Kiri

-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Tallinna Halduskohus delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Pärnu mnt 7 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 15082, Tallinn edastatud e-toimiku kaudu Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 25.11.2020 nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT 3-20-2180 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 28.12.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-16/20-0454/7954-1 Vastustaja II : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Vastustaja II esindaja: Ivar Siska [email protected] Vastustaja I: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) registrikood: 75021250 Nelgi tee 1, 74001 Viimsi [email protected] Vastustaja III: Veeteede Amet r egistrikood: 70002414 Valge 4, 11413 Tallinn [email protected] Kaebaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed registrikood: 10867071 Kurase , Sääre küla, 88005 Kihnu vald [email protected] Kaebaja esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson advokaat Keidi Kõiv OÜ A dvokaadibüroo RASK registrikood: 12320552 Rotermanni 8, 10111 Tallinn [email protected] Kolmas isik: Tuule Liinid OÜ registrikood: 12978461 Kalda tee 6, Muratsi küla, 93859 Saaremaa vald MKM VASTUS KAEBUSELE haldusasjas nr 3-20-2180 Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM ) 29.10.2020 käskkirja nr 213 tühistamiseks ning Veeteede Ameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 30.10.2020 sõlmitud reisiparvlaev Wrangö kasutusse andmise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb: jätta Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kaebus rahuldamata; jätta menetluskulud Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kanda. Tallinna Halduskohtu 25 . 11 .2020 kohtumäärusega liitis kohus haldusasjad 3-20-2180 ja 3-20-2231 (liidetud haldusasja numbriks 3-20-2180) ning määras MKM-le kaebusele kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 28.12.2020. MKM ei nõustu kaebuses toodud etteheidetega ja vaidleb neile vastu järgnevalt . I Asjaolud 15.03.2018 andis Vabariigi Valitsus korralduse nr 71 „ Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks “ (edaspidi VV korraldus nr 71 ), milles andis MKM-le nõusoleku kuni viieks aastaks Viimsi Vallavalitsuse sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale kasutamiseks reisilaev a Wrangö . 11.12.2018 sõlmis Viimsi Vallavalitsus vedajaga sama päeva korralduse nr 720 alusel liiniveolepingu (avaliku teenindamise leping) Kelnase -Leppneeme parvlaevaliinile perioodiks 18.12.2018 – 31.10.2020. 17.12.2018 andis majandus- ja taristuminister käskkirjaga nr 1.1-1/18-221 „Riigivara reisilaev Wrangö kasutamiseks andmine“ MKM valitsemisel ning Veeteede Ameti valduses oleva riigivara reisilaev Wrangö otsustuskorras tasuta kasutamiseks kuni 31.10.2020. 29.01.2020 korraldusega nr 31 algatas Viimsi Vallavalitsus riigihanke, mille tunnistas aga 12.08.2020 kehtetuks. 07.10.2020 otsustas Viimsi Vallavalitsus korraldusega nr 576 sõlmida Leppneeme- Kelnase laevaliinil parvlaevaühenduse teenuse osutamise tagamiseks perioodiks 01.11.2020 – 31.10.2024 otselepingu (avaliku teenindamise leping) Tuule Liinid OÜ-ga. 29.10.2020 andis majandus- ja taristuminister käskkirjaga nr 213 „Riigivara reisilaev Wrangö kasutamiseks andmine“ (edaspidi MKM käskkiri nr 213 ) MKM valitsemisel oleva riigivara parvlaev Wrangö otsustuskorras tasuta kasutamiseks Tuule Liinid OÜ-le ja tegi Veeteede Ametile ülesandeks sõlmida Tuule Liinid OÜ-ga leping. VV korralduses nr 71 ettenähtud tähtajast tulenevalt anti riigivara kasutamiseks kuni 31.10.2023. 30.10.2020 sõlmisid Veeteede Amet ja Tuule Liinid OÜ 30.10.2020 lepingu „Reisiparvlaeva Wrangö kasutusse andmise tingimused“. 13.11.2020 esitas Aktsiaselts Kihnu Veeteed (edaspidi Kaebaja ) halduskohtusse kaebuse, milles nõuab MKM käskkirja nr 213 tühistamist ning Veeteede Ameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 30.10.2020 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. 25.11.2020 võttis Tallinna Halduskohus 13.11.2020 esitatud kaebuse menetlusse ning palus vastustajatel esitada kaebusele vastus hiljemalt 28.12.2020. II MKM p õhjendused MKM käskkiri nr 213 õiguspärane 2.1. Kaebaja leiab, et MKM on MKM käskkirja nr 213 andmisel ebaõigesti tuginenud VV korraldusele nr 71. Kaebaja on seisukohal, et MKM käskkir i nr 213 on tühine haldusorgani pädevuse puudumise tõttu või alternatiivselt õigusvastane põhjusel, et MKM-l puudus Vabariigi Valitsuse nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks. 2. 2 . RVS § 4 lg 2 punkti 7 kohaselt on riigivara valitsejaks muu hulgas ministeerium. RVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse r iigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Puudub vaidlus, et reisiparvlaev Wrangö on riigivara ja seega MKM riigivara valitsejaks RVS § 19 lõike 1 mõistes. 2.3. MKM ei nõustu Kaebaja seisukohaga, et VV korraldus nr 71 on haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks (p 20) ning selle alusel puudub võimalus sõlmida mitmeid lepinguid. 2.4. Vabariigi Valitsus seaduse (VVS) § 26 lõike 1 kohaselt annab VVS alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Puudub vaidlus, et VV korraldus nr 71 on VVS § 30 lõike 1 kohane üksikakt ja reguleerib, erinevalt määrusest, üksikjuhtumeid. Haldusakti mõiste avab HMS § 51 lõige 1, mille kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti alaliigiks on HMS § 51 lõike 2 kohaselt üldkorraldus – tegemist on haldusaktiga, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele . Riigikohus on leidnud, et üldkorraldus võib sisaldada abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, millega reguleeritakse haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel . MKM juhib tähelepanu asjaolule, et VV korralduse nr 71 kohaselt andis Vabariigi Valitsus MKM-le nõusoleku „/…/ anda kuni viieks aastaks Viimsi Vallavalitsuse sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale kasutamiseks reisilaev Wrangö /…/ liiniveo teostamiseks vallasisesel laevaliinil Prangli saarega ühenduse pidamiseks “. Vabariigi Valitsus ei ole piiranud oma nõusolekut ühe konkreetse avaliku teenindamise lepinguga. See ei olnud ka VV korralduse nr 71 andmise hetkel võimalik, kuna Vabariigi Valitsus andis korraldusega oma nõusoleku etteulatuvalt (15.03.2018) , s.o enne vedaja leidmise menetluse lõppemist ning sõnastas oma nõusoleku abstraktselt, määratledes „Viimsi Vallavalitsusega Prangli liiniveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimise“ fakti tunnusena isikute kindlaks määramiseks. Seetõttu on sama korralduse alusel võimalik laeva nimetatud tunnusele vastava(te) le vedaja(te) le üle anda ka korduvalt, kuni tingimuseks seatud maksimaalne viis aastat on täitunud. 2.5. MKM hinnangul käsitleb Kaebaja VV korraldust nr 71 kitsalt ning kujundab oma seisukoha mitte haldusaktist endast, vaid selle seletuskirja ning eelnõu kokkuvõtte alusel. Seletuskirjas kirjeldatakse, et ühistranspordiseadus (ÜTS) võimaldab sõlmida avaliku teenindamise lepingu (ja sellest tulenevalt kasutamiseks andmise lepingu) kuni 10 aastaks, kuid antud juhul antakse luba laeva kasutusse andmiseks kuni 5 aastaks. MKM peab vajalikuks selgitada, et ÜTS § 20 lõike 3 kohaselt võibki a valiku teenindamise lepingu sõlmida kuni kümneks aastaks. Küll aga on praktikas välja kujunenud avaliku teenindamise lepingute sõlmimine maksimaalselt 5 aastaks, eesmärgiga leida riigi vahendite säästvaim kasutus konkurentsiolukorda ära kasutades. RVS § 19 lõike 2 kohaselt saab kinnisasja otsustuskorras kasutamiseks anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja isegi tähtajaga üle 10 aasta. Samas ei sea ÜTS riigivara kasutamisega seotud avaliku teenindamise lepingu sõlmimise eelduseks RVS-st tuleneva nõusoleku olemasolu. Juhul, kui vastav nõusolek on avaliku teenindamise lepingu sõlmimise ajal juba olemas, kuid lühemaks perioodiks kui sõlmitav leping, on ühistransporti korraldava pädeva asutuse (antud juhul Viimsi Vallavalitsuse) risk, kui Vabariigi Valitsus vastavat nõusolekut ei pikenda. See ei muuda aga iseenesest avaliku teenindamise lepingut alusetuks ega tühiseks. 2.6. Kaebaja seisukohast võib järeldada, et MKM oleks pidanud Vabariigi Valitsuselt taotlema uue nõusoleku riigivara kasutusse andmiseks. Haldusmenetluses kehtib põhimõte, et h aldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Vabariigi Valitsus on VV korraldusega nr 71 juba andnud nõusoleku reisiparvlaeva Wrangö kasutamiseks korralduses toodud tingimustel. MKM hinnangul on uue samasisulise nõusoleku andmine vastuolus HMS põhimõttega eesmärgipärasest ja efektiivsest ning lihtsast ja kiirest menetlusest olukorras, kus VV korraldus nr 71 on õiguspärane ja kehtiv. 2.7. MKM rõhutab veelkord, et antud hetkel on Vabariigi Valitsuse nõusolek riigivara kasutusse andmiseks olemas ja kehtiv ajaliselt kuni 31.10.2023. VV korralduses nr 71 seatud kehtivuspiirangust tulenevalt on MKM andnud riigivara kasutusse nõusoleku kehtivuse raamides. Vabariigi Valitsusel on võimalik kuni kehtiva nõusoleku lõppemiseni oma nõusolekut pikendada või anda riigivara kasutamiseks uue nõusoleku, mistõttu on hetkel alusetu tugineda MKM käskkirjas nr 213 Vabariigi Valitsuse seatud tingimuste rikkumisele. Kuna VV korraldus nr 71 on õiguspärane ja kehtiv, on MKM käskkiri nr 213 samamoodi õiguspärane ja kehtiv. 30.10.2020 reisiparvlaeva Wrangö k asutusse andmise leping on õiguspära ne 2.8. Kaebaja on VV korralduse nr 71 seletuskirja (p 27 , kaebuse lisa 6 ) ja eelnõu kokkuvõtte (p 28 , kaebuse lisa 7 ) alusel jõudnud järeldusele, et VV korralduse nr 71 alusel lepingu sõlmimise eelduseks oli Viimsi Vallavalitsuse poolt avaliku konkursi läbiviimine. MKM ei nõustu Kaebaja järeldusega. 2.9. VV korraldus nr 71 avaliku konkursi läbiviimise tingimust ei sisalda. VV korralduse nr 71 punkt 1 ütleb, et „ anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek kuni viieks aastaks Viimsi Vallavalitsuse sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale kasutamiseks reisilaev Wrangö (IMO number 9690690; edaspidi riigivara ) liiniveo teostamiseks vallasisesel laevaliinil Prangli saarega ühenduse pidamiseks “. Seega on kehtivas õiguses märgitud „avaliku teenindamise leping“, mitte „avalik konkurss“ nagu leiab Kaebaja. Avaliku teenindamise leping hõlmab endast ka avaliku teenindamise otselepingut, mille sõlmimise võimaluse ÜTS on ette näinud. Tegemist on avaliku teenindamise lepinguga, mis on sõlmitud ÜTS -is sätestatud alustel ilma riigihangete seaduses sätestatut järgimata. Seega hõlmab VV korraldus nr 71 nii riigihanke tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepinguid kui ka avaliku teenindamise otselepinguid. See tuleneb nii VV korralduse nr 71 sõnastusest kui ka selle mõttest. Ka avaliku teenindamise otseleping on leping, mille alusel eraõiguslik isik täidab avalikku ülesannet. 2.10. MKM selgitab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (edaspidi määrus (EÜ) nr 1370/200 7 ) artikkel 5 lõike 1 järgi sõlmitakse avaliku teenindamise lepingud reisijateveo kohta vastavalt määrusega sätestatud eeskirjadele. Sama artikli neljas lõige sätestab, et kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võivad pädevad asutused otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud kas siis, kui nende lepingute hinnanguline keskmine aastane maksumus on väiksem kui üks miljon eurot, või kui need käsitlevad avaliku reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses. Eesti õiguses on nimetatud sätte kohase otselepingu sõlmimine lubatud ÜTS § 21 lõikega 4. Otselepingute sõlmimise menetluse osas sätestab määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikkel 5 lõige 3, et avaliku teenindamise lepingud peab sõlmima võistleva pakkumismenetluse alusel, välja arvatud lõigetega 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel. Kuivõrd ÜTS § 21 lõige 4 on kehtestatud määruse artikkel 5 lõikest 4 lähtuvalt, siis ei ole otselepingu puhul tegelikult ette nähtud võistleva pakkumismenetluse läbiviimise kohustust. 2.11. Kuivõrd kõnealune avaliku teenindamise leping hõlmab liiniveo teenuse osutamist riigivaraga, kohaldub täiendavalt ka RVS regulatsioon. RVS § 17 lõige 1 näeb riigivara kasutamiseks andmise võimalustena ette avaliku enampakkumise, valikpakkumise ja otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata. Seejuures sätestab RVS § 19 lg 2 punkt 1 piirangu, et otsustuskorras võib kinnisasja kasutamiseks anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. MKM juhib tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsus ei saa seada ÜTS kohaselt liiniveo korraldamiseks pädevale asutusele avaliku konkursi läbiviimise kohustust. Kaebaja selline seisukoht on meelevaldne ning ka ebaloogiline. Nimelt, kui Vabariigi Valitsus võiks näha või näeks oma nõusolekus sellise kohustuse ette, ei oleks riigivara kasutusse andmiseks Vabariigi Valitsuse nõusolekut vajagi, kuna sellisel juhul tuleks riigivara kasutamiseks andmise alus otseselt RVS § 17 lg 1 punktist 1. MKM peab vajalikuks rõhutada, et RVS § 19 lg 2 punkt 1 ei näe Vabariigi Valitsusele tegelikult ette ka tingimusliku nõusoleku andmise võimalust. 2.12. Eeltoodust tulenevalt on MKM seisukohal, et MKM käskkiri nr 213 on õiguspärane ja puuduvad alused selle tühistamiseks, samuti on õiguspärane Veeteede Ameti ja Tuule Liinid OÜ vahel 30.10.2020 sõlmitud reisiparvlaeva Wrangö kasutusse andmise leping. III Menetluslikud küsimused 3.1. MKM leiab, et kaebus on õigesti võetud menetlusse ja vastustaja on õigesti kindlaks tehtud. 3.2. MKM on nõus kirjaliku menetlusega. 3.3. MKM ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, kuivõrd kaebuse sisuks on haldusaktide õiguspärasus. 3.4. MKM edastab oma vastuse kaebusele ka teistele menetlusosalistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Siska vastustaja volitatud esindaja