dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Avaliku pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. mai 2020
Viit
1.1-16/20-0011/3206
Registreeritud
18. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Joel Peetersoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. juuni 2020

Failid

  • 📎RK_20-01166-2.bdoc153 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 18.05.2020 nr 7-5.13/20-01166-2 Avaliku pöördumise edastamine Edastan Vabariigi Valitsusele saabunud Akadeemiliste Ametiuhingute Noukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Uliopilaskondade Liidu ja Eesti Teaduskoja avaliku pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Avalik kiri Riigikogule ja Vabariigi valitsusele Kriisiaegne majanduspakett peaks toetama innovatsiooni, töötajate õigusi ja majanduse keskkonnasõbralikkust Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda leiavad, et raskustes ettevõtetele riigi poolse abi määramisel tuleks lähtuda lisaks majanduslikele kriteeriumitele ka ettevõtte innovaatilisusest, käitumisest töötajate õiguste tagamisel ja keskkonnasõbralikkusest. Sarnaselt epidemioloogiliste meetmete nõustamiseks moodustatud ekspertide nõukogule soovitame valitsusel moodustada nõustava ekspertide kogu majanduskriisi rahaliste, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste tahkudega terviklikuks tegelemiseks. Eestis on jõudsalt kasvamas innovaatilise ettevõtluse osakaal, jäädes siiski kahjuks oluliselt allapoole Soome tasemest. Kriisiaegsed toetusmeetmed saaksid olukorda parandada. Selleks oleks vaja sektoripõhiseid meetmeid, eriti idu- ja spin-off ettevõtetele, mis on kriisiaegse investeeringute vähenemise suhtes väga tundlikud. Võiks kaaluda erasektori, ülikoolide ja riigi osalusega investeerimisfondi loomist teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks; ettevõttesisese teadus- ja arendustöö soodustamist toetuste, laenude ja garantiidega; ettevõtete teadus-arendusteemaliste projektikirjutamise toetamist, et tuua rohkem Euroopa Liidu vastavaid vahendeid meie majandusse. Eesti maksusüsteemi tasuks analüüsida võtmes, et see soodustaks tõhusamalt, samas sotsiaalselt vastutustundlikult, innovatsiooni ja investeerimist tarka ettevõtlusse. Innovaatilise riigi vundamendiks on tipptasemel kõrgharidus ja teadus, mis hetkel vaevlevad alarahastuses. Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse osakaal tuleks viia sarnasele tasemele Põhjala targa majandusega riikidega. Abipakett peaks soosima töökeskkonna parandamist, sealhulgas suurendama töötajate osalemist töötingimuste kujundamisel. Riigiga koostöös tuleb selgemalt defineerida töösuhe, et tagada töötajakaitse ka jagamismajanduse ettevõtetes. Selgemalt ja õiglasemalt tuleks defineerida kõrvaltöö(d) (näiteks Bolti juhid, Airbnb majutuse jagajad jt) ja põhitöö; tööteenuse vahendamise platvormide pakkujate ja riigi kohustused mõlemat tüüpi töötajate ees ning selliste töötajate õigused. Kui lepingulistel töötajatel on võimalus oma õigusi kaitsta koondudes näiteks ametiühingusse, siis platvormimajanduses tegutsevate töötegijate võimalused on piiratumad. Abi saamise tingimus peaks olema ettevõtte kohustus töö tegemiseks sõlmida tööleping ja kohustus kaasata töötajad töötingimuste kujundamisesse; kohustus laieneks ka platvormipakkujatele, kes nõustuvad, et teenuse osutajate suhtes on nad tööandjad. Eesti võiks ja saaks olla antud valdkonna õiglasel reguleerimisel teenäitajate hulgas1. Käesolev kriis ei ole teinud olematuks teisi väljakutseid, millega Euroopa Liit ja maailm rinda pistab. Eesti ja Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalse ja keskkonnasõbraliku maailmajao ehitamise. Rõhutame, et kriisiabi ja tänased otsused peavad olema nende eesmärkidega kooskõlas. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine aitab tagada meie ettevõtluse konkurentsivõime. Suurettevõtted võiksid majandusabi ühe tingimusena esitada avaliku plaani oma keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks. Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Teaduskoda 1 European Agency for Safety and Health at Work (2017) Protec>ng Workers in the Online PlaBorm Economy: An overview of regulatory and policy developments in the EU, European Risk Observatory Discussion paper (ISSN: 1831-9343) hSps://osha.europa.eu/fr/publica>ons/protec>ng-workers-online-plaBorm-economy- overview-regulatory-and-policy-developments
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel