dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. mai 2020
Viit
24.5-6/20-0068/3324
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.5 Transpordiprojektide koordineerimine
Sari
24.5-6 Raudteeprojektide toimikud
Toimik
24.5-6/20-0068
Vastutaja
Kristjan Kaunissaare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎24.5-620-00683324 20.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1210 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 20.05.2020 nr 24.5-6/20-0068/3324 15161, Tallinn Rail Balticu Eesti osa vahearuanne 2019 Käesolevaga esitan Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kohase Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta ning projekti vahearuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: RB vahearuanne 2019 VV protokollilise otsuse projekt Kristjan Kaunissaare 6397682 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 PROTOKOLLILINE OTSUS „Rail Balticu Eesti osa vahearuanne” Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse § 3 alusel: 1. Kiita heaks „Rail Balticu Eesti osa vahearuanne”. 2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogu majanduskomisjonile. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär ARUANNE Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusele (vastu võetud 19.06.2017, välja kuulutanud Vabariigi Presidendi 29.06.2017 otsusega nr 151). Vastavalt nimetatud seaduse §3 kajastab vahearuanne Rail Balticu (edaspidi: RB) Eesti osa ehitamise 2019. aasta tegevuste kokkuvõtet. Üldist RB on uus rajatav Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa raudteevõrguga. Raudtee trass kulgeb Tallinnast Pärnu, Riia ja Panevežyse kaudu Kaunaseni, kust edasi ühendub see Leedu piiril Poola ja sedakaudu muu Kesk-Euroopa raudteevõrgustikuga. Kokku on lepitud ka Kaunase ja Vilniuse vahel Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse loomine projekti raames. Raudtee projektkiiruseks on 240 km/h (kaubarongide maksimumkiirus 120 km/h). Riikidevahelise leppe kohaselt rajatakse raudtee kahe rööpapaariga, täielikult elektrifitseerituna. Ehitatakse Euroopa „standardlaiusega“ 1435 mm (praegu Balti riikides kasutatav raudtee on 1520 mm rööpmelaiusega). Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 km, sellest Eestis 213 km (RB pikkus Eestis sisaldab nii Muugalt algava kaubaveo- kui Ülemistelt algava reisiveoharu pikkust). Poolas ulatub RB ühendus Trakiszkist (Leedu-Poola piirilinn) läbi Bialystoki Varssavini (Poola territooriumil ametlikult Rail Balticuks nimetatav raudtee ei ole kolme Balti riigi Rail Balticu projekti osa ning see ei ole ka ülalnimetatud ratifitseerimise seaduse objekt). Praegu on tööd lõppenud, käimas või rahastamisotsused tehtud Varssavi ja Elk’i vahelise raudteeühenduse ümberehitamiseks senisest suurema läbilaskevõime saavutamiseks. Elk’i ja Trakiszki vahelise raudteelõigu (ca 100 km) rahastamistaotlus esitatakse järgmisse võimalikku Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvooru. Poola teatas 2019.a algul kavatsusest rajada nimetatud uus lõik RB-ga analoogse projektkiirusega (kuni 250 km/h). RB (raudtee) ehitamiseks on kolm Balti riiki loonud ühisettevõtte RB Rail AS (keskusega Riias), milles kõigil riikidel on valdusettevõtete kaudu 1/3 suurune osalus. RB Rail AS ülesandeks on praeguses faasis raudtee rajamise koordineerimine, spetsiifilisemad ülesanded on raudtee tehnilise projekti koostamine, RB tarvis ehitusmaterjalide hangete korraldamine, raudteeühenduse turundamine (tulevikus reisija- ja kaubavoogude muudelt transpordiliikidelt raudteele saamiseks). RB raudtee ehitamise eest oma riikide territooriumitel vastutavad riigid ise. Ülesanded on antud eelnimetatud valdusettevõtetele, kelleks Eestis on Rail Baltic Estonia OÜ. RB ühisettevõte jälgib see juures asjakohaste standardite ja juhiste arvestamist, et saavutada rajatava taristu koostalitlusvõime. Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud RB tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus vastavalt 2018.a täpsustatud RB Eesti osa eelprojektile (milles on mh arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel tehtud ettepanekutest tulenevate kuludega) ca 1,59 miljardit eurot. Raudtee ehituse rahastamine on planeeritud valdavalt Euroopa Liidu (EL) Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) koos riikide poolse omafinantseeringuga. Praeguseni toimunud kolme CEF taotlusvooru tulemusel on RB ühisprojekti elluviimiseks eraldatud rahalisi vahendeid üle 800 miljoni euro, sellest ca 682 miljonit eurot CEF toetusena. Enamus RB rajamiseks ja käiku andmiseks vajalikku rahastust on vajalik Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil (2021-2027). Maksimaalne rahastamismäär CEF-st on perioodil 2014-2020 85% abikõlblikest kuludest. Reaalne EL toetusmäär, mis arvestab tööde rahastamisel projekti finantsvajakuga, on tööde korral ca 81% (ehk riikide panus on ca 19% tööde maksumusest) ja muude tegevuste korral 85% (riikide panus vastavalt 15% nende tegevuste maksumusest). 2020. aastal esitasime kolme Balti riigi ühistaotluse RB finantseerimiseks CEF VI taotlusvooru. Taotluse Eesti osa maht on ca 100 miljonit eurot. Käesoleval aastal on kavas esitada täiendav taotlus CEF VII vooru, mille maht ja täpsed tingimused on veel selgumata. Aastatele 2021 ja 2022 prognoosime esimese uue MFF CEF taotlusvooru avamist. 2019. aasta tegevuste vahearuanne Rail Balticu trass Eestis ja maakonnaplaneeringud Maakonnaplaneeringutega pannakse paika RB trassikoridor kolmes maakonnas. Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 22.09.2011 aasta Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusega ning 20.08.2012 aasta Vabariigi Valitsuse otsusega nr 368, millega kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+". RB Harju maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41, Pärnu maakonnaplaneering 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 ning Rapla maakonnaplaneering 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43. Planeerimise protsess algatati 2013. a (Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korralduse nr 173 alusel). Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja –käigud, ökoduktid jne). 350-meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, raudtee tegelik maavajadus on 66 meetrit (kohati vähem). RB projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse vajadust kasutada RB tarvis vähim vajalik trassilaius. Maakonnaplaneeringute kehtestamise eelduseks oli RB keskkonnamõjude strateegiline hindamine Harju-, Rapla ja Pärnumaal (algatatud maavanemate korraldustega, vastavalt 19.04.2012, 25.04.2012 ning 23.04.2012). Kooskõlas Espoo konventsiooniga piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega osalesid piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses ka Soome Vabariik ja Läti Vabariik. Keskkonnaamet Natura 2000 võrgustiku ala valitsejana kooskõlastas 21.04.2017 KSH aruande tingimuslikult. Keskkonnaministeerium kui KSH järelevalvaja kiitis 09.08.2017 KSH aruande heaks. Uuringud Töö Selgitus 2019. aastal vastu võetud tööd 1. Erinevate pinnaste tuhaga Uuringu eesmärgiks on eelkõige RB rajamise kontekstis stabiliseerimise võimaluste põlevkivi tuha katsetamine sideainena erinevate laboratoorsete uuringute omadustega pinnaste tugevdamisel, saadud andmete teostamine ja andmete analüüs põhjal tuha taaskasutussüsteemi väljatöötamine ning tuha riigistandardi loomiseks ettepanekute tegemine tagades tuha taaskasutamissüsteemi kasutuselevõtmise läbi uue tehnoloogilise lahenduse. 2. Rääma raba tehniliste lahenduste Uuringu käigus selgitatakse välja raba täpsemad uuring geoloogilised olud ning geotehnilised karakteristikud. Analüüsi tulemuste põhjal võrreldakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi Rääma raba ületamiseks ning pakutakse välja optimaalne keskkonna aspektidest ning finantsiliselt optimaalne tehniline lahendus raudtee ehitamiseks. 3. Põlevkivi kaevandamise Uuringuga tuvastatakse põlevkivi aherainest toodetud aherainena väljatava killustiku ja ehitusmaterjalina sertifitseeritud killustiku tehniline kasutamine RB ehitusmaterjalina kasutatavus ja majanduslik tasuvus taristuobjektide (sh RB) ehitamisel. Nimetatud killustikku on võimalik kasutada RB muldkeha alumistes kihtides ning RB hooldustee ja kohalike teede muldkehas täidismaterjalina. Uuringu ülesandeks on selgitada välja aherainekillustiku tehnilised parameetrid ning segud teiste materjalidega (nt liiv), tagamaks materjali vastavus raudteele esitatud tehnilistele nõuetele. Käimasolevad uuringud 4. RB arheoloogilised uuringud 2018. aastal algatati RB Eesti territooriumile jääval trassil arheoloogiliste uuringute III faas. Uuringud sisaldavad eelmistes faasides välja selgitatud asukohtade mõõdistamist (ca 50 asukohta) ning uurimistöid mõõdistatud aladel. Uuringute tulemused võetakse arvesse RB projekteerimisel. Uuringud viiakse läbi 2020. aasta lõpuks. 5. Rail Baltica metsise elupaikade Viiakse läbi Rail Baltica raudteetrassi mõjualasse seire ja elupaikade taastamise jäävates metsise elupaikades KSH tulemusel programm määratletud kompenseerivate meetmete rakendamise vajalikkuse analüüs ning vajalike meetmete väljatöötamine koos metsise elupaikade kaitsemeetmete kavaga ja majandustegevuse piirangute kavaga. Uuring valmib 2020. aasta I pooles. 2020. aastal käivitatavad uuringud 6. Rail Baltica kuivsadama Töö eesmärk on välja selgitada tehniliselt ja teostatavusanalüüs majanduslikult optimaalseim kuivsadama funktsiooni täitva Rail Baltic raudteetrassi kaubaterminali (dry-port) terviklahendus. 7. ERTMS lahenduse eeluuring Töö eesmärk on välja selgitada võimalik tehniline Muuga sadamas lahendus kahe raudteesüsteemi liiklusjuhtimisseadmete ühildamiseks Muuga sadamas, et tagada optimaalseim raudteeliikluse korraldus ning seeläbi parim läbilaskevõime kasutus. Analüüsi teostavad RB Rail AS-i eksperdid nö in-house tööna ning analüüsi tulem on sisendiks käimasolevasse projekteerimise hankesse, mille järgi luuakse liiklusjuhtimissüsteemi tehniline lahendus. Detailplaneeringud ja projekteerimine Töö Selgitus 2019. aastal vastu võetud tööd 1. Rail Baltica Ülemiste Ideekonkurss korraldati eesmärgiga saada parim ühisterminali ideekonkurss ruumiline lahendus (ideekavand) Rail Baltica Ülemiste ühisterminali hoonele ja ümbritsevale alale. Ideekonkursi võitis Zaha Hadid Architects koos Esplan OÜ-ga. Käimasolevad detailplaneeringud ja projekteerimistööd 2. Pärnu reisiterminali Töö raames koostatakse projektlahendus RB Pärnu projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale (juurdepääsud, teedevõrk, parklad jne). Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2020. aasta lõpus. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta novembris, töövõtja on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss. 3. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, lõigul Harju - Rapla pealisehitise ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta juunis, töövõtja on IDOM Consulting, Engineering, Architecture juhitav konsortsium. 4. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, lõigul Rapla - Pärnu (Tootsi) pealisehitise ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta esimeses pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta märtsis, töövõtja on IDOM Consulting, Engineering, Architecture juhitav konsortsium. 5. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, lõigul Pärnu (Tootsi) - Ikla pealisehitise ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta esimeses pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta veebruaris, töövõtja on Obermeyer Planen + Beraten GmbH juhitav konsortsium. 2020. aastal käivitatavad detailplaneeringud ja projekteerimistööd 6. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali Töö eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja ja lähiala detailplaneering sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminali ehitamiseks vastavalt Tallinna linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega 199-k algatatud Ülemiste detailplaneeringu koostamisele. Leping sõlmiti 2020. aasta veebruaris, töövõtjaks K-Projekt AS. Detailplaneeringuga seonduvad tööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. 7. Ülemiste reisterminali hoone ja Töö raames koostatakse projektlahendus RB Ülemiste ümbritseva ala projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale (linnaväljak, lõuna- ja põhjapoolsed ligipääsud, teedevõrk, parklad, võimalik bussiterminal). Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta jaanuaris, töövõtja on Zaha Hadid Architects koos Esplan OÜ-ga. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. 8. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri Töö raames koostatakse projektlahendus Ülemiste rekonstrueerimise raudtee rekonstrueerimiseks, mis võimaldaks projekteerimine muuhulgas vastu võtta investeerimisotsuseid Rail Baltica 1435 mm ja Eesti Raudtee 1520 mm raamesse kuuluvate ehitiste kohta. Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta aprillis, töövõtja on OÜ Reaalprojekt juhitav konsortsium. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. 9. Ülemiste veeremidepoo hoone ja Töö raames luuakse projektlahendus tulevasele Rail ala projekteerimine Baltica reisiveeremi depoole, kus hakkab toimuma reisirongide hooldus. Tegemist on Baltikumi nö peadepooga ning sellega seoses on suurenenud läbi- viidavate funktsioonide maht ning sellega seoses muutunud esialgne eskiislahendus. Lahenduse täpsustamiseks sõlmiti konsultatsioonileping Ramboll GmbH-ga, mille tulemus on omakorda sisendiks depoo projekteerimise hankesse. Projekteerimise hange kuulutatakse välja juulis 2020 kestvusega ca 1 aasta. 10. Muuga multimodaalse Töö raames koostatakse Muuga raudteejaama ja sellega kaubaterminali projekteerimine seonduva taristu põhiprojekt, mis hõlmab RB raudtee projekteerimist Muuga sadama piirkonnas, samuti olemasoleva taristu (1520 jaamateed jne) ümberprojekteerimist RB raudtee mahutamiseks alale. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta esimeses pooles. 11. Soodevahe hoolduskeskuse Töö raames koostatakse ühe tööprotsessi raames detailplaneeringu, KSH, paralleelselt Soodevahe hoolduskeskuse maa-ala eelprojekti koostamine detailplaneering (ja KSH) ning tehniline lahendus (raudtee- ja maanteetaristu, hooned, tehnovõrgud, laoplatsid) eelprojekti täpsuses. Hange kuulutatakse välja august 2020 kestvusega ca 1 aasta. 12. Pärnu hoolduskeskuse ja Töö raames koostatakse Pärnu kaubaterminali ja Rail kaubaterminali detailplaneeringu, Baltica Pärnu piirkonna 1435mm raudtee infrastruktuuri KSH ja eelprojekti koostamine hoolduskeskuse maa-ala detailplaneering ja KSH hindamine ning raudtee-ja maanteetaristu, tehnovõrkude ja hoonestuse eelprojekt. Hange kuulutati välja aprillis 2020. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta teises pooles. 13. Rapla hoolduspunkti Töö raames koostatakse Rapla hoolduspunkti maa-ala detailplaneering, KSH ja detailplaneering ja KSH hindamine ning raudtee-ja eelprojekt maanteetaristu, tehnovõrkude ja hoonestuse eelprojekt. Hange kuulutatakse välja august 2020. Tööd on kavas lõpetada hiljemalt 2022. aasta teises pooles. 14. Vanasadama trammiühenduse Töö raames koostatakse eelprojekt trammitee projekteerimine ühendusele Tallinna Vanasadamaga. Projekteerimistööde mahtu kuulub trammitee ja sellega seonduva tänavaruumi projekteerimine järgmisel lõigul: Gonsiori ning Maneeži tänava ristmik - Vanasadama A- terminal – Linnahall - Põhja puiestee. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. Ehitus Töö Selgitus Käimasolevad ehitustööd 1. Saustinõmme viadukti ehitus Koostöös Maanteeametiga jätkatakse 2019. aasta mais alustatud Saustinõmme viadukti ehitust, mis võimaldab Tallinna ringtee ja RB raudtee eritasandilist ristumist. Töövõtja YIT Eesti. 2020. aastal käivitatavad ehitustööd 2. Elering kõrgepingeliinide Tööde raames projekteeritakse ning teostatakse ümbertõstmine Pärnumaal kõrgepingeliinide ümbertõstmine neljas asukohas Pärnumaal, tagamaks raudtee ja kõrgepingeliinide ristumistel nõutav ohutusvahemik. Tööde teostamise tähtaeg on 2021. aasta teises pooles. 3. Sillad ja viaduktid 2020. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste sildade ja viaduktide ehitamiseks:  T-2 Tartu mnt (Assaku)  Põrguvälja tee  Rukki tee  Kurtna tee  Künka tee 4. Ökoduktid 2020. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste ökoduktide ehitamiseks:  Urge ökodukt  Loone ökodukt 5. Ristumised gaasi- ja 2020. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste kõrgepingeliinidega trassidega ristumiste ehitamiseks:  Ristumine 08-HV-3PP-01-1 330 kV L357 Paide – Kiisa  Ristumine 08-HV-3PP-01-2 330 kV L506 Rakvere – Kiisa  Ristumine 08-HV-3PP-02-01 330 kV L505 Harku – Kiisa  Ristumine 08-HV-3PP-02-02 110 kV L086 Harku – Kiisa  Ristumine 08-HV-3PP-02-03 110 kV L110 Kiisa Ellamaa/L185 Kiisa – Kohila  Ristumine 08-HV-3PP-02-04 110 kV L180/L181 Kiisa – Keila  Ristumine 08-HV-3PP-02-05 110 kV L183/L184 Kiisa – Laagri  Ristumine 08-HV-3PP-02-06 110 kV L182 Rakvere – Kiisa  Ristumine 08-HV-3PP-02-07 330 kV Harku - Aruküla L504  Ristumine 08-HV-3PP-02-08 220 kV L206 Püssi – Kiisa  Gaasitrassidega ristumised: Karla, Kiisa, Saku 6. Lelle-Pärnu 1520 mm Tööde eesmärk on viia Lelle ja Pärnu vahelise raudteelõigu rekonstrueerimine Edelaraudtee AS-ile kuuluv raudteelõik seisukorda, mis võimaldaks RB ehitamiseks vajalike maavarade (liiv, kruus, põlevkivi kaevandamise aherainest toodetud killustik) ning pealisehituse materjalide (rööpad, liiprid) vedamist ehitusobjektile raudteed mööda. Peamised teostatavad tööd on liiprite vahetus, rööbaste asendamine, ballasti puhastus ja toppimistööd. Tööde tulemusena võimaldab raudtee ohutult vedada 2 rongipaari materjale ööpäevas kiirusel kuni 40 km/h. Maade omandamine Rail Balticu ehitamiseks alustati 2018. aastal eraomanikele ning kohalikele omavalitsustele kuuluva maa omandamist. Maade omandamist viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud koostöölepingu alusel ellu Maa-amet. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. KAHOS võeti vastu ning kuulutati välja juunis 2018. RB läbib Eestis kokku 864 katastriüksust. Nendest ca 621 on eraomanikele ning 74 KOV-dele kuuluva katastriüksused, mis tuleb RB rajamiseks riigile omandada. Pindalaliselt on ligikaudu 53% RB Eesti trassilõigu jaoks vajaminevast maast riigimaa. 2020. aasta aprilli seisuga on RB ehitamiseks omandatud 54 RB ehitamiseks vajalikku maatükki, käimas protsessid ca 160 maatüki omandamiseks. Eeltoodu katab ca 20% omandamiseks vajalikest maadest. Kokku on tehtud tehingud ca 1,4 miljoni euro eest. RB põhitrassi maade omandamine on kavas lõpule viia 2022. aasta lõpuks. Edasised tegevused Investeeringud ja kulud olemasoleva rahastuse arvelt Aastal 2020 kuni 2022 teostame riigieelarvelistest vahenditest (juba olemasolev EL CEF toetus ning kohustuslik omafinantseering) järgmisi Rail Balticu projekti tegevusi:  Jätkame RB põhitrassi ning kohalike objektide projekteerimise ning keskkonnamõjude hindamisega. Maht 2020. aastal ca 17,8 M€.  Jätkame maade omandamisega vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Maht 2020. aastal ca 8 M€.  Jätkame ehitustöödega ca 47 objektil1 (sillad, viaduktid, ökoduktid, ristumised gaasi- ja elektritrassidega, tööd kohtobjektidel (kauba- ja reisiterminalid, hoolduskeskused)). Maht 2020. aastal ca 5,7 M€. Aastatel 2020 kuni 2022 on kavas tegevusi olemasolevatest vahenditest liigiti läbi viia järgmistes mahtudes: Liik Eelarve (mln €) Uuringud 1,8 Projekteerimine 39,1 Ehitus 122,7 Maade omandamine 19,1 Tööjõukulu ja teenused 12,6 Seniste investeeringute ja kulude rahaline maht on 38 miljonit eurot ning jaguneb järgmiselt: Aasta Maksumus (mln €) Aasta Maksumus (mln €) 2010 0,05 2015 4,01 2011 0,08 2016 4,75 2012 0,02 2017 12,71 2013 0,52 2018 4,44 2014 3,83 2019 7,77 Käimasolevad ja algavad taotlusvoorud ning ning uus MFF 1 Objektide nimekiri toodud aruande lisas Perioodil 2020 kuni 2024 viime taotluste rahuldamisel tegevused liigiti läbi järgmistes mahtudes: Liik Eelarve (mln €) Uuringud 2,6 Projekteerimine 4,3 Ehitus 619,6 Maade omandamine 13,8 Tööjõukulu ja teenused 30,7 Muud teemad RBR restruktureerimine Vastavalt kolme Balti riigi peaministrite 2019. aasta detsembri ühisdeklaratsioonile viiakse 2020. aasta jooksul läbi RB elluviimisstruktuuri optimeerimine, mis tähendab ühisettevõtte RB Rail AS restruktureerimist. Selleks ühendatakse RB kohalike elluviijate (Eestis Rail Baltic Estonia OÜ) ning ühisettevõtte tegevused ühe elluviiva keha alla. Plaanide kohaselt hakkab ühisettevõte Riias tegelema RB projekti üldise koordineerimise, üle kolme Balti riigi läbi viidavate uuringute ning ehitustegevustega (raudtee elektrifitseerimine ja side- ning turvangusüsteemide arendamine). Raudtee muldkeha, rajatiste ning pealisehitise projekteerimine ja ehitamine jääb iga konkreetse riigi territooriumil ühisettevõtte tütarettevõtte või filiaali hallata. RBR juhtkonna moodustavad vastavalt Eesti ettepanekule alates 2021. aastast iga konkreetse riigi tegevuste eest vastutavad juhatuse liikmed, kelle peamiseks ülesandeks on koordineerida RB projekteerimis- ja ehitustegevusi RBR filiaali või tütarettevõtte juhtidena. Lisaks valitakse juhtkonda kolme riigi tegevuste koordinatsiooni eest vastutav juhatuse liige. Eelkirjeldatud muudatused peaksid kaasa tooma RB elluviimise efektiivsuse kasvu. Eestis (Rail Baltic Estonia OÜ ning MKM) töötas RB projektiga 2019. aasta lõpul 33 inimest, 2026. aasta lõpuks (RB valmimiseks) ca 70 inimest. Lisaks sellele ca 15 inimest Maa-ametis, kes töötavad RB maade omandamisega ning Maanteeameti personal, kelle koordineerida on RB viaduktide ehitus. Ühisettevõttes RB Rail AS töötab hetkeseisuga Eesti, Läti ja Leedu projektidega ca 100 inimest. Avalikust arvamusest Läbi aastate on Rail Baltic Estonia tellinud ka avaliku arvamuse uuringuid, mida on teostanud professionaalne ühiskondlike uuringutega tegelev ettevõte Faktum-Ariko. Selle tulemustest nähtub, et kui veel 2014. aasta kevadel oli Rail Balticust kuulnud 69% elanikest ja jagatud informatsiooni pidas piisavaks 41% elanikest, siis viimase, 2019. aasta novembris läbi viidud uuringu järgi polnud Rail Balticu projektist kuulnud 0% inimesi ja 71% vastanutest pidas jagatud informatsiooni piisavaks. Märtsis ja aprillis 2020 läbi viidud uuringu kohaselt toetab RB rajamist Eestis 62% Eesti elanikkonnast, kindlat seisukohta ei oma 12%. Raudtee positiivset mõju näevad 67% vastanutest. Tulemus on püsinud sarnasena 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega RB rajamisele Eestis. Lisa 1 RISTUMISED OMANIK 2020 2021 Kangru Maanteeamet X Saustinõmme Maanteeamet X X T-2 Tartu mnt (Assaku) Maanteeamet X Põrguvälja tee Maanteeamet X Rukki tee KOV X Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Maanteeamet X Urge tee KOV X Salutaguse tee KOV X Tallinn-Rapla-Türi (Mälivere) Maanteeamet X Rapla-Märjamaa tee Maanteeamet X Aluste-Kergu tee Maanteeamet X Kehtna-Põlma tee Maanteeamet X VIADUKTID Tõdva-Hageri Maanteeamet X Rapla-Varbola tee Maanteeamet X Kurtna tee KOV X Hagudi-Kodila Maanteeamet X Künka tee KOV X Seli-Koigi-Alu tee Maanteeamet X Varbola tee KOV X Sihi tee KOV X Saku-Tõdva Maanteeamet X Rapla-Järvakandi-Kergu tee Maanteeamet X Tagadi-Kurtna Maanteeamet X Kirdalu-Kiisa Maanteeamet X Aasu m/p objekti tee KOV X Vana raudtee KOV X Vana-Narva mnt Maanteeamet X Urge ökodukt RB X Loone ökodukt RB X ÖKODUKTID Kalevi ökodukt RB X Selja ökodukt RB X Sanga ökodukt RB X Tammiste ökodukt RB X Kõnnu ökodukt RB X 110 kV L030 Sindi – Papiniidu RB X RISTMEV ÄLJAD 110kV L133B Vändra-Papiniidu RB X 110kV L032B Metsakombinaadi – Papiniidu RB X 110 kV L032A Sindi – Metsakombinaadi RB X Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja L005 RB X L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – Järv RB X L006A/ L005 Iru -Järveküla - /Iru - Järve RB X L186 Kohila – Rapla ümberehitus RB X 110 kV L027 Järvakandi – Valgu RB X 110 kV L026 Kehtna – Järvakandi RB X Ristumine 08-HV-3PP-01-1 330 kV L357 RB X Paide - Kiisa Ristumine 08-HV-3PP-01-2 330 kV L506 RB X Rakvere – Kiisa Ristumine 08-HV-3PP-02-01 330 kV L505 RB X Harku – Kiisa Ristumine 08-HV-3PP-02-02 110 kV L086 RB X Harku – Kiisa Ristumine 08-HV-3PP-02-03 110 kV L110 RB X Kiisa Ellamaa/L185 Kiisa – Kohila Ristumine 08-HV-3PP-02-04 110 kV RB X L180/L181 Kiisa - Keila Ristumine 08-HV-3PP-02-05 110 kV RB X L183/L184 Kiisa - Laagri Ristumine 08-HV-3PP-02-06 110 kV L182 RB X Rakvere – Kiisa Ristumine 08-HV-3PP-02-07 330 kV Harku - RB X Aruküla L504 Ristumine 08-HV-3PP-02-08 220 kV L206 RB X Püssi – Kiisa Gaasitoru Raudalu RB X Gaasitoru Karla RB X Gaasitoru Saku RB X
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel