dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus arvamuse küsimisele

Rahandusministeerium · 29. detsember 2021
Viit
1.1-11/7894-2
Registreeritud
29. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu, Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Raoul Lättemäe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Fiskaalpoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-117894-2 29.12.2021 Väljaminev kiri.asice404 KB

Sisu (failidest)

rahanduskomisjon majanduskomisjon Teie 10.11.2021 nr 1-1/14-455/6 Riigikogu Meie 29.12.2021 nr 1.1-11/7894-2 [email protected] */ Arvamuse küsimine Austatud majanduskomisjoni esimees ja rahanduskomisjoni esimees. Vabandame, et vastus on mõnevõrra viibinud. Kirjutasite, et Riigikogu majanduskomisjon toetab Eesti sadamates laevadelt veeteetasu 50% vähendamisega jätkamist ka järgmisel kalendriaastal. Sealjuures viitasite hinnangule, et veeteetasude määra 50% võrra vähendamine tagab paremini kaubavoo mahud läbi Eesti sadamate ja töökohtade säilimise sektoris, millel on otsene positiivne mõju riigieelarvele ning aitab vältida ulatuslikku töötajate koondamisvajadust, võrreldes 25% võrra vähendamisega ning palusite rahandusministeeriumil hinnata toodud muudatuse majanduslikku mõju, mõju riigieelarvele ning arvestada muudatusettepanekuga 2022. aasta riigieelarve menetlemisel. Esmalt on meil hea meel teatada, et valitsuse pingutuste tulemusel leiti katteallikad veeteetasude määra vähendamise meetmele ja vastav muudatusettepanek viidi järgmise aasta riigieelarve seadusesse sisse. Seega jätkatakse ka 2022. aastal veeteetasude 50% ulatuses vähendatud määraga algselt plaanitud 25% suuruse vähendamise asemel. Vastame ka kahele esimesele küsimusele meetme majandusliku ning riigieelarve mõjude hindamise kohta. Vajadusel oleme nõus kirjeldatud hindamispõhimõtteid ka komisjonis selgitama. 1. Alustades küsimusest veeteetasude alandamise majandusliku mõju kohta, tahame rõhutada paari metoodilist aspekti, mis on riigieelarve mõjude hindamisel alati olulised. Esiteks on rahandusministeeriumi majandusanalüüsi ja -prognoosi lähtekoht makro- majanduslik ning majandusnäitajaid hinnatakse agregeeritud tasemel. See tähendab, et makromajandusprognoosi saamiseks ja majanduse analüüsimisel ei koostata üksikprognoosi kõikide Eesti ettevõtete ja kodanike eeldatava finantskäitumise kohta ning makromajandusnäitajate tulevikutrajektoori leidmiseks ei liideta kõikide ettevõtete või kodanike eeldatavaid sissetulekuid, tarbimist ja investeeringuid ükshaaval kokku. Prognoos koostatakse suurte makromajandusnäitajate (SKP ja selle komponendid, inflatsioon, jne.) kohta agregeeritud tasemel. Seetõttu ei ole prognoos eristatav ühegi konkreetsete ettevõtete ega ka väga spetsiifiliselt defineeritud majandusharude majandustulemusteks, vaid annab üldise pildi Eesti majanduse eeldatavatest arengutest. Sadamaoperaatorite tegevus on üsna spetsiifiline tegevusala ning rahandusministeeriumi prognoosist pole võimalik ammutada kuigi detailset infot sadamate külastatavuse, veeteede kasutuse ning sadamas tegutsevate ettevõtete majandustulemuste või Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tööjõuvajaduse, jm. kohta. Sektori ettevõtete käekäigust ja olukorrast suudab palju detailsemat infot pakkuda majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Teiseks eeldab makromajandusanalüüsi metoodika, et makromajandusnäitajad (sissetulekud, hinnakasv, tööpuudus, palgatase, jms.) kujunevad turutasakaalu tulemusena nõudluse ja pakkumise kokkupuutepunktis. Seega otsides makromajandus- prognoosist vastust küsimusele, kas ja kuidas veeteetasude määra muutmine mõjutab kaubamahte või tööjõuvajadust Eestis, tuleb eelkõige vastata küsimusele, kas ja kuidas konkreetselt veeteetasude määra muutus või säilitamine mõjutab nõudlust ja pakkumist Eesti majanduses ning Eesti tööjõuturul tervikuna ja kas muutused olid tingitud üksnes tasumäära muutmisest või ka teistest teguritest. Aastate 2022-25 makromajandusprognoosist on tuletatav, et majandusaktiivsuse tõus ja turismi järkjärguline taastumine suurendavad lähiaastatel mh. nõudlust ka laevatranspordi järele nii kauba- kui reisijateveos ning seeläbi suureneb ka vajadus veetranspordi järele ning sadamate külastatavus. See eeldatav kogunõudluse kasv ei sõltu otseselt veeteede tasust ja peaks leidma aset ka juhul kui veeteetasu määrade alanemisega nii suures ulatuses ei jätkata. Samuti, koos majandusaktiivsuse taastumisega suureneb eelolevatel aastatel ka nõudlus tööjõu järele tööturul, mis toetab töötuks jäänutel uue töö leidmist ning tööpuudus tervikuna peaks prognoosiperioodil vähenema. Prognoos ei erista siinkohal seda, millised sadamad, laevaliinid või ettevõtted täpselt ja kuidas üldise majandusaktiivsuse paranemisest osa saavad. Mis puudutab veeteetasude 50% alandatud määraga jätkamist 25% alandatud määra asemel, siis leevendab see kindlasti laevandussektori maksukoormust (ja vähendab riigieelarve maksutulusid) ning toetab sektori ettevõtete majandusnäitajaid. Samas pole üheselt hinnatav kas, kuidas või millises ulatuses just maksumäära vähendamist tingituna kasvab nõudlus veetranspordi- ja sadamateenuste järele või kogunõudlus majanduses ja tööturul tervikuna ja kui palju viimane sõltub muudest teguritest. Reisijateveo nõudlus sõltub reisijate vajadusest riiki külastada ning veeteetasu määra mõju sellele vajadusele on tõenäoliselt väga väike. Kaubavedude puhul võib madalam veeteetasu parandada Eesti sadamate konkurentsivõimet teiste Läänemere riikide sadamate ees, aga see mõju on piiratud sellega kas ja milliseid reaalseid alternatiive on logistikaettevõtetel Eesti sadamate kasutamisele ning kui oluline roll on veeteetasudel kogu logistikaahela valimisel. 2017. aastal, ehk enne veeteetasude vähendamist, PwC poolt koostatud uurimus tõdes, et veetranspordiga seotud kulude osas on Eestis kõrge hoopis sadamatasu komponent (nt Soomega võrreldes) ja veeteetasu moodustas toona veetranspordiga seotud tasudest üksnes 10-15%. Ka võrdles PwC uurimus transiidikoridoride maksumust Eestis, Lätis ja Soomes ning tervikvaates mõjutas Eesti transiidikoridori kulusid oluliselt rohkem hoopis raudteeinfrastruktuuri kulukus. Seega on veeteede tasu tõenäoliselt üks komponent paljudest teguritest, mis logistikaahela valiku otsust mõjutab ning seetõttu sõltub tasumäära vähenemise võimalik positiivne mõju ka ülejäänud logistikaahela valikut mõjutavate tegurite arengust. Seetõttu on raske eristada konkreetselt veeteetasude rolli. Kokkuvõttes on võimalik, et veeteetasude alandamise jätkamisel on teatav majandusaktiivsust tõstev mõju, aga ulatusliku positiivse mõju olemasolu ei ole garanteeritud ning selle mõju võimalikku suurusjärku ei saa üheselt hinnata. 2. Riigieelarve tulu ja kulumeetmete hindamisel lähtub rahandusministeerium muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt välja antud juhendmaterjalist (European Commission, Report 2 on Public Finances in EMU, 2016, lk 39-42). See juhendmaterjal toob välja omadused, millele eelarvepoliitiline meede peab vastama, et sellega saaks eelarveplaanide koostamisel arvestada: eelarvepoliitika meede peab olema piisavalt detailne, seadustatud ning omama otsest mõju eelarvele. Nendele kriteeriumidele vastavust hinnatakse igal juhul eraldi, kuid oluline on märkida, et kõik kolm kriteeriumit peavad olema korraga täidetud. Kui ei, siis ei saa arvestada nendega rahandusprognooside koostamisel. Veeteetasude määra muutmise kontekstis mängib olulist rolli printsiipi, et suure ebakindlusega seotud mõjusid ei saa eelarvearvestustesse katteallikaks võtta. Veeteetasude määrade alandamise jätkamise korral on kindel, et muude tingimuste samaks jäädes riigieelarve laekumised vähenevad. Seetõttu tuleb meetme rakendamise korral vähendada riigieelarve tulusid. Aga nagu me eelmises punktis selgitasime, tasumäärade alanemisest tulenev võimalik majandusaktiivsuse kasv ja viimasega seotud võimalik maksulaekumiste kasv ei ole garanteeritud ning selle suurust ei saa üheselt hinnata. Seetõttu ei saa sellise meetme tulemusel tõsta riigieelarve laekumiste prognoosi ning meede ise ei saa olla riigieelarve laekumiste vähenemise katteallikaks. Eelolevatel põhjustel oli täiendavate katteallikate leidmine meetmele vajalik. Aga nagu eespool juba mainisime, valitsuse pingutuste tulemusel leiti riigieelarve menetluse käigus vajalikud katteallikad ja järgmisel aastal jätkatakse veeteetasude 50% võrra vähendatud määradega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Raoul Lättemäe 611 3071 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel