Saatja: Mariel Padar <
[email protected]>
Saadetud: 15.05.2020 15:32
Adressaat: HM <
[email protected]>; Katrin Pihor <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>
Koopia: Taivo Raud <
[email protected]>; Kristjan Vassil
<
[email protected]>
Teema: RE: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Tere
Edastan Tartu Ülikooli kommentaarid Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE strateegia) 20212035
eelnõule (vastus Teie 16.04.2020 kirjale nr 8-1/20/1647).
Lugupidamisega
Mariel Padar
TÜ rektoraadi juhiabi
737 5610
From: [] Sent: reede, 17. aprill 2020 10:30To: ; ; SA Kutsekoda <>; ; ;
Statistikaamet <>; ; BioCC OÜ <>; Cybernetica AS <>; Eesti Keele
Instituut <>; Eesti Kirjandusmuuseum <>; Eesti Kunstiakadeemia <>; Eesti
Maaülikool <>; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia <>; Eesti Rahva Muuseum
<>; Eesti Taimekasvatuse Instituut <>; Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja
Tuglase Kirjanduskeskus <>; Estonian Business School <>; Keemilise ja
Bioloogilise Füüsika Institut <>; Protobios OÜ <>; STACC OÜ <>; Tallinna
Tehnikaülikool <>; Tallinna Ülikool <>; ; Tervise Arengu Instituut <>;
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS <>; Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus <>; SA Eesti Teadusagentuur <>;
SA Archimedes <>; Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) <>; Eesti
Teaduste Akadeemia (ETA) <>; ; Cc: Elo Kapp (RIIKelo.kapp) <>; Hella Lood
(riikhella.lood) <>Subject: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
TereTeile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist.Pealkiri:
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_„Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 20212035
kinnitamineRegistreerimise kuupäev: 16.04.2020Registreerimisnumber: 8-
1/20/1647Teie kirja kuupäev:Teie kirja number:Dokumendile kehtib
juurdepääsupiirang alates kuni .Alus: .Kirja manuses olev dokument on
digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud
dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema
DigiDoc programm.DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida
Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt
LugupidamisegaHaridus- ja Teadusministeeriumtel 735 0222
Haridus- ja Teadusministeerium Teie: 16.04.2020 nr 8-1/20/1647
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie: 15.05.2020 nr 1-14.4/P1/12425-1
Tartu Ülikooli kommentaarid Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava (TAIE strateegia) 2021–2035 eelnõule
Austatud ministrid
Tänan teid TAIE strateegia ettevalmistamise ning arvamuste avaldamiseks saatmise eest. Mul on
hea meel, et Tartu Ülikool on saanud aktiivselt osaleda TAIE strateegia väljatöötamises ning seni
esitatud arvamusi on osaliselt arvestatud. Samas strateegia kavandiga tutvudes jäi silma mitmeid
aspekte, mis ülikooli hinnangul vajaks muutmist ja täpsustamist.
Teadussüsteemi baasvõimekuse sammas:
o Eelnõus on alusteaduste roll paraku vähe tähelepanu saanud. Arengukava on tugevalt et-
tevõtluse ja teadmussiirde fookusega. Samas juhime tähelepanu, et arendused ja rakendu-
sed kerkivad tugevast alusteadusest. Samuti on alusteadus vajalik kõrghariduse kvaliteedi
ja valdkondliku mitmekesisuse kindlustamiseks. Ka käesolev pandeemia ning kriis tõesta-
vad, et tugev alusteaduslik baas on riigi strateegiliseks toimetulekuks hädavajalik (sh näi-
teks bioohutuse ja bioturvalisuse alal). Teeme ettepaneku alusuuringute roll selgemalt ja
tugevamalt sisse tuua.
o TAIE kavandis on öeldud, et toetatakse õppe ja teadustöö suuremat sidustamist ning
tagatakse teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide maht. Sa-
mas pole öeldud, mida sellega konkreetselt silmas peetakse ja kuidas sidustamist saavuta-
takse. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada.
o Doktoriõppes teeme ettepaneku, et strateegia seaks eesmärgiks doktorantide/nooremtea-
durite staatuse küsimuse lahendamise koos neile sissetuleku tagamisega vähemalt Eesti
keskmise palga tasemel. Doktorikoolide rahastus peaks edaspidi olema doktoriõppe rii-
gieelarvelise põhirahastuse sees. Doktoriõppes on lubatud jätkata tõhususe ja atraktiivsuse
kasvatamist teadlaste ja inseneride järelkasvu silmas pidades. Samuti on seatud ambitsioo-
nikas eesmärk erasektori teadlaste arvu kolmekordistada. Samas on võrreldes senise TAI
strateegiaga 2014–2020 jäetud välja eesmärk jõuda 300 doktorikraadi kaitsmisteni aastas.
Teeme ettepaneku riiklikul tasandil sellest eesmärgist kindlasti mitte loobuda. Ilma täien-
davate doktoriteta ei ole võimalik täita TAIE ambitsioonikat eesmärki tõsta erasektori tead-
laste arvu üle 3 korra.
o Strateegiast on puudu välisteadlaste Eestisse värbamine ja neile siiatulekuks atraktiivsete
võimaluste loomine. Eesti TAI süsteemi peamise probleemina on eelnõus rõhutatud ini-
meste puudust. TAIE kavandi järgi pakutakse Eesti teadlaskonnale võimalusi enesetäien-
duseks välismaal ja koostööks tipptasemel rahvusvaheliste partneritega. Samas on täiesti
käsitlemata mobiilsuse suund välismaalt Eestisse. Teeme ettepaneku lisada mobiilsusvõi-
malused välisteadlaste Eestisse värbamiseks (sh järeldoktorid ning tippteadlase toetused ja
välisteadlaste värbamine otse erasektorisse). Välisteadlasi vajavad nii akadeemiline sektor,
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
et hoida rahvusvahelist töökeskkonda kui ka erasektor, et täita teadlaste arvu kasvu ees-
märki. Ainult kohalike teadlaste arvelt pole erasektori TA-töötajate üle 3-kordne kasv rea-
listlik.
o Teaduse tippkeskused on Eesti teadusmaastikul väga olulised asutuste vahelise koostöö
ja tippkvaliteedi tagamiseks. Tippkeskused seostuvad selgelt ka eelpool nimetatud alustea-
duste tähtsusega. Kahetsusväärselt pole strateegia eelnõus tippkeskusi mainitud. Teeme et-
tepaneku lisada strateegiasse teaduse tippkeskuste toetamise ning planeerida nende rahas-
tus kas tõukefondidest või riigieelarvest.
o Soovitame lisada tegevuste hulka teadusasutuste võrgustiku korrastamise. Strateegia-
periood on pikk (kuni 2035) ning selle aja jooksul on kindlasti vaja Eesti teadusasutusi
konsolideerida, et püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning luua kriitilist massi
ning õppe ja teaduse kvaliteeti ühiskonna teenimiseks.
o Teaduseetika ja teaduse hea tava süsteemi kujundamisel on vaja leida riigi tasemel püsiv
lahendus eetikakomiteede riiklikuks korralduseks ja rahastamiseks.
o Lisaks „andmearhiivide ja -kogude tegevuse jätkumise ning juurdepääsu tagamisele oluli-
sematele teadusandmebaasidele“ tuleb samal määral tagada ka teadusraamatukogude te-
gevuse jätkamine ja arendamine. Eriti tähtis eesti keele ja kultuuri arendamise ja uurimise
jätkumise seisukohalt on raamatukogude komplekteerimistöö tagamine Eesti-alaste teavi-
kute osas.
o Strateegia kavandis on öeldud, et Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi vald-
kondadega, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Samas pole
strateegia tegevustes kirjeldatud, mida nende eesmärkide täitmiseks konkreetselt ette võe-
takse. Eestikeelse teaduse ja kõrghariduse kestlikkuse tagamiseks on hädavajalik riigi-
poolse rahastamise kasv, et tõsta akadeemilise karjääri atraktiivsust Eesti noorte seas. La-
hendusena näeme akadeemilise karjääri atraktiivsuse tõstmist alates doktorantide/noorem-
teadurite rahastamisest kuni õppejõudude/teadlaste konkurentsivõimelise palgataseme
kindlustamiseni. Teeme ettepaneku täiendada sõnastust selliselt, et tagatakse Eesti kul-
tuuri, ajaloo ja keele alaste uuringute kõrge tase, milleks toetatakse nende rahvusvahelise
konkurentsivõime kasvu koos võrdlevate ja rahvusüleste uuringutega.
Teadmussiirde sammas:
o TAN otsustas sügisel seada uue TAIE strateegia prioriteediks Eesti 2035 arenguvajaduste
lahendamise. Muuhulgas andis TAN ülesande kavandada järgmise perioodi tõukefondide
kasutamine lähtuvalt Eesti 2035 pikaajalistest arenguvajadustest, planeerides eraldi res-
sursi ministeeriumite ülese TAI tegevuse rahastamiseks. Teeme ettepaneku TAIE eel-
nõu täiendada ja viia TAN-i otsused ellu. Leiame, et planeeritud koordinatsioonikogu on
liiga leebe meede ega saavuta tegelikult ühiskonna arenguvajaduste lahendamist, kui mi-
nisteeriumite ülese TAI tegevuseks eraldi ressurssi ei planeerita.
o Teadmussiirde sammas peaks palju tugevamalt käsitlema teadmussiiret ja sidemete tu-
gevdamist ühiskonna teiste süsteemidega, sh haridussüsteem, sotsiaalsüsteem, tervis-
hoiusüsteem jt. Praegu on teadmussiire tugevalt ettevõtluse fookusega, kuid teaduse side
teiste poliitikavaldkondadega vajab samuti olulist tihendamist. Praegusest kriisist saab näi-
tena tuua tervishoiusüsteemi ja teaduse üliolulise sideme, mida on vaja tugevdada riikliku
bioohutuse ja bioturvalisuse kindlustamiseks. Teeme ettepaneku seada teadmussiirde
suuna ülesandeks „tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süs-
teemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem jm) koostoime selliselt, et teadus-
ja arendustegevuse väljundid leiaksid eri valdkondades rakendust Eesti ühiskonna ja ma-
janduse hüvanguks“.
o Taastuvenergia ja rohemajandus on strateegias väga tagasihoidlikult käsitletud. Samas
on tegemist valdkonnaga, mis on prioriteetne järgmise EL eelarve perioodil ning lähema
10–15 aasta jooksul selle valdkonna olulisus ainult kasvab. See teema haakub ka Eesti 2035
arenguvajaduste, EL roheleppe ja kliimaeesmärkidega.
o Teadmussiirde samba üldkirjeldus käsitleb ülikoolide rolli ebapiisavalt ja ühekülgselt.
Ülikoolides tehtav teadmussiire vajab oluliselt rohkem ressursse ja tähelepanu, kui vaid
2 (4)
tugimeeskonna koolitus ja võrgustamine. Selleks, et „käsitleda teadust, arendustegevust,
innovatsiooni ja ettevõtlust ühises strateegilises raamistikus ning luua nende valdkondade
vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust“ (lk 2) ei tohi ära unustada tasakaa-
lustatud arendust kõikide osapoolte vahel (ettevõtted, ettevõtluse tugi-organisatsioonid,
ministeeriumid ja nende allasutused, kõrgkoolid, TA asutused jne). Uuenduslikud ideed ja
tehnoloogiad, mida ettevõtlusesse siirata, pärinevad tugevast baasteadusest. Samas, sel-
leks, et teadmised ja tehnoloogia jõuaksid ettevõtetega TA koostöösse ja teiseneksid ka
uuteks ettevõteteks (spin-offideks), ei piisa üksnes baasteadustest. Vaja on tugevdada ra-
kendusuuringu ja eksperimentaalarenduse etappi, mis aitaks baasteadust edasi arendada
rakenduslikumaks, turulähedasemaks ja ettevõtetele kättesaadavamaks.
o Teeme ettepaneku muuta peatükk „Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide tead-
mussiirde võimekust“ konkreetsemaks. Punkt 2.1. sõnastuses „loome võimalused os-
kuste täiendamiseks“ ei ole selge, missugustest võimalustest on jutt. Pigem peaks rääkima
teadmussiirde meeskondade tugevdamisest ning teadmussiirde tegevuste laiendamisest, li-
sades sinna tegevuse, millega toetatakse ja laiendatakse intellektuaalomandi kaitse võima-
lusi ja võimekust. Punkt 2.2. puhul võiks konkreetsemalt välja tuua Adapteri rolli tugev-
damise ja jätkamise, mis ei seisne ainult teenuste pakkumises, vaid kõikide ettevõtjate aren-
dussoovide ja probleemipüstituste kiires käsitlemises ja nõustamises. Punkt 2.3. puhul
võiks konkreetsemalt rõhutada vajadust suurendada arendusgrantide (proof-of-concept) ra-
hastusmahte madalal tehnoloogia valmidusastmel (TRL 2, 3) olevatele tehnoloogiatele, ai-
dates ja toetades teadusasutustel arendada olemasolevate teadustulemuste edasiarendamist
tasemeni, mis viiks väljatöötatud lahenduse kasutuselevõtmiseni ja positiivse mõjuni ühis-
konnas. Punkt 2.5. juures võiks lisada ka ettevõtlusmagistratuuri, mida Tartu Ülikoolis on
edukalt rakendatud (nt arvutiteaduse instituudis). Punkt 2.6. kuulub pigem lk 12 peatükk 4
alla. Punktid 2.7. ja 2.8. võiks siduda üheks tervikuks.
o Peatükk 3 osas (lk 12) on võtmeküsimuseks, kuidas mõõta TA tegevuse ja innovatsiooni
majanduslikku mõju, sh ülikoolide teadmusiirde tegevuste majanduslikku mõju. Vastava
metoodika väljaarendamine ja rakendamine on kindlasti asjakohane.
o Teeme ettepaneku muuta peatükk „Arendame edasi innovatsiooni ökosüsteemi“ konk-
reetsemaks. Punkt 4.1. puhul vaid keskendumisest ei piisa, rääkima peaks toetamisest. Just
tugevatest innovatsiooni ökosüsteemidest, samuti riiklikust poliitikast sõltub see, kas iduet-
tevõtted jäävad Eestisse või leiavad parema koha mujal maailmas. Punktis 4.2. pole aru-
saadav, mis valdkonnast on jutt. Punktis 4.9. võiks nimetada ’kõigis tööstus- ja majandus-
harudes’, mitte ’teistes’. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise, eriti teadusmahuka ette-
võtluse arendamise, juures on ka ülikoolidel oluline ja selge roll. Teeme ettepaneku lisada
strateegiasse punkt „toetame ja soodustame teadusasutustes ja kõrgkoolides teadus- ja teh-
noloogiamahukate ettevõtete teket, loome ülikoolides tehnoloogiaettevõtete arengu esime-
seks etapiks soodsa keskkonna“. Kaaluma peab mõtet hinnata teadusmahukate ettevõtete
teket ja majanduslikku mõju mõõdikuna ülikoolide tegevuse rahastusmudelis.
Ettevõtluse sammas:
o Üldtasandil on mainitud piirkondliku arendustöö vajalikkust, kuid selle rakendusmehha-
nism jääb ebaselgeks. Ettevõtted on praegu mitmes plaanis restuktureerumas ja just väike-
firmadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. SF vahehindamisel tuli ilmsiks, et TAI meet-
mete mõju (nt. loovmeetmed, NUTIKAS) ei ole Harju- ja Tartumaalt välja jõudnud. Ko-
halike omavalitsuste võimekus TAI tegevustes osaleda on väga erinev. Teeme ettepaneku
tuua sisse regionaalse innovatsioonisüsteemi arendustegevused ja meetmed, sh teaduspar-
kide ja inkubaatorite toetused. Samuti soovitame tugevdada KOV-ide TAI-alast päde-
vust, pannes neile konkreetsed kohustused ja tagades vastava eelarve.
Rahastamine:
o Vaatamata sellele, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärki 3% SKP-st pole
õnnestunud seni saavutada, peame äärmiselt oluliseks, et 3% TA rahastamise eesmärk pü-
3 (4)
siks ka uue strateegia eesmärgina. Teeme ettepaneku lisada strateegiasse reaalne ressurssi-
dega kaetud samm-sammuline plaan, kuidas jõuda riiklike teadusinvesteeringute tasemeni
1% SKPst aastaks 2024. Tartu Ülikool ei toeta riigipoolse rahastamise külmutamist senisel
0,75% tasemel, kuna siis pole strateegia ambitsioonikad eesmärgid saavutatavad ning tea-
dussüsteem ei suuda täita kõiki ühiskonna ja ettevõtluse ootusi, mis talle on seatud. Riigi
investeeringute kasv on vajalik muuhulgas tõukefondide kasvava omafinantseeringu kat-
miseks.
o Käesoleva majanduskriisi kontekstis (mis võib ka järgneva 15 aasta jooksul korduda) on
oluline käsitleda ka kolmandat nn musta stsenaariumit, kui TAI süsteemi peaks tabama
kärped. TAIE strateegia peaks selgelt ütlema, et teadussüsteemi baasvõimekuse nomi-
naalne rahastamine säilitatakse ka majanduslanguse tingimustes.
Juhtimine:
o Juhtimine 3 tasandi kaudu (TAN, TAIE juhtkomisjon, koordinatsioonikogu), millele li-
sandub TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhti-
mismudel, on keeruline ja põhjustab vastutuse hajumist. Seda pole küll otseselt mainitud,
kuid jääb mulje, et TAIE juhtkomisjoni loomisel on plaan teaduspoliitika komisjon ja in-
novatsioonipoliitika komisjon sellisel kujul lõpetada? Kui jah, siis tuleks see selgelt kirja
panna. Uuel perioodil ei peaks erinevate nõuandvate kogude ega otsustuskogude arv
tõusma (küll aga võib neid ümber korraldada).
Indikaatorid:
o Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris (1000 elaniku
kohta) peaks seniselt 1,33-lt kasvama 4,53-ni, mis teeb kasvuks üle 3 korra. See on saavu-
tatav vaid olukorras, kus seatakse prioriteediks inimressursi arendamine ning seda rahas-
tatakse jõuliselt. Sektorite vahelisest mobiilsusest selleks ei piisa. Samuti eeldab see rah-
vusvahelise mobiilsuse suuremat toetamist (ka erasektorisse).
o 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaalu siht-
tasemeks on senise 9,99 asemel seatud 12,5. Juhime tähelepanu, et Tartu Ülikoolil (mis
moodustab ca pool Eesti avaliku sektori teadusest) viimase viie aasta 10% enim viidatud
publikatsioonide osakaal oli 2019.aastaks tõusnud 16,1-ni. Teeme ettepaneku TAIE stra-
teegia vastava indikaatori ambitsiooni ja 2035 sihttaset oluliselt tõsta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Vassil
teadusprorektor
4 (4)