MÄÄRUS
15.05.2020 nr 24
Ministri määruste muutmise määrus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja riigieelarve seaduse §
531 lõike 1 alusel.
§ 1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia
arenduskeskuste toetamise tingimused“ muutmine
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia
arenduskeskuste toetamise tingimused“ § 33 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kord kvartalis“.
§ 2. Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise
tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja
kord“ § 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 24 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „punkti 1“;
2) paragrahvi 24 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende
kinnitamine rakendusüksuse poolt.“.
§ 4. Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku
toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse
andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2
2) paragrahvi 22 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende vähemalt
omafinantseeringu ulatuses tasumine, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel.“.
§ 5. Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi
toetusmeede“ muutmine
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis“;
2) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 2 lõikes 4 ja § 14
lõikes 1 toodud tingimustele.“;
3) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20
sätestatud tingimustel.
(32) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal
kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.“;
4) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega „või vähemalt omafinantseeringu ulatuses
makstud“.
§ 6. Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruse nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse
investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse
investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „maksimaalselt kord poolaastas“;
2) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud
tingimustele.“;
3) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20
kehtestatud tingimustel.
(32) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal
kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.“;
4) paragrahvi 23 lõike 4 punkti 1 täiendatakse lõpus sõnadega „või vähemalt omafinantseeringu
ulatuses tasumine“;
3
5) paragrahvi 23 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende
kinnitamine rakendusüksuse poolt.“.
§ 7. Ettevõtlusministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete
toetamise tingimused“ muutmine
Ettevõtlusministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise
tingimused“ § 24 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis“.
§ 8. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määruse nr 4 „Ettevõtjate
võrkudega liitumise programm“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Ettevõtjate võrkudega
liitumise programm“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 14 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses;“;
4) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande
esitamine ja nende kinnitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt.“;
5) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus
esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne
kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt
täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse
täitmata jätmisel võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peatada järgmise maksetaotluse
menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.“.
§ 9. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–
2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020
välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud
tingimustele.“;
2) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
4
„(21) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20
kehtestatud tingimustel.
(22) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal
kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.“;
3) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „täies“ sõnadega „vähemalt
omafinantseeringu“.
§ 10. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse
digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruses nr 52 „Tööstuse
digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning tasutud toetuse saaja poolt.“;
2) paragrahvi 14 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tasumine“ sõnadega „vähemalt
omafinantseeringu ulatuses“;
3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus
esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne
kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt
täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse
täitmata jätmisel võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuda toetuse tagastamist.“.
§ 11. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus
digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses
ning mäetööstuses“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruses nr 27 „Toetus digitaalsete
tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) abikõlbliku kulu eest on tasutud vähemalt omafinantseeringu ulatuses;“;
3) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) EAS nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine
EAS poolt.“;
4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
5
„(5) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus
esitada EAS-le nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse
saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku
kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib EAS peatada
järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.“.
§ 12. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruse nr 35 „Perioodi
2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ muutmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020
tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Määrust ei kohaldata EMTAK 2008 järgmiste tegevusalade koodide projektidele:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja
limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);
2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud
mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);
5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja
juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja
turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu
N 782).“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva määruse §-s 101 sätestatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020
teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida
antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning
konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“;
3) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
„§ 101. COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erand
(1) COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erandi (edaspidi erand) alusel saab toetust
taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud
COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu.
(2) Erandi alusel toetuse taotlemisel kohaldatakse määrust käesolevast paragrahvist tulenevate
erisustega.
(3) Lisaks määruse § 12 toodud nõuetele peab erandi alusel toetuse taotleja vastama järgmistele
tingimustele:
1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga
31. detsember 2019. a;
2) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest antud abi koos määruse alusel
taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot;
3) erandi alusel toetuse taotlemisel algab projekti abikõlblikkuse periood mitte varem kui
19. märtsil 2020. aastal ja lõppeb hiljemalt 31. augustil 2023. aastal.
6
(4) Erandi alusel toetuse taotlemisel on toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude
kogumaksumusest 75 protsenti.
(5) Määruse § 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata erandi alusel toetuse taotlemisele.“;
4) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord poolaastas“;
5) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud
tingimustele.“;
6) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20
kehtestatud tingimustel.
(32) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal
kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.“;
7) paragrahvi 21 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „täies“ sõnadega „vähemalt
omafinantseeringu“;
8) määrust täiendatakse 7. peatükiga järgmises sõnastuses:
„7. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Erandi rakendamine
Erandi alusel saab toetust taotleda alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2020. aastal, kuid mitte kauem kui § 11 kohaselt taotluste
vastuvõtmise lõpetamiseni.“.
§ 13. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49
„Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori
toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „enne EAS-le maksetaotluse esitamist“;
2) paragrahvi 21 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse maksmise eeldusteks on
projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning EAS nõudmisel vastava
aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine EAS poolt.“;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Toetust võib välja maksta omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Kui
makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada
EAS-le nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest
arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata
osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib EAS peatada järgmise
maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.“;
4) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kuni kaks korda aastas“.
7
allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
11.05.2020
Ministri määruste muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ning riigieelarve
seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka
eelnõu) tehtavad muudatused aitavad leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi
koroonaviirus) pandeemiast ja sellega seotud muudatustest ning piirangutest tulenevaid
ettevõtjate majanduslikke raskusi.
Sõltumata sektorist on nii ettevõtjad kui ka muud toetuse saajad laialdaselt sattunud raskustesse.
Seetõttu on vajadus muuta paindlikumaks ettevõtluse arendamisele suunatud toetuste tingimusi,
et tagada toetuse saajate suutlikkus projektid ellu viia.
Kuna koroonaviirusega kaasnenud kriis mõjutab oluliselt ettevõtjate likviidsust, on toetuste
rakendamise ja projektide elluviimissuutlikkuse tagamiseks vajalik laiendada väljamaksete
tegemisega seotud võimalusi: lisada määrustesse ettemaksete ja osaliselt tasutud
kuludokumentide alusel maksete tegemise võimalused ning võimaldada maksetaotluste
sagedasem esitamine.
Lisaks alustatud projektide elluviimisele on koroonaviiruse kriisist tingitud majandusseisakust
edukaks ja kiireks väljumiseks oluline, et kriisis kannatanud ettevõtjad saaksid koroonakriisi
ajal arendada uusi tooteid ja teenuseid. Ühelt poolt annab koroonakriis, kus äritegevus on
seiskunud või toimub vähendatud mahus, ettevõtjatele aega arendustegevuste planeerimiseks
ja elluviimiseks. Teiselt poolt koroonakriisi ajal välja arendatud uued konkurentsivõimelised
tooted ja teenused aitavad kriisis kannatanud ettevõtjatel kriisijärgselt oma äritegevust taastada
ning oma ettevõtet kriisile eelneva ajaga edukamaks muuta. Toote- ja teenusearendamine on
kallihinnaline ja kõrge riskiga tegevus, millel puudub kindlus, et planeeritud toode või teenus
soovitud kujul valmib. Seetõttu, ühe esimese abinõuna likviidsusprobleemide ilmnemisel toote-
ja teenusearendus, kas lükatakse edasi või jäetakse tegemata.
Tulenevalt vajadusest aidata ettevõtjatel kriisi käigus uusi tooteid ja teenuseid arendada,
sätestatakse eelnõuga tootearendustoetusele koroonakriisiga seotud erand, mis võimaldab
koroonakriisis kannatanud ettevõtjatel taotleda toetust eritingimustel.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite
osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Eve Kislov (tel 715 3406,
[email protected])
koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Terje Kleemann (tel 627 9340,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest paragrahvist.
Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri
2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ § 33 lõiget 2.
Muudatuse alusel tekib toetuse saajal võimalus vajadusest lähtuvalt esitada rakendusüksusele
maksetaotlusi. See annab olulise tõuke toetuse saajate likviidsuse parandamisele ning
suutlikkusele rakendatud projektid ellu viia.
Eelnõu paragrahviga 2 tunnistatakse ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46
„Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ § 22 lõige 11 kehtetuks.
Sarnaselt eelmisele paragrahvile võetakse muudatusega maha piirang üksnes kord kvartalis
esitada rakendusüksusele maksetaotlusi. Muudatus aitab kaasa toetuse saajate
likviidsusprobleemide vähendamisele.
Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113
„Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ § 24 lõiget 3 ja 4.
Muudatustega lihtsustatakse toetuse saaja olukorda ning aidatakse kaasa toetuse saaja
likviidsusprobleemide lahendamisele. Muudatuse kohaselt võimaldatakse toetuse saajale
struktuuriüksuse poolt väljamakseid teha osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Väljamakse
eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses,
kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel.
Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse kehtetuks ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a
määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ § 22 lõige
2 ja muudetakse sama paragrahvi lõige 3 punkti 1.
Sarnaselt eelmisele paragrahvile lihtsustatakse muudatusega toetuse saaja olukorda ning
aidatakse kaasa toetuse saaja likviidsusprobleemide lahendamisele. Struktuuriüksusel
võimaldatakse teha toetuse saajale väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
Väljamakse eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu
ulatuses, ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel.
Eelnõu paragrahviga 5 muudetakse ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2
„Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ § 23 lõikeid 2-4 ning sama paragrahvi täiendatakse
lõigetega 31ja 32.
Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele lihtsustatakse muudatustega toetuse saaja olukorda ning
aidatakse kaasa tema likviidsusprobleemide lahendamisele. Muudatusega võetakse maha
piirang, mis seni keelas maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord kvartalis ning antakse
rakendusüksusele võimalus teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid. Väljamakse
eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses,
ühendmääruse § 2 lõike 4 ja § 14 lõike 1 alusel. Lisaks lasub toetuse saajal kohustus esitada
tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõike 5 kohaselt.
Eelnõu paragrahviga 6 muudetakse ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12
„Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ § 23 lõikeid
2-4 ning sama paragrahvi täiendatakse lõigetega 31 ja 32.
Toetuse saaja olukorra parandamiseks ning likviidsusprobleemidele kaasa aitamiseks võetakse
muudatustega maha piirang, mis seni keelas maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord
poolaastas. Muudatustega antakse rakendusüksusele võimalus teha toetuse saajale põhjendatud
juhtudel ettemakseid. Väljamakse eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud
vähemalt omafinantseeringu ulatuses, ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel. Lisaks lasub toetuse
saajal kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõike 5 kohaselt.
Maksetaotluse lahti sidumine aruandest on vajalik, et võimaldada toetuse saajatel vastavalt
nende vajadustele maksetaotlusi esitada. Vahearuannete tihedamini esitamine suurendaks
toetuse andja halduskoormust.
Eelnõu paragrahviga 7 muudetakse ettevõtlusministri 28. märtsi 2016.a määruse nr 28
„Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ § 24 lõiget 2.
Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele lihtsustatakse muudatustega toetuse saaja olukorda ning
aidatakse kaasa tema likviidsusprobleemide lahendamisele ning muudatusega võetakse maha
piirang, mis seni keelas rakendusüksusele maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord
kvartalis.
Eelnõu paragrahviga 8 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari
2018. a määruses nr 4 „Ettevõtjate võrkudega liitumise programm“ § 14 lõiget 1 ja 2 ning lõike
5 punkti 1 ja 3 ning sama paragrahvi täiendatakse lõikega 7.
Muudatustega võetakse maha nõue, kinnitada vahearuanne rakendusüksuse poolt enne makse
saamist ning täiendatakse võimalusega teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid.
Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele võimaldatakse rakendusüksusel teha toetuse saajale
väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on
makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud
kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad
dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.
Eelnõu paragrahviga 9 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a
määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ § 22 lõiget
2 ja lõike 3 punkti 1 ning sama paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 22.
Teotuse saaja likviidsusprobleemide leevendamiseks ja projektide elluviimise tõhustamiseks
võimaldatakse muudatustega teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid ning
väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on
makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses. Lisaks lasub toetuse saajal kohustus esitada
tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõike 5 kohaselt.
Eelnõu paragrahviga 10 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri
2018. a määruses nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ § 8 lõiget 3,
§ 14 lõike 4 punkti 1 ning täiendatakse § 14 lõikega 5.
Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele võetakse muudatustega maha piirang teha toetuse saajale
väljamakseid alles pärast lõpparuande kinnitamist, võimaldatakse väljamakseid osaliselt
tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt
omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide
alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne
kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.
Eelnõu paragrahviga 11 tunnistatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli
2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise
kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ § 16 lõige 1 kehtetuks ning muudetakse
sama paragrahvi lõikeid 4 punkti 2 ja 4 ning täiendatakse lõikega 5.
Muudatuse eesmärgiks on eelkõige teotuse saaja likviidsusprobleemide leevendamine.
Muudatustega võimaldatakse toetuse andjal väljamakseid teha toetuse saaja poolt osaliselt
tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt
omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide
alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne
kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.
Eelnõu paragrahviga 12 täiendatakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai
2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ § 1 lõikega
31 ja 7 ning 101. Muudetakse § 21 lõikeid 2-4. Sama paragrahvi täiendatakse lõigetega 31 ja 32
ja 7. peatükiga.
Koroonakriisis kannatanud ettevõtjale abistamiseks ja kriisi käigus uute toodete ja teenuste
arendamiseks antakse erandina toetust Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku alusel.
Määruse muudatustega sätestatakse koroonakriisis kannatanud ettevõtjale antava toetuse
tingimused. Näiteks abikõlblikkuse periood ja toetusemäär.
Kehtiva määruse alusel toetatakse üksnes tööstusettevõtjaid, kuid hetkel õigusaktide eelnõude
elektroonilise kooskõlastamise ringil oleva määruse muudatusega laiendatakse toetuse saajate
ringi. Käeoleva määruse muudatusega seatakse lisaks piirang, milliste projektide valdkondi
määruse raames ei toetata. Siia kuuluvad näiteks sotsiaalseid ja terviseprobleeme kaasa toovad
tegevused - hasartmängude ja kihlvedude korraldamine ja tubakatootmine. Lisaks ei toetata
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kaudu toetavate valdkonnade projekte, sealhulgas
põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Siinkohal tuleb välja tuua, et kuigi määrusega ei
toetata hulgi- ja jaekaubanduse projekte, saavad hulgi- ja jaekaubandusettevõtjad taotleda
toetust infotehnoloogilistele lahendustele, mis vastavad tehnoloogiliselt keerukuselt määruses
sätestatud nõuetele.
Muudatusega sätestatakse, et määruse § 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata erandi alusel
toetuse taotlemisele. Erandi alusel saab taotleda toetust ettevõtja, milline sattus raskustesse
pärast 31. detsembrist 2019. a ning taotleja võib alustada projekti tegevusi alates 19. märtsist
2020. a.
Muudatustega võetakse maha piirang, mis seni keelas maksetaotluste esitamise tihedamini kui
kord poolaastas, võimaldatakse teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid ja
võimaldatakse väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud
abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav
kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele
maksmist tõendavad dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates).
Ühtlasi täiendatakse määrust 7. peatükiga, millega sätestatakse, et toetust saab taotleda alates
Euroopa Komisjoni 21. aprilli 2020 riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini
2020. a.
Muudatusega sätestatakse, et toetust makstakse toetuse saajale tegelike kuude alusel vastavalt
ühendmääruse § 14 lõikele 1. Lisaks lasub toetuse saajal kohustus esitada tasumist tõendavad
dokumendid ühendmääruse § 14 lõike 5 kohaselt.
Eelnõu paragrahviga 13 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti
2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ § 9 lõiget 1 ning
§ 21 lõikeid 1 ja 2 ning sama paragrahvi täiendatakse lõikega 11.
Teotuse saaja likviidsusprobleemide leevendamiseks ja projektide elluviimise tõhustamiseks
võimaldatakse väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud
abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses). Lisaks lasub toetuse saajal
kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele
maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:
1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8);
2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78);
3) Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis
(ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9).
4. Määruse mõjud
Muudatused tagavad võimaluse projekti elluviijatel projektid mõjuvatel põhjustel pikendada ja
seeläbi saavutada ettenähtud projekti tulemusnäitajad. Arvestades koroonaviiruse leviku
eeldatavaid ebasoodsaid tagajärgi, võib muudatuste mõju koroonaviirusest kahju saanud
ettevõtjatele pidada oluliseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise
infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning Riigi
Tugiteenuste keskusele arvamuse avaldamiseks.
Lisa: Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste
muutmise määruse“ seletuskirja lisa
Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata jätmise
ettepanekute põhjendus
esitaja
Rahandus- 1. Eelnõu § 12 punktiga 2 täiendatakse Arvestatud.
ministeerium § 1 ning lisatakse uus lõige 7. Määruse sõnastust on muudetud.
Soovitame täpsustada riigiabi ajutise
raamistiku pealkirja järgmiselt: „(7)
Käesoleva määruse §-s 101 sätestatud
toetus on riigiabi komisjoni teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse
toetamiseks praeguse COVID-19
puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I,
20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C
112 I, 4.04.2020, lk 1–9) (edaspidi:
COVID-19 raamistik) mõistes, mida
antakse nimetatud raamistiku osa 3.1
alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning
konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“.
2. Eelnõu § 12 punktiga 3 lisatakse uus Arvestatud.
§ 101. Palume täiendada § 101 punkti 2 Määruse sõnastust on täiendatud.
teksti järgmiselt: „2) taotlejale COVID-
19 raamistiku osa 3.1 alusel muudest
allikatest antud abi koos määruse alusel
taotletava toetusega ei ületa 800 000
eurot;“.
3. Eelnõu § 12 punktiga 7 täiendatakse Arvestatud.
7. peatükki. Kuna Euroopa Komisjoni Määruse seletuskirja on kuupäeva
lubav otsus meetme kohta on tehtud märkimisega täiendatud.
21.04.2020, siis soovitame seda
kuupäeva ka tekstis mainida.
Alternatiivina võiks sellest kirjutada
seletuskirjas.
4. Eelnõu §-ga 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, Arvestatud.
12, 13 võimaldatakse toetuse Väljamaksetega seonduvate riskide
väljamaksmist (v.a omafinantseeringu maandamisel lähtututakse STSist ja
osa abikõlbulikest kuludest) enne, kui ühendmäärusest. Ühendmäärusega
reaalselt on kulud tekkinud. See aga sätestatakse väljamaksete võimalus,
tekitab riski, kus võib tekkida palju kuid samas määratletakse ka
abikõlbmatuid kulusid, mille peab kohustused ja tagajärjed selle
hiljem toetuse saajalt tagasi nõuda. makseviisi kasutamisel. Toetuse saajal
Samas ei ole kirjeldatud, kuidas lasub kohustus esitada maksmist
sellisteks olukordadeks on riskid tõendavad dokumendid 10 päeva
maandatud nii Ettevõtluse Arendamise jooksul pärast väljamaksest ning kui
Sihtasutuse kui ka Majandus- ja toetuse saaja eirab nimetatud
Kommunikatsiooni-ministeeriumi kohustust, siis on võimalik
poolt. väljamakstud toetus tagasi nõuda või
peatada järgneva väljamaksetaotluse
menetlus STS § 30 alusel.
Riigi 1. Eelnõu § 3 punkt 1 – Palume Mittearvestatud.
Tugiteenuste muudatus eelnõust välja jätta, sest see Tagamaks eelnõu sõnastuse selgus ja
Keskus ei loo uut korda, arvestades, et kehtiva korrektsus on jäetud eelnõu § 3 punkt 1
määruse § 24 lõige 5 juba võimaldab eelnõusse sisse.
osaliselt tasutud kuludokumentide
alusel (edaspidi OTK) toetuse
maksmist.
2. Eelnõu § 4 – Palume muudatuse Arvestatud.
eelnõust välja jätta, sest eelnõu Eelnõu § 4 on eelnõust ja seletuskirjast
muudatustega ei looda uusi tingimusi välja jäetud.
määruses. Nimelt määruse § 22 lõikes
6 on juba sätestatud OTK alusel toetuse
maksmise võimalus ning tegelike ja
tasutud kulude alusel tasumise
tingimused on reguleeritud § 33 lõike 3
punktis 1. Paragrahv 22 lõige 2 annab
üldise korralduse, mis hõlmab
Ühendmääruse § 14 lõiget 1 tervikuna,
seega seda kehtetuks tunnistada ei ole
vaja.
3. Eelnõu § 5 punkt 2 ; § 6 punkt 2; Arvestatud.
9 punkt 1; § 12 punkt 5 nendes Eelnõu § 5 punktist 2, § 6 punktist 2, §
punktides nähakse ette ettevõtjatest 9 punktist 1 ja § 12 punktist 5 on välja
toetuse saajatele ettemaksete tegemise jäetud lause „Põhjendatud juhtudel
võimalus, kuid puudu viited võib teha toetuse saajale ettemakseid“
Ühendmääruse §-dele 19 ja 20 ehk ja täiendatud on vastavaid paragrahve
ettemakse saamiseks garantii esitamise vastavalt lõikega 21 või 31 järgmises
nõue ja selle kasutamise tõendamise sõnastuses „Toetuse saajale võib
tingimused. Ettemaksete põhjendatud juhtudel teha ettemakseid
võimaldamine ja tõendamine palume ühendmääruse §-des 19 ja 20
reguleerida eraldi lõiguna. kehtestatud tingimustel.“.
4. Eelnõu § 5 punkti 3 muudatus ei ole Osaliselt arvestatud.
samuti sobilikul moel sõnastatud, sest Tagamaks eelnõu sõnastuse selgus
määruse § 23 lõige 3 juba näeb ette, et jäetakse § 5 punkti 4 eelnõusse sisse.
makseid tehakse Ühendmääruse § 14
lõikes 1 nimetatud tingimustel, seega
hõlmab see nii tegelike ja tasutud Eelnõud täiendatakse § 23 punktiga 32
kulude alusel maksmist kui ka OTK-d. järgmises sõnastuses: „Kui toetuse
Seega järgmises lõikes 4 ei või neid saajale tehakse makse ühendmääruse §
tingimusi üle korrata, sest sama 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse
olukorda ei või topelt reguleerida. saajal kohustus esitada tasumist
Eelnõusse palume lisada ka OTK tõendavad dokumendid ühendmääruse
saamisel selle kasutamise tõendamise § 14 lõikes 5 sätestatud korras.“.
kord vastavalt Ühendmääruse § 14
lõikele 5.
5. Eelnõu § 6 punkt 3; § 9 punkt 2; § 12 Osaliselt arvestatud.
punkt 6 palume nende punktide Tagamaks eelnõu sõnastuse selgus
muudatused välja jätta, sest uus jäetakse § 6 punkt 3; § 9 punkt 2; § 12
sõnastus teeb segasemaks toetuse punkt 6 4 eelnõusse sisse.
maksmise tingimused. OTK andmiseks
ja selle saamise tõendamiseks palume Eelnõud täiendatakse § …punktiga …
sätestada eraldi lõige ehk viidata järgmises sõnastuses: „Kui toetuse
Ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2 saajale tehakse makse ühendmääruse §
(OTK saamise ja lõikele 5 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse
(maksedokumentide esitamine pärast saajal kohustus esitada tasumist
OTK saamist). Eelnõuga muudetav tõendavad dokumendid ühendmääruse
säte käsitleb tegelike ja tasutud kulude § 14 lõikes 5 sätestatud korras.“.
alusel toetuse maksmist, mistõttu seda
ei ole vaja muuta.
6. Eelnõu § 6 punkt 4 –mõistetav on Arvestatud.
vahearuande esitamise kohustuslahti Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
siduda vahemaksete eeldusest, kuid Muudatuse sõnastus on väga paindlik
lõpparuandeesitamise kohustus peaks ja võimaldab EASil nõuda aruannet
jääma lõppmakse 2 (2) esitamise siis, kui EAS peab seda vajalikuks ja
juurde, sest lõpparuandest selgub kas kindlasti ei tehta EASi poolt
kõik toetuse saamise eeldused on lõppmakset enne lõpparuande
täidetud, seega lõppmakse suurus. kinnitamist. Sellele viitab ka § 8 lg 6
Seletuskirjas puudub selgitus, miks ei „Projekt loetakse lõppenuks pärast
ole vaja aruandeid maksetaotluste lõpparuande kinnitamist
juurde. rakendusüksuses ja toetuse saajale
viimase väljamakse tegemist.“.
7. Riigieelarve seaduse alusel antud Arvestatud.
määruste muudatuste puhul, mis Eelnõu § 8 punktist 5, § 11 punktist 4
puudutavad ettemaksete andmist, ning § 13 punktist 4 on välja jäetud
juhime tähelepanu, et ettemaksete sätted, mis võimaldasid toetuse saajale
andmine ilma garantiita või intressita põhjendatud juhtudel teha ettemakseid.
hõlmab vähese tähtsusega abi (VTA)
andmist, sest tegemist on
käibevahendite ilma kulukuseta (eelis)
andmisega ehk eelis andmisega teiste
ettevõtjate ees, kes saavad ettemaksu
toetusmeetmetest, kus rakendub intress
(riigi finantsinstrumendid) või garantii
nõue (struktuuritoetuse meetmed).
Palume sätestada määrustes VTA
vastavalt VTA määrusele ning toetuse
andjal selle arvestamise ja VTA
registrisse kandmisekohustus.