Kiri

KÄSKKIRI 29. detsember 2020 nr 1-2/20/19 Kolga lahe loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava kinnitamine aastateks 2021-2030 Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 20.10.2009 määruse nr 60 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 ja 3 ning keskkonnaministri 20.05.2014 määrusega nr 13 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimäärus” § 6 lõike 2 punkti 19 alusel: 1. Kinnitan Kolga lahe loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava 2021‒2030 (lisatud). 2. Asjaomastel isikutel arvestada Kolga lahe loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava tegevuste planeerimisel ja teostamisel kaitsekorralduskavas esitatud tegevuskavaga. 3. Kaitse planeerimise spetsialistil avalikustada 10 tööpäeva jooksul teave kaitsekorralduskava vastuvõtmise kohta Keskkonnaameti veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Riho Kuppart peadirektor Jaotuskava: looduskaitse osakond, Põhja regioon Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Kuusalu Vallavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet Tanika Ojasild kaitse planeerimise spetsialist kaitse planeerimise büroo  KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 29.detsember 2020 käskkirjaga nr 1-2/20/19 Kolga lahe loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava 2021‒2030 Foto: Riina Martverk Keskkonnaamet 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................................3 1. ÜLDANDMED .........................................................................................................................................................4 1.1. Ala iseloomustus.....................................................................................................................................................4 1.2. Maakasutus .............................................................................................................................................................6 1.3. Huvigrupid .............................................................................................................................................................. 7 1.4. Kaitsekord............................................................................................................................................................... 8 1.5. Uuritus .................................................................................................................................................................. 10 1.5.1. Läbiviidud inventuurid, uuringud ja riiklik seire ............................................................................................... 10 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ...................................................................................................................... 11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................................................ 13 2.1. Elustik ja kooslused .............................................................................................................................................. 13 2.1.1. Linnud ................................................................................................................................................................ 16 2.1.2. Imetajad ............................................................................................................................................................. 23 2.1.3. Taimed ............................................................................................................................................................... 24 2.2. Kooslused ............................................................................................................................................................. 26 3. KÜLASTUSKORRALDUS .................................................................................................................................... 35 3.1. Olemasolev külastustaristu, tähised ja infotahvlid ................................................................................................ 35 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA TEGEVUSKAVA ............................... 40 4.1. Tegevuste kirjeldus ............................................................................................................................................... 40 4.1.1. Seired ja inventuurid .......................................................................................................................................... 40 4.1.2. Taristu ................................................................................................................................................................ 40 4.1.3. Taastamis- ja hooldustööd ................................................................................................................................. 42 4.1.4. Eeskirjad, kavad ................................................................................................................................................. 44 4.2. Tegevuskava ......................................................................................................................................................... 46 5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................................................ 49 LISAD ......................................................................................................................................................................... 57 Lisa 1. Kolga lahe maastikukaitsealal ja hoiualal kehtiv kaitsekord ........................................................................... 57 Lisa 2. Väärtuste koondtabel ....................................................................................................................................... 64 Lisa 3. Ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimine ja metsakahjustuste leviku tõkestamine kaitseala piiranguvööndis ja hoiualal .................................................................................................................................................................... 71 Lisa 4. Fotod ................................................................................................................................................................ 72 2 SISSEJUHATUS Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. Käesoleva Kolga lahe loodus- ja linnuala, mis hõlmavad Kolga lahe maastikukaitseala ja hoiuala, kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:  anda lühike ülevaade loodus- ja linnualast (edaspidi ka kaitseala, ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest;  analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile;  arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;  anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;  määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha ja ulatuse kirjeldusega;  luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks. Kaitsekorralduskava tööversioon saadeti elektroonselt ettepanekuteks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Veeteede Ametile, Kuusalu Vallavalitsusele ja Jõelähtme Vallavalitsusele ja ning avalikustamise teade ilmus 27.11.2020 maakondlikus lehes Harju Elu. Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Tanika Ojasild (tel 5699 5307, e-post: [email protected]). Kava on koostatud projekti CoastNet Life raames1. 1 The project CoastNet LIFE (LIFE 17/NAT/FI/000544) has received funding from the LIFE Programme of the European Union. The material reflects the views by the authors, and the European Commission or the EASME is not responsible for any use that may be made of the information it contains. 3 1. ÜLDANDMED 1.1. ALA ISELOOMUSTUS Ala asub Harju maakonnas Kuusalu ja Jõelähtme vallas mitmel erineval väikesaarel ja neid ümbritseval merealal. Loodus- ja linnuala pindala on 2449,1 ha (joonis 1), mis hõlmab Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495) pindalaga 1932,6 ha ja Kolga lahe hoiuala (KLO2000003) pindalaga 516,3 ha. Joonis 1. Kolga lahe loodus- ja linnuala, maastikukaitse- ja hoiuala paiknemine. Joonise alus: Põhikaart, Maa-amet, 2020. Alal on üle-euroopaline tähtsus, kaitsealal leidub erinevaid ranniku-, niidu- ja metsakoosluseid ning ala onoluline paljudele avamere- ja rannikulinnuliikidele, kes peatuvad alal rändel kui ka pesitsusel. Ala linnurikkuse tagavad heade puhke- ja toitumisvõimalustega mitmekesine maastik (meri, laiud, roostik, niidud jms) ning asumine lindude rändeteel. Kaitselalal paikneb kaitstav looduse üksikobjekt Malusi rändrahn (KLO4000103, EELIS2). Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2015. a määrusega nr 1163 võeti ala kaitse alla Kolga lahe maastikukaitsealana. Määruse nr 116 järgi on maastikukaitseala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 2 Eesti Looduse Infosüsteem. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee. 3 Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2015. a määrus nr 116 „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1”. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112015002. 4 92/43/EMÜ4 I lisas nimetatud looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Need on veealused liivamadalad (1110)5, rannikulõukad (1150*), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (2120), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning vanad loodusmetsad (9010*). Määruse nr 116 järgi on maastikukaitseala kaitse- eesmärk veel kaitsealuste linnuliikide kaitse, mida Euroopa Parlamendi nõukogu direktiiv 2009/147/EMÜ6 loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on tutkas (Philomachus pugnax), veetallaja (Phalaropus lobatus), randtiir (Sterna paradisaea), jõgitiir (Sterna hirundo) ja väiketiir (Sterna albifrons). Samuti on määruse nr 116 järgi maastikukaitseala kaitse-eesmärk teiste kaitsealuste linnuliikide ja nende elupaikade kaitse. Need liigid on alk (Alca torda), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), liivatüll (Charadrius hiaticula), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Ühtlasi on maastikukaitseala eesmärgiks rändlinnuliigid ja nende elupaigad, need on sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran (Phalacrocorax carbo) ja hahk (Somateria mollissima). Samuti on kaitse-eesmärgiks üks loomaliik, mida nõukogu direktiiv 92/43EMÜ nimetab II lisas ning see on hallhüljes (Halichoerus grypus) ning kaitsealused taimeliigid ja nende kasvukohad, need on rand-kirburohi (Polygonum oxyspermum), põhjatarn (Carex mackenziei), rootsi kukits (Cornus suecica), rand-seahernes (Lathyrus japonicus) ja roosa merikann (Armeria maritima subsp. elongata). Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2005. a määrusega nr 1447 võeti ala kaitse alla Kolga lahe hoiualana, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõuskogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk, sinikael-part, rääkspart, tuttvart, kühmnokk-luik, tõmmukajakas, tõmmuvaeras, jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel, hahk, väiketiir, jõgitiir, randtiir ja kormoran. 4 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043- 20070101&from=EN. 5 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. November 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:020:0007:0025:ET:PDF. 7 Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1“ . Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/914592?leiaKehtiv. 5 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 6158 lisa 1 punkti 1 alapunktist 15 ja punkti 2 alapunktist 123 hõlmab maastikukaitseala ja hoiuala Kolga lahe linnuala (EE0010171) ja Kolga lahe loodusala (EE0010171), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Kolga lahe loodus- ja linnuala välispiirid kattuvad täielikult ning nende pindala on keskkonnaregistri9 andmetel 2449,1 ha. Kolga lahe linnuala kaitse-eesmärgiks on järgnevad liigid: alk, sinikael-part, rääkspart, tuttvart, kühmnokk-luik, tõmmukajakas, tõmmuvaeras, jääkoskel, rohukoskel, kormoran e karbas, tutkas, hahk, väiketiir, randtiir ja punajalg-tilder. Kolga lahe loodusala kaitse-eesmärgiks on järgnevad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning vanad loodusmetsad (*9010). Loodusala kaitse-eesmärgiks on veel II lisas nimetatud liik hallhüljes, mille isendite elupaika kaitstakse. 1.2. MAAKASUTUS Kolga lahe loodus- ja linnuala pindala on 2449,1 ha ja sellest jääb riigimaale 167,2 ha (6,8%), eramaale 93,4 ha (3,8%) ja munitsipaalmaale 0,5 ha (0,02%) (joonis 2). Ülejäänud ala pindala moodustab meri, mis jääb Eesti territoriaalvetesse (2188 ha, 89,3%). Kaitseala koosseisu kuulub 15 saart ja laidu. Suurimad neist on: Pedassaar ja Rammu (ligi 100 ha), järgnevad Koipsi (34,0 ha), Umblu (1,6 ha) ja Alu (1,6 ha). Suurematest saartest tervikuna kuuluvad riigiomandisse Pedassaar ja Malusid ning eraomandisse Rohusi ja Umblu. Munitsipaalomandisse kuulub Rammu saarel asuv kalmistu ning seda haldab Jõelähtme Vallavalitsus. Riigiomandisse kuuluvate maade haldajateks on Riigimetsa Majandamise Keskus (joonis 2). Kaitseala kõlvikuline jaotus on järgmine: mets 131,2 ha (5,3%), seisuveekogu 4,6 ha (0,2%), märgala 5,1 ha (0,2%) ja muu lageala ja rohumaad 121,4 ha (5%), õuemaa 0,4 ha (0,01%), meri 2186,4 ha (89,3%). 8 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus nr 615. 5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098. 9 Keskkonnaregister. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main. 6 Joonis 2. Maaomand Kolga lahe loodus- ja linnualal. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2020. 1.3. HUVIGRUPID  Keskkonnaamet – hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.  Riigimetsa Majandamise Keskus – praktiliste looduskaitsetööde teostamine ning külastuskorralduse ees vastutamine riigimaadel.  Veeteede Amet – riikliku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine, ohutu veeliikluse ja veeteede korrashoiu tagamine alal10.  Kuusalu ja Jõelähtme Vallavalitsus – huvitatud ala loodusväärtuste hoidmisest, kaitsest ja tutvustamisest ning puhkeväärtuste säilimisest ja kasutamisest.  Keskkonnainspektsioon – korraldab järelevalvet kaitstavatel loodusobjektidel.  Maaomanikud ja kohalikud elanikud – soovivad maaomandit kasutada ja näha korrastatud maastikku.  Loodushuvilised ja loodusturistid – huvitatud ala loodusväärtuste säilimisest ning ala külastamisest.  Keskkonnaagentuur – riikliku seire korraldamine. 10 Kavas välja toomata Veeteede Ameti põhiülesanded on toodud Veeteede Ameti põhimääruses § 13. 7 1.4. KAITSEKORD Maastikukaitseala kaitsekorda muudeti viimati Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2015. a määrusega nr 116. Maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud 15. aprillist kuni 15. juulini Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul teadus- ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel. Jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsatöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ning jahipidamine 15. aprillist kuni 15. juulini Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis. Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud 15. aprillist kuni 15. juulini Malusi ja Rohusi sihtkaitsevööndis. Maastikukaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning jahiulukeid lisasööta. Maastikukaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks: Malusi, Koipsi, Kolga lahe, Rammu ja Rohusi. Malusi ja Rohusi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väikesaarte ja neid ümbritseva mereala ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina, kaitstavate liikide kaitse ning lindude pesitsuse ja rände ajal rahu tagamine. Rammu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laiakari ja Alu väikesaare koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ja pesitsevate lindude kaitse ning Rammu saarel kukemarjanõmmede säilitamine ja taastamine, rannaniitude, kadastike ja liigirikaste madalsoode kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ja taastamine ning rannikuelupaikade kaitse. Koipsi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luiterandade, rannaniitude ja kadastike kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine, taastamine ja kaitse ning rannikuelupaikade kaitse. Kolga lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Koipsi ja Rammu saart ümbritseva mereala ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina ning lindudele pesitsuse ja rände ajal rahu tagamine. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Malusi, Rammu, Rohusi ja Kolga lahe sihtkaitsevööndis on lubatud sõita ujuvvahendiga kiirusega kuni viis sõlme. Ujuvvahendiga sõitmine kiirusega üle viie sõlme on lubatud järelevalve- ja päästetöödel. 8 Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine, kaitsealuste liikide elutingimuste ja elupaigatüüpide säilitamiseks ja vajaduse korral ka taastamiseks vajalik tegevus Rammu ja Koipsi saarel, metsakoosluste kujundamine Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja täiuse kohta, poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalikud tööd Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning roo ja adru varumine. Sihtkaitsevööndis asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik lammaste karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Kaitseala esmatähtsa elupaigatüübi kukemarjanõmme säilitamiseks ja osatähtsuse suurendamiseks on vajalikud hooldus- ja taastamistööd, sealhulgas männikute kujundusraie, pindala vähendamine ja vajaliku suurusega häilude rajamine. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta rajatiste ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul, inimeste viibimine Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning Rammu sihtkaitsevööndis asuva kalmistu külastamisel ja liikumisel selleks ettenähtud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud rajal. Maastikukaitseala jaguneb kolmeks piiranguvööndiks: Koipsi, Pedassaare ja Rammu. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja taastamine. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas, ehitiste püstitamine, roo varumine külmumata pinnaselt. Piiranguvööndis asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik lammaste karjatamine ning vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute 9 rajamine, uuendusraie, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul turberaie Pedassaare piiranguvööndis, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144. Hoiualade kaitsekord on sätestatud looduskaitseseadusega11. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Arvestades kaitse-eesmärki, võib hoiuala valitseja metsateatise menetlemisel seada tingimusi raie aja ja tehnoloogia osas. Kui kavandatav uuendusraie ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärkide säilimist ning nende struktuuride ja funktsioonide toimimist, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise või eelhindamise käigus või hoiuala teatise menetlemisel. 1.5. UURITUS 1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID, UURINGUD JA RIIKLIK SEIRE Hiljutisi ulatuslikke kaitstavate elupaigatüüpide inventuure saartel ei ole tehtud. Keskkonnaregistris olev vanim andmestik pärineb 2000. aastast, mil inventeeriti osa 1630* ja 2140* elupaigatüüpidest Rammu ja Koipsi saartel. Ülejäänud inventeeritud elupaigatüüpide andmestik pärineb eelmisest kümnendist ning mõningad elupaigad on inventeeritud 2017. aastal poollooduslike koosluste inventuuri raames. Rammu saarel on 2020. aastal tehtud kolme eraldiasetseva 2140* elupaigatüübi välispiiri ja esinduslikkuse kohta täpsustatud inventuur talgute korraldamisele eelnevalt ja/või selle järgselt. Kolga lahe loodus- ja linnualal või sellega osaliselt kattuval alal tehakse riiklikku seiret 47 seirejaamas või mõõtekohas, kus seiratakse erinevaid elustikurühmi ja kooslusi12. Haudelindude (igaaastane seire, v.a Pedassaare ja Koipsi) kooslusi seiratakse 14 seirejaamas või mõõtekohas, 11 Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS. 12 Seireveeb. Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/ (viimati vaadatud 7.10.2020). 10 valitud elupaikade haudelinnustikku seiratakse veel seitsmes seirejaamas või mõõtekohas ning kesktalvist veelinnuloendust tehakse neljas seirejaamas või mõõtekohas. Kavas on kasutatud 2016. aasta toimunud talvise veelinnuloenduse andmeid (lennuloendus)13, mille käigus saadi talvitujate arvukusest terviklikum ülevaade kaitsealal. Hallhülge seiret tehakse lennuloenduse meetodil Malusi saarte kohal, kahepaiksete ja roomajate koosluste seiret tehakse ühes seirejaamas Rohusil ja Pedassaarel ning seda ümbritseval merealal. Ohustatud soontaime- ja samblaliikide seiret tehakse kolmes seirejaamas või mõõtekohas (Põhja-Malusi, Rammu, Vahekari), ohustatud taimekoosluste seiret Natura elupaigatüübil viiakse läbi Rammu metsastunud kukemarjanõmmedel ning rannikumaastike seiret kahes seirejaamas Rammu saarel. Mererannikute seiret tehakse kokku 13 seirejaamas või mõõtekohas (Koipsi ja Rammu saarte ümbruses) ning rannikumere ohtlike ainete seiret (ioniseeriva kiirguse seiret) kogu loodus- ja linnualal. Kolga lahe loodus- ja linnualal on tehtud mitmeid uuringuid, mille raames on uuritud erinevaid elustikurühmi ja elupaikasid, hinnatud külastuskoormust ning maastike ja veekogude taastamistööde vajalikkust. Erinevaid uurimistöid on varasemalt kajastatud eelnevates kaitsekorralduskavades ning neid taaskord käesolevas kavas välja ei tooda. Kavas kajastatakse varasemate inventuuride ja riiklike seirete tulemusi kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärkide sätestamisel (ptk 2). 1.5.2. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS Kaitseala uurituse tase on hea. Enamus alast on kaetud mere ja rannikukooslustega. Rannikukooslusi mõjutavad ennekõike looduslikud tegurid (nt lainetus, tuul) ning suktsessioon. Varasemad koosluste inventuurid on enamuses tehtud eelmisel kümnendil. Kooslusi puudutavate andmete uuendamist kavaga ei planeerita, kuivõrd olemasolev andmestik peab üldjuhul paika. Kaitsealal koosluste inventuuri tegemist võib jooksvalt teha ka vastavalt vajadusele, näiteks 2020. aastal on üle inventeeritud kolme 2140* elupaigatüübi esinemisalad ja nende seisundid. Tegemist on aladega, mis taastati talgute korras/planeeritakse taastada ning selle järgselt/eelnevalt hinnati ümber esinduslikkus ja välispiir. Kaitsealal ei tehta riikliku seire raames rändlindude loendusi. Kavas on rändajate arvukused pärit Keskkonnaameti töötaja erinevate aastate juhuvaatlustelt. Kuivõrd kaitseala on oluline rändepeatuspaik paljudele linnuliikidele, planeeritakse käesoleva kaitsekorralduskavaga rändeperioodidel kaitsealal peatuvate lindude loendust (täpsemalt ptk-s 4.1.1.1). Tööde tellimist muudeks elustiku täiendavateks uuringuteks või kaitsekorralduslikeks töödeks käesoleva kaitsekorralduskavaga ei planeerita, kuivõrd nende tegemiseks puudub hetkel vajadus. 13 Luigujõe, L., Auninš, A. 2016. Talvitavate lindude rahvusvaheline lennuloendus. Aruanne. Tartu-Riga 2016. 11 Oluline on jätkata riiklike seiretega. Mõningad seirejaamad on äsja loodud ning nendes ei ole veel jõutud seiret teostada, kuid tulevikus on oodata tõenäoliselt seireaktiivsuse kasvu. Oluline on jätkata ka lindude seiret, kuna kaitseala on teada ja tuntud oluline rände-, pesitsus- ning talvituspaik paljudele linnuliikidele (mh kaitsealused ja ohustatud). Linnustiku inventuur on ka kaitse-eesmärkidest lähtuvalt kõige olulisem tegevus, mille tulemused aitavad hinnata tulevikus planeeritavate tegevuste (koosluste taastamised) elluviimisel nende tulemuslikkust. 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID 2.1. ELUSTIK JA KOOSLUSED Kolga lahe loodus- ja linnuala ümbritsev meri, saarte rannik ja erinevad järved ning järvikud moodustavad looduskauni kompleksi, pakkudes ennekõike sobivaid elu- ja rändepaiku paljudele erinevatele liigirühmadele. Ala on ennekõike oluline lindude pesitsus- ja rändepaigana ning talvituspaigana. Linnuliigid, kelle elu- või rändepeatuspaiku alal kaitstakse, on enamasti seotud mere, avatud rannikukooslustega ning kliburohke rannikuga, vähem roostikega ja rannikumere elupaikadega ning hõredate põõsastikega. Alal on keskkonnaregistri alusel registreeritud mitmeid kaitsealuseid liike. Kokku on kaitsealuseid linnuliike saartel keskkonnaregistrisse kantud 22, loomaliike 1 (hallhüljes) ning taimi 4. Arvukamalt pesitseb alal hahk, kormoran, jõgitiir ja randtiir. Rändel on arvukaimad hahk, rohukoskel ja tuttvart. Lisaks on rändel arvukas peatuja ka piilpart (50 i) ja luitsnokk-part (10 i), keda pole kaitse-eesmärgina nimetatud.Talvitujatest on arvukaimad kosklad (jääkoskel, rohukoskel), luiged (kühmnokk-luik, laululuik), sõtkas ja vaerad (tõmmuvaeras, mustvaeras) (täpsemalt tabelis 2). Lisaks on talvitujtest kaitsealal väga arvukas aul (1081 i), keda pole kaitse- eesmärgina nimetatud. Viimastel aastatel on Rammu saarele Maajärve äärsesse roostikku pesitsema asunud roo-loorkull (III kaitsekategooria) ning saare rannaniitudel pesitseb ka soorätsu (II). Samuti on kaitseala oluline toitumiala merikotkastele, kelle peamiseks saakobjektiks on kujunenud kormoran. Täpsemalt on kaitseala elustikku ja koosluseid kajastatud peatükkides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 ja 2.2 ja nende juurde kuuluvates tabelites. 13 Tabel 1. Kolga lahe maastikukaitseala (MKA), Kolga lahe hoiuala (HA), Kolga lahe loodusala (LoA) ja Kolga lahe linnnuala (LiA) kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja kooslused (sulgudes LiD=linnudirektiiv ja LoD=loodusdirektiiv lisadesse kuulumine) ning liikide ohustatuse hinnang Eesti liikide punases nimestikus (EPN14) sigiva asurkonna kohta. Liik Kaitse- MKA HA eesmärk LoA eesmärk LiA eesmärk EPN kategooria 2008 EPN kategooria kategooria eesmärk 2017-2019 (hindamisel/esitatud juhrühmale/KINNI- TATUD) Alk II + + + ohualdis ohualdis Hahk + + + ohulähedane kriitiline Jõgitiir III + + soodne soodne (LiD I) Jääkoskel + + soodne soodne (LiD II) Kormoran + + + soodne soodne Kühmnokk- + + + soodne soodne luik (LiD II) Kivirullija II + ohualdis kriitiline Laanepüü III + soodne ohualdis Liivatüll III + ohulähedane soodne Merivart II + kriitiline kriitiline Punajalg-tilder III + + soodne ohualdis (LiD II) Randtiir III + + + soodne soodne (LiD I) Rohukoskel + + + soodne väljasuremisohus Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee (viimati vaadatud 14 11.11.2019). 14 (LiD II) Ristpart III + soodne väljasuremisohus Rääkspart + + + soodne soodne (LiD II) Sinikael-part + + + soodne soodne Sõtkas + soodne soodne (LiD II) Tumetilder + + mittehinnatav (ainult - (LiD II) külalisasurkond) Tutkas I + + väljasuremisohus kriitiline Tuttvart + + + soodne soodne Tõmmukajaka II + + + väljasuremisohus kriitiline s Tõmmuvaeras III + + + soodne kriitiline Veetallaja III + piirkonnas väljasurnud piirkonnas väljasurnud (LiD I) Väiketiir III + + + ohulähedane ohualdis (LiD I) Hallhüljes III + + soodne soodne (LoA II, V) Rand- II + väljasuremisohus puuduliku kirburohi andmestikuga Rand- III + - - seahernes Roosa III + ohulähedane ohualdis merikann Rootsi kukits III + ohulähedane ohualdis Põhjatarn II + ohualdis ohualdis 15 2.1.1. LINNUD Allolevas tabelis 3 on toodud välja kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide arvukused. Arvukuse näitajad on saadud varematest riiklikest seiretest. Arvukused on võetud erinevate aastate seiretest ning koondatud vahemikku. Vaatluste aastad jäävad peamiselt (mõningatel liikidel 2007. aasta andmed) vahemikku 2015‒2019 aastani, mis sõltub konkreetsest liigist. Kaitsealal on haudelinnustikku uuritud alates 1960. aastast15. Alates 2008. aastast on riikliku seirekava järgi kaitsealal teostatud haudelinnustiku seiret kuni 2020. aastani (tulemused veel puuduvad) igaastaselt. Kaitse-eesmärkide sätestamisel on aluseks võetud varasematel aastatel teostatud riikliku seire tulemusi ning märgitud kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning pikaajaliseks eesmärgiks (mõlemad kattuvad) maksimaalne arvukus, mida tuleb säilitada. Samuti on sätestatud kõikide linnuliikide puhul kaitse-eesmärgiks, et liik kasutab kaitseala pesitsemiseks, rändepeatuspaigana ja/või talvitumisel. Talvitujate andmed on pärit 2016. aastal toimunud üle-euroopalise projektiga rahastatud veelinnu lennuloenduselt ning rändajate arvukused pärinevad Keskkonnaameti töötaja erinevate aastate juhuvaatlustelt. Edaspidi täpsustuvad rändlindude arvukused inventuuridega, kavaga planeeritakse kaitsekorraldusperioodil 2025. ja 2030. aastal rändlindude loendusi kevad- ja sügisperioodidel (täpsemalt ptk-s 4.1.1.1). Tabelites toodud arvukuse lühendite tähendus on järgnev: P (p) ‒ pesitsev (paar); R (i) ‒ rändel (isend); T (i) ‒ talvituv (isend). Kaitse-eesmärgiks on kõikide liikide puhul käesolevas kaitsekorralduskavas seatud, et liigi arvukus ei tohi väheneda või kasutab ala pesitsemisel, talvitumisel või rändel. Kõikide liikide puhul on kaitsekorraldusperioodi (10 aastat) kaitse- eesmärk ning pikaajaline (30 aastat) kaitse-eesmärk kattuvad (vt lisa 2). Kõikidel liikidel on ohutegurite olemasolul need tabelis välja toodud. Eraldi hinnangut ohutegurite olulisusele (nt kriitiline, keskmine, väike tähtsus) ei antud, kuna enamus ohutegureid omavad tervikuna kõik olulist tähtsust kogu kaitsealal. Põhilised ohutegurid on väikekiskjate poolne röövlus ning elupaikade degradeerumine hooldamise lakkamise tõttu (avamaastike vähenemise tõttu). Käesolevas peatükis olevas tabelis 3 on toodud välja meetmed nende ohutegurite leevendamiseks. Kaitsealal on kõige olulisem meede väikekiskjate arvukuse piiramine maismaal. Väikekiskjad (nt rebane, mink, kährik) söövad mune, noorlinde ja ühtlasi ka täiskasvanud linde, mõjutades seeläbi oluliselt pesitsusedukust ning üldist arvukust. Väikekiskjatele on varasemalt jahti peetud alates 2016. aastast ning seda tuleb ka edaspidi järjepidevalt teha vastavalt vajadusele kogu kaitsekorraldusperioodi vältel (vt ptk 4.1.3.2 ja joonis 4). Elupaikade degradeerumise vältimiseks on meetmena kirjeldatud rannaniidu hooldust. Hetkel ei ole kaitsealal ükski kooslus hoolduses, kuid kindlasti tuleks sellega hakata tegelema, et vältida 15 Nilson, E., Peil, T., Ratas, U. Alasti maailm. Kolga lahe saared. 2002. 16 nende edaspidist kinnikasvamist. Hooldustöid rannaniidul tuleb teha mitmeid aastaid, et saavutada erinevatele liikidele vajalikud elutingimused. Hetkel on rannaniitudel peamine probleem roostumine, vähem võsastumine. Lisaks pesitsevad või kasutavad peatuspaigana teatud linnuliigid just roostunud alasid (nt roo-loorkull), rannikulõukaid ning muid alal esinevaid väikeveekogusid, mistõttu on oluline säilitada avamaastike taastamisel ja hooldusel piisavalt roostikualasid (vt ptk 2.2). Lisaks on kaitseala linnustikule olulised kukemarja luite kooslused, mis on osaliselt kinni kasvanud mändide ja muu puistuga. Kuigi maaspesitsejaid kooslusel ei ole täheldatud, on alal täheldatud näiteks soorätsu toitumisjälgi. Käesoleva kavaga planeeritakse nende taastamist lähtuvalt CoastNet Life projektiga planeeritud alal. Talgute ja muude taastamistööde tegemisel tuleb kindlasti jälgida, et neid tehtaks väljaspool pesitsusaega (saare väiksuse tõttu võib mõjutada pesitsejaid teistel kooslustel), soovitatav on raieid teha külmunud pinnasega talvisel ajal (detsember-märts), mil lindude arvukus on madalam. Allolevas tabelis 2 on ohuteguritena veel välja toodud ühtlasi ka looduslikud ohutegurid. Neist olulisemad on veetaseme muutused ranniku ääres pesitsevatele liikidele, kelle pesad uhutakse koos poegadega merre (tiirud, liivatüll jne). Looduslikult mõjutab lindude arvukust ka kisklus eri liikide vahel, seda nii elupaiga kui ka toidubaasi nappuse tõttu (nt Põhja-Malusil). Põhilised liigid, kes kisklusestki kasu lõikavad, on kajakad ja merikotkas. Merikotkas oli kaitsealal suvistel välitöödel arvukalt märagata Malusitel, kuhu nad tõenäoliselt lendavad mandrilt (kaitsealal ei ole teadaolevaid pesitsuskohti). Looduslike ohutregurite minimeerimiseks meetmed ei kavandata. Tabel 2. Kaitseala lindude arvukuse näitajad ja kaitse-eesmärgid, ohutegurid ning meetmed nende vähendamiseks Liik P (p) R (i) T (i) Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede/märkus Alk 1‒2 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjakte (mh kaitseala Looduslik tegur: mink) arvukuse pesitsemiseks ja pesade üleujutused. ohjamine. arvukus on Eri aastatel võib vähemalt 1˗2 p. pesitseda, Lõuna- Malusil, Vahekaril, Põhja-Malusil kiviklibusel rannal maapinna õõnsustes suurte kivide ääres. Hahk 250 70 0 Liik kasutab ala Väikekiskjad. Väikekiskjate pesitsemiseks ja arvukuse ohjamine. rändel, kus Liik on kaitsealal arvukus on arvukas pesitseja. pesitsemisel vähemalt 250 p ja rändel 70 i. 17  Jõgitiir 80‒85 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala Looduslik tegur: arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja pesade üleujutused. Liik on kaitsealal arvukus on arvukas pesitseja. vähemalt 80˗85 Pesitseb valdavalt p. laidudel segakolooniates koos randtiiruga. Jääkoskel 2‒5 30‒40 60516 Liik kasutab Puuduvad. Puuduvad. kaitseala Liiki leidub Rammul, pesitsemiseks, kus pesitseb rändel ja puuõõnsustes ja talvitumisel, kus pesakastides. arvukus on vastavalt vähemalt 2˗5 p, 30˗40 i ja koos rohukosklaga talvitujate arvukus 605 i. Kormoran 3400 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala Looduslik tegur: arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja liikide vaheline Liik on kaitsealal arvukus on kisklus. arvukas. Põhja- vähemalt 3400 p. Malusi saarel on suur pesitsuskoloonia, ebaregulaarselt pesitseb ka Lõuna- Malusil. Looduslikult ohustab liiki kisklus merikotka ning kajakatega. Kühmnokkk- 20‒25 0 8517 Liik kasutab Looduslik tegur: Puuduvad. luik kaitseala pesade Pesitseb peamiselt pesitsemiseks ja üleujutamine. roostikus ja laidudel. talvitumisel, kus arvukus on pesitsejatel vähemalt 20˗25 p ja talvitujal 100˗150 i. 16 Lennuloendusel keeruline vahet teha rohukosklaga, mistõttu on talvitujate arvukus mõlemal ühine ning kaitse- eesmärk samuti. 17 Lennuloendusel keeruline vahet teha laululuigega, mistõttu võib arvukus sisaldada ka eelnevat liiki. 18 Kivirulllija 1 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala Loodusliktegur: arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja pesade üleujutused. Pesitseb Lõuna- arvukus on Malusil ja Rammul, vähemalt 1 p. leitud neil saartel eri aastatel luidetel pesitsemas (kivide vahel). Laanepüü 0 0 0 - - Liiki ei ole kordagi kaitsealal kohatud. Sobilikke elupaiku kaitsealal pole. Kaitse-eesmärke seetõttu ei sätestata. Kavaga tehakse ettepanek kaitse- eesmärkide loetelust eemaldamiseks. Liivatüll 15‒20 puudub 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate info kaitseala rändel Loodusliktegur: arvukuse ohjamine. ning pesade üleujutused. Kahlajatest pesitsemiseks, kaitsealal kõige kus arvukus on arvukam koos vähemalt 15˗20 jõgitiiruga. Pesitseb p. luidetel Rammul, Rohusil ja, Lõuna- Malusil. Merivart 0 puudub 0 Liik kasutab Puuduvad. Puuduvad. info kaitseala rändel. Liik ei ole üle 10 aasta kaitsealal pesitsenud, võib viibida rände ajal, talvitumas, dokumenteerimata nähtud Rammu ja Koipsi saarte lähedal rannikul. Punajalg- 3‒5 puudub 0 Liik kasutab Elupaiga Rannaniidu tilder info kaitseala rändel degradeerumine. hooldamine ning Väikekiskjad. karjatamisel.Väikeki pesitsemiseks, skjate arvukuse kus arvukus on ohjamine. vähemalt 3˗5 p. Randtiir 60 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala Looduslik tegur: arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja pesade üleujutused. Liik on kaitsealal arvukus on arvukas pesitseja. vähemalt 60 p. Pesitseb valdavalt laidudel 19  segakolooniates koos jõgitiiruga. Rohukoskel 4‒5 70 605 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala arvukuse ohjamine. pesitsemiseks, Pesitseb rändel ja olemasolevates talvitumisel, kus urgudes (sh arvukus on maapinnal). vastavalt vähemalt 4˗5 p, 70 i ja koos jääkosklaga talvitujate arvukus 605 i. Ristpart 3‒4 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja Teeb pesa urgudesse arvukus on (sh hoonetesse vähemalt 3˗4 p. Rammul, Koipsil). Rääkspart 3‒5 puudub 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate info kaitseala rändel arvukuse ohjamine. ning Eelistavad pesitsemiseks, mosaiikset kus arvukus maastikku. onvähemalt 3˗5 Pesitsemiseks p. ennekõike põõsastikud ja kõrgema rohustuga alad. Sinikael-part 4‒6 puudub esineb Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate info kaitseala rändel, arvukuse ohjamine. talvitumisel ning Eelistavad pesitsemiseks, mosaiikset kus arvukus on maastikku. vähemalt 4˗6 p. Pesitsemiseks ennekõike põõsastikud ja kõrgema rohustuga alad.. Sõtkas 0 30 40 Liik kasutab Puuduvad. Liik peatub kaitseala rändel ja rändel/talvitumisel talitumisel, kus rannikuäärsetel arvukus on aladel ja sisemaal vähemalt 30 i rannikulõugastel. Ei rändel ja 40 i ole leitud kaitsealal talvitujal. pesitsemas. Teevad pesa puuõõnsusse. Pesitsusalana 20  sobiksid Rammu ja Rohusi puistud. Tumetilder 0 10 0 Liik kasutab Puuduvad. Liik peatub rändel kaitseala rändel ja rannikuäärsetel arvukus on aladel ja sisemaal vähemalt 10 i. rannikulõugastel. Tutkas 0 5 0 Liik on soodsas Elupaikade Rannaniidu seisundis, kasutab degradeerumine. hooldamine ala rändel ja Väikekiskjad. karjatamisel. arvukus on Väikekiskjate vähemalt 5 i. arvukuse ohjamine. Viimati nähtud ühe paari mängimist 2009. a. Eestis üldiselt arvukus väga väike. Pesitseks rannaniidul, kus eelistab pigem veidi kõrgemat taimestikku. Rannaniidu hooldamise kaasnähuna võib tutkas äärmisel juhul taas kaitsealale pesitsema tulla. Tuttvart 10‒25 70 esineb Liik kasutab ala Väikekiskjad. Väikekiskjate talvitumisel ning arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja Eelistavad rändel, kus mosaiikset arvukus on maastikku. pesitsejatel Pesitsemiseks vähemalt 10˗25 p ennekõike kõrge ja rändel 70 i. rohustuga alad. Pesitseb maas Alul, Rohusil, Lõuna- Malusil ja Umblul. Tõmmukajaka 1 0 0 Liik kasutab Loodusliktegur: Puuduvad. s kaitseala liikide vaheline Pesitseb Umblul, pesitsemiseks ja kisklus. Vahekaril, kuid mitte arvukus on igal aastal. Liikide vähemalt 1 p. omavaheline kisklus (kajakatega) võib pesitsemist mõjutada. Eestis üldiselt liigi arvukus madal. Kajakatel esines vahepeal katku, mis võis 21  arvukust kogu Eestis mõjutada. Tõmmuvaeras 4‒6 0 24018 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala Elupaikade arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja degradeerumine. Rannaniidu talvitumisel, kus hooldamine arvukus on karjatamisel pesitsejatel (säilitada piisavalt vähemalt 4˗6 p ja roostikku). talvitujal 240 i. Veetallaja 0 4‒5 0 Liik kasutab Puuduvad. Puuduvad. kaitseala rändel ja Peatuvad arvukus on rannikulõugastel ja vähemalt 4˗5 i. rannikuäärsetel aladel. Väiketiir 3 0 0 Liik kasutab Väikekiskjad. Väikekiskjate kaitseala Loodusliktegur: arvukuse ohjamine. pesitsemiseks ja pesade üleujutused. Liik pesitseb arvukus on laidudel. vähemalt 3 p. 18 Lennuloendusel keeruline vahet teha mustvaeraga, mistõttu võib talvitujate arvukus hõlmata ka eelnevat liiki. 22 2.1.2. IMETAJAD 2.1.2.1. H ALLHÜLJES KE–jah; LoA–jah; kaitsekategooria–III; EPN–soodne Hallhüljes on kiskjaliste seltsi hülglaste sugukonda kuuluv veeimetaja, kes kuulub III kaitsekategooriasse ning on EPN kategooria järgi soodsas seisus. Eestis on viimastel aastatel loendatud keskmiselt 3600 karva vahetavat hallhüljest ja seireandmed näitavad kasvutrendi peatumist. Täpne põhjus ei ole teada, aga selle põhjuseks võib olla Läänemere üldine ökoloogiline kandevõime ja/või inimtekkeline hüljeste suremus läbi küttimise ja kalanduse koos kliimamuutustest tuleneva langusega loomade sigimise edukuses. Elupaigana eelistab ulgumere saarte ja laidude ümbrust ning on paikse eluviisiga. Peamised lesilad asuvad enamuses Lääne-Eesti saarestiku avamerelistes osades. Soojadest talvedest tulenevalt on Eesti rannikul paiknevad ja kogu Läänemere asurkonna seisukohast olulised poegimisalad olnud väga tihedalt asustatud, mis on ühtlasi ka elupaigadefitsiidi üheks tunnuseks (EELIS). Hallhülge elupaik (KLO9100105) on kaitsealal keskkonnaregistri alusel kantud tervikuna Suur- Malusi, Väike-Malusi ja Vahekari saartele ning neid ümbritsevale merealale. Kogu elupaiga pindala kaitsealal on 571,3 ha, kus liikide arvukus viimase 2019. aastal toimunud lennuloendusel oli 40. Kui varasemalt oli liike loendatud vaid üksikuid, siis alates 2015. aastast on arvukus mitmekordistunud. Sellele ei osata ühest selgitust välja tuua, kuid arvatakse, et võis olla väga soodsate ilmastikutingimuste mõjuga seireperioodil või rännetega Läänemere teistest piirkonndadest. Peamised ohutegurid kaitsealal võivad liigile avalduda poegade kasvatamisperioodil, kuid sel perioodil ei ole kaitsealal elupaigas viibimine lähtuvalt kehtestatud kaitsekorrast lubatud. Üldjuhul on hallhülged ka vähem inimpelglikud kui näiteks viigerhülged. Kava koostaja külastas Malusi saari 2020. septembris ning hallhülgeid oli saarte ümbruses märgata kümmekond. Võib väita, et Malusi saarte geograafiline positsioon (asub mandrist ~10 km kaugusel) on hallhülge arvukusele ja seisundile tema elupaigas üsna soodne (juhukülastajaid vähem, ennekõike organiseeritud loodusretked19). Laiemalt on liigile Läänemeres ohuteguriks toidunappus, mis omakorda meelitab liiki ka kalapüünistesse. Peamiselt hukkuvad noorloomad kalapüünistes, kusjuures peamiselt mõrdades, kust hülged enam välja ega läbi ei oska/suuda ujuda ning upuvad neis. Kaitsealal on kalapüük lubatud ning hallhülge hukkumine kaaspüügina ei ole välistatud. Kuivõrd tegemist on laiemapõhjalise probleemiga kogu Läänemere kontekstis, siis kaitsekorralduskavaga sellele eraldi meetmeid ei kavandata. Kokkuvõttes ei esine kaitsealal hallhülgele olulisi ohutegureid, mistõttu meetmeid nende leevendamiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ette ei nähta. Kaitse-eesmärk 19 Pranglireised OÜ korraldab Malusi saartele hülgevaatlusretkeid (https://pranglireisid.ee/). 23   Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): liigi arvukus (40 isendit) on säilinud.  Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): liigi arvukus (40 isendit) on säilinud. 2.1.3. TAIMED 2.1.3.1. R AND - KIRBUROHI KE–jah; LoA–ei; kaitsekategooria–II; EPN–puuduliku andmestikuga Rand-kirburohi on Läänemere endeem, mis on Eestis oma leviku kagupiiril ja millel on Eestis vaid üksikuid kasvukohti. Liik on üheaastane ja eelistab kasvada mererannal klibusel pinnal, eriti kohtades, kus randa uhutakse põisadrut, mis aitab sobivat kasvupinnast moodustad. (EELIS) Kaitsealal ei ole liigil keskkonnaregistris piiritletud kasvukohta kaardistatud. Liiki ohustab peamiselt tallamine, kuna kasvukohana eelistab kivist/liivast mereranda ning kasvukohta hõivavad võõrliigid (kurdlehine kibuvits). Kuivõrd registreeritud kasvukohta pole, ei saa ohutegurite olemasolu liigile kaitsealal ka kinnitada või ümber lükata. Seetõttu ei sätestata ka kavaga kaitse- eesmärgiks olevale liigile konkreetseid pindalalisi eesmärke. Oluline on liigi kasvukohana sobilike koosluste säilimine (erinevad luitekooslused). Kaitse-eesmärk  Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): liigi kasvukohana sobilike koosluste säilimine kaitsealal.  Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): liigi kasvukohana sobilike koosluste säilimine kaitsealal. 2.1.3.2. R AND - SEAHERNES KE–jah; LoA–ei; kaitsekategooria–III; EPN–puudub Rand-seahernes kasvab rannikualade liivaluidetel. Ohuteguriks on taimedele tallamine ning konkureerivad võõrliigid. Kaitsealal on liigil registreeritud üks üksikisendi kasvukoht (KLO9312981), mis asub Põhja-Malusi saarel. Kava koostaja täheldas rand-seahernest 2020. aastal kõigil külastatud suurematel saartel (Pedassaar, Koipsi, Rammu, Malusid, Rohusi) rannikualadel liivaluidetel ja kiviklibudel. Seega on liik levinud laialdaselt kogu kaitsealal ning võimalike ohutegurite ilmnemine on minimaalse mõjuga, mistõttu ei sätestata kavaga meetmeid võimalike ohutegurite leevendamiseks. Oluline on kasvukohana sobilike koosluste (erinevad luitekooslused) hea seisundi säilimine. Kaitse-eesmärk  Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): liigi esinemine ja teadaoleva kasvukoha säilimine kaitsealal. 24   Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): liigi esinemine ja teadaoleva kasvukoha säilimine kaitsealal. 2.1.3.3. R OOSA MERIKANN KE–jah; LoA–ei; kaitsekategooria–III; EPN–ohualdis Roosa merikann eelistab kasvukohana niite ja rannikukoosluseid. Niitudel on liigi jaoks suurimaks ohuteguriks ennekõike võsastumine ning rannikukooslustel tallamine ja võõrliikide domineerimine. Samuti on rannikualadel ohuteguriks liiva võtmine ja ehitustegevus. Kaitsealal on roosa merikanni kasvukohti keskkonnaregistri kohaselt kaks (KLO9310876, KLO9310877) pindalaga 0,9 ha (Rammu ja Rohusi saar). Keskkonnaamet kaardistas roosa merikanni täiendavad kasvukohad Rammu saarel (~0,2 ha). Roosa merikanni kasvukohti Rammu saarel ohustab peamiselt ehitustegevus ja tallamine (kasvukohad piiranguvööndis). Rohusi saarel sihtkaitsevööndis on tallamine ebaolulise mõjuga, kuna tallamisest tingitud probleeme saarel ei tuvastatud. Liigiandmete olemasolu registris võimaldab kaitseala valitsejal potentsiaalset ehitustegevust kasvukohast eemale suunata. Kaitse-eesmärk  Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): sobiva kasvukoha säilimine kaitsealal 1,1 ha-l.  Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): sobiva kasvukoha säilimine kaitsealal 1,1 ha-l. Mõjutegurid ja meetmed - Ehitustegevus. Meede: ehitustegevuse kooskõlastamisel tingimuste seadmine või kasvukohtades ehitamise mitte lubamine. 2.1.3.4. R OOTSI KUKITS KE–jah; LoA–ei; kaitsekategooria–III; EPN–ohualdis Rootsi kukits eelistab kasvada poolvarjulises kasvukohas, kohati ka metsatunud kasvukohtades, kuid liiki leidub ka rannikuäärsetel ning saartel. Kaitsealal leidub liiki Rammu saarel kolmes kasvukohas (KLO9305275, KLO9340285, KLO9310874) pindalaga kokku 0,7 ha. Liiki on kasvukohtades viimati vaadeldud 2013. ja 2018. aastal, kus kahes kasvukohas liiki enam ei täheldatud. Samas ühes kasvukohas on liik arvukas (100 isendit) ning Keskkonnaamet kaardistas täiendava kasvukoha 2020. aastal (~0,02 ha), kus liik esines arvukalt. Kaitsealal ei ole liigil kasvukohtades tuvastatavaid ohutegureid. Kasvukohad, mis paiknevad liikumisradade ääres, on ennekõike mõjutatud rajavälisest tallamisest, kuid arvestades liigi suhteliselt suurt arvukust ja kasvukoha head seisundit, on selle mõju pigem vähemoluline. 25 Kaitse-eesmärk  Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): arvukuse (100 isendit) säilimine ning teadaoleva kasvukoha säilimine kaitsealal 0,72 ha-l.  Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): arvukuse (100 isendit) säilimine ning teadaoleva kasvukoha säilimine kaitsealal 0,72 ha-l. 2.1.3.5. P ÕHJATARN KE–jah; LoA–ei; kaitsekategooria–II; EPN–ohualdis Põhjatarn kasvab peamiselt rannaniitudel. Kaitsealal kasvab liik Rammu saarel rannaniidul üksikisendina ühes kasvukohas (KLO9300568). Liiki ohustab kasvukohas ennekõike rannaniidu pilliroostumine. Oluline on rannaniidu hooldamine, et vältida koosluse seisundi halvenemisel liigi täielikku kadumist. Kaitse-eesmärk  Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 aastat): teadaoleva kasvukoha säilimine kaitsealal.  Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk (10 aastat): teadaoleva kasvukoha säilimine kaitsealal. Mõjutegurid ja meetmed - Rannaniidu seisundi degradeerumine, roostumine. Meede: rannaniidu hooldamine (täpsustatud ptk-s 2.2 ja 4.1.3). 2.2. KOOSLUSED Kaitsealal on kooslustest levinuimad ennekõike rannikukooslused ja metsakooslused ning niidud ja luited. Pindalalt on kaitsealal inventeeritud enim veealuseid liivamadalaid (431,2 ha), järgnevad metsastunud luited (81,7 ha), rannaniidud (37,5 ha) ning rusked luited kukemarjaga (36 ha). Koosluste poolest on mitmekesiseimad Rammu ja Koipsi saared. Kaitsealal inventeeritud kooslused on toodud joonisel 3 ning tabelis 3. Kõik kaitseala inventeeritud kooslused on Kolga lahe loodusala ja Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eesmärkidena nimetatud. Rannikuelupaikade alla võib arvata ka roostikud. Roostikus pesitsevatele lindudele on oluline roostiku säilimine. Ennekõike on lindudele oluline vees kasvav roostik, oluliselt vähemväärtuslik elupaik on roostunud rannaniit. Rooalade majandamisel võiks silmas pidada lindude pesitsusaega, kus roolõikust võiks pigem läbi viia külmunud pinnasel jaanuarist märtsini (sobivate tingimuste olemasolul ka detsembris), hiljem on oluline nende aladel karjatamise ennistamine. Roostikurikkamad piirkonnad kaitsealal on Rammu saarel kirdeosas rannaniitude koosseisus, 26 sealsed roostikud ei ole liikidele niivõrd olulised elupaigad, kuivõrd suuri roostikumassiive eelistavaid liike kaitseala ei leidu. Pigem on enamikele liikidele oluline mosaiiksus, kus roostik vaheldub lagedate aladega. Kuigi roostikuga alasid on oluline osaliselt säilitada, on sama oluline ka rannaniidul järjepidev roostiku tõrjumine, mida on kõige efektiivsemalt võimalik teha karjatamisega (veistega). Varasemalt (viimati 2009. a) on rannaniite kaitsealal karjatatud lammastega (~20 tk) hajusalt Koipsi ja hiljem Rammu saarel, kus loomad olid saartel lõpuks vabapidamisel. Samuti karjatati Koipsi saarel ka kadastikke ning loomade vabapidamise tõttu ka teisi saartel olevaid koosluseid (luited kukemarjaga, valged luited). Aastakümneid tagasi olid nii Rammu kui ka Koipsi karjatatud praktiliselt lagedateks. Alal leidus laialdaselt elupaiku avatud, madala taimestikuga lõugastest, taimestumata rannikualadest ning klibu- ja liivaaladest sõltuvatele liikidele. Käesolevaks ajaks on osa kooslustest võsastunud/metsastunud ning roostunud. Suktsessiooni käigus tekkinud uued kooslused ja elupaigad roostiku ning põõsastiku näol on loonud pesitsustingimusi uutele liikidele, kes avatud maastikest vähem sõltuvad. Samas on avatud maastikega (nt rannaniit) seotud liigid alal järjest vähem pesitsemas (tutkas, punajalg-tilder, tõmmuvaeras). Kuid mitme liigi puhul on pesitsuse ennistamine elupaiga seisundi parandamisega võimalik ja kaitseala linnustiku mitmekesisuse taastamiseks vajalik, seda eriti rannaniitude esinemisaladel. Käesolevas kaitsekorralduskavas on planeeritud rannaniitude (37,5 ha) hooldustööd nii Rammu kui ka Koispi saarel (joonis 5, lisa 4 foto 3 ja 5). Hooldustööde käigus tuleb rannaniitudel eemaldada roog ning ala ennekõike karjatada. Rannaniitudel ei ole täiendavalt vaja puistut/põõsaid/võsa eemaldada, kuna neid kasutavad teised linnuliigid pesitsemiseks. Karjatamisel sobivad saartel kõige paremini veised, kes suudavad roostiku kasvu ohjata, kuid sobib ka veiste ja lammaste kombineeritud karjatamine. Eelnevalt on karjatamiseks saartele otsitud huvilisi, kuid karjatajaid ei ole leitud. Kavaga planeeritakse karjatamistegevuse ennistamist, kuivõrd koosluste hea seisundi tagamine ja nende säilimine kaitsealal on oluline (joonis 5, ptk 4.1.3 ja tabel 5). Koipsi saarel esinevate kadastike taastamist käesoleval kaitsekorraldusperioodil ei planeerita, kuivõrd tegemist on tugevalt kinnikasvanud aladega, mis nõuavad niiduna taastamiseks väga laiaulatuslikke raietöid ning hilisem karjatamine/hooldamine ei ole antud hetkel kuigi tõenäoline. Kaitsealal on varasemalt taastatud ruskeid luiteid kukemarjaga Rammu saarel ligikaudu 4 ha-l (lisa 4 foto 2). Kokku on Rammu ja Koipsil saartel veel taastamata 32 ha antud elupaigatüüpi, millest planeeritakse veel taastada Rammu saarel 7,5 ha (joonis 5, ptk 4.1.3 ja tabel 5). Saartel on pooljuhuslikult kukemarja luidetel ka lambaid karjatatud (viimati 2009. a), kuid vähese karjatamiskoormuse tõttu ei andnud karjatamine erilist efekti koosluse kinnikasvamise pidurdamiseks. Käesoleva kavaga ei planeerita kukemarja nõmmedel karjatamise ennistamist. Ennekõike on oluline eemaldada pealekasvav mänd ja muu puistu ning järjepidevalt eemaldada juurdunud männid vältimaks taas kinnikasvamist. 27 Kaitsealal olevad rannikulõukad on tasapisi looduslikult kinni kasvavad, kuid omavad linnustikule pesitsus- ja toitumisalana olulist tähtsust. Kaitsekorralduskavaga soovitatakse rannaniidu levikualadel roolõikust, mis omakorda vähendaks ka rannikulõugaste servaalade kinnikasvamist. Samas on tööde tegemisel vaja eelnevalt kindlaks teha, et roo-loorkullile sobilikke pesitsuspaiku oluliselt ei vähendataks. Kuigi rannikulõukad on tõenäoliselt ka mudastunud, ei planeerita kavaga nende puhastamist, kuivõrd tegemist on loodusliku protsessiga. Kaitsealal võib täheldada võõrliigi kurdlehise kibuvitsa (Rosa rugosa) hajusat esinemist, peamiselt rannavallidel. Kuigi kurdlehine kibuvits ei ole dominantliik kaitseala kooslustel ega ohusta märkimisväärselt nende esinduslikkust ega pindala, tuleb edaspidi kaitsekorraldusperioodil hinnata liigi leviku võimalikku laienemist ning vajadusel planeerida leviku tõkestamiseks tõrjetöid. 28 Tabel 3. Kolga lahe loodus- ja linnualal kaardistatud kooslused (LoA I lisa; KE‒jah; LoA‒jah) Kooslus Kaitse- Ohutegur Meede/märkus Esinduslikkus (Natura Inventeeritud pindala standardandmebaas) standardandmebaasi eesmärk21 inventuuridele Esinduslikkus pindala (ha) 20 vastavalt Natura (ha) veealused liivamadalad (1110) 431,2 428,8 - C22 Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Liivamadalate säilinud 431,2 avalduvad perioodiliselt paljandumisel potentsiaalsed ha-l ja looduslike teguritena (avatus hüljeste lesilad. Pindalaline elupaigatüübi lainetusele, hoovused, erinevus võib olla tingitud esinduslikkus veetaseme muutumine). looduslikest teguritest kogu kaitsealal (liivamadalate ära- ja on keskmiselt C. juurdekanne). rannikulõukad(1150*) 4 4,2 B B Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Registris Maajärv säilinud 4 ha-l ja avalduvad looduslike (VEE2000600) ja Loodeotsa elupaigatüübi teguritena (roostumine, järv (VEE2000500). esinduslikkus mudastumine). kogu kaitsealal on keskmiselt B. karid (1170) 0,1 0,1 B B Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Pudeddatest säilinud 0,1 ha-l avalduvad perioodiliselt setetest. Oluline hallhüljeste ja elupaigatüübi looduslike teguritena (avatus lesila. esinduslikkus lainetusele, hoovused, veetaseme muutumine). 20 Erinevused inventeeritud pindalast tulenevad sellest, et Natura standardandmebaasi andmestik on 2015. aastast ja inventeeritud andmestik on mõningate elupaikade puhul vanem. Samuti on enamus kaitseala elupaigad võrdlemisi dünaamilised ja mõjutatud ennekõike looduslikest teguritest. Nt võib mõnel aastal olla 1210 või 1110 koosluste pindala kas suurem või väiksem Natura standardandmebaasi kantust, kuivõrd need on otseselt mõjutatud lainetuse ja/või tuulte poolt liiva juurde- ja/või ärakandest. 21 Pikaajaline (30 a) ja kaitsekorraldusperioodi (10 a) kaitse-eesmärgid kattuvad. Aluseks võetud inventeeritud pindala ja esinduslikkus (selle puudumisel Natura standardandmebaasi oma). 22 Elupaikade 1110 ja 1640 madalam esinduslikkuse hinnang Natura andmebaasis on üldistatud, alapõhiselt ei ole konkreetse inventuuriga hinnatud. 29  kogu kaitsealal on keskmiselt B. esmased rannavallid (1210) 3,7 6,2 B B Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Klibust või liivast. säilinud 3,7 ha-l avalduvad perioodiliselt Hajusalt rand-seahernest. ja elupaigatüübi looduslike teguritena (avatus Pindalaline erinevus võib esinduslikkus lainetusele ja tuultele, olla tingitud looduslikest kogu kaitsealal veetaseme muutumine). teguritest (vallide ära- ja on keskmiselt B. juurdekanne). väikesaared ja laiud (1620) 12,9 17,2 A A Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Rammu saare säilinud 17,2 ha-l avalduvad perioodiliselt ümbruses, Malusid ja ja elupaigatüübi looduslike teguritena (avatus Vahekari ning Umblu esinduslikkus lainetusele ja tuultele, tüüpilised. Rand-seaherne kogu kaitsealal veetaseme muutumine). kasvukoht Põhja-Malusil. on keskmiselt A. Elupaiga erinevus tuleneb andmete täpsustumisest, Rohusi, Rammu ja Koipsi saarte ümbruses osa väikesaari/laide inventeerimata. Eesmärgiks seatud Natura andmebaasi pindala. rannaniidud (1630*) 37,5 37,6 B B Elupaigatüüp on Kinnikasvamine ja Hooldamine karjatamisel. säilinud 37,5 ha-l roostumine. Roostiku eemaldamine. ja elupaigatüübi Hetkel enamus esinduslikkus rannaniitudest heas kogu kaitsealal seisundis, kuid on keskmiselt B. hooldustegevuse puudumisel võib seisund tulevikus halveneda. Levinud Rammu saarel ja Koipsil. Servaaladel rootsi kukitsa kasvukohad. 30  püsitaimestuga liivarannad 1,3 1,3 - C Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Rammu saarel (1640) säilinud 1,3 ha-l avalduvad perioodiliselt Vesisäärel. Roosa merikanni ja elupaigatüübi looduslike teguritena (avatus kasvukoht. Inimtekkelisi esinduslikkus lainetusele ja tuultele, mõjutegureid vähe, mistõttu kogu kaitsealal veetaseme muutumine). esinduslikkus tõenäoliselt on keskmiselt C. kõrgem. Üle hinnata uuel perioodil. valged luited (liikuvad 6,6 6,5 C B Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Koipsil ja rannikuluited) (2120) säilinud 6,6 ha-l avalduvad perioodiliselt Rammul. Koipsil rand- ja elupaigatüübi looduslike teguritena (avatus seahernes. esinduslikkus lainetusele ja tuultele, kogu kaitsealal veetaseme muutumine). on keskmiselt C. rusked luited kukemarjaga 36 30,2 B A Elupaigatüüp on Kinnikasvamine. Pealekasvava puistu (2140*) säilinud 36 ha-l (enamjaolt männid) ja elupaigatüübi eemaldamine. Järjepidevalt esinduslikkus männi järelkasvu kogu kaitsealal eemaldamine alalt vältimaks on keskmiselt A. kinnikasvamist. Taastatud Rammus elupaika ~4 ha ulatuses, planeeritud taastada veel 7,5 ha23. Elupaik levinud ka Koipsil. Roosa merikanni kasvukoht. Pindalaline erinevus tuleneb 2020. a inventeeritud aladest. metsastunud luited (2180) 81,7 78,9 C B Elupaigatüüp on Suurest külastuskoormusest Võimalusel täiendavate säilinud 81,7 ha-l tingitud tallamine ja lõkkekohtade rajamine. Prahi ja elupaigatüübi prahistamine. regulaarne koristamine. esinduslikkus Levinud ainult Pedassaarel 23 Taastamisalad on välja valitud CoastNet Life projekti raames. 31  kogu kaitsealal (lisa 4 foto 7). 1950. a on keskmiselt C. põlengu järgselt istutatud. osaliselt männikultuur. Kujuneb ajapikku looduslikumaks. Oluline puhkemets külastajatele, rekreatiivsed rajatised. Puhmarindes kukemari. huumustoitelised järved ja 0,6 0,4 B B Elupaigatüüp on Puuduvad. Mõjutegurid Puuduvad. Elupaik Rammu järvikud (3160) säilinud 0,6 ha-l avalduvad loodusliku saarel. ja elupaigatüübi protsessina esinduslikkus (kinnikasvamine). kogu kaitsealal on keskmiselt B. kadastikud (5130) 10,9 10,9 B B Elupaigatüüp on Kadakatega kinnikasvamine. Meetmeid ei planeerita, säilinud 10,9 ha-l jäetakse alad looduslikule ja elupaigatüübi arengule. Levinud Koipsi esinduslikkus saarel. Ala on varasemlt kogu kaitsealal hajusalt karjatatud. on keskmiselt B. liigirikkad madalsood (7230) 3,7 3,7 C C Elupaigatüüp on Looduslikud tegurid Puuduvad. Märgatavat säilinud 3,7 ha-l (võsastumine). kuivenduse mõju elupaigale ja elupaigatüübi pole. Levinud rammu saarel. esinduslikkus Rootsi kukitsa kasvukoht. kogu kaitsealal on keskmiselt C. vanad loodusmetsad (9010*) 4,5 3,8 C C Elupaigatüüp on Looduslikud tegurid Puuduvad. Elupaik ainult säilinud 4,5 ha-l (koorepõletiku kahjutused). Rohusi saarel (lisa 4 foto 4). ja elupaigatüübi Peamiselt männid (üle 100 esinduslikkus a), esineb üksikuid vanu kogu kaitsealal pihlakaid. Esinduslikkust on keskmiselt B. hinnata uuel kaitsekorraldusperioodil, 32 välitöödel nähtavasti kõrgem esinduslikkus (varasem hinnang mõjutatud puistu vanusest). 33 Joonis 3. Kaitsealal kaardistatud kooslused. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2020. 34 3. KÜLASTUSKORRALDUS 3.1. OLEMASOLEV KÜLASTUSTARISTU, TÄHISED JA INFOTAHVLID Kaitseala on looduskaunis ning eriilmseliste saarte rohkuse tõttu hinnatud loodushuviliste ja puhkajate seas. Kaitseala külastatuim saar on Pedassaar, kus on RMK poolt loodud võimalused matkamiseks, telkimiseks ja lõkketegemiseks erinevates kohtades. Samuti on võimalik saarel puhkamiseks kasutada Pedassaare metsamaja (lisa 4 foto 8, joonis 4). Pedassaarel on kokku kolm lõkkekohaga telkimisala (lisa 4 foto 9, joonis 4), sh ühel alal metsamaja ja teisel loodusväärtusi tutvustav majake, kolm kuivkäimlat (edaspidi DC), üks nõlvalt ülesviiv trepp ja kaitseala infotahvel. Samuti on saarel 3,4 km pikkune matkarada (tähistatud värvimärgistega, laudrajata), mis kulgeb peamiselt mööda saare serva ning keskosa. Kuigi saarel on olemas kolm telkimisala, oli 2020. a märgata mitmes kohas ebaseaduslikke lõkkekohti (väiksemad eemaldati, üks suurem koos kilesaunaga vaja likvideerida, vt ptk 4.1.2.2) ning mitmeid telkijaid väljaspool ettevalmistatud kohti. Kuna saar on mandrile lähedal ja veesõidukid üha levinumad ning nendega on saarele lihtne randuda, ei ole saarel olev külastustaristu piisav külastuskoormuse vastu võtmiseks, mistõttu on vaja teha täiendavalt uusi telkimisalasid. Kavaga ei planeerita telkimisalasid konkreetsetesse kohtadesse, kuivõrd vastavad lahendused kujunevad projekteerimise käigus, mis kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga. Uute telkimisalade ja lõkkekohtadena tuleb kasutada praeguseid väljakujunenud ebaseaduslikke kohti, kuivõrd seal on juba eelnevalt mõjutatud ala looduslikku seisundit. Rammu saarel on külastustaristuna rajatud üks linnuvaatlustorn. Lisaks on saarel kaks tuletorni. Puidust madal linnuvaatlustorn paikneb vahetult Maajärve serval (avaneb vaade rannikulõukale ja rannaniidule). Renoveeritud tuletorn, millelt avaneb suurepärane vaade kogu saarele, asub saare lääneosas ning vana 2017. aastal murdunud tuletorn24 saare idaosas. Infotahvleid saarel ei leidu, kuid on olemas kolm kaitseala tähist, millest kaks on vaja välja vahetada vale liikumiskeelu ajavahemiku tõttu (lisa 4 foto 1). Saarele planeeritakse CoastNet Life projektiga koordineeritud 2140* elupaigatüübi taastamisalale tehtud tööde kohta infotahvlit, kus kirjeldatakse ka alal leiduvaid väärtuseid (joonis 5). Koipsi saarel ei ole külastustaristuna telkimisalasid rajatud, saare lõunaosas on külastajate jaoks rajatud üks DC (kuivkäimla). Kaitseala infotahvlid puuduvad, aga on üks kaitseala tähis, millel on paraku sihtkaitsevööndi asemel kirjas piiranguvöönd. Ühtlasi on silt ka amortiseerunud, mistõttu tuleb see välja vahetada. Saare lääneosas on eramaale rajatud ebaseaduslik (ehituskeeluvööndis, vastuolus kaitse-eeskirjaga) kilesaun koos lõkkekohaga, mis tuleb sealt eemaldada. Kaitsealal puudub külastustaristu Malusi ja Rohusi (sh Umblu) saartel. Malusite, Rohusi ja Koipsi saarte looduslikkuse säilitamiseks täiendavat külastustaristut käesoleva kavaga ka ei planeerita 24 Kolga lahes asuval Rammu saarel murdus vana tuletorn. Postimees. 2017. Kättesaadav https://www.postimees.ee/3982529/kolga-lahes-asuval-rammu-saarel-murdus-vana-tuletorn . 35 (joonised 6, 7 ja 8). Lisaks on väljaspool kaitseala Salmistu sadamasse püstitatud kaitseala kohta infotahvel, millel on kujutatud Pedassaarel olevat matkarada ja ühte lõkkekohta ning muid huvipunkte. Kuivõrd infotahvel ei paikne kaitsealal, siis käesoleva kavaga sealse infotahvli hooldust/eemaldamist ei planeerita. Kaitsealale jääb kolm riikliku kaitse all olevat muinsuskaitseobjekti – Rammu saare kalmistu ning kaks laevavrakki (Kihelkonna, Glückliche Ankunft). Rammu saare kalmistu viimane matus toimus 2020. aastal, peamiselt on kalmistule maetud saare elanikke25. Lähtuvalt ülaltoodust on kaitseala välispiir tähistatud vaid kahel saarel (Rammu ja Koipsi). Kokku on neli tähist, millest kolm on vale infoga ja amortiseerunud. Seega tuleb kaitseala tähistamisel need asendada. Samuti on vaja paigaldada kokku kolm uut kaitseala tähist Pedassaarele, Rohusile ja Lõuna-Malusile (joonised 6, 7 ja 8, tabel 5). Infotahvleid on Pedassaarel üks vahetult rannas (kujutatud matkarada, telkimisala jm huvipunkte) ning ülejäänud kolm saarel asuvas loodusväärtusi tutvustavas majakeses (linnustiku, loomastiku ja asustuse kohta). Täiendavate uute infotahvlite paigaldamist (kokku kaks) on planeeritud Rammu ja Koipsi saartele (täpsemalt ptk-s 4.1.2.1, joonis 5 ja 6). Visioon  Kaitseala väärtused on säilinud soodsas seisundis ja külastajad ei ole neid kahjustanud.  Külastajad on teadlikud, et kaitseala kaitstavaid väärtusi ei tohi kahjustada. Eesmärk  Kaisteala on tähistatud.  Puuduvad külastuse tagajärjel tekkinud olulised kahjud kaitsealustele liikidele, pesitsevatele lindudele ja rannikukooslustele ning taristule. Meede  Tähiste ja infotahvlite paigaldamine ning hooldus.  Ebaseaduslike ehitiste ja lõkkekohtade likvideerimine. 25 Kultuurimälestiste riiklik register. Kättesaadav: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=22297. 36 Joonis 4 Joonis 5 37 Joonis 6 Joonis 7 38  Joonis 8 Joonised 4-8. Külastustaristu, ebaseaduslikud ehitised ja olemasolevad/paigaldatavad tähised ning infotahvlid kaitsealal. Eesti põhikaart, Maa-amet, 2020. 39 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA TEGEVUSKAVA 4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS 4.1.1. SEIRED JA INVENTUURID 4.1.1.1. I NVENTUURID JA RIIKLIK SEIRE Kolga lahe loodus- ja linnualal või sellega osaliselt kattuval alal tehakse riikliku seiret aktiivselt või vähem aktiivsemalt 47 seirejaamas või mõõtekohas, kus seiratakse erinevaid elustikurühmi ja kooslusi. Oluline on jätkata riiklike seiretega, eriti lindude seiret, kuna kaitseala on teada ja tuntud oluline pesitsuspaik paljudele linnuliikidele (mh kaitsealused ja ohustatud). Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaagentuur. Tegevus toimub riikliku seirekava järgi. Ühtlasi on käesoleva kaitsekorralduskavaga planeeritud rändeperioodil lindude loendus. Kaitseala on oluline rändepeatuspaik paljudele linnuliikidele (alal olulised rändeaegsed toitumispaigad) ning kaitsekorralduskavas käsitletud rändajate arvukused ning nendele sätestatud kaitse-eesmärgid on tugevalt alahinnatud, mistõttu on vaja andmeid täpsustada. Muid riikliku seirekava väliseid elustiku ja koosluste inventuure kaitsealale käesoleval kaitsekorraldusperioodil ei planeerita. Rändlindude loendus kuulub II prioriteeti ning need on planeeritud 2025. aasta kevad- ja sügisperioodil ning 2030. aastal kevad- ja sügisperioodil. Korraldajaks on Keskkonnaamet. Elupaigatüüpide inventuuri tehakse jooksvalt ning korraldajaks on samuti Keskkonnaamet. 4.1.2. TARISTU 4.1.2.1. T ÄHISTE JA INFOTAHVLITE PAIGALDAMINE Kaitseala on enamuses tähistamata. Kaitsealale tuleb paigaldada kolm uut tähist ning asendada kolm olemasolevat tähist uutega, millel oleks õige vööndi nimetust ning liikumiskeeldu tähistav õige ajavahemik (1.04‒20.07 asemel peab olema 15.04‒15.07). Olemasolevad tähised on paigaldatud enne 2015. aastal kehtima hakanud kaitse-eeskirja, kus on muudetud ajavahemikke ja vööndeid. Paigaldatavate tähiste asukohad on toodud joonisel 4. Pärast paigaldamist peab tähiste seisukorda regulaarselt kontrollima ning vajadusel asendama kulunud, lõhutud või amortiseerunud tähised uutega Tegemist on I prioriteedi tööga. Kaitseala tähistamist korraldab RMK. Kaitseala tähistamine on planeeritud 2022. aastal. Kaitsealale on planeeritud ühe infotahvli paigaldamine Rammu (joonis 5) ning teise Koipsi saarele (joonis 6). Rammu ja Koipsi saartele paigaldatavatele infotahvlitele tuleb lisada kaitsekorda 40 puudutav info (lubatud/keelatud tegevused), saare olulisemad kaitstavad loodusväärtused ning ainult Rammu saarele ka liikumiskeelu ajal (Rammu sihtkaitsevööndis 15. aprillist 15 juulini) külastajate suunamiseks mõeldud liikumisrajad (läbib osaliselt ka Rammu piiranguvööndit). Liikumisradade tähistamise vajadus tuleneb kehtestatud kaitsekorrast, mille kohaselt on inimeste viibimine Rammu sihtkaitsevööndis 15. aprillist kuni 15. juulini keelatud, välja arvatud seal asuva kalmistu külastamisel ja liikumisel selleks ettenähtud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud rajal. Vastavad liikumisrajad tuleb tähistada ka looduses (nt värvimärgised puudel). Pärast paigaldamist peab infotahvli seisukorda regulaarselt kontrollima ning vajadusel asendama kulunud, lõhutud või amortiseerunu infotahvel uuega. Koipsi saarel uue infotahvli paigaldamineon II prioriteedi töö. Rammu saarele liikumisradadega infotahvli paigaldamine ning liikumisradade looduses tähistamine on I prioriteedi töö. Koipsile ja Rammule infotahvlite paigaldamist korraldab RMK koostöös KeA-ga. Infotahvlite paigaldamine Koipsi ja Rammu saartele ning Rammu saarel liikumisradade tähistamine looduses on planeeritud 2022. aastal. Lisaks on Projekti CoastNet Life raames planeeritud Rammu saarele taastatud 2140* elupaigatüübi alale infotahvli paigaldamist (korraldab KeA, joonis 5), milles kujutatakse alal esinevaid väärtuseid ning taastatud ala. Kuivõrd selle infotahvli paigaldamine on projektipõhiselt kaitsealal eelnevalt planeeritud, siis käesolevas kaitsekorralduskavas kajastatakse seda põgusalt tegevuskavas tabelis 5. 4.1.2.2. O LEMASOLEVA TARISTU HOOLDUS NING UUTE RAJAMINE Olemasolevat külastustaristut, mis peamiselt paikneb Pedassaarel, tuleb regulaarselt hooldada. DC-sid tuleb suveperioodil tihedamini tühjendada ning telkimisaladel tuleb telkijatest maha jäänud praht ära korjata ning prügikaste tihedamini koristada, kuna juunis saart külastades oli märgata selles osas puudujääke. Samuti on tõenäoliselt lähiaastatel vaja olemasolevaid telkimis- ja lõkkekohti põhjalikumalt hooldada (nt katkiste pinkide väljavahetamine) ning külastuskoormuse hajutamiseks ka täiendavate telkimisalade ja lõkkekohtade rajamine (lahendatakse vastava rekonstrueerimise projektiga). Tegemist on II prioriteedi töödega. Kaitsealal olemasolevat taristut hooldab ja uute rajamist korraldab kaitsekorraldusperioodil RMK. 4.1.2.3. E BASEADUSLIKE EHITISTE JA LÕKKEKOHTADE LIKVIDEERIMINE Pedassaarele ja Koipsi saarele on rajatud kaitse-eeskirjaga vastuolus olevad ning ehituskeeluvööndisse paiknevad kilesaunad koos lõkkekohtadega. Koipsi saarel paikneb kilesaun koos lõkkekohaga eramaal ning selle peab likvideerima eramaa omanik. Pedassaarel on kilesaun tervikuna riigimaal ning selle likvideerimise korraldab RMK. 41 Tegemist on II prioriteedi töödega. Pedassaarel kilesauna likvideerimist korraldab RMK ning see on planeeritud 2022. aastal. Koipsi saarel asuva kilesauna likvideerimise korraldab eramaa omanik (vastava märgukirja alusel) hiljemalt 2022. aastaks. Lisaks on Pedassaarele paar aastata tagasi suurema tormiga kandunud avamere kalakasvatussump (lisa 4 foto 6), mis paikneb saare lõunaosas riigimaal. Varasemalt on püütud kalakasvatussumpa saarelt minema vedada, kuid tulutult. Kuivõrd kalakasvatussumba omanikul puudub huvi objekti eemaldamise vastu ning see rikub maastikuilmet ega ole ka kaitse-eeskirjaga kooskõlas, siis nähakse käesolevas kavas kalakasvatussumba eemaldamist ette talgute korraldamisega. Tõenäoliselt on tegemist üsna mahuka ja keerulise ettevõtmisega, mistõttu planeeritakse seda teostada kaitsekorraldusperioodil pikema aja jooksul. Tegemist on II prioriteedi töödega ning talguid korraldab Keskkonnaamet koostöös RMK-ga. Kalakasvatussumba eemaldamise talgud on planeeritud 2022‒2026. 4.1.3. TAASTAMIS- JA HOOLDUSTÖÖD 4.1.3.1. KUKEMARJA LUIDETE TAASTAMINE NING RANNANIITUDE HOOLDAMINE JA TAASTAMINE Kaitsealal on Rammu ja Koipsil saartel levinud kooslus kukemarja luited (2140*). Varasemalt on Rammu saarel 2140* kooslust ka taastatud ~4 ha-l. CoastNet Life projekti raames on planeeritud täiendavalt ~7,5 ha-l 2140* elupaiga taastamist Rammu saarel. Taastamistööde raames planeeritakse aladelt eemaladada enamus puistust, valdalt männid ja kadakad. Kukemarja luidetele ei ole kavaga ega projektiga planeeritud karjatamist. Karjatamine ei ole vajalik, kuna kooslusel on vähe rohukamarat ning kukemarja kariloomad meeleldi ei söö. Karjatamine ei mõjuta ka koosluse üldist looduskaitselist väärtust (erinevalt rannaniitudest). Seega on pigem oluline, et pärast taastamistööde lõppemist toimuks aladel pidev mändide ja kadakate juurdunud järelkasvude eemaldamine. Tegemist on I prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet projekti CoastNet Life raames. Töid planeeritakse aastatel 2021‒2024. Käesoleva kavaga planeeritakse rannaniitude (~37,2 ha-l) hooldusesse võtmist. Hooldustööd on planeeritud nii Rammu (suurem ala) kui ka Koipsi saartel. Varasemalt on mõlemad saared olnud praktiliselt lagedaks karjatatud ning seetõttu olnud ka avamaastike rohkuse tõttu olulised kahlajatele ja teistele värvulistele ning samuti rändepeatuspaigana paljudele veelindudele ja kurvitsalistele. Kaitseala rannaniidud on võimalik keskmiste jõupingutegsa hooldusesse võtta, kuivõrd need on hästi säilinud (pole puistuga kinnikasvanud). Mõningates kohtades on vajalik puude ja põõsaste eemaldamine. Samuti tuleks rannaniidult eemaldada roogu (eriti saarel asuval kirdepoolsel rannaniidul), kuid siinkohal tuleb enne tööde alustamist kindlasti jälgida, et rannikulõugaste ja rannaniidu piiril olevaid roostikualasid ning neis pesitsevatele liikidele jääks kindlasti alles sobivad tuumikalad. Töid tuleb teostada talveperioodil ning niidetud roog tuleks 42 alalt eemaldada, et orgaanika märgalale ei koguneks. Nende alale jätmine tekitab täiendavaid varitsuskohti ka väikekiskjatele. Rannaniitude hooldamisel on oluline esialgu suurema loomkoormusega karjatamise ennistamine (vajadusel ka niitmine), mis hoiab ära roo pealkasvu. Tõenäoliselt on hilisem karjatamishuvliste leidmine raske, kuivõrd seni ei ole õnnestunud saartele kedagi leida. Kaitsekorralduskavas planeeritakse tegevust lähtuvalt kaitse-eesmärkide täitmise vajadusest. Rannaniitude hooldamine on saartel äärmiselt oluline linnustiku mitmekesisuse ning pesitsusedukuse tagamisel. Seire tulemused näitavad, et kaitse-eesmärgiks olevate liikide puhul on arvukused vähenenud. Selle üheks põhjuseks on elupaikade degradeerumine, mistõttu on äärmiselt oluline taastada linnustiku jaoks olulised pesitsus- ja peatuspaigad, et ennistada alal varasemalt esinenud linnurikkus. Tegemist on II prioriteedi töödega, mida korraldab Keskkonnaamet. Tegemist on jooksva tegevusega, mida planeeritakse aastatel 2021‒2030. Joonis 9. Kaitsekorralduskavaga planeeritud koosluste taastamis- ja hooldustööd. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet, 2020. 43 4.1.3.2. V ÄIKEKISKJATE ARVUKUSE OHJAMINE Kaitsealal on varasemalt olnud lindude liigirikkus ja arvukus kõrge, kuid nüüdseks on see tunduvalt madalam (vt tabel 2). Siikohal on määravaks osutunud väikekiskjate (rebane, mink, kährik) arvukuse kasv sisuliselt kõikidel saartel. Tõenäoliselt on väikekiskjad saartele liikunud jääperioodil või ujunud (nt mink). Väikekiskjad söövad mune, noorlinde ja ühtlasi ka täiskasvanud linde, mõjutades seeläbi oluliselt pesitsusedukust ning üldist arvukust. Väikekiskjatele on jahti peetud kaitsealal alates 2016. aastast (tabel 4). Jahti peetakse Rammu, Koipsi, Lõuna-Malusi ja Rohusi saartel. Pedassaarel ei peeta jahti, kuivõrd see ei oma niivõrd olulist tähtsust haudelinnustiku seisukohalt (külastatavuse tõttu). Edaspidi tuleb järjepidevalt jahti pidada kogu kaitsekorraldusperioodi vältel (v.a liikumiskeelu ajal) kõikidel saartel (v.a Pedassaar). Samuti tuleb kontrollida, et saartel, kus viimase jahi käigus väikekiskjaid ei täheldatud (Lõuna-Malusi, Rohusi), neid sinna vahepeal ei siirduks. Viimati saadi 2020. aastal toimunud jahi käigus kätte üks rebane ja kaks kährikut Rammu ja kaks kährikut Koipsi saartelt (tabel 4). On üsna tõenäoline, et väikekiskjate arvukuse piiramise (soovitatavalt null isendit kaitsealal) järgselt hakkab ka lindude liigrikkus ja arvukus tõusma. Tõenäoliselt ei õnnestu korraga kõiki väikekiskjaid saarelt kätte saada (peituvad), seega võivad üksikud isendid jääda saartele uitama, mistõttu on ka oluline, et jahti peetakse ning saari kontrollitakse regulaarselt. Tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab Keskkonnaamet koostöös kohaliku jahimaarentnikuga. Tegemist on kogu kaitsekorraldusperioodi kestva tegevusega. Tabel 4. Väikekiskjate arvukuse ohjamine kaitsealal 2016-2020 aastatel. Aasta Rammu Koipsi Lõuna-Malusi Rohusi 2016 7 rebast, 1 kährik 2 rebast - - 2017 2 rebast, 1 kährik 1 rebane - - 2018 6 rebast jaht kährikule - jaht kährikule ebaõnnestus ebaõnnestus 2019 9 rebast, 2 4 kährikut, 1 1 mink 2 kährikut kährikut rebane 2020 1 rebane, 2 2 kähirkut saar puhas saar puhas kährikut 4.1.4. EESKIRJAD, KAVAD 4.1.4.1. K AITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE JA UUENDAMINE , KAITSE - EESKIRJA MUUTMINE Kaitsekorralduskava eesmärgid on seatud kümneks aastaks. 2025. aastal tuleb hinnata esimese perioodi tulemuslikkust (väärtuste seisundit ning katvust). Kaitsekorraldusperioodi lõpus viiakse läbi kaitse tulemuslikkuse hindamine ning koostatakse uus kaitsekorralduskava järgnevaks kümneks aastaks. Kehtiv kaitse-eeskiri on vastu võetud 12.11.2015 kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega nr 116 ning see on ajakohane. Samas on kaitse-eeskirja ühe kaitse-eesmärgina 44 tõenäoliselt inimliku eksimuse tagajärjel kantud laanepüü (liiki pole kunagi kaitseala täheldatud, pole alal sobivaid elupaiku), mistõttu tehakse kavaga ettepanek liigi eemaldamiseks nii kaitseala kui ka linnuala kaitse-eesmärkidest. Kaitsekorralduskava vahehindamine on planeeritud 2025. aastal, 2030. aastasse on planeeritud uue kaitsekorralduskava koostamine ning tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab Keskkonnaamet. Kaitse-eesmärkide muutmine on planeeritud 2030. aastal ning tegemist on II prioriteedi tööga, mida korraldab Keskonnaamet. 45 4.2. TEGEVUSKAVA Tegevuskava tabelisse (alljärgnev tabel 5) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Tabel 5. Tegevuskava Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Inventuurid, seired, uuringud Eluslooduse mitmekesisuse (sh Riiklik seire KAUR26 haudelinnustik) ja 4.1.1.1 koosluste seire I X X X X X X X X X X Rändlindude loendused kevad- Inventuur KeA27 ja sügisperioodil 4.1.1.1 kaitsealal II X X Hooldus, taastamine ja ohjamine Kukemarja luidete Taastamine ja/või taastamine (~7,5 KeA hooldustööd 4.1.3.1 ha) I X X X X 26 Keskkonnaagentuur 27 Keskkonnaamet 46  Rannaniitude Taastamine ja/või hooldamine (~37,2 KeA hooldustööd 4.1.3.1 ha) II X X X X X X X X X X Väikekiskjate arvukuse ohjamine Taastamine ja/või KeA kogu kaitsealal (v.a hooldustööd 4.1.3.2 Pedassaar) I X X X X X X X X X X Taristu Tähiste paigaldamine (3 Kaitsealuste objektide RMK28 uut, 3 asendada) ja tähistamine 4.1.2.1 hooldus I X Infotahvli paigaldamine (2 tk) Rammu ja Koipsi Külastajate teavitamine RMK/KeA saartele ning 4.1.2.1 hooldus II/I29 X Liikumisradade tähistamine Külastajate teavitamine RMK/KeA Rammu saarel 4.1.2.1 I X Olemasoleva taristu hooldus ja uute Külastustaristu hooldamine RMK rajamine 4.1.2.2. II X X X X X X X X X X CoastNet Life projektiga taastatud Külastajate teavitamine KeA 2140* elupaiga 4.1.2.1 alale infotahvli II X 28 Riigimetsa Majandamise Keskus 29 Rammu saarele infotahvli paigaldamine on I prioriteedi tegevus. 47  paigaldamine ja hooldus Ebaseadusliku kilesauna ja lõkkekoha Ebaseaduslike ehitiste RMK/maao likvideerimine likvideerimine manik Pedassaarel ja 4.1.2.3 Koipsil II X Ebaseadusliku avamere Ebaseaduslike ehitiste kalakasvatussumba KeA/RMK likvideerimine likvideerimine 4.1.2.3 talgute korras II X X X X X Kavad, eeskirjad Kaitsekorralduskav a vahehindamine ja Tegevuskava KeA 4.1.4.1 uuendamine I X X Kaitse-eesmärkide Kaitse-eeskiri KeA 4.1.4.1 muutmine II X 48 5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on seired, inventuurid ja paikvaatlused ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Tulemuslikkuse hindamiseks on vaja kaitsealal tehtavad tööd dokumenteerida. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpus koostatakse kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamine tehakse 2025. aastal ning kava täitmise analüüs 2030. aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas. Kaitse- eesmärgiks olevate liikide seisundit hinnatakse tema arvukuse, leiukoha pindala ja seisundi järgi. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui kaitse-eesmärgiks oleva liigi leiukoha pindala või arvukus on jäänud samaks või suurenenud ning liigi seisund hoiualal on soodne. Kaitsekorraldus on olnud tulemuslik, kui hoiu- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide arvukus on sama või suurem ja elupaigad on säilinud või laienenud ning liikide väärtus jäänud samale tasemele või tõusnud. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui on saavutatud tabelis 3 seatud eesmärgid. Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskava tabelis 4 planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused ning viidud läbi seired. Kaitseala kaitse- eesmärgiks olevate liikide ning alal leiduvate kaitsealuste liikide kohta on olemas ajakohased andmed. Kõikide valdkondade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ning nende arvulised väärtused on esitatud tabelis 6. Tabelis on esitatud vastavate kaitseväärtuse kohta ülevaatlikult kaitsetegevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud kriteeriumid ning nende lähte- ja sihtväärtused. 49 Tabel 6. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 2.1.1 Alk Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik Hindamise aluseks on riiklik pesitseb. pesitseb kaitsealal. kasutab kaitseala seire. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 1˗2 p. 2.1.1 Hahk Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab ala Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb ja peatub rändel pesitsemiseks ja rändel, kus rändel. kaitseala. arvukus on pesitsevatel vähemalt 250 p ja rändel 70 i. 2.1.1 Jõgitiir Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitsealal. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 80˗85 p. 2.1.1 Jääkoskel Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb, peatub rändel ja pesitsemiseks, rändel ja rändel, talvitub. talvitub kaitseala. talvitujal, kus arvukus on vastavalt vähemalt 2˗5 p, 30˗40 i ja koos rohukosklaga talvitujate arvukus 605 i. 2.1.1 Kormoran Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitsealal. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 3400 p. 2.1.1 Kühmnokk-luik Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb, talvitub. pesitseb ja talvitub pesitsemiseks ja kaitseala. talvitumisel, kus arvukus on 50  pesitsejatel vähemalt 20˗25 p ja talvitujal 85 i. 2.1.1 Kivirullija Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitsealal. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 1 p. 2.1.1 Laanepüü - - - Liiki ei ole kordagi kaitsealal kohatud. Sobilikke elupaiku kaitsealal pole. Kaitse- eesmärke seetõttu ei sätestata. Tuleb eemaldada kaitse-eesmärkidest. 2.1.1 Liivatüll Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala rändel Hindamise aluseks on riiklik pesitseb, peatub pesitseb ja peatub rändel ning pesitsemiseks, kus seire. rändel. kaitseala. arvukus on vähemalt 15˗20 p. 2.1.1 Merivart Liik peatub rändel. Liik kasutab kaitseala Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. rändel. rändel. 2.1.1 Punajalg-tilder Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala rändel Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb ja peatub rändel ning pesitsemiseks, kus rändel. kaitseala. arvukus on vähemalt 3˗5 p. 2.1.1 Randtiir Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitsealal. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 60 p. 2.1.1 Rohukoskel Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb, peatub rändel ja pesitsemiseks, rändel ja rändel, talvitub. talvitub kaitseala. talvitumisel, kus arvukus on vastavalt vähemalt 4˗5 p, 70 51  i ja koos jääkosklaga talvitujate arvukus 605 i. 2.1.1 Ristpart Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitsealal. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 3˗4 p. 2.1.1 Rääkspart Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala rändel Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb ja peatub rändel ning pesitsemiseks, kus rändel. kaitseala. arvukus on vähemalt 3˗5 p. 2.1.1 Sinikael-part Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb, peatub rändel ja rändel, talvitumisel ning rändel, talvitub. talvitub kaitseala. pesitsemiseks, kus arvukus on vähemalt 4˗6 p. 2.1.1 Sõtkas Arvukus, liik peatub Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala rändel Vaata eelmist selgitust. rändel, talvitub. peatub rändel ja talvitub ja talitumisel, kus arvukus kaitseala. on vähemalt 30 i rändel ja 40 i talvitujal. 2.1.1 Tumetilder Arvukus, liik peatub Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala rändel Vaata eelmist selgitust. rändel. peatub rändel kaitseala.. ja arvukus on vähemalt 10 i. 2.1.1 Tutkas Arvukus, liik peatub Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab ala rändel ja Vaata eelmist selgitust. rändel. peatub rändel kaitseala. arvukus on vähemalt 5 i. 2.1.1 Tuttvart Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab ala talvitumisel Vaata eelmist selgitust. pesitseb, peatub pesitseb, peatub rändel ja ning pesitsemiseks ja rändel, rändel, talvitub. talvitub kaitseala. kus arvukus on pesitsejatel vähemalt 10˗25 p ja rändel 70 i. 52 2.1.1 Tõmmukajakas Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitseala. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 1 p. 2.1.1 Tõmmuvaeras Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb, talvitub. pesitseb ja talvitub pesitsemiseks ja kaitseala. talvitumisel, kus arvukus on pesitsejatel vähemalt 4˗6 p ja talvitujal 240 i. 2.1.1 Veetallaja Arvukus, liik peatub Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala rändel Vaata eelmist selgitust. rändel. peatub rändel kaitseala. ja arvukus on vähemalt 4˗5 i. 2.1.1 Väiketiir Arvukus, liik Arvukus ei tohi väheneda, Liik kasutab kaitseala Vaata eelmist selgitust. pesitseb. pesitseb kaitseala. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 3 p. 2.1.1 Hallhüljes Arvukus. Arvukus on säilinud. Liigi arvukus on vähemalt Hindamise aluseks riiklik 40 isendit. seire (lennuloendus). 2.1.1 Rand-kirburohi Kasvukoht. Liigi kasvukohad on Liigi kasvukohad on Hindamise aluseks säilinud. säilinud (luitekooslused) kohapealne vaatlus. 2.1.1 Rand-seahernes Liigi esinemine, Liiki esineb kaitsealal ja Liigi kasvukohad on Vaata eelmist selgitust. kasvukoht. kasvukohad on säilinud. säilinud ja liik esineb kaitsealal. 2.1.1 Roosa merikann Kasvukoht. Liigi teadaoleva kasvukoha Liigi teadaolev kasvukoht Vaata eelmist selgitust. pindala ei tohi väheneda. on säilinud 1,1 ha-l. 2.1.1 Rootsi kukits Arvkus, kasvukoht.. Arvukus ja kasvukoha Liigi teadaolev kasvukoht Vaata eelmist selgitust. pindala ei tohi väheneda. on säilinud 0,72 ha-l ja arvukus on 100 isendit. 53 2.1.1 Põhjatarn Leiukoht. Liigi teadolev kasvukoht. Liigi teadolev kasvukoht on Vaata eelmist selgitust. säilinud. 2.1.1 1110 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud Hinnatakse vastavalt esinduslikkus. ole vähenenud. 431,2 ha-l ja elupaigatüübi vajadusele jooksvalt esinduslikkus kogu kohapealsel vaatlusel. kaitsealal on keskmiselt C. 2.1.1 1150* Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 4 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B. 2.1.1 1170 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 0,1 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus . ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi. esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B 2.1.1 1210 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 3,7 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B. 2.1.1 1620 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. 17,2 ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt A. 2.1.1 1630* Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. 37,5 ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B. 2.1.1 1640 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 1,3 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi 54  esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt C. 2.1.1 2120 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 6,6 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt C. 2.1.1 2140* Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 36 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt A. 2.1.1 2180 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. 81,7 ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt C. 2.1.1 3160 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 0,6 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B. 2.1.1 5130 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. 10,9 ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B. 2.1.1 7230 Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 3,7 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus. ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt C. 2.1.1 9010* Pindala, Pindala ja esinduslikkus ei Elupaigatüüp on säilinud 4,5 Vaata eelmist selgitust. esinduslikkus ole vähenenud. ha-l ja elupaigatüübi 55 esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt B. 56 LISAD LISA 1. KOLGA LAHE MAASTIKUKAITSEALAL JA HOIUALAL KEHTIV KAITSEKORD Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.11.2015 nr 116 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Kolga lahe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulikke maastikke ja kooslusi ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, rannikulõukad (1150*), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (2120), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning vanad loodusmetsad (9010*); 3) kaitsealuseid linnuliike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 20.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need on tutkas (Philomachus pugnax), veetallaja (Phalaropus lobatus), randtiir (Sterna paradisaea), jõgitiir (Sterna hirundo) ja väiketiir (Sterna albifrons); 4) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), liivatüll (Charadrius hiaticula), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 5) rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need on sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran (Phalacrocorax carbo) ja hahk (Somateria mollissima); 6) loomaliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. See on hallhüljes (Halichoerus grypus); 7) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on rand-kirburohi (Polygonum oxyspermum), põhjatarn (Carex mackenziei), rootsi kukits (Cornus suecica), rand-seahernes (Lathyrus japonicus) ja roosa merikann (Armeria maritima subsp. elongata). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kaberneeme, Koipsi, Rammu ja Rohusi külas ning Kuusalu vallas Salmistu külas. (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused 57  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis. (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohtades on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul teadus- ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel. (3) Jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsatöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel. (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ning jahipidamine § 12 punktis 4 sätestatud ajal Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis. (5) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud § 12 punktis 4 sätestatud ajal Malusi ja Rohusi sihtkaitsevööndis. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk Sihtkaitsevöönd § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks ning liikide ja nende elupaikade kaitseks. (2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Malusi sihtkaitsevöönd; 2) Koipsi sihtkaitsevöönd; 58  3) Kolga lahe sihtkaitsevöönd; 4) Rammu sihtkaitsevöönd; 5) Rohusi sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk (1) Malusi ja Rohusi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väikesaarte ja neid ümbritseva mereala ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina, kaitstavate liikide kaitse ning lindude pesitsuse ja rände ajal rahu tagamine. (2) Rammu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laiakari ja Allu väikesaare koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ja pesitsevate lindude kaitse ning Rammu saarel kukemarjanõmmede säilitamine ja taastamine, rannaniitude, kadastike ja liigirikaste madalsoode kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ja taastamine ning rannikuelupaikade kaitse. (3) Koipsi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on luiterandade, rannaniitude ja kadastike kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine, taastamine ja kaitse ning rannikuelupaikade kaitse. (4) Kolga lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Koipsi ja Rammu saart ümbritseva mereala ökosüsteemide kaitse loodusliku protsessina ning lindudele pesitsuse ja rände ajal rahu tagamine. § 10. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine. (2) Malusi, Rammu, Rohusi ja Kolga lahe sihtkaitsevööndis on lubatud sõita ujuvvahendiga kiirusega kuni viis sõlme. Ujuvvahendiga sõitmine kiirusega üle viie sõlme on lubatud järelevalve- ja päästetöödel. (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste ja elupaigatüüpide säilitamiseks ja vajaduse korral ka taastamiseks vajalik tegevus Rammu ja Koipsi saarel; 3) metsakoosluste kujundamine Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja täiuse kohta; 4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalikud tööd Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis; 5) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 6) roo ja adru varumine. § 11. Vajalik tegevus (1) Kaitseala sihtkaitsevööndis asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik lammaste karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ning vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. (2) Kaitseala esmatähtsa elupaigatüübi kukemarjanõmme säilitamiseks ja osatähtsuse suurendamiseks on vajalikud hooldus- ja taastamistööd, sealhulgas männikute kujundusraie, pindala vähendamine ja vajaliku suurusega häilude rajamine. § 12. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta rajatiste ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul; 4) inimeste viibimine Malusi, Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning Rammu sihtkaitsevööndis asuva kalmistu külastamisel ja liikumisel selleks ettenähtud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud rajal. 59  4. peatükk Piiranguvöönd § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit: 1) Koipsi piiranguvöönd; 2) Pedassaare piiranguvöönd; 3) Rammu piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja taastamine. § 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 2) ehitiste püstitamine; 3) roo varumine külmumata pinnaselt. § 16. Vajalik tegevus Piiranguvööndis asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik lammaste karjatamine ning vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 17. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul turberaie Pedassaare piiranguvööndis; 6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 19. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrus nr 57 „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 20. Menetluse läbiviimine Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 5. oktoobri 2010. a käskkirjaga nr 1391 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5. § 21. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 60 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Ala on kaitse alla võetud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 „Uute alade looduskaitse alla võtmisest”. Kaitseala nimetati maastikukaitsealaks ning selle kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 15 kuulub kaitseala Kolga lahe linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 123 Kolga lahe loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes Marko Pomerants Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Looduskaitseseadus Vastu võetud 21.04.2004 RT I 2004, 38, 258 jõustumine 10.05.2004 /.../ 3. peatükk KAITSE KORRALDAMINE § 14. Üldised kitsendused (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) [kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 61 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] (2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. (3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. (5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] /.../ 5. peatükk HOIUALAD § 32. Hoiuala (1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. (3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. (4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. (41) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009] (5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1 Vastu võetud 16.06.2005 nr 144 RT I 2005, 38, 300 jõustumine 10.07.2005 62 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust. § 1. Harju maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk (1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad: /.../ 6) Kolga lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja kormoran (Phalacrocorax carbo); 63 LISA 2. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk 30 Ohutegur Meede Oodatud tulemus aasta perspektiivis kaitsekorraldusperi oodi lõpus 2.1.1 Alk Liik Väikekiskjad. Väikekiskjakte Liik kasutab kaitseala (mh mink) kasutab kaitseala pesitsemiseks ja arvukus arvukuse pesitsemiseks ja on vähemalt 1˗2 p. ohjamine. arvukus on vähemalt 1˗2 p. 2.1.1 Hahk Liik kasutab ala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab ala pesitsemiseks ja rändel, arvukuse pesitsemiseks ja kus arvukus on ohjamine. rändel, kus arvukus pesitsevatel vähemalt on pesitsevatel 250 p ja rändel 70 i. vähemalt 250 p ja rändel 70 i. 2.1.1 Jõgitiir Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks ja arvukus arvukuse kaitseala on vähemalt 80˗85 p. ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 80˗85 p. 2.1.1 Jääkoskel Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab pesitsemiseks, rändel ja kaitseala talvitujal, kus arvukus pesitsemiseks, rändel on vastavalt vähemalt ja talvitujal, kus 2˗5 p, 30˗40 i ja koos arvukus on vastavalt rohukosklaga talvitujate vähemalt 2˗5 p, arvukus 605 i. 30˗40 i ja koos rohukosklaga talvitujate arvukus 605 i. 2.1.1 Kormoran Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks ja arvukus arvukuse kaitseala on vähemalt 3400 p. ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 3400 p. 2.1.1 Kühmnokk- Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab luik pesitsemiseks ja kaitseala talvitumisel, kus pesitsemiseks ja arvukus on pesitsejatel talvitumisel, kus vähemalt 20˗25 p ja arvukus on talvitujal 85 i. pesitsejatel vähemalt 64  20˗25 p ja talvitujal 85 i. 2.1.1 Kivirullija Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks ja arvukus arvukuse kaitseala on vähemalt 1 p. ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 1 p. 2.1.1 Laanepüü - Puuduvad. Puuduvad. - 2.1.1 Liivatüll Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab rändel ning arvukuse kaitseala rändel ning pesitsemiseks, kus ohjamine. pesitsemiseks, kus arvukus on vähemalt arvukus on vähemalt 15˗20 p. 15˗20 p. 2.1.1 Merivart Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab rändel. kaitseala rändel. 2.1.1 Punajalg- Liik kasutab kaitseala Elupaiga Rannaniidu Liik kasutab tilder rändel ning degradeerumin hooldamine kaitseala rändel ning pesitsemiseks, kus e. karjatamisel.V pesitsemiseks, kus arvukus on vähemalt 3˗5 Väikekiskjad. äikekiskjate arvukus on vähemalt p. arvukuse 3˗5 p. ohjamine. 2.1.1 Randtiir Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks ja arvukus arvukuse kaitseala on vähemalt 60 p. ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 60 p. 2.1.1 Rohukoskel Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks, rändel ja arvukuse kaitseala talvitumisel, kus ohjamine. pesitsemiseks, rändel arvukus on vastavalt ja talvitumisel, kus vähemalt 4˗5 p, 70 i ja arvukus on vastavalt koos jääkosklaga vähemalt 4˗5 p, 70 i talvitujate arvukus 605 i. ja koos jääkosklaga talvitujate arvukus 605 i. 2.1.1 Ristpart Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks ja arvukus arvukuse kaitseala on vähemalt 3˗4 p. ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 3˗4 p. 65 2.1.1 Rääkspart Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab rändel ning arvukuse kaitseala rändel ning pesitsemiseks, kus ohjamine. pesitsemiseks, kus arvukus on vähemalt 3˗5 arvukus on vähemalt p. ˗5 p. 2.1.1 Sinikael- Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab part rändel, talvitumisel ning arvukuse kaitseala rändel, pesitsemiseks, kus ohjamine. talvitumisel ning arvukus on vähemalt 4˗6 pesitsemiseks, kus p. arvukus on vähemalt 4˗6 p. 2.1.1 Sõtkas Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab rändel ja talitumisel, kus kaitseala rändel ja arvukus on vähemalt 30 talitumisel, kus i rändel ja 40 i talvitujal. arvukus on vähemalt 30 i rändel ja 40 i talvitujal. 2.1.1 Tumetilder Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab rändel ja arvukus on kaitseala rändel ja vähemalt 10 i. arvukus on vähemalt 10 i. 2.1.1 Tutkas Liik kasutab ala rändel Elupaikade Väikekiskjate Liik kasutab ala ja arvukus on vähemalt degradeerumin arvukuse rändel ja arvukus on 5 i. e. ohjamine. vähemalt 5 i. Väikekiskjad. Rannaniidu hooldamine karjatamisel. 2.1.1 Tuttvart Liik kasutab ala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab ala talvitumisel ning arvukuse talvitumisel ning pesitsemiseks ja rändel, ohjamine. pesitsemiseks ja kus arvukus on rändel, kus arvukus pesitsejatel vähemalt on pesitsejatel 10˗25 p ja rändel 70 i. vähemalt 10˗25 p ja rändel 70 i. 2.1.1 Tõmmukaja Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab kas pesitsemiseks ja arvukus kaitseala on vähemalt 1 p. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 1 p. 2.1.1 Tõmmuvaer Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab as pesitsemiseks ja Elupaikade arvukuse kaitseala talvitumisel, kus ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on pesitsejatel Rannaniidu talvitumisel, kus 66  vähemalt 4˗6 p ja degradeerumin hooldamine arvukus on talvitujal 240 i. e. karjatamisel pesitsejatel vähemalt (säilitada 4˗6 p ja talvitujal 240 piisavalt i. roostikku). 2.1.1 Veetallaja Liik kasutab kaitseala Puuduvad. Puuduvad. Liik kasutab rändel ja arvukus on kaitseala rändel ja vähemalt 4˗5 i. arvukus on vähemalt 4˗5 i. 2.1.1 Väiketiir Liik kasutab kaitseala Väikekiskjad. Väikekiskjate Liik kasutab pesitsemiseks ja arvukus arvukuse kaitseala on vähemalt 3 p. ohjamine. pesitsemiseks ja arvukus on vähemalt 3 p. 2.1.2 Hallhüljes Liigi arvukus (40 Puuduvad. Puuduvad. Liigi arvukus (40 isendit) on säilinud. isendit) on säilinud. 2.1.3 Rand- Kasvukohana sobilike Puuduvad. Puuduvad. Kasvukohana kirburohi luitekoosluste säilimine. sobilike luitekoosluste säilimine. 2.1.3 Rand- Liigi kasvukohad on Puuduvad. Puuduvad. Liigi kasvukohad on seahernes säilinud ja liik esineb säilinud ja liik esineb kaitsealal. kaitsealal. 2.1.3 Roosa Liik teadaolev Ehitustegevus. Tingimuste Liigi teadaolev merikann kasvukoht säilinud 1,1 seadmine või kasvukoht on ha-l. ehitustegevuse säilinud 1,1 ha-l. mitte lubamine. 2.1.3 Rootsi Liigi teadaolev Puuduvad. Puuduvad. Liigi teadaolev kukits kasvukoht on säilinud kasvukoht on 0,72 ha-l ja liigi arvukus säilinud 0,72 ha-l ja on säilinud (100 liigi arvukus on isendit). säilinud (100 isendit). 2.1.3 Põhjatarn Liigi teadaolev Rannaniidu Rannaniidu Liigi teadaolev kasvukoht on säilinud. degradeerumin hooldamine. kasvukoht on e. säilinud. 2.2 1110 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 431,2 ha-l ja säilinud 431,2 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu 67  kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on C. keskmiselt C. 2.2 1150* Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 4 ha-l ja säilinud 4 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on B. keskmiselt B. 2.2 1170 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 0,1 ha-l ja säilinud 0,1 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on B. keskmiselt B. 2.2 1210 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 3,7 ha-l ja säilinud 3,7 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on B. keskmiselt B. 2.2 1620 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 17,2 ha-l ja säilinud 17,2 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on A. keskmiselt A. 2.2 1630* Elupaigatüüp on Rannaniidu Hooldamine Elupaigatüüp on säilinud 37,5 ha-l ja seisundi karjatamisel. säilinud 37,5 ha-l ja elupaigatüübi degradeerumin Roostiku elupaigatüübi esinduslikkus kogu e eemaldamine. esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt (roostumine). kaitsealal on B. keskmiselt B. 2.2 1640 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 1,3 ha-l ja säilinud 1,3 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on C. keskmiselt C. 2.2 2120 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 6,6 ha-l ja säilinud 6,6 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu 68  kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on C. keskmiselt C. 2.2 2140* Elupaigatüüp on Kinnikasvami Pealekasvava Elupaigatüüp on säilinud 36 ha-l ja ne puistu säilinud 36 ha-l ja elupaigatüübi (enamjaolt elupaigatüübi esinduslikkus kogu männid) esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt eemaldamine. kaitsealal on A. Järjepidevalt keskmiselt A. männi järelkasvu eemaldamine alalt vältimaks kinnikasvamist . 2.2 2180 Elupaigatüüp on Suurest Võimalusel Elupaigatüüp on säilinud 81,7 ha-l ja külastuskoorm täiendavate säilinud 81,7 ha-l ja elupaigatüübi usest tingitud lõkkekohtade elupaigatüübi esinduslikkus kogu tallamine ja rajamine. esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt prahistamine. Prahi kaitsealal on C. regulaarne keskmiselt C. koristamine. 2.2 3160 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 0,6 ha-l ja säilinud 0,6 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on B. keskmiselt B. 2.2 5130 Elupaigatüüp on Kadakatega Meetmeid Elupaigatüüp on säilinud 10,9 ha-l ja kinnikasvamin käesoleva säilinud 10,9 ha-l ja elupaigatüübi e. kaitsekorraldu elupaigatüübi esinduslikkus kogu sperioodi esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt jooksul ei kaitsealal on B. planeerita. keskmiselt B. 2.2 7230 Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 3,7 ha-l ja säilinud 3,7 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on C. keskmiselt C. 2.2 9010* Elupaigatüüp on Puuduvad. Puuduvad. Elupaigatüüp on säilinud 4,5 ha-l ja säilinud 4,5 ha-l ja elupaigatüübi elupaigatüübi 69 esinduslikkus kogu esinduslikkus kogu kaitsealal on keskmiselt kaitsealal on B. keskmiselt B. 70 LISA 3. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi, mille mõju objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on tolereeritavad ka majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole vastuolus kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka olukordi, mida ei ole võimalik lahendada tavapäraselt selleks kasutatavate õigusnormide järgi (nt lageraiet oleks vaja teha suuremal alal, kui kaitsekord seda võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on loodusõnnetused metsamaal, nagu torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse võõrliigi levik jmt. Looduskaitse vaatevinklist vaadates on sellistel juhtudel tegemist metsa ökosüsteemile omaste protsessidega, milledesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis maaomaniku vaatevinklist võib aga tähendada majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi, kus mitte sekkumisega võivad kahjustused kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks metsakahjurid võivad kaitsealalt levida majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala valitseja erandolukordades kaaluma erinevaid huve ja otsima kompromisslahendusi. Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaarraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb sealjuures arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele vmt). Lisaks eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda ette näeb. Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie põhimõtted, mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike loodusõnnetuste likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada kaitsekorraga ettenähtud metsamajandamise reeglite raames (lageraie või sanitaarraiena). Kujundusraie kooskõlastamine toimub kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel: kaitseala valitseja hindab kujundusraie teostamise vajalikkust ja kooskõla kaitse-eesmärgiga. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha kujundusraiet, arvestades järgmisi põhimõtteid: 1) Kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue metsapõlve teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga. 2) See on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks kaitsealalt väljapoole. 71 LISA 4. FOTOD Fotode autor on Tanika Ojasild. Foto 1. Rammu saarel asuv asendatav kaitseala tähis (vale liikumiskeelu ajavahemik). Foto 2. Taastatud 2140* elupaik Rammu saarel. 72 Foto 3. Rammu saarel olev hooldatav 1630* elupaigatüüp. Foto 4. Rohusi saarel asuv 9010* elupaigatüüp. 73 Foto 5. Koipsi saarel asuv looduslikule arengule jäetav 5130 elupaigatüüp. Foto 6. Randa uhutud ning talgute korras likvideeritav kalakasvatussump. 74 Foto 7. Pedassaarel asuv 2180 elupaigatüüp. Foto 8. Metsamajaga telkimisala Pedassaarel. 75 Foto 9. Telkimisala ja lõkkekoht Pedassaarel. 76