Maris Lauri
Justiitsministeerium Meie 29.12.2021 nr 1.1-10.1/5415-4
[email protected]
Investeerimisfondide seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Austatud proua Lauri
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude
elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie seisukohta võimaluse korral 20 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
Marit Maidla
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
8. detsember 2021
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on võimaldada senisest lihtsamini
investeerimisfondide pakkumist/turustamist erinevate EL liikmesriikide investoritele (nn
piiriülene turustamine). Antud juhul peetakse silmas nii selliseid investeerimisfonde, mida
pakutakse üldjuhul nii jaeinvestoritele (eurofondid) kui ka professionaalsetele ehk kutselistele
investoritele (alternatiivfondid). Nii eurofondide kui alternatiivfondide pakkumisele ja
turustamisele kehtivad Euroopa Liidus (edaspidi EL) ühtsed reeglid. Seeläbi vähendatakse
eelnõuga investeerimisfonde pakkuvate fondivalitsejate halduskoormust ja parendatakse ELi
ühtset investeerimisfondide turu toimimist. Kokkuvõttes võidavad sellest ka investorid, kes
saavad kergema ligipääsu teiste EL liikmesriikide investeerimisfondidele.
Eelnõu põhineb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/1160, millega
muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese
turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106—115)1 (edaspidi direktiiv).
Nimetatud direktiiv:
1) ühtlustab eurofondide ja alternatiivfondide piiriülesel pakkumisel ettenähtud põhiandmete
muutmisest teavitamise protsessi (täpsemalt seda, mis andmeid tuleb esitada
finantsjärelevalvele ehk Eestis Finantsinspektsioonile);
2) täpsustab, et eurofondi ja alternatiivfondi piiriüleseks pakkumiseks ei pea fondid omama
selles välisriigis, kus fondi aktsiaid või osakuid soovitakse pakkuda (sihtriigis2) püsivat asu-
või tegevuskohta;
3) näeb ette selged reeglid, kui eurofondi või alternatiivfondi ei soovita enam teises riigis
pakkuda (ehk lõpetamise protsess);
4) annab alternatiivfondide puhul selge õigusliku aluse nö kompida investorite huvi fondi
investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema kohe siduvat pakkumist (selged alused
eelturustamise protsessile).
Direktiiv tuli üle võtta 2. augustiks 2021.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1160&from=EN
2
Sihtriigiks nimetatakse EL liikmesriiki, mis ei ole fondi päritoluliikmesriik.
1
Direktiiv moodustab ühe osa Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 2018. aasta märtsis
algatatud EL kapitaliturgude kasvatamise ja integratsiooni suurendamise projektist (nn
kapitaliturgude liit3). Komisjoni hinnangul ei ole investeerimisfondide turg ELs oma täielikku
potentsiaali ära kasutanud. Näiteks 37% eurofondidest ja üksnes 3% alternatiivfondidest
registreeritakse piiriüleseks pakkumiseks rohkem kui kolmes riigis ehk see näitab, et ülemäära
palju üle Euroopa fonde siiski ei pakuta. Direktiivi eesmärk ongi vastavad pakkumise barjäärid
kõrvaldada. 4
Direktiiv täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1156, 20. juuni 2019,
millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi
(EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55—66)5,
millega täiustatakse investeerimisfondide suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. Määruses
sisalduvad kolm suuremat muudatust – eelturustamise võimaluse loomine, reklaamteadete
regulatsioon ja ühtse keskse andmebaasi loomine.
Samuti võetakse eelnõuga üle komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021,
millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite
arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277,
2.8.2021, lk 137–140)6 ja komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021,
millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
(eurofondid) peavad arvestama (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 277, 2.8.2021, lk 140–144)7.
Delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269 puudutab väärtpaberite tootejuhtimise kohustusi ning
muudatuste eesmärgiks on veelgi tõhustada investorite kaitset. Seega täpsustatakse ka
tingimusi, mida väärtpaberite väljatöötamisel ning turustamisel tuleb täita. Delegeeritud
direktiiv tuleb üle võta 21. augustiks 2022 ja norme kohaldada alates 22. november
2022.Delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270 tuleb üle võtta 31. juuliks 2022 ja norme kohalda
alates 1. augustist 2022. Delegeeritud direktiiviga muudetakse komisjoni direktiivi 2010/43/EL,
mis reguleerib fondivalitsejate organisatsioonilisi nõudeid, huvide konflikte, äritegevust ja
riskijuhtimist. Juba täna peavad fondivalitsejad hindama kõiki asjakohaseid finantsriske.
Muutuste tulemusena peavad fondivalitsejad osana oma kohustustest klientide ees arvestama
ka jätkusuutlikkusteguritega, mis võivad avaldada investeeringu väärtusele olulist reaalset või
potentsiaalset negatiivset mõju.
Lisaks muudetakse eelnõuga investeerimisfondide seaduses tegevusloata väikefondi valitsejaid
käsitlevaid sätteid. Muudatuste aluseks on Finantsinspektsiooni soovitused, mis põhinevad
3
https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union_en
4
Euroopa Komisjon, „Directive on cross-border distribution of investment funds“:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-cross-border-
distribution-of-investment-funds
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1156: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R1156&from=EN
6
Komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1269: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1269&from=ET
7
Komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1270: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1270&from=ET
2
järelevalve käigus tuvastatud vajadusel maandada tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud
riske.
Samuti tehakse eelnõuga ka täpsustusi tööandja pensionifonde puudutavas regulatsioonis,
krediidiandjate ja -vahendajate seaduses ja krediidiasutuste seaduses. Need muudatused tulevad
EL õigusest ja eelnõule esimeses kooskõlastusringis antud tagasisidest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika
osakonna nõunik Marit Maidla (6113056,
[email protected]) ja sama osakonna juhataja
Thomas Auväärt (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge
Kaskpeit (611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna
keeltoimetaja Sirje Lilover.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub
otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu
õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded.
Eelnõu on seotud Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmiga. Seal nähakse ette, et
meetme nr 4.1, mis on finantskeskkonna arendamine, eesmärgiks on luua konkurentsivõimeline
ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Ning finantssektoris konkurentsiolukorra
suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavate tegevuste all on
märgitud, et Rahandusministeerium töötab EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames välja
erinevaid meetmeid, sh investeerimisfondide alase õiguse muudatusi, et soodustada piiriülest
kapitali kaasamist. Vahetuks tulemuseks on märgitud, et vastav regulatsioon on välja töötatud
või muudetud aastate 2021–2023 jooksul.8
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kuna
eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud
HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse:
investeerimisfondide seadust, RT I, 07.12.2021, 10 (edaspidi IFS),
krediidiandjate ja -vahendajate seadust, RT I, 30.11.2021, 8 (edaspidi KAVS),
krediidiasutuste seadust, RT I, 07.12.2021, 13 (edaspidi KAS),
väärtpaberituru seadust, RT I, 07.12.2021, 17 (edaspidi VPTS).
8
Finantspoliitika programm:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programm_2021-
2024.pdf?download=1
3
2. Eelnõu peamised eesmärgid
2.1. Üldine taust
Kapitali vaba liikumine on üks ELi ühtse turu neljast põhivabadusest. Selle tagamiseks
püütakse järk-järgult eemaldada piiranguid, mis võiksid takistada kapitali liikumist
liikmesriikide vahel. Kapitali vaba liikumine toetab majandusarengut ja aitab kaasa ELi
majandus- ja rahaliidu arengule.
Investeerimisfonde hakati esimest korda ELis reguleerima 1985. aastal kui tollane Euroopa
Majandusühendus võttis vastu direktiivi 85/611/EMÜ (aastal 2009 asendati see direktiiviga
2009/65/EÜ, mida tuntakse ka UCITS direktiivi nime all). Selle direktiivi nõuete kohaselt
loodud investeerimisfonde nimetatakse eurofondideks. Eesmärgiks oli pakkuda tõelist üle-
Euroopalist investeerimistoodet. Eurofondid on mõeldud eelkõige jaeinvestoritele ning seetõttu
rakenduvad eurofondidele ranged investeeringute läbipaistvus- ja hajutusnõuded ning kohustus
investeerida likviidsetesse varadesse. Teiseks ELis kasutusel olevaks investeerimisfondi liigiks
on alternatiivfondid, mida reguleerib direktiiv 2011/61/EL (seda nimetatakse ka AIFM
direktiiviks). Alternatiivfondid on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond. Alternatiivfondide sihtrühm on peamiselt kutselised
investorid, kuid liikmesriigid võivad lubada alternatiivfondide turustamist ka jaeinvestoritele.
Vaatamata püüdlustele julgustada piiriülest investeerimisfondide pakkumist ja ettevõtjate
lihtsamat ligipääsu alternatiivsetele rahastusvõimalustele, iseloomustab ELi kapitaliturge
jätkuvalt fragmenteeritus ja pankade domineerimine majanduskasvu rahastamisel. Varasemalt
on ELi pangakeskset finantssüsteemi peetud Euroopa majandusstabiilsuse alustalaks. Kuid
2008. aasta finantskriis ja sellele järgneval perioodil raskendus pankade ligipääs turgudele ning
sellest tulenevalt vähenes pakutavate laenude hulk. Majanduskeskkonna ebakindluse ja
pankade probleemsete laenuklientide hulga märgatava suurenemise tulemusena karmistasid
pangad laenustandardeid ja -tingimusi. Senini pangapõhisele rahastusele toetunud ettevõtjad ei
suutnud piisavalt kiiresti ümber orienteeruda ega leida alternatiivseid võimalusi
krediidinappuse kompenseerimiseks, mis viis kulutuste, eelkõige investeeringute,
vähendamiseni.9 Eelnevast tulenevalt on leitud, et ülemäärane sõltuvus pangapõhisest
rahastusest muutis majanduse kriisist taastumise vaevalisemaks.10 Seega on oluline, et
finantsturg oleks mitmekesine: nii pangandus- kui ka kapitaliturg peaks arenema
tasakaalustatult, et ettevõtjatel oleks vajadusel ligipääs nii pangalaenudele kui ka suutlikkus
kaasata kapitali kapitaliturult.
Finantskriisi valguses ja eesmärgiga mitmekesistada majanduse rahastamisvõimalusi, alustati
2015. aastal kogu ELi hõlmava kapitaliturgude liidu loomisega, mis koos pangandusliiduga
moodustab osa suuremast eesmärgist süvendada majandus- ja rahaliitu.
Kapitaliturgude liidu eesmärk on tuua kasu nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka investoritele.
Tänu liidu arengule muutub lihtsamaks kodanike ligipääs konkurentsivõimelistele ja
läbipaistvatele investeerimistoodetele, misläbi alanevad investeerimiskulud, laieneb
9
Euroopa Keskpank, „Corporate investment and bankdependent borrowers during the recent financial crisis“:
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpwps/ecbwp1859.en.pdf
10
„Capital Markets Union: A Vision for the Long Term“: https://academic.oup.com/jfr/article/2/1/130/2357883
4
investeerimistoodete valik ning pareneb nende kättesaadavus. Ettevõtjatele, eelkõige väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) ning idufirmadele, avaneb parem ligipääs
riskikapitalile ja pikemas perspektiivis peaks VKEdel olema rahastamise kaasamine sama
lihtne nagu suurtel ettevõtjatel. Investorite jaoks tähendab kapitaliturgude liit lihtsamat
piiriülest investeerimist, mida ei piira liigsed õiguslikud või järelevalvega seotud takistused.
Muudatused mõjutavad nii väikeseid kui ka suuri fondivalitsejaid, kuna väiksematel
turuosalistel on lihtsam alustada fondide pakkumisega, samas suurematel fondidel on lihtsam
ELis laieneda. Lisaks eelnimetatule tugevdab integreeritum kapitaliturgude liit ELi majandust
ja vähendab nii investorite kui ka ettevõtjate haavatavust panganduskriisidele.
Viimase kahe kümnendi jooksul tõusid fondid ja pensionifondid suurimaks pangandusväliseks
finantsvahendajateks tehes läbi suurima kasvuspurdi kõigist pangandusvälistest
finantsvahendajatest.11 Investeerimisfondid on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud,
2020. aasta teiseks pooleks on ELi eurofondide ja alternatiivfondide netovarad kasvanud 18,77
triljonini.12 Seejuures investeerimisfondide koguvarast on paigutatud umbes 60%
eurofondidesse ja 40% alternatiivfondidesse.13
Joonis 1 Euroopa investeerimisfondide netovarad (euro, triljonites)14
Hoolimata tehtud edusammudest, ei ole kapitaliturgude liit komisjoni hinnangul saavutanud
veel täit potentsiaali ning turgude jätkuv killustatus takistab kapitali vaba liikumist. Kuigi
fondide piiriülese pakkumise regulatsioone on aastate jooksul ühtlustatud, iseloomustab ELi
kapitaliturge jätkuvalt fondide koduriigipõhisus: 70% kõigist valitsetavatest varadest on
investeerimisfondides, mida pakutakse vaid fondi päritoluriigis (s.t. selles riigis, kus fond on
asutatud). Seejuures vaid 37% kõigist eurofondidest ja 3% alternatiivfondidest turustatakse
rohkem kui kolmes EL riigis.15 Viies liikmesriigis on asutatud 71% eurofondidest (neist 33%
Luksemburgis ja 14% Iirimaal), mis valitsevad 84% kõigist eurofondide varadest. Sarnast
11
Euroopa Keskpank, „Financial Integration and Structure in the Euro Area“
https://www.ecb.europa.eu/pub/fie/html/ecb.fie202003~197074785e.en.html
12
EFAMA, „Trends in the European Investment Fund Industry in the Fourth Quarter of 2020“
http://www.ethe.org.gr/files/pdf/Quarterly%20Statistical%20Release%20Q4%202020_1614599076.pdf
13
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
14
EFAMA: https://www.efama.org/node/501
15
Euroopa Liidu Nõukogu, „Capital markets unioon“: https://bit.ly/2RGxjNg
5
tendentsi võib märgata ka alternatiivfondide juures: viies liikmesriigis on asutatud 75% kõigist
EL alternatiivfondidest (neist 28% Prantsusmaal ja 17% Luksemburgis), mis valitsevad 77%
kõigist alternatiivfondide varadest.16
Joonis 2 Turuosaliste tagasiside fondide piiriülesel pakkumisel esinevate takistuste kohta17
Lisaks võib välja tuua, et kuigi ELi investeerimisfondide turg on valitsetavate varade kogumahu
poolest USA järel maailmas suuruselt teine, on ELis pea neli korda rohkem fonde. Seega ELi
fondid on võrreldes USAga oluliselt väiksemad. Väiksemad fondid tähendavad aga kõrgemaid
fonditasusid investoritele ning mõjutab ka turudünaamikat, näiteks võimalikku vastumeelsust
turustada fonde piiriüleselt, kuna see toob endaga kaasa lisakulusid.
Eurofondi pakkumisega seotud kulud
Liikmesriik Põhiteabe tõlkekulud Teenuseosutajate tasud Lisakulud
Kulu iga põhiteabe Eelkõige informatsiooni- ja Kolmanda isiku/esindaja
dokumendi kohta kontaktagentide tasud registreerimistasud
Austria 150/200 € Makseasutuste miinimumtasud Algne tasu: 2 000 €
6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Saksamaa 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 €
esindaja tasud 6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Prantsusmaa 150/200 € Makseasutuste tasud (miinimum) Algne tasu: 2 000 €
6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Šveits 15 000 CHF Agendi-esindajatasud Algne tasu: 2 000 €
(jaeinvestoritele Pakkumist alustades 10 000 CHF Iga-aastane tasu: 1 000 €
pakkudes) Iga-aastased tasud esimesele
allfondile 10 000 CHF aastas
16
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
17
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
6
Iga järgnev allfond 7 000 CHF
aastas
Makseasutus 1 500 – 3 000 CHF
fondi kohta aastas
Suurbritannia 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 €
kolmanda isiku tasud (miinimum) Iga-aastane tasu: 4 000 €
6 000 €/aastas
Joonis 3 Näide lisakuludest, mida eurofondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel erinevates liikmeriikides (arvesse ei ole
võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)
Alternatiivfondi pakkumisega seotud kulud
Liikmesriik Põhiteabe Teenuseosutajate Lisakulud
tõlkekulud tasud Kolmanda isiku/esindaja registreerimistasud
Kulu iga põhiteabe
dokumendi kohta
Austria - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Saksamaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Prantsusmaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Šveits - - -
Suurbritannia - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Joonis 4 Näide lisatasudest, mida alternatiivfondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel kutselistele investoritele (arvesse
ei ole võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)18
2020. aasta septembris avaldas komisjon uue tegevuskava EL kapitaliturgude liidu edendamise
kohta eelseisvatel aastatel. Tegevuskava kolm põhieesmärki on:
1) keskkonnahoidlik, digitaalne, kaasav ja vastupidav majanduse taastumine muutes rahastuse
ELi ettevõtjatele lihtsamini kättesaadavaks;
2) muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine ELi kodanike jaoks veelgi turvalisemaks;
3) integreerida veelgi rohkem liikmesriikide kapitaliturud, et saavutada tõeliselt ühtne, tervet
ELi hõlmav kapitaliturgude liit.
Nimetatud põhieesmärkide saavutamiseks tegi komisjon ettepaneku 16 sihtotstarbelise meetme
rakendamiseks, millest üks on ka järelevalve ühtlustamine ja ELi finantsturgude ühtse
reeglistiku järjepidev rakendamine. Selle meetme raamesse paigutub ka eelnõu aluseks olev
direktiiv, mis muudab omakorda juba eespool nimetatud UCITS ja AIFMD direktiive.
Koos direktiiviga võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/1156.
Tagamaks võrdsed võimalused ühelt poolt riskikapitalifondidele (määrus (EL) nr 345/2013 ) ja
sotsiaalettevõtlusfondidele (määrus (EL) nr 346/2013) ning teiselt poolt muudele
alternatiivfondidele, lisati määrussesse 2019/1156 eelturustamist käsitlevad õigusnormid, mis
on identsed direktiivis 2011/61/EL sätestatud eelturustusnormidega.
Reklaamteadetega seotud nõuded olid varemalt sätestatud investeerimisfondide direktiivides
(UCITS ja AIFMD), kuid nõuete ühesugusemaks rakendamiseks toodi need määruse tasemele.
18
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
7
Määrus sätestab investeerijatele suunatud reklaamteadetele täpsemad tingimused ja kehtestab
nõude, et investeerimisfondide reklaamteadetes tuleb selgelt kirjeldada investeerimisega seotud
riske ja hüvesid, samuti peab reklaamteadetes esitatav teave olema tõene, üheselt mõistetav ja
mitteeksitav.
Määrusega lihtsustatakse investorite ligipääsu investeerimisfondide pakkumise ja piiriülese
tegevusega seotud teabele. Seega sätestatakse määruses finantsjärelevalve asutuste (Eestis
Finantsinspektsioon) kohustus avaldada oma veebilehel vähemalt ühes rahvusvahelises
rahanduses kasutatavas keeles siseriiklikud investeerimisfondide pakkumisele kohalduvad
reeglid. Samuti loob Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus keskse andmebaasi, mis
avaldab eelnimetatud nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega finantsjärelevalve asutuste
veebilehtedel avaldatavale teabele. Samuti kohustab määrus finantsjärelevalve asutusi oma
veebilehtedel avalikustama tasumäärad, mida rakendatakse piiriülese tegevuse järelevalve eest.
Lisaks koondab ja avalikustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus teabe kõigi
piiriüleselt pakutavate euro- ja alternatiivfondide kohta, sh kõik liikmesriigid, kus neid
turustatakse. Seega püütakse luua pidevalt ajakohastatav keskne andmebaas, mis peaks
lihtsustama investeerimisotsuste tegemist.
2.2. Eelnõuga tehtavad peamised muudatused, mis seonduvad fondide piiriülese
pakkumisega
Nagu eelpool mainitud sisaldab eelnõu muudatusi, mis rakenduvad eurofondidele ja
alternatiivfondidele ning nendest tulenevad olulisemad muudatused on järgmised:
2.2.1. Muudatustest teavitamise kord
Eelnõuga ühtlustatakse eurofondidele ja alternatiivfondidele piiriülesel pakkumisel kehtivat
teabe muudatustest teavitamise kohustust. Kehtiva IFS kohaselt peab piiriüleselt
alternatiivfondi pakkuv valitseja teavitama Finantsinspektsiooni, kui soovib muuta fondi
tegevuskava, alusdokumenti või muud seaduses sätestatud teavet. Tagamaks suuremat
õigusselgust ja harmoniseerimaks fondidele rakenduvaid nõudeid, sätestatakse analoogne
kohustus ka piiriüleselt pakutavatele eurofondidele.
Tagamaks, et fondide esitatud muudatuste lubatavuse kohta tehtaks võimalikult kiire otsus,
täpsustatakse nii eurofondide kui ka alternatiivfondide puhul 15 tööpäevane tähtaeg
Finantsinspektsiooni otsuse tegemiseks. Samuti täpsustatakse Finantsinspektsiooni ja
fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve suhtlemise ja teabe jagamise korda.
2.2.2. Püsiva asu- või tegevuskoha nõude välistamine
EL 17 liikmesriiki on kehtestanud nõude, et fondi (nii euro- kui ka alternatiivfondi) piiriülesel
pakkumisel kohustub fondivalitseja omama sihtriigis püsivat asu-või tegevuskohta (nt omama
liikmesriigis esinduskontorit) või määrama sihtriigis kohal oleva esindaja. Nõude eesmärgiks
on tagada, et investoritel oleks võimaus saada fondi kohta teavet, esitada kaebusi, märkida või
nõuda osakute, aktsiate või osade tagasivõitmist. Mõned liikmesriigid nõuavad ühtlasi, et selle
abil täidetaks lisaülesandeid, nagu kaebuste menetlemine või seadusliku esindaja roll (kaasa
arvatud suhtlemine liikmesriigi järelevalveasutusega). Selline nõue ei võta aga arvesse
tänapäevaseid digitehnoloogial põhinevaid lahendusi. Tegelikkuses kasutavad investorid ja
8
fondivalitsejad suhtlemiseks peamiselt elektroonilisi ja muid kaugside vahendeid. Seega
fondivalitseja püsiva asu- või tegevuskoha nõue sihtriigis ei oma suurt lisaväärtust, samas toob
fondivalitsejale kaasa olulisi kulutusi. Samu, seaduses sätestatud võimalusi, saab pakkuda
elektrooniliste suhtlusvahendite kaudu, mis on osapoolte jaoks mugavam ning soodsam. Siiski
kehtib edasi fondivalitseja kohustus võimaldada kõikide tehingute ja investori õiguste
kasutamist fondi sihtriigi keeles, seega ei vähendata investorite kaitset. Lisaks fondivalitsejale
võib piiriülesel pakkumisel kohalikke ülesandeid täita ka muu üksus, kes tegutseb reguleeritud
üksusena.
Kuigi IFS ei sätesta fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustust omada Eestis püsivat
asu- või tegevuskohta, lisatakse vastav säte IFSi täpsuse ja õigusselguse huvides.
2.2.3. Eurofondi ja alternatiivfondi pakkumise lõpetamise tingimuste lisamine
Kehtiv IFS ei reguleeri olukorda, kui eurofondi või alternatiivfondi valitseja soovib lõpetada
piiriülest fondi osakute, aktsiate või osade pakkumist. Muudatuste tulemusel määratakse
kindlaks nii pakkumise lõpetamise kord kui ka tingimused, mida fondivalitseja peab täitma
enne, kui fondivalitseja vabaneb kohustusest tõendada vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud siseriiklikele pakkumise nõuetele.
Piiriülese pakkumise lõpetamise tingimuste täitmist kontrollib fondi päritoluriigi
finantsjärelevalve asutus, kes edastab vastava teabe ka sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.
Kui pakkumist soovitakse lõpetada, rakenduvad kahesugused tingimused: fondivalitseja
kohustused investorite ees ja fondivalitseja kohustused finantsjärelevalve asutuse ees.
Fondivalitseja kohustused investorite ees jagunevad omakorda kaheks: teavitamiskohustus ja
selgitamiskohustus. Fondivalitsejal on kohustus teavitada nii teadaolevaid investoreid kui ka
avalikkust üldsusele juurdepääsetaval viisil (eelkõige fondi veebilehel) kavatsusest pakkumine
lõpetada ning teha ettepanek ilma lisatasudeta tagasi võtta osakud, aktsiad või osad. Samas ei
tulene sellest investoritele kohustus pakkumisega nõustuda ja ta võib oma investeeringud
säilitada. Kuigi fondi pakkumine uutele potentsiaalsetele investoritele sihtriigis lõpeb, siis
kohustub fondivalitseja investeeringud säilitanud investorite suhtes täitma kõiki IFSis
nimetatud läbipaistvuse ja teabe andmise nõudeid. Koos pakkumise lõpetamise teavituse
edastamisega tuleb lisada ka selgitus, mida toob tagasiostmise pakkumisega mittenõustumine
investorile kaasa, näiteks mis tingimustel ja kuidas on investoril hiljem võimalik nõuda osakute,
aktsiate või osade tagasiostmist ja kuidas tehakse vastavad väljamaksed.
Pärast tagasivõtmise kuupäeva kohustub fondivalitseja esitama päritoluriigi finantsjärelevalve
asutusele teatise ja teabe, mis kinnitab, et on täitnud kohustuse teavitada investoreid.
Finantsjärelevalve asutus kontrollib, kas esitatud teade vastab nõuetele ja on täielik, misjärel
edastab selle sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
Asutusele (edaspidi ESMA). ESMA teavitamine on vajalik, kuna tulenevalt määrusest
2019/1156 haldab ESMA keskandmebaasi, milles on loetletud kõik piiriüleselt pakutavad
eurofondid ja alternatiivfondid ning nende sihtriigid. Sihtriigi teavitamine on vajalik kuna
pärast seaduses sätestatud info saamist lõpeb fondivalitseja kohustus tõendada vastavust
sihtriigi pakkumisega seotud õigusnormidele.
9
2.2.4. Eelturustamise võimaluse lisamine
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „eelturustamine“ (ingl. k. pre-marketing).
EL liikmesriikides eelturustamisele laienevad reeglid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Leidub
riike, mis on siseriiklikes seadustes eelturustamise juba varasemalt reguleerinud, kuid esineb
ka erandeid, näiteks Eesti, kus eelturustamist ei ole defineeritud ega reguleeritud. Seega
vähendatakse riikidevaheliste eelturustamisele rakenduvate nõuete asümmeetriat ja tagatakse
suurem õiguslik selgus juhuks, kui fondi soovitakse mõnes lepinguriigis eelturustada.
Nagu mainitud, siis varasemalt ei ole Eesti õiguses nähtud ette võimalust alternatiivfondi
valitsejal lihtsustatud korras selgitada välja turul olevate kutseliste investorite huvi
fondivalitseja investeerimisidee või –strateegia vastu ja seega hinnata fondi turustamise
potentsiaali turul. Kehtiv IFS sätestab vaid võimaluse alustada fondi ametlikku pakkumist, mis
toob fondivalitsejale kaasa kohustuse teavitada pakkumise alustamisest Finantsinspektsiooni ja
edastada seaduses sätestatud teave ja dokumendid.
Võimaldamaks alternatiivfondide valitsejatel välja selgitada kutseliste investorite huvi fondi
investeerimisidee- või strateegia vastu ilma, et alustataks IFSis sätetele vastavat pakkumist,
luuakse fondivalitsejatele eelturustamise võimalus. Eelturustamine on siiski piiratud –
eelturustada on lubatud vaid alternatiivfonde ja eelturustamist on võimalik läbi viia vaid
kutseliste investorite hulgas.
Seaduses sätestatakse kindlad nõuded eelturustamisel kasutatavale teabele ning reguleeritakse
finantsjärelevalve asutuste eelturustamisest teavitamise protsessi. Oluline on, et
potentsiaalsetele investoritele edastatav teave ei oleks niivõrd täpne, et seda võiks lugeda
reklaamiks või pakkumuseks, kuna kirjeldatud juhul oleks tegu pakkumusega ning
fondivalitseja kohustuks finantsjärelevalve asutust sellest eraldi teavitama. Hoidmaks ära
eelturustamise võimaluse kuritarvitamist ja seeläbi pakkumisest teavitamisest kõrvalehoidmist,
sätestatakse, et kui eelturustamisele järgneva 18 kuu jooksul märgivad kutselised investorid
eelturustamisel esitatud teabes osutatud osakuid, aktsiaid või osasid, siis loetakse seda
märkimiseks pakkumise tulemusena ning rakendub pakkumisele kohaldatav teavitamiskord.
Lisaks kohustub fondivalitseja dokumenteerima missugust fondi eelturustati, kellele ja
missugust informatsiooni kutselistele investoritele jagati.
2.3. Eelnõuga tehtavad muud muudatused
Eelnõuga tehakse parandusi ka IFSi tööandja pensionifonde puudutavates sätetes. Ilmnenud on
paar sätet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341, tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 354,
23.12.2016, lk 37—85), mis ei ole IFSi korrektselt üle võetud ja mis eelnõuga parandatakse.
Täpsustatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi
arvutamise sätteid, et oleks üheselt mõistetav, kuidas leitakse sellise tööandja pensionifondi
esinenud nõuete summa. Täiendatakse ka tööandja pensionifondide piiriülese pakkumise
järelevalve sätteid, et need kohalduksid ka olukorras, kus piiriülese tegevuse on kaasa toonud
tööandja pensionifondi valitsemise või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi
portfelli või sellest osa üleandmine teisele teenusepakkujale. Vastav viide on järelevalve
10
sätetest praegu ekslikult välja jäänud. Praktikas ühtegi tööandja pensionifondi Eestis
moodustatud ei ole.
Laiendatakse ka pensionifondide võimalusi vara investeerida, selleks lisatakse võimalus
investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest ning seda
kui 25% ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
Lisaks muudetakse eelnõuga IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid:
piiratakse osakute ja aktsiate pakkumist jaeinvestoritele, kehtestatakse tegevusloata väikefondi
valitsejale kapitalinõue. Samuti antakse Finantsinspektsioonile võimalus keelduda väikefondi
valitseja registreerimisest. Kehtiva redaktsiooni kohaselt võib Finantsinspektsioon
registreerumisest keelduda vaid juhul, kui fondivalitseja ei esita nõuetekohast
registreerimisavaldust. Käesolevaga keeldumise aluseid laiendatakse ja Finantsinspektsioon
võib fondivalitseja jätta registreerimata, näiteks kui fondivalitseja esitab registreerumiseks
ebaõigeid andmeid või kui fondivalitsejal puudub seos Eestiga. Lisatakse ka sätted, mille alusel
Finantsinspektsioon saab õiguse omal algatusel võimaluse kustutada juba registreeritud
tegevusloata väikefondi valitseja registrist. Muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu
tõhusam toimimine ja jaeinvestorite parem kaitse.
Samuti tehakse eelnõuga parandused KAVSi ja KASi. Muudatustega täpsustatakse
krediidiandjate töötajate tasustamisele ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise nõudeid. Eelnõuga
tagatakse, et krediidiandja (sh krediidiasutuse) töötajate tasustamise põhimõtted ei piira töötaja
võimalust tegutseda tarbija huvides ning tasustamine ise ei tohi sõltuda heakskiidetud
krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust. KAVSis vähendatakse perioodi 12 kuult
kuuele kuule, mille järel võib krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada kui viimane ise
sõnaselgelt loobub tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk
väljastanud krediiti või vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid.
Muudatustega viiakse KAVSi ja KASi tekst kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute
kohta (edaspidi hüpoteekkrediidi direktiiv) tulenevate nõuetega.
Tulenevalt komisjoni delegeeritud direktiividest (EL) 2021/1269 ja (EL) 2021/1270
muudetakse ka väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS) ja IFSi. Direktiivide üldine eesmärk on
tulla võimaldada rohkem investeerida nn rohelistesse ja laiemalt jätkusuutlikkesse
investeerimistoodetesse (ehk tagada nn „sustainability factors“ arvesse võtmine).
Selleks täpsustab esimene direktiiv (EL) 2021/1269 investeerimisteenuste osutajate (pankade,
investeerimisühingute ja fondivalitsejate) investeerimistoodete (väärtpaberite) väljatöötamise
ja kujundamise nõudeid. Juba täna peab investeerimisteenuse osutaja väärtpaberi heakskiitmise
protsessi käigus määrama kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma klientide liigituse
kaupa ja hindama sellega seoses sihtrühmale kaasnevaid kõiki olulisi riske. Uuendusena tuleb
kliendi liikide määramisel täpsustada ka millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuseesmärkidega
konkreetne väärpaber sobib.
Teine direktiiv (EL) 2021/1270 täpsustab eurofondide fondivalitsejate organisatsioonilisi,
huvide konfliktide maandamise ja riskijuhtimisega seotud nõudeid seoses
jätkusuutlikkusriskide arvestamisega. Muudatuste tulemusena peavad fondivalitsejad oma
11
tegevustes, eelkõige riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske.
Jätkusuutlikkusriskidena käsitletakse sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud (corporate
governance) või ka keskkonnaalaseid sündmusi ja tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada
investeeringute väärtust. Taoliseks sotsiaalseks tingimuseks võib olla näiteks lapstööjõu
kasutamine tootmisahelas, keskkonnaalaseks tingimusteks kliimamuutuste võimalik mõju
tarneahelale. Üldjuhtimisriskide all võib käsitleda korruptsiooniga seotud riske, mille
realiseerumise tulemusel võiva rakenduda riiklikud sanktsioonid ja lisaks saab kahjustada
äriühingu reputatsioon. Riskid võivad tõstatuda ka fondivalitseja sise-struktuuris, sh võib
tekkida huvide konflikt jätkusuutlikkusriskidega arvestamisel. Selliseks näiteks on rohepesu
ehk tarbija eksitamine pakutava investeerimisvõimaluse keskkonnasõbralikkuse osas.
Kirjeldatud riskide realiseerimine mõjutaks investeeringute väärtust kahtlemata negatiivselt.
Delegeeritud direktiivi eesmärgiks on eelnimetatud riskide ennetamine – fondivalitsejatele
pannakse kohustus jätkusuutlikkusriske nii sise-eeskirjades, investeerimispoliitikates,
riskipoliitikates kui ka huvide konflikti haldamisel arvesse võtta. Seega püütakse muudatuste
läbi tagada, et investorite huvid on kaitstud võimalike uute riskide vastu ning investeeringute
väärtus püsiks ka pikas perspektiivis.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Investeerimisfondide seaduse muudatused
Seaduse täiendamine § 10 lõikega 6. Nii tegevusloaga kui ka tegevusloata väikefondi
pakkumist jaeinvestoritele piiratakse 1 000 000-eurose koguväärtusega pakkumise üheaastase
ajavahemiku kohta. Tulenevalt IFS § 306 lõikest 9 võib väikefondi valitseja valitseda vaid
mitteavalikku fondi ja väikefondi valitseja võib pakkuda oma fondi osakuid ja aktsiaid
jaeinvestoritele kui pakkumise maht ei ületa IFS § 10 lõike 4 punktis 3 nimetatud piirangut ehk
2,5 miljonit eurot aastas. Samas ei kehti mitteavalikele fondidele sama ulatuslik ja põhjalik
teabe avalikustamise kohustus kui avalikele fondidele. Näiteks ei pea mitteavaliku fondi
pakkumisel avaldama fondi prospekti ega fondi põhiteavet, dokumente, mille eesmärk on
võimaldada investoril langetada informeeritud otsus pakutava fondi kohta. Finantsinspektsiooni
hinnangul rakendavad väikefondi valitsejad tihti keerulisi investeerimis- ja
kauplemisstrateegiaid, mille puhul on jaeinvestoril keeruline hinnata investeerimisvõimaluse
tulusust ja võimalikke riske piisava põhjalikkusega. Kuna mitteavaliku fondi kohta ei anta
avaliku fondiga samaväärset teavet, siis võib jaeinvestoril olla keeruline piiratud teabe alusel
hinnata kõiki investeeringuga seotud riske. Samas ei ole praktiline kehtestada mitteavalikele
fondidele suuremat teabe esitamise kohustust, kuna mitteavalike fondide sihtrühm on üldiselt
kutselised investorid VPTS § 6 lõige 2 tähenduses. Samuti ei ole õigustatud väikefondi
valitsejatele suurema teabe esitamise kohustuse panemine, kuna see suurendaks väikefondi
valitsejate administratiivkohustusi ebaproportsionaalselt.
Seaduse täiendamine § 38 lõikega 42. IFSi kohaselt võib avalik fond fondi tingimusi või
põhikirja oluliselt muuta juhul kui muuhulgas täidetakse IFS § 38 lõike 4 punktides 1–3
nimetatud tingimustest vähemalt ühte: osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või
aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja
muudatuste jõustumist (punkt 1); fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile
võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste
12
või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest
väiksem (punkt 2); või fondi osakuomanike üldkoosolekul on fondi tingimuste või põhikirja
olulise muutmise poolt vähemalt 90% üldkoosolekul esindatud häältest (punkt 3). Eelpool
nimetatud sätete eesmärgiks on tagada, et fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise
korral on investoritel võimalik kuludeta fondist väljuda või suurem osa osakuomanikke on fondi
tingimuste või põhikirja oluliste muutmise poolt.
Samas tegutsevad Eesti turul mh ka sellised kinnised lepingulised fondid, mille tingimustes ei
ole ette nähtud osakuomanike üldkoosolekut (lubatud IFS § 47 kohaselt). Nimetatud fond ei saa
täita ühtegi IFS § 38 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimustest. Kuid tingimuste oluline
muutmine on seaduses ettenähtud funktsioon, mis peaks olema tagatud kõigile fonditüüpidele.
Kui fondi tingimusi või asutamisdokumente kordagi oluliselt muuta pole võimalik, võib fondi
valitsemine muutuda keeruliseks ja piirata liigselt fondi kasumlikkust.
Seetõttu tehakse eelnõuga muudatusettepanek lubada kinnistel lepingulistel fondidel, millel ei
ole üldkoosolekut, tingimusi oluliselt muuta juhul, kui need on vajalikud, et fondi osakud
oleksid kaubeldavad reguleeritud turul (sisuliselt väärtpaberibörsil) ja fond peab reguleeritud
turule minema hiljemalt 12 kuu jooksul tingimuste muutmisest. Investoritele toob võimalus
tingimusi oluliselt muuta kaasa paindlikuma toote, samas on investoril võimalus soovi korral
ka väljuda. Riskid investori jaoks sisuliselt ei suurene, sest reguleeritud turu kaudu väljumise
võimalus on talle noteeritud fondi puhul tagatud. Võrreldes IFS § 38 lõike 4 loeteluga on ainuke
erinevus see, et börsi kaudu pole kunagi garanteeritud, et väljumishind pole puhasväärtusest
väiksem.
4. jao pealkirja muutmine. Alternatiivfondide direktiivist tulenevalt kohalduvad täiendavad
nõuded nii alternatiivfondi kohta investorile teabe andmisele, aruandlusele kui ka
Finantsinspektsioonile esitatavale täiendavale teabele. Need nõuded kohalduvad nii avalikult
kui mitteavalikult pakutavatele alternatiivfondidele. IFSi 4. jaos sätestatakse erisused, mis
rakenduvad teabe avalikustamisele ja aruandlusele, kui avalikku fondi valitseb alternatiivfondi
fondivalitseja. Uuendusena lisatakse IFSi 4. jakku säte (§ 911), millega reguleeritakse juhtu, kui
avalikku alternatiivfondi pakutakse jaeinvestoritele, ehk isikutele, kes ei ole kutselised
investorid. Sellest tulenevalt lisatakse 4. jao pealkirja viide, et nimetatud jaos sätestatakse ka
avaliku alternatiivfondi pakkumise erisused.
Seaduse täiendamine §-ga 911. Kehtivas IFSis ei ole eraldi reguleeritud olukorda, kui fondi
soovitakse pakkuda jaeinvestorile ehk isikule, kes ei ole kutseline investor väärtpaberituru
seaduse § 6 lõike 2 tähenduses. Rakenduvad vaid üldised nõuded, mida tuleb täita juhul, kui
pakutakse avalikku fondi ja mis on sätestatud §-s 89 jj. Pakkumise sihtrühmast (jaeinvestoritest)
tulenevaid lisanõudeid kehtivas IFSis ei ole.. Tarbijakaitselistel eesmärkidel kehtestab direktiivi
2019/1160 artikkel 2 lõige 6 tingimused, mida tuleb täita juhul, kui alternatiivfondi pakutakse
jaeinvestoritele – seda nii avaliku kui ka mitteavaliku fondi pakkumisel. Seetõttu lisatakse IFSi
10. peatüki 4. jakku uus paragrahv, mis reguleerib avaliku alternatiivfondi pakkumist
jaeinvestoritele.
Lõige 1 nimetab tingimused, mida tuleb täita kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline
investor. Investorile peab olema tagatud võimalus anda osakute või aktsiate märkimis-,
13
omandamis- ja tagasivõtmise korraldusi ning fondivalitseja peab neid vastavalt fondi
tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega ka töötlema (punkt 1). Samuti peab
fondivalitseja andma investorile teavet, kuidas investor saab punktis 1 nimetatud korraldusi
teha ja kuidas toimub tulu väljamaksmine investorile (punkt 2). Fondivalitseja kohustub andma
ülevaate õigustest, mis tulenevad fondi investoriks olemisest, näiteks selgitama, kuidas saab
investor esitada kaebusi ja kelle poole peaks selleks pöörduma (punkt 3).
Fondivalitseja kohustub investorile kättesaadavaks tegema §-des 90 ja 91 nimetatud teabe ja
dokumendid – investoril peab olema võimalik nimetatud teabe ja dokumentidega tutvuda ja
soovi korral nendest koopiaid teha (punkt 4). Fondivalitseja peab nimetama ka kontaktisiku,
kelle ülesandeks on teabe andmine ja vahendamine Finantsinspektsioonile ja vajadusel
avalikkusele (punkt 5). Samuti kohustub fondivalitseja andma investorile püsival andmekandjal
teavet, kuidas käesolevas lõikes nimetatud võimalusi saab kasutada ehk kuidas fondivalitseja
täidab lõikest tulenevaid kohustusi (punkt 6).
Paragrahvis 911 nimetatud nõudeid tuleb täita elektroonilisi vahendeid kasutades eesti või
inglise keeles ja investoritel peab olema võimalus suhelda fondivalitsejaga (sh anda käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud korraldusi) elektroonilisi kanaleid kasutades eesti või
inglise keeles (lõige 2).
Lõike 3 eesmärgiks on lubada fondivalitsejal IFS § 364 nimetatud tingimustel anda kolmandale
isikule üle lõikes 1 nimetatud ülesandeid – eelkõige peetakse siin silmas olukorda, kui
soovitakse kasutada kolmandat isikut, et täita lõikes 1 nimetatud kohustusi, näiteks
informatsiooni andmise või kontaktpunktiks olemisega seotud kohustusi. Lõikes 1 nimetatud
fondivalitseja ülesannete edasiandmisele on seatud siiski teatud tingimused: esiteks on
fondivalitseja ülesannete edasiandmine lubatud vaid kirjaliku lepingu alusel, milles tuleb täpselt
määratleda üle antavad tegevused ning nende jaotumine fondivalitseja ja kolmanda isiku vahel.
Teiseks määratletakse kirjalikus lepingus selgelt kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt
kõik vajalik teave ning asjakohased dokumendid, mida kolmas isik vajab, et täita talle üle antud
kohustusi. Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja
Finantsinspektsioonil on § 455 lõike 2 punktist 4 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda
isiku üle talle üle antud kohustuste ulatuses.
Lisaks tasub rõhutada, et isegi kui fondivalitseja kasutab osade või kõigi ülesannete täitmiseks
kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus teenuste kvaliteetse ja nõuetekohase pakkumise eest
siiski fondivalitsejale.
Paragrahvi 121 lõike 2 punkti 3 muutmine. Kehtivas IFS-is on pensionifondidele võrreldes
eurofondidega nähtud ette teatud erandid varade investeerimisele, mis on sätestatud §-s 121.
Eelnõuga erandite hulka mõnevõrra laiendatakse ja sätestatakse, et pensionifondide vara võib
investeerida ka toormetega seotud väärtpaberitesse.
Seaduse täiendamine § 121 lõikega 31. Pensionifondide vara investeerimisel tuleb järgida §-s
106 sätestatud piirangut, mille kohaselt võib fondi vara investeerida nõudmiseni või kuni 12-
kuulise tähtajaga hoiustesse. Pidades silmas, et pensionifondi investeeringud on pikaajalise
iseloomuga, mistõttu ei ole investeeringute likviidsus nii määrava tähtsusega kui eurofondide
puhul, ei ole hoiuste ajaline piirang sellisel kujul vajalik. Eelnevast tulenevalt sätestatakse
14
pensionifondidele eripiirang, mille kohaselt pensionifondi vara on lubatud investeerida ka
pikematesse kui 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, ent säilitatakse muud §-st 106 tulenevad
nõuded.
Paragrahvi 123 muutmine. Võttes arvesse, et §-s 123 sätestatud investeerimispiirangu all
arvestatakse ka kulda investeerivad indeksfondid, on 5%-line piirang liialt madal ja piirab
pensionifondide investeerimisvõimalusi. Lisaks tuleb võtta arvesse, et pensionifondide
investeerimisvõimalusi laiendatakse §-ga 121 ja lubatakse investeerida ka toormetega seotud
väärtpaberitesse. Seega muudetakse §-s 123 sätestatud koondpiirangut ja suurendatakse seda
25%-ni.
Toormeturg on tihtipeale aktsiaturust veelgi volatiilsem, mistõttu varem, kui pensionifondidele
kehtis ka maksimaalne aktsiapiirang, ei olnud riskide täiendav suurendamine põhjendatud.
Tänaseks on oluliselt lõdvendatud pensionifondide investeerimispiiranguid ja pensionifondid
võivad võtta oluliselt suuremaid riske (sh võimendust). Pensionifondide
investeerimispiirangute reguleerimisel on suund üha rohkem mõistlikkuse põhimõttele
(prudent person principle), kus fondivalitseja peab ise hindama, millised on sobilikud
investeeringud, mis vastavad fondi tingimustele ja on osakuomaniku jaoks kasulikuimad.
Senine praktika on ka tõestanud, et fondivalitsejad on vastavalt sellele põhimõttele käitunud.
Seepärast ei ole enam põhjendatud käesolev muudetav piirang ning pensionifondidel võib
lubada oluliselt rohkem investeerida väärismetallidesse ja ka teistesse toormetesse.
Kuigi toormeturg on volatiilne, ei tähenda see tingimata pensionifondide riskide suurenemist.
Kuna toormeturg ei ole enamasti korrelatsioonis võlakirja- ja aktsiaturgudega, siis võimaldavad
need investeeringud just paremini riske maandada portfelli täiendava mitmekesistamise kaudu
ning seeläbi potentsiaalselt tõsta ka fondide tootlikkust.
Paragrahvi 124 lisatakse lõige 4. Tulenevalt IFS-i § 119 lõikest 4 on pensionifondidel keelatud
käendamise või tagatise andmise läbi võtta kolmandate isikute kohustusi. Seda piirangut ei
rakendata aga juhul kui fondi vara arvel omandatakse väärtpabereid või muud vara, mille eest
ei ole täielikult tasutud.
Praktikas teevad fondid mitmeid tehinguid läbi nende omandis olevate äriühingute (nn special
purpose vehicle ehk SPV-de). Eelkõige tehakse niimoodi kinnisvaratehinguid – pensionifondid
ei soovi üldjuhul nt arendusprojekti puhul suurendada moodustamise järgselt kohe omakapitali
või anda ühingusse omanikulaenu. Seda tehakse alles siis, kui ühing peab vastaspoolte ees
võetud rahalisi kohustusi täitma asuma. See tähendab aga, et vastaspoole lepingupartner on
sisuliselt tühi äriühing, mille suuromanik ei saa kehtiva regulatsiooni kohaselt kontrollitava
äriühingu võetud kohustusi tagada. Kui fondidel lubatakse kontrollitava äriühingu kohustusi
tagada, ei pea fondid sellesse raha kanda ja fondi vahendeid kontol hoia. Selle asemel saaks
vahendeid fondi tasandil investeerida muudesse instrumentidesse, kuni kontrollitaval
äriühingul tekib rahavajadus.
Seetõttu võiks võimaldada fondil kontrollitava äriühingu kohustuse tagamist pensionifondi
arvel, kui selline struktuur fondi tasandil on osakuomanike huvides. Seetõttu lisatakse §-i 124
uus lõige 4, mille kohaselt ei kohaldata § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut piirangut juhul
kui see toimub pensionifondi või pensionifondile kuuluva äriühingu arvel tehtud tehingu
täitmise tagamiseks või võetud laenu tagamise eesmärgil. Lisatud sõnastuse kohaselt peab
15
äriühing olema pensionifondi poolt kontrollitav ehk sisuliselt peab tal selles äriühingus olema
üle 50%-line osalus.
Paragrahvi 227 lõigete 7 ja 10 muutmine. Paragrahv reguleerib määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi arvutamist. Muudatuste aluseks on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2341 artikkel 18 lõike 4 lõigud 2–4.19 Omavahendite
normatiiv arvutatakse kogutud preemiate või esinenud nõuete põhjal ning vastavalt sellele,
milliste tingimustega pensioniskeeme selline pensionifond pakub. Kui pensioniskeem katab ka
haiguse ja õnnetusjuhtumi riske, arvutatakse omavahendite normatiiv nende riskide osas IFS §
227 lõigete 7–13 kohaselt. Eelnõuga täpsustatakse lõikes 10, et esinenud nõuete summast tuleb
enne selles lõikes viidatud jagamise ja summeerimise tehteid lahutada esmalt tagasinõuetest
samal perioodil laekunud summa. Eelkõige on mõeldud siin regressi käigus tagasi saadud
summasid. Seoses lõike 101 lisamisega tehakse vastav täpsustus ka lõikes 7 esitatud viidetes.
Paragrahvi 227 lisatakse lõige 101. Selguse huvides lisatakse paragrahvi lõige 101, milles
sätestatakse, et majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata
nõuete eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse
majandusaasta lõpu ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena. Nii oli ka lõigete 10 ja 11
sõnastamisel algselt eeldatud, kuid selguse huvides antakse see osa arvutuskäigust eelnõuga
konkreetselt ette.
Ühtegi sellist tööandja pensionifondi, kes IFS § 227 alusel omavahendite normatiivi arvutaks,
Eestis asutatud ei ole.
Peatüki 21 pealkirja muutmine. 21. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib mitteavaliku fondi
kohta teabe esitamist ja raamatupidamist. Uuendusena lisatakse 21. peatükki ka üldised nõuded
mitteavaliku fondi kohta avalikustatavale teabele. Sellest tulenevalt lisatakse peatüki peakirja
ka viide fondi kohta teabe avalikustamisele.
Seaduse täiendmaine §-ga 2651. Kehtivas redaktsioonis ei reguleerita täpsemalt mitteavaliku
fondi kohta avalikustatavat teavet ja selle kvaliteeti. Kuna fondivalitsejad kasutavad
potentsiaalsete klientide leidmiseks veebilehti jms, mis on kättesaadavad ka jaeinvestoritele, on
investorite kaitse perspektiivist eriti oluline sätestada nõuded avalikustatavale teabele. Seega
kehtestatakse IFS §-le 80, mis reguleerib avalike fondide kohta avalikustatavat teavet, sarnased
nõuded ka mitteavalikele fondidele. Muudatuste tulemusena tuleb fondivalitsejatel tagada, et
ka mitteavalike fondide kohta avaldatav teave on tõene ja üheselt mõistetav.
Peatüki 22 pealkirja muutmine. 22. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib alternatiivfondi
valitseja valitsetava mitteavaliku alternatiivfondi pakkumise, fondi kohta teabe avalikustamise,
aruandluse ja investeerimise nõudeid. Uuendusena lisatakse peatükki ka säte, mis reguleerib
fondi eelturustamist (§ 2671). Sellest tulenevalt uuendatakse ka peatüki pealkirja ja lisatakse
viide fondi eelturustamisele.
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016L2341
16
Paragrahvi 267 lõike 1 muutmine. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse
alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.
Kuna IFSi lisatakse võimalus eelturustada alternatiivfonde, siis lisatakse § 267 lõikesse 1
sellekohane viide, ehk peatükis sätestatut kohaldatakse ka alternatiivfondi valitseja
valitsetavatele alternatiivfondidele, mida eelturustatakse lepinguriigis.
Seaduse täiendamine §-ga 2671. IFSis ei ole eelnevalt reguleeritud eelturustamise võimalust
ning sellest tulenevalt lisatakse IFSi 22. peatükki uus paragrahv. Paragrahvi 2671 aluseks on
direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõiked 1 ja 2. Eelnõuga võetakse kasutusele uudne termin
„eelturustamine“ (ingl. k. „pre-marketing“), mida käesoleva ajani ei ole Eesti finantsvaldkonna
seadustes kasutatud. Lisaks sätestatakse üldised nõuded, mida fondivalitsejad peavad järgima,
seda nii juhul kui Eesti fondivalitseja soovib fondi turustada teises lepinguriigis kui ka teise
lepinguriigi fondi eelturustamisel Eestis.
Eelturustamine on oma olemuselt alternatiivfondi võimaliku investeerimisidee tutvustamine
kutselistele investoritele, seejuures kutseliseks investoriks on VPTS § 6 lõikes 2 nimetatud isik.
Seega ei ole eelturustamine lubatud jaeinvestoritele. Eelturustamist võib teostada nii
alternatiivfondi kui ka selle allfondi osas. Seejuures ei ole oluline, kas eelturustatav fond on
eelturustamise hetkeks asutatud või moodustatud, kuna eelturustada võib ka asutamata ja
moodustamata fonde.
Alternatiivfondi valitseja kohustub dokumenteerima eelturustamisega seotud tegevused,
eelkõige millise fondi investeerimisstrateegiat või –ideed investoritele tutvustati, millistele
investoritele ja missugust teavet fondi kohta jagati. Samuti peab fondivalitseja dokumenteerima
missuguseid dokumente või kavandeid investoritele fondi kohta jagati. Sätte eesmärk on teha
Finantsinspektsioonil võimalikuks kontrollida, kas eelturustamine on toimunud nõuetekohaselt,
eelkõige teha kindlaks, et investoritele ei ole eelturustamise käigus antud liiga täpset
informatsiooni, mis võimaldaks fondi osakute, aktsiate või osade omandamise üle otsustada,
võimaldatud märkimist või muul viisil antud sellises ulatuses fondi kohta teavet, mida võiks
pidada fondi pakkumiseks IFS § 10 mõttes.
Eelturustamise järgselt 18 kuu jooksul loetakse igasugune eelturustatud fondi osakute, aktsiate
või osade märkimine eelturustamise riigis märkimiseks pakkumise tulemusel – seda ka juhul
kui initsiatiiv märkimiseks tuleb investori enda poolt, samuti, kui märkimist teostab kutseline
investor, kellele fondi otseselt ei eelturustatud. Sellisel juhul peab fondivalitseja teavitama
Finantsinspektsiooni fondi pakkumise alustamisest IFSi nõuetele vastavalt: kui tegemist on
riigisisese pakkumisega, siis tuleb järgida §-s 268 sätestatud fondi pakkumise alustamisele
sätestatud nõudeid, kui tegemist on piiriülese pakkumisega, siis § 410 jj sätestatud korda.
Seejuures tuleb IFSis sätestatud pakkumise alustamise protsess läbida enne fondi osakute,
aktsiate või osade märkimist.
Seaduse täiendamine §-ga 2672. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse eelturustamisest
teavitamise protsessi. Fondivalitseja kohustub eelturustamisest teavitama Finantsinspektsiooni
kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist. Eelturustamise teatele tuleb lisada teave,
mis aja jooksul eelturustamine toimub või toimus ning ülevaade eelturustamisest, sh teave
tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta. Lisatakse ka loetelu eelturustatavatest või
17
eelturustatud fondidest või nende allfondidest. Paragrahvi 2672 aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 2 lõige 2.
Seaduse täiendamine §-ga 2701. IFSi 3. osasse, mis reguleerib alternatiivfondi mitteavalikku
pakkumist, lisatakse paragrahv, mis sätestab täiendavad nõuded, kui fondi pakutakse isikule,
kes ei ole kutseline investor. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 6.
Sisult on käesolev paragrahv identne §-ga 911. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mida
fondivalitseja peab täitma, kui soovib mitteavalikku fondi pakkuda jaeinvestorile.
Fondivalitseja kohustub võimaldama investoril teha märkimis-, omandamis- ja tagasivõtmise
korraldusi ja täitma neid kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga (punkt 1).
Samuti peab fondivalitsejaandma investorile teavet, kuidas nimetatud korraldusi teha (punkt 2).
Investorite õiguste kaitse perspektiivist on oluline, et jaeinvestorile selgitatakse, millised
õigused kaasnevad fondi investeerimisega, näiteks peaks investorile andma teavet, kelle poole
ja kuidas kaebuse esitamiseks pöörduda (punkt 3).
Käesolev paragrahv on siiski erisuseks mitteavaliku fondi pakkumisel ja sätestab, et kui fondi
pakutakse jaeinvestorile, peab ka mitteavaliku fondi kohta tegema tutvumiseks ja
kopeerimiseks kättesaadavaks §-des 269 nimetatud teabe ja fondi aastaaruande (punkt 4).
Sarnaselt §-ga 911 kohustub ka mitteavaliku fondi valitseja nimetama fondivalitseja
kontaktisiku, kes suhtleb vajadusel finantsjärelevalve asutuse ja avalikkusega (punkt 5). Samuti
tuleb fondivalitsejal anda lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste täitmise kohta püsival
andmekandjal investorile teavet (punkt 6). Kuna fondivalitseja ei kohustu fondi pakkumiseks
omama investori päritoluriigis püsivat asu- ega tegevuskohta, ega määrama kolmandast isikust
esindajat, on oluline, et kõiki lõikes 1 nimetatud investori õiguseid ja võimalusi saaks investor
kasutada elektrooniliste vahendite abil, seejuures eesti või inglise keeles (lõige 2).
Lõikes 3 täpsustatakse, et fondivalitseja võib lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda täitmiseks
IFSi § 364 nimetatud tingimustel kolmandale isikule. Lõikes 1 nimetatud kohustuste
üleandmine võib toimuda vaid kirjaliku lepingu alusel ning selles peab detailselt määratlema,
millised ülesanded kolmandale isikule üle antakse. Samuti peab lepingus selgesõnaliselt
sätestama, et ülesandeid täitval kolmandal isikul on õigus saada fondivalitsejal talle üle antud
kohustuste täitmiseks vajaliku teabe ja dokumendid.
Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja Finantsinspektsioonil on
§-st 455 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda isiku üle talle üle antud kohustuste
ulatuses.
Juhul kui fondivalitseja kasutab ülesannete täitmiseks kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus
teenuste pakkumise eest siiski fondivalitsejale.
Paragrahvi 286 lõike 2 muutmine. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab Eestis asutatud või
moodustatud fondi depositoorium olema kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina
Eesti äriregistrisse. Avalike ja alternatiivfondide depositooriumitele rakenduv päritoluriigi
nõue tuleneb eurofondide direktiivi artiklist 23 lõikest 1, mille kohaselt depositooriumi
registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on eurofondi päritoluliikmesriigis.
18
Muudatusega täpsustatakse, et kui depositooriumiks on Eestis asutatud aktsiaselts, võib
depooteenust osutada ka tema teises lepinguriigis asutatud filiaal. Sellisel juhul isegi, kui
kohustusi täidab filiaal, oleks vastutavaks pooleks siiski Eestis asutatud krediidiasutus või
investeerimisühing, kuna filiaal on sisulisel teises riigis registreeritud äriühingu esindus.
Filiaali tegevuse üle teostab järelevalvet päritoluriigi järelevalveasutus: KAS § 97 lõige 1 punkt
1 kohaselt hõlmab Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus Eesti krediidiasutuste välisriikides
paiknevaid filiaale ning VPTS § 2301 lõige 1 punkt 2 kohaselt ka Eesti investeerimisühingute
välisriikides paiknevaid filiaale.
Juhul kui Eestis asutatud või moodustatud depositooriumiks on Eestis asutatud aktsiaseltsi
teises lepinguriigis asutatud filiaal, peab tagama, et depositooriumi organisatsiooniline ja
tehniline korraldus ning töötajate pädevus on piisavad, et tagada depoolepingus ettenähtud
ülesannete sujuv ja nõuetekohane täitmine.
Paragrahvi 289 lõike 1 punkt 1 muutmine. Depositoorium on krediidiasutus või
investeerimisühing, kes hoiab ja säilitab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara vastavalt
depoolepingule. Tulenevalt IFS § 285 lõikest1 peab kõigil fondidel, va arvatud väikefondi
valitseja valitsetaval fondil ja eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil, olema
depositoorium.
IFS § 289 lõige 1 sätestab täpsemalt depositooriumi peamised ülesanded: fond vara hoidmine,
fondi vara arveldamine ja rahavoogude jälgimine, ning muud järelevalvelised kohustused. Säte
tugineb eelkõige AIFM direktiivile (artikli 21 lõige 7 ja lõige 9 punktid a-c ja e) ja UCITS
direktiivile (artikkel 22).
Kehtiva sõnastuse kohaselt kohustuvad depositooriumid lisaks fondide väärtpaberite
hoidmisele hoiustama ka fondi raha (§ 289 lg 1 p 1). Nimetatud sätte osas läheb Eesti siseriiklik
regulatsioon kaugemale, kui direktiivide sõnastused, mis näevad ette vaid rahaliste vahendite
üle arvestuse pidamise ning rahavoogude jälgimise.
Nagu mainitud, siis depositooriumid hoiavad lisaks pensionifonde väärtpaberitele ka fondi
raha. Hetkel tähendab depositooriumi jaoks pensionifondi raha hoidmine kulu, mis tuleneb
hoiuste negatiivsest intressist ja mis ei ole depositooriumi jaoks eraldi hüvitatav. Depositoorium
peab selle kulu katma depootasust, mis võetakse fondivalitsejalt. Hoiused on aga võrreldavad
teiste investeeringutega (aktsiad, võlakirjad jms), kus võib samuti olla negatiivne tootlus või
intress ja sellisel juhul kajastub see osakute puhasväärtuses ning seega ka fondi tootluses.
Tänane hoiuste erikohtlemine ei ole kuidagi põhjendatud, sest sisuliselt on hoiused nagu teised
pensionifondi investeeringud ja hoiuste intressi peaks käsitlema samamoodi nagu teiste
väärtpaberite intressi/tootlust. Sellest tulenevalt muudetakse seadust selliselt, et hoiuste intressi
ei käsitleta depootasu osana ning vastav kulu kaetakse pensionifondi arvelt.
Pensionifondide vara investeerimisel, sh rahas hoidmine hoiustes, peab fondivalitseja lähtuma
osakuomaniku parimatest huvidest. Seepärast on ka hoiuste maht fondivalitseja otsustada,
teatud olukordades võivad olla osakuomanike jaoks ka negatiivse intressiga hoiused kasulikud.
Näiteks kui fondil on vaja likviidsust, kas siis osakuomanikele raha väljamakseteks või
vahetustehingute tegemiseks, siis võib ka negatiivne hoiuste intress olla soodsam võrreldes
võlakirjade või muudel rahaturuinstrumentide intressidega. Kui depoopangad ei pea hoiuste
kulu edaspidi ise katma depootasude arvelt, siis on potentsiaalselt võimalik depootasusid ja
19
seega ka valitsemistasusid vähendada. Hoiuste intressikulu võtmine fondi arvelt ei pruugi seega
kokkuvõttes mõjutada negatiivselt fondide tootlust.
Eelnevast tulenevalt viiakse siseriiklik õigus kooskõlla AIFM ja UCITS direktiividega. § 289
lõige 1 punktis 1 eemaldatakse viide rahale ning lisatakse viide muudele finantsinstrumentidele,
mida on võimalik hoida. Vaatamata muutusele jääb depositoorium ka tulevikus teostama
kontrolli rahavoogude üle, kuid fondid võivad raha hoiustada mujal, kui depositooriumis. Seega
tagatakse ka tulevikus kontroll pensionifondide varade üle.
Paragrahvi 301 lõike 1 täiendamine. Paragrahvi täiendatakse sarnaselt § 286 lõikega 2,
täienduse eesmärgiks on täpsustada, et juhul kui pensionifondi depositoorium on Eestis
asutatud aktsiaselts, siis võib depooteenust osutada tema teises lepinguriigis asutatud filiaal.
Kuna § 301 lõike 1 kohaselt võib tööandja pensionifondi depositooriumiks olla ka
investeerimisühing ehk kohaldub IFS § 286 lõige 1, siis seega võib tööandja pensionifondi
depositooriumiks olla nii Eestis aktsiaseltsina asutatu krediidiasutuse kui ka
investeerimisühingu lepinguriigi filiaal.
Seaduse täiendamine §-ga 3571. Lisatav paragrahv reguleerib eurofondide
jätkusuutlikkusriskidega seotud kohustusi ja sätestab, kuidas peavad eurofondi valitsejad oma
tegevuses, eelkõige eurofondi juhtimises arvestama jätkusuutlikkusriskidega. Paragrahvi
aluseks on komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega
muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega
eurofondid peavad arvestama. Kuna eelpool nimetatud delegeeritud direktiiv käsitleb üksnes
eurofonde ja nende valitsejaid, siis lisatakse uus säte IFSi 27. peatüki 3. jao 2. jaotisesse, ehk
vastavaid nõudeid ei laiendata teistele fondivalitsejatele.
Lõike 1 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 8, millega muudetakse direktiivi
2010/43/EL artikli 38 lõike 1 teist lõiku. Artikli 38 kohaselt peab eurofondi
riskijuhtimispoliitika (ehk riskijuhtimise reeglid) võimaldama hinnata valitsetava eurofondi
positsioonidega seotud riske, sealhulgas turu-, likviidsus- ja vastaspooleriske. Uuendusena
lisatakse, et eurofondi riskijuhtimispoliitika peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja
jälgida ka jätkusuutlikkusriske.
Lõike 2 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3, mille kohaselt peavad eurofondi
fondivalitsejate juhid ja töötajad omama teadmisi ja kogemusi ka oma töös
jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks tagamaks, et investorite huve kaitstaks ka
jätkusuutlikkusega seotud riskide eest. Seega kehtestatakse fondivalitseja juhtidele ja
töötajatele võrreldes teiste fondide valitsejatega mõnevõrra kõrgemad nõuded.
Lõike 3 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 5, millega reguleeritakse kõrgema
juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni täitva isiku teostatavat kontrollikohustust. Juhatus kohustub
tagama, et fondivalitseja korrad vaadatakse regulaarselt üle ja viiakse vajadusel vastavusse
seaduse nõuetele. Kuna käesolevaga lisatakse seadusesse jätkusuutlikkusriskidega seotud
nõudeid, siis kehtestatakse ka juhatusele kohustus, et fondivalitseja juhtimine, sh valitsevate
fondide investeerimisotsuste tegemise kord, investeerimispoliitika, riskipiirangud ja
riskijuhtimise reeglid, võtavad arvesse jätkusuutlikkusriske.
20
Lõike 4 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 2, millega täiendatakse fondivalitseja
menetluste ja organisatsioonilise struktuuri üldnõudeid. Eurofondi fondivalitsejad kohustuvad
oma sise-eeskirjade kehtestamisel võtma arvesse jätkusuutlikkusriske. Näiteks § 344 lõge 3
punkt 4 kohaselt peab fondivalitseja määrama kindlaks riskijuhtimise reeglid ja nende
rakendamise korra. Täiendusena peavad eurofondi fondivalitsejad riskijuhtimise reeglites ja
nende rakendamise korras arvestama ka jätkusuutlikkusriskidega.
Lõike 5 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 6. Muudatusega täpsustatakse, et
eurofondi fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamisel lisaks IFS § 352 sätestatule arvesse
võtma ka huvide konflikte, mis võivad tekkida jätkusuutlikkusriskidega arvestamisel. Sellisteks
huvide konfliktiks võib olla näiteks rohepesu ehk tarbija teadlik eksitamine, et pakutav
investeerimisvõimalus on keskkonnasõbralikum kui see tegelikult on.
Lõike 6 aluseks on delegeeritu direktiivi artikkel 1 lõige 7 ja sellest tulenevalt täiendatakse
eurofondi fondivalitseja hoolsuskohustuse nõudeid. Juba varasemalt oli eurofondi
fondivalitsejatele kehtestatud teiste fondivalitsejatega võrreldes kõrgem hoolsuskohustus.
Käesolevaga lisatakse, et IFS §-s 357 nimetatud hoolsuskohustuste täitmisel arvestab
fondivalitseja ka jätkusuutlikkusriskidega.
Lõike 7 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3. Eurofondi fondivalitsejal peavad
olema vahendi, oskused ja teave, et kontrollida tegevuste teostamist, mis on üle antud
kolmandatele isikutele. Samuti on oluline, et fondivalitsejal oleks piisavad oskused ja teave, et
hinnata lepingutest võimalikke tulenevaid riske ning selliste riskide hindamisel tuleb arvesse
võtta ka jätkusuutlikkusriske.
Lõike 8 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 3. Eurofondi fondivalitseja kohustub
võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kui tegevisik (fondivalitseja juhatuse liige, töötaja
või muud vara valitsemisega seotud isik) täidab erinevaid funktsioone, siis tagatakse jätkuvalt
ka jätkusuutlikkusriskidega arvestamine, see tähendab, et ka huvide konflikti olukorras on
tagatud, et fondivalitsemisel võetakse arvesse jätkusuutlikkusriske.
Lõike 9 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 7. Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt
peavad fondivalitsejad, kes peavad analüüsima investeerimisotsuste peamist kahjulikku mõju
jätkusuutlikkusteguritele või teevad seda teha vabatahtlikult, avalikustama, kuidas nende
hoolsuskohustuse poliitikas sellise mõjuga arvestatakse. Seega lisatakse säte, mille kohaselt
eurofondi fondivalitseja peab hoolsuskohustuse täitmisel mõju arvesse.
Lõike 10 aluseks on delegeeritud direktiivi artikkel 1 lõige 1. Käesoleva lõikega täpsustatakse,
et jätkusuutlikkusriskide definitsioon tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088 artikli 2 punktist 22, mille kohaselt on jätkusuutlikkusrisk keskkonnaalane,
sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada
reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele. Kuna
jätkusuutlikkusriskid mõjutavad investeeringute tasuvust, siis püütakse muudatustega tagada,
et riskid oleks mitmekülgselt hallatud ning fondivalitseja võtaks neid eurofondide valitsemisel,
fondi varade investeerimisel arvesse. Eelpool mainitud keskkonnaalasteks tingimusteks või
sündmusteks on näiteks kliimamuutuste võimalikud mõjud tarneahelale. Sotsiaalsete riskidena
võib käsitleda näiteks lapstööjõu kasutamist või inimõiguste rikkumist tootmisahelas.
21
Juhtimisega seotud sündmusteks ja riskideks on muuhulgas maksuseaduste või andmekaitse
reeglite rikkumine ja altkäemaksu andmine ehk tegevused, mis võivad kaasa tuua nii riiklikke
sanktsioone kui ka mainekahju.
Paragrahvi 364 lõike 1 muutmine. Sätte eesmärk on esiteks fondi ja fondi investorite kaitse
ning teiseks anda fondivalitsejale võimalus osta sisse fondi valitsemisega seotud vajalikud
teenused (sätestatud §-s 305). Direktiivi ülevõtmisega seoses sätestatakse §-des 911, 2701 ja 408
fondivalitsejatele täiendavad lisaülesanded, mida ei ole nimetatud §-s 305. Direktiivist
tulenevalt peab olema nende ülesannete edasiandmine siiski võimalik kirjaliku lepingu alusel.
Paragrahvi muutmisega tehakse võimalikuks lisaülesannete edasiandmine, kuid samas
sätestatakse ka fondi ja investorite kaitse kuna edasiandmine lubatakse vaid § 364 lõikes 1
nimetatud tingimustel.
Paragrahvi 399 täiendamine lõigetega 91 ja 92. Käesolev paragrahv käsitleb olukorda, kui
fondivalitseja soovib muuta Finantsinspektsioonile eurofondi filiaali või piiriülese teenuse
osutamise teavituses esitatud andmeid ja dokumente. IFSi § 399 lõike 9 kohaselt kohustub
fondivalitseja tagama, et fondi kohta esitatud andmed on ajakohased ja kohustub muutustest
teavitama vähemalt üks kuu enne muutuste jõustamist. Seega kehtiva redaktsiooni kohaselt on
fondivalitsejal küll kohustus Finantsinspektsiooni muudatustest teavitada, kuid seaduselünga
tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik esitatud andmeid menetleda, hinnata ja vajadusel
otsustada nende rakendamise keelamise üle, kui muudatused oleksid vastuolus seadusega.
Paragrahvi 399 lõigete 91 ja 92 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige1, millega
ühtlustatakse nõudeid, mis reguleerivad eurofondidele ja alternatiivfondidele muudatuste
tegemisest teavitamise protsessi – alternatiivfondide regulatsioon (nt § 410 lõige 5) näeb
kehtivas IFSis ette Finantsinspektsiooni õiguse keelata muutuseid jõustada. Direktiivist
tulenevalt suurendatakse Finantsinspektsiooni võimalusi järelevalvet teostada ja IFSi sätteid
järjepidavalt jõustada.
Lõikest 91 tuleneva uuendusena kohustub Finantsinspektsioon kontrollima, kas muudatuste
tulemusel vastaks fondivalitseja tegevus jätkuvalt IFSi nõuetele, ehk kas fondivalitseja esitatud
informatsioon on täielik ning vastab § 399 lõikes 1 loetletud tingimustele. Pärast
fondivalitsejapoolse teavituse edastamist on Finantsinspektsioonil 15 tööpäeva hindamaks, kas
muudatuste jõustumisel vastab fondivalitseja jätkuvalt IFSis sätestatud nõuetele. Vastasel juhul
on Finantsinspektsioonil õigus keelata muudatuste jõustamine. Kui Finantsinspektsioon keelab
muudatuste jõustamise, siis edastab ka vastavasisulise teabe ka fondivalitseja sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele.
Lõikega 92 kehtestatakse Finantsinspektsiooni õigus järelevalve raames rakendada IFSi §-s 458
sätestatud meetmeid, kui fondivalitseja jõustab muudatused, mida Finantsinspektsioon on
varemalt käesoleva paragrahvi lõike 91 kohaselt keelanud. Samuti pannakse
Finantsinspektsioonile kohustus teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust
järelevalve raames rakendatud meetmetest.
Paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13. Säte reguleerib Eestis moodustatud
või asutatud eurofondi osakute või aktsiate pakkumist teises lepinguriigis. Selleks esitab
fondivalitseja enne teises lepinguriigi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile pakkumise
22
ingliskeelse teatise ning fondi nn põhiandmed – alusdokumendi, prospekti ja põhiteabe. Lisaks
eelnimetatule kohustub fondivalitseja esitama ka muu teabe, eelkõige ülevaate, kuidas fondi
pakkumine on korraldatud. Esitatud teabe edastab Finantsinspektsioon fondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele. Seega reguleerib käesolev säte fondivalitseja suhtlust sihtriigi
finantsjärelevalve asutusega läbi Finantsinspektsiooni enne fondi pakkumise alustamist
sihtriigis.
Paragrahvi 401 lõike 1 punktide 7–13 lisamise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige
5 lõik a, millega reguleeritakse eurofondi avaliku pakkumise tingimusi teises lepinguriigis ja
tagatakse, et fondivalitseja annab sihtriigi investoritele võimalikult laialdast teavet fondi ja
investeerimisega seotud küsimuste kohta. Eesmärgiks on parandada investorite kaitset
eurofondi piiriülesel pakkumisel ja tagada, et fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutustel on
võimalik kiirelt ja efektiivselt fondivalitsejaga suhelda.
Seetõttu laiendatakse fondivalitseja teabe andmise kohustust piiriülese pakkumise alustamise
faasis. Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave, mis kinnitab, et investoritele on tagatud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7–13 nimetatud võimalused ja ülevaade sellest, kuidas
fondivalitseja neid õigused ja võimalused investorile tagab. Näiteks kohustub fondivalitseja
andma ülevaate, kuidas on plaanis anda investorile teavet võimaluste kohta märkida või nõuda
eurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmist (punkt 8), kuidas toimub tulu väljamaksmine
(punkt 9) ning missugused õigused on investoritel oma huvide kaitseks, sh ülevaade kuidas
antakse investorile teavet investori kaebuste lahendamise võimalustest (punkt 10). Samuti tuleb
fondivalitsejal tagada, et investorile antakse püsival andmekandjal teavet, kuidas on võimalik
kasutada käesolevas sättes loetletud võimalusi (punkt 12). Samuti sätestatakse fondivalitsejale
kohustus määrata fondi kontaktisik, kes vahendab teavet fondivalitseja ja finantsjärelevalve
asutuse vahel (punkt 13) ja aadress, mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada
järelevalve teostamisega seotud tasudest teatamiseks (punkt 7).
Paragrahvi 401 lõiget 9 muudetakse. Kehtiva IFSi §-s 401 on Eestis moodustatud või asutatud
eurofondi fondivalitsejal kohustus piiriülese pakkumise korral teavitada sihtriigi
finantsjärelevalve asutust kui fondivalitseja soovib muuta fondi osakute või aktsiate liike või
teabe avalikustamise viise. Samas ei olnud täpsemalt sätestatud aega, kui kaua enne muudatuste
jõustamist Finantsinspektsiooni peab teavitama.
Paragrahvi 401 lõike 9 muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b.
Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse fondivalitseja teavitamise kohustust. Uue sõnastuse
kohaselt peab fondivalitseja muudatustest teavitama vähemalt üks kuu enne andmete muutmist
ning teavitama nii sihtriigi finantsjärelevalve asutust kui ka Finantsinspektsiooni. Teavitamine
üks kuu enne muudatuste jõustamist on vajalik, et anda Finantsinspektsioonile piisavalt aega
hindamaks, kas soovitud muudatused on lubatavad, ehk täita § 401 lõigetes 91 ja 92 nimetatud
kohustusi.
Paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92. Uuendusena lisatakse § 401 lõiked 91 ja 92.
Muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b, mis sarnaselt IFS § 399
lõigetele 91 ja 92 ühtlustab piiriülese pakkumise aluseks olevate andmete ja dokumentide
muutmisel rakenduvat protsessi. Kehtiva IFSi kohaselt ei kohustu fondivalitseja teavitama
23
Finantsinspektsiooni, kui muudeti lõike 1 punktides 4–5 nimetatud teavet; muudatustest tuleb
teavitada ainult fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutust. Muudatuste tulemusena laiendatakse
fondivalitseja teavitamise kohustust – lisaks sihtriigi finantsjärelevalvele tuleb muudatuste
rakendamise soovist teavitada ka Finantsinspektsiooni. Lisatakse ka menetlusnormid, mis
võimaldavad Finantsinspektsioonil esitatud andmeid menetleda, hinnata ning vajadusel
otsustada muudatuste jõustamise lubamine või keelamine.
Kui fondivalitseja jõustab Finantsinspektsiooni poolt keelatud muudatusi, siis on
Finantsinspektsioonil õigus rakendada § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevus
kooskõlla IFSiga.
Seaduse täiendamine §-ga 4011. Kehtivas IFSis ei ole kehtestatud korda, kuidas toimub Eestis
moodustatud või asutatud eurofondi osakute või aktsiate, või nende liikide pakkumise
lõpetamine teises lepinguriigis, mille kohta fondivalitseja on Finantsinspektsioonile esitanud §
401 kohase teatise.
Paragrahvi 4011 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 6, millega sätestatakse
võimalus lõpetada Eestis moodustatud või asutatud eurofondi avalik pakkumine teises
lepinguriigis. Eesmärgiks on täita seaduslünk ja seeläbi suurendada õigusselgust. Seetõttu
sätestatakse täpne pakkumise lõpetamise kord ja tingimused. Seejuures sätestatakse tingimused,
misläbi tagatakse investorite jätkuv tugev kaitse (eelkõige teabe saamisega seotud õigused) ka
olukorras, kus fondi pakkumine riigis on lõppenud. Pakkumise lõppemise tulemusena vabaneb
fondivalitseja haldusmahukast finantsjärelevalve teavitamise kohustusest, eelkõige § 401
lõikest 8 tulenevast sihtriigi finantsjärelevalve teavitamise kohustusest.
Pakkumise lõpetamiseks peab fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi
Finantsinspektsiooni, et kõik pakkumise lõpetamise eeldused on täidetud. Selleks esitab
fondivalitseja Finantsinspektsioonile inglisekeelse teatise, millele lisatakse teave, mis kinnitab,
et fondivalitseja on teatise esitamise hetkeks täitnud järgmised kohustused: teavitanud
avalikkust ja teadaolevaid investoreid pakkumise lõpetamisest, teinud pakkumise ilma
lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad ja selgitanud, mida toob kaasa, kui investor
pakkumisega ei nõustu (punktid 1–3). Seejuures ei tulene eelnevast investorile kohustust
pakkumisega nõustuda. Samuti peab fondivalitseja tagama, et pakkumise lõppemise kuupäevast
alates lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või aktsiate uus või täiendav, otsene või
kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine. Selleks kohustub fondivalitseja muutma või
lõpetama lepinguid ka finantsvahendajatega (lõike 1 punkt 4).
Lõike 2 kohaselt peab fondivalitseja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
teabe avalikkusele ja investoritele esitama sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
Fondivalitseja teatise saamisel hindab Finantsinspektsioon, kas esitatud teatis ja teave on täielik
ja seejärel edastab Finantsinspektsioon nõuetekohase teatise eurofondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja ESMAle (lõige 4). ESMAle teabe esitamise kohustus on seotud
määruse 2019/1156 eesmärgiga luua ESMA juurde keskne andmebaas, milles oleks kajastatud
ajakohane informatsioon kõigi ELis piiriüleselt turustatavate investeerimisfondide kohta,
24
sealhulgas nende päritolu- ja sihtriigid. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise
edastamisest viivitamata (lõige 5).
Pärast pakkumise lõppemist kohustub fondivalitseja elektrooniliste või muude sidevahendite
abil edastama Finantsinspektsioonile ja fondi osakute või aktsiate tagasivõtmisega
mittenõustunud investoritele käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
dokumendid, ehk fonditingimused või põhikirja, aasta- ja poolaastaaruande, prospekti ja
põhiteabe. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid, välja arvatud põhiteabe, omal valikul
kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heaks
kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles (lõige 6).
Pärast pakkumise lõppemist edastab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutusele
teabe kõigi muudatuste kohta, mida eurofondi teeb käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides
1–3 nimetatud dokumentides (lõige 7).
Paragrahvi 408 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahviga reguleeritakse teise lepinguriigi
eurofondi pakkumist Eestis ning sätestatakse nõuded, mida fond peab Eestis osakuid või
aktsiaid pakkudes täitma. Kehtiv IFS sätestab, et lepinguriigi eurofondi osakuid või aktsiaid
võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta
sätestatud nõuetele, fondi investoritele on tagatud võimalus nõuda osakute või aktsiate
tagasivõtmist ning väljamaksete tegemist. Lisaks tuleb lepinguriigi eurofondi kohta
avalikustada prospekt ja põhiteave vastavalt §-des 73–82 sätestatud nõuetele.
Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 4, millega sätestatakse eurofondi
piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustused. Muudatuste tulemusena suurendatakse
investorkaitset, eelkõige antakse rohkem teavet investori õiguste kohta – kuidas toimub ja
kuidas saab investor märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning nende eest
saadud tulu väljamaksmist (punkt 1–2).
Investorkaitse põhimõttest tulenevalt on oluline, et investorile tagataks §-s 360 sätestatud
võimalus esitada kaebusi otse fondivalitsejale, seejuures peab investoril võimaldama kaebust
esitada eesti keeles (punkt 3). Samuti tuleb fondivalitsejal teha investorile kättesaadavaks (sh
kopeerimiseks) fondi oluline teave ja dokumendid ehk fondi tingimused või põhikiri, fondi
prospekt, põhiteave, aasta- ja poolaastaaruanne (§-des 73–75 nimetatud teave – punkt 4).
Seejuures § 81 lõike 5 kohaselt avalikustatakse põhiteave vähemalt eesti keeles ja ülejäänud
nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena. Tagamaks kiiret ja
efektiivset suhtlust Finantsinspektsiooniga kohustub fondivalitseja nimetama ka kontaktisiku
(punkt 5). Investorile antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste
ja nendest tulenevate investori õiguste kohta teavet püsival andmekandjal (punkt 6). Kõiki
eelpool nimetatud kohustusi ja nõudeid peab fondivalitseja täitma elektrooniliste vahendite abil
eesti või inglise keeles, see tähendab et ka investorid peavad saama fondivalitseja pakutavaid
võimalusi kasutada elektrooniliste vahendite abil eesti või inglise keeles (punkt 7).
Paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11–12. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 1 lõiked 4 punktid 2 ja 3. Lõikes 11 täpsustatakse, et eurofond ei pea piiriüleseks
pakkumiseks sihtriigis, § 408 kontekstis Eestis, püsivat asu- või tegevuskohta omama. See
25
tähendab, et fondivalitseja võib kõik kehtestatud nõuded, eelkõige teabe andmise kohustuse ja
märkimise või tagasivõtmise tehingud, täita elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Samas
jäetakse fondivalitsejale vabadus soovi korral siiski lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseks
IFS § 364 nimetatud tingimustel määrata kolmas isik. Sellisel juhul on Finantsinspektsioonil
õigus kolmanda isiku suhtes teha järelevalvet talle üle antud kohustuste osas.
Lõige 12 sätestab, et juhul kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud kõik või osa kohustusi
üle kolmandale isikule, siis peab selleks poolte vahel sõlmima kirjaliku lepingu, milles on
selgelt määratletud fondivalitseja poolt esindajale üle antud ülesanded. Kohustused, mida ei ole
esindajale lepingu alusel üle antud, täidab fondivalitseja. Lisaks peab lepingutingimustes
sätestama fondi kohustuse anda kolmandale isikule tema ülesannete täitmiseks kogu vajaliku
teave ja kõik vajalikud dokumendid.
Paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8. Lepinguriigi eurofondi pakkumise
alustamiseks Eestis teavitab fondivalitseja läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
pakkumise alustamise tingimuste täitmisest. Lisaks varasemalt sätestatud tingimustele
kohustub fondivalitseja tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõikest 55 edastama ka
aadressi või muud kontaktandmed, mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et esitada
järelevalvega seotud arved. Lisaks kohustub fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused.
Paragrahvi 408 lõiget 4 muudetakse. Kui kehtivas IFSis ei määratleta täpselt, mis ajahetkel
kohustub eurofond teavitama § 408 lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmete muutmisest, siis
uues redaktsioonis täpsustatakse, et teavitamise tähtaeg on vähemalt üks kuu enne muutuste
jõustumist. Uuendusena tuleb lisaks Finantsinspektsioonile muudatustest teavitada ka
eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. IFSi muutmise aluseks on direktiivi
2019/1160 artikkel 1 lõige 5.
Seaduse täiendamine §-ga 4081. Kehtivas IFSis ole reguleeritud viisi, kuidas lepinguriigi
eurofond saaks lõpetada osakute või aktsiate Eestis avalikult pakkumise. Suurema
õiguskindluse tagamiseks sätestatakse sarnaselt §-ga 4011 täpne kord ning tingimused, et tagada
eurofondi pakkumise korrapärane lõpetamine. Paragrahvi 4081 aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 1 lõige 6. Kui IFSi § 4011 sätestab tingimused Eestis moodustatud või asutatud
eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis, siis lisatav § 4081 reguleerib teise
lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamist Eestis. Tingimused eurofondi pakkumise
lõpetamisele on sarnased ja mõlema paragrahvi eesmärk on sama – eelkõige tagada investorite
tugev kaitse, teabe saamise võimalus ja kohustada eurofondi tegema investoritele osakute või
aktsiate tagasivõtmise pakkumine.
Selleks, et lõpetada eurofondi pakkumine Eestis, teavitab fond läbi oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse Finantsinspektsiooni pakkumise lõpetamisest. Pakkumise lõpetamise
kohta esitatakse Finantsinspektsioonile teatis ja teave, mis kinnitab, et eurofond on täitnud
lõikest 1 tulenevad investorite teavitamise kohustused: teinud investoritele ja avalikkusele
teatavaks pakkumise lõpetamise, teinud pakkumise lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või
aktsiad ning selgitanud investoritele, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Lõikes 1
nimetatud kohustusi, st investorite ja avalikkuse teavitamist, tuleb teha eesti või inglise keeles.
26
Samuti kohustub fondivalitseja tagama, et osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lõpetatakse
ka finantsvahendajate kaudu.
Alates pakkumise lõpetamise kuupäevast peab fondivalitseja lõpetama teatises nimetatud
osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise Eestis, sh uue või täiendava, otsese või kaudse
mitteavaliku või avaliku pakkumise (lõige 3).
Pärast pakkumise lõpetamist kohustub fondivalitseja andma investeeringud eurofondis
säilitanud investoritele käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid
elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe,
esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti
keeles. (lõige 4).
Kui Finantsinspektsioon on saanud eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt teavituse
muudatuste kohta, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud
dokumentides, siis loetakse eurofondi § 408 kohane pakkumine lõppenuks. Kuna fondi
pakkumine on Eestis lõppenud, siis ei pea fond Finantsinspektsioonile tõendama, et täidab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud eurofondi
pakkumise nõudeid.
Paragrahvi 409 lõiget 1 muudetakse. Paragrahv 409 reguleerib 1. jaotise (Eestis asutatud
alternatiivfondi valitseja tegevus lepinguriigis) kohaldamisala. Nimetatud paragrahvi kohaselt
kohaldatakse jaotises sätestatut Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale
alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi
valitsemisel Kuna jaotisesse lisatakse ka fondi eelturustamise lõpetamisega seotud säte (§
4091), siis lisatakse viide, et jaotises sätestatut kohaldatakse ka eelturustamisele.
Seaduse täiendamine § 409 lõike 2 punktiga 11. Paragrahvi 409 lõige 2 täpsustab, millised
tegevused on lubatud Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale
alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale Eestis või teises lepinguriigis. Kuna uue
võimalusena lisatakse IFSi alternatiivfondi eelturustamine, seejuures eelturustada võib nii
moodustatud või asutatud või ka moodustamata või asutamata fondi, siis lisatakse sellekohane
viide eraldi punktina ka § 409 lõikesse 2.
Seaduse täiendamine §-ga 4091. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib Eesti fondivalitseja Eestis
või teises lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist teises lepinguriigis. Üldised eelturustamise
reeglid on sätestatud §-s 2671. Käesolevas paragrahvis täpsustatakse, missugune on piiriülene
eelturustamise protsess.
Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2. Eelkõige tuleneb sellest
Finantsinspektsiooni eelturustamisest teavitamise kohustus. Teade peab olema inglisekeelne ja
selle peab esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt kaks nädalat pärast eelturustamise algust.
Teade peab sisaldama informatsiooni, millises sihtriigis ja mis aja jooksul eelturustamist
teostati või teostatakse, samuti teavet eelturustatava fondi või allfondide kohta (lõige 1).
Pärast eelturustamise teate saamist teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult sihtriigi
finantsjärelevalve asutust eelturustamisest (lõige 2).
27
Paragrahvi 410 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib teises lepinguriigis pakkuda Eestis või teises lepinguriigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust
läbi Finantsinspektsiooni. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 410 lõike 1
punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Juhul, kui fondi pakutakse
isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse
IFSi §-s 911 või § 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 410 lõikeid 5–7 muudetakse. Kehtiva IFSi § 410 lõiked 5–7 reguleerivad
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muutmist, muudatustest Finantsinspektsiooni teavitamist
ja annavad Finantsinspektsioonile õiguse keelata fondivalitsejal muutuste jõustamine, kui
muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus IFSiga kooskõlas. Seejuures
on Finantsinspektsioonil õigus võtta § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevuse
seadusega kooskõlla.
Direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 3 tulenevalt täpsustatakse käesoleva paragrahvi lõigetes
5–7 sätestatud korda. Kehtivasse § 410 lõikesse 5 lisatakse Finantsinspektsioonile kohalduv
muudatuste keelamise tähtaeg, mis on 15 tööpäeva alates fondivalitsejalt muudatuste tegemise
kohta teabe saamisest. Samuti täiendatakse lõiget Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitsejal keelatakse muutusi
jõustada.
Lõiget 6 täiendatakse Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada fondivalitseja sihtriigi
finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitseja jõustab muudatused vaatamata
Finantsinspektsiooni keelule ning Finantsinspektsioon rakendab IFSis ettenähtud meetmeid.
Sihtriigi finantsjärelevalve asutusele antakse teavet nii keelule vaatamata jõustatud
muudatustest kui ka Finantsinspektsiooni poolt kasutusele võetud meetmetest.
Lõikesse 7 lisatakse tähtaeg (üks kuu), mille jooksul Finantsinspektsioon teavitab fondivalitseja
sihtriigi finantsjärelevalve asutust fondivalitseja jõustatud muudatustest ja nende lubatavusest.
Seaduse täiendamine §-ga 4101. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse Eesti
fondivalitseja Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamist teises
lepinguriigis. Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega luuakse
sarnaselt eurofondide piiriülese pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide osakute,
aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Kuna eesmärgiks on ühtlustada ka eurofondidele
ja alternatiivfondidele kohalduvaid sätteid, siis pakkumise lõpetamise tingimused ja protsess on
mõlema investeerimisfondi puhul sarnane.
Kui Eesti fondivalitseja soovib lõpetada fondi pakkumist teises lepinguriigis teavitab ta sellest
Finantsinspektsiooni kaudu sihtriigi finantsjärelevalve asutust ja esitab selleks pakkumise
lõpetamise teatise. Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab, et fondivalitseja on teatise esitamise
ajaks täitnud § 4101 lõikes 1 nimetatud kohustused, sealhulgas teinud avalikkusele ja
teadaolevatele investoritele osakute ja aktsiate ilma lisatasudeta tagasivõtmise pakkumise ja
28
selgitanud, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Kinnisele alternatiivfondile ja
Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1
nimetatud kohustus (lõige 2).
Investoril ei olekohustust fondivalitseja pakkumisega võtta tagasi osaku ja aktisad nõustuda.
Samuti kohustub fondivalitseja muutma või lõpetama finantsvahendajatega lepingud tagamaks,
et fondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lepinguriigis lõpeb.
Samuti on fondivalitsejal kohustus lõpetada teatises nimetatud osakute või aktsiate igasugune
pakkumine (sh uus või täiendav, otsene või kaudne avalik või mitteavalik) sihtriigis (lõige 3).
Finantsinspektsioon edastab 15 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 nimetatud täieliku teatise (st
inglisekeelne teatis ja lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teave) saamisest teatise fondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (lõige 4). Samuti
teavitab Finantsinspektsioon fondivalitsejat teatise edastamisest (lõige 5).
Tagamaks, et ka pärast pakkumise lõpetamist oleksid investorite huvid kaitstud, annab
fondivalitseja Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud § 4101 lõike 1 punkti 1
kohase pakkumisega, IFS §-des 269 ja 270 nimetatud teabe (lõige 6).
Lõike 7 kohaselt teavitab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist
muudatustest, mida on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes.
Paragrahvi 411 lõikeid 8 ja 9 muudetakse. IFSi § 411 sätestab Eesti fondivalitseja tegevuse
korra teise lepinguriigi fondi valitsemisel. Lõiked 8 ja 9 reguleerivad olukorda, kui
fondivalitseja soovib § 411 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet muuta. Direktiivi 2019/1160 artikkel
2 lõike 5 alusel täpsustatakse käesoleva paragrahvi nimetatud lõikeid. Muudatuste tulemusel
ühtlustatakse eurofondide ja alternatiivfondide muudatuste teavitamise protsessi. Lõikes 8
täpsustatakse ajaperiood (15 tööpäeva) mille jooksul Finantsinspektsioon võib fondivalitsejal
keelata jõustada muudatusi. Lõikesse 9 lisatakse Finantsinspektsioon kohustus teavitada
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust, kui vaatamata keelule fondivalitseja siiski
jõustab muudatusi. Sellisel juhul teavitad Finantsinspektsioon muudatuste jõustamisest ja
rakendatud meetmetest mida võeti, et fondivalitseja tegevus seadusega kooskõlla viia.
Paragrahvi 412 muudetakse. Paragrahv 412 sätestab 2. jaotise kohaldamise ala: 2. jaotises
sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi
valitsemisel. Kuna jaotisesse lisatakse sätted ka eelturustamise kohta (§ 4121) ja pakkumise
lõpetamise kohta (§ 4132), siis muudetakse § 412 sõnastust ja lisatakse, et jaotises sätestatut
kohaldatakse ka teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamisel.
Paragrahvi 412 täiendamine lõikega 2. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2
lõike 6 punkt 2, mille kohaselt alternatiivfondi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis (käesoleval
juhul Eesti) füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist. Eesmärgiks on tagada, et
fondivalitseja ei pea omama piiriülese pakkumise korral sihtriigis (Eestis) näiteks kontorit või
29
määrama enda esindajat. Taolised kulutused oleks liigsed, kuna fondivalitseja saab oma
kohustusi täita kasutades muid kanaleid, eelkõige interneti teel. Kuigi ka täna ei pea
fondivalitsejad Eestis püsivat asu- ja tegevuskohta omama ega esindajat määrama, siis
õigusselguse huvides lisatakse IFSi ka sellekohane säte.
Seaduse täiendamine §-ga 4121. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib lepinguriigis asutatud
alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist Eestis. Sarnaselt
§-le 4091, on muudatuste aluseks direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2.
Lisatava sätte kohaselt on teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis lubatud, kui see vastab
IFS § 2671 nimetatud tingimustele ja fondivalitseja on Finantsinspektsiooni teavitanud
eelturustamisest läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse, kes edastab teabe
eelturustamiseajavahemiku, investeerimisstrateegia ja eelturustatavate alternatiivfondide või
allfondide kohta.
Paragrahvi 413 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud
alternatiivfondi valitseja soovib Eestis pakkuda teise lepinguriigi fondi, rakendub §-s 413
lõikest 1 tulenev teavitamiskohustus, mille kohaselt fondivalitseja teavitab oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ja edastab lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et
fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi osakuid või aktsiaid
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi §-s 911 ja §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Seaduse täiendamine §-ga 4132. Sarnaselt §-ga 4101 lisatakse IFSi võimalus lepinguriigis
asutatud alternatiivfondi valitseja teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamiseks Eestis ehk
võimalus lõpetada § 413 kohane fondi pakkumine. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/1160
artikkel 2 lõikest 4.
Pakkumise lõpetamiseks tuleb fondivalitsejal teavitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise lõpetamise
inglisekeelne teatis ja teave, mis kinnitab lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kohustuste täitmist.
Kinnisele alternatiivfondile ja Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile ei laiene käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustus (lõige 2). Alates pakkumise lõpetamise
kuupäevast peab fondivalitseja tagama, et lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või
aktsiate uus või täiendav, otsene või kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine Eestis (lõige 3).
Tagamaks fondi osakute ja aktsiate tagasivõtmise pakkumisega mittenõustunud investorite
jätkuv kaitse, kohustub fondivalitseja pärast pakkumise lõpetamist edastama neile seaduse §-
des 269 ja 270 nimetatud teabe(lõige 4).
Alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve
asutuselt teavituse kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud käesoleva seaduse § 413 lõike 1
30
punktides 2–6 nimetatud teabes, ei pea fondivalitseja tõendama Finantsinspektsioonile
vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud
alternatiivfondi pakkumise nõuetele (lõige 5). Samas tähendab pakkumise lõpetamine, et
järgneva 36 kuu jooksul ei ole fondivalitsejal Eesis lubatud lõikes 1 nimetatud teatises märgitud
osakuid või aktsiaid eelturustada, ega rakendada muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid
(lõige 6).
Paragrahvi 419 täiendamine lõikega 4. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2
lõike 6 punkt 2, mille kohaselt alternatiivfondi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis (käesoleval
juhul Eesti) füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist. Eesmärgiks on tagada, et teises
lepinguriigis asutatud fondivalitseja ei pea kolmandas riigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi pakkumisel Eestis omama siin näiteks kontorit või määrama enda esindajat.
Taolised kulutused oleks liigsed, kuna fondivalitseja saab oma kohustusi täita kasutades muid
kanaleid, eelkõige interneti teel. Kuigi ka täna ei pea teise lepinguriigi fondivalitseja Eestis
püsivat asu- ja tegevuskohta omama ega esindajat määrama, siis õigusselguse huvides lisatakse
IFSi ka sellekohane säte.
Paragrahvi 420 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub
fondivalitseja teavitama sellest Finantsinspektsiooni. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel
2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja – fondivalitseja peab
Finantsinspektsioonile edastama enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida
Finantsinspektsioon saab kasutada järelevalveliste tasude edastamiseks (punkt 8). Lisaks
täpsustatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised
investorid, peab fondivalitseja andma Finantsinspektsioonile ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi
§-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 421 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib teises lepinguriigis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi,
kohustub fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni.
Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 421 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud
teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile
esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed
(eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale
teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 422 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud
fondivalitseja soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama Finantsinspektsiooni läbi fondivalitseja
päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama §
422 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8
täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab
31
andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja
andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või §-s 270¹ nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 430 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama enne
pakkumise alustamist Finantsinspektsiooni. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest
8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja
peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab
kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse
isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 431 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda lepinguriigis Eesti kaudu, kohustub
fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni
pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 431 lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse isikutele, kes
ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s §
911 või 2701 nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 432 lõike 2 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib kolmanda riigi fondi pakkuda Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama
enne pakkumise alustamist Finantsinspektsiooni. . Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2
lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et
fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida
Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest.
Kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma
Finantsinspektsioonile ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-s § 911 või 2701 nimetatud
kohustusi.
Paragrahvi 433 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib pakkuda kolmanda riigi fondi Eesti kaudu lepinguriigis, kohustub
fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni
pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 433 lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artiklist 2(7)(8) täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
32
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate,
kuidas täidetakse IFSi §-s 911 või 2701 nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 453 täiendamine lõikega 21. Tegevusloata väikefondi valitsejale kehtestatakse
kohustus koos registreerimise taotlusega esitada ka dokument, millest nähtub aktsia- või
osakapitali sissemaksmine või algkapitali olemasolu. Sarnane kohustus on ka tegevusloaga
väikefondi valitsejal tegevusloa taotlemisel. Dokumendi esitamise eesmärk on lubada
Finantsinspektsioonil hinnata, kas fondivalitseja on täitnud kõik fondivalitseja
registreerimiseks sätestatud kohustused ning selle alusel teha registreerimisotsus.
Paragrahvi 453 lõike 3 muutmine. Kuna §-i 453 täiendatakse lõikega 21, mis kohustab
fondivalitseja peab registreerimismenetluses esitama aktsia- või osakapitali sissemaksmist või
algkapitali olemasolu tõendava dokumendi, siis lisatakse lõikesse 3 viide § 452 lisatud lõikele
21, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus küsida täpsustavat teavet ja andmeid ka aktsia-
osa- või algkapitali kohta.
Seaduse täiendamine § 453 lõikega 31. Seadust täiendatakse lõikega, mille kohaselt valdkonna
eest vastutav minister võib määrusega kehtestada lisaandmetele või –selgitustele nõuded. Juba
täna palub Finantsinspektsioon registreerimise menetluse raames fondivalitsejatel esitada
eneseanalüüs, millest nähtuks, et valitsetavad fondid vastavad investeerimisfondi
üldtunnustatud põhimõtetele. Praktika kohaselt lähtub nimetatud analüüs ESMA alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiivi põhimõistete suunistest. Muudatustega
sätestatakse siiski ka täiendav võimalus, et vajadusel võib lisateabe sisu ja vormi nõudeid
täpsemalt määratleda rahandusministri määrusega.
Paragrahvi 453 lõigete 5 ja 6 muutmine. Muudatusega lisatakse lõikesse 5 viide uuele § 453
lõikele 21, kuna juhul, kui fondivalitseja ei esita dokumenti, mis kinnitaks aktsia- või osakapitali
sissemaksmise või algkapitali olemasolu, ei ole registreerimiseks vajalikud nõuded täidetud.
See võib olla aluseks registreerimisavalduse rahuldamata jätmiseks.
Lõike 6 sõnastust täpsustatakse. Varasema sõnastuse kohaselt pidi Finantsinspektsioon
fondivalitseja registreerima kahe kuu jooksul nõuetekohase registreerimisavalduse saamisest.
Muudatusega antakse Finantsinspektsioonile teatud juhtudel (lisatav § 453 lõige 61) võimalus
fondivalitseja registreerimisest keeldumiseks. Igal juhul tuleb Finantsinspektsioonil teha otsus
registreerimise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul arvestades nõuetekohase
registreerimisavalduse saamise päevast. Juhul kui Finantsinspektsiooni juhatus otsustab
väikefondi valitseja registreerida, kantakse väikefondi valitseja nimi ja kontaktandmed
registrisse viivitamata pärast juhatuse otsuse tegemist.
Seaduse täiendamine § 453 lõikega 61. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga sätestatakse juhud,
kui Finantsinspektsioonil on õigus keelduda väikefondi valitseja registreerimisest.
Registreerimisest keeldumise alused sarnanevad teiste IFSi tegevusloamenetlustes sätestatud
keeldumise alustele (nt juhul kui ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või
osakapitali täielik sissemaksmine).
33
Väikefondi valitseja registreerimisest võib keelduda ka juhul kui fondivalitsejal puudub seos
Eestiga või see ei ole piisav. Kuigi vastavalt IFS § 304 lõikele 2 peab Eestis moodustatud või
asutatud fondi valitseja asukoht ja tegevuskoht olema Eestis, siis läbi erinevate postkasti
teenuse pakkujate ei ole IFS § 304 lõikes 2 sätestatud piirang Finantsinspektsiooni hinnangul
piisav.
Seega on muudatuse eesmärgiks vältida olukorda, kus Eestit kasutatakse platvormina
investeerimisfondide asutamiseks, millel ei ole piisavat seost Eestiga. Eestiga vähest seost
omavad investeerimisfondid võivad oma tegevuse käigus võtta suures mahus erinevaid riske
ning viimaste realiseerumisel võivad saada kahjustada investorite huvid, finantsturu
usaldusväärsus ja Eesti riigi maine. Kuna Finantsinspektsiooni pädevusse ei kuulu väikefondi
valitsejate fondide üle järelevalve teostamine, siis registreerimismenetluse eelduste
täiendamine aitab tagada, et tegevusloata väikefondi valitsejana ei registreerita isikuid, kes ei
suuda tagada investorite huvide piisavat kaitset ning juhtida adekvaatselt fondi tegevusega
kaasnevaid riske, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud riske.
Seost Eestiga võivad mh tõendada järgmised tunnused:
- Taotleja püsiv tegevuskoht asub Eestis. Püsiva tegevuskoha all mõeldaks asukohta, kus
toimub igapäevane töö fondide valitsemisel ning kus on investoritel võimalik fondivalitsejaga
kohtuda.
- Vähemalt ühe taotleja omaniku või juhatuse liikmete elukoht on Eestis.
- Kavandatud fondi investeeringud on suunatud Eesti ettevõtetesse, emitentidesse või muul
viisil Eesti majandusse.
- Peamine investorite sihtgrupp on Eesti investorid.
Siiski ei ole tegemist ammendava tunnuste loeteluga. Finantsinspektsioonil on
registreerimismenetluse käigus õigus igakordselt hinnata taotlusega seotud faktilisi asjaolusid
ning nende pinnalt otsustada, kas taotleja seos Eestiga on piisav või mitte.
Seaduse täiendamine § 453 lõikega 10. Kehtiva redaktsiooni kohaselt saab
Finantsinspektsioon registreeritud väikefondi valitseja registrist kustutada vaid lõikes 9
nimetatud juhtudel, ehk fondivalitseja registrist kustutamine sõltub üksnes väikefondi valitseja
enda teavitusest. Muudatuste tulemusel antakse Finantsinspektsioonile võimalus teatud
juhtudel kustutada fondivalitseja registrist omal algatusel. Registrist kustutamise alused on
sarnased fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustele.
Seaduse täiendamine paragrahviga 4531. Seaduse 29. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 4531.
Tegevusloata fondivalitseja asutamisel uue äriühinguna peab tema sisse makstud aktsia- või
osakapital 25 000 eurot. Tegutseva äriühingu puhul peab tegevusloata fondivalitseja algkapitali
minimaalne suurus olema ekvivalentne vähemalt 25 000 euroga. Eesmärk on võimaldada
tegutseval fondivalitsejal arvata algkapitali hulka ka ülekurss ja jaotamata kasum.
Võrdlusena võib välja tuua, et:
- IFS § 333 lõike 2 kohaselt peab eurofondi, alternatiivfondi või pensionifondi valitseja
aktsiakapital olema 125 000 eurot.
34
- IFS § 445 lõike 1 kohaselt peab tegevusloaga väikefondi valitseja asutamisel aktsia- või
osakapital olema vähemalt 25 000 eurot, mis tuleb tõsta asutamisest arvates kolme aasta jooksul
50 000 euroni.
- VPTS § 93 lõike 1 punkti 1 kohaselt investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab
tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt 50 000 eurot.
Kuna tegevusloata väikefondi valitsejad võivad pakkuda vaid mitteavalikke fonde ja
jaeinvestoritele pakkumine on piiratud 1 000 000-eurose koguväärtusega ühe aasta lõikes, siis
on avalikkuse huvi tegevusloata väikefondi valitsejatele nõuete seadmisel madalam kui näiteks
eurofondi valitseja puhul.
Paragrahvi 473 lõigete 1–3 ja 5 muutmine. Paragrahv reguleerib järelevalve erisusi
lepinguriigi tööandja pensionifondi Eestis pakkumise üle. Kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–3 ja
5 viidatakse sellise fondi Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu pakkumise sätetele ja omakorda
seal sätestatud tingimustele, mida sellise fondi Eestis pakkumisel tuleb täita (IFS § 440 lõiked
2 ja 5). Piiriülese pakkumise olukord võib aga tekkida ka juhul, kui antakse üle tööandja
pensionifondi valitsemine või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi portfell või
sellest osa. Ka sellisel juhul tuleb FI-l teavitada teise riigi finantsjärelevalve asutust
tingimustest, millele tööandja pensionifondi pakkumine Eestis peab vastama (IFS § 1373 lõiked
10 ja 11). Ekslikult on IFS § 473 lõigetest 1–3 ja 5 aga viited IFS § 1373 lõigetes 10 ja 11
viidatud tingimustele välja jäänud. Eelnõuga viiteviga parandatakse.
Muudatusega tagatakse direktiivi 2016/2341 artikkel 12 punkti 14 korrektne ülevõtmine.
Ühtegi tööandja pensionifondi ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi Eestis
moodustatud ega asutatud ei ole.
Seaduse täiendamine paragrahviga 5272. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse tegevusloata
väikefondi valitsejatele regulatsioonis mitmeid muudatusi. Eelnõu koostajate hinnangul on
vajalik seada üleminekuperiood turuosaliste jaoks, kellel on vaja täiendavat aega enda tegevuse
viimiseks kooskõlla seaduse nõuetega. Samuti täpsustatakse, et IFSi § 10 lõikes 6 sätestatud
piirangut väikefondi valitseja valitsevatele fondidele ei rakendata enne redaktsiooni jõustumist
tehtud pakkumistele. Seega ei pea enne uue redaktsioon jõustumist tehtud pakkumisi muutma.
Kuna eelnõuga võetakse üle ka komisjoni delegeeritud direktiiv 2021/1270, mis tuleb üle võtta
31. juuliks 2022 ja norme kohaldada alates 1. augustist 2022, siis täpsustatakse ka § 5272 lõikes
3, et IFSi §-s 3571 kohaldatakse alates eurofondi valitsejatele alates 1. augustist 2022.
3.2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 muutmine. Kehtiv § 18 sätestab tegevusloa kehtetuks
tunnistamise alused. Nõuded tulenevad hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 33 lõikest 1, mis näeb
ette alused päritoluliikmesriigi pädevale asutusele krediidiandjale või vahendajale antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Direktiivi artikkel 33 lõike 1 punktist a tuleneb alus
tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kui krediidiandja või vahendaja sõnaselgelt loobub
tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk väljastanud krediiti või
35
vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid eelneva kuue kuu jooksul. Eestis
oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et Eestis
KAVS § 18 lõikega 2 kehtestatud tähtaeg on vastuolus direktiivi nõuetega. Seetõttu on vajalik
lõikes 2 nimetatud tähtaeg EL õigusega kooskõlla viia.
Paragrahvi 18 lõike 2 punkti 4 muutmine. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib
Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui taotleja juhid või audiitor ei vasta
käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui isik on saanud
tegevusloa, siis ta ei ole enam taotleja, vaid krediidiandja ja –vahendaja. Seega asendatakse
„taotleja“ sõnadega „krediidiandja ja –vahendaja“.
Paragrahvi 43 muutmine. Kehtiva §-ga 43 kehtestatakse nõuded krediidiandja töötajate
tasustamisele. Lõike 3 muutmine on tingitud nimetatud direktiivi 2014/17/EL artikli 7 lõike 3
punkti b kooskõlla viimise vajadusest. Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et
krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud
krediidilepingute arvust või osakaalust. Kehtiv lõike 3 sõnastus andis mõista, et see ei tohi
üksnes sellest sõltuda. Seetõttu tehakse ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 3 eemaldamiseks.
Lõike 4 muutmine tuleneb sama direktiivi artikli 7 lõikega 4 kooskõlla viimisest. Viidatud
direktiivi lõige sätestab nõude, et tasustamise põhimõtted ei tohi piirata töötaja võimalust
tegutseda tarbija huvides, mis tõttu ei tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest.
Kehtiva lõike 4 sõnastusest võib aga välja lugeda tingimuslikkust, seetõttu tuleb lõikest 4
eemaldada sõna „peamiselt“.
3.3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Paragrahvi 571 lõigete 12 ja 13 muutmine. Muudatused sarnanevad KAVSi § 43 lõigete 3 ja
4 muudatustega. Muudatused on tingitud direktiivist 2014/17/EL, mis on Eesti õigusesse juba
üle võetud, kuid käesolevaga täpsustatakse sätete sõnastust. Nimetatud direktiivi artikli 7 lõike
3 punkti (b) kohaselt ei tohi krediidiandja töötajate tasustamine sõltuda heakskiidetud
krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute arvust või osakaalust. Seetõttu tehakse
ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 12 eemaldamiseks. Sama direktiivi artikkel 7 lõige 4 kohaselt
ei tohi tasustamise põhimõtted piirata töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides, seetõttu ei
tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest. Eelnevast tulenevalt tuleb lõikest 13
eemaldada sõna „peamiselt“.
3.4. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Paragrahvi 8210 lõike 1 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 3 punktist a. Paragrahvi 8210 lõikesse 1 lisatakse sõnad „sealhulgas
jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Muudatuse eesmärgiks on, et investeerimisühing kehtestaks
sise-eeskirjad ja võtaks kasutusele muud vajaliku meetmed tagamaks, et investeerimisühingu
turustatav väärpaber või teenus vastaks selle sihtrühma jätkusuutlikkuseesmärkidele. Kuna
vastav VPTSi osa kohaldub ka teistele investeerimisteenuste osutajatele (s.t. lisaks
investeerimisühingutele ka pankadele ja fondivalitsejatele), siis kohaldatakse nii käesolevat
36
muudatust kui järgmisi muudatusi siin nii pankadele ja fondivalitsejatele (juhul kui pangad ja
fondivalitsejad osutavad reaalselt investeerimisteenuseid).
Paragrahvi 8211 lõike 2 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 2 punktist a. Paragrahvi 8211 lõikesse 2 lisatakse sõnad „sealhulgas
jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Muudatusega täpsustatakse, et väärtpabereid välja töötav
investeerimisühing peab väärtpaberi sihtrühma määramisel täpsustama kliendiliigid, kelle
vajadustele, aga ka jätkusuutlikkuseesmärkidele väärtpaber vastab. Lõikest 2 kustutatakse lause
teine pool „ning kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei
vasta“, mis viiakse üle sama paragrahvi lõikesse 21.
Paragrahvi 8211 täiendamine lõikega 21. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi
2021/1269 artikli 1 lõike 2 punktist a. Vastavalt VPTS § 8211 lõikele 2 peab investeerimisühing
määrama ka kliendigrupid, kellele väätpaber ei ole sobiv. Sellise kliendigrupi määratlemiseks
võetakse arvesse kliendigrupi vajadused, tunnused ja eesmärgid. Uue sätte eesmärgiks on, et
jätkusuutlikkusteguritega väärtpaberid oleksid kättesaadavad ka klientidele, kellel ei ole
jätkusuutlikkuseelistusi. Seega ei tohiks investeerimisühinguid ka eraldi tuvastada
kliendirühmi, kellel jätkusuutlikkuseelistused puuduvad.
Paragrahvi 8211 lõike 5 muutmine. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 2 punktist b. Paragrahvi 8211 lõikesse 5 lisatakse sõnad „asjakohasel juhul, et
väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale“. Sätte eesmärgiks on täpsustada, et
kui investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja
eesmärkidele, siis kontrollitakse asjakohasel juhul ka seda, kas väärtpaberi
jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale.
Paragrahvi 8211 täiendamine lõikega 6. Muudatus on tingitud delegeeritud direktiivi
2021/1269 artikli 1 lõikest 1. Jätkusuutlikkusteguritena mõistetakse keskkonnaalaseid,
sotsiaalseid ja töötajatega seonduvad asjaolusid, inimõiguste austamist ning
korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduvaid asjaolusid. Mõiste
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktist 24.
Paragrahvi 8213 lõike 1 punkti 1 muutmine. Muudatuse aluseks on delegeeritud direktiivi
2021/1269 artikli 1 lõike 2 punkt d. Paragrahvi 8213 lõike 1 punkti 1 lõppu lisatakse sõnad
„sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele“. Investeerimisühingud peavad regulaarselt
kontrollima, kas nende välja töötatu väärpaberid vastavad jätkuvalt sihtrühma vajadustele.
Seejuures võetakse arvesse kõiki sündmusi, mis mõjutava sihtrühma jaoks olulisi riske. Seetõttu
on asjakohane, et väärtpaberi korralisel hindamisel kontrollib investeerimisühing, kas
väärtpaber sobib jätkuvalt ka sihtrühma jätkusuutlikkuseesmärkidega.
Paragrahvi 8214 täiendamine lõikega 11. Muudatus tuleneb delegeeritud direktiivi 2021/1269
artikli 1 lõike 2 punktist c. Selle kohaselt kohustub investeerimisühing esitama läbipaistval
viisil väärpaberi turustajale teavet, et väärtpaberi turustaja saaks ise hinnata kas väärtpaber
sobib tema kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärkidega. Teave
jätkusuutlikkuseesmärkide kohta on asjakohane teave, mis kirjeldab väärtpaberi omadust ja
37
võimaldab turustajal määrata sihtturgu ja kliente. Seega täpsustatakse väärtpaberi väljatöötaja
ja turustava investeerimisühingu vahelist teabevahetuse kohustust.
Seaduse täiendamine §-ga 2726. Delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikkel 2 kohaselt tuleb
direktiivi ülevõtmiseks vajalikud normid vastu võtta ja avalikustada hiljemalt 21. augustil
2022. Norme rakendatakse alates 2022. aasta 22. novembrist. Seetõttu lisatakse VPTSi säte,
mille kohaselt peavad investeerimisteenuse osutajad oma tegevuse ja dokumendid viima
kooskõlla VPTSi §-des 8210, 8211, 8213 ja 8214 sätestatud nõuetega hiljemalt 2022. aasta 22.
novembriks.
Seaduse § 230 lõike 1 punkti 12 muutmine. Kuna seadusesse lisatavas § 8211 lõikes 6
viidatakse samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2088, mis käsitleb
jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317,
09.12.2019, lk 1–16), tuleb selles sättes, mis on ühtlasi sellele õigusaktile esmakordselt viitav
säte, lisada viitele kõik vajalikud avaldamisrekvisiidid ning seaduse §-st 230 tuleb need välja
jätta.
3.5. Seaduse jõustumine
Investeerimisfondide seaduse §-ga 357¹ jõustub 2022. aasta 1. augustil.
Selle aluseks on delegeeritud direktiivi 2021/1270 artikkel 2 lõige 1, mille kohaselt
liikmesriigid kohaldavad norme alates 1. augustist 2022. Delegeeritud direktiivi artiklid on
IFSis üle võetu §-s 3571. Seega täpsustatakse seadusemuudatuste jõustumise aega ehk et § 3571
jõustub 1. august 2022.
Väärtpaberituru seaduse muudatused jõustuvad 2022. aasta 21. augustil.
Delegeeritud direktiivi 2021/1269 artikkel 2 kohaselt tuleb direktiivi ülevõtmiseks vajalikud
normid vastu võtta ja avalikustada hiljemalt 21. augustil 2022.
4. Terminoloogia
Muudatustega lisatakse Eesti õigusesse üks uus termin. Selleks on:
Eelturustamine – inglise keeles „pre-marketing“. Eelturustamise mõistet on avatud käesoleva
seletuskirja IFS § 2671 selgituste juures.
Jätkusuutlikkusrisk – inglise keeles „sustainability risk“. Jätkusuutlikkusrisk on
keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral
võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele.
Jätkusuutlikkustegur – inglise keeles „sustainability factors“. Jätkusuutlikkustegur on
keskkonnaalane, sotsiaalne ja töötajatega seonduvad asjaolu, inimõiguste austamine ning
korruptsioonivastase võitluse ja altkäemaksuvastase võitlusega seonduv asjaolu.
38
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse
direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (EMPs kohaldatav tekst);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga
seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja
2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 EMPs kohaldatav tekst.
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendavad seletuskirja lisas esitatud tabelid.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Investeerimisfondide turu ülevaade
Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide sektori suurus võrreldes ülejäänud
finantssektoritega. Nagu sellelt näha, siis jätkuvalt domineerib Eestis pangandusturg. Nn tava
investeerimisfondide (eurofondide) maht on viimaste aastatega mõnevõrra kasvanud
(suhestatuna SKP-sse), kuid mitte ülemäära palju. Kiiremini on fondisektoris kasvanud just era-
ja riskikapitalifondide (alternatiivfondide) maht.
Joonis 5 Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2015. ja 2020. aasta lõpus20
6.2. Eelnõu peamine sihtrühm – fondivalitsejad ja investeerimisfondid
20
Eesti Pank „Finantssektori struktuuri ülevaade 2021“:https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-
finantssektori-struktuurist
39
Sihtrühmade suurused on erinevad. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis asutatud 11
fondivalitsejat, kellele on Finantsinspektsioon andnud tegevusloa21, seejuures 2020. aastal
andis Finantsinspektsioon tegevusloa ühele fondivalitsejale.22 Finantsinspektsioonis on
registreeritud ka 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.23
Samuti tasub märkimist, et Finantsinspektsioonile esitati 2019. aasta lõpuks 78 ja 2020. aasta
lõpuks 103 piiriülese pakkumise teadet, mille alusel sooviti Eestis piiriüleselt
investeerimisfonde pakkuda.24
Järgmise tabeli põhjal on näha, millised Eesti fondivalitsejad valitsevad eurofonde ja millised
alternatiivfonde.
Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis
Fondivalitsejad, kes omavad õigust Valitseb eurofonde Valitseb alternatiivfonde
valitseda nn suuremahulisi fonde
AS LHV Varahaldus + -
AS Avaron Asset Management + -
AS Birdeye Capital - +
AS SEB Varahaldus - -
AS Trigon Asset Management + -
EfTEN Capital AS - +
Limestone Platform AS + -
Luminor Pensions Estonia AS - -
Northern Horizon Capital AS - +
Swedbank Investeerimisfondid AS + -
Tuleva Fondid AS - -
KOKKU 5 3
Joonis 6 Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis25
Praeguse seisuga valitsevad eelnimetatud fondivalitsejad Eestis 10 eurofondi (mis on kõik
avalikult pakutavad) ja 17 alternatiivfondi (millest 14 on mitteavalikud).
Järgmisel joonisel on näha ka Eestis asutatud fondivalitsejate turujaotus vastavalt nende
valitsetavate fondide mahule. Siin tuleb silmas pidada, aga see sisaldab ka pensionifondide
varasid, mistõttu ei anna see konkreetset ülevaadet selles osas, mis on turujaotus vastavalt
valitsevate eurofondide ja alternatiivfondide lõikes.
21
Siia hulka on arvestatud ka pensionifondide valitsejad. Finantsinspektsiooni turuosaliste register:
https://bit.ly/2RL31IV
22
Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x
23
Finantsinspektsioon, ülepiirilised fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/ulepiirilised-fondivalitsejad
24
Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x
25
Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://bit.ly/3hgrK2E
40
Joonis 7 Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsevate fondivalitsejate turujaotus fondide mahu järgi seisuga
31.12.202026
Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide varade mahu kasv aastate jooksul. Sealt on
selgelt näha, et eurofondide ja alternatiivfondide varade mahud Eestis on tunduvalt väiksemad
kui pensionifondide varad. Samas on selle joonise pealt näha, et eurofondid ja alternatiivfondid
on kodumaistesse varadesse investeerinud tunduvalt rohkem kui pensionifondid.
Joonis 8 Investeerimisfondide varad ja kodumaiste varade osakaal (v.a. hoiused)27
6.3. Eelnõu kaudsem sihtrühm – investeerimisfondide investorid
26
Finantsinspektsioon, „Fondivalitsejate sektori ülevaade IV kvartal 2020“: https://bit.ly/3heCvT1
27
Eesti Pank, „Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019“: https://bit.ly/3uBFSY4
41
Investorid jagunevad kaheks: kutselised ja jaeinvestorid. Väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2
punktide 1–6 kohaselt on kutselised investorid krediidiasutused, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, investeerimisfondid, kindlustusandjad ja muu finantsjärelevalve alla kuuluvad
finantseerimisasutused, samuti Eesti Vabariik või välisriik, kohalik omavalituse üksus, aga ka
rahvusvahelised organisatsioonid ja suurettevõtjad. Jaeinvestoriteks loetakse seega VPTS § 6
lõike 2 loetelust nimetamata investoreid, ehk isikuid, kes on üldjuhul füüsilised isikud või
väikeettevõtjad.
Aasta lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks sõlmitud 15 000 lepingut,
mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra rohkem. Samas mitteavalike fondide aktsiaid või
osakuid oli omandatud aasta lõpuks 350 juhul, mida on 75 võrra rohkem kui aasta varem. Siiski
tuleb arvesse võtta, et lepingute arv ei peegelda täpselt fondidesse investeerinud isikute arvu,
kuna üks isik võib omandada mitme fondi osakuid.28
Kõrval oleval joonisel on näha, kui palju
on aastate jooksul eurofondidesse ja
alternatiivfondidesse investeerinud
investorite arv muutunud. Kui
vahepealsete aasta jooksul see langes,
siis viimastel aastatel on see uuesti
tõusma hakanud.
Ka antud joonise puhul tuleb arvesse
võtta, et üks isik võib omada mitme fondi
osakuid, seega on lepingute arv suurem
kui fondidesse investeerinud isikute arv.
Joonis 9 Investeerimisfondide osakuomanike lepingute arv aastate lõikes29
6.4. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel
Vastu võetud direktiivi eesmärk, mida eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse, on tagada
sarnasem regulatiivsete standardite kohaldamine EL tasandil ja ühtlustada finantsjärelevalvelisi
praktikaid. Euroopa Komisjon viis 2018. aastal direktiivi kohta läbi avaliku konsultatsiooni.
Komisjonile edastati 7 arvamust. Tulemused on inglise keeles avaldatud komisjoni veebilehel:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-
cross-border-distribution-of-investment-funds/feedback?p_id=184531
28
Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE
29
Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE
42
Euroopa Komisjon tegi ka väljapakutud direktiivi eelnõule mõjude analüüsi, mis on
inglisekeelsena kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel:
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-54-F1-EN-MAIN-
PART-1.PDF
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju hinnati komisjoni ettepanekute osas
Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 3. mai 2018. aasta istungil
Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta. Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva
mõjude hindamine läbis kooskõlastusringi arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni kui
ka turuosaliste juures.
6.5. Eelnõuga kaasnevad muudatused – meetmed
Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja fondivalitsejad ning kaudselt ka investorid
(nii kutselised kui ka jaeinvestorid).
Kavandatav meede nr 1: Investeerimisfondide piiriüleste turustamise nõuete muutmine
Mõju valdkond I Mõju majandusele
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad ELi õiguse sätted suurendavad õiguskindlust ja
arusaadavust. Turustamis- ja järelevalvetasude läbipaistvamaks muutmine puudutab
eelkõige riike, kus teistest riikidest pärit fondide turustamis- ja järelevalvetasud ei ole
piisavalt läbipaistvad. Eesti nende riikide hulka ei kuulu. Mõju majandusele eelnõus olevate
nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne. Investeerimisfondide varad võrreldes SKP-ga on
4,3%. Viimaste aastate jooksul on see küll suurenenud, kuid muutus on marginaalne.
Vaatamata tagasihoidlikule mõjule majandusele avaldab usaldusväärsuse ja õigusselguse
kasv finantssektoris siiski positiivset mõju majandusele üldisemalt.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Muudatus puudutab majanduses osalejatest vaid
fondivalitsejaid, kes valitsevad eurofonde või alternatiivfonde. Ülejäänud majandust
seadusemuudatus otseselt ei mõjuta.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Muudatuste sisu on pigem positiivse
iseloomuga kuna kergendavad fondivalitsejate halduskoormust.
Mõju olulisus: väike. Ei kaasne vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Sihtrühm: Vastavalt eeltoodule on Eestis 11 Finantsinspektsiooni loaga fondivalitsejat, kes
valitsevad eurofonde või alternatiivfonde ning keda otseselt antud eelnõu puudutab.
Fondivalitsejatele võib halduskoormus mõnevõrra käesoleva eelnõuga kasvada. Eelkõige
võib nende jaoks osutuda keerukaks mitteavaliku fondi eelturustamise nõuete täitmine. Mh
võib olla raske tagada, et eelturustamise käigus ei esitata fondi kohta liiga detailset infot,
mille põhjal ei oleks võimalik kutselistel investoritel teha investeerimisotsust. Taolise nõude
täitmine võib olla keeruline ka põhjusel, et mitte kõik investorid ei vaja investeerimisotsuse
tegemiseks sama palju informatsiooni. Seega on fondivalitsejal raske ette teada, missugust
informatsiooni ja mis ulatuses investoritele anda tagamaks eelturustamise reeglite täitmine.
43
Samas suureneb õigusselgus, kuidas toimub fondi pakkumise lõpetamine. Tänu sellele
väheneb fondivalitsejate halduskoormus.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelturustamise raamistik puudutab eelkõige riike, mille
fondivalitsejate tegevus on suunatud teiste riikide investorite kaasamisele. Eestis on selliste
fondivalitsejate osakaal turu kogumahust tagasihoidlik. Samuti ei kujune muudatusega
ettenähtud tegevused (eelturustamine, pakkumise lõpetamine) igapäevaseks, regulaarseks
tegevuseks, vaid pigem turuosaliste harvaks ja juhuslikuks tegevuseks.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Regulatsioonis on selgelt välja toodud
eelturustamisele rakenduvad piirid, eelkõige missugust dokumentatsiooni ja mis vormis saab
eelturustamisel kasutada. Seega peaks olema turuosalistel võimalik vältida olukorda, kus
eelturustamist võiks pidada pakkumiseks ning rakenduksid pakkumise sätted. Samuti ei ole
eelturustamine turuosalistele kohustuslik, vaid lisavõimalus, mille kaudu on võimalik hinnata
turu huvi ilma, et peaks läbima haldusmahuka ametliku pakkumise protsessi.
Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega, kuna turuosaliste käitumine muutub, kuid
sellega ei kaasne kohanemisraskusi.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest.
Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust pigem
vähe. Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib
Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus teiste ELi
finantsjärelevalve asutustega ja pakkumise lõpetamisega seoses rakenduvad järelevalve
kohustused.
Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides
ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni
rahastatakse finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega
täiendavat kulu riigieelarvele.
Taustaks: 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2700 eurot, kuid uute
töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi
tööülesandeid, pigem lisab ja täpsustab eelnõu juba tänaseid Finantsinspektsiooni ülesandeid.
Näiteks fondi põhiteabe muudatuste lubatavust peab Finantsinspektsioon ka täna hindama.
Uue etapina on lisatud vaid fondi sihtriigi finantsjärelevalve teavitamine muudatuste
lubatavusest, mida ei saa pidada ülemäära koormavaks tegevuseks. Ka suurem osa teistest
eelnõust tulenevatest kohustustest on iseloomult pigem teabe edastamine teistele
finantsjärelevalve asutustele või Euroopa finantsjärelevalve asutustele. Finantsinspektsiooni
roll on osati suurem pakkumise lõpetamise protsessis, kuid fondide piiriülese pakkumise
lõpetamine on suhteliselt harvaesinev. Seega ei ole alust arvata, et fondide piiriülese
pakkumise lõpetamine võiks põhjustada ülekoormust.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Finantsinspektsiooni koormuse kasvu võib
mõjutada eelkõige fondide ja fondivalitsejate oluline lisandumine Eesti turule, mis
suurendaks Finantsinspektsiooni halduskoormust. Kuigi käesoleva eelnõuga lihtsustatakse
44
fondide piiriülest pakkumist, ei saa pidada eelnõust tulenevaid muudatusi niivõrd suurt mõju
omavaks, et turuosaliste arv ebaproportsionaalselt suureneks.
Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega, kuna Finantsinspektsiooni töökoormus võib
marginaalselt suureneda, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Eelnõuga ülevõetavate investorkaitse sätted aitavad suurendada investorite usaldust
finantssektori suhtes ja investeerimisvõimaluste läbipaistvust. Samuti parendatakse
investorite õiguskindlust, kuna määratakse kindlaks fondide pakkumise lõpetamise täpne
protsess, kus olulisel kohal on investorite teavitamise ja ka osakute, aktsiate ja osade
tagasivõtmise pakkumise tegemine. Ühe olulise lisaväärtusena võetakse eelnõuga üle ka
fondivalitsejate kohustus mitte ainult teavitada investoreid nende õigustest märkida või
nõuda osakute, aktsiate ja osade tagasivõtmist, vaid uuendusena peab fondivalitseja investorit
ka teavitama, kuidas eelnimetatut saab teha. Seega muudetakse investorite jaoks lihtsamaks
ka osakute, aktsiate ja osadega tehingute tegemine.
Mõju ulatus: väike. Investorite käitumises olulisi muudatusi ei toimu kuna muudatused on
suunatud fondivalitsejatele.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelturustamist võib teha vaid kutselistele investoritele ja
seega on välistatud mõju jaeinvestoritele. Eelturustamine on ebaregulaarne ja harv tegevus.
Pakkumise lõpetamise mõju võib puudutada kõiki investoreid, kuid see ei saa olema
reeglipärane tegevus ning jääb pigem harvaks nähtuseks.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Investorid saavad muudatuste tulemusel
rohkem teavet ja nende huvid on paremini kaitstud. Samas ei tulene investoritele endile
suurenenud kohustusi ega piiranguid, seega negatiivsed mõjud puuduvad.
Kavandatav meede 2: Tegevusloata väikefondi valitsejatele uute nõuete kehtestamine
Mõju valdkond I Mõju majandusele
Mõju ulatus: väike. Mõju majandusele üldisemalt on väike, kuna Eestis on 50 registreeritud
tegevusloata väikefondi valitsejat30, kelle varade maht 2020. a III kvartali lõpus oli 367,4 mln
eurot (vrd nt 2021. a I kvartali kõigi fondivalitsejate sektori hallatavate varade kogumaht 7,61
mlrd eurot31). Siiski peaks tegevusloata väikefondide valitsejatele kehtestatavad lisanõuded
ja Finantsinspektsiooni õiguste laiendamine parandama üldist investeerimiskeskkonda ning
usaldust selle vastu. Majanduses tervikuna suuri muutusi ei toimu ja puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Majandusel laiemalt on kokkupuude meetmetega
ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuna meetmed puudutavad ainult tegevusloata väikefondi
valitsejaid, kes soovivad oma tegevust Finantsinspektsioonis registreerida.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Majandusele laiemalt ei kaasne
koormavaid või piiravaid mõjusid.
30
Turuosaliste register FI kodulehel: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/tegevusloata-vaikefondi-valitsejad
31
Fondivalitsejate sektori ülevaade I kvartal 2021: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/fondivalitsejate-sektori-
ulevaade-i-kvartal-2021
45
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Mõju ulatus: sihtrühmale (tegevusloata väikefondi valitsejad) kaasnev mõju ulatus on suur.
Turule lisanduvad uued tegevusloata väikefondi valitsejad peavad esitama täpsema ülevaate
tegevusest (nt seotus Eestiga, kapitalinõuete täitmine). Samuti peavad turul juba tegutsevad
fondivalitsejad viima end vastavusse nõuetega: eelkõige tagama algkapitali nõude täitmise
(25 000 eurot). Turul tegutseb täna 50 tegevusloata väikefondi valitsejat. E-äriregistri
andmetel 34-l on osakapital 2500 eurot, 14 on asutatud sissemakset tegemata. Kõigist
tegevusloata väikefondi valitsejatest ületavad kehtestatavat miinimumkapitali nõuet juba
täna viis fondivalitsejat. Tegutsevate fondivalitsejate puhul on nõutud, et algkapital peab
olema ekvivalentne 25 000 euroga, millega antakse teatud paindlikkus –algkapitalina võib
arvestada ka ülekurssi ja jaotamata kasumit.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on üleminekuperioodil
reeglipärane, nt peavad kõik, ka täna juba registreeritud fondivalitsejad, üleminekuperioodi
jooksul tagama algkapitali sissemaksmise. Üleminekuperioodi järgselt aga on kokkupuude
reeglipärane, kuid harv. Näiteks peavad fondivalitsejad tagama, et aasta jooksul ei pakutaks
fondi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele rohkem kui 1 milj euroses koguväärtuses. Samas
ei ole tegevusloata väikefondi valitsejate peamised kliendid jaeinvestorid, vaid pigem
keskendutakse ärimudelis institutsionaalsetele mitteresidentidest investoritele. Muud
kokkupuuted piirangutega ei suurene, kuna pärast registreerimist jääb kehtima juba täna
sätestatud teabe andmise kohustus ning see käesoleva eelnõu tulemusel ei muutu. Kuna
muudatusest tulenevad tegevused on ühekordsed (kapitali sissemakse, Eestiga seose
tõendamine), siis ei tulene muutustega kohanemiseks nt lisaressursi palkamise vajadust.
Sihtrühma suurus: Eestis on 50 tegevusloata väikefondi valitsejat (vrd 11 nn suurt
tegevusloaga fondivalitsejat ja viis tegevusloaga väikefondi valitsejat). Võrreldes varade
mahtu, siis tegevusloata väikefondi valitsejate koguvarad 2020. a III kvartali lõpus oli 367,4
mln eurot (vrd nt 2021. a I kvartali kõigi fondivalitsejate sektori hallatavate varade kogumaht
7,61 mlrd eurot). Seega kuigi tegutsevate fondivalitsejate arvu osas on sihtrühma suurus suur,
siis varade vaates väike (alla 5% sihtrühma varadest).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Sihtrühmale kaasnevad mõjud
(kapitalinõuded, jaeinvestoritele pakkumise piiramine) on pigem negatiivse iseloomuga,
kuna nende fondivalitsejate suhtes suureneb halduskoormus. Teisalt suureneb aga investorite
kaitse tase, mis on antud juhul suurem hüve ja kaalub ülesse halduskoormuse kasvu.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest.
Mõju ulatus: väike. Riigiasutustest puudutavad muudatused eelkõige Finantsinspektsiooni.
Siiski ei too seaduseelnõu kaasa muudatusi Finantsinspektsioonis laiemalt, samuti ei ole
vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ajutiselt võib suureneda koormus
mõnele Finantsinspektsiooni osakonnale, eelkõige seoses fondivalitsejatele kehtestatud
miinimumkapitali sissemaksmise kontrollimisega üleminekuperioodi ajal (kuus kuud). Selle
järgselt ei suurene siiski oluliselt koormus, kuna ei lisandu uusi menetlusi – eelnõuga vaid
laiendatakse Finantsinspektsiooni järelevalvelisi võimalusi.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjudega on reeglipärane, kuid mitte
igapäevane. Uusi tegevusloata väikefondi valitsejaid, ehk vajadust viia läbi
46
registreerimismenetlus Finantsinspektsioonis, tuleb turule keskmiselt 10 uut fondivalitseja
aastas. Täna turul tegutsevad tegevusloata väikefondi valitsejad on registreeritud järgnevalt:
Aasta Tegevusloata registreeritud
väikefondi valitsejate arv
2017 10
2018 9
2019 8
2020 11
2021 11
Kokku 49
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud (lisatöö) on
marginaalsed: vähesel määral ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib juba turul olevate
tegevusloata väikefondi valitsejate kapitalinõuete täitmise kontrollimine. Selle perioodi
järgselt Finantsinspektsiooni töö muudatuste tulemusel ei suurene ning negatiivseid mõjusid
ei esine.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Mõju ulatus: keskmine. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, kuna tänaseks läbi
tegevuslaota väikefondi valitsejate investeerinud investorid saavad säilitada oma
investeeringud ja neile seaduseelnõu otsest mõju ei avalda. Muudatused on suunatud
tulevikku, ehk tulevikus vähendada tegevusloata väikefondi valitsejate pakkumist
jaeinvestoritele. Muudatuste tulemusel peaks investeerimiskeskkond kujunema üldiselt
õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks.
Mõju avaldumise sagedus: Väike. Kokkupuude muudatustega on harv, kuna muudatuste
adressaadiks on fondivalitsejad, mitte investorid.
Sihtrühma suurus: keeruline hinnata, kuna tegevusloata väikefondi valitsejad ei ole
kohustatud esitama teavet investorite struktuuri osas. Siiski võib pidada sihtrühma pigem
väikeseks kuna suurem osa jaeinvestoreid investeerivad täna avalikesse fondidesse.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investoritele ei kaasne negatiivse iseloomuga
(koormav, piirav) mõjusid.
Kavandatav meede 3: Pensionifondide investeerimispiirangute ja depoonõuete
leevendamine
Mõju valdkond I Mõju majandusele
Mõju ulatus: väike. Pensionifondide toormete ja hoiuste investeerimispiirangute ning
depositooriumi poolt pensioni fondide raha hoidmise muudatuste mõju tervikuna Eesti
majandusele on pigem väike.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kokkupuude on ebaregulaarne ja juhuslik.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud Eesti
majandusele puuduvad või on väga väikesed.
47
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Mõju ulatus: keskmine. Investeerimispiirangute leevendamine võimaldab
pensionfondivalitsejatel investeerida pensionifondi vara uue varaklassi näol toormetesse,
kuid see on pensionifondide jaoks võimalus, mitte kohustus. Seega on keeruline hinnata kui
palju pensionifondide vara sinna reaalselt investeeritakse.
Depositooriumi teenus võiks teoreetiliselt odavamaks muutuda kuna depositooriumil tekib
valik – kas teenust osutab ta ise Eestis või tema välisriigis olev filiaal.
Muudatuse, mille kohaselt hoiuste intressi ei käsitleta enam depootasu osana ning vastav kulu
kaetakse pensionifondi arvelt, täpset mõju on keeruline hinnata. Samas kui depositoorium ei
pea hoiuste kulu edaspidi ise katma depootasude arvelt, siis on potentsiaalselt võimalik
depootasusid ja seega ka valitsemistasusid vähendada. Hoiuste intressikulu võtmine fondi
arvelt ei pruugi seega kokkuvõttes mõjutada negatiivselt fondide tootlust.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Muudatused on püsivad ja seepärast on
fondivalitsejatel võimalik eelkõige leevenenud investeerimispiirangute tingimustes võimalik
investeerida uutesse varaklassidesse kogu aeg.
Sihtrühma suurus: suur – muudatus loob lisavõimalusi kõigile pensionifondide valitsejatele.
Eesti Panga 11.08.2021 avaldatud statistika kohaselt on Eesti turul 25 kohustuslikku
pensionifondi ja 15 vabatahtlikku pensionifondi.32
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga (piiravad,
koormavad) mõjud turuosalistele puuduvad, kuna muudatused on pigem vabastava
iseloomuga – laiendatakse fondide investeerimis- ja diversifitseerimise võimalusi, mh
võimaldatakse pensionifondidel paigutada pensionifondide vahendeid pikema tähtajaga
hoiustesse.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju ulatus: väike. Riigiasutustele ei kaasne uusi kohustusi ega muutusi; seega puudub
vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kokkupuude on ebaregulaarne ja juhuslik.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud riigiasutuse
jaoks puuduvad.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Mõju ulatus: väike. Keeruline on hinnata kui palju praktikas pensionifondi valitsejad uusi
võimalusi kasutavad. Siiski on eeldus, et pikas perspektiivis mõjuvad need muudatused
pensionifondide tootlusele positiivselt.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Pensionifondide valitsejatel tekib nö püsiv võimalus
neid uusi valikuid kasutada. Samas arvestades, et praegu kehtivaid valikuid, ei ole käesoleva
eelnõuga pakutavad valikud siiski ülemäära suured.
32
Eesti Pank. Fondide av fondiliikide lõikes: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/3370/r/3372/3140
48
Sihtrühma suurus: suur. Pensionikeskuse andmetel on 18.10.2021 seisuga avatud 784 tuhat
pensionikontot, mis sisaldab ka III sambaga liitunuid, keda on umbes 164 tuhat inimest. Juhul
kui inimesel on nii II kui ka III sammas, siis pensionikonto on tal sama. Aktiivselt kogub III
samba pensionifondidesse umbes 130 000 inimest (neil on III sambas vara jääk suurem kui
null). II sambasse on jäämas, kui arvestada maha II sambast raha välja võtjad, umbes 600 000
inimest, kell hulgas on ka pensionieas inimesed.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investorile võib kaasneda negatiivne risk
eelkõige tootluse languse ja fondide riskide suurenemise kaudu. Toormeturg on pigem
volatiilne ja võib suurendada ka pensionifondide riske (lühiajaliselt). Teisest küljest ei ole
toormeturg enamasti korrelatsioonis võlakirja- ja aktsiaturgudega ja seega võimaldavad need
investeeringud just paremini riske maandada portfelli täiendava diversifiteerimise kaudu ning
seeläbi potentsiaalelt tõsta ka fondide tootlikkust just pikas perspektiivis.
Kavandatav meede 4: Investeerimisühingutele ja teistele investeerimisteenuste
osutajatele kohalduvad nõuded seoses jätkusuutlikkusriskide arvestamisega
Mõju valdkond I Mõju majandusele
Mõju ulatus: Mõju ulatus majandusele on väike. Majanduse toimimises erilisi muutusi
investeerimisühingutele kehtestavate nõuete tulemusel ei teki ja puudub tarvidus muutustega
kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kokkupuude on ebaregulaarne ja harv.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Majandusele tervikuna on ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk väike kuna negatiivse iseloomuga mõju (koormava või piirava iseloomuga)
mõjud on vähesed.
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Mõju ulatus: keskmine. Eestis on registreeritud seitse investeerimisühingut33, üheksa panka34
ja 11 tegevusloaga fondivalitsejat35 - muudatused mõjutavad vaid neid, kes
investeerimisteenust osutavad. Investeerimisteenuse osutajad peavad tulevikus kliendi liikide
määramisel võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid. Kuigi sihtrühm peab mõneti muutma
oma seniseid kliendiliikide kindlaksmääramise praktikaid, siis ei ole lisanduv täpsustus liialt
koormav ja meetmetega kohanemisel ei teki eeldatavalt kohanemisraskuseid.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Investeerimisühingud peavad
jätkusuutlikkusteguritega kokku puutuma reeglipäraselt – iga uue väärtpaberi heakskiitmise
protsessis tuleb muuhulgas teha kindlaks sihtrühma kliendiliigid. Samuti peavad
investeerimisühingu juba kehtivate seaduste kohaselt regulaarselt hindama kas väärtpaber
jätkuvalt vastab sihtrühma vajadustele, täiendatud sätte kohaselt ka võttes arvesse
jätkusuutlikkuseesmärke. Seega kokkupuude on reeglipärane, kuid mitte sage.
33
Finantsinspektsioon, Eesti investeerimisühingud: https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/investeerimisuhingud/eesti-investeerimisuhingud
34
Finantsinspektsioon, Eesti krediidiasutused: https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0
35
Finantsinspektsioon, tegevusloaga fondivalitsejad: https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad
49
Sihtrühma suurus: väike. Eestis on seitse investeerimisühingut.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Kohalduvad meetmed,
jätkusuutlikkuseesmärkide arvestamine, on pigem koormava iseloomuga, kuid samas ei
avaldu need tihti ega lisa liialt palju regulatiivset koormust või ülesandeid
investeerimisühingutele. Jätkusuutlikkuseesmärke tulev arvestada seonduvalt väärtpaberi
kliendi liikide kindlaksmääramisega.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju ulatus: väike. Järelevalvet Eestis registreeritud investeerimisühingute üle teeb
Finantsinspektsioon ja Eestis on registreeritu seitse investeerimisühingut.
Finantsinspektsiooni tööd muudatused oluliselt ei mõjuta ja puudub vajadus muutustega
kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Kokkupuude on ebaregulaarne ja juhuslik.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga mõjud riigiasutuse
jaoks puuduvad, Finantsinspektsiooni töö oluliselt ei suurene.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Mõju ulatus: väike. Investorite käitumises olulisi muutusi ei toimu. Võrreldes
investeerimisühingutega ei tulene muudatustest kohustusi investoritele, vaid
investeerimisühingud kohustuvad klientide huve mitmekülgsemalt arvestama.
Mõju avaldumise sagedus: harv. Investori kokkupuude muudatustega on juhuslik ja harv,
ainult juhul kui investeerimisühingu uue väärtpaberi välja töötab ning seda kliendile turustab.
Sihtrühma suurus: väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investorile ei tulene negatiivse iseloomuga
(koormavaid, piiravaid) mõjusid. Pigem tulenevad kliendile vabastava ja kergendava toimega
mõjud, kuna kliendil on tulevikus kergem hinnata, kas väärtpaberi vastava tema
jätkusuutlikkuseesmärkidele.
Kavandatav meede 5: Eurofondide fondivalitsejate kehtestatavad nõuded seoses
jätkusuutlikkusriskide arvestamisega
Mõju valdkond I Mõju majandusele
Mõju ulatus: väike. Majanduses olulisi muutusi ei toimu ja puudub vajadus muutustega
kohanemisele suunatud tegevuseks. Meetmed on suunatud eurofondi valitsejatele ning
mõjutab eurofondi valitsemist, majandusele meetmed otsest mõju ei avalda.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Otsene kokkupuude meetmetega puudub.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Meetmed ei avalda majandusele koormavat
ega piiravat mõju.
50
Mõju valdkond II Mõju turuosalistele
Mõju ulatus: väike. Eestis on 11 tegevusloaga fondivalitsejat, kellest viiel on eurofondi
valitseja tegevusluba.36 Seega turuosaliste käitumises tervikuna erilisi muutusi ei toimu. Küll
peavad eurofondi valitseja muutustega kohanemiseks võtma ette tegevusi, eelkõige oma sise-
eeskirjad seadusega kooskõlla viima. Samas ei kaasne sellega eelduslikult kohanemisraskusi.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine – kokkupuude on reeglipärane, aga mitte igapäevane.
Muudatuste tulemusel peab eurofondi valitseja sise-eeskirjades ette nägema
jätkusuutlikkusriskidega arvestamise näiteks uute töötajate värbamisel (et neil oleks
jätkusuutlikkusriskide alased teadmised), aga ka otsustuskorra väljatöötamise ning töötajate
tegevuse reguleerimise juures.
Sihtrühma suurus: väike. Muudatused puudutavad viite fondivalitsejat.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Meetmetega kaasneb teatud
halduskoormus, kuna fondivalitseja peavad ajakohastama sise-eeskirju, täpsustama huvide
konflikti liigi kindlaksmääramise korda ning veenduma, et töötajad arvestavad
jätkusuutlikkusriskidega.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju ulatus: väike. Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon ja meetme kasutuselevõtt ei
tingi erilisi muutusi Finantsinspektsiooni töös, ei ole vajadust muutustega kohanemisele
suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsiooni kokkupuude on juhuslik ja harv.
Samas tuleb juba kehtiva seaduse kohaselt riskijuhtimise reeglite muutmisest teavitada
Finantsinspektsiooni. Kuna seaduseelnõu kohaselt peab eurofondi valitseja ka riskijuhtimise
reeglites tulevikus arvestama jätkusuutlikkusriskidega ning riskijuhtimist seetõttu uuendama,
siis võib ajutiselt Finantsinspektsiooni töö suureneda.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Negatiivse iseloomuga (koormav) mõjud on
vähesed, nagu eelpool mainitud võib ajutiselt ja vähesel määral suureneda töökoormus.
Mõju valdkond IV Mõju investoritele
Mõju ulatus: väike. Investorite kui terviku käitumises erilisi muutusi meetmete tulemusel ei
toimu.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Meetmetest ei tulene kohustusi investoritele, seega
kokkupuude kas täielikult puudub või see on harv.
Sihtrühma suurus: suur. 2020. a lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute
omandamiseks sõlmitud 15 000 lepingut, mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra
rohkem. Neist enamus peaksid olema eurofondide osakuomanikud.
36
Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad
51
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Muudatused on suunatud fondivalitsejatele
ja muudatusest ei tulene kohustusi investoritele. Võib eeldada teatud positiivset mõju
investoritele, kuna fondi riske hallatakse mitmekülgsemalt.
6.6. Muud mõjud
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt
elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või
regionaalset arengut.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei
ole seotud kohaliku omavalitsusega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori
töökoormus jääb samaks. Eelnõu mõjutab riiklikest institutsioonidest Finantsinspektsiooni,
kuid kuna Finantsinspektsiooni ei rahastata riigieelarvest, vaid subjektide järelevalvetasudest,
siis mõju riigieelarvele käesolevaga ei ole.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel ei ole plaanis rakendusakte kehtestada ega muuta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja
arvatud selle § 1 punkt 21 ja § 4. Seaduse § 1 punkt 21, millega võetakse üle direktiiv (EL)
2021/1270 jõustub 2022. aasta 1. augustil. Seaduse § 4, millega võetakse üle direktiiv (EL)
2021/1269, jõustub 2022. aasta 21. augustil. Jõustumistähtajad on seotud eelnõuga
ülevõetavate direktiivide jõustumistähtaegadega. Direktiiv (EL) 2019/1160 pidi tegelikult
jõustuma juba 2021. aasta 2. augustil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on varasemalt esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-
le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning Eestis asutatud fondivalitsejatele (vt lisatud
märkuste tabelit). Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
52
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
53
LISA 1. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive
2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) IFS § 399 lg 91ja 92
Art 1(2) -
Art 1(3) -
Art 1(4)(1) IFS § 401 lg 1 p 7–13, § 408 lg 1
Art 1(4)(2) IFS § 408 lg 11
Art 1(4)(3)(a) IFS § 408 lg 1 p 7
Art 1(4)(3)(b) IFS § 408 lg 12
Art 1(5)(a) IFS § 401 lg 1 p 7–13,§ 408 lg 2
Art 1(5)(b) IFS § 401 lg 9, 91, 92,
§ 408 lg 4
Art 1(6)(1) IFS § 4011 lg 1–3, § 4081 lg 1 ja 3
Art 1(6)(2) IFS § 4011 lg 1, § 4081 lg 1
Art 1(6)(3) IFS § 4011 lg 4 ja 5
Art 1(6)(4) IFS § 4011 lg 6, § 4081 lg 4
Art 1(6)(5) IFS § 4011 lg 7
Art 1(6)(6) IFS § 4081 lg 5
Art 1(6)(7) IFS § 401 lg 6, § 4081 lg 4
1
Art 2(1) IFS § 2671 lg 1
Art 2(2)(1) IFS § 2671 lg 4 ja 5
Art 2(2)(2) IFS § 267 lg 6 ja 7, § 2672, § 4091, § 4121
1
Art 2(2)(3) IFS § 2671 lg 2
Art 2(2)(4) IFS § 2671 lg 3
Art 2(3) IFS § 410 lg 5–7
Art 2(4)(1) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1
Art 2(4)(2) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1
Art 2(4)(3) IFS § 4101 lg 4 ja 5; § 4132 lg 6
Art 2(4)(4) IFS § 4101 lg 6; § 4132 lg 4
Art 2(4)(5) IFS § 4101 lg 7
Art 2(4)(6) - - Ei pea üle võtma, artiklis
korratakse juba IFS-i üle
võetud järelevalveasutuste
pädevusi
Art 2(4)(7) IFS § 4132 lg 5
Art 2(4)(8) IFS § 4101 lg 6; § 4132 lg 4
Art 2(5) IFS § 411 lg 8 ja 9
Art 2(6) IFS § 911, § 2701
Art 2(7) - - Komisjoni pädevus
Art 2(8) IFS § 410 lg 1 p 9 ja 10,
§ 413 lg 1 p 9 ja 10,
§ 420 lg 1 p 8 ja 9,
§ 421 lg 1 p 9 ja 10,
§ 422 lg 1 p 9 ja 10,
§ 430 lg 1 p 8 ja 9,
§ 431 lg 1 p 9 ja 10,
§ 432 lg 2 p 8 ja 9,
54
§ 433 lg 1 p 9 ja 10
Art 3 - NA
Art 4 NA NA Hindamine
Art 5 NA NA Komisjoni pädevus
Art 6 NA NA Jõustumine
Art 7 NA NA Adressaadid
55
LISA 2. Komisjoni delegeeritud direktiivi 2021/1269 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud direktiivi
(EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (EMPs
kohaldatav tekst)
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) VPTS § 8211 lg 6
Art 1(2)a VPTS § 8211 lg 2 ja 21
Art 1(2)b VPTS § 8111 lg 5
Art 1(2)c VPTS § 8214 lg 11
Art 1(2)d VPTS § 8213 lg 1 p 1
Art 1(3)a VPTS § 8210 lg 1
Art 1(3)b VPTS § 8213 lg 1 p1
Art 2 - - Ülevõtmine
Art 3 - - Jõustumine
Art 4 - - Adressaadid
56
LISA 3. Komisjoni delegeeritud direktiivi 2021/1270 ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL
seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (EMPs kohaldatav tekst)
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) IFS § 3571 lg 10
Art 1(2) IFS § 3571 lg 4
Art 1(3) IFS § 3571 lg-d 2,7 ja 8
Art 1(4) - - -
Art 1(5) IFS § 3571 lg 3
Art 1(6) IFS § 3571 lg 5
Art 1(7) IFS § 3571 lg-d 6 ja 9
Art 1(8) IFS § 3571 lg 1
Art 2 - - Ülevõtmine
Art 3 - - Jõustumine
Art 4 - - Adressaadid
57
LISA 4
MÄRKUSTE TABEL
„INVESTEERIMISFONDIDE SEADUSE JA SELLEGA SEONDUVALT
TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU“ JUURDE
Arvestatud/
mitte
arvestatud/
Nr. Ettepaneku sisu RMi kommentaar
selgitatud/
Teadmiseks
võetud
I. Kooskõlastusring
FINANTSINSPEKTSIOON
1. KAVS § 18 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib Finantsinspektsioon Arvestatud Rahandusministeerium arvestab
tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui taotleja juhid või audiitor Finantsinspektsiooni
ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides tähelepanekuga. Õigusselguse
sätestatud nõuetele. Kui isik on saanud tegevusloa, siis ta ei eesmärgil täpsustatakse KAVS §
ole enam taotleja. Selle lõike teistes punktides on sätestatud 18 lõike 2 punkti 4.
krediidiandja ja –vahendajaga, mitte taotlejaga, seotud
eeldused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku asendada KAVS § 18
lõike 2 punktis 4 sõna „taotleja“ sõnadega „krediidiandja ja –
vahendaja“.
2. Finantsinspektsioonil puuduvad kommentaarid Eelnõuga Teadmiseks Finantsinspektsiooni 21.06.2021
pakutud IFS-i muudatuste kohta. Kuid Finantsinspektsioon võetud kirjas nimetatud ettepanekuid on
pöörab tähelepanu Rahandusministeeriumile 21.06.2021 analüüsitud allpool punktides 3-
edastatud kirjale nr 4.12-2/2194-1, millega 11.
Finantsinspektsioon esitas IFS-i muudatusettepanekuid
väikefondi valitsejate tegevust puudutava regulatsiooni kohta.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku lisada Eelnõusse
nimetatud kirjaga tehtud muudatusettepanekud, sest väikefondi
valitsejate regulatsioon vajab kiirelt muutmist.
3. Kiri 4.12-2/2194-1 Selgitatud Kehtiva IFS § 457 lõike 4 kohaselt
Menetlustasu tõstmine on menetlustasu juba täna 1000
Hetkel kehtiva FIS § 457 lõike 4 kohaselt tasutakse väikefondi eurot. Seega ei ole alust IFSi
valitseja registreerimisel menetlustasu 200 eurot. Kuigi ühelt muutmiseks.
poolt on registreerimise menetlustasu eesmärgiks katta
Finantsinspektsiooni halduskulud, siis võib see toimida ka
taotlejate hulga reguleerijana. Eeltoodust tulenevalt võiks
kehtestada kõrgema menetlustasu, mis Finantsinspektsiooni
hinnangul võiks olla sama, mis fondivalitseja puhul, s.o
vähemalt 1000 eurot.
4. Väikefondi valitsejale miinimumkapitali nõude sätestamine: Arvestatud Rahandusministeeriumi hinnangul
Väikefondi valitsejale võiks sätestada osa- või aktsiakapitali on ettepanek asjakohane.
nõude suuruses 15 000 eurot. Sellise nõude eesmärgiks on Tegevusloga väikefondi
taotlejate osakaalu vähendamine, kuivõrd vajaks juba valitsejate miinimumkapital on
tegutsemise algfaasis suuremas summas raha paigutamist IFSi kohaselt 50 000 ja ka
taotlejasse. Selline nõue on ka Lätis, kelle hinnangul on selline tegevusloata väikefondi valitseja
barjäär olnud toimiv. Lisaks kaotab kapitalinõude
kapitalinõue võiks sellele
kehtestamisel Eesti regulatsioon Läti ees oma eelise ning selle
sarnaneda. Seega kehtestatakse
võrra võiks väheneda ka taotluste hulk Eestis.
Lisaks juhime tähelepanu äriregistri seaduse eelnõule, mis tegevusloata väikefondi valitsejate
näeb ette äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-st 136 teise lause miinimumkapitali nõue
Finantsinspektsiooni ettepanekust
58
kehtetuks tunnistamise. ÄS § 136 kohaselt „Osakapitali suurem, 25 000 eurot. IFSi
väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 lisatakse § 4521.
eurot.“ Seega muudatusega tunnistatakse kehtetuks norm, mis
näeb ette, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500
eurot. Nimetatud muudatuste valguses, kus loobutakse
miinimumkapitali nõudest osaühingute puhul, on oluline
eriseadusega (IFS-ga) sätestada tegevusloata väikefondi
valitsejatele, kes enamikel juhtudel tegutsevad just osaühingu
vormis, seada miinimumkapitali nõue summas 15 000 eurot.
5. Asukoha ja Eestiga seotuse nõude sätestamine: Arvestatud Rahandusministeeriumi hinnangul
Muudatuste peamiseks eesmärgiks on vähendada Eestiga on ettepanek asjakohane. IFS §-i
mitteseotud isikute poolt asutatud fondivalitsejate 453 lisatakse lõige 61, milles
registreerimist Eestis, mis ei too Eestile arvestatavat kasu aga sätestatakse Finantsinspektsiooni
sisaldab endas märkimisväärseid riske. Samas on väga oluline õigus keelduda fondivalitseja
regulatiivne tasakaal, mis ei tõrjuks Eestist välja isikuid, kelle registreerumisest. Üheks
loodud fondid oleksid kasulikud Eesti arengule, majandusele
keeldumise aluseks lisatakse ka
ja ärikeskkonnale. Vastavalt IFS § 304 lõikele 2 peab Eestis
väikefondi valitseja seose
moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht ja
tegevuskoht olema Eestis. Tulenevalt e-residentsuse puudumine Eestiga.
võimalustest ning arvukatest konsultatsiooni ja postkasti
teenuse pakkujatest Eesti turul, ei ole IFS § 304 lõikes 2
sätestatud piirang vähemalt tegevusloata väikefondi valitsejate
puhul piisav ning puudub ka vastav keeldumisalus selle nõude
mittetäitmisel registreerimisest keelduda.
Seega võiks Finantsinspektsiooni hinnangul IFS § 304 lõikes 2
sätestatud fondivalitseja asukoha ja tegevuskoha nõude eraldi
välja tuua ka IFS §-s 453 koos täiendusega, et väikefondi
valitsejal peab olema piisav seos Eestiga. Vastav
konstruktsioon nõuab lisaks asukohale ja tegevuskohale, mida
on täna Eestis võrdlemisi lihtne hankida, ka täiendavat
põhjendust taotlejalt, milline on tema seos Eestiga ning samas
jätab Finantsinspektsioonile rohkem võimalusi juhtumipõhiselt
hinnata taotleja sobivust Eesti turule.
6. Investeerimisfondide piirangud: Selgitatud/ Finantsinspektsiooni ettepanekut
Väikefondi valitseja poolt valitsetavaid fonde ei ole lubatud Arvestatud ei ole võimalik väljapakutud kujul
avalikult pakkuda. Samas võib väikefondi valitseja pakkuda seadusesse üle võtta.
jaeinvestoritele oma fondi osakuid, kui emissiooni maht ei Finantsinspektsiooni väljatoodud
ületa 2,5 miljonit eurot aastas. Finantsinspektsiooni varasem riske on võimalik maandada, kui
praktika näitab, et registreeritud väikefondi valitsejate piirata väikefondi valitsejate
ärimudel näeb tihti ette osakute pakkumise jaeinvestoritele. fondide pakkumist jaeinvestoritele
Osakute pakkumine väikefondi valitsejate poolt ei ole ja sätestada nõuded fondide osas
reguleeritud samaväärselt kui tegevusloastatud fondivalitsejate avalikustatavale teabele (eelkõige
fondide oma. Investoritel ei pruugi olla ligipääsu kogu nõue, et avaldatav teave peab
dokumentatsioonile ning avalikustatud materjalid ei pruugi olema tõene ja mitte-eksitav).
olla tõesed. Väikefondi valitsejad rakendavad tihti keerulisi Selleks lisatakse IFS §-i 10 uus
investeerimis- ja kauplemisstrateegiaid, investeerivad säte ja § 2651.
krüptovaradesse ja muudesse alternatiivsetesse
instrumentidesse. Olukord, kus väikefondi valitsejad (ka
tegevusloaga väikefondi valitsejad) saavad üsna suures mahus
(2,5mln) pakkuda osakuid jaeinvestoritele kätkeb endas
märkimisväärseid riske. Nende riskide maandamiseks soovib
Finantsinspektsioon lisada väikefondi valitsejatele fondi
osakute pakkumise piirangu, mis on samaväärne IFS § 10 lg 4
punktides 1 ja 2 sätestatud piirangutega, kuid soovib nende
59
hulgast välja jätta nimetatud normi punktis 3 sätestatud
piirangu.
7. Veebilehtede piirangud: Selgitatud/ Mitteavalikke fonde võib piiratud
Finantsinspektsioon on täheldanud, et mõned väikefondi arvestatud ulatuses pakkuda ka
valitsejad kasutavad potentsiaalsete klientide leidmiseks jaeinvestoritele, seega ei ole
professionaalselt koostatud veebilehti, mis on kättesaadavad võimalik ega mõistlik piirata ka
kõigile. Kuigi vastavad veebilehed ei sisalda otseseid jaeinvestoritele suunatud teabe
üleskutseid, demonstreeritakse fondide tootlust ja muid esitamise viisi, nt veebilehtede
andmeid, rõhutades häid investeerimisvõimalusi.
avalikustamise piiramine vaid
Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks mitteavaliku fondi
kutselistele investoritele.
fondivalitseja võimaldama kolmandatele isikutele ligipääsu
fondi materjalidele, statistikale ja finantstulemustele. Finantsinspektsiooni eesmärki,
Väikefondi valitsejate turu segment on rangelt mitteavalik eksitava teabe esitamise piiramine,
ning piiride kompamine ei ole aktsepteeritav. Samas ei taha on võimalik saavutada, kui
Finantsinspektsioon enda peale võtta vastutust veebilehtede avalikele fondidele kehtivaid
sisu kontrollimise osas. Seega teeb Finantsinspektsioon avalikustatava teabe nõuetega
ettepaneku reguleerida mitte veebilehtedel avalikustatavat sarnaseid sätteid kohaldada ka
teavet, vaid seda, kellele fondivalitseja teavet avalikustada mitteavalikele fondidele. Selleks
tohib. Vastav piirang peaks kehtima ka tegevusloaga lisatakse IFS uus säte § 2651.
väikefondi vaitsejatele.
8. Registrist kustutamine: Arvestatud IFS §-i 453 lisatakse lõige 10.
Kehtiva õiguse järgi on Finantsinspektsioonil õigus kustutada
väikefondi valitseja registrist, kui väikefondi valitseja teavitab
viivitamata Finantsinspektsiooni tegevuse lõpetamisest või kui
ta ei ole kahe kuu jooksul alustanud fondi valitsemist ning
esitab seda kinnitavad andmed. Seega on registrist kustutamine
seatud sõltuvusse üksnes väikefondi valitseja enda teavitusest.
Eeltoodust tulenevalt tuleks IFS-i täiendada nii, et selles oleks
sätestatud ka registrist kustutamise alused Finantsinspektsiooni
algatusel.
9. Täiendavate andmete küsimine taotluse esitamisel ning aluste Arvestatud IFS § 453 lg 3 sõnastust
lisamine registreerimisest keeldumiseks: muudetakse, lisatakse sätted,
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks täiendada ka taotlusega milles määratletakse
esitatavate andmete nimekirja. Lisaks on kehtiva seaduse registreerimise keeldumise alused.
kohaselt Finantsinspektsioonil õigus jätta
registreerimisavaldus rahuldamata üksnes juhul, kui esitatud
andmed ei vasta IFS § 453 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Eeltoodust tulenevalt tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul
ette näha ka täiendavad alused registreerimisest keeldumiseks.
10. Järelevalve ulatus: Arvestatud Finantsinspektsioon täpsustas
Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et muudatuste hilisemas e-kirjas, et
rakendamisel võib tekkida vajadus muuta ka muudatusteks § 455 lõikes 8
Finantsinspektsiooni järelevalve ulatust (IFS § 455 lõige 8). vajadust ei näe.
11. Üleminekuperiood ja rakendussätted: Arvestatud Ülemineku ajaks ette nähtud kuus
Seoses täiendavate nõuete kehtestamisega väikefondi valitseja kuud.
tegevusele (nt asukoha nõue, miinimumkapitali nõue) tuleb
ette näha rakendussätetega ülemikuperiood, et millise aja
jooksul olemasolevad väikefondi valitsejad end uute nõuetega
peavad vastavusse viima ning millised on tagajärjed ja
Finantsinspektsiooni õigused, kui seda ei tehta (nt registrist
kustutamine).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
12. Eelkõige on arusaamatu eelnõu koostaja hinnangu kujunemine Arvestatud
mõjule seletuskirja punkti 6.5. tabeli alapunktides 1.4. ja 1.1.
Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: 1)
mõju ulatus; 2) mõju avaldumise sagedus; 3) mõjutatud
sihtrühma suurus; 4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski.
60
Alapunkt 1.4. puhul on tegemist pigem muudatuse
kirjeldusega aga mitte mõju hindamisega. Välja on toodud
hindamise põhjenduseta lihtsalt, et üldine mõju on keskmine.
Samuti võiks minu arvates selgem olla tabeli alapunkt 1.1. –
välja on loetav vaid, et eelnõu koostaja arvates on üleüldine
mõju väike ja kaudne, kuid selgitus/mõttekäik selleni on
kesine.
LHV
13. Investeerimisfondide seaduse (edaspidi: IFS) § 121 lg 2 Arvestatud
punktide 2 ja 3 kohaselt on lubatud pensionifondi vara
investeerida väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mille
alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist.
§-s 123 on sätestatud nimetatud instrumentide osas
investeerimispiirang, milleks on kuni 5% pensionifondi vara
väärtusest.
Seaduse eelnõu, millega muudatus tehti ning pensionifondidele
väärismetallidesse investeerimine lubati, seletuskirjas on
toodud järgnev:
„Seotud väärtpaberite all käsitletakse muuhulgas
väärtpabereid, mis sisaldavad õigust saada ekvivalentset
väärtust ehk on seotud väärismetallide või nende väärtuse
muutusega (nt väärismetallide indeksid, indeksfondid ehk ETF-
id). Ehk antud väärtpaberid võivad hõlmata ka sünteetilisi
instrumente, mille tootlus sõltub väärismetallide hinnast.
Samuti võivad siia alla kuuluda näiteks ka väärismetallide
indeksitega seotud väärtpaberid ja kullafutuur, mida täidetakse
üksnes rahas.“
Enne 2015. a lähtuti pensionifondide vara investeerimisel
eurofondidele kohalduvast keelust investeerida
väärismetallidesse ning väärtpaberitesse, mille alusvaraks on
väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009,
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate
õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi:
Eurofondide direktiiv) on vastav piirang sätestatud aga
mõnevõrra kitsamalt, keelates eurofondil investeerida
väärismetallidesse ning nende sertifikaatidesse (Art 50 2.b)).
Eurofondide direktiiv ei keela eurofondidel selgesõnaliselt
investeerida teistesse investeerimisfondidesse, mille tootlus
sõltub väärismetallide hinnast. Seda piiravad reaalsuses küll
nendele fondidele, millesse eurofondi vara investeerida tohib,
kehtestatud nõuded (eelkõige hajutatuse nõuded).
Ei euro- ega pensionifondide puhul ei kuulu lubatud
varaklasside hulka toormed (commodities). See tähendab, et
kummagi fondi puhul ei ole lubatud ei otse, ega läbi
tuletisinstrumentide (vastavalt IFS § 111 lg 1 ja IFS § 103 lg 1
sätestatule, mis toob välja alusvaraks sobivad instrumendid)
investeerida toormetesse. Küll aga ei ole sellised investeeringud
pensionifondide puhul keelatud läbi teiste fondide. Eurofondide
puhul saavad praktikas probleemiks taaskord ranged sihtfondi
hajutatuse nõuded. See tähendab, et sellistesse
investeerimisfondidesse, mille hind sõltub otseselt toorme
61
hinnast, investeerimisele pensionifondide puhul muid kui
fondide investeerimispiiranguid ei kohaldata.
Eelnevast tulenevalt võiks kaaluda väärismetallidele ning
nendega seotud väärtpaberitele ja toormetele ning nendega
seotud väärtpaberitele pensionifondide puhul kohaldada
analoogseid nõudeid. Hetkel kohalduv 5% investeerimispiirang
väärismetallide osas, võttes arvesse, et selle alla lähevad ka
kulda investeerivad ETF-id, on liialt piirav. Meie ettepanekuks
on lubada pensionifondidele ka toormetesse investeerimist
kasvõi läbi tuletisinstrumentide ning kohaldada
väärismetallidele, toormetele ning eelnevatega seotud
väärtpaberitele koondpiirangut, mille suurus võiks olla kuni
25%.
Ettepanek: (a) Muuta IFS § 121 lg 2 ning lisada sellele punkt 5
järgnevas sõnastuses „väärtpaberitesse ja
tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on toormed või mille
hind sõltub toormetest“.
(b) Muuta IFS § 123 ning sõnastada see järgnevalt:
„§ 124. Investeerimine väärismetallidesse ja toormetesse
Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse,
mille alusvaraks on väärismetall või toormed või mille hind
sõltub eelnimetatutest, paigutada kokku kuni kahekümne viie
protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“
14. IFS-i sõnastuse kohaselt kohaldatakse nii kohustuslikele kui Arvestatud
vabatahtlikele hoiustele eurofondide sätteid lähtuvalt § 121 lg 1
toodud üldnõudest ning asjaolust, et pensionifondide puhul ei
ole hoiuste osas sätestatud teisiti.
Eelnevast tulenevalt tuleb pensionifondide vara investeerimisel
järgida ka § 106 sätestatud piirangut, mille kohaselt võib fondi
vara investeerida nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga
hoiustesse. Kui eurofondide puhul, mille vara investeeritakse
peaasjalikult reguleeritud turul kaubeldavatesse
instrumentidesse ning avalikult pakutavatesse ja kindlaid
hajutamispõhimõtteid järgivatesse fondidesse, on piirang
sellisel kujul mõistetav, siis pensionifondidel on lubatud vara
olulises osas investeerida ka reguleeritud turul
mittekaubeldavatesse instrumentidesse ning kinnistesse ja
mitteavalikesse fondidesse, kinnisasjadesse ja
väärismetallidesse.
Pensionifondide lubatud instrumentide loetelu kontekstis ei ole
hoiuste piirang sellisel kujul mõistlik. Kuivõrd pensionifondid
võivad märkida krediidiasutuse kogu mitteavalikult pakutava
emissiooni, oleks pensionifondidega võimalik tekitada
pikaajalisele hoiusele sarnane instrument, samas sellise
lahendusega kaasneksid fondidele ka hoiusega võrreldes
suuremad tehingudokumentatsiooni kulud.
Eelnevast tulenevalt on ettepanek sätestada pensionifondidele
eripiirang, mille kohaselt pensionifondi vara on lubatud
investeerida ka pikematesse kui 12-kuulise tähtajaga hoiustesse,
ent säilitatakse nõue, mille kohaselt krediidiasutus peab olema
registreeritud kas lepinguriigis või kolmandas riigis, mille
suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad
Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele
nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
62
Ettepanek: Muuta IFS § 121 ja lisada sellesse lõige 31 järgnevas
sõnastuses „Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet
ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel“.
15. Vastavalt IFS § 289 lg 1 p 1 sätestatule on depositooriumi Arvestatud
ülesanne hoida fondi raha, väärtpabereid ja muud vara, mida on
võimalik hoida. § 293 lg 3 kohaselt on depositooriumil õigus
saada depooteenuste osutamise eest tasu ja hüvitist nende
teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt
depoolepingule, fondi alusdokumendile või prospektile.
IFS § 65 lg 4 kohaselt makstakse depootasu ning muud § 58
lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetamata tasud ja kulud
fondivalitseja arvel. § 58 lg 3 viitab fondi arvel tehingu
tegemisega vahetult seotud ülekandekuludele ja teenustasudele
ning muudele fondi alusdokumendis nimetatud fondi
valitsemisega seotud tasudele ja kuludele.
Võttes arvesse asjaolu, et § 293 lg 3 kehtiv sõnastus lubab
depositooriumil saada depooteenuse osutamise eest lisaks tasule
ka hüvitist teenuste osutamisel tehtud kulutustele (vastavalt
depoolepingus ja fondi dokumentatsioonis toodule), on meil
tekkinud küsimus, kas kohustusliku pensionifondi puhul oleks
lubatud depositooriumile fondi arvel depoopangas avatud
kontol raha hoidmisega seonduv negatiivse intressi kulu
hüvitada, kuivõrd see ei kuulu depootasu määra sisse, vaid
oleneb fondi arvel hoitava raha hulgast ning depositoorium ei
võta selle eest eraldi tasu, vaid soovib hinnakirja alusel ECB
intressimäära hüvitamist (depositooriumile depooteenuse
osutamisel tekkinud kulutus).
Raha hoidmise osas sätestab IFS võrreldes Eurofondide
direktiiviga depositooriumile lisakohustuse, kuivõrd
Eurofondide direktiivi kohaselt on depositooriumi ülesandeks
raha osas üksnes rahaliste vahendite üle arvestuse pidamine
ning selle kontrollimine, et kontod, millel fondi raha hoitakse,
vastavad direktiivis toodud nõuetele. Hoidmiskohustus
kohaldub üksnes väärtpaberitele, mille hoidmine
depositooriumis on võimalik. Juhul, kui kehtivat IFS-i ei ole
teie hinnangul võimalik tõlgendada nii, et raha hoidmisega
seonduvate kulude hüvitamine depositooriumile on
kohustusliku pensionifondi arvel seadusega lubatud, võiks
kaaluda IFS-i muutmist selliselt, et depositooriumi ülesanded
on fondile kuuluva raha osas Eesti õiguses sätestatud sarnaselt
Eurofondide direktiivile. See ei jätaks kahtlust, et raha hoidmise
kulu ei saa käsitleda depootasus sisalduva tasuna ning sellele ei
kohaldu IFS § 65 lg 4.
Ettepanek: Muuta IFS § 289 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see
järgnevalt: „hoiab fondi väärtpabereid ja muid
finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud vara
kohta peab arvestust“.
Eesti Pangaliit
16. Eelnõuga muudetakse muuhulgas KAVS § 43 lõikeid 3 ja 4, et Arvestatud
viia need kooskõlla hüpoteekkrediididirektiiviga (MCD annab
selgesõnalise nõude, et tasustamine ei tohi üldse sõltuda
heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud krediidilepingute
arvust või osakaalust). Juhime tähelepanu, et antud KAVS-i
63
sätted kohalduvad nt liisingule, kuid krediidiasutustele
kohalduvad vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 57 1
lõiked 12 ja 13, kus on sama põhimõtet sisaldavad laused jäetud
muutmata. Leiame, et hüpoteekkrediididirektiivi ühetaolise
ülevõtmise huvides peaks muutma ka KAS § 57 1 lõikeid 12 ja
1 3.
64
EELNÕU
8. detsember 2021
Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Väikefondi valitseja valitsetavate fondide osakuid, aktsiaid või osasid võib pakkuda
isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, koguväärtusega kuni miljon eurot kõigi
lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.“;
2) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kui kinnise lepingulise fondi tingimustes ei ole osakuomanike üldkoosolekut ette nähtud,
ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimusi täitma. Sel juhul on fondi tingimuste
oluline muutmine lubatud, kui muutused on vajalikud, et fondi osakud oleksid kaubeldavad
reguleeritud turul. Fondi tingimuste kohaselt võetakse fondi osakud reguleeritud turul
kauplemisele 12 kuu jooksul tingimuste muutmisest arvates.“;
3) seaduse 10. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Alternatiivfondi pakkumise, teabe avalikustamise ja aruandluse erisused“;
4) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:
„§ 911. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikutele, kes
ei ole kutselised investorid
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikutele, kes ei ole kutselised investorid, kui fondivalitseja:
1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi
kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ja kuidas
toimub osakute või aktsiate eest saadava tulu väljamaksmine;
3) teavitab investorit tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 90 ja 91 nimetatud teabe;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes
nimetatud kohustusi.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded eesti või inglise
keeles elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja
asjakohaseid dokumente.“;
1
5) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille
alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest;“;
6) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet ei kohaldata pensionifondi vara
investeerimise korral.“;
7) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 123. Investeerimine väärismetallidesse ja toormesse
Pensionifondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall
või toore või mille hind sõltub eelnimetatust, paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses
pensionifondi vara väärtusest.“;
8) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui
kohustuste võtmine toimub pensionifondi või tema kontrollitava äriühingu arvel tehtud tehingu
täitmise tagamiseks või laenu tagamise eesmärgil.“;
9) paragrahvi 227 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele
vastavate kohustuste puhul on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9
või 10–11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.“;
10) paragrahvi 227 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa, millest on lahutatud
tagasinõuetest samal perioodil laekunud summa, jagatakse kolmega ja korrutatakse summas
kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.“;
11) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata nõuete
eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse majandusaasta lõpu
ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena.“;
12) seaduse 21. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Fondi kohta teabe esitamine ja avalikustamine ning raamatupidamine“;
13) seadust täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses:
„§ 2651. Nõuded avalikustatavale teabele
(1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam
(edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.
(2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille
avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi
osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.“;
2
14) seaduse 22. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi eelturustamisele, pakkumisele,
fondi kohta teabe avalikustamisele, aruandlusele ja investeerimisele esitatavad nõuded“;
15) paragrahvi 267 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele
alternatiivfondidele, mida eelturustatakse või pakutakse lepinguriigis.“;
16) seadust täiendatakse §-dega 2671 ja 267² järgmises sõnastuses:
„§ 2671. Alternatiivfondi eelturustamine kutselistele investoritele
(1) Alternatiivfondi valitseja võib fondi Eestis või teises lepinguriigis eelturustada kutselistele
investoritele. Eelturustamine on investeerimisstrateegiat tutvustava teabe igasugune esitamine
kutselistele investoritele eesmärgiga teha kindlaks nende huvi alternatiivfondi või selle allfondi
vastu, mida ei ole veel asutatud või moodustatud või mille pakkumist ei ole käesoleva seaduse
kohaselt alustatud.
(2) Alternatiivfondi valitseja nimel võib eelturustamisega tegeleda lepinguriigis tegevusloa
saanud investeerimisagent, investeerimisühing, krediidiasutus, eurofondi valitseja või teine
alternatiivfondi valitseja. Eelnimetatud isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimusi.
(3) Alternatiivfondi valitseja tagab eelturustamise dokumenteerimise.
(4) Alternatiivfondi eelturustamise käigus on kutselistele investoritele keelatud esitada:
1) teavet ja dokumente, mis on niivõrd detailsed, et nende põhjal saab teha otsuseid
alternatiivfondi osakute, aktsiate või osade omandamise kohta;
2) selliseid dokumente või kavandeid, mis võimaldavad osakute, aktsiate või osade märkimist;
3) veel asutamata või moodustamata alternatiivfondi põhikirja, ühingulepingut, fondi tingimusi
või prospekti lõplikul kujul.
(5) Kui eelturustamise käigus esitatakse kutselisele investorile käesoleva paragrahvi lõike 4
punktis 3 nimetatud dokumendi kavand, peab sellel olema selgelt märgitud, et:
1) tegemist ei ole pakkumisega ega kutsega märkida fondi osakuid, aktsiaid või osasid;
2) esitatud teave ei ole lõplik.
(6) Alternatiivfondi valitseja tagab, et eelturustamise käigus ei omanda kutselised investorid
alternatiivfondi osakuid, aktsiaid ega osasid.
(7) Kui kutselised investorid märgivad 18 kuu jooksul alates alternatiivfondi eelturustamise
algusest eelturustamisel esitatud teabes osutatud alternatiivfondide osakuid, aktsiaid või osasid,
käsitatakse seda märkimisena pakkumise tulemusena ja sellele kohaldub käesolevas seaduses
sätestatud alternatiivfondi pakkumise alustamisest teatamise kord.
§ 2672. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi eelturustamise
alustamisele
3
Alternatiivfondi valitseja esitab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist
Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelturustamise teate,
millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegiast;
3) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.“;
17) seadust täiendatakse §-ga 2701 järgmises sõnastuses:
„§ 2701. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikutele, kes
ei ole kutselised investorid
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikutele, kes ei ole kutselised investorid, kui fondivalitseja:
1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi
kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ning
kuidas toimub osakute, aktsiate või osade eest saadava tulu väljamaksmine;
3) teavitab investorit tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud teabe;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes
nimetatud kohustusi.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded eesti või inglise
keeles elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja
asjakohaseid dokumente.“;
18) paragrahvi 286 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui depositooriumiks on Eestis asutatud aktsiaselts, võib depooteenust osutada ka tema teises
lepinguriigis asutatud filiaal.“;
19) paragrahvi 289 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiab fondi väärtpabereid ja muid finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud
vara kohta peab arvestust;“
20) paragrahvi 301 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:
„Kui depositooriumiks on Eestis asutatud aktsiaselts, võib depooteenust osutada ka tema teises
lepinguriigis asutatud filiaal.“;
21) seadust täiendatakse §-ga 3571 järgmises sõnastuses:
„3571. Jätkusuutlikkusriskidega arvestamine
(1) Eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab lisaks käesoleva seaduse § 99 lõikes 3
nimetatule võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi
jätkusuutlikkusriske.
4
(2) Fondivalitseja juhtidel ja töötajatel peavad lisaks käesoleva seaduse § 310 lõikes 2
sätestatule olema oskused ja teadmised jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks.
(3) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel võtma
arvesse jätkusuutlikkusriske.
(4) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 344 lõike 3 punktides 2 ja 4 ning käesoleva seaduse
§ 345 lõikes 2 sätestatud nõuete rakendamisel arvesse võtma jätkusuutlikkusriske.
(5) Fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamise ja selle liigi kindlaksmääramise korral
lisaks käesoleva seaduse §-le 352 arvesse võtma ka selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad,
kui fondivalitseja protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse
jätkusuutlikkusriskidega.
(6) Fondivalitseja arvestab käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud kohustuste täitmisel
jätkusuutlikkusriskidega.
(7) Fondivalitsejal peavad olema vajalikud vahendid, oskused ja teave, et kontrollida
kolmandatele isikutele üle antud tegevusi ja nende üleandmiseks sõlmitud lepingutest
tulenevaid riske, võttes arvesse jätkusuutlikkusriske.
(8) Fondivalitseja on kohustatud tagama, et erinevate funktsioonide täitmise korral ei takista
see tegevisiku tegutsemist jätkusuutlikkusriskidega arvestaval viisil.
(9) Kui fondivalitseja analüüsib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
(ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16), artikli 4 lõike 1 punkti a või artikli 4 lõigete 3 ja 4
investeerimisotsuste kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele, võtab fondivalitseja nimetatud
mõju arvesse ka käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud kohustuste täitmisel.
(10) Jätkusuutlikkusriskidena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088 artikli 2 punktis 22 nimetatud riske.“;
22) paragrahvi 364 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 911 lõikes 1, § 2701 lõikes 1, §-s 305 ja § 408 lõikes 1 nimetatud
tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule
(edaspidi edasiandmine) vaid järgmistel tingimustel:
1) edasiandmine ei kahjusta fondi ja fondi investorite õigustatud huve;
2) edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
3) edasiandmine ei takista fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
4) edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele fondi valitsemisega või ei
oma selleks pädevust, eelkõige fondivalitseja juhtimise või sisekontrolli süsteemi funktsiooni
edasiandmise tõttu;
5) edasiantud tegevuste tegijal on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, laitmatu maine
ja piisavalt kogemusi ning ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
6) edasiantud tegevuste tegijal on kohustus järgida fondivalitseja antavaid lisajuhiseid ja lubada
fondivalitsejal edasiantud tegevusi kontrollida;
5
7) fondivalitseja on valmis põhjendama ülesannete edasiandmise vajalikkust;
8) fondivalitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et edasiantud tegevuste tegija on välja valitud
piisava hoolikusega ja ta vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.“;
23) paragrahvi 399 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9
kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise
tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon
teavitab muudatuste jõustamise keelustamisest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve
asutust.
(92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab rakendatud meetmetest
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata.“;
24) paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13 järgmises sõnastuses:
„7) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
8) teave, kuidas tagatakse investorile võimalus nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ja
väljamaksete tegemist kooskõlas käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud dokumentidega;
9) ülevaade, kuidas investorile antakse teavet tagasivõtmise korralduste tegemise ning osakute
ja aktsiate eest saadava tulu väljamaksmise kohta;
10) teave, kuidas teavitatakse sihtriigi investorit fondivalitseja investorite kaebuste lahendamise
korrast;
11) ülevaade, kuidas fondi investorile tehakse fondi kohta kättesaadavaks käesoleva lõike
punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid;
12) ülevaade, kuidas antakse investorile püsival andmekandjal teavet käesoleva lõike punktides
8–11 nimetatud tegevuste kohta;
13) märge fondivalitseja nimetatud selle kontaktisiku kohta, kes vahendab teavet sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele.“;
25) paragrahvi 401 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–13 nimetatud andmete muutmisest teavitab
fondivalitseja Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutust kirjalikult vähemalt
üks kuu enne muudatuse jõustamist.“;
26) paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9
kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise
tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon
teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust rakendatud meetmetest viivitamata.“;
6
27) seadust täiendatakse §-ga 4011 järgmises sõnastuses:
„§ 4011. Eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis
(1) Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis
esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise ja teabe, mis kinnitab järgmiste tingimuste
täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada fondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lisanud käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse
selle kohta, missugused on tagajärjed, kui investor osakute või aktsiate tagasivõtmise
pakkumisega ei nõustu;
4) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune
pakkumine.
(2) Fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe sihtriigi
ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise sihtriigis.
(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise ja teabe sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva
jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise ja teabe sihtriigi finantsjärelevalve
asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata.
(6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või
osakute tagasivõtmisega, käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid
elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid,
välja arvatud põhiteabe, omal valikul kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse poolt heaks kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi
ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
(7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis
on tehtud käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentides.“;
28) paragrahvi 408 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teise lepinguriigi eurofondi võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab
käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele ja kui fondivalitseja:
1) võimaldab investoril märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ja väljamaksete
tegemist kooskõlas käesoleva seaduse §-des 73–75 nimetatud dokumentides sätestatud
tingimustega;
7
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud märkimise või
tagasivõtmise korraldusi teha ning kuidas toimub osakute ja aktsiate eest saadava tulu
väljamaksmine;
3) teavitab investorit võimalusest esitada kaebuseid käesoleva seaduse §-s 360 sätestatud
nõuetele vastava investorite kaebuste lahendamise korra kohaselt;
4) teeb investorile kättesaadavaks teabe käesoleva seaduse §-des 73–75 ja 81 sätestatud korras
ja ulatuses;
5) nimetab kontaktisiku, kes vahendab teavet Finantsinspektsioonile ja avalikkusele;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas täidetakse käesolevas lõikes nimetatud
ülesandeid;
7) täidab käesolevas lõikes nimetatud nõudeid eesti või inglise keeles, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil.“;
29) paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Teise lepinguriigi eurofondi avalikuks pakkumiseks ei pea fondivalitseja omama Eestis
püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid
dokumente.“;
30) paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) aadress või muud kontaktandmed, mida kastutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
8) teave, kuidas täidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud kohustusi.“;
31) paragrahvi 408 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev teise lepinguriigi eurofond
teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud
dokumentide muutmisest ja muudatustest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud
dokumentidega tutvuda. Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev
eurofond teavitab Finantsinspektsiooni ja päritoluriigi finantsjärelevalve asutust muudatustest
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktides 4–8 esitatud andmete muutmist.“;
32) seaduse 28. peatüki 1. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 4081 järgmises sõnastuses:
„§ 4081. Teise lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine Eestis
(1) Fondivalitseja, kes soovib lõpetada eurofondi avaliku pakkumise Eestis, teavitab sellest
päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile
esitatakse pakkumise lõpetamise teatis ja teave, mis kinnitab, et ta on täitnud järgmised
tingimused:
1) teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele
investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad;
2) avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil,
kavatsuse lõpetada eurofondi osakute või aktsiate pakkumine;
8
3) lisanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse,
missugused on tagajärjed, kui investor osakute tagasivõtmise pakkumisega ei nõustu;
4) lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks, et alates pakkumise
lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe esitab fondivalitseja omal
valikul kas eesti või inglise keeles.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise Eestis.
(4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või osakute tagasivõtmisega,
käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid elektrooniliste või
muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteave, esitab
fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti keeles.
(5) Eurofond ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai päritolumaa finantsjärelevalve
asutuselt teavituse muudatuste kohta, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides
1–3 nimetatud dokumentides, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning
muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188,
20.07.2019, lk 55–66), artiklis 5 nimetatud eurofondi pakkumise nõuetele.“;
33) paragrahvi 409 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni
tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi
eelturustamisel, pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel.“ ;
34) paragrahvi 409 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) eelturustada Eestis või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud või moodustamata või
asutamata fondi (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fondi eelturustamine) Eestis või
teises lepinguriigis;“;
35) seadust täiendatakse §-ga 4091 järgmises sõnastuses:
„§ 4091. Eesti fondivalitseja fondi eelturustamine teises lepinguriigis
(1) Fondivalitseja esitab kahe nädala jooksul pärast lepinguriigi fondi eelturustamise alustamist
teises lepinguriigis Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
eelturustamise ingliskeelse teate, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise sihtriik;
2) eelturustamise ajavahemik;
3) ülevaade investeerimisstrateegia kohta;
4) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.
(2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sihtriigi
finantsjärelevalve asutust alternatiivfondi eelturustamisest. Finantsinspektsioon annab sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse nõudel eelturustamise kohta lisateavet.“;
9
36) paragrahvi 410 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
37) paragrahvi 410 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei
oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon teavitab
sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata.
(7) Kui teabe muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab
Finantsinspektsioon sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva
paragrahvi lõike 4 kohase teavituse saamisest arvates.“;
38) seadust täiendatakse §-ga 4101 järgmises sõnastuses:
„§ 4101. Eesti fondivalitseja fondi pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis
(1) Fondivalitseja esitab Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamiseks
teises lepinguriigis Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise.
Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või
aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või aktsiate
igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 nõuet ei kohaldata kinnisele alternatiivfondile ja
Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile.
(3) Fondivalitseja lõpetab teatises nimetatud fondi osakute või aktsiate igasuguse pakkumise
lepinguriigis alates pakkumise lõpetamise kuupäevast.
(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva
jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
10
(5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata.
(6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud osakute või
aktsiate tagasivõtmisega, elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-
des 269 ja 270 nimetatud teabe.
(7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis
on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes.“;
39) paragrahvi 411 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase
teavituse saamist fondivalitsejal käesoleva teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste
jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(9) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab sellest sihtriigi finantsjärelevalve
asutust viivitamata.“;
40) paragrahvi 412 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamise,
pakkumise, alternatiivfondi valitsemise või pakkumise lõpetamise korral.“;
41) paragrahvi 412 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat asu- või
tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.“;
42) seadust täiendatakse §-ga 4121 järgmises sõnastuses:
„§ 4121. Teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis
(1) Teise lepinguriigi fondi võib Eestis eelturustada, kui eelturustamine vastab käesolevas
seaduses eelturustamise kohta sätestatud nõuetele ja fondi Eestis eelturustav fondivalitseja
teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni kahe
nädala jooksul eelturustamise alustamisest arvates. Finantsinspektsioonile esitatakse
eelturustamise teade, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegiast;
3) eelturustatavate alternatiivfondide või nende allfondide loetelu.
(2) Finantsinspektsioon võib küsida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt fondi
eelturustamise kohta lisateavet.“;
43) paragrahvi 413 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
11
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
44) seadust täiendatakse §-ga 4132 järgmises sõnastuses:
„§ 4132. Teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamine Eestis
(1) Fondi pakkumist Eestis lõpetada sooviv fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse
pakkumise lõpetamise ingliskeelne teatis ja teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või
aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks
seda, et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või
aktsiate igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet ei kohaldata kinnisele
alternatiivfondile ega Euroopa pikaajalisele investeerimisfondile.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise Eestis.
(4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud osakute või aktsiate tagasivõtmisega,
elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud
teabe.
(5) Fondivalitseja ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai fondivalitseja päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuselt teavituse kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud käesoleva seaduse
§ 413 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud alternatiivfondi pakkumise nõuetele.
(6) Fondivalitseja ei või 36 kuu jooksul alternatiivfondi pakkumise lõpetamisest arvates teatises
nimetatud fondi osakuid või aktsiaid Eestis eelturustada ega rakendada muid selliseid
investeerimisstrateegiaid.“;
45) paragrahvi 419 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Teise lepinguriigi fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat
asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.“;
46) paragrahvi 420 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
12
9) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas täidetakse
§ 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
47) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
48) paragrahvi 422 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
49) paragrahvi 430 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas täidetakse
§ 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
50) paragrahvi 431 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
51) paragrahvi 432 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas täidetakse
§ 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
52) paragrahvi 433 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
53) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele aktsia- või osakapitali sissemaksmist
või algkapitali olemasolu tõendava dokumendi.“;
54) paragrahvi 453 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
13
„(3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud
andmete ja dokumentide täpsustamiseks või registreerimiskohustuse väljaselgitamiseks
lisaandmeid või -selgitusi.“;
55) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„31) Finantsinspektsioonile esitatavate lisaandmete või selgituste sisu, koostamise alused ja
esitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
56) paragrahvi 453 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 21 sätestatud nõuetele, nõuab
Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist või jätab registreerimisavalduse
rahuldamata.
(6) Finantsinspektsioon teeb väikefondi valitseja registreerimise või sellest keeldumise otsuse
kahe kuu jooksul nõuetekohase registreerimisavalduse saamise päevast alates.
Finantsinspektsioon kannab väikefondi valitseja nime ja kontaktandmed Finantsinspektsiooni
juhatuse otsuse alusel registrisse viivitamata.“;
57) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Finantsinspektsioon võib keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest, kui:
1) asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva
äriühingu algkapitali olemasolu ei ole tõendatud;
2) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses
sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
3) väikefondi valitsejal puudub seos Eestiga või kui seos Eestiga ei ole piisav;
4) väikefondi valitseja ei vasta muudele käesolevas seaduses väikefondi valitsejale kehtestatud
nõuetele.“;
58) paragrahvi 453 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:
1) väikefondi valitseja ei ole kahe kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi
valitsemist;
2) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid, millel oli
registreerimise otsustamisel oluline tähendus;
3) väikefondi valitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
4) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid
või reklaami;
5) väikefondi valitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus
kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huve või
väärtpaberituru korrapärast toimimist;
6) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise korda.“;
59) seaduse 29. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 4531 järgmises sõnastuses:
„§ 4531. Tegevusloata väikefondi valitseja aktsia- või osakapital
(1) Tegevusloata väikefondi valitseja asutamisel peab aktsia- või osakapital olema vähemalt 25
000 eurot. Aktsia- või osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sisse makstud summasid.
14
(2) Tegutseva äriühingu puhul peab tegevusloata fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus
olema ekvivalentne vähemalt 25 000 euroga.“;
60) paragrahvi 473 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet lepinguriigi tööandja pensionifondi
pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 1373 lõigetes 10 ja 11 ning § 440 lõigetes 2 ja 5
sätestatud tingimustele ning nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle
järelevalve teostamiseks.
(2) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 1373
lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, informeerib Finantsinspektsioon
sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(3) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ja
lepinguriigi tööandja pensionfondi pakkuja jätkab käesoleva seaduse § 1373 lõikes 10 või 11
või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon omakorda
rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata sellise tööandja pensionifondi
pakkumise Eestis.“;
61) paragrahvi 473 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 1373
lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, on Finantsinspektsioonil õigus
taotleda selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja
pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute vara
suhtes kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks.“;
62) seaduse 321. peatükki täiendatakse §-ga 5272 järgmises sõnastuses:
„§ 5272. Fondivalitseja tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine [….] vastu võetud
redaktsiooniga
(1) Väikefondi valitseja on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla [….] vastu
võetud redaktsiooni nõuetega kuue kuu jooksul redaktsiooni jõustumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 6 sätestatut ei kohaldata pakkumistele, mis on tehtud enne
[…] vastu võetud redaktsiooni jõustumist.“.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) krediidiandja või -vahendaja ei ole oma tegevust kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest
arvates alustanud või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et krediidiandja või -
vahendaja ei suuda nimetatud aja jooksul tegevust alustada, või tema tegevus on peatunud
kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;“;
2) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
15
„4) krediidiandja ja -vahendaja juhid või audiitor ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud nõuetele;“;
3) paragrahvi 43 lõikest 3 jäetakse välja sõna „üksnes“;
4) paragrahvi 43 lõikest 4 jäetakse välja sõna „peamiselt“.
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 571 lõike 12 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“;
2) paragrahvi § 571 lõikest 13 jäetakse välja sõna „peamiselt“.
§ 4. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8210 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teise investeerimisühingu või muu isiku välja töötatud väärtpabereid pakkuv, müüv või
soovitav investeerimisühing (edaspidi turustav investeerimisühing) kehtestab sise-eeskirjad
ning võtab kasutusele muud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada
tema turustatava väärtpaberi või teenuse vastavus määratud sihtrühma vajadustele, tunnustele
ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kavandatud turustamisstrateegia
vastavus sihtrühmale.“;
2) paragrahvi 8211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava
üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele,
sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, väärtpaber vastab.“;
3) paragrahvi 8211 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab kliendiliigid, kelle vajadustele,
tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta, välja arvatud juhul, kui väärtpaber võtab arvesse
jätkusuutlikkustegureid.“;
4) paragrahvi 8211 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja
eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale,
asjakohasel juhul, et väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale, ning väärtpaberi
struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis tugineb kasumlikkuse
saavutamiseks kliendile ebasoodsale tulemusele.“;
5) paragrahvi 8211 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
16
„(6) Jätkusuutlikkusteguritena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
(ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16), artikli 2 punktis 24 nimetatud tegureid.“;
6) paragrahvi 8213 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas
jätkusuutlikkuseesmärkidele;“;
7) paragrahvi 8214 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele teeb investeerimisühing
läbipaistval viisil igale turustajale kättesaadavaks teabe väärtpaberi jätkusuutlikkustegurite
kohta, mis võimaldab arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.“;
8) paragrahvi 230 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088;“;
9) seadust täiendatakse §-ga 2726 järgmises sõnastuses:
„§ 2726. Investeerimisteenuse osutaja tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine
käesoleva seaduse 2022. aasta 21. augustil jõustunud redaktsiooniga
Investeerimisteenuse osutaja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima kooskõlla
käesoleva seaduse 2022. aasta 21. augustil jõustunud redaktsiooni §-dest 8210, 8211, 8213 ja 8214
tulenevate nõuetega 2022. aasta 22. novembriks.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 21 jõustub 2022. aasta 1. augustil.
(2) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2022. aasta 21. augustil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, […]
Algatab Vabariigi Valitsus […]
(allkirjastatud digitaalselt)
17