingu kohta teabe esitamise kohustuse täitmise eest. Kavandatud sõnastuse kohaselt juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja ja kindlustusandja on kokku leppinud, et viimane esitab ise teabe lepingu kohta, ei ole selge, kes on täitmise kohustuse eest vastutav Terviseameti ees. Soovitame selguse huvides panna vastutavaks üksnes tervishoiuteenuse osutaja, kes peab tagama vastava info edastamise (tervishoiuteenuse osutaja ei pea tingimata kohustust täitma isiklikult). 3. Palume selgitada, mis on § 7 lõikes 1 sedastatu mõte (kas tegemist on erisusega võrreldes eelnimetatud VÕSi sättega? VÕS § 434 lõige 1 näeb ette, et kindlustusandja peab väljastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi. 4. Palume kaaluda, kas eelnõu § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevused võiksid olla samuti käsitatavad kui ravimi väär kasutamine? Vajadusel võib punkti muuta järgmiselt „/…/või ravimi muu väär kasutamine“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 5. Palume selgitada, mis on eelnõu § 12 lõike 2 mõte (erisus VÕS-st). VÕS § 521 lõige 8 reguleerib kahju hüvitamist omavastutuse rakendamise korral. 6. Sooviksime saada täiendavaid selgitusi eelnõu §-s 16 sätestatud ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise arvutamise osas: Esiteks, kuidas ja kelle poolt toimub eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatud hüvitise arvutamise aluseks oleva netotulu tuvastamine. Samas lõikes on muuhulgas sätestatud, et „/../ [a]rvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal patsient oli ajutiselt töövõimetu.“ Küsimus tekib maksukorralduse seaduse muutmise teemal, kus seletuskirja kohaselt on maksusaladust sisaldava teabe avaldamine vajalik kindlustusandjale hüvitise määramiseks. Märgime, et Maksu- ja Tolliametil ei ole andmeid selle kohta, mitmel kalendripäeval oli patsient töövõimetu, mistõttu ei ole Maksu- ja Tolliametil ka võimalik kirjeldatud netotulu ise tuvastada. Teiseks, mida peetakse silmas eelnõu § 16 lõikes 2 sätestatud termini „katkematult“ all? Kolmandaks, eelnõu § 16 lõige 4 ei arvesta sellega, et füüsilisest isikust ettevõtja võib olla ka ettevõtluskonto omanik ja kasutada seda tulu teenimisel. Ettevõtluskonto aga füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei kajastu, ent arvestades kõnealuse sätte eesmärki, tuleks sellises olukorras ettevõtluskonto kaudu tulu teenimist siiski arvesse võtta. Neljandaks, eelnõu § 16 lõige 5 ei arvesta asjaoluga, et Maksu- ja Tolliamet saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga andmeid eelmise kalendriaasta kohta, mitte jooksva kalendriaasta kohta. Sellisel juhul, kui kindlustusjuhtum realiseerub näiteks kalendriaasta keskel, ei ole Maksu- ja Tolliametil andmeid, mida anda hüvitise suuruse määramiseks. 7. Eelnõu § 21 lõike 1 sõnastuse kohaselt tuleb kahjujuhtumist teavitada kindlustusandjat. Lõikest 2 tulenevalt võib järeldada, et kahjujuhtumist võib teavitada ka tervishoiuteenuse osutajat ja et nõue tuleb esitada tervishoiuteenuse osutajale. Teeme ettepaneku, et teavitamine ja nõude esitamine oleks paremini läbimõeldud ja võimalusel lähtuda kahjujuhtumist teavitamisel ja nõude esitamisel VÕS regulatsioonist, sh § 521 lõikest 1 ja § 522 lõikest 1. Ilmselt on kahjustatud isikul lihtsam pöörduda talle tervishoiuteenust osutanud isiku poole, kuid keerulisem kindlaks teha tema kindlustusandjat. Siiski, isik võib nõudega pöörduda ka otse kindlustusandja poole, kui kindlustusandja on teada. 8. Palume võimalusel kaaluda eelnõu § 21 lõike 9 sellisel kujul väljajätmist ja lähtuda põhimõttest, et kahju hüvitamist eraldi taotlema ei pea (piisab kahjujuhtumist teavitamisest ja nõude esitamisest) ning sellest, et kindlustusandja teeb vajalikud toimingud kahjujuhtumi toimumise kindlakstegemiseks, täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul. Samuti on kindlustusandjal mõjuval põhjusel võimalik vajalike toimingute tegemiseks ka tähtaega pikendada. Samuti palume selgemalt välja tuua, et kindlustusandja hüvitab kahju või teavitab hüvitamisest keeldumisest viivitamata kõigi vajalike toimingute tegemisest arvates. 9. Eelnõu § 27 üleminekusätete kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutajal sõlmida leping 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest (1. juuli 2024. a), kuid seletuskirjas selgitatakse, et see kohustus tuleb täita 90 päeva jooksul jõustumisest (lk 14). Seletuskirjas selgitatakse, et üleminekuaeg on vajalik tervishoiuteenuse osutajale selleks, et viia läbi vastavad hanked, teha vajalikke ettevalmistusi tervishoiusektoris, sh luua vajalikud IT-lahedused ning 2 kindlustusandjale selleks, et luua kindlustusjuhtumite menetlemiseks vajalik võimekus. Siinkohal märgime, et kindlustusandjate kahjukäsitlemise ja juhtumite menetlemise ning hüvitamise kompetents on olemas ka praegu, kuid kindlasti vajavad kindlustusandjad uue kindlustuse pakkumise väljatöötamiseks lisaaega selleks, et välja töötada tingimused, sisse seada vajalikud tööprotsessid, lahendada kindlustusriskide edasikindlustamisega seonduv. Samuti eeldab ainuükski kindlustuslepingu sõlmimine rida eelnevaid tegevusi ja toiminguid. Ühtlasi märgime, et seletuskirjas ei ole selgitatud, mis saab enne seaduse jõustumist sõlmitud ja seaduse jõustumise ajal kehtivatest tervishoiuteenuse osutaja (vabatahtlikest) vastutuskindlustuse lepingutest ja seda, kas need võiksid edasi kehtida kuni poliisil märgitud ajani. 10. Eelnõu §-ga 31 täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 punktidega 59 ja 60. Seletuskirjas ega varasema dialoogi käigus ei ole Sotsiaalministeerium muudatuse tausta avanud ega selgitanud, samuti ei ole Maksu- ja Tolliametile teada, milliseid andmeid ja millisel kujul kindlustusandja ja Terviseamet vajavad. Seega ei ole võimalik ka tuvastada, kas ja millist liiki andmeid Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslaste registrist üldse väljastada saab. Ühtlasi ei ole seletuskirjas märgitud, kas andmete edastamise võimekuse loomine vajab Maksu- ja Tolliametil infotehnoloogilisi arendusi, millega kaasnevad täiendavad kulud ning mis vajavad täiendavat rahastust (ja millised on sel juhul katteallikad). Palume eespool nimetatud maksukorralduse seaduse muutmisega seonduv informatsioon esitada seletuskirjas, sh esitada informatsioon võimalike lisakulude katteallikate kohta, ning edastada see Rahandusministeeriumile enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist, et vajadusel oleks võimalik veel eelnõu ja seletuskirja teksti täiendada . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Virge Aasa 6113549 [email protected] Linda Lelumees 611 3550 [email protected] Anneli Valgma 611 3289 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →