Teie 16.12.2021 nr 1.2-2/169-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 29.12.2021 nr 1.1-11/9003-2
Tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud tervise- ja tööminister Kiik
Rahandusministeerium kooskõlastab tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega
arvestamise korral:
1. Eelnõu § 4 näeb ette tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohustuse. Sama paragrahvi lõike
5 järgi tekib aga olukord, kus kindlustuskohustusega isiku rikkumine kindlustusandja ees
vabastab ta edaspidi kindlustuskohustusest. Kui eesmärgiks on ette näha kindlustusandjale
alus keelduda lepingu sõlmimisest kindlustusandja suhtes pahatahtlikult käitunud
kindlustusvõtjaga, siis soovitame sätte vastavalt ümber sõnastada. Samuti mõelda, kas vastava
aluse ettenägemine on vajalik (üldjuhul ei näe eriseadused ette eraldi aluseid
kindlustuslepingu sõlmimisest keeldumiseks, vaid kohaldatakse võlaõigusseaduse
põhimõtteid). Vajadusel võib ette näha, et kindlustusandjal ei ole kohustust lepingut sõlmida
näiteks juhul, kui kindlustuskohustusega isik ei esita vajalikku teavet, mida kindlustusandja
peab vajalikuks kindlustusriskide hindamiseks.
2. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 5 lõikes 1 selgelt, kes on see isik, kes vastutab
Terviseameti ees lepingu kohta teabe esitamise kohustuse täitmise eest. Kavandatud sõnastuse
kohaselt juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja ja kindlustusandja on kokku leppinud, et viimane
esitab ise teabe lepingu kohta, ei ole selge, kes on täitmise kohustuse eest vastutav
Terviseameti ees. Soovitame selguse huvides panna vastutavaks üksnes tervishoiuteenuse
osutaja, kes peab tagama vastava info edastamise (tervishoiuteenuse osutaja ei pea tingimata
kohustust täitma isiklikult).
3. Palume selgitada, mis on § 7 lõikes 1 sedastatu mõte (kas tegemist on erisusega võrreldes
eelnimetatud VÕSi sättega? VÕS § 434 lõige 1 näeb ette, et kindlustusandja peab väljastama
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi.
4. Palume kaaluda, kas eelnõu § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevused võiksid olla samuti
käsitatavad kui ravimi väär kasutamine? Vajadusel võib punkti muuta järgmiselt „/…/või
ravimi muu väär kasutamine“.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
5. Palume selgitada, mis on eelnõu § 12 lõike 2 mõte (erisus VÕS-st). VÕS § 521 lõige 8
reguleerib kahju hüvitamist omavastutuse rakendamise korral.
6. Sooviksime saada täiendavaid selgitusi eelnõu §-s 16 sätestatud ülalpidamishüvitise ja
töövõimetushüvitise arvutamise osas:
Esiteks, kuidas ja kelle poolt toimub eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatud hüvitise arvutamise
aluseks oleva netotulu tuvastamine. Samas lõikes on muuhulgas sätestatud, et „/../
[a]rvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal patsient oli ajutiselt töövõimetu.“ Küsimus
tekib maksukorralduse seaduse muutmise teemal, kus seletuskirja kohaselt on maksusaladust
sisaldava teabe avaldamine vajalik kindlustusandjale hüvitise määramiseks. Märgime, et
Maksu- ja Tolliametil ei ole andmeid selle kohta, mitmel kalendripäeval oli patsient
töövõimetu, mistõttu ei ole Maksu- ja Tolliametil ka võimalik kirjeldatud netotulu ise
tuvastada.
Teiseks, mida peetakse silmas eelnõu § 16 lõikes 2 sätestatud termini „katkematult“ all?
Kolmandaks, eelnõu § 16 lõige 4 ei arvesta sellega, et füüsilisest isikust ettevõtja võib olla ka
ettevõtluskonto omanik ja kasutada seda tulu teenimisel. Ettevõtluskonto aga füüsilise isiku
tuludeklaratsioonis ei kajastu, ent arvestades kõnealuse sätte eesmärki, tuleks sellises
olukorras ettevõtluskonto kaudu tulu teenimist siiski arvesse võtta.
Neljandaks, eelnõu § 16 lõige 5 ei arvesta asjaoluga, et Maksu- ja Tolliamet saab füüsilise
isiku tuludeklaratsiooniga andmeid eelmise kalendriaasta kohta, mitte jooksva kalendriaasta
kohta. Sellisel juhul, kui kindlustusjuhtum realiseerub näiteks kalendriaasta keskel, ei ole
Maksu- ja Tolliametil andmeid, mida anda hüvitise suuruse määramiseks.
7. Eelnõu § 21 lõike 1 sõnastuse kohaselt tuleb kahjujuhtumist teavitada kindlustusandjat.
Lõikest 2 tulenevalt võib järeldada, et kahjujuhtumist võib teavitada ka tervishoiuteenuse
osutajat ja et nõue tuleb esitada tervishoiuteenuse osutajale. Teeme ettepaneku, et teavitamine
ja nõude esitamine oleks paremini läbimõeldud ja võimalusel lähtuda kahjujuhtumist
teavitamisel ja nõude esitamisel VÕS regulatsioonist, sh § 521 lõikest 1 ja § 522 lõikest 1.
Ilmselt on kahjustatud isikul lihtsam pöörduda talle tervishoiuteenust osutanud isiku poole,
kuid keerulisem kindlaks teha tema kindlustusandjat. Siiski, isik võib nõudega pöörduda ka
otse kindlustusandja poole, kui kindlustusandja on teada.
8. Palume võimalusel kaaluda eelnõu § 21 lõike 9 sellisel kujul väljajätmist ja lähtuda
põhimõttest, et kahju hüvitamist eraldi taotlema ei pea (piisab kahjujuhtumist teavitamisest ja
nõude esitamisest) ning sellest, et kindlustusandja teeb vajalikud toimingud kahjujuhtumi
toimumise kindlakstegemiseks, täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramiseks
lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul. Samuti on kindlustusandjal mõjuval põhjusel võimalik
vajalike toimingute tegemiseks ka tähtaega pikendada. Samuti palume selgemalt välja tuua,
et kindlustusandja hüvitab kahju või teavitab hüvitamisest keeldumisest viivitamata kõigi
vajalike toimingute tegemisest arvates.
9. Eelnõu § 27 üleminekusätete kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutajal sõlmida leping 30
päeva jooksul seaduse jõustumisest (1. juuli 2024. a), kuid seletuskirjas selgitatakse, et see
kohustus tuleb täita 90 päeva jooksul jõustumisest (lk 14). Seletuskirjas selgitatakse, et
üleminekuaeg on vajalik tervishoiuteenuse osutajale selleks, et viia läbi vastavad hanked, teha
vajalikke ettevalmistusi tervishoiusektoris, sh luua vajalikud IT-lahedused ning
2
kindlustusandjale selleks, et luua kindlustusjuhtumite menetlemiseks vajalik võimekus.
Siinkohal märgime, et kindlustusandjate kahjukäsitlemise ja juhtumite menetlemise ning
hüvitamise kompetents on olemas ka praegu, kuid kindlasti vajavad kindlustusandjad uue
kindlustuse pakkumise väljatöötamiseks lisaaega selleks, et välja töötada tingimused, sisse
seada vajalikud tööprotsessid, lahendada kindlustusriskide edasikindlustamisega seonduv.
Samuti eeldab ainuükski kindlustuslepingu sõlmimine rida eelnevaid tegevusi ja toiminguid.
Ühtlasi märgime, et seletuskirjas ei ole selgitatud, mis saab enne seaduse jõustumist sõlmitud
ja seaduse jõustumise ajal kehtivatest tervishoiuteenuse osutaja (vabatahtlikest)
vastutuskindlustuse lepingutest ja seda, kas need võiksid edasi kehtida kuni poliisil märgitud
ajani.
10. Eelnõu §-ga 31 täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 punktidega 59 ja 60.
Seletuskirjas ega varasema dialoogi käigus ei ole Sotsiaalministeerium muudatuse tausta
avanud ega selgitanud, samuti ei ole Maksu- ja Tolliametile teada, milliseid andmeid ja
millisel kujul kindlustusandja ja Terviseamet vajavad. Seega ei ole võimalik ka tuvastada, kas
ja millist liiki andmeid Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslaste registrist üldse väljastada
saab. Ühtlasi ei ole seletuskirjas märgitud, kas andmete edastamise võimekuse loomine vajab
Maksu- ja Tolliametil infotehnoloogilisi arendusi, millega kaasnevad täiendavad kulud ning
mis vajavad täiendavat rahastust (ja millised on sel juhul katteallikad).
Palume eespool nimetatud maksukorralduse seaduse muutmisega seonduv informatsioon
esitada seletuskirjas, sh esitada informatsioon võimalike lisakulude katteallikate kohta, ning
edastada see Rahandusministeeriumile enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist, et
vajadusel oleks võimalik veel eelnõu ja seletuskirja teksti täiendada .
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Linda Lelumees 611 3550
[email protected]
Anneli Valgma 611 3289
[email protected]
3