Kiri

Austatud menetlusosaline Meie 22.12.2020 nr 6-3/20/3956-4 Seisukoha küsimine OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande kohta OÜ Aseri Sadam esitas Keskkonnaametile 05.12.20201 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande „Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne“2. KeHJS § 201 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH aruande avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu osas kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 201 lõike 1, § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merily Lakson välisõhu peaspetsialist keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti ülesannetes Keskkonnaosakond Lisa: 1. Aseri sadama KMH aruanne 01.12.2020.pdf 2. Aseri sadama KMH aruande lisad.zip Teadmiseks: Veeteede Amet ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]), Viru-Nigula Vallavalitsus ([email protected]), MTÜ Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit ([email protected]) Egle Alt 384 8689 [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.12.2020 kirja nr 6-3/20/3956-3 all. 2 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067, versioon 1, kuupäev 01.12.2020. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  AA Töö number 2019-0067 Tellija Aseri Sadam OÜ Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Detsember 2020 ASERI SADAM OÜ VEELOA TAOTLUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) ARUANNE 1 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Versioon 1 (seisukohtade küsimisele) Kuupäev 1.12.2020 Koostanud Aide Kaar, Moonika Lipping, Raimo Pajula, Jüri Hion, Marko Lauri (Skepast & Puhkim OÜ); Rain Männikus (OÜ Lainemudel); Georg Martin (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut) Esikaane foto: Vaade arendusalale (Aseri Sadam OÜ foto) Projekti nr 2019-0067 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 11 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................ 15 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................... 15 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ............................................................................ 15 Sadama asukoht ................................................................................................ 15 Kaadamisala asukoht .......................................................................................... 16 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 18 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 22 2.5. Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida ..... 22 3. KESKKONNAKASUTUS ..................................................................................... 23 3.1. Süvendus- ja täitetööde mahud, ehitusmaterjalide kasutamine ................................ 23 3.2. Eeldatavalt tekkivad jäätmed ja heited ................................................................. 24 Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine ......................................... 24 Müra ja vibratsioon............................................................................................. 24 Välisõhu saasteained ja lõhnaained ...................................................................... 24 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 26 4.1. Rannikuprotsessid .............................................................................................. 26 4.2. Hoovused .......................................................................................................... 28 4.3. Veetase ja lainetus ............................................................................................. 29 4.4. Merepõhjaelustik ja põhjaelupaigad ...................................................................... 30 4.5. Kalastik............................................................................................................. 38 4.6. Linnustik ........................................................................................................... 39 4.7. Veekvaliteet ...................................................................................................... 41 4.8. Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi seisund ........................................................ 45 4.9. Jääkreostus ....................................................................................................... 45 5. OLULISE KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ........... 49 6. HINNANG EELDATAVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA ............................. 51 6.1. Mõju merekeskkonnale ....................................................................................... 51 Rannaprotsessid ja hoovused ............................................................................... 51 Heljumi teke ja levik ........................................................................................... 51 Merepõhjaelustik ja põhjaelupaigad ...................................................................... 55 Kalastik ja kalandus ........................................................................................... 56 Merevee kvaliteet ja mõju veekogumile ................................................................ 56 6.2. Mõju linnustikule ................................................................................................ 57 6.3. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ............................................................. 58 Müra ja vibratsioon............................................................................................. 58 Tolmu ja lõhnaainete levik ................................................................................... 60 6.4. Jäätmeteke ja reostusoht .................................................................................... 61 Jäätmeteke ....................................................................................................... 61 Reostusoht ........................................................................................................ 62 6.5. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 62 6.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................ 64 6.7. Kumulatiivsed mõjud .......................................................................................... 65 7. KESKKONNAMEETMED ..................................................................................... 66 7.1. Leevendusmeetmed ........................................................................................... 66 Meetmed merekeskkonna kaitseks ....................................................................... 66 3 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Meetmed linnustiku kaitseks ................................................................................ 66 Meetmed pinnaveekogu kaitseks .......................................................................... 66 Meetmed inimese tervise, heaolu ja vara kaitseks .................................................. 67 Meetmed avariiolukordade vältimiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks ....... 67 7.2. Seiremeetmed ................................................................................................... 67 8. ÜLEVAADE KMH ARUANDE MENETLEMISEST ................................................... 68 8.1. Ülevaade seisukohtadest KMH aruande kohta ........................................................ 68 8.2. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest ja selle tulemustest .................................. 68 9. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATUD ALLIKAD ................................... 69 LISAD Lisa 1. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019-0067, 11.02.2020 Lisa 2. Keskkonnaameti otsus 12.03.2020 nr 6 3/20/3956 „Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine“ Lisa 3. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel. OÜ Lainemudel, 2020 (töö nr 2014) Lisa 4. Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha põhjataimestiku, -loomastiku ja elupaikade inventuur. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 Lisa 5. Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 Lisa 6. Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni eskiisprojekt. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019- 0067_01 Lisa 7. Asutuste seisukohad KMH aruande kohta (lisatakse enne KMH aruande esitamist avalikule väljapanekule) Lisa 8. Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused KMH aruande kohta (avalikustamise käigus laekunud kirjad; lisatakse enne aruande esitamist kooskõlastamisele) Lisa 9. Vastuskirjad asutuste ja isikute ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele (lisatakse enne aruande esitamist kooskõlastamisele) Lisa 10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll (lisatakse enne aruande esitamist kooskõlastamisele) KASUTATUD LÜHENDEID eRT Elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine TÜEMI Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut VeeS Veeseadus SadS Sadamaseadus ÜP üldplaneering 4 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Kokkuvõte Aseri Sadam OÜ (arendaja) kavandab Aseri sadama arendamist selliselt, et rajatakse kaubasadama ala, sissesõidukanal ja rannakalurite paadisadam. Selleks on koostatud ehitusprojekt eskiisi staadiumis ning esitatud Keskkonnaametile taotlus vee erikasutusloa väljastamiseks. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt kavandatakse süvendustöid mahus kuni 1 000 000 m3, süvendatud pinnase kaadamist mahus kuni 1 000 000 m3 ja tahkete ainete uputamist mahus 500 000 m3. Projekteerija hinnangul sobib ca 20 % süvenduspinnasest tagasitäiteks kohapeal. See vähendab kavandatava tegevuse ehitusaegseid keskkonnamõjusid, kui mõju on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt hinnatud maksimaalses mahus, st kui kaadatakse kogu veeloa taotluses toodud pinnase maht. KeHJS-e § 6 lg 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja punkti 171 järgi merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. Sellest lähtuvalt algatas Keskkonnaamet vee erikasutusloa taotluse menetluse raames 25.07.2018 otsusega nr 14-3/18/12456-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Lähtudes KeHJS §-ist 13, koostas KMH juhtekspert koos arendajaga pärast KMH algatamise otsuse tegemist KMH programmi. KMH programmi koostamise raames teostati muuhulgas eelhindamine, mille tulemusena jõuti järeldustele, millistes valdkondades tuleb KMH aruande koostamise käigus mõju hinnata. Nendeks valdkondadeks määrati mõju mere elustikule, elupaikadele, lindude toitumisaladele, kalade kudealadele ja kalapüügile ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele; müra ja vibratsioon; mõju välisõhu kvaliteedile (tolmu teke ja lõhnaainete esinemine); avariiolukordade esinemise võimalikkus; jäätmeteke; mõju linnustikule ning mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. KMH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 12.03.2020 otsusega nr 6 3/20/3956. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel lähtus KMH eksperdirühm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Mõju hindamise peamised tulemused: Heljumi teke ja levik ning rannaprotsessid Mõju hinnang heljumi tekkele ja levikule põhineb KMH raames teostatud heljumi kontsentratsioonide määramisel ning selle leviku matemaatilisel modelleerimisel. Modelleeriti heljumi levikut süvendamisel, täitmisel ja kaadamisel. Modelleerimise tulemusena selgus, et sadama täitmine peenliivaga põhjustab heljumi lokaalset levikut. Lõhatud paekivi ja muu jämedama täite kasutamise tagajärjed on samas suurusjärgus. Täites võib olla muidugi ka peenemaid osakesi (näiteks savi või mölli), mis püsiks veesambas kauem, kuid selle hulk on ilmselt kogutäites suhteliselt väike. Modelleerimistes kasutatud suuremate tuulekiiruste korral on vee liikumine turbulentsem ning veesambasse võib olla merepõhjast haaratud rohkem peeneid osakesi, mis põhjustab loodusliku kontsentratsiooni tõusu. See pikendab peenmaterjali hõljumist vees, kuid ei ole setete transpordi mõistes kahjulik. Seega ei ole mõttekas rakendada täitmistöödele piiranguid. Süvendamisel levib heljum kaugemale kui täitmisel liivaga, kuna süvendamisel lenduvad saviosakesed. Mõju on lokaalne, kuna savi on tugevasti kleepuv. Tuule suund mõjutab süvendamisel tekkiva heljumi liikumist vähe, kuna modelleeritud asukoht on üsna avamerel. Põhjakaarte tuulte korral liigub heljumi enam ranniku suunas, kuid lõunakaarte korral hajub rohkem avamerele. Et heljumi levik on piiratud, siis ole mõttekas rakendada süvendamistöödele piiranguid. Merre kaadatavast materjalist ei liigu heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal, siis võib kaadatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 300 m. Hoidmaks ära kaadatava materjali levikut kaadamisalast välja, ei tohi materjali kaadata, kui põhjakaarte tuulte 5 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne kiirus on üle 6 m/s. Lõunakaarte tuulte puhul võib lubada kaadamist kuni 10 m/s tuulte kiiruste korral. Kuna sadamat arendatakse olemasoleva neemiku tippu, vana muuli asemele, siis ei muuda see negatiivselt olemasolevaid rannaprotsesse ega avalda mõju avamere hoovustele. Merepõhjast oleva väheldase liiva koguse tõttu ei ole ette näha sagedasi kordussüvendustöid. Mõju merekeskkonnale TÜ EMI poolt teostatud inventuuri põhjal ei esine kavandatud kaadamisalal väärtuslikke merepõhja elupaikasid seega kavandatud tegevus ei mõjuta väärtuslike elupaikade levikut ega seisundit. Merepõhja elustik on esindatud laialtlevinud liikidega, mis on väga iseloomulikud selle sügavusvahemiku pehmetele põhjadele Soome lahe keskosas. Kavandatud tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku hukkumise kaadatava materjaliga matmise kaudu. Samas taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooni perioodi jooksul kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja iseloomu. Käesoleval juhul on kaadatavaks materjaliks liiv ja savi, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida varasemalt seal polnud. See võib kaasa tuua aga ka olulise negatiivse mõju näiteks võõrliikide leviku näol (uuritav merepiirkond on võõrliikide leviku suhtes üks probleemsemaid Eesti merealal). Saakide puudumine ja olematu püügitegevus näitavad, et planeeritava kaadamisala piirkond ei ole kaluritele oluline püügiala, mistõttu võib arvata, et antud piirkonnas ei esine ka püsivat arvukat kalastikku. Piirkonnas ja eriti võimalikul kaadamisalal puuduvad ka sellised kaitsealused või ohustatud kalaliigid, kelle arvukust või populatsiooni seisundit kaadamine võiks ohustada. Kaitsealustest liikidest on meie rannikualadel laialt levinud võldas ja hink, kuid kaadamise võimalik mõju nende kalade populatsioonidele on ebatõenäoline, sest nende liikide elupaigad paiknevad madalamas rannikumeres. Kuna planeeritaval kaadamisalal koelmualad suure tõenäosusega puuduvad ning taashõljustatud setted ei kandu ka võimalike koelmualadeni väljaspool planeeritavat kaadamisala, siis sellega kaasnevat mõju kalastikule suure tõenäosusega ei esine. Negatiivset mõju minimeerivad ka leevendavad meetmed, mis sätestavad maksimaalse lubatud tuule tugevuse ja suuna, millega võib töid läbi viia. Kokkuvõtteks, teadaoleva informatsiooni põhjal ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju piirkonna kalastikule ja kudealadele, sest nende olemasolu piirkonnas ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevuse puhul on mõju ümbritsevale merekeskkonnale väga lokaalne ja lühiajaline. Mõju mastaabid on mõõdetavad 100-s meetrites ja ajaliselt tundides ja päevades. See tähendab, et kaadamisala kasutuselevõtul ei ole oodata muutusi veekogumi seisundit määravate indikaatorite väärtustes (tuleneb indikaatorite mõõtmise metoodikast, kus integreeritakse väärtused pikema perioodi jooksul ja kogu veekogumi pindalale). Kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut. Samuti puudub kavandataval tegevusel kumulatiivne mõju võimendamaks muid veekogumi seisundile mõjuvaid survetegureid. Mõju linnustikule Kuigi Aseri sadama arendusala maismaaosa näol on tegemist inimtekkelise ehk täidetud alaga ning tegu ei ole loodusliku elupaigaga, pakub see tõenäoliselt elupaiku mitmetele maaspesitsevatele linnuliikidele. Enamus neist on seotud rannikualaga, pesitsedes kivisel, klibusel või liivasel rannikul. Kajakatele, kormoranile ja randtiirule pakkus varem ilmselt elupaiku kunagi rajatud muuli lagunenud osa, mis oli maismaast rohkem eraldatud ja lindudele turvalisem pesitsuspaik. Praeguseks on üle keskmise veetaseme ulatunud muuliosa meretegevuse tõttu madaldunud ja antud elupaik kadunud. Kokkuvõttes on sadamaala väärtus haudelinnustiku elupaigana keskmine ning võimalike pesitsejate näol on suuremas osas tegemist rannikualadele suhteliselt tavaliste ja levinud liikidega. Sadama arendamisel muudetakse ka rannikumerd, mis on toitumisalaks nii haudelinnustikule kui ka talvituvatele ja rändel olevatele veelindudele. Täidetava ja sadamarajatiste tõttu kaduva mereala 6 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne pindala ei ole kuigi suur (kokku 9,6 ha), kuid ka sadama sissesõidukanali mereala muudetakse oluliselt süvendamise läbi. Süvendustööde ning sadama kasutuse käigus teiseneb põhjaelustik ning veelindude toitumisvõimalused sadama alal. Süvendustööde järel olemasolev põhjaelustik hävib, kuid süvendatud alale kujuneb uus põhjaelustik, mille iseloom sõltub põhjasetete kooseisust, veesügavusest ning sadama kasutuse intensiivsusest. Tõenäoliselt on muudetud merealade väärtus toitumisalana väiksem, samuti ei sobi süvendatud alad paljudele liikidele suurema veesügavuse tõttu. Seoses sadama ning navigeerivate laevadega avalduvad lindudele ka mõningased häiringud. Häiringud seisnevad sadama ehituse faasis ehitustöödest tingitud müra, laevade ja masinate ning inimeste liikumisest tingitud lindude eemale peletamises. Kasutusfaasis on häiringud seotud peamiselt laevade liikumisega, mis põhjustab veelindude äralendu laevade eest. Häiringud avalduvad siiski vaid vahetult sadama naabruses ning laevateedel. Enamuse liikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit. Kajakate jaoks ei pruugi akvatooriumi väärtus toitumisalana väheneda, kuna nad püüavad laevade järel sõukruvide poolt uimastatud/vigastatud ja pinnale paisatud kalu. Samuti kujuneb kajakate jaoks tõenäoliselt atraktiivseks kalasadama piirkond ning kalalaevad. Kokkuvõttes avaldub sadama rajamisega negatiivne mõju lindude toitumisaladele. Arvestades asjaoluga, et sadamaga mõjutatakse suhteliselt väikest osa piirkonnas levivatest madalatest merealadest, on mõju lindude toitumisaladele siiski suhteliselt väikene (väheoluline negatiivne). Kaadamisala ei oma toitumisalana olulist väärtust, kuna ka sukelpartidele jaoks on meri liiga sügav. Arktikas pesitsevate sukelpartide jaoks on olulised talvised toitumis- ja puhkepaigad rannikumeremadalikud, kus aulid, sõtkad, vardid ja vaerad sukelduvad kuni 30 meetri sügavusel olevate limuste ja muu merepõhjal elutseva põhjaloomastiku järele. Ei saa välistada, et kaadamise järel, mil meresügavus väheneb kuni 5 m võrra ning peale põhjaelustiku taaskujunemist, pigem suureneb ala väärtus veelinnustiku toitumispaigana. Müra ja vibratsiooni teke ning levik Kavandatav tegevus põhjustab müra nii ehitus- kui kasutusetapis. Ehitusaegseid müratasemeid elamu- ja puhkealadel võib suurendada tugev ja ebasoodsast suunast puhuv tuul. Aseri elamupiirkondade suhtes oleks sadama ehitustööde seisukohast ebasoodne tuule suund põhjakaartest. Kui aga tuul on tugev, siis on kõrgem ka fooniline müratase ning ehitustööde müra sumbub sellesse ning mõjutab üldist mürataset tõenäoliselt vähem (st ehitusmüra on tugeva tuulega vähem eristatav). Ehitustööd toimuvad kaldanõlva all, 22 m madalamal Aseri elamualadest, mis summutab ehitusaegse müra võimalikku levikut müratundlike aladeni. Tüüpiliste laevade müratase on võrreldav veoauto poolt põhjustatud müratasemega. Kavandatav sadam asub kaldanõlva all, enam kui 20 m madalamal Aseri elamualadest. Kaldanõlv toimib tõhusalt sadama müra summutava objektina ning eeldada võib, et laevaliikluse poolt põhjustatud müra hajub peamiselt mere suunas. Seda kinnitavad ka teistes kaubasadamates tehtud müra leviku modelleerimiste tulemused. Autoliiklus sadama alale on kavandatud Viru-Nigula vallale kuuluva Kordoni tn ja Sadama tee kaudu. Liikluskoormus oleneb tulevikus sadamas tegevust alustavate terminalide kaubakäivetest ja transpordiskeemidest. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole ühegi terminali rajamiseks projekteerimistingimusi väljastatud ega ehituslubasid antud. Kui sellised tegevusloa taotlused tulevikus otsustajale esitatakse, on otsustajal kohustus kaaluda tegevusloa taotlusele KMH algatamise vajadust. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt eemaldatakse navigatsiooni segavad suuremad kivid lõhkamise teel. Lõhatavate kivide eeldatav maht on kuni 300 m 3. Lõhketööde läbiviimist reguleerib lõhkematerjaliseadus. Seaduse kohaselt liigitatakse veekogus toimuv lõhkamine ohtlikumaks lõhketööks ja seda võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet poolt välja antava loa alusel. Lõhketööd tuleb teha vastavalt lõhketöö projektile ja ohutusnõudeid järgides. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad abivahendid peavad tagama, et lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid lõhketöö ohualasse jäävatele ehitistele ja seadmetele minimaalsed. KMH läbiviimise ajaks ei ole nimetatud projekt veel valminud. Ohtlikuma lõhketöö 7 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne võimalikke tagajärgi, arvestades kahjulike tagajärgede vältimiseks ettenähtud abinõusid, hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Loa väljaandmisele lisaks teavitab TTJA kavandatavast lõhketööst, selle ohualast, planeeritavast ajast ja eesmärgist kohaliku omavalitsuse üksust ja Veeteede Ametit. Et vältida ootamatusi, tuleb lõhketööde läbiviimisest kindlasti teavitada ka piirkonna elanikke. Mõju õhu kvaliteedile Sadama arendamise mõju välisõhu kvaliteedile on peamiselt seotud ehitustegevuse käigus tekkiva tolmuga. Tolmu tekib valdavalt puistes ehitusmaterjalide käitlemisel, eeskätt laadimisel ja teisaldamisel. Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii ehitusmaterjalide olemusest, käideldavast kogusest, teostatavate toimingute asukohast ja teostamise viisist, tööde ajalisest kestvusest ja intensiivsusest kui ka ilmastikuoludest ning nendega arvestamisest tööde läbiviimisel. Mõju on ulatuslikum ebasoodsatel ilmastikutingimustel (kuival, sademeteta perioodil ning tugevate tuuleiilidega). Ehitustöödega kaasneva tolm kontsentratsiooni tõus ja levik välisõhus piirdub üldjuhul ehitusobjekti ja selle lähiümbrusega. Aseri sadamale lähemad elamud jäävad sellest ca 600 meetri kaugusele astangule, samuti ei asu lähiümbruses ühiskondlikke hooneid ning puhke- ja virgestusalasid. Sadama ümbruses on tootmismaad, mis ei ole häiringute suhtes niivõrd tundlikud. Pidades silmas nii lähemate elamute asukohta kui ka seda, et sadama ehitustööd toimuvad looduslikult hästi ventileeritavas astangu aluses rannaalas, siis ehitustöödega kaasnev tolm ei põhjusta välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist tundlikel aladel ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Koostamisel olev Viru-Nigula valla üldplaneering kavandab praegusest sadama akvatooriumi piirist umbes 200 m kaugusele idasse olemasoleva Aseri II savikarjääri alale puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarvet. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel võib sinna ehitusalalt tolmu levida. Tegemist on avatud alaga, kus pidevalt toimub merelt puhta õhu juurdevool ja tolm hajub üldiselt kiiresti, mistõttu ei ole piirkonnas eeldada õhukvaliteedi olulist halvenemist. Puhkealal viibijatele võib tolm põhjustada küll mõningast häiringut, kuid see on ajutine ja mööduv, piirdudes vaid alal viibimise ajaga. Sadama arendamisega suureneb ka liikluskoormus sadamasse viivatel sõiduteedel, mis tähendab teelt lähtuvate saasteainete kontsentratsioonide mõningast suurenemist nendega vahetult piirnevatel aladel. Puistes ehitusmaterjalide veoga võib kaasneda ka täiendavalt tolmu levikut koormast. Arvestades, et transport sadamasse on kavandatud Kordoni tänava ja Sadama tee kaudu, mille ääres ei asu elamuid ja muid tundlikke alasid ning et teedel kehtib kiirusepiirang 50 km/tunnis, mis aitab tagada rahuliku ja sujuva liikluse ning vähendada seeläbi teelt lähtuvaid häiringuid, siis ohtu inimese tervisele ja heaolule sagenevast liiklusest eeldada ei ole. Lõhnahäiringuid ehitustöödel võib sadama arendamisel tekkida vaid teatud tööde ajal - kaubasadama territooriumi katendi rajamisel. Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui lõhnaaine esinemine ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest) . Kaubasadama territooriumi katendi rajamine ei ole ajaliselt niivõrd mahukas töö ning oluliste lõhnahäiringute teket siinkohal eeldada ei ole. Kuna ehitustööd toimuvad veekogude lähedal (Läänemeri, Meriküla oja), siis võib ehitustegevusega kaasneda ka saasteainete levik veekeskkonda. Veeseaduse kohaselt tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist, keelatud on veekogu saastatuse põhjustamine ning maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab kasutusele võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile. Pinnaveekogude saastamist saab vältida töökorralduslike ja ehitustehniliste meetmetega, mis tuleb kavandada ehitusprojektiga. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende sattumine pinnaveekogusse ning töödeks kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema töökorras. Vajadusel tuleb kasutatavaid materjale niisutada . Teadaolevalt puudub sadama arendamisel vajadus tööde teostamiseks Meriküla oja kallastel. Arendaja peab tagama, et Meriküla oja osas järgitakse veekaitsevööndist tulenevaid piiranguid. Jäätmeteke Sadama ehitamise käigus on peamine tekkiv jäätmeliik süvenduspinnas. Lisaks tekib ehitustööde käigus vähesel määral ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis tuleb võimalusel maksimaalses määras 8 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne suunata taaskautusse ning korraldada nende käitlus vastavalt jäätmeseadusele ja Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve ja aruandlus. Sadama kasutusaegsed jäätmete kogused ja liigid olenevad käideldavast kaubast. Sadamaseaduse kohasel peab sadama pidaja korraldama laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam teenindab. Liigiti kogutud laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmisel tuleb vältida eri liiki laevaheitmete ja lastijäätmete segunemist. Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtjaga, kellel on teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Selleks on sadama pidaja kohustatud koostama ja rakendama nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava ning esitama selle heakskiitmiseks Keskkonnaametile. Reostusoht KMH koostamise ajal ei ole veel koostatud sadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendusprojekti ning neilt aladelt ei ole võetud reostusproove. Jääkreostuse ulatuse määramise viimaste andmete põhjal ei saa välistada, et süvendusala pinnas võib olla reostunud. HELCOMI suuniste kohaselt tohib kaadata ainult ökoloogiliselt puhast materjali. Seetõttu tuleb ennem veeloa välja andmist koostada süvendusprojekt ja võtta süvendusalalt nõuetele vastavad reostusproovid. Reostuse tuvastamise korral tuleb koostada selle likvideerimiseks jääkreostuse likvideerimise projekt. Reostunud süvenduspinnas on jäätmeseaduse sätete kohaselt ohtlik jääde ning seda tuleb käidelda maismaal vastavalt jäätmeseaduse nõuetele ja koostatud projektile. Sademevee käitlemine Kui sademevett juhitakse ära aladelt, kus sademevette võib sattuda ka ohtlikke aineid tuleb sademevesi kokku koguda ja puhastada. Selleks on koostatud eskiisprojekt. Eskiisprojekti kohaselt on sademevee vooluhulk 918 l/s. Sademevesi kogutakse kokku restkaevude ja sademeveetorustiku abil ning suunatakse sademeveepuhastile (liiva-mudapüüdurisse ja möödavooluga I klassi õlipüüdurisse). Peale puhastit on ette nähtud proovivõtukaev, kust peab olema võimalik proovi võtta ja vajadusel sademevee väljalask eelvoolu sulgeda. Peale proovivõtukaevu juhitakse sademevesi torustiku kaudu Meriküla ojja, kust see voolab edasi merre. Meriküla ojas, samas asukohas asub ka Aseri I savikarjääri karjäärivee settetiik ja väljalase, mis on kajastatud Wienerberger AS-ile väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV/324594 (kehtib 01.11.2020-15.02.2029). Puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt vajalik taotleda keskkonnaluba. Sademeveele määratakse loaga vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Veeloa taotlus sademevee suublasse juhtimiseks koostatakse pärast sademevee kogumise ja puhastamise süsteemi valmimist. Võimalikud hädaolukorrad ja turvalisus Aseri sadama ehitamise ja kasutamise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on veekeskkonnale ohtlike ainete leke ja tulekahju. Juhul, kui sadamas tekib tulekahju, on selle peamiseks ohuks põlengust tekkiv must suits, mis võib olla inimeste tervisele kahjulik. Tekkinud tulekahjule reageeritakse üldises korras ning vajadusel tagab Päästeamet inimeste teavitamise ohust. Aseri kaubasadama ja rannakalurite paadisadama akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse tagajärjel või punkerdamisel. Teistes kaubasadamates tehtud riskianalüüside tulemuste kohaselt võib leke ja sellest põhjustatud keskkonnareostus olla üks kõige tõenäolisem avariiolukord. Kohustus reostuse likvideerimiseks sadama akvatooriumil ja kaidel lasub sadama pidajal. Sadam peab olema varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid kaupu ja sadama asukohta. Sadama pidaja peab koostama akvatooriumilt reostuse avastamise ja likvideerimise kohta sadama reostustõrje plaani, mis peab sisaldama tegevuste kirjeldust akvatooriumi reostuse korral ja reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste vahendite 9 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne nimekirja koos nende sadamas paiknemise skeemiga. Sadama reostustõrje plaan esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile iga viie aasta järel ning kohe, kui sadamateenuste osutamisel toimub olulisi muudatusi. On otstarbekas, et reostuse likvideerimiseks vajalikud vahendid oleksid mõlema sadama osale ühtsed ning reostustõrje plaanid integreeritud. Avariiolukordade vältimiseks on oluline turvalisuse tagamine sadama territooriumil. Oluline on kaubasadama maa-ala ennem sadamateenuste osutamisega alustamist piirata ning korraldada isikute sadama-alale sissepääsu kontroll ja registreerimine. Rannakalurite paadisadama funktsionaalseks kasutamiseks tuleb sellele kavandada eraldi juurdepääsutee ja sissepääs. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole teada millised operaatorfirmad ja millised kaupu tulevikus läbi Aseri sadama käitlema hakkavad. Juhul, kui Aseri sadama territooriumil tulevikus tegevust alustavad operaatorfirmad taotlevad tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa ohtliku kemikaali käitlemise või käitluskoguste suurenemise, tuleb iga kord kindlaks teha ja hinnata kemikaaliseaduse § 32 lõikes 1 toodud asjaolud. Seejuures tuleb kindlaks teha doominoefektiga käitised; arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust; säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel; kaitsta looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või eriti tundlikke alasid käitise läheduses, tagades selleks ohutu vahemaa või võttes muid asjakohaseid meetmeid. Kui planeerimise või projekteerimise käigus algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine või keskkonnamõju hindamine, hinnatakse käitisega seonduvaid riske ja ohte ning teavitatakse avalikkust menetluse käigus. Sadama akvatoorium on piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Seega on oluline viia Aseri sadama(te) akvatooriumi piirid kooskõlla tegeliku vajadusega ja võimekusega. Arendaja on lubanud korrigeerida akvatooriumi piirid pärast KMH valmimist, sest siis on selgunud akvatooriumi ulatuse ja asukoha tegelik vajadus. 10 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 1. Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne on koostatud olemasoleva Aseri sadama arendamiseks veeloa taotluses taotletavatele tegevustele. Olemasolev Aseri sadam (edaspidi ka sadam) asub Soome lahe keskosa lõunakaldal, Lääne- Virumaal, Viru-Nigula vallas, Aseri alevikus Mere tn 17 kinnistul. Aseri Sadam OÜ (edaspidi arendaja) kavandab 2003. aastal seiskunud sadama edasiarendamist selliselt, et rajatakse kaubasadama ala, sissesõidukanal ja rannakalurite paadisadam1. Selleks on koostatud ehitusprojekt eskiisi staadiumis2. Arendaja esitas 23.07.2018 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa3 väljastamiseks Aseri sadama edasiarendamiseks veetranspordirajatiste ehitamiseks. Taotluse kohaselt on kavandatud süvendustööd mahus kuni 1 000 000 m3, süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 1 000 000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus 500 000 m3. Veeluba on taotletud ühine Aseri kaubasadamale ja rannakalurite paadisadamale, kuna alad paiknevad vahetult kõrvuti ning süvendus- ja ehitustööd on mõnevõrra ülekattuvad. Ehitusprojektid Aseri kaubasadamale ja rannakalurite paadisadamale koostatakse aga lahus, kuna nende sadamate rajamise eesmärgid, rahastamise viisid, kasutajad ja omanikud/valdajad on erinevad. Keskkonnaamet algatas 25.07.2018 otsusega nr 14-3/18/12456-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) esitatud vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 17 ja 171 kui olulise keskkonnamõjuga tegevus ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS-e § 6 lg 1 punkti 17 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja punkti 17 1 järgi merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH käigus hinnata: süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete uputamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine-tahkete ainete uputamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju (nagu müra, õhusaaste, vibratsioon, jäätmeteke) lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Pärast KMH algatamise otsuse tegemist, lähtudes KeHJS §-ist 13, koostas KMH juhtekspert koos arendajaga KMH programmi. Programmi koostamisel teostati muuhulgas keskkonnamõju eelhindamine eesmärgiga selgitada välja valdkonnad, kus on vajalik läbi viia täpsem hindamine KMH käigus. KMH programm kiideti heaks Keskkonnaameti 12.03.2020 otsusega nr 6 3/20/3956 Nõuetele 1 Algselt oli kavas ka supluskoha rajamine, kuid KMH programmi koostamise käigus sai selgeks, et kavandatud asukohta supluskoht ei sobi (vt KMH programmi lisa 3 ja tabel 8). 2 „Aseri sadama edasiarendus, idaosa veetranspordirajatised. Eskiis“. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2018 3 Alates 01. 10.2019 kehtib uus veeseadus, mille kohaselt on vee erikasutusõiguse aluseks veeluba. KMH aruandes kasutatakse uut terminit „veeluba“, varem esitatud taotlustele ja väljastatud lubadele viidates terminit „vee erikasutusluba“. 11 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne vastavaks tunnistatud programm on toodud käesoleva aruande Lisas 1 ja Keskkonnaamet heaks kiitev otsus Lisas 2. KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 18 lõike 3 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist4. KMH programmi sisu lühikokkuvõte KMH programmi koostamisel lähtuti KeHJS §-ist 13. Programmis kirjeldatakse kavandatavat tegevust ning selle seost asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, antakse eelhinnang eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning pannakse paika KMH läbiviimiseks kasutatav hindamismetoodika ja KMH eksperdirühma koosseis ning KMH koostamise ja menetlemise ajakava. Lisaks antakse ülevaade avalikkuse kaasamisest ja KMH programmi avalikustamisest. KMH programmi koostamise raames teostatud eelhindamise tulemusena jõuti järeldustele, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: - mõju mere elustikule, elupaikadele, lindude toitumisaladele, kalade kudealadele ja kalapüügile ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele; - müra ja vibratsioon; - mõju välisõhu kvaliteedile (tolmu teke ja lõhnaainete esinemine); - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; - jäätmeteke; - mõju linnustikule; - mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. KMH programmi koostamise ja eelhindamise ajal ei olnud võimaliku mõju ulatus ja olulisus nendes valdkondades teada või tegemist võib olla olulise keskkonnamõjuga, mis vajab täpsemat analüüsi. Neid teemasid käsitletakse KMH aruandes. Eelhindamise tulemusena jõuti ka järeldusele, et: - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ning maismaa taimestikule ja loomastikule; - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele; - Aseri piirkonna rohevõrgustiku ja väärtusliku maastikuga seotud aspektid tuleb lahendada koostatava üldplaneeringuga; - kavandatav tegevus ei põhjusta piiriülest keskkonnamõju. Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et täpsem mõju hindamine nendes valdkondades ei ole KMH käigus vajalik ning neid teemasid KMH aruandes ei käsitleta. KMH osapooled KMH osapooled on nimetatud allolevas tabelis (Tabel 1). 4 „Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm“. Skepast&Puhkim OÜ, 11.02.2020 (vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 12.03.2020 otsusega nr 6 3/20/3956) 12 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Otsustaja Keskkonnaamet Egle Alt Narva maantee 7a, Tallinn, keskkonnakorralduse 15172 spetsialist tel. 680 7438 [email protected] Viru-Nigula Viru-Nigula Heiko Källo Kasemäe 19, Kunda Vallavalitsuse Vallavalitsus keskkonnaspetsialist 44107 , Viru-Nigula vald 05.07.2018 tel.325 5960 korraldusega nr [email protected] 273 algatatud KMH menetluse ühendamise korralduse andja Arendaja Aseri Sadam OÜ Gaido Kentem, Tehase 1a juhatuse liige 43401 Aseri tel. 56216452 [email protected] Projekteerija Aavo ja Riina Raig Aavo Raig Ränduri 40 10921 Tallinn Projekt OÜ juhatuse liige tel. 5034236 KMH juhtekspert Skepast&Puhkim Aide Kaar, Laki 34, 12915 Tallinn (keskkonnamõju OÜ projektijuht- tel 698 8365 hindamise keskkonnaspetsialist [email protected] litsentsi KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022). * KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija KMH eksperdirühma kuuluvad: - heljumi kontsentratsioonide määramine ja selle leviku matemaatiline modelleerimine, mõju hoovuste liikumisele ja rannaprotsessidele - Rain Männikus, OÜ Lainemudel; - mõju merekeskkonnale – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja; - müra ja vibratsioon- Aide Kaar, SKPK projektijuht-keskkonnaspetsialist ; - jäätmeteke, jäätmete võimalik taaskasutamine – Jüri Hion, SKPK keskkonnaüksuse juht; - mõju välisõhu kvaliteedile - Moonika Lipping, SKPK projektijuht-keskkonnaspetsialist; - mõju linnustikule – Raimo Pajula, SKPK keskkonnaekspert; - GIS lahenduste väljatöötamine, kaartide ja skeemide koostamine – Marko Lauri, SKPK GIS spetsialist; - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale - Aide Kaar, SKPK projektijuht-keskkonnaspetsialist. Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. Pädevad ametkonnad on kinnitanud eksperdirühma piisavust ja asjakohasust on kinnitanud pädevad ametkonnad KMH programmile esitatud seisukohtades (vt KMH programmi Lisa 3). 13 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu. Asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega on toodud KMH programmis (vt programmi ptk 9). Mõjutatuid ja huvitatud isikuid kaasab otsustaja (Keskkonnaamet). KMH aruandega (selle esitamisel avalikustamisele) ning KMH aruande menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda avalikustamise teates toodud viisil ja kohtades. Täiendavat teavet KMH koostamise korraldamise kohta saab Keskkonnaametist. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivsed võimalused 14 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata ca 15 aastat tagasi pooleli jäänud Aseri sadama arendamist kaasaegseks kaubasadamaks, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350 tonni ja rannakalurite paadisadama rajamine. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Sadama asukoht Aseri sadam asub Soome lahe keskosa lõunakaldal, Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Aseri alevikus. Sadam paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Geomorfoloogiliselt jaotub antud piirkond tasandikuks, sellest rannaastanguga eraldatud kitsaks üleujutatavaks rannaribaks ja Meriküla oja sälkoruks. Tegemist on ajaloolise sadamaga- 1939. aastal ehitati Meriküla randa Meriküla tellisetehase juurde Aseri sadam ja Sonda–Aseri raudtee. Sadamamuul ja raudtee hävitati II maailmasõja ajal 1944. aasta suvel. Aseri sadama taastamisega alustati 1999. aastal, kuid tööd katkesid 2003. aastal. Keskkonnaameti andmete kohaselt (vt KMH programmi tabel 8 ja lisad 3 ja 5) kasutati muuli täitmiseks muuhulgas lubjakivi sisaldusega aherainet. Välja ehitamata jäi kindlustus muuli kaitsmiseks. 15. aasta jooksul on muul lagunenud, selle rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja muuli harja tõstmiseks mahus kuni 10 000 m3 on Keskkonnaamet väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/329770. Vee erikasutusloa menetluse raames koostas Keskkonnaamet keskkonnamõju eelhinnangu, mille tulemuste kohaselt puudus nendel tegevustel oluline keskkonnamõju. Viru-Nigula Vallavalitsus on väljastanud nendeks tegevusteks ehitusloa nr 1812271/03060. Aseri sadama asukoht on toodud Joonis 1. Joonis 1. Aseri sadama asukoht, kinnistu Mere 17. Allikas: Maa-ameti aluskaart 2020 15 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Aseri sadama akvatoorium on määratud Vabariigi Valitsuse 09.01.2001. aasta määrusega nr 5 „Aseri sadama akvatooriumi piiride määramine“ – vt ka Joonis 4. Määratud akvatoorium ei kattu kavandatava süvendusala asukohaga. Arendaja kinnitusel taotletakse akvatooriumi piiride muutmist pärast KMH valmimist, sest siis on selge milliseks kujuneb Aseri sadama akvatooriumi vajadus. Kaadamisala asukoht Aseri sadamale lähim Veeteede Ameti navigatsioonikaartidele kantud kaadamisala asub Letipea neemest loodes. HELCOMI juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel olevate huvialadele mõjutamist. KMH programmi koostamisel analüüsiti lähima olemasoleva kaadamisala asukohta ning alternatiivseid võimalusi. Selle tulemusel valiti välja potentsiaalset sobiv kaadamiskoht Aseri sadama lähedal Narva lahes sügavusega 31-32 meetrit. Projekteerija hinnangul on otstarbekas kaadata süvenduspinnas sellisesse sügavusse 5 meetrise kihina. Valitud kaadamiskoht on suurusega 1,2 x 1,2 km (vt Joonis 2). Ala nurgapunktide koordinaadid on: X:6601059,4 Y:666224,85 X:6601088,43 Y:667405,19 X:6602249,42 Y:667395,51 X:6602239,74 Y:666157,12 Joonis 2. Kaadamisala asukoht Aseri sadama lähedal Narva lahes (ala piirid tähistatud punase joonega). Aluskaart: Maa-amet 16 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Kaadamiskohtade asukohtade võrdlus on toodud Tabel 2. Võrdlemisel on lähtutud juhisest "HELCOMi suunised süvendamisel saadud materjali merre kaadamiseks" punkti 9.2 alapunktis C toodud asjakohastest kriteeriumitest. Tabel 2. Olemasoleva ja KMH programmi käigus välja pakutud kaadamiskoha võrdlus Lähedus Kaadamine Letipea neemel Kaadamine Narva asuvale kaadamisalale lahte Looduskaunitele kohtadele või Ca 3 km Letipea Ca 7 km Aseri märkimisväärse kultuurilise või maastikukaitsealast maastikukaitsealast (ei ajaloolise tähtsusega paikadele ulatu eeldatavasse mõjualasse) Kindla bioloogilise või teadusliku Ca 3 km Uhtju - tähtsusega aladele looduskaitsealast Turismialadele - - Elatus-,ärilise ja sportliku Püügiruut 90 Püügiruut 78 kalastamise aladele Kudemis-,kogunemis- ja Ei ole teada Ei ole teada noorkalade elualadele Mereorganismide rändeteedele - - Laevateedele Ca 1,3 km Kunda sadama laevateest Sõjaliste õppuste aladele Ca 2,3 km Letipea neeme - merele orienteeritud harjutusalast Mere tehnilistele kasutuspaikadele, - Ca 2,3 km Estlink2 nt allveekaablitele, torustikele jne merekaablist Kokku mõjutatavaid aspekte 5 2 KMH käigus võetakse hindamise aluseks KMH programmi koostamisel välja valitud kaadamiskoht (Joonis 2). 17 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhja- ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käesoleva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. Käesolev edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. Sadama idaosa piirkond võimaldab kaubasadamaga samaaegselt kavandada rannakalurite paadisadama rajamise (varem ehitusse võetud sadam seda ette ei näinud). Süvendus- ja ehitustööde tegemiseks koostab Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus) ehitusprojektid: - töö nr ASE181 Aseri kaubasadama, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350t; - töö nr ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam. Aseri kaubasadama ning rannakalurite paadisadama ehitusprojektid koostatakse lahus, kuna nende sadamate rajamise eesmärgid, rahastamise viisid, kasutajad ja omanikud/valdajad on erinevad. Veeluba taotletakse ühine, kuna ehitusprojektidega kasutusele võetavad alad paiknevad vahetult kõrvuti, süvendus- ja ehitustööd on mõnevõrra ülekattuvad. Vee erikasutusloa taotlusele lisatud eskiisi5 kohaselt (vt KMH programmi lisa 1) on kavas: 1. kaubasadama sissesõidukanal lõpliku laiusega min 90 meetrit ja sügavusega min -10 meetrit segalastilaevadele 8000 dwt. Sissesõidukanali rajamiseks laiendatakse Aseri sadama akvatooriumi ulatust NE suunas; 2. kaubasadama kaid kahes etapis: 1. etapis kaid 5-le segalastilaevale a’ 3000 dwt ja 2. etapis kaid 2-le segalastilaevale a’ 3000 dwt ja 2-le segalastilaevale a’8000dwt. Sildumisliini kogupikkus on 525 meetrit; 3. kaubasadama kaldakindlustused: laineseina harja kõrgus max +6,5m abs ja pikkus 530m, nõlvakindlustise jalami sügavus kuni -5,0m abs; 4. kaubasadama uue territooriumi (pindala 33200 m2) täitmine. Territooriumi alale on koostatud ehitusprojekt nimetusega „Aseri sadama edasiarendus, olemasoleva muuli rekonstruktsioon“, töö nr ASE171, mille eesmärk on alustada ehitustöödega olemasoleva vee erikasutusloa tingimustel esimesel võimalusel; 5. kaubasadama olemasoleva territooriumi rekonstruktsioon territooriumi pindalaga 43000 m 2; 6. sild 2-le abilaevale pikkusega kuni 25 meetrit ja territoorium abilaevastiku teenindamiseks pindalaga kuni 3000 m2. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on kavandatud süvendustööd mahus kuni 1 000 000 m 3, süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 1 000 000 m 3 ja tahkete ainete uputamine mahus 500 000 m3. Projekteerija hinnangul sobib ca 20 % süvenduspinnasest tagasitäiteks kohapeal. See vähendab kavandatava tegevuse ehitusaegseid keskkonnamõjusid, kui mõju on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt hinnatud maksimaalses mahus, st kui kaadatakse kogu veeloa taotluses toodud pinnase maht. Süvendusala ja olemasolev Aseri sadama akvatoorium on toodud Joonis 4. Süvendustööde tegemiseks kasutatakse: 1) valdavas osas mitme- või ühekopalist ujuvat süvendajat või ujuvat pinnasepumpa ja pinnaseveopraame; 5 Aseri sadama edasiarendus, idaosa veetranspordirajatised. Eskiis. t. n. A. E. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2018 18 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 2) väheses osas ühekopalisi hüdraulilisi ekskavaatoreid, mis teevad süvendustöid madalatel veealadel selleks ümber tõstetavatelt ajutistelt kivimuulidelt. Ehitustööde tegemiseks kasutatakse: 1) maamasinaid ja -veokeid kohtades, kus nendega ehitustööde tegemine on võimalik kaldalt ja merepõhjale väljaveetud kehanditelt; 2) ujuvvahendeid kohtades, kus maamasinate ja -veokite kasutamine võimalik ei ole (suuremates sügavusetes). Maakasutusvajadus Kavandatavad rajatised ehitatakse Aseri Sadam OÜ-le kuuluvale Mere tn 17 kinnistule (katastritunnus 90301:001:0003). Sadama arendamisega seotud maavajadus on seotud eelnimetatud kinnistuga, vajadust täiendava maa järele ei kaasne. Arvestades Mere 17 kinnistu suurust, siis kinnistul on piisavalt vaba ruumi ehitustöödeks vajalike materjalide ning masinate ja seadmete hoiustamiseks, mistõttu ei kaasne vajadust kasutada maad väljaspool sadama ala ka ehitustööde korraldamiseks. Arendaja peab tagama, et ehitustööde korraldamine, sh ehitusmasinate, -materjalide ja jäätmete vms ajutine hoiustamine toimub Mere 17 kinnistu piires. Liiklus kaubasadama alale (nii ehitusetapis kui ka edaspidi sadama kasutamisel) on kavandatud olemasoleva Kordoni tn ja Sadama tee kaudu, mis kuulub Viru-Nigula vallale. Tallinn-Narva maantee on Aseri ristist kuni Kordoni tn lõpuni asfaltkattega ja edasi 2 km pikkune teelõik sadamani on kruuskattega tugeva killustiku aluspõhjaga. Vajadus uute teede või teelõikude rajamiseks kaubasadama arendamisega puudub. Käesoleva aruande kirjutamise ajal on koostamisel uus, ühinemisjärgse Viru-Nigula valla üldplaneering6 (ÜP). ÜP-ga on ette nähtud ligipääs rannakalurite paadisadamale läbi Tehase tänava. Kavandatud tegevuse realiseerimine ei too kaasa muudatusi piirkonnas olemasolevas maakasutuses. Mere tn 17 kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kehtivas ÜP-s (käesoleva aruande kirjutamise ajal Aseri osavalla üldplaneering) on Mere tn 17 maaüksuse juhtotstarbeks määratud osaliselt sadama maa ning osaliselt tootmismaa ning piirkonda on planeeringu kohaselt ette nähtud tootmisalad. Kavandatud tegevuse realiseerimine ei mõjuta kehtiva ÜP-ga piirkonda planeeritud maakasutuse realiseerimist (tootmisalade arendamist). Koostatava ÜP-ga on määratud Mere tn 17 kinnistule sadamamaa juhtotstarbe. Sadama ümbruskonda näeb ka koostatav ÜP edaspidi ette eeskätt tootmispiirkonnana (määratakse tootmismaa juhtotstarve). Tulevikus, kui sadam hakkab tööle, on võimalus vajadusel taastada ka raudteeliiklus Aseri-Sonda raudteel mis oli olemas 1999. aastani. Selleks annab eelduse 8 km pikkune säilinud raudteetamm. Koostamisel olev ÜP arvestab selle võimaliku vajadusega. Raudtee taastamine ei kuulu taotletava tegevuse ja käesoleva KMH mahtu. 6 Algatatud Viru-Nigula Vallavolikogu 27.06.2018 otsusega nr 83, koostaja Skepast&Puhkim OÜ 19 / 70 Joonis 3. Aseri sadama asendiskeem 20 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 4: Aseri sadama akvatooriumi ja süvendusala piirid 21 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon7 (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Vastavalt KMH algatamise otsusele8 tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi. KMH-s ei käsitleta sadamarajatiste alternatiivseid asukohti, sest veeloa taotlus on esitatud olemasoleva sadama edasiarendamiseks konkreetses asukohas. Veetranspordirajatiste projektis ei ole esitatud alternatiivseid võimalusi/lahendusi, mistõttu ei olnud KMH käigus võimalik neid ka kirjeldada. Põhimõtteliselt on sadamarajatis suhteliselt standardne objekt, mille projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada kõiki ohutuse, sh tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Ehituslikud lahendused ja teostamine peavad olema vastavuses Eesti Vabariigi õigusaktidega ning Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus üldtunnustatud nõuete ja standarditega. See normatiivne baas loetletakse ehitusprojektis. KMH käigus ei ilmnenud selliseid olulisi keskkonnamõjusid, mis oleksid tinginud alternatiivsete lahenduste väljatöötamise vajaduse KMH eksperdirühma poolt. 2.5. Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, ei ole tegemist 0 alternatiiviga, sest Aseri sadama arendamiseks on eelnevalt välja antud vee-erikasutusluba ja selle põhjal on arendajal tekkinud olemasoleva rajatise (kai) ehitusõigus rekonstrueerimiseks. 0 alternatiiv tähendab Aseri sadama olemasoleva muuli rekonstrueerimiseks arendajale juba väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 ja ehitusloa nr 1812271/03060 väljastamisele eelnenud olukorda, mis ei ole reaalne. Kui Aseri sadama arendamine ei õnnestu, siis tõenäoliselt ei ole tegemist KMH tulemustest tulenevate põhjustega, sest mõjude hindamise käigus ei ole selgunud kavandatavat tegevust välistavaid asjaolusid. Eeldatavalt võib olla tegemist eelkõige majanduslike põhjustega, näiteks rahaliste vahendite ebapiisavus, ettevõtjate huvi puudumine, arendamisega kaasnevad lisakulutused (nt kõrged liitumistasud) vms. Kui veeloa taotlusega kavandatud tegevust ei ole võimalik ellu viia, tuleb arendajal kõigepealt analüüsida, mis on selle põhjused, ja leida probleemidele lahendused. Arendajal oleks soovitav ja kasulik analüüsida läbi arendusega kaasnevad erinevad riskid, arvestades piirkonna ja laiemalt üldist majanduslikku olukorda, ning leida võimalikud lahendusvariandid. Teoreetiliselt on võimalik, et kavandatud tegevust ei hakata üldse ellu viima, kuid see ei ole tõenäoline, sest arendajal on huvi sadama arendamisega alustamiseks olemas. Edasine areng on tõenäoliselt pikaajaline ning ei ole välistatud, et erinevatel põhjustel võib arendus pooleli jääda. 7 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983 8 Keskkonnaameti 25.07.2018 otsus nr 14-3/18/12456-2 22 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 3. Keskkonnakasutus 3.1. Süvendus- ja täitetööde mahud, ehitusmaterjalide kasutamine Süvendus- ja ehitustööde on määratud ehitusprojekti eskiisi alusel, mahud täpsustuvad ehitusprojekteerimise käigus. Eeldatud on, et need mahud on maksimaalsed ja ehitusprojekteerimise käigus neid ei ületata. Sadama ehitustöödel eemaldatavad pinnased on liivad, kruusad ja savid. Ehitusprojekti eskiisi kohaselt on süvendustööde mahud kokku hinnanguliselt järgnevad: − Aseri kaubasadama süvendamine: 950 000 m3; − Aseri rannakalurite paadisadama süvendamine: 50 000 m39. Lisaks eemaldatakse süvendustööde käigus riigile kuuluvalt merepõhjalt ehitustöid ning navigatsiooni segavad kivid, neist suuremad lõhkamise teel. Lõhatavate kivide eeldatav maht on kuni 300 m3. Sadama ehitamiseks kasutatavateks ehitusmaterjalideks on: • kiviaines, liivad ja kruusad - territooriumi täiteks; • raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid - sildumis- ja veeskamisrajatiste ehitamiseks; • raudbetoon- ja kivikonstruktsioonid - kaitserajatiste ehitamiseks; • raudbetoon- ja asfaltbetoonkatendid kaupade käitlemiseks kasutatavale territooriumile jms. Ehitusprojekti eskiisi kohaselt paigaldatakse ehitustööde käigus riigile kuuluvale merepõhjale ehitusmaterjale mahus kuni 500 000 m3, sh: − Aseri kaubasadama ala merepõhjale 475 000 m3; − Aseri rannakalurite paadisadama ala merepõhjale 25 000 m310. Kavandatavate rajatiste lõikes on süvendus- ja pinnasetööde hinnangulised mahud ja ehitusmaterjalid järgnevad: 1. kaubasadama sissesõidukanal: süvendustööde maht riigile kuuluval merepõhjal >10 000 m3 (liiv, moreen, sinisavi); 2. kaubasadama sildumisrajatised: täitetööde ja süvendustööde mahud riigile kuuluvad merepõhjal >10 000 m3, kandekonstruktsioonid ehitatakse raudbetoonist ja terasest; 3. kaubasadama kaldakindlustused: täitetööde maht riigile kuuluvad merepõhjal >10 000 m3, süvendustööde maht riigile kuuluvad merepõhjal <10 000 m 3, nõlvakindlustise kindlustuskihid ehitatakse graniitkivist ja raudbetoonelementidest lubjakivist alusel; 4. kaubasadama uus territoorium: täitetööde maht riigile kuuluvad merepõhjal >10 000 m3, süvendustöid ei tehta, territooriumi katend betoonist ja asfaltbetoonist killustikalusel; 5. kaubasadama olemasoleva territooriumi rekonstruktsioon: täitetööde maht riigile kuuluvad merepõhjal <10 000 m3, süvendustöid ei teha, territooriumi täiteks kasutatakse täitepinnast ja lubjakivi, katendiks betooni ja asfaltbetooni killustikalusel; 6. sild 2-le abilaevale pikkusega ja territoorium abilaevastiku teenindamiseks: täitetööde maht riigile kuuluvad merepõhjal >10 000 m3, süvendustööde maht riigile kuuluvad merepõhjal <10 000 m3, territooriumi täitmiseks kasutatakse lubjakivi ja katendiks asfaltbetooni 9 Tegemist on mõnevõrra ülehinnatud numbriga, kuna ehitusprojekti eskiisis sisaldas see ka supluskoha rajamisega kaasnevat mahtu, mille rajamiseks kavandatavasse asukohta on aga loobutud. 10 Vt eelmine kommentaar 23 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne killustikalusel, kaitsemuuli kesktäiteks kasutatakse lubjakivi, nõlvakindlustisteks graniitkivi ning parem väravasammas ehitatakse raudbetoonist. 3.2. Eeldatavalt tekkivad jäätmed ja heited Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine Jäätmeteke on seotud süvendus- ja ehitustöödega. Süvendustööde käigus tekib eemaldatud pinnast, hinnanguliselt mahus kuni 1 000 000 m3 (vt täpsemalt KMH aruande peatükk 0.). Süvendustöödel eemaldatud pinnast kasutatakse kas territooriumi täiteks või kaadatakse. Kaadatava pinnase maht on kuni 1 000 000 m3. Projekteerija hinnangul sobib kuni 20% süvenduspinnasest kasutada tagasitäiteks. Süvenduspinnas asendab täitematerjali merepinnast kõrgemal olevale alal teiste täitematerjalide vahekihis. Ehitustööde käigus tekib tavapäraseid ehitusjäätmeid. Jääkreostus Mere tn 17 kinnistul asub Keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekt Aseri keskkatlamaja (registrikood JRA0000122). Aseri keskkatlamaja on ehitatud 1971. aastal Aseri asula ja Keraamikatehase kütmiseks. Jääkreostus pärineb keskkatlamaja vedelkütusehoidlast (vt täpsemalt ptk. 4.9). Müra ja vibratsioon Müra teke on seotud sadama arendamise ning hiljem sadama kasutamisega. Sadama arendamisega kaasneb ehitusmüra, mis esineb ainult ehitusperioodi ajal ning ehitustegevuse lõppemisel see lakkab. Müraallikateks on sadama süvendamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ning ajutiselt suurenenud liiklus. Ehitustöödel võivad müraallikateks olla süvendustööd, vaiade rammimine, materjali välja- ja sissevedu ning betoonitööd. Sadama kasutamisega kaasneb liiklusmüra, mis on seotud laevade liikumisega sadama akvatooriumis ning sadama alale suunduva autoliiklusega. Maapinna kaudu levivat vibratsiooni võivad põhjustada teatud ehitustööd (ehitusvaiade ja sulundite rammimine), samuti lõhketööd, millega on kavas eemaldada navigatsiooni segavad suuremad kivid. Välisõhu saasteained ja lõhnaained Aseri sadama arendamisega kaasnev välisõhku paisatavate saasteainete teke on seotud sadama ehitamise ja kasutamisega. Ehitustöödel tekib peamiselt tolmu (tahkeid osakesid – PMsum, PM10, PM2,5). Tolmu teke on seotud eeskätt ehitusmaterjalide käitlemisega (transpordi, laadimise, hoiustamise ja teisaldamisega). Tolmu tekib ka veokite ja ehitusmasinate liiklemisel ehitusobjektil ja ehitusobjektile suunduvatel teedel. Ehitustegevusse hõlmatud veokite ja masinate töötamisel (sisepõlemismootorites põlemisel) tekib välisõhu saasteainetest lisaks süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiidi (NOx) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ). Ebameeldiva ja ärritava toimega lõhnaained võib ehitustöödel tekkida kaubasadama territooriumi katendi rajamisel, muude ehitustöödega (kaubasadama sissesõidukanali, sildumisrajatiste, kaldakindlustuste rajamine vms) seda eeldada ei ole. Lõhnaainete teke ja levik on võimalik ka avariiolukorras (õlide/kütuste leke erinevate ehitusmehhanismidest ja masinatest, tulekahju). 24 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Sadama kasutamisega kaasneb samuti veokite liiklemine ning eeldatavalt kasutatakse tööks erinevaid masinaid, mille töötamisel tekib tahkeid osakesi (PMsum, PM10, PM2,5), süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiidi (NOx) ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ). Milliseid kaupu (materjale, kemikaale) ning millistes kogustes on kavas pärast sadama väljaarendamist sadamas käidelda, ei ole KMH läbiviimisel teada. Seetõttu ei ole ka teada, milliseid välisõhu saasteaineid ja/või lõhnaaineid siinkohal tekkida võib. 25 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid on enamuses kirjeldatud KMH programmis (ptk 4 ja 6). Kuna KMH programm on KMH aruande lahutamatuks osaks (Lisa 1), siis vastavat infot käesolevasse aruandesse ei dubleerita. Alljärgnevalt on esitatud vaid nende asjakohaste keskkonnaelementide ja -aspektide kirjeldus, mille kohta KMH programmi koostamisel andmed puudusid või mida on KMH läbiviimisel täpsustatud. 4.1. Rannikuprotsessid11 Aseri sadama piirkonnas Narva lahe lääneosa rannikul on rannajoon kagu-loodesuunaline ning avatud põhja- ja idakaarte tuultele. Arendatava sadama alal paikneb 2000-ndate aastate algusest rajatud täiteala ja taastatud muul (Foto 1). Foto 1. Munakatest, kividest ja kruusast koosnev rand arendatava sadama alal. Kaugemal on näha kividest merre ulatuv riba (purustatud muul). Eismas oli veetase ligikaudu –5 cm (EH2000). 14.06.2020. Viimase 8000–9000 aasta jooksul on paekallas arenenud valdavalt kulutusprotsesside tagajärjel ja saanud sel viisil oma tänapäevase ilme. Pangajärsak on pideval murrutusel maismaa poole taandunud. Selle ette on kujunenud lai murrutuslava ning kunangine kääruline rannajoon on murrutuse tagajärjel õgvenenud, mistõttu on muutunu klindi esialgne laheline iseloom sirgjoonelisemaks. Enamik kunagisest aktiivsest klindijärsakust on nüüdseks kaetud püsiva rusukaldega ja pank ise on üldjuhul väljunud lainetuse mõjusfäärist. Rusukalde jalamile on selle murrutamise tagajärjel kujunenud veeristikuranda (Foto 2), kohati ka liivaranda. 11 Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel“. OÜ Lainemudel, 2020, töö nr 2014). Vt ka käesoleva aruande Lisa 3. 26 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Foto 2. Veeristikust ja kruusast koosnev rand Aseri sadama põhjaosas. Näha on astmelise kulutuse jälgi. 14.06.2020. Aseri sadamast lääne poole jääb Aseri paemurd ja klint, mida suuremate tormide ajal murrutatakse. Materjal liigub peamiselt piki rannikut ida poole, moodustades liiva- ja kruusaranda (Foto 3). Aseri sadama kohal olev avamerele ala on tõkkeks setete liikumisel edasi ida suunas. Liikuvaid setteid on suhteliselt vähe, sest suurema osa setteist moodustavad kivid ja kruus. Liiva on vähe. Ida pool sadamat on kulutusjälgi vähesel määral (Foto 4). Foto 3. Aseri sadamast lääne poole jääv klint, mida kõrgema veeseisu ja tormide ajal lained kulutavad. Selle ette on tekkinud jämeliivast ja kruusast rand, mis on aegamööda liikunud ida suunas. 14.06.2020. 27 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Foto 4. Rannik sadamast idas. Nõlvad on rohtunud ning nende erosioon on minimaalne. 14.06.2020. 4.2. Hoovused12 Kaua aega on Soome lahe hoovuste süsteemi kujutatud ette valdavalt tsüklonaalsena, kus vesi voolab lahte (itta) piki Põhja Eesti rannikut ning välja (läände) piki Soome rannikut. Hilisemad mõõtmis- ja modelleerimistulemused on näidanud keerukaid, ajas muutuvaid mustreid. Näiteks esineb tugevate läänetuulte korral Letipeal ja Aseri piirkonnas kogu veesambas itta suunatud hoovus. Sagedasem on Letipeal siiski läände suunatud hoovus, mida näitavad nii modelleerimise tulemused (Joonis 5)13 kui ka Ülo Suursaare poolt Letipeal läbi viidud korduvad hoovusmõõtmised14. Mõõtmiste tulemused kinnitavad läänesuunalise hoovuse prevaleerimist ja seda isegi vaatamata läänetuulte ülekaalule. See tähendab, et pinnahoovus voolas sageli vastutuult. Huvitaval kombel esines see seaduspära tugevamalt just pindmises kihis, tendents kahanes keskmistel sügavustel ja päris põhjalähedases kihis oli hoovus sageli pinnahoovusele vastupidine. Järelikult võivad liikuda Aseri sadama süvendamisel saadud materjali kaadamisel setted idast lääne poole läänetuulega. Teistest suundadest puhuva tuule korral jälgib hoovus valdavalt tuule käiku. 12 Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel“. OÜ Lainemudel, 2020, töö nr 2014). Vt ka käesoleva aruande Lisa 3. 13 O. Andrejev, K. Myrberg, P. Alenius ja P. Lundberg. Mean circulation and water exchange in the Gulf of Finland – a study based on three-dimensional modelling. Boreal Environmental Research, kd. 9, nr 1, 2004; T. Soomere, K. Myberg, M. Leppäranta ja A. Nekrasov. The progress in knowledge of physical oceanography of the Gulf of Finland: a review for 1997-2007. Pceampöpgoa, kd. 50, nr 3, p., 2008 14 Ü. Suursaar, „Waves, currents and sea level variations along the Letipea – Sillamäe coastal section of the southern Gulf of Finland,“ Oceanologia, kd. 52, nr 3, 2010. 28 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 5. Hoovuste statistiline (modelleeritud) horisontaalne jaotus Soome lahes ning vastav üldistatud skeem. Letipeal on eelistatud läänesuunaline voolamine. 4.3. Veetase ja lainetus15 Ülo Suursaare järgi16 on pikaajaliste mõõtmiste põhjal Letipeal keskmine Hs (oluline lainekõrgus) 0,5 m. Maksimaalne mõõdetud Hs on olnud 3,7 m, kuid modelleerimise järgi võib samas kohas Hs ulatuda 5 meetrini. Kõrged lained võivad tekkida põhjakaarte tuulte korral, kus tuulte jooksumaa (fetch) on kuni 100 km. Lainemudelitega on arvutatud ka lainetuse pikaajaline käik (Joonis 6). Sageli on sellistes aegridades (arvutatud tavaliselt alates 1966. aastast) märgatav negatiivne trend17, lainetus on justkui jäänud madalamaks. Paraku tuleb arvestada, et lainemudelid kasutavad sisendina alati kas mõõdetud või 15 Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel“. OÜ Lainemudel, 2020, töö nr 2014). Vt ka käesoleva aruande Lisa 3. 16 Ü. Suursaar, „Waves, currents and sea level variations along the Letipea – Sillamäe coastal section of the southern Gulf of Finland,“ Oceanologia, kd. 52, nr 3, p. 391–416, 2010 17 Ü. Suursaar, „Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966–2011,“ Estonian Journal of Earth Sciences, kd. 62, nr 1, p. 42–56, 2013 29 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne siis omakorda modelleeritud tuuleandmeid. Laskuv trend lainetuses tuleneb tuuleandmete ajalise ebahomogeensuse poolt tingitud laskuvast trendist, ja see ei ole usaldusväärne18. Joonis 6. Kunda tuuleandmete alusel punktmudeliga (LCPM) modelleeritud lainetus Letipea lähedal, aasta keskmised (a) ja maksimaalsed (b) olulised lainekõrgused. Laskuv trend tuleneb tuuleandmete ebahomogeensusest tingitud laskuvast trendist, mis ei ole usaldusväärne. Siiski on lainetuse modelleerimise tulemused lühema ajaperioodi ja oleviku kohta usaldusväärsed. Alates 2003. aasta sügisest on ka kõik Eesti ilmajaamad varustatud väga täpsete automaatseadmetega (MILOS-520 jms). Kui varasemad rumbisüsteemis loetavad tuulelipud ja anemorumbograafid võimaldasid vaid paremal juhul 10–20°-list suuna täpsust ja 1 m/s tuuletugevuse täpsust, siis uued automaatjaamad mõõdavad iga tund tuule suundi 1 kraadi täpsusega ja tugevust 0,1 m/s sammuga. Lisaks olid kõik tuulekiirused enne 1977. aastat üle paisutatud. Seetõttu muutub pidevalt ka tuulte pikaajaline statistika19. Nii keskmistes, maksimumides kui ka tormisuses (tormipäevade arvus) esineb sesoonne käik. Enim torme on külmal aastaajal septembrist jaanuarini, väga vähe juunis ja juulis 20. Ülal toodud aspekte tuleb arvestada lainekoormuste määramisel ja sadama projekteerimisel. 4.4. Merepõhjaelustik ja põhjaelupaigad21 Kaadamisala põhjasubstraadi ja põhjaelustiku kirjeldamiseks ning põhjaelupaikadele kaadamisega kaasneva mõju hindamiseks teostas Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (TÜEMI) KMH raames kaadamiskoha põhjataimestiku, -loomastiku ja elupaikade inventuuri. Selleks viidi kavandataval kaadamisalal läbi välitööd, mille käigus koguti andmeid kindlaksmääratud proovipunktidest ning teostati sonariuuring. Kokku võeti 35 videoproovi merepõhja substraaditüüpide ning põhjataimestiku ja –loomastiku katvuse hindamiseks ja 15 biomassiproovi. Proovipunktide asukohtadest annab ülevaate Joonis 7. Sonariga skaneeriti uuringuala 100% katvusega. Detailsem ülevaade uuringu metoodikast on toodud töö aruandes (vt käesoleva aruande Lisa 4). 18 Ü. Suursaar, „Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966–2011,“ Estonian Journal of Earth Sciences, kd. 62, nr 1, p. 42–56, 2013 19 Ü. Suursaar, „Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966–2011,“ Estonian Journal of Earth Sciences, kd. 62, nr 1, p. 42–56, 2013 20 Ü. Suursaar, „Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966–2011,“ Estonian Journal of Earth Sciences, kd. 62, nr 1, p. 42–56, 2013 21 Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha põhjataimestiku, -loomastiku ja elupaikade inventuur. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020. Vt ka käesoleva aruande Lisa 4. 30 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 7. Uuringuala ja proovipunktide paiknemine Sonariuuringuala sügavus varieerus vahemikus 22,6 kuni 35,9 m (Joonis 8). Saadud sügavusmudelist nähtub, et uuringuala põhi kerkib liikudes põhja poolt lõuna poole. Sonariga mõõdetud helilaine tagasihajumise andmetest nähtub, et valdavalt on oodatav võrdlemisi homogeenne põhjasubstraat kuid väikesel alal uuringuala idaosas võib olla tegemist mõnevõrra kõvema substraadiga ning sügavamates kohtades ja nõgudes on oodatav pehmem põhjasubstraat (Joonis 9). Joonis 8. Sonariga mõõdistatud sügavus 31 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 9. Sonariga mõõdistatud helilaine tagasihajumine. Näidatud on proovipunktid, kus esines kive Põhjasubstraat Videovaatlused ja põhjaammutiga kogutud proovid näitasid, et kogu uuringualal oli põhjasubstraadiks peenliivaga mudane savi. Keskmine sette koosseis oli järgmine: • videovaatluste põhjal: savi 85%, peen- ja keskmine liiv 12%, muda 2,7%, kõdu 1%, kivid < 1%; • põhjaammuti proovide põhjal: savi 69%, peen- ja keskmine liiv 14%, muda 12%, kõdu 4%. Põhjasubstraadi koosseis varieerus uuringuala piires vähe. HELCOMi Läänemere elupaikade klassifikatsiooni HUB (HELCOM 2013) tase 3 järgi oli kõikides proovipunktides põhjasubstraaditüübiks mudane sete (muddy sediment). Kuna kogu ala merepõhi asub afootilises vööndis, siis on tegemist elupaigaga AB.H Mudane sete afootilises vööndis (Aphotic muddy sediment). Sonari tagasihajumise kihis nähtav kõrgema intensiivsusega ala (Joonis 9) oli seotud kivide esinemisega põhjasubstraadis: kive leidus kolmes proovipunktis, mille asukohad langesid kokku kõrge tagasihajumisega. Kuna kivide katvus nendes punktides oli väga madal (1–2%), siis põhjasubstraadi ja elupaikade klassifikatsiooni tulemusi see ei mõjuta. Põhjaelustik Videovaatlustes tuvastati kinnitunud põhjaelustikku ainult nendes kolmes proovipunktis, kus esines kive (Joonis 9). Tegemist oli tavalise tõruvähi (Amphibalanus improvisus) ja hüdraloomadega (Cordylophora caspia), mille katvus jäi 1% piiresse. Väga levinud oli piirkonnas merikilk (Saduria entomon) (Tabel 3). Kuna merikilk on väga liikuv vähiline, siis tema puhul katvust ei hinnatud, vaid protokolliti ainult esinemine. Videovaatlustes põhjataimestikku ei tuvastatud, sest piirkond on liiga sügav taimestiku kasvuks. 32 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Tabel 3. Põhjaloomastiku taksonite esinemine ja sügavusvahemikud videoproovides Takson Esinemine Sügavus, miinimum Sügavus, maksimum (%) (m) (m) Amphibalanus 9,1 25,7 27,1 improvisus Cordylophora caspia 6,1 25,7 26,8 Saduria entomon 66,7 25,7 36 Biomassiproovides tuvastati nii põhjaloomastikku kui –taimestikku, aga tuvastatud taimestiku näol oli tegemist madalamatelt aladelt uuringualale veega kantud väikeste lahtiste taimefragmentidega mitte kohapeal kasvanud taimedega. Põhjaloomastiku liikide arv varieerus proovides ühe ja seitsme vahel. Liigirikkam oli uuringuala madalam lõunaosa (Joonis 10). Põhjaloomastiku liikide arv vähenes sügavuse suurenedes ja kõige sügavamas punktis (36 m) esines ainult üks liik (virgiinia keeritsuss), kes talub ajutist väga madalat hapniku sisaldust. Joonis 10. Põhjaammutajaga kogutud proovides tuvastatud põhjaloomastiku taksonite arv. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides Kokku leiti biomassiproovidest 11 erinevat põhjaloomastiku taksonit (Tabel 4). Esinemissageduse põhjal saab välja tuua kolm enamlevinud liiki, mida kõiki esines üle 85% proovides: tavaline harjaslabalane (Monoporeia affinis), võõrliigist virgiinia korgitsuss (Marenzelleria neglecta) ja balti lamekarp (Limecola balthica) (Joonis 11 kuni Joonis 13). Ligikaudu pooltes proovides esines ka harilik silinderkäslane (Halicryptus spinulosus) (Joonis 14). Biomassidominent oli balti lamekarp. Kuna biomassiproovide arv oli väike, siis ei modelleeritud nende liikide biomassilevikut, mille esinemissagedus oli alla 50%, sest mudelile ei oleks olnud piisavalt isendandmeid. 33 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Tabel 4. Põhjaloomastiku taksonite esinemine, sügavuslevik, biomassi keskmised ja maksimumväärtused biomassiproovide põhjal. Keskmine biomass on arvutatud ainult nende proovide põhjal, milles vastav takson esines Takson Esinemine Sügavus, Sügavus, Biomass, Biomass, (%) miinimum maksimum keskmine maksimum (m) (m) (g/m2) (g/m2) Corophium 26,7 23,5 30,5 0,0366 0,086 volutator Halicryptus 53,3 27,3 33,4 0,065 0,129 spinulosus Limecola balthica 86,7 23,5 33,9 18,3147 49,8241 Marenzelleria 93,3 23,5 36 0,1167 0,2838 neglecta Monoporeia 93,3 23,5 33,9 0,5314 0,6386 affinis Oligochaeta 40 23,5 32,5 0,0401 0,0903 Ostracoda 40 23,5 33,4 0,0136 0,0387 Peringia ulvae 6,7 23,5 23,5 0,0903 0,0903 Potamopyrgus 6,7 28,6 28,6 0,1075 0,1075 antipodarum Pygospio elegans 6,7 33,2 33,2 0,0215 0,0215 Saduria entomon 6,7 33,9 33,9 1,462 1,462 Joonis 11. Balti lamekarbi (Limecola balthica) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. 34 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 12. Tavalise harjaslabalase (Monoporeia affinis) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. Joonis 13. Virgiinia korgitsussi (Marenzelleria neglecta) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. 35 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 14. Hariliku silinderkärslase (Halicryptus spinulosus) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. Kõikide liikide levik on näidatud punktikaardina Joonis 15. Põhjaelupaigad Lähtudes EL loodusdirektiivi elupaigatüüpide tõlgendamise juhendist (TÜ Eesti Mereinstituut 2014b), selgus väliuuringute tulemusel, et uuringuala ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe: • kuna uuringualal puudub kõva põhjasubstraat (lävendiks kõva substraadi katvus > 50%), siis ei ole võimalik karide (1170) elupaigatüübi esinemine; • kuna uuringualal ei esinenud liiva domineerimisega (liiva osakaal > 50%) alasid ja kogu uuringuala merepõhi asub suure sügavuse tõttu afootilises alas, siis ei ole võimalik liivamadalate (1110) esinemine; • ülejäänud merelised elupaigatüübid (1130, 1140, 1150, 1160) on seotud rannajoonega ja nende esinemine uuringualal ei ole võimalik. 36 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 15. Videoproovides ja biomassiproovides tuvastatud põhjaloomastiku taksonite esinemine proovipunktides. 37 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 4.5. Kalastik22 Kalanduse ja kalastiku kirjeldamiseks ning plaanitava kaadamisala võimaliku mõju hindamiseks on kasutatud ametlikke töönduspüügiandmeid ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi poolt Soome lahe idaosas erinevate projektide käigus kogutud kalastiku seireandmeid, mis on kogutud erinevate projektide raames (vt täpsemalt Lisa 5). Rannakalurid on kohustatud pidama püügipäevikut registreerides oma saagi päevade, liikide, statistiliste püügiruutude ja püüniste lõikes ning selle igakuiselt edastama. Et kalurite tegevus on aastaringne ja nende poolt kasutatakse suurt hulka erinevat tüüpi püüniseid, siis on püügistatistika vajalikuks abivahendiks mitmesuguste kalanduslike probleemide lahendamise kõrval ka keskkonnakaitseliste probleemide lahendamisel. Püügistatistika annab ülevaate piirkonna kalastikust, ent kalaliigid, kes on mõõtmetelt väikesed, liigini keeruliselt määratavad või pole töönduslikult huvipakkuvad, ei pruugi ametlikus statistikas siiski olla esindatud proportsionaalselt nende arvukusega looduses või saagis. Käesoleva teema kontekstis pakub püügistatistika meile huvi lähtudes kahest aspektist. Kas planeeritavalt kaadamisalalt on püütud arvestataval määral kala, sealjuures haruldasi või ohustatud kalaliike? Teine aspekt on seotud kalade kudealadega, mille esinemise kohta võiks anda tunnistust sesoonne (kudeaegne) saakide suurenemine. Paljude kalaliikide väljapüügist põhiosa saadakse just kudemisperioodil koelmute piirkonnast. Planeeritava kaadamisala kalastikku võiks iseloomustada saak püügiruudust 77 (Joonis 16). Ametlike saagiandmete kohaselt aastatel 2018 ja 2019 antud püügiruudust kala ei püütud ning saake ei saadud. Püügitegevuse puudumist seletab teataval määral küll ka asjaolu, et rannakalurite püügitegevus toimub reeglina madalamal kui 20 meetrit, aga planeeritaval kaadamisalal ja püügiruudus 77 on sügavus suurem. Kuid ka teistes piirkonna püügiruutudes, mis ei piirne maismaaga, oli saak napp või puudus (Joonis 16). Vähesel määral oli sellistest püügiruutudest püütud räime, meriforelli ja lõhet. Ka kahekümnest meetrist sügavamatel aladel toimuv räime ja kilu traalpüük on intensiivsem Soome lahe lääneosas ning planeeritav kaadamisala tavapäraste traalimisaladega ei kattu (Joonis 17). Joonis 16. Statistilised kalanduslikud püügiruudud Eesti majandusvööndis ja rannakalanduse saak Soome lahe idaosa püügiruutudest aastatel 2018-2019. Xga on tähistatud püügiruut, mille (puuduv) saak iseloomustab planeeritava kaadamisala rannakalandust. 22 Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020. Vt ka käesoleva aruande Lisa 5. 38 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 17. Traalpüügi intensiivsus Eesti majandusvööndis (R. Kutsar, 2020). Sõõriga on joonisel markeeritud laiem piirkond, mis katab ka planeeritava kaadamisala. Piirkonna seireandmetele tuginedes iseloomustab planeeritava kaadamisala kalastikku peamiselt pelaagiline kalakooslus, milles domineerivateks liikideks on räim ja kilu ning arvukalt esineb ka meritinti ja ogalikku. Vähemal määral esineb meriforelli ja lõhet, kevadperioodil tuulehaugi. Põhjalähedase eluviisiga kaladest on tänapäeval arvukaim ümarmudil, esineb emakala ja merihärga. Lesta ja turska esineb väga vähesel määral. Mageveeliike satub alale ilmselt veelgi harvem. Ohustatud liikidest kohtab planeeritaval alal ilmselt merisiiga, kuid ala ei ole talle kindlasti tähtis kui kudemis- või toitumisala. Alale võivad sattuda rändel olevad merisiiad, kes on võimelised neile ebasobivate tingimuste korral ala vältima. Erinevaid kalaliike, kes satuvad planeeritavale kaadamisalale on kindlasti palju rohkem, kuid kokkuvõttes on ala liigivaene. Planeeritaval kaadamisalal puuduvad kaladele olulised koelmualad. Soome lahe idaosas koeb küll arvukamalt räim, kuid tema koelmualad paiknevad valdavalt 3-6 meetri sügavusel ning planeeritaval kaadamisalal räimekoelmuid seega kindlasti ei esine. Soome lahes koeb sügavamatel aladel ka Läänemere lest, kuid lesta levikule ja kudelaladele seab piiri Soome lahe idaosa madal soolsus. Väga suure tõenäosusega planeeritaval kaadamisalal kalade kudealasi ei esine, merekalade levikule seab piiri madal soolsus ning mageveeliikide sigimist takistab sügav vähesoojenev vesi. 4.6. Linnustik KMH läbiviimisel täpsustati Aseri sadama piirkonnas leiduvate linnuliikide tõenäolist ja võimalikku pesitsemist põhiliselt eElurikkuse vaatluse andmebaasile tuginedes. 39 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne eElurikkuse23 vaatluste andmebaas koondab piirkonnas tehtud linnuvaatlusi alates 2015. aastast kuni 2020. aastani. Viieaastase perioodi jooksul on arenduspiirkonna alal ja ümbruses rannikualal ning merel tehtud 184 vaatlust kokku 70 linnuliigi kohta. Andmed pärinevad kokku 21 vaatluspäevalt. Vaatlustes on esindatud kõik aastaajad, kuid mõnevõrra rohkem on kevadrände perioodist pärinevaid vaatlusi. Suhteliselt kõrge liigirikkus on osaliselt tingitud võrdlemisi pikast vaatlusperioodist ja kohatud liikide hulgas on ka juhuslikke ülelendajaid. Arendatava sadama piirkonnas on tehtud vaatlusi järgmiste linnuliikide kohta: aul, hahk, hallhaigur, hallvares, hänilane, hõbehaigur, hõbekajakas, jääkoskel, jõgitiir, ronk, kaelustuvi, kägu, kalakajakas, kaldapääsuke, kanepilind, kivitäks, kõrkja-roolind, kormoran, kõvernokk-rüdi, kühmnokk-luik, kuldnokk, leeterüdi, liivatüll, linavästrik, merikajakas, mudatilder, mustlagle, must- lepalind, musträstas, mustvaeras, naerukajakas, nurmkana, ohakalind, piilpart, põldlõoke, pruunselg-põõsalind, punajalg-tilder, punarind, rääkspart, räästapääsuke, randtiir, raudkull, ristpart, rohukoskel, roo-loorkull, rootsiitsitaja, sabatihane, salu-lehelind, siisike, väike-lehelind, sinikael- part, sookiur, sõtkas, suitsupääsuke, suurkoovitaja, suurrüdi, tikutaja, tõmmuvaeras, tumetilder, tundrarüdi, tuttpütt, tuttvart, urvalind, väikekoovitaja, väikerüdi, väiketiir, väiketüll, vihitaja. Joonis 18. Linnuvaatlused Aseri sadama piirkonnas. Allikas: eElurikkuse andmebaas, seisuga 10.10.2020. Tõenäoline pesitsemine tuvastati järgmiste linnuliikide puhul: liivatüll, randtiir, vihitaja, naerukajakas, sõtkas, rohukoskel, kormoran, merikajakas, hõbekajakas, kalakajakas, linavästrik. Arvuliselt on kõige enam tõenäoliste pesitsejate hulgas kalakajakaid ning naerukajakaid (arvukuseks on hinnatud 2017. aastal vastavalt 220 ja 20 isendit). Kalakajaka puhul tähendaks selline arvukus kolooniat. Muude liikide võimalike pesitsejate arvukus jääb alla 10 isendi. 2018. aastal ja 2020. aastal pesitsusperioodil tehtud vaatluste puhul ei ole kajakate ning ka teiste vee- ja rannikulindude pesitsemist registreeritud. Põhjuseks võib olla asjaolu, et 2017. aastal moodustas lagunenud muuli keskosa üle veepinna ulatuva, kuid maismaast eraldatud laiulaadse kõrgendiku, mis sobib ideaalselt 23 Kättesaadav: elurikkus.ee 40 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne kajakatele pesitsuspaigaks. Hiljem on meretegevuse (lainetuse ja jää) tõttu jäänud muulivare madalamaks ning ei ulatu üle enam keskmise meretaseme, mistõttu soodne pesitsuspaik on kadunud. Võimalik pesitsemine on vaatluste käigus tuvastati järgmiste linnuliikide puhul: kaelustuvi, kägu, põldlõoke, rootsiitsitaja, kaldapääsuke, salu-lehelind. Arvestades arendusala iseloomu, ei ole siiski tõenäoline kaelustuvi, käo, rootsiitsitaja ja salu-lehelinnu pesitsemine alal, kuna nende jaoks ei leidu sobivaid pesitsusbiotoope või pesapaiku. Vähetõenäoline on ka rohukoskla ja kaldapääsukese pesitsemine alal. Kaldapääsuke võib siiski pesitseda ala naabruses Meriküla oja kaldaastangus. Kuna eElurikkuse andmebaasis on ühe ruumipunkti (sageli vaatleja asukoht) juures reeglina hulk kirjeid, ei ole võimalik kohatud lindude, sh võimalike pesitsejate, täpseid asukohti tuvastada. Samuti ei ole võimalik tuvastada võimalikke pesitsuspaiku. 4.7. Veekvaliteet24 Narva lahe piirkonnas on mõjutatud nii Soome lahe keskosa veemasside kui Narva jõe suudmealast. Selle merepiirkonna veekvaliteeti iseloomustab üsna kõikuvad erinevate parameetrite väärtused. Kõikumine on nii aasta sees kui aastate vahel. Näiteks erineb temperatuurirežiim aastate vahel väga oluliselt (Joonis 19). Joonis 19. Merevee temperatuuri ööpäeva keskmiste väärtuste muutused suvisel perioodil (2015–2019) Narva-Kunda lahes 5 m sügavusel rannikumeres (TÜ EMI ja TTÜ MSI, 2020) Sama saab öelda merepõhja valgustingimuste kohta (Joonis 20). 24 Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020. Vt ka käesoleva aruande Lisa 5. 41 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 20. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne radiatsioon) ööpäeva maksimaalsed väärtuste muutused (2015¬–2019) Narva lahes 5m sügavusel suvisel perioodil (TÜ EMI ja TTÜ MSI, 2020) Seega on keskkonnatingimused selles merepiirkonnas äärmiselt varieeruvad ja sõltuvad paljudest looduslikest teguritest. Vee parameetrite ruumilist varieeruvust saab iseloomustada Eesti riikliku keskkonnaseire mõõtmisjaamadest saadud tulemuste põhjal. Piirkonnas asuvad seirejaamad 12c, 15, 38 ja N8 (Joonis 21). Nendes jaamades mõõdetud pindmise veekihi temperatuuri ja soolsuse väärtuste varieeruvust saab illustreerida 2018. aasta seiremõõtmiste põhjal (Joonis 22). On näha, et pindmise veekihi temperatuur ja soolsus võib oluliselt erineda ka samal ajal tehtud mõõtmiste ajal. Joonis 21. Riikliku keskkonnaseire jaamad Narva-Kunda lahe veekogumis ja sellega piirneval merealal 42 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 22. Pindmise veekihi (0–10 m) keskmine temperatuur ja soolsus Narva lahe seirejaamades 2018. aastal ning aastate 1993–2017 keskmised (pidevjoon) ja standardhälbed (punktiirjoon), allikas: TÜ Eesti Mereinstituut, 2019 Veekvaliteedi oluliselt iseloomustavateks parameetriteks on toitainete kontsentratsioon. Narva lahe piirkond on üks Eesti rannkumeres enam eutrofeerunud merepiirkond. Eutrofeerumist põhjustavad siin nii kohalikud (Narva jõe ja kirde-Eesti tööstuspiirkonnast pärit sissevool) kui Soome lahe üldine eutrofeerumise tase. Seireandmete põhjal on ka toitainete kontsentratsioonid jaotunud ruumiliselt väga ebaühtlaselt, reeglina on kõrgemad kontsentratsioonid täheldatud Narva jõe suudmele lähemal (Joonis 23). Kui jälgida pikemaajalist trendi, siis on Narva lahe merevee toitainete kontsentratsioonis näha mõningast langustrendi lämmastiku osas. Fosfori kontsentratsioonid on pigem stabiilselt kõrged (Joonis 24). 43 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 23. Suveperioodi keskmised toitainete kontsentratsioonid (µmol l-1) Narva lahe jaamade (12c, 38 ja N8) pindmises veekihis ning veekogumi keskmine 2018. aastal. Allikas: TÜ Eesti Mereinstituut, 2019 30 25 TN, µmol l-1 20 15 10 5 0 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Narva "väga hea-hea" "hea"-"kesine" 1.2 1.0 TP, µmol l-1 0.8 0.6 0.4 0.2 0.0 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Narva "väga hea-hea" "hea"-"kesine" Joonis 24. Üldlämmastiku (TN) ja -fosfori (TP) keskmised kontsentratsioonid (µmol l-1) Narva lahe seirejaamades juunist septembrini 2006–2019 koos veekvaliteedi klassipiiridega. 44 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 4.8. Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi seisund25 Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi seisund on viimase hindamise järgi “halb”. Vastavalt kehtivale veemajanduskavale on seatud veekogumi seisundi eesmärgiks saavutada seisund “kesine” (Tabel 5). Narva-Kunda lahe veekogum ulatub Soome lahe suurimast lahest – Narva lahest – kuni Letipea neemeni. Kogu piirkond on oma avatuse tõttu hea veevahetusega ning hoovuste ja lainetuse tugeva mõju all. Aktiivsete hoovuste ja lainetuse mõjuvööndis (alla 15 m sügavusel) domineerivad kivised, kruusased ja liivased setted. Sügavamal (15-20 m) on savised-kivised setted. Hoovused ja lainetus kannavad piirkonna madalatele aladele palju poolkõdunenud orgaanilist materjali, mistõttu vee läbipaistvus on aeg-ajalt väga väike. Narva-Kunda lahe piirkond on Soome lahe lõunaoas suurima reostus-koormusega peamiselt jõgede (Narva, Pühajõe, Purtse) sissevoolust tingitult, samuti Sillamäe jäätmehoidla jääkreostuse tõttu. Neeva jõe sissevoolu mõju avaldub teatud tuule ja hoovusemustrite kokkulangemisel. Veekogumi soolsus varieerub 3–6 PSU vahemikus, kuid võib Narva jõe mõjupiirkonnas pindmises kihis olla ajutiselt veelgi madalam. Tabel 5. Veekogumite keskkonnaeesmärgid ja erandi seadmise põhjendused (Ida-Eesti vesikonna VMK, Lisa 10) Veekogumi Veekogumi Kat. Seisund Eesmärk Eesmärk Esialgne Erandi Ajakohastatud Ajakohastatud Seisund kood nimi 2013 2015 2015 pikendatud põhjendus pikendatud erandi 2021 (VMK saavutatud eesmärk (VMK eesmärk põhjendus 2010) (VMK 2010) 2010) EE_1 Narva- LV halb kesine ei 2021 4/3 2027 4/1,4/3 halb Kunda lahe r_v Erandi seadmise põhjendused on esitatud vastavalt VRD artiklile 4 järgmiselt: 4/1 - tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja 4/3 - looduslikud tingimused - nt pikk viibeaeg, ärakuivamine, Soomaa üleujutused 4.9. Jääkreostus Mere tn 17 kinnistul asub Keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekt Aseri keskkatlamaja (registrikood JRA0000122). Aseri keskkatlamaja on ehitatud 1971. aastal Aseri asula ja Keraamikatehase kütmiseks. Jääkreostus pärineb keskkatlamaja vedelkütusehoidlast (sinise joonega tähistatud ala Joonis 25). Aseri Sadam OÜ tellis 2019. aastal Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ-lt jääkreostuse uuringu ja selle likvideerimise eelprojekti. Töö eesmärgiks oli hinnata jääkreostusobjektil masuudihoidlate ümbruse reostust, anda hinnang reostuse mahule ja ulatusele ning esitada soovitused reostuse likvideerimiseks ning anda likvideerimistööde orienteeruv maksumus. Reostuse likvideerimise tööd plaanitakse teha etappidena – esimeses etapis likvideeriti KIK-i kaasfinantseerimisel maa-alused mahutid. Maa-ala korrastati (lilla joonega tähistatud ala Joonis 25). Keskkonnaministeerium on OÜ-ga Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) sõlminud töövõtulepingu jääkreostuskolletes uuringute läbiviimiseks. Uuringud viis läbi Kobras AS ( töö nr 2019-302-2). Aseris hõlmas uuring Keskkonnaregistris esitatud jääkreostusobjektist ca 200 meetri kaugusel kagu suunas Mere tn 17 katastriüksuse äärmist kirde- ja idaosa ning sellega lõuna suunast piirnevat riigi omanduses olevat Mere tn 4 // 8 // 11 // 13 // 15 katastriüksust (punase joonega tähistatud ala Joonis 25). Töövõtjal oli kohustus kontrollida üle ka mereäärne ala. Uuringualale puuriti 25 Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020. Vt ka käesoleva aruande Lisa 5. 45 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne kokku 25 puurauku ning võeti 32 pinnaseproovi. Välitööde käigus võetud pinnaseproovide analüüsitulemusi võrreldi keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 nõuetega26. Uuringuala asub tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustel ning seega kehtivad keskkonnaministri määruse kohaselt ohtlike ainete sisalduse suhtes tööstusmaale kehtestatud piirarvud. Puurimistöödel ja pinnase kirjeldamisel hinnati visuaalselt ja lõhna järgi reostunuks merelise kruusaliiva alumine intervall uuringuala rannajoonel (PA-5 kuni PA-10 ümbrus). Täitepinnasega tõstetud ala äärmises idaosas (PA-2, PA-15 ja PA-25 ümbrus) hinnati reostunuks täitepinnase lamamis asuv merelise kruusa-liiva kiht. Analüüsitulemuste järgi on üle tööstusmaa piirarvu reostunud rannajoonel üksnes PA-10 lähiümbrus 1,0 – 2,3 m sügavuses intervallis, kus naftasaaduste sisaldus ületas kehtestatud piirarvu 2,4- kuni 3,4-kordselt (12 000 – 17 000 mg/kg). Teistes rannajoonele puuritud puuraukudes jäi mustaks värvunud intervallist võetud proovides naftasaaduste sisaldus valdavalt allapoole kehtestatud sihtarvu. Puuraukudes PA-5 ja PA-9 ületas naftasaaduste sisaldus sihtarvu, kuid jäi siiski mõnevõrra madalamale elumaa piirarvust. Rannajoonele puuritud puuraugud asuvad merevee otseses mõjupiirkonnas ning veetaseme kõikumise mõjul on liivpinnas pika aja jooksul korduvalt „läbi pestud“, mistõttu on reostuse kontsentratsioon pinnases vähendanud. Täitepinnasega tõstetud alal kinnitasid analüüsitulemused välitööl tehtud kirjeldusi – üle tööstusmaa piirarvu on reostunud uuringuala äärmises ida- ja koguosas täitepinnase ja sinisavi vahel asuv merelise kruusa-liiva intervall (PA-2 sügavusel 11,7 – 12,0+ m; PA-15 sügavusel 10,7 – 12,7 m; PA- 25 sügavusel 12,5 – 13,5 m). Nimetatud puuraukudes ületas naftasaaduste ja PAH-de sisaldus kordades tööstusmaale kehtestatud piirarve. Reostuse kontsentratsioon oli suurim puuraugust PA- 15 võetud proovides ning see vähenes puuraukude PA-2 ja PA-25 suunas. Aseri endise tellisetehase alale (Mere tn 4 // 8 // 11 // 13 // 15 kinnistu) puuritud puuraukudest võetud proovides pinnasereostust ei esinenud. Ainukesed reostusproovid Aseri sadama akvatooriumist on võetud ehitusgeoloogilise uuringu käigus 2000. aastal (OÜ REI Geotehnika töö nr 400-00). Võeti 13 puuraugust 20 pinnaseproovi sügavusvahemikust - 0,00-1,5 meetrit (vt Joonis 26). Proovidest määrati üldnaftaproduktid ja raskemetallidest Cd, Cu, Hg, Pb ja Zn. Kõigi määratud komponentide osas oli merepõhja pinnase seisund hea, sihtarvu ületatud ei olnud. Joonis 26 toodud puuraukudest ainult üks (PA 60) asub arendustegevuse alal ja seetõttu ei ole nende tulemuste põhjal võimalik hinnata jääkreostuse esinemise võimalikkust kavandatava tegevusega seotud merealal. 26 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. 46 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 25. Jääkreostuse ala asendiskeem 47 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 26. Aseri sadama akvatooriumist võetud reostusproovi puuraukude asukohad. Allikas: OÜ REI Geotehnika töö nr 400-00 48 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 5. Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“27 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: • teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; • varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; • välisõhu saasteallikatest emiteeritavate saastekoguste hindamine (modelleerimine); • ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; • konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; • konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KMH käigus: • kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; • hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; • pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele; • hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; • antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 1) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanike tervisele, heaolule ja varale, samuti kultuurilisele keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib: • eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 27 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 49 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 6. Tabel 6. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Mõju Määratakse süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi kontsentratsioon merekeskkonnale ja võrreldakse seda looduslike heljumi kontsentratsiooni tasemetega. Heljumi leviku määramiseks tehakse matemaatiline modelleerimine. Hoovustele ja rannaprotsessidele avalduva mõju hindamiseks koostatakse eksperthinnang lähtudes olemasolevast infost. Hinnangu mere-elustikule (sh kalastikule) avalduva mõju olulisuse kohta annab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Müra ja vibratsioon Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut elamualadele vm müratundlikesse piirkondadesse. Tolmu ja Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete lõhnaainete levik objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse tolmu levikut nii merekeskkonda kui elamualadele. Jäätmeteke ja Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse olemasolevast infost, ala reostusoht reguleerivatest õigusaktidest ja koostatavast ehitusprojektist. Võimaluse korral soovitatakse ringmajanduse võtteid ja lahendusi. Avariiolukordade sadama ekspluateerimise võimalikke avariiolukordi analüüsitakse esinemise tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud võimalikkus hinnangutele ning eksperthinnangule. 50 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 6. Hinnang eeldatava olulise keskkonnamõju kohta 6.1. Mõju merekeskkonnale Rannaprotsessid ja hoovused Rannaprotsessidele ja hoovustele avalduva mõju hinnang põhineb KMH raames teostatud eksperthinnangul „Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel“ (OÜ Lainemudel, 2020, töö nr 2014, vt ka Käesoleva aruande Lisa 3). Mõju rannaprotsessidele Aseri sadama lähistel on rannaprotsessid stabiliseerunud ning liikuvate peenete setete hulk on väheldane. Varasemalt rajatud olemasolev maismaaosa on looduslikuks tõkkeks läänest itta suunduvate setete teel. Arendatava sadama asukohast vahetult idas ei ole märgata setete defitsiiti. Kuna sadamat arendatakse olemasoleva neemiku tippu, vana muuli asemele, siis ei muuda see negatiivselt olemasolevaid rannaprotsesse. Merepõhjast oleva väheldase liiva koguse tõttu ei ole ette näha sagedasi kordussüvendustöid. Mõju hoovustele Arendatav sadam on võrreldes olemasolevate hoovuste mastaapidega väga väike ega avalda seetõttu mõju avamere hoovustele. Heljumi teke ja levik Mõju hinnang heljumi tekkele ja levikule põhineb KMH raames teostatud eksperthinnangul „Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel“28, mille käigus teostati töödel tekkiva heljumi kontsentratsioonide määramine ning selle leviku matemaatiline modelleerimine. Modelleeriti heljumi levikut süvendamisel, täitmisel ja kaadamisel. Lähteinfoks oli Aseri sadama ehitusprojekti eskiis, OÜ REI Geotehnika aruanne ehitusgeoloogia uuringu kohta ning KMH programmis välja pakutud kaadamisala asukoht (vt KMH aruande ptk 2.2.2). Heljumi leviku modelleerimiseks kasutati spetsiaalset tarkvara Delft3D, mis on mõeldud uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Tuule andmetena kasutati Soome lahe avaosas, ligi 30 km kaugusel rannikust asuva Kalbådagrundi tuletorni aastail 1981–2018 mõõdetud tuuleandmeid. Sealsed andmed peegeldavad väga hästi tuule omadusi avamerel. Olemasolevate andmete samm on 3 tundi. Soome lahe mõõtmed on suhteliselt väiksed, mistõttu lainetuse tekkimise ja sumbumise aeg on enamasti mõned tunnid. Modelleerimisel rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Veetasemeks valiti lihtsustatult 0 meetrit, sest veetaseme muutus ei mõjuta oluliselt heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel. Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria andmebaasist. Lainetuse parameetrid arvutati Delft3D tarkvaraga. Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 600 minutit. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis vastab saviosakese settimiskiirusele seisvas vees. 28 Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel. OÜ Lainemudel, 2020. Töö nr 2014 51 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Metoodika kohta vt täpsemalt eksperthinnangust (ptk 3 ja 4). Täitmisel ja süvendamisel tekkiva heljumi levik Simulatsioone teostati 36-tunnise ajavahemiku vältel alates 00:00 01.01.2020 kuni 06:00 02.01.2020. Kuna lähteandmete kohaselt rajatakse kai akvatooriumipoolne sein terasest sulundseintest ning kai täitmisel kasutatakse mineraalset täidet (lõhatud paekivi, liiva või muud sarnast materjali), siis sellest lähtuvalt kasutati kai täitmisel tekkiva heljumi modelleerimiseks peent liiva, mis väljutatakse mudelisse kõige kaugemas võimalikus punktis (Joonis 27). Eeldati konservatiivselt, et maapoolne osa pole täidetud (see võib juhtuda teatud ehitustehnoloogiast tulenevalt). See ei mõjuta heljumi levikut avamere suunas. Joonis 27. Süvendus- ning täiteala (piiritletud vastavalt punasega ja mustaga) Aseri sadama sügavuste kaardil. Pruuni jämeda joonega on tähistatud olemasolev veepiir. Kollase ringiga on tähistatud modelleerimises kasutatud setete allikad süvendamise ja täitmise analüüsimiseks. Süvenduskanali lõplikuks sügavuseks on projekteeritud 10 m, mistõttu tuleb välja kaevata nii liiva (maksimaalselt 1,5 m) kui ka tugevasti kleepuvat sinisavi. Saviosakesed on tunduvalt peenemad kui liivaterad ning võivad püsida veesambas kauem kui liiv. Kuna sinisavi on kleepuv ja kõva, siis saadakse süvendamisel merepõhjast kätte sinisavi tükid ning lenduvat materjali tekib vähe. Tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 20:00). Modelleerimisel on valitud konservatiivselt sadamast kõige kaugem punkt ning hinnatud lenduva materjali vooks 5 kg/s. See vastab kogusele 18 t/h. Eeldati, et sadamaala ei ole veel ehitatud (täitetööd pole alanud enne 52 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne süvendustöid). See eeldus on konservatiivse iseloomuga, sest see ei vähenda heljumi leviku ulatust ning on seetõttu lubatud. Kui täitetööd leiavad aset enne süvendustöid, siis on süvendamisel tekkiva heljumi leviala väiksem. Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös29 süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid. Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni kevadõitseng. Suurimad heljumi väärtused Soome lahe avaosas esinevad juulis ja augustis, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks 3 g/m³. Tabel 7 esitab heljumi kontsentratsiooni leviku ligikaudset piiri allikast. Piiriks on võetud looduslik foon. Tabel 7. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus allikast, meetrites 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° Liivaga täitmine 200 150 150 200 Süvendamine 700 700 700 800 Simulatsioonide tulemusi kajastavad Joonis 28 ja Joonis 29. Joonis 28. Heljumi levik 3 tundi pärast täitmise algust kagutuule kiiruse 10 m/s korral (vasakul) ja loodetuule kiiruse 9 m/s korral (paremal). 29 L. Raag. Magistritöö: Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool, 2014 53 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 29. Heljumi levik süvendamise lõpetamisel (10 tundi pärast algust) loode kiiruse 9 m/s korral (vasakul) ja kirdetuule kiiruse 9 m/s korral (paremal). Tulemustest on näha, et sadama täitmine peenliivaga põhjustab heljumi lokaalset levikut. Lõhatud paekivi ja muu jämedama täite kasutamise tagajärjed on samas suurusjärgus. Täites võib olla muidugi ka peenemaid osakesi (näiteks savi või mölli), mis püsiks veesambas kauem, kuid selle hulk on ilmselt kogutäites suhteliselt väike. Modelleerimistes kasutatud suuremate tuulekiiruste korral on vee liikumine turbulentsem ning veesambasse võib olla merepõhjast haaratud rohkem peeneid osakesi, mis põhjustab loodusliku kontsentratsiooni tõusu. See pikendab peenmaterjali hõljumist vees, kuid ei ole setete transpordi mõistes kahjulik. Seega ei ole mõttekas rakendada täitmistöödele piiranguid. Süvendamisel levib heljum kaugemale kui täitmisel liivaga, kuna süvendamisel lenduvad saviosakesed. Mõju on lokaalne, kuna savi on tugevasti kleepuv. Tuule suund mõjutab süvendamisel tekkiva heljumi liikumist vähe, kuna modelleeritud asukoht on üsna avamerel. Põhjakaarte tuulte korral liigub heljumi enam ranniku suunas, kuid lõunakaarte korral hajub rohkem avamerele. Et heljumi levik on piiratud, siis ole mõttekas rakendada süvendamistöödele piiranguid. Merepõhjast oleva väheldase liiva koguse tõttu ei ole ette näha olemasolevate materjalide põhjal sagedasi kordussüvendustöid. Heljumi levik kaadamisalal Simulatsioone teostati 24-tunnise ajavahemiku vältel 01.01.2020 (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 11:00). Kuna süvendusala lõikesse jäävad erinevad pinnaste kihid, siis valiti modelleeritavaks heljumiks peened mittekleepuvad saviosakesed, mis annavad arvutustes üldiselt kõige suurema leviala. Allika võimsuseks valiti 50 kg/s, mis on 3 t/minutis ehk 180 t. Selliselt on modelleeritud setete puistamist tunni jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta lõpptulemust, kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Modelleeerimisel valiti puistamine keset ala. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel ning sarnaselt on ka siin setete allika võimsus lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Simulatsioonide tulemusi kajastab Joonis 30. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist on toodud Tabel 8. 54 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Joonis 30. Heljumi levik 3 tundi pärast kaadamise algust kirdetuule kiiruse 10 m/s korral (vasakul) ja kirdetuule kiiruse 6 m/s korral (paremal). Punasega on tähistatud kaadamisala piirid. Tabel 8. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° Kaugus, m 700 700 700 700 Tulemuste põhjal võib öelda, et merre kaadatav materjal ei liigu heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal, siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 300 m. Hoidmaks ära kaadatava materjali levikut kaadamisalast välja, ei tohi materjali kaadata, kui põhjakaarte tuulte kiirus on üle 6 m/s. Lõunakaarte tuulte puhul võib lubada kaadamist kuni 10 m/s tuulte kiiruste korral. Meetmed kaadatava materjali leviku piiramiseks on toodud ka KMH aruande peatükis 7.1.1. Merepõhjaelustik ja põhjaelupaigad Kavandatud kaadamisalal ei esine väärtuslikke merepõhja elupaikasid seega kavandatud tegevus ei mõjuta väärtuslike elupaikade levikut ega seisundit. Merepõhja elustik on esindatud laialtlevinud liikidega, mis on väga iseloomulikud selle sügavusvahemiku pehmetele põhjadele Soome lahe keskosas. Kavandatud tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule, põhjustades kaadamise piirkonnas kohaliku põhjaelustiku hukkumise kaadatava materjaliga matmise kaudu. Samas taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooni perioodi jooksul kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja iseloomu. Käesoleval juhul on kaadatavaks materjaliks liiv ja savi, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat (kaadatakse kõvemat materjali) on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida varasemalt seal polnud. See võib kaasa tuua aga ka olulise negatiivse mõju näiteks võõrliikide leviku näol (uuritav merepiirkond on võõrliikide leviku suhtes üks probleemsemaid Eesti merealal). 55 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Kalastik ja kalandus Hinnang kavandatava tegevusega kalastikule avalduvale mõjule põhineb KMH raames Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt teostatud eksperthinnangul „Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele“. Saakide puudumine ja olematu püügitegevus näitavad, et planeeritava kaadamisala piirkond ei ole kaluritele oluline püügiala, mistõttu võib arvata, et antud piirkonnas ei esine ka püsivat arvukat kalastikku. Piirkonnas ja eriti võimalikul kaadamisalal puuduvad ka sellised kaitsealused või ohustatud kalaliigid, kelle arvukust või populatsiooni seisundit kaadamine võiks ohustada. Kaitsealustest liikidest on meie rannikualadel laialt levinud võldas ja hink, kuid kaadamise võimalik mõju nende kalade populatsioonidele on ebatõenäoline, sest nende liikide elupaigad paiknevad madalamas rannikumeres. Kaadamisel paisatakse vette põhjasetteid, mis levivad hoovustega tööde piirkonnast kaugemale, kuna taashõljustatud setete kergem fraktsioon püsib kaua veesambas. Taashõljustatud setete kogus ja mõju põhjaelustikule (sh. koelmutele) on seda suurem, mida suuremad on kaadatavate setete kogused. Väga suur põhja settinud hõljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taimekooslusi ja selle läbi ka näiteks räimekoelmuid, kuid käesoleval juhul paikneb planeeritav kaadamisala selleks liiga sügaval. Kuna planeeritaval kaadamisalal koelmualad suure tõenäosusega puuduvad ning taashõljustatud setted ei kandu ka võimalike koelmualadeni väljaspool planeeritavat kaadamisala, siis sellega kaasnevat mõju kalastikule suure tõenäosusega ei esine. Negatiivset mõju minimeerivad ka leevendavad meetmed, mis sätestavad maksimaalse lubatud tuule tugevuse ja suuna, millega võib töid läbi viia (vt ptk. 7.1.1). Kokkuvõtteks, teadaoleva informatsiooni põhjal ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju piirkonna kalastikule ja kudealadele, sest nende olemasolu piirkonnas ei ole tõenäoline. Seire vajadust kavandatava tegevuse puhul ei ole. Eksperthinnangus esitatud materjalidele tuginedes võib kokkuvõtvalt järeldada, et kalastiku seisukohast ei ole tänastele teadmistele tuginedes võimalik välja tuua põhjusi, mis muudaksid lubamatuks Narva lahte Aseri piirkonda uue kaadamisala avamise. Merevee kvaliteet ja mõju veekogumile Hinnang kavandatava tegevusega kalastikule avalduvale mõjule põhineb KMH raames Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt teostatud eksperthinnangul „Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele“. Kavandatava tegevuse puhul on mõju ümbritsevale merekeskkonnale väga lokaalne ja lühiajaline. Mõju mastaabid on mõõdetavad 100-s meetrites ja ajaliselt tundides ja päevades. See tähendab, et kaadamisala kasutuselevõtul ei ole oodata muutusi veekogumi seisundit määravate indikaatorite väärtustes (tuleneb indikaatorite mõõtmise metoodikast, kus integreeritakse väärtused pikema perioodi jooksul ja kogu veekogumi pindalale). Kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut. Samuti puudub kavandataval tegevusel kumulatiivne mõju võimendamaks muid veekogumi seisundile mõjuvaid survetegureid. Veekogumi seisundi hindamine käib traditsioonilise riikliku seire alusel, vajadust täiendava seire tegemiseks ei ole. Eksperthinnangus esitatud materjalidele tuginedes võib kokkuvõtvalt järeldada, et merevee kvaliteedi ja veemajanduskava eesmärkidele ei ole kavandataval tegevusel olulist keskkonnamõju. 56 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 6.2. Mõju linnustikule Mõju haudelinnustiku elupaikadele Kuigi Aseri sadama arendusala maismaaosa näol on tegemist inimtekkelise ehk täidetud alaga ning tegu ei ole loodusliku elupaigaga, pakub see tõenäoliselt elupaiku mitmetele maaspesitsevatele linnuliikidele. Enamus neist on seotud rannikualaga, pesitsedes kivisel, klibusel või liivasel rannikul. Kajakatele, kormoranile ja randtiirule pakkus varem ilmselt elupaiku kunagi rajatud muuli lagunenud osa, mis oli maismaast rohkem eraldatud ja lindudele turvalisem pesitsuspaik. Praeguseks on üle keskmise veetaseme ulatunud muuliosa meretegevuse tõttu madaldunud ja antud elupaik kadunud. Kokkuvõttes on sadamauala väärtus haudelinnustiku elupaigana keskmine ning võimalike pesitsejate näol on suuremas osas tegemist rannikualadele suhteliselt tavaliste ja levinud liikidega. Kavandatava tegevuse käigus arendusala maismaaosal paiknevad võimalikud linnuliikide elupaigad kaovad, millel on kahtlemata negatiivsed mõjud. Kuna sadama naabruses paiknevad ulatuslikud rannikualad pakuvad rannikulinnustikule rohkelt elupaiku, siis antud liikide populatsioonidele elupaikade kadu siiski olulist negatiivset mõju ei avalda. Seega on linnustiku elupaikadele avalduv mõju negatiivne, kuid väheoluline. Haudelinnustikule avalduvate mõjude leevendamiseks tuleb maismaal ja ranniku läheduses toimuvatele ehitustöödele seada ajalised piirangud. Töid ei tohi alustada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 01. aprill kuni 30. juuni, kuna see võib põhjustada pesituse ebaõnnestumist. Varem samal ala alustatud töid võib nimetatud perioodil läbi viia. Mõju lindude toitumisaladele Sadama arendamisel muudetakse ka rannikumerd, mis on toitumisalaks nii haudelinnustikule kui ka talvituvatele ja rändel olevatele veelindudele. Täidetava ja sadamarajatiste tõttu kaduva mereala pindala ei ole kuigi suur (kokku 9,6 ha), kuid ka sadama sissesõidukanali mereala muudetakse oluliselt süvendamise läbi. Süvendustööde ning sadama kasutuse käigus teiseneb põhjaelustik ning veelindude toitumisvõimalused sadama alal. Süvendustööde järel olemasolev põhjaelustik hävib, kuid süvendatud alale kujuneb uus põhjaelustik, mille iseloom sõltub põhjasetete kooseisust, veesügavusest ning sadama kasutuse intensiivsusest. Tõenäoliselt on muudetud merealade väärtus toitumisalana väiksem, samuti ei sobi süvendatud alad paljudele liikidele suurema veesügavuse tõttu. Seoses sadama ning navigeerivate laevadega avalduvad lindudele ka mõningased häiringud. Häiringud seisnevad sadama ehituse faasis ehitustöödest tingitud müra, laevade ja masinate ning inimeste liikumisest tingitud lindude eemale peletamises. Kasutusfaasis on häiringud seotud peamiselt laevade liikumisega, mis põhjustab veelindude äralendu laevade eest. Häiringud avalduvad siiski vaid vahetult sadama naabruses ning laevateedel. Enamuse liikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit. Kajakate jaoks ei pruugi akvatooriumi väärtus toitumisalana väheneda, kuna nad püüavad laevade järel sõukruvide poolt uimastatud/vigastatud ja pinnale paisatud kalu. Samuti kujuneb kajakate jaoks tõenäoliselt atraktiivseks kalasadama piirkond ning kalalaevad. Kokkuvõttes avaldub sadama rajamisega negatiivne mõju lindude toitumisaladele. Arvestades asjaoluga, et sadamaga mõjutatakse suhteliselt väikest osa piirkonnas levivatest madalatest merealadest, on mõju lindude toitumisaladele siiski suhteliselt väikene (väheoluline negatiivne). Kaadamisala puhul on tegemist 1,2x1,2 km suuruse merealaga, kus meresügavus on 31-32 m. Nimetatud ala ei oma toitumisalana olulist väärtust, kuna ka sukelpartidele jaoks on meri liiga sügav. Arktikas pesitsevate sukelpartide jaoks on olulised talvised toitumis- ja puhkepaigad rannikumeremadalikud, kus aulid, sõtkad, vardid ja vaerad sukelduvad kuni 30 meetri sügavusel olevate limuste ja muu merepõhjal elutseva põhjaloomastiku järele. Ei saa välistada, et kaadamise järel, mil meresügavus väheneb kuni 5 m võrra ning peale põhjaelustiku taaskujunemist, pigem suureneb ala väärtus veelinnustiku toitumispaigana. Kokkuvõttes on kaadamise mõju linnustiku toitumisaladele ebaoluline. 57 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 6.3. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Müra ja vibratsioon Ehitusaegne müra Müra, sh ehitusmüra normtasemeid reguleerib keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“30. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Tööstusmüra normtasemed sõltuvalt müra kategooriast. Ajavahemikus kella 7.00 hommikul kuni kella 21.00 õhtul ei ole ehitusmüra normeeritud. Ehitamisele on kehtestatud erand impulssmüra põhjustavate tööde, näiteks rammimine, osas, mida võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.31 Määrusega kehtestatud normid ei kohaldu alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust. Selline ala on ka kavandatava tegevuse asukoht, Aseri sadama ala ja Mere tn 17 tootmismaa. Sadama arendamisega kaasneb ehitusmüra, mis on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult ehitusperioodi ajal ning ehitustegevuse lõppemisel see lakkab. Müraallikateks on sadama süvendamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ning ajutiselt suurenenud liiklus. Ehitustöödel võivad müraallikateks olla süvendustööd, vaiade rammimine, materjali välja- ja sissevedu ning betoonitööd. Siiski võib öelda, et üldjuhul ei erine sadama rajamisega kaasnev ehitusmüra ükskõik millise muu samas suurusjärgus oleva ehitise ehitusmürast. Vaiade rammimise korral võib hetkeline müraemissioon välisõhus (helivõimsustaseme L WA) teoreetiliselt küündida müraallika asukohas kuni 130-135 dB-ni (olenevalt konkreetsest tehnoloogiast on vahemik laiem – 115-135 dB).32 Seadmed müraemissiooniga LW = 115-120 dB on sobilikud töötamiseks ainult päevasel ajal, kuna öisel ajal võib müra piikonna elanikke häirida ka juhul, kui ehitustööde müra normtase elamualadel on tagatud. Seega ei saa väga mürarikkaid tehnoloogiaid öisel ajal kasutada. Ehitusaegseid müratasemeid elamu- ja puhkealadel võib suurendada tugev ja ebasoodsast suunast puhuv tuul. Aseri elamupiirkondade suhtes oleks sadama ehitustööde seisukohast ebasoodne tuule suund põhjakaartest. Kui aga tuul on tugev, siis on kõrgem ka fooniline müratase ning ehitustööde müra sumbub sellesse ning mõjutab üldist mürataset tõenäoliselt vähem (st ehitusmüra on tugeva tuulega vähem eristatav). Ehitustööd toimuvad kaldanõlva all, 22 m madalamal Aseri elamualadest, mis summutab ehitusaegse müra võimalikku levikut müratundlike aladeni. Kasutusaegne müra Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid, kuid seda teavet käsitletava veeloa taotluse staadiumis ei ole. Kirjanduse33 andmetel on tüüpilised laevade helivõimsustasemed (LWA, dB) järgmised: • tankerid 105-125 30 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 31 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2201/6027/KKM_m71_Lisa1.pdf# 32 OÜ Hendrikson & Ko. Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. 2015. Töö nr 1771/12 33 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 58 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne • konteinerlaevad 103-120 • kaubalaevad 95-115 • RoRo kaubalaevad 108-125 • puistekaupade laevad 95-113 Võrdluseks on keskmise veoauto poolt põhjustatud müratase 108-111 LWA dB. Laeva lossimine tekitab keskmiselt 103 LWA dB müra. Müra leviku modelleerimiseks oleks vaja Aseri sadamat külastavate laevade liiklussagedused ning veesõidukite mootorite võimsusi. Neid andmeid arenduse praeguses etapis teada ei ole. Seetõttu saab müra levikule anda vaid hinnangu. Müra peegeldumine lainetavalt ebaühtlaselt mere pinnalt on peaaegu täielik, kuid müra hajub enamasti ühtlaselt ja juhuslikesse suundadesse34. Vaid haruharva esinev peegelsile veepind toimib müra peegeldajana ühes suunas ehk müra võimendajana. Kavandatav sadam asub kaldanõlva all, enam kui 20 m madalamal Aseri elamualadest. Kaldanõlv toimib tõhusalt sadama müra summutava objektina ning eeldada võib, et laevaliikluse poolt põhjustatud müra hajub peamiselt mere suunas. Seda kinnitavad ka teistes kaubasadamates tehtud müra leviku modelleerimiste tulemused. Müra leviku seisukohast on oluline mõju ka tuule suunal. Aseri elamupiirkondade suhtes oleks sadama kasutamise seisukohast ebasoodne tuule suund põhjakaartest. Kui aga tuul on tugev, siis on kõrgem ka fooniline müratase ning müra sumbub sellesse ning mõjutab üldist mürataset tõenäoliselt vähem (st müra on tugeva tuulega vähem eristatav). Autoliiklus sadama alale on kavandatud Viru-Nigula vallale kuuluva Kordoni tn ja Sadama tee kaudu. Liikluskoormus oleneb tulevikus sadamas tegevust alustavate terminalide kaubakäivetest ja transpordiskeemidest. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole ühegi terminali rajamiseks projekteerimistingimusi väljastatud ega ehituslubasid antud. Kui sellised tegevusloa taotlused tulevikus otsustajale esitatakse, siis vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on otsustajal kohustus kaaluda tegevusloa taotlusele KMH algatamise vajadust. Vibratsioon Maapinna vibratsiooni ehitustööde ajal võib põhjustada ehitusvaiade ja sulundite rammimine. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Kindlasti tuleb vältida olulist vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel, et tagada piirkonna elanike heaolu. Kui projekti koostamisel arvestatakse sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt eemaldatakse navigatsiooni segavad suuremad kivid lõhkamise teel. Lõhatavate kivide eeldatav maht on kuni 300 m3. Lõhketööde läbiviimist reguleerib lõhkematerjaliseadus (LMS). Seaduse kohaselt liigitatakse veekogus toimuv lõhkamine ohtlikumaks lähketööks ja seda võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) poolt välja antava loa alusel. Lõhketööd tuleb teha vastavalt lõhketöö projektile ja ohutusnõudeid järgides. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad abivahendid peavad tagama, et lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid lõhketöö ohualasse jäävatele ehitistele ja seadmetele minimaalsed. KMH läbiviimise ajaks ei ole nimetatud projekt veel valminud. Ohtlikuma lõhketöö võimalikke tagajärgi, arvestades kahjulike tagajärgede vältimiseks ettenähtud abinõusid, hindab TTJA (LMS § 32 lg 5). Loa väljaandmisele lisaks teavitab TTJA kavandatavast lõhketööst, selle ohualast, planeeritavast ajast ja eesmärgist kohaliku omavalitsuse üksust ja Veeteede Ametit. Et vältida ootamatusi, tuleb lõhketööde läbiviimisest kindlasti teavitada ka piirkonna elanikke. 34 Tapio Lahti. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. Tallinn 2010 59 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Sadama igapäevategevus olulist vibratsiooni ei põhjusta. Tolmu ja lõhnaainete levik Sadama arendamise mõju välisõhu kvaliteedile on peamiselt seotud ehitustegevuse käigus tekkiva tolmuga (tahked osakesed PMsum, PM10, PM2,5). Tolmu tekib valdavalt puistes ehitusmaterjalide käitlemisel, eeskätt laadimisel ja teisaldamisel. Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii ehitusmaterjalide olemusest, käideldavast kogusest, teostatavate toimingute asukohast ja teostamise viisist, tööde ajalisest kestvusest ja intensiivsusest kui ka ilmastikuoludest ning nendega arvestamisest tööde läbiviimisel. Mõju on ulatuslikum ebasoodsatel ilmastikutingimustel (kuival, sademeteta perioodil ning tugevate tuuleiilidega). Tolm võib ärritada silmi ja kopse. Tolm koguneb ka kopsudesse ning mõju võib ilmneda pikema aja jooksul, põhjustades kopsude ja hingamisteede kahjustamist. Inimeste tundlikkus õhusaasteainete suhtes on erinev, sõltudes muuhulgas tervislikust seisundist. Üldisemalt on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste põdejad (nt astmaatikud). Arvestades, kus need elanikkonna grupid tavapäraselt rohkem viibivad, siis maakasutuse mõttes võib tundlikemateks aladeks pidada elamualasid, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutuste, koolide, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste) alasid ning puhke- ja virgestusalasid. Ehitustöödega kaasneva tolm kontsentratsiooni tõus ja levik välisõhus piirdub üldjuhul ehitusobjekti ja selle lähiümbrusega. Aseri sadamale lähemad elamud jäävad sellest ca 600 meetri kaugusele astangule, samuti ei asu lähiümbruses ühiskondlikke hooneid ning puhke- ja virgestusalasid. Sadama ümbruses on tootmismaad, mis ei ole häiringute suhtes niivõrd tundlikud. Pidades silmas nii lähemate elamute asukohta kui ka seda, et sadama ehitustööd toimuvad looduslikult hästi ventileeritavas astangu aluses rannaalas, siis ehitustöödega kaasnev tolm ei põhjusta välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist tundlikel aladel ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Koostamisel olev Viru-Nigula valla üldplaneering35 kavandab praegusest sadama akvatooriumi piirist umbes 200 m kaugusele idasse olemasoleva Aseri II savikarjääri alale puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarvet. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel võib sinna ehitusalalt tolmu levida. Tegemist on avatud alaga, kus pidevalt toimub merelt puhta õhu juurdevool ja tolm hajub üldiselt kiiresti, mistõttu ei ole piirkonnas eeldada õhukvaliteedi olulist halvenemist. Puhkealal viibijatele võib tolm põhjustada küll mõningast häiringut, kuid see on ajutine ja mööduv, piirdudes vaid alal viibimise ajaga. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevalt tuleb tegevuste läbiviimisel tagada keskkonna terviklik kaitse ja hea seisund ning tegevustega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid ja -riske vähendada võimalikult suures ulatuses36. Tolmu teket ja levikut saab piirata töökorralduslike ning tehniliste meetmetega. Tolmavad ehitusmaterjalid tuleb käitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja selle levikut naaberaladele. Niisutamine on eeskätt oluline kuival, sademeteta perioodil. Soovitav on tööde teostamisel jälgida ilmastikutingimusi ning vältida tolmavate tööde teostamis tugevate tuultega või rakendada meetmeid tolmu leviku piiramiseks (niisutamine). Sadama arendamisega suureneb ka liikluskoormus sadamasse viivatel sõiduteedel, mis tähendab teelt lähtuvate saasteainete kontsentratsioonide mõningast suurenemist nendega vahetult piirnevatel aladel. Puistes ehitusmaterjalide veoga võib kaasneda ka täiendavalt tolmu levikut koormast. Arvestades, et transport sadamasse on kavandatud Kordoni tänava ja Sadama tee kaudu, mille ääres ei asu elamuid ja muid tundlikke alasid ning et teedel kehtib kiirusepiirang 50 km/tunnis, mis aitab tagada rahuliku ja sujuva liikluse ning vähendada seeläbi teelt lähtuvaid häiringuid, siis ohtu inimese tervisele ja heaolule sagenevast liiklusest eeldada ei ole. Lõhnahäiringuid ehitustöödel võib sadama arendamisel tekkida vaid teatud tööde ajal - kaubasadama territooriumi katendi rajamisel. Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui lõhnaaine esinemine 35 Viru-Nigula valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019-0056 (koostamisel alates 2019) 36 Keskkonnaseadustiku §§-d 1 ja 8; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018012 60 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest)37. Kaubasadama territooriumi katendi rajamine ei ole ajaliselt niivõrd mahukas töö ning oluliste lõhnahäiringute teket siinkohal eeldada ei ole. Saasteainete suuremas kontsentratsioonis keskkonda sattumine, samuti ebameeldiva ja ärritava lõhnaga aine levik võib kaasneda ehitustöödel aset leidvate avariiliste juhtumitega (õlide ja kütuste lekked, tulekahju). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada töödele kehtestatud ohutusnõuete järgimise ning liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega. Selleks peab ehitusobjekt olema varustatud esmaste vahenditega reostuse likvideerimiseks ning tööde teostaja omama väljaõpet ja valmisolekut avariide kiireks lokaliseerimiseks ning likvideerimiseks. Valdavalt on tegemist samuti lühiajalise mõjuga ning pärast avarii likvideerimist taastub olemasolev olukord kiiresti. Tähelepanu tuleb pöörata veokite, masinate ja seadmete tehnilisele seisukorrale. Kasutada tuleb vaid töökorras veokeid, masinad ja seadmeid, mis vastavad kõikidele kehtivatele normidele. Nii ehitustegevusega kui sadama kasutamisega seotud veokite ja masinate tavapärasel liiklemisel ja töötamisel kütuse põlemisel tekkivate ja välisõhku eralduvate saasteainete kogused on väikesed ning olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile vastavad tegevused ei põhjusta. Kokkuvõttes kaasneb sadama ehitamisega mõningane mõju välisõhu kvaliteedile, kuid see on piiratud ulatusega, ajutine ja jääb väheolulisele tasemele. Pärast ehitustööde lõppu häiringud kaovad ja taastub olemasolev olukord. Kuna ehitustööd toimuvad veekogude lähedal (Läänemeri, Meriküla oja), siis võib tegevusega kaasneda ka saasteainete levik veekeskkonda. Veeseaduse kohaselt tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist (VeeS § 3), keelatud on veekogu saastatuse põhjustamine (VeeS § 116 lg 1) ning maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab kasutusele võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile (VeeS § 117 lg 2)38. Pinnaveekogude saastamist saab vältida töökorralduslike ja ehitustehniliste meetmetega, mis tuleb kavandada ehitusprojektiga. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende sattumine pinnaveekogusse ning töödeks kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema töökorras. Vajadusel tuleb kasutatavaid materjale niisutada (vt eespool). Veeseaduse kohaselt on veekogu veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119). Teadaolevalt puudub sadama arendamisel vajadus tööde teostamiseks Meriküla oja kallastel. Arendaja peab tagama, et Meriküla oja osas järgitakse veekaitsevööndist tulenevaid piiranguid. Meetmed tegevusega kaasnevate häiringute vältimiseks/vähendamiseks on toodud KMH aruande peatükis 7.1.4. (meetmed pinnaveekogude kaitseks) ja 7.1.4 (meetmed inimese tervise, heaolu ja vara kaitseks). 6.4. Jäätmeteke ja reostusoht Jäätmeteke Sadama ehitamise käigus on peamine tekkiv jäätmeliik süvenduspinnas, selle mõju on analüüsitud ptk.-s 6.4.2. Lisaks tekib ehitustööde käigus vähesel määral ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis tuleb võimalusel maksimaalses määras suunata taaskautusse ning korraldada nende käitlus vastavalt 37 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 38 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv 61 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne jäätmeseadusele ja Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve ja aruandlus. Sadama kasutusaegsed jäätmete kogused ja liigid olenevad käideldavast kaubast. Sadamaseaduse (SadS) kohasel peab sadama pidaja korraldama laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam teenindab. Liigiti kogutud laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmisel tuleb vältida eri liiki laevaheitmete ja lastijäätmete segunemist. Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtjaga, kellel on teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Selleks on sadama pidaja kohustatud koostama ja rakendama nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava ning esitama selle heakskiitmiseks Keskkonnaametile (SadS § 26). Kui jäätmeid käideldakse nõuetekohaselt, siis ei ole ehitus- ega kasutusaegne jäätmeteke olulise keskkonnamõjuga. Reostusoht KMH koostamise ajal ei ole veel koostatud sadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendusprojekti ning neilt aladelt ei ole võetud reostusproove. Jääkreostuse ulatuse määramise viimaste andmete põhjal (vt ptk 4.8) ei saa välistada, et süvendusala pinnas võib olla reostunud. HELCOMI39 suunised süvendamisel saadava materjali merre kaadamiseks on vastu võetud 2007. aastal. Kaadata tohib ainult ökoloogiliselt puhast materjali. Seetõttu tuleb ennem veeloa välja andmist koostada süvendusprojekt ja võtta süvendusalalt HELCOMI nõuetele vastavad reostusproovid. Suuniste kohaselt tuleb kaadamise mahu 500 000-2 000 000 m3 korral võtta süvendusalalt 16-30 proovi. Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. Südamikproovid tuleks võtta kohtadest, kus süvendamise sügavus ja saasteainete eeldatav vertikaalne jaotus viitavad selle vajalikkusele. Muudel asjaoludel võib piisata juhuproovidest. Saasteaine koormuse arvutamisel tuleks arvesse võtta proovivõtmise ja süvendamise sügavust ning tugevalt saastunud kohtade nõuetekohast kaalumist (suuniste peatükk 7). Suuniste kohaselt tuleb alati määratleda järgmiste metallide mikroelementide sisaldus: • kaadmium (Cd); • kroom (Cr); • vask (Cu); • plii (Pb); • elavhõbe (Hg); • nikkel (Ni); • tsink (Zn). Lähtuvalt süvendusala asukoha spetsiifikast on oluline lisaks määrata naftaproduktide sisaldus. Reostuse tuvastamise korral tuleb koostada selle likvideerimiseks jääkreostuse likvideerimise projekt. Reostunud süvenduspinnas on jäätmeseaduse sätete kohaselt ohtlik jääde ning seda tuleb käidelda maismaal vastavalt jäätmeseaduse nõuetele ja koostatud projektile. 6.5. Sademevee käitlemine Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat ja ärajuhitavat vett. 39 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon) 62 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Kui sademevett juhitakse ära aladelt, kus sademevette võib sattuda ka ohtlikke aineid tuleb sademevesi kokku koguda ja puhastada. Selleks on koostatud eskiisprojekt (vt Lisa 6). Eskiisprojekti kohaselt on sademevee vooluhulk 918 l/s. Sademevesi kogutakse kokku restkaevude ja sademeveetorustiku abil ning suunatakse sademeveepuhastile (liiva-mudapüüdurisse ja möödavooluga I klassi õlipüüdurisse). Puhasti on ette nähtud paigaldada haljasalale. Peale puhastit on ette nähtud proovivõtukaev, kust peab olema võimalik proovi võtta ja vajadusel sademevee väljalask eelvoolu sulgeda. Peale proovivõtukaevu juhitakse sademevesi torustiku kaudu Meriküla ojja, kust see voolab edasi merre. Meriküla ojas, samas asukohas asub ka Aseri I savikarjääri karjäärivee settetiik ja väljalase, mis on kajastatud Wienerberger AS-ile väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV/324594 (kehtib 01.11.2020-15.02.2029). Õlipüüduri ette tuleb paigaldada liiva-mudapüüdur, mille vajalik settemaht on 100x õlipüüduri arvutuslik vooluhulk liitrites. Puhastusprotsess algab liiva-mudapüüduris, kus setitatakse veest raskemad aineosakesed püüduri põhja. Edasi liigub sademevesi õlipüüdurisse, kus temast eraldatakse vabad ja emulgeerunud õlid. Õlipüüduri tööprintsiip seisneb õlibensiiniosakeste eraldumises raskusjõu mõjul. Tänu viibeajale ja erikaalude vahele tõusevad veest kergemad naftasaadused õlipüüduris pinnale. I-klassi õlipüüdurid on täiendavalt varustatud koalisaatoritega, mida läbides liituvad ka pisimad õliosakesed ja eralduvad selle tulemusena veest. Vahetult pärast õlipüüdurit paigaldatakse pöördklapiga proovivõtukaev reoveeproovide võtmiseks, mis võimaldab eelvoolu juhitava vee kvaliteedi määramiseks nõuetele vastavat veeproovi võtta. Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras õliseguse või lubamatute näitajatega vee väljavool seadmest. Kuna valgalalt kokku kogutava sademevee vooluhulk on suur, siis projektis on ette nähtud kasutada integreeritud möödavooluga õlipüüdurit. Möödavooluga õlipüüduri tööprintsiip seisneb selles, et kui vooluhulk ületab õlipüüduri puhastusjõudluse, tõuseb nivoo püüduris ja puhastusjõudlust ületav vooluhulk suunatakse möödavoolukanalisse. Puhastatava ja maksimaalse vooluhulga suhe on 1/3. Vihmasaju alguses esimene kõige suurema saasteainete sisaldusega püüdurile jõudev sademevesi juhitakse läbi püüduri, kuid saju jätkudes on kokku kogutava sademevee saasteainete sisaldus juba väiksem, ning see nö puhtam vesi püüdurit ei läbi. Õlipüüdurid varustatakse õlikihi taseme kontrollseadmega, mis annab valgus- ja helisignaaliga märku, kui süsivesinike kiht püüduris saavutab maksimaalse lubatud taseme. Suublasse juhitavale sademeveele on kehtestatud saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise nõuded (Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused). Vastavalt määruse § 7 lõikele 1 tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt standardile EVS-EN 858 peavad I-klassi õlipüüdurid tagama süsivesinike sisalduse puhastunud heitvees alla 5 mg/l. Puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt vajalik taotleda keskkonnaluba. Sademeveele määratakse loaga vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Veeloa taotlus sademevee suublasse juhtimiseks koostatakse pärast sademevee kogumise ja puhastamise süsteemi valmimist. 63 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 6.6. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Aseri sadama ehitamise ja kasutamise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on veekeskkonnale ohtlike ainete leke ja tulekahju. Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile40 on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Ehitusaegsed avariiolukorrad Sadama ehitustöödel on võimalikuks avariiolukorraks erinevate ehitusmehhanismide ja masinate õli ja kütuse lekked. Väikeses koguses keskkonda sattunud kütused ja õlid ei põhjusta looduskeskkonnale olulist negatiivset mõju kui reostuse likvideerimisega alustatakse viivitamatult. Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmasinate leketest võimalik nende kütusepaakide mahtuvuse tõttu. Juhul, kui tekib nt ehitusseadme- või masina tulekahju, on selle peamiseks ohuks põlengust tekkiv must suits, mis võib olla inimeste tervisele kahjulik. Tekkinud tulekahjule reageeritakse üldises korras ning vajadusel tagab Päästeamet inimeste teavitamise ohust. Kasutusaegsed avariiolukorrad Kasutusaegsete võimalike avariiolukordade analüüsimisel tuleb eristada oma olemuselt väga erinevaid rannakalurite paadisadamat ja kaubasadamat. SadS kohaselt on sadama akvatoorium piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Seega on oluline viia Aseri sadama(te) akvatooriumi piirid kooskõlla tegeliku vajadusega ja võimekusega. Arendaja on lubanud korrigeerida akvatooriumi piirid pärast KMH valmimist, sest siis on selgunud akvatooriumi ulatuse ja asukoha tegelik vajadus. Sadama(te) akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse tagajärjel või punkerdamisel. Teistes kaubasadamates tehtud riskianalüüside tulemuste kohaselt võib leke ja sellest põhjustatud keskkonnareostus olla üks kõige tõenäolisem avariiolukord 41. Kohustus reostuse likvideerimiseks sadama akvatooriumil ja kaidel lasub sadama pidajal. SadS § 30 kohaselt peab sadam olema varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid kaupu ja sadama asukohta. Sadama pidaja peab koostama akvatooriumilt reostuse avastamise ja likvideerimise kohta sadama reostustõrje plaani, mis peab sisaldama tegevuste kirjeldust akvatooriumi reostuse korral ja reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekirja koos nende sadamas paiknemise skeemiga. Sadama reostustõrje plaan esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile iga viie aasta järel ning kohe, kui sadamateenuste osutamisel toimub olulisi muudatusi. On otstarbekas, et reostuse likvideerimiseks vajalikud vahendid oleksid mõlema sadama osale ühtsed ning reostustõrje plaanid integreeritud. Avariiolukordade vältimiseks on oluline turvalisuse tagamine sadama territooriumil. Oluline on kaubasadama maa-ala ennem sadamateenuste osutamisega alustamist piirata ning korraldada isikute sadama-alale sissepääsu kontroll ja registreerimine. Rannakalurite paadisadama funktsionaalseks kasutamiseks tuleb sellele kavandada eraldi juurdepääsutee ja sissepääs. Aseri sadamale kaubasadama osale rakenduvad SadS turvanõuded sadamateenuste osutamisel. Seaduse kohaselt tuleb Aseri kaubasadamale koostada turvalisuse riskianalüüs. Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi aruanne tuleb üle vaadata ja vajaduse korral riskianalüüs uuesti läbi viia vähemalt iga viie aasta järel, võttes arvesse muutuvaid ohte ning muudatusi sadamas 40 Hädaolukordade riskianalüüs. Ulatuslik rannikureostus, Tallinn 2013 41 Vt näiteks Muuga sadama summaarse riskianalüüsi lühikokkuvõte https://www.ts.ee/tallinna-sadam- avalikustas-muuga-sadama-summaarse-riskianaluusi-tulemused/ (08.10.2020) 64 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne ja sadamarajatisel. Riskianalüüs tuleb läbi viia kohe, kui sadamas ja sadamarajatisel või selle ümbruses toimuvad olulised ehituslikud, töökorralduslikud või muud muudatused. Sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja peavad teavitama Veeteede Ametit sadamas ja sadamarajatises aset leidnud olulistest ehituslikest, töökorralduslikest või muudest muudatustest (SadS § 15 lg 4). Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole teada millised operaatorfirmad ja millised kaupu tulevikus läbi Aseri sadama käitlema hakkavad. Juhul, kui Aseri sadama territooriumil tulevikus tegevust alustavad operaatorfirmad taotlevad tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa CLP määruse (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) kohase ohtliku kemikaali käitlemise või käitluskoguste suurenemise, tuleb iga kord kindlaks teha ja hinnata KemS § 32 lõikes 1 toodud asjaolud. Seejuures tuleb: kindlaks teha doominoefektiga käitised; arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust; säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel; kaitsta looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või eriti tundlikke alasid käitise läheduses, tagades selleks ohutu vahemaa või võttes muid asjakohaseid meetmeid. Kui planeerimise või projekteerimise käigus algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine või keskkonnamõju hindamine, hinnatakse käitisega seonduvaid riske ja ohte ning teavitatakse avalikkust menetluse käigus. Kui täidetakse seadusandluse ja pädevate ametkondade nõudeid avariiolukordade vältimiseks ja õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks valmisolekuks, siis ei ole Aseri sadama töös ette näha olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade tekkimist. 6.7. Kumulatiivsed mõjud Tegevusi, millest tulenevad mõjud võiksid vee erikasutusloa taotluses toodud tegevuste keskkonnamõjudega kumuleeruda, KMH koostamisel ei tuvastatud. 65 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 7. Keskkonnameetmed 7.1. Leevendusmeetmed Meetmed merekeskkonna kaitseks • SadS kohaselt on sadama akvatoorium piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Seega on oluline viia Aseri sadama(te) akvatooriumi piirid kooskõlla tegeliku vajadusega ja võimekusega. Arendaja on lubanud korrigeerida akvatooriumi piirid pärast KMH valmimist, sest siis on selgunud akvatooriumi ulatuse ja asukoha tegelik vajadus. • Hoidmaks ära kaadatava materjali levikut kaadamisalast välja, ei tohi materjali kaadata, kui põhjakaarte tuulte kiirus on üle 6 m/s. Lõunakaarte tuulte puhul võib lubada kaadamist kuni 10 m/s tuulte kiiruste korral. • Ennem veeloa välja andmist tuleb koostada süvendusprojekt ja võtta süvendusalalt HELCOMI nõuetele vastavad reostusproovid. Suuniste kohaselt tuleb kaadamise mahu 500 000-2 000 000 m3 korral võtta süvendusalalt 16-30 proovi. Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. Südamikproovid tuleks võtta kohtadest, kus süvendamise sügavus ja saasteainete eeldatav vertikaalne jaotus viitavad selle vajalikkusele. Muudel asjaoludel võib piisata juhuproovidest. Saasteaine koormuse arvutamisel tuleks arvesse võtta proovivõtmise ja süvendamise sügavust ning tugevalt saastunud kohtade nõuetekohast kaalumist (suuniste peatükk 7). Suuniste kohaselt tuleb alati määratleda järgmiste metallide mikroelementide sisaldus: • kaadmium (Cd); • kroom (Cr); • vask (Cu); • plii (Pb); • elavhõbe (Hg); • nikkel (Ni); • tsink (Zn). Lähtuvalt süvendusala asukoha spetsiifikast on oluline lisaks määrata naftaproduktide sisaldus. Meetmed linnustiku kaitseks • Haudelinnustikule avalduvate mõjude leevendamiseks tuleb maismaal ja ranniku läheduses toimuvatele ehitustöödele seada ajalised piirangud. Töid ei tohi alustada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 01. aprill kuni 30. juuni, kuna see võib põhjustada pesituse ebaõnnestumist. Varem samal ala alustatud töid võib nimetatud perioodil läbi viia. Meetmed pinnaveekogu kaitseks • Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende sattumine Mereküla ojja. • Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda. • Meriküla oja lähistel tööde teostamisel tuleb järgida veekaitsevööndist tulenevaid piiranguid. Piirangud on sätestatud veeseaduses. 66 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Meetmed inimese tervise, heaolu ja vara kaitseks • Tolmu tekke ja leviku piiramiseks ehitustöödel tuleb rakendada töökorralduslikke ning tehnilisi meetmeid. Tolmavad ehitusmaterjalid tuleb käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut naaberaladele. Niisutamine on eeskätt oluline kuival, sademeteta perioodil. • Soovitav on vältida tolmavate tööde teostamis tugevate tuultega või rakendada meetmeid tolmu leviku piiramiseks (niisutamine). • Tagada, et ehitusmaterjale vedavad raskeveokid kasutaksid sadama alale ja ka sealt tagasi sõitmiseks marzruuti Kordoni tänava ja Sadama tee kaudu. • Seadmed müraemissiooniga LW = 115-120 dB on sobilikud töötamiseks ainult päevasel ajal, kuna öisel ajal võib müra piikonna elanikke häirida ka juhul, kui ehitustööde müra normtase elamualadel on tagatud. Seega ei saa väga mürarikkaid tehnoloogiaid öisel ajal kasutada. • Lõhketööde loa väljaandmisel teavitab TTJA kavandatavast lõhketööst, selle ohualast, planeeritavast ajast ja eesmärgist kohaliku omavalitsuse üksust. Et vältida ootamatusi, peab Viru-Nigula Vallavalitsus teavitama lõhketööde läbiviimisest kindlasti ka piirkonna elanikke. Meetmed avariiolukordade vältimiseks ja võimalike tagajärgede leevendamiseks • Avariiolukordade vältimiseks on oluline turvalisuse tagamine kaubasadama territooriumil. Kaubasadama maa-ala tuleb ennem sadamateenuste osutamisega alustamist piirata aiaga ning korraldada isikute sadama-alale sissepääsu kontroll ja registreerimine. • Rannakalurite paadisadama funktsionaalseks kasutamiseks tuleb sellele kavandada ja rajada eraldi juurdepääsutee ja sissepääs. 7.2. Seiremeetmed Merepõhjaelustik ja põhjaelupaigad Hindamaks merepõhjakoosluste reaalset seisundit tuleb teha seiret kaadamisalal ja selle vahetus läheduses kaadamisele järgneva hooaja jooksul. Ülevaate saamiseks on vaja 3 jaama kaadamisalal ja 6 jaama kuni 1 km kaugusel kaadamisalast sarnases sügavusvahemikus, proovivõtt peab soovitavalt toimuma juuli-augusti kuu jooksul. Seire tulemused dokumenteerivad kaadamisala kasutamise mõju merepõhja kooslustele – on võimalik jälgida muutusi merepõhja elustikus, mis on seotud kaadamisala kasutusega ja oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel annab selline info võimaluse rakendada täiendavaid piiranguid ja meetmeid. 67 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 8. Ülevaade KMH aruande menetlemisest 8.1. Ülevaade seisukohtadest KMH aruande kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 201 küsib Keskkonnaamet (otsustaja) KMH aruande kohta seisukohta asjaomastelt asutustelt (vt KMH programmi ptk 10.1). Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH aruande kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 9). Vajadusel täpsustatakse ja täiendatakse KMH aruannet. Laekunud seisukohad lisatakse KMH aruandele (vt Lisa 6). Tabel 9. Ülevaade KMH aruande kohta laekunud seisukohtadest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH aruande Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta 1. 2. 3. Tabel sisustatakse seisukohtade laekumisel. 8.2. Ülevaade KMH aruande avalikustamisest ja selle tulemustest Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumente (teavitamise kirjad, kuulutused, teated jms) KMH aruandele ei lisata, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis. Pärast KMH aruande avalikustamist vastab arendaja (Aseri Sadam OÜ) laekunud arvamustele ja ettepanekutele kirjalikult. Laekunud kirjad, mis sisaldavad ettepanekuid või märkuseid KMH aruande kohta, ja vastuskirjad neile lisatakse KMH aruandele (vt vastavalt Lisa 8 ja Lisa 9). Laekuvate ettepanekutega ja vastuskirjadega neile on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. Avalikul arutelul osalejad registreeritakse ja koostatakse koosoleku protokoll. Protokoll lisatakse KMH aruandele (Lisa 1010). 68 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne 9. Keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikad • Keskkonnaameti 25.07.2018 otsus nr 14-3/18/12456-2 keskkonnamõju algatamise kohta • Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Skepast&Puhkim OÜ, 2020, töö nr 2019-0067 (vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 12.03.2020 otsusega nr 6 3/20/3956) • Keskkonnaameti otsus 12.03.2020 nr 6 3/20/3956 „Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine“ • Aseri sadama edasiarendus, idaosa veetranspordirajatised. Eskiis. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2018 • Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni eskiisprojekt. Skepast&Puhkim OÜ, 2020, töö nr 2019-0067_01 • Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel. OÜ Lainemudel, 2020, töö nr 2014 • Aseri osavalla üldplaneering (kehtiv) • Viru-Nigula valla üldplaneering (koostatav) • Asjakohased õigusaktid (elektrooniline Riigi Teataja: eRT) – vt joonealused viited tekstis • Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused • Keskkonnaregister • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm • Eesti veekogumite koondseisund 201# • Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri • National Atmospheric Emissions Inventory, Emission factors for transport, 2018 • Keskkonnamüra mõjud. MTÜ Ökokratt, 2010 • Lahti, T. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine, 2010 • Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse mõjudest ja hetkeseisust Eestis. Marek Vilipuu, Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut, 30.11.12 • Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007 • K. Orviku, Rannad ja rannikud, Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018. • A. Vuopio, The Baltic Sea, Amsterdam: Elsevier Oceanography, 1981. • O. Andrejev, K. Myrberg, P. Alenius ja P. Lundberg, „Mean circulation and water exchange in the Gulf of Finland – a study based on three-dimensional modelling,“ Boreal Environmental Research, kd. 9, nr 1, p. 1–16, 2004. • T. Soomere, K. Myberg, M. Leppäranta ja A. Nekrasov, „The progress in knowledge of physical oceanography of the Gulf of Finland: a review for 1997-2007,“ Pceampöpgoa, kd. 50, nr 3, p. 287–362, 2008. • Ü. Suursaar, „Waves, currents and sea level variations along the Letipea – Sillamäe coastal section of the southern Gulf of Finland,“ Oceanologia, kd. 52, nr 3, p. 391–416, 2010. 69 / 70  Aseri sadama veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne • Ü. Suursaar, „Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966–2011,“ Estonian Journal of Earth Sciences, kd. 62, nr 1, p. 42–56, 2013. • J. Launiainen ja J. Saarinen, „Examples of comparison of wind and air-sea interaction characteristics on the open sea and in the coastal areas of the Gulf of Finland,“ Geophysica, nr 19, p. 33–46, 1982. • J. Launiainen ja T. Laurila, „Marine wind characteristics in the northern Baltic Sea,“ Finnish Marine Research, nr 250, p. 52–86, 1984. • T. Soomere ja S. Keevallik, „Directional and extreme wind properties in the Gulf of Finland,“ Proceedings of Estonian Academy of Sciences, Engineering, kd. 9, nr 2, p. 73–90, 2003. • Baltic Sea Hydrographic Commision, Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3., 2013. [Võrgumaterjal]. Available: http://data.bshc.pro/. [Kasutatud 29. 04. 2016]. • R. G. Dean ja R. A. Dalrymple, Coastal Processes with Engineering Applications, Cambridge University Press, 2002. • L. Raag, „Magistritöö: Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest,“ Tallinna Tehnikaülikool, 2014. • B. Schneider, S. Kaitala ja P. Maunula, „Identification and quantification of plankton bloom events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship,“ Journal of Marine Systems, nr 59, p. 238–248, 2006. • Ü. Suursaar, „Waves, currents and sea level variations along the Letipea – Sillamäe coastal section of the southern Gulf of Finland,“ Oceanologia, kd. 52, nr 3, pp. 391-416, 2010. • Keskkonnaamet, Hädaolukordade riskianalüüs. Ulatuslik rannikureostus, Tallinn 2013 • Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.- 28.10.2009 • 7. J. Witte: Noise from moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13- 16.06.2010 Viited KMH aruande koostamiseks kasutatud materjalide kohta on leitavad ka aruande tekstis joonealuste viidetena. 70 / 70  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Töö number 2019-0067 Tellija Aseri Sadam OÜ Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Veebruar 2020 Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Versioon 3 (vastavaks tunnistamiseks) Kuupäev 11.02.2020 Koostanud Aide Kaar Esikaane pilt: Arendaja foto Projekti nr 2019-0067 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 6 2. KMH osapooled...................................................................................................... 8 3. Kavandatav tegevus ........................................................................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ................................................................ 10 3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ................................................................. 10 3.2.1 Sadama asukoht.................................................................................... 10 3.2.2 Kaadamisala asukoht ............................................................................ 11 3.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......................................................... 12 3.4 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ....................... 14 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................... 15 4.1 Jääkreostuskolle ........................................................................................... 15 4.2 Looduskeskkond ........................................................................................... 16 4.3 Maismaa taimestik ja loomastik ................................................................. 16 4.4 Meretaimestik ja loomastik ......................................................................... 16 4.5 Merekeskkond .............................................................................................. 17 4.6 Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus ...................................................... 17 4.7 Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 17 4.8 Klimaatilised tingimused ja välisõhu kvaliteet .......................................... 17 4.9 Sotsiaalmajanduslik keskkond.................................................................... 18 5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........ 20 5.1 Üldplaneering ............................................................................................... 20 5.2 Viru-Nigula valla arengukava ..................................................................... 20 5.3 Detailplaneering ........................................................................................... 21 6. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ................................................... 22 6.1 Eeldatavad mõjuallikad ............................................................................... 22 6.2 Käsitlusala ja mõjuala suurus ..................................................................... 22 6.3 Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus ............... 23 6.3.1 Looduskeskkond .................................................................................... 23 6.3.2 Müra ja vibratsioon ............................................................................... 27 6.3.3 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ........................................ 27 6.3.4 Avariiolukordade võimalikkus .............................................................. 27 6.3.5 Jäätmeteke ............................................................................................ 28 6.4 Kumulatiivsed mõjud ................................................................................... 28 6.5 Eelhindamise tulemuste kokkuvõte ........................................................... 28 7. Hindamismetoodika kirjeldus ............................................................................ 30 3 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava........................................................ 32 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest ......... 35 9.1 Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ......................................................... 35 9.2 Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta ..................................... 36 9.3 Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .......... 44 Kasutatud materjalid ................................................................................................. 45 4 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Lisad 1. Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotlus 2. Aseri sadama edasiarenduse asendiplaan 3. Pädevate ametkondade seisukohad KMH programmi kohta 4. Terviseameti 15.01.2020 kiri nr 9.2-3/19/5596-4 5. Keskkonnaameti 29.01.2020 kiri nr 6-3/19/15449-12 6. Vastus Keskkonnaameti kirjale 7. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll 8. M. Sternhofi 04.02.2020 kiri 9. M. Sternhofi 06.02.2020 kirja 2. versioon 10. vastus M. Sternhofi kirjale 5 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 1. Sissejuhatus Olemasolev Aseri sadam (edaspidi ka sadam) asub Soome lahe keskosa lõunakaldal, Lääne- Virumaal, Viru-Nigula vallas, Aseri alevikus. Arendajal on kavas sadamat arendada selliselt, et rajatakse kaubasadama ala, sissesõidukanal, rannakalurite paadisadam ja supluskoht1. Selleks on koostatud ehitusprojekt eskiisi staadiumis [1]. Aseri kaubasadama ning rannakalurite paadisadama ehitusprojektid koostatakse lahus, kuna nende sadamate rajamise eesmärgid, rahastamise viisid, kasutajad ja omanikud/valdajad on erinevad. Veeluba taotletakse ühine, kuna ehitusprojektidega kasutusele võetavad alad paiknevad vahetult kõrvuti, süvendus- ja ehitustööd on mõnevõrra ülekattuvad. Aseri Sadam OÜ (edaspidi ka arendaja) esitas 23.07.2018 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa2 väljastamiseks Aseris Mere tn 17 asuva 2003. aastal seiskunud Aseri sadama edasiarendamiseks veetranspordirajatiste ehitamiseks. Taotlus on KMH programmile lisatud (lisa 1). Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on kavandatud süvendustööd mahus kuni 1 000 000 m 3, süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 1 000 000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus 500 000 m3. Keskkonnaamet algatas oma 25.07.2018 otsusega nr 14-3/18/12456-2 KMH esitatud vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. KMH on algatatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 17 ja 171 kui olulise keskkonnamõjuga tegevus ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS-e § 6 lg 1 punkti 17 järgi on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja punkti 17 1 järgi merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Algatamise otsuse (25.07.2018 otsus nr 14-3/18/12456-2) kohaselt tuleb KMH käigus hinnata: süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete uputamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine- tahkete ainete uputamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju (nagu müra, õhusaaste, vibratsioon, jäätmeteke) lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis. Enne vee erikasutusloa taotluse esitamist on Keskkonnaamet arendajale väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 ja peale valdade liitmist Viru-Nigula Vallavalitsuselt ehitusloa nr 1812271/03060 Aseri sadama olemasoleva muuli rekonstrueerimiseks (Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ ehitusprojekt tunnusega ASE171). Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 1 KMH programmi koostamise käigus on saanud selgeks, et kavandatud asukohta supluskoht ei sobi (vt lisa 3 ja tabel 8) seetõttu loobutakse mõju hindamise käigus supluskoha käsitlemisest ning supluskohale viidatakse KMH programmis niipalju kui see kajastub refereeritud dokumendis. 2 Alates 01. 10.2019 kehtib uus veeseadus, mille kohaselt on vee erikasutusõiguse aluseks veeluba. KMH programmis kasutatakse üldiselt uut terminit „veeluba“, varem esitatud taotlustele ja väljastatud lubadele viidates terminit „vee erikasutusluba“. 6 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13: 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. 7 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 2. KMH osapooled KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Otsustaja Keskkonnaamet Egle Alt Narva maantee 7a, Tallinn, keskkonnakorralduse 15172 spetsialist tel. 680 7438 info@keskkonnaamet Viru-Nigula Viru-Nigula Heiko Källo Kasemäe 19, Kunda Vallavalitsuse Vallavalitsus keskkonnaspetsialist 44107 , Viru-Nigula vald 05.07.2018 tel.325 5960 korraldusega nr [email protected] 273 algatatud KMH menetluse ühendamise korralduse andja Arendaja Aseri Sadam OÜ Gaido Kentem, Tehase 1a juhatuse liige 43401 Aseri tel. 56216452 [email protected] Projekteerija Aavo ja Riina Raig Aavo Raig Ränduri 40 10921 Tallinn Projekt OÜ juhatuse liige tel. 5034236 Ekspert (KMH Skepast&Puhkim Aide Kaar, Laki 34, 12915 Tallinn programmi OÜ KMH juhtekspert tel 698 8365 koostaja) [email protected] KMH programmi koostab Skepast&Puhkim OÜ(SKPK) keskkonnaekspert Aide Kaar. KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. Pädevad ametkonnad on seisukohal, et koostatud ekspertrühm on piisav ja asjakohane (vt lisa 3). Ekspertrühma kuuluvad: - heljumi kontsentratsioonide määramine ja selle leviku matemaatiline modelleerimine, mõju hoovuste liikumisele ja rannaprotsessidele - Rain Männikus, OÜ Lainemudel; - mõju merekeskkonnale – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja; - müra ja vibratsioon- Marko Ründva, Kajaja Acoustics OÜ; - jäätmeteke, jäätmete võimalik taaskasutamine – Jüri Hion, SKPK keskkonnaüksuse juht; - mõju välisõhu kvaliteedile - Moonika Lipping, SKPK projektijuht-keskkonnaspetsialist; - mõju linnustikule – Raimo Pajula, SKPK keskkonnaekspert; 8 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine - GIS lahenduste väljatöötamine, kaartide ja skeemide koostamine – Marko Lauri, SKPK GIS spetsialist; - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus- Aide Kaar, SKPK. 9 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 3. Kavandatav tegevus 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata Aseri sadama arendamist kaasaegseks kaubasadamaks mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350 tonni ja rannakalurite paadisadama rajamine. 3.2 Kavandatava tegevuse asukoht 3.2.1 Sadama asukoht Aseri sadam asub Soome lahe keskosa lõunakaldal, Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Aseri alevikus. Sadam paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Geomorfoloogiliselt jaotub antud piirkond tasandikuks, sellest rannaastanguga eraldatud kitsaks üleujutatavaks rannaribaks ja Meriküla oja sälkoruks. Tegemist on ajaloolise sadamaga- 1939. aastal ehitati Meriküla randa Meriküla tellisetehase juurde Aseri sadam ja Sonda–Aseri raudtee. Sadamamuul ja raudtee hävitati II maailmasõja ajal 1944. aasta suvel. Aseri sadama taastamisega alustai 1999. aastal, kuid tööd katkesid 2003. aastal. Keskkonnaameti andmete kohaselt (vt tabel 8 ja lisad 3 ja 5) kasutati muuli täitmiseks muuhulgas lubjakivi sisaldusega aherainet. Välja ehitamata jäi kindlustus muuli kaitsmiseks. 15 aasta jooksul on muul lagunenud, selle rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja muuli harja tõstmiseks mahus kuni 10 000 m3 on Keskkonnaamet väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/329770. Vee erikasutusloa menetluse raames koostas Keskkonnaamet keskkonnamõju eelhinnangu, mille tulemuste kohaselt puudus nendel tegevustel oluline keskkonnamõju. Viru- Nigula Vallavalitsus on väljastanud nendeks tegevusteks ehitusloa nr 1812271/03060. Projekteerimistingimustega nr 271 ja 272 kavandatavad rajatised ehitatakse Mere tn 17 kinnistule, mille katastritunnus on 90301:001:0003. Kinnistu sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Joonis 1 on Aseri sadama asukoht Aseri alevikus Maa-ameti kaardirakenduse andmetel. Joonis 1: Aseri alevik ja sadam 10 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 3.2.2 Kaadamisala asukoht Aseri sadamale lähim Veeteede Ameti navigatsioonikaartidele kantud kaadamisala asub Letipea neemest loodes. HELCOMI juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel olevate huvialadele mõjutamist. Seetõttu valiti KMH programmi koostamise käigus välja potentsiaalset sobiv kaadamiskoht Aseri sadama lähedal Narva lahes sügavusega 31-32 meetrit. Projekteerija hinnangul on otstarbekas kaadata süvenduspinnas sellisesse sügavusse 5 meetrise kihina. Valitud esialgne kaadamiskoht on suurusega 1,2 x 1,2 km (vt Joonis 2). Ala nurgapunktide koordinaadid on: X:6601059,4 Y:666224,85 X:6601088,43 Y:667405,19 X:6602249,42 Y:667395,51 X:6602239,74 Y:666157,12 Joonis 2: kaadamisala Aseri sadama lähedal Narva lahes Kaadamiskohtade asukohtade võrdlus on toodud Tabel 2. Võrdlemisel on lähtutud juhisest "HELCOMi suunised süvendamisel saadud materjali merre kaadamiseks" punkti 9.2 alapunktis C toodud asjakohastest kriteeriumitest. 11 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Tabel 2: Olemasoleva ja KMH käigus välja pakutud kaadamiskoha võrdlus Lähedus Kaadamine Letipea neemel Kaadamine Narva lahte asuvale kaadamisalale Looduskaunitele kohtadele või Ca 3 km Letipea Ca 7 km Aseri märkimisväärse kultuurilise või maastikukaitsealast maastikukaitsealast (ei ajaloolise tähtsusega paikadele ulatu eeldatavasse mõjualasse) Kindla bioloogilise või teadusliku Ca 3 km Uhtju - tähtsusega aladele looduskaitsealast Turismialadele - - Elatus-,ärilise ja sportliku Püügiruut 90 Püügiruut 78 kalastamise aladele Kudemis-,kogunemis- ja Ei ole teada Ei ole teada noorkalade elualadele Mereorganismide rändeteedele - - Laevateedele Ca 1,3 km Kunda sadama laevateest Sõjaliste õppuste aladele Ca 2,3 km Letipea neeme - merele orienteeritud harjutusalast Mere tehnilistele kasutuspaikadele, - Ca 2,3 km Estlink2 nt allveekaablitele, torustikele jne merekaablist Kokku mõjutatavaid aspekte 5 2 Seega võetakse KMH käigus hindamise aluseks Joonis 2 toodud esialgne kaadamiskoht, mille asukoht võib mõju hindamise käigus täpsustuda või muutuda. 3.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhjasuunas ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käesoleva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. 12 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Käesolev edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. Sadama idaosa piirkond võimaldab kaubasadamaga samaaegselt kavandada rannakalurite paadisadama rajamise (varem ehitusse võetud sadam seda ette ei näinud). Süvendus- ja ehitustööde tegemiseks koostab Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus) ehitusprojektid: - töö nr ASE181 Aseri kaubasadama, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350t; - töö nr ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam. Vee erikasutusloa taotlusele lisatud eskiisi [1] kohaselt (vt lisa 1) on kavas: 1. Kaubasadama sissesõidukanal lõpliku laiusega min 90 meetrit ja sügavusega min -10 meetrit segalastilaevadele 8000 dwt. Sissesõidukanali rajamiseks laiendatakse Aseri sadama akvatooriumi ulatust NE suunas. 2. Kaubasadama kaid kahes etapis: 1. etapis kaid 5-le segalastilaevale a’ 3000 dwt ja 2. etapis kaid 2-le segalastilaevale a’ 3000 dwt ja 2-le segalastilaevale a’8000dwt. Sildumisliini kogupikkus on 525 meetrit ja need ehitatakse raudbetoonist ja terasest. 3. Kaubasadama kaldakindlustused. 4. Täidetakse kaubasadama uus territoorium pindalaga 33200 m 2. Täitepinnaseks kasutatakse lubjakivi. Territooriumi alale on koostatud ehitusprojekt nimetusega „Aseri sadama edasiarendus, olemasoleva muuli rekonstruktsioon“, töö nr ASE171, mille eesmärk on alustada ehitustöödega olemasoleva vee erikasutusloa tingimustel esimesel võimalusel. 5. Kaubasadama olemasoleva territooriumi rekonstruktsioon territooriumi pindalaga 43000 m2. Varem on territooriumi loomiseks kasutatud lubjakivi. 6. Sild 2-le abilaevale pikkusega kuni 25 meetrit ja territoorium abilaevastiku teenindamiseks pindalaga kuni 3000 m2. Lisas 2 on Aseri sadama edasiarenduse asendiplaan [1]. Maamasinatega eemaldatavad pinnased kasutatatakse võimaluse korral ära sadama territooriumi täiteks. Täiteks kasutuskõlbliku pinnase maht täpsustatakse ehitusprojekteerimise käigus. Põhilised ehitusmaterjalid on: kiviaines, liivad ja kruusad territooriumi täiteks, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid sildumis- ja veeskamisrajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja kivikonstruktsioonid kaitserajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja asfaltbetoonkatendid kaupade käitlemiseks kasutatavale territooriumile jms. Süvendus- ja ehitustööde mahud on määratud ehitusprojekti eskiisi alusel ja täpsustuvad ehitusprojekteerimise käigus. Eeldatud on, et need mahud on maksimaalsed ja ehitusprojekteerimise käigus neid ei ületata. Süvendustööde tegemiseks kasutatakse: 1) valdavas osas mitme- või ühekopalist ujuvat süvendajat või ujuvat pinnasepumpa ja pinnaseveopraame; süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse veeloaga määratavas kohas; 2) väheses osas ühekopalisi hüdraulilisi ekskavaatoreid, mis teevad süvendustöid madalatel veealadel selleks ümber tõstetavatelt ajutistelt kivimuulidelt; süvendustööde käigus eemaldatud pinnast kasutatakse kaldaala täiteks kohtades, kus kaubakäitlemisega territooriumi ei koormata; täiteks kasutatud pinnas tihendatakse ja tasandatakse; ajutiste kivimuulide kivi kasutatakse peale süvendustööde tegemist kaldakindlustiste rajamiseks. Ehitustööde tegemiseks kasutatakse: 13 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 1) maamasinaid ja -veokeid kohtades, kus nendega ehitustööde tegemine on võimalik kaldalt ja merepõhjale väljaveetud kehanditelt; 2) ujuvvahendeid kohtades, kus maamasinate ja -veokite kasutamine võimalik ei ole (suuremates sügavusetes). Liiklus sadama alale on kavandatud Viru-Nigula vallale kuuluva Kordoni tn ja Sadama tee kaudu. Tallinn-Narva maantee on Aseri ristist kuni Kordoni tn lõpuni asfaltkattega ja edasi 2 km pikkune teelõik sadamani on kruuskattega tugeva killustiku aluspõhjaga. Liikluskoormus oleneb tulevikus sadamas tegevust alustavate terminalide kaubakäivetest ja transpordiskeemidest. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole ühegi terminali rajamiseks projekteerimistingimusi väljastatud ega ehituslubasid antud. Kui sellised tegevusloa taotlused tulevikus otsustajale esitatakse, siis vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on otsustajal kohustus kaaluda tegevusloa taotlusele KMH algatamise vajadust. Tulevikus, kui sadam hakkab tööle, on võimalus vastavalt vajadusele taastada raudteeliiklus Aseri- Sonda raudteel mis oli olemas 1999. aastani (ei kuulu käesoleva KMH mahtu). Selleks annab eelduse 8 km pikkune säilinud raudteetamm. 3.4 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi. Veetranspordirajatiste projektis ei ole esitatud alternatiivseid võimalusi/lahendusi. Seetõttu ei ole KMH programmis võimalik neid ka kirjeldada. Põhimõtteliselt on sadamarajatis suhteliselt standardne objekt, mille projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada kõiki ohutuse, sh tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Ehituslikud lahendused ja teostamine peavad olema vastavuses Eesti Vabariigi õigusaktidega ning Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus üldtunnustatud nõuete ja standarditega. See normatiivne baas loetletakse ehitusprojektis. Kui KMH käigus tekib olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda ka (alam)alternatiividena. Käesolevas KMH-s ei käsitleta sadamarajatiste alternatiivseid asukohti, sest veeloa taotlus on esitatud olemasoleva sadama edasiarendamiseks, ning lisaks on väljastatud rajatiste projekteerimise aluseks olevad projekteerimistingimused ühele konkreetsele asukohale. 14 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Arendaja kavandab ca 15a tagasi pooleli jäänud Aseri sadama edasiarendust, võttes seejuures poolelijäänud rajatise kasutusele kogu ulatuses. Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhja- ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käesoleva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. Veeloa alusel plaanitav edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. 4.1 Jääkreostuskolle Mere tn 17 kinnistul asub Keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekt Aseri keskkatlamaja (registrikood JRA0000122). Aseri keskkatlamaja on ehitatud 1971. aastal Aseri asula ja Keraamikatehase kütmiseks. Jääkreostus pärineb keskkatlamaja vedelkütusehoidlast. Aseri Sadam OÜ on tellinud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ-lt jääkreostuse uuringu ja selle likvideerimise eelprojekti [2]. Töö eesmärgiks oli hinnata jääkreostusobjektil masuudihoidlate ümbruse reostust, anda hinnang reostuse mahule ja ulatusele ning esitada soovitused reostuse likvideerimiseks ning anda likvideerimistööde orienteeruv maksumus. Tööst selgub, et naftasaadustega reostunud pinnasekiht alal „A“ lasub maapinnast 1,0…1,5 m sügavusel. Alal „B“ aga jääb sügavus vahemikku 4,5 m kuni 12,0 m maapinnast. Naftasaadustega reostunud kihi maksimaalne paksus on 2,8 m. Masuudist on aastakümnete jooksul vees lahustuvad kergemad fraktsioonid lendunud või põhjaveega laiali kantud ja uuringualale on jäänud peamiselt veest raskemad komponendid, mis on vajunud sinisavi pinnale, täites piirkonniti ka selle pindmise murenenud osa. Põhjavesi on uuritud alal reostunud lokaalselt pinnakatte setetes ja reostus teisi sügavamaid veekihte ei ohusta. Veevarustuses kasutatav Kambriumi-Vendi veekiht pole reostusest ohustatud. Tööstusmaa piirarve ületava reostunud pinnasega ala suurus on 8725 m 2 ja reostunud pinnase arvutuslik kogus on 17 650 m3. Tööd on kavandatud kolmes etapis: - I etapp – maa-aluse mahutipargi likvideerimine; - II etapp – maa-aluse mahutipargi ümbruses reostunud pinnase likvideerimine; - III etapp – estakaadi ja kunagiste maapealsete mahutite vaheline reostunud ala. Tegevuse tagajärjel korrastatakse räämas ja hooldamata territoorium. Ehitistest ja rajatistest vaba maa heakorrastatakse ning selle tulemusel piirkond väärtustatakse. Maaomanik taotles teistkordselt märtsis 2019 KIK-ilt toetust jääkreostuse likvideerimise osaliseks finantseerimiseks. Töid plaanitakse teha etappidena – esimeses etapis tahetakse likvideerida maa- alused mahutid. KIK rahuldas taotluse oma 27.06.2019 otsusega nr 3-2_3/9707-3/2019. Tööde läbiviija leidmiseks on korraldatud riigihange. Aseri sadama edasiarenduseks tehtavaid töid ei ole kavandatud jääkreostuskolde alal, vee erikasutusloa taotluses toodud kavandatud tegevused ei mõjuta reostuse omadusi, stabiilsust ega võimalikku levikut. Reostusproovid merealalt on võetud ehitusgeoloogilise uuringu käigus 2000. aastal (OÜ REI Geotehnika töö nr 400-00). Võeti 13 puuraugust 20 pinnaseproovi sügavusvahemikust - 0,00-1,5 meetrit. Proovidest määrati üldnaftaproduktid ja raskemetallidest Cd, Cu, Hg, Pb ja Zn. Kõigi määratud komponentide osas oli merepõhja pinnase seisund hea, sihtarvu ületatud ei olnud. 15 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Keskkonnaministeerium on OÜ-ga Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) sõlminud töövõtulepingu jääkreostuskolletes uuringute läbiviimiseks ja vajadusel reostuse likvideerimise eelprojekti koostamiseks. Töövõtulepingule lisatud lähteülesande kohaselt tuleb Aseri endise katlamaja territooriumil riigi omandis olevalt kinnistult (15401:004:0002) väidetavalt sadama arendaja kinnistule reostust peale. Arendaja on oma kinnistul (90301:001:0003) asunud reostust likvideerima. Tööde käigus on EKUK-il ülesanne kontrollida üle ka mereäärne ala arendaja kinnistul ning sellest kagu poole ja vajadusel koostada eelprojekt. 4.2 Looduskeskkond Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga. Sadama ala piirneb endise Aseri Keraamikatehase territooriumiga, mis seal olevate lagunenud ehitiste ja rajatiste tõttu on muutunud kõrvalistele isikutele ohtlikuks. Sadamas ega selle võimalikus mõjupiirkonnas vähemalt 1350 meetri raadiuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid. Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et Aseri sadamas tehtavad hürdotehnilised tööd ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega muudele kaitstavatele loodusobjektidele, sest need asuvad piisavalt kaugel. Ka Aseri sadama piirkonna kaadamiseks sobivatel merealadel ei ole Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel (19.07.2019 seisuga) teada kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 4.3 Maismaa taimestik ja loomastik Sadama maismaa osad moodustatakse osalt varem tehtud täiteööde alale, osalt moodustatavale alele ja seetõttu ei ole seal keskkonnakaitselist väärtust omavat taimestikku ega kooslusi. Võimalik on väiksemate loomade ajutine viibimine alal, kuid ehitustegevusest põhjustatud häiringud sunnivad neid võimalikult kiiresti lahkuma. Pärast sadama valmimist ümbritsetakse kaubasadama alad piirdeaiaga, mis välistab loomade sattumise sinna. Seega mõjusid maismaa taimestikule ja loomastikule mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. 4.4 Meretaimestik ja loomastik Akvatoorium ja kaubasadama sissesõidukanal süvendatakse inimtegevusest oluliselt mõjutatud alale, kus on ka varem hüdrotehnilisi ja süvendustöid tehtud. Kaadamiseks on valitud sobiv 31-32 meetri sügavune ala avamerel. Kaadamisala valikul arvestati muuhulgas sellega, et nii sügaval merealal põhjataimestik ja -loomastik kas puuduvad või on nende esinemissagedus väga väikene. Vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale perioodiks 2015-20213 kuulub Narva laht Narva-Kunda lahe rannikuveekogumisse. Rannikuvee pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi on määratud keskkonnaministri määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“4 lisa 6 järgi, mille kohaselt on väga heasse klassi kuuluva pinnaveekogumi põhjataimestiku sügavuslevik >4,8 meetrit. 3 Leitav Keskkonnaministeeriumi veebilehetlt: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad 4 Määrus kehtis kuni 01.10.2019 16 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 4.5 Merekeskkond Võimalik kaadamiskoht on valitud Narva lahte – vt Joonis 2. Narva laht on Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgolova (Kurkola) poolsaare vahel Eesti ja Venemaa piiril. Lootsiraamatuis on Narva laht mereala, mille piir kulgeb Letipea neeme – Tütarsaart – Vigrundi saare – Gakkovo (Hakaja) neeme (Kurgolova poolsaarel) joonel. Eelise infolehe kohaselt on Narva laht ( VEE3101000) oligohaliinne5, lainetusele avatud rannikuvesi. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale perioodiks 2015-2021 kohaselt on Narva- Kunda lahe rannikuvee ökoloogiline koondseisund halb, ning võrreldes eelmise veemajanduskavaga (2009) halvenenud. Halvenenud on nii ökoloogilise kui keemilise seisundi klass. Kesise seisundi saavutamise eesmärk on pikendatud kuni aastani 2027, sest parandused on saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja ja paranduste lõpetamine tähtaja jooksul on kulukas. Veemajanduskava peatüki 8.3.4 kohaselt on vaja veekogumites täiendavaid uuringuid, sest mõjutavad koormusallikad on ebaselged. Ühe vajaliku uuringuna on toodud välja uuring veekogumi mittehea seisundi põhjuste tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Täiendavaid uuringuid on muu hulgas vaja rannikuveekogumites. 4.6 Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus Peatükk on kirjutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ uuringu aruandes [2] toodud andmete põhjal. Sadama piirkond jääb klindiesisele alumisele aluspõhjalisele terrassile, mis on kaetud Läänemere ranna setetega. Pinnakatte paksus on 1,0…13,5 meetrit, koosnedes täitepinnastest ja merelisest liivast. Aluspõhjaks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu sinisavi. Maa-ala nüüdisreljeef on kujunenud põhiliselt maapinna täitmise teel. 4.7 Põhja- ja pinnavesi Peatükk on osaliselt kirjutatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ uuringu aruandes [2] toodud andmete põhjal. Pinnasevesi ehk põhjavee esimene vabapinnaline veekiht on seotud Kvaternaarisetetega. Põhjaveetase on maapinnast 0,4…7,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel -0,15…7,4 m. Ala põhjavee esimene kiht toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest ning vee liikumine on edelast kirdesse, mere suunas. Põhjavee esimene veekiht on reostuse eest kaitsmata. Aseri aleviku ühisveevarustus põhineb ca 200 m sügavustel ja 30…40 m paksuse savikihiga kaitstud Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi puurkaevudel. 4.8 Klimaatilised tingimused ja välisõhu kvaliteet Ülevaade klimaatiliste tingimuste kohta on esitatud riikliku keskkonnaseire programmi meteoroloogilise seire alaprogrammi seirevõrku kuuluva Väike-Maarja meteoroloogijaama (MJ) andmete põhjal ning need iseloomustavad piirkonna meteoroloogilisi tingimusi. Meteoroloogilised karakteristikud ja õhu saasteainete hajumist määravad tegurid Lääne-Virumaal on järgmised (2018. a, Keskkonnaagentuur, Väike-Maarja MJ): - Kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 20,3 C - Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur 16,1 C 5 looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5-5 o/oo 17 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine - Kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur 2,7 C - Aasta keskmine tuule kiirus 3,9 m/s - Kõige väiksem ühe kuu (augustis) keskmine tuule kiirus 2,6 m/s - Kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmine tuule kiirus 5 m/s Tabel 3 Tuulte esinemissagedus, % (allikas: KAUR) % N NE E SE S SW W NW Kokku 0-2 m/s 3.0 2.4 1.6 2.5 3.9 4.0 2.6 2.5 22.5 >2m/s 4.3 3.1 3.4 8.0 11.2 21.9 16.7 8.8 77.5 Kokku 7.4 5.5 5.0 10.5 15.1 25.9 19.3 11.3 100.0 % N 30 N 25 N W 20 E 15 10 5 W 0 E S S W E Kokku S 0 - 2 m/s Joonis 3: 2018. aasta tuulte jaotus suuna ja kiiruse järgi Väike-Maarja MJ andmeil (allikas: KAUR) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Eesti välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi vaatlusvõrgustikku kuulub muuhulgas ka Aseri seirejaam, mis lisaks välisõhu kvaliteedile registreerib õhusaaste leviku modelleerimiseks vajalikke, spetsiifilisi, kliimaandmeid. Aseri alevikus on kolm ettevõtet, millele on väljastatud luba saasteainete välisõhku juhtimiseks: 1) Wienerberger AS (keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-24837, Kordoni 1 ja 6) – telliste ja katusekivide valmistamine. Peamine heide õhku tekib põlemisprotsessidest (tunnelahi, kuivati, katlamajad). Kütusena kasutatakse maagaasi. 2) Adven Eesti AS katlamaja Rahva tn 9 (õhusaasteluba nr L.ÕV.IV-199914), kütusena kasutatakse maagaasi kuni 2,2 mln m3 aastas. 3) OÜ Aseri Kommunaal katlamaja Kooli tn 2 (paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend nr PHRR/332308). Katlamaja varustab soojaga Aseri koolimaja. Kasutatakse maagaasil töötavat katelt, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 0,5 MWth. 4.9 Sotsiaalmajanduslik keskkond Peatükk on kirjutatud koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse põhjal. 18 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Rahvastik ja asustus Lähiaastatel jätkub Viru-Nigula valla rahvastiku kahanemine ning elanikkonna vananemine, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ruumiliselt nii eakate kui ka noortele/lastele suunatud teenuste tagamisele (eelkõige Aseris). Rahvaarvu säilitamise nimel peetakse üldplaneeringuga oluliseks pöörata tähelepanu atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Aseri on Viru-Nigula valla üks põhilisi keskusi. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse erinevate teenuste kättesaadavust valla erinevates osades ja tehakse vajadusel ettepanekud kättesaadavuse parandamiseks. Maa-ameti portaali ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel Aseri sadama territooriumil suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke käitisi ei ole. Ka vee erikasutusloa taotlusega ega väljastatud projekteerimistingimustega ei ole ette nähutud ohukategooriaga käitiste rajamist. 19 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 5.1 Üldplaneering Kehtiv Aseri valla osavalla planeering on kehtestatud Aseri Vallavolikogu 28.09.2004 otsusega nr 138. Planeeringu kohaselt on Mere tn 17 maaüksuse juhtotstarbeks reserveeritud sadama maa. Kehtivas üldplaneeringus on märgitud, et Aseri sadam on ehitamisel. Üldplaneeringu kohaselt on tulevikus arvestatavaks suunaks Aseri alevikus muuhulgas sadamateenused ja sellega kaasnev ettevõtlus. Kavandatav tegevus ei ole kehtivate planeeringutega vastuolus. Viru-Nigula Vallavolikogu algatas 27.06.2018 oma otsusega nr 83 Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringut ja selle KSH-d koostab Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2019-0056). Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Aseri sadamas kavandatud tegevustega. Üldplaneeringu materjalid ja teated nende menetluse kohta on leitavad: https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigulas. 5.2 Viru-Nigula valla arengukava Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2019-2026 6 on kehtestatud Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 37. Arengukava sätestab valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused. Arengukava on koostatud ühinemise järgsele territooriumile, mis hõlmab endist Kunda linna, Viru- Nigula valda (osad Lääne-Viru maakonnast) ja Aseri valda (enne osa Ida-Viru maakonnast, nüüd Lääne-Viru maakond), arengukava fookus on seega uue valla ühtsel toimimisel. Arengukava kohaselt on valla visioon: Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal ‒ meretäis võimalusi. Arenguvisiooni saavutamiseks on olulised järgimised eesmärgid: 1. Tugev ettevõtlus ja tasuvad töökohad. 2. Elanikusõbralik, turvaline ja miljööväärtuslik elukeskkond. 3. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused. 4. Elujõulised kogukonnad ja vilgas seltsielu. 5. Eesmärgistatud, kaasav ja tõhus valla juhtimine. Eesmärkide saavutamiseks püstitatud tegevussuund 2019-2026 on muuhulgas: - Sadamaalade (Kunda, Mahu, Aseri) arendamine ja nende baasilt ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks eelduste loomine. Valla sidususe suurendamine Virumaa ja teiste Soome lahe piirkondadega. 6 Leitav https://viru-nigula.ee/arengukavad 20 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine - Kunda, Aseri ja Viru-Nigula tööstusalade arendamine. Ettevõtluse arenguks investeeringud taristusse (juurdepääsuteed, tänavad, valgustus, liiklusohutus, kergliiklus ja ühisveevärgi trassid). - Aseri Sadama ja tööstuspargi alade juurdepääsuteede infrastruktuuri rajamine koostöös riigiga 2019-2024. Seega vastab projektiga kavandatud tegevus Viru-Nigula valla arengukavale. 5.3 Detailplaneering Kehtiva üldplaneeringu põhjal on Aseri Vallavolikogu 30.05.2001 otsusega nr 124 kinnitatud AS Kalotex sadama maa-ala kinnistu, Reeskalda tee ja Kalvi tee äärse tootmismaa detailplaneering, mis kehtib ka Mere tn 17 kinnistu osas. Planeeritava ala pindala oli kokku 93,86 ha ja DP koostamise eesmärk sadama arendustegevuseks ehitusõiguse määramine. Selle detailplaneeringu koostamise käigus viidi 2000. aastal läbi ka KMH [3]. Detailplaneeringuga on määratud sadama maa-ala kruntide sihtotstarbeks 50% tootmismaa, 40% transpordimaa ja 10% ärimaa. Maatüki suurus on 8,86 ha. Oma 30.11.2017 korraldusega nr 13 on Viru-Nigula Vallavalitsus andnud nõusoleku Mere tn 17 katastriüksuse piiride muutmiseks ja maa sihtotstarbe määramiseks. Maakatastrisse on kantud katastritunnus 90301:001:0003 aadressiandmetega Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Mere tn 17, maa sihtotstarve on 100% tootmismaa 100% ja pindala 141577 m², kõlvikuline koosseis s.h. ehitiste alune maa 1257 m². Seega on vee erikasutusloa taotluse alusel kavandatav tegevus planeeringule vastav. 21 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 6. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. 6.1 Eeldatavad mõjuallikad Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need ehitamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Aseri sadama territooriumil, akvatooriumis ja selle ümbruses ning kaadamisalal. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad: - tolm (kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule); - müra ja vibratsioon (kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule); - heljumi teke ja levik (kaasneb mõju mere-elustikule); - elupaikade füüsiline hävinemine süvendus- ja kaadamisalal; - jäätmeteke. Kasutusaegsed mõjuallikad: - segalastilaevade lastimisel ja lossimisel keskkonda paiskuvad saasteained (peamiselt tolm); - müra ja vibratsioon (peamiselt seoses transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule). 6.2 Käsitlusala ja mõjuala suurus Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud käesoleva KMH programmi koostamise käigus läbi viidud eelhinnangu raames. Kui eelhinnangu käigus on võimaliku mõju ulatus ja olulisus tuvastatud, siis on see ka vastava teema juures esitatud. Mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide suhtes, kus eelhinnangu käigus ei ole mõjuala ulatus teada ning mille osas on vaja läbi viia põhjalikum hindamine, on see vajadus välja toodud. Eelhindamise tulemuste kokkuvõte vt ptk 6.5. Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Tulemused esitatakse KMH aruandes. Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 3) ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile. 22 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 6.3 Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 6.1) kaudu. 6.3.1 Looduskeskkond Reljeef ning põhja- ja pinnavesi Kaubasadama laiendamiseks kavandatud alal Mere 17 kinnistul on varem tehtud olulisi täitetöid. Seose sellega puuduvad ehitustegevuseks kavandatud alal põhjaveekihid. Ei ole tõenäoline, et projektiga kavandatavate rajatiste püstitamisega või süvendamisega kaasneks täiendav oluline negatiivne mõju piirkonna reljeefile ja pinnasele. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et sadamas käideldavad potentsiaalselt ohtlikud ained ei satuks pinnasesse, ka mitte avariiolukorras, sest sealt võivad need sattuda põhjavette. Kuna vedellasti käitlemist vee erikasutusloa ja projekteerimistingimuste taotluse mahus kavandatud ei ole, siis on tavapäraste ehitustehniliste meetmetega (kõvakatete rajamine ja sademevee kontrollitud juhtimine suublasse veeloa alusel) võimalik vältida põhja- ja pinnavee saastamist. Seetõttu ei hinnata reljeefi ja põhja- ning pinnaveega seotud teemasid KMH käigus täiendavalt. Kaitstavad loodusobjektid Sadamas ega selle võimalikus mõjupiirkonnas vähemalt 1350 meetri raadiuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid. Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et Aseri sadamas tehtavad hürdotehnilised tööd ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega muudele kaitstavatele loodusobjektidele, sest need asuvad piisavalt kaugel. Kuivõrd projektiga kavandatavad tööd toimuvad kaitstavatest loodusobjektidest võrreldaval kaugusel, siis saab eeldada, et need ei avalda kaitstavatele loodusobjektidele mõju. Ka Aseri sadama piirkonna kaadamiseks sobivatel merealadel ei ole Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel (19.07.2019 seisuga) teada kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus ei selgu, et kavandatava tegevuse mõjuala ulatub kaitstavate loodusobjektideni, siis mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasaladele mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta. Maismaa taimestik ja loomastik Kavandatav tegevus ei avalda mõju taimestikule, sest alal arvestatav püsitaimestik puudub. Kavandatud ehitustegevus toimub sadama kinnisel territooriumil ega puuduta säilinud taimekooslusi. Sadama käitamine taimestikku ei mõjuta. Kuna sadama territoorium on tarastatud, siis see on suurtele ja keskmistele loomadele läbimatu. Puuduvad ökoloogilised koridorid, mis tingiksid vajaduse loomadel sadama territooriumile liikuda. Ehitustegevus toimub sadama kinnisel territooriumil ega mõjuta alast lõuna, lääne ja loode pool, väljaspool sadama territooriumi elutsevat loomastikku. Sadama käitamine loomastikku ei mõjuta. Eeltoodust lähtudes puudub edaspidi vajadus täpsemaks mõju hindamiseks taimestikule ja loomastikule. Meretaimestik, loomastik ja elupaigad 23 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programmi koostamise ajal puuduvad konkreetsed andmed kaadamisala meretaimestiku, loomastiku, kalastiku ja elupaikade kohta. Seetõttu viikase KMH käigus läbi merepõhja elustiku (põhjataimestik ja põhjaloomastik) ja elupaikade inventuur – vt ka ptk. 6.5. Hindamisel võetakse arvesse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava asjakohased eesmärgid. Rannikuprotsessid Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toonud välja, et: − vana sadamakoha lähiümbruses rannaprotsesside intensiivsus (kulutus, kuhje ja setete ränne) on väike. − rannas pole välja kujunenud murrutus ega kuhjerandu. − rannalähedasel merepõhjal puuduvad ulatuslikud aktiivse mere- või rannasetete kuhjealad. − mereranniku arengu seisukohalt sadama taastamine rannikukeskkonnas märgatavaid muutusi ei põhjusta. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rannaprotsessidele lähtuvalt olemasolevatest andmeallikatest – vt ka Tabel 5. Hindamisel võetakse arvesse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava asjakohased eesmärgid. Linnustik eElurikkuse vaatluste andmebaasis on registreeritud andmed Aseri sadama piirkonnas tehtud linnuvaatluste kohta. Vaadeldud isendite arv jääb vahemikku 1-9 ja 10-49 (vt Joonis 4). Valdavalt on tegemist olnud paiksete isenditega, mis tähendab, et linnustiku kaitse vajadusega tuleb tegevuste kavandamisel arvestada. Peamine meede selleks on praktikas pesitsusrahu tagamine. Joonis 4. Linnuvaatlused Aseri sadama piirkonnas. Allikas: eElurikkuse andmebaas 24 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Tabel 4 on eElurikkuses registreeritud liikide arv ja vaatluse ajal toimunud tegevus. Tabelis toodud tegevuste lühendite selgitus eElurikkuse põhjal: P- paiksed linnud; s- laul, mängulend, ka rähnide trummeldamine jms; ü- ülelennul olev lind, kelle kohta ei osata öelda on ta rändel või ei. Tabel 4. Aseri sadama piirkonnas vaadeldud liigid, isendite arv ja tegevus Liik Arv Tegevus kormoran 48 p Phalacrocorax carbo Kühmnokk-luik 8 p Cygnus olor tuttvart 24 p Aythya fuligula rohukoskel 6 p Mergus serrator jääkoskel 13 p Mergus merganser vihitaja 5 p Tringa hypoleucos väiketüll 1 p Charadrius dubius naerukajakas 24 p Larus ridibundus kalakajakas 15 p Larus canus randtiir 7 p Sterna paradisaea väiketiir 1 p Sterna albifrons kaelustuvi 1 s Columba palumbus kägu 1 s Cuculus canorus põldlõoke 3 s Alauda arvensis kaldapääsuke 20 p 25 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Riparia riparia räästapääsuke 5 p Delichon urbicum suitsupääsuke 10 p Hirundo rustica sookiur 10 p Anthus pratensis salu-lehelind 3 s Phylloscopus trochilus hänilane 8 p Motacilla flava linavästrik 10 p Motacilla alba rootsiitsitaja 3 s Emberiza schoeniclus hallvares 7 p Corvus cornix sõtkas 13 p Bucephala clangula hõbekajakas 2 p Larus argentatus aul 6 p Clangula hyemalis ohakalind 4 ü Carduelis carduelis kaaren 5 p Corvus corax piilpart 2 p Anas crecca Sinikael-part 5 p Anas platyrhynchos rääkspart 1 p Anas strepera raudkull 1 ü 26 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Accipiter nisus hiireviu 2 ü Buteo buteo Roo-loorkull 1 ü Circus aeruginosus KMH käigus hinnatakse vee erikasutusloa taotluses toodud tegevuse mõju linnustikule lähtuvalt olemasolevatest andmetest. 6.3.2 Müra ja vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasneb müra ehitustegevusest ning hiljem laevade liikumisest sadama akvatooriumis. Ehitusaegsele ning kavandatava kaubasadama tegevusega kaasnevale mürale antakse hinnang KMH käigus. Kui projekti koostamisel arvestatakse sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 7 esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus käsitleda vibratsiooni võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes. 6.3.3 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse eeldatavasse mõjualasse jääva asustusega Aseri alevikus. Tegemist on olemasoleva tööstuspiirkonnaga ja Aseri sadamale kuuluva alaga, mis on määratud tootmismaaks. Lähimad elamud asuvad kavandatava tegevuse piirkonnast ca 600 meetri kaugusel astangu peal. Seega otsest füüsilist mõju elamutele Aseri alevikus (nt ehitiste kahjustamist või hävimist) ei ole ette näha. Samuti ei ole ette näha kaudseid keskkonnamõjusid, mis võiksid inimeste vara ohtu seada. Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. 6.3.4 Avariiolukordade võimalikkus Keskkonnaameti poolt tellitud KSH eelhindamise metoodika täpsustuse punkti 2.2.3 kohaselt käsitletakse avariina hädaolukorra esinemist. Aseri sadama rekonstrueerimise ja ekspluateerimise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on kütuse leke ja tulekahju. Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni koristustööde mahuga. Sadama ehitustöödel on võimalikuks avariiolukorraks erinevate ehitusmehhanismide ja masinate õli ja kütuse lekked. Väikeses koguses keskkonda sattunud kütused ja õlid ei põhjusta looduskeskkonnale olulist mõju kui alustatakse koheselt reostuse likvideerimisega. Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmehhanismide leketest 7 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061 27 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine võimalik. Juhul, kui tekib nt ehitusseadme- või masina tulekahju, on selle peamiseks ohuks põlengust tekkiv must suits, mis võib olla inimeste tervisele kahjulik. Sadama akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse tagajärjel või punkerdamisel. Ehitusprojekti praeguses staadiumis ei ole veel määratud kas punkerdamine on kavandatud, selle asukohta sadamas ega mahutite mahtu. Seetõttu saab sadama ekspluateerimise avariiolukordi analüüsida KMH käigus kui selleks vajalikud andmed on selgunud. 6.3.5 Jäätmeteke Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil kui ka hiljem kaubasadamas tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast väljakaevatud ainet ja haldusorgan peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Veeseaduse kohaselt võib süvenduspinnast kaadata tingimusel, et see ei ohusta laevaliiklust. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi. Kaadatava aine kogus on toodud KMH programmi peatükkides 1. ja 3.3. Sadama-ala piirneb jääkreostusobjektiga (vt ptk 4.1) ning on tuvastatud, et reostus on levinud ka randa. KMH aruandes tuuakse välja meetmed, mida tuleb rakendada olukorras kui süvendataval alal on reostunud pinnast. 6.4 Kumulatiivsed mõjud KMH programmi koostamise ajal ei ole teada tegevusi, millest tulenevad mõjud võiksid vee erikasutusloa taotluses toodud tegevuste keskkonnamõjudega kumuleeruda. Juhul, kui KMH koostamise käigus selliseid tegevusi ja nende mõjusid selgub, siis hinnatakse kumulatiivse keskkonnamõju olulisust ja mõjuala suurust. Vajadusel leitakse sobivad leevendavad meetmed mõjude omavahelise kumuleerumise vältimiseks. 6.5 Eelhindamise tulemuste kokkuvõte Lähtudes kavandatavast tegevusest (ptk 3) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest (ptk 6.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (ptk 4) ning käsitlusalal esinevatest mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (ptk 6.3) jõuti eelhindamise tulemusena järeldustele, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: - mõju mere elustikule, elupaikadele, lindude toitumisaladele, kalade kudealadele ja kalapüügile ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele; - müra ja vibratsioon; - mõju välisõhu kvaliteedile (tolmu teke ja lõhnaainete esinemine); - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; - jäätmeteke; - mõju linnustikule; - mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. 28 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ja eelhindamise ajal ei ole võimaliku mõju ulatus ja olulisus teada või tegemist võib olla olulise keskkonnamõjuga, mis vajab täpsemat analüüsi. Eelhindamise tulemusena jõuti ka järeldusele, et: - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ning maismaa taimestikule ja loomastikule; - kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele; - Aseri piirkonna rohevõrgustiku ja väärtusliku maastikuga seotud aspektid tuleb lahendada koostatava üldplaneeringuga; - kavandatav tegevus ei põhjusta piiriülest keskkonnamõju. Seetõttu ei ole täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande koostamise käigus vajalik. KMH programmi koostamise käigus käigus analüüsiti keskkonnauuringute vajadust ning jõuti järeldusele, et merekeskkonnale avalduva mõju hindamiseks tuleb läbi viia merepõhja elustiku (põhjataimestik ja põhjaloomastik) ja elupaikade inventuur. Inventuuri tulemuste põhjal otsustatakse koelmualade esinemise tõenäosus kaadamisalal (enam, kui 30 meetri sügavusel merevees) ja vajadusel viiakse läbi kevad-suvine kalastiku katsepüük. Süvendamise ja kaadamise mõjuala määratakse setete leviku matemaatilise modelleerimise teel. Piirkonna merevee veekvaliteedi iseloomustus, mõju kalandusele, linnustikule ja mereimetajatele käsitletakse olemasolevate andmete põhjal. 29 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 7. Hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. Hindamise, sh KMH programmi staadiumis teostatud eelhindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“8 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: - teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; - varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; - välisõhu saasteallikatest emiteeritavate saastekoguste hindamine (modelleerimine); - ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; - konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; - konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KMH käigus: - kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; - pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele; - hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; - antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 1) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanike tervisele, heaolule ja varale, samuti kultuurilisele keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib: - eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, - põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või - seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 8 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 30 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 5. Tabel 5. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Mõju Määratakse süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi kontsentratsioon merekeskkonnale ja võrreldakse seda looduslike heljumi kontsentratsiooni tasemetega. Heljumi leviku määramiseks tehakse matemaatiline modelleerimine. Hoovustele ja rannaprotsessidele avalduva mõju hindamiseks koostatakse eksperthinnang lähtudes olemasolevast infost. Hinnangu mere-elustikule (sh kalastikule) avalduva mõju olulisuse kohta annab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Müra ja vibratsioon Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva müra levikut elamualadele vm müratundlikesse piirkondadesse. Tolmu ja Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete lõhnaainete levik objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse tolmu levikut nii merekeskkonda kui elamualadele. Jäätmeteke ja Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse olemasolevast infost, ala reostusoht reguleerivatest õigusaktidest ja koostatavast ehitusprojektist. Võimaluse korral soovitatakse ringmajanduse võtteid ja lahendusi. Avariiolukordade sadama ekspluateerimise võimalikke avariiolukordi analüüsitakse esinemise tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud võimalikkus hinnangutele ning eksperthinnangule. 31 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Koos menetlusega kestab KMH protsess vähemalt 15 kuud. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 6. Tabel 6. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja Eksperdirühm koos arendajaga Juuli-september 2019 Skepast&Puhkim koostavad KMH programmi (eelnõu) OÜ, Aseri Sadam OÜ Arendaja esitab KMH programmi 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ eelnõu otsustajale (Keskkonnaamet) programmi (eelnõu) valmimisest Otsustaja kontrollib KMH programmi 14 päeva jooksul KMH programmi Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja edastab selle saamisest* asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes 30 päeva jooksul KMH programmi Asjaomased oma pädevusvaldkonnast, otsustajale saamisest* asutused (vt KMH programmi kohta seisukoha KeHJS § 23) Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning 14 päeva jooksul asjaomaste Keskkonnaamet annab arendajale ja juhteksperdile asutuste seisukohtade saamisest* oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, vajaduse korral KMH programmis jooksul (sõltub seisukohtade Aseri Sadam OÜ parandused ja täiendused ning arvust ja sisust; orienteeruvalt selgitab seisukohtade arvestamist või november-detsember 2019) põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ täiendatud programmi programmi (eelnõu) täiendamisest (orienteeruvalt detsember 2019) Otsustaja kontrollib KMH parandatud aeg määramata Keskkonnaamet ja täiendatud programmi9 Otsustaja teavitab KMH programmi 14 päeva jooksul programmi Keskkonnaamet avalikust väljapanekust ja avalikust saamisest arutelust Otsustaja korraldab KMH programmi kestusega vähemalt 14 päeva Keskkonnaamet avaliku väljapaneku Avaliku väljapaneku käigus laekunud töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, ettepanekute, vastuväidete ja jooksul (sõltub laekunud Aseri Sadam OÜ küsimuste analüüs arvamuste arvust ja sisust) 9 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 32 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Tegevus Periood, aeg Täitja Arendaja koostöös otsustajaga esimesel võimalusel pärast avalik Aseri Sadam OÜ korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku lõppu (orienteeruvalt Keskkonnaamet arutelu 1. kvartalis 2020) KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku arutelu Skepast&Puhkim, lähtudes avalikustamisel laekunud toimumisest* Aseri Sadam OÜ ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH programmi 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ otsustajale nõuetele vastavuse programmi täiendamisest ja kontrollimiseks vastuste saatmisest Otsustaja kontrollib KMH programmi 30 päeva jooksul KMH programmi Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja teeb saamisest* programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaamet menetlusosalisi ning avaldab teate tegemisest* Ametlikes Teadaannetes Eksperdirühm viib läbi KMH ja Skepast&Puhkim koostab KMH aruande Arendaja esitab KMH aruande Aseri Sadam OÜ otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande 14 päeva jooksul KMH aruande Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja edastab selle saamisest* asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab, lähtudes 30 päeva jooksul KMH aruande Asjaomased oma pädevusvaldkonnast, otsustajale saamisest* asutused KMH aruande kohta seisukoha Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning 14 päeva jooksul asjaomaste Keskkonnaamet annab arendajale ja juhteksperdile asutuste seisukohtade saamisest* oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, vajaduse korral KMH aruandes jooksul (sõltub seisukohtade Aseri Sadam OÜ parandused ja täiendused ning arvust ja sisust) selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ täiendatud aruande aruande täiendamisest Otsustaja kontrollib KMH parandatud aeg määramata Keskkonnaamet ja täiendatud aruannet10 10 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 33 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Tegevus Periood, aeg Täitja Otsustaja teavitab KMH aruande 14 päeva jooksul aruande Keskkonnaamet avalikust väljapanekust ja avalikust saamisest arutelust Otsustaja korraldab KMH aruande kestusega vähemalt 21 päeva Keskkonnaamet avaliku väljapaneku Avaliku väljapaneku käigus laekunud töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim, ettepanekute, vastuväidete ja jooksul (sõltub laekunud Aseri Sadam OÜ küsimuste analüüs arvamuste arvust ja sisust) Arendaja koostöös otsustajaga esimesel võimalusel pärast avaliku Aseri Sadam OÜ, korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku lõppu Keskkonnaamet arutelu KMH aruande täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul avaliku arutelu Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud toimumisest* Aseri Sadam OÜ ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH aruande 3 tööpäeva jooksul arvestades Aseri Sadam OÜ otsustajale nõuetele vastavuse programmi täiendamisest ja kontrollimiseks vastuste saatmisest Otsustaja edastab KMH aruande aeg määramata Keskkonnaamet asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks Asjaomane asutus, lähtudes oma 30 päeva jooksul aruande Asjaomased pädevusvaldkonnast, kooskõlastab saamisest* asutused või jätab kooskõlastamata KMH aruande Otsustaja kontrollib KMH aruande 30 päeva jooksul kooskõlastuste Keskkonnaamet vastavust nõuetele ja teeb aruande saamisest* nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaamet menetlusosalisi ning avaldab teate tegemisest* Ametlikes Teadaannetes Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.11 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 11 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 34 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1 Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 9 esitab KMH ekspert programmis asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega – vt Tabel 7. Tabel 7. KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Keskkonnaamet On otsustajana menetlus- protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud. Asjaomased asutused Viru-Nigula Vallavalitsus Kasemäe 19, Kunda On kohaliku arengu 44107, Viru-Nigula vald suunaja, [email protected] projekteerimistingimuste, ehitus- ja tegevuslubade väljastaja. Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn Merenduse alase riikliku [email protected] järelevalve eest vastutav asutus, vajadusel riikliku sunni kohaldaja. Keskkonnainspektsioon (KKI) Kopli 76, 10416 Tallinn Keskkonnakaitse alase [email protected] järelevalve eest vastutav asutus, vajadusel rakendab keskkonnaalaste õigusrikkumiste puhul riikliku sunni vahendeid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Pronksi 12, 10117 Tallinn Ehitustegevuse järelevalve Järelevalve Amet [email protected] eest vastutav asutus. Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn Elanike tervise kaitse ja [email protected] puhta elukeskkonna eest vastutav asutus. Keskkonnaamet otsustajana teavitab eelnimetatud ametiasutusi, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt. Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 35 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses)12 9.2 Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Seisukohad KMH programmi kohta laekusid Veeteede Ametilt, Viru-Nigula Vallavalitsuselt, Keskkonnainspektsioonilt, Terviseametilt ja Keskkonnaametilt. Ametkondade kirjad on KMH programmi lisas 3. Tabel 8 on ülevaade pädevatelt ametkondadelt laekunud seisukohtadest ja nendega KMH programmi täiendamisel arvestamisest. Tabel 8. Ülevaade ametkondadelt laekunud seisukohtadest ja nendega KMH programmis arvestamisest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta 1. Veeteede Amet Laevaliiklus ei toimu ainult Arvestatakse mõju hindamise käigus 09.10.2019 nr 6-3- navigatsioonikaartidele kasutades AIS-i andmeid. 1/2212 märgitud laevateedel, vaid ka teistel merealadel ning palus kaadamiskohtade valikul arvestada ka muu laevaliiklusega. 2. Viru-Nigula Märkusi ei olnud - Vallavalitsus 17.10.2019 nr 249 3. Keskkonnainspektsioon Märkusi ei olnud - 23.10.2019 nr 8- 3/19/5985-2 4. Terviseamet Süvendustöödega suureneb Keskkonnaamet on oma 14.11.2019 31.10.2019 nr 9.2- heljumi sisaldus vees ning kirjas nr 6-3/19/15449-7 toonud 3/19/5596-2 sadama kasutusajal laevade välja hinnangu mille kohaselt lastimisel ja lossimisel supluskoha rajamine projektis toodud paiskuvad keskkonda asukohale sobimatu. Samale saasteained, mis võivad seisukohale on jõudnud KMH suurendada bakterite hulka ja eksperdid. Seetõttu loobutakse seeläbi halvendada suplusvee supluskoha rajamise kavatsusest kvaliteeti. Aseri sadama territooriumile. Aseri supluskoha asukoht määratakse koostatava Viru-Nigula üldplaneeringuga. 5. Keskkonnaamet 1. Programmi peatükis 1 (lk KMH programmi ptk. 1 on täiendatud 14.11.2019 nr 6- 5) on kirjutatud: „Arendajal vastavalt esitatud märkusele. 3/19/15449-7 on kavas sadam rekonstrueerida selliselt, et rajatakse kaubasadama ala, sissesõidukanal, rannakalurite paadisadam ja supluskoht“. Keskkonnaameti hinnangul on sisuliselt tegemist siiski sadamaala arendusega mitte rekonstrueerimisega, kuna planeeritakse täiesti uusi rajatisi. 12 Otsustab keskkonnaamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 36 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta 2. Programmi peatükis 1 (lk Tsitaat on võetud Keskkonnaameti 5) on välja toodud, et KMH poolt koostatud KMH algatamise käigus hinnatakse muuhulgas otsusest nr 14-3/18/12456-2. Lõigus kaadamise asukohta ja selle on KMH algatamise otsusele selgelt mõju eri huvialadele merel. viidatud. Keskkonnaamet palub Arendajal ega KMH eksperdil ei ole täpsustada, mida on mõeldud volitusi muuta Keskkonnaameti mere huvialade all. otsuseid. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kirjutada näiteks, et uuritakse kaadamise mõju kaadamisala elupaikadele, elustikule, lindude toitumistingimustele, kalade kudealadele jne. 3. Programmi peatükis 1 (lk Tsitaat on võetud Keskkonnaameti 5) on välja toodud, et KMH poolt koostatud KMH algatamise käigus antakse süvendatud otsusest nr 14-3/18/12456-2. Lõigus pinnase ja kaadamiskoha on KMH algatamise otsusele selgelt põhjapinnase keemiliste, viidatud. füüsikaliste ja bioloogiliste Arendajal ega KMH eksperdil ei ole omaduste hinnang. volitusi muuta Keskkonnaameti Keskkonnaamet juhib otsuseid. tähelepanu, et kaadamiseks on sobilik siiski vaid saastamata pinnast. Vajalikud on süvendatava pinnase reaalsed analüüsid, mitte ainult hinnang. Kui varasemalt on teostatud pinnase analüüse, siis saab viidata neile. Kui neid aga ei ole, siis on vajalik teostada analüüsid (ca 10 proovipunkti). Reostunud pinnast ei ole lubatud kaadata ning see tuleb käidelda ohtliku jäätmena. 4. Programmi peatükis 1 (lk Tsitaat on võetud Keskkonnaameti 5) on kirjutatud: „vee poolt koostatud KMH algatamise erikasutusega (süvendamine- otsusest nr 14-3/18/12456-2. Lõigus kaadaminetahkete ainete on KMH algatamise otsusele selgelt uputamine) seotud tegevuse viidatud. mõju põhjaelustikule, Arendajal ega KMH eksperdil ei ole kalastikule, hoovuste volitusi muuta Keskkonnaameti liikumisele ning otsuseid. rannaprotsessidele)“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et lisaks eelnimetatule tuleb hinnata mõju ka kalakoelmutele, elupaikadele. 37 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta 5. KeHJS § 13 punkti 8 Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 kohaselt esitatakse KMH lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert programmis andmed arendaja vastavalt nende pädevusele, kohta ning juhteksperdi nimi varasematele töökogemustele ja või eksperdirühma koosseis, omavahelise koostöö kogemusele. nimetades ja põhjendades, Ekspertrühma liikmete pädevuse eest milliseid valdkondi ja millist vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt mõju hakkab iga rühma juhtekspert. Vastav selgitus on kuuluv isik hindama. lisatud KMH programmi ptk.-sse 2. Programmi peatükis 2 (lk 7) Pädevad ametkonnad on seisukohal, on küll ära nimetatud et koostatud ekspertrühm on piisav ekspertrühma koosseis ning ja asjakohane (vt lisa 3). välja toodud, kes millist mõju hakkab hindama, kuid välja on toomata põhjendused, miks need isikud on sobivad vastavat mõju hindama. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 6. Programmi peatükis 3.2.2 Arvestatakse mõjude hindamisel. (lk 9) on käsitletud kaadamisala asukohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et veeseaduse § 177 lõike 7 kohaselt tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele. Keskkonnaamet palub mõjude hindamisel eeltooduga arvestada. 7. Programmi peatükis 3.2.3 KMH programmi on liidetud lisa 2 (lk 13) toodud asendiplaani .pdf formaadis asendiplaaniga, mida resolutsioon ei võimalda seda vajadusel on võimalik suumida. lugeda. Keskkonnaamet palub programmi lisada joonised, mis on selgesti loetavad. 38 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta 8. Keskkonnaameti hinnangul Kaadamiskoha meretaimestiku ja tuleb programmi peatükis 4 loomastiku seisundit KMH programmi kirjeldada ka kavandatava koostamise ajal teada olevas mahus tegevuse (sh kaadamiskoha) on kirjeldatud ptk. 4.4. asukoha ehk Narva lahe KMH programmi on lisatud ülevaade merelist keskkonda ja Narva lahe keskkonnaseisundi kohta. seisundit. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 9. Programmi peatükis 4.1 (lk Peatükk 4.1 on täiendatud vastava 15) on kirjutatud: „Aseri informatsiooniga. sadama edasiarenduseks tehtavaid töid ei ole kavandatud jääkreostuskolde alal, vee erikasutusloa taotluses toodud kavandatud tegevused ei mõjuta reostuse omadusi, stabiilsust ega võimalikku levikut“. Eeltoodust ei tule aga välja, et oleks tehtud sadama mereala pinnase analüüse, mille alusel võiks öelda, et olemasolev reostus ei ole juba mõjutanud mingil määral ka mereala. 10. Programmi peatükkides Heljumi leviku modelleerimine on 4.2 (lk 16), 6.3.1 (lk 22) ja viiakse läbi – vt. ptk.-d 2, 6.5 ja 7. osaliselt peatükis 6.4 (lk 24) on kirjutatud: „Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et Aseri sadamas tehtavad hüdrotehnilised tööd ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega muudele kaitstavatele loodusobjektidele“. Siinkohal pöörab Keskkonnaamet tähelepanu, et eelhinnang anti tegevusele, mille maht oli ca 10 korda väiksem. Et väita, et kavandataval tegevusel puudub mõju Natura aladele ja muudele kaitstavatele aladele, on vajalik siiski heljumi leviku modelleerimine ning ei piisa ainult viitamisest Keskkonnaameti eelhinnangule. 39 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta 11. Programmi peatükis 5.3 Programmi ptk. 5.3 on täiendatud (lk 20) toodu osas märgib vastavalt esitatud märkusele. Keskkonnaamet, et peatükis nimetatud detailplaneeringus planeeritavad ehitised peavad olema kooskõlas ehitistega, mida kavandatava tegevuse projekt praegu ette näeb. Sellisel juhul on kavandatav tegevus kooskõlas detailplaneeringuga. Keskkonnaamet palub lühidalt kirjeldada, mida kõnesoleva detailplaneeringuga kavandati. 12. Keskkonnaamet palub KMH programmi ptk. 6.1 on programmi peatükis 6.1 (lk täiendatud vastavalt esitatud 21) ära nimetada ka märkusele. elupaikade füüsiline hävinemine (süvendusalal ja kaadamisalal). 13. Programmi peatükist Peatükk 6.3.1 ja 6.5 on täiendatud 6.3.1 on puudu mõjude vastava informatsiooniga. käsitlus meretaimestiku ja – KMH programmi on lisatud eraldi loomastiku (sh linnustiku), peatükk (6.4) kumulatiivse mõju Narva lahe, käsitlusega. rannikuprotsesside ja veemajanduskava eesmärkide osas. Samuti on programmis välja toomata, kas kavandatava tegevusega võib esineda kumulatiivseid 4 (5) mõjusid ja kas edaspidi antakse selles osas hinnanguid või mitte. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 14. Programmi peatüki 6.3.1 Programmi ptk. 6.3.1 on täiendatud alapunktis „Taimestik ja vastavalt esitatud märkusele. loomastik“ (lk 22) palub Keskkonnaamet ära mainida, et mõeldakse maismaa taimetikku ja loomastikku. 15. Programmi peatükis 6.3.5 Konventsiooni13 kohaselt on lubatud (lk 23, 24) on kirjutatud: kaadata ainult merepõhjast „Kaadamist Läänemerel väljakaevatud ainet. Ilmselgelt on reguleerib Läänemere Keskkonnaamet oma otsuses nr 14- piirkonna merekeskkonna 3/18/12456-2 toodud kaadamisele kaitse konventsioon (edaspidi alternatiivsete võimaluste kaalumise konventsioon). Konventsiooni all pidanud silmas merepõhjast välja kohaselt peab haldusorgan kaevatud ainest, mitte muid jäätmeid. kaadamiseks lubade andmisel Nende jäätmete (süvendatud rakendama nn jäätmetekke pinnase) maht on toodud nii KMH vältimise põhimõtteid, mille algatamise otsuses kui KMH eesmärk on leida kaadamisele programmis (vt ptk. 1 ja 3.3). 13 Leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983 40 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta alternatiivseid võimalusi Ptk. 6.3.5 on täiendatud sellekohase maismaal. Kaadatavat ainest informatsiooniga. käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi“. KMH programmis ei ole täpsemalt selgitatud milliste jäätmete kaadamisest on jutt ja millistele tekkivatele jäätmetele või jäätmeliikidele ning millistes kogustes (mahtudes) tuleks leida maismaal alternatiivne. Samuti jääb selgusetuks, kas alternatiivide all on peetud silmas jäätmete taaskasutamist? Kui jah, siis millised võiksid olla jäätmete omadustest lähtuvalt sobivad taaskasutusviisid? Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et mistahes jäätmete taaskasutamine väljaspool selle tekkekohta eeldab jäätmeloa või jäätmekäitleja registreerimistõendi olemasolu. 16. Programmi peatükis 6.4 KMH programm on täiendatud (lk 24) on kirjutatud: „KMH vastavalt esitatud märkusele. aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: - mõju merekeskkonnale“. Keskkonnaamet palub täpsustada, et antud juhul tuleb mõju hinnata elustikule (taimed, loomad, linnud), elupaikadele, toitumisaladele (linnud), kudealadele (kalad). 17. Programmi peatükis 6.4 KMH programmi ptk-d 4.1 ja 6.3.4 (lk 24) on öeldud, et on täiendatud vastavalt esitatud eelhinnangu käigus analüüsiti märkusele. keskkonnauuringute vajadust, kuid programmist ei tule välja, kus täpsemalt uuringu vajadusi on analüüsitud. Viide konkreetsele punktile puudud. Kuna tegemist on ajaloolise 41 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta sadamaga ning kalda-aladel on fikseeritud jääkreostust, siis ei pea Keskkonnaamet võimalikuks, et süvendataval alalt setteproove ei võeta. 18. Programmi peatükis 6.3.3 KMH programmi ptk 7 on täiendatud (lk 23) on öeldud, et laiema vastavalt esitatud märkusele ja sotsiaal-majandusliku viidud vastavusse KeHJS § 31 hinnangu andmine sätetega. kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Samas programmi peatükis 7 (lk 25) on öeldud, et hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kas siis käsitletakse mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale või mitte? 19. Keskkonnaameti KMH programmi ptk.-d 6.5 ja 7 on hinnangul tuleb täiendatud vastavalt esitatud kavandatavale sadama-ala märkusele selliselt, et hinnatakse ka arendusele KMH aruande lõhnaainete võimalikku esinemist. koostamise käigus välisõhu kvaliteedi aspektist anda hinnang muu hulgas ka lõhnaaine võimalikule esinemisele. 20. Keskkonnaamet juhib KMH programmi ptk. 3.2.1 on tähelepanu, et KMH täiendatud vastavalt esitaud programmis esitatud märkusele- kasutati lubjakivi informatsioon, et varasemalt sisaldavat aherainet. on kasutatud sadamaala Ei ole teada, et aheraine kasutamise täiteks lubjakivi (peatüki sobilikkuse kohta oleks sellel ajal 3.2.3 (lk 11) punkt 5 - koostatud uuring. kaubasadama olemasoleva Käesoleva vee erikasutusloa mahus ei territooriumi rekonstruktsioon ole aheraine kasutamist kavandatud territooriumi pindalaga 43 ja seega ei ole niisuguse uuringu 000 m2, varem on koostamine asjakohane. territooriumi loomiseks kasutatud lubjakivi), vastab Lubjakivi kasutamise uuringu vajadus tõele osaliselt. Katkenud on projekteerija hinnangul arendusprojektis kasutati arusaamatu, sest tegemist on muuli täiteks kaevandamisel loodusliku kiviainesega, mis tekkivat lubjakivi sisaldavat paljandub põhjarannikul. Lubjakivi aherainet. Veeloa taotluses on sobilikkust sadamaala täitena hindab ebamääraselt kirjas, et projekteerija koormusarvutuste sadamaala täiteks käigus. kasutatakse kiviainest, mitte konkreetset kivimit (põhilised ehitusmaterjalid on kiviaines, liivad ja kruusad territooriumi täiteks). Seda kordab ka KMH 42 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta programm. KMH programmis peab olema viide uuringule või uuringu vajadusele aheraine või ka lubjakivi sobilikkuse kohta sadamaala täitena. 21. Keskkonnaameti Samale seisukohale on jõudnud KMH hinnangul on supluskoha valik eksperdid. Seetõttu loobutakse kavandatavale alale supluskoha rajamise kavatsusest sobimatu, kuna Aseri Aseri sadama territooriumile. olemasolev reoveelask asub Aseri supluskoha asukoht otse muuli kõrval. Ka uus määratakse koostatava Viru-Nigula reoveelask tuleb vahetult üldplaneeringuga. samasse piirkonda. Supluskohana kavandatud paigas tekib pooleldi suletud seiskuva veega sopp kuhu koonduvad vetikad, praht, risu ja rämps nii kaubasadama alalt, paadisadama alalt kui rannalt ja muulilt. Küsitav on ka eskiisprojektis kirjeldatud soovitus katta suplusala merepõhi kruusaga. Supluskoht tuleks rajada pigem teisele (lääne) poole muuli. 22. Programmis on jäetud KMH programmi ptk 6.5 on käsitlemata sadamaarenduse täiendatud vastavalt esitatud (süvendamine, kaadamine, märkusele. tulevane laevaliiklus) mõju kalapüügile. Keskkonnaamet palub antud osas programmi täiendada. 23. Programmist ei selgu Vee erikasutusloa taotluse alusel on kaupade kategooriad, mida kavas rajada kaubasadama kaid ja on kavas sadamas käidelda. akvatoorium. Ohtlike kaupade Kas tegemist saab olema ka võimalikuks käitlemiseks on vaja ohtlike ainete veostega, mida rajada vastava terminalid ja võiks järeldada programmi infrastruktuur, seda taotluses toodud peatükis 6.3.2 (lk 22) tegevuste mahus kavandatud ei ole. toodust, et võimalikud KMH programmi ptk. 6.3.2 on müraallikad parandatud. ammoniaagiterminalis on manööverdavad laadurmasinad. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 24. Programmist ei selgu KMH programmi ptk. 3.3 on transpordi liigid (raudtee, täiendatud vastavalt esitatud maantee), liikluse skeemid märkusele. (juurdepääsude olemasolu), olemasoleva teedevõrgu läbilaskevõime ja kvaliteet, liikluskoormus asulas ja teedel ning mõju asulale (kas kasutatakse ka asulasisest 43 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar seisukohaga nr kuupäev ja number kohta (lühendatult) arvestamise kohta teedevõrku), mida KMH aruandes hinnata. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 25. Keskkonnaamet juhib KMH programm on täiendatud tähelepanu, et alates vastavalt esitatud märkusele. 01.10.2019 kehtib uus veeseadus, mille kohaselt on vee erikasutusõiguse aluseks veeluba, mitte enam vee erikasutusluba (veeseaduse § 186 lõige 1). Keskkonnaamet palub programm eeltooduga vastavusse viia. 9.3 Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Keskkonnaamet korraldas Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil 13.01.–27.01.2020 (k.a.). KMH programmiga sai tutvuda tööpäeviti Viru-Nigula Vallavalitsuse Aseri infopunktis (aadress Kesktänav 22, Aseri, Lääne-Virumaa) ja Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Avaliku väljapaneku perioodi jooksul laekusid kirjalikud seisukohad Terviseametilt ja Keskkonnaametilt (vt lisad 4 ja 5). Kuivõrd Terviseameti kirjas ei olnud KMH programmi kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, siis juhtekspert Terviseametile kirjalikku vastust ei koostanud (KeHJS § 17 lg 2 ja 3). Keskkonnaametile koostasid ekspertrühma liikmed kirjaliku vastuse (vt lisa 6). KMH programmi avalik arutelu toimus 03.02.2020 kell 17.00 Aseri Rahvamajas (aadress Keskpõik 1, Aseri). Avaliku arutelu koosolekule registreeris ennast 43 osavõtjat, koosolek on protokollitud ja protokoll lisatud KMH programmile (lisa 7). Kõigile koosoleku käigus Aseri sadama arendust ja veeloa taotluse KMH programmi puudutavatele suuliselt esitatud küsimustele vastasid projekteerija ja KMH juhtekspert koosoleku käigus suuliselt. Koosolekust osavõtja informeeris KMH juhteksperti, et programmis kajastatud projekteerimistingimused on tühistatud (vt lisa 7). Seetõttu on KMH programmist ja programmile lisatud materjalidest eemaldatud avalikustatud versioonis olnud viited Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt Aseri Sadam OÜ-le väljastatud projekteerimistingimuste ja nende KMH kohta ning KMH-de menetluse ühildamist käsitlev ostus. Pärast KMH programmi avaliku väljapaneku perioodi lõppu ja avalikku arutelu toimumist saatis kodanik M. Sternhof Keskkonnaametile 2 kirja osaliselt avaliku arutelu koosolekul käsitletud küsimuste ja teemadega (vt lisad 8 ja 9). Keskkonnaameti palvel koostas KMH ekspertrühm neile vastused (vt lisa 10). 44 / 45  Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine Kasutatud materjalid [1] t. n. A. E. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, „Aseri sadama edasiarendus, idaosa veetranspordirajatised. Eskiis,“ 2018. [2] Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr GE-2398, „Mere tn 17 kinnistu jääkreostusuuringu läbiviimine ja likvideerimise eelprojekt,“ 2019. [3] TALLMAC AS, „Aseri sadma tankerkai ja süvendusprojekti KMH,“ 2000. Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. Vee erikasutusloa taotlus veetranspordirajatiste ehitamiseks Aseri sadamates Soome lahes riigile kuuluval merepõhjal (ühine taotlus 2-le ehitusprojektile) Taotluse esitamise kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 1. Vee erikasutusloa taotleja nimi / ärinimi Osaühing Aseri Sadam 2. Aadress Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa 3. Registrikood / füüsilise isiku isikukood Registrikood 12326310 4. Vee erikasutuse eesmärk Veetranspordirajatiste ehitamine Aseri sadamates Soome lahes riigile kuuluval merepõhjal 2-e ehitusprojekti kohaselt: ASE181 Aseri kaubasadamas, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350t; ASE182 Aseri rannakalurite paadisadamas ja supluskohas Vee eriaksutuse eesmärgi selgituseks täiendavalt: Taotleja kavandab ca 15a tagasi pooleli jäänud Aseri sadama edasiarendust, võttes seejuures poolelijäänud rajatise kasutusele kogu ulatuses. Enne käesoleva taotluse esitamist on taotleja teinud järgmist: 1. Saanud enne valdade liitmist Keskkonnaametilt vee eriaksutusloa nr L.VV/329770 ja peale valdade liitmist Viru-Nigula Vallavalitsuselt ehitusloa nr 1812271/03060 Aseri sadama olemasoleva muuli rekonstrueerimiseks (ehitusprojekt tunnusega ASE171). 2. Taotleb Viru-Nigula Vallavalitsuselt projekteerimistingimusi Aseri sadama edasiarenduse kahe ehitusprojekti koostamiseks: 2.1 Aseri kaubasadam (ehitusprojekt tunnusega ASE181) 2.2 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht (ehitusprojekt tunnusega ASE182) Aseri kaubasadama arendus oli varem suunatud põhjasuunas ja läänesuunas. Tegemist oli ulatusliku arendusega suurematesse sügavustesse, mille teostamist käeolseva edasiarenduse raames esialgu ei planeerita, kuid mille tarvis jäetakse vabaks Aseri sadama põhja- ja läänesuunalised arendusalad. Käesolev edasiarendus on varasemast oluliselt väiksema ulatusega ning selle arenduse jaoks võetakse kasutusele varem poolelijäänud rajatis ja veeala varem poolelijäänud rajatisest idas. Sadama idaosa piirkond võimaldab kaubasadamaga samaaegselt kavandada rannakalurite paadisadama ja supluskoha rajamise (varem ehitusse võetud sadam seda ette ei näinud). Aseri kaubasadama ning rannakalurite paadisadama ja supluskoha ehitusprojektid koostatakse lahus, kuna nende sadamate rajamise eesmärgid, rahastamise viisid, kasutajad ja omanikud/valdajad on erinevad. Rannakalurite paadisadama basseini jääb rannaala, mis on ka praegu kasutusel supluskohana. Vee erikasutusluba taotletakse ühine, kuna ehitusprojektidega kasutusele võetavad alad paiknevad vahetult kõrvuti, süvendus- ja ehitustööd on mõnevõrra ülekattuvad ning ka rannakalurite paadisadama ja supluskoha ehitusprojekti süvendus- ja ehitustööde mahud on üle 10 000 m3. Taotlejale on oluline, et väljastatav vee erikasutusluba võimaldaks süvendus- ja ehitustöid käistleda ehitusprojektide raames nii koos kui eraldi. 5. Vee erikasutuse asukoha ja vee Süvendus- ja ehitustööd riigile kuuluval merepõhjal sadamate eriaksutusega kavandatava tegevuse arenduseks määratud kinnistuga (Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna Lääne-Virumaa) külgneval veealal (Soome laht). kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning Ehitusprojekte kirjeldavad andmed on toodud taotlusele lisatud kui suures ulatuses, materjalid mida eelprojekti eskiisi versiooni 2 asendiplaanil ja eksplikatsiooni kasutatakse jne) laiendavates kirjeldustes (vt p.6). 6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisatud on: ASE181 AA-0-04 Asendiskeem 2018-06-01 ASE181 AA-4-01 Eskiisi versioon 2 asendiplaan 2018-05-09, millel on 2-e ehitusprojekti andmed: ASE181 ekspl nr-d on (1) ... (6) ja ASE182 ekspl nr on (7). 7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala 4291 - Vesiehitus iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood) 8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku Gaido Kentem, juhatuse liige / projektijuht nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr, Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa e-post tel 56216452, [email protected] 9. Teave vee erikasutusega seotud Süvendustööde tegemiseks kasutatakse: tehnoloogia ja tehnika kohta 1) valdavas osas mitme- või ühekopalist ujuvat süvendajat või ujuvat pinnasepumpa ja pinnaseveopraame; süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse vee erikasutusloaga määratavas kohas; 2) väheses osas ühekopalisi hüdraulilisi ekskavaatoreid, mis teevad süvendustöid madalatel veealadel selleks ümber tõstetavatelt ajutistelt kivimuulidelt; süvendustööde käigus eemaldatud pinnast kasutatakse kaldaala täiteks kohtades, kus kaubakäitlemisega territooriumi ei koormata; täiteks kasutatud pinnas tihendatakse ja tasandatakse; ajutiste kivimuulide kivi kasutatakse peale süvendustööde tegemist kaldakindlustiste rajamiseks. Ehitustööde tegemiseks kasutatakse: 1) maamasinaid ja -veokeid kohtades, kus nendega ehitustööde tegemine on võimalik kaldalt ja merepõhjale väljaveetud kehanditelt; 2) ujuvvahendeid kohtades, kus maamasinate ja -veokite kasutamine võimalik ei ole (suuremates sügavusetes). 10. Vee erikasutusega seotud tööde Süvendus- ja ehitustööde tegemiseks koostatakse ehitusprojektid teostamise projekt selle olemasolu korral ASE181 ja ASE182. Peaprojekteerija ja koostaja on Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, vastutav täitja Aavo Raig (dipl ehitusinsener 112894 sadamaehitus), tel 5034236, [email protected]. 11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi Tööd tehakse vee erikasutusloaga lubatud ajal ja tingimustel. pikkus, milleks vee erikasutusluba Tööde perioodiks taotletakse 10 a alates vee erikasutusloa taotletakse väljastamisest. 12. Teave kasutatava tehnika vastavuse Punktis 9 toodud tehnoloogiad on parimad võimalikud. kohta parimale võimalikule tehnikale (PVT) Suur osa töödest tehakse varem koostatud ehitusprojekti ASE171 "Aseri sadama edasiarendus, olemasoleva muuli rekonstrueerimine" kohaselt rekonstrueeritava muuli varjus. Süvendustööd tehakse valdavalt ujuvvahenditega, mis baseeruvad eelpool nimetatud rekonstrueeritava muuli varjualal. Süvendustööde tegemisel eelistatakse mitmekopalise süvendaja kasutamist, kui ühekopalise süvendaja kasutamine ei osutu odavamaks. Pinnasepumpa kasutatakse, kui ehitusuuringute käigus selgub, et selle kasutamine süvendustööde tegemiseks on põhjendatud. Ehitustööd tehakse maamasinatega ja -veokitega ulatuses, kus nende kasutamine on võimalik ning ujuvvahenditega ulatuses, kus maamasinatega ehitustööde tegemine võimalik ei ole. 13. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa Süvendus- ja ehitustööd riigile kuuluval merepõhjal Soome lahes. või ehitise õiguspärast valdust tõendavad Nimetatud ala rannal asub Osaühingule Aseri Sadam kuuluv kinnistu dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust) aadressil Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa. 14. Veekogu süvendamisel väljavõetava, Süvendustööde käigus eemaldatakse riigile kuuluvalt merepõhjalt veekogu põhja paigutatava või uputamisele ja kaadatakse pinnast mahus kuni 1 000 000 m3. kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) Süvendustööde mahu esialgne jaotus ehitusprojektide lõikes on: ning nende omaduste kirjeldus, mis ASE181 Aseri kaubasadam 950 000 m3 sisaldab vee erikasutusloa andja nõudmisel ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht 50 000 m3 andmeid jäätmete või pinnase saasteainete sisaldusest; Eemaldatavad pinnased on liivad, kruusad ja savid. Pinnaste andmed täpsustuvad ehitusuuringute käigus. Süvendustööde käigus eemaldatakse riigile kuuluvalt merepõhjalt ehitustöid ning navigatsiooni segavad kivid, kj neist suuremad lõhkamise teel. Lõhatavate kivide eeldatav maht on kuni 300 m3. Ehitustööde käigus paigutatakse riigile kuuluvale merepõhjale ehitusmaterjale mahus kuni 500 000 m3. Ehitustööde mahu esialgne jaotus ehitusprojektide lõikes on: ASE181 Aseri kaubasadam 475 000 m3 ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht 25 000 m3 Põhilised ehitusmaterjalid on: kiviaines, liivad ja kruusad territooriumi täiteks, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid sildumis- ja veeskamisrajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja kivikonstruktsioonid kaitserajatiste ehitamiseks, raudbetoon- ja asfaltbetoonkatendid kaupade käitlemiseks kasutatavale territooriumile jms. Kõik kasutatavad ehitusmaterjalid on inertsed. Süvendus- ja ehitustööde mahud on määratud ehitusprojekti eskiisi alusel ja täpsustuvad ehitusprojekteerimise käigus. Eeldatud on, et need mahud on maksimaalsed ja ehitusprojekteerimise käigus neid ei ületata. Kui uurimistööde käigus selgub, et süvendus- ja ehitustööde mahud osutusid eskiisi alusel allahinnatuks, edastab taotleja ametile vee erikasutusloa menetlemise ajal vastava kirjaliku teate. 15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est Süvendus- ja ehitustööde piirkonna koordinaadid merepõhjal, sh koordinaadid kaubasadama sissesõidukanali alternatiivsed asendid ja sügavused etapiti: 1. 6594708, 663087 punkt kinnistu Mere tn 17 piiri kõrval vees 2. 6595222, 664076 sissesõidukanali piirkond sügavas vees 3. 6595827, 664341 sissesõidukanali piirkond sügavas vees 4. 6595712, 665951 sissesõidukanali piirkond sügavas vees 5. 6594348, 663331 punkt kinnistu Mere tn 17 piiri kõrval vees Vee eriaksutuse alla ei kuulu nende koordinaatidega piiratud veealal asuv merepõhjale täidetud keskmisest mereveetasemest kõrgemale tõstetud ala (taotlejale kuuluv kinnistu Mere tn 17). 16. Veekogu süvendamisel väljavõetava Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse valdavas pinnase paigutamise koht; kaadamiskoha mahus vee erikasutusloaga määratavas kohas. geograafilised koordinaadid. Maamasinatega eemaldatavad pinnased kasutatatakse võimaluse korral ära sadama territooriumi täiteks, mis paikneb p.15 toodud koordinaatides. 17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete Käesolevaga kavandatakse Aseri sadama edasiarendust varem ainete uputamise või heitmise korral selle sadama rajamiseks kasutusele võetud kohas. Seega, ehitustööd ei koha valiku põhjendus saa toimuda mujal. Süvendustööde käigus eemaldatava pinnase kaadamiskoht määratakse vee erikasutusloaga. 18. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku Süvendus- ja ehitustööde tegemisel kasutatakse meetmeid, mis negatiivse mõju vähendamise meetmete tulenevad vee erikasutusloa tingimustest. kirjeldus 19. Kas taotlusega seotud informatsiooni Elektrooniliselt soovitakse posti teel või elektrooniliselt Lisa info: *Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt. *Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja. *Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud. *Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). *Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium. Allkiri Gaido Kentem /allkirjastatud digitaalselt/  NE N Soome laht i liin u mis uund sild d s u se valitu nd is a are dium s ao taa m a id kiisi s da i e s basa ojekt u r Ka itusp eh di k raa 5 62, NW KUNDA SADAM E ASERI SADAMAD Tellija ja peaprojekteerija Nimetus ja asukoht Tunnus Dokumentatsioon Staadium Aseri kaubasadam ASE181 Ehitusprojekt Aseri rannakalurite paadisadam ja supluskoht ASE182 Ehitusprojekt 0 20km 40km 60km 80km Mere tn 17, Aseri, Viru-Nigula vald EP Eelprojektid Dokumentatsiooni osa ja dokumendi sisu Aluskaart: AA-0-04 MTR EP10262126-0001 Dipl. ehitusinsener 112894 Maa-ameti Geoportaali merealade kaardirakendus Registrikood 10262126 Aavo Raig ASENDISKEEM 2018-06-01 GSM +372 5034236 Taotluste graafiline lisa [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Lehele B297 x H210 mm Skaala 3:1  Merike Pärtma Teie 01.10.2019 nr 6-3/19/15449-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie 09.10.2019 nr 6-3-1/2212 Seisukoha esitamine Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Lugupeetud Merike Pärtma Oleme tutvunud Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067) materjalidega. Programmi tabelis 2 on hinnatud kaadamiskohtade lähedust laevateedele. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et laevaliiklus ei toimu ainult navigatsioonikaartidele märgitud laevateedel, vaid ka teistel merealadel. Palume kaadamiskohtade valikul arvestada ka muu laevaliiklusega. Piirkonnas toimuvast laevaliiklusest annavad ülevaate laevade AIS-i (automaatne identifitseerimissüsteem) andmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Maarius Utso 620 5684, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kunda 17. oktoober 2019 nr 249 Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa KMH programmi kooskõlastamine Aseri Sadam OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programm“. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne sama seaduse § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). Viru-Nigula Vallavalitsus, tutvunud Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmiga, leiab et programm on asjakohane ja piisavate selgitustega. Ekspertrühma koosseis on piisav. Viru-Nigula Vallavalitsusel ei ole vastuväiteid KMH algatamiseks ning Aseri Sadam OÜ poolt vee erikasutusloa taotlemiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, Viru-Nigula Vallavolikogu 25.01.2018 otsuse nr 53 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Viru-Nigula Vallavalitsusele”, KeHJS § 151 lõike 4 alusel ja Aseri Sadam OÜ poolt esitatud vee erikasutusloa taotluse KMH programmist lähtuvalt, Viru-Nigula Vallavalitsus annab korralduse: 1. Kooskõlastada Aseri Sadam OÜ (registrikood 12326310) vee erikasutusloa KMH programm ning ekspertrühma koosseis. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Korralduse peale võib esitada vaide Viru-Nigula Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvestades korralduse teadasaamise päevast alates või kaebuse Tartu Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Einar Vallbaum vallavanem Krista Engelbrecht vallasekretär Keskkonnaamet Teie 1.10.2019 nr 6-3/19/15449-2 Meie 23.10.2019 nr 8-3/19/5985-2 Seisukoha esitamine Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo on tutvunud Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmiga. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise programm ja selle ekspertrühma koosseis on piisav ja asjakohane. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Uno Luht Looduskaitseosakonna juhataja Lääne-Virumaa büroo juhataja ülesannetes Marit Mändmets 681 4941 [email protected] Roheline 64 [email protected] Registrikood 70003106 80010 Pärnu www.kki.ee Telefon 696 2236 Keskkonnaamet Teie 01.10.2019 nr 6-3/19/15449-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn Meie 31.10.2019 nr 9.2-3/19/5596-2 [email protected] [email protected] Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Esitasite Terviseametile Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi seisukoha saamiseks KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lisaks palusite hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. KMH objektiks on Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Aseri alevikus aadressil Mere tn 17 kavandatava kaubasadama rajatiste, rannakalurite paadisadama ja supluskoha rajamine KMH OÜ Aseri Sadam vee erikasutusloa taotluse raames. Kavandatavad rajatised ehitatakse Aseri Mere tn 17 kinnistule (katastritunnus 90301:001:0003, tootmismaa 100%). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Aseri sadama arendamine kaasaegseks kaubasadamaks ning rannakalurite paadisadama ja avaliku supluskoha rajamine. Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse KMH programmiga ning juhib tähelepanu süvendustööde teostamisel ja sadama kasutamisel võimalikule mõjule ümbruskonna randa rajatava Aseri supluskoha suplusveele. Süvendustöödega suureneb heljumi sisaldus vees ning sadama kasutusajal laevade lastimisel ja lossimisel paiskuvad keskkonda saasteained, mis võivad suurendada bakterite hulka ja seeläbi halvendada suplusvee kvaliteeti. KMH ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta ametil ettepanekuid või vastuväiteid ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje Muusikus osakonnajuhataja Jelena Dmitrijeva 5818 1675 [email protected] IDA REGIONAALOSAKOND Kalevi 10/ 30322 Kohtla-Järve / +372 7943500/[email protected] / www.terviseamet.ee/ Registrikood 70008799 Gaido Kentem Teie 24.09.2019 juhatuse liige OÜ Aseri Sadam Meie 14.11.2019 nr 6-3/19/15449-7 [email protected] Seisukoht OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Austatud Gaido Kentem OÜ Aseri Sadam esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja 1 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15 alusel OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1 (edaspidi programm) esmaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks2. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastas 01.10.2019 kirjaga nr 6-3/19/15449-2 KMH programmi asjaomastele asutustele (Veeteede Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, Viru-Nigula Vallavalitsus, MTÜ Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha andmiseks. KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Keskkonnaametile andsid tagasisidet Veeteede Amet, Viru-Nigula Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja Terviseamet (vastuskirjad on käesoleva kirja lisas). Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. 1 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067, versioon 1 (24.09.2019). 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 25.09.2019 nr 6-3/19/15449 all. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Veeteede Amet esitas 09.10.2019 KMH programmi kohta ühe ettepaneku3. Veeteede Amet juhtis tähelepanu, et laevaliiklus ei toimu ainult navigatsioonikaartidele märgitud laevateedel, vaid ka teistel merealadel ning palus kaadamiskohtade valikul arvestada ka muu laevaliiklusega. Lisaks märkis Veeteede Amet, et piirkonnas toimuvast laevaliiklusest annavad ülevaate laevade AIS-i (automaatne identifitseerimissüsteem) andmed. Ekspertide koosseisu kohta täiendavaid ettepanekuid ei tehtud. Keskkonnaamet on seisukohal, et Veeteede Ameti esitatud ettepanek on asjakohane ning sellega tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamisel arvestada. Viru-Nigula Vallavalitsus kooskõlastas KMH programmi 17.10.2019 korraldusega nr 249, kus tõi välja, et vallavalitsuse hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisavate selgitustega, samuti on ekspertrühma koosseis piisav4. Keskkonnainspektsioon teatas 23.10.2019, et Keskkonnainspektsiooni hinnangul on KMH programm ja selle ekspertrühm asjakohane ja piisav5. Terviseameti Ida regionaalosakond esitas oma seisukoha KMH programmile 31.10.2019 kirjaga6, kus juhtis tähelepanu süvendustööde teostamisel ja sadama kasutamisel võimalikule mõjule ümbruskonna randa rajatava Aseri supluskoha suplusveele. Süvendustöödega suureneb heljumi sisaldus vees ning sadama kasutusajal laevade lastimisel ja lossimisel paiskuvad keskkonda saasteained, mis võivad suurendada bakterite hulka ja seeläbi halvendada suplusvee kvaliteeti. Ekspertrühma koosseisu osas ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et Terviseameti Ida regionaalosakonna märkus on asjakohane ning sellega tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamise arvestada. Keskkonnaamet on tutvunud KMH programmiga ning esitab omapoolsed märkused KMH programmile, mille alusel tuleb programmi täiendada: 1. Programmi peatükis 1 (lk 5) on kirjutatud: „Arendajal on kavas sadam rekonstrueerida selliselt, et rajatakse kaubasadama ala, sissesõidukanal, rannakalurite paadisadam ja supluskoht“. Keskkonnaameti hinnangul on sisuliselt tegemist siiski sadamaala arendusega mitte rekonstrueerimisega, kuna planeeritakse täiesti uusi rajatisi. 2. Programmi peatükis 1 (lk 5) on välja toodud, et KMH käigus hinnatakse muuhulgas kaadamise asukohta ja selle mõju eri huvialadele merel. Keskkonnaamet palub täpsustada, mida on mõeldud mere huvialade all. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kirjutada näiteks, et uuritakse kaadamise mõju kaadamisala elupaikadele, elustikule, lindude toitumistingimustele, kalade kudealadele jne. 3. Programmi peatükis 1 (lk 5) on välja toodud, et KMH käigus antakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kaadamiseks on sobilik siiski vaid saastamata pinnast. Vajalikud on süvendatava pinnase reaalsed analüüsid, mitte ainult hinnang. Kui varasemalt on teostatud pinnase analüüse, siis saab viidata neile. Kui neid aga ei ole, siis on vajalik teostada analüüsid (ca 10 proovipunkti). Reostunud pinnast ei ole lubatud kaadata ning see tuleb käidelda ohtliku jäätmena. 4. Programmi peatükis 1 (lk 5) on kirjutatud: „vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine- tahkete ainete uputamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste 3 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 09.10.2019 nr 6-3/19/15449-3 all. 4 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 18.10.2019 nr 6-3/19/15449-4 all. 5 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 23.10.2019 nr 6-3/19/15449-5 all. 6 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 31.10.2019 nr 6-3/19/15449-6 all 2 (5)  liikumisele ning rannaprotsessidele)“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et lisaks eelnimetatule tuleb hinnata mõju ka kalakoelmutele, elupaikadele. 5. KeHJS § 13 punkti 8 kohaselt esitatakse KMH programmis andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Programmi peatükis 2 (lk 7) on küll ära nimetatud ekspertrühma koosseis ning välja toodud, kes millist mõju hakkab hindama, kuid välja on toomata põhjendused, miks need isikud on sobivad vastavat mõju hindama. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 6. Programmi peatükis 3.2.2 (lk 9) on käsitletud kaadamisala asukohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et veeseaduse § 177 lõike 7 kohaselt tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele. Keskkonnaamet palub mõjude hindamisel eeltooduga arvestada. 7. Programmi peatükis 3.2.3 (lk 13) toodud asendiplaani resolutsioon ei võimalda seda lugeda. Keskkonnaamet palub programmi lisada joonised, mis on selgesti loetavad. 8. Keskkonnaameti hinnangul tuleb programmi peatükis 4 kirjeldada ka kavandatava tegevuse (sh kaadamiskoha) asukoha ehk Narva lahe merelist keskkonda ja seisundit. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 9. Programmi peatükis 4.1 (lk 15) on kirjutatud: „Aseri sadama edasiarenduseks tehtavaid töid ei ole kavandatud jääkreostuskolde alal, vee erikasutusloa taotluses toodud kavandatud tegevused ei mõjuta reostuse omadusi, stabiilsust ega võimalikku levikut“. Eeltoodust ei tule aga välja, et oleks tehtud sadama mereala pinnase analüüse, mille alusel võiks öelda, et olemasolev reostus ei ole juba mõjutanud mingil määral ka mereala. 10. Programmi peatükkides 4.2 (lk 16), 6.3.1 (lk 22) ja osaliselt peatükis 6.4 (lk 24) on kirjutatud: „Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et Aseri sadamas tehtavad hüdrotehnilised tööd ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega muudele kaitstavatele loodusobjektidele“. Siinkohal pöörab Keskkonnaamet tähelepanu, et eelhinnang anti tegevusele, mille maht oli ca 10 korda väiksem. Et väita, et kavandataval tegevusel puudub mõju Natura aladele ja muudele kaitstavatele aladele, on vajalik siiski heljumi leviku modelleerimine ning ei piisa ainult viitamisest Keskkonnaameti eelhinnangule. 11. Programmi peatükis 5.3 (lk 20) toodu osas märgib Keskkonnaamet, et peatükis nimetatud detailplaneeringus planeeritavad ehitised peavad olema kooskõlas ehitistega, mida kavandatava tegevuse projekt praegu ette näeb. Sellisel juhul on kavandatav tegevus kooskõlas detailplaneeringuga. Keskkonnaamet palub lühidalt kirjeldada, mida kõnesoleva detailplaneeringuga kavandati. 12. Keskkonnaamet palub programmi peatükis 6.1 (lk 21) ära nimetada ka elupaikade füüsiline hävinemine (süvendusalal ja kaadamisalal). 13. Programmi peatükist 6.3.1 on puudu mõjude käsitlus meretaimestiku ja –loomastiku (sh linnustiku), Narva lahe, rannikuprotsesside ja veemajanduskava eesmärkide osas. Samuti on programmis välja toomata, kas kavandatava tegevusega võib esineda kumulatiivseid 3 (5)  mõjusid ja kas edaspidi antakse selles osas hinnanguid või mitte. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 14. Programmi peatüki 6.3.1 alapunktis „Taimestik ja loomastik“ (lk 22) palub Keskkonnaamet ära mainida, et mõeldakse maismaa taimetikku ja loomastikku. 15. Programmi peatükis 6.3.5 (lk 23, 24) on kirjutatud: „Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda kaadamisele alternatiivseid võimalusi“. KMH programmis ei ole täpsemalt selgitatud milliste jäätmete kaadamisest on jutt ja millistele tekkivatele jäätmetele või jäätmeliikidele ning millistes kogustes (mahtudes) tuleks leida maismaal alternatiivne. Samuti jääb selgusetuks, kas alternatiivide all on peetud silmas jäätmete taaskasutamist? Kui jah, siis millised võiksid olla jäätmete omadustest lähtuvalt sobivad taaskasutusviisid? Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et mistahes jäätmete taaskasutamine väljaspool selle tekkekohta eeldab jäätmeloa või jäätmekäitleja registreerimistõendi olemasolu. 16. Programmi peatükis 6.4 (lk 24) on kirjutatud: „KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: - mõju merekeskkonnale“. Keskkonnaamet palub täpsustada, et antud juhul tuleb mõju hinnata elustikule (taimed, loomad, linnud), elupaikadele, toitumisaladele (linnud), kudealadele (kalad). 17. Programmi peatükis 6.4 (lk 24) on öeldud, et eelhinnangu käigus analüüsiti keskkonnauuringute vajadust, kuid programmist ei tule välja, kus täpsemalt uuringu vajadusi on analüüsitud. Viide konkreetsele punktile puudud. Kuna tegemist on ajaloolise sadamaga ning kalda-aladel on fikseeritud jääkreostust, siis ei pea Keskkonnaamet võimalikuks, et süvendataval alalt setteproove ei võeta. 18. Programmi peatükis 6.3.3 (lk 23) on öeldud, et laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Samas programmi peatükis 7 (lk 25) on öeldud, et hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kas siis käsitletakse mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale või mitte? 19. Keskkonnaameti hinnangul tuleb kavandatavale sadama-ala arendusele KMH aruande koostamise käigus välisõhu kvaliteedi aspektist anda hinnang muu hulgas ka lõhnaaine võimalikule esinemisele. 20. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH programmis esitatud informatsioon, et varasemalt on kasutatud sadamaala täiteks lubjakivi (peatüki 3.2.3 (lk 11) punkt 5 - kaubasadama olemasoleva territooriumi rekonstruktsioon territooriumi pindalaga 43 000 m2, varem on territooriumi loomiseks kasutatud lubjakivi), vastab tõele osaliselt. Katkenud arendusprojektis kasutati muuli täiteks kaevandamisel tekkivat lubjakivi sisaldavat aherainet. Veeloa taotluses on ebamääraselt kirjas, et sadamaala täiteks kasutatakse kiviainest, mitte konkreetset kivimit (põhilised ehitusmaterjalid on kiviaines, liivad ja kruusad territooriumi täiteks). Seda kordab ka KMH programm. KMH programmis peab olema viide uuringule või uuringu vajadusele aheraine või ka lubjakivi sobilikkuse kohta sadamaala täitena. 4 (5) 21. Keskkonnaameti hinnangul on supluskoha valik kavandatavale alale sobimatu, kuna Aseri olemasolev reoveelask asub otse muuli kõrval. Ka uus reoveelask tuleb vahetult samasse piirkonda. Supluskohana kavandatud paigas tekib pooleldi suletud seiskuva veega sopp kuhu koonduvad vetikad, praht, risu ja rämps nii kaubasadama alalt, paadisadama alalt kui rannalt ja muulilt. Küsitav on ka eskiisprojektis kirjeldatud soovitus katta suplusala merepõhi kruusaga. Supluskoht tuleks rajada pigem teisele (lääne) poole muuli. 22. Programmis on jäetud käsitlemata sadamaarenduse (süvendamine, kaadamine, tulevane laevaliiklus) mõju kalapüügile. Keskkonnaamet palub antud osas programmi täiendada. 23. Programmist ei selgu kaupade kategooriad, mida on kavas sadamas käidelda. Kas tegemist saab olema ka ohtlike ainete veostega, mida võiks järeldada programmi peatükis 6.3.2 (lk 22) toodust, et võimalikud müraallikad ammoniaagiterminalis on manööverdavad laadurmasinad. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 24. Programmist ei selgu transpordi liigid (raudtee, maantee), liikluse skeemid (juurdepääsude olemasolu), olemasoleva teedevõrgu läbilaskevõime ja kvaliteet, liikluskoormus asulas ja teedel ning mõju asulale (kas kasutatakse ka asulasisest teedevõrku), mida KMH aruandes hinnata. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 25. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alates 01.10.2019 kehtib uus veeseadus, mille kohaselt on vee erikasutusõiguse aluseks veeluba, mitte enam vee erikasutusluba (veeseaduse § 186 lõige 1). Keskkonnaamet palub programm eeltooduga vastavusse viia. Lähtuvalt KeHJS 151 lõikest 6 teeb juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtadega arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi avalikustamise korraldamiseks. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse KMH programmile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Lisa: 1. Veeteede Ameti 09.10.2019 kiri nr 6-3-1/2212 2. Viru-Nigula Vallavalitsuse 17.10.2019 korraldus nr 249 3. Keskkonnainspektsiooni 23.10.2019 kiri nr 8-3/19/5985-2 4. Terviseameti Ida regionaalosakonna 31.10.2019 kiri nr 9.2-3/19/5596-2 Teadmiseks: Aide Kaar, Skepast&Puhkim OÜ, [email protected] Egle Alt 384 8689 [email protected] 5 (5) Keskkonnaamet Teie: 10.01.2020 nr 6-3/19/15449-9 Narva mnt 7a 15172 Tallinn Meie: 15.01.2020 nr 9.2-3/19/5596-4 [email protected] [email protected] Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) teate Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest kirjalike ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamiseks. KMH objektiks on Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Aseri alevikus Mere tn 17 kinnistul (katastritunnus 90301:001:0003, tootmismaa 100%) asuv Aseri sadam, mida kavandatava tegevusega muudetakse kaasaegseks kaubasadamaks ja rajatakse rannakalurite paadisadam. Amet on varem tutvunud Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmiga, mille kohta väljastas 31.10.2019 kirjaliku arvamuse nr 9.2-3/19/5596- 2. Avalikule arutelule ja väljapanekule esitatud KMH programmi kohaselt Aseri alevikus kinnistule Mere tn 7 supluskoha rajamise kavatsusest loobuti. Amet on tutvunud Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse KMH programmiga ning täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid ametil ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje Muusikus osakonnajuhataja Jelena Dmitrijeva 5818 1675 [email protected] IDA REGIONAALOSAKOND Kalevi 10/ 30322 Kohtla-Järve / +372 7943500/[email protected] / www.terviseamet.ee/ Registrikood 70008799 Gaido Kentem juhatuse liige OÜ Aseri Sadam Meie 29.01.2020 nr 6-3/19/15449-12 [email protected] Ettepanekud OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmile Keskkonnaamet on tutvunud avalikul väljapanekul olnud OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmiga1 (edaspidi programm) ning esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 16 lõike 5 alusel omapoolsed ettepanekud. Ühtlasi edastab Keskkonnaamet KeHJS § 17 lõikest 1 tulenevalt avaliku väljapaneku perioodil Keskkonnaametile esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste kirjad KMH programmi kohta (lisatud käesolevale kirjale). Ettepanekud KMH programmi osas: 1. Keskkonnaameti 25.07.2018 otsuse nr 14-3/18/12456-2 kohaselt tuleb KMH käigus hinnata muuhulgas vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine, tahkete ainete uputamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele. Praegusel juhul ei kajastu programmist (nt peatükkidest 4 ja 6) konkreetselt, et hinnatakse mõjusid kalastikule. Keskkonnaamet palub programmi antud osas täiendada. 2. Programmi peatükis 1 (lk 6) on allmärkuses 1 viidatud tabelile X, mida aga programmist leida ei ole. Keskkonnaamet palub programmi korrigeerida. 3. Programmi peatükis 2 tabelis 1 (lk 8) on kavandatava tegevuse arendajana märgitud Aseri Sadam AS. Eelnimetatud ettevõtet ei eksisteeri, korrektne on OÜ Aseri Sadam. Keskkonnaamet palub programmi korrigeerida. 4. Programmi peatükis 6.3.1 tabelis 4 (lk 24, 25) on toodud Aseri sadama piirkonnas vaadeldud linnuliigid, isendite arv ja tegevus ning tabeli kolmandas tulbas on antud selgitused: „Tegevus p – paikne, ü – ülelennul“. Samas on antud tabeli kolmandas tulbas märgitud ka lühend „s“, kuid selle osas selgitust toodud ei ole. Keskkonnaamet palub ka lühendile „s“ selgitus välja tuua. 5. Programmi peatükis 9.2 tabelis 8 neljandas tulbas „Kommentaar seisukoha arvestamise kohta“ toodud osad viited programmi erinevatele peatükkidele ei lähe tegelikkusega kokku. Nt on viidatud, et programmis on parandatud peatükid 3.2.3 ja 6.4.9, kuid avalikustamiseks esitatud versioonis selliseid peatükke ei eksisteeri. Keskkonnaamet palub programmi korrigeerida. 6. Programmi peatükis 9.2 tabelis 8 (lk 39) on vastusena Keskkonnaamet 14.11.2019 kirja nr 6-3/19/15449-7 (edaspidi 14.11.2019 kiri) punkti 13 osas märgitud, et peatükk 6.3.1 on täiendatud vastava informatsiooniga. Avalikustamiseks esitatud programmi peatükist 6.3.1 ei nähtu, et edaspidi hinnatakse mõjusid Narva lahe ja veemajanduskava eesmärkide osas. Keskkonnaamet palub peatükki täiendada. 7. Programmi peatükis 9.2 tabelis 8 (lk 40, 41) on Keskkonnaameti 14.11.2019 kirja punkti 17 vastusena märgitud (tsitaat): „KMH programmi ptk on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt täpsustuvad pinnaste andmed 1 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067, versioon 2 (avalikustamiseks), kuupäev 17.12.2019. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  ehitusuuringute käigus. Ehitusuuringute tulemused esitatakse süvendusprojektis. Kuni vastavaid ehitusuuringuid läbi viidud ei ole lähtutakse KMH-s, et tegemist on reostumata pinnasega“. Keskkonnaamet jääb 14.11.2019 kirja punktis 17 toodud seisukoha juurde, et süvendataval alal tuleb setteproove võtta juba KMH aruande koostamise käigus, kuna tegemist on ajaloolise sadamaga, mille ranna-alal on fikseeritud jääkreostus ning ei saa kindlalt väita, et kavandatava tegevuse alale jääkreostust levinud ei ole. Nt on programmi lisast 3 on näha, et süvendustöid tehakse juba veepiirist alates, mille vahetus läheduses on ka jääkreostuse ala. Võimaluseks on ka, et oodatakse ära ehitusuuringud või programmi peatükis 4.1 (lk 15) mainitud Keskkonnainspektsiooni reostusuuring ning antakse eelnimetatud uuringute tulemuste alusel hinnangud KMH aruandes. Tulenevalt kavandatava tegevuse asukoha oludest peab KMH aruandes kindlasti olema kajastatud, mida tuleb teha ja milliseid meetmeid rakendada (samuti kes rakendab) olukorras, kus süvendataval alal esineb reostunud pinnast. 8. Programmi peatükis 9.2 tabelis 8 (lk 41, 42) on vastusena Keskkonnaamet 14.11.2019 kirja punkti 20 osas märgitud, et programmi peatükki 3.2.3 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele - kasutati lubjakivi sisaldavat aherainet. Tegelikkuses seda muudatust antud peatükis (avalikustamiseks esitatud versioonis peatükis 3.3) tehtud ei ole. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. 9. Aseri sadama vahetus läheduses, 100 m raadiuses lääne pool rajatud kaid, suubub merre Meriküla oja. Meriküla oja on alamjooksul elu- ja kudepaigaks meriforellile. 2008. aastal koostati 2007. aasta uuringute alusel töö „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“. Töö koostasid EMÜ PKI Limnoloogiakeskus ja TÜ Eesti Mereinstituut. Antud töös (lk 16) on Meriküla oja muu hulgas iseloomustatud järgmiselt: „Aseri pj paisust allavoolu jääva ojalõigu füüsiline kvaliteet on meriforelli jaoks hea kuni väga hea. Noorjärkude kasvualaks sobimatu on ainult rannikuluidete eelne tiik, sigimispaiku leidub hajutatult ja piisavalt kogu alamjooksu lõigus. Oja põhi on enamasti kivine-kruusane, sageli esineb põikmadalik- võrendik vahelduvust, mis muudab oja forelli elupaigana hästi sobilikuks nii noorjärkudele kui ka vanematele isenditele (fotod 11 ja 14)“. Eelnimetatud tööst nähtub (lk 14, fotod 9 ja 10), et pärast Aseri sadama kai rajamist kadus Meriküla ojal püsiv ühendus merega. Praegu imbub oja vesi merre läbi kaldaluidete. Voolusäng luidete taha rajatud tiigist merre tekib praegu vaid suurvee ajaks. Et tagada meriforelli jt siirdekalade takistusteta pääs ojasse oleks vajalik rannikuluidete ette rajatud tiik likvideerida ja rajada kindlustatud püsivoolusäng merre. Oja suudmeosa tuleks taastada selle rikkujal – Aseri sadama arendajal. Keskkonnaamet juhib tähelepanu Aseri sadama arendusega seotud probleemile ning vajadusele lisada KMH programmi käsitlus Aseri sadama arendamise mõjust Meriküla ojale ning võimalikud meetmed mõjude leevendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Bonder keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisa: Terviseameti 15.01.2020 kiri nr 9.2-3/19/5596-4 Teadmiseks: Aide Kaar, Skepast&Puhkim OÜ, [email protected] Egle Alt 384 8689 [email protected] 2 (2) Lugupeetud Riho Bonder Põhja regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Keskkonnaamet [email protected] Teie 29.01.2020 nr 6-3/19/15449-12 Meie 10.02.2020 Ettepanekutest OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmile Keskkonnaamet on esitanud avalikul väljapanekul olnud OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse KMH programmi kohta omapoolsed ettepanekud. Alljärgnevalt on toodud ekspertgrupi liikmete ja arendaja poolt koostatud vastused esitatud ettepanekutele: 1. KMH programmi ptk.-s 6.5 ja tabelis 5 on välja toodud, et KMH käigus hinnatakse mõju kalastikule ja kuidas ekspert on kavandanud kalastiku alaste uuringute läbiviimise. 2. KMH programm on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 3. KMH programm on korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele. 4. KMH programm on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 5. KMH programm on korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele. 6. KMH programmi peatükid 6.3.1 ja 6.5 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 7. Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistrist on leitav informatsioon, et ministeerium on OÜ-ga Eesti Keskkonnauuringute Keskus sõlminud töövõtulepingu jääkreostuskolletes uuringute läbiviimiseks ja vajadusel reostuse likvideerimise eelprojekti koostamiseks. Lisatud lähteülesande kohaselt tuleb Aseri endise katlamaja territooriumil riigi omandis olevalt kinnistult (15401:004:0002) väidetavalt sadama arendaja kinnistule reostust. Arendaja on oma kinnistul (90301:001:0003) asunud reostust likvideerima. Tööde käigus on EKUK-i ülesanne kontrollida üle ka mereäärne ala arendaja kinnistul ning sellest kagu poole ja vajadusel koostada eelprojekt. KMH ekspert on pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole nimetatud uuringu materjalide ja võimaliku eelprojekti saamiseks. Uuringu tulemuste alusel antakse hinnangud KMH aruandes ning kajastatakse mida tuleb teha ja milliseid meetmeid rakendada (samuti kes rakendab) olukorras, kus süvendataval alal esineb reostunud pinnast. KMH programmi ptk.-d 4.1 ja 6.3.5 on täiendatud eeltoodu põhjal. 8. KMH programmi ptk. 3.2.1 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele. 9. Keskkonnaregistri andmete kohaselt on Keskkonnaamet Meriküla ojale väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/324594. Luba annab Wienerberger AS-ile õiguse juhtida Aseri savikarjääridest karjäärivett suublasse. Vee-erikasutusloa andmete ja Keskkonnaregistri reoveepuhastite andmete kohaselt on EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse ja TÜ Eesti Mereinstituudi töös välja toodud rannikuluidete ette rajatud tiigi näol tegemist karjäärivee settetiigiga, mis on kajastatud kehtivas vee erikasutusloas nr L.VV/324594. Riigi infosüsteemi kuuluv Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kohaselt on Meriküla ojal püsiv ühendus merega olemas. Aseri Sadam OÜ-l ei ole õigust ega põhjust teise ettevõtte kehtiva tegevusloaga hõlmatud seaduslikku rajatist likvideerida. Gaido Kentem /digitaalselt allkirjastatud/ Aseri Sadam OÜ juhatuse liige PROTOKOLL Projekt Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Teema KMH programmi avalik arutelu Kuupäev 03.02.2020 (koosoleku algus kell 17:00) Asukoht Aseri, Kesktänav 8 (Aseri Rahvamaja) Moderaator Raido Tetto (Viru-Nigula vallavalitsuse majandusvaldkonna juht) Protokollija Marko Lauri Osalejad 43 osalejat (osalejate nimekiri on eraldi lehtedel, mida isikuandmete kaitse vajaduse tõttu avalikele dokumentidele ei lisata) Eesmärk Anda ülevaade Aseri sadama arenduse projektist. Tutvustada keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Anda vastuseid tekkinud küsimustele ja kuulata ettepanekuid. Päevakava 1. Päevakava tutvustus, sissejuhatus - Raido Tetto, Viru-Nigula vallavalitsuse majandusvaldkonna juht 2. Projekti lühitutvustus - Aavo Raig, Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ 3. KMH programmi tutvustamine - Aide Kaar, Skepast&Puhkim OÜ 4. Arutelu Arutelu ja küsimused 1. Koit Oras: Millisele alusdokumendile KMH toetub? Aide Kaar: KMH aluseks on sadama eskiis ning KMH algatamise otsus. 2. Koit Oras: Mis laevad siia tulema hakkavad? Mis kaupa siia tooma hakatakse? Aavo Raig: Sellest sadamast saab kuivlasti sadam ning vedellasti siit läbi käima ei hakka. 3. Koit Oras: Kus kohas hakkab olema Aseri inimeste jaoks supluskoht ja kuidas sinna pääseb? Aseri rahva mure on, et nad ei pääse randa. Aide Kaar: Antud küsimus lahendatakse valla üldplaneeringu kaudu ning üldplaneeringu koosta- mine praegu toimub. Aavo Raig: Arendaja oli valmis looma sadama lähedale ka supluskohta, kuid Terviseamet ja Keskkonnaamet ei saanud seda sadama lähedusse lubada. Raido Tetto: Inimestele ei saa kätt ette panna, kui nad tahavad seal ujumas käia, kuid ametlikku supluskohta ei ole võimalik sinna rajada. 4. Koit Oras: kas teile on teada, et Justiitsministeerium on Aseri sadama osas välja antud projek- teerimistingimused tühistanud? 1/2  Aide Kaar: Ei, ei ole olnud teada. Kontrollime seda ja vajadusel täiendame KMH programmi selles osas. 5. Imbi Pakker: Sadamat on Aserisse vaja, meil ei ole selle vastu midagi. Kui selles kohas vee kvaliteedi tõttu ujuda ei saa, siis me seal ujuda ei tahagi, las ujumiskoht tuleb Purtse poole. Oluline on tagada rahvale pääs mere äärte. 6. Julia Volnova: On väga hea, et Aseris midagi arendatakse, küllap sadam toob ka töökohti. Soo- vin, et meil oleks võimalik pääseda mere äärde kasvõi koeraga jalutamiseks. 7. Marek Sternhof: Miks on terve programmi vältel viidatud vee erikasutusloale L.VV/329773 ja selle eelhinnangule, kui antud veeloaga lubatud tööde maht 9900 m³ on tunduvalt väiksem prae- gustest planeeritavatest töödest? Aide Kaar: Projektiga kavandatud tööde maht on tõesti kordades suurem ja sellel põhjusel alga- tas Keskkonnaamet veeloa taotluse KMH, mille esimesel avalikul arutelul me täna oleme. KMH aruande valmimise järgselt avalikustatakse see sarnaselt KMH programmiga. KMH programmi üks ülesannetest on anda ülevaade piirkonna keskkonnaseisundist ja varasematest tegvustest ning sadama puhul on varasematele tegevuslubadele viitamine asjakohane. Märkus: Koosolekul toimus elav arutelu Viru-Nigula valla planeerimistegevuse, Aseri supluskoha võimaliku asukoha ja randa pääsu võimaluste osas. Nendel teemadel esitatud küsimustele vasta- sid ja ettepanekuid kommenteerisid koosolekul viibinud Viru-Nigula Vallavolikogu esimees Riho Kutsar ja Vallavalitsuse majandusvaldkonna juht Raido Tetto. Kuivõrd need teemad ei ole seotud veeloa KMH-ga, siis ei kajastata seda arutelu Aseri sadama veeloa KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokollis. 2/2 Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn [email protected] [email protected] 04.02.2020 Täname eilsel koosolekul saadud info eest. Antud ettekandest jäid mõned teemad selgusetuks. Palume vastata neile küsimustele kirjalikult ja võimaluse arvestada nendega ka KMH koostamisel. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskonnamõju hindamise programmis on punktides 4.2 Looduskeskkond ja 6.3.1 Looduskeskkond kirjas , et sadama ega selle võimalikus mõjupiirkonnas vähemalt 1500 m raadiuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Kui kõrvutada Aseri Sadama eelprojekte ASE 181/182 eskiis ver.2 ja Maaameti Looduskaitse/Natura2000 kaardirakendust siis näeme, et antud alad kattuvad. Miks on terve programmi vältel viidatud (Keskkonnaamet on OÜ-le Aseri Sadam väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/329770 menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus leidnud, et …. ei avalda mõju …) veeerikasutusloale L.VV/329773 ja selle eelhinnangule, kui antud veeloaga lubatud tööde maht on 9900 m3 on tunduvalt väiksem praegustest planeeritavatest töödest. Samuti ei olnud selle veeerikasutusloa ala Natura 2000 1500 m mõjupiirkonnas, erinevalt praegusest projektist. Lugupidamisega, Marek Sternhof Aseri elanik Tel: 5094737 [email protected] Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn [email protected] [email protected] 06.02.2020 Küsimused Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa KMH kohta Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa kahe järjestikuse versiooni punktis 6.3.2 Müra ja vibratsioon on pärast Keskkonnaameti seisukohta nii erineva sisuga, et siit järgnevad küsimused: 1. Kas kogu tegevus on koondatud mõiste alla “müra ehitustegevusest”? 2. Miks ei hinnata enam liiklusmüra? 3. Mida tähendeb esimeses versioonis “müraallikad ammoniaagiterminalis”, kas tegemist on võimaliku arengukavaga Aseris ? Juhul kui tegemist on ammoniaagiterminaliga, siis tuleks alustada detailplaneeringust ja hinnata kogu selle objekti keskkonnamõju. Lugupidamisega, Marek Sternhof Aseri elanik 5094737 Väljavõtted KMH ver.1, ver. 2 ja Keskkonnaameti seisukohast: Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse KMH ( September 2019) 6.3.2 Müra ja vibratsioon Võimalikud müraallikad ammoniaagiterminalis on manööverdavad laadurmasinad, laaditava lasti kukutamisest, ladustamisest vms põhjustatud kolksud ning kaubalaevade mootorid. Samuti kaasneb müra reeglina ehitustegevusega. Lisaks tööstusmürale käsitletakse ka liiklusmüra, Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine Programm võttes arvesse autoliikluse ning veesõidukitega kaasnevat müra. Ehitusaegsele ning kavandatava kaubasadama tegevusega kaasnevale mürale antakse hinnang KMH käigus. Kui projekti koostamisel arvestatakse sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus käsitleda vibratsiooni võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes. Keskkonnaameti seisukoht OÜ Aseri Sadam veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta (14.11.2019) 23. Programmist ei selgu kaupade kategooriad, mida on kavas sadamas käidelda. Kas tegemist saab olema ka ohtlike ainete veostega, mida võiks järeldada programmi peatükis 6.3.2 (lk22) toodust, et võimalikud müraallikad ammoniaagiterminalis on manööverdavad laadurmasinad. Keskkonnaamet palub programmi täiendada. Aseri Sadam OÜ vee erikasutusloa taotluse KMH ( Detsember 2019) 6.3.2 Müra ja vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasneb müra ehitustegevusest ning hiljem laevade liikumisest sadama akvatooriumis. Ehitusaegsele ning kavandatava kaubasadama tegevusega kaasnevale mürale antakse hinnang KMH käigus. Kui projekti koostamisel arvestatakse sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud üldvibratsiooni piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus käsitleda vibratsiooni võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes. Koopia: Aide Kaar, KMH juhtekspert [email protected] Lugupeetud Marek Sternhof [email protected] Teie 04.02.2020 06.02.2020 Meie 10.02.2020 Keskkonnaametile edastati 04.02.2020 kaks ja 06.02.2020 kolm küsimust Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmi kohta. 04.02.2020 esitatud küsimustest teisena esitatud küsimustest esitasite te ka avaliku arutelu koosolekul suuliselt ja sellele ekspert koosoleku käigus vastas. Nii esitatud küsimus kui eksperdi vastus on protokollitud. Avaliku arutelu koosolekul selgitasid Viru-Nigula Vallavolikogu ja -vallavalitsuse esindajad ka valla planeeringutega seotud küsimusi. Kuigi kirjalikult esitatud küsimused on esitatud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu järgselt, palus Keskkonnaamet avalikustamise korraldajana KMH juhteksperdil koostöös arendajaga neile vastata ja vajadusel või võimalusel KMH programmis arvestada. Keskkonnaamet selgitas oma 06.02.2020 e-kirjas teile ka vajadust pidada kinni avalikustamise teates toodud tähtaegadest. Alljärgnevalt vastused 04.02.2020 kirjas esitatud küsimustele: 1. Väide, nagu kattuks Aseri sadama kavandatav ehitusala Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses toodud Natura 2000 aladega, ei ole tõene. GIS ekspert uuris teie kirjas toodud joonist ja selgitas välja, et joonisel on kujutatud vahemaa Aseri maastikukaitseala Mustmetsa sihtkaitsevööndi välispiiri lähimast punktist kuni Aseri sadama projekteeritavate rajatisteni. Maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Aseri loodusala, RAH0000171). Jooniselt selgub, et projekteeritav abilaevastiku sadam ja rannakalurite paadisadam on Natura 2000 ala välispiirile lähemal kui 1500 meetrit. Eskiisi põhjal hinnates ulatuvad rannakalurite paadisadam ja abilaevastiku sadam Natura 2000 ala suunas ca 150 meetrit. Tuleb rõhutada, et KMH programmi koostamise aluseks on ehitusprojekt eskiisi staadiumis, kus mõõdud ja mahud on umbkaudsed ja täpsustuvad projekteerimise käigus. KMH programmi täpsustatakse teie märkuse alusel - lähim Natura 2000 võrgustiku ala on ca 1350 meetri kaugusel. 2. Vee erikasutusloale L.VV/329773 ja selle KMH eelhinnangule viitamine on KMH juhteksperdi hinnangul asjakohane, sest KMH programmi üks ülesannetest on kirjeldada olemasolevat olukorda ja varem tehtud tegevusi. Lisaks peavad erinevate valdkondade eksperdid seda informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus arvesse võtma. Tulenevalt tööde mahust on Keskkonnaamet algatanud Aseri Sadam OÜ poolt 23.07.2018 esitatud veeloa taotlusele KMH, mille programmi avaliku arutelu koosolekust te osa võtsite. Vastused 06.02.2020 kirja 2. versioonis esitatud küsimustele: 1. Esitatud veeloa taotluse mahus (vt KMH programmi lisa 1) kavandatud tegevustest põhjustab ekspertide hinnangul peamist müra ehitustegevus. Ehitusaegne müra on küll ajutine ja lõppeb pärast ehitustegevuse lõppemist, kuid müra normtasemed tuleb tagada. Kaubasadama tegevuse käigus võib enam müra põhjustada kaupade laadimine, kaubalaevade liikumisest põhjustatud müratasemed on olemasolevate andmete põhjal madalamad. Ehitusaegsele ning kavandatava kaubasadama tegevusega kaasnevale mürale antakse hinnang KMH käigus ja tulemused tuuakse välja KMH aruandes. 2. Liikluskoormus oleneb tulevikus sadamas tegevust alustavate terminalide kaubakäivetest ja transpordiskeemidest. Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole ühegi terminali rajamiseks projekteerimistingimusi väljastatud ega ehituslubasid antud. Kui sellised tegevusloa taotlused tulevikus otsustajale esitatakse, siis vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on otsustajal kohustus kaaluda tegevusloa taotlusele KMH algatamise vajadust. Vajadusel hinnatakse muuhulgas liikluskoormusest tulenevalt müra. 3. Keskkonnaamet otsustajana on korraldanud KMH programmi avaliku väljapaneku (KeHJS § 16 lg 1). Igaühel on õigus KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda avalikustamisele esitatud KMH programmi ning muude asjakohaste dokumentidega. Avalikule väljapanekule esitatud KMH programmis (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067, versioon 2 (avalikustamiseks), kuupäev 17.12.2019) ega KMH algatamise aluseks olnud veeloa taotluse mahus (KMH programmi lisa 1) ei ole ühegi terminali rajamist kavandatud. Gaido Kentem /digitaalselt allkirjastatud/ Juhatuse liige Aseri Sadam OÜ  Gaido Kentem Teie [Saatja kuupäev] juhatuse liige OÜ Aseri Sadam Meie 12.03.2020 nr 6-3/20/3956 [email protected] Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Austatud Gaido Kentem Olete Keskkonnaametile 11.02.20201 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 18 lõike 1 alusel esitanud nõuetele vastavuse kontrollimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Programm“2 (edaspidi programm) koos lisadega. I. ASJAOLUD OÜ Aseri Sadam (registrikood 12326310; edaspidi Aseri Sadam OÜ ja ka arendaja) esitas 23.07.2018 Keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa3 väljastamiseks Aseri sadama edasiarendamiseks ja veetranspordirajatiste ehitamiseks. Veeloa taotluse kohaselt on kavandatud süvendustööd mahus kuni 1 000 000 m3, süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 1 000 000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus 500 000 m3. Keskkonnaamet algatas 25.07.2018 kirjaga nr 14-3/18/12456-2 esitatud veeloa taotluse menetluse raames KMH tuginedes KeHJS § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktidele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lõigetele 2, 3 ja 11, § 12 lõikele 1, § 18 lõikele 7, VeeS § 9 lõikele 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306. Keskkonnaamet teavitas Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH algatamisest 02.08.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 02.08.2018 kirjaga nr 14-3/18/12456-3 KeHJS § 12 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi. Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata Aseri sadama arendamist kaasaegseks kaubasadamaks, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350 tonni ja rannakalurite paadisadama rajamine. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse veeloaga määratavas kohas, milleks KMH programmi kohaselt on kaadamiskoht Aseri sadama lähedal Narva lahes sügavusega 31-32 meetrit. Aseri sadama asub kinnistul asukohaga Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Mere tn 174. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 12.02.2020 nr 6-3/19/15449-17 all. 2 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0067; versioon 3; kuupäev 11.02.2020. 3 Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lõige 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punktiga 1 on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ning seega räägitakse edaspidi käesolevas kirjas veeloast mitte vee erikasutusloast. 4 Katastritunnus 90301:001:0003; registriosa nr-d 258208 ja 3230308. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Aseri Sadam OÜ esitas 24.09.20195 Keskkonnaametile KMH programmi asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt. Tulenevalt KeHJS § 151 lõikest 2 kontrollis Keskkonnaamet KMH programmi vastavust KeHJS § 13 nõuetele ning edastas 01.10.2019 kirjaga nr 6-3/19/15449-2 KMH programmi asjaomastele asutustele (Veeteede Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, Viru-Nigula Vallavalitsus ja MTÜ Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha andmiseks. Asjaomased asutused esitasid Keskkonnaametile lähtudes oma pädevusvaldkonnast seisukoha KMH programmi kohta - Veeteede Amet 09.10.2019 kirjaga nr 6-3-1/22126, Viru-Nigula Vallavalitsus 17.10.2019 korraldusega nr 2497, Keskkonnainspektsioon 23.10.2019 kirjaga nr 8-3/19/5985-28 ja Terviseameti Ida regionaalosakond 31.10.2019 kirjaga nr 9.2-3/19/5596-29. Veeteede Amet ja Terviseameti Ida regionaalosakond esitasid ettepanekuid, mille alusel paluti KMH programmi täiendada. Viru- Nigula Vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon pidasid KMH programmi asjakohaseks ja piisavaks. Ekspertrühma koosseisu osas täiendavaid ettepanekuid ükski eelnimetatud asutus ei esitanud. Keskkonnaamet edastas 14.11.2019 kirjaga nr 6-3/19/15449-7 asjaomaste asutuste seisukohad koos omapoolse seisukohaga KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta arendajale ning KMH juhteksperdile (Aide Kaar, KMH litsents nr KMH0123, kehtib kuni 03.05.2022) Skepast&Puhkim OÜ-st (registrikood 11255795). Aseri Sadam OÜ saatis 17.12.201910 parandatud ja täiendatud Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmi koos asjaomaste asutuste kirjade koopiate ning KMH programmi kohta esitatud seisukohtadega arvestamise selgitustega Keskkonnaametile kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaameti hinnangul oli KMH programmi korrigeeritud vastavalt Keskkonnaameti ja asjaomaste asutuste ettepanekutele ning leidis, et KMH programm on asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (10.01.2020), maakondlikus ajalehes Virumaa Teataja (11.01.2020), Aseri aleviku teadetetahvlil (asub Kesktänav 10 juures), Aseri Grossi kaupluse teadetetahvlitel (nii kaupluses sees, kui ka väljas) ning 10.01.2020 kirjaga nr 6-3/19/15449-9 KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud isikuid. KMH programmi avalik väljapanek toimus 13.01.-27.01.2020, kokku 15 päeva. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Viru-Nigula Vallavalitsuse Aseri infopunktis ning Keskkonnaameti kodulehel. KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult kuni 27.01.2020. KMH programmi kohta laekus avaliku väljapaneku jooksul 2 kirja - Terviseametilt11 (ettepanekuid ega märkusi ei esitatud) ja Keskkonnaametilt12 (esitati 9 märkust). Aseri Sadam OÜ esitas 22.01.202013 KeHJS § 18 lõike 1 kohaselt KMH programmi Keskkonnaametile nõuetele vastavaks tunnistamiseks. Kuna KMH programm ei olnud KeHJS § 16-17 kohaseid menetlustoiminguid nagu programmi avalikustamine ja nende tulemustega 5 Registreeritud DHS-is 25.09.2019 nr 6-3/19/15449 all. 6 Registreeritud DHS-is 09.10.2019 nr 6-3/19/15449-3 all. 7 Registreeritud DHS-is 18.10.2019 nr 6-3/19/15449-4 all. 8 Registreeritud DHS-is 23.10.2019 nr 6-3/19/15449-5 all. 9 Registreeritud DHS-is 31.10.2019 nr 6-3/19/15449-6 all. 10 Registreeritud DHS-is 18.12.2019 nr 6-3/19/15449-8 all. 11 Terviseameti 15.01.2020 kiri nr 9.2-3/19/5596-4. 12 Keskkonnaameti 29.01.2020 kiri nr 6-3/19/15449-12. 13 Registreeritud DHS-is 22.01.2020 nr 6-3/19/15449-11 all. 2 (6) arvestamine veel läbinud, siis ei saanud Keskkonnaamet enne nimetatud menetlustoimingute teostamist kaaluda programmi nõuetele vastavaks tunnistamist. KeHJS § 1 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 2 alusel määras Keskkonnaamet oma 31.01.2020 kirjaga nr 6-3/19/15449-13 eelnimetatud puuduste kõrvaldamise ehk menetlusetappide läbimise tähtajaks kuni kaks kuud antud kirja kättesaamisest. Aseri Sadam OÜ korraldas koostöös Keskkonnaametiga KMH programmi avaliku arutelu 03.02.2020 algusega kell 17.00 Aseri rahvamajas. Avalikul arutelul osales kokku 43 inimest. KMH programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust, KMH programmi ja KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti ning selgitati esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KMH programmile tehti üks täpsustav ettepanek, mille alusel on programmi korrigeeritud (arutelust osavõtja informeeris KMH juhteksperti, et programmis kajastatud projekteerimistingimused on tühistatud, mistõttu on KMH programmist ja programmile lisatud materjalidest eemaldatud avalikustatud versioonis olnud viited Lääne- Nigula Vallavalitsuse poolt Aseri Sadam OÜ-le väljastatud projekteerimistingimuste ja nende KMH kohta ning KMH-de menetluse ühildamist käsitlev ostus). KMH programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH programmi lisas 7. KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt 04.02.202014 ja 06.02.202015 esitas programmi kohta küsimusi e-kirja teel kodanik Marek Sternhof. KMH juhtekspert on esitatud küsimustele vastanud 10.02.2020 (vastus leitav programmi lisast 10). Aseri Sadam OÜ esitas 11.02.2020 Keskkonnaametile KeHJS § 18 lõike 1 alusel Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmi koos lisadega nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KeHJS § 18 lõigete 2 ja 3 kohaselt kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates KMH programmi vastavust nõuetele. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 lõikest 1 tulenevalt annab veeloa Keskkonnaamet. Seega kuulub KeHJS § 18 lõigete 2 ja 3 kohane Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine Keskkonnaameti pädevusse. II. KAALUTLUSED KeHJS § 18 lõike 1 kohaselt esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Aseri Sadam OÜ esitas 11.02.2020 Keskkonnaametile kõik nõutud dokumendid. Keskkonnaamet peab KeHJS § 18 lõigete 2 ja 3 alusel tuginedes KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse KMH-ks ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. 2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmis on nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht (KMH programmi peatükkides 3.1 ja 3.2), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus (peatükkides 3.3 ja 3.4) ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (peatükkides 4.1-4.9). 14 Registreeritud DHS-is 04.02.2020 nr 6-3/19/15449-14 all. 15 Registreeritud DHS-is 06.02.2020 nr 6-3/19/15449-15 all. 3 (6) Esitatud on kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega (peatükis 5) ning teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (peatükis 6). KMH programmis on antud KMH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus (sh teave vajalike uuringute kohta, peatükis 7), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (peatükis 8), andmed arendaja, juhteksperdi, eksperdirühma kooseisu kohta (sh nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama, peatükis 2) ning asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega (peatükis 9.2). KMH programmile on lisatud tegevusloa taotluse koopia (lisa 1). Lähtudes eelnevast on Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. Keskkonnaameti seisukohaga ning Veeteede Ameti ja Terviseameti Ida regionaalosakonna ettepanekutega on KMH programmis arvestatud ning ettepanekutega arvestamist on selgitatud KMH programmi peatükis 9.2 (lisas 3 on toodud asjaomaste asutuste kirjad). Keskkonnaamet on seisukohal, et Keskkonnaameti, Veeteede Ameti ja Terviseameti Ida regionaalosakonna ettepanekutega on arvestatud. 2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata Aseri sadama arendamist kaasaegseks kaubasadamaks, mis võtab vastu segalastilaevu veeväljasurvega üle 1350 tonni ja rannakalurite paadisadama rajamine. Sadama arenduseks kavandatud süvendustööd on mahus kuni 1 000 000 m3, süvendatud pinnase kaadamine mahus kuni 1 000 000 m3 ja tahkete ainete uputamine mahus 500 000 m3. Süvendustööde käigus eemaldatud pinnas kaadatakse veeloaga määratavas kohas, milleks KMH programmi kohaselt on kaadamiskoht Aseri sadama lähedal Narva lahes sügavusega 31-32 meetrit. Aseri sadama asub kinnistul asukohaga Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Mere tn 17. Keskkonnaameti hinnangul on Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse KMH-ks. KMH programmi peatüki 2 kohaselt on KMH juhteksperdiks Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123 kehtib kuni 03.05.2022) Skepast&Puhkim OÜ-st. Lisaks KMH juhteksperdile kuuluvad KMH eksperdirühma Rain Männikus (OÜ Lainemudel; heljumi kontsentratsioonide määramine ja selle leviku matemaatiline modelleerimine, mõju hoovuste liikumisele ja rannaprotsessidele), Georg Martin (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja; mõju merekeskkonnale), Marko Ründva (Kajaja Acoustics OÜ; müra ja vibratsioon), Jüri Hion (Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaüksuse juht; jäätmeteke, jäätmete võimalik taaskasutamine), Moonika Lipping (Skepast&Puhkim OÜ projektijuht-keskkonnaspetsialist; mõju välisõhu kvaliteedile), Raimo Pajula (Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert; mõju linnustikule) ja Marko Lauri (Skepast&Puhkim OÜ GIS spetsialist; GIS lahenduste väljatöötamine, kaartide ja skeemide koostamine). KMH programmis on nimetatud ja selgitatud, milliseid valdkondi ning millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. KMH juhteksperdil on kehtiv KMH litsents. Arvestades KMH juhteksperdi pädevust ja eksperdirühma koosseisu, on Keskkonnaameti hinnangul eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindama. Asjaomase asutusena esitasid ettepanekuid Veeteede Amet ja Terviseameti Ida regionaalosakond KMH programmi sisu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Viru-Nigula Vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon pidasid KMH programmi asjakohaseks ja piisavaks. 4 (6) Ekspertrühma koosseisu osas täiendavaid ettepanekuid ükski eelnimetatud asutus ei esitanud. KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul laekus 2 ettepanekute ja märkuste kirja KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse osas. Ettepanekuid esitasid Terviseamet ja Keskkonnaamet. KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt 04.02.2020 ja 06.02.2020 esitas programmi kohta küsimusi e-kirja teel kodanik Marek Sternhof. KMH programmi parandamisel ja täiendamisel on arvestatud esitatud seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele täiendatud. Ettepanekute mittearvestamise korral on arvestamata jätmist piisava põhjalikkusega põhjendatud. Keskkonnaamet nõustub Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega. 2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS § 151 lõikest 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta. Veeteede Amet ja Terviseameti Ida regionaalosakond esitasid asjaomase asutusena Keskkonnaametile ettepanekuid ja märkusi KMH programmi asjakohasuse ning piisavuse kohta. Keskkonnainspektsiooni ja Viru-Nigula Vallavalitsuse hinnangul oli KMH programm asjakohane ja piisav. KeHJS § 16 lõigete 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul laekus 2 ettepanekute ja vastuväidete kirja KMH programmi kohta. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu järgselt laekus KMH programmi kohta 2 küsimuste kirja. Keskkonnaamet on käesoleva otsuse punktides 2.1 ja 2.2 analüüsinud esitatud ettepanekutega arvestamist või arvestamata jätmist ning leidnud, et Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programmi on ettepanekute alusel parandatud ja täiendatud. Keskkonnaamet nõustub KMH programmis tehtud muudatuste ja parandustega. 2.4. KMH aruande esitamise tähtaeg KeHJS § 18 lõike 8 kohaselt, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KeHJS §-s 20 nimetatud KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning KMH-ks peab koostama uue programmi. Lähtudes eelnevast tuleb Aseri Sadam OÜ-l esitada Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS §-le 9, § 18 lõigetele 2-4 ja 8, veeseaduse § 191 lõikele 1, Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p-dele 2.2 ja 3.5.8 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid: 1. Tunnistab Keskkonnaamet Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks. 5 (6) 2. OÜ-l Aseri Sadam esitada Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Teadmiseks: Aide Kaar, Skepast&Puhkim OÜ, [email protected] Egle Alt 384 8689 [email protected] 6 (6)  OÜ Lainemudel Registrikood: 14075763 e-post: [email protected] Töö nr 2014 Töö tellija: OÜ Skepast&Puhkim Registrikood: 11255795 e-post: [email protected] RANNAPROTSESSID JA HELJUMI LEVIK ASERI SADAMA EHITUSEL Töö autor: RAIN MÄNNIKUS Tallinn Juuni 2020 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel SISUKORD 1. LÄHTEÜLESANNE ............................................................................................................... 3 1.1. Eesmärk ............................................................................................................................ 3 1.2. Sisu ................................................................................................................................... 3 1.3. Lähtematerjalid................................................................................................................. 3 1.4. Aseri sadam ...................................................................................................................... 3 2. RANNAPROTSESSIDE EKSPERTIIS .................................................................................. 4 2.1. Ranniku kirjeldus ............................................................................................................. 4 2.2. Hoovused .......................................................................................................................... 7 2.3. Veetase ja lainetus ............................................................................................................ 7 3. HELJUMI LEVIK TÄITETÖÖDEL JA SÜVENDAMISEL ................................................. 9 3.1. Mudel Delft3D ................................................................................................................. 9 3.2. Mudelites rakendatav tuul ................................................................................................ 9 3.3. Mudeli seadistus ............................................................................................................. 10 3.4. Täitmisel ja süvendamisel tekkiva heljumi levik ........................................................... 12 4. HELJUMI LEVIK KAADAMISALAL ................................................................................ 14 4.1. Kaadamisala asukoht ...................................................................................................... 14 4.2. Mudel Delft3D seadistus ................................................................................................ 14 4.3. Kaadamisel tekkiva heljumi levik .................................................................................. 15 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 18 2 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel 1. LÄHTEÜLESANNE 1.1. Eesmärk Hinnata heljumi kontsentratsiooni ja modelleerida selle levikut Aseri sadama kaide ehituse, süvendamise ja kaadamise käigus. Anda olemasoleva materjali baasil eksperthinnang hoovustele ja rannaprotsessidele avalduva mõju kohta. 1.2. Sisu 1. Modelleeritakse heljumi levikut ja kontsentratsiooni süvendus- ja täitetööde ajal 2. Modelleeritakse heljumi levikut ja kontsentratsiooni kaadamistööde ajal. 3. Hinnatakse tegevuste mõju hoovustele ja rannaprotsessidele 4. Esitatakse soovitused ja vajadusel leevendusmeetmed 1.3. Lähtematerjalid 1. OÜ Aavo ja Riina Raig Projekt. Töö nr ASE181 Aseri kaubasadam. 2. OÜ Aavo ja Riina Raig Projekt. Töö nr ASE182 Aseri rannakalurite paadisadam. 3. OÜ Estkonsult. Töö nr 19102. Aseri sadama ehitusprojekt. 4. OÜ REI Geotehnika. 2000. Töö nr 400-00. Sadam Aseris. Ehitusgeoloogia uuringu aruanne (2 köites). 5. Lähteülesandes esitatud kaadamiskoha koordinaadid. 1.4. Aseri sadam OÜ Aavo ja Riina Raig Projekt on koostanud asendiplaani, mis võetakse käesolevas töös aluseks. Lisaks on koostanud Estkonsult OÜ tööprojekti nr 19102, mis käsitleb selle ehitust. Joonis 1. Väljavõte jooniselt ASE181 ES TV-04-01 v02 Asendiplaan 2018-04-21' (supluskoht eemaldatud) (1).pdf 3 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel 2. RANNAPROTSESSIDE EKSPERTIIS 2.1. Ranniku kirjeldus Aseri sadam asub Narva lahe lääneosa rannikul. Rannajoon on kagu-loodesuunaline ning avatud põhja- ja idakaarte tuultele. Arendatava sadama alal paikneb 2000-ndate aastate algusest rajatud täiteala ja taastatud muul (Foto 1). Kaarel Orviku järgi võib Aseri rannikut lugeda kulutuseliseks õgurannikuks [1]. Viimase 8000– 9000 aasta jooksul on paekallas arenenud valdavalt kulutusprotsesside tagajärjel ja saanud sel viisil oma tänapäevase ilme. Pangajärsak on pideval murrutusel maismaa poole taandunud. Selle ette on kujunenud lai murrutuslava ning kunangine kääruline rannajoon on murrutuse tagajärjel õgvenenud, mistõttu on muutunu klindi esialgne laheline iseloom sirgjoonelisemaks. Enamik kunagisest aktiivsest klindijärsakust on nüüdseks kaetud püsiva rusukaldega ja pank ise on üldjuhul väljunud lainetuse mõjsfäärist. Rusukalde jalamile on selle murrutamise tagajärjel kujunenud veeristikuranda (Foto 2), kohati ka liivaranda. Foto 1. Munakatest, kividest ja kruusast koosnev rand arendatava sadama alal. Kaugemal on näha kividest merre ulatuv riba (purustatud muul). Eismas oli veetase ligikaudu –5 cm (EH2000). 14.06.2020. Aseri sadamast lääne poole jääb Aseri paemurd ja klint, mida suuremate tormide ajal murrutatakse. Materjal liigub peamiselt piki rannikut ida poole, moodustades liiva- ja kruusaranda (Foto 3). Aseri sadama kohal olev avamerele ala on tõkkeks setete liikumisel edasi ida suunas. Liikuvaid setteid on suhteliselt vähe, sest suurema osa setteist moodustavad kivid ja kruus. Liiva on vähe. Ida pool sadamat on kulutusjälgi vähesel määral (Foto 4). Kuna sadamat arendatakse olemasoleva neemiku tippu, vana muuli asemele, siis ei muuda ta olemasolevaid rannaprotsesse. 4 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel Joonis 2. Süvendus- ning täiteala (piiritletud vastavalt punasega ja mustaga) Aseri sadama sügavuste kaardil. Pruuni jämeda joonega on tähistatud olemasolev veepiir. Foto 2. Veeristikust ja kruusast koosnev rand Aseri sadama põhjaosas. Näha on astmelise kulutuse jälgi. 14.06.2020. 5 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel Foto 3. Aseri sadamast lääne poole jääv klint, mida kõrgema veeseisu ja tormide ajal lained kulutavad. Selle ette on tekkinud jämeliivast ja kruusast rand, mis on aegamööda liikunud ida suunas. 14.06.2020. Foto 4. Rannik sadamast idas. Nõlvad on rohtunud ning nende erosioon on minimaalne. 14.06.2020. 6 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel 2.2. Hoovused Kaua aega on Soome lahe hoovuste süsteemi kujutatud ette valdavalt tsüklonaalsena (nt. [2]), kus vesi voolab lahte (itta) piki Põhja Eesti rannikut ning välja (läände) piki Soome rannikut. Hilisemad mõõtmis- ja modelleerimistulemused on näidanud keerukaid, ajas muutuvaid mustreid (Joonis 3). Näiteks esineb tugevate läänetuulte korral Letipeal ja Aseri piirkonnas kogu veesambas itta suunatud hoovus. Sagedasem on Letipeal siiski läände suunatud hoovus, mida näitavad nii modelleerimise tulemused (Joonis 3; [3]; [4]) kui ka Ülo Suursaare poolt Letipeal läbi viidud korduvad hoovusmõõtmised [5]. Joonis 3. Hoovuste statistiline (modelleeritud) horisontaalne jaotus Soome lahes ning vastav üldistatud skeem ( [3], [4]). Letipeal on eelistatud läänesuunaline voolamine. Nii 2014. a mõõtmised kui ka varasemate analoogsete hoovuste mõõtmiste tulemused [5] kinnitavad läänesuunalise hoovuse prevaleerimist ja seda isegi vaatamata läänetuulte ülekaalule. See tähendab, et pinnahoovus voolas sageli vastutuult. Huvitaval kombel esines see seaduspära tugevamalt just pindmises kihis, tendents kahanes keskmistel sügavustel ja päris põhjalähedases kihis oli hoovus sageli pinnahoovusele vastupidine. Järelikult võivad liikuda Aseri sadama süvendamisel saadud materjali kaadamisel setted idast lääne poole läänetuulega. Teistest suundadest puhuva tuule korral jälgib hoovus valdavalt tuule käiku. Arendatav sadam on võrreldes olemasolevate hoovuste mastaapidega väga väike ega avalda seetõttu mõju avamere hoovustele. 2.3. Veetase ja lainetus OÜ Aavo ja Riina Raig Projekt ning OÜ Estkonsult ei ole oma töödes välja toonud, millised on sadama projekteerimisel kasutatud veetasemed ning lainetuse parameetrid. Mõningad lahendused tunduvad üle hinnatud. Sadama rajatiste projekteerimisel ning kaide ja jahisadama kasutamise 7 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel olude hindamiseks on lainetuse parameetrid aga vältimatu teave. Käesolevas töös on info puudusel kirjeldatud üldisi laineolusid naabruskonnas mõõdetud tulemuste põhjal. Ülo Suursaare järgi [5] on pikaajaliste mõõtmiste põhjal Letipeal keskmine Hs (oluline lainekõrgus) 0,5 m. Maksimaalne mõõdetud Hs on olnud 3,7 m, kuid modelleerimise järgi võib samas kohas Hs ulatuda 5 meetrini. Kõrged lained võivad tekkida põhjakaarte tuulte korral, kus tuulte jooksumaa (fetch) on kuni 100 km. Lainemudelitega on arvutatud ka lainetuse pikaajaline käik (Joonis 4). Sageli on sellistes aegridades (arvutatud tavaliselt alates 1966. aastast) märgatav negatiivne trend [6], lainetus on justkui jäänud madalamaks. Paraku tuleb arvestada, et lainemudelid kasutavad sisendina alati kas mõõdetud või siis omakorda modelleeritud tuuleandmeid. Laskuv trend lainetuses tuleneb tuuleandmete ajalise ebahomogeensuse poolt tingitud laskuvast trendist, ja see ei ole usaldusväärne [6]. Joonis 4. Kunda tuuleandmete alusel punktmudeliga (LCPM) modelleeritud lainetus Letipea lähedal, aasta keskmised (a) ja maksimaalsed (b) olulised lainekõrgused. Laskuv trend tuleneb tuuleandmete ebahomogeensusest tingitud laskuvast trendist, mis ei ole usaldusväärne [6]. Siiski on lainetuse modelleerimise tulemused lühema ajaperioodi ja oleviku kohta usaldusväärsed. Alates 2003. aasta sügisest on ka kõik Eesti ilmajaamad varustatud väga täpsete automaatseadmetega (MILOS-520 jms). Kui varasemad rumbisüsteemis loetavad tuulelipud ja anemorumbograafid võimaldasid vaid paremal juhul 10–20°-list suuna täpsust ja 1 m/s tuuletugevuse täpsust, siis uued automaatjaamad mõõdavad iga tund tuule suundi 1 kraadi täpsusega ja tugevust 0,1 m/s sammuga. Lisaks olid kõik tuulekiirused enne 1977. aastat üle paisutatud. Seetõttu muutub pidevalt ka tuulte pikaajaline statistika [6]. Nii keskmistes, maksimumides kui ka tormisuses (tormipäevade arvus) esineb sesoonne käik. Enim torme on külmal aastaajal septembrist jaanuarini, väga vähe juunis ja juulis [6]. Ülal toodud aspekte tuleb arvestada lainekoormuste määramisel ja sadama projekteerimisel. 8 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel 3. HELJUMI LEVIK TÄITETÖÖDEL JA SÜVENDAMISEL 3.1. Mudel Delft3D Aseri sadama täitmistöödel ning süvendamisel ja sealt saadud materjali kaadamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks. Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes laboratoorsetes eksperimentides. Hüdrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud võrgustikul. 3.2. Mudelites rakendatav tuul Tuule andmetena kasutati käesolevas töös Kalbådagrundil aastail 1981–2018 mõõdetud tuuleandmeid (Joonis 5). Kalbådagrundi tuletorn asub Soome lahe avaosas ligi 30 km kaugusel rannikust ja sealsed andmed peegeldavad väga hästi tuule omadusi avamerel (Joonis 6). Olemasolevate andmete samm on 3 tundi ning mõõdetud väärtused esindavad tuule keskmist kiirust ja suunda vastava kolmetunnise ajavahemiku jooksul (±1,5 tundi mõõtmishetkest). Soome lahe mõõtmed on suhteliselt väiksed, mistõttu lainetuse tekkimise ja sumbumise aeg on enamasti mõned tunnid. Kalbådagrundi mõõtmismetoodikast on täpsemalt artiklites [7], [8], [9]. WAVE moodulis rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset. Pideva tuule kiirustena kasutati tuulekiiruste 80% kvantiile (Tabel 1). Veetasemeks valiti lihtsustatult 0 meetrit, sest veetaseme muutus ei mõjuta oluliselt heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel. Tabel 1. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° 50%-line kvantiil, m/s 6 6 7 6 80%-line kvantiil, m/s 9 9 10 9 9 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel Joonis 5. Kalbådagrundi tuuled 1981–2018. Joonis 6. Mõõtejaamade asukohad [9]. 3.3. Mudeli seadistus Süvendamisel ja täitmisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE. Selles kasutati kaheastmelist skeemi. Esimese astmena arvutati lainetuse parameetrid Soome lahel suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm varieerus 500 ja 1500 m vahel). Teise astmena arvutati lainetust Narva lahes (võrk kattis 21  30 km suurust ala ja lahutusvõime oli 330 ja 1300 m vahel). Teise astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel. Tuul puhus mudelis pidevalt ühest suunast sama kiirusega. Mooduli WAVE teise astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis 5,0  4,1 km suurust ala ja lahutusvõime oli 175 ja 12 m vahel. Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria andmebaasist [10]. Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrkudele Delft3D sisseehitatud tarkvara abil. Simulatsioone teostati 36-tunnise ajavahemiku vältel alates 00:00 01.01.2020 kuni 06:00 02.01.2020. Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päeval ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 600 minutit. Estkonsult OÜ poolt koostatud tööprojekti alusel rajatakse kai akvatooriumipoolne sein terasest sulundseintest. Kai täitmisel kasutatakse mineraalset täidet – lõhatud paekivi, liiva või muud sarnast materjali. Sellest lähtuvalt kasutatakse kai täitmisel tekkiva heljumi modelleerimiseks peent liiva, mis väljutatakse mudelisse kõige kaugemas võimalikus punktis (Joonis 7). Tekkivat 10 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 20:00). Mudelis eeldati konservatiivselt, et maapoolne osa pole täidetud (see võib juhtuda teatud ehitustehnoloogiast tulenevalt). Kuna see ei mõjuta heljumi levikut avamere suunas, siis on see lubatud. Joonis 7. Süvendus- ning täiteala (piiritletud vastavalt punasega ja mustaga) Aseri sadama sügavuste kaardil. Pruuni jämeda joonega on tähistatud olemasolev veepiir. Kollase ringiga on tähistatud modelleerimises kasutatud setete allikad süvendamise ja täitmise analüüsimiseks. Süvendamisel tekkiva heljumi leviku analüüsimiseks kasutati OÜ REI Geotehnika töö andmeid. Süvenduskanali lõplikuks sügavuseks on projekteeritud 10 m. Seega tuleb välja kaevata nii liiva (maksimaalselt 1,5 m) kui ka tugevasti kleepuvat sinisavi. Saviosakesed on tunduvalt peenemad kui liivaterad ning võivad püsida veesambas kauem kui liiv. Kuna sinisavi on kleepuv ja kõva, siis saadakse süvendamisel merepõhjast kätte sinisavi tükid ning lenduvat materjali tekib vähe. Tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 20:00). Käesolevas töös on valitud konservatiivselt sadamast kõige kaugem punkt ning hinnatud lenduva materjali vooks 5 kg/s. See vastab kogusele 18 t/h. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis vastab saviosakese settimiskiirusele seisvas vees [11]. Samuti on eeldatud, et sadamaala ei ole veel ehitatud (täitetööd pole alanud enne süvendustöid). See eeldus on konservatiivse iseloomuga, sest see ei vähenda heljumi leviku ulatust ning on seetõttu lubatud. Kui täitetööd leiavad aset enne süvendustöid, siis on süvendamisel tekkiva heljumi leviala väiksem. 11 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel 3.4. Täitmisel ja süvendamisel tekkiva heljumi levik Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös [12] süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid. Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni kevadõitseng [13]. Suurimad heljumi väärtused Soome lahe avaosas esinevad juulis ja augustis, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks 3 g/m³. Tabel 2 esitab heljumi kontsentratsiooni leviku ligikaudset piiri allikast. Piiriks on võetud looduslik foon. Tabel 2. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus allikast 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° Liivaga täitmine 200 150 150 200 Süvendamine 700 700 700 800 Joonis 8. Heljumi levik 3 tundi pärast Joonis 9. Heljumi levik 3 tundi pärast täitmise kaadamise algust kagutuule kiiruse 10 m/s algust loode kiiruse 9 m/s korral. korral. 12 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel Joonis 10. Heljumi levik süvendamise lõpetamisel Joonis 11. Heljumi levik süvendamise (10 tundi pärast algust) loode kiiruse 9 m/s korral. lõpetamisel (10 tundi pärast algust) kirdetuule kiiruse 9 m/s korral. Tulemustest on näha, et sadama täitmine peenliivaga põhjustab lokaalset heljumi levikut. Lõhatud paekivi ja muu jämedama täite kasutamise tagajärjed on samas suurusjärgus. Täites võib olla muidugi ka peenemaid osakesi (näiteks savi või mölli), mis püsiks veesambas kauem, kuid selle hulk on ilmselt kogutäites suhteliselt väike. Modelleerimistes kasutatud suuremate tuulekiiruste korral on vee liikumine turbulentsem ning veesambasse võib olla merepõhjast haaratud rohkem peeneid osakesi, mis põhjustab loodusliku kontsentratsiooni tõusu. See pikendab peenmaterjali hõljumist vees, kuid ei ole setete transpordi mõistes kahjulik. Seega ei ole mõttekas rakendada täitmistöödele rannaprotsesside ja setete transpordi vaatenurgast piiranguid. Süvendamisel levib heljum kaugemale kui täitmisel liivaga, kuna süvendamisel lenduvad saviosakesed. Mõju on lokaalne, kuna savi on tugevasti kleepuv. Tuule suund mõjutab süvendamisel tekkiva heljumi liikumist vähe, kuna modelleeritud asukoht on üsna avamerel. Põhjakaarte tuulte korral liigub heljumi enam ranniku suunas, kuid lõunakaarte korral hajub rohkem avamerele. Et heljumi levik on piiratud, siis ole mõttekas rakendada süvendamistöödele rannaprotsesside ja setete transpordi vaatenurgast piiranguid. 13 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel 4. HELJUMI LEVIK KAADAMISALAL 4.1. Kaadamisala asukoht Planeeritav kaadamisala asub Aseri sadama lähedal Narva lahes (Joonis 12). Mandrist on selle ala lõunapoolseim tipp ligikaudu 7 km kaugusel ning selle sügavus on ligikaudu 31 m. Tabel 3 esitab ala nurgapunktide koordinaadid. Joonis 12. Kaadamisala (piiritletud punasega) Nutimere rakenduses Tabel 3. Kaadamisala nurgapunktide koordinaadid Jrk X Y 1 6601059,40 666224,85 2 6601088,43 667405,19 3 6602249,42 667395,51 4 6602239,74 666157,12 4.2. Mudel Delft3D seadistus Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE. Selles kasutati kaheastmelist skeemi. Esimese astmena arvutati lainetuse parameetrid Soome lahel suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm 14 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel varieerus 500 ja 1500 m vahel). Teise astmena arvutati lainetust Narva lahes (võrk kattis 21  29 km suurust ala ja lahutusvõime oli 330 ja 1300 m vahel). Teise astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel. Mooduli WAVE teise astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis 7,0  4,8 km suurust ala ja lahutusvõime oli 50 ja 25 m vahel. Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria andmebaasist [10]. Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrkudele Delft3D sisseehitatud tarkvara abil. Simulatsioone teostati 24-tunnise ajavahemiku vältel 01.01.2020. Arvutusi ei seotud hüdro- loogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päeval ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 600 minutit. Süvendamisel tekkiva heljumi leviku analüüsimiseks kasutati OÜ REI Geotehnika töö andmeid. Kuna süvendusala lõikesse jäävad erinevad pinnaste kihid, siis valiti modelleeritavaks heljumiks peened mittekleepuvad saviosakesed, mis annavad arvutustes üldiselt kõige suurema leviala. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis vastab saviosakese settimiskiirusele seisvas vees [11]. 4.3. Kaadamisel tekkiva heljumi levik Kaadamisasukohas tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 11:00). Allika võimsuseks valiti 50 kg/s, mis on 3 t/minutis ehk 180 t. Selliselt on modelleeritud setete puistamist tunni jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta lõpptulemust, kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Modelleeerimisel on valitud puistamine keset ala. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis. Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel 4 kajastab tulemusi ning Joonis 13 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala gabariitidega (1100  1200 m), siis võib öelda, et merre kaadatavast materjalist ei liigu heljumina üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal, siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 300 m. Hoidmaks ära kaadatava materjali levikut kaadamisalast välja, ei tohi materjali kaadata, kui põhjakaarte tuulte kiirus on üle 6 m/s. Lõunakaarte tuulte puhul võib lubada kaadamist kuni 10 m/s tuulte kiiruste korral. 15 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel Joonis 13. Heljumi levik 3 tundi pärast Joonis 14. Heljumi levik 3 tundi pärast kaadamise algust kirdetuule kiiruse 10 m/s kaadamise algust kirdetuule kiiruse 6 m/s korral. korral. Punasega on tähistatud kaadamisala Punasega on tähistatud kaadamisala piirid. piirid. Tabel 4. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist 0–90° 90–180° 180–270° 270–360° Kaugus, m 700 700 700 700 16 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli anda eksperthinnang rannaprotsessidele ning modelleerida heljumi kontsentratsiooni ja levikut Aseri sadama ehituse, süvendamise ja kaadamise käigus. Lähteinfoks oli OÜ Aavo ja Riina Raig Projekt töö nr ASE181 ning OÜ REI Geotehnika aruanne ehitusgeoloogia uuringu kohta. Kaadamiskoha koordinaadid pakkus välja tellija. Lähteandmed olid tööks piisavad. Aseri sadama lähistel on rannaprotsessid stabiliseerunud ning liikuvate peenete setete hulk on väheldane. Varasemalt rajatud olemasolev maismaaosa on looduslikuks tõkkeks läänest itta suunduvate setete teel. Arendatava sadama asukohast vahetult idas ei ole märgata setete defitsiiti. Arendatav sadam ei mõjuta negatiivselt välja kujunenud rannaprotsesse. Merepõhjast oleva väheldase liiva koguse tõttu ei ole ette näha olemasolevate materjalide põhjal sagedasi kordussüvendustöid. Arendatav sadam ei mõjuta olemasolevaid avamere hoovuseid. Olemasolevatest lähteandmetest ei selgu, milliseid veetasemete ja lainetuse parameetreid on kasutatud sadama rajatiste projekteerimisel. Ülo Suursaare järgi [14] on pikaajaliste mõõtmiste põhjal Letipeal keskmine Hs (oluline lainekõrgus) 0,5 m. Maksimaalne mõõdetud Hs on olnud 3,7 m, kuid modelleerimise järgi võib samas kohas Hs ulatuda 5 meetrini. Kõrged lained võivad tekkida põhjakaarte tuulte korral, kus tuulte jooksumaa (fetch) on kuni 100 km. Ekspert soovitab teostada edasise projekteerimise käigus modelleerimisel põhineva laine- ja veetasemete uuringu, mis võimaldaks optimeerida konstruktsioone ning arvestada välja, millise sageduse on sadamas olud, mis teevad võimatuks sadama opereerimise (laevade lastimise ja lossimise). Viimane oleks oluline sisend sadama maksumusanalüüsi teostamisel. See soovitus pole seotud keskkonnamõju hindamisega ega mõjuta selle tulemusi. Heljumi kontsentratsiooni ja levikut modelleeriti programmiga Delft3D. Tuule andmetena kasutati käesolevas töös Kalbådagrundil aastail 1981–2018 mõõdetud tuuleandmeid, mille põhjal arvutati simulatsioonides kasutatud kiiruste kvantiilid, ning setete infona OÜ REI Geotehnika töö infot. Tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks. Heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks valiti 3 g/m³. Liivaga täitmisel ulatus kontsentratsiooni piir allikast kuni 200 meetrini. Savipinnase süvendamisel oli sama näitaja 700 meetrit. Mõlema puhul on heljumi levik piiratud ning piirangute rakendamine rannaprotsesside ja setete transpordi vaatenurgast pole vajalik. Kaadamisel levib heljumi kõrgem kontsentratsioon kaadamispunktist ligikaudu 700 m kaugusel. Süvendatud materjali ei tohi kaadata, kui põhjakaarte tuulte kiirus on üle 6 m/s. Lõunakaarte tuulte puhul võib lubada kaadamist kuni 10 m/s tuulte kiiruste korral. 17 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel KASUTATUD KIRJANDUS [1] K. Orviku, Rannad ja rannikud, Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018. [2] A. Vuopio, The Baltic Sea, Amsterdam: Elsevier Oceanography, 1981. O. Andrejev, K. Myrberg, P. Alenius ja P. Lundberg, „Mean circulation and water exchange [3] in the Gulf of Finland – a study based on three-dimensional modelling,“ Boreal Environmental Research, kd. 9, nr 1, p. 1–16, 2004. [4] T. Soomere, K. Myberg, M. Leppäranta ja A. Nekrasov, „The progress in knowledge of physical oceanography of the Gulf of Finland: a review for 1997-2007,“ Pceampöpgoa, kd. 50, nr 3, p. 287–362, 2008. [5] Ü. Suursaar, „Waves, currents and sea level variations along the Letipea – Sillamäe coastal section of the southern Gulf of Finland,“ Oceanologia, kd. 52, nr 3, p. 391–416, 2010. [6] Ü. Suursaar, „Locally calibrated wave hindcasts in the Estonian coastal sea in 1966–2011,“ Estonian Journal of Earth Sciences, kd. 62, nr 1, p. 42–56, 2013. [7] J. Launiainen ja J. Saarinen, „Examples of comparison of wind and air-sea interaction characteristics on the open sea and in the coastal areas of the Gulf of Finland,“ Geophysica, nr 19, p. 33–46, 1982. [8] J. Launiainen ja T. Laurila, „Marine wind characteristics in the northern Baltic Sea,“ Finnish Marine Research, nr 250, p. 52–86, 1984. [9] T. Soomere ja S. Keevallik, „Directional and extreme wind properties in the Gulf of Finland,“ Proceedings of Estonian Academy of Sciences, Engineering, kd. 9, nr 2, p. 73–90, 2003. [10] Baltic Sea Hydrographic Commision, Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3., 2013. [Võrgumaterjal]. Available: http://data.bshc.pro/. [Kasutatud 29. 04. 2016]. [11] R. G. Dean ja R. A. Dalrymple, Coastal Processes with Engineering Applications, Cambridge University Press, 2002. [12] L. Raag, „Magistritöö: Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire andmetest,“ Tallinna Tehnikaülikool, 2014. [13] B. Schneider, S. Kaitala ja P. Maunula, „Identification and quantification of plankton bloom events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship,“ Journal of Marine Systems, nr 59, p. 238–248, 2006. [14] Ü. Suursaar, „Waves, currents and sea level variations along the Letipea – Sillamäe coastal 18 OÜ Lainemudel Töö nr 2014. Rannaprotsessid ja heljumi levik Aseri sadama ehitusel section of the southern Gulf of Finland,“ Oceanologia, kd. 52, nr 3, pp. 391-416, 2010. 19  Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha põhjataimestiku, -loomastiku ja elupaikade inventuur Aruande versioon 2, 23. oktoober 2020 Tellija: Skepast&Puhkim OÜ Leping: 21.04.2020 Vastutav täitja: Georg Martin, PhD, juhtivteadur Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 2. MATERJAL JA METOODIKA ............................................................................................ 4 2.1. Uuringuala .................................................................................................................. 4 2.2. Välitööd proovipunktides ............................................................................................. 4 2.3. Sonariandmete kogumine ja töötlemine ning kaartide loomise meetodid .................... 6 3. VÄLIUURINGUTE TULEMUSED......................................................................................10 3.1. Sonariandmed ...........................................................................................................10 3.2. Merepõhja substraat ja elustik....................................................................................11 KIRJANDUS .........................................................................................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud Aseri sadama kaadamisala uue asukoha KMH uuringute raames. Töö teostamiseks edastatai töörühmale ala koordinaadid ning taustamaterjalina ka ala heljumi leviku modelleerimise aruande mustand mille järgi ei toimu kaadamisalalt sette levikut madalasse rannikumerre ja seega puudub vajadus hinnata kaadamisala mõju rannikulähedal asuvatele merepõhja elupaikadele. Töö viidi läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töötajate poolt: Georg Martin – aruande koostamine; Kristjan Herkül – andmeanalüüs, aruande koostamine; Teemar Püss – sonariandmete kogumine; Kaire Kaljurand, Martin Teeveer – merepõhja proovide kogumise välitööd; Tiia Möller – videoproovide analüüs; Vanessa-Lotta Mäsak, Katerin Martin, Keili Saava, Nataliia Yarmola – biomassiproovide analüüs; Greta Reisalu, Trude Taevere – andmesisestus. 3 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Uuringuala Uuringuala asus Soome lahes Aseri sadamakohast ligikaudu 8 km kaugusel (joonis 2.2.1). Uuringualaks oli polügoon, mis moodustati tellija poolt antud polügoonist (neli nurgakoordinaati) ja sellele juurde liidetud 50 m puhvrist (joonis 2.2.1). Uuringuala põhja- lõunasuunaline ja ida-läänesuunaline ulatus oli ligikaudu 1,3 km ja pindala 1,4 km2. Veeteede Ameti andmetel on mere sügavus uuringupiirkonnas ligikaudu vahemikus 23 kuni 35 m. 2.2. Välitööd proovipunktides Andmed põhjasubstraadi ja põhjaelustiku parameetrite kirjeldamiseks koguti 26. juunil 2020. a. Merepõhja substraaditüüpide ning põhjataimestiku ja –loomastiku katvuse hindamiseks kasutati allveevideosüsteemi (nn drop-kaamera), mis koosneb veealusest videokaamerast ning paadis olevast salvestusseadmest ja ekraanist. Igas proovipunktis salvestatud videolõigud analüüsiti hiljem visuaalselt arvutimonitorilt vaadatuna. Videopildilt hinnati põhjataimestiku üldkatvus, põhjataimestiku ja –loomastiku liikide/rühmade katvused ja põhjasubstraadi tüüpide katvused protsentuaalselt. Katvushinnangute puhul tuleb silmas pidada, et tuvastada on võimalik ainult suuremõõtmelisi taimi ja loomi ja seetõttu on võimalik kirjeldada eelkõige koosluse dominantliike. Biomassiproovid koguti Ekman-tüüpi põhjaammutajatega (proovivõtu pindala 0,023 m2). Põhjaammutajaga koguti proovid ühes korduses ehk üks proov proovipunkti kohta. Kogutud proovid pesti merel nailonsõeltel, mille võrgusilma diameeter on 0,25 mm, et eemaldada peenliiv ja muda. Välitöödel pakiti proovid kilekottidesse, varustati etikettidega ning säilitati -20°C juures kuni nende laboratoorse analüüsini. Proovipunkti külastamisel merel märgiti väliprotokolli punkti geograafilised koordinaadid. Kuna proovipunktis viibimisel esineb peaaegu alati teatud määral triivi, siis videosalvestuse ajal märgiti üles nii videosalvestuse algus- kui lõpukoordinaadid kasutades Garmin GPSmap 62s seadet. Täiendavalt salvestati triivi trajektoor kõrgema täpsusastmega GNSS-seadmega Trimble R1, et saada täpsem georefereerimine (viga < 1 m) sonariandmetega ühildamiseks. 4 Videoproovid koguti 35 proovipunktis ja biomassiproovid 15 proovipunktist (joonis 2.2.1). Videoseadme tehnilise probleemi tõttu ei olnud hiljem võimalik analüüsida kahte videot ja katvusandmed saadi seetõttu kokku 33 proovipunktist. Biomassiproovide analüüs toimus TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna akrediteeritud laboris (Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus L1791) vastavalt kvaliteedisüsteemi juhenditele. Analüüsi meetodid on kooskõlas HELCOM-i soovitustega (HELCOM 2015). Laboris proovid sulatati ja eristati kõik põhjaelustiku organismid liigiti või madalaima võimaliku taksonoomilise tasemeni kasutades vajadusel mikroskoope ja erinevaid määrajaid. Kirpvähkide Gammarus noorjärgud (kehapikkus < 5 mm) määrati perekonna, surusääsklaste vastsed (Chironomidae) sugukonna, väheharjasussid (Oligochaeta) alamklassi ja karpvähid (Ostracoda) klassi tasemeni. Ülejäänud taksonid määrati liigini. Iga loomaliigi biomass kuivkaaluna määrati pärast kuivatamist vähemalt 48 h 60 °C juures ja iga taimeliigi biomass kuivkaaluna pärast vähemalt kahenädalast kuivatamist 60 °C juures. Põhjaelustiku liikide biomass kuivkaalus arvutati ümber 1 m2 kohta. Kõik katvus- ja biomassiandmed sisestati TÜ Eesti Mereinstituudi põhjaelustiku andmebaasi. Joonis 2.2.1. Uuringuala ja proovipunktide paiknemine. 1 http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L179.pdf 5 2.3. Sonariandmete kogumine ja töötlemine ning kaartide loomise meetodid Sonariandmed Välitööd mitmekiirelise sonariga Reson SeaBat 7101-Flow viidi läbi 8. juunil 2020. a. Sonar on paigaldatud TÜ Eesti Mereinstituudi uurimislaevale AluDevil 33 (joonis 2.3.1). Sonariga skaneeriti uuringuala 100% katvusega. Joonis 2.3.1. TÜ Eesti Mereinstituudi uurimislaev AluDevil 33. Vööris sonari Reson SeaBat 7101-Flow pea transpordiasendis. Sonariga kogutud andmete esmane töötlemine, sealhulgas sügavusmudeli ja tagasihajumise mudeli loomine, toimusid tarkvaras Reson PDS2000. Toorandmetest sügavusmudeli loomisel kasutati CUBE (Combined Uncertainty and Bathymetric Estimator) meetodit (Calder & Mayer 2003). Tagasihajumise radiomeetriline parandamine (väljundvõimsusest, võimendustegurist, impulsi pikkusest, sügavusest, kiire langemisnurgast jm teguritest tingitud erinevuste kompenseerimine) ja mosaiikimine viidi läbi PDS2000 lisamooduli Backscatter Processing abil, milles rakendatakse Geocoder algoritme (Fonseca & Calder 2005). Valminud sügavuse ja tagasihajumise andmestikud viidi geoinfosüsteemi ArcGIS. 6 Sonari tööpõhimõte seisneb aja mõõtmises helilaine väljumisest kuni veekogu põhjalt tagasi peegeldunud laine registreerimiseni sonaris, mille kaudu arvutatakse vahemaa ehk sügavus. Vahemaa arvutamise eelduseks on heli levimise kiiruse andmed, mida salvestatakse eraldi sensoritega. Lisaks heli tagasipeegeldumise ajale salvestab sonar ka peegelduse tugevuse. Seega on sonariga võimalik koguda kahte tüüpi andmeid – sügavus ja tagasipeegeldunud akustilise signaali intensiivsus (edaspidi „tagasihajumine“). Sügavus on merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamisel kõige olulisem keskkonnamuutuja kahel põhjusel: 1) kõikide taimeliikide ja paljude loomaliikide levik on seotud sügavusega, 2) sügavusandmetest on võimalik arvutada merepõhja nõlvakaldeid ja konarlikkust, mis peegeldavad merepõhja substraadi omadusi ja läbi selle elustiku ja elupaikade levikut. Tagasihajumine võimaldab hinnata merepõhja omadusi, sest helilaine sumbumine ja peegelduse tugevus sõltub substraadi materjalist ja pinna struktuurist. Tagasihajumine on tugevam kõvalt substraadilt (nt. paeplaat) ja nõrgem pehmelt substraadilt (nt. muda). Detailsema ülevaate sonari kasutamisest merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamisel annab Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti „Sonarisüsteemi rakendamise metoodika loomine merepõhja elupaikade ja füüsikaliste omaduste kaardistamiseks“ käigus valminud aruanne (TÜ Eesti Mereinstituut 2014a). Kaartide loomine Detailseid teadmisi merepõhja substraadi ja elustiku kohta on võimalik koguda ainult nendest punktidest, mida on merel külastatud ja kus on teostatud vaatlused ja/või proovide kogumine allveevideo, põhjaammuti või sukelduja abil. Sonari abil (vt eelmine lõik) on võimalik saada kaudset infot ka selle merepõhja ala kohta, kus ei ole teostatud otseseid kohtvaatluseid. Selleks, et sonariandmetest luua merepõhja substraadi ja elustiku andmeid, kasutatakse matemaatilist modelleerimist. Liikide (või ka substraaditüüpide, elupaikade) leviku ennustav modelleerimine kujutab endast matemaatilist protseduuri, kus leitakse seosed liikide esinemise (või katvuse, biomassi) ja sõltumatute keskkonnamuutujate vahel ning nende seoste abil ennustatakse liikide levikut piirkondades, kust puuduvad vaatlused liikide kohta. Sõltumatuteks muutujateks kutsutakse mudelis muutujaid, mille väärtus mudelis ei sõltu ühestki teisest muutujast. Käesolevas töös olid sõltumatuteks muutujateks sonaripõhised andmed (sügavus, tagasihajumine) ja geograafilised koordinaadid. Modelleerimismeetoditena kasutati järgmist kahte mudelitüüpi. Üldistatud aditiivsed mudelid (GAM, generalized additive models) on mitteparameetriline meetod, mis võimaldab erineva kujuga seoste mittelineaarset modelleerimist 7 silumisfunktsiooni abil (Wood 2011). Silumisfunktsiooni arvutamine toimus üldistatud ristvalideerimise meetodil (generalized cross-validation). Mudeli ülesobitamise (overfitting) vältimiseks piirati vajadusel sõltumatute muutujate silumisfunktsiooni vabadusastmete arv maksimaalselt neljale. Juhumets (RF, random forest) on ansamblimeetod, mille puhul luuakse suur hulk otsuste puid kasutades iga puu loomisel tagasipanekuga juhuvalimit (bootstrap) tunnustest ja vaatlustest (Remm et al 2012). Seejärel kombineeritakse lõpptulemuseks parima ennustusvõimega otsuste puud. Ennustamisel saadakse lõplik ennustatava muutuja väärtus üksikute puude tulemuste keskmistamisel, kui tegemist on pideva tunnusega või hääletamise teel, kui tegemist on faktortunnusega. Kirjanduse andmeil saavutatakse stabiilseid tulemusi vähemalt 500 puuga (Liaw & Wiener 2002). Mudelarvutused viidi läbi vabavaralises statistikatarkvaras R 4.0.2 (R Core Team 2020). GAM meetodi jaoks kasutati R-i paketti mgcv (Wood 2019) ja RF jaoks paketti randomForest (Liaw & Wiener 2002, Breiman et al 2018). Nii GAM kui RF mudelite puhul katsetati erinevate sisendandmete ja GAM puhul ka mudeli vabadusastmetega mudelite versioone. Lõplik valik erinevate mudelitüüpide ja versioonide osas teostati eksperthinnanguna, mille käigus hinnati mudelennustuste kokkulangevust proovipunktide andmetega ja üldiste ruumimustrite ökoloogilist relevantsust. Kuna visuaalse eksperthinnangu alusel andis paremaid tulemusi GAM, siis kasutati aruandes toodud kaardikihtide modelleerimiseks seda meetodit. Matemaatiliste mudelite ja mudelennustuste tootmiseks loodi treeningandmestik ja ennustusandmestik. Geoinfosüsteemis loodi kogu uuringuala kattev 5 m ruudustik (n = 67016) ja igas ruudus arvutati sügavuse, tagasihajumise ja nõlvakalde keskmine ja standardhälve. Igale ruudule arvutati ka selle keskpunkti geograafilised koordinaadid Eesti riiklikus koordinaatsüsteemis ja need andmed kokku moodustasid ennustusandmestiku. Iga merel külastatud proovipunkti ümbrusest valiti üheksa lähimat ruutu, mille andmed liideti merepõhja substraadi ja elustiku andmete külge – see andmestik moodustas treeningandmestiku matemaatiliste mudelite loomiseks. Kasutades treeningandmestiku põhjal loodud mudeleid arvutati iga ennustusandmestiku punkti jaoks substraadi ja elusiku muutujate väärtused, millest omakorda loodi rasterkihid ruudu suurusega 5 m. Kuna uuringuala osutus merepõhja substraadi ja elustiku poolest väga homogeenseks (vt peatükk 3), siis piirdus modelleerimise vajadus ainult põhjaloomastiku liigirikkuse ja nelja enamlevinud loomaliigi (esinemissagedus ≥ 50%) kihtidega. 8 Viimase viie aasta jooksul on Eestis läbiviidud merepõhjaelupaikade kaardistamise töödes kasutatud loodusdirektiivi (Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora) elupaigatüüpide määratlemisel 2014. aastal loodud merepõhja elupaikade definitsioonide tõlgendamise juhendit (TÜ Eesti Mereinstituut 2014b). Ka käesolevas töös on lähtutud selles juhendis toodud kriteeriumitest. Käesoleva uuringu tulemustel selgus, et uuringualal ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe (vt peatükk 3). 9 3. VÄLIUURINGUTE TULEMUSED 3.1. Sonariandmed Uuringuala sügavus varieerus vahemikus 22,6 kuni 35,9 m (joonis 3.1.1). Saadud sügavusmudelist nähtub, et uuringuala põhi kerkib liikudes põhja poolt lõuna poole (joonis 3.1.1). Sonariga mõõdetud helilaine tagasihajumise andetest nähtub, et valdavalt on oodatav võrdlemisi homogeenne põhjasubstraat kuid väikesel alal uuringuala idaosas võib olla tegemist mõnevõrra kõvema substraadiga ning sügavamates kohtades ja nõgudes on oodatav pehmem põhjasubstraat (joonis 3.1.2). Joonis 3.1.1. Sonariga mõõdistatud sügavus. 10 Joonis 3.1.2. Sonariga mõõdistatud helilaine tagasihajumine. Näidatud on proovipunktid, kus esines kive. 3.2. Merepõhja substraat ja elustik Põhjasubstraat Videovaatlused ja põhjaammutiga kogutud proovid näitasid, et kogu uuringualal oli põhjasubstraadiks peenliivaga mudane savi. Keskmine sette koosseis oli järgmine: • videovaatluste põhjal: savi 85%, peen- ja keskmine liiv 12%, muda 2,7%, kõdu 1%, kivid < 1%; • põhjaammuti proovide põhjal: savi 69%, peen- ja keskmine liiv 14%, muda 12%, kõdu 4%. Põhjasubstraadi koosseis varieerus uuringuala piires vähe. HELCOMi Läänemere elupaikade klassifikatsiooni HUB (HELCOM 2013) tase 3 järgi oli kõikides proovipunktides põhjasubstraaditüübiks mudane sete (muddy sediment). Kuna kogu ala merepõhi asub 11 afootilises vööndis, siis on tegemist elupaigaga AB.H Mudane sete afootilises vööndis (Aphotic muddy sediment). Sonari tagasihajumise kihis nähtav kõrgema intensiivsusega ala (joonis 3.1.2) oli seotud kivide esinemisega põhjasubstraadis: kive leidus kolmes proovipunktis, mille asukohad langesid kokku kõrge tagasihajumisega (joonis 3.1.2). Kuna kivide katvus nendes punktides oli väga madal (1–2%), siis põhjasubstraadi ja elupaikade klassifikatsiooni tulemusi see ei mõjuta. Põhjaelustik Videovaatlustes tuvastati kinnitunud põhjaelustikku ainult nendes kolmes proovipunktis, kus esines kive (vt joonis 3.1.2). Tegemist oli tavalise tõruvähi (Amphibalanus improvisus) ja hüdraloomadega (Cordylophora caspia), mille katvus jäi 1% piiresse. Väga levinud oli piirkonnas merikilk (Saduria entomon) (tabel 3.2.1). Kuna merikilk on väga liikuv vähiline, siis tema puhul katvust ei hinnata vaid protokollitakse ainult esinemine. Videovaatlustes põhjataimestikku ei tuvastatud, sest piirkond on liiga sügav taimestiku kasvuks. Tabel 3.2.1. Põhjaloomastiku taksonite esinemine ja sügavusvahemikud videoproovides. takson esinemine (%) sügavus, miinimum (m) sügavus, maksimum (m) Amphibalanus 9,1 25,7 27,1 improvisus Cordylophora caspia 6,1 25,7 26,8 Saduria entomon 66,7 25,7 36 Põhjaammutiga kogutud biomassiproovides tuvastati nii põhjaloomastikku kui –taimestikku, aga tuvastatud taimestiku näol oli tegemist madalamatelt aladelt uuringualale veega kantud väikeste lahtiste taimefragmentidega mitte kohapeal kasvanud taimedega. Põhjaloomastiku liikide arv varieerus proovides ühe ja seitsme vahel. Liigirikkam oli uuringuala madalam lõunaosa (joonis 3.2.1). Põhjaloomastiku liikide arv vähenes sügavuse suurenedes (joonis 3.2.2) ja kõige sügavamas punktis (36 m) esines ainult üks liik (virgiinia keeritsuss), kes talub ajutist väga madalat hapniku sisaldust. 12 Joonis 3.2.1. Põhjaammutajaga kogutud proovides tuvastatud põhjaloomastiku taksonite arv. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. Joonis 3.2.2. Põhjaloomastiku taksonite arv sügavusgradiendil põhjaammutajaga kogutud biomassiproovide alusel. Joon näitab LOESS-regressiooni joont ja varjutatud ala regressiooni standardviga. 13 Kokku leiti biomassiproovidest 11 erinevat põhjaloomastiku taksonit (tabel 3.2.2). Esinemissageduse põhjal saab välja tuua kolm enamlevinud liiki, mida kõiki esines üle 85% proovides: tavaline harjaslabalane (Monoporeia affinis), võõrliigist virgiinia korgitsuss (Marenzelleria neglecta) ja balti lamekarp (Limecola balthica) (joonised 3.2.3 kuni 3.2.5). Ligikaudu pooltes proovides esines ka harilik silinderkäslane (Halicryptus spinulosus) (joonis 3.2.6). Biomassidominent oli balti lamekarp. Kuna biomassiproovide arv oli väike, siis ei modelleeritud nende liikide biomassilevikut, mille esinemissagedus oli alla 50%, sest mudelile ei oleks olnud piisavalt isendandmeid. Kõikide liikide levik on näidatud punktikaardina joonisel 3.2.7. Tabel 3.2.2. Põhjaloomastiku taksonite esinemine, sügavuslevik, biomassi keskmised ja maksimumväärtused biomassiproovide põhjal. Keskmine biomass on arvutatud ainult nende proovide põhjal, milles vastav takson esines. takson esinemine sügavus, sügavus, biomass, biomass, (%) miinimum maksimum keskmine maksimum (m) (m) (g/m2) (g/m2) Corophium 26,7 23,5 30,5 0,0366 0,086 volutator Halicryptus 53,3 27,3 33,4 0,065 0,129 spinulosus Limecola balthica 86,7 23,5 33,9 18,3147 49,8241 Marenzelleria 93,3 23,5 36 0,1167 0,2838 neglecta Monoporeia 93,3 23,5 33,9 0,5314 0,6386 affinis Oligochaeta 40 23,5 32,5 0,0401 0,0903 Ostracoda 40 23,5 33,4 0,0136 0,0387 Peringia ulvae 6,7 23,5 23,5 0,0903 0,0903 Potamopyrgus 6,7 28,6 28,6 0,1075 0,1075 antipodarum Pygospio elegans 6,7 33,2 33,2 0,0215 0,0215 Saduria entomon 6,7 33,9 33,9 1,462 1,462 14 Joonis 3.2.3. Balti lamekarbi (Limecola balthica) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. 15 Joonis 3.2.4. Tavalise harjaslabalase (Monoporeia affinis) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. 16 Joonis 3.2.5. Virgiinia korgitsussi (Marenzelleria neglecta) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. 17 Joonis 3.2.6. Hariliku silinderkärslase (Halicryptus spinulosus) biomass uuringualal. Rasterpind on saadud modelleerimise tulemusel. Numbrid näitavad väärtusi proovipunktides. 18 Joonis 3.2.7. Videoproovides ja biomassiproovides tuvastatud põhjaloomastiku taksonite esinemine proovipunktides. Põhjaelupaigad Lähtudes EL loodusdirektiivi elupaigatüüpide tõlgendamise juhendist (TÜ Eesti Mereinstituut 2014b), selgus väliuuringute tulemusel, et uuringuala ei esine loodusdirektiivi elupaigatüüpe: 19  • kuna uuringualal puudub kõva põhjasubstraat (lävendiks kõva substraadi katvus > 50%), siis ei ole võimalik karide (1170) elupaigatüübi esinemine; • kuna uuringualal ei esinenud liiva domineerimisega (liiva osakaal > 50%) alasid ja kogu uuringuala merepõhi asub suure sügavuse tõttu afootilises alas, siis ei ole võimalik liivamadalate (1110) esinemine; • ülejäänud merelised elupaigatüübid (1130, 1140, 1150, 1160) on seotud rannajoonega ja nende esinemine uuringualal ei ole võimalik. Mõju põhjaelustikule ja elupaikadele ja seirevajadused Kirjeldatud piirkonnas (kavandatud kaadamisala) ei esine väärtuslikke merepõhja elupaikasid seega kavandatud tegevus ei mõjuta väärtuslike elupaikade levikut ega seisundit. Merepõhja elustik on esindatud laialtlevinud liikidega, mis on väga iseloomulikud selle sügavusvahemiku pehmetele põhjadele Soome lahe keskosas. Kavandatud tegevus avaldab lokaalset mõju põhjaelustikule põhjustades kaadamispiirkonnas kohaliku põhjaelustiku hukkumise kaadatava materjaliga matmise kaudu. Samas taastub põhjaelustik ligi ühe vegetatsiooni perioodi jooksul kui kaadatav materjal ei muuda olemuslikult merepõhja iseloomu. Käesoleva plaani kohaselt on kaadatavaks materjaliks liiv ja savi, mis ei muuda oluliselt merepõhja substraadi iseloomu. Kui kaadamise käigus muutub merepõhja substraat (kaadatakse kõvemat materjali) on oodatud mõju suurem – tekib võimalus selliste liikide piirkonda levikuks, mida varasemalt seal polnud. See võib kaasa tuua aga ka olulise negatiivse mõju näiteks võõrliikide leviku näol (uuritav merepiirkond on võõrliikide leviku suhtes üks probleemsemaid Eesti merealal). Seiresoovitused: Hindamaks reaalset merepõhjakoosluste seisundit oleks otstarbekas seada sisse seirenõue kaadamisalal ja selle vahetus läheduses kaadamisele järgneva hooaja jooksul (3 jaama kaadamisalal ja 6 jaama kuni 1 km kaugusel kaadamisalast sarnases sügavusvahemikus, proovivõtt soovitavalt juuli-augusti jooksul). Sellise seire tulemused dokumenteerivad kaadamisala kasutamise mõju merepõhja kooslustele – on võimalik jälgida muutusi merepõhja elustikus, mis on seotud kaadamisala 20 kasutusega ja oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel annab selline info võimaluse rakendada täiendavaid piiranguid ja meetmeid. 21 KIRJANDUS Breiman L, Cutler A, Liaw A, Wiener M (2018) randomForest: Breiman and Cutler's random forests for classification and regression. R package version 4.6-14. http://cran.r- project.org/web/packages/randomForest/ Calder BR, Mayer LA (2003) Automatic processing of high-rate, high-density multibeam echosounder data. Geochemistry, Geophysics, Geosystems. 4 (6), 1-22. Fonseca L, Calder B (2005) Geocoder: An efficient backscatter map constructor. Proceedings of the U.S. Hydrographic Conference 2005, San Diego. HELCOM (2013) HELCOM HUB – Technical Report on the HELCOM Underwater Biotope and habitat classifi cation. Balt. Sea Environ. Proc. No. 139. HELCOM (2015) Manual for Marine Monitoring in the COMBINE Programme of HELCOM. https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring- guidelines/combine-manual/ Liaw A, Wiener M (2002) Classification and Regression by randomForest. R News 2(3):18– 22. R Core Team (2020) R: A language and environment for statistical computing. R Foundation for Statistical Computing, Vienna, Austria. https://www.R-project.org/ Remm K, Remm J, Kaasik A (2012) Ruumiliste loodusandmete statistiline analüüs. Õpik- käsiraamat. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu. TÜ Eesti Mereinstituut (2014a) Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti nr 3125 „Sonarisüsteemi rakendamise metoodika loomine merepõhja elupaikade ja füüsikaliste omaduste kaardistamiseks“ aruanne/juhendmaterjal. TÜ Eesti Mereinstituut (2014b) Merepõhja elupaikade definitsioonide tõlgendamise juhend. Teostatud KIK projekti „Eesti merealade planeerimiseks loodus-kaitselise teabe koondamine, sh. territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine“ raames. Wood SN (2011) Fast stable restricted maximum likelihood and marginal likelihood estimation of semiparametric generalized linear models. Journal of the Royal Statistical Society (B) 73(1):3-36. Wood S (2019) mgcv: Mixed GAM Computation Vehicle with automatic smoothness estimation. R package version 1.8-31. http://cran.r-project.org/web/packages/mgcv 22  Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Aseri sadama veeloa taotluse KMH-s määratud kaadamiskoha mõju piirkonna veekvaliteedile, kalandusele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkidele Aruande versioon 2, 23. oktoober 2020 Tellija: Skepast&Puhkim OÜ Leping: 21.04.2020 Vastutav täitja: Georg Martin, PhD, juhtivteadur Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 2. VEEKVALITEET ................................................................................................................ 4 3. KALASTIK ......................................................................................................................... 8 4. MÕJU IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA EESMÄRKIDE TÄITMISELE. ....12 5. Kokkuvõte mõjude kohta ja seirevajadused ......................................................................13 Kasutatud kirjandus ..............................................................................................................14 2 1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud Aseri sadama kaadamisala uue asukoha KMH uuringute raames. Töö teostamiseks edastati töörühmale ala koordinaadid ning taustamaterjalina ka ala heljumi leviku modelleerimise aruande mustand mille järgi ei toimu kaadamisalalt sette levikut madalasse rannikumerre ja seega puudub vajadus hinnata kaadamisala mõju rannikulähedal asuvatele merepõhja elupaikadele. Töö viidi läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töötajate poolt: Georg Martin, PhD – vee kvaliteet, mõju vesikonna eesmärkide saavutamisele; Redik Eshbaum, MSc – kalandus; Kai Martin, MSc – aruande redigeerimine ja vormistus 3 2. VEEKVALITEET Planeeritav kaadamisala asub Narva lahe piirkonnas mis on mõjutatud nii Soome lahe keskosa veemasside kui Narva jõe suudmealast. Selle merepiirkonna veekvaliteeti iseloomustab üsna kõikuvad erinevate parameetrite väärtused. Kõikumine on nii aasta sees kui aastate vahel. Näiteks erineb temperatuurireshiim aastate vahel väga oluliselt (joonis 2.1.). Joonis 2.1. Merevee temperatuuri ööpäeva keskmiste väärtuste muutused suvisel perioodil (2015–2019) Narva-Kunda lahes 5 m sügavusel rannikumeres (TÜ EMI ja TTÜ MSI, 2020). Sama saab öelda merepõhja valgustingimuste kohta (joonis 2.2.). Seega on keskkonnatingimused selles merepiirkonnas äärmiselt varieeruvad ja sõltuvad paljudest looduslikest teguritest. Vee parameetrite ruumilist varieeruvust saab iseloomustada Eesti riiklku keskkonnaseire mõõtmijaamadest saadud tulemuste põhjal. Piirkonnas asuvad seirejaamad 12c, 15, 38 ja N8 (joonis 2.3.). Nendes jaamades mõõdetud pindmise veekihi temperatuuri ja soolsuse väärtuste varieeruvust saab illustreerida 2018 aasta seiremõõtmiste põhjal (joonis 2.4). On näha, et pindmise veekihi temperatuur ja soolsus võib oluliselt erineda ka samal ajal tehtud mõõtmiste ajal. Veekvaliteedi oluliselt iseloomustavateks parameetriteks on toitainete kontsentratsioon. Narva lahe piirkond on üks Eesti rannkumeres enam eutrofeerunud merepiirkond. Eutrofeerumist põhjustavad siin nii kohalikud (Narva jõe ja kirde-Eesti tööstuspiirkonnast pärit sissevool) kui Soome lahe üldine eutrofeerumise tase. Seireandmete põhjal on ka toitainete kontsentratsioonid jaotunud ruumliselt väga ebaühtlaselt, reeglina on kõrgemad kontsentratsioonid täheldatud Narva jõe suudmele lähemal (joonis 2.5). 4 Joonis 2.2. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne radiatsioon) ööpäeva maksimaalsed väärtuste muutused (2015¬–2019) Narva lahes 5m sügavusel suvisel perioodil (TÜ EMI ja TTÜ MSI, 2020). Joonis 2.3. Riikliku keskkonnaseire jaamad Narva-Kunda lahe veekogumis ja sellega piirneval merealal. 5 Kui jälgida pikemaajalist trendi, siis on Narva lahe merevee toitainete kontsentratsioonis näha mõningast langustrendi lämmastiku osas. Fosfori kontsentratsioonid on pigem stabiilselt kõrged (joonis 2.6). Kavandatav kaadamisala ei avalda olulist mõju Narva lahe veekvaliteedile kuna asub rannikust üsna eemal, hüdroloogiliselt väga aktiivses piirkonnas. Setete kaadamisel kindlasti mingi kogus setetesse mattunud toitaineid leostub uuesti vette, kuid kuna kaadamiskoht asub rannikust eemal ja suures sügavuses, siis olulist mõju toitainete kontsentratsioonide muutuse näol suuremal merealal oodata ei ole. Igaljuhul on kaadamisest tekkiv muutus toitainete kontsentratsioonis väiksem selle piirkonna looduslikust varieeruvusest. Kaadamisala setete liikumise modeleerimise tulemus näitas, et kaadamisel ei levi heljum oluliselt kaadamisalalt välja ja seega ei mõjuta kaadamisala kasutamine rannikulähedaste merepõhjaelupaikade kvaliteeti ja valguskliimat suuremal määral kui looduslikud protsessid. Joonis 2.4. Pindmise veekihi (0–10 m) keskmine temperatuur ja soolsus Narva lahe seirejaamades 2018. aastal ning aastate 1993–2017 keskmised (pidevjoon) ja standardhälbed (punktiirjoon). (TÜ Eesti mereinstituut, 2019) 6 Joonis 2.5. Suveperioodi keskmised toitainete kontsentratsioonid (µmol l-1) Narva lahe jaamade (12c, 38 ja N8) pindmises veekihis ning veekogumi keskmine 2018. aastal (TÜ Eesti mereinstituut, 2019). 30 25 TN, µmol l-1 20 15 10 5 0 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Narva "väga hea-hea" "hea"-"kesine" 1.2 1.0 TP, µmol l-1 0.8 0.6 0.4 0.2 0.0 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 Narva "väga hea-hea" "hea"-"kesine" Joonis 2.6. Üldlämmastiku (TN) ja -fosfori (TP) keskmised kontsentratsioonid (µmol l-1) Narva lahe seirejaamades juunist septembrini 2006–2019 koos veekvaliteedi klassipiiridega. 7 3. KALASTIK Planeeritaval kaadamisalal Aseri sadama lähedal Narva lahes spetsiaalseid kalastiku- uuringuid läbi ei viidud. Eksperthinnangu koostamisel on kalanduse ja kalastiku kirjeldamiseks ning plaanitava kaadamisala võimaliku mõju hindamiseks kasutatud ametlikke töönduspüügiandmeid ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi poolt Soome lahe idaosas erinevate projektide käigus kogutud kalastiku seireandmeid. Kalastiku seireandmed on kogutud erinevate projektide raames, nagu Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud iga- aastane kalastiku seire Narva lahes alates 2007. aastast, Käsmu lahes ja Vaindlo saare ümbruses alates aastast 1997, kalastiku seire Sillamäe sadamas alates 2003. aastast, AS Estonian Cell haavapuitmassitehase heitvee süvalasu ekspluatatsiooniaegne kalastiku seire 2008., 2012. ja 2014 aastal jt Rannakalurid on kohustatud pidama püügipäevikut registreerides oma saagi päevade, liikide, statistiliste püügiruutude ja püüniste lõikes ning selle igakuiselt edastama. Et kalurite tegevus on aastaringne ja nende poolt kasutatakse suurt hulka erinevat tüüpi püüniseid, siis on püügistatistika vajalikuks abivahendiks mitmesuguste kalanduslike probleemide lahendamise kõrval ka keskkonnakaitseliste probleemide lahendamisel. Püügistatistika annab ülevaate piirkonna kalastikust, ent kalaliigid, kes on mõõtmetelt väikesed, liigini keeruliselt määratavad või pole töönduslikult huvipakkuvad, ei pruugi ametlikus statistikas siiski olla esindatud proportsionaalselt nende arvukusega looduses või saagis. Käesoleva teema kontekstis pakub püügistatistika meile huvi lähtudes kahest aspektist. Kas planeeritavalt kaadamisalalt on püütud arvestataval määral kala, sealjuures haruldasi või ohustatud kalaliike? Teine aspekt on seotud kalade kudealadega, mille esinemise kohta võiks anda tunnistust sesoonne (kudeaegne) saakide suurenemine. Paljude kalaliikide väljapüügist põhiosa saadakse just kudemisperioodil koelmute piirkonnast. Planeeritava kaadamisala kalastikku võiks iseloomustada saak püügiruudust 77. Ametlike saagiandmete kohaselt aga aastatel 2018 ja 2019 antud püügiruudust kala ei püütud ning saake ei saadud. Püügitegevuse puudumist seletab teataval määral küll ka asjaolu, et rannakalurite püügitegevus toimub reeglina madalamal kui 20 meetrit, aga planeeritaval kaadamisalal ja püügiruudus 77 on sügavus suurem. Kuid ka teistes piirkonna püügiruutudes, mis ei piirne maismaaga oli saak napp või puudus (joonis 3.1). Vähesel määral oli sellistest püügiruutudest püütud räime, meriforelli ja lõhet. Ka kahekümnest meetrist sügavamatel aladel toimuv räime ja kilu traalpüük on intensiivsem Soome lahe lääneosas ning planeeritav kaadamisala tavapäraste traalimisaladega ei kattu (joonis 3.2). 8 Saakide puudumine ja ja olematu püügitegevus näitavad, et planeeritava kaadamisala piirkond ei ole kaluritele oluline püügiala, mistõttu võib arvata, et antud piirkonnas ei esine ka püsivat arvukat kalastikku. Piirkonnas ja eriti võimalikul kaadamisalal puuduvad ka sellised kaitsealused või ohustatud kalaliigid, kelle arvukust või populatsiooni seisundit kaadamine võiks ohustada. Kaitsealustest liikidest on meie rannikualadel laialt levinud võldas ja hink, kuid kaadamise võimalik mõju nende kalade populatsioonidele on ebatõenäoline, sest nende liikide elupaigad paiknevad madalamas rannikumeres. Joonis 3.1. Statistilised kalanduslikud püügiruudud Eesti majandusvööndis ja rannakalanduse saak Soome lahe idaosa püügiruutudest aastatel 2018-2019. Xga on tähistatud püügiruut, mille (puuduv) saak iseloomustab planeeritava kaadamisala rannakalandust. 9 Piirkonna seireandmetele tuginedes iseloomustab planeeritava kaadamisala kalastikku peamiselt pelaagiline kalakooslus, milles domineerivateks liikideks on räim ja kilu ning arvukalt esineb ka meritinti ja ogalikku. Vähemal määral esineb meriforelli ja lõhet, kevadperioodil tuulehaugi. Põhjalähedase eluviisiga kaladest on tänapäeval arvukaim ümarmudil, esineb emakala ja merihärga. Lesta ja turska esineb väga vähesel määral. Mageveeliike satub alale ilmselt veelgi harvem. Ohustatud liikidest kohtab planeeritaval alal ilmselt merisiiga, kuid ala ei ole talle kindlasti tähtis kui kudemis- või toitumisala. Alale võivad sattuda rändel olevad merisiiad, kes on võimelised neile ebasobivate tingimuste korral ala vältima.Erinevaid kalaliike, kes satuvad planeeritavale kaadamisalale on kindlasti palju rohkem, kuid kokkuvõttes on ala liigivaene. 10 Joonis 3.2. Traalpüügi intensiivsus Eesti majandusvööndis (R. Kutsar, 2020). Sõõriga on joonisel markeeritud laiem piirkond, mis katab ka planeeritava kaadamisala. Planeeritaval kaadamisalal puuduvad kaladele olulised koelmualad. Soome lahe idaosas koeb küll arvukamalt räim, kuid tema koelmualad paiknevad valdavalt 3-6 meetri sügavusel ning planeeritaval kaadamisalal räimekoelmuid seega kindlasti ei esine. Soome lahes koeb sügavamatel aladel ka Läänemere lest, kuid lesta levikule ja kudelaladele seab piiri Soome lahe idaosa madal soolsus. Väga suure tõenäosusega planeeritaval kaadamisalal kalade kudealasi ei esine, merekalade levikule seab piiri madal soolsus ning mageveeliikide sigimist takistab sügav vähesoojenev vesi. Kaadamisel paisatakse vette põhjasetteid, mis levivad hoovustega tööde piirkonnast kaugemale, kuna taashõljustatud setete kergem fraktsioon püsib kaua veesambas. Taashõljustatud setete kogus ja mõju põhjaelustikule (sh. koelmutele) on seda suurem, mida suuremad on kaadatavate setete kogused. Väga suur põhja settinud hõljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taimekooslusi ja selle läbi ka näiteks räimekoelmuid, kuid käesoleval juhul paikneb planeeritav kaadamisala selleks liiga sügaval. 11 Kuna planeeritaval kaadamisalal koelmualad suure tõenäosusega puuduvad ning taashõljustatud setted ei kandu ka võimalike koelmualadeni väljaspool planeeritavat kaadamisala, siis sellega kaasnevat mõju kalastikule suure tõenäosusega ei esine. Negatiivset mõju minimeerivad ka leevendavad meetmed, mis sätestavad maksimaalse lubatud tuule tugevuse ja suuna, millega võib töid läbiviia. Eelnevas aruandes esitatud materjalidele tuginedes võib kokkuvõtvalt järeldada, et kalastiku seisukohast ei ole tänastele teadmistele tuginedes võimalik välja tuua põhjusi, mis muudaksid lubamatuks Narva lahte Aseri piirkonda uue kaadamisala avamise. 4. MÕJU IDA-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA EESMÄRKIDE TÄITMISELE. Veeloa taotlusega kavandatav tegevus asub Narva-Kunda lahe rannikuveekogumis. Veekogumi seisund on viimase hindamise järgi “halb”. Vastavalt kehtivale veemajanduskavale on seatud veekogumi seisundi eesmärgiks saavutada seisund “kesine” (Tabel 1). Narva-Kunda lahe veekogum ulatub Soome lahe suurimast lahest – Narva lahest – kuni Letipea neemeni. Kogu piirkond on oma avatuse tõttu hea veevahetusega ning hoovuste ja lainetuse tugeva mõju all. Aktiivsete hoovuste ja lainetuse mõjuvööndis (alla 15 m sügavusel) domineerivad kivised, kruusased ja liivased setted. Sügavamal (15-20 m) on savised-kivised setted. Hoovused ja lainetus kannavad piirkonna madalatele aladele palju poolkõdunenud orgaanilist materjali, mistõttu vee läbipaistvus on aeg-ajalt väga väike. Narva-Kunda lahe piirkond on Soome lahe lõunaoas suurima reostus-koormusega peamiselt jõgede (Narva, Pühajõe, Purtse) sissevoolust tingitult, samuti Sillamäe jäätmehoidla jääkreostuse tõttu. Neeva jõe sissevoolu mõju avaldub teatud tuule ja hoovusemustrite kokkulangemisel. Veekogumi soolsus varieerub 3–6 PSU vahemikus, kuid võib Narva jõe mõjupiirkonnas pindmises kihis olla ajutiselt veelgi madalam. Kavandatava tegevuse puhul on mõju ümbritsevale keskkonnale väga lokaalne ja lühiajaline. Mõju mastaabid on mõõdetavad 100-s meetrites ja ajaliselt tundides ja päevades. See tähendab, et kaadamisala kasutuselevõtul ei ole oodata muutusi veekogumi seisundit määravate indikaatorite väärtustes (tuleneb indikaatorite mõõtmise metoodikast, kus integreeritakse väärtused pikema perioodi jooksul ja kogu veekogumi pindalale). 12 Kavandatav tegevus ei mõjuta veekogumi seisundi hindamisel kasutatavaid indikaatoreid määral, mis muudaks veekogumi seisundi hinnangut. Samuti puudub kavandataval tegevusel kumulatiivne mõju võimendamamaks muid veekogumi seisundile mõjuvaid survetegureid. Tabel 1. Veekogumite keskkonnaeesmärgid ja erandi seadmise põhjendused (Ida-Eesti vesikonna VMK, Lisa 10) Veekogumi Veekogumi Kat. Seisund Eesmärk Eesmärk Esialgne Erandi Ajakohastatud Ajakohastatud Seisund kood nimi 2013 2015 2015 pikendatud põhjendus pikendatud erandi 2021 (VMK saavutatud eesmärk (VMK eesmärk põhjendus 2010) (VMK 2010) 2010) EE_1 Narva- LV halb kesine ei 2021 4/3 2027 4/1,4/3 halb Kunda lahe r_v Erandi seadmise põhjendused on esitatud vastavalt VRD artiklile 4 järgmiselt: 4/1 - tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja … 4/3 - looduslikud tingimused - nt pikk viibeaeg, ärakuivamine, Soomaa üleujutused … 5. Kokkuvõte mõjude kohta ja seirevajadused Veekvaliteet Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt piirkonna veekvaliteeti. Veekvaliteedi seiret seoses kavandatava kaadamisala rajamise ja kasutamisega vaja ei ole. Kalastik Teadaoleva informatsiooni põhjal ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju piirkonna kalastikule ja kudealadele (kudealade olemasolu piirkonnas ei ole tõenäoline). Seire vajadust kavandatava tegevuse puhul ei ole. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärkide täitmine Kavandatav tegevus ei avalda mõju veekogumi seisundi hindamisel kasutatavate indikaatorite väärtustele ja ei saa mõjutada veekogumi seisundi hinnangut. Veekogumi seisundi hindamine käib traditsioonilise riiklku seire skeemi alusel, täiendavat seiret sisse via vajadust ei ole. 13 Kasutatud kirjandus Eesti Mereinstituut. 1993. Käsikiri. Muuga sadama arenguvõimaluste teaostamiskõlblikkuse keskkonnakaitseline hinnang. Leping nr E075 - 5, Tallinn TÜ Eesti mereinstituut, 2019. Rannikumere seire 2018. Aruanne Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut & Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut, 2020. Meresire 2019. Aruanne. Groot, S. J. de 1996a. The physical impact of marine aggregate extraction in the North Sea. ICES Journal of Marine Science, 53: 1051–1053 Keskkonnaministeerium, 2016. Ida-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kutsar, R. 2020. Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruande eelnõu avalikule väljapanekule. https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/2020-07- 10_MSP_MH_aruanne_portaali.pdf 14  Töö number: 2019_0067_01 Objekti aadress: Mere tn 17, 90301:001:0003 Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, Eesti Tellija OÜ Aseri Sadam Laada tn 27, 44310 Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Telefon: +372 56 216 452; e-post: [email protected] Registrikood: 12326310 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 MTR registreeringu number: EEP000894 Ehitusprojekti staadium: Eskiisprojekt Kuupäev 24.11.2020 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni eskiisprojekt Vastutavad spetsialistid: Projekteerija: Piret Kikkas Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistus nr 14853 /allkirjastatud digitaalselt/  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekt Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt PROJEKTI KOOSSEIS Jrk Dokumendi nimetus Faili nimetus Märkused nr 0. Ülddokumendid 0.1 Tiitelleht ja projekti koosseis 2019006701_ES_VK-0-01_tiitel-koosseis lehti 2 1. Lähtedokumendid Projekteerimistingimused 1.1 2019006701_ES_VK-1-01_PT lehti 14 (tühistatud) 3. Seletuskiri 3.1 Eskiisprojekti seletuskiri 2019006701_ES_VK-3-01_seletuskiri lehti 8 4. Asendiplaanid Sademeveekanalisatsiooni 4.1 2019006701_ES_VK-4-01_asendiplaan lehti 1 asendiplaan  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri Sisukord 1. Üldosa .......................................................................................................................... 2 1.1. Projekti ülesehitus ........................................................................................................ 2 1.2. Üldandmed .................................................................................................................. 2 1.2.1. Ehitise asukoht .......................................................................................................... 2 1.2.2. Tellija andmed ........................................................................................................... 2 1.2.3. Projekteerija andmed ................................................................................................. 2 1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 3 1.3.1. Lähteandmed ............................................................................................................ 3 1.3.1.1. Tellija lähteülesanne ................................................................................................ 3 1.3.1.2. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid .................................................................. 3 1.3.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused .............................................................. 3 1.3.1.4. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ............................................................ 3 1.3.1.5. Muud eritingimused ................................................................................................. 3 1.3.2. Ehitusuuringud .......................................................................................................... 4 1.4. Normdokumendid ......................................................................................................... 4 2. Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 3. Projektlahendus ........................................................................................................... 6 3.1. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon .......................................................................... 6 3.1.1. Üldine kirjeldus .......................................................................................................... 6 3.1.2. Arvutuslik vooluhulk ................................................................................................... 6 3.1.3. Sademeveepuhasti ..................................................................................................... 7 3.1.4. Eelvool ..................................................................................................................... 7 3.1.5. Koondmahud ............................................................................................................. 8 1/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri 1. Üldosa 1.1. Projekti ülesehitus Eskiisprojekti koosseis on toodud kausta esilehtedel. 1.2. Üldandmed 1.2.1. Ehitise asukoht Objekti asukoht on Mere tn 17 (90301:001:0003) Aseri alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, Eesti. Kinnistu kasutusotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistut läbivad elektrikaablid ja gaasitorustikud. Kinnistul paikneb hulgaliselt geodeetilisi märke. Kinnistul mere tn 12 asub Aseri aleviku reoveepuhasti. Joonis 1. Objekti asukoht, kinnistu Mere tn 17 (aluskaart Maa-amet 2020) 1.2.2. Tellija andmed OÜ Aseri Sadam Registrikood: 75038606 Aadress: Laada tn 27, 44310 Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Telefon: +372 56 216 452 E-post: [email protected] 1.2.3. Projekteerija andmed Skepast&Puhkim OÜ Registrikood: 11255795 2/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri MTR registreeringu number: EEP000894 Aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn, Harju maakond Telefon: +372 664 5808 E-post: [email protected] Vastutav projekteerja Piret Kikkas – kutsetunnistus nr 143853, Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7. 1.3. Alusdokumendid 1.3.1. Lähteandmed 1.3.1.1. Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesandeks oli lähtudes sadama eskiisprojektist koostada sademeveekanalisatsiooni eskiisprojekt. 1.3.1.2. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised varem koostatud projektid: - Eskiisi versiooni 2 asendiplaan. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ tööd nr ASE181 ja ASE182, 09.05.2018. 1.3.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused Projekti alal on järgmised detailplaneeringud, millega on arvestatud: - AS KALOTEX sadama maa-ala kinnistu, Reeskalda tee ja Kalvi tee äärse tootmismaa detailplaneering, AS ETP Grupp töö nr 517, Tallinn 2001.a, kehtestatud endise Aseri Vallavolikogu 30.05.2001.a otsusega nr 124. Varasemalt on väljastatud järgmised projekteerimistingimused, mis tänaseks päevaks on tühistatud: - Projekteerimistingimused Viru-Nigula vallas Aseri alevikus Mere tn 17 kinnistu (katastritunnus 90301:001:0003) kaubasadama rajatiste ehitusprojekti koostamiseks, Viru- Nigula Vallavalitsuse 05.07.2018 korraldus nr 271 ja Lisa 1; - Projekteerimistingimused Viru-Nigula vallas Aseri alevikus Mere tn 17 kinnistu (katastritunnus 90301:001:0003) rannakalurite sadama ja supluskoha ehitusprojekti koostamiseks, Viru-Nigula Vallavalitsuse 05.07.2018 korraldus nr 272 ja Lisa 1. 1.3.1.4. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Projekti koostamisel on aluseks võetud projetkeerimistingimused ja seal toodud osapoolte nõuded. Täiendavaid tehnilised tingimusi ei taotletud. 1.3.1.5. Muud eritingimused Vastavalt Maa-ameti kitsenduste rakendusele on projekti alale jäävad kitsendusi põhjustavad objektid meri ja Meriküla oja, millele kehtivad seadusjärgsed piiranguvööndid. 3/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri 1.3.2. Ehitusuuringud Käesoleva töö raames täiendavaid ehitusuuringuid ei teostatud. Projekti koostamisel on aluseks võetud sadama eskiisprojekti geodeetiline alusplaan. Eskiisprojekti asendiplaanil on geodeetilise alusplaani kohta muuhulgas toodud järgmised märkused: 1. Koordinaadid L-Est süsteemis ja mõõdud meetrites; 2. Kõrgus- (+) ja sügavusarvud (-) Balti kõrgussüsteemis BK77 meetrites. Üleminekul kõrgussüsteemile EH2000 (Amsterdami null) teha vastav ümberarvutus +/- 0.0 m BK77 = +0.2 m EH2000. 1.4. Normdokumendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid, (eel-) normid ja juhendid ning seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded: - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; - EVS 848:2013/AC:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; - EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; - RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; - Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02. Suomen Kuntaliitto. Helsinki 2002; - Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; - Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus; - Veeseadus; - Jäätmeseadus; - MTM 17.07.2015.a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile; - KM 16.12.2005.a määrus nr 76 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus; - KM 08.11.2019.a määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus- , karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1; - Viru-Nigula valla kaevetööde ning teede ja tänavate sulgemise eeskiri. Viru-Nigula Vallavolikogu määrus nr 53, 24.04.2019; - Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri. Viru-Nigula Vallavolikogu määrus nr 51, 28.02.2019; - Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025, koostaja OÜ Europolis, Aseri 2013; - Aseri valla osavalla üldplaneering. Aseri 2002; - Viru-Nigula valla üldplaneering (koostamisel); - Üldkehtivad reeglid ja head ehitustavad. Ehitustööde teostajale on kohustuslik järgida ka kõiki muid Eesti Vabariigis kehtivaid asjakohaseid seadusi, eeskirju, norme, standardeid, samuti valla kehtestatud määrusi, milliste järgimine tagab head ehitustava järgides rajatavate torustike pikaajalise kasutamise. 4/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri 2. Olemasolev olukord Käesoleval hetkel olemasolevad sademeveesüsteemid piirkonnas puuduvad. Kinnistul Mere tn 12 asub Aseri reoveepuhasti. 5/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri 3. Projektlahendus 3.1. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon 3.1.1. Üldine kirjeldus Käesolev eskiisprojekt hõlmab projekteeritava sadama alalt sademevee kokku kogumise, puhastamise ja eelvoolu juhtimise lahendust. Kõik vajalikud täiendavad drenaaži ja sademevee kokku kogumise ja puhastamise lahendused sõltuvalt projekteeritavate objektide iseloomust antakse ehitusprojekti järgmistes etappides. Projekteeritud sademeveetorustiku ja -puhasti eluiga on 50 aastat. Sadama valgala on tinglikult jaotatud kaheks alaks, millele on projekteeritud eraldi torustiku süsteemid, mis võimaldab kasutada mõnevõrra väiksema läbimõõduga torustikke ja puhasteid. Valgalad ja torustiku süsteemid võib jaotada ka teisiti sõltuvalt järgmistes projekteerimise etappides koostatavatest lahendustest, kui võetakse arvesse vertikaalplaneering, kõiki ristumised jms. Kõik torustiku läbimõõdud ja sügavused tuleb täpsustada järgmistes projekteerimise staadiumites. Sademevesi kogutakse kokku restkaevude ja sademeveetorustiku abil ning suunatakse sademeveepuhastile (liiva-mudapüüdurisse ja möödavooluga I klassi õlipüüdurisse). Puhasti on ette nähtud paigaldada haljasalale. Peale puhastit on ette nähtud proovivõtukaev, kust peab olema võimalik proovi võtta ja vajadusel sademevee väljalask eelvoolu sulgeda. Peale proovivõtukaevu juhitakse sademevesi torustiku kaudu Meriküla ojja, kust see voolab edasi merre. Projekteeritud puhastite ja sademevee väljalasu asukoht on kinnistu Mere tn 12 põhjanurgast teisel pool teed. Püüduritele ja proovivõtukaevule peab olema tagatud ligipääs. 3.1.2. Arvutuslik vooluhulk Vastavalt eskiisprojektile on eeldatud ala, kust sademevesi kokku kogutakse umbes 8,33 ha. Võttes aluseks EVS 848:2013 on teostatud sademevee vooluhulga arvutused. Arvutuste alusandmed: valgala pindala kokku 8,33 ha, kokkuvooluaeg ca 12 min, arvutusvihma korduvus 2 aastat (st üks kord kahe aasta jooksul võib sellise intensiivsusega vihma sadada), katendi äravoolutegur 0,8. Vastav arvutuslik vihma intensiivsus 137.8 l/s*ha. Võttes arvesse eelnevalt toodud algandmeid on arvutuslik sademevee vooluhulk kokku 918 l/s. Arvestades, et eskiislahendusena on pakutud kahte erinevat torustiku süsteemi ja seoses sellega ka kahte erinevat puhastit, on vastavad vooluhulgad toodud Tabel 1. Tulenevalt kliima soojenemisest on samas tabelis toodud võrdluseks ka vooluhulgad arvutusvihmade korduvuste 3a ja 5a korral. Tabel 1. Sademevee arvutuslikud vooluhulgad Arvutuslik Arvutuslik Arvutuslik Kokku- vooluhulk vooluhulk vooluhulk Valgala Valgala, Äravoolu- vooluaeg, (arvutus- (arvutus- (arvutus- nr m2 tegur min vihm 2a), vihm 3a), vihm 5a), l/s l/s l/s 1 55 671 0.8 12 614 686 777 2 27 547 0.8 7 415 463 525 Kuna projekteeritud torustikud on läbimõõduga vahemikus De200-DN800, siis on torustikus endas mahtu ca 40-50% sademevee arvutuslikust kogusest tippvooluhulkade ühtlustamiseks. See võimaldab valida väiksemad puhastid. 6/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri 3.1.3. Sademeveepuhasti Suublasse juhitavale sademeveele on kehtestatud saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise nõuded (Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1). Vastavalt määruse nr 61 § 7 lõike 1 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa käesoleva määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt vajalik taotleda keskkonnaluba. Sademeveele määratakse loaga vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Vastavalt standardile EVS-EN 858 peavad I-klassi õlipüüdurid tagama süsivesinike sisalduse puhastunud heitvees alla 5 mg/l. Õlipüüduri ette tuleb paigaldada liiva-mudapüüdur, mille vajalik settemaht on 100x õlipüüduri arvutuslik vooluhulk liitrites. Puhastusprotsess algab liiva-mudapüüduris, kus setitatakse veest raskemad aineosakesed püüduri põhja. Edasi liigub sademevesi õlipüüdurisse, kus temast eraldatakse vabad ja emulgeerunud õlid. Õlipüüduri tööprintsiip seisneb õlibensiiniosakeste eraldumises raskusjõu mõjul. Tänu viibeajale ja erikaalude vahele tõusevad veest kergemad naftasaadused õlipüüduris pinnale. I-klassi õlipüüdurid on täiendavalt varustatud koalisaatoritega, mida läbides liituvad ka pisimad õliosakesed ja eralduvad selle tulemusena veest. Vahetult pärast õlipüüdurit paigaldatakse pöördklapiga proovivõtukaev reoveeproovide võtmiseks, mis võimaldab eelvoolu juhitava vee kvaliteedi määramiseks nõuetele vastavat veeproovi võtta. Pöördklapi sulgemisega tõkestatakse avariiolukorras õliseguse või lubamatute näitajatega vee väljavool seadmest. Kuna valgalalt kokku kogutava sademevee vooluhulk on suur, siis projektis on ette nähtud kasutada integreeritud möödavooluga õlipüüdurit. Möödavooluga õlipüüduri tööprintsiip seisneb selles, et kui vooluhulk ületab õlipüüduri puhastusjõudluse, tõuseb nivoo püüduris ja puhastusjõudlust ületav vooluhulk suunatakse möödavoolukanalisse. Puhastatava ja maksimaalse vooluhulga suhe on 1/3. Vihmasaju alguses esimene kõige suurema saasteainete sisaldusega püüdurile jõudev sademevesi juhitakse läbi püüduri, kuid saju jätkudes on kokku kogutava sademevee saasteainete sisaldus juba väiksem, ning see nö puhtam vesi püüdurit ei läbi. Õlipüüdurid varustatakse õlikihi taseme kontrollseadmega, mis annab valgus- ja helisignaaliga märku, kui süsivesinike kiht püüduris saavutab maksimaalse lubatud taseme. Kuna erinevad tootjad pakuvad erinevaid puhastite tehnilisi lahendusi, siis puhasti lõplik detailne lahendus tuleb anda puhasti tootja poolt. Mahuti tuleb ankurdada vastavalt püüduri tootja juhistele. Kuna puhasti on terves ulatuses maa-alune rajatis, kus maapinnal paiknevad ainult puhasti teenindus- ja kontroll-luugid ning ventilatsioonitoru püstik (asukoht muudetav vastavalt vajadusele), siis ei ole puhastile omaette krundi moodustamine vajalik. Puhasti hooldustöid saab teostada kasutades olemasolevat teed. 3.1.4. Eelvool Sademevee eelvooluks on Meriküla oja, keskkonnaregistri kood VEE1071600 (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu), mis suubub Soome lahte. 7/8  Töö number: 2019_0067_01 Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni Eskiisprojekti Kuupäev: 24.11.2020 eskiisprojekt seletuskiri Samas asukohas asub ka Aseri I savikarjääri väljalase registrikoodiga HVL0440930, mis on kajastatud Wienerberger AS-ile väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV/324594 (kehtib 01.11.2020- 15.02.2029). 3.1.5. Koondmahud Tabel 2 on toodud hinnangulised ligikaudsed sadama alale eskiisprojektiga projekteeritud sademeveesüsteemi koondmahud. Tabel 2. Hinnangulised sademeveesüsteemi koondmahud Jrk nr Nimetus Ühik Kogus 1 Sademeveetorustik, ø200-800mm jm 2700 2 Restkaev tk 30 3 Sademevee vaatluskaev tk 28 4 Liiva-mudapüüdur tk 2 5 I-klassi möödavooluga õlipüüdur tk 2 6 Proovivõtukaev tk 2 7 Kindlustatud väljalask tk 2 8 Eelvoolude korrastamine vajalikus mahus töö 1 8/8  A4 Akvatooriumi piir Piiripunktid A4, A5 ja A6 Abilaevastiku sadama muul Aseri sadama akvatoorium Lääneosa arenduseks +6.5 max (olemasolev) 80.0 415 65.0 90.0 -8.0 Ehitusprojekt ASE171 0 Aseri sadama edasiarendus 6 2.5 +3.0 2 .50- 50 Olemasoleva muuli rekonstruktsioon 242 62. (3) 1 3 - -10.0 .250 6594910 4 2 .50 N1 2 663884 A5 Varem tehtud uuringute ala Sademevee Sademevee valgala nr 2 93 35 (4) väljalasud (VL) Sademevee puhastid ja 40 (2) Aseri sadama akvatoorium idaosa arenduseks proovivõtukaevud (täiendavalt taotletav) (PVK) Varem tehtud territooriumi täitetööd 54 8000dwt Etapp 2 (1) SK 1 Veepiir SK 1 1 Kaubasadama sissesõidukanali telg 2 SK Etapp 2 SK 1 2 224 1 1 Kaubasadama sõidu- ja sildumisvesi 3 +3.0 Etapp 2 663418 (5) -8.0 -10.0 Kaubasadama sissesõidukanali telg Etapp 1 Tingmärgid Projekteeritud sademevee valgala piirjoon Kaubasadama sõidu- ja sildumisvesi SK -8.0 525.0 1 6594667 Etapp 1 SK1 Projekteeritud isevoolne sademeveetorustik 1 Projekteeritud sademevee restkaev SK 1 2 1 2 Projekteeritud sademevee vaatluskaev 1 3000dwt Akvatooriumi laienduse piir 1 2 2 Etapp 1 Sademevee valgala nr 1 Projekteeritud sademeveekaevu andmed: 40 Täiendavate uuringute ala proj. maapinna kõrgus, abs m kaevu tähis SK SK +3.0 proj. väljuva toru põhja kõrgus, abs m 1 1 +3.0 +3.0 2 3 proj. siseneva toru põhja kõrgus, abs m 1 2 0 proj. siseneva toru põhja kõrgus, abs m SK 2.5 1 1 2 3 1 K2+1.5 6 1 2 (6) -5.0 242 .50 - proj. kaevu sügavus, m SK 1 100 MÄRKUSED: 1. Geoaluse koordinaadid L-EST '97 süsteemis, kõrgused BK77 süsteemis. Mere tn 12 32.5 20.0 2. Sadama eskiisprojekt: Eskiisi versioon 2 asendiplaan. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ tööd nr ASE181 ja ASE182, 09.05.2018.a. 15401:004:1047 +4.0...+3.0 K2 (7) -2.5 32.0 20 +3.0 -3.0 +2.0 15 -3.0 Abilaevastiku sadama muul Abilaevade sild Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri K2 Paadisadama sissesõidukanali telg Projekt +2.0 Paadisadama sõidu- ja sildumisvesi Aseri sadama sademeveekanalisatsiooni eskiisprojekt Kaubasadama sissesõidukanali liitsiht, etapp 1 Paadisadama kirdemuul Projekti osa Asendiplaanid Aseri reoveepuhasti merelask Ujuvad paadisillad ja slipp 130 Olemasolev, likvideeritav Joonise nimetus Paadisadama kagumuul Sademeveekanalisatsiooni asendiplaan Kaubasadama K2 sissesõidukanali liitsiht, etapp 2 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija OÜ Aseri Sadam Laki põik 2 Laada tn 27 12915 Tallinn 44310 Rakvere linn, Lääne-Viru maakond EESTI EESTI Aseri sadama arenduseks kasutatav maaüksus Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 Tel. +372 56 216 452 [email protected] A6 Veepiir [email protected] Mere tn 17 90301:001:0003 Projekteerija Piret Kikkas /digiallkiri/ Staadium Mõõtkava Projekti nr ES 1:2000 2019_0067_01 Aseri reoveepuhasti merelask Kuupäev Joonise nr Leht/Lehti Uus asukoht 24.11.2020 VK-4-01 1/1