dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Meremajanduse küsimused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. mai 2020
Viit
1.1-16/20-0011/3185
Registreeritud
15. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Merendusnõukoda , Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Katrin Andre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)

Failid

  • 📎1.1-1620-00113185 15.05.2020 Väljaminev kiri (1).bdoc806 KB

Sisu (failidest)

Merendusnõukoda Teie 25.03.2020 nr 7-5.6/20-00604 12.04.2020 e-kiri Meie 15.05.2020 nr 1.1-16/20-0011/3185 Meremajanduse küsimused Austatud viitseadmiral Tarmo Kõuts Tänan Teid jätkuva tähelepanu juhtimise eest Eesti meremajanduse probleemidele. Meremajanduse teemad on Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide terava tähelepanu all. Meremajanduse kitsaskohti ja nende lahendamise küsimusi on käsitletud 10.12.2019 ja 28.01.2020 Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjonis, mida juhib peaminister. Nimetatud komisjonis hakatakse meremajanduse küsimusi arutama vähemalt kord poolaastas. Samuti toimus käesoleva aasta veebruaris Merendusnõukoja kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri Ahti Kuningaga. Tõstatatud teemade lahendamist on korduvalt arutatud ka Veeteede Ameti ja teiste ministeeriumide esindajatega. Kinnitan, et kõigi Teie ja Merendusnõukoja tõstatatud küsimuste lahendamisse suhtutakse täie tõsiduse ja pühendumisega ning ükski probleem – laevanduse konkurentsivõime tõstmise projekt, meremajanduse ja ettevõtluse suunitlusega juhi ametikoha loomine, õigusloomelised tegevused, ettevõtjate toetusmeetmed, laevaregistrite arendamine, rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmine ̶ ei ole jäänud tähelepanuta. Täpsem ülevaade ministeeriumi õigusloomelistest tegevustest on esitatud kirja lisas. Siinkohal selgitaksin pikemalt Transpordiameti loomisega seonduvat. Samasisulise selgituse olen varasemalt esitanud ka meremehi esindavatele organisatsioonidele1. Valitsuskabineti 01.08.2019 nõupidamisel tehti majandus- ja taristuministrile ülesandeks analüüsida Lennuameti, Maanteeameti, Veeteede Ameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti transpordi osakonna liitmist kaheks ametiks, transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendametiks ning transpordi järelevalve valdkonna ühendametiks. Valminud analüüsi tulemusena on valitsusel kavas pärast eriolukorra pakilisemaid teemasid arutada ettepanekut liita Lennuamet, Maanteeamet, Veeteede Amet üheks ametiks (ühendametiks), et valdkonda efektiivsemalt korraldada. Ühendameti loomise eesmärgiks on luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, mis suudab planeerida intelligentseid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid poliitikaid ning projekte. Asutuste liitmisel on võimalik rakendada sünergiat valdkonna juhtimisel, töökorraldusel kui ka tugiteenuste efektiivsemal korraldamisel. Muudatuse eesmärgiks ei ole ametites täna teostatavate riiklike funktsioonide vähendamine ega tänaste ametite rolli marginaliseerimine oma tegevusvaldkonnas. Samuti nähakse vajadust pöörata erilist tähelepanu tänaste ametite töötajatele ja nende tööks vajalike tingimuste tagamisele 1 Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistri: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7201877 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 erialateadmise säilitamiseks. Analüüs võtab arvesse ka järeldust, et järelevalve- ja muude funktsioonide algselt plaanitud eraldamine eri ühendametitesse ei taga efektiivsust. Kokkuvõtlikult lähtub transpordi valdkonna ümberkorralduse ettepanek valitsuse 2019. aastal püstitatud analüüsi ülesandest, riigireformist ning selle eesmärkidest.2 Riigireformi ülesanded omakorda tulenevad elanikkonna pikaajalistest (mitmekümne aasta ajaraam) arenguprognoosidest, millel saab olema vaieldamatult negatiivne mõju riigieelarvele. Riigi rahaliste vahendite vähenemise väljavaade tulevikus nõuab valitsussektorilt selleks valmisolekut, mis ongi riigireformi raames kavandatud kümnete meetmete eesmärk. Transpordivaldkonna ümberkorraldus koos mitmete valdkondlike ametite kavandatud ühinemisega on vaid väike osa riigireformi tegevustest. Transpordiametite osas peetakse täiendavalt silmas valdkonna pikaajalist arenguperspektiivi ja globaalseid trende. Märkimist väärib ka see, et analüüsi käigus on hinnatud ministeeriumi siseseid ülesandeid, mis oleks otstarbekas viia üle ühendametisse ja vastupidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Riigikantselei Katrin Andre 639 7641 [email protected] 2 Täpsem teave Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivalitsemise-reform 2 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendusvaldkonna õigusloomelised tegevused 1. Õigusaktide muutmise algatused Õigusloomealastes tegevustes juhindub MKM põhiseadusest, Vabariigi Valitsuse seadusest, välissuhtlemisseadusest, Vabariigi Valitsuse reglemendist, Riigi Teataja seadusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest, Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning Vabariigi Valitsuse reglemendi alusel kehtestatud kaasamise heast tavast ja mõjude hindamise metoodikast. Peamisteks valdkonda reguleerivateks õigusaktideks, mille ajakohasuse eest MKM vastutab on: - meresõiduohutuse seadus, mille alusel on kehtestatud kokku 62 Vabariigi Valitsuse, majandus- ja taristuministri (varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniminister) ning sotsiaalministri määrust; - sadamaseadus, mille alusel on kehtestatud 6 majandus- ja taristuministri (varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniminister) määrust; - kaubandusliku meresõidu seadus; - kaubandusliku meresõidu koodeks; - ühistranspordiseadus Eesti saartega ühenduse korraldamise aspektist; - jagatud pädevuses teiste ministeeriumidega: laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus; meretöö seadus; riigipiiri seadus, merealapiiride seadus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 17 punkti 4 kohaselt on lennundus- ja merendusosakonna põhiülesanneteks tsiviillennunduse, mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, lennunduse julgestuse, õhu- ja veesõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, kaubandusliku meresõidu, lennuväljade ja -jaamade ning sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamisel osalemine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Õigusaktide kehtestamise või muutmise algatamiseks on mitmeid ajendeid: - EL õigusakti (direktiivi) riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus, - EL otsekohalduva õigusakti (määrus) rakendamine; - konventsiooni rakendamiseks vajalike normide vastuvõtmine; - õigusakti täpsustamise vajadus praktikas esile kerkinud probleemide lahendamiseks (näiteks on norm mitmeti tõlgendatav või regulatsioon puudulik või raskesti arusaadav); - teiste õigusaktide muutmise tõttu. Õigusakti muutmise ettepaneku valmistab ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendusosakonna merendustalitus (LMO), Veeteede Amet (VA) või mõni muu ministeerium. Põhimäärusest tulenevalt osalevad LMO merendustalituse ametnikud (talituse koosseisus on viis ametikohta, hetkel on neist täidetud neli; lisaks toetab talitust osakonna nõunik) õigusloomes ning lisaks sellele täidavad ka muid ülesandeid – osalevad valdkonna arengukava väljatöötamisel, esindavad MKMi õigusvaidlustes, koostavad analüüse, arvamusi ja päringutele vastuseid, osalevad EL Nõukogu töögruppides ja IMO komiteede istungitel ning riigisisest töörühmade töös. Kuni 01.01.2018 korraldas MKM ka parvlaevühendusi suursaartega ja Ruhnuga ning sellega seotud tegevused (hanked, kohtuvaidlused, avaliku teenindamise lepingu täitmise järelevalve jms) moodustasid märkimisväärse osa merendustalituse tööst. 1 Õigusloome protsessi kirjeldus MKMi õigusloome protsess oleneb sellest, millise õigusakti muutmisega on tegemist ja kes on õigusakti muutmise ettepaneku teinud. Eelnõu väljatöötamine ja eelnõu menetlemise eest vastutav ametnik märgitakse MKMi ja LMO kalendriaasta tööplaani. Tööplaani lisandub kalendriaasta kestel täiendavaid õigusloomelisi või erakorralisi ülesandeid. Tähtaegade seadmisel tagatakse, et EL õigusaktide normid saaksid tähtaegselt rakendatud ja konventsioonide muudatused õigeaegselt menetletud ja õigusaktide muutmise vajadusel muudatused hiljemalt konventsioonide jõustumisel vastu võetud. Kui tegemist on EL õiguse rakendamisega, analüüsitakse esmalt EL õigusakti ja kehtiva riigisisese regulatsiooni vastavust ja hinnatakse, millised sätted vajavad muutmist. Kui eelnõule ei ole vaja koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, koostatakse seejärel eelnõu ja seletuskiri. Seletuskirja kohustuslikuks lisaks on Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel. Eelnõu koostamise etapis kaasab LMO VA ja sektori esindajad. Eelnõu kohta koostatakse lisaks lühikokkuvõte ja vastutav ametnik koordineerib koos avalike suhete osakonnaga pressiteadete avaldamist. Seejärel järgneb eelnõu kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Samaaegselt eelnõu kooskõlastamisega esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks huvigruppide esindajatele. Kooskõlastajate ring ja tähtajad on sätestatud Vabariigi Valitsuse reglemendis. Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta koostatakse seletuskirja lisana tabel ning antakse ettepanekute esitajale tagasisidet ettepanekute või märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta. Vajadusel toimuvad nii VA kui ka teiste asutuste ja sektori esindajatega töökohtumised, kus kooskõlastamisel esitatud küsimused läbi räägitakse ja üritatakse nendele kõiki pooli rahuldavad lahendused leida. Eelnõu EISi kooskõlastamisele saatmisele, ministri määruse kehtestamisele ja Vabariigi Valitsuse määruse või seaduseelnõu Riigikantseleile esitamisele eelneb alati MKMi sisene kooskõlastusring osakonna juhatajaga, valdkonna asekantsleriga, vajadusel teiste puudutatud sisuosakondadega, õigusosakonnaga, ministri nõunikuga ja kantsleriga. Kui MKMi sisesel kooskõlastamisel on eelnõule esitatud põhimõttelisi või olulisi muudatusi, esitab LMO need VA-le seisukoha kujundamiseks. Kui tegemist on ministri määrusega, lõppeb menetlus määruse kehtestamisega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitatakse pärast EISi kaudu kooskõlastamist Riigikantseleile ja vastutav ametnik teeb koostööd Riigikantselei vastutava ametnikuga, vajadusel kaasates VA. Seaduseelnõu puhul teeb eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamisel vastutav ametnik koostööd Riigikantselei vastutava ametnikuga, vajadusel kaasates VA. Eelnõu menetlemisel Riigikogus osaleb vastutav ametnik juhtivkomisjoni istungitel, teeb koostööd eelnõu eest vastutava komisjoni ametnikuga ja koostab vastused Riigikogu liikmete küsimustele ning vajadusel muudatusettepanekud. Oma ülesannete täitmisel kaasab vastutav ametnik vajadusel VA spetsialisti. 2. Ülevaade õigusaktide muudatustest MKM on aktiivselt osalenud oma valdkonna õigusloome tegevustes, et täita riigi kohustusi nii EL liikmena kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide osalisriigina, samuti muuta kehtiv õigus 2 adressaadile võimalikult selgeks ja üheselt mõistetavaks. Kvaliteetse õigusloome tagamine on aega- ja tööressurssi nõudev tegevus, mis moodustab suure osa LMO töömahust. Et anda ülevaadet õigusloomeliste tegevuste mahust, on hea tugineda numbritele ja illustreerida töömahtu ülevaatega viimase 5,5 aasta (2015 kuni mai 2020) jooksul vastuvõetud õigusaktidest. 2.1. Riigikogus vastu võetud seadused: 1. 2020. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus (nn laevanduspaketi täpsustused EL riigiabi reeglitest tulenevalt). 2. 2019. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (nn laevanduspakett). 3. 2019. Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus (Sotsiaalministeeriumiga koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste rakendamiseks). 4. 2019. Meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seadus, mis oli seotud meresõiduohutuse seaduse vastavusse viimisega järgmiste EL õigusaktidega: - direktiiv 2017/2108 (reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine); - direktiiv 2017/2109 (päästevõimaluste parandamine reisilaeva õnnetusjuhtumi korral); - direktiiv 2017/2110 (reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine). 5. 2019. Sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadus. Koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid, rakendamiseks. 6. 2016. Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus (peamiselt laevaõnnetuste uurimise regulatsiooniga seotud muudatused). 2.2. Valdkonna ministri ja Vabariigi Valitsuse määrused ja nende muudatused (kokku 51): 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.09.2003 määruse nr 233 „Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded“ muutmine (RT I, 20.11.2015, 1) 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.08.2011 määruse nr 84 „Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise kord“ muutmine (RT I, 14.05.2015, 4 ja RT I, 06.11.2015, 1) 3. Majandus- ja taristuministri 18.12.2015 määruse nr 141“Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise kord“ muutmine (RT I, 29.12.2015, 6) 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003. a määruse nr 28 „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord” muutmine (RT I, 26.01.2016, 2) 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003. a määruse nr 27 „Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded“ muutmine (RT I, 29.12.2015, 4) 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.05.2013. a määruse nr 34 „Laeva vahiteenistuse kord” muutmine (RT I, 03.02.2016, 3) 7. Vabariigi Valitsuse 24.03.2016 määrus nr 39 „Sadama, sadamarajatise ning laeva turvateabe edastamise ja vastuvõtmise kord“ 8. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.11.2012. a määruse nr 72 „Ohutusjuurdluse kord” muutmine (RT I, 19.04.2016, 5) 9. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine (RT I, 29.12.2016, 38) 3 10. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.01.2003. a määruse nr 1 „Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord” muutmine (RT I, 13.01.2017, 5) 11. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.03.2003. a määruse nr 43 „Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu pidamise kord ja soovituslikud vormid” muutmine (RT I, 21.03.2017, 2) 12. Majandus- ja taristuministri 02.06.2017 määrus nr 29 „Veeteede Ameti järelevalveametniku ametitõendi vorm“ 13. Vabariigi Valitsuse 29.08. 2005. a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid” muutmine (RT I, 30.05.2015, 1 ja RT I, 17.04.2018, 10) 14. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.09.2004. a määruse nr 183 „Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise kord, vastavusmärgi vorm, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise kord ning laeva ohutusvarustuse tunnistuse vorm ja selle väljastamise kord” muutmine (RT I, 18.03.2016, 2, RT I, 12.08.2015, 11, RT I, 20.09.2016, 4) 15. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2006. a määruse nr 3 „Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimise kord ja auditeerimise tunnistuste vormid” muutmine (RT I, 27.02.2019, 2) 16. Vabariigi Valitsuse 20.06.2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmine (RT I, 23.01.2018, 1, RT I, 30.06.2018, 1; RT I, 23.07.2019, 3) 17. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.01.2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm” muutmine (RT I, 28.04.2015, 13; RT I, 13.02.2018, 1; RT I, 02.08.2019, 2) 18. Majandus- ja taristuministri 30.08.2019 määrus nr 55 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“ 19. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07.2011. a määruse nr 74 „Ohtlikust lastist teavitamise kord“ muutmine (RT I, 03.09.2019, 1) 20. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.03.2005. a määruse nr 30 „Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm” muutmine (RT I, 10.03.2017, 8; RT I, 17.12.2019, 1) 21. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.06. 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus” muutmine (RT I, 03.07.2015, 6; RT I, 14.02.2017, 1; RT I, 18.12.2019, 12) 22. Majandus- ja taristuministri 17.12.2019 määrus nr 70 „Reisilaeval viibivate isikute nimekirja kantavate andmete loetelu ja nimekirja koostamise põhimõtted“ 23. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2003. a määruse nr 262 „Reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigi poolse lisaülevaatuse teostamise ja kontrollimise kord ning reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigi poolse lisaülevaatuse akti vorm” muutmine (RT I, 19.12.2019, 2) 24. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.07. 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord” muutmine (RT I, 19.12.2019, 2) 25. Majandus- ja taristuministri 07.11.2014. a määruse nr 95 „Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm” muutmine (RT I, 27.05.2016, 8; RT I, 12.03.2020, 1) 4 26. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2011. a määruse nr 72 „Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kord ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu” muutmine (RT I, 12.02.2019, 7) 27. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04. 2014. a määruse nr 29 „Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise eeskiri” muutmine (RT I, 12.02.2019, 7) 28. Majandus- ja taristuministri 05.10.2015 määrus nr 126 „Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste läbiviimise kord“ 29. Vabariigi Valitsuse 17.03.2016 määrus nr 34 „Täpsemad nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja reostustõrjetehnika kohta“ 30. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07. 2009. a määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded” muutmine (RT I, 26.01.2016, 3) 31. Vabariigi Valitsuse 12.12.2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus” muutmine (RT I, 23.10.2018, 2) 32. Vabariigi Valitsuse 19.05. 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” muutmine (RT I, 08.12.2015, 6; RT I, 14.08.2018, 2) 33. Majandus- ja taristuministri 23.02.2015 määrus nr 14 „Laevaregistri registrinumbrite moodustamise kord“ 34. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 56 „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“ 35. Majandus- ja taristuministri 24.11.2014. a määruse nr 102 „Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjeldus” muutmine (RT I, 06.04.2018, 13) 36. Majandus- ja taristuministri 25.09.2015. a määrus nr 120 „Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel” ja selle muutmine (RT I, 27.01.2016, 7; RT I, 08.01.2019, 1; kehtestatud ühistranspordiseaduse alusel). 2.3. Konventsioonide muudatuste heakskiitmine1: 1. 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon. Lisa muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldused 17.04.2015 nr 164 ja 05.07.2018 nr 170. 2. 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioon. Lisa ja koodeksi muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldused 15.02.2018 nr 33, 27.05.2016 nr 180 ja 30.07.2015 nr 315. 3. 1972. aasta rahvusvahelise konteinerite ohutuse konventsioon. Muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldused 10.03.2016 nr 82 ja 19.03.2015 nr 140. 4. 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1988. aasta protokoll. Muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldused 03.03.2016 nr 73 ja 28.01.2016 nr 39. 5. Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon. Muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldus 30.07.2015 nr 311. 6. 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon. Muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldused 26.11.2015 nr 505, 29.10.2015 nr 471 ja 30.07.2015 nr 312. 1 Konventsioonide muudatuste heakskiitmiseks korraldab LMO muudatuste tõlkimise, koostab Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja, analüüsib riigisiseste õigusaktide muutmise vajadust, kooskõlastab EISi kaudu korralduse eelnõu. Seejärel esitab MKM eelnõu, korralduse ning välislepingu teksti ja tõlke Välisministeeriumile, kes esitab materjalid Vabariigi Valitsuse istungile. Kui välislepingu ja riigisiseste õigusaktide analüüsi tulemusena ilmneb mõne õigusakti muudatuste vastuvõtmise vajadus, viib LMO läbi tavapärase õigusakti muutmise menetluse. 5 7. 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon. Muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldus 29.10.2015 nr 470. 8. 1972. aasta rahvusvaheline konteinerite ohutuse konventsioon. Muudatuste heakskiitmine – Vabariigi Valitsuse korraldused 19.03.2015 nr 140, 10.03.2016 nr 82. Lisaks on MKM panustanud Keskkonnaministeeriumi valdkonda kuuluvate konventsioonide riigisisesesse rakendamisse ja osalenud konventsioonide ratifitseerimise protsessis. Järgmiste konventsioonide riigisiseseks rakendamiseks vajalikud sätted lisatakse Keskkonnaministeeriumi ettepanekul meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse: 1. laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon; 2. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon koos kehtivate muudatusega; 3. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon. 3. 2020. aasta ja järgnevate aastate õigusloome kava 1. Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Pärast pikki läbirääkimisi partnerasutustega esitas MKM eelnõu 2019. a novembris uueks kooskõlastamiseks. Jaanuaris 2020. a jättis Sotsiaalministeerium eelnõu kooskõlastamata ja siiani ei ole sobivas regulatsioonis kokkuleppele jõutud, samuti on eriolukorra tõttu olnud ministeeriumide tähelepanu suunatud kiireloomuliste probleemide lahendamisele. Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele arvestusega, et Riigikogu saaks eelnõu asuda menetlema septembris algaval korralisel istungjärgul. Vastutaja: Katrin Andre, merendustalituse juhataja. 2. Meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse alusel kehtestavad määrused. Seotud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõustumise ajaga. Vastutajad: merendustalituse ametnikud, konkreetsed vastutajad määratakse seaduseelnõu jõustumise tähtaja selgumisel, arvestades töökoormust ja valdkonnateadmisi. 3. Sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ ülevõtmiseks. Seonduvalt vajab muutmist majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded”. Ülevõtmise tähtaeg - 28.06.2021. Eelnõu esitamine Riigikogule 2021 I kv. Vastutajad Reet Laos, merendustalituse peaspetsialist ja Katrin Andre, merendustalituse juhataja. 4. Määrused laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel (seotud nn laevanduspaketiga): 4.1. Majandus- ja taristuministri määruse „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“. Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 97 lõike 3 alusel. Vastutaja: Gerli Ehte, merendustalituse peaspetsialist, jõustumise tähtaeg 01.07.2020. 6 4.2. Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2015. a määruse nr 14 „Laevaregistri registrinumbrite moodustamise kord“ muutmine. Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 28 lõike 3 alusel. Vastutaja: Gerli Ehte, merendustalituse peaspetsialist, jõustumise tähtaeg – üldises korras (mai 2020). 4.3. Majandus- ja taristuministri määrus „Meremajanduse küsimused“. Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 18 lõike 3, § 23 lõike 2 ja § 96 lõike 8 alusel. Vastutaja: Gerli Ehte, merendustalituse peaspetsialist, jõustumise tähtaeg 01.07.2020. 5. Mereõiguse revisjoni projekti käigus eelnõude koostamine. Eelnõude Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg 31.12.2020. Vastutajad Katrin Andre, merendustalituse juhataja, Liisa Surva, lennundus- ja merendusosakonna nõunik. 6. 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsiooni) tervikteksti tõlke ja muudatuste heakskiitmine Vabariigi Valitsuse korraldusega. Vabariigi Valitsusele esitamine 2021 I poolaastal. Vastutaja: Kadi Saks, merendustalituse peaspetsialist. 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1159, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist, riigisisesesse õigusse ülevõtmise analüüs. Direktiivi koostamise ajal hinnati Eesti õigus direktiivi sätetega kooskõlas olevaks. Kui analüüsi tulemusena ilmneb, et vaja on muuta riigisisest õigust, koostatakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmise eelnõu arvestusega, et eelnõu jõustub direktiivi normide ülevõtmise tähtajaks - 02.08.2021. Vastutaja: Kadi Saks, merendustalituse peaspetsialist. 8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2397, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ, riigisisesesse õigusse ülevõtmise analüüs. Analüüsi tulemusena koostatakse vajadusel meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, arvestusega, et eelnõu jõustub direktiivi normide tähtajaks - 17.01.2022. Eelnõu koostamine lisatakse 2021. tööplaani. Vastutaja: Kadi Saks, merendustalituse peaspetsialist. 9. SOLAS konventsiooni muudatuste heakskiitmine Vabariigi Valitsuse korraldusega. Resolution MSC.456(101) – Amendments to the international convention for the safety of life at sea (SOLAS), 1974. Jõustub 01.01.2024. Eelnõu koostamine lisatakse 2023. tööplaani. 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel