dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule (496 SE)

Rahandusministeerium · 29. detsember 2021
Viit
1.1-11/8731-2
Registreeritud
29. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika, Tolli-ja aktsiisipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-118731-2 29.12.2021 Väljaminev kiri.asice405 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.12.2021 nr 1-1/14-496/1 Riigikogu Meie 29.12.2021 nr 1.1-11/8731-2 [email protected] Arvamus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule (496 SE) Austatud riigisekretär Riigikogu Isamaa fraktsiooni 7. detsembril 2021. a algatatud eelnõu näeb ette ajutiselt alates 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 1. jaanuarini gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksumäära vähendamise 9 %-le. Rahandusministeerium ei toeta algatatud eelnõud järgmistel põhjustel: 1. Käibemaksumäära vähendamine on ebaefektiivne meede tarbijatele gaasi, elektri- ja soojusenergia hinnatõusu vähendamiseks, kuna tegemist ei ole sihitud meetmega. Vähendatud käibemaksumäära kehtestamisel on positiivne mõju lõpptarbijale väike, kuna keskmine arve väheneb alla 10 protsendi. Hinnanguliselt väheneks kuus keskmiselt nii elektri-, sooja- kui ka kaugküttearve vaid 4-5 euro ulatuses. 2. Käibemaksumäära langetuse mõju ei pruugi jõuda tarbijateni, sest riik hindu ei kehtesta. 3. Kuna käibemaksumäära vähendamise eesmärgiks on gaasi, elektri- ja soojusenergia hinna vähendamine, siis see ei motiveeri energiat säästma ja investeerima energiasäästu. 4. Eelnõu kohaselt kohaldatakse vähendatud maksumäära tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist, mis eeldab energiaettevõtjate poolt kuni käibemaksuseaduse vastava muudatuse jõustumiseni esitatud arvete alusel oma klientidele käibemaksu tagastamist ja vastavalt arvete ja esitatud deklaratsioonide korrigeerimist. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kui suur halduskoormus sellise tagasiulatuva käibemaksumäära vähendamisega kaasneb nii käibemaksukohustuslasest energiaettevõtjale kui ka tema käibemaksukohustuslasest kliendile. Inimeste toimetuleku parandamiseks on efektiivseks meetmeks otsetoetused abivajajatele, ehk nende toetamine, kes seda kõige rohkem vajavad. Sellest lähtudes on Vabariigi Valitsuse otsustega energiahindade tõusu mõju leevendamiseks 2021. aasta 22. detsembri seisuga rakendamisel järgmised meetmed: 1. Energiahinna tõusu osaline hüvitamine 1126 eurost esimese pere liikme kohta vähem teenivatele peredele ajavahemiku 2021. aasta september kuni 2022. aasta märts eest. Hüvitatakse 80% elektri-, gaasi- ja kaugküttearve tõusueelset taset ületav osa. Meetme kogukulu on ca 79,1 mln eurot. 2. Elektri võrgutasu 50% ulatuses hüvitamine riigi poolt ajavahemiku 2021. aasta oktoober kuni 2022. aasta märts eest. Meetme kogukulu on ca 88,25 mln eurot. Keskmise äritarbija jaoks väheneb elektri lõpphind meetme toel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ca 7% ja keskmise kodutarbija jaoks ca 15%. 3. Gaasi võrgutasu täies ulatuses (100%) hüvitamine riigi poolt ajavahemiku 2021. aasta detsember kuni 2022. aasta märts eest. Meetme kogukulu on ca 25,08 mln eurot. Keskmise tarbija jaoks väheneb gaasi lõpphind meetme toel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul gaasi hinnataseme 100 €/MWh juures ca 7% (7,4 €/MWh). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaks on edasi lükatud aktsiisitõusud, mille mõju eelarvele võrreldes kehtinud seadusega on järgmisel aastal -53 mln eurot (0,2% SKP-st). Osakaaluna SKP-st on maksurahast kompenseeritav energiahindade tõusu leevenduspakett Eestis juba praegu ligi 2,5 korda suurem võrreldes näiteks meist oluliselt jõukama Norra leevendusmeetmete paketiga. Norra paketi kogumaksumus oli 2021. aasta 15. detsembri seisuga suurusjärgus kuni 900 mln eurot ehk 0,28% 2020. aasta SKP-st, samas kui Eesti eespool nimetatud meetmete kogumaksumus 192,4 mln eurot on ca 0,72% Eesti 2020. aasta SKP-st. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Aet Külasalu 6113029, [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel