Riigikantselei
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 20.05.2020 nr 24.5-6/20-0068/3324
15161, Tallinn
Rail Balticu Eesti osa vahearuanne 2019
Käesolevaga esitan Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse
vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise
seaduse kohase Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta ning projekti
vahearuande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: RB vahearuanne 2019
VV protokollilise otsuse projekt
Kristjan Kaunissaare
6397682
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
PROTOKOLLILINE OTSUS
„Rail Balticu Eesti osa vahearuanne”
Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail
Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse § 3
alusel:
1. Kiita heaks „Rail Balticu Eesti osa vahearuanne”.
2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogu majanduskomisjonile.
Jüri Ratas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
ARUANNE
Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti
Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe
ratifitseerimise seadusele (vastu võetud 19.06.2017, välja kuulutanud Vabariigi Presidendi 29.06.2017
otsusega nr 151).
Vastavalt nimetatud seaduse §3 kajastab vahearuanne Rail Balticu (edaspidi: RB) Eesti osa ehitamise
2019. aasta tegevuste kokkuvõtet.
Üldist
RB on uus rajatav Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa
raudteevõrguga. Raudtee trass kulgeb Tallinnast Pärnu, Riia ja Panevežyse kaudu Kaunaseni, kust edasi
ühendub see Leedu piiril Poola ja sedakaudu muu Kesk-Euroopa raudteevõrgustikuga. Kokku on
lepitud ka Kaunase ja Vilniuse vahel Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse loomine projekti
raames.
Raudtee projektkiiruseks on 240 km/h (kaubarongide maksimumkiirus 120 km/h). Riikidevahelise
leppe kohaselt rajatakse raudtee kahe rööpapaariga, täielikult elektrifitseerituna. Ehitatakse Euroopa
„standardlaiusega“ 1435 mm (praegu Balti riikides kasutatav raudtee on 1520 mm rööpmelaiusega).
Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 km, sellest Eestis 213 km (RB pikkus Eestis sisaldab nii
Muugalt algava kaubaveo- kui Ülemistelt algava reisiveoharu pikkust).
Poolas ulatub RB ühendus Trakiszkist (Leedu-Poola piirilinn) läbi Bialystoki Varssavini (Poola
territooriumil ametlikult Rail Balticuks nimetatav raudtee ei ole kolme Balti riigi Rail Balticu projekti
osa ning see ei ole ka ülalnimetatud ratifitseerimise seaduse objekt). Praegu on tööd lõppenud, käimas
või rahastamisotsused tehtud Varssavi ja Elk’i vahelise raudteeühenduse ümberehitamiseks senisest
suurema läbilaskevõime saavutamiseks. Elk’i ja Trakiszki vahelise raudteelõigu (ca 100 km)
rahastamistaotlus esitatakse järgmisse võimalikku Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvooru.
Poola teatas 2019.a algul kavatsusest rajada nimetatud uus lõik RB-ga analoogse projektkiirusega (kuni
250 km/h).
RB (raudtee) ehitamiseks on kolm Balti riiki loonud ühisettevõtte RB Rail AS (keskusega Riias), milles
kõigil riikidel on valdusettevõtete kaudu 1/3 suurune osalus. RB Rail AS ülesandeks on praeguses faasis
raudtee rajamise koordineerimine, spetsiifilisemad ülesanded on raudtee tehnilise projekti
koostamine, RB tarvis ehitusmaterjalide hangete korraldamine, raudteeühenduse turundamine
(tulevikus reisija- ja kaubavoogude muudelt transpordiliikidelt raudteele saamiseks).
RB raudtee ehitamise eest oma riikide territooriumitel vastutavad riigid ise. Ülesanded on antud
eelnimetatud valdusettevõtetele, kelleks Eestis on Rail Baltic Estonia OÜ. RB ühisettevõte jälgib see
juures asjakohaste standardite ja juhiste arvestamist, et saavutada rajatava taristu koostalitlusvõime.
Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud
RB tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee
maksumus vastavalt 2018.a täpsustatud RB Eesti osa eelprojektile (milles on mh arvestatud
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel tehtud ettepanekutest tulenevate kuludega) ca 1,59
miljardit eurot.
Raudtee ehituse rahastamine on planeeritud valdavalt Euroopa Liidu (EL) Euroopa Ühendamise
Rahastust (CEF) koos riikide poolse omafinantseeringuga. Praeguseni toimunud kolme CEF
taotlusvooru tulemusel on RB ühisprojekti elluviimiseks eraldatud rahalisi vahendeid üle 800 miljoni
euro, sellest ca 682 miljonit eurot CEF toetusena. Enamus RB rajamiseks ja käiku andmiseks vajalikku
rahastust on vajalik Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil (2021-2027). Maksimaalne
rahastamismäär CEF-st on perioodil 2014-2020 85% abikõlblikest kuludest. Reaalne EL toetusmäär, mis
arvestab tööde rahastamisel projekti finantsvajakuga, on tööde korral ca 81% (ehk riikide panus on ca
19% tööde maksumusest) ja muude tegevuste korral 85% (riikide panus vastavalt 15% nende tegevuste
maksumusest).
2020. aastal esitasime kolme Balti riigi ühistaotluse RB finantseerimiseks CEF VI taotlusvooru. Taotluse
Eesti osa maht on ca 100 miljonit eurot. Käesoleval aastal on kavas esitada täiendav taotlus CEF VII
vooru, mille maht ja täpsed tingimused on veel selgumata. Aastatele 2021 ja 2022 prognoosime
esimese uue MFF CEF taotlusvooru avamist.
2019. aasta tegevuste vahearuanne
Rail Balticu trass Eestis ja maakonnaplaneeringud
Maakonnaplaneeringutega pannakse paika RB trassikoridor kolmes maakonnas. Põhimõtteline,
Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 22.09.2011 aasta Vabariigi Valitsuse
kabinetinõupidamise otsusega ning 20.08.2012 aasta Vabariigi Valitsuse otsusega nr 368, millega
kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+".
RB Harju maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41,
Pärnu maakonnaplaneering 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 ning Rapla maakonnaplaneering
14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43.
Planeerimise protsess algatati 2013. a (Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korralduse nr 173 alusel).
Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale
infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja –käigud, ökoduktid jne).
350-meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, raudtee tegelik maavajadus on 66 meetrit (kohati
vähem). RB projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse vajadust kasutada RB tarvis vähim vajalik
trassilaius.
Maakonnaplaneeringute kehtestamise eelduseks oli RB keskkonnamõjude strateegiline hindamine
Harju-, Rapla ja Pärnumaal (algatatud maavanemate korraldustega, vastavalt 19.04.2012, 25.04.2012
ning 23.04.2012). Kooskõlas Espoo konventsiooniga piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega osalesid piiriülese
keskkonnamõju hindamise menetluses ka Soome Vabariik ja Läti Vabariik. Keskkonnaamet Natura
2000 võrgustiku ala valitsejana kooskõlastas 21.04.2017 KSH aruande tingimuslikult.
Keskkonnaministeerium kui KSH järelevalvaja kiitis 09.08.2017 KSH aruande heaks.
Uuringud
Töö Selgitus
2019. aastal vastu võetud tööd
1. Erinevate pinnaste tuhaga Uuringu eesmärgiks on eelkõige RB rajamise kontekstis
stabiliseerimise võimaluste põlevkivi tuha katsetamine sideainena erinevate
laboratoorsete uuringute omadustega pinnaste tugevdamisel, saadud andmete
teostamine ja andmete analüüs põhjal tuha taaskasutussüsteemi väljatöötamine ning
tuha riigistandardi loomiseks ettepanekute tegemine
tagades tuha taaskasutamissüsteemi kasutuselevõtmise
läbi uue tehnoloogilise lahenduse.
2. Rääma raba tehniliste lahenduste Uuringu käigus selgitatakse välja raba täpsemad
uuring geoloogilised olud ning geotehnilised karakteristikud.
Analüüsi tulemuste põhjal võrreldakse erinevaid
tehnoloogilisi lahendusi Rääma raba ületamiseks ning
pakutakse välja optimaalne keskkonna aspektidest ning
finantsiliselt optimaalne tehniline lahendus raudtee
ehitamiseks.
3. Põlevkivi kaevandamise Uuringuga tuvastatakse põlevkivi aherainest toodetud
aherainena väljatava killustiku ja ehitusmaterjalina sertifitseeritud killustiku tehniline
kasutamine RB ehitusmaterjalina kasutatavus ja majanduslik tasuvus taristuobjektide (sh
RB) ehitamisel. Nimetatud killustikku on võimalik
kasutada RB muldkeha alumistes kihtides ning RB
hooldustee ja kohalike teede muldkehas
täidismaterjalina. Uuringu ülesandeks on selgitada välja
aherainekillustiku tehnilised parameetrid ning segud
teiste materjalidega (nt liiv), tagamaks materjali
vastavus raudteele esitatud tehnilistele nõuetele.
Käimasolevad uuringud
4. RB arheoloogilised uuringud 2018. aastal algatati RB Eesti territooriumile jääval
trassil arheoloogiliste uuringute III faas. Uuringud
sisaldavad eelmistes faasides välja selgitatud
asukohtade mõõdistamist (ca 50 asukohta) ning
uurimistöid mõõdistatud aladel. Uuringute tulemused
võetakse arvesse RB projekteerimisel. Uuringud viiakse
läbi 2020. aasta lõpuks.
5. Rail Baltica metsise elupaikade Viiakse läbi Rail Baltica raudteetrassi mõjualasse
seire ja elupaikade taastamise jäävates metsise elupaikades KSH tulemusel
programm määratletud kompenseerivate meetmete rakendamise
vajalikkuse analüüs ning vajalike meetmete
väljatöötamine koos metsise elupaikade
kaitsemeetmete kavaga ja majandustegevuse
piirangute kavaga. Uuring valmib 2020. aasta I pooles.
2020. aastal käivitatavad uuringud
6. Rail Baltica kuivsadama Töö eesmärk on välja selgitada tehniliselt ja
teostatavusanalüüs majanduslikult optimaalseim kuivsadama funktsiooni
täitva Rail Baltic raudteetrassi kaubaterminali (dry-port)
terviklahendus.
7. ERTMS lahenduse eeluuring Töö eesmärk on välja selgitada võimalik tehniline
Muuga sadamas lahendus kahe raudteesüsteemi liiklusjuhtimisseadmete
ühildamiseks Muuga sadamas, et tagada optimaalseim
raudteeliikluse korraldus ning seeläbi parim
läbilaskevõime kasutus. Analüüsi teostavad RB Rail AS-i
eksperdid nö in-house tööna ning analüüsi tulem on
sisendiks käimasolevasse projekteerimise hankesse,
mille järgi luuakse liiklusjuhtimissüsteemi tehniline
lahendus.
Detailplaneeringud ja projekteerimine
Töö Selgitus
2019. aastal vastu võetud tööd
1. Rail Baltica Ülemiste Ideekonkurss korraldati eesmärgiga saada parim
ühisterminali ideekonkurss ruumiline lahendus (ideekavand) Rail Baltica Ülemiste
ühisterminali hoonele ja ümbritsevale alale.
Ideekonkursi võitis Zaha Hadid Architects koos Esplan
OÜ-ga.
Käimasolevad detailplaneeringud ja projekteerimistööd
2. Pärnu reisiterminali Töö raames koostatakse projektlahendus RB Pärnu
projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale
(juurdepääsud, teedevõrk, parklad jne).
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2020. aasta
lõpus. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta
novembris, töövõtja on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss.
3. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde,
lõigul Harju - Rapla pealisehitise ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt,
viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta
teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019.
aasta juunis, töövõtja on IDOM Consulting, Engineering,
Architecture juhitav konsortsium.
4. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde,
lõigul Rapla - Pärnu (Tootsi) pealisehitise ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt,
viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta
esimeses pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019.
aasta märtsis, töövõtja on IDOM Consulting,
Engineering, Architecture juhitav konsortsium.
5. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde,
lõigul Pärnu (Tootsi) - Ikla pealisehitise ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt,
viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta
esimeses pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2020.
aasta veebruaris, töövõtja on Obermeyer Planen +
Beraten GmbH juhitav konsortsium.
2020. aastal käivitatavad detailplaneeringud ja projekteerimistööd
6. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali Töö eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja
ja lähiala detailplaneering sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri-
ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata
ehitusõigus Ülemiste ühisterminali ehitamiseks
vastavalt Tallinna linnavalitsuse 12.02.2014
korraldusega 199-k algatatud Ülemiste
detailplaneeringu koostamisele. Leping sõlmiti 2020.
aasta veebruaris, töövõtjaks K-Projekt AS.
Detailplaneeringuga seonduvad tööd on kavas lõpetada
2021. aasta teises pooles.
7. Ülemiste reisterminali hoone ja Töö raames koostatakse projektlahendus RB Ülemiste
ümbritseva ala projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale
(linnaväljak, lõuna- ja põhjapoolsed ligipääsud,
teedevõrk, parklad, võimalik bussiterminal). Tööde
teostamise leping sõlmiti 2020. aasta jaanuaris,
töövõtja on Zaha Hadid Architects koos Esplan OÜ-ga.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta
teises pooles.
8. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri Töö raames koostatakse projektlahendus Ülemiste
rekonstrueerimise raudtee rekonstrueerimiseks, mis võimaldaks
projekteerimine muuhulgas vastu võtta investeerimisotsuseid Rail
Baltica 1435 mm ja Eesti Raudtee 1520 mm raamesse
kuuluvate ehitiste kohta. Tööde teostamise leping
sõlmiti 2020. aasta aprillis, töövõtja on OÜ Reaalprojekt
juhitav konsortsium. Projekteerimistööd on kavas
lõpetada 2021. aasta teises pooles.
9. Ülemiste veeremidepoo hoone ja Töö raames luuakse projektlahendus tulevasele Rail
ala projekteerimine Baltica reisiveeremi depoole, kus hakkab toimuma
reisirongide hooldus. Tegemist on Baltikumi nö
peadepooga ning sellega seoses on suurenenud läbi-
viidavate funktsioonide maht ning sellega seoses
muutunud esialgne eskiislahendus. Lahenduse
täpsustamiseks sõlmiti konsultatsioonileping Ramboll
GmbH-ga, mille tulemus on omakorda sisendiks depoo
projekteerimise hankesse. Projekteerimise hange
kuulutatakse välja juulis 2020 kestvusega ca 1 aasta.
10. Muuga multimodaalse Töö raames koostatakse Muuga raudteejaama ja sellega
kaubaterminali projekteerimine seonduva taristu põhiprojekt, mis hõlmab RB raudtee
projekteerimist Muuga sadama piirkonnas, samuti
olemasoleva taristu (1520 jaamateed jne)
ümberprojekteerimist RB raudtee mahutamiseks alale.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta
esimeses pooles.
11. Soodevahe hoolduskeskuse Töö raames koostatakse ühe tööprotsessi raames
detailplaneeringu, KSH, paralleelselt Soodevahe hoolduskeskuse maa-ala
eelprojekti koostamine detailplaneering (ja KSH) ning tehniline lahendus
(raudtee- ja maanteetaristu, hooned, tehnovõrgud,
laoplatsid) eelprojekti täpsuses. Hange kuulutatakse
välja august 2020 kestvusega ca 1 aasta.
12. Pärnu hoolduskeskuse ja Töö raames koostatakse Pärnu kaubaterminali ja Rail
kaubaterminali detailplaneeringu, Baltica Pärnu piirkonna 1435mm raudtee infrastruktuuri
KSH ja eelprojekti koostamine hoolduskeskuse maa-ala detailplaneering ja KSH
hindamine ning raudtee-ja maanteetaristu,
tehnovõrkude ja hoonestuse eelprojekt. Hange
kuulutati välja aprillis 2020. Projekteerimistööd on
kavas lõpetada 2022. aasta teises pooles.
13. Rapla hoolduspunkti Töö raames koostatakse Rapla hoolduspunkti maa-ala
detailplaneering, KSH ja detailplaneering ja KSH hindamine ning raudtee-ja
eelprojekt maanteetaristu, tehnovõrkude ja hoonestuse
eelprojekt. Hange kuulutatakse välja august 2020. Tööd
on kavas lõpetada hiljemalt 2022. aasta teises pooles.
14. Vanasadama trammiühenduse Töö raames koostatakse eelprojekt trammitee
projekteerimine ühendusele Tallinna Vanasadamaga.
Projekteerimistööde mahtu kuulub trammitee ja sellega
seonduva tänavaruumi projekteerimine järgmisel lõigul:
Gonsiori ning Maneeži tänava ristmik - Vanasadama A-
terminal – Linnahall - Põhja puiestee.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta
teises pooles.
Ehitus
Töö Selgitus
Käimasolevad ehitustööd
1. Saustinõmme viadukti ehitus Koostöös Maanteeametiga jätkatakse 2019. aasta mais
alustatud Saustinõmme viadukti ehitust, mis võimaldab
Tallinna ringtee ja RB raudtee eritasandilist ristumist.
Töövõtja YIT Eesti.
2020. aastal käivitatavad ehitustööd
2. Elering kõrgepingeliinide Tööde raames projekteeritakse ning teostatakse
ümbertõstmine Pärnumaal kõrgepingeliinide ümbertõstmine neljas asukohas
Pärnumaal, tagamaks raudtee ja kõrgepingeliinide
ristumistel nõutav ohutusvahemik. Tööde teostamise
tähtaeg on 2021. aasta teises pooles.
3. Sillad ja viaduktid 2020. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste
sildade ja viaduktide ehitamiseks:
T-2 Tartu mnt (Assaku)
Põrguvälja tee
Rukki tee
Kurtna tee
Künka tee
4. Ökoduktid 2020. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste
ökoduktide ehitamiseks:
Urge ökodukt
Loone ökodukt
5. Ristumised gaasi- ja 2020. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste
kõrgepingeliinidega trassidega ristumiste ehitamiseks:
Ristumine 08-HV-3PP-01-1 330 kV L357 Paide –
Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-01-2 330 kV L506 Rakvere –
Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-01 330 kV L505 Harku –
Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-02 110 kV L086 Harku –
Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-03 110 kV L110 Kiisa
Ellamaa/L185 Kiisa – Kohila
Ristumine 08-HV-3PP-02-04 110 kV L180/L181 Kiisa
– Keila
Ristumine 08-HV-3PP-02-05 110 kV L183/L184 Kiisa
– Laagri
Ristumine 08-HV-3PP-02-06 110 kV L182 Rakvere –
Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-07 330 kV Harku - Aruküla
L504
Ristumine 08-HV-3PP-02-08 220 kV L206 Püssi –
Kiisa
Gaasitrassidega ristumised: Karla, Kiisa, Saku
6. Lelle-Pärnu 1520 mm Tööde eesmärk on viia Lelle ja Pärnu vahelise
raudteelõigu rekonstrueerimine Edelaraudtee AS-ile kuuluv raudteelõik seisukorda, mis
võimaldaks RB ehitamiseks vajalike maavarade (liiv,
kruus, põlevkivi kaevandamise aherainest toodetud
killustik) ning pealisehituse materjalide (rööpad, liiprid)
vedamist ehitusobjektile raudteed mööda. Peamised
teostatavad tööd on liiprite vahetus, rööbaste
asendamine, ballasti puhastus ja toppimistööd. Tööde
tulemusena võimaldab raudtee ohutult vedada 2
rongipaari materjale ööpäevas kiirusel kuni 40 km/h.
Maade omandamine
Rail Balticu ehitamiseks alustati 2018. aastal eraomanikele ning kohalikele omavalitsustele kuuluva
maa omandamist. Maade omandamist viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud
koostöölepingu alusel ellu Maa-amet. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) alusel. KAHOS võeti vastu ning kuulutati välja juunis 2018.
RB läbib Eestis kokku 864 katastriüksust. Nendest ca 621 on eraomanikele ning 74 KOV-dele kuuluva
katastriüksused, mis tuleb RB rajamiseks riigile omandada. Pindalaliselt on ligikaudu 53% RB Eesti
trassilõigu jaoks vajaminevast maast riigimaa.
2020. aasta aprilli seisuga on RB ehitamiseks omandatud 54 RB ehitamiseks vajalikku maatükki, käimas
protsessid ca 160 maatüki omandamiseks. Eeltoodu katab ca 20% omandamiseks vajalikest maadest.
Kokku on tehtud tehingud ca 1,4 miljoni euro eest.
RB põhitrassi maade omandamine on kavas lõpule viia 2022. aasta lõpuks.
Edasised tegevused
Investeeringud ja kulud olemasoleva rahastuse arvelt
Aastal 2020 kuni 2022 teostame riigieelarvelistest vahenditest (juba olemasolev EL CEF toetus ning
kohustuslik omafinantseering) järgmisi Rail Balticu projekti tegevusi:
Jätkame RB põhitrassi ning kohalike objektide projekteerimise ning keskkonnamõjude
hindamisega. Maht 2020. aastal ca 17,8 M€.
Jätkame maade omandamisega vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele.
Maht 2020. aastal ca 8 M€.
Jätkame ehitustöödega ca 47 objektil1 (sillad, viaduktid, ökoduktid, ristumised gaasi- ja
elektritrassidega, tööd kohtobjektidel (kauba- ja reisiterminalid, hoolduskeskused)). Maht
2020. aastal ca 5,7 M€.
Aastatel 2020 kuni 2022 on kavas tegevusi olemasolevatest vahenditest liigiti läbi viia järgmistes
mahtudes:
Liik Eelarve (mln €)
Uuringud 1,8
Projekteerimine 39,1
Ehitus 122,7
Maade omandamine 19,1
Tööjõukulu ja teenused 12,6
Seniste investeeringute ja kulude rahaline maht on 38 miljonit eurot ning jaguneb järgmiselt:
Aasta Maksumus (mln €) Aasta Maksumus (mln €)
2010 0,05 2015 4,01
2011 0,08 2016 4,75
2012 0,02 2017 12,71
2013 0,52 2018 4,44
2014 3,83 2019 7,77
Käimasolevad ja algavad taotlusvoorud ning ning uus MFF
1
Objektide nimekiri toodud aruande lisas
Perioodil 2020 kuni 2024 viime taotluste rahuldamisel tegevused liigiti läbi järgmistes mahtudes:
Liik Eelarve (mln €)
Uuringud 2,6
Projekteerimine 4,3
Ehitus 619,6
Maade omandamine 13,8
Tööjõukulu ja teenused 30,7
Muud teemad
RBR restruktureerimine
Vastavalt kolme Balti riigi peaministrite 2019. aasta detsembri ühisdeklaratsioonile viiakse 2020. aasta
jooksul läbi RB elluviimisstruktuuri optimeerimine, mis tähendab ühisettevõtte RB Rail AS
restruktureerimist. Selleks ühendatakse RB kohalike elluviijate (Eestis Rail Baltic Estonia OÜ) ning
ühisettevõtte tegevused ühe elluviiva keha alla.
Plaanide kohaselt hakkab ühisettevõte Riias tegelema RB projekti üldise koordineerimise, üle kolme
Balti riigi läbi viidavate uuringute ning ehitustegevustega (raudtee elektrifitseerimine ja side- ning
turvangusüsteemide arendamine). Raudtee muldkeha, rajatiste ning pealisehitise projekteerimine ja
ehitamine jääb iga konkreetse riigi territooriumil ühisettevõtte tütarettevõtte või filiaali hallata.
RBR juhtkonna moodustavad vastavalt Eesti ettepanekule alates 2021. aastast iga konkreetse riigi
tegevuste eest vastutavad juhatuse liikmed, kelle peamiseks ülesandeks on koordineerida RB
projekteerimis- ja ehitustegevusi RBR filiaali või tütarettevõtte juhtidena. Lisaks valitakse juhtkonda
kolme riigi tegevuste koordinatsiooni eest vastutav juhatuse liige.
Eelkirjeldatud muudatused peaksid kaasa tooma RB elluviimise efektiivsuse kasvu.
Eestis (Rail Baltic Estonia OÜ ning MKM) töötas RB projektiga 2019. aasta lõpul 33 inimest, 2026. aasta
lõpuks (RB valmimiseks) ca 70 inimest. Lisaks sellele ca 15 inimest Maa-ametis, kes töötavad RB maade
omandamisega ning Maanteeameti personal, kelle koordineerida on RB viaduktide ehitus.
Ühisettevõttes RB Rail AS töötab hetkeseisuga Eesti, Läti ja Leedu projektidega ca 100 inimest.
Avalikust arvamusest
Läbi aastate on Rail Baltic Estonia tellinud ka avaliku arvamuse uuringuid, mida on teostanud
professionaalne ühiskondlike uuringutega tegelev ettevõte Faktum-Ariko. Selle tulemustest nähtub, et
kui veel 2014. aasta kevadel oli Rail Balticust kuulnud 69% elanikest ja jagatud informatsiooni pidas
piisavaks 41% elanikest, siis viimase, 2019. aasta novembris läbi viidud uuringu järgi polnud Rail Balticu
projektist kuulnud 0% inimesi ja 71% vastanutest pidas jagatud informatsiooni piisavaks.
Märtsis ja aprillis 2020 läbi viidud uuringu kohaselt toetab RB rajamist Eestis 62% Eesti elanikkonnast,
kindlat seisukohta ei oma 12%. Raudtee positiivset mõju näevad 67% vastanutest. Tulemus on püsinud
sarnasena 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega RB rajamisele
Eestis.
Lisa 1
RISTUMISED OMANIK 2020 2021
Kangru Maanteeamet X
Saustinõmme Maanteeamet X X
T-2 Tartu mnt (Assaku) Maanteeamet X
Põrguvälja tee Maanteeamet X
Rukki tee KOV X
Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Maanteeamet X
Urge tee KOV X
Salutaguse tee KOV X
Tallinn-Rapla-Türi (Mälivere) Maanteeamet X
Rapla-Märjamaa tee Maanteeamet X
Aluste-Kergu tee Maanteeamet X
Kehtna-Põlma tee Maanteeamet X
VIADUKTID
Tõdva-Hageri Maanteeamet X
Rapla-Varbola tee Maanteeamet X
Kurtna tee KOV X
Hagudi-Kodila Maanteeamet X
Künka tee KOV X
Seli-Koigi-Alu tee Maanteeamet X
Varbola tee KOV X
Sihi tee KOV X
Saku-Tõdva Maanteeamet X
Rapla-Järvakandi-Kergu tee Maanteeamet X
Tagadi-Kurtna Maanteeamet X
Kirdalu-Kiisa Maanteeamet X
Aasu m/p objekti tee KOV X
Vana raudtee KOV X
Vana-Narva mnt Maanteeamet X
Urge ökodukt RB X
Loone ökodukt RB X
ÖKODUKTID
Kalevi ökodukt RB X
Selja ökodukt RB X
Sanga ökodukt RB X
Tammiste ökodukt RB X
Kõnnu ökodukt RB X
110 kV L030 Sindi – Papiniidu RB X
RISTMEV
ÄLJAD
110kV L133B Vändra-Papiniidu RB X
110kV L032B Metsakombinaadi – Papiniidu RB X
110 kV L032A Sindi – Metsakombinaadi RB X
Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja L005 RB X
L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – Järv RB X
L006A/ L005 Iru -Järveküla - /Iru - Järve RB X
L186 Kohila – Rapla ümberehitus RB X
110 kV L027 Järvakandi – Valgu RB X
110 kV L026 Kehtna – Järvakandi RB X
Ristumine 08-HV-3PP-01-1 330 kV L357 RB X
Paide - Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-01-2 330 kV L506 RB X
Rakvere – Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-01 330 kV L505 RB X
Harku – Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-02 110 kV L086 RB X
Harku – Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-03 110 kV L110 RB X
Kiisa Ellamaa/L185 Kiisa – Kohila
Ristumine 08-HV-3PP-02-04 110 kV RB X
L180/L181 Kiisa - Keila
Ristumine 08-HV-3PP-02-05 110 kV RB X
L183/L184 Kiisa - Laagri
Ristumine 08-HV-3PP-02-06 110 kV L182 RB X
Rakvere – Kiisa
Ristumine 08-HV-3PP-02-07 330 kV Harku - RB X
Aruküla L504
Ristumine 08-HV-3PP-02-08 220 kV L206 RB X
Püssi – Kiisa
Gaasitoru Raudalu RB X
Gaasitoru Karla RB X
Gaasitoru Saku RB X