Vastus Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekt - Transpordiamet

Failid

7.1-225360-22 19.06.2025 Valjaminev kiri.asice10336 KB

Sisu (failidest)

EHITUSPROJEKTI TELLIJA: Raven OÜ Kontaktisik: Erik Jüriöö Reg. 10307716 Telefon: +372 5342 8272 Sügise tn 2b, Aegviidu alevik, Raasiku vald, Harju maakond PEATÖÖVTJA: OÜ RTS Infra Eesti Kontaktisik: Veiko Reinmets Reg. 16328599 Telefon: +372 5625 0661 Peterburi tee 2f, Tallinn, Harju maakond EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA: Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Marko Raid Reg. 14785938 E-post: [email protected] Mustamäe tee 6B Kutse nimetus: Diplomeeritud Tallinn, Harju maakond veevarustuse- ja MTR: EEP004288 kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 TÖÖ NR: AQ23243 STAADIUM: Tööprojekt VERSIOON/KUUPÄEV v01/21.02.2024 KÖIDE: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV) TÖÖ NIMETUS: Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd Tallinn 2024 Jrk Objekti aadress Kat. tunnus 1 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Aegviidu 11201:005:0020 metskond 25 2 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jaama tn 14101:001:0899 11 3 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jaama tn 11201:002:1620 1a 4 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jaama tn 11201:005:0055 1b 5 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jaama tn 11201:005:0056 1c 6 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jägala- 11201:005:0013 Käravete tee T2 7 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jalaka 11201:002:0125 tänav 8 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jalaka tn 2 11201:002:0008 9 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Kõrtsi 14101:001:0884 tänav 10 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Metsa 11201:002:0132 tänav L1 11 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Metsa 11201:002:0133 tänav L2 12 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Metsa tn 11201:002:0098 3a 13 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Piibe 11201:002:0131 maantee L2 14 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Piibe mnt 11201:002:1990 10 Tallinn 2024 15 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Soo tänav 11201:002:0129 16 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Tallinn- 11201:002:0037 Tapa 159,7-160,6 km 17 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Toominga 11201:002:0127 tänav 18 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Turu tänav 11201:002:0126 19 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Turu tn 2a 11201:002:0077 20 Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Väike- 11201:001:0126 Jalaka tänav 21 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Aegviidu 11201:005:0042 metskond 27 22 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Jaama tn 14101:001:0594 11c 23 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Jaama tn 14101:001:0482 13c 24 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Jaama tn 14101:001:0544 3a 25 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Jaama tn 14101:001:0543 7a 26 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Jaama tn 14101:001:0592 9a 27 Harju maakond, Anija vald, Mustjõe küla, Metsaääre 14101:001:0595 Tallinn 2024 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 SISUKORD SELETUSKIRI ............................................................................................................................................................. 3 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................... 3 1.1 Ehitusprojekti tellija üldandmed ................................................................................................................ 3 1.2 Peatöövõtja üldandmed ............................................................................................................................. 3 1.3 Ehitusprojekti koostaja üldandmed ............................................................................................................ 3 2. PROJEKTI ANDMED ............................................................................................................................................. 4 2.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................................. 4 2.1.1 Projekti piiritlus ja eesmärk.................................................................................................................... 4 2.1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................... 4 2.1.3 Normdokumendid .................................................................................................................................. 5 2.1.4 Täiendavad kriteeriumid ........................................................................................................................ 7 2.1.5 Keskkonnaameti nõusolek ..................................................................................................................... 8 2.1.6 Transpordiameti nõuded ........................................................................................................................ 8 3. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ........................................................................................... 10 3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ..................................................................................................................... 10 3.1.1 Olemasolev veevarustus ...................................................................................................................... 10 3.1.2 Veevarustuse üldnõuded ...................................................................................................................... 10 3.1.3 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................. 10 3.1.4 Kinnistute liitumispunktid .................................................................................................................... 11 3.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................................................................ 11 3.2.1 Üldist .................................................................................................................................................... 11 3.2.1 Projekteeritud tuletõrjehüdrandid ....................................................................................................... 11 3.3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK .................................................................................................... 12 3.3.1 Olemasolev kanalisatsioon .................................................................................................................. 12 3.3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded ................................................................................................................... 12 3.3.3 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 12 3.3.4 Kinnistu liitumispunkt .......................................................................................................................... 12 3.4 REOVEEPUMPLAD .................................................................................................................................... 12 3.4.1 Tehnoloogiline lahendus ...................................................................................................................... 12 3.4.2 Reoveepumbad .................................................................................................................................... 14 3.4.3 Juhtimiskilp .......................................................................................................................................... 15 3.4.1 Juhtimine ja andmeedastus ................................................................................................................. 15 3.4.2 Paigaldus.............................................................................................................................................. 16 3.5 NÕUDED MATERJALIDELE ........................................................................................................................ 16 3.5.1 Survetorustikud .................................................................................................................................... 16 3.5.2 Vabavoolsed torustikud ....................................................................................................................... 17 3.5.3 Kaevud, kaevuluugid, kaped ................................................................................................................ 17 3.6 PAIGALDUSNÕUDED ................................................................................................................................ 18 3.6.1 Tööde teostamise aeg .......................................................................................................................... 18 3.6.2 Ettevalmistustööd ................................................................................................................................ 18 3.6.3 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine .......................................................................................... 18 3.6.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................................. 19 3.6.5 Üldised nõude töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis ................................................................... 19 3.6.6 Üldised nõuded töötamise elektrikaablite kaitsevööndis .................................................................... 20 3.6.7 Torustike ja kaevude paigaldamine ..................................................................................................... 20 3.6.8 Torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 21 3.6.9 Kaeviku rajamine ................................................................................................................................. 23 3.6.9.1 Kaeviku toestamine.............................................................................................................................. 23 3.6.9.2 Kaeviku kaevamine .............................................................................................................................. 24 Lk 1 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.6.9.3 Veetõrje kaevikust................................................................................................................................ 24 3.6.9.4 Tasanduskiht/aluskiht .......................................................................................................................... 24 3.6.9.5 Algtäide ................................................................................................................................................ 25 3.6.9.6 Lõpptäide ............................................................................................................................................. 25 3.6.10 Torustike tähistamine, märkelint ......................................................................................................... 26 3.6.11 Külmakaitse, soojusisolatsioon ............................................................................................................ 27 4. KATENDITE EEMALDAMINE JA TAASTAMINE .................................................................................................... 27 4.1 KATENDITE EEMALDAMINE ...................................................................................................................... 27 4.1.1 Asfaltkatte eemaldamine ..................................................................................................................... 27 4.1.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine .................................................................................................... 28 4.1.3 Äärekivide eemaldamine ..................................................................................................................... 28 4.1.4 Kasvupinnase eemaldamine ................................................................................................................ 28 4.1.5 Sillutiskividest katete eemaldamine ..................................................................................................... 28 4.1.6 Kasvupinnase eemaldamine ................................................................................................................ 28 4.2 KATENDITE TAASTAMINE ......................................................................................................................... 29 4.2.1 Üldised nõuded taastamisele ............................................................................................................... 29 4.2.2 Reoveepumplate teenindusplatsid ....................................................................................................... 30 4.2.3 Teekatete ajutine taastamine .............................................................................................................. 30 4.2.4 Teekatete lõplik taastamine ................................................................................................................ 30 4.2.5 Asfalti ja pinnatud teekatete lõplik taastamine ................................................................................... 30 4.2.6 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine .............................................................................................. 31 4.2.7 Haljastuse taastamine ......................................................................................................................... 31 5. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................................... 32 5.1 Keskkonnakaitse aspektid ........................................................................................................................ 32 5.1.1 Jäätmekava .......................................................................................................................................... 32 5.1.2 Haljastuse kaitsmine ja taastamine ..................................................................................................... 34 5.1.2.1 Puude raie ja haljastuse kaitse ............................................................................................................ 34 6. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE ................................................................................................ 35 6.1 Lubatud kõrvalekalded ............................................................................................................................. 35 6.2 Nõuded teostusjoonisele .......................................................................................................................... 35 6.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus .................................................................................................... 35 6.3 Isevoolsete torustike veepidavuse katse .................................................................................................. 36 6.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll................................................................................................... 36 6.5 Survetorustike survekatse ........................................................................................................................ 36 6.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine .......................................................................... 37 7. KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGU HOOLDAMINE ............................................................................................... 37 Lk 2 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitusprojekti tellija üldandmed Ettevõte: Raven OÜ Registrikood: 10307716 Aadress: Sügise tn 2b, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond Esindaja: Erik Jüriöö Telefon: +372 5342 8272 E-post: [email protected] 1.2 Peatöövõtja üldandmed Ettevõte: OÜ RTS Infra Eesti Registrikood: 16328599 Aadress: Peterburi tee 2f, Tallinn, Harju maakond Esindaja: Veiko Reinmets Telefon: +372 5625 0661 E-post: [email protected] 1.3 Ehitusprojekti koostaja üldandmed Ettevõte: Aquare OÜ Registrikood: 14785938 MTR: EEP004288 Aadress: Mustamäe tee 6B, Tallinn, Harju maakond E-post: [email protected] Vastutav pädev isik: Marko Raid Kutse nimetus: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064 Lk 3 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 2. PROJEKTI ANDMED 2.1 ÜLDANDMED Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt. 2.1.1 Projekti piiritlus ja eesmärk Projekti eesmärgiks on kogu Aegviidu alevi ÜVK väljaehitamise lõpuleviimine. Projekti mahus rajatakse Aegviidu alevi Jaama, Metsa ja Jalaka piirkonnas vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning liitumispunktid uute tarbijate teenindamiseks. Liitumispunktid rajatakse 70 kinnistule, millest 68 paiknevad eramud, ühel kinnistul paikneb korterelamu, ühel kinnistul Aegviidu Looduskeskus. Lisaks lahendatakse käesoleva projekti mahus Jalaka tn 9 täiendav ühiskanalisatsiooni liitumispunkti ning Metsa tn 3a ja Kõrtsi maaüksuse detailplaneeringuga (koostatud Klotoid OÜ poolt, töö nr 481020, 2020 a.) jagatud kinnistutele (9 kinnistut) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine, mille projekteerimist ja ehitamist ei finantseerita KIK-i keskkonnaprogrammi saadava toetusega ehk tegemist on mitteabikõlblike kuludega. ÜVK rajamine piirkonda võimaldab nõuetekohase ÜVK-teenusega varustada projektipiirkonna olemasolevaid ja tulevasi elanikke ning Aegviidu Looduskeskuse töötajaid ja külastajaid. Ühiskanalisatsiooni rajamise ning seni ühendamata kinnistutele liitumisvõimaluse loomisega väheneb keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas põhjavee reostumise oht. Aegviidu reoveekogumisala piirkonna elanikele tagatakse võimalus kvaliteedinõuetele vastava joogivee tarbimiseks. Projektiga viiakse seeläbi ellu Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2021-2032 Aegviidu alevis ette nähtud tegevusi. 2.1.2 Alusdokumendid Projekti kavandamisel on arvestatud järgmiste lähteandmete ja alusdokumentidega: Jrk. Lähteandmete Dokumendi nimetus Dokumendi nr, Märkused väljastaja kuupäev 1 Raven OÜ RIIGIHANKE 2023 a. AA-1-01 ALUSDOKUMENDID III OSA TELLIJA TINGIMUSED 2 Eesti Lairiba Tehnilised tingimused TT2504, AA-1-02 Arenduse 15.01.2024 a. Sihtasutus Lk 4 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Jrk. Lähteandmete Dokumendi nimetus Dokumendi nr, Märkused väljastaja kuupäev 3 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused 466360, AA-1-03 09.01.2024 a. 4 Telia Eesti AS Tehnilised tingimused 3864258, AA-1-04 02.02.2023 a. 5 Transpordiamet Nõuded Aegviidu alevi ÜVK 7.1-2/24/360-2, AA-1-05 laiendamise 08.01.2024 a. projekteerimistööd projekti koostamisele riigitee nr 13 km 37,81-38,70 teemaal ja kaitsevööndis 6 Keskkonnaamet Nõusolek torustike 7-9/24/1397-2, AA-1-06 rajamiseks Aegviidu 08.02.2024 a. metskond 27 kinnistule 7 Anija Vallavalitsus Projekteerimistingimused 24118202/00077, AA-1-07 12.02.2024 a. 8 Eesti Raudtee Tehnilised tingimused 05.03.2024 AA-1-08 8 Ruutjuur OÜ Topo-Geodeetiline 23_207, 2024 a. - alusplaan 9 Klotoid OÜ Kõrtsi tänav ja tehnovõrgud 200422, 2023 a. - ehitusprojekt Projekti koostamisel on arvestatud tellijapoolsete ettepanekute ja soovitustega. Ehitusgeoloogilisi uuringuid käesoleva projekti käigus ei teostatud. 2.1.3 Normdokumendid Ehitustegevusel järgida kehtivaid seaduseid, määruseid, asjakohaseid standardeid ning tehnilistes tingimustes esitatud nõudeid. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia allpool esitatud dokumentides toodud kvaliteedinõuded järgides. Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimetus Seadused/määrused Lk 5 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 1 Siseministri määrus Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, 18.02.2021 nr 10 korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord. 2 - Ehitusseadustik 3 Majandus- ja taristuminister Nõuded ehitusprojektile määrus 17.07.2015 nr 97 4 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus 5 Majandus- ja taristuministri Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise 25.06.2015 määrus nr. 73 kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded Standardid 1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt 2 EVS 843:2016 Linnatänavad 3 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk 4 EVS 835:2022 Hoone veevärk 5 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon 6 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk 7 EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine 8 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 9 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid 10 Infra RYL 2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded 11 EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. 12 EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus Lk 6 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 13 EVS-EN 12889 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorude kaevikuta paigaldamine ja katsetamine 14 EVS-EN 16932 Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Pumpamissüsteemid. 15 EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse 16 Tööinspektsioon Tööohutus ehitusplatsil Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 2.1.4 Täiendavad kriteeriumid • Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt seletuskirjas viidatud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. • Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m. • Soo tänava olemasoleva sademeveetorustiku kõrgus tuleb täpsustada ennem tööde algust nr surfimise teel. Vajadusel viiakse projekti sisse muudatused. • Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilisel alusplaanil ja/või joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. • Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: seletuskiri (1); joonised (2); töömahtude tabelid (3). Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult sh Tellija tingimustega. • Projektis esitatud toodete viited on illustratiivsed ning töövõtja võib pakkuda mõne teise tootja sarnast toodet. • Kõikide materjalide ja seadmete paigaldamisel tuleb eelkõige lähtuda seadmete tarnija ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest ning hooldusnõuetest. Lk 7 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. • Vastavalt Tellija tingimustele peab konstruktsioonide, torustike, seadmete jne projekteeritud eluiga peab olema järgmine: o Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 50 aastat; o Kaablid, elektriseadmed, elektrikilbid 25 aastat; o Hoonete ja rajatiste konstruktsioonid (v.a. viimistlus) 50 aastat; o Tehnoloogilised seadmed 15 aastat. 2.1.5 Keskkonnaameti nõusolek Veevarustuse ja reoveekanalisatsioonitorustik on projekteeritud läbima Aegviidu Metskond 27 (kat. nr 11201:005:0042) kinnistut, mis jääb Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265) Kõrvemaa piiranguvööndisse, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kõrvemaa linnu- ja loodusala. Projektiga hõlmatud alal ei ole inventeeritud kaitsealuseid liike ega kaitstavaid elupaigatüüpe. Keskkonnaameti hinnangul ei kahjusta torustiku kavandatud asukohta kinnisel meetodil ehitamine kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. Keskkonnaamet andis nõusoleku torustiku ehitamiseks projekteeritud asukohta (vt kooskõlastust failis nr VKV-1-06). 2.1.6 Transpordiameti nõuded Tehnovõrkude ehitustööd jäävad riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee (tugimaantee) piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Lõiked riigiteega ristumisel on esitatud jooniselt nr VKV-7-05, VKV-7-06 ja VKV-7-07. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaanid on esitatud lisades nr VKV-9-01, VKV-9-02 ja VKV-9-03. 2.1.6.1 Transpordiameti nõuded ehitustegevusele teemaal • Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Transpordiameti avalikust teenuse „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (2018)“ kirjeldusest, mis on leitav Transpordiameti kodulehelt (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud), käesolevast Transpordiameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Transpordiameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. • Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. • Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Transpordiametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. Lk 8 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. • Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. • Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonile taastamist nõudvat ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde teostamisel Transpordiametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuse likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. • Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. • Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. • Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt Transpordiameti „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. • Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. • Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Transpordimeti poolt esitatud nõuetele. Transpordiamet ega Transpordimeti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Transpordimeti nõuetele vastavalt või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on Transpordiameti „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste reemaale kavandamisel“ toodud juhendi Lisas 5. • Riigitee nr 13 teelõik km 37,779 – 41,842 oli taastusremondi objekt 2022. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas olema välistatud. • Vähim paigaldussügavus tugimaantee katte ja mulde all on veetorutikul minimaalselt 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikul külmumispiir või 1,5 m toru peale. • Kasutatavate hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m². • Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud. Lk 9 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. 2.1.6.2 Muud täpsustused/projekti muudatused Projektist torustike möödaehitamine kinnisel meetodil on tingitud pinnases esinevate suurte kivimite tõttu. Kivimite esinemisel tuleb suurendada torustike omavahelist vahekaugust, et puuritavate torude paigaldamisel oleks tagatud torude püsivus. Tuletõrjehüdrant TH-1 on asendatud läbipesukaevuga LPK-4 selleks, et vältida tupikutorus tekkivat reostusohtu. Algselt oli hüdrat projekteeritud Jaama tn 13a sissesõidu kõrvale, et tagada hüdrandile nõuetekohane juurdepääs. Uue lahendusega on ära jäänud tupiktoru ja hüdrant on asendatud läbipesukaevuga. Kuna piirkond on survestamata tuletõrjeveemahutite, veevõtukohtade ja survestatud tuletõrjehüdrantidega väga hästi kaetud, siis puudub vajadus antud hüdrandi järgi. 3. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 3.1.1 Olemasolev veevarustus Projekti piirkonnas puudub olemasolev ühisveevärk. Piirkonna kinnistud on oma majandus- joogivee lahendanud lokaalselt puurkaevude ja salvkaevudega. 3.1.2 Veevarustuse üldnõuded Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud nõuetele. Projekteeritud veetorustike materjalina kasutada PE PN10 torusid. PE-torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele. 3.1.3 Projekteeritud veevarustus Piirkonnas on veetorustiku magistraalid projekteeritud läbimõõduga De40 mm kuni De110 mm ning kinnistute liitumisühendused läbimõõduga De32 mm kuni De63 mm. Projektiga on ettenähtud rajada üheksa tuletõrjehüdranti. Tuletõrjevee maksimaalne tarbimine on kuni 10 l/s 3 tunni (h) jooksul. Lk 10 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.1.4 Kinnistute liitumispunktid Kokku rajatakse projekti alas 70 (AK) + 10 (MAK) kinnistule võimalus ühisveevärgiga liituda. Kinnistute liitumisühendustele on üldjuhul kuni 1 m väljapool kinnistupiiri projekteeritud maakraan minimaalse läbimõõduga DN25 mm, millega on määratletud antud kinnistu liitumispunkt ühisveevärgiga. 3.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS 3.2.1 Üldist Piirkonna tuletõrjeveevarustus on hetkel tagatud olemasolevast tuletõrje veehoidlast Piibe mnt L2 kinnistul. 3.2.1 Projekteeritud tuletõrjehüdrandid Välise tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on piirkonda projekteeritud 7 (AK) + 1 (MAK) maapealset tuletõrjehüdranti katvusalaga R=200 m. Katvusala on märgitud tuletõrje hüdrantide paiknemise skeemile (joonis AA-4-01). Ühe hüdrandi vooluhulk 10 l/s. Väline tuletõrjeveevarustus on projekteeritud vastavalt EVS 812-6:2012 nõuetele. Hüdrandid peavad vastama siseministri määrususele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, 22.01.2021 a. ja EVS-EN 14384:2005 (maapealsed). Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga, automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud soojustatud maapealseid hüdrante. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Maapealse hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine. Drenaažitoru tuleb katta killustikuga või peab olema mähitud filterkangasse. Hüdrandi ühendustoru ei tohi olla väiksem kui De110 mm ning maapealse hüdrandi paigaldamisel trassile kasutada torukolmikut. Veevõtukoha väljundil, välja arvatud survestatud veeallikal paikneva maa-aluse veevõtukoha väljundil, peab üldjuhul olema Storz 125 liitmik. Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“ Hüdrandi paigaldamisel järgida tootja juhendeid ja nõudeid. Lk 11 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 3.3.1 Olemasolev kanalisatsioon Projekti piirkonnas puudub olemasolev ühiskanalisatsioon. Piirkonna kinnistute reovee kogumine on lahendatud lokaalselt kinnistute piires. 3.3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud nõuetele. Projekteeritud vabavoolsete kanalisatsioonitorustike materjalina kasutada täisseinalist PVC torustiku rõngasjäikusega vähemalt SN8. PVC torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 1401. Projekteeritud survetorustike materjalina kasutada PE PN10 torusid. PE-torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele. 3.3.3 Projekteeritud reoveekanalisatsioon Käesoleva projektiga on projekteeritud vabavoolse kanalisatsioonitorustik läbimõõt on De160 mm. Lisaks vabavoolsele kanalisatsioonitorustikule on projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku läbimõõduga De90 - De110 mm ja neli reoveepumplat (RVP-1, RVP-2, RVP-3 ja RVP-4). Projekteeritud torustike ja pumplate paiknemine on esitatud asendiplaani joonistel. Torustikud on üldjuhul projekteeritud tänavamaa-alale sõiduteede alla. Tekkivad reoveed suunatakse pumplatesse, kust need juhitakse mööda survetorustikku olemasolevasse ühiskanalisatsioonikaevu, mis asub Tallinn-Tapa 159,7 - 160,6 km ja Aegviidu metskond 27 kinnistute vahelisel alal. 3.3.4 Kinnistu liitumispunkt Kokku rajatakse projekti alas 70 (AK) + 11 (MAK) kinnistule võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda. Kinnistute liitumisühendustele on üldjuhul kuni 1 m väljapool kinnistupiiri projekteeritud kontrolltoru minimaalse läbimõõduga De200/160 mm või mõtteline punkt torustikul, millega on määratletud antud kinnistu liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga. 3.4 REOVEEPUMPLAD 3.4.1 Tehnoloogiline lahendus Käesoleva projekti mahus on projekteeritud neli reoveepumplat. Pumplate mahutid ja seal kasutatavad materjalid ja seadmed peavad oma nõuetelt olema vähemalt samaväärsed antud peatükis kirjeldatule. Pumplad peavad vastama järgmistele nõuetele: Lk 12 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • Kõik veega otseselt kokku puutuda võivad metallosad (tõstekett, survetorud, äärikühendused, ühendussiinid, redel, poldid, mutrid, klambrid jne) peavad olema happekindlast roostevabast terasest AISI-316. • Tõstekett – Happe kindlast r/v terasest AISI-316 silmaga 6*18. • Pumplad peavad olema varustatud redeliga (libisemiskindlate astmetega, libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms), ülestõstetava teenindusplatvormiga (kogu pumpla ristlõike ulatuses) ja luugi kõrval asuva sisenemist hõlbustava käsipuuga. Kõik pumplas olevad metallelemendid peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI-316). • Käepidemed – konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Käepideme kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750 mm. Käepideme pind peab olema libisemist takistav. • Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal happekindlast roostevabast terasest AISI-316 või PE. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldamiseks. Platvorm peab olema avatav mõlemale pumbale eraldi. Konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest – ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Teenindusplatvormil peab olema tõstmiseks uputatav käepide ning kinnitus platvormi iseenesliku kinni kukkumise vältimiseks. Luuk peab olema varustatud tõsteketiga. Teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike. • Siibrid – äärikutega kummikiilsiibrid, mis on ettenähtud reoveele, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. Siibri kiil peab olema kaetud EPDM kummiga ning spindel peab olema roostevabast terasest. • Tagasilöögiklapid – kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. • Survekustutusplaat – happekindlast roostevabast terasest AISI 316 või PE. Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks teenindusplatvormi, pumpade, siibrite jms armatuuri peale. • Õhutustorud – materjal AISI 316 või PE. Tagatud peab olema loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool pumpla alaosasse (300 mm kõrgemale max veetasemest) ja väljatõmme pumpla ülaosast. Õhutustorud tuleb varustada putukavõrkudega. Õhutustoru kõrgus maapinnast vähemalt 700 mm. Läbimõõt minimaalselt DN100 mm. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Sissevoolud on ette nähtud varustata pumpla kõrval asuva kummikiil maasiibriga. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Pumpade kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplatesse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. Lk 13 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Projekteeritud pumplad on maa-aluse asetusega ning on varustatud kahe sukelpumbaga. Pumpade tootlikkus ja neile vastav tõstekõrgus on määratud tulenevalt teeninduspiirkonda jäävatelt kinnistutelt tekkivast reovee vooluhulgast, survetorude läbimõõtudest ning staatilistest tõstekõrguste ja dünaamiliste rõhukadude summast. Pumpade tootlikkuse määramisel on arvutuste aluseks võetud, et pumbad ei hakkaks tunnis tööle tihedamini kui 10 korda. Pumplate korpuse materjalina tuleb kasutada suure tihedusega polüetüleeni PE või klaasplasti. Polüetüleenkorpuse puhul peab see olema valmistatud torust rõngasjäikusega minimaalselt SN4. Korpuse konstruktsioon peab sisaldama tõsteaasu. Korpus peab olema konstrueeritud vastu pidama konkreetse kasutuskoha pinnasetingimustest tulenevatele koormustele (s.h. pinnasevee üleslükkejõud ning ebaühtlane pinnasesurve). Korpuse maapealne ja kuni 1,0 m maa alla ulatuv osa peab olema soojustatud. Pinnasevee sissetulek pumplatesse peab olema välistatud. Pumplad peavad olema sfääriliste põhjadega (tugevdussektsioonidega). Pumpla luuk peab asuma minimaalselt 250 mm ülalpool vahetult luuki ümbritsevat maapinda. Luuk peab olema alumiiniumist rihvelplekist, soojustatud (soojustus peab olema altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud asendi fiksaatoriga ja kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luuk ei tohi avaneda sellele küljele, kus asuvad juhtsiinid või redel. . Luuk ei tohi avaneda siinide, redeli või hooldusplatsi poole. Luugi (sh. luugiluku ja lukukinnitus) lahendus tuleb enne paigaldamist kooskõlastada Raven OÜ-ga. Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehaseliselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav. 3.4.2 Reoveepumbad Kõik paigaldatavad reoveepumplate pumbad peavad olema samalt tootjalt. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Väikese vooluhulgaga pumplates, kus ei ole eeltoodud mõõdu puhul võimalik saavutada nõutavat voolukiirust survetorustikus ning samal ajal tagada torustiku sobivat diameetrit, võib pumba vaba läbivooluava olla minimaalselt 65 mm. Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Tööratas peab olema Vortex-tüüpi. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega. Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisseväljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke kontrollpanusega. Projekteeritud pumpade töögraafik on järgnev: • RVP-1 – Q= 7,1 l/s, H=6,8 m; • RVP-2 – Q= 7,0 l/s, H= 5,4 m; • RVP-3 – Q= 5,0 l/s, H= 8,7 m. • RVP-4 – Q= 2,5 l/s, H= 7,2 m. Lk 14 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.4.3 Juhtimiskilp Juhtimiskilp paigaldada pumpla peale või kõrvale välitingimustesse kindlale alusele. Kilbi korpuse kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Kilbil peavad olema topeltuksed; lülitid, signaallambid ja kontrolleri operaatorpaneel peavad paiknema sisemisel uksel, kilbi kaitseaste avatud välimise uksega peab olema vähemalt IP20. Uksed peavad avanema min 135º ulatuses ning olema varustatud vähemalt kahe metallist ja metallvõtmega lukuga. Juhtimiskilpi ei tohi paigutada nii, et ülestõstetud pumpla kaas varjaks vaadet pumplale. Pumpade kaablite ühendamiseks tuleb paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse. Kilp peab olema varustatud pistikupesadega tööriistade toiteks, valgustiga (süttib sisemise ukse avamisel) ning temperatuuriregulaatoriga küttekehaga kilbi komponentidele vajaliku keskkonna tagamiseks. Kilp peab olema varustatud võimalusega generaatoritoite kasutamiseks (väline pistik ja sisemisel kilbiuksel paiknev toite ümberlüliti). 3.4.1 Juhtimine ja andmeedastus Pumbad töötavad sõltuvalt tasemest reservuaaris. Kummagi pumba tööreziim valitakse juhtimiskilbist. Pumpla tuleb varustada kolme tasemeanduriga - analoogandur, mille abil juhitakse pumpasid; minimaalse taseme ujukandur, mis blokeerib pumpade töö liiga madala veetasapinna puhul; maksimaalse taseme ujukandur, mis alarmeerib liiga kõrgest vee tasapinnast reservuaaris. Pumpade juhtimise tasemed, samuti viibeaeg teise pumba sisselülitamisel peavad olema seatavad kontrolleri operaatorpaneelilt ja jälgimiskeskusest. Pumpade käivitamine läbi kontrolleri toimub põhimõttel, et iga järgnev esimene käivitus toimub erineva pumbaga, mis tagab pumpade ühtlase kulumise ja väldib survetoru harude ummistumist. Mõlemat pumpa peab olema võimalik käivitada ka käsireziimis, kusjuures kaitsefunktsioonid (minimaalne tase, pumba ülekoormus ja ülekuumenemine) peavad toimima ka käsireziimis. Eraldi isetagastuva nupuga peab olema pumpla tühjakspumpamiseks võimalik blokeerida käsitsireźiimis töötava pumba puhul minimaalse taseme kaitsefunktsiooni. Automaatreźiimis peab olema võimalik pumpasid käivitada ja peatada ka jälgimiskeskusest. Pumpade käivitamine peab toimuma sujuvkäivitetega. Pumpla luuk ja juhtimiskilp peavad olema varustatud valvesignalisatsiooniga. Pumpla kontroller peab olema varustatud autonoomse toiteallikaga (UPS). Kontroller peab olema varustatud operaatorpaneeliga, millelt saab jälgida mõõdetavaid suurusi, häireid jne ning muuta seadeparameetreid. Lisaks pumpade juhtimisele ja tööhäirete kogumisele peab kontroller koguma (ja säilitama 90 päeva) ja operaatorpaneelil kuvama ning jälgimiskeskusesse edastama järgmist informatsiooni: • hetke tase (analoogandurilt); • hetke rõhk (rõhuandurilt); • pumpade töötundide arvestus (kumulatiivne, nullitav); • pumpade lülituskordade arvestus (kumulatiivne, nullitav); Lk 15 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • pumbajaama staatus – kas valve all või ei; • pumpade olek. Kontroller peab signaali edastama kaugjuhtimiskeskusele ning SMS sõnumitena mobiiltelefonidele edastama järgmiseid andmeid: • elektritoite taastumine; • sissetung valve all olevasse pumplasse või selle kilpi; • veetase • avariiline kõrge tase; • avariiline madal tase; • pumba tööhäired (termokaitse rakendumine jne) - kummagi pumba kohta eraldi. • pumpade töötunnid • pumpade ringilülitamise võimalus ühe pumba hooldamiseks Pumpla luuk ja juhtimiskilp tuleb varustada valvesignalisatsiooniga. Pumpla automaatjuhtimissüsteem peab olema ühilduv ning saama ühendatud Töövõtja poolt OÜ Raven poolt kasutatava kaugjuhtimissüsteemi keskusega (SCADA). Reoveepumplate elektri-automaatika lahendus on lahendatakse eraldiseisva elektri-automaatika projektiga pumpla tootja poolt. 3.4.2 Paigaldus Pumplad tuleb pinnasevee üleslükke jõu vastu ankurdada. Pumpla ankurdamisel kasutada raudbetoonist alusplaati Hmin=200 mm või pumpla korpuse külge valatud plastist ankurdusplaati. Pumplate paigaldamine (ka ankurdamine) peab toimuma vastavalt tootja tingimustele. Arvesse tuleb võtta pinnaseveetaseme võimalikku tõusu kuni maapinnani. 3.5 NÕUDED MATERJALIDELE 3.5.1 Survetorustikud Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201 või ISO4427) torudest surveklassiga PN10/SND17. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel tuleb kasutada spetsiaalseid toruliitmikke. Lk 16 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle krae kinnitada torule põkk- või muhvkeevituse abil. Poltühendused teostada kasutades roostevabast terasest polte (A2). Maakraanid peavad vastama DIN 3352 nõuetele ja olema tõmbekindlate liitmikega PE torule. Peale maakraani paigaldada veetoru maakraanist kuni kinnistu piirini ja lõpetada elektrikeeviskorgiga. Surveklass peab olema vähemalt PN10. Maakraanide korpus peab olema temperamalmist GGG50. Maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Maakraanid peavad sulguma päripäeva. Asfalteeritud pindadel kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mis on varustatud PE- kaitsetoruga, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. Sulgarmatuur ja spindlipikendus peavad olema ühelt ja samalt tootjalt. 3.5.2 Vabavoolsed torustikud Kanalisatsiooni vabavoolsete torustike materjalina kasutada täisseinalist PVC toru rõngasjäikusega vähemalt SN8. PVC torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 1401-1 või EVS-EN 13476-3 ning olema valmistatud sama tootja poolt. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.5.3 Kaevud, kaevuluugid, kaped Kõik kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud PE või PP, vastavalt EVS-EN 13598-le. Kaevud peavad olema veekindlad, teleskoopilised. Teleskoop osa pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Lõplik ehitusjärgne teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 300 mm. Plastkaevudena võib kasutada ainult keeviskaeve. Elementidest monteeritavate plastkaevude kasutamine on lubatud. Kaevud peavad olema topelt põhjaga, et kaevu rakendus koormus ei toetuks rennipõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni kujulise välispõhjaga kaevusid. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 4 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN 2, 4 m ja kõrgemad kaevud vähemalt SN4. Teleskoobi rüngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Rõngasjäikus tuleb kanda teleskoobile. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega, keelatud on kasutata 90° nurgad ja liitumised voolurennides. Voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab selle sisenemiskohaall olev kaevupõhi olema Lk 17 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 piisavakaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevuluugid, nende raamid ja kaped peavad olema tempermalmist, toodetud vastavalt EVS-EN 124-le, kandejõuga 40T. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad“) ja klassist D400. Kiviparketi korral tuleb kasutada mitteujuvaid luugikomplekte. Asfaltkatendiga teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal 50 mm kõrgemal. Survekanalisatsiooni lõppu on projekteeritud voolurahustuskaev De800/630 (vt joonis VKV-7-05) Tänavate tupikotstesse, kus ei ole võimalik läbi tuletõrjehüdrandi läbipesu teostada, on ette nähtud läbipesukaevud (vt joonis VKV-7-04). Lisaks on ette nähtud läbipesukaev DN100 mm (vt joonise VKV-7-16) Jaama tn 13c kinnistu juurde. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kastatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. 3.6 PAIGALDUSNÕUDED Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama Raven OÜ tehnilistele nõuetele. Kaevetööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Projekteeritud torustikud rajatakse nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil. Torustikud, armatuur ja kaevud tuleb rajada vastavalt asendiplaanil näidatule. 3.6.1 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse täiendavalt kokku tellija ja tööde teostaja vahel. 3.6.2 Ettevalmistustööd Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja filmima kogu tööpiirkonna ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Erilist tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olema suuteline ehitustööde ajal tõestama, milline oli olukord enne töödega alustamist. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad ja taotleda kaevetööde luba. 3.6.3 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ja koostada ajutise liikluskorralduse projekt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse ja/või Transpordiameti juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid, reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja ohutulesid ning teisi liikluskorraldusvahendeid. Lk 18 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). Töövõtja peab informeerima elanikkonda (samuti kohalikku omavalitsust, Transpordiametit) kõigist liikluskorraldusega seotud muudatustest, esitades vajadusel kohalikus ajalehes ka liikluskorralduse skeemi. Lehes avaldatud info esitatakse ka kohaliku omavalitsusele avaldamiseks selle veebilehel. 3.6.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Lahtised kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist vigastamist. Kommunikatsioonide liivalused (soojatorustikul ümber kogu toru) tuleb taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Kaevetöödel kommunikatsioonide kaitsetsoonis lähtuda vastavatest eeskirjadest. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 5 m märgi tsentrist. Tööd geodeetilise märgi kaitsetsoonis tuleb enne tööde algust kooskõlastada Maa-ametiga. 3.6.5 Üldised nõude töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis Projekteeritaval alal asuvad sidetrassid. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise side seadusega kehtestatud nõudeid. Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja ja tähistada Telia Eesti AS-ile või ELA SA-le (või mõnele teisele ettevõttele) kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Liinirajatise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis tegutsevalt isikult liinirajatise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks käsitsi lahtikaevamist (üldjuhul käsitsi kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul). Lk 19 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. Vaat kaablite toestamise tüüplahendusi joonisel nr VKV-7-02. Juhul kui kaevetööd on piki sideliini selle kaitsetsoonis, siis tuleb esmalt sidekaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest (kaablid kaablikaitsetoruga) ning varguse vastu. Kui tööde käigus selgub, et kaablid ei ole paigaldatud normatiivsele sügavusele, siis tuleb kokkuleppele järelevalvega kaitsta kaablid kaitsetoruga (snip-snap). Kõik liinirajatistega seotud tööd on vaja kooskõlastada liinirajatise omanikuga. Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m sideliini trassist. Tööde teostamise ajal arvestada tehnovõrkude valdajate tehnilistes tingimustes ja kooskõlastustes toodud ettekirjutusi. Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise ettevaatlikkusega. Vastutus lõhutud kommunikatsioonide osas lasub ehituse töövõtjal. Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 3.6.6 Üldised nõuded töötamise elektrikaablite kaitsevööndis Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist. Lahtikaevatud kaablid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada. 3.6.7 Torustike ja kaevude paigaldamine Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Lk 20 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega. PE survetorude väikseim lubatud painderaadius on järgnev: • ˂De63 mm läbimõõtudega torude korral 40 x De; • ≥De63 mm läbimõõtudega torude korral 50 x De. Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus. Kaevude alus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine välistatud. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada. Projekteeritud torustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt. 3.6.8 Torustike rajamine kinnisel meetodil Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha asendiplaanidel näidatud kohtades. Käesolevas töös on ette nähtud kasutada suundpuurimise meetodit sh Transpordiameti teede alt läbimisel. Transpordiameti teede all on torustikud ette nähtud paigalda hülssi (vt asendiplaan VKV- 4-03 ja VKV-4-04). Kasutatavate hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m². Enamikel juhtudel on toru kinnisel meetodil paigaldamine ehk suundpuurimine kaheetapiline tegevus. Esimeses etapis toimub pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Pilootpuurimise ajal pumbatakse puurimislahust (bentoniit) mööda puurvarraste keskel olevat ava puurvarda peani. Läbi düüside tungivad bentoniidisegu joad lõikavad pinnast ja võimaldavad pinnaseosakesi eemaldada, uhtudes need maapinnale. Puurimise suunda juhitakse, pöörates puurpead vastavalt kas alla, üles, paremale või vasakule. Lk 21 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Pilootpuurimist jälgitakse spetsiaalse lokaatori abil. Puurimispeas oleva anduri info edastatakse raadiosignaali kaudu maapinnal asuvale lokaatori displeile, kus arvuti ja operaator tõlgendab ja märgib saabunud info. Laiendus tehakse alati ca 30% suurem kui sisse veetav toru. Seega näiteks De110 toru jaoks tehakse maapinda ava 150mm läbimõõduga. Pilootpuurpea eemaldatakse lõpp-punktis, misjärel kinnitatakse laiendajad, et esmast ava suurendada vajaliku diameetrini. Pöörlev laiendi kinnitatakse puurvarraste külge, mida samaaegselt tõmmatakse puurimisseadme poole tagasi mööda esmast ava. Laiendaja järgi ühendatakse soovitud uus torustik, mis sama protsessi käigus sisse veetakse. Bentoniit, mida pumbatakse mööda varraste sisemuses olevat kanalit, kannab vedeldatud pinnaseosad maapinnale ja täidab ka võimalikud tühimikud, mis paigaldamisel võivad tekkida. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Hülssi paigaldatavale torustikule tuleb paigaldada tsentreerimisrõngad. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Pinnase sisse vajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku kõrvaldama ja paigaldama uuesti. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel üle jääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Lk 22 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.6.9 Kaeviku rajamine 3.6.9.1 Kaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Kaevikut tuleb toestada: • I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; • II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Lk 23 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.6.9.2 Kaeviku kaevamine Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad vähemalt 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga avatud kaeviku 20 m peale või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema üks redel. See peab paiknema nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 m. 3.6.9.3 Veetõrje kaevikust Vajadusel tuleb teostada kaevikust veetõrjet. Selle vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Väljapumbatud vesi juhtida võimalusel olemasolevatesse kraavidesse. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. 3.6.9.4 Tasanduskiht/aluskiht Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine” ja RIL 77-2013-le „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“. Lahtisel kaevamisel tuleb torustikud paigaldada liiva, kruusa või killustiku alusele. Aluskihi rajamiseks kasutatava materjali valikul peavad olema täidetud järgnevad tingimused: • torustikud, mille läbimõõdud on suuremad De110 mm ja väiksemad kui De 200 mm võib esmases täites kasutada looduslikku kruusa, mille osiste maksimaalne läbimõõt ei ületa 20 mm. Killustiku kasutamise korral võib maksimaalne osise suurus olla 16 mm ehk fraktsioon 8-16; • torustikud, mille läbimõõdud on vahemikus De200 mm kuni De600 mm võib rajada aluskihile kasutada kruusa ja/või killustiku mille maksimaalne terasuurus on 0,1×De; Lk 24 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • torustikele (olenemata materjalist), mille läbimõõt on väiksem või võrdne De110 mm tuleb esmane täide teostada loodusliku kruusaga (maksimaalne osise suurus 20 mm). Alumise aluskihi paksus toru alt mõõdetuna ei tohi olla väiksem kui 150 mm. Ülemise aluskihi paksus ei tohi olla väiksem kui 100 mm. Kui väljaspool liiklustsooni on pinnas aluskihiks sobiv, siis võib survetorustiku PN10 rajada otse aluspinnasele. Siiski kehtib nõue, et aluspinnas ei sisaldaks aluskihi paksuse ulatuses kive (materjali ühe osa suurim suurus 10% toru läbimõõdust). Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike vahe alumise torustikuga võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni), tuleb iga torustiku alla teha oma aluskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise toru lõpptäitekihi peale. Torustiku ja kaevude rajamisel turbasse tuleb aluskihi stabiliseerimiseks kasutada plankreste. Täiendavalt tuleb kogu kaeviku lõikes kasutada geotekstiili (mark: Typar SF37) takistamaks aluskihi, tasanduskihi ja algtäite materjalide segunemist ümbritseva pinnasega ning võimaldamaks tagasitäite tihendamist. 3.6.9.5 Algtäide Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid). Algtäide tuleb teostada kahes etapis: • I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi; • II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool). Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalina kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp). 3.6.9.6 Lõpptäide Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Torukaevikute tagasitäide tuleb teha asfaltkatendiga teedel juurde veetud materjaliga (liiv – Kf min 0,5 m/ööp). Tagasitäide kruus- ja betoonkivist sillutiskivi katendite taastamisel teha kasutades võimalusekorral olemasolevat mehaaniliselt tihendatavat pinnast. Kui olemasoleva tihendatava pinnase kasutamine ei ole võimalik siis kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp). Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1 m kauguseni liiklusala servast). Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud. Lk 25 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste 0,9 Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast (vt. Tabelis 1). Masinad Maks. kaal (kg) Tihendatava kihi Läbimise kordade arv paksus, maks. (m) Kõrgus toru pealt (m) 0,3 – 1,00 Vertikaalne vibraator 60 0,4 4 Vibraatorplaadid 300 0,3 5 Vibraatorrullid 600 0,3 6 Kõrgus toru pealt (m) > 1.00 Vertikaalne vibraator 200 0,5 4 Vibraatorplaadid 750 0,5 5 Vibraatorrullid >600 0,5 6 Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctortest) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. 3.6.10 Torustike tähistamine, märkelint Survetorustikule tuleb paigaldada signaalkaabel - vaskjuhe Ø2,5 mm2. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldada tross Ø4,0 mm2. Kui veevarustuse ja survekanalisatsioonitorustik paigaldatakse kõrvuti, siis piisab signaalkaabli paigaldamisest veetorustiku külge. Survetorustike ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku kohale (ca 300 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: • Veetorustik – sinine, tekstiga „VESI“; • Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga „SURVEKANAL“; • Isevoolne kanalisatsioon – pruun, tekstiga „KANAL“. Lk 26 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 3.6.11 Külmakaitse, soojusisolatsioon Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,2 m maapinnast toru peale. Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,8 m maapinnast toru peale. Projekteeritud surveline kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,5 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud torustik isoleerida kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on ≤1000 mm. Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole. Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1,5 m kummalegi poole toru teljest. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusplaate, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, liiklusalal survetugevusuga min 350 kN/m2 ja väljaspool liiklusala survetugevusega min 200 kN/m2 , maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK, veeimavus kuni 0.2 % vastavalt EVS-EN 12087. Soojustusplaadi paigalduse tüüpristlõiked esitatud joonisel VKV-7-01. 4. KATENDITE EEMALDAMINE JA TAASTAMINE 4.1 KATENDITE EEMALDAMINE 4.1.1 Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Inseneriga eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub vallateede osas nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada vallavalitsuse poolt näidatavasse kohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Riigimaanteedelt ülesfreesitava asfaldi osas tuleb järgida Transpordiameti nõudeid. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. Lk 27 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 4.1.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. 4.1.3 Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul. 4.1.4 Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 4.1.5 Sillutiskividest katete eemaldamine Kohtades, kus ei ole projektiga ette nähtud uute sillutiskivide paigaldamist, tuleb sillutisekividest teekatted eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkised ja projektiga likvideeritavad sillutisekivid tuleb kasutusest kõrvaldada. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Eemaldatud ja hiljem kasutatav tükkmaterjal tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taas paigaldamisel. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.1.6 Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb kaevetööde trassilt (s.h. väljakaevatava materjali paigaldamise alalt kaeviku servas) ja materjalide transpordi marsruudilt eemaldada enne tööde alustamist. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada ametlikul ladustuskohas eraldatud ala. Lk 28 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 4.2 KATENDITE TAASTAMINE 4.2.1 Üldised nõuded taastamisele Katendite taastamisel lähtuda katendite taastamise tüüpristlõigete joonisest VKV-7-03. Kõrtsi tänava maa-alal tuleb taastada tööde teostamisele eelnev olukord. Katete lõpliku taastamise teostab Kõrtsi tänava kinnistute arendaja. Kui tööde käigus selgub, et on rajatud teistsugune katendi konstruktsioon, kui projektis esitatud, siis tuleb see taastada olemasoleva konstruktsiooni järgselt ja vastavalt Tellija Tingimustele. Konstruktsiooniline muudatus tänava maa-alal tuleb eelnevalt täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga. Kõik juurdepääsuteed, mis läbi kaevatakse ja mida ei ole kajastatud asendiplaanidel, tuleb taastada samaväärse sõidukit kandava konstruktsiooniga. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Aegviidu alevis tuleb teekatete taastamisel kasutada samatüübiliste teede puhul 2-kordset pindamist. Taastamistööd sisaldavad teekatte, muru jm rikutu taastamist kogu ehitusala ulatuses, sh. kinnistute liitumistorustike töömaal nii avalikul kui eramaal. Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis ei kuulu antud projekti käigus välja vahetamisele ning mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et oleks taastatud vähemalt endine heakord. Taastamistööde ulatus ja konstruktsioon konkreetses kohas tuleb kooskõlastada Inseneriga. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Täidetud ehituskaevikuga tänavalõigud tuleb avada liikluseks kasutades linnaliikluses tavapäraste liiklusvahendite (sõiduautod, bussid, mootorrattad, jalgrattad jms) liikumisvõimaluste taastamiseks ajutisi katteid või taastada teekate kohe vähemalt ehituseelses kvaliteedis ja ulatuses. Enne ehitustööde vastuvõtmist Inseneri poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastuse ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ esitatud nõuded. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Katete rajamisel ja katete taastamisel tuleb lähtuda Transpordiameti hetkel kehtivatest juhistest, mis on kättesaadavad Transpordiameti kodulehelt: https://www.transpordiamet.ee/. Lk 29 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 4.2.2 Reoveepumplate teenindusplatsid Reoveepumplae RVP-1 teenindusplatsi ei rajata. Ülejäänud reoveepumplatele rajatakse teenindusplats reoveepumplaga külgneva sõiduteega samast materjalist. 4.2.3 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate: • suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist. • ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist. 4.2.4 Teekatete lõplik taastamine Torupaigaldustööde teostamisel asfalteerimistöödeks sobimatul aastaajal peab Töövõtja taastama asfaltkattes oleva kaevejälje ajutise kattega. Kaevejälje ajutiseks taastamiseks tuleb kasutada killustikku, mille ülemine kiht stabiliseeritakse parema püsivuse saavutamiseks asfaldifreespuruga või (selle puudumisel) peenkillustikuga. Ajutist killustikukatet tuleb hoida tolmuvaba (vajadusel niisutada või kasutada asfaldipuru). Töövõtja peab hoidma ajutise katte sõidetavana (s.h. vältima löökaukude ning ajutise katte ja kõrvaloleva asfaltkatte vaheliste ebatasasuste tekke) kuni asfaltkatte lõpliku taastamiseni. Ajutise katte korrashoiuks peab Töövõtja nägema ette piisava inim- ja tehnikaressursi, võttes arvesse asjaolu, et sulaperioodidel võib sõltuvat liiklusintensiivsusest osutuda vajalikuks ajutise katte korrastamine mitu korda päevas (s.h. nädalavahetustel). 4.2.5 Asfalti ja pinnatud teekatete lõplik taastamine Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 0,5 m, tuleb kuni 7 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 7 m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 0,5 m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5 m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist. Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 10 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana. Lk 30 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 4.2.6 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 4.2.7 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Tellija kohustab Töövõtjat haljastuse taastamisel kasutama Aegviidu reoveepuhastist pärinevat reoveesetet, mis antakse Töövõtja kasutusse tasuta üle Aegviidu reoveepuhasti territooriumil. Lk 31 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 Reoveesette kasutamise eelduseks on reoveesette vastavus keskkonnaministri 30.12.2002 määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ sätestatud nõuetele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. 5. KESKKONNAKAITSE 5.1 Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Pinnaseid ja ehitustehnikat ei tohi hoida/ladustada hoiumetsa aladel, et säilitada võimalikult palju hoiumetsa ning alustaimestikku. Vajadusel tuleb ehituse ajal piirata ajutiste aedade/piiretega pääs metsa aladele. Kui ehitusmasinad kannavad teedele ratastega muda ja pori, selle peavad nad ise ära koristama. 5.1.1 Jäätmekava Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: • rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas • korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule Lk 32 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks • võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või • laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel • valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks • kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel • teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: • puit • kiletamata paber ja kartong • metall (eraldi must- ja värviline metall) • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne) • raudbetoon- ja betoondetailid • tõrva mittesisaldav asfalt • kile Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutitesse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Ehitamisel tuleb eelnevalt kasvupinnas koorida ja eraldada suuremad kivid ning muld ette valmistada hilisemaks haljastuseks. Väljaselekteeritud kivid ja juurikad teisaldatakse. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Edaspidises töös tuleb eraldada täiteks mittesobiv materjal, murupinna alla sobiv materjal, tagasitäiteks ning teekatte aluseks sobiv materjal. Kõik väljakaevatud pinnas, mis pannakse kõrvale tagasitäiteks või mõneks muuks otstarbeks, ladustatakse selleks ette nähtud laoplatsil. Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse, kus neid võib ära uhtuda või kus nad võivad valguda teedele või kõrvalterritooriumile. Kui midagi sellist juhtub, siis peab Töövõtja selle viivitamatult kõrvaldama oma kulul. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Lk 33 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 5.1.2 Haljastuse kaitsmine ja taastamine 5.1.2.1 Puude raie ja haljastuse kaitse Antud projektiga on ettenähtud puude likvideerimine. Võimalusel tagada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste säilimine. Kõrghaljastuse eemaldamine või kärpimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel. Kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda standardist EVS 939-3:2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Ehitustööde ajaks näha ette meetmed puu tüve, võra kaitsmiseks ja juurestiku kaitsmiseks (nt jälgida, et materjalide ladustamist ei toimuks 5 meetri raadiusse puu tüvest jms). Kui puu juured paljanduvad, tuleb kasutusele võtta meetmed nende kaitsmiseks. Kui kaevamine toimub suvel, tuleks kaevamiseks valida pilves ilm, kuna päikesepaistel kuivavad juured kiiresti. Vajadusel tuleks lahti kaevatud juuri niisutada ja varjutada. Kui kaevetöödel tahtmatult siiski juuri vigastatakse, tuleks kahjustatud juurte kiiremaks paranemiseks (haavade kinni kasvamiseks) vigastatud juurtel lõikehaavad noaga siledaks lõigata. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetöö juurestiku kaitsealal (tüve rinnas läbimõõt cm x 0,12 = kaitsevööndi ulatus meetrites) tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Taastamistööde tegemisel peab arvesse võtma Anija valla kaevetööde eeskirja. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Sillutamata pinnasele taimkatte ja istutamiseperioodi valik toimub vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Puude ja põõsaste juurte piirkonnas täidetakse kaeviku ülemine osa 30 cm paksuselt kasvumullaga. Puu juurekael jäetakse mullast vabaks. Lk 34 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 6. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE 6.1 Lubatud kõrvalekalded Valmis ehitatud survetorustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm; • Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm; • Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele); • Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist); • Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. • Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. 6.2 Nõuded teostusjoonisele Nõuded teostusjooniste detailsusele ja vormistamisele on kirjeldatud tööde tehnilises kirjelduses ptk 9.3 (vt dokument nr VKV-1-01). Teostusjoonised tuleb koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 6.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed. • Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. Lk 35 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 6.3 Isevoolsete torustike veepidavuse katse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavus katse tegemist. Metoodika määrab Insener. 6.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 6.5 Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel: • Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. • Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). • Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise. • Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar. Lk 36 / 37 Koostas: Töö nimetus: Objekti aadress(id): Irina Moseitšuk Aegviidu alevi ÜVK laiendamise Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond projekteerimistööd Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Dokumendi nimetus: Töö nr/staadium: Dokumendi Reg. nr 14785938 versioon/kuupäev: Marko Raid Seletuskiri AQ23243/tööprojekt MTR: EEP004288 v05/17.06.2025 • Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu). 6.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 7. KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGU HOOLDAMINE Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad: • Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus – mitte vähem kui kord kolme aasta tagant, avastatud vead parandatakse • Võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine – mitte harvemini kui üks kord aastas kuid vajadusel tihedamini • Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine • Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont • Avariide kiire likvideerimine. Lk 37 / 37 Lõige 1-1 Riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee km 38.43 5,1 6,2 7 2,5 3,2 Turu tänav Jägala-Käravete tee T2 Piibe maantee L2 Jalka tn 2 (11201:002:0126) (11201:005:0013) (11201:002:0131) (11201:002:0008) Side valguskaabel KK-21, VS1-28 Keksping. kbl Siiber DN50 Kinnistu piir Kinnistu piir Kinnistu piir Sidekaabel Sidekaabel VS1-29 KK-22 71.00 71.00 Olemasolev asfaltkattega maantee Olemasolev asfaltkattega mahasõit Olemasolev haljasala Taastatav pinnatud kattega tee 70.06 69.90 69.82 70.00 70.00 Lahitse kaeviku piir 69.30 68.79 69.18 69.00 69.00 2,58 2,48 2,35 3,27 3,26 67.90 1,8 1,87 68.00 68.00 67.50 67.32 67.00 66.72 67.00 66.24 ° 63 66.00 66.00 63 ° Lahitse kaeviku piir 65.00 65.00 Hülsstoru ots katta geotekstiiliga NGS-2 Hülsstoru ots katta geotekstiiliga NGS-2 Projekteeritud veetoru PE De110 (V1) (keeratakse hülsi ja toru ümber kolmekordselt) (keeratakse hülsi ja toru ümber kolmekordselt) Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitoru PE De160 (K1) Torustike rajamine suundpuurimisega Projekteeritud hülss V1 torule: PE De160/Di141 mm L=24.6 m Projekteeritud hülss K1 torule: PE De200/Di176 mm L=24.6 m Hülsi survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m² v03 Lahendus muudetud. 24.04.2025 v02 Lahendus muudetud. 04.04.2024 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: AQUARE OÜ OÜ RTS Infra Eesti Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110 Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd EEP004288 Tel +372 666 1939 [email protected] Koostas: Joonise nimetus: Irina Moseitšuk Riigiteega ristumine Lõige 1-1 Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti aadress: AQ23243_TP_v05_Aegviidu-VKV.dwg Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 11.12.2023 24.04.2025 AQ23243 TP VKV-7-05 1:100 Lõige 2-2 Riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee km 38.63 0,5 4,4 6,4 3,1 7,5 8,1 1,7 Soo tänav Jägala-Käravete tee T2 Metsa tn L1 (11201:002:0129) (11201:005:0013) (11201:002:0132) Side valguskaabel VRK-3, VS1-83 KK-50; VS1-62 Keksping. kbl Kinnistu piir Kinnistu piir Sidekaabel Sidetrass Sidetrass Sidetrass KS-21 KS-21 74.00 74.00 Olemasolev asfaltkattega maantee Olemasolev kruuskattega sõidutee Olemasolev asfaltkattega mahasõit 73.00 73.00 Olemasolev freesasfaltkattega sõidutee 72.51 72.46 72.27 72.17 72.00 72.00 71.28 2,25 1,63 2,46 2,44 2,2 71.00 71.00 2,68 70.46 70.27 69.99 69.86 70.00 70.00 68.98 ° 63 69.00 69.00 Lahitse kaeviku piir 63 ° 68.00 Lahitse kaeviku piir 68.00 Projekteeritud surveline kanalisatsioonitoru PE De90 (KS1) Hülsstoru ots katta geotekstiiliga NGS-2 (keeratakse hülsi ja toru ümber kolmekordselt) Projekteeritud veetoru PE De110 (V1) Hülsstoru ots katta geotekstiiliga NGS-2 (keeratakse hülsi ja toru ümber kolmekordselt) Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitoru PE De160 (K1) Torustike rajamine suundpuurimisega Projekteeritud hülss V1 torule: PE De160/Di141 mm L=31.9 m Projekteeritud hülss K1 torule: PE 200/Di176 mm L=31.9 m Projekteeritud hülss KS1 torule: PE De160/Di141 mm L=31.9 m Hülsi survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m² v03 Lahendus muudetud. 24.04.2025 v02 Lahendus muudetud. 04.04.2024 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: AQUARE OÜ OÜ RTS Infra Eesti Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110 Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd EEP004288 Tel +372 666 1939 [email protected] Koostas: Joonise nimetus: Irina Moseitšuk Riigiteega ristumine lõige 2-2 Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti aadress: AQ23243_TP_v05_Aegviidu-VKV.dwg Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 11.12.2023 24.04.2025 AQ23243 TP VKV-7-06 1:100 Lõige 3-3 Riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee km 38.69 0,3 2 6,1 7 7,3 7,1 2,5 Metsa tänav L2 Jägala-Käravete tee T2 Metsa tänav 3a (11201:002:0133) (11201:005:0013) (11201:002:0098) Side valguskaabel VS1-64, KS1-19 Keksping. kbl Kinnistu piir Kinnistu piir Sidekaabel Sidekaabel Sidetrass Sidetrass KS1-20 VS1-63 74.00 74.00 Olemasolev asfaltkattega maantee Olemasolev asfaltkattega mahasõit 72.83 72.88 73.00 Olemasolev freesasfaltkattega sõidutee 73.00 72.30 72.12 71.85 72.00 72.00 71.50 2,68 2,67 2,22 71.00 71.00 1,89 70.00 70.00 ° 63 Lahitse kaeviku piir 63 ° 69.00 69.00 Lahitse kaeviku piir 68.00 68.00 Hülsstoru ots katta geotekstiiliga NGS-2 Projekteeritud surveline kanalisatsioonitoru PE De90 (KS1) (keeratakse hülsi ja toru ümber kolmekordselt) Hülsstoru ots katta geotekstiiliga NGS-2 Projekteeritud veetoru PE De110 (V1) (keeratakse hülsi ja toru ümber kolmekordselt) Torustike rajamine suundpuurimisega Projekteeritud hülss V1 torule: PE De160/Di141 mm L=30.6 m Projekteeritud hülss KS1 torule: PE De160/Di141 mm L=30.6 m Hülsi survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m² v02 Hülsi materjal täpsustatud. 04.04.2024 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: AQUARE OÜ OÜ RTS Infra Eesti Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110 Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd EEP004288 Tel +372 666 1939 [email protected] Koostas: Joonise nimetus: Irina Moseitšuk Riigiteega ristumine lõige 3-3 Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti aadress: AQ23243_TP_v02_Aegviidu-VKV.dwg Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 11.12.2023 04.04.2024 AQ23243 TP VKV-7-07 1:100 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 POS 3 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 KS 1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 V1 K1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Tingmärgid Mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt V1 Veetorustik K1 Isevoolne kanalisatsioonitorustik Kavandatavate trasside servituudiala v04 IKÕ ala korrigeeritud. 21.04.2025 v03 Pindala muudetud, katastriüksused lisatud plaanile. 04.04.2024 v02 Torustike lahendus muudetud. 04.04.2024 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: AQUARE OÜ OÜ RTS Infra Eesti Reg.nr. 14785938 Mustamäe tee 6b Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd EEP004288 Tel +372 666 1939 [email protected] Koostas: Joonise nimetus: Irina Moseitšuk Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 2 Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti aadress: AQ23243_TP_VKV-9-01_IKO.dwg Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 11.12.2023 21.05.2024 AQ23243 PP VKV-9-02 1:500 (A4) V1 1 KS V1 S1K V1 S1 K V1 S1 K V1 KS1 V1 S1 K V1 S1 K V1S1 K V1 1 KS V11 KS POS 4 V11 KS V1KS1 KS V1 1 KS V1 1 KS V1 1 KS V1 1 V1 KS 1 V1 KS 1 Tingmärgid Mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt V1 Veetorustik Läbipesukaev KS1 Surveline kanalisatsioonitorustik Kavandatavate trasside servituudiala v05 TH-1 asendatud läbipesukaevuga. 12.06.2025 v04 TH-1 asukoht muudetud. 24.02.2025 v03 IKÕ ala korrigeeritud. 25.04.2024 v02 Torustike lahendus muudetud. 04.04.2024 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: AQUARE OÜ OÜ RTS Infra Eesti Reg.nr. 14785938 Mustamäe tee 6b Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd EEP004288 Tel +372 666 1939 [email protected] Koostas: Joonise nimetus: Irina Moseitšuk Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 3 Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti aadress: AQ23243_TP_VKV-9-01_IKO.dwg Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 11.12.2023 12.06.2025 AQ23243 PP VKV-9-03 1:500 (A4) K1 V1 K1 V1 K1 KS1 K1 1 V1 KS KS1 K1 V1 V1 KS K1 1 V1 1 KS K V11 V1 KS 1 KS K V11 POS 2 1 1 KS V1 K V11 1 KS V1 V1K1 1 KS V1K1 V1 V1K1 1 KS V1 1 KS V1 1 KS V1 1 KS V1 KS V1 1 KS V1 1 V1 1 KS POS 1 V1 1 KS V1 S1 K V1 S1 K Tingmärgid Mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt V1 Veetorustik K1 Isevoolne kanalisatsioonitorustik KS1 Surveline kanalisatsioonitorustik Kavandatavate trasside servituudiala v03 IKÕ alad korrigeeritud. 21.04.2025 v02 Torustike lahendus muudetud. 04.04.2024 Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev Tellija: AQUARE OÜ OÜ RTS Infra Eesti Reg.nr. 14785938 Mustamäe tee 6b Töö nimetus: Tallinn, Harjumaa Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd EEP004288 Tel +372 666 1939 [email protected] Koostas: Joonise nimetus: Irina Moseitšuk Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 1 Vastutav pädev isik: Marko Raid Lähtefaili nimetus: Objekti aadress: AQ23243_TP_VKV-9-01_IKO.dwg Aegviidu alev, Anija vald, Harju maakond Projekti koostamise kuupäev: Väljatrükkimise kuupäev: Töö nr: Staadium: Joonise nr: Mõõtkava: 11.12.2023 21.04.2025 AQ23243 PP VKV-9-01 1:500 (A4) Transpordiamet Valge 4 11413 Tallinn 01.04.2024 Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimis-ehitustööd Garantiikiri Käesolevaga garanteerime, et taastame võimalikud kahjustused, seoses vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega Aegviidu alevis, Jägala-Käravete maanteel (tee nr 13, km 38,426-38,433), Jägala-Käravete maanteel (tee nr 13, km 38,558-38,564) ja Jägala-Käravete maanteel (tee nr 13, km 38,621-38,629). Maanteeameti teega ristumised toimusid projekti „Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd, töö AQ23243“ järgi. Garantiikiri kehtib viis aastat. //Allkirjastatud digitaalselt// OÜ Raven Erik Jüriöö Lp Marko Raid Aquare OÜ /*Teie 17.06.2025*/ /*nr */ [email protected] Meie 19.06.2025 nr 7.1-2/25/360-22 Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd projekti uue versiooni kooskõlastamine riigitee nr 13 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projekti uues versioonis (esitatud 17.06.2025) on ette nähtud veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja läbipesukaevu paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Veetorustiku kulgemine riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee km 37,94-38,00 maaüksusel ning läbipesukaevu paiknemine km 38,00 riigitee maaüksusel. Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 13 Jägala-Käravete tee km 38,43 kinniselt, hülsis. Veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ning survelise kanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 13 Jägala-Käravete tee km 38,63 kinniselt, hülsis. Veetorustiku ja survelise kanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 13 Jägala- Käravete tee km 38,69 kinniselt, hülsis. Veetorustiku ning kanalisatsioonitorustiku kulgemine riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee km 37,82- 38,00, km 38,40-38,46, km 38,63-38,69 tee kaitsevööndis. Transpordiamet kooskõlastas 29.04.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/360-6 ehitusloa eelnõu (menetlus nr 418004), mille aluseks oli „Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd“ projekt (projekteerija Aquare OÜ, töö nr AQ23243). Projekti versioonile on 05.06.2024 sõlmitud notarileping (registri nr 1084). Projekti lahenduse kohaselt kavandati veetorustiku kulgemine riigitee nr 13 km 38,01-38,02 maaüksusel ning tuletõrjehüdrandi paiknemine km 38,02 riigitee maaüksusel tee kaitsevööndis. Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 13 km 38,43. Veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ning survelise kanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 13 km 38,63. Veetorustiku ja survelise kanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 13 km 38,69. Veetorustiku ning kanalisatsioonitorustiku kulgemine riigitee nr 13 km 37,82-38,01, km 38,40- 38,46, km 38,63-38,69 tee kaitsevööndis. Transpordiametile 05.11.2024 kasutusloa taotluse menetluse raames esitatud teostusjoonistelt selgus, et veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ning tuletõrjehüdrandi paiknemine erineb Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 kooskõlastatud projekti lahendusest. Riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 37,96- 38,02 erineb ca 3,9 m (sh tuletõrjehüdrandi paiknemine erineb ca 15 m ning painemine ei vasta siseministri määrusele nr 10 § 6 lg p 7, mille kohaselt veevõtukoht peab olema teest kuni 2,5m kaugusel) ning veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja survelise kanalisatsioonitorustiku paiknemine erines riigitee nr 13 Jägala-Käravete tee maaüksusel km 38,63 ca 1,5 m. Sealhulgas antud kõrvalekallete asukohas jääb rajatud veetorustik ja kanalisatsioonitorustik ning tuletõrjehüdrant osaliselt väljapoole sõlmitud riigitee maaüksusele seatud kokkulepet. Projekti uues versioonis (esitatud 17.06.2025) on seletuskirjas selgitatud möödaehituse ja tuletõrjehüdrandi asendamise asjaolusid vastavalt: Projektist torustike möödaehitamine kinnisel meetodil on tingitud pinnases esinevate suurte kivimite tõttu. Kivimite esinemisel tuleb suurendada torustike omavahelist vahekaugust, et puuritavate torude paigaldamisel oleks tagatud torude püsivus. Tuletõrjehüdrant TH-1 on asendatud läbipesukaevuga LPK-4 selleks, et vältida tupikutorus tekkivat reostusohtu. Algselt oli hüdrat projekteeritud Jaama tn 13a sissesõidu kõrvale, et tagada hüdrandile nõuetekohane juurdepääs. Uue lahendusega on ära jäänud tupiktoru ja hüdrant on asendatud läbipesukaevuga. Kuna piirkond on survestamata tuletõrjeveemahutite, veevõtukohtade ja survestatud tuletõrjehüdrantidega väga hästi kaetud, siis puudub vajadus antud hüdrandi järgi. Transpordiameti eelmainitud kooskõlastuses ning projekti elluviimiseks sõlmitud riigimaa isikliku kasutusõiguse notariaalses lepingus oli sätestatud kohustus rajatised ehitada Transpordiametiga kooskõlastatud projekti kohaselt. Teostusjooniste kohaselt on ehitustöid vähemalt osaliselt teostatud projekti, kooskõlastust ning notariaalset lepingut eiravalt. Transpordiamet on seisukohal, et teemaal tehnovõrkude möödaehitamine kooskõlastatud projektist on lubamatu ning tehnovõrkude ehitusel tuleb rangelt jälgida projekteeritud tehnovõrkude paiknemist. Tehnovõrkude projektijärgne asukoht riigitee teemaa piirides peab olema tagatud ning nõuetele vastav. Olles kaalutlenud projektist möödaehituse juhtumit teeomaniku ja riigivara valitsemise seisukohalt ning arvestades, et: 1) rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning tuletõrjehüdrandi asendamine läbipesukaevuga oma paiknemisega ei ohusta otseselt riigiteed ega selle tavapärast korrashoidu; 2) valminud vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberehitamine võib kaasa tuua riigitee rajatiste olulise kahjustumise; aktsepteerib Transpordiamet antud juhul erandina lahendust, et rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja läbipesukaevu ei pea kooskõlastatud projekti kohaselt ümber ehitama. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Aquare OÜ, töö nr AQ23243 „Aegviidu alevi ÜVK laiendamise projekteerimistööd“ projekti uue versiooni. Käesoleva kooskõlastusega muutub kehtetuks Transpordiameti 29.04.2024 kirjaga nr 7.1- 2/24/360-6 antud kooskõlastus. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 13 teelõik km 37,779 – 41,842 oli taastusremondi objekt 2022. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Riigitee nr 13 teelõik km 38,240 – 38,280 on liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2030. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2 (4) 3. Juhime tähelepanu, et projekti varasemale versioonile on 05.06.2024 sõlmitud notarileping (registri nr 1084). Kuna riigitee maaüksusel ei vastanud vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad ja tuletõrjehüdrandi paiknemine ning asendamine läbipesukaevuks kooskõlastatud projektlahendusele ega 05.06.2024 notarilepinguga „Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping“ (notarileping nr 1084) kokkulepitule, siis tulenevalt projekti uuest versioonist on vajalik sõlmida uus notarileping ning eelmine kehtetuks tunnistada. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga uus leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja- piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. 3 (4) Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Laur Kõiv peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: Tiitelleht Seletuskiri Asendiplaan Ristmevälja joonised IKÕ plaanid Garantiikiri Laur Kõiv 55901417, [email protected] 4 (4)

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →