Sissetulev kiriAvalik
Kiri
Veeteede Amet · 3. detsember 2020
- Viit
- 5-1-29/3107
- Registreeritud
- 3. detsember 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 5-1 Meresõiduohutus
- Sari
- 5-1-29 Kirjavahetus meresõiduohutuse üldküsimustes
- Toimik
- 5-1-29/2020
- Vastutaja
- Kaidi Katus (Veeteede Amet, Kasutajad, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus)
Sisu (failidest)
Eesti Sadamate Liit
Eesti Laevaomanike Liit
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Meie 03.12.2020 nr 5-4/2020/7419-1
AS Eesti Gaas
Siseministeerium
Keskkonnaministeerium
Head partnerid!
Veeseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrusega nr 51 „Merel, Narva
jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ on reguleeritud ohtlike ja
kahjulike ainete käitlemise kord Eesti merealal, Narva jõel ja Peipsi järvel. Käitlemiseks määruse
tähenduses on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine.
Määrus sätestab selgelt, et Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda,
sealhulgas siis ka punkerdamist teostada, vaid sadamas. Samuti võib laeva punkerdatud kütusest
vabastamine toimuda ainult sadamas. Sadamas võib ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine,
sealhulgas punkerdamine, toimuda ainult kai ääres. Lisaks on määruses juhised ohtlike ja kahjulike
ainete käitlemiseks merealal.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on laekunud info, et Eesti mereala ankrualadel ja
reididel teostatakse laevalt laevale ehk nn STS (Ship-to-Ship) kauba käitlemise operatsioone, mis
elektroonilises mereinfosüsteemis (EMDE-s) on registreeritud laevalt laevale
kaubaoperatsioonidena. 2020. a oli kõikidel juhtudel tegemist ohtliku kauba laadimisega. Viidatud
määrus küll sätestab ohtliku kauba käitlemise ja laevadelt merereostuse vältimise tingimused, kuid
seni puudub ülevaade praktikas kasutatavatest ohutustingimuste täitmisest.
Oleme sadamasektori ettevõtjatelt saanud ettepaneku, mille kohaselt kauba käitlemist peaks
täiendavalt reguleerima selleks, et seda tegevust oleks võimalik paremini ja selgemalt kontrollida.
Selline ettepanek on ajendatud merekeskkonna kaitse ja ohutuse tagamise eesmärkidest.
Reostustõrjeks vajalik võimekus on tagatud Eesti suuremates kaubasadamates, kus on koostatud
riskianalüüsid, reostustõrjeplaanid ja soetatud vastav kulukas tehnika. Järelevalve tegemine
merealal toimuva kaubavahetustegevuse nõutele vastavuse osas on aga osutunud piiratuks. Avatud
merealal toimuva kaupade laadimise-lossimise käigus tekkida võiva reostuse lokaliseerimiseks ja
ohjamiseks võib kuluda kuni kümneid kordi rohkem riigi ja sektori ressursse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ootame teie tagasisidet ja arvamusi, kas STS operatsioonid peaksid Eesti jurisdiktsiooni all oleval
merealal olema lubatud ning kas praegune regulatsioon vajaks mõnes aspektis täiendamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet
Keskkonnaamet
Keskkonnainspektsioon
Veeteede Amet
Kadi Saks
625 6404 [email protected]
2 (2)